Käskkiri

KÄSKKIRI Tartu 02.03.2023 nr 9-1/23-21 Riigikohtu töökorralduse eeskirja kinnitamine Avaliku teenistuse seaduse § 67 lg 1 ja Riigikohtu kodukorra p 30 alusel 1. Kinnitan Riigikohtu töökorralduse eeskirja (lisa 1). 2. Tunnistan kehtetuks Riigikohtu esimehe 16.05.2013 käskkirjaga nr 9-1/13-86 kinnitatud ja Riigikohtu esimehe 27.06.2016 käskkirjaga nr 9-1/16-71 muudetud Riigikohtu töökorralduse eeskirja. (allkirjastatud digitaalselt) Villu Kõve Riigikohtu esimees Lisa: Riigikohtu töökorralduse eeskiri 6-l lehel  KINNITATUD Riigikohtu esimehe 02.03.2023 käskkirjaga nr 9-1/23-21 RIIGIKOHTU TÖÖKORRALDUSE EESKIRI 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Riigikohtu kui tööandja töökorralduse eeskirjaga (edaspidi eeskiri) kehtestatakse tööandja ja teenistujate vahelised käitumisreeglid teenistus- ja töösuhetes. 2. Eeskirjas reguleerimata küsimustes juhindutakse õigusaktidest, Riigikohtu kodukorrast ja teistest Riigikohtu sisestest kordadest, samuti juhtkonna protokollilistest otsustest. Lisaks lähtutakse üldistest käitumisreeglitest, väljakujunenud praktikast, mõistlikkuse põhimõttest ning headest tavadest. 3. Eeskiri laieneb Riigikohtus isikutele, kes ei ole Riigikohtuga töö- või teenistussuhtes (nt praktikal olevad isikud) niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus õigusaktide, lepingute või pooltevaheliste suhetega. 4. Eeskirjas kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 4.1. teenistuja on isik, kes on teenistuses Riigikohtu kohtunikuna, kes on ametis Riigikohtu ametnikuna või kes töötab Riigikohtus töölepingu alusel; 4.2. teenistus on teenistus- või töösuhe Riigikohtuga; 4.3. vahetu juht on Riigikohtu esimees kolleegiumide esimeestele, direktorile, esimehe nõunikule, kohtute kommunikatsiooni juhile ja põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi nõunikele, direktor osakonna juhatajatele, finantsjuhile ja andmekaitsespetsialistile, kolleegiumi esimees vastava kolleegiumi teenistujatele ja osakonna juhataja vastava osakonna teenistujatele; 4.4. kõrgemalseisev juht on teenistujatele Riigikohtu esimees, direktor tema pädevusse kuuluvates küsimustes ja kolleegiumi esimees vastava kolleegiumi pädevusse kuuluvates küsimustes; 4.5. juhtkond on Riigikohtu esimees, direktor ja kolleegiumide esimehed ühiselt. 2. peatükk TÖÖANDJA JA TEENISTUJA KOHUSTUSED Tööandja kohustused 5. Tööandja on kohustatud tagama eeskirja ja teiste Riigikohtu siseste kordade täitmise ning täitma muid avaliku teenistuse seadusest, töölepingu seadusest ja muudest õigusaktidest tulenevaid tööandja kohustusi. 6. Tööandja võimaldab töötajale tööülesannete täitmiseks vajalikku koolitust. 7. Tööandja informeerib teenistujaid töökorralduslikest muudatustest ja muudest teenistujate tööd puudutavatest otsustest, avalikustades need ka Riigikohtu siseveebis, kui need puudutavad vähemalt ühe struktuuriüksuse tegevust. 8. Tööandja korraldab teenistuse, sealhulgas tagab teenistusse asuvale teenistujale töökorralduse tutvustamise järgmiselt: 8.1. Personali- ja kommunikatsiooniosakond 1  a) koordineerib teenistusse asumisega seotud tegevusi, algatades mh aegsasti vajaliku töövoo; b) saadab teenistujale tema esimeseks tööpäevaks infokirja viitega siseveebis avaldatud juhenditele, osundades eraldi palgajuhendile, teenistuja vahetu juhi ettepanekul aga ka muudele teenistujale vajalikele kordadele; c) korraldab teenistujale õigeaegselt vajalikud töötervishoiuteenused. 8.2. Majandusosakond d) väljastab teenistujale esimesel tööpäeval elektroonilise läbipääsukaardi; e) tagab teenistujatele ohutu töökeskkonna ja tutvustab teenistusse asuvale teenistujale esimesel tööpäeval töökeskkonna-, töötervishoiu-, turva- ja hädaolukorras tegutsemise nõudeid; f) saadab teenistujale esimesel tööpäeval dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu iseseisvaks tutvumiseks töökorralduse eeskirja, kuvariga töötamise tööohutusjuhendi, töötervishoiu ja tööohutuse juhendi, turvaeeskirja, hädaolukorras tegutsemise korra ja evakuatsiooniplaanid, ning palub teenistujal nende sisuga tutvumist kolme tööpäeva jooksul allkirjaga kinnitada; g) tagab, et teenistusse asuval ja teenistuses oleval isikul on kasutada teenistuseks vajalikud töö- ja olmeruumid, töövahendid ning vajadusel tööriided; h) väljastab teenistujale soovi korral parkimiskaardi, mille alusel on parkimiskohtade olemasolu korral võimalik tasuta parkida Lossi 17 hoone ees asuval parkimisalal. 8.3. Infotehnoloogia osakond a) loob ja tunnistab kehtetuks Riigikohtu arvutivõrgu kasutajatunnuse; b) annab teenistujale kasutajatunnusest teada teabelehega; c) viib esimesel tööpäeval läbi sissejuhatava juhendamise Riigikohtu arvutivõrgu kasutamiseks; d) tagab teenistujale töötamiseks vajalikud infotehnoloogiavahendid. 8.4. Vahetu juht a) tutvustab teenistujale teenistusülesandeid, struktuuriüksuse töökorraldust, teenistuja tööks vajalikke infosüsteeme ja andmete töötlemise korraldust, selgitab töö eesmärke ning muud vajalikku; b) teavitab üldosakonna juhatajat teenistujale täiendava kohtumenetlusega seotud juurdepääsu andmise või juurdepääsu muutmise vajadusest. 8.5. Üldosakonna juhataja korraldab teenistujale vajalike kohtumenetlusega seotud juurdepääsude andmise ja sulgemise, tutvustab sobivas ulatuses teenistuja tööks vajalikke kohtumenetlusega seotud infosüsteeme, samuti andmete töötlemise ja asjaajamise korraldust. 8.6. Teiste osakondade juhatajad ja valdkondade juhid (finantsjuht jt) juhendavad ja nõustavad teenistujat oma valdkonnaga seotud küsimustes ja korraldavad vajadusel juurdepääsu andmise ja lõpetamise oma valdkonna infosüsteemidele. 9. Riigikohtu arvutivõrgu kasutajatunnus tunnistatakse kehtetuks, juurdepääsud infosüsteemidele suletakse ja elektrooniline läbipääsukaart deaktiveeritakse teenistuja viimasele tööpäevale järgneval tööpäeval. 2  Teenistuja kohustused 10. Teenistuja hoiab ja kaitseb nii teenistuse ajal kui ka selle lõppedes Riigikohtu dokumentatsiooni, teavet ja intellektuaalset omandit. 11. Teenistujal ei ole lubatud mistahes moel teha kättesaadavaks asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet või teabekandjat isikutele, kes ei ole Riigikohtu teenistujad, ega ka Riigikohtu teenistujatele, kellel teenistusülesannete täitmiseks see vajalik ei ole, ilma Riigikohtu esimehe, kolleegiumide esimeeste või direktori korralduse või loata. Muu piiratud juurdepääsuga teabe töötlemisel järgib teenistuja teabe salastatuse vastavale tasemele seaduses ettenähtud korras kehtestatud nõudeid. 12. Teenistuja lähtub isikuandmete töötlemisel õigusaktides ja Riigikohtu sisestes kordades sätestatud isikuandmete töötlemise nõuetest, pöördudes vajadusel andmekaitsespetsialisti poole. 13. Teenistuja väldib tegevust, mis võib kahjustada õigusemõistmist ning selle autoriteeti või Riigikohtu mainet. 14. Teenistuja hoiab ning kasutab säästlikult ja otstarbekalt Riigikohtu vara ja talle ülesannete täitmiseks usaldatud vahendeid. 15. Teenistuja hoidub tegudest, mis võivad häirida teisi teenistujaid nende kohustuste täitmisel või kahjustavad tööandja vara või teiste teenistujate või kolmandate isikute elu, tervist või vara. 16. Teenistuja teavitab kõrvaltegevusest või kõrvaltegevusega teenistuse ajal alustamisest tööandjat Riigitöötaja iseteenindusportaali (RTIP) isikuandmete mooduli vahendusel viie tööpäeva jooksul teenistusse asumisest või kõrvaltegevusega alustamisest alates. Kohtunik võib oma ametivälisest töötamisest teatada kohtu esimehele ka muul viisil. 17. Teenistuja teavitab tööandjat isikuandmetest (nimi, haridus, elukoht, kontakttelefon) või nende muutumisest RTIP-i isikuandmete mooduli vahendusel. 18. Teenistuja tutvub töökorralduse eeskirja, kuvariga töötamise tööohutusjuhendi, töötervishoiu ja tööohutuse juhendi, turvaeeskirja, hädaolukorras tegutsemise korra ja evakuatsiooniplaanidega, kinnitades seda oma allkirjaga, ja järgib neist tulenevaid nõudeid. 19. Teenistuja teatab töötakistusest, avariiolukorrast, tööõnnetusest või nende tekkimise ohust viivitamatult vahetule juhile või majandusosakonna juhatajale ning kõrvaldab võimalusel takistused või tekkinud ohu. 20. Teenistuja on kohustatud teenistuse lõppemisel või vähemalt kuuekuulisel teenistusest eemal viibimisel (nt vanemapuhkus, pikemaajaline tasustamata puhkus, rotatsioon teise asutusse) tagastama elektroonilise läbipääsukaardi ja parkimiskaardi majandusosakonnale ning andma üle temale teenistusalaselt usaldatud vara, välja arvatud vahetu juhi põhjendatud kirjalikul eriloal. 21. Teenistuja teavitab viivitamatult majandus- või infotehnoloogia osakonda temale usaldatud Riigikohtu vara kaotsiminekust, kaotamisest, hävimisest, rikkest või rikkumisest, aga samuti Riigikohtu hoones üldises kasutuses oleva vara hävimisest või rikkest. 22. Eeskirja rikkumise korral võib Riigikohtu esimees või direktor kohaldada distsiplinaarvastutust avaliku teenistuse seaduses sätestatud korras või kohaldada töölepingu seaduses sätestatud aluseid. Varalise kahju tekkimisel lähtutakse avaliku teenistuse seaduse ametniku varalise vastutuse sätetest või töölepingu seaduse töötaja vastutuse sätetest. 3. peatükk KORRALDUSTE ANDMINE JA TEATAVAKSTEGEMINE 23. Riigikohtu tegevust juhivad ja korraldavad Riigikohtu esimees ning direktor seaduste, muude õigusaktide, Riigikohtu kodukorra ja teiste Riigikohtu siseste kordadega määratud volituste piires. 3 24. Teenistusalane alluvus on määratud Riigikohtu kodukorra, ametijuhendite ja töölepingutega. Riigikohtu esimehel, direktoril ja struktuuriüksuste juhtidel ja teistel selleks volitatud isikutel on oma pädevuse piires õigus nõuda igalt teenistujalt kehtestatud kordade ja juhendite järgimist enda vastutusalas. 25. Teenistujale annab tööalaseid korraldusi vahetu juht või viimase volitatud isik. Riigikohtu esimees, kolleegiumide esimehed ja direktor võivad anda korraldusi otse, pöördumata enne teenistuja vahetu juhi poole. Teenistuja teavitab saadud korraldusest esimesel võimalusel vahetut juhti. Teenistujatele antakse töökorraldusi sõnaselgelt ja õigeaegselt, tagades samas ka tööks vajalikud vahendid. 26. Teenistusalane korraldus võib olla esitatud suuliselt või kirjalikult. Suuline korraldus tehakse teatavaks vahetult või volitatud isiku kaudu. Kirjalik korraldus antakse eraldi dokumendina, resolutsioonina dokumendil või elektrooniliselt. 27. Riigikohtu esimehel ja direktoril on õigus lähetada teenistuja teenistusülesannete täitmiseks väljapoole alalist töökohta avaliku teenistuse seaduse, töölepingu seaduse, Vabariigi Valitsuse määruste ja Riigikohtu teenistus- ja töölähetuste korraga sätestatud korras. 28. Riigikohtu esimees ja direktor võivad moodustada töögruppe ja komisjone, märkides käskkirjas nende koosseisu, volituste ulatuse ja kestuse. Teenistuja nimetamine töögrupi või komisjoni liikmeks kooskõlastatakse enne teenistuja ja tema vahetu juhiga. 29. Kui teenistuja on töögrupi või komisjoni liige, võib talle teenistusalaseid korraldusi anda töögrupi või komisjoni juht. Kui korralduse täitmine takistab teenistuskohast tulenevate ülesannete täitmist, teatab teenistuja sellest vahetule juhile ja korralduse andjale ning korralduse andja ja vahetu juht lepivad kokku ülesannete täitmise järjekorra, mis on teenistujale täitmiseks kohustuslik. 30. Teenistujalt võib töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmist nõuda ning selleks korraldusi anda Riigikohtu esimees, direktor ja töökeskkonnaspetsialist. 4. peatükk TÖÖ- JA PUHKEAJA KORRALDUS 31. Riigikohtus kehtib kahe puhkepäevaga viiepäevane töönädal, täistööajaga 40 tundi nädalas. Lõunavaheaega tööaja hulka ei arvata. 32. Tööpäev kestab esmaspäevast neljapäevani kell 8.15–17.00 ja reedel kell 8.15–15.45 lõunavaheajaga 30 minutit (üldine tööaeg). Puhkepäevad on laupäev ja pühapäev. 33. Teenistuskohtadel, kus töö iseloomu tõttu rakendatakse üldisest erinevat tööaega, korraldab teenistuja tööaja vahetu juht, arvestusega, et tööaeg ei tohi ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kolmekuulise arvestusperioodi jooksul. 34. Teenistuja ja vahetu juhi kokkuleppel (sõltuvalt töö iseloomust, ühistranspordi korraldusest jms) on lubatud tavapärasest erinev tööaja algus ja lõpp, säilitades ettenähtud tööpäeva või -nädala pikkuse. 35. Teenistuja võib sõltuvalt töö iseloomust vahetu juhi nõusolekul täita teenistusülesandeid kaugtöö korras. Teenistuja tagab kaugtöö korras töötamise puhul kättesaadavuse üldisel tööajal. 36. Tööandja ja teenistuja (v.a kohtunik) võivad kokku leppida täistööajast lühemas tööajas (osaline tööaeg). Sel juhul lepivad teenistuja ja vahetu juht kokku tööpäeva algus- ja lõpuaja, puhkepäevad ja tööpäevasisesed puhkeajad. 37. Kohtunikul on õigus korraldada oma tööaeg iseseisvalt. 38. Seaduses sätestatud juhtudel on riigi- ja rahvuspühadele vahetult eelnev tööpäev kolm tundi lühem. 4 39. Kooskõlastatult vahetu juhiga on teenistujal õigus töölt puududa töövõimetusleheta tervislikel põhjustel või tervise edendamise eesmärkidel kolm päeva kalendriaastas, mille eest säilitab tööandja palga (tervisepäevad). Sellise vajaduse ilmnemisel esitab teenistuja esimesel võimalusel RTIP-i Puhkused ja puudumised mooduli vahendusel (valik Minu puhkused ja puudumised – Lisa puudumine) tervisepäeva taotluse. 40. Teenistuja teavitab töövõimetusest vahetut juhti ja personali- ja kommunikatsiooniosakonda ([email protected]) hiljemalt sama tööpäeva hommikul või vastavalt asjaoludele esimesel võimalusel. Teenistuja teavitab töövõimetuse lõppemisest esimesel võimalusel personali- ja kommunikatsiooniosakonda ja vahetut juhti. 41. Teenistuja korraldab vajadusel töökohalt eemalviibimise ajaks oma telefonile ning saabunud kirjadele ja sõnumitele vastamise. 42. Teenistujal on lubatud viibida Riigikohtu hoones tööpäevadel ajavahemikus kell 7.45–22.00. Puhkepäevadel ja riiklikel pühadel on hoone reeglina suletud. Teenistuja, kellel on erandkorras vajadus viibida hoones puhkepäeval või riikliku püha ajal, teavitab sellest hiljemalt eelneval tööpäeval kordnikku. Teenistujale antakse hoonesse sisenemise õigused ja juhised turvanõuete iseseisvaks täitmiseks, mida teenistuja on kohustatud järgima. Vastava õigusega teenistujal on õigus puhkepäevadel ja riiklikel pühadel viibida hoones ajavahemikus 9.00–18.00. 5. peatükk PUHKUSEKORRALDUS 43. Teenistujale antakse puhkusi kohtute seaduse, avaliku teenistuse seaduse ja töölepingu seaduse kohaselt. Töölepingu alusel töötavate isikute põhipuhkus on 35 kalendripäeva. Õppepuhkust antakse teenistujale täiskasvanute koolituse seaduse kohaselt. 44. Puhkuste ajakava koostatakse RTIP-is direktori ja struktuuriüksuste juhtide ettepanekute alusel. Puhkuste ajakava koostamisel ja muutmisel arvestatakse teenistujate soove, mis on mõistlikult ühitatavad tööandja huvidega, eelkõige vajadusega tagada häireteta töö nii konkreetse funktsiooni, valdkonna, struktuuriüksuse kui ka Riigikohtu kui terviku tasemel. Üldjuhul peab teenistuja kasutama vähemalt 14 päeva puhkust järjestikku ajavahemikus juunikuu neljandast täisnädalast kuni septembri esimese täisnädalani. Järjestikkuse puhkuse puhul ei katkestata puhkust nädalavahetuseks. 45. Puhkuste ajakava tehakse kõigile teenistujatele kättesaadavaks RTIP-is (Töölaua moodulis valik Töötajate puhkused ja osalused) hiljemalt iga aasta 31. märtsiks. 46. Puhkuste ajakavas ettenähtud puhkuse muutmiseks või kasutamata puhkusepäevade saamiseks esitab teenistuja hiljemalt 7 kalendripäeva enne soovitud puhkuse algust vastavasisulise taotluse RTIP-is. 6. peatükk TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE ÜLDNÕUDED 47. Riigikohtus kujundatakse töökeskkond töötervishoiu ja tööohutuse seadusest juhindudes ning reguleeritakse direktori kinnitatud juhenditega ja kordadega. 48. Direktor määrab teenistujad, kes annavad vajadusel esmaabi, majandusosakond korraldab neile väljaõppe. 49. Direktor määrab Riigikohtu teenistujate hulgast töökeskkonnaspetsialisti ja korraldab töökeskkonnavolinike valimise. Töökeskkonnavolinikud ja töökeskkonnanõukogu liikmed kinnitab esimees käskkirjaga. 50. Majandusosakond korraldab esmaabivahendite kättesaadavuse, töökeskkonnaspetsialist juhendab ning nõustab teenistujaid töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes. 5  7. peatükk RAKENDUSSÄTTED 51. Juhtkonna poolt heakskiidetud eeskiri ja selle muutmise kavand saadetakse elektrooniliselt teenistujatele tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks vähemalt 14 kalendripäeva enne nende kehtestamist. 52. Eeskirja ja selle muudatused kinnitab esimees käskkirjaga pärast teenistujatele eeskirjaga või selle muudatustega tutvumise ja arvamuse avaldamise võimaldamist. 53. Eeskiri ja selle muudatused jõustuvad kinnitamise päevale järgneval päeval, kui käskkirjas ei sätestata teisiti. 54. Eeskiri ja selle muudatused avalikustatakse Riigikohtu siseveebis. 6