dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Registrite ja Infosüsteemide Keskus
Väljaminev kiriAvalik

Arvamus Küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule

Registrite ja Infosüsteemide Keskus · 11. oktoober 2021
Viit
1-5/8200
Registreeritud
11. oktoober 2021
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1 Asutuse töö korraldamine, juhtimine ja planeerimine
Sari
1-5 Memod
Toimik
1-5-2/2021
Vastutaja
Kristine Kase (Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Üldosakond)

Failid

  • 📎1-58200 11.10.2021 Väljaminev kiri.asice430 KB

Sisu (failidest)

eie Justiitsministeerium Teie nr [email protected] Meie 11.10.2021 nr 1-5/8200 Arvamus Küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule Edastasite Registrite ja Infosüsteemide Keskusele (RIK) arvamuse avaldamiseks küberturvalisuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (eelnõu). 1. Justiitsministeeriumi julgeoleku ja teabe talituse juhataja on saatnud RIKile arvamuse eelnõule. Avaldame arvamusele järgmise seisukoha: 1.1 RIKi hinnangul ei ole segadust küsimuses, millised nõuded jäävad kehtima andmekogude osas ja millised võrgu- ja infosüsteemide osas. RIKi hinnangul ei saa võrgu- ja infosüsteemide ja andmekogude nõudeid eristada, kuna eelnõu sätestab need ühe mõiste alla. Ebaselge on, kas erinõuded kohalduvad Vabariigi Valitsuse määruse „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ kavandi (edaspidiselt E-ITS määrus) kohaselt vaid andmekogule või süsteemile. Terminite kasutamine ei ole ühtlane ja järjepidev. 1.2 Nõustume arvamuse punktis 1.1 tooduga, et eelnõus kajastatud teenuse osutaja ringi laiendamine eelnõus toodud kujul võib tekitada küberturvalisuse seaduse (KüTS) §§ 7 ja 8 toodud teenuse osutaja kohustuste rakendamisel segadust ning eelnõu peaks arvestama ministeeriumite valitsemisala infoturbe konsolideerimise eripäradega. Samas ei tundu teenuse osutaja mõiste regulatsioon olevat õige koht, kus vastavat regulatsiooni luua. Nimelt teenuse osutajate ring võib ja peakski olema laiem, kuid teenuse osutajatele määratud kohustuste kehtestamisel võiks olla välja toodud vastav diferents, kas detailselt või üldiselt vähemalt viisil, mis tagaks konsolideerimise eripärasid. Näiteks Kohtute Infosüsteemi korral on vastutavaks töötlejaks Justiitsministeerium. Kohtute infosüsteemi volitatud töötlejad on: 1) Eesti Vabariigi kohtud; 2) Justiitsministeerium; 3) Justiitsministeeriumi hallatav riigiasutus «Registrite ja Infosüsteemide Keskus»; 4) Õiguskantsleri Kantselei; 5) Prokuratuur. Seega KüTS eelnõu järgi peaks nad kõik tegema eraldi riskianalüüsi oma süsteemidele. Kui selline on eesmärk, siis kindlasti oleks vajalik täpsustada, mida siis üldse võrgu- ja infosüsteemina käsitletakse. Näiteks eelviidatud olukorras, millele siis peab Prokuratuur näiteks riskianalüüsi tegema? Vaadates Justiitsministeeriumi valitsemisala tervikuna, on ilmne, et üks infoturbe juht saab küll protsessi koordineerida aga üksi kõiki KüTSis toodud kohustusi täita ei ole võimalik. RIKi sisekontrolli ja infoturbe osakonna juhataja edastas järgneva ettepaneku teenuse osutajale seatud kohustuste diferentseerimise küsimuses: A: Lubja 4, Tallinn 19081, Eesti, T: +372 663 6300, F: +372 646 0165, E: [email protected], I: Reg 70000310, K: 221023778606, W: www.rik.ee  Vastutav töötleja peab tagama teavitused (ükskõik kas teeb ise või volitab aga tagab), dokumentatsioonid ja süsteemi riskianalüüsi(d) ja auditid, mis hõlmavad ka vastutavate töötlejate riske ja neid KüTS eelnõu § 1 p 9 asutuste riske.  Volitatud töötleja ja KüTS eelnõu § 1 p 9 toodud asutused peavad rakendama ISO või E-ITSi oma teenust toetavatele süsteemidele tasemel, mis on vajalik vastava teenuse kaitsetarbe tagamiseks (E-ITSi kohaselt tuleb oma teenustele teha riskianalüüs).  Muidugi peab vastutav töötleja ise ka E-ITSi või ISO rakendama. 1.3 Täiendame punktis 2.7 toodud seisukohta soovitusega lähtuda turvaosaklasside kehtestamisel ISKE rakendusjuhises toodust. 1.4 Arvamuse punktis 2.9 toodu osas täpsustaksime, et rahvusvahelise tunnustuse saamiseks on suurte riigi IT majadel huvi hankida ISO sertifikaat. Kahe standardi rakendamine ja kahe standardi järgi auditeerimine aga toob kaas olulise ressursikulu. 1.5 Arvamuse punkti 3 osas lisaksime, et mitte ainult esmane rakendamine ei nõua olulist ressursikulu, vaid ka ISKE pealt üleminek, arvestades, et (vt määruse §10) kohustuse täitmiseks peab andmekogu vastutav või asjakohasel juhul andmekogu majutav volitatud töötleja Eesti Infoturbestandardi järgimisel lähtuma kaitsealast, mis hõlmab vähemalt kõiki andmekogu pidamisega seotud süsteeme, määrama kõikidele andmekogu pidamisega seotud süsteemidele ja teenustele vähemalt andmekogu turbeastmele vastava kaitsetarbe ning rakendama Eesti Infoturbestandardi etalonturbe standardturve turbeviisi. St üleminek tähendab lisatööd kogu infoturbe halduse süsteemi üle vaatamisel ja vajadusel ümberkaardistamisel (teenused, teenuste haldamiseks asjakohased süsteemid, riskianalüüsid, süsteemidele rakendatavad turvameetmed). Seega ei ole võimalik nõustuda eelnõu seletuskirja punktis 7.3 tooduga, mille kohaselt omab eelnõu rakendamine ressursi poole pealt mõju vaid Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala eelarvele. Kindlasti võib omada eelnõu rakendamine eelarveliste vahendite osas mõju ka teistele valitsemisaladele. 2. Lõpetuseks märgime, et eelneva kooskõlastusringil tõstatame küsimuse, kas loodav standard on kooskõlas riigi teiste teenus- ja protsessipõhiste juhtimise suunitlustega nagu TKTA määrus ja tegevuspõhine riigieelarve (TERE). Kasutatavad terminid peavad olema läbivalt samased selleks, et tagada asutustes ühtne määruste rakendamine ning selleks, et ära hoida korduvate tegevuste tegemine nt protsesside kaardistamine. Eeltoodust lähtuvalt ka küsimus, kas äriprotsessi termin on E-ITS-s, TERE-s ja TKTA määruses samasisulised. Kooskõlastustabelist nähtuvalt on otsustatud lahendada olukord eelnõust termini äriprotsess eemaldamisega. Eesti Infoturbestandardi (E-ITS) täna kehtivas juhendis on äriprotsessi termin sees. Eelnõu lisas 2 toodud Vabariigi Valitsuse määruse „Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ kavandi (edaspidiselt E-ITS määrus) § 2 lg 3 on sätestatud, et E-ITS määruses kasutatakse mõisteid küberturvalisuse seaduse § 2 tähenduses. Samas ei ole eelnõus või seletuskirjas toodud selgitust / täpsustust äriprotsessi termini kohta. Leiame, et õigusselguse ja mõiste äriprotsess ühetaolise kasutamise huvides on siiski vajalik täpsustus lisada vähemalt eelnõu seletuskirja. RIKi soovitus on defineerida seaduse rakendamiseks vajalikud mõisted. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mehis Sihvart direktor Koostanud: asedirektor Piret Meelind; sisekontrolli ja Infoturbe osakonna juhataja Martti Allingu; kvaliteedijuhtimise- ja tööprotsesside talituse juhataja Liis Getter Mandel.
Allikas: Registrite ja Infosüsteemide Keskus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel