dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Lääne Ringkonnaprokuratuur
OportuniteedimäärusAvalik

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Lääne Ringkonnaprokuratuur · 20. oktoober 2022
Viit
LÄRP-15/22/1637
Registreeritud
20. oktoober 2022
Dokumendi liik
Oportuniteedimäärus
Funktsioon
LÄRP-15 Oportuniteedimäärused
Sari
LÄRP-15 Oportuniteedimäärused
Toimik
LÄRP-15/2022
Vastutaja
Paul Pikma (Viru Ringkonnaprokuratuur, I osakond (raskete kuritegude osakond))

Failid

  • 📎Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 22274000063.pdf123 KB

Sisu (failidest)

Kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määrus Koostamise kuupäev ja koht: 26.08.2022 Kuressaares Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Paul Pikma Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 22274000063 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 1 Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX Kuriteo toimepanemise aeg: 29.03.2022 Lääne prefektuuri Kuressaare politseijaoskonnas alustati menetlust 30.03.2022 KarS § 121 lg 1 tunnustel selles, et XXX Kooli rahvatantsuringi juhataja XXX lõi 29.03.2022 ajavahemikul 13:00 - 14:00 ühel korral lahtise käega vastu pead, rahvatantsuringis korda rikkunud 9 aastasele õpilasele XXX. Löögi tagajärjel tundis viimane füüsilist valu. XXX pani tahtlikult toime valu tekitava kehalise väärkohtlemise s.o KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kannatanu XXX, tema vanema XXX ja kahtlustatava XXX ütlustega on tõendatud XXX poolt teo toimepanemine. XXX ise kahtlustatavana ülekuulamisel on avaldanud, et kuna XXX häiris rahvatantsuringis tundi lüües kõrval seisvale poisile käega vastu pead siis see ärritas teda väga ja ta lõi XXX lahtise käega vastu pead. Tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid, kuriteo toimepannud isiku tausta, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, jõudis prokurör järeldusele, et kriminaalmenetlus on võimalik lõpetada KrMS § 202 alusel. KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja kahtlustatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks. Kohustuseks võib olla menetluskulude tasumine, tekitatud kahju hüvitamine, kindla summa maksmine riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides, üldkasuliku töö tegemine, ettenähtud ravile allumine, narkootiliste või psühhotroopsete ainete või alkoholi mitte tarbimine, osalemine sotsiaalprogrammis või muu asjakohase kohustuse täitmine. Sama paragrahvi lõike 7 kohaselt kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Lõpetatud kriminaalmenetluse võib prokuratuur käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud alustel oma määrusega uuendada. KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu, mida kahtlustatavale ette heidetakse, on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustik näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Seega on tegemist kuriteokoosseisuga, mille puhul on võimalik kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 alusel. Kahtlustatava süü ei ole prokuratuuri hinnangul käesolevas kriminaalasjas käesoleval ajal suur. Kuigi kahtlemata on toime pandud õigusvastane tegu alaealise suhtes pedagoogi poolt, mil on üldjuhul suurt hukkamõistu vääriv tegu, tuleb arvesse võtta käesoleva sündmuse konkreetseid asjaolusid. Käesoleval juhul lapsevanemad ja kahtlustatav on omavahelised probleemid lahendanud 31.03.2022 toimunud ümarlaual kus konfliktilahendusse olid kaasatud ka politsei, kooli direktor ja kultuurimaja huvialajuhataja pooled jõudsid asja lahenduse osas üksmeelele ning mingeid varalisi nõudeid kahtlustatava vastu kannatanul ei ole. Samuti XXX ema XXX on 06.04.2022 avaldanud ülekuulamisel, et ei soovi, et XXX karistataks Johannese löömise eest. Kahtlustatav ei ole oma tegu varjanud ega eitanud ning andis selle kohta ütlusi, mis on kokkulangevad muude tõenditega. XXX ei tekkinud löömisest nähtavaid tervisekahjustusi ning teo tagajärg oli ainult valuaisting. Löömine oli ühekordne ning ka oma loomult (lahtise käega löömine) polnud see suunatud tervise kahjustamisele, vaid pigem hetkelise valu põhjustamisele. Seega teo tagajärg kannatanule oli KarS § 121 järgi kaitstava õigushüve (kehalise tervise ja puutumatuse kaitse) miinimumilähedane riive. Üldjuhul pedagoogi poolt alaealise kannatanu suhtes kehaline väärkohtlemine vääriks prokuröri hinnangul kahtlemata kohtulikku karistamist. Kuid võttes arvesse kahtlustatava teo tunnistamist, koos vanematega probleemile lahenduse otsimist ja vanemate poolt avaldatud soovi, et kahtlustatavat kriminaalkorras ei karistataks ning miinimumilähedast kannatanu õigushüve rikkumist, saab prokuratuuri hinnangul menetlust oportuniteediga lõpetada. Kuigi tegemist on küll tahtliku vägivallateoga siis eeltoodu alusel kahtlustatava süü pole suur. Kahtlustataval ei ole ühtegi kehtivat kriminaalkaristust ega ole ka kustunud karistusi. Prokuratuuri infosüsteemide kontrollimisel ei ole kahtlustatav teisi kuritegusid toime pannud ei enne ega peale nimetatud juhtumit mistõttu eeltoodust võib järeldada, et vägivaldne käitumine ei ole isikule eluviisiks või omane ning ta on teinud juhtunust piisavaid järeldusi. Samuti ei ole kahtlustatava suhtes enne käesoleva kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteo toimepanemist kohaldatud kriminaalmenetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. Seega lähtudes ultima ratio põhimõttest ei ole XXX kriminaalkorras kohtulik karistamine vältimatult vajalik ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega s.o kriminaalmenetluse lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Kriminaalmenetluse lõpetamisel määratavatest kohustustest eeldatavalt motiveerib kahtlustatavat tulevikus korrektselt käituma rahaline kohustus, mille kohaselt peab ta tegema makse sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides. Prokuratuuri hinnangul nimetatud kohustus on piisav mõjutamaks kahtlustatavat uusi kuritegusid tulevikus mitte toime panema. XXX on selgitatud, et KrMS § 202 lg 7 kohaselt uuendab prokuratuur kriminaalmenetluse oma määrusega kui isik kelle suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud KrMS § 202 lg 2 järgi ei täida talle pandud kohustusi. Eeltoodust lähtudes ning juhindudes KrMS § 202 lg 7, § 206 ja § 213 lg 1 p 3, prokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasja nr 22274000063 menetlus. 2. XXX määratud kohustuse liik ja tähtaeg: maksma sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides Mittetulundusühing Saaremaa Rahvakultuuriselts kontole nr EE962200221030119054 summas 654 eurot. Kohustuse täitmise tähtaeg on 26.12.2022. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: tõkendit ei kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad. 5. Riiklikusse sõrmejälgede registrisse ja riiklikusse DNA-registrisse andmeid edastatud ei ole. 6. Kriminaalmenetluse kulud: Puuduvad. 7. Kahju hüvitamine: Kahtlustatava suhtes ei lõpetata kriminaalmenetlust KrMS § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, mistõttu puudub tal vastavalt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (edaspidi SKHS) § 14 lõigetele 2 ja 3 alus esitada prokuratuuri aadressil taotlusi kahju hüvitamiseks. 8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia edastada kannatanul seaduslikule esindajale ja kahtlustatavale. 9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lossi 4a, Kuressaare. 10. Kannatanul on õigus esitada kümne päeva jooksul alates määruse saamisest menetlejale taotlus põhistatud määruse saamiseks. Viieteistkümne päeva jooksul taotluse saamisest koostab menetleja põhistatud määruse. Kannatanul on KrMS § 207 lg 3 alusel õigus esitada kaebus kriminaalmenetluse lõpetamise peale Riigiprokuratuurile põhistuste saamisest alates 10 päeva jooksul. Paul Pikma Määruse koopia olen kätte saanud. Olen nõus täitma tähtaegselt minule kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega pandud kohustused. Saan aru, et määruses nimetatud kohustuste täitmata jätmise korral kriminaalmenetlus uuendatakse. (XXX, allkiri ja kuupäev)
Allikas: Lääne Ringkonnaprokuratuur dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel