Sissetulev kiri

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja Lubja 4, 10115 Tallinn 10.11.2023 KAEBUS kohtunik Merike Varusk kohta ja TAOTLUS kohtunik Merike Varusk taandamiseks tsiviilasjas nr 2-21-18723 1. TAOTLUS 1.1. Palun kohtu esimehe seisukohta, kas tsiviilasjas nr 2-21-18723 18.10.2023 toimunud istungil käitus kohtunik seadusekuulekalt ja kohtuniku eetikakoodeksist kinni pidades? 1.2. Palun rahuldada kaebus ja taotlus ning taandada kohtunik Merike Varusk tsiviilasjas nr 2- 21-18723 ning määrata uus kohtunik. 2. SISSEJUHATUS 2.1. 18.10.2023.a toimus kohtuistung tsiviilasjas nr 2-21-18723. Kohtunik Merike Varusk. 2.2. Kohtuistungil kõrvaldas kohtunik hageja esindaja menetlusest, kuna hageja esindaja on menetluse vältel näidanud üles, et ta ei ole asjaoludega tutvunud, ta ei ole hagejale selgitanud hageja õigusi ja kohustusi tõendite kogumisel.1 Samuti seda, et kuna esindaja korduvalt menetluse jooksul näitas üles asjatundmatust, asjaolude välja selgitamata jätmist jne.2 Sisuliselt alusel, et esindaja tunnistas, et ta ei ole selgitanud hagejale ühe asjaolu tõendamist - mopeedi üleandmist3. Lepingulise esindaja arvamuses ei olnud aga selle asjaolu tõendamine antud asjas oluline, kuna kostja tunnistas, et ta oli mopeedi saanud ja kasutas seda4. 2.3. Kui kohtunik leidis, et selle asjaolu väljaselgitamine ja tõendamine on väga olulised, siis on kohtunikul TsMS § 230 lg 2 alusel võimalik teha sellekohane ettepanek. Teisalt, TsMS § 230 alusel valib pool ise millised faktilised asjaolud ta kohtu ette toob ja mida millega tõendab. Tavapäraselt kohus selgitab tõendamiskoormist ja selle jaotust menetluse käigus ning hageja saab hinnata, kas ja kuidas ta saab seda tõendada või mitte. 2.4. Antud juhul lõppes see aga esindaja jaoks raskeima võimaliku tagajärjega - protsessist kõrvaldamisega. Ehk teisisõnu, kohtu hinnangul oli rikkumine niivõrd raske iseloomuga, et ei piisanud isegi esindaja hoiatamisest, manitsemisest, vms, vaid koheselt tuli esindaja protsessist kõrvaldada. 2.5. Esindaja ei ole varem, oma 15 aastase karjääri jooksul, sellise kohtuniku käitumisega kokku puutunud. See oli esindaja jaoks esmakordne juhus. Esindaja ei nõustu sellega ning on sunnitud esitama kohtuniku tegevuse peale kaebuse ning taotluse taandamiseks. 1 18.10.2023 istungi protokoll 01:04:21. 2 18.10.2023 istungi protokoll 01:09:46. 3 18.10.2023 istungi protokoll 00:55:15 ja 00:55:23. 4 18.10.2023 istungi protokoll 00:19:10, 00:17:49 ja 00:19:10. 1 3. INTSIDENDID 3.1. Istungil oli mitmeid intsidente, mida koos vaadeldes tekkis esindajal mõte, et kohtunik võtab antud asja isiklikult, olles tugevalt ärritunud esindaja peale. Ja seda kohe istungi algusest peale. Esindaja soovib teada, miks kohtunik oli tema peale ärritunud? Esindajal varasemad näost-näkku kokkupuuted antud kohtunikuga puuduvad, mistõttu oli suhtumine ootamatu ja üllatav. 3.2. Samas peab ära märkima, et samal ajal oli sama kohtuniku juures menetluses tsiviilasi nr 2-20-129357, mille kohtuotsuse esindaja kaebas edasi Ringkonnakohtusse ja Ringkonnkohus tühistas kohtuotsuse ning saatis kohtunikule tagasi uueks läbivaatamiseks. Pärast tagasisaatmist vahetati kohtunikku. Ei saa välistada, et see võib olla isikliku rünnaku põhjuseks. Samas ei ole usutav, et antud kohtunikul ei ole varasemalt olnud ühtegi otsust, mida ei ole edasi kaevatud, ikka leidub pool, kes on otsusega rahulolematu. 3.3. Tsiviilasja nr 2-21-18723 esindaja kõrvaldamisega seotud intsidendid olid järgmised. 3.4. Nõude suurendamine. Esindaja suurendas nõuet istungil. Kohtunik nõude suurendamist ei lubanud kuna Teil ei ole nõuetekohast avaldust esitatud ja riigilõivu tasutud. Teil oli võimalik nõude suurendamise avaldus esitada siis, kui kohus kohtukutse edastas. 5 TsMS sellist toimingute järjekorda ei sätesta. Nõude suurendamise taotlus tuleb esitada võimalikult varakult (nagu kõik taotlused) kuid hiljemalt siis kui algne nõude suurus ei kajasta enam tegelikku nõuet ning menetluslikult vähemalt eelmenetluse lõpuni. Sealjuures riigilõivu saab tasuda ka peale taotluse esitamist. Seega jääb kohtuniku keelav seisukoht arusaamatuks. 3.5. Mopeedi soetamise tõendamine. Nagu eelpool kirjeldatud, leidis kohus, et esindaja oleks pidanud oma kliendile selgitama kuidas ta mopeedi ostis ning millega ta seda tõendab. Samas fakt, et hageja mopeedi soetas, ei olnud iseenesest vaidlusalune, see oli näha Maanteeameti registris väljavõttest (väljavõte esitatud kohtule) ning kostja kinnitas, et mopeed sai ostetud hageja nimele ning kostja kinnitas istungil, et ta kasutas seda. Kuna kohus küsis esindaja käest, kas esindaja selgitas seda tõendamisvajadust kliendile (kas te olete selgitanud, et tuleb tõendada mopeedi üleandmist kostjale?6) ja esindaja tõesti seda ei olnud kliendile selle konkreetse fakti tõendamise vajadust selgitanud, oli esindaja aus ja vastas, et ta seda ei teinud (seda ei ole selgitanud7). Esindaja ei tulnud selle pealegi, et ta saab ausa vastuse eest hiljem karistada. Lisaks, esindaja arvamuses ei olnud see ka oluline, sest veelkord, vaidlust, et hageja mopeedi ostis ja kostja mopeedi enda valdusesse sai, ei olnud. Jäi arusaamatuks miks hageja pidi seda fakti üldse tõendama, kuna fookus oli poolte vahelisel laenulepingul, millega kostja sai raha laenuks ja pole seda tagasi maksnud. Teiseks, pool valib oma tõendid ise. 3.6. Faktid. Kohus märkis istungil, et täna on välja tulnud asja käigus, et vaidlusalune mopeed on hageja nimel.8 Samas kui juba 23.05.2022 esitas hageja menetlusdokumendi, kus p-s 3.3.4 märkis, et Kande tulemusena sai hagejast mopeedi omanik ning kostjast mopeedi kasutaja. Ning esitas selle tõendamiseks lisad 9 ja 10. Ehk tekib küsimus kohtuniku materjalidega tutvumisest. 3.7. Eelmenetlus vs kohtuistung. Kohtu ja esindaja vahel tekkis dialoog, kas tsiviilasjas 18.10.2023 toimuv esimene istung on eelistung või põhiistung. Kohtuniku seisukoht oli, et pooled olid kutsutud põhiistungile, kuna kutse pealkiri oli „Harju Maakohus kutsub Teid kohtuistungile“ ning kui kohus korraldab eelmenetluses korraldava kohtuistungi. Siin ei ole korraldavat istungit, eelmenetlus on toimunud. Tõendid 5 18.10.2023 istungi protokoll 00:05:49. 6 18.10.2023 istungi protokoll 00:55:15. 7 18.10.2023 istungi protokoll 00:55:23. 8 18.10.2023 istungi protokoll 00:28:41. 2  ja taotlused on lahendatud.“9. Kohus on teid kutsunud kohtuistungile. Eelmenetlus on kirjalikult toimunud, täna on kohtuistung.10 Ja ka hiljem kui märkis kohus, et Kui kohus korraldab eelmenetluses korraldava kohtuistungi. Siin ei ole korraldavat kohtuistungit, eelmenetlus on toimunud. Tõendid ja taotlused on lahendatud. Teie hagi on esitatud 2021.a novembris.11 Samas esindaja leidis, et tegemist on eelistungiga, kuna kutse sisus oli viited eelistungile (vt neljas lõik, kus on viited eelistungile) ning eelmenetluse lõpp ei olnud kuidagi selgelt tajutav. On tihtipeale probleemiks ka teistes menetlustes, et eelistung vs põhiistung on küsitav ning pole üheselt aru saada, kumba istungit peetakse, kuid 99% kordadest on siiski tegemist eelistungiga. On isegi kutseid, kus pealkiri on lihtsalt „Kutse istungile“ (nt tsiviilasi nr 2-22-17357). Antud juhul kohus aga leidis, et eelmenetlus oli kirjalikult läbitud ning toimuv istung on juba põhiistung. Parima praktika p 8.3 kohaselt on eelistungilt põhiistungile üleminek võimalik üksnes juhul, kui mõlemad pooled sellega nõustuvad. Ühtlasi on p 8.4 alusel eelistung menetlusplaani kokkuleppimise koht, kus selgitatakse välja ka kohaldatav õiguslik regulatsioon, tõendamist vajavad asjaolud ja lahendatakse taotlused. Kohus seda pooltelt ei küsinud, pooled pole nõusolekut andnud ning oli ebaselge millal siis eelmenetlus lõppes. 15.06.2023 lahendas kohus üksnes kostja taotlust tunnistaja osas ning seejärel saatis kutse istungile. Kirjalikus menetluses eelmenetlus lõppenud ei olnud, kohus ei olnud seda selgelt väljendanud ega andnud lõpptähtaega oma viimaste seisukohtade ja tõendite esitamiseks enne istungit. 3.8. Lepingulise esindaja diplom. Kuna esindaja märkis istungil, et hageja ei ole aru saanud, et eelmenetlus on lõppenud12, pöördus kohus esindaja hariduse juurde ja küsis esindajalt, mis haridus teil on?13 Esindaja vastas, et tal on kahekordne juuraharidus ehk pidas silmas, et tal on magistrikraad infotehnoloogia õiguses Tartu Ülikoolist ja magistrikraad õigusteaduses Tallinna Tehnikaülikoolist. Selle peale kohus küsis, et mis asi see on? Tallinna Tehnikaülikool?14 Esindajale oli küsimus/repliik üllatav, kuna Tallinna Tehnikaülikool on Eestis tunnustatud ülikool. Esindaja selgitas, et mõlemad diplomid võimaldavad TsMS § 218 lg 1 p 2 alusel kohtus esindada. Veel enne kui esindaja jõudis oma lauset lõpetada, alustas kohtunik esindaja kõrvaldamisega aga seda hoopis asjaoludega tutvumise ja selgitamiskohustuse täitmata jätmise alusel15. Teisisõnu, kohus palus esindajal selgitada hariduslikku tausta aga kõrvaldama asus teisel alusel. 3.9. Suuline määrus. Istungil kohus määras: jätta hageja esindaja vastuväite rahuldamata, sest hageja esindaja ei esitanud vastuväidet kohtu suulisele määrusele osas, millele kohus tähelepanu juhtis.16 Esindajale jäi arusaamatuks millise suulise määruse kohus tegi, millele esindaja jättis vastuväite esitamata. Mis puudutab hariduse teemat, siis sellele esitas esindaja koheselt vastuväite.17 Seejärel kohus selgitas, et kohus ei kõrvaldanud teid hariduse pärast, vaid kohus kõrvaldas teid ebakompetentsuse pärast ja sellepärast, et te ei ole oma ülesandeid täitnud.18 Misjärel tegi esindaja ka kohe järgmise vastuväite, esitan vastuväite ka ebakompetentsuse osas kõrvaldamise osas.19 Ehk, et jääb mulje, et kohus eksitas hagejat, et tekitada esindajale võimalikult segane olukord. Ehk on arusaamatu millisele suulisele määrusele jättis esindaja vastuväite esitamata ning millised ülesanded ta jättis täitmata ning kuidas oli ebakompetentne. 3.10. Tõendamine. Järgmine intsident oli, et kuna tsiviilasjas oli vaidlusalune, kas hageja oli kostjale sularaha summas X eurot üle andnud või mitte. Esindaja soovis asjaolu tõendada tunnistajate vande 9 18.10.2023 istungi protokoll 01:01:42. 10 18.10.2023 istungi protokoll 00:30:52. 11 18.10.2023 istungi protokoll 01:01:42. 12 18.10.2023 istungi protokoll 01:01:50. 13 18.10.2023 istungi protokoll 01:01:50. 14 18.10.2023 istungi salvestis 01:02:50. 15 18.10.2023 istungi salvestis 01:04:25. 16 18.10.2023 istungi protokoll 01:06:12. 17 18.10.2023 istungi protokoll 01:05:40. 18 18.10.2023 istungi protokoll 01:05:54. 19 18.10.2023 istungi protokoll 01:06:35. 3  all antavate ütlustega. Kohus ei viidanud ega selgitanud sularaha tõendamise võimalusi hagejale, vaid küsis esindajalt Mida Riigikohus on öelnud sularahas üleandmise kohta tunnistajate juuresolekul? Täna toimub kohtuistung, Täna ei ole aega enam uute taotluste esitamist ja asja arutamise edasilükkamiseks. Kostja on taotluse esitanud ja see on lahendatud. Teie ei ole taotlusi esitanud. Täna teil taotlust esitatud ei ole. Millega tõendate raja üleandmist? Kas mopeed osteti või mitte ja kui, siis kellele see osteti?20 Ehk, et tegemist ei olnud selgitamiskohustuse täitmisega vaid esindaja eksamineerimisega. Eksamineerimist ei saa pidada selgitamiskohustuse täitmiseks. Teiseks, TsMS § 230 lg 1 alusel kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti ja lg 2 alusel tõendeid esitavad menetlusosalised. Teisisõnu, hageja valib ise millise tõendiga ta mida tõendab. Hageja valis võimalikest variantidest selle, et kutsuda tunnistaja vande alla ütluseid andma. TsMS § 230 lg 2 alusel võib kohus teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Seda kohus ei teinud, vaid viis läbi esindaja eksamineerimise ja alandamise. 3.11. Ka oli kohtul küsimus esindajale (mälu järgi, salvestist kuulamata), et millal tuleb kõik tõendid ja taotlused kohtule esitada, kuna menetlus käib juba aastast 2021? Vastus on, et TsMS § 329 alusel võimalikult varakult, kuid sama oluline on lause teine pool ehk, et kui menetluse seisund seda võimaldab. Antud juhul esindaja hinnangul menetluse seisund seda veel ei võimaldanud. Ehk jällegi, mitte kohus ei selgitanud vaid eksamineeris esindajat. Teiseks, parim praktika märgib, et Hagi ja kostja vastuse esitamise ning selgitamiskohustuse täitmise vahelisel ajal väldivad pooled kohtu vastava nõudeta täiendavate menetlusdokumentide esitamist. Teine menetlusdokument esitatakse kohtu nõudmisel juhul, kui see on vajalik kohtu selgituskohustusest tulenevate juhiste täitmiseks või vastaspoole hilisemate asjaolude, tõendite ja/või põhjendustega seoses. Pooled piirduvad kohtu poolt nõutud dokumentide arvuga ja üldjuhul ise lisadokumente ei esita. Kohtul on õigus mõista menetluskulu välja üksnes kohtu poolt nõutud dokumentide eest ja märkida vastav hoiatus ka menetlusse võtmise määrusse. Hiljem on keeruline kliendile selgitada, et miks esindaja omaalgatuslikult koostas dokumendi, mida kohtunik pole palunud ning, et klient peab selle eest tasuma ka siis kui ta peaks kohtuasja võitma. Laveerida kohtunike erinevate praktika vahel, ei ole esindaja jaoks lihtne ülesanne. 3.12. Selgitamiskohustuse täitmata jätmine I. TsMS § 392 lg 1 alusel, on kohtul selgitamiskohustus. Kohtu parima praktika alusel, pärast kostja vastuse saamist täidab kohus selgitamiskohustuse kirjalikult või eelistungil. Hagi ja kostja vastuse esitamise ning selgitamiskohustuse täitmise vahelisel ajal väldivad pooled kohtu vastava nõudeta täiendavate menetlusdokumentide esitamist. Teisisõnu, antud asjas kohus ei täitnud selgitamiskohustust pooltele ning kuna hageja iseseisvalt kohtu vastava nõudeta täiendavaid menetlusdokumente ei esita, siis ei saa olla vaidlust, et kohus on selgitamiskohustuse jätnud täitmata ning esindaja ei ole rikkunud tõendite või taotluste esitamise korda või parimat praktikat. Esindaja nägemuses pidi 18.10.2023 istung olema eelistung ning oli ootus, et kohus selgitab pooltele milline on tõendamiskoormis. Parima praktika kohaselt Kohtu selgitamiskohustuse järel esitab kumbki pool ühe dokumendiga oma positsiooni võimalikud täiendused, sh kõik vajalikud asjaolud, tõendid, põhjendused ja taotlused. Dokument koostatakse mahus ja viisil, mille järel on pool valmis arutama asja põhiistungil. Kohus tagab dokumendi koostamiseks mõistliku tähtaja ning võimaluse vastata teise poole esitatud seisukohtadele ja tõenditele. Hiljemalt eelistungi lõpuks täidab kohus selgitamiskohustuse, selgitades mh menetluse edasist käiku. 3.13. Selgitamiskohustuse täitmata jätmine II. Hageja oli tuginenud pooltevahelise lepingu (lisa 3) tõlgendamisel ka sellele, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega. See muudab tõendamiskoormist, mille koormise jaotus kohus samuti ei selgitanud ehk istungil jäi ebaselgeks, kes mida selle käsitluse alusel peab tõendama. Esindajale on iseenesest selge, et tõendama peab kostja, kuid küsimus on selgitamiskohustuse täitmises ja kas on ikka täiesti kindel, et tõendama peab kostja. 3.14. TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 656 lg 2 teise lause tähenduses saab käsitada rikkumisena mh ka olukorda, kui esimese astme kohus ei ole võtnud seisukohta asjas tähtsate asjaolude kohta (Riigikohtu 17.12.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-131-14, p 17). Maakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks 20 18.10.2023 istungi protokoll 00:17:25. 4  arutamise saatmise tingib otsuse ebapiisav põhjendamine, enne otsuse tegemist tõendamiskoormuse määratlemata jätmine ja eelmenetluses selgitamiskohustuse täitmata jätmine. Need on olulised rikkumised TsMS § 656 lg 1 p 5 järgi. Kohtul on vastavalt TsMS § 392 lg-le 1 selgitamiskohustus. Ringkonnakohtu arvates tuleb maakohtul juhul, kui poolte poolt esiletoodud asjaolud ei ole üheselt mõistetavad, selgitada eelmenetluses pooltele vajadust oma väiteid täpsustada ja vajadusel tõendada. Kohtuotsuse põhjendamise kohustuse ja selle sisu sätestavad TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Muu hulgas tähendab kohtulahendi põhjendamise kohustus seda, et kohtu põhjendused peavad olema jälgitavad ja seostatud tuvastatud asjaoludega. Kui kohus ei nõustu menetlusosalise seisukohaga, tuleb seda põhjendada (Riigikohtu 17.05.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-17, p 20.1). Vastavalt TsMS § 442 lg- le 8 märgitakse otsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Antud asjas on selgitamiskohustuse täitmata jätmine selge. 3.15. Töösuhe. Kostja küsitlemise käigus andis kohus kostjale ette vastuseid. Poolte vahel on vaidlus, kas hageja andis kostjale laenu või mitte. Hageja ja kostja on omavahel tuttavad, kuna kostja on käinud hagejale remondi töökoja juures vahest abiks selle eest raha saamata. Kohus küsis kostjalt, et Kas aitamine oli nagu tasu mopeedi kasutamise eest?21 Lisaks küsi Mis te hindate selle töö väärtuseks, mis te hageja töökojas tegite?22 Kostja kummadki väidet ei kinnitanud ehk ta lükkas ümber võimaliku kohtu poolt etteantud vihje. Esindaja sai koheselt aru, et kohus soovib tekitada variandina B ja C tasaarvestuse olukorra jaoks ehk laenu ei peagi tagasi maksma, kuna see tegelikult oli tasu kasutamise eest või töötasu. Sealt edasi tekkis esindajal kahtlus kohtu sõltumatusest, sest oma väiteid peab igaüks ise esitama ning kohus ei saa kostjale variante ette anda. 3.16. Küsimuste esitamine kohtule. Parima praktika p 8.4 kohaselt on Pooltel õigus küsida menetluse käigu ja juhtimise kohta kohtult küsimusi ning teha ettepanekuid. Istungil kohus ütles aga esindajale, et kohtult küsimusi ei esitata. Teie esitate avaldusi ja taotluseid. Ja seda selle peale, kui esindaja jõudis ainult alustada lauset, mul on kohtule küsimus...23 Kohtunik rääkis esindajast üle ja ei lasknud lausetki lõpetada. Kuivõrd teemaks oli eelistung, siis oli küsimus eelistungi kohta. Sellega kohus ei kuulanud esindajat ära (mida ta peab alati tegema) ning alandas ja eksitas esindajat. 3.17. Vastuväited kohtu tegevusele. Lepinguline esindaja esitas kaks vastuväidet kohtu tegevusele, kuid tundus, et need ärritasid kohtunikku eriti ning teise vastuväite esitamisel kohtunik enam isegi ei andud esindajale võimalust ennast väljendada, vaid rääkis esindajast üle ning ütles vaid, et Palun ärge vaielge kohtuga. Seda seadus ei luba. Seda korduvalt, kui esindaja üritas enda seisukohti väljendada ehk seda, et esindaja ei selgitanud kostjale üksnes mopeedi üleandmise tõendamist (käesoleva kaebuse p 3.5), mitte üleüldist tõendamist. Üleüldist tõendamist on esindaja hagejale selgitanud. Esindaja ei soovinudki vaielda, vaid selgitada üksnes oma seisukohti. Seda võimalust talle ei antud. Iga dialoog ei ole koheselt vaidlus. 3.18. Kompromiss. TsMS § 392 alusel on eelmenetluse ülesanne selgitada välja kas asja lahendamine on võimalik kompromissiga. Parima praktika kohaselt peab kompromissile suunamine olema kohtu poolt olema argumenteeritud, viidetega poolte positsioonide nõrkadele kohtadele. Kohus ei suunanud pooli kompromissile ega toonud välja poolte nõrki kohti, vaid küsis ainult kostja seisukohta võimalikule kompromissile24, mis oli eitav. 21 18.10.2023 istungi protokoll 00:48:56. 22 18.10.2023 istungi protokoll 00:49:30. 23 18.10.2023 istungi salvestis 01:00:37. 24 18.10.2023 istungi protokoll 00:50:09. 5 3.19. Kohtuniku eetikakoodeks. Kohtuniku eetikakoodeksi kohaselt, kohtunik hoiab kohtunikkonna ausameelsuse ja sõltumatuse mainet. Kohtunik täidab oma töökohustusi erapooletult, omakasupüüdmatult ja hoolikalt ning kasutab temale antud võimu parimal võimalikul viisil. Kohtunik korraldab oma elu ja tegevuse, sealhulgas juriidilise tegevuse, selliselt, et võimalik oht konfliktiks kohtunikukohustustega oleks minimaalne. Kohtunik on eeskujuks seaduskuulekuses ja õiguskorrast kinnipidamisel. Kohtunik säilitab töös rahu, väljapeetuse ja väärikuse. Kohtunik on kannatlik ja viisakas kõigi protsessiosaliste, kolleegide ja kohtutöötajate suhtes, taotledes samasugust suhtumist ka teistelt. Kohtunik on õigusemõistmisel erapooletu ja õiglane ning püüab sellisena näida ka mõistlikule kõrvalseisjale. Selleks kohtleb kohtunik protsessiosalisi võrdselt, hoidub mittevajalikest ja asjasse mittepuutuvatest kommentaaridest või märkustest. Ta väldib ärritumist, vihastumist, hääle kõrgendamist, suhtumist väljendavat miimikat ja motoorikat või muud sellist käitumist, mis võib jätta mulje tema erapoolikusest. 3.20. Esindaja on jooninud alla sõnad, mille osas ta tunneb, et tema suhtes toimus riive, käitumine oli lugupidamatu ja halvustav, kohati lausa alandav. Esindaja hinnangul ei olnud kohus sõltumatu, erapooletu, ei hoidunud konfliktidest, ei olnud oma töös rahulik ja väärikas, kannatlik ja viisakas kõigi protsessiosalistega, õiglane, ei vältinud ärritumist ja hääle kõrgendamist, jne. Seda on kogumis liiga palju. Selline käitumine kohtuniku poolt on küsitav. Ja ükskõik mis olukord kohtusaalis ka ei valitseks, saab alati jääda viisakaks ja professionaalseks, kus ei pea häält tõstma, ärrituma, alandama, eksamineerima, kõrvaldama esindajat, rääkima esindajast üle ehk võtma temalt õiguse ennast väljendada, vms. 3.21. Tuleb ka märkida, et esindaja ise ei solvanud, tõstnud häält, öelnud ega teinud ükskõik mida ebaviisakat, et kohtunikul oleks olnud põhjust esindaja peale ärrituda või teda protsessist eemaldada. 3.22. Esindaja enda tausta kirjeldades, siis ta on käinud istungitel aastast 2015 (ja juba ka enne seda õigusnõustajana aastast u 2010). See on esmakordne juhus, kus ta protsessist eemaldati. Varasemalt ei ole esindaja saanud isegi mitteühtegi hoiatust. Kuuldavasti toimub kõrvaldamine alles siis, kui esindaja on kohut isiklikult solvanud ja isegi siis on hoiatatud, mitte kõrvaldatud. Esindaja tunneb, et see on tema suhtes ebaõiglane ja alandav. 3.23. Lisaks menetluslik pool, kus Maakohtul tuleb eelmenetlus viia läbi nõuetekohaselt, selgitada pooltele vajadust tuua esile asjaolud ja tõendamiskoormust ning anda pooltele võimalus väidete ning tõendite esitamiseks. Alles pärast seda on võimalik langetada põhjendatud ja seaduslik otsus. Esindaja ei näe, et antud menetlus oleks selge ja konkreetne ning kohus oleks oma selgitamiskohustust täitnud. 4. Taotlus 4.1. Kuivõrd kohtuniku ja esindaja vahel on tekkinud erimeelsused ja esindajal on tekkinud kahtlus kohtuniku sõltumatusest, kus kohus on teinud istungil tarbetuid ja asjassepuutumatuid märkuseid, ärritunud, kõrgendanud häält, ei lasknud esindajal ennast väljendada, ei olnud väärikas ja väljapeetud, professionaalne, viisakas, väljendades sellega oma halvustavalt suhtumist esindaja suunas, palun TsMS § 23 lg 7 alusel taandada antud kohtuasja kohtunik ja määrata asjas uus kohtunik. Lugupidamisega /digitaalallkirjastatud/ Liina Karlson 6 Saatja: Astrid Asi </O=JM/OU=FIRST ADMINISTRATIVE GROUP/CN=RECIPIENTS/CN=ASTRID.ASI> Saaja: Estra Lutus, Andres Vaet, Moonika Tähtväli Teema: FW: 2-21-18723 Astrid Asi esimees Harju Maakohus *** KONFIDENTSIAALSUSHOIATUS*** Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, teavitage sellest kohe saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist. From: Liina Karlson | Themis Õigusbüroo <[email protected]> Sent: Friday, November 10, 2023 4:32 PM To: Astrid Asi <[email protected]> Subject: 2-21-18723 Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Tere Edastan kaebuse kohtunik Merike Varusk osas. Täiendavate küsimuste korral vastan meelsasti. Lugupidamisega Liina Karlson Käesolev e-posti sõnum ja selle võimalikud manused on adresseeritud üksnes ülalmärgitud või dokumentides märgitud isikutele. Kui olete sõnumi saanud eksituse tõttu, palun informeerige saatjat, klõpsates nuppu "Vasta" ("Reply"), seejärel kustutage sõnum oma arvutist.