Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus Koostamise kuupäev ja koht: 13.07.2022, Pärnu Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Hanna Varik Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuur Kriminaalasja number: 21267000580 Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 199 lg 1 Kahtlustatava nimi: XXX Kriminaalasjas nr 21267000580 alustati 04.08.2021 kriminaalmenetlust KarS § 199 lg 1 tunnustel. XXX kahtlustatakse KarS § 199 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema võttis 28.07.2021 kella 14.17 paiku Pärnu linnas Suur-Jõe 57 asuva Pärnu Suur- Jõe Selveri ostukärust võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil XXX kuuluva musta värvi meeste käekoti, milles olid XXX ja tema firma XXX OÜ sularaha väärtuses 490 eurot, firma sõiduki Range Rover Sport võtmed väärtusega 600 eurot ning firma XXX OÜ Swedbank deebetkaart ja XXX OÜ Swedbank kuldkaart. Sellise teoga tekitas XXX XXX ning tema firmale XXX OÜ kahju kokku 1090 euro väärtuses. KrMS § 202 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse võib lõpetada teise astme kuriteos avaliku menetlushuvi puudumise korral, kui kahtlustatava süü ei ole suur ja kui kahtlustatav on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja on tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud määratud tähtajaks, nõustunud maksma kindla summa riigituludesse või nõustunud tegema kindla arvu tunde üldkasulikku tööd. Kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur. Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega leiab, et käesoleval juhul esinevad KrMS § 202 lg-tes 1 ja 7 sätestatud eeldused menetluse lõpetamiseks avaliku menetlushuvi puudumise tõttu ja kuna isiku süü ei ole suur. XXX esitatud kahtlustuse näol on tegemist teise astme kuriteoga. KarS § 199 lg 1 eest ei näe karistusseadustik ette alammäärana vangistust, vaid rahalise karistuse. Sanktsiooni maksimummääraks on kuni kolmeaastane vangistus. KrMS § 202 lg 1 raames mõeldakse isiku teosüüd karistusseadustiku mõttes, s.o vaadatakse üksnes konkreetset kuritegu, mitte isikut või tema varasemat käitumist, ning erinevaid preventsioone. Arvesse võetakse isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet ning seadusandja poolt sätestatud karistust. Eelnevad kaalutlused ei võimalda teha järeldust, et 1/4 kahtlustatava süü oleks piisavalt suur, et õigustada tema suhtes kohest kriminaalrepressiooni kohaldamist. Kriminaalasjas kogutud materjalidest nähtub, et kahtlustatav on oma süülise tegevusega tekitanud kannatanutele XXX ja XXX OÜ varalist kahju summas 1090 eurot. Kahtlustatav on nõus tema suhtes esitatud kahtlustusega, tunnistab oma süüd ning kahetseb oma tegu. Kahtlustatav on nõustunud kannatanule tema poolt tekitatud kahju hüvitama. Kahtlustatava osas puudub ka avalik menetlushuvi, mis takistaks menetluse lõpetamist KrMS § 202 alusel. Kohtupraktikas seostatakse avalikku menetlushuvi enamjaolt materiaalses karistusõiguses sätestatud karistamise eesmärkidega, s.o üld- ja eripreventatiivsete kaalutlustega. Eripreventatiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib eeldatavasti tingida tema poolt uute süütegude toimepanemise. Seda tõenäosust on võimalik hinnata lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo iseloomust, s.o kas tegemist on ühekordse või korduva teoaktiga. XXX ei ole varem kriminaalkorras ega ka väärteokorras karistatud. Samuti ei ole prokuratuuri andmetel tema suhtes hetkel käimas ühtegi teist kriminaalmenetlust. Kahtlustatavale etteheidetava süüteo puhul on tegemist ühekordse teoaktiga. Kahtlustatava puhul ei ole alust arvata, et karistamisest loobumine võib tingida kuritegude toimepanemise jätkamise. XXX on tunnistanud, et pani toime kahtlustuses esitatud kuriteo. Seega on isik saanud aru oma teo keelatusest ning avaldanud kahetsust. Üldpreventatiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Sellised kuriteod, milles menetluse lõpetamine ei ole eelduslikult kooskõlas üldpreventatiivsete kaalutlustega, kajastuvad Riigi peaprokuröri 15.03.2022 juhise nr RP-1-2/22/1 punktis 3.2 ja 3.3. Täpsemalt näeb viidatud juhis ette punktis 3.3.7 avaliku menetlushuvi juhul, kui KarS § 199 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel tekitatud kahju ületab olulise kahju määra, mis KarS § 121 p 1 järgi on 4000 eurot. Käesoleval juhul olulise kahju tekkimist möönda ei saa. Avalik menetlushuvi on olemas üldjuhul siis, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus, või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid. Selliste juhtudega käesoleval juhul tegemist ei ole. Prokuröri hinnangul puudub käesoleval juhul avalik menetlushuvi. XXX etteheidetava süüteo kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra kui üldise väärtusmastaabi riive heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele suunamine on prokuröri arvates võimalik saavutada ka muude vahenditega kui kriminaalkorras karistamisega. Samuti on võimalik KarS § 56 lg 1 sätestatu üld- ja eripreventsiooni eesmärgid saavutada ka ilma isikut kriminaalvastutusele võtmata. Avaliku menetlushuvi hindamisel tuleb märkida, et antud juhul juba kriminaalmenetluse alustamine ja läbiviimine, milles XXX koheldi kahtlustatavana, oli tema jaoks preventiivseks teguriks, mis aitab aru saada oma teo keelatusest ning vastavalt sellele arusaamisele käituda ja hoiduda süütegude toimepanemisest. Puudub alus arvata, et kahtlustatav jätkab edaspidi kuritegude toimepanemist. Prokuröri hinnangul saab KrMS § 202 sätestatud kohustusega suunata XXX õiguskuulekusele. 2/4 Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab prokurör, et kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning tuleb asuda seisukohale, et kahtlustatava suhtes ei ole vajalik ilmtingimata eri- ega üldpreventiivsetel kaalutlustel kriminaalmenetlusega jätkamine või karistuse kohaldamine. Seega puudub edasine avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks XXX suhtes ning KrMS § 202 sätestatud aluste esinemise korral võib kriminaalmenetluse lõpetada. Prokurör leiab, et kuivõrd XXX on 70-aastane pensionär, kelle igakuiseks sissetulekuks on pension summas umbes 850 eurot, on otstarbekas kahtlustatavale määrata ainsaks kohustusteks hüvitada kannatanule tekitatud varaline kahju summas 1090 eurot. Nimetatud mõjutusvahend koos kriminaalmenetlusele allutamisega on prokuröri arvates piisavad XXX poolt toimepandud tegude suhtes riikliku hukkamõistu väljendamiseks. Lähtudes toimepandud kuriteo asjaoludest, süü suurusest, isiku vanusest ja varalisest seisundist, jätta määramata kahtlustatavale kohustus tasuda kindel summa riigituludesse. Arvestades kahtlustatava vanust ja tervislikku seisundit, ei ole prokuröri hinnangul võimalik määrata kahtlustatavale kohustuseks ka üldkasuliku töö tundide tegemist. XXX on andnud nõusoleku kriminaalmenetluse lõpetamiseks ning lubanud täita talle pandud kohustused. Seega, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning kahtlustatav on lubanud hüvitada kuriteoga tekitatud kahju, siis prokurör leiab, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks XXX suhtes KrMS § 202 sätteid kohaldades. Juhindudes KrMS §-dest 202 lg 7 ja 206, abiprokurör määras: 1. Lõpetada kriminaalasjas nr 21267000580 menetlus. 2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: Kohustada XXX: - hüvitama kuriteoga tekitatud kahju summas 1090 eurot, millest 185 eurot kanda kannatanu XXX enda arveldusarvele nr EE232200221070130637 (Swedbank) ning 905 eurot kannatanu XXX OÜ arveldusarvele EE222200221030940715 (Swedbank). Tähtajaks määrata 6 kuud, s.o viimane täitmise tähtpäev on 13.01.2023 (k.a). Prokuratuurile esitada tasumist tõendavad dokumendid e-postile [email protected] või aadressile Õhtu põik 5, Pärnu. 3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite tühistamine: ei kohaldatud. 4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 1 DVD-R plaat videosalvestistega jätta kriminaalasja juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. 5. Riiklikus sõrmejälgede registris ja riiklikus DNA-registris sisalduvate andmete kustutamine: andmeid ei kogutud. 6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad. 7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata saata: kahtlustatavale XXX ja kannatanu XXX OÜ seaduslikule esindajale XXX. 3/4 8. Kannatanul on õigus tutvuda vastavalt KarS § 206 lg 3 kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne Ringkonnaprokuratuuris Õhtu põik 5, Pärnu. 9. Kannatanul on õigus KrMS § 207 lg 3 alusel esitada kaebus Riigiprokuratuurile põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ Hanna Varik abiprokurör 4/4