Kriminaalmenetluse põhistamata määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 02.09.2022 Kuressaares
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Paul Pikma
Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 22274000169
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3
Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX
Kuriteo toimepanemise aeg: suvel 2022, 18.07.2022
Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonnas alustati menetlust 18.07.2022 KarS § 121 lg 2 p 2
ja 3 tunnustel selles, et selles, et XXX 2022. a suvel täpselt tuvastamata ajal nende ühises
elukohas Saare maakonnas Saaremaa vallas XXX külas XXX majas korteris nr 4 lõi rihmaga 2-3
korda enda alaealisele tütrele XXX vastu reisi, tekitades lapsele füüsilist valu ja tervisekahjustusena
vasaku reie siseküljele verevalumi ning samuti 18.07.2022. a kella 16.06 paiku nende ühises
elukohas Saare maakonnas Saaremaa vallas XXX külas XXX majas korteris nr 4 lõi
telefonijuhtmega 2 korda enda alaealisele tütrele XXXvastu paremat õlavart, tekitades lapsele
füüsilist valu ja tervisekahjustusena parema käe õlavarrele umbes 5 cm ja 7,5 cm pikkused
nahamarrastused.
XXX pani tahtlikult toime tervisekahjustusi ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise mis oli
toime pandud korduvalt ja lähisuhtes s.o KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava
kuriteo.
Kannatanu XXX, tunnistaja politseiametniku XXX ja kahtlustatava XXX ütlustega ning kannatanu
XXX isiku läbivaatuse protokolliga on tõendatud XXXpoolt kahtlustuses kirjeldatud teo
toimepanemine. XXX ise kahtlustatavana ülekuulamisel on avaldanud, et on XXX kirjeldatud viisil
karistanud, kuna XXX pidevalt jookseb kodust ära ning paneb toime õigusrikkumisi ning ta ei tule
närvipingega toime. XXX kahetseb tehtut puhtsüdamlikult ning lubab hoiduda lapse füüsilisest
karistamisest.
Tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, kuriteo
toimepannud isiku tausta, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, jõudis
prokurör järeldusele, et kriminaalmenetlus on võimalik lõpetada KrMS § 202 alusel.
KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu ja selles
kahtlustatava süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja
tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui
kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava
nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral
võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud
tähtajaks. Kohustuseks võib olla menetluskulude tasumine, tekitatud kahju hüvitamine, kindla
summa maksmine riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides, üldkasuliku
töö tegemine, ettenähtud ravile allumine, narkootiliste või psühhotroopsete ainete või alkoholi mitte
tarbimine, osalemine sotsiaalprogrammis või muu asjakohase kohustuse täitmine.
Lk 1 / 3
Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille
eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette
ainult rahalise karistuse, võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel
kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Lõpetatud kriminaalmenetluse
võib prokuratuur käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud alustel oma määrusega uuendada.
KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu, mida kahtlustatavale ette heidetakse, on teise
astme kuritegu, mille eest karistusseadustik näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni
viieaastase vangistuse. Seega on tegemist kuriteokoosseisuga, mille puhul on võimalik
kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 alusel.
Kahtlustatava süü ei ole prokuratuuri hinnangul käesolevas kriminaalasjas käesoleval ajal piisavalt
suur välistamaks oportuniteedi kohaldamist. Kuigi kahtlemata on toime pandud õigusvastane tegu
alaealise suhtes vanema poolt, mil on üldjuhul suurt hukkamõistu vääriv tegu, tuleb arvesse võtta
käesoleva sündmuse konkreetseid asjaolusid.
Käesoleval juhul lapsevanem ja laps (ehk kahtlustatav ja kannatanu) on omavahelisi probleeme
lahendamas lastekaitsetöötajate abil ja kohaliku omavalitsuse toel ning pere osaleb perenõustamise
teenusel. XXX on avaldanud, et ei soovi ema karistamist. Vigastused olid miinimumilähedased
(vorbid juhtmega löömisest ja sinikad rihmaga löömisest ning füüsiline valu) ja lühikese aja jooksul
paranevad.
Üldjuhul vanema poolt alaealise kannatanu suhtes kehaline väärkohtlemine vääriks prokuröri
hinnangul kahtlemata kohtulikku karistamist. Kuid võttes arvesse kahtlustatava teo tunnistamist,
koos lapsega (ja perega laiemalt) probleemile lahenduse otsimist ja kannatanu poolt avaldatud
soovi, et kahtlustatavat kriminaalkorras ei karistataks ning miinimumilähedast kannatanu õigushüve
rikkumist, saab prokuratuuri hinnangul menetlust oportuniteediga lõpetada. Kuigi tegemist on küll
tahtliku vägivallateoga siis eeltoodu alusel kahtlustatava süü pole suur. Peres on neli last, noorim 6-
kuune. Teised lapsed on 9, 10 ja 14-aastased ning on pidevalt politsei huviorbiidis
õigusrikkumistega, mis on tekitanud kahtlustataval pideva närvipinge seisundi.
Kahtlustataval on üks kehtiv kriminaalkaristus aastast 2019 (tegu toime pandud 2018 aastal) ja üks
kehtiv väärteokaristus (liiklusalane aastast 2011). Eeltoodust võib järeldada, et vägivaldne
käitumine võib kahtlustatava käitumises avalduda pinge- või konfliktsituatsioonides ning ta vajab
abi kasvatusmeetmete ja konfliktsituatsioonide lahendamise oskuste osas. Samuti ei ole
kahtlustatava suhtes enne käesoleva kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo toimepanemist
kohaldatud kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel.
Seega lähtudes ultima ratio põhimõttest ei ole XXX kriminaalkorras kohtulik karistamine
vältimatult vajalik ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka
muude vahenditega kui avaliku karistamisega s.o kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202
alusel.
Kriminaalmenetluse lõpetamisel määratavate kohustuste eesmärk on motiveerida kahtlustatavat
tulevikus korrektselt käituma. Prokuratuuri hinnangul käesoleva määrusega määratavad kohustused
on piisavad mõjutamaks kahtlustatavat uusi kuritegusid tulevikus mitte toime panema ning lastega
seotud pingetega toimetulekuks.
XXX on selgitatud, et KrMS § 202 lg 7 kohaselt uuendab prokuratuur kriminaalmenetluse
oma määrusega kui isik kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lg 2 järgi ei
täida talle pandud kohustusi.
Lk 2 / 3
Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS § 202 lg 7, § 206 ja § 213 lg 1 p 3, prokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasja nr 22274000169 menetlus.
2. XXX määratud kohustuse liik ja tähtaeg:
a. Kohustus jätkata Saaremaa Toetava Hariduse Keskuse perenõustaja XXX
teenusel kuni teenuse osutaja hinnangul vajaduse äralangemiseni või kuni
02.02.2023. Kui perenõustaja XXX leiab enne 02.02.2023 kuupäeva, et perenõustamise
jätkamine pole vajalik, kohustub XXX esitama selle kohta prokuratuurile tõendi. Kui
nõustamine jätkub peale 02.02.2023 siis XXX kohustub esitama selle kohta, et on
perenõustamisel osalenud kuni 02.02.2023 hiljemalt 07.02.2023 prokuratuurile tõendi.
b. Kohustus läbida vägivallast loobumise teemaline nõustamine, milleks võtta
ühendust Sotsiaalkindlustusameti Ohvriabi talituse Vägivallast loobumise tugiliini
nõustajaga hiljemalt 09.09.2022 (nõustaja XXX tel: 5884 8069 või e-mail
[email protected]), leppides nõustajaga kokku nõustamise tegevuskava.
Nõustamine toimub vastavalt nõustaja ettekirjutustele ja tegevuskavale, nii telefoni teel
kui nõustajaga kohtudes. Nõustaja võib nõustatava suunata edasi individuaalsele
nõustamisele või asjakohasesse sotsiaalprogrammi. Nõustamine lõpetatakse nõustaja
kinnituse alusel, omaalgatuslik nõustamisest loobumine loetakse käesoleva kohustuse
rikkumiseks. Kohustuse täitmise tähtaeg on kuni 02.09.2023.
3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: tõkendit ei kohaldatud.
4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: DVD-plaat
vormikaamera salvestusega jätta kriminaalasja toimikusse.
5. Riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse andmeid edastatud ei ole.
6. Kriminaalmenetluse kulud: Puuduvad.
7. Kahju hüvitamine: Kahtlustatava suhtes ei lõpetata kriminaalmenetlust KrMS § 199 lõike 1
punkti 1, 2 või 5 alusel, mistõttu puudub tal vastavalt süüteomenetluses tekitatud kahju
hüvitamise seaduse (edaspidi SKHS) § 14 lõigetele 2 ja 3 alus esitada prokuratuuri aadressil
taotlusi kahju hüvitamiseks.
8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia edastada
kannatanule ja kahtlustatavale, teadmiseks Saaremaa Vallavalitsuse lastekaitseteenistusele,
perenõustamise teenuse osutajale ja Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise
tugiliinile.
9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne
Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lossi 4a, Kuressaare.
10. Kannatanul on õigus esitada kümne päeva jooksul alates määruse saamisest menetlejale
taotlus põhistatud määruse saamiseks. Viieteistkümne päeva jooksul taotluse saamisest
koostab menetleja põhistatud määruse. Kannatanul on KrMS § 207 lg 3 alusel õigus esitada
kaebus kriminaalmenetluse lõpetamise peale Riigiprokuratuurile põhistuste saamisest alates
10 päeva jooksul.
Paul Pikma
Määruse koopia olen kätte saanud. Olen nõus täitma tähtaegselt minule kriminaalmenetluse
lõpetamise määrusega pandud kohustused. Saan aru, et määruses nimetatud kohustuste täitmata
jätmise korral kriminaalmenetlus uuendatakse.
(XXX, allkiri ja kuupäev)
Lk 3 / 3