Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 12.09.2022, Pärnu Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Hanna Varik Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 18267000625 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 206 lg 1; § 217 lg 1 - § 25 lg 2 Kahtlustatava nimi: XXX Kuriteo toimepanemise aeg: 21.06.2018; 12.07.2018 Kriminaalasjas nr 18267000625 alustati 12.07.2018 kriminaalmenetlust KarS § 217 lg 1 tunnustel. XXX kahtlustatakse KarS § 206 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, omamata vastavat õigust, sai kannatanu XXX tahte vastaselt, ligipääsu kannatanu e-mail aadressidele [email protected] ja [email protected], millest esimesse sisenes 12.07.2018 kell 05.36 ja kell 06.13 elektroonilise seadme abil ebaseaduslikult enda tööandja XXX OÜ, asukohaga Tallinn XXX tee 16, IP aadressi kasutades ning samal päeval kell 06.13 sisenes e-mail aadressile [email protected] elektroonilise seadme abil ebaseaduslikult enda tööandja XXX OÜ, asukohaga Tallinn XXXtee 16, IP aadressi kasutades. XXX sulustas parooli vahetamise teel XXX kasutuses oleva e-mail aadressid [email protected] ja [email protected]. Samuti kahtlustatakse XXX KarS § 217 lg 1 - 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, omamata vastavat õigust, sai läbi XXX gmaili konto kannatanu XXX tahte vastaselt, ligipääsu kannatanu XXX Facebook kontole „XXX“, kuhu üritas siseneda elektroonilise seadme abil ebaseaduslikult 21.06.2018 ühel korral enda tööandja XXX OÜ, asukohaga Tallinn XXX tee 16, IP aadressi kasutades, kuid tegu jäi tema tahtest sõltumata lõpule viimata, sest Facebooki süsteem nõudis kahe-astmelist tuvastamist. KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse võib lõpetada teise astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab, et käesoleval juhul esinevad KrMS § 202 lg-tes 1 ja 7 sätestatud eeldused menetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumise tõttu ja kuna isiku süü ei ole suur. 1/4 XXX esitatud kahtlustuste näol on tegemist teise astme kuritegudega. KarS § 206 lg 1 ja § 217 lg 1 eest ei näe karistusseadustik ette alammäärana vangistust, vaid rahalise karistuse. Sanktsiooni maksimummääraks on mõlema kuriteo puhul kuni kolmeaastane vangistus. KrMS § 202 lg 1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku mõttes, s.o vaadatakse üksnes konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist ning erinevaid preventsioone. Arvesse võetakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja poolt sätestatud karistust. Eelnevad kaalutlused ei võimalda teha järeldust, et kahtlustatav süü oleks piisavalt suur, et õigustada tema suhtes kohest kriminaalrepressiooni kohaldamist. Kriminaalasjas kogutud materjalidest nähtub, et kahtlustatav ei ole oma süülise tegevusega kannatanule kahju tekitanud ning kannatanu kahtlustatava vastu tsiviilhagi esitada ei soovi. Kannatanul õnnestus samal päeval ligipääs enda e-maili aadressidele taastada. Kahtlustatava osas puudub ka avalik menetlushuvi, mis takistaks menetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. Kohtupraktikas seostatakse avalikku menetlushuvi enamjaolt materiaalses karistusõiguses sätestatud karistamise eesmärkidega, s.o üld- ja eripreventatiivsete kaalutlustega. Eripreventatiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib eeldatavasti tingida tema poolt uute süütegude toimepanemise. Seda tõenäosust on võimalik hinnata lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust, s.o kas tegemist on ühekordse või korduva teoaktiga. Üldpreventatiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige, siis kui teo toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikus on sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Sellised kuriteod, milles menetluse lõpetamine ei ole eelduslikult kooskõlas üldpreventatiivsete kaalutlustega, kajastuvad Riigi peaprokuröri 15.03.2022 juhise nr RP-1-2/22/1 punktis 3. Viidatud juhis ei näe ette avaliku menetlushuvi KarS § 206 ja § 217 kuritegude puhul. Avalik menetlushuvi on olemas üldjuhul ka siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Prokuröri hinnangul puudub käesoleval juhul avalik menetlushuvi. XXX etteheidetava süütegude kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on prokuröri arvates võimalik saavutada ka muude vahenditega, kui kriminaalkorras karistamisega. Samuti on võimalik KarS § 56 lg 1 sätestatu üld- ja eripreventsiooni eesmärgid saavutada ka ilma isikut kriminaalvastutusele võtmata. Avaliku menetlushuvi hindamisel tuleb märkida, et antud juhul juba kriminaalmenetluse alustamine ja läbiviimine, milles XXX koheldi kahtlustatavana, oli tema jaoks preventiivseks teguriks, mis aitab aru saada oma teo keelatusest ja vastavalt sellele arusaamisele käituda ning hoiduda süütegude toimepanemisest. Puudub alus arvata, et kahtlustatav jätkab edaspidi kuritegude toimepanemist. Kahtlustatava suhtes on 05.10.2020 lõpetatud KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetlus nr 19230100016, milles isikule esitati kahtlustus samamoodi KarS § 217 lg 1 alusel (süüteo toimepanemise aeg 23.10 – 28.12.2018; kahtlustus esitati 13.07.2020). Lõpetamise määrusega 2/4 määrati isikule kohustuseks tasuda 400 eurot riigituludesse ning hüvitada kaitsjatasud summas 146,40 eurot. Kohustused täideti XXX poolt. Kahtlustatava suhtes on 09.04.2021 lõpetatud KrMS § 202 lg 7 alusel kriminaalmenetlus nr 18274000156, milles isikule esitati kahtlustus samamoodi KarS § 206 lg 1 ja § 217 lg 1 alusel (süüteo toimepanemise aeg 21.06.2018; kahtlustus esitati 31.03.2021). Lõpetamise määrusega määrati isikule kohustuseks tasuda 700 eurot riigituludesse ning selle kohustuse XXX ka tähtaegselt täitis. Nii käesoleva kui ka lõpetatud kriminaalasjade kahtlustustest lähtuvalt pani isik samaliigilisi kuritegusid toime ajavahemikul 21.06 – 28.12.2018 mitmel korral ning samal viisil. Kahtlustatava enda ütlustest lähtuvalt nägi XXX 2018. aasta suvel internetis postitust, milles olid märgitud lekkinud kasutaja andmete ja paroolide nimekiri ning uudishimust otsustas isik katsetada, kas tegemist on tõeste andmetega. Isikule esitati ajaliselt kõige varasem kahtlustus kriminaalasjas nr 19230100016 13.07.2020 ehk kriminaalasjades etteheidetud kuriteod olid selleks hetkeks juba kõik toime pandud. Õiguskaitseorganitele ei ole laekunud informatsiooni, et isik oleks jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist ning kahtlustatava suhtes puuduvad teised pooleliolevad kriminaalmenetlused. Kahtlustatav on samuti varem kriminaalkorras karistamata. Seega ei ole kuritegude toimepanemine kujunenud XXX elustiiliks ega sagedaseks käitumismustriks. Seega ei ole kahtlustatava puhul alust arvate, et karistamisest loobumine võib tingida kuritegude toimepanemise jätkamise. XXX on tunnistanud, et pani toime kahtlustuses esitatud kuriteod. Seega on isik saanud aru oma teo keelatusest ning avaldanud kahetsust. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab prokurör, et kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning tuleb asuda seisukohale, et kahtlustatava suhtes ei ole vajalik ilmtingimata eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel kriminaalmenetlusega jätkamine või karistuse kohaldamine. Seega puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks XXX suhtes ning KrMS § 202 sätestatud aluste esinemise korral võib kriminaalmenetluse lõpetada. Prokurör leiab, et XXX suhtes ei ole enam käesolevas kriminaalasjas KrMS § 202 sätestatud tähtajalise kohustuste panemine vajalik. XXX on juba seoses kriminaalmenetluste nr 19230100016 ja 18274000156 lõpetamistega KrMS § 202 lg 7 alusel tasunud riigituludesse 1100 eurot ning hüvitanud menetluskulud summas 146,40 eurot. Kui kriminaalasju oleks menetletud ühe kriminaalasjana, oleks isikule määratud kohustused jäänud samasse vahemikku. Arvestades asjaolu, et XXX osas puuduvad pooleliolevad kriminaalasjad, siis on kriminaalmenetluste nr 19230100016 ja 18274000156 lõpetamised olnud piisava preventiivse mõjuga. Prokurör leiab, et kahtlustatava karistamine ei ole vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides, sest riik on antud juhul piisavalt täitnud temale antud karistuslikke volitusi, mistõttu ei ole otstarbekas edasine menetluse jätkamine. Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 18267000625 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: ei määratud. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: ei kohaldatud. 3/4 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 1 DVD-plaat videosalvestistega jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: andmeid ei kogutud. 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kahtlustatavale XXX ja kannatanule XXX. 8. Kannatanul on õigus tutvuda vastavalt KarS § 206 lg 3 kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuris Õhtu põik 5, Pärnu. 9. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lg 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Hanna Varik abiprokurör Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse. Allkirjaga kinnitan, et olen kriminaalasja lõpetamisega nõus, olen kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kätte saanud, mulle on selgitatud kohustuste mittetäitmise tagajärgi ning olen kohustustega nõus:____________________________________________________ /allkirjastatud digitaalselt/ XXX 4/4