Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 08.09.2022, Pärnu Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Hanna Varik Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 22750000012 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 199 lg 2 p 7, 9 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX Kuriteo toimepanemise aeg: 05.01.2022 Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles XXX kahtlustatakse KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema, olles väärteokorras KarS § 218 järgi karistatud varguste toimepanemise eest 28.11.2021, võttis 05.01.2022 Pärnu maakonnas Pärnu linnas Suur-Jõe tn 57 asuva Selver AS’ile kuuluva Pärnu Suurejõe Selveri kaupluse müügisaalis, olles ühises grupis koos XXX enda poolt lükatavast ostukärust ja XXX poolt kell 15:33 ostukärusse asetatud kahest 0,5 liitrisest Laua Viin viinapudelist ühe pudeli, mille asetas kell 15:38 võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil oma jope paremasse taskusse ning möödus kell 15:43 kaupluse kassaliinist taskus olnud 0,5 liitrise Laua Viin viinapudeli maksumusega 6,49 eurot ja ostukärus olnud 0,5 liitrise Laua Viin viinapudeli maksumusega 6,49 eurot eest tasumata. Ostukärus olnud teise 0,5 liitrise Laua Viin viinapudeli asetas XXX peale kassast möödumist kaupluse väljapääsu juures kell 15:44 oma jope vasakusse taskusse ja väljus koos XXX kaupluse hoonest, tekitades Selver AS’ile varalise kahju summas 12,98 eurot. Samuti tema, olles ühises grupis koos XXX, võttis 05.01.2022 Pärnu maakonnas Pärnu linnas Suur-Jõe tn 57 asuva Selver AS’ile kuuluva Pärnu Suurejõe Selveri kaupluse müügisaalis koos XXX riiulitest erinevaid kaupu ja asetades ühiselt koos need kaubad XXX poolt lükatavasse ostukärusse, peale mida kell 16:07 möödus XXX võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil kaupluse kassaliinist ostukärus olnud kaupade eest tasumata samal ajal kassaliinis kassapidajaga vestelnud XXX selja tagant, kuid tegu jäi isikute tahtest mitteoleneval põhjusel lõpule viimata, kuna nad peeti kaupluse turvatöötaja poolt kinni. Ostukärus asetsenud tasumata kaubad kogumaksumusega 37,05 eurot, milleks kaks pudelit alkoholi Pipra Naps Meega kogumaksumusega 13,98 eurot, kaks Maks ja Moorits vorsti Laste kogumaksumusega 3,18 eurot, üks toidulisand Nutri Drenn maksumusega 18,00 eurot ja üks purk hapukurki Karaado Karnisanid maksumusega 1,89 eurot, kaup tagastatud kauplusele rikkumata kujul. KarS § 199 lg 2 p 7, 9 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise astme kuritegu, mille eest näeb karistusseadustik ette karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, ja selles kahtlustatava isiku süü ei ole suur ja ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ning võtab endale kohustuse tasuda kriminaalmenetluse kulud ning kui 1/4 kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt võib kriminaalmenetluse lõpetada prokuratuuri, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse. Tutvunud toimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, on prokurör jõudnud järeldusele, et KrMS § 202 alusel on võimalik kriminaalmenetlus lõpetada järgmistel motiividel. Kriminaalasjas kogutud materjalidest nähtub, et kahtlustatav on oma süülise tegevusega tekitanud kannatanule Selver AS varalise kahju summas 12,98 eurot. Kahtlustatav on nõustunud kannatanule tema poolt tekitatud kahju hüvitama. Kahtlustatavale etteheidetavate süütegude puhul pole küll tegemist ühekordse teoaktiga, kui kaks vargust on toime pandud ühe päeva jooksul (05.01.2022) ning väärteokorras varguse toimepanemine toimus u üks kuu varem. Käesoleval juhul võimaldab kahtlustatava tegevust kuriteona käsitleda üksnes selle süstemaatilisus. Varguste objektiks olnud esemete väärtus pole olnud suur – 12,98 eurot ning 37,05 eurot (katse). Tekitatud kahju kogusumma on 12,98 eurot. Ka seadusandja valikuks on olnud väheväärtuslike vallasasjade, s.o väärtusega alla 200,01 euro, varguse karistamist väärteona. Kahtlustatava osas puudub ka avalik menetlushuvi, mis takistaks menetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. Kohtupraktikas seostatakse avalikku menetlushuvi enamjaolt materiaalses karistusõiguses sätestatud karistamise eesmärkidega, s.o üld- ja eripreventatiivsete kaalutlustega. Eripreventatiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib eeldatavasti tingida tema poolt uute süütegude toimepanemise. Seda tõenäosust on võimalik hinnata lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust, s.o kas tegemist on ühekordse või korduva teoaktiga. Üldpreventatiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige, siis kui teo toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikus on sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Sellised kuriteod, milles menetluse lõpetamine ei ole eelduslikult kooskõlas üldpreventatiivsete kaalutlustega, kajastuvad Riigi peaprokuröri 15.03.2022 juhise nr RP-1-2/22/1 punktis 3.2 ja 3.3. Täpsemalt näeb viidatud juhis ette punktis 3.3.7 avaliku menetlushuvi juhul kui KarS § 199 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel on tekitatud olulise kahju määra ületav kahju, mida käesoleval juhul möönda ei saa. Avalik menetlushuvi on olemas üldjuhul siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Prokuröri hinnangul puudub käesoleval juhul avalik menetlushuvi. XXX etteheidetava süüteo kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on prokuröri arvates võimalik saavutada ka muude vahenditega, kui kriminaalkorras karistamisega. Samuti on võimalik KarS § 56 lg 1 sätestatu üld- ja eripreventsiooni eesmärgid saavutada ka ilma isikut kriminaalvastutusele võtmata. XXX puuduvad kehtivad kriminaalkaristused. Prokurör märgib, et kahtlustatavale etteheidetava teo toimepanemisest on möödunud üle poole aasta ning XXX ei ole pärast seda ühtegi korda kriminaal- ega ka väärteo korras karistatud. Samuti ei ole prokuratuuri andmetel 2/4 tema suhtes hetkel käimas ühtegi teist kriminaalmenetlust. Hinnates kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid ning isiku varasemat ja ka teo toimepanemise järgset käitumist, on alust asuda seisukohale, et KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada isikut kriminaalvastutusele võtmata. Prokurör leiab, et kuna XXX on invaliidsuspensionär (keha parem pool on halvatud – käsi ja puus), kelle igakuiseks sissetulekuks on pension summas u 485 eurot, on otstarbekas kahtlustatavale määrata ainsaks kohustuseks hüvitada kannatanule tekitatud varaline kahju summas 12,98 eurot. Nimetatud mõjutusvahend koos kriminaalmenetlusele allutamisega on prokuröri arvates piisavad XXX poolt toimepandud tegude suhtes riikliku hukkamõistu väljendamiseks. Lähtudes toimepandud kuriteo asjaoludest, süü suurusest, isiku tervislikust ning varalisest seisundist, jätta määramata kahtlustatavale kohustus tasuda kindel summa riigituludesse. Arvestades kahtlustatava tervislikku seisundit, ei ole prokuröri hinnangul võimalik määrata kahtlustatavale kohustuseks üldkasuliku töö tundide tegemist. XXX on andnud nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks ning lubanud täita talle pandud kohustuse. Seega, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav on lubanud hüvitada kuriteoga tekitatud kahju, siis leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks XXX suhtes avaliku menetlushuvi puudumisel, s.o KrMS § 202 sätteid kohaldades. KrMS § 202 g 7 kohaselt võib prokuratuur ise lõpetada menetluse teise astme kuriteos, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe ette vangistuse alammäära. Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 7 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 22750000012 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Kohustada XXX: - hüvitama kuriteoga tekitatud kahju summas 12,98 eurot kannatanu Selver AS arveldusarvele nr EE182200221053171150 (Swedbank). Tähtajaks määrata 5 kuud, s.o viimane täitmise tähtpäev on 08.02.2023 (k.a). Prokuratuurile esitada tasumist tõendavad dokumendid e-postile [email protected] või aadressile Õhtu põik 5, Pärnu. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: ei kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 3 DVD-R plaati turvakaamerate videosalvestistega jätta kriminaalasja materjalide juurde. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: andmeid ei kogutud. 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kahtlustatavale XXX ning kannatanule Selver AS. 3/4 8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuris (Õhtu põik 5, Pärnu linn). Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab. 9. Kannatanul on õigus esitada kümne päeva jooksul alates määruse saamisest menetlejale taotlus põhistatud määruse saamiseks. Viieteistkümne päeva jooksul taotluse saamisest koostab menetleja põhistatud määruse. 10. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lõike 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. Hanna Varik abiprokurör Kui isik, kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 kohaselt, ei täida talle pandud kohustusi, uuendab prokurör kriminaalmenetluse. Allkirjaga kinnitan, et olen kriminaalasja lõpetamisega nõus, olen kriminaalmenetluse lõpetamise määruse kätte saanud, mulle on selgitatud kohustuste mittetäitmise tagajärgi ning olen kohustustega nõus:____________________________________________________ 4/4