eie Justiitsministeerium Teie nr
[email protected]
Meie 11.10.2021 nr 1-5/8200
Arvamus
Küberturvalisuse seaduse ja
teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule
Edastasite Registrite ja Infosüsteemide Keskusele (RIK) arvamuse avaldamiseks küberturvalisuse
seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (eelnõu).
1. Justiitsministeeriumi julgeoleku ja teabe talituse juhataja on saatnud RIKile arvamuse eelnõule.
Avaldame arvamusele järgmise seisukoha:
1.1 RIKi hinnangul ei ole segadust küsimuses, millised nõuded jäävad kehtima andmekogude
osas ja millised võrgu- ja infosüsteemide osas. RIKi hinnangul ei saa võrgu- ja
infosüsteemide ja andmekogude nõudeid eristada, kuna eelnõu sätestab need ühe mõiste
alla. Ebaselge on, kas erinõuded kohalduvad Vabariigi Valitsuse määruse „Võrgu- ja
infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ kavandi (edaspidiselt E-ITS määrus) kohaselt vaid
andmekogule või süsteemile. Terminite kasutamine ei ole ühtlane ja järjepidev.
1.2 Nõustume arvamuse punktis 1.1 tooduga, et eelnõus kajastatud teenuse osutaja ringi
laiendamine eelnõus toodud kujul võib tekitada küberturvalisuse seaduse (KüTS) §§ 7 ja 8
toodud teenuse osutaja kohustuste rakendamisel segadust ning eelnõu peaks arvestama
ministeeriumite valitsemisala infoturbe konsolideerimise eripäradega. Samas ei tundu
teenuse osutaja mõiste regulatsioon olevat õige koht, kus vastavat regulatsiooni luua. Nimelt
teenuse osutajate ring võib ja peakski olema laiem, kuid teenuse osutajatele määratud
kohustuste kehtestamisel võiks olla välja toodud vastav diferents, kas detailselt või üldiselt
vähemalt viisil, mis tagaks konsolideerimise eripärasid. Näiteks Kohtute Infosüsteemi korral
on vastutavaks töötlejaks Justiitsministeerium.
Kohtute infosüsteemi volitatud töötlejad on:
1) Eesti Vabariigi kohtud;
2) Justiitsministeerium;
3) Justiitsministeeriumi hallatav riigiasutus «Registrite ja Infosüsteemide Keskus»;
4) Õiguskantsleri Kantselei;
5) Prokuratuur.
Seega KüTS eelnõu järgi peaks nad kõik tegema eraldi riskianalüüsi oma süsteemidele. Kui
selline on eesmärk, siis kindlasti oleks vajalik täpsustada, mida siis üldse võrgu- ja
infosüsteemina käsitletakse. Näiteks eelviidatud olukorras, millele siis peab Prokuratuur
näiteks riskianalüüsi tegema? Vaadates Justiitsministeeriumi valitsemisala tervikuna, on
ilmne, et üks infoturbe juht saab küll protsessi koordineerida aga üksi kõiki KüTSis toodud
kohustusi täita ei ole võimalik.
RIKi sisekontrolli ja infoturbe osakonna juhataja edastas järgneva ettepaneku teenuse
osutajale seatud kohustuste diferentseerimise küsimuses:
A: Lubja 4, Tallinn 19081, Eesti, T: +372 663 6300, F: +372 646 0165, E:
[email protected], I: Reg 70000310, K: 221023778606, W: www.rik.ee
Vastutav töötleja peab tagama teavitused (ükskõik kas teeb ise või volitab aga
tagab), dokumentatsioonid ja süsteemi riskianalüüsi(d) ja auditid, mis hõlmavad ka
vastutavate töötlejate riske ja neid KüTS eelnõu § 1 p 9 asutuste riske.
Volitatud töötleja ja KüTS eelnõu § 1 p 9 toodud asutused peavad rakendama ISO
või E-ITSi oma teenust toetavatele süsteemidele tasemel, mis on vajalik vastava
teenuse kaitsetarbe tagamiseks (E-ITSi kohaselt tuleb oma teenustele teha
riskianalüüs).
Muidugi peab vastutav töötleja ise ka E-ITSi või ISO rakendama.
1.3 Täiendame punktis 2.7 toodud seisukohta soovitusega lähtuda turvaosaklasside
kehtestamisel ISKE rakendusjuhises toodust.
1.4 Arvamuse punktis 2.9 toodu osas täpsustaksime, et rahvusvahelise tunnustuse saamiseks on
suurte riigi IT majadel huvi hankida ISO sertifikaat. Kahe standardi rakendamine ja kahe
standardi järgi auditeerimine aga toob kaas olulise ressursikulu.
1.5 Arvamuse punkti 3 osas lisaksime, et mitte ainult esmane rakendamine ei nõua olulist
ressursikulu, vaid ka ISKE pealt üleminek, arvestades, et (vt määruse §10) kohustuse
täitmiseks peab andmekogu vastutav või asjakohasel juhul andmekogu majutav volitatud
töötleja Eesti Infoturbestandardi järgimisel lähtuma kaitsealast, mis hõlmab vähemalt kõiki
andmekogu pidamisega seotud süsteeme, määrama kõikidele andmekogu pidamisega
seotud süsteemidele ja teenustele vähemalt andmekogu turbeastmele vastava kaitsetarbe
ning rakendama Eesti Infoturbestandardi etalonturbe standardturve turbeviisi. St üleminek
tähendab lisatööd kogu infoturbe halduse süsteemi üle vaatamisel ja vajadusel
ümberkaardistamisel (teenused, teenuste haldamiseks asjakohased süsteemid,
riskianalüüsid, süsteemidele rakendatavad turvameetmed). Seega ei ole võimalik nõustuda
eelnõu seletuskirja punktis 7.3 tooduga, mille kohaselt omab eelnõu rakendamine ressursi
poole pealt mõju vaid Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala eelarvele.
Kindlasti võib omada eelnõu rakendamine eelarveliste vahendite osas mõju ka teistele
valitsemisaladele.
2. Lõpetuseks märgime, et eelneva kooskõlastusringil tõstatame küsimuse, kas loodav standard on
kooskõlas riigi teiste teenus- ja protsessipõhiste juhtimise suunitlustega nagu TKTA määrus ja
tegevuspõhine riigieelarve (TERE). Kasutatavad terminid peavad olema läbivalt samased selleks,
et tagada asutustes ühtne määruste rakendamine ning selleks, et ära hoida korduvate tegevuste
tegemine nt protsesside kaardistamine. Eeltoodust lähtuvalt ka küsimus, kas äriprotsessi termin
on E-ITS-s, TERE-s ja TKTA määruses samasisulised. Kooskõlastustabelist nähtuvalt on
otsustatud lahendada olukord eelnõust termini äriprotsess eemaldamisega. Eesti
Infoturbestandardi (E-ITS) täna kehtivas juhendis on äriprotsessi termin sees. Eelnõu lisas 2
toodud Vabariigi Valitsuse määruse „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ kavandi
(edaspidiselt E-ITS määrus) § 2 lg 3 on sätestatud, et E-ITS määruses kasutatakse mõisteid
küberturvalisuse seaduse § 2 tähenduses. Samas ei ole eelnõus või seletuskirjas toodud
selgitust / täpsustust äriprotsessi termini kohta. Leiame, et õigusselguse ja mõiste äriprotsess
ühetaolise kasutamise huvides on siiski vajalik täpsustus lisada vähemalt eelnõu seletuskirja.
RIKi soovitus on defineerida seaduse rakendamiseks vajalikud mõisted.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mehis Sihvart
direktor
Koostanud: asedirektor Piret Meelind; sisekontrolli ja Infoturbe osakonna juhataja Martti Allingu; kvaliteedijuhtimise-
ja tööprotsesside talituse juhataja Liis Getter Mandel.