Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 13.09.2022, Kuressaare Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Rainer Amur Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 22274000187 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX Kuriteo toimepanemise aeg: 08.08.2022 Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonnas alustati menetlust 10.08.2022 KarS § 121 lg 2 p 2 tunnustel selles, et XXX 08.08.2022 kella 00.30 paiku tungis Saare maakonnas Kuressaare linnas XXXtänav 21-10 kallale oma alaealisele pojale XXX, lükkas ta korteri koridoris pikali ning kägistas kahe käega kaelast, mille tagajärjel tundis XXX valu. Oma sellise tegevusega, tekitades pojale füüsilist valu, pani XXX toime kehalise väärkohtlemise lähisuhtes so KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kannatanu XXX, tunnistajate XXX ja XXX, kahtlustatava XXX ütlustega ning SA Kuressaare Haiglast väljastatud haiguslooga on tõendatud XXX poolt kahtlustuses kirjeldatud teo toimepanemine. XXX on ise kahtlustatavana ülekuulamisel avaldanud, et on XXX kirjeldatud viisil rünnanud, kuna poja käitumine on läinud selliseks, et ta ei kuula enam kedagi, tarvitab alkoholi ning provotseerib oma käitumisega, mistõttu ei suutnud XXX oma käitumist enam kontrollida. XXX kahetseb tehtut puhtsüdamlikult. Tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, kuriteo toimepannud isiku tausta, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, jõudis prokuratuur järeldusele, et kriminaalmenetlus on võimalik lõpetada KrMS § 202 alusel. KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks. Kohustuseks võib olla menetluskulude tasumine, tekitatud kahju hüvitamine, kindla summa maksmine riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides, üldkasuliku töö tegemine, ettenähtud ravile allumine, narkootiliste või psühhotroopsete ainete või alkoholi mitte tarbimine, osalemine sotsiaalprogrammis või muu asjakohase kohustuse täitmine. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Lõpetatud kriminaalmenetluse võib prokuratuur käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud alustel oma määrusega uuendada. KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu, mida kahtlustatavale ette heidetakse, on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustik näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seega on tegemist kuriteokoosseisuga, mille puhul on võimalik kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 alusel prokuratuuri poolt. Kahtlustatava süü ei ole prokuratuuri hinnangul käesolevas kriminaalasjas käesoleval ajal piisavalt suur välistamaks oportuniteedi kohaldamist. Kuigi kahtlemata on toime pandud õigusvastane tegu alaealise suhtes vanema poolt, mis on üldjuhul suurt hukkamõistu vääriv tegu, tuleb arvesse võtta käesoleva sündmuse konkreetseid asjaolusid. Kriminaalasja materjalidest nähtub, et XXX etteheidetav ning taunitav käitumine oli tingitud tema abikaasa ja alkoholijoobes alaealise XXX vahel tekkinud erimeelsusest ebasobiva käitumise kohta. Eelnimetatu tekitas peresuhetes pingeid ja tüli, mistõttu XXX valis lapse korrale kutsumiseks mitteaktsepteeritava viisi. Sündmusega seotud vigastusi haiglas ei tuvastatud (esines palpatoorne valulikkus juuste piirist 5 cm kõrgemal ning juuksepõimiku piirkonnas). Keila Linnavalitsuse poolt väljastatud perekonna iseloomustusest nähtub, et XXX paistab koolis silma pideva korrarikkumise pärast. Tema peamised probleemid on sõltuvus- ja riskikäitumine, käitumuslikud probleemid ja füüsiline vägivald. XXXon diagnoositud ATH ning ta on viibinud ka ravil psühhiaatriahaiglas. XXX avaldas lastekaitsetöötajale, et nüüdseks on suhted isaga jälle normaalsed ning nad räägivad omavahel. XXX suhted ema XXX on väga halvad ja XXXon avaldanud, et ei soovi ema juures elada. Harju Maakohtu 08.09.2022 kohtumäärusega rahuldati Keila Linnavalitsuse taotlus ning esialgse õiguskaitse korras peatati XXX hooldusõigus oma alaealise lapse XXX suhtes, määrates kohtumenetluse ajaks XXX hooldusõiguse teostajaks XXX. XXX elukohaks määrati XXX 2, XXX küla, Rapla vald, Rapla maakond, mis on XXX vanaema elukoht. XXXema XXX on kriminaalasjas tunnistatud kannatanuks, kuid arvestades Harju Maakohtu 08.09.2022 kohtumäärust, siis on tekkinud olukord, kus kannatanuks tunnistatud ema hooldusõigus on peatatud ning kahtlustatavaks on XXX isa. Seega tekib küsimus, kas XXXon selles olukorras piisavalt efektiivsed õiguskaitsevahendid avaliku menetlushuvi kontekstis. Prokuratuuri hinnangul tuleb siiski arvestada konkreetse kriminaalasja sisu, hindamaks avaliku huvi olemasolu. Lastekaitse poolt edastatud iseloomustuse järgi osaleb pere augustist alates MDFT teraapias ning poja suhted isaga on paranemas. Seega ainuüksi see näitab, et kriminaalmenetlus ja karistamine ei ole ainsad viisid, kuidas XXXõigusi saab kaitsta. Sotsiaalsüsteem ja pere mõlemad on valmis XXX panustama, et XXX elu korda saada. Seega on tagatud XXX efektiivsed õiguskaitsevahendid ka väljaspool kriminaalmenetlust. Üldjuhul vanema poolt alaealise kannatanu suhtes toime pandud kehaline väärkohtlemine vääriks prokuratuuri hinnangul kahtlemata kohtulikku karistamist, kuid võttes arvesse kahtlustatava teo tunnistamist ja koos lapsega (ja perega laiemalt) probleemile lahenduse otsimist, saab prokuratuuri arvates menetlust siiski oportuniteediga lõpetada. XXX puhul paistab välja, et tal puuduvad oskused, kuidas kasvatada ATH diagnoosiga konfliktset noort, mida on võimalik õppida ning seda on võimalik tagada ka menetluse lõpetamisega pandavate kohustustega. Karistusregistri andmetest nähtub, et XXX ei oma kehtivaid väärteokaristusi ning teda ei ole kriminaalkorras karistatud, mistõttu võib järeldada, et kuritegelik käitumine ei ole XXX eluviisiks. Kuivõrd XXX on määratud XXX hooldusõiguse teostajaks ja lapse viibimiskohaks on XXX 2, XXX küla, Rapla vald (vanaema elukoht), siis ei ole XXX kriminaalkorras karistamine mõistlik, sest see ei teeniks ka eripreventiivset eesmärki. Prokuratuur on arvamusel, et XXX vajab vanemlike oskuste arendamiseks vaimse tervise-, kriisi- ja kogemusnõustamist, mis aitaks toime tulla emotsioonidega, parandaks probleemide lahendamise oskust ning suurendaks üksteisemõistmist ja emotsionaalse toetuse jagamist. Kriminaalmenetluse lõpetamisel kohustatakse XXX osalema nõustamisel, mis täidaks eelnimetatud eesmärke ja mis on prokuratuuri hinnangul käesoleval juhul piisav meede, et tulevikus hoida ära samalaadsete kuritegude toimepanemist. Kahtlustatava suhtes ei ole enne käesoleva kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo toimepanemist kohaldatud kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel ning tema karistamine ei ole vajalik õiguskorra kaitsmise huvides. Seega lähtudes ultima ratio põhimõttest ei ole XXX kriminaalkorras kohtulik karistamine vältimatult vajalik ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega so kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Kriminaalmenetluse lõpetamisel määratavate kohustuste eesmärk on motiveerida kahtlustatavat tulevikus korrektselt käituma. Prokuratuuri hinnangul käesoleva määrusega määratavad kohustused on piisavad mõjutamaks kahtlustatavat uusi kuritegusid tulevikus mitte toime panema ning lapsega seotud pingetega toimetulekuks. Juhindudes KrMS § 202 lg 1, 2, 3 ja 7 ning § 206, ringkonnaprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 22274000187 menetlus; 2. Kohustada XXX (ik XXX): • läbima vaimse tervise-, kriisi- ja kogemusnõustamise, milleks võtta ühendust Eneseteadvus OÜ nõustaja XXX (tel: XXX, e-mail: [email protected], FB: Eneseteadvus või skype: Eneseteadvus), leppides nõustajaga kokku nõustamise tegevuskava. Nõustamine toimub vastavalt nõustaja ettekirjutustele ja tegevuskavale, nii telefoni teel kui nõustajaga kohtudes. Nõustamine lõpetatakse nõustaja kinnituse alusel. Omaalgatuslik nõustamisest loobumine loetakse käesoleva kohustuse rikkumiseks. Kohustuse täitmise prokuratuuri järelevalve all olev lõpptähtaeg on 13.02.2023. Prokuratuurile esitada nõustamise läbimist kinnitavad dokumendid e-posti teel: [email protected]. • maksta sihtotstarbeliseks kasutamiseks 400 (nelisada) eurot üldsuse huvides MTÜ Tuulpius arveldusarvele EE521010220201373225 selgitusega „Sihtotstarbeline makse“ tähtajaga 13.02.2023. Prokuratuurile esitada tasumist tõendavad dokumendid e-posti teel: [email protected]. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: ei ole; 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: ei ole; 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: ei ole; 6. Kriminaalmenetluse kulud: ei ole; 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kannatanule ja tema seaduslikule esindajale ning kahtlustatavale. 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lossi 4a, Kuressaare. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab; 9. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul.  10. Käesoleva määruse koopia saata teadmiseks vaimse tervise-, kriisi- ja kogemusnõustamise läbiviijale e-posti aadressil: [email protected]. Rainer Amur Olen punktis 2 nimetatud kohustustega nõus: _______________________________________ (nimi ja allkiri) Olen kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kätte saanud: ___________________________ (kuupäev ja allkiri) Olen nõus, et prokuratuur ja nõustamisteenust osutav asutus vahetavad omavahel mind puudutavat infot sh terviseinfot, mis on vajalik kriminaalmenetluse lõpetamiseks seatud kohustuste täitmise kontrollimiseks. Saan aru, et määruses nimetatud kohustuste täitmata jätmise korral kriminaalmenetlus uuendatakse. _________________________ (nimi ja allkiri)