1 / 24
HANKEPASS
Hankepass ehk Euroopa ühtne hankedokument (ESPD) on ettevõtja enda kinnitus, mis on esialgne tõend
ametiasutuste või kolmandate isikute poolt väljastatavate tõendite asemel. Käesolev PDF vormingus registri
poolt koostatud dokument on selgitava iseloomuga ja sisaldab hankija sätestatud tingimusi, ettevõtjalt
oodatavate vastuste vormingu vaadet ja registri poolt lisatud viiteid RHS-ile. Käesolev dokument ei ole ette
nähtud täitmiseks vaid tingimustega tutvumiseks. Ettevõtja täidab hankepassi elektrooniliselt infosüsteemis või
ESPD teenuses.
I OSA: HANKE JA HANKIJAGA SEOTUD TEAVE
Teave avaldamise kohta
Teate number ELTs:
-
ELT URL:
Riigi ametlik teataja:
241543
Kui Euroopa Liidu Teatajas hankekuulutust avaldatud ei ole või kui selle avaldamist ei nõuta, peab avaliku
sektori hankija või võrgustiku sektori hankija ise teabe esitama, et hankemenetlust saaks üheselt
identifitseerida (nt viide siseriikliku avaldamise kohta).
Hankija andmed
Ametlik nimi:
Registrite ja Infosüsteemide Keskus (70000310)
Riik:
Eesti
Hankija aadress:
Lubja tn 4
Hankija veebiaadress:
http://www.rik.ee/
E-posti aadress:
[email protected]
Koostatud 24.09.2021 13:47:30
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3691436/general-info
2 / 24
Teave hankemenetluse kohta
Hanke menetlusliik:
Avatud hankemenetlus
Pealkiri:
Ametlike teadaannete WCAG nõuetega vastavusse viimine
Lühikirjeldus:
.
Avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija poolt toimikule antud viitenumber (kui on
asjakohane):
241543
Hanke liik:
Asjad
Hanke CPV-d:
48810000-9 Infosüsteemid
Koostatud 24.09.2021 13:47:30
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3691436/general-info
3 / 24
II OSA: ETTEVÕTJAGA SEOTUD TEAVE
A: Teave ettevõtja kohta
Nimi:
Registrikood:
Riik:
Aadress:
Üldine veebileht:
Kontaktisikud:
Kontaktide e-posti aadressid:
Kontaktide telefoninumbrid:
Ettevõtte suurus:
Töötajate arv:
Käive:
Valuuta:
Finantsalase võimekuse kirjeldus:
Tehnilise võimekuse kirjeldus:
Teostatud tööde kirjeldus:
Ettevõtja tegevusvaldkond:
Koostatud 24.09.2021 13:47:30
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3691436/general-info
4 / 24
ETTEVÕTJA ON KAITSTUD TÖÖKOHT
Ainult reserveeritud hangete puhul: kas ettevõtja puhul on tegemist kaitstud töökohaga, sotsiaalse
ettevõttega või ta täidab lepingut kaitstud tööhõive programmide raames?
Küsimused ettevõtjale:
1. Mis on Teie vastus?
2. Milline on puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate osakaal?
3. Kui seda on nõutud, täpsustage, millisesse puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate
kategooriasse või kategooriatesse asjaomased töötajad kuuluvad?
4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?
5. URL
6. Kood
7. Väljaandja
ETTEVÕTJA ON KANTUD TUNNUSTATUD ETTEVÕTJATE AMETLIKKU
NIMEKIRJA
Kui see on asjakohane, siis kas ettevõtja on kantud tunnustatud ettevõtjate ametlikku nimekirja
või kas tal on olemas samaväärne tõend (nt riikliku (eel)kvalifitseerimissüsteemi alusel)?
Küsimused ettevõtjale:
1. Mis on Teie vastus?
2. a) Vajaduse korral märkige asjakohane registreerimis- või sertifitseerimisnumber:
3. c) Viited, millele registreerimine või sertifitseerimine tugineb ja vajaduse korral ametlikus
nimekirjas omistatud klassifikatsioon:
4. d) Kas registreerimine või sertifitseerimine hõlmab kõiki nõutud valikukriteeriume?
5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?
6. URL
7. Kood
8. Väljaandja
HANKEMENETLUSES KOOS OSALEVAD ETTEVÕTJAD
Kas ettevõtja osaleb hankemenetluses koos teistega?
Küsimused ettevõtjale:
1. Ettevõtja nimi
2. Ettevõtja ID
3. Ettevõtja roll
4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?
5. URL
6. Kood
7. Väljaandja
TEAVE TEISTE ÜKSUSTE SUUTLIKKUSELE TOETUMISE KOHTA
Kas ettevõtja toetub teiste üksuste suutlikkusele, et täita esitatud valikukriteeriumid ning eeskirjad
(kui neid on)?
Küsimused ettevõtjale:
1. Mis on Teie vastus?
2. Ettevõtja nimi
3. Ettevõtja ID
4. Ettevõtja roll
5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?
6. URL
7. Kood
8. Väljaandja
Koostatud 24.09.2021 13:47:30
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3691436/general-info
5 / 24
TEAVE NENDE ALLHANKIJATE KOHTA, KELLE NÄITAJATELE ETTEVÕTJA
EI TUGINE
Kas ettevõtja kavatseb sõlmida lepingu mis tahes osa kohta allhanke kolmanda isikuga?
Küsimused ettevõtjale:
1. Mis on Teie vastus?
2. Ettevõtja nimi
3. Ettevõtja ID
4. Ettevõtja roll
5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?
6. URL
7. Kood
8. Väljaandja
HANKE OSAD
Hanke osad, mille kohta ettevõtja soovib pakkumuse esitada
Küsimused ettevõtjale:
1. Hanke osa number
2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?
3. URL
4. Kood
5. Väljaandja
ETTEVÕTJA KINNITUSED MAKSUDE TASUMISE KOHTA
Kas ettevõtja saab esitada tõendi sotsiaalkindlustusmaksete ja maksude tasumise kohta või esitada
teabe, mis võimaldaks avaliku sektori hankijal või võrgustiku sektori hankijal saada sellise teabe
otse ükskõik millise liikmesriigi tasuta andmebaasist?
Küsimused ettevõtjale:
1. Mis on Teie vastus?
2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?
3. URL
4. Kood
5. Väljaandja
B: Teave ettevõtja esindajate kohta
Eesnimi:
Perekonnanimi:
Sünniaeg:
Sünnikoht:
Aadress:
Linn/vald:
Postiindeks:
Riik:
E-post:
Telefon:
Vajaduse korral esitage üksikasjalik teave esindamise kohta (selle vormid, ulatus, eesmärk, ...):
Koostatud 24.09.2021 13:47:30
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3691436/general-info
6 / 24
III OSA: KÕRVALDAMISE ALUSED
A: Kõrvalejätmise alused seoses kriminaalasjas tehtud süüdimõistva otsusega
OSALEMINE KURITEGELIKUS ORGANISATSIOONIS
Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused
seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva
kohtuotsusega süüdi mõistetud kuritegelikus organisatsioonis osalemise eest kõige rohkem
viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise
kohustus endiselt?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 1 p 1 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud
seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud kuritegelikus
ühenduses osalemise eest“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib
esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb
tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos
taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära
ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Kehtib: Kogu hanke kohta
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev)
3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood)
6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
9. URL (Url)
10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
KORRUPTSIOON
Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused
seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva
kohtuotsusega süüdi mõistetud korruptsiooni eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või
kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? See
kõrvalejätmise alus hõlmab ka korruptsiooni avaliku sektori hankija (võrgustiku sektori hankija)
või ettevõtja riigi õiguses sätestatud määratluses.
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 1 p 1 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud
seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud aususe
kohustuse rikkumise või korruptiivse teo eest“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb
ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse
taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes
hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on
rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Kehtib: Kogu hanke kohta
Koostatud 24.09.2021 13:47:30
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3691436/general-info
7 / 24
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev)
3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood)
6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
9. URL (Url)
10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
PETTUS
Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused
seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva
kohtuotsusega süüdi mõistetud kelmuse eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib
süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 1 p 1 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud
seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud kelmuse eest“.
Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta,
et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud
hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise
võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS §
97 lg 1).
Kehtib: Kogu hanke kohta
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev)
3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood)
6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
9. URL (Url)
10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
TERRORIAKTI TOIMEPANEK VÕI TERRORISTLIKU TEGEVUSEGA SEOTUD
ÕIGUSRIKKUMISED
Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused
seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva
kohtuotsusega süüdi mõistetud terroriakti toimepaneku või terroristliku tegevusega seotud
õigusrikkumiste eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas
kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?
Viide seadusele:
Koostatud 24.09.2021 13:47:30
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3691436/general-info
8 / 24
RHS § 95 lg 1 p 1 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud
seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud terroriakti
toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise,
kaasaaitamise või selle katse eest“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja
soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks,
tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos
taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära
ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Kehtib: Kogu hanke kohta
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev)
3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood)
6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
9. URL (Url)
10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
RAHAPESU VÕI TERRORISMI RAHASTAMINE
Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused
seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva
kohtuotsusega süüdi mõistetud rahapesu või terrorismi rahastamise eest kõige rohkem viimase
viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus
endiselt?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 1 p 1 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud
seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud rahapesualase
süüteo või terrorismi rahastamise eest“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja
ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse
taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes
hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on
rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Kehtib: Kogu hanke kohta
Koostatud 24.09.2021 13:47:30
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3691436/general-info
9 / 24
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev)
3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood)
6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
9. URL (Url)
10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
LASTE TÖÖJÕU KASUTAMINE JA MUUD INIMKAUBANDUSE VORMID
Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused
seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva
kohtuotsusega süüdi mõistetud laste tööjõu kasutamise või muude inimkaubanduse vormide eest
kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud
kõrvalejäämise kohustus endiselt?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 1 p 3 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud
seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud laste tööjõu
ebaseadusliku kasutamise või inimkaubandusega seotud teo eest“. Kui hankemenetlusest
kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud
meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos
pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal
juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Kehtib: Kogu hanke kohta
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev)
3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood)
6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
9. URL (Url)
10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
B: Kõrvalejätmise alused seoses maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega
MAKSUDE TASUMINE
Kas ettevõtja on rikkunud oma maksude tasumise kohustusi nii asukohariigis kui ka avaliku
sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb asukohariigist?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 1 p 4 „kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg
Koostatud 24.09.2021 13:47:30
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3691436/general-info
10 / 24
maksukorralduse seaduse tähenduses või maksuvõlg /…/ tema asukohariigi õigusaktide kohaselt“
Kehtib: Kogu hanke kohta
Tingimuse kirjeldus:
Piirmäär: 0
Valuuta: EUR
Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul,kui
maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata
haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on
ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide
kohaselt.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Asjaomane riik või liikmesriik (Riigikood)
3. Asjaomane summa (Summa)
4. Valuuta (Vääring)
5. Kas see kohustuste rikkumine on tuvastatud muude vahenditega kui kohtu- või haldusotsusega?
(Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
6. Kirjeldage kasutatud vahendeid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
7. Kui kohustuste rikkumine tuvastati kohtu- või haldusotsusega, märkige, kas see otsus on lõplik ja
siduv. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
8. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev)
9. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood)
10. Kas ettevõtja on täitnud oma kohustused tasumisele kuuluvate maksude või
sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega või siduva kokkuleppe sõlmimisega tasumisele kuuluvate
maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas vajaduse korral kogunenud intresside ja viiviste
tasumise kohta? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
11. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
13. URL (Url)
14. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
SOTSIAALKINDLUSTUSMAKSETE TASUMINE
Kas ettevõtja on rikkunud oma sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustusi nii asukohariigis
kui ka avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb
asukohariigist?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 1 p 4 „kellel on riikliku /…/ makse /…/ maksuvõlg maksukorralduse seaduse
tähenduses või sotsiaalkindlustusemaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt
Kehtib: Kogu hanke kohta
Koostatud 24.09.2021 13:47:30
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3691436/general-info
11 / 24
Tingimuse kirjeldus:
Piirmäär: 0
Valuuta: EUR
Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul,kui
maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata
haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on
ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide
kohaselt.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Asjaomane riik või liikmesriik (Riigikood)
3. Asjaomane summa (Summa)
4. Valuuta (Vääring)
5. Kas see kohustuste rikkumine on tuvastatud muude vahenditega kui kohtu- või haldusotsusega?
(Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
6. Kirjeldage kasutatud vahendeid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
7. Kui kohustuste rikkumine tuvastati kohtu- või haldusotsusega, märkige, kas see otsus on lõplik ja
siduv. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
8. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev)
9. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood)
10. Kas ettevõtja on täitnud oma kohustused tasumisele kuuluvate maksude või
sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega või siduva kokkuleppe sõlmimisega tasumisele kuuluvate
maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas vajaduse korral kogunenud intresside ja viiviste
tasumise kohta? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
11. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
13. URL (Url)
14. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
C: Kõrvalejätmise alused seoses maksejõuetusega, huvide konfliktiga või ametialaste
käitumisreeglite rikkumisega
KOKKULEPE VÕLAUSALDAJATEGA
Kas ettevõtja on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt,
välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui
hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta
on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud
hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise
võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS §
97 lg 1).
Kehtib: Kogu hanke kohta
Koostatud 24.09.2021 13:47:30
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3691436/general-info
12 / 24
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis
esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel
juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur
sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
5. URL (Url)
6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
SISERIIKLIKU ÕIGUSE KOHANE SAMALAADNE OLUKORD, NÄITEKS PANKROT
Kas ettevõtja on siseriiklike õigusnormide alusel toimuva samalaadse menetluse tõttu
samalaadses olukorras?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt“,
välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel. Kui
hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta
on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud
hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise
võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS §
97 lg 1).
Kehtib: Kogu hanke kohta
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis
esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel
juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur
sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
5. URL (Url)
6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
VARA HALDAB LIKVIDEERIJA
Kas ettevõtja vara haldab likvideerija või kohus?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on pankrotis, likvideerimisel või kelle suhtes on algatatud
pankrotimenetlus või kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide
kohaselt, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“.
Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta,
et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud
hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise
võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS §
97 lg 1).
Kehtib: Kogu hanke kohta
Koostatud 24.09.2021 13:47:30
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3691436/general-info
13 / 24
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis
esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel
juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur
sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
5. URL (Url)
6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
ÄRITEGEVUS ON PEATATUD
Kas ettevõtja äritegevus on peatatud?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 3 „kelle äritegevus on peatatud, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4
sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja
soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks,
tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos
taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära
ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Kehtib: Kogu hanke kohta
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis
esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel
juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur
sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
5. URL (Url)
6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
SÜÜDI AMETIALASTE KÄITUMISREEGLITE OLULISES RIKKUMISES
Kas ettevõtja on süüdi ametialaste käitumisreeglite olulises rikkumises? Vt siseriiklikud
õigusaktid, asjaomane teade või hankedokumendid, kui see on asjakohane.
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 4 „kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ja see muudab tema
aususe küsitavaks“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada
tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid
esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega.
Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava
hankega (RHS § 97 lg 1).
Kehtib: Kogu hanke kohta
Koostatud 24.09.2021 13:47:30
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3691436/general-info
14 / 24
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
6. URL (Url)
7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
KONKURENTSI MOONUTAMISE EESMÄRGIL TEISTE ETTEVÕTJATEGA
SÕLMITUD KOKKULEPPED
Kas ettevõtja on teiste ettevõtjatega sõlminud kokkuleppeid, mille eesmärk on moonutada
konkurentsi?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 5 „konkurentsi kahjustava kokkuleppe, ettevõtjate ühenduse otsuse või
kooskõlastatud tegevuse tõttu“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja
soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks,
tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos
taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära
ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Kehtib: Kogu hanke kohta
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
6. URL (Url)
7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
HANKEMENETLUSES OSALEMISEGA KAASNEV HUVIDE KONFLIKT
Kas ettevõtja on teadlik hankemenetluses osalemisega kaasnevast mis tahes huvide konfliktist
siseriikliku õiguse, asjakohase teatise või hankedokumentide kohaselt?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 6 „kui huvide konflikti ei ole muude vahenditega võimalik vältida“. Kui
hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta
on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud
hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise
võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS §
97 lg 1).
Kehtib: Kogu hanke kohta
Koostatud 24.09.2021 13:47:30
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3691436/general-info
15 / 24
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
3. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
4. URL (Url)
5. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
6. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
OTSENE VÕI KAUDNE OSALEMINE KÄESOLEVA HANKEMENETLUSE
ETTEVALMISTAMISEL
Kas ettevõtja või temaga seotud ettevõtja on nõustanud avaliku sektori hankijat või võrgustiku
sektori hankijat hankemenetluse ettevalmistamisel või olnud muul viisil seotud hankemenetluse
ettevalmistamisega?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 7 „kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud
sama riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu
teadaolev info annab talle eelise teiste riigihankes osalejate eest ning sellest tingitud konkurentsi
moonutamist ei ole muude vahendistega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise
alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma
usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega,
teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist
on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Kehtib: Kogu hanke kohta
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
3. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
4. URL (Url)
5. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
6. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
ENNETÄHTAEGNE LÕPETAMINE, KAHJUTASU VÕI VÕRRELDAVAD
SANKTSIOONID
Kas ettevõtja on kogenud, et varasem riigihankeleping või võrgustiku sektori hankijaga sõlmitud
varasem hankeleping või varasem kontsessioonileping on lõpetatud enneaegselt, või on määratud
kahjutasu või sellega võrreldavad sanktsioonid seoses kõnealuse varasema lepinguga?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 8 „kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingut või
hankelepinguid nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda
alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi". Alates 1.09.2017 alustatud hangete
tulemusena sõlmitud riigihankelepingute kohta leiab infot riigihangete registrist.
Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta,
et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud
hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise
võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS §
97 lg 1).
Kehtib: Kogu hanke kohta
Koostatud 24.09.2021 13:47:30
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3691436/general-info
16 / 24
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
6. URL (Url)
7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
SÜÜDI VALEANDMETE ESITAMISES, ON JÄTNUD TEAVET ESITAMATA, EI SUUDA
NÕUTUD DOKUMENTE ESITADA, HANKINUD KÄESOLEVA MENETLUSE KOHTA
KONFIDENTSIAALSET TEAVET
Kas ettevõtja on olnud ühes järgmistest olukordadest:
a) ta on kõrvalejätmise aluste puudumise või valikukriteeriumide täitmise kontrollimiseks
nõutava teabe esitamisel esitanud valeandmeid;
b) ta on jätnud sellist teavet esitamata;
c) ta ei ole esitanud viivitamata avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija nõutud
täiendavad dokumendid, ja
d) ta on tegutsenud eesmärgiga mõjutada lubamatul viisil avaliku sektori hankija või võrgustiku
sektori hankija otsustusprotsessi, et saada konfidentsiaalseid andmeid, mis võivad anda talle
põhjendamatu eelise hankemenetluses, või hooletusest esitanud eksitavat teavet, mis võib
oluliselt mõjutada kõrvalejätmise, valiku või lepingu hindamise kohta tehtavaid otsuseid?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või RHS §-
des 98-101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta“;
RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on jätnud andmed käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva
seaduse §-des 98-101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele
vastavuse kohta esitamata“;
RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on jätnud käesoleva seaduse § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud
täiendavad dokumendid esitamata“;
RHS § 95 lg 4 p 10 „kes mõjutab tahtlikult hankijat või esitab hooletusest eksitavat teavet, mis
võib ebakohaselt mõjutada hankija otsuseid riigihankes, või tegutseb eesmärgiga saada
konfidentsiaalset teavet, mis võib anda talle eelise teiste riigihankes osalejate ees“.
Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta,
et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud
hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise
võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS §
97 lg 1).
Kehtib: Kogu hanke kohta
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
3. URL (Url)
4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
Koostatud 24.09.2021 13:47:30
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3691436/general-info
17 / 24
KESKKONNAÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA
JÄTMINE
Kas ettevõtja on enda teada rikkunud keskkonnaõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid
keskkonnaõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus
esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma
usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega,
teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist
on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Kehtib: Kogu hanke kohta
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
6. URL (Url)
7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
SOTSIAALÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA
JÄTMINE
Kas ettevõtja on enda teada rikkunud sotsiaalõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid
sotsiaalõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus
esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma
usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega,
teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist
on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Kehtib: Kogu hanke kohta
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
6. URL (Url)
7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
Koostatud 24.09.2021 13:47:30
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3691436/general-info
18 / 24
TÖÖÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA
JÄTMINE
Kas ettevõtja on enda teada rikkunud tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid tööõiguse
valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja
ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse
taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes
hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on
rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Kehtib: Kogu hanke kohta
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
6. URL (Url)
7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
PANKROT
Kas ettevõtja on pankrotis?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on pankrotis, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud
juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada
tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid
esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega.
Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava
hankega (RHS § 97 lg 1).
Kehtib: Kogu hanke kohta
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis
esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel
juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur
sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
5. URL (Url)
6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
MAKSEJÕUETUS
Kas ettevõtja suhtes on algatatud maksejõuetus- või likvideerimismenetlus?
Koostatud 24.09.2021 13:47:30
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3691436/general-info
19 / 24
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on likvideerimisel või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus, välja
arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest
kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud
meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos
pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal
juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Kehtib: Kogu hanke kohta
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis
esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel
juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur
sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
5. URL (Url)
6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
D: Ainult siseriiklikest õigusaktidest tulenevad kõrvalejätmise alused
AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE
ALUSED: SEADUSLIKU ALUSETA VIIBIVALE VÄLISMAALASELE TÖÖTAMISE
VÕIMALDAMISE EEST
Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 2 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 1 p 2 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud
seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud riigis ilma
seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise või välismaalase Eestis
töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, sealhulgas seaduses sätestatud töötasu määrast
väiksema töötasu maksmise eest“ . Kohustuslik kõrvaldamise alus.
Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta,
et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud
hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise
võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS §
97 lg 1).
Kehtib: Kogu hanke kohta
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
3. URL (Url)
4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
Koostatud 24.09.2021 13:47:30
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3691436/general-info
20 / 24
AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE
ALUSED: RAHVUSVAHELISE SANKTSIOONI SUBJEKT
Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 5 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 1 p 5 „kes on rahvusvahelise sanktsiooni subjekt rahvusvahelise sanktsiooni seaduse
tähenduses“. Päring veebilehelt https://www.politsei.ee/et/rahapesu
Kehtib: Kogu hanke kohta
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
3. URL (Url)
4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE
ALUSED: HANKIJA ASUKOHAJÄRGSE KOHALIKU MAKSU MAKSUVÕLG
Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 4 p-st 1 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 1 „kellel on hankija asukohajärgse kohaliku maksu maksuvõlg maksukorralduse
seaduse tähenduses“. Vabatahtlik kõrvaldamise alus. RHR-i kaudu saab päringuid teha vaid
Tallinnas registreeritud hankija (MTA maksuvõlapäring + tänavate sulgemise maks).
Kehtib: Kogu hanke kohta
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
3. URL (Url)
4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE
ALUSED: KARISTATUD MAKSUALASTE SÜÜTEGUDE EEST
Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 4 p-st 11 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud
kohustusi?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 4 p 11 „keda on karistatud maksualaste süütegude eest“. Vabatahtlik kõrvaldamise
alus.
Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta,
et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud
hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise
võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS §
97 lg 1).
Kehtib: Kogu hanke kohta
Koostatud 24.09.2021 13:47:30
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3691436/general-info
21 / 24
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
3. URL (Url)
4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
IV OSA: KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED
A: Sobivus
KUULUMINE ÄRIREGISTRISSE
Ettevõtja on kantud mõnda tema asukohaliikmesriigi äriregistrisse kooskõlas direktiivi 2014/24/
EL lisaga XI; teatavate liikmesriikide ettevõtjatelt võidakse nõuda muude kõnealuses lisas
sätestatud nõuete täitmist.
Viide seadusele:
RHS § 99 lg 1 „pakkuja või taotleja asukohariigi õigusaktide kohaselt tuleb ettevõtja kanda
äriregistrisse“
RHS § 99 lg 2 „hankija võib nõuda registreeringut tõendava asjakohase tõendi esitamist“
Tingimuse selgitus:
Pakkuja peab olema registreeritud oma asukohariigi äriregiregistris või peab olema talle
väljastatud vastav tegevusluba või peab ta kuuluma vastavasse organisatsiooni, kui see on nõutud
tema asukohariigi õigusaktide kohaselt. Pakkuja, kelle asukohariigiks on Eesti Vabariik, peab
olema registreeritud Eesti äriregistris. Pakkuja esitab kinnituse hankepassis. RHS § 95 lg 4 p 9:
Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud valeandmeid käesolevas
paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud
kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed või § 104 lõigete 7 ja 8
alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata. Hankepassi esitamine on kohustuslik
kõigile pakkujatele, kaasa arvatud ühispakkujad ning alltöövõtjad, kelle majandus-ja/või
finantsnäitajatele ja/või kutsealasele suutlikkusele tuginetakse.
Kehtib: Kogu hanke kohta
Tingimuse kirjeldus:
Registri nimi: Äriregister
Veebiaadress (URL): https://ariregister.rik.ee/
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Registreerimise number (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
3. Põhjused, miks ei kuulu nõutud registrisse (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
5. URL (Url)
6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
B: Majanduslik ja finantsseisund
ÜLDINE AASTAKÄIVE
Ettevõtja üldine aastakäive on asjaomases teates, hankedokumentides või hankepassis nõutud
Koostatud 24.09.2021 13:47:30
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3691436/general-info
22 / 24
majandusaastate jooksul järgmine:
Viide seadusele:
RHS § 100 lg 1 p 4 „andmed pakkuja või taotleja kogu majandustegevuse netokäibe kohta kuni
viimase kolme riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta jooksul, sõltuvalt pakkuja või
taotleja asutamise või äritegevuse alguse kuupäevast“
Tingimuse selgitus:
Pakkuja viimase kolme lõppenud majandusaasta summaarne netokäive kokku peab olema
vähemalt 100 000 EUR. Pakkuja esitab nõutud andmed hankepassis. Hankija kontrollib esitatud
andmeid hankijale avalikes andmekogudes kättesaadava info kaudu. Info kohta, mis ei ole
hankijale andmekogudes olevate avalike andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad,
kohustub pakkuja hankija nõudmisel esitama täiendavad selgitused, andmed või dokumendid
kuni 5 (viie) tööpäeva jooksul alates päringu saamisest. Kui pakkuja või taotleja soovib tõendada
enda vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ja/ või tehnilisele ja kutsealasele pädevusele
esitatud nõuetele teiste ettevõtjate vahendite alusel, peab pakkuja või taotleja täitma hankepassi
ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb. Lisaks peab pakkuja vastavalt hankija
nõudmisele vastuvõetaval viisil tõendama, et sellel ettevõtjal, kelle vahenditele ta tugineb, on
vastavad vahendid olemas ning ettevõte on nõus nende vahendite kasutamisega ja pakkuja või
taotleja kasutab neid lepingu täitmisel (RHS § 103 lg 1). RHS § 95 lg 4 p 9: Hankija võib
kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis
sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud
kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed või § 104 lõigete 7 ja 8
alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata. Hankepassi esitamine on kohustuslik ka
ühispakkujatele.
Kehtib: Kogu hanke kohta
Tingimuse kirjeldus:
Miinimumnõue: 100000
Valuuta: EUR
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Ajavahemik (Periood)
2. Käive (Summa)
3. Valuuta (Vääring)
4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
5. URL (Url)
6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
C: Tehniline ja kutsealane suutlikkus
ASJADE HANKELEPINGUTE PUHUL: TÄPSUSTATUD LIIKI TARNETE TEOSTAMINE
Ainult asjade riigihankelepingute puhul: Ettevõtja on arvestusperioodi jooksul kohale toimetanud
täpsustatud liiki asjade puhul järgmised peamised tarned. Avaliku sektori hankijad võivad nõuda
kuni kolme aasta kogemuse tõendamist ja võtta arvesse rohkem kui kolme aasta vanuseid
kogemusi.
Viide seadusele:
RHS § 101 lg 1 p 2 „nimekiri hankija kindlaks määratud tunnustele vastavate asjade müügi
lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, koos teabega nende
maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta“
RHS § 101 lg 2 „hankija võib piisava konkurentsi tagamiseks arvesse võtta andmeid rohkem kui
36 kuu eest täidetud asjade müügi lepingute kohta“
Koostatud 24.09.2021 13:47:30
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3691436/general-info
23 / 24
Tingimuse selgitus:
Pakkuja viimase 3 (kolme) aasta jooksul täidetud lepingute hulgas peab olema vähemalt 2 (kaks)
hanke objektiga samaväärset lepingut ning esitatavate lepingute kogumaksumus ilma
käibemaksuta on kokku vähemalt 50 000 (viiskümmend tuhat) EUR. Samaväärne leping on
igasugune tarkvara arendusressurssi või arendustöö leping. Lepingud peavad olema täidetud
(täitmine on põhikohustuste ulatuses lõppenud). Pakkuja peab hankepassi korrektselt sisestama
referentslepingu(te) maksumuse(d), lepingu(te) kuupäeva(d) ja info teise lepingupoole kohta (sh
tellija kontaktisiku telefoninumber, e-posti aadress). Juhul, kui tegemist on riigihankega, siis
märkida hankepassis ka viitenumber. Kui hankija soovib kontrollida hankepassis esitatud
andmeid seoses täidetud lepingutega võib hankija küsida teise lepingu poole käest kinnitusi ja/
tõendeid. Kui pakkuja soovib tõendada enda vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ja/või
tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teiste ettevõtjate vahendite alusel, peab
pakkuja täitma hankepassi ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb. Lisaks peab pakkuja
vastavalt hankija nõudmisele vastuvõetaval viisil tõendama, et sellel ettevõtjal, kelle vahenditele
ta tugineb, on vastavad vahendid olemas ning ettevõte on nõus nende vahendite kasutamisega ja
pakkuja kasutab neid lepingu täitmisel (RHS § 103 lg 1). RHS § 95 lg 4 p 9: Hankija võib
kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis
sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud
kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed või § 104 lõigete 7 ja 8
alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata.
Kehtib: Kogu hanke kohta
Tingimuse kirjeldus:
Minimaalne teostatud tööde arv: 2
Kirjeldus: Pakkuja viimase 3 (kolme) aasta jooksul täidetud lepingute hulgas peab olema
vähemalt 2 (kaks) hanke objektiga samaväärset lepingut ning esitatavate lepingute
kogumaksumus ilma käibemaksuta on kokku vähemalt 50 000 (viiskümmend tuhat) EUR.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Kirjeldus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
2. Kogusumma (Summa)
3. Valuuta (Vääring)
4. Ettevõtja vastutusala (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Summa (Summa)
6. Valuuta (Vääring)
7. Ajavahemik (Periood)
8. Kas info on konfidentsiaalne? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
9. Tellija nimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
10. Kontaktisiku nimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
11. E-mail (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
12. Telefon (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
13. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
14. URL (Url)
15. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
16. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
ALLHANKE OSAKAAL
Ettevõtja kavatseb sõlmida allhankelepinguid järgmise lepinguosa (st protsent) suhtes: Kui
ettevõtja on otsustanud sõlmida lepinguosa suhtes allhankelepingu ja toetub asjaomase
lepinguosa täitmisel allhankija suutlikkusele, täitke selliste allhankijate kohta eraldi hankepass
(Euroopa ühtne hankedokument).
Viide seadusele:
RHS § 101 lg 1 p 10 „hankelepingu selle osa suurus, mille suhtes pakkuja või taotleja kavatseb
sõlmida allhankelepinguid“
Koostatud 24.09.2021 13:47:30
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3691436/general-info
24 / 24
Kehtib: Kogu hanke kohta
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Täpsustage (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
3. URL (Url)
4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
Koostatud 24.09.2021 13:47:30
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3691436/general-info
1/2
VASTAVUSTINGIMUSED
Viitenumber: 241543
Hankija: Registrite ja Infosüsteemide Keskus (70000310)
Hange: Ametlike teadaannete WCAG nõuetega vastavusse viimine
ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRI
Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud
toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja.
Küsimused ettevõtjale:
1. Kas tegemist on ühispakkumusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kas olete ühispakkujate volikirja pakkumuse dokumentide hulka lisanud? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
PAKKUMUSE ESITAMINE
Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste
ülevõtmist.
Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud.
Küsimused ettevõtjale:
1. Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud
tingimustele? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
ÄRISALADUS
Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe
määramist ärisaladuseks.
Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe
ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida:
1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi;
2) teenuste hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise
kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid;
3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks käesoleva lõike punktis 1 nimetatule muid
pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid (RHS §
111 lg 5).
Küsimused ettevõtjale:
1. Kas ärisaladus on määratletud vormil PAA1? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
PAKKUMUSE MAKSUMUS
Pakkumuse maksumus tuleb esitada töölehel "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad"
toodud struktuuri kohaselt.
Küsimused ettevõtjale:
1. Kas ettevõtja kinnitab, et täidab pakkumuse lehe "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad
näitajad" lehel ette antud struktuuri kohaselt? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
AVALDUS HANKEMENETLUSES OSALEMISEKS
Küsimused ettevõtjale:
1. Vorm PAA1 (Dokumendi vorm / vorm PAA1 Avaldus hankemenetlusel osalemiseks.docx)
PROJEKTIPLAAN
Koostatud 29.09.2021 22:46:04
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3691436/general-info
2/2
Pakkumuse osana esitatakse projektiplaan. Pakkumus peab vastama hanke eseme tehnilisele
kirjeldusele.
Küsimused ettevõtjale:
1. Projektiplaan (Vabas vormis dokument)
DETAILNE PAKKUMUSE MAKSUMUSE VORM
Küsimused ettevõtjale:
1. Vorm PAM1 (Dokumendi vorm / PAM1 Pakkumuse detailne maksumus.doc)
Koostatud 29.09.2021 22:46:04
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3691436/general-info
HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD
Viitenumber: 241543
Hankija: Registrite ja Infosüsteemide Keskus (70000310)
Hange: Ametlike teadaannete WCAG nõuetega vastavusse viimine
Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta
Elektroonilist oksjoni kasutatakse: ei
Jrk Nimetus Kirjeldus Tüüp / Osakaal Kogus Ühik Pakkuja
nr hindamismeetod täidetav
1 Pakkumuse kogumaksumus Pakkumuse maksumus vormilt PAM1. Maksumus - 70 jah
vähim on parim
2 Projektiplaan Kvaliteet - hankija 30
hinnatav
Kokku: 100
Koostatud 29.09.2021 22:47:41 1/2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/
3691436/general-info
Hindamismetoodika kirjeldus
1. Pakkumuse kogumaksumus
Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: "madalaim väärtus" / "pakkumuse
väärtus" * "osakaal".
2. Projektiplaan
Projektiplaani hindamine:
Hinnatakse projektiplaani detailsust, ülevaatlikust, realistlikkust ning tööde loogilist järjestust vastavalt järgmisele skaalale:
Hindamiskomisjon saab anda maksimaalselt 30 punkti:
30 punkti - Pakkuja on täielikult aru saanud hankeobjekti olemusest ja ülesandepüstitusest. Projektiplaan vastab täies ulatuses hanke alusdokumentides esitatud parameetritele ja tingimustele.
Hanke eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused on loogilises järjestatuses, omavahelises seoses ja kooskõlas hanke tehnilise kirjeldusega. Tööd on jaotatud projekti läbiviimiseks sobiva
kestusega etappideks, etapi tööde mahuhinnangud on realistlikud arvestades etapi tulemite mahtu. Riskide halduse ettepanekud on esitatud selgelt, detailselt, läbimõeldult, struktureeritult ja
põhjendatult. Projektiplaani osas on tegemist põhjaliku ja realistliku projektiplaani etappide ettepanekuga, mis võimaldab realiseerida hankeobjekti tehnilises kirjelduses püstitatud eesmärgid
tähtaegselt. Esitatust nähtub selgelt, kuidas hanke alusdokumentides kirjeldatud nõuded, ootused tulemusele ning eesmärkidele plaanitakse realiseerida. Küsitavusi ei teki.
20 punkti - Pakkuja on aru saanud hankeobjekti ülesandepüstitusest ning esitatud projektiplaan ning riskide hindamine ja nende halduse ettepanekud on esitatud struktureeritult ja põhjendatult.
Esitatud projektiplaanist on arusaadav, kuidas hanke alusdokumentides kirjeldatud nõuded, ootused tulemusele ning eesmärkidele planeeritakse realiseerida. Samas tekib projektiplaani ja/või
riskide hindamise osas 1-3 küsitavust või märkust, mida hankija peaks pakkujalt üle täpsustama.
15 punkti - Pakkuja esitatud projektiplaan ning riskide hindamine ja nende halduse ettepanekud on esitatud keskpäraselt. Esitatu osas tekib 4-6 küsitavust või märkust, mida hankija peaks
pakkujalt üle täpsustama.
5 punkti - Pakkuja esitatud projektiplaan ning riskide hindamine ja nende halduse ettepanekud on esitatud kasinalt. Hankijal tekib palju küsimusi ning ei ole täpselt aru saadav, kuidas
kavatsetakse soovitud tulemini jõuda.
Juhul, kui kõigi hindamiskriteeriumi punktide summa alusel on mitu pakkujat võrdse punktisummaga, eelistatakse pakkujat, kelle pakutud pakkumuse maksumus on saanud enim punkte
(madalaim). Kui
ka sel juhul on mitu pakkumust võrdsed heidetakse pakkujate vahel liisku.
Koostatud 29.09.2021 22:47:41 2/2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/
3691436/general-info
5.10.2021 Riigihangete register 4.9.0.2
0 OSA: Üldandmed
TEATE ANDMED
Hanke viitenumber: 241543
Hanke nimetus: Ametlike teadaannete WCAG nõuetega vastavusse viimine
Teate tüüp: Hanketeade - TV02
I OSA: Hankija
I.1) HANKIJA NIMI JA AADRESSID
Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Lubja tn 4, 10115, Tallinn, Eesti
Kontaktisik : ANNE PÕLDRE Tel. : +372 53972061 E-post :
[email protected]
Veebiaadress (URL): http://www.rik.ee/ (http://www.rik.ee/)
I.2) ÜHISHANGE
Leping hõlmab ühishanget: Ei
Lepingu sõlmib keskne hankija: Ei
I.3) TEABEVAHETUS
Hankedokumendid on kättesaadavad: tasuta
Täpsemat teavet on võimalik saada aadressil: https://riigihanked.riik.ee/rhr-
web/#/procurement/3691436/general-info (https://riigihanked.riik.ee/rhr-
web/#/procurement/3691436/general-info)
Lisateavet saab: eespool nimetatud aadressil
Pakkumused või osalemistaotlused saata: https://riigihanked.riik.ee/rhr-
web/#/procurement/3691436/tenders (https://riigihanked.riik.ee/rhr-
web/#/procurement/3691436/tenders) eespool nimetatud aadressil
I.4) HANKIJA LIIK
Hankija liik: Valitsusasutuse hallatav riigiasutus
I.5) PÕHITEGEVUS
Põhitegevus: Üldised avalikud teenused
II OSA: Ese
II.1) HANKE KOGUS VÕI ULATUS
II.1.1) Hanke nimetus ja viitenumber: Ametlike teadaannete WCAG nõuetega
vastavusse viimine (241543)
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3691436/notices/notice/2644498/print 1/4
5.10.2021 Riigihangete register 4.9.0.2
II.1.2) CPV kood:
Põhikood Täiendkoodid
48810000-9 Infosüsteemid
II.1.3) Lepingu liik: Asjad
II.1.4) Lühikirjeldus: Projekti tulemusel parendatakse Ametlike Teadaannete
kasutusmugavust, teabe kättesaadavust ning viiakse kasutajaliides
juurdepääsetavuse nõutele vastavusse.
Infotund toimub pakkujatele 14.10.2021 kl 13.00-14.00 Registrite ja
Infosüsteemide Keskuse virtuaalruumis. Infotunnis osalemiseks on vajalik
eelnev registreerimine vähemalt 1 tööpäev enne aadressil
[email protected].
II.1.5) Eeldatav kogumaksumus: 69 991,67 EUR
II.1.6) Teave osade kohta
Hankeleping on jaotatud osadeks: Ei
II.2) KIRJELDUS
II.2.3) Täitmise koht: Eesti
II.2.5) Hindamiskriteeriumid:
Kvaliteedikriteeriumid: Nimetus Osakaal
Projektiplaan 30
Hind: Nimetus Osakaal
Pakkumuse kogumaksumus 70
II.2.6) Eeldatav maksumus või suurusjärk: 69 991,67 EUR
II.2.7) Lepingu, raamlepingu või dünaamilise hankesüsteemi kestus: Kestus
kuudes
Kestus kuudes: 10
Seda lepingut võidakse uuendada: Ei
II.2.10) Alternatiivsete pakkumuste lubatavus: Ei ole lubatud
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3691436/notices/notice/2644498/print 2/4
5.10.2021 Riigihangete register 4.9.0.2
II.2.11) Täiendavad hankevõimalused: Ei ole
II.2.12) Teave elektrooniliste kataloogide kohta
Pakkumused tuleb esitada elektrooniliste kataloogide kujul või pakkumused
peavad sisaldama elektroonilist kataloogi: Ei
II.2.13) Teave Euroopa Liidu vahendite kohta: On
Projekti number või viide: Tegemist on Euroopa Liidu struktuurivahenditest
rahastatava projektiga: "AT WCAG" (Projekt nr 2014-2020.12.03.21-0931).
III OSA: Juriidiline, majanduslik, nants- ja tehniline teave
III.1) KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED
III.1.1) Kutsetööga tegelemise sobivus, sealhulgas kutse- või äriregistrisse
kuulumisega seotud nõuded: Vaata hankepassist
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3691436/procurement-
passport (https://riigihanked.riik.ee/rhr-
web/#/procurement/3691436/procurement-passport) või alusdokumendist
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3691436/documents?
group=B (https://riigihanked.riik.ee/rhr-
web/#/procurement/3691436/documents?group=B)
III.1.2) Majanduslik ja nantsseisund: Vaata hankepassist
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3691436/procurement-
passport (https://riigihanked.riik.ee/rhr-
web/#/procurement/3691436/procurement-passport) või alusdokumendist
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3691436/documents?
group=B (https://riigihanked.riik.ee/rhr-
web/#/procurement/3691436/documents?group=B)
III.1.3) Tehniline ja kutsealane suutlikkus: Vaata hankepassist
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3691436/procurement-
passport (https://riigihanked.riik.ee/rhr-
web/#/procurement/3691436/procurement-passport) või alusdokumendist
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3691436/documents?
group=B (https://riigihanked.riik.ee/rhr-
web/#/procurement/3691436/documents?group=B)
III.2) LEPINGU TINGIMUSED
IV OSA: Hankemenetlus
IV.1) KIRJELDUS
Kiirendatud menetlus: Ei
IV.1.6) Teave elektroonilise oksjoni kohta: Elektroonilist oksjonit ei kasutata
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3691436/notices/notice/2644498/print 3/4
5.10.2021 Riigihangete register 4.9.0.2
IV.1.8) Hange on hõlmatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni hankelepinguga: Ei
IV.2) HALDUSALANE TEAVE
IV.2.2) Pakkumuste või osalemistaotluste laekumise tähtaeg: 25.10.2021 11:00
IV.2.4) Keeled, milles võib esitada pakkumused või osalemistaotlused: eesti
IV.2.6) Minimaalne aeg, mille jooksul pakkuja peab pakkumuse jõus hoidma:
Kestus kuudes
3
IV.2.7) Pakkumuste avamise aeg: 25.10.2021 12:00
VI OSA: Lisateave
VI.1) TEAVE HANKE KORDUMISE KOHTA
See on korduv hange: Ei
VI.2) TEAVE ELEKTROONILISTE TÖÖVOOGUDE KOHTA
Kasutatakse elektroonilisi tellimusi: Ei
Lubatakse elektrooniliste arvete esitamist: Jah
Kasutatakse elektroonilisi makseid: Jah
VI.4) VAIDLUSTUSTE LÄBIVAATAMISE KORD
VI.4.1) Läbivaatamise eest vastutav organ
Riigihangete vaidlustuskomisjon, Endla 13/Lõkke 5, 10122, Tallinn, Eesti Tel. :
+372 6113713
Veebiaadress (URL): http://www. n.ee/riigihangete-poliitika
(http://www. n.ee/riigihangete-poliitika)
VI.4.4) Läbivaatamise korra kohta teavet pakkuv asutus
Riigihangete vaidlustuskomisjon, Endla 13/Lõkke 5, 10122, Tallinn, Eesti Tel. :
+372 6113713
Veebiaadress (URL): http://www. n.ee/riigihangete-poliitika
(http://www. n.ee/riigihangete-poliitika)
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3691436/notices/notice/2644498/print 4/4
DIREKTOR
KÄSKKIRI 06.10.2021. a nr 165
Tallinn
Alusdokumentide kinnitamine
riigihankes „Ametlike teadaannete WCAG
nõuetega vastavusse viimine" (241543)
Justiitsministri 18.04.2007. a määruse nr 20 „Registrite ja Infosüsteemide Keskuse põhimäärus“ § 11 lõike
1 punkti 9 alusel ning kooskõlas direktori 27.09.2021 käskkirjaga nr 159 kinnitan lisad.
/allkirjastatud digitaalselt/
Mehis Sihvart
Lisad: 1. Hanketeade „Ametlike teadaannete WCAG nõuetega vastavusse viimine“ (241543)
(vormistatud digitaalselt),
2. hankedokumendid „Ametlike teadaannete WCAG nõuetega vastavusse viimine“ (241543)
koos lisadega (vormistatud digitaalselt).
KINNITATUD
Direktori 06.10.2021
Käskkiri nr 165
Lisa 2
„Ametlike teadaannete WCAG nõuetega vastavusse viimine“
Riigihanke viitenumber 241543
Hankedokumendid
REGISTRITE JA INFOSÜSTEEMIDE KESKUS
Registrite ja Infosüsteemide Keskus teeb hankemenetluses osalemisest huvitatud isikutele
ettepaneku esitada pakkumusi vastavalt hanketeates ja hankedokumentides sisalduvatele
tingimustele.
2021
1. Üldosa
1.1. Hankedokumendid on kohaldatavad ainult koos riigihangete seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega. Hankija eeldab,
et huvitatud isik või pakkuja tunneb riigihangete seadust ja selle alusel kehtestatud õigusakte.
1.2. Huvitatud isik või pakkuja kannab hankemenetluses osalemisega seotud kogukulud ja -riski, kaasa arvatud vääramatu jõu (force
majeure) toime võimalused.
1.3. Hankija ei ole otstarbekuse kaalutlusel hanget osadeks jaganud, sest hanke osadeks jaotamine ei ole lepingu olemusest
tulenevalt võimalik.
1.4. Hankija ei arvesta olelusringi kulusid, kuivõrd antud hanke puhul on pakkujatel võimatu esitada RHS § 86 lg 2 p 2 nimetatud
kulude osas näitajaid, mida oleks võimalik omavahel võrrelda.
2. Hankelepingu ese
2.1. Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus on esitatud punktis 3.1 märgitud ühes või mitmes vastavas lisas.
3. Hankedokumendid
3.1. Hankedokumendid koosnevad käesolevast hankedokumentide põhitekstist ja selle lisadest:
3.1.1 Lisa 1 kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused (hankepass),
3.1.2 Lisa 2 vastavustingimused,
3.1.3 Lisa 3 hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad,
3.1.4 Lisa 4 tehniline kirjeldus,
3.1.5 Lisa 4-1 nõuded arendustele v6.0,
3.1.6 Lisa 4-2 front-end nõuded v1.0,
3.1.7 Lisa 4-3 nõuded kasutajaliidestele v1.0,
3.1.8 Lisa 4-4 dokumentatsiooniplaan,
3.1.9 Lisa 5 arenduslepingu projekt.
3.2. Hankedokumentide põhitekst ja selle juurde kuuluvad dokumendid on teineteist täiendavad.
3.3. Hankedokumentide lahutamatuks osaks on hankepass (alates 1.08.2019 alustatud hankes täidab ettevõtja hankepassi (ESPD
v 2.0.2) registris. Vt hankepassi juhiseid https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihangete-
poliitika/kasulik-teave/riigihangete-juhised), mille pakkujad esitavad hankijale esialgse tõendina kõrvaldamise ja
kvalifitseerimistingimuste aluste kontrolliks. Lisaks on hankija poolt koostatud vorm PAA1 ja PAM1, mis on vastavustingimuste
juures pakkujatele vajalike andmete edastamiseks.
3.4. RHS § 95 lg 4 p 9: Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis
sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse
kohta või jätnud need andmed või § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata. Hankepassi
esitamine on kohustuslik kõigile pakkujatele, kaasa arvatud ühispakkujad ning alltöövõtjad, kelle majandus-ja/või
finantsnäitajatele tuginetakse. Alltöövõtjate osas tuleb hankepass esitada ka juhul, kui tema näitajatele ei tugineta, kuid keda
kavatsetakse kasutada hankelepingu täitmisel.
3.5. Juhul kui taotlejal või pakkujal esineb RHS § 97 nimetatud olukord, esitab ta hankepassis rikkumised ning info, et kohaldatud on
heastamismeetmeid. Heastamismeetmetena esitab pakkuja vastavad tõendid hankija sellekohase küsimise peale.
4. Täiendav teave ja selgitused
4.1. Küsimuse või taotluse täiendava teabe või selgituste saamiseks hanke alusdokumentide kohta esitamisel peab huvitatud isik või
pakkuja arvestama, et hankijal on õigus tulenevalt riigihangete seaduse § 46 lõikest 1 vastata nimetatule 3 (kolme) tööpäeva
jooksul.
4.2. Juhul, kui huvitatud isiku hanke alusdokumentidega seotud selgitustaotluse hankijale laekumisega ja pakkumuste esitamise
tähtpäeva vahele ei jää vähemalt 6 (kuus) päeva, RHS § 93 lõike 2 punktis 2 ja § 94 lõike 4 punktis 2 nimetatud juhtudel 4 (nelja)
päeva, ei ole hankijal kohustus selgitustaotlusele vastata.
4.3. Punktis 4.1. märgitud küsimus või taotlus esitatakse eesti keeles.
4.4. Hankijal on õigus valida hankelepingu täitmise käigus üleskerkinud vaidluste korral hankijale sobivam alusdokumentide
tõlgendus, kui hankija ei ole huvitatud isikule või pakkujale edastanud vaidlusaluses küsimuses teistsugust tõlgendust punktides
4.1. ja 4.5. toodud alustel.
4.5. Huvitatud isik või pakkuja esitab punktis 4.1. märgitud küsimuse või taotluse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
elektrooniliselt e-riigihangete keskkonnas (https://riigihanked.riik.ee/). Registri töö tõrgete korral esitatakse küsimus või taotlus
hanketeates märgitud hankija kontaktisiku elektronposti aadressile. Telefoni teel esitatud küsimusi vastu ei võeta.
4.6. Hankija esitab hankemenetluse käigus koostatud dokumendid ja antava täiendava teabe ning selgitused huvitatud isikule või
pakkujale elektrooniliselt läbi e-riigihangete keskkonna.
5. Pakkumuse koostamine
5.1. Pakkumuse koostamisel lähtutakse muu hulgas lepingu projektis sätestatud tingimustest.
5.2. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni nimetatud pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemiseni. Hankija ei avalikusta
pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei ole kohustatud täpsustama pakkujalt ärisaladuse ja/või pakkuja huve
kahjustada võiva tehnoloogilise lahenduse sisaldumist juhul, kui nimetatud asjaolu on jäänud pakkumuses märkimata.
Lk 2/4
6. Dokumentide vormistamise üldnõuded
6.1. Dokumentide vormistamisel lähtutakse võimalusel punktis 3.3 märgitud ühes või mitmes lisas esitatud vormidest.
6.2. Dokumendid koostatakse eesti keeles.
6.3. Dokumendid esitatakse hankijale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (see tähendab, et dokumendid peavad olema
püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama pakkumuse esitanud isiku(te) nimesid, kuid ei pea olema
omakäeliselt (sh ka digitaalselt) allkirjastatud).
7. Kvalifitseerimise dokumentide vormistamise erinõuded
7.1. Esialgse tõendina pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja tema kvalifitseerimise tingimustele vastavuse hindamiseks
kasutatakse hankepassi. Juhul, kui pakkuja soovib tõendada enda vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ja/või tehnilisele
ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teiste ettevõtjate vahendite alusel, peab pakkuja esitama hankepassi ka selle isiku
kohta, kelle vahenditele ta tugineb. Samuti tuleb esitada hankepass alltöövõtjate kohta.
7.2. Juhul kui pakkuja kasutab alltöövõtjat, võib hankija nõuda lisaks hankepassis esitatule pakkuja poolset kirjeldust millises tööde
etapis ja suuruses alltöövõtjat kasutatakse.
7.3. Hankija võib nõuda alltöövõtja asendamist juhul, kui kontrolli käigus tuvastatakse alltöövõtja suhtes kõrvaldamise alus.
7.4. Enne hankelepingu sõlmimist võib hankija nõuda edukalt pakkujalt kõikide asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele
vastavate dokumentide esitamist. Hankija võib vastavaid dokumente nõuda ka kvalifitseerimise etapis. Pakkuja võib esitada
enda kvalifikatsiooni tõendamiseks lisaks hanketeates märgitud kõrvaldamise aluste puudumist tõendavatele ja kvalifikatsiooni
tõendavatele dokumentidele (edaspidi koos nimetatud kvalifitseerimise dokumendid) ka muid dokumente.
7.5. Hankija võib pakkuja esitatud andmete põhjal küsida tõendeid ja kinnitusi teiselt lepingu poolelt kõigi nende lepingute kohta,
millele tuginetakse kvalifikatsiooni tõendamisel.
7.6. Pakkuja võib esitada enda kvalifikatsiooni tõendamiseks lisaks hanketeates märgitud kõrvaldamise aluste puudumist
tõendavatele ja kvalifikatsiooni tõendavatele dokumentidele (edaspidi koos nimetatud kvalifitseerimise dokumendid) ka muid
dokumente.
7.7. Alates maist 2019 saab Euroopa hankepassi vormi täita RHRis või mõnes muus ESPD teenuses - nimekiri on kättesaadav
https://ec.europa.eu/docsroom/documents/34484. Hankepassi ei ole vaja esitada juhul kui RHRis on olemas hankepassi osa ja
ettevõte täidab selle RHR vormil. Hankepassi juhend
https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihangete-poliitika/kasulik-teave/riigihangete-juhised
8. Pakkumuse dokumentide vormistamise erinõuded
8.1. Pakkumuse dokumendid on järgnevad:
8.1.1 avaldus hankemenetlusel osalemiseks vorm PAA1 (vastavustingimuste p 5),
8.1.2 hankepass,
8.1.3 vastavustingimused,
8.1.4 hindamiskriteeriumid,
8.1.5 projektiplaan (vastavustingimuste p 6),
8.1.6 pakkumuse detailne maksumuse vorm PAM1 (vastavustingimuste p 7).
8.2. Kui hankedokumentides on nõutud, tuleb esitada lisaks punktis 8.1 toodule muud andmed ja dokumendid.
9. Elektrooniliselt dokumentide esitamine
9.1. Kvalifitseerimise dokumendid ja punktis 8.1 märgitud pakkumuse dokumendid esitatakse elektrooniliselt e-riigihangete
keskkonnas.
9.2. Elektrooniliselt esitatavad dokumendid vormistatakse PDF-vormingus või mõnes muus üldlevinud vormingus.
9.3. Kui esitatavate dokumentide koosseisus on dokumente, mida ei ole võimalik esitada elektrooniliselt, esitatakse need, lisaks
elektroonilistele koopiatele, paberkandjal enne pakkumuste esitamise tähtpäeva vastavalt punktile 10.
9.4. Kui esitatavate dokumentide koosseisus on kolmanda osapoole poolt kirjalikult allkirjastatud dokumente, esitatakse dokument
skaneeritud kujul ning originaaldokument esitatakse ainult juhul, kui hankijal on tekkinud kahtlus dokumendi osas.
9.5. Kui esitatavate dokumentide koosseisus on elektroonilisi dokumente, mida ei ole võimalik terviklikult esitada e-riigihangete
keskkonnas, siis esitatakse need, lisaks e-riigihangete keskkonnas esitatud väljavõtetele, terviklikult CD-l või muul üldlevinud
andmekandjal enne pakkumuste esitamise tähtpäeva vastavalt punktile 10.
10. Paberkandjal dokumentide esitamine
10.1. Paberkandjal dokumendid esitatakse ainult punktis 10.3 märgitud juhul.
10.2. Paberkandjal dokumendid esitatakse 1 (ühes) kinnises läbipaistmatus pakendis.
10.3. Punktis 10.2 märgitud pakendile kantakse järgmised andmed:
10.3.1 riigihanke nimetus,
10.3.2 riigihanke viitenumber,
10.3.3 kõikide pakkujate nimed ja registrikoodid,
10.3.4 märge „Mitte avada enne pakkumuste avamise tähtaega“.
10.4. Paberkandjal dokumendid esitatakse posti teel või isikliku kättetoimetamisega.
10.5. Isikliku kättetoimetamisega esitatakse dokumendid pakkumuste esitamise tähtpäeval vähemalt 15 minutit enne pakkumuste
avamist hankija asukohas II korrusel.
Lk 3/4
11. Raam- või hankelepingu sõlmimine
11.1. Kõik raam- ja hankelepingu olulised tingimused on esitatud punktis 3.1 märgitud vastavas lisas.
11.2. Hankelepingu poolteks olevad hankijad on märgitud hanketeates.
11.3. Hankija jätab endale õiguse anda nõustumus hankelepingu sõlmimiseks kuni 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates
hankelepingu sõlmimise otsuse või pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta teate edastamisest.
11.4. Pakkuja peab talle allkirjastamiseks edastatud lepingu allkirjastama hiljemalt 5 tööpäeva jooksul. Antud tähtaja jooksul lepingu
allkirjastamisest keeldumist on hankijal õigus käsitleda kui RHS § 119 nimetatud eduka pakkumuse esitanud pakkuja poolset
lepingu sõlmimisest keeldumist ja pakkumuse tagasi võtmist.
12. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamine
12.1. Hankija jätab endale õiguse tunnistada hankemenetlus kehtetuks, kui:
12.1.1 hankemenetluse toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad
ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpuleviimise hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel;
12.1.2 välisrahastaja ei anna nõustumust eduka pakkujaga lepingu sõlmimiseks;
12.1.3 pakkumus ületab hanke eeldatavat maksumust;
12.1.4 on toimunud sündmus, mida saab lugeda vääramatuks jõuks (force majeure). Vääramatu jõud on asjaolu, mida hankija ei
saa mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest ei saa temalt oodata, et ta hankemenetluse ajal selle asjaoluga arvestaks või
seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
/allkirjastatud digitaalselt/
Mehis Sihvart
Direktor
Lk 4/4
Riigihanke „Ametlike teadaannete WCAG nõuetega
vastavusse viimine“ (241543) hankedokumentide juurde
WCAG NÕUETELE VASTAVUSE JA KASUTUSMUGAVUSE
PARENDUSED AMETLIKES TEADAANNETES
TEHNILINE KIRJELDUS
Tallinn 2021
Sisukord
1 Mõisted .............................................................................................................................................................. 3
2 Hanke eesmärgid ja skoop ........................................................................................................................... 4
2.1 Hanke eesmärgid ja taust ...................................................................................................................... 4
2.2 Hanke funktsionaalne skoop ................................................................................................................ 5
3 Praegune olukord ........................................................................................................................................... 6
3.1 WCAG ......................................................................................................................................................... 6
3.2 Kasutusmugavus ..................................................................................................................................... 6
3.2.1 Visuaal ................................................................................................................................................. 6
3.2.2 Muud tööd .......................................................................................................................................... 6
4 Oodatav tulemus ............................................................................................................................................. 7
4.1 WCAG 2.1 AA nõuetele vastavus ........................................................................................................ 7
4.2 Kasutusmugavus ................................................................................................................................... 23
4.2.1 Visuaali parendamise tööd .......................................................................................................... 24
4.2.2 Muud kasutumugavuse parendamise tööd ............................................................................. 33
5 Ametlike Teadannete infosüsteemi üldised nõuded ........................................................................... 39
6 Hankelepingu tingimused ........................................................................................................................... 40
2
1 Mõisted
AT Ametlikud Teadaanded
WCAG (Web Content Accessibility Veebilehe juurdepääsetavust kehtestavad
Guidelines) nõuded
RIK Registrite ja Infosüsteemide Keskus
3
2 Hanke eesmärgid ja skoop
2.1 Hanke eesmärgid ja taust
Projekti tulemusel parendatakse AT kasutusmugavust, teabe kättesaadavust ning viiakse
kasutajaliides juurdepääsetavuse nõutele vastavusse.
Tegemist on Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastatava projektiga: "AT WCAG" (Projekt
nr 2014-2020.12.03.21-0931).
Infotund toimub pakkujatele 14.10.2021 kl 13.00-14.00 Registrite ja Infosüsteemide Keskuse
virtuaalruumis. Infotunnis osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine vähemalt 1 tööpäev
enne aadressil
[email protected].
Hankelepingu järgsete tööde teostamise tähtaeg on 10 kuud, arvestades hankelepingu
sõlmimise algusest. Hankija poolt antavad tööde teostamise tähtajad on hankija hinnang ja ei
anna pakkujatele kinnitust, et hankija poolt etteantud meeskonnaliikmete arvuga on võimalik
soovitud tööd tähtaegselt teostatud saada. Juhul, kui pakkuja leiab, et hankija poolt etteantud
tähtaeg on ebarealistlik, siis on pakkuja kohustatud seda pakkumust tehes või sellele eelnevalt
hankijale teada andma. Hankelepingu täitmisel on vastavate sooviavalduste esitamine
välistatud, v.a hankija poolt lisatööde tellimise olukorras või muul riigihangete seaduse §-s 123
toodud lepingu muudatust võimaldavas olukorras.
Hankelepingu sõlmimise kuupäev on sõltuvuses projekti „AT WCAG“ täistaotluse
rahuldamisest rakendusüksuse poolt, mille menetlemine võib aega võtta kuni 60
kalendripäeva. Täistaotluse esitamise tingimuseks on parima pakkuja välja valimine hankija
poolt. Hankijal on õigus tunnistada hankemenetlus kehtetuks juhul, kui rakendusüksus ei
rahulda täistaotlust.
Ametlikud Teadaanded (edaspidi AT) on avalikku teavet väljastav riigi infosüsteem. Lähtuvalt
Euroopa Liidu direktiivist (EL 2016/2102), mis sätestab ligipääsetavuse nõuded avalikule
teabele, peab AT-s olema tagatud veebilehe ligipääsetavus. Veebilehe ligipääsetavust
kirjeldavad WCAG (Web Content Accessibility Guidelines) nõuded, mida on AT-s rakendatud,
kuid mitte nõutud uusimal tasemel.
Lisaks on AT-s läbiviidud kasutajate rahulolu küsitlus, mille tulemusena on täiesti või pigem
rahulolevate kasutajate protsent langenud alla 70%-i. Peamised kasutusmugavuse
probleemid, mis välja toodi on näiteks, et otsing ei ole piisavalt intuitiivne ning teave ei ole
lihtsalt leitav.
Antud hanke eesmärgiks on muuta AT veebileht vastavaks juurdepääsetavuse (WCAG)
nõuetele ning parendada AT kasutusmugavuse probleeme.
4
PS! Hanke eesmärkide saavutamiseks võib Pakkuja hankelepingujärgsete tööde teostamise
käigus teha omapoolseid täiendus- ja muudatusettepanekuid. Juhul kui Hankija ei nõustu
Pakkuja poolt tehtud täiendus- ja/või muudatusettepanekutega, on Pakkuja kohustatud tööde
teostamisel lähtuma käesolevast dokumendist. Kui hankija nõustub pakkuja poolsete
täiendusja/või muudatusettepanekutega, ei ole pakkuja kohustatud tööde teostamisel lähtuma
sõlmitava hankelepingu aluseks olevast tehnilisest kirjeldusest määral, mis vastab uutele
kokkulepetele. Pakkuja peab rõhutama juhul kui pakkuja poolne muudatusettepanek tähendab
lisatöid hankijale. Vastava teavituse puudumisel eeldab hankija, et muudatuse
realiseerimiseks ei teostata lisatöid.
2.2 Hanke funktsionaalne skoop
AT infosüsteemi veebilehe juurdepääsetavuse hoidmiseks inimestele tulenevalt erivajadustest
või eriolukordadest, on tarvilik uuendada AT-s WCAG nõuetele vastavust uusimale 2.1 AA
taseme versioonile.
AT Infosüsteemi veebilehe parema kasutuskogemuse tagamiseks ja pöördumiste
vähendamiseks, on tarvilik parendada veebilehe kasutusmugavust.
5
3 Praegune olukord
3.1 WCAG
AT on avaliku teabe infosüsteem, mis on esmakordselt avaldatud aastal 2003. Hetkel
kasutusel olev uus AT infosüsteem võeti rakendusele aastal 2015. Uues AT-s on kohaldatud
vastavus WCAG 2.0 AA taseme nõuetele, mida ei ole tänase seisuni muudetud ega
uuendatud.
„Avaliku teabe seadusesse on üle võetud Euroopa Liidu direktiiv (EL 2016/2102), mis sätestab
juurdepääsetavuse nõuded. Üleeuroopaline direktiiv põhineb omakorda rahvusvahelisel
suuniste standardil WCAG (Web Content Accessibility Guidelines), mis on välja töötatud
veebidele ja mobiilirakendustele.“ (viide https://www.aki.ee/et/teabe-avalikkus/veebilehtedele-
ligipaasetavusest). Avaliku teabe valdkonda valvav Andmekaitse Inspektsioon on kehtestanud
riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste veebilehtedele, mis on avaldatud esmakordselt enne
23.09.2018, WCAG 2.1 AA taseme nõuete vastavuse tähtajaks 23.09.2020. Sellest tulenevalt
on tarvilik kohandada AT juurdepääsetavus vastavaks WCAG 2.1 AA taseme nõuetele.
3.2 Kasutusmugavus
3.2.1 Visuaal
2021. aasta alguses läbiviidud AT kasutajate rahulolu küsitluses juhiti tähelepanu teabe
keerulisele leitavusele ning kasutajasõbralikkuse probleemidele, nt otsing ei ole piisavalt
intuitiivne.
Kasutajamugavuse ja olulise teabe leitavuse parandamiseks on vajalik teostada AT visuaali
muudatused lahendamaks probleeme, mis puudutavad peamiselt teadaannete ja üldist AT
portaali puudutava info leitavuse protsesse.
3.2.2 Muud tööd
Kasutajate rahulolu küsitlusest toodi välja lisaks AT teabe keerulisele leitavusele muid
tehnilisemaid, kuid kasutuskogemust puudutavaid probleeme, nt maksejõuetuse andmete
otsing ei tagasta isikukoodita isikuid. Antud tehnilised tööd vajalik parema kasutusmugavuse
tagamiseks parandada.
6
4 Oodatav tulemus
4.1 WCAG 2.1 AA nõuetele vastavus
AT veebilehe juurdepääsetavuse valideerimiseks WCAG 2.1 AA nõuetele on kasutatud Axe
tööriista. Axe tööriista abil välja tulnud mittevastavustest on loodud AT WCAG tööde list, mida
on vajalik AT-s antud nõuetele vastamiseks muuta. Täiendavalt tööde listile on iga probleemse
vaate kohta loodud täpsema ülevaate saamiseks Jira ticketid, mida hanke tööde teostaja saab
tööde tegemisel kasutada.
Järgnevalt on esitatud AT WCAG tööd koos probleemi kirjelduse ja lahendusega:
ID Tegevus Kirjeldus
7
Probleem: Kui CSS küljest võtta, siis funktsionaalsus jääb, kuid objektid
nihkuvad paigast. Kehtib footeri ja headeri kohta.
Seotud vaated
1. Avalik - Avaleht
2. Avalik – Avaleht – Vaegnägijale – Vaegnägija seaded
3. MinuAT – Avaleht
4. MinuAT – Avaleht – Teadaanded – Kättetoimetamisel – Nupp:
Teadaande nimi – Alert: Kinnita kättetoimetamine
5. MinuAT – Avaleht – Teenused – Salvestatud otsingud – Nupp:
Kustuta (Kustuta salvestatud otsing kinnitus vaade)
6. MinuAT – Avaleht – Teenused – Järjehoidjad – Nupp: Kustuta
järjehoidjast (Kustuta teadaanne järjehoidjast kinnitus vaade)
7. MinuAT – Avaleht – Minu andmed – Nupp: Lisa uus e-
post/Nupp: Kustuta/Nupp: Lülita teavituste saamine välja
(Teavitusteks tellimiseks e-posti lisamine, e-posti kinnitamise
kinnituse ja teavituste sisse/välja lülitamise kinnitamise vaated)
8. Andmeandja – Avaleht
9. Andmeandja – Avaleht – Teadaanded – Teadaande avaldamine
– Nupp: Lisa uus teadaanne (teadaande vormi valimise vaade)
10. Andmeandja – Avaleht – Teadaanded – Teadaande avaldamine
AT- CSS küljest – Nupp: Kustuta
1 võtmine
11. Andmeandja – Avaleht – Teadaanded - Kõik andmeandja
teadaanded - Kustuta
12. Andmeandja – Avaleht – Esindajad ja avaldajad – Esindajate ja
avaldajate haldamine – Nupp: Anna esindus- või avaldamisõigus
13. Andmeandja – Avaleht - Esindajad ja avaldajad – Esindajate ja
avaldajate haldamine – Nupp: Anna esindus- või avaldamisõigus
– Nupp: Edasi
14. Andmeandja – Avaleht - Esindajad ja avaldajad – Esindajate ja
avaldajate haldamine – Nupp: Anna esindus- või avaldamisõigus
– Nupp: Edasi (Alert: Esindus- või avaldamisõigus antud)
15. Andmeandja – Avaleht – Esindajad ja avaldajad – Esindajate ja
avaldajate haldamine – Nupp: Muuda
16. Andmeandja – Avaleht – Esindajad ja avaldajad – Esindajate ja
avaldajate haldamine – Nupp: Muuda (Alert: Kasutaja muudetud)
17. Andmeandja – Avaleht – Teadaanded – Teadaande avaldamine
– Nupp: Lisa uus teadaanne- Dokumendi lisamine (Alert: tühi
väli/dokument lisatud/Popup: Kustutamine)
18. Andmeandja – Avaleht – Teadaanded – Teadaande avaldamine –
Nupp: Lisa uus teadaanne (Popup: seotud isiku lisamine)
Näited
8
9
Lahendus: Kujundus tuleb luua kasutades laadilehti (stylesheets), mitte
style=“…” atribuute.
10
Probleem: Lehe kõige esimene element peab olema link „Liigu põhisisu
juurde“, mis teeb tabuleeritavate kasutajate jaoks infoni jõudmise
lihtsamaks. Seda ei ole AT-s kasutatud. AT-s on põhisisuks otsingu
tulemus (teadannete loetelu).
Seotud vaated
AT- Navigatsioon 1. Avalik - Avaleht
2 2. MinuAT - Avaleht
3. Andmeandja - Avaleht
Lahendus: Sisu, mis kordub mitmel leheküljel (otsing ja menüüriba),
peab saama vahele jätta kasutades mugavat ülehüppamislinki- „Liigu
otsingu tulemuste juurde“. Kuigi need lingid võiksid olla alati nähtavad
(nägijate jaoks, kellel on raske klaviatuuri kasutada), võib need ka
visuaalselt peita.
Probleem: AT-s on atribuudis <meta name=“viewport“> parameeter
user-scalable=“no“, mis keelab teksti skaleerimise ja suumimise.
Seotud vaated
AT- Suumimine ja
3 skaleerimine 1. Avalik - Avaleht
2. MinuAT - Avaleht
3. Andmeandja - Avaleht
Lahendus: Eemaldada <meta> atribuudis parameeter user-
scalable=“no“. Täpsem info paranduse siin.
11
Probleem:
Seotud vaadetes 1, 3, 5, 6, 7, 8, 9 linkidel puudub kirjeldav tekst
(label).
Seotud vaates 2 nuppudel „ID-kaart“ ja „Mobiil-ID“ puudub
kirjeldav tekst.
Seotud vaadetes 4, 15, 16, 17 puudub infoikooni nupul ja/või
veateate sulgemise ikoonil (X) kirjeldav tekst.
Seotud vaates 12 puudub teate sulgemise ikoonil (X) kirjeldav
tekst.
Seotud vaated
1. Avalik - Avaleht
2. Avalik – Avaleht – Sisene
3. MinuAT – Avaleht
4. MinuAT – Kasutustingimustega nõustumine
5. MinuAT – Avaleht – Teenused – Tellimused – Nupp: Lisa uus tellimus
(Tellimuse lisamise vaade)
AT- Kirjeldav 6. MinuAT – Teenused – Taotle andmeandja esindusõigust – Nupp:
4 tekst linkidel Lisa uus esindusõiguse taotlus (Andmeandja otsing esindusõiguse
taotlemiseks vaade)
7. MinuAT – Teenused – Taotle andmeandja esindusõigust – Nupp:
Lisa uus esindusõiguse taotlus (Andmeandja otsing esindusõiguse
taotlemiseks vaade) – Otsingutulemused – Esindusõiguse taotluse
vaade
8. Andmeandja – Avaleht
9. Andmeandja – Avaleht – Teadaanded – Teadaande avaldamine –
Nupp: Lisa uus teadaanne (teadaande koostamise vaade)
10. Andmeandja – Avaleht – Teadaanded – Teadaande avaldamine –
Nupp: Lisa uus teadaanne (teadaande koostamise vaade)- Popup: Mõni
väli tühi
11. Andmeandja – Avaleht – Teadaanded – Teadaannete otsing
12. Andmeandja – Avaleht – Esindajad ja avaldajad – Esindajate ja
avaldajate haldamine – Nupp: Muuda (Alert: Kasutaja muudetud)
13. Andmeandja – Avaleht – Seaded – Andmeandja andmed – Nupp:
Muuda
12
14. Andmeandja – Avaleht – Teadaanded – Teadaande avaldamine –
Nupp: Lisa uus teadaanne (mõjupiirkonna lisamisega)
15. Andmeandja – Avaleht – Teadaanded – Teadaande avaldamine –
Nupp: Lisa uus teadaanne- Dokumendi lisamine (Alert: tühi
väli/dokument lisatud/Popup: Kustutamine)
16. Andmeandja – Avaleht – Teadaanded – Teadaande avaldamine –
Nupp: Lisa uus teadaanne (teadaande adressaadi andmed)
17. Andmeandja – Avaleht – Teadaanded – Teadaande avaldamine –
Nupp: Lisa uus teadaanne (Popup: seotud isiku lisamine)
18. Andmeandja – Avaleht – Teadaanded – Teadaande avaldamine –
Nupp: Lisa uus teadaanne (menetluse numbri osa)
Näited
Lahendus: Vähemalt üks järgnevast loetelust tuleb ära parandada:
Element does not have text that is visible to screen readers
aria-label attribute does not exist or is empty
aria-labelledby attribute does not exist, references elements that
do not exist or references elements that are empty
Element's default semantics were not overridden with
role="presentation"
Element's default semantics were not overridden with
role="none".
Lisaks „Element is in TAB order and does not have accessible text“.
Täpsem info paranduse kohta siin.
13
Probleem: AT-s puudub vormiväljadel silt.
Seotud vaated
1. Avalik - Avaleht
2. MinuAT – Avaleht
3. MinuAT – Avaleht – Teadaanded – Kõik minu teadaanded
4. MinuAT – Avaleht – Teenused – Tellimused – Nupp: Lisa uus tellimus
(Tellimuse lisamise vaade)
5. MinuAT – Teenused – Taotle andmeandja esindusõigust – Nupp:
Lisa uus esindusõiguse taotlus (Andmeandja otsing esindusõiguse
taotlemiseks vaade)
6. MinuAT – Teenused – Taotle andmeandja esindusõigust – Nupp:
Lisa uus esindusõiguse taotlus (Andmeandja otsing esindusõiguse
taotlemiseks vaade) – Otsingutulemused – Esindusõiguse taotluse
vaade
7. Andmeandja – Avaleht
8. Andmeandja – Avaleht – Teadaanded – Teadaande avaldamine
AT- Vormiväljade
5 silt
9. Andmeandja – Avaleht – Teadaanded – Teadaande avaldamine –
Nupp: Lisa uus teadaanne (teadaande vormi valimise vaade)
10. Andmeandja – Avaleht – Teadaanded – Teadaande avaldamine –
Nupp: Lisa uus teadaanne (teadaande koostamise vaade)
11. Andmeandja – Avaleht – Teadaanded – Teadaannete otsing
12. Andmeandja – Avaleht – Esindajad ja avaldajad – Esindajate ja
avaldajate haldamine
13. Andmeandja – Avaleht – Seaded – Andmeandja andmed – Nupp:
Muuda
14. Andmeandja – Avaleht – Teadaanded – Teadaande avaldamine –
Nupp: Lisa uus teadaanne (mõjupiirkonna lisamisega)
15. Andmeandja – Avaleht – Teadaanded – Teadaande avaldamine –
Nupp: Lisa uus teadaanne- Dokumendi lisamine (Alert: tühi
väli/dokument lisatud/Popup: Kustutamine)
16. Andmeandja – Avaleht – Teadaanded – Teadaande avaldamine –
Nupp: Lisa uus teadaanne (teadaande adressaadi andmed)
Näited
14
Lahendus: Siduda input element label elemendiga. Täpsem info
paranduse kohta siin.
15
Probleem: Infonuppudel puudub tekstiline kirjeldus ehk tekst, mis
kuvatakse ekraanil, et ekraanilugeja saaks ikooni sisu ette lugeda.
Seotud vaated
1. Avalik - Avaleht
2. MinuAT – Avaleht
3. MinuAT – Kasutustingimustega nõustumine
4. MinuAT – Teenused – Taotle andmeandja esindusõigust – Nupp:
Lisa uus esindusõiguse taotlus (Andmeandja otsing esindusõiguse
taotlemiseks vaade)
5. MinuAT – Teenused – Taotle andmeandja esindusõigust – Nupp:
Lisa uus esindusõiguse taotlus (Andmeandja otsing esindusõiguse
taotlemiseks vaade) – Otsingutulemused – Esindusõiguse taotluse
vaade
Infonuppude
AT- tekstiline
6 6. Andmeandja – Avaleht
kirjeldus
7. Andmeandja – Avaleht – Teadaanded – Teadaande avaldamine –
Nupp: Lisa uus teadaanne (teadaande koostamise vaade)
8. Andmeandja – Avaleht – Teadaanded – Teadaannete otsing
9. Andmeandja – Avaleht – Seaded – Andmeandja andmed – Nupp:
Muuda
10. Andmeandja – Avaleht – Teadaanded – Teadaande avaldamine –
Nupp: Lisa uus teadaanne (mõjupiirkonna lisamisega)
11. Andmeandja – Avaleht – Teadaanded – Teadaande avaldamine –
Nupp: Lisa uus teadaanne (teadaande adressaadi andmed)
Lahendus: Kui ikoon annab edasi tähtsat informatsiooni, mida
tekstiliselt kirja ei taheta panna, tuleb see ekraanilugejate eest peita
atribuudiga aria-hidden=”true” ning lisada sama infot edasi andev
tekstiline kirjeldus, mida visuaalselt pole näha, aga mida ekraanilugejad
saavad lugeda.
16
Probleem: Keritava sisuga elemendile puudub AT-s juurdepääs
klaviatuuri abil.
Seotud vaated
1. Avalik - Avaleht
2. MinuAT – Avaleht
3. MinuAT – Avaleht – Tellimused – Nupp: Lisa uus tellimus –
Teadaande mõjupiirkonna nimekiri
4. Andmeandja - Avaleht
Näited
Keritava
AT- piirkonna
7 juurdepääs
klaviatuuriga
Lahendus: Vähemalt üks järgenvast loetelust tuleb ära parandada:
Element should have focusable content
Element should be focusable
Täpsem info paranduse kohta siin.
17
Probleem: AT-s ei ole <li> elemente kasutatud semantiliselt.
Seotud vaated
1. Avalik – Avaleht - Kasutusjuhendid
Näited
<li>
AT- elemendid
8 <ul> või <ol>
elemendis
Lahendus: <li> elemendid tuleb lisada <ul> või <ol> elementi. Täpsem
info paranduse kohta siin.
Probleem: Vaates oleval kahel pildil puudub pilte eristav tekst.
Seotud vaated
1. Avalik – Avaleht – Abi - KKK
Lahendus: Vähemalt üks järgnevast loetelust tuleb ära parandada:
AT- Eristav tekst Element does not have an alt attribute
9 piltidel aria-label attribute does not exist or is empty
aria-labelledby attribute does not exist, references elements that
do not exist or references elements that are empty
Element has no title attribute or the title attribute is empty
Element's default semantics were not overridden with
role="presentation"
Element's default semantics were not overridden with
role="none".
Täpsem info paranduse kohta siin.
18
Probleem:
Seotud vaadetes 1, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 14, 16, 17
klaviatuuri kasutades ei ole võimalik AT-s avada infoikoonide all
olevat sisu.
Seotud vaates 2 klaviatuuri kasutades „Vaegnägijate“ konteineri
avades peab käima TAB-iga terve lehe sisu läbi enne kui
jõutakse tagasi konteinerisse.
Seotud vaadetes 4, 6, 10, 16, 17, 18 ei ole võimalik checkbox-i
märkida/eemaldada.
Seotud vaates 10 ei ole võimalik „Tagasi“ nuppu kasutada.
Seotud vaadetes 12, 13, 15 ei ole võimalik radio button abil rolli
valida.
Seotud vaated
1. Avalik - Avaleht
2. Avalik – Avaleht – Vaegnägijale – Vaegnägija seaded
3. MinuAT – Avaleht
4. MinuAT – Kasutustingimustega nõustumine
5. MinuAT – Avaleht- Nupp: Eesnimi ja perenimi (Portaali
sisenemise vaade)
6. MinuAT – Avaleht – Teenused – Tellimused – Nupp: Lisa uus
tellimus (Tellimuse lisamise vaade)
7. MinuAT – Teenused – Taotle andmeandja esindusõigust –
Infoikoonide Nupp: Lisa uus esindusõiguse taotlus (Andmeandja otsing
AT- avamine esindusõiguse taotlemiseks vaade)
10 klaviatuuriga 8. MinuAT – Teenused – Taotle andmeandja esindusõigust –
Nupp: Lisa uus esindusõiguse taotlus (Andmeandja otsing
esindusõiguse taotlemiseks vaade) – Otsingutulemused –
Esindusõiguse taotluse vaade
9. Andmeandja – Avaleht
10. Andmeandja – Avaleht – Teadaanded – Teadaande avaldamine
– Nupp: Lisa uus teadaanne (teadaande koostamise vaade)
11. Andmeandja – Avaleht – Teadaanded – Teadaannete otsing
12. Andmeandja – Avaleht - Esindajad ja avaldajad – Esindajate ja
avaldajate haldamine – Nupp: Anna esindus- või avaldamisõigus
– Nupp: Edasi
13. Andmeandja – Avaleht – Esindajad ja avaldajad – Esindajate ja
avaldajate haldamine – Nupp: Muuda
14. Andmeandja – Avaleht – Seaded – Andmeandja andmed –
Nupp: Muuda
15. Andmeandja – Avaleht – Teadaanded – Teadaande avaldamine
– Nupp: Lisa uus teadaanne (riigilõivu nõudega)
16. Andmeandja – Avaleht – Teadaanded – Teadaande avaldamine
– Nupp: Lisa uus teadaanne (mõjupiirkonna lisamisega)
17. Andmeandja – Avaleht – Teadaanded – Teadaande avaldamine
– Nupp: Lisa uus teadaanne (teadaande adressaadi andmed)
18. Andmeandja – Avaleht – Teadaanded – Teadaande avaldamine –
Nupp: Lisa uus teadaanne (Popup: seotud isiku lisamine)
Näited
19
Lahendus: Lehel peab olema võimalik teha kõiki tegevusi kasutades
ainult klaviatuuri - TAB klahvi või nooleklahve - ja ka ainult hiirt.
Vaegnägijate konteineri avanedes peab saama kohe valikuid teha.
20
Probleem:
Seotud vaadetes 1, 2, 4 TAB-iga liikudes ei ole piisavalt eristatud
otsinguvormi osad, kus kasutaja asub.
Seotud vaadetes 3, 5, 6, 7, 8, 9 TAB-iga liikudes ei ole näha, kui
asuda dropdown väljade peal.
Seotud vaated
1. Avalik - Avaleht
2. MinuAT – Avaleht
3. MinuAT – Avaleht – Teadaanded – Kõik minu teadaanded
4. Andmeandja – Avaleht
5. Andmeandja – Avaleht – Teadaanded – Teadaande avaldamine
6. Andmeandja – Avaleht – Teadaanded – Teadaannete otsing
7. Andmeandja – Avaleht – Esindajad ja avaldajad – Esindajate ja
avaldajate haldamine
8. Andmeandja – Avaleht – Esindajad ja avaldajad – Esindajate ja
avaldajate haldamine – Nupp: Muuda
9. Andmeandja – Avaleht – Teadaanded – Teadaande avaldamine –
AT- Värvid TAB- Nupp: Lisa uus teadaanne (Popup: seotud isiku lisamine)
11 iga liikumisel
Näited
21
Lahendus: Kõikidele UI elementidele tuleb lisada brauseri vaikimisi
focus style.
Probleem: ID atribuudi väärtus ei ole kordumatu (unikaalne).
Seotud vaated
1. MinuAT – Avaleht – Teenused – Tellimused – Nupp: Lisa uus tellimus
(Tellimuse lisamise vaade)
Näited
Unikaalne ID
AT- atribuudi
12 väärtus
Lahendus: Staatilistel elementidel peab muutma ID atribuudi erinevaks.
Täpsem info paranduse kohta siin.
22
Probleem: AT-s kasutatakse <ul>/<li> elemendi sees lubamatut
elementi.
Seotud vaated
<ul> ja <li> 1. MinuAT – Teenused – Taotle andmeandja esindusõigust – Nupp:
Lisa uus esindusõiguse taotlus (Andmeandja otsing esindusõiguse
elemendid
taotlemiseks vaade) - Otsingutulemused
võivad
AT- koosneda Näited
13 ainult <li>,
<script> ja
<template>
elementidest
Lahendus: Tuleb kasutada <li>, <script> või <template> elementi.
Täpsem info paranduse kohta siin.
Probleem: Sisestusnupul „Vali fail“ puudub kirjeldav tekst.
Seotud vaated
1. Andmeandja – Avaleht – Teadaanded – Teadaande avaldamine –
Nupp: Lisa uus teadaanne- Dokumendi lisamine (Alert: tühi
väli/dokument lisatud/Popup: Kustutamine)
Lahendus: Vähemalt üks järgnevast loetelust tuleb ära parandada:
Kirjeldav
AT- tekst Element has a value attribute and the value attribute is empty
14 sisestusnupul Element has no value attribute or the value attribute is empty
aria-label attribute does not exist or is empty
aria-labelledby attribute does not exist, references elements that
do not exist or references elements that are empty
Element's default semantics were not overridden with
role="presentation"
Element's default semantics were not overridden with
role="none"
Element has no title attribute or the title attribute is empty.
Täpsem info paranduse kohta siin.
4.2 Kasutusmugavus
Teostatud tööde tulemuseks on AT avaliku kasutaja uuenenud kasutajaliides koos muude
süsteemi kasutusmugavust puudutavate probleemide lahendustega ning seeläbi paranenud
kasutajamugavus ja teabe kättesaadavus.
23
AT kasutajate rahulolu küsitluse tagasisidest on välja toodud probleemidest kokku pandud
tööde list, mida on vajalik hanke eesmärgi saavutamiseks realiseerida.
4.2.1 Visuaali parendamise tööd
Järgnevalt on esitatud AT visuaali tööde list koos probleemi kirjelduse ja lahendusega.
Lahenduste juures on kaasas ideekavand, mis demonstreerib arvatavat lõpptulemust visuaali
vaatest. Töörühmades arutatakse vaated läbi ja sellest tulenevalt võib realiseeritavas
lahenduses olla ideekavandiga võrreldes muudatusi.
ID Tegevus Kirjeldus
24
AT avalehel on olemas otsing, millega on võimalik otsida
üldsusele nähtaval olevaid ametlikke teadaandeid. Otsingut
on võimalik teha järgneval pildil olevate väljade järgi:
Probleem: Otsingus on kuvatud välja liiga palju välju korraga
(kõik võimalikud väljad), mis muudab otsingu kasutamise
kasutajale ebamugavaks ning segaseks.
Lahendus: Teha kohendusi AT avalehe otsingus. Esmalt
nähtaval vaid märksõna järgi otsing (kiirotsing) ning täpsema
otsingu valiku all avanevad ülejäänud hetkel nähtaval olevad
väljad. Lahendus peab vastama WCAG 2.1 AA taseme
nõuetele.
Kiirotsing:
AT Avalehe otsingu
- uuendamine
15
Täpsem otsing:
25
AT avalehel on ühes blokis kuvatud ülevaade MinuAT
võimalustest ehk sellest, mida saab sisselogitud kasutaja
(eraisik) AT-s teha.
Probleem: MinuAT võimaluste blokk on liiga pikk ning lisaks
puudub info selle kohta, mis on AT üleüldiselt ning mida on
võimalik AT-st leida.
AT Avalehel
- AT võimaluste
16 kuvamise parendus
Lahendus: Lisada AT avalehele lisaks MinuAT võimalustele
info, mis edastaks kasutajale üldise ülevaate AT-st ning kiire
teadaande avaldamise protsessi õpetuse. Lahendus peab
vastama WCAG 2.1 AA taseme nõuetele.
26
27
Avalehel kuvatakse kasutajale teateid uuenduste, tegevuste
või tõrgete kohta süsteemis.
AT Avalehel teadete
- kuvamise parendus
17
Probleem: Avalehel olevad teated ei ole kasutajatele
piisavalt nähtaval ning jäävad märkamata. Korraga on silmale
hea vaadata umbes kahte teadet korraga. Lisades rohkem
teateid (või pika sisuga teateid) muutub leht pikaks ning
kasutaja peab vaates alla scroll-ima. Sealjuures muutub see
kasutajale ebamugavaks kasutamiseks ka mobiilses vaates.
Lahendus: Tuleb muuta teadete sektsiooni visuaali, et oleks
kasutajatele rohkem silmapaistvam. Juurde tuleb lisada
väljakuvatavaks infoks teate lisamise kuupäev. Kui teate sisu
on rohkem kui 750 tähemärki, peab saama teadet laiendada
(tekib nupp „Rohkem infot“) ning vastavalt ka kitsendada
(nupp „Vähem infot“). Lahendus peab vastama WCAG 2.1 AA
taseme nõuetele.
28
29
AT-sse sisselogides tuleb ette rollivalik, kas siseneda MinuAT
portaali (eraisikuna) või mõne andmeandja rollis. Seda juhul,
kui kasutaja on mõne ettevõtte/asutuse vms ühingu
esindaja. Andmeandja rollis on võimalik teadaandeid
avaldada.
AT Rollivaliku AT-sse
- sisse logimisel
18 parendus
Probleem: Kasutajatele tekitab segadust, kuidas
andmeandja rolli siseneda, et teadaandeid avaldada. MinuAT
nupp on primaarsem võrreldes andmeandja rollide
nuppudega. Samuti puudub äriühingu nimetuse taga
registrikood. Lisaks on antud vaates andmeandjate
nimetused üksteise kõrval ning andmeandjate valikud on pika
nimekirja korral page-tavad, mistõttu ei märka kasutajad kõiki
võimalikke andmeandjaid.
Lahendus: Tuleb muuta rollivaliku vaade
kasutajasõbralikumaks, et ka andmeandja rollid jääksid
kasutajatele silma. Selleks tuleb kohendada vaadet
arusaadavamaks, et kasutaja saaks aru, et portaali on
võimalik siseneda kas MinuAT rollis või andmeandja rollis.
Lisaks tuleb kuvada andmeandjad üksteise all koos
äriühingute registrikoodiga sulgudes ning muuta
andmeandjate loetelu scroll-itavaks. Lahendus peab vastama
WCAG 2.1 AA taseme nõuetele.
30
31
AT-s on olemas võimalike avaldavate teadaannete liikide
tabel (menüüribalt "Avaldatavad teadaanded"). Iga teadaande
liigi lisamisel määratakse, kas antud teadaande
avaldamisega tuleb tasuda riigilõiv. Hetkel on riigilõivu
nõuetega teadaannete liikide info eraldi pdf failis samal lehel.
Avaldavate
AT teadaannete liikide
- tabeli täiendus riigilõivu
19 infoga
Probleem: Riigilõivu nõude info leitavus tekitab kasutajatele
segadust.
Lahendus: Tuleb täiendada AT-s olevat avaldavate
teadaannete liikide tabelit nii, et iga liigi juures oleks
kajastatud riigilõivu nõude vajadus (kas on riigilõivuga või ei
ole). Info on andmebaasis olemas, tuleb lihtsalt tekitada
tabelisse juurde uus andmeväli. Lahendus peab vastama
WCAG 2.1 AA taseme nõuetele.
32
AT lehe jaluses on hetkel viide teiste seotud portaalidele,
kasutajatoe kontaktinfo, kaks EU logo ja autoriõiguste info.
Probleem: Jaluses on üleliigne üks EU Regionaalarengu
fondi logo, mis vajab eemaldamist. EU õigusprogrammi logo
on halva kvaliteediga. Autoriõiguste info vajab eemaldamist.
Lisaks on jaluses puudu privaatsuspoliitika
juurdepääsetavuse info.
Lahendus: Jalusest tuleb eemaldada EU Regionaalarengu
AT Jaluse kohendus + fondi logo. Tuleb lisada EU õigusprogrammi logo parema
- privaatsuspoliitika lisa kvaliteediga (hetkel .svg- kohendada kas seda või lisada .jpg
20 mine formaadis). Autoriõiguste info tuleb eemaldada. Lisada juurde
"Kasutajatugi" sektsiooni isikuandmete töötlemise link, mis
viib Justiitsministeeriumi koondlehele, kus on informatsioon
kõikide veebilehtede ja andmekogude/infosüsteemide
andmete töötlemise põhimõtete kohta, mille puhul
Justiitsministeerium on vastutav
töötleja: https://www.just.ee/et/ministeerium-
kontaktandmed/isikuandmete-tootlemine. Lahendus peab
vastama WCAG 2.1 AA taseme nõuetele.
4.2.2 Muud kasutumugavuse parendamise tööd
Järgnevalt on esitatud AT muude kasutusmugavuste tööde list koos probleemi kirjelduse ja
lahendusega:
ID Tegevus Kirjeldus
33
AT avalehel on maksejõuetusotsing, mis tagastab isiku nime või koodi
alusel maksejõuetusmenetlusega seotud teadaandeid.
Maksejõuetus
otsingu
AT- parandus
21 isikukoodita
isikute osas Probleem: Isik, kellel puudub kood (isikukood või registrikood), kuid on
seotud maksejõetusmenetluse teadaanne, ei tagasta
maksejõuetusotsing nime järgi antud isiku kohta käivaid teadaandeid.
Lahendus: Teha parandus, et maksejõuetusotsingu tulemuste leidmisel
otsitaks vasteid ka isikute kohta, kellel puudub kood.
34
AT-s on võimalik teha tellimusi teadaannete avaldamise kohta (MinuAT
kasutaja alt menüüribalt "Teenused"→"Tellimused"), et kasutaja saaks
vastava teavituse, kui tema tellitud kriteeriumitele (tellimusele) vastav
teadaanne avaldatakse. Tellimusel saab määrata näiteks, kelle poolt
avaldatud või mis liiki teadaannete kohta soovitakse teavitusi saada.
AT- Tellimuste arvu
22 suurendamine
Süsteemi on sisse kirjutatud, et maksimaalselt on võimalik ühel isikul
olla korraga 20 tellimust.
Probleem: Piirang tellimuste arvu osas on liiga väike ning kasutajad
sooviksid teha rohkem tellimusi. Lisaks ei ole antud tellimuste arv
halduri poolt hallatav.
Lahendus: Tuleb võimaldada tellimuste arvu seadistamist halduri
vaatesse, et saaks käsitsi määrata, kui palju tellimusi võidakse teha
isiku kohta. Kui kehtivat tellimuse arvu muudetakse väiksemaks ning
isikul on muudetud tellimuste piirangu arvust käesoleval hetkel
aktiivsena suurem arv tellimusi (vana tellimuste arv võimaldas), siis
kasutaja olemasolevad tellimused jäävad alles, kuid uusi juurde lisada ei
saa.
AT-sse sisenedes ning MinuAT rolli (eraisiku) valides kuvatakse esmalt
kasutajale kättetoimetamisel olevad teadaanded.
MinuAT
kättetoimetavate
Probleem: Hetkel kuvatakse kasutajale antud vaates ka kõik
teadaannete kättetoimetatavad teadaanded, mis on kantud arhiivi. Antud
AT- vaatest
teadaandeid isik kättetoimetama ei pea ning kasutajale neid
23 eemaldada
teadaandeid kuvada ei tohiks.
arhiveeritud
teadaanded Lahendus: MinuAT kättetoimetatavate teadaannete vaatest tuleb teha
muudatus, et vaates kuvataks ainult teadaandeid, mis on avalikud ja
vajavad kättetoimetamist (mitte ka arhiveeritud olekus teadaandeid).
35
Teadaande avaldamisel on võimalik lisada adressaati või seotud isikut.
Isiku andmete lisamisel peab olema kohustuslikuks väljaks "Riik".
Vaikimisi on "Riik" väli täidetud väärtusega "Eesti" (baasis
koodi_riik_ak='EST').
Teadaande
avaldamisel
AT- muuta
24 adressaadi
"Riik" väli
kohustuslikuks
Probleem: Süsteem ei kontrolli reaalselt vormivälja "Riik" täitmist. Kui
kasutaja jätab riigi määramata ehk valib valikust "Vali riik", siis rakendus
laseb minna kasutajal teadaande avaldamisega lõpuni andmata viga :
"Riik on valimata!". Baasi salvestatakse väärtus null-ina. Null
kohustuslikul väljal tekitab probleeme AT-ga liidestunud süsteemides,
kus sellise WSDL-ile mittevastava vastuse töötlemine ei õnnestu.
Lahendus: Teha parandus, et AT rakendus kontrolliks seotud isiku ja
adressaadi lisamisel vormi välja "Riik". Kui kasutaja on jätnud riigi
valimata (valitud on "Vali riik"), siis antakse kasutajale teavitus sellest
kujul: "Riik on valimata!". Vormi valideerimine peaks toimuma
analoogselt muudele väljadele:
36
AT-s on võimalik kasutajal e-poste blokeerida. Blokeeritud e-posti
aadressitele AT poolt automaatseid teavitusi ei saadeta, kui isiku kohta
või isikuga seotult avaldatakse uus teadaanne. Sisenedes AT-sse
minuAT rolli (eraisiku) ning valides peamenüüst „Minu andmed“
kuvatakse lehe lõpus alapealkirja „Teavitustele blokeeritud e-posti
aadressid“ all blokeeritud e-poste ning neid on võimalik hallata.
Probleem: AT-s on hetkel võimalik eemaldada blokeeritud e-poste vaid
läbi minuAT ja minuAT-s kuvatakse blokeeritud e-post vaid juhul, kui
Blokeeritud e- „Muutja isikukood“ on inimese isikukood, mitte registrikood. Andmeandja
AT- postide
rollis blokeeritud e-poste eemaldada, sarnaselt minuAT
25 täiendamine
funktsionaalsusega, ei saa.
Hetkel kõikide e-postide korral, mis on blokeeritud listis ja „muutja
isikukood“ on registrikood, ei saa me rakendada iseteeninduse
põhimõtet.
Lahendus: Peab saama deblokeerida iseteeninduslikult andmeandja
alt, kus andmeandja rollis "Seaded"→"Andmeandjad" all on analoogne
blokeeritud e-postide haldamise blokk nagu minuAT kasutaja andmete
all.
AT on ühendatud Google Analyticsiga, et oleks võimalik saada ülevaade
kasutajate liikuvusest lehel.
Probleem: Alates 2020 novembrist ei anna Google Analytics oma
AT- Veebianalüütika privaatsuspoliitika muutmise tõttu enam statistikas valiidseid tulemusi.
26 väljavahetus
Turvalisuse kaalutlustel on vajalik Google Analytics vahetada välja.
Lahendus: Tuleb vahetada AT-s välja olemasolev veebianalüütika
komponent Google Analytics veebianalüütika vahendi Matomo vastu.
37
V5 liideste Probleem: V5 teenused on suletud ning staatusleht uuendatud, kuid v5
AT- eemaldamine infokilde ja liidesed on üle süsteemi endiselt olemas.
27 süsteemist
Lahendus: Tuleb eemaldada AT-st kõik v5 liidesed.
38
5 Ametlike Teadannete infosüsteemi üldised nõuded
Järgnevalt on kirjeldatud AT süsteemile kohalduvad üldised nõuded.
Kuna rakenduse tervikluse klass on 3 (T3) peavad tõestusväärtust omavad andmed
olema kas ajatembeldatud, digiallkirjastatud või digitembeldatud.
Kuna rakenduse tervikluse klass on T3 peavad tõestusväärtust omavad andmed olema
krüptoaheldatud, mille eesmärgiks on tagada, et tõestusväärtusega andmeid ei saaks
märkamatult kustutada. X-tee logid ei ole tõestusväärtusega ja seetõttu ei laiene
tervikluse nõue logidele.
Arendaja poolt koostatud detailanalüüs peab hõlmama ISKE klassi tagamise kirjeldust
Käideldavuse klassist 2 (K2) tulenevalt peab saama rakendust paigaldada kõrgelt
käideldavana kahte serveriruumi.
Kasutajaliides peab olema veebipõhine rakendus.
AT peab võimaldama kuvada „infolipikuid- definitsioone /abistavaid tekste“
veebivormides olevate või sisestatavate andmete kohta.
Rakendus ei tohi lubada ühe kasutajaga mitut samaaegset sessiooni.
Infosüsteemi kasutajal peab olema võimalus tutvuda süsteemi kasutajajuhendiga.
Kasutajaliidesesse peab olema võimalik digiallkirjastada dokumente
veebilehitsejatega, millele on loodud ID-kaardi tugi.
Reaktsiooniajad (90%):
o Teadaande otsingutulemuste kuvamine 1-4
o Teadaande avamine 1-4
o Teadaande avaldamine 1-5
o Rahvastikuregistri isikuandmete kontroll 1-7
o Päringud teistest registritest 1-9
o Teavituste saatmine 1-5
o 5000 sisulise päringu teostamise aeg Max 60
AT tehnilised platvormid:
o Python 2.7
o CentOS7
o Postgre 11
o Apache 2.4
39
6 Hankelepingu tingimused
1. Hankeleping loetakse sõlmituks hetkest, mil hankija edastab edukaimale pakkujale
omapoolselt allkirjastatud lepingu. Pakkujal peab olema valmisolek alustada
hankelepingujärgsete tööde teostamisega hankelepingu sõlmimisele järgnevast
tööpäevast arvates ja nimetatud tingimusega tuleb pakkujatel pakkumust esitades
arvestada.
2. Lisaarendused peavad vastama mittefunktsionaalsetele nõuetele: Lisa 4-1. Nõuded
arendusele v6.0 , Lisa 4-2 Front-End nõuded v1.0 ja Lisa 4-3 Nõuded kasutajaliidestele
v1.0.
3. Lisaarenduse teostamisel (sh hinnapakkumuse koostamisel) tuleb lähtuda
mittefunktsionaalsetest nõuetest nii palju kui olemasoleva süsteemi kontekst seda lubab.
4. Tulenevalt hanke eesmärgist/kirjeldusest võib Pakkuja esitada omapoolse lahenduse
(parandused vs uus Front-End). Lahendusest sõltuvalt rakendatakse ka vastavaid
mittefunktsionaalseid nõudeid. Eeltoodud nõuete täitmine või mittetäitmine
kooskõlastatakse tellijaga enne tööde algust.
5. Lisaarendus ei tohi muuta kasutuskõlbmatuks infosüsteemi teisi funktsionaalsusi või
tekitada vajadust (sh lisakulusid) teiste funktsionaalsuste parendamiseks, välja arvatud
juhul, kui tellija on sellega nõustunud.
6. Dokumentatsiooniplaan - lepingu lõppemisel annab pakkuja hankijale järgmised
dokumendid digitaalsel kujul:
6.1 Süsteemi (arenduste) ülevaatlik detailne kirjeldus;
6.2 Arhitektuuri kirjeldus (kohaldub juhul kui muudetakse arhitektuuri);
6.3 Administreerimisjuhend/ paigaldusjuhend;
6.4 Testide tulemusena valminud dokumendid(vastuvõtutestid);
6.5 Versiooni kirjeldus
6.6 Mittefunktsionaalsete nõuete vastavustabel;
7. Autoriõiguste realiseerimise viisiks on EUPL.
8. Maksegraafik – Maksmine toimub ühes osas.
9. Hanke kehtetuks tunnistamine – Hankija jätab endale õiguse tunnistada hankemenetlus
kehtetuks eelkõige, kui selle toimumise ajal on Hankijale saanud teatavaks uued asjaolud,
mis välistavad või muudavad ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise hanke
alusdokumentides sätestatud tingimustel.
10. Pakkumuse osana esitatakse projektiplaan, mis sisaldab ajakava kõikide funktsionaalsuste
loomise ja selle pakkumuse alustamiseks vajalike tööde läbiviimiseks. Pakkumuses
esitatavalt projektiplaanilt eeldatakse vastavust järgmistele tingimustele:
40
10.1 Projektiplaanis kirjeldatud tööde läbiviimise tulemusena peab olema saavutatud
hankelepingu raames soovitud funktsionaalsus. Projektiplaanis peavad kajastuma
minimaalselt need tegevused, mis on kirjeldatud tehnilises kirjelduses.
10.2 Iga projektiplaani töö kohta peab olema kirjeldatud töö nimetus, töö tegija(te)
roll/nimi, ajaline kestus inimtundides ja tähtaeg.
10.3 Kõik projektiplaanis kirjeldatud tööd peavad olema omavahel loogiliselt seotud ja
jaotatud iteratsioonidena.
10.4 Projektiplaan peab sisaldama ka töid, mille teostamist eeldatakse hankijalt või
teiste kaasatud väliste osapoolte poolt.
10.5 Projektiplaan peab sisaldama varuaega (puhvrit) ja selles peab arvestama riiklike
pühade, puhkepäevade ja projektimeeskonna puhkustega.
Lisaks projektiplaanile tuleb kirjeldada pakkumuses, kuidas projektijuhtimise riske maandada
kavatsetakse (sh käesolevast projektist lähtuvalt).
/allkirjastatud digitaalselt/
Mehis Sihvart
Direktor
LISAD
1) Lisa 4-1 Nõuded arendustele v6.0
2) Lisa 4-2 Front-End nõuded v1.0
3) Lisa 4-3 Nõuded kasutajaliidestele v1.0
4) Lisa 4-4 Dokumentatsiooniplaan
41
KINNITATUD
Direktori 10.02.2020
Käskkiri nr 11
Lisa 1
Nõuded arendustele v6.0
Pakkuja peab lähtuma hankelepingu täitmisel järgnevatest nõuetest, v.a juhul kui hankija on
hankelepingu tehnilises kirjelduses märkinud teisti.
Nõuded rakenduvad ainult uues arendatavas osas.
Nõude
Võti Nõude liik Kokkuvõte Kirjeldus vastutav
kontrollija
Loodavate lahenduste X-tee
Vastavus teenused peavad vastama RIA x-
Arendusosa
NA-1 üldistele tee juhendis toodud nõuetele.
kond
standarditele Aluseks tuleb võtta hanke välja
kuulutamise hetkel kehtiv versioon.
Kui hankes ei spetsifitseerita
tarkvaralist lahendust tuleb kasutada
vastaval konkreetsele vajadusel
allpool toodud tarkvarade viimaseid
stabiilseid versioone.
Serverite operatsioonisüsteemina:
1) Linux RedHat Enterprise/Centos
2) Windows
Andmebaasidena:
1) Microsoft SQL
2) Postgre SQL
Vastavus Lahendusega koos tarnitav Veebiserverina: Infrastruktuu
NA-2 üldistele standardtarkvara peab vastama 1) Nginx ride
standarditele RIK nõuetele 2) Microsoft IIS osakond
3) Apache
Rakendusserverina:
1) Tomcat
Programmeerimiskeelena :
1) C#
2) Java
3) Python
Kui koos tarnega tarnitakse
kommertstarkvara peab selle litsents
sisaldama vähemalt 5 aasta
turvaparandusi
Rakendus peab olema kirjutatud
nii, et see arvestab selle rakenduse
Vastavus poolt töödeldavatele andmetele
NA-3 üldistele määratud ISKE klassi nõudeid.
standarditele Aluseks tuleb võtta hanke
väljakuulutamise hetkel kehtiv
ISKE versioon.
Antud nõudes võib erandeid teha
ainult juhul, kui on teisiti ette nähtud
seadusega või muul tellijaga kokku
lepitud põhjendatud juhul.
RIKis kasutatavad levinuimad vaba
tarkvara litsentsid on EUPL, GNU
GPL, MIT. Valik sõltub vajadustest ja
kohustustest.
Litsentside litsentsitingimustes
sisalduvad nõuded, mida tuleb
litsentsi kasutamisel täita, on
järgmised:
RIK põhimõte on arendada
tarkvara avatult ja avaldada EUPLi puhul on nõutav mh:
Vastavus tarkvara vaba litsentsiga. Avaliku 1) autoriõiguse märge päises
NA-4 üldistele sektori kohustuseks on arendada (EUPL © Euroopa Liit 2007, Projektijuht
standarditele tarkvara eelkõige avatult ja 2016, mille järel on märge
avaldada tarkvara vaba litsentsiga „Litsentsitud EUPL alusel“);
vastavalt litsentsi nõuetele. 2) lähtekoodi avalikustamine
Euroopa Liidu joinup virtuaalses
varamus.
Valitud litsentsi litsentsitingimused
esitatakse ühel või mõlemal
alljärgnevatest viisidest:
1) LICENCE-fail peab olema
repositooriumis avalikustatud
koos tarkvara koodiga;
2) litsentsitingimuste tekst iga faili
päises;
3) lisades päisesse link asukohale,
kus on võimalik
litsentsitingimustega tutvuda.
Rakenduse, andmebaasi ja
kolmanda osapoole komponentide
Infrastruktuu
platvorm(id)/versioon(id) peavad Kui on tuleb tellijaga paika panna ja
NA-5 Arhitektuur ride
olema sellised, mille eluea lõpp kokku leppida vahetuse strateegia.
osakond
(EOL) pole teadaolevalt vähem kui
4 aasta pärast.
Tulevase ja olemasolevate
infosüsteemide platvormid
(rakendusserver, andmebaas, Süsteemi jõudlus peab vastama
Infrastruktuu
kolmanda osapoole komponendid) kokkulepitud topoloogial eelanalüüsi
NA-6 Arhitektuur ride
ja topoloogia peab olema enne ja lähteülesande käigus välja toodud
osakond
reaalse arenduse algust RIK jõudlusnäitajatele.
Infrastruktuuride osakonnaga
kooskõlastatud.
Rakendusserver peab võimaldama Infrastruktuu
NA-7 Arhitektuur töötamist andmebaasiserverist ride
eraldi serveril. osakond
Rakendust peab saama ilma ümber Haldur koos
programmeerimata liigutada Lahendus ei tohi olla sisse infrastruktuu
NA-8 Arhitektuur
erinevate domeenide ja domeeni kompileeritud absoluutseid URL-e. ride
saitide vahel osakonnaga
Liideseid peab saama
konfiguratsioonist välja lülitada.
Väliste liidestatud süsteemide tõrke
korral ei tohi süsteem hanguda, vaid
peab väljastama mõistliku
(võimalikult lühikese) aja jooksul
Tõrkekindluse tagamiseks tuleb
ajakohase veateate. Võimalusel Haldur koos
väliseid liidestusi kasutada nii vähe
tuleb töökindluse tõstmiseks infrastruktuu
NA-9 Arhitektuur kui võimalik. Kui need on vajalikud,
kasutada asünkroonseid liideseid ride
siis peavad nad olema võimalikult
(ntäiteks Rahvastikuregistri, Maa- osakonnaga
tõrkekindlad.
ameti infosüsteemi või Google
analythicsk´i töötamast lakkamisel
peab süsteemi
põhifunktsionaalsus,kui süsteemi
äriloogika seda võimaldab, tööle
jääma).
Andmevahetus riigi infosüsteemi
kuuluvate andmekogudega ja riigi
infosüsteemi kuuluvate Kui X-tee päringut teostab inimene,
NA-10 Arhitektuur andmekogude vahel toimub läbi siis peab olema päringu päises Haldur
riigi infosüsteemi autentinud kasutaja andmed.
andmevahetuskihi (x-tee). Avaliku
teabe seaduse § 43 (9) lõige 5.
Rakenduse testkeskkonnad
Infrastruktuu
peavad olema ühendatud test X-
NA-11 Arhitektuur ride
teega ja arenduskeskkonnad
osakond
arendus X-teega.
Rakenduse Rakendus peab neid sealt ka
konfiguratsiooniparameetrid tuleb kasutama (mitte kopeerima
Arendusosa
ühte kohta kokku tuua nii, et nende parameetreid käivitamisel
kond koos
muutmisel ei peaks rakendust kolmandatesse kohtadesse).
NA-12 Arhitektuur infrastruktuu
uuesti kokku kompileerima (nt ühte Logimise seaded võivad olla
ride
tekstipõhisesse rakenduse konfiguratsioonifailist
osakonnaga
konfiguratsioonifaili, andmebaasi eraldi ühes lisakonfiguratsioonifailis
tabelisse). (näit Log4net).
Mõistlikuks ajaks loetakse
Arendusosa
Rakenduse kompileerimine (saidi maksimaalselt 30 sekundit. Kui
kond koos
taaskäivitas, konfiguratsiooni rakendus vajab indekseeritud sisu ja
NA-13 Arhitektuur infrastruktuu
muutmine vms) peaks toimuma see pole kättesaadav, siis peab
ride
mõistliku aja jooksul. rakendus väljastama selle kohta
osakonnaga
selge teate.
Infrastruktuu
NA-14 Arhitektuur Rakendus peab olema 64-bitine. ride
osakond
Arendusosa
kond koos
Andmebaas ja rakendus peavad Nõue kehtib Oracle ja Postgre
NA-15 Arhitektuur infrastruktuu
kasutama UTF-8 kodeeringut. andmebaaside puhul.
ride
osakonnaga
Failisüsteemi salvestamisel ei tohi
Arendusosa
ühte kausta tekkida üle 10000 objekti
Failid peab katalogiseerima kond koos
(kaust või fail). Failistruktuur peab
NA-16 Arhitektuur kokkulepitud tunnuste alusel infrastruktuu
olema mõistlik (kaustu ei tohi olla
(aasta, kuu, kuupäev). ride
rohkem kui faile) ning ei tohi tekitada
osakonnaga
märgatavat jõudluskadu.
Kasutatav programmeerimise Arendusosa
NA-17 Arhitektuur
paradigma on objekt-orienteeritud. kond
Andmebaasis peab kasutama
indekseid või muid meetmeid, et
nõuded jõudlusele oleksid täidetud
Kõik välised võtmed (Foreign Key) ka tulevikus (1, 3, 5 või 10 aasta
NA-18 Arhitektuur Haldur
peavad olema indekseeritud. pärast – vastavalt planeeritud
kasutusajale). Väliseid võtmeid tuleb
kasutada ka ühest andmebaasist
teisele viitamisel.
SQL päringute väljakutsumisel
väljastpoolt andmebaasi, peab
kasutama päringumuutujaid, et
Tuleb kasutada päringumuutujaid vältida SQL vahemälu Arendusosa
NA-19 Arhitektuur
(Parameter Binding). fragmentseerumist (When calling kond
SQL code from outside the database,
Parameter Binding should be used to
prevent SQL cache fragmentation).
Kõigis andmebaasi tabelites peab
olema defineeritud üks tehniline
NA-20 Arhitektuur Haldur
primaarvõti ja selle nimetus peab
olema „ID“.
Failide hoidmise asukoht lepitakse
iga kord eraldi kokku. Failide
Failid ja failide indeks peavad Infrastruktuu
hoidmine klassikalises andmebaasis
NA-21 Arhitektuur olema replikeeritavad teise ride
on kulukas ja seab kõrgendatud
serveriruumi. osakond
nõudmised ning piirangud
andmebaasiserveritele.
Rakendusel peab olema
haldusliides, mille kaudu rakenduse
Vajadus halduril teha otse baasis
haldur saab teha tavapäraseid
NA-22 Arhitektuur haldustoiminguid peab olema Haldur
haldustoiminguid. Halduri
viidud miinimumini.
haldustoimingud lepitakse tellijaga
kokku detailanalüüsi käigus.
Andmebaas peab toetama nii külm- Ei tohi kasutada teenuseid, mis Infrastruktuu
NA-23 Arhitektuur kui ka kuumvaru (peegeldamist) välistavad andmebaasi peegeldamist ride
teise serveriruumi. (nt "failstream"). osakond
Tõusutundlikkus peab olema välja
Infrastruktuu
Sorteerimisreeglistik peab vastama lülitatud ning accent peab olema
NA-24 Arhitektuur ride
eesti keele tähestikule. sisse lülitatud. Näiteks: MS SQL
osakond
puhul Estonian_CI_AS.
Kirjade tekst peab olema haldurite
poolt hallatav. Kirja saatmisel peab
süsteem veenduma, et elektronposti
server võttis meili vastu. Kui
Kui süsteem saadab elektronkirju, elektronposti server millegi pärast Infrastruktuu
NA-25 Arhitektuur peab kasutama süsteemivälist RIK- kirju vastu ei võta, tuleb kirjad ära ride
i elektronposti serverit. saata pärast seda kui elektronposti osakond
server jälle vastab. Kirjad saatmist
peab olema võimalik lihtsalt (näiteks
muudatuse ajaks) rakenduse
konfiguratsioonist kinni keerata.
Arendusosa
Konfiguratsiooniparameetrite
Näiteks : X-tee Turvaserver, mitte kond koos
nimed peavad olema sisulised.
NA-26 Arhitektuur XTTS või viitenumber, mitte vk_seb infrastruktuu
Juhul kui see ei ole võimalik, peab
jne. ride
kõrval olema selgitus.
osakonnaga
Tagasüsteemide ülesanneteks on
andmete haldamine ja võrguteenuste
Infosüsteemides on eessüsteemid
pakkumine. Tagasüsteemid ei tegele Infrastruktuu
(front end) ja tagasüsteemid (back
NA-27 Arhitektuur lõppkasutaja autentimise ja ride
end) arhitektuuriliselt selgelt
autoriseerimisega. Lõppkasutaja osakond
lahutatud.
autoriseerimise tagavad
eessüsteemid.
Näiteks IIS: *.config , *.resources Arendusosa
Konfiguratsioonifailid peavad Apache: *.conf, .htaccess. Kui neid kond koos
NA-28 Arhitektuur olema vastavalt rakendusserveri on mitu, siis arendaja peab need infrastruktuu
tüübile vaikimisi kaitstud failid eraldi välja tooma ride
konfiguratsioonifailide listis. osakonnaga
Näiteks: IIS: Bin,App_Code, Arendusosa
Rakenduse failid, mida kasutaja App_Data, App_Browsers, kond koos
NA-29 Arhitektuur näha ei tohi, peavad olema App_GlobalResources, infrastruktuu
vaikimisi kaitstud kaustades. App_LocalResources, App_Themes, ride
App_WebReferences osakonnaga
Arendusosa
Kõiki parameetreid tuleks
Konfiguratsioonis ei tohi olla kond koos
konfiguratsioonis kirjeldada vaid uhe
NA-30 Arhitektuur erinevaid parameetreid, mis on infrastruktuu
korra (mitte nii, et mitmes lõigus
sama sisuga. ride
kirjeldatakse samu asju uuesti).
osakonnaga
Rakendustes tohib kasutada vaid
masinapõhiseid teenuseid, mis
lubavad kõrgkäideldavaid (klaster)
Arendusosa
lahendusi. Kõrgkäideldav
kond koos
Kõik rakendused peavad töötama lahendus peab olema selline, mida
NA-31 Arhitektuur infrastruktuu
kõrgkäideldavalt. saab samaaegselt käitada
ride
erinevates masinates.
osakonnaga
Kasutajasessioon ei tohi olla ühe
klastri üle põhine. Ei tohi kasutada
sticky sessioneid.
Arendusosa
kond koos
Klientrakendus ei tohi pöörduda otse
NA-32 Arhitektuur Tuleb kasutada rakendusservereid. infrastruktuu
andmebaasi poole.
ride
osakonnaga
Arendusosa
Keskkonnapõhiseid muutujad kond koos
Näiteks WSDL ei tohi sisaldada
NA-33 Arhitektuur peavad olema konfiguratsioonist infrastruktuu
viiteid arendusserveritele.
seadistatavad. ride
osakonnaga
Kui kasutatakse Windows
Infrastruktuu
teenuseid peavad teenuste nimed
NA-34 Arhitektuur ride
olema serveri administraatori poolt
osakond
konfigureeritavad.
Andmebaas ei tohi sisaldada
Rakenduse äriloogika tuleb äriloogikat, mis muudab
Arendusosa
NA-35 Arhitektuur realiseerida eraldi andmebaasist andmetabelites olevaid ja sinna
kond
sõltumatus rakenduskihis. kirjutatavaid andmeid. Erandiks on
trigerid, mis tekitavad logi.
Ei ole tohi kasutada selliseid
platvormispetsiifilist lahendusi, mille
Andmebaasis võib kasutada vaid üleviimine mõnele muule
ISO/IEC 9075 standardiga kaetud andmebaasiplatvormile ei ole
Arendusosa
NA-36 Arhitektuur funktsionaalsusi. Kuid erandina ei võimalik.
kond
tohi kasutada sama standardi osas
13 kirjeldatud funktsionaalsusi. ISO/IEC 9075 osa 13 spetsifitseerib
Javas kirjutatud programmimoodulite
kasutamist andmebaasis.
RIK kasutab keskset
autentimislahendust (AUP). Kui kui
mõni ärinõue välistab AUP
kasutamise, esitab RIK arendajale
lisanõuded autentimissüsteemile.
Haldur koos
Rakendus peab kasutama Kasutatavaid autentimisviise peab
infrastruktuu
NA-37 Arhitektuur autentimiseks RIK olema rakenduse konfiguratsioonist
ride
autentimisportaali AUP. võimalik sisse ja välja lülitada. osakonnaga
Samuti peab rakenduse
konfiguratsioonist olema määratav
kas ID-kaardiga autenimise korral
kasutatakse OCSP või
tühistusnimekirjade põhist
autentimist.
Uniform resource identifier (URI)
Haldur koos
pikkus ei tohi ületada ühegi IS poolt
NA-38 Arhitektuur Max uri < 2000. arendusosa
toetatava brauseri maksimaalset
konnaga
lubatud väärtust.
Rakenduse teenusekirjeldus (n: Näiteks: Alajaotis
WSDL) peab olema üles ehitatud definitions/types/schem: Arendusosa
NA-39 Arhitektuur
nii, et see toetaks teenuse complexType defineerimisel tuleb kond
versioneerimist. sellele lisada "any" element.
Juhul kui äriprotsess seda Arendusosa
võimaldab, tuleb suurte kond koos
Rakenduse operatiivbaas peab
NA-40 Arhitektuur andmemahtude korral kasutada infrastruktuu
olema võimalikult väike.
andmete arhiveerimist põhibaasist ride
väljapoole. osakonnaga
Rakendusega tarnitavad litsentsid Infrastruktuu
EU projektide korral tuleb kehtivusaja
NA-41 Arhitektuur peavad olema vähemalt 5 aastase ride
suhtes lähtuda EU või RIA nõuetest.
kehtivusega. osakond
Eraldatud peavad olema teenused,
kuhu pöörduvad kasutajad ja need
teenused, kuhu pöörduvad teised
teenused ja serverid (näiteks saidid).
Rakendus peab olema tehniliselt Avalikud liidesed tuleb selgelt
osadeks jaotatud (tükeldatud) eristada muudest mitteavalikest,
vastavalt loogilisele jaotusele. sisemistest, konfigureerimis jms Arendusosa
NA-42 Arhitektuur
Saadud osised peavad olema liidestest. Kui rakendusel on eraldi kond
eraldi versioneeritavad ja turvatasemega liidesed ametnikule ja
paigaldatavad. kodanikule, peab rakendus olema
jaotatud kaheks eraldi
liidesekomponendiks ning nende
mõlema poolt kasutatavaks
andmebaasiks.
Kõik dokumentide
konverteerimised ühest formaadist
Arendusosa
NA-43 Arhitektuur teise tuleb teha kasutades RIK
kond
keskseid dokumentide
konverteerimise teenuseid.
Haldur koos
Süsteem ei tohi võimaldada
arendusosa
kasutajale ligipääsu süsteemi
konnaga ja
NA-44 Arhitektuur toimimise informatsioonile, nagu
infrastruktuu
failide täisnimed (path), kutsepinud
ride
(stack trace) jms.
osakonnaga
Arendusosa
Rakendus peab olema võimeline SSL offload, vajalike kond koos
NA-45 Arhitektuur töötama koormusjaoturitega kliendiparameetrite edasiandmine infrastruktuu
varustatud taristul. kasutades http headereid. ride
osakonnaga
Arendusosa
Rakenduse failidele ei tohi olla kond koos
NA-46 Arhitektuur rohkem ligipääsuvajadust, kui read- infrastruktuu
execute. ride
osakonnaga
Kui on planeeritud kasutada
Windows servereid peavad kõik Infrastruktuu
NA-47 Arhitektuur rakenduse osad (ka baas) olema ride
võimelised töötama windows core osakond
serveritel.
Näiteks, kui on tegemist
Andmebaasis tuleb veerutüübiks
kuupäevaga, siis date. Kasutada ei
NA-48 Arhitektuur määrata selleks sisuliselt sobivaim Haldur
tohi varchar(max) andmetüüpi, kui
andmetüüp.
see pole põhjendatud ja vajalik.
Rakendus peab väljastama oma SOAP teenuste wsdl'e, REST Haldur koos
NA-49 Arhitektuur masinliideste teenuste tehnilisi teenustele n:swaggeri v. openapi arendusosa
spetsifikatsioone. formaadis kirjeldusi. konnaga
Active Directory (AD) autentimise
kasutamisel peab rakendus
Infrastruktuu
kasutama SAML2.0 (Security Teiste standardite kasutus tuleb RIK-
NA-50 Arhitektuur ride
Assertion Markup Language) ja iga eelnevalt kooskõlastada.
osakond
ADFS (Active Directory Federation
Services) standardeid.
Edasine koodi täitmine ja võimalike
veaolukordade töötlus peab toimuma
rangelt ainult kliendi poolel.
Kliendi autentimissertifikaadi
kehtivus- ja autentsusekontroll
teostatakse maksimaalses
võimalikus mahus veebiserveri või
proxy poolt.
Autentimissertifikaadil on
veebiserveri või proxy poolt
ID-kaardiga (kliendi sertifikaadiga) kohustuslikult nõutav:
autentimist teostavad
veebirakendused peavad (juhul, kui Apache: SSLVerifyClient require; Infrastruktuu
NA-51 Arhitektuur sessiooni pole algatatud) suhtlema NGINX: ssl_verify_client on; ride
kliendi veebirakendusega ainult Pulse TM: ssl.requireCert(); osakond
selleks, et saada veebirakendusest HAProxy: verify required;
sisselogimiseks vajaliku koodi. Tomcat: clientAuth="true";
jne…
Juhul kui toimub pöördub URL poole,
kus on nõutud kliendi
autentimissertifikaat ning server
vastab veaga, peab klientrakendus
kuvama korrektse eesti keelse
veateate.
NB! Rakenduse javascrip-ti tuleb ID-
kaardiga autentimise puhuks erand
kirjutada!
Tuleb kasutada vaid RIK poolt ette
NA-52 Arhitektuur
antud captcha lahendust.
Rakendustevaheline suhtlus tuleb
Sobivad liideste formaadid lepitakse
NA-53 Arhitektuur realiseerida läbi rest- või soap-vms
kokku projekti käigus.
veebiteenuste või message queue.
Serveris peab olema kirjeldatud,
Mitte kirjeldatud meetoditele ei tohi
NA-54 Arhitektuur millistele HTTP meetoditele
vastata.
vastatakse.
Meiliaadress peab vastama
RFC5322 ja/või RFC6854
standardile. Süsteem, kuhu on
Vigastele meiliaadressidele ei tohi
NA-55 Arhitektuur võimalik e-posti aadresse sisestada,
kirju saata.
peab kontrollima nende kehtivust.
Kasutaja kontaktinfo tuleb alati
valideerida.
Rakendusel peab olema CSP Erandid tuleb kirjeldada
NA-56 Arhitektuur
header. Vaikeväärtus on "self". pigaldusjuhendis.
Turvalisuse ja Tuleb arvestada tingimusega, et Haldur koos
Kliendi ja serveri vaheline side
terviklikkuse osad ühendused nõuavad infrastruktuu
NA-57 peab olema krüpteeritud SSL-
tagamisega kahepoolset SSL autentimist (nt: ride
protokolli kasutades.
seotud nõuded suhtlus turvaserveriga). osakonnaga
Turvalisuse ja
terviklikkuse Rakendus ei salvesta andmeid Erandiks on mitmekeelse süsteemi Arendusosa
NA-58
tagamisega kliendi arvutisse (sh küpsiseid). puhul keelevalik. kond
seotud nõuded
Sessiooni lõpetamine
Turvalisuse ja
infosüsteemis (nt logi välja nupu
terviklikkuse
NA-59 vajutamine) peab serveri poolt
tagamisega
sessiooni tunnused kehtetuks
seotud nõuded
tunnistama (nt küpsised).
Kõik andmemuudatused peavad
baasis säilima. Andmete muutmisel
andmeid ei kustutata, vaid tehakse
uus kirje uute andmetega. Vana
kirjed muudetakse kehtetuks. Iga
uus kirje peab sisaldama vähemalt
järgmist informatsiooni:
1) viide kirjele, mille ta kehtetuks
Kui andmebaasis olevate andmete muutis (kui on);
Turvalisuse ja
ISKE tervikluse klass on 2 või 2) kasutaja, kes kirje lõi;
terviklikkuse
NA-60 kõrgem, tuleb kõik klass 2 infot 3) kirje loomise aeg; Haldur
tagamisega
sisaldavad andmebaasi kirjed ja 4) sessiooni-ID (kui on olemas).
seotud nõuded
tabelid versioneerida.
Iga kehtetuks tunnistatud kirje peab
sisaldama lisaks vähemalt järgmist
informatsiooni:
1) kasutaja, kes kirje kehtetuks
tunnistas;
2) kirje kehtetuks tunnistamise aeg.
Kui rakenduse poolt töödeldavate Testandmed peavad säilitama kõik
andmete konfidentsiaalsusklass on toodangu andmete omadused
Turvalisuse ja
2 või kõrgem, peab rakendusega (pikkuse, tüübi) ja omavahelised
terviklikkuse
NA-61 kaasas olema lahendus, mis suhted. Toodanguandmetest Haldur
tagamisega
suudab toota toodangu andmetest testandmete tegemise algoritmid ja
seotud nõuded
testandmed, mis ei sisalda põhimõtted tuleb eelnevalt
konfidentsiaalset informatsiooni. kooskõlastada tellijaga.
Schema muutmine ei ole rakenduse
töö. Schema omanik ei tohi olla
rakenduse tööks kasutatav baasi
kasutaja.
Turvalisuse ja Andmebaasis olevate rakenduse
Infrastruktuu
terviklikkuse kontod peavad omama ainult
NA-62 Nõude täitmiseks vajalikud vahendid ride
tagamisega minimaalselt rakenduse tööks
seotud nõuded vajalikke õiguseid. (skriptid) peavad kuuluma rakenduse osakond
juurde ja nende sisu peab olema
kontrollitav. Kontodele vajalikud
õigused peavad olema kirjeldatud
rakenduse installatsioonijuhendis.
Turvalisuse ja
Rakenduse lõppkasutajatele peab Rakendusepõhiseid kasutajarolle ei
terviklikkuse
NA-63 olema võimalik jagada õigusi läbi tohi defineerida ainult läbi AD OU'de Haldur
tagamisega
andmebaasis defineeritud rollide. ja gruppide.
seotud nõuded
Ligipääs rakendusse ja andmetele
Turvalisuse ja
tohib olla vaid dokumenteeritud
terviklikkuse Arendusosa
NA-64 ning tellimuses kirjeldatud teid
tagamisega kond
mööda ja dokumenteeritud
seotud nõuded
autentimisprotseduure kasutades.
Räsimine peab kasutama turvalist
räsifunktsiooni (NA-74) ja soola
(salt). Sool peab olema
Turvalisuse ja Kõik paroolid ja salasõnad peab andmebaasiüleselt unikaalne,
terviklikkuse rakendus alati salvestama vaid piisavalt suure bitiarvuga ja Arendusosa
NA-65
tagamisega krüpteeritud või räsitud ja soolatud "random". Krüpteerimata kujul ei tohi kond
seotud nõuded kujul. paroole salvestada (ka ajutiselt)
ühelegi kettale. Krüpteering peab
olema CBC, CRT vms režiimis.
Kasutada ei tohi ECB režiimi.
Kindlasti peab olema kasutusel ID-
Rakendused, kuhu saavad ligi kaardi põhine autentimine.
välised kasutajad, peavad
Turvalisuse ja
võimaldama autentimist vähemalt Kui on vajalik ka parooliga logimine,
terviklikkuse
NA-66 kahe erineva Eesti riigi poolt peavad välised kasutajad autentima Haldur
tagamisega
aktespteeritava kaheastmeilse ennast spetsiaalse väliskasutajate
seotud nõuded
isikutuvastsulahendusega. jaoks mõeldud AD pihta. Mingil juhul
Parooliga autentimsit tuleb vältida. ei tohi väliskasutajaid teha RIK-i
sisemisse AD-sse.
Turvalisuse ja
Kasutajaarvutitest otse x-tee
terviklikkuse Rakendus ei tohi teostada X-tee Arendusosa
NA-67 päringute tegemine on arvutivõrgu
tagamisega päringut otse kasutajaarvutist. kond
tasemel keelatud.
seotud nõuded
IIS puhul peab kasutama näiteks
URL scan, apache puhul
Veebipõhised välise veebilehega modsecurity või vastavat tööriista. Arendaja
Turvalisuse ja
rakendused, mis on keskmise või Võimalikud piirangud tuleb kokku koos
terviklikkuse
NA-68 kõrgema ISKE klassiga peavad leppida tellijaga detailanalüüsi käigus Infrastruktuu
tagamisega
kasutama vahendeid kaitsmaks lähtuvalt tellija vajadustest ja ride
seotud nõuded
rakendust keelatud päringute eest. nõudmistest. Kasutama peab osakonnaga
whitelisting põhimõtet, mitte
blacklistingut.
Sarnaselt õnnestunud
sisselogimisega, tuleb
ebaõnnestunud sisselogimise
Kui rakenduse mõni ISKE klass on katsete korral kuvama millal need
Turvalisuse ja
2 või kõrgem, peab rakendus toimusid ja mitu neid oli. Kasutaja
terviklikkuse
NA-69 sisenemisel näitama pärast peab saama soovi korral veenduda, Haldur
tagamisega
õnnestunud sisselogimist eelmise kas keegi pole tema nime all üritanud
seotud nõuded
õnnestunud sisselogimise aega. sisse logida. ID-kaardi, mobiil-ID ja
digi-ID-ga sisenemise ürituse
ebaõnnestunud katseid näitama ei
pea.
Mõeldud on spetsiaalrakendusi
Turvalisuse ja Rakenduse kasutajaliidesest peab (custom built). Nõue ei kehti
terviklikkuse olema kasutajal avalehel ilma sisse veebitarkvara (apache, IIS jne),
NA-70 Haldur
tagamisega logimiseta võimalik näha andmebaaside jms kohta. Viimaste
seotud nõuded rakenduse versiooni numbrit. versiooni numbrit tuleb pigem
varjata.
Aeg peab olema muudetav koos
Sessioonide lõpetamine tuleb teiste
Turvalisuse ja
teostada serveri poolel ja kõigil konfiguratsiooniparameetritega. Kui Infrastruktuu
terviklikkuse
NA-71 rakendustel peab olema kliendilt pole etteantud aja jooksul ride
tagamisega
konfigureeritav kasutajasessiooni ühtegi päringut tulnud, tuleb osakond
seotud nõuded
aegumise aeg. sessioon serveri enda algatusel
lõpetada.
Veebipõhiste rakenduste Arendusosa
Turvalisuse ja
mitteautentinud kasutajate poolt Soovitatavalt tuleb seda teha enne kond koos
terviklikkuse
NA-72 saadetud vormid tuleb puhastada andmebaasi salvestamist, vajadusel infrastruktuu
tagamisega
XSS-filtriga või eemaldada HTML- andmete väljakuvamisel. ride
seotud nõuded
tag´id. osakonnaga
Veebipõhiste rakenduste poolt Arendusosa
Turvalisuse ja
saadetavad vormidel peab kond koos
terviklikkuse
NA-73 paiknema peidetud unikaalne räsi, Eesmärk on vältida CSRF rünnakuid. infrastruktuu
tagamisega
mida kontrollitakse vormi ride
seotud nõuded
vastuvõtmisel. osakonnaga
Valida tohib vaid neid, mille
soovituslik kasutusaeg RIA
krüptoprotokollide elutsükliuuringu
uuringu kohaselt on üle 12 aasta. Kui
räsimine ei pea tagama pikaajalist
salastaatust ja tõestusväärtust võib
tellijaga kokkuleppel kasutada
algoritme, mille soovituslik
kasutusaeg on krüptoprotokollide
elutsükliuuringu uuringu kohaselt üle
5 aasta.
Turvalisuse ja
Krüpteerimise ja räside arvutamise Kui tehniliselt vähegi võimalik tuleb
terviklikkuse Arendusosa
NA-74 korral tuleb kasutada tugevaid sertifikaate hoida RIK HSM
tagamisega kond
algoritme. lahenduses. Ligipääs võtmetele ja
seotud nõuded
sertifikaatidele peab olema vaid
teadmisvajaduse
põhimõttel. Kirjandus: NIST SP-800-
57 Key Management Guidelinesja
European Payments Council (2017)
Guidelines on cryptographic
algorithms usage and key
management.
Süsteemi kirjelduses tuleb välja tuua
kõik krüptoalgoritmid, võtmepikkused
ja kasutuskohad.
Turvalisuse ja Autenditud sessiooni tunnust ei tohi
Sessiooni ei tohi olla võimalik üle
terviklikkuse ainult lihtsa küpsisega lahendada Arendusosa
NA-75 võtta URLi kopeerimisega ühest
tagamisega (kasutada OWASP parimaid kond
arvutist teise.
seotud nõuded praktikaid).
Halduritel ei tohi olla võimalik
Turvalisuse ja Haldur koos
muuta rakenduseväliste liidestuste- Tagada tuleb rollide lahusus:
terviklikkuse infrastruktuu
NA-76 ning nendega seotud äriloogiliste administraatoril ja halduril on
tagamisega ride
funktsionaalsuste tehnilisi erinevad tööülesanded.
seotud nõuded osakonnaga
konfiguratsioone.
Arendusosa
Turvalisuse ja
ID-kaardiga autentimisel, peab kond koos
terviklikkuse
NA-77 rakendus suutma vastu võtta ID- Proxy tugi infrastruktuu
tagamisega
kaardi sertifikaati ka HTTP päises. ride
seotud nõuded
osakonnaga
Turvalisuse ja Kõik digitembeldamist vajavad
terviklikkuse rakendused peavad kasutama RIK- Arendusosa
NA-78
tagamisega i-keskset digitembeldamise kond
seotud nõuded teenust.
Veebirakendus peab probleemideta
läbima OWASP ASVS põhineva Arendusosa
testi. Esmane väline turvatestimine kond koos
Turvalisuse ja Rakenduse turvalisuse tagamiseks tellitakse tellija finantseeringul. Kui infrastruktuu
terviklikkuse (näiteks XSS, SQLInjection, jne) selle tulemusel leitakse arendaja ride
NA-79
tagamisega tuleb järgida OWASP-i parimaid poolsest tegevusest või osakonna ja
seotud nõuded praktikaid. tegevusetusest põhjustatud vigu, sisekontrolli-
võib tellija nõuda OWASP ja infoturbe
järeltestide kompenseerimist osakonnaga
arendajalt.
Toodangukeskkonna rakendus ei
tohi sisaldada osiseid, mis on
Turvalisuse ja
toodangu keskkonnas ebavajalikud
terviklikkuse Arendus peab olema orienteeritud Arendusosa
NA-80 või segavad (näiteks mõeldud
tagamisega toodangukeskkonnas toimimiseks. kond
testimiseks testkeskkonnas,
seotud nõuded
arendusabiks arenduskeskkonnas
jne).
Arendusosa
Turvalisuse ja
kond koos
terviklikkuse Ajatemplite kasutamisel Ajatempli serveri URL peab olema
NA-81 infrastruktuu
tagamisega eelistatakse Guardtime lahendust. konfigureeritav.
ride
seotud nõuded
osakonnaga
Turvalisuse ja
Rakendus ei tohi lubada ühe
terviklikkuse Nõue ei kehti, kui see tellija poolt
NA-82 kasutajaga mitut samaaegset Haldur
tagamisega eraldi ärinõuetes nõutud.
sessiooni.
seotud nõuded
Konkreetne lahendus valitakse ja
lepitakse tellijaga eraldi kokku.
Käesoleva nõude täpsustuseks vt
ISKE nõue HT.34. Ajatemplite,
digitemplite ja digitaalallkirjade
terviklust tuleb reaalajas ja hiljem
perioodiliselt (muudetava perioodiga)
valideerida. Valideerimise protsessi
tulemusena tuleb genereerima
Turvalisuse ja Kui rakenduse tervikluse klass on automaatne raport, mis on vaadeldav
Haldur koos
terviklikkuse T3 peavad tõestusväärtust omavad süsteemi halduri liidese kaudu ning
NA-83 arendusosa
tagamisega andmed olema digitaalallkirjastatud mida on võimalik automaatselt
konnaga
seotud nõuded või digitembeldatud. edastada ettenähtud e-posti
dressidele. Raport peab sisaldama
infot valideerimise protsessi alguse
ja lõpu aja kohta, infot selle kohta, kui
mitut ajatemplit kontrolliti ja kas infot
kõik ajatemplid olid korrektsed. Kui
tembeldamises või allkirjastamises
ilmneb viga, peab olema võimalik
hiljem katkenud kohast tembeldamist
või allkirjastamist jätkata.
Ahela moodustamiseks ei tohi
kasutada andmetesse kirja pandud
viiteid (n: id=2ja andmed="mingid
andmed", eelmine_andmed=1 ).
Krüptoahela koostamisel tuleb
kasutada lahendust, kus järgmise
ajatembeldatava kirje koosseisu
fikseeritakse eelmise kirje mitte
ajatembeldatud räsi. Uue ahela lüli
lisamisel tuleb kontrollida eelmise lüli
Kui rakenduse tervikluse klass on korrektsust.
Turvalisuse ja T3 peavad tõestusväärtust omavad
Haldur koos
terviklikkuse andmed ja logid olema
NA-84 Tagatud peab olema ka nõue, et arendusosa
tagamisega krüptoaheldatud, et tagada et
kirjeid ei saaks märkamatult konnaga
seotud nõuded tõestusväärtusega andmeid ei
saaks märkamatult kustutada. kustutada ahela lõpust. Krüptoahela
terviklust peab saama perioodiliselt
(muudetava perioodiga) kontrollida ja
lahendus peab suutma vajadusel
and häire (e-kiri) kui terviklus on
kompromiteeritud. Krüptoaheldamis
e ja selle kontrolli sisse ja
väljalülitamine ning kontrolliperioodi
muutumiine peab olema teostatav
vaid rakenduse konfiguratsioonist
rakenduse administraatori poolt,
Sümmeetrilise võtme turvamiseks
tuleb kasutada asümmeetrilisi
algoritme. Sertifikaati tuleb hoida nii,
Turvalisuse ja Kui rakenduses on S3 salastatuse et see oleks kättesaadav
terviklikkuse astmega andmeid, peavad need nii rakendusele, kuid mitte Arendusosa
NA-85
tagamisega transpordil kui ka salvestatult alati rakendusserveri administraatorile. kond
seotud nõuded olema krüpteeritud kujul. Sertifikaat peab olema vahetatav, st
krüptograafia edasi arenedes peab
olema võimalik kasutusele võtta
tugevam sertifikaat.
Kui paks klient kasutab ajutisi faile,
Paksu kliendi korral ei tohi
tuleb tagada nende perioodiline
rakendus kasutaja tööjaama jätta
Turvalisuse ja kustutamine tagamaks, et ei
maha krüpteerimata kujul ajutisi Haldur koos
terviklikkuse koormata liigselt kasutaja arvutit.
NA-86 faile, mis sisaldavad või võivad arendusosa
tagamisega Eesmärk on tagada, et rakenduse
sisaldada konfidentsiaalset või konnaga
seotud nõuded sulgemisel ei jääks kasutaja
kõrget terviklust nõudvat
arvutisse maha informatsiooni, mida
informatsiooni.
sinna jääda ei tohiks.
Arendusosa
Turvalisuse ja
Rakendus peab serverist Kui kasutatakse ajutiste failide kond koos
terviklikkuse
NA-87 kustutama kõik ajutised failid kausta peab selle asukoht olema infrastruktuu
tagamisega
koheselt, kui neid enam ei kasutata. konfiguratsioonist konfigureeritav. ride
seotud nõuded
osakonnaga
Rakendus tohib aktsepteerida vaid
Turvalisuse ja sessioonivõtmeid, mida ta ise on
terviklikkuse väljastanud. Sisselogimisel peab Arendusosa
NA-88
tagamisega kasutaja saama uue sessiooni kond
seotud nõuded võtme ning endine võti tuleb
kehtetuks tunnistada.
Faili nimes tuleb lubada vaid suur- ja
Kui rakendusse laaditakse faile väiketähti, numbreid, "_" ja "-" ning
Turvalisuse ja
kasutaja poolt, peab need failid vaid ühte punkti järjest. Viirusetõrje Haldur koos
terviklikkuse
NA-89 valideerima (kontrollima faili tüüpi, lahenduse pakub välja RIK arendusosa
tagamisega
suurust). Failid peavad läbima infrastruktuuride osakond. konnaga
seotud nõuded
viirusetõrje. Võimalusel tuleb teha tüübi ja faili
laiendi vastavuse kontroll.
Arendusosa
Turvalisuse ja Kui rakendusse laetakse faile peab
kond koos
terviklikkuse faili nimi salvestamisel sisaldama
NA-90 infrastruktuu
tagamisega random komponenti nii, et faili tee
ride
seotud nõuded ei ole lihtsalt ära arvatav.
osakonnaga
Turvalisuse ja
Iframe-i kasutamine pole lubatud ja
terviklikkuse Rakendus ei tohi lubada ennast
NA-91 HTTP päringutele tuleb lisada "X-
tagamisega kasutada iframe sees.
Frame-Options: DENY" päis.
seotud nõuded
Turvalisuse ja Sessiooni küpsise korrala tuleb
Infrastruktuu
terviklikkuse Sessiooni küpsised peavad olema lisada lipud Secure, HttpOnly
NA-92 ride
tagamisega turvatud. ja SameSite. Küpsise nime prefiks
osakond
seotud nõuded peab olema "__Host-".
Testplaan ja testitulemused tuleb
Logimine, Rakenduse kõik üleantavad edastada tellijale koos rakenduse
NA-93 debuggimine, versioonid peavad enne tellijale üle üleandmisega. Nõuded testimisele Haldur
testimine andmist olema testitud. RIK dokumendis "Arendamise tavad
ja töökorraldus".
Vastav logi peab asuma teistest
logidest eraldi failis ja andmebaasis
Turvalisuse seisukohalt kriitilised turvalogide tabelis. Väliste
Logimine,
sündmused, nagu sessiooni rakenduse puhul tuleb logida
NA-94 debuggimine, Haldur
algamine ja lõppemise, rolli võimalusel kasutaja IP. Sessiooni
testimine
muutumine jne tuleb logida. võtmete väärtuses, privaatvõtmeid ja
kasutaja salasõnad võivad logisse
jääda vaid räsitud kujul.
Peab olema võimalus antud logimist
välise süsteemi kaupa sisse-välja
lülitada. Logi peab olema
struktureeritud selliselt, et päring ja
vastus on eraldi failides. Logimine
Rakendus peab suutma logida kõiki Haldur koos
Logimine, peab olema võimalik nii andmebaasi
väliste süsteemidega vahetatavaid infrastruktuu
NA-95 debuggimine, kui ka failisüsteemi (iga sõnum eraldi
(ka X-tee teenuste kaudu liikuvaid) ride
testimine faili, failid vähemalt päeva kaupa
pöördumisi andmevahetuslogisse. osakonnaga
eraldi kaustas) või mõlemasse
korraga. Logifaili asukoht peab
olema administraatori poolt ilma
rakendust uuesti kompileerimata
seadistatav.
Logi salvestatakse kasutaja
tegevuse logisse. Logi peab
sisaldama (toodud järjekorras) millal
tehti, kasutaja ID ja isikukood (firma
registrikood), kui võimalik kust tehti
(seadme nimi, IP, sertifikaat), mis
tegevused andmetega tehti ja kas
tegevus õnnestus. Kui võimalik siis
päringu SQL lause. Logida peab
olema võimalik ka konkreetseid
Kui rakenduse ISKE
andmed, mida kasutaja serveri
Logimine, konfidentsiaalsuse klass on 2 või 3
arvates nägi. Viimane peab aga
NA-96 debuggimine, peab tagama konfidentsiaalsuse Haldur
olema välja lülitatav või asendatav
testimine klassiga 2 ja 3 andmete vaatamise
põhiobjektide ID-dega päringu liikide
logimise.
kaupa. Logida tuleb ka kasutajate
tegevuste ebaõnnestumised (näiteks
õiguste puudumise tõttu). Vastav logi
peab asuma tegevuslogi
andmebaasi tabelis. Logimise
konfiguratsioon peab olema
muudetav vaid uue rakenduse
paketiga (deploy). Näiteks IOC
konteinerist konfigureeritav (late
binding).
Logi salvestatakse kasutaja
tegevuse logisse. Logi peab
sisaldama (toodud järjekorras) millal
tehti, kasutaja ID ja isikukood (firma
registrikood), kui võimalik kust tehti
(seadme nimi, IP, sertifikaat), mis
tegevused andmetega tehti ja kas
Kui rakenduse ISKE tervikluse
tegevus õnnestus. Kui võimalik siis
Logimine, klass on 2 või 3 peab tagama
päringu SQL lause. Logida tuleb ka
NA-97 debuggimine, tervikluse klassiga 2 ja 3 andmete Haldur
kasutajate tegevuste
testimine loomise, muutmise ja kustutamise
ebaõnnestumised (näiteks õiguste
logimise.
puudumise tõttu). Vastav logi peab
asuma tegevuslogi andmebaasi
tabelis. Logimise konfiguratsioon
peab olema muudetav vaid uue
rakenduse paketiga (deploy).
Näiteks IOC konteinerist
konfigureeritav (late binding).
Süsteemi logid peavad asuma
teistest logidest eraldi failis ja
andmebaasi süsteemi logide tabelis.
Logi peab sisaldama minimaalselt
(toodud järjekorras) vea tekkimise Haldur koos
aega, veakoodi, veakirjeldust (stack infrastruktuu
Logimine, Rakendus peab logima kõiki
trace, traceback vms), võimalusel ride
NA-98 debuggimine, rakenduses tekkivaid tehnilisi vigu
kasutaja andmeid (nimi, ID, IP ja osakonna ja
testimine süsteemi logisse.
URL), HTTP-, GET- ja POST- arendusosa
parameetrid ja nende väärtusi. Kas konnaga
logitakse baasi või faili või
mõlemasse peab olema rakendust
uuesti kompileerimata
administraatori poolt muudetav.
Peab olema võimalus logimist välise
Failisüsteemi logimise korral
süsteemi kaupa sisse-välja lülitada.
peavad logid olema ka
Ei tohi esinda olukorda, kus ühte
katalogiseeritud (näiteks liigi järgi)
Logimine, kausta tekib rohkem kui 10000 faili. Infrastruktuu
ja tunnustatud faililaiendiga
NA-99 debuggimine, Peab tagama, et iga rakendusserver ride
(näiteks .log, .txt, .xml). Logi peab
testimine saaks vajadusel kirjutada logid oma osakond
olema roteeruv, et ei tekiks liiga
logifaili. Logifaili asukoht peab olema
suuri faile või faile kus on vaid
administraatori poolt ilma rakendust
üksikuid logikirjeid.
uuesti kompileerimata seadistatav.
Logiväljad, mida lõppkasutaja saab
manipuleerida (IP, useragent, URL)
peavad salvestuma logisse
kodeeritud kujul.
Tuleb võimalusel vältida olukorda,
kus ühe päringu tõttu tekib kirjeid
mitmesse logisse.
Igas logikirjes peab olema päringu
unikaalne identifikaator, mis
võimaldab logikirjet siduda teiste
logikirjetega, mis tekkisid sama
päringu tagajärjel. Seda nii ühe faili
piires, kui ka juhul kui päringu
tulemusel kirjutati mitmesse logi
asukohta..
Kogu rakenduse logi peab olema
Logimine, ühesuguse formaadiga, kergesti Sama infot sisaldavad väljad peavad
NA-100 debuggimine, masinloetav ja täielik (kes, mis, (ka erinevates) logiasukohtades Haldur
testimine mida, jms). Logis ei tohi kasutada olema sama nimega ja andmed
klassifikaatoreid. samas formaadis. Failisüsteemis
asuv logi peab olema XML, JSON või
CSV formaadis.
Kui parameetri väärtus on tühi, tuleb
see logis märkida
asendusväärtusega (nt “null”). Kui
vähegi võimalik peab logi kuupäeva
ja ajaformaat olema kujul "AAAA-KK-
PP ja hh:mm:ss,nnnn“ lokaalne Eesti
ajavöönd. "hh" järgib 24-tunnist
kellaajaformaati. Kuupäev ja
kellaaeg samas andmeväljas
esitatakse kujul, kus
kuupäevavormingu ja
kellaajavorming vahele lisatakse täht
T.
Tabeli suurenedes peab olema
võimalik hoida vanu kirjeid, näiteks Haldur koos
Logimine, Logi tabelid peavad olema
kuude või aastate kaupa, infrastruktuu
NA-101 debuggimine, arhiveeritavad operatiivbaasist
iseseisvates tabelites või teises ride
testimine välja.
baasis. Mehhanism peab töötama ka osakonnaga
krüptoaheldatud logi korral.
Kui rakendus kasutab või pakub
Näiteks kui palju on kasutatud kuus,
Logimine, väliseid teenuseid (näiteks SK
aastas jne digitembeldamist, ID-
NA-102 debuggimine, teenuseid) peab ta suutma Haldur
autentimist, autentimisportaali,
testimine arvestust pidada vastavate
pangalingi kasutamist jne.
teenuste kasutamise mahu üle.
Jõudlustestide täpne kirjeldus tuleb
kokku leppida detailanalüüsi käigus.
Arendaja peab koos rakendusega
tarnima skripti ja vajalikud Haldur koos
Logimine,
Rakendusega peab olema kaasas tarkvaralised vahendid kokkulepitud infrastruktuu
NA-103 debuggimine,
skript jõudlustestide tegemiseks. jõudlustestide läbiviimiseks. ride
testimine
Jõudlustestide läbiviimine ei tohi osakonnaga
nõuda tellijalt omapoolset tarkvara
arendamist, skriptide kirjutamist või
litsentside ostmist.
Rakendusel peab olema
Logimine,
masinloetav XML-staatusleht, mille Staatuslehe nõuded sisalduvad
NA-104 debuggimine, Haldur
struktuur vastab tellija poolt ette käesoleva dokumendi lisas 1.
testimine
antud XML struktuurile.
Nõuet ei arvestata arendustarkvara
Lähtekoodi kommentaarid peavad poolt automaatselt genereeritavate
Nõuded kõigis lahenduse kihtides koodilõikude puhul. Samuti ei
Arendusosa
NA-105 lähetkoodile ja (rakenduse enda kood, rakendata nõuet kolmandate
kond
paigaldamisele andmebaas, jne) olema kirjutatud osapoolte poolt toodetud
eesti keeles. lähtekoodile – nt: erinevad lahtise
koodiga kooditükid jne.
Lähtekoodi kommentaarid peavad
olema:
1. Põhjendatud. Kommenteerida
ainult kommenteerimise pärast
pole vaja. Kood peab olema
kirjutatud selliselt, et see on
loetav ka ilma kommentaarideta.
Rakenduse kood peab olema Kommentaarid on mõeldud
Nõuded piisavalt hästi kommenteeritud, et keeruliste ja/või kohendamist
Arendusosa
NA-106 lähetkoodile ja erialast haridust omav ja/või edasist tööd (viimaste
kond
paigaldamisele tarkvaraarendaja on võimeline juurde on tuleks märkida TODO)
süsteemile jätkuarendusi teostama. vajavate kohtade jaoks.
2. Aktuaalsed - kommentaar ja
kood peavad olema üksteisega
vastavuses.
3. Selged ja üheselt mõistetavad.
4. Korrektselt kirjutatud -
grammatika ja lauseehitus
peavad olema korrektsed.
Muutujate, tüüpide ja funktsioonide
Nõuded
nimed peavad olema sisulised ja Arendusosa
NA-107 lähetkoodile ja
andma selget informatsiooni nende kond
paigaldamisele
otstarbest.
Koodis kasutatavaid konstante ei
Nõuded
tohi väärtusena hardcodeda – need Arendusosa
NA-108 lähetkoodile ja
tuleb defineerida muutujatena ja kond
paigaldamisele
kasutada läbi nende.
Koodis defineeritud andmetüübid
Nõuded peavad olema nimetava käände Näiteks "Isik", "Menetlus" jne.
Arendusosa
NA-109 lähetkoodile ja ainsuses. Kõik andmemassiivid Andmebaasides ei tohi kasutada
kond
paigaldamisele tuleb nimetada nimetava mitmuses täpitähti.
(näiteks collectionid, arrayd, jms).
Andmetabelites sisalduvad
Nõuded Näiteks kui on tegu tabelitega ’Isikud’
võõrvõtmed peavad nime järgi
NA-110 lähetkoodile ja ja ’Autod’, siis seos ’isiku autod’ Haldur
seostuma tabeli ja väljaga millele
paigaldamisele oleks: Isikud.ID=Autod.Isik_ID
need viitavad.
Nõuded Näiteks Oracle korral
Andmebaasi väljade pikkused tuleb
NA-111 lähetkoodile ja Nvarchar(2000) tähendab 2000 baiti Haldur
kirjeldada tähemärkides.
paigaldamisele mitte tähemärki.
Kui kokku pole lepitud teisiti, siis
Nõuded Valideerimiseks kasutatakse
JAVA rakenduse kood peab olema Arendusosa
NA-112 lähetkoodile ja 'checkstyle' vaikimisi
kirjutatud vastavalt "SUN Java kond
paigaldamisele konfiguratsiooni.
Code convention" dokumendile.
Kui kokku pole lepitud teisiti, siis
Nõuded Python rakenduse kood peab
http://www.python.org/dev/peps/pep Arendusosa
NA-113 lähetkoodile ja olema kirjutatud vastavalt "Style
-0008/ kond
paigaldamisele Guide for Python Code "
dokumendile.
Kui kokku pole lepitud teisiti, siis
.NET rakenduse kood peab olema http://msdn.microsoft.com/en-
Nõuded
kirjutatud vastavalt "NET us/library/ms229042.aspx. Arendusosa
NA-114 lähetkoodile ja
Framework Developer's Guide - Valideerimiseks kasutatakse kond
paigaldamisele
Design Guidelines for Developing 'StyleCop' vaikimisi konfiguratsiooni.
Class Libraries".
Näiteks PMD
(http://pmd.sourceforge.net),
Nõuded JAVA koodi valideerimiseks DocCheck Arendusosa
NA-115
lähetkoodile kasutatakse validaatorit. (http://java.sun.com/j2se/javadoc/do kond
ccheck/) või muud võrreldavat
kokkulepitud validaatorit.
Näiteks FxCop
Nõuded .NET koodi valideerimiseks (http://msdn.microsoft.com/en- Arendusosa
NA-116
lähetkoodile kasutatakse validaatorit. us/library/bb429476.aspx) või muud kond
võrreldavat kokkulepitud validaatorit.
Näiteks Pychecker
Nõuded Pythoni koodi valideerimiseks (http://pychecker.sourceforge.net/) Arendusosa
NA-117
lähetkoodile kasutatakse validaatorit. või muud võrreldavat kokkulepitud kond
validaatorit.
Kasutuses mitteolev kood tuleb
Nõuded Arendusosa
NA-118 rakenduse lähtekoodist
lähetkoodile kond
kõrvaldada.
Andmebaasi tabelid ja väljad ning
muu kood (stored procid, Arendusosa
funktsioonid, triggerid, viewd, user kond koos
Nõuded
NA-119 defined data types ja sequencid) infrastruktuu
lähetkoodile
peab olema kommenteeritud ride
rakenduse koodiga samadel osakonnaga
alustel.
Mitte Dossier vaid Toimik, mitte
Person vaid Isik.
Lähtekoodis defineeritud
muutujate, klasside/tabelite, NB! Nõuet ei arvestata
Nõuded meetodite jm. nimed peavad arendustarkvara poolt automaatselt Arendusosa
NA-120
lähetkoodile lahenduse kõigis kihtides genereeritavate koodilõikude puhul, kond
(rakenduse enda kood, andmebaas mida ei ole vaja tõlkida. Samuti ei
jne) olema eesti keelsed. rakendata nõuet kolmandate
osapoolte poolt toodetud
lähtekoodile.
Aadressiandmete sisestamisel, Liidestatakse maa-ameti X-tee
Andmekvaliteet kuvamisel ja hoidmisel tuleb teenusega või RIK sisemise vastava
NA-121 Haldur
ja standardid lähtuda määrusest Maa-ameti andmeid vahendava
"Aadressiandmete süsteem". süsteemiga.
Muu hulgas peab kontrollima, kas
sisestatav väärtus vastab välja
tüübile ja/või etteantud
valikväärtustele. Numbriväljale tohib
sisestada vaid numbreid, kuupäeva
väljale kuupäeva, elektronposti
aadressi vilajale elektronposti
aadressi, valikväärtuste korral vaid
lubatud valikväärtused jne.
Andmete sisestamisel (ka läbi
Kontrollima peab sisendi suurust.
masin-masin liideste või
Olukorras, kus veebirakendus peab
Andmekvaliteet veebiteenuste) peab rakendus alati
NA-122 töötlema potentsiaalselt ohtlikke Haldur
ja standardid andmed valideerime. Sobimatuid
andmeid (nt tähemärke, millel on
andmeid ei tohi olla võimalik
rakendatava
sisestada.
interpretaatorprogrammi jaoks
tähendus) ja filtreerimisfunktsiooni ei
saa seega kasutada, tuleb need
andmed ära maskeerida, st muuta
nende kuvamisvormingut.
Sisendi kontrolli ebaõnnestumise
korral tuleb peatada sisendi
kasutamine ja kasutajat sellest
teavitada.
Iga transaktsiooni juures tuleb
Andmekvaliteet veenduda, et kasutajal on õigus
NA-123
ja standardid neid vaadata või muuta (isiku
õiguste, mitte rolli õiguste kontroll)
Tegevusalade andmete
sisestamisel, kuvamisel ja
hoidmisel tuleb lähtuda Vabariigi
Andmekvaliteet Valitsuse 10. Jaanuari 2008. a Liidestatakse RIK EMTAK Arendusosa
NA-124
ja standardid määrusest nr 11 "Klassifikaatorite infosüsteemi teenusega. kond
süsteem" ja kasutada EMTAK
infosüsteemis kehtivat
klassifikaatorit.
Kasutaja poolt sisestatud andmed
Andmekvaliteet Kasutada tuleks võimalusel Arendusosa
NA-125 tuleb enne välja kuvamist
ja standardid Blacklistingu asemel whitelistingut. kond
filtreerida.
Kui rakendusel tekib päringu
Andmekvaliteet töötlemisel tehniline viga, siis peab Näiteks: "Tekkis tehniline viga.
NA-126
ja standardid vastama süsteemi-infot Päringu ID: XXXXX".
mittesisaldava veateatega.
Erandiks võivad olla tellijaga
Dokumentatsioo Kogu rakenduse dokumentatsioon kokkuleppel kolmanda osapoole
NA-127
n peab olema kirjutatud eesti keeles. komponentide (mis pole kirjutatud
tellija jaoks) dokumentatsioon.
Rakenduse dokumentatsioon peab
Dokumentatsioo
NA-128 vastama RIK
n
dokumentatsiooniplaani nõuetele.
Haldur koos
Iga uue versiooniga peab alati välja Release notes peab kajastama kõiki
Dokumentatsioo infrastruktuu
NA-129 tooma versiooni muudatuse muudatusi eelmise ja uue versiooni
n ride
kirjeldused (release notes). vahel.
osakonnaga
Kõik rakenduse testimiseks,
koolituseks või
implementeerimiseks üle antavad
Arendajale antakse selleks õigused
tarkvarapaketid peavad olema Arendusosa
NA-130 Versioonihaldus RIK-i koodihoidlas, kus ta peab
versioneeritud vastavalt kond
hoidma oma PMA versioone.
dokumendile RIK Arendamise
tavad ja töökorraldus. Kasutama
peab RIK-i koodihoidlat.
Paralleelse arendamise puhul
Arendaja peab veenduma, et teeb Arendusosa
NA-131 Versioonihaldus võetakse igal hommikul RIK
muudatusi aktuaalsesse koodi. kond
koodihoidlast viimane seis koodist.
Kõik rakenduste tellijale Ka tagant järgi peab olema 100%
lepingujärgsete üleantavate kindel, et üle anti õige arendaja
Tellijapoolne
NA-132 Versioonihaldus versioonide lähtekoodid peavad signeeritud, mitte kolmanda
projektijuht
olema varustatud arendaja osapoole poolt kompromiteeritud
esindaja digiallkirjaga. versioon.
Nii arendamisel kui ka
hoolduslepingute korral Kui ei ole tellijaga kokku lepitud
NA-133 Versioonihaldus Haldur
kasutatakse RIK vigadehalduse teisiti.
keskkonda.
Puhas link on inimloetav, tähendust
Kui veebirakenduses või veebilehel omav, paraja pikkusega, tekstiline
on linke, mida kasutajad näevad või (erandina lubatud numbrid ja märgid
NA-134 Versioonihaldus Haldur
millele nad saavad viidata, peavad „/“, „.“, „-“ ja „_“) ja ajas püsiv.
need olema puhtad lingid. Veebisaidi igal kuval peab olema
unikaalne link.
Kooste kirjelduste alusel valmiv Arendusosa
Näiteks: kompileeritavate keelte
paigalduspakett tohib sisaldada kond koos
Paigalduspaketi puhul ei tohi sisaldada lähtekoodi, kui
NA-135 ainult minimaalse rakenduse infrastruktuu
kooste see pole vajalik rakenduse
käitamiseks vajamineva ride
käitamiseks.
failikomplekti. osakonnaga
Arendusosa
Kooste kirjelduste alusel valmivat Eelkõige ei tohi tekitada olukorda,
kond koos
Paigalduspaketi paigalduspaketti peab olema kus rakenduse jooksutamiseks uues
NA-136 infrastruktuu
kooste võimalik liigutada erinevate serveris, tuleb see tingimata just
ride
serverite vahel. sealsamas kokku kompileerida.
osakonnaga
Lähtekoodi kompileerimine peab Selle nõude täitmise võimaldamiseks
Paigalduspaketi Arendusosa
NA-137 olema teostatav ka Interneti on RIK-is kasutusel sisemised
kooste kond
ühenduse puudumise korral. tarkvarakomponentide repod.
Infrastruktuu
Paigalduspaketi Andmebaasi paigalduse skriptid ei Administraator peab saama
NA-138 ride
kooste tohi olla kompileeritud. veenduda skriptide sisus.
osakond
Lisad:
Lisa 1 – Staatuslehe nõuded
Front-End nõuded v1.0
KINNITATUD
Direktori 05.06.2019. a
Käskkirjaga nr 77
Lisa 4
versioon 1, jaanuar 2019
https://dok.rik.ee/x/viWcAg
Sisukord
Sissejuhatus
Mõisted
HTML
o Nõuded
CSS
o Nõuded
Responsiivsus
Javascript
o Nõuded
Veebi sisu juurdepääsetavussuunised (WCAG) ja üleüldised kasutajakogemust
puudutavad nõuded
o Nõuded
Meediumite kasutamine veebilehel (veebilehe laadimiskiirus)
Koodibaasi kvaliteedi tagamine
Muud nõuded
o Nõuded
Sissejuhatus
Tehnoloogia areng on tekitanud olukorra, kus pakutavate tehnoloogiate virr-varrist on raske leida
asjakohaseid suunised, mille järgi juhinduda. Eriti peegeldub see Front-End tehnoloogiate
rakendamisel, kus loodavate lahenduste kvaliteet on seinast-seina. Ühest küljest on sellise
olukorra tekkimist võimaldanud asjaolu, et veebilehe arendamisel kasutatavad tehnoloogiad on
vigade tolerantsed. See tähendab seda, et HTML-is või CSS-is esinevate vigade kohta ei anna
veebilehitsejad vaikimisi arendajatele tagasisidet. Kui programmeerimiskeele interpreteerimisel
tekib viga, siis veasituatsiooni põhjustatud kohas tegevus lõpetatakse ja selle katkestamise põhjus
kirjutatakse kas ekraanile või mõnda faili. Siis HTML/CSS-i korral see nii ei ole. HTML/CSS-is
esinevad vead saab tuvastada vaid kaudselt, kuna veebilehitseja tootjad on loonud enda poolt
loodud veebilehitsejasse tööriistad, mis parendavad või ignoreerivad vigast koodi. Seega on
võimalik kirjutada vigadega koodi, aga kasutaja neid vigu veebilehel ei näe.
Käesolev dokument käsitleb endas juhiseid ja suuniseid, mida tuleb järgida veebilehtede
programmeerimisel. Käsitlevateks tehnoloogiateks on HTML5, CSS3 ja Javascript ehk see osa,
mis toimub veebilehitsejas (browseris). Oluline osa sellest dokumendist keskendub ka sellele,
kuidas tagada veebilehtede arendamise järjepidevus ja kvaliteet, mis vastaks tänapäeva
veebilahenduste arendamise nõuetele ja WCAG suunistele.
Lisaks eelnimetatule tuuakse käesolevas dokumendis välja ka parimad praktikad, mis aitavad
meeskonnal paremini luua ja hallata pikaajalisi projekte.
Enne projekti tegelikku algust lepitakse kokku kõik erisused - millised nõuded konkreetses
projektis ei rakendu (nt pole võimalik või vajalik).
Mõisted
Grid-system – reeglistik, mis pakub ühtset süsteemi kasutajaliidese komponentide laiuste ja
kauguste kirjeldamiseks. Tänapäeval on grid-system see, mis kirjeldab ka veebilehe
responsiivsuse. Ehk reegleid, mis kirjeldavad, kuidas veebileht erineva suurusega
ekraanidel välja näeb.
Javascript – skriptikeel, mille abil luuakse veebilehele erinevaid interaktsioone. Tuvastades
kasutaja tekitatud sündmuseid võimaldab keel lisada, muuta või kustutada veebilehe sisu. Üks
osa Javascriptist on ka peidetud andmevahetuse võimaldamine.
HTML5 (Hyper Text Markup Language) – struktureeritud markeerimise keel. Viies
põhiredaktsioon. Keel, mille abil kirjeldatakse veebilehe andmeid ja struktuuri.
CSS (Cascading Style Sheets) – keel, mille abil kirjeldatakse veebilehe välimust.
WCAG (Web Content Accessibility Guidelines) – dokument, mis pakub suuniseid, kuidas
veebilehe sisu juurdepääsetavust parendada.
HTML
Veebilehe valmistamisel on HTML-i roll kirjeldada lehe struktuuri ja seda, mis andmed sellel
lehel olemas on. Semantiline HTML tähendab seda, et HTML-li kirjutamisel on eelistatud
esmajärjekorras semantilisi (tähendustega) elemente. Semantilised elemendid annavad olulist
teavet nii otsingumootoritele kui ka lehe külastaja abitarkvaradele. Teave puudutab just seda, mis
andmed on veebilehel ja kuidas need omavahel seotud on.
Semantilise HTML-i teine oluline eelis seisneb selles, et tagab kindluse tuleviku suhtes (future
proofing) või kasutuskõlblikuse / väljanägemise browseris ilma CSS'ita. Koodi loetakse
arendajate poolt ja tõlgendatakse arvutite poolt.
Nõuded
Nr Nõude sisu Nõude seletused
Semantiliste elementide kohta saab täpsemat infot leheküljelt: http://html5
Lehe kirjeldamisel on
lehekülg koondab informatsiooni W3C Working Groupi dokumentide refe
FEH1 kasutatud semantilisi
esmase ülevaate võimalikest elementidest ja nende kasutamiskohtadest. Tä
elemente.
viidatakse algmaterjalile.
Halb näide Hea näide
Pealkirjad ja mõned HTML5 elemendid (Sections and Outlines of an HTM
Document) kirjeldavad veebilehe sisupuud. Puudulike pealkirjade või ebak
elementide kasutamine moonutab lehe tegelikku sisupuud.
Lehe sisupuu peegeldab
FEH2 Testimiseks sobivad rakendused, mis oskavad välja joonistada HTML5 do
lehe tegelikku hierarhiat.
Näiteks WAVE Toolbar või HTML5 Outliner.
Loe lähemat WCAG suunistest käesoleva dokumendi vastavast peatükist.
Kuna HTML on mõeldud sisu struktureerimiseks, siis ei tohiks kasutada H
eesmärk on vaid mõne kujunduselemendi ekraanile joonistamine. Näiteks
huvides kohane lisada HTML-i elemente, mis on tühjad (ilma väärtuseta) j
näiteks kuvada ikooni. Graafika eraldamine HTML-ist pakub võimalust ju
kohast. Ühtlasi võimaldab selline meetod muudatusi teha nii, et ei peaks se
äriloogikasse.
Koodis puuduvad Halb näide
elemendid, mida on
kasutatud selleks, et
FEH3
näidata ekraanil mõnda Hea näide
kujunduselementi. Näiteks
ikoonid või muu graafika.
Märkus. Siin pole mõeldud elemente, mille sisu täidetakse Javascripti abil
jmt. Küll aga peavad sellised elemendid sisaldama informatsiooni juhuks k
rakendu. Või juhtudeks, kui kasutaja veebilehitsejas on Javascripti kasuta
kehti see kriteerium nn Backdrop jmt komponentidel, mida kasutatakse kuj
nähtavuse parendamiseks. Selliste komponentide jaoks tuleks kasutada vas
parameetreid.
Veebileht koosneb komponentidest ja komponendile kuuluvatest elementid
lähenemine veebilehe arendamisel tähendab seda, et lehe loomisel on selge
erinevad väiksemad osad (ehk komponendid/elemendid). Neid väiksemaid
erinevates sisulehtedes. Ehk lehe komponendid on korduvkasutatavad ja o
ümbritsevast HTML-ist.
HTML-ist on võimalik selgelt eristada, milline osa koodist on sisu ja milli
hoitakse koos lehe paigutust (grid-system). Eemaldades või lisades kompo
HTML-is kirjeldatud lehe
tegevus lehe elementide paigutust.
FEH4 komponendid on
eristatavad.
Alljärgnevas näites on kasutatud kahte komponenti: layout ja card. Esimes
veebilehe sisu paigutust horisontaalsel teljel (teda ennast pole lehe külastaj
veebilehte koos. Teine on aga sisu komponent, mis on lehe külastajale näh
sellest, palju on talle ruumi antud layout komponendi vahendusel. Mõlema
millel on täita oma roll. Seega pole asjakohane märkida layout-ile, milline
näeb. See, milline üks või teine komponent välja näeb, seda kirjeldatakse v
juures. Sellest siis alljärgnev halb ja hea näide.
Halb näide Hea näide
Javascript on tänapäeval de facto veebi osa. Lisades lehele interaktsioone j
Lehel on teade, kui
andmevahetust, pakub see lehe külastajale paremat kasutajakogemust kui s
FEH5 kasutajal puudub
CSS-i kasutamine. Kuna Javascripti osakaal lehe vajaliku funktsionaalsuse
Javascripti tugi.
siis on hädavajalik külastajale teada anda, kui tema veebilehitsejal Javascr
Kui külastada lehte iganenud veebilehitsejaga, siis kuvatakse külastajale se
sisaldab viiteid, kuidas uuendada või asendada oma veebilehitsejat.
Lehel on teade, kui
kasutaja külastab
FEH6 Märkus. Iganenud veebilehitseja all peetakse silmas neid veebilehitsejaid,
veebilehte iganenud
tootja poolt lõpetatud. Kuna veebilehitsejate uuenduste tsükkel on kaasaeg
veebilehitsejaga.
12 nädala tagant, siis need veebilehitsejad tagavad parima kasutajakogem
turvalisuse. Kasutajaid tuleks suunata kasutama just neid veebilehitsejaid.
Validaatorite eesmärk on pakkuda esmast teavet testitava koodi kohta. Val
käsitleda kui põhjust väita, et loodud kood on kasutuskõlbmatu. Igat rapor
eraldi ja võrrelda seda kokku lepitud nõuetega. Tarkvaraprojekti planeerim
valitud tehnoloogiatega. Näiteks kui on kasutuses tehnoloogia, mis baseeru
osapoole rakendustel, siis projekti teostajal ei ole võimalik tagada seda, et
genereeritud kood oleks täismahus valideeruv. Sellegi poolest tuleks eelist
FEH7 Kood on W3C valideeruv.
väljund vastaks WCAG suunistele ja võimalikest mööndustest tuleb projek
informeerida tellijat. Mööndused peavad olema põhjendatud, näiteks kolm
kasutamisel ja paremate alternatiivide puudumine.
See muidugi ei tähenda seda, et valideerimisel avastatud vead (ehk “errors
Koodis esinevad vead tuleb parandada. Muud valideerimisel saadud tulem
hinnang eraldi.
Erinevad kujunduselemendid, mis ei ole lehe sisu osa, tuleks realiseerida k
Graafika, mida on võimalusi. Näiteks varjud, kumerad ääred, gradiendid jmt.
võimalik realiseerida CSS- CSS-is kirjeldatud kujunduselemendid võimaldavad eraldada sisu visuaali
FEH8
iga, tuleb ka realiseerida paindlikkust kujunduse muutmiseks, täienduste tegemiseks jmt. Ühtlasi CS
CSS-iga. graafikat on kerge kohandada vastavalt ekraanile, millel teda kuvatakse. V
CSS-i abil loodud graafikat vastavalt külastaja ekraani võimekusele kohan
HTML võimaldab ära märkida, millist tüüpi väärtust sisestusväli eeldab (li
Vormi sisestusväljadel on võimalik ka lisada valideerimisreeglid, mis ka kontrollivad, kas sisestatud
FEH9 kasutatud asjakohast reeglitele). Eriti oluline on see aina rohkem levima hakkanud puutetundlik
tüüpi. andmete sisestamisel kuvatavale klaviatuurile saab ette öelda, millist tüüpi
seade automaatselt optimeerib klaviatuuri just selle jaoks.
Halb näide Hea näide
CSS
Veebilehe valmistamisel on CSS-i roll kirjeldada, milline see veebileht välja näeb. Ehk see,
millisena oleme tänapäeval harjunud veebilehti nägema, on kirjeldatud kasutades CSS-i keelt.
Kui veebilehel puudub viide CSS failile, siis veebilehe väljanägemise kirjeldab HTML
elementide vaikeväärtused, mille on ära kirjeldanud veebilehitseja tootja.
Keskmiste ja suuremate veebilehtede loomisel ja selle CSS-i koodibaasi haldamiseks on soovitav
veebilehe komponendid jagada erinevateks failideks. Siinkohal mängivad olulist rolli erinevad
nn CSS-i preprotsessorid, mis võimaldavad luua CSS-i läbi struktureeritud lähenemise.
Preprotsessorid on tööriistad, mis pakuvad tarkvaraloojale võimaluse jagada oma CSS
pisemateks osadeks. Võimaldavad luua CSS-i arhitektuuri, kus suured komponendid toetuvad
pisematele.
Tänapäeval ühed levinumad CSS-i preprotsessorid on: LESS ja SASS/SCSS. RIK kasutab
SCSS-i.
CSS-i koodistandardi paika panemiseks ja kontrollimiseks oleks soovitav kasutada ka SCSS
Linterit. Linter on tööriist, mis aitab valideerida SCSS-i koodi vastavalt kokkulepitud reeglitele.
Tänapäeval on olemas abivahendid, mis kontrollivad koodi korrektsust töö käigus automaatselt.
Nõuded
Nr Nõude sisu Nõude seletused
Arendusprotsessi kiirendamiseks ja jätkusuutlikuse tagamiseks on hea aluseks
komponentide teek, mis pakub ühtset ökosüsteemi ja dokumentatsiooni veebile
RIK kasutab Twitter Bootstrap'i ja seda tuleks uutes projektides ka eelist
lepitud teisiti.
Kuna valmis teek pakub juba hulganisti komponente ja elemente, mida veebile
Kasutatud on mõnda
kasutada, siis nende kombineerimine võimaldab luua pidevalt juurde uusi vaate
levinumat CSS-i
peaks sekkuma kujundaja.
FEC1 raamistikku
Teegi valimisel peab peale kvaliteetse dokumentatsiooni ja populaarsusele olem
(eelistatult Twitter
kriteeriumiks ka asjaolu, et see oleks modulaarne ja võimaldaks muuta sisendv
Bootstrap).
SCSS CSS-i preprotsessorit). Igal projektil on oma nõuded ja vajadused. Teek
sisse-välja lülitada oma funktsionaalsust. Modulaarsus ja sisendväärtuste muut
panna just sellise koodibaasi, mida konkreetne projekt vajab. Projektis raames
olema ainult vajalik funktsionaalsus (kasutaja browser ei tõmba alla staatilisi re
kasutata).
Veebilehitsejate tootjad on loonud võimaluse eksperimentaalseid ja/või mitte s
kasutada lisades atribuudi algusesse veebilehitseja tootja eesliidese. Kuna neid
ajal, mil kasutatav tehnoloogia pole veel standardiks saanud või nimetatud funk
tootja poolt täies mahus implementeeritud, siis lähtekoodis neid sisaldada ei to
sisaldama ainult standardile vastavaid atribuute.
Veebilehitsejate tootjate eesliidesed lisab eraldi rakendus (post-production). Se
erinevad nn autoprefixer tööriistad, mis pakuvad võimaluse juhtida, milliste ve
milliste versioonidele eesliidest tuleb suunata (PostCSS).
Halb näide Hea näide
CSS-i lähtekood
sisaldab vaid Antud kriteerium puudutab ka tänaseks juba iganenud meetodeid, mille abil pü
FEC2 konkreetse veebilehitseja spetsiifilisi vigu, mis võimaldab just selle veebilehits
standardseid
atribuute. eraldi CSS-i kirjeid. Selle asemel tuleb välja selgitada mitte konkreetse veebile
versioon, vaid selle võimekus. Selle jaoks on olemas nii CSS-is kui ka Javascri
tööriistad.
CSS-is on selle jaoks näiteks @support tingimus, mis võimaldab tuvastada CS
võimekust. Näiteks:
Visuaali kirjeldamiseks on kasutatud CSS-i klassi selektorit. See tähendab seda
rakendamiseks kasutatakse CSS klasse ja/või HTML elemente. Eelistada tuleb
klassi ja vältida ID selektorit.
Nõuet ei kohaldata tüpograafia kirjeldamiseks. Tüpograafia puudutab lehekülje
sisestavad sisu mõne tekstiredaktori kaudu. Nendeks tekstiredaktoriteks on pea
tüüpi tööriistad, mis võimaldavad sisu sisestada nagu seda tehakse näiteks Mic
tööriistad kirjutavad HTML-i koodi taustas ise ja nemad oskavad tähistada teks
HTML elementidega (p, h1-h6, table jne).
Märkus. CSS-i klassi eelistamise soovitus tuleneb sellest, kuidas toimub CSS-i
täitmine. Kui CSS-is on sarnaseid reegleid, siis mille põhjal otsustab veebilehi
CSS-i selektorina on rakendada? Et otsus oleks võimalik teha, antakse igale selektorile kaal. Suurem
FEC3 eelistatud peamiselt reeglid rakenduvad. ID-ga ja pikad selektorid omavad märkimisväärset kaalu.
CSS klasse. arendajate poolt mingi konkreetse komponendi visuaali muutmisel on igaüks k
selektori, siis on ilmselge, et iga arendaja koodi lisandumisel on konkreetse vis
puudutav CSS omandanud märkimisväärset kaalu. Selle tulemusel tekib olukor
muudatuste tegemine võib osutuda võimatuks. Ühtlasi selline lähenemine läheb
CSS-i klassi nimetamise põhimõtetega.
Halb näide Hea näide
Mida pikem on CSS-i selektor, seda kauem võtab veebilehitsejal aega selle täit
koodi jälgitavus ja loetavus. Seepärast on soovitav, et CSS-i selektor ei oleks p
sammu.
Kuna CSS-i selektori täitmist alustatakse vasakult paremale, siis need kolm-ne
eelistatuna olema lähimad struktuurid. Tuleb ka arvestada, et pikem selektor om
suuremat kaalu reeglite rakendumisel (loe eelmise punkti märkust). Kui erand o
erandid lubatud. Aga läbivalt tuleb siiski kasutada kuni kolme-nelja sammu pik
CSS selektorite pikkus Halb näide Hea näide
FEC4
on mõistlik.
Veebilehitseja tootjad pidevalt optimeerivad oma algoritme, et CSS-is kirjelda
oleks võimalikult kiire. Kiirust mõõdetakse küll millisekundites, kuid mahukam
võib tekkida olukord, kus mahukate selektorite täitmine võtab põhjendamatult
CSS-i klasside nimetamine peab olema läbi rakenduse ühesugune. Tänapäeval
klasside nimetamise põhimõte on BEM (block-element-modifier). Nõue tagab
kirjutavad erinevad arendajad, siis klasside nimetamise loogika on läbivalt sam
ühtsemaks ja lihtsamini jälgitavamaks. Ühtlasi pakub BEM kahele kõige suure
arendamise murekohale lahendust. Esiteks nõuab see seda, et kood oleks sema
Teiseks vähendab võimalust, et erinevate arendajate poolt koostatud kood tekit
kirjutatakse teineteise vormingud üle).
BEM kohta leiab täpsemat infot siit: https://en.bem.info
Halb näide Hea näi
On kasutatud mõnda
FEC5 levinumat CSS klassi
nimetamise põhimõtet.
Senised praktikad on näidanud, et veebilehe arendamisel ja ülesehitamisel on k
tulemusi andnud komponendipõhine lähenemine: SCSS-i lähtekood on struktu
komponent on kirjeldatud oma failis. Sealjuures üldised ehk globaalsed parame
SCSS-i lähtekood on ühte faili. See tähendab seda, et leht koosneb erinevastest plokkidest ja plokid
FEC6 struktureeritud komponendi muutmine/parendamine on võimaldatud nii, et see ei vajaks teiste
komponendipõhiselt. samaaegset muutmist (st ei segaks teiste komponentide arendajaid). Selleks tul
koodibaas väiksemateks loogilisteks osadeks, milleks on näiteks navigatsioon,
modaalaknad jmt.
Ei ole hea praktika siduda Javascripti funktsionaalsust HTML elemendiga CSS
selleks data-* atribuute. Nõnda tekitatakse Javascripti ja HTML-i sidumiseks u
mis ei mõjuta lehe semantikat ega sega visuaali ja Javascripti funktsionaalsust.
CSS klasse
kasutatakse vaid
FEC7
visuaali
kirjeldamiseks.
Responsiivsus
Responsiivsete veebilehtede arendamine sai hoo sisse, kui oli vaja hakata veebilehte muutma
kasutatavaks ka väiksematel ekraanidel: nutitelefonidel, tahvlitel. Nüüd aga me ei saa enam
lähtuda kolmest ekraanist: mobiil, tahvel ja arvuti. Ekraani mõõte, millega veebilehti tänapäeval
külastatakse, on väga palju. Selleks, et igas suuruses oleks veebileht tarbitav, tuleb muuta kogu
veebileht sõltuvaks ekraani mõõdust. Ühest küljest aitab meil seda teha juba grid süsteemi
rakendamine, kuid grid määrab ära vaid komponentide laiused. Et oleks võimalik juhtida ka
komponentide ja nende elementide propotsioone (teksti suurus, padding-marging jne) lähtuvalt
ekraani suurusest, siis seda aitab meil saavutada juba mõnda aega CSS-is kasutatav ühik „rem“.
Mida ühik „rem“ tähendab? Kõige lihtsam on seda seletada nõnda, et selle väärtus sõltub
HTML-i juurelemendi (root element) teksti suurusest. HTML-i juurelement on element „html“.
Vaikimisi on selle elemendi teksti suurus 16px. See ütleb meile, et 1rem = 16px. Mida me saame
selle teadmisega peale hakata? Me saame kogu veebilehel kasutatava disaini panna sõltuma
juurelemendi teksti suurusest. Vaatame alljärgnevat näidet:
Pikslites kirjutades oleks:
Kui aga muudame juurelemendi teksti suuruse sõltuvaks ekraani suurusest (ühtlasi määrame ära
minimaalse ja maksimaalse teksti suuruse), siis saame luua olukorra, kus veebilehe
komponentide ja elementide propotsioonid muutuvad vastavalt sellele, kui suur on lehe külastaja
veebilehitseja aken. Nõnda ei teki enam olukord, kus suurel ekraanil on tekst ja elemendid liiga
pisikesed ja väiksel ekraanil aga vastupidi. Meil on olemas nüüd keskne koht, mille kaudu saame
muuta kogu veebilahenduse kujunduse propotsioone.
Loe täpsemalt Fluid Typegraphy.
Lisaks
CSS-i rakendamisel on mõistlik kaaluda varianti luua täiendavaid tööriistu (Utilities), mis
hõlbustavad teha kasutajaliidese kujunduses parendusi nõnda, et selle jaoks ei pea muutma
komponenti või selle elemente. Näiteks Bootstrap pakub selliseid tööriistu
https://getbootstrap.com/docs/4.1/utilities/borders/ Responsiivsete lahenduste maailmas osutuvad
need tööriistad hädavajalikuks, kuna arenduse käigus on vajadus veebilahenduse propotsioone
juhtida vastavalt tekkinud olukorrale (näiteks lähtuvalt ekraani suurusest).
Javascript
Tänapäeval kuulub Javascript iga veebilahenduse juurde. Javascript on see osa veebilehest, mis
annab sellele dünaamilisuse ja võime reageerida kasutaja toimingutele. Ühtlasi aitab luua ka nn
polyfill-e, mille abil saab arendaja kasutada veebilehitsejas API-sid, mis on vaikimisi arendaja
poolt toetatud veebilehitsejas puudu. See võimaldab kasutada tehnoloogiaid, mis on muidu
kasutatavad vaid uuemates veebilehitsejates.
Dokumendiobjektide mudel (DOM, Document Object Model)
DOM on platvormist ja keelest sõltumatu W3C poolt standardiseeritud HTML dokumentidega
suhtlemise liides. See liides võimaldab näiteks Javascriptil lugeda ja muuta veebilehte. Selle
liidesega suhtlemine on ka põhjus, miks osad veebilahendused tunduvad kasutaja jaoks aeglased
või lihtsalt ei toimi ootuspäraselt. Kuna DOM sisaldab kogu informatsiooni kuvatava veebilehe
kohta, siis on tegemist väga suure objektiga. Selles mingite muudatuste tegemine nõuab
veebilehitsejal erinevaid tegevusi. Ja need tegevused, mida veebilehitseja mingi toimingu
tulemusel peab täiendavalt tegema, on need, mida me soovime arendamise käigus hoida
minimaalsena. Oluline on siinkohal ka meeles pidada, et on andmeid, mida DOM-is ei sisaldu.
Näiteks kui me küsime Javascripti vahendusel elemendi kõrgust-laiust, siis veebilehitseja peab
selle väärtuse küsimise hetkel välja uurima. Kui seda küsimist aga tehakse korduvalt ja
erinevates skriptiosades erinevatel põhjustel, siis see on üks nendest põhjustest, mis võib muuta
rakenduse aegalseks.
Selles, et neid probleeme vältida, on veebilehitseja tootjad loonud erinevaid täiendavaid API-sid,
mille abil oleks võimalik DOM liidesega efektiivsemalt suhelda. Näiteks väga tihti on
veebilahendustes vaja teada saada, kas üks või teine element on kasutaja jaoks nähtav.
Ajalooliselt on seda probleemi erinevalt lahendatud, kuid kõik need nõuavad veebilehitsejalt
liigset tööd. Selle jaoks on nüüd aga olemas eraldi Intersection Observer API, mis võimaldab
seda funktsionaalsust paremini oma arendustest rakendada. Arendajal võib tekkida ka vajadus
teada saada, kas DOM-is on midagi muutunud. Kas mingi osa skriptist on teinud HTML-is
mingeid muudatusi. Varasemalt tuli selleks kirjutada eraldi skript, mis käib DOM-ist
perioodiliselt muudatusi otsimas/kontrollimas. Skripti kirjutamise asemel on nüüd olemas
efektiivsem muudatuste jälgimise võimalus - kasutada MutationObserver API.
DOM-iga suhtlemise meetodites on toimunud viimastel aastatel oluline nihe. Kui eelnevalt tuli
arendajal kirjutada kood, mis mingi reegli alusel küsib DOM-ilt infot, siis nüüd on pigem
vastupidi. DOM ütleb ise, kui jälgitav tunnus on muutunud.
Kui eelnimetatud DOM-i puudutavad API-d on midagi, mida pakuvad veebilehitsejad, siis
nendele lisaks on erinevad arendajad loonud veel täiendavaid liideseid, mis on veebilehitsejast
sõltumatud. Üks populaarsem liides on Virtual DOM. Internetist võib selle kohta leida väga palju
materjali, aga lihtsamalt öeldes on tegemist DOM-i abstraktsiooniga ehk lihtsustatud ja
eraldiseisva versiooniga kuvatavast veebilehest. Kuna veebilehitseja enda DOM on väga
mahukas ja sellega suhtlemine võib osutuda ressursinõudlikuks, siis Virtual DOM pakub
võimalust teha muudatusi veebilehes nõnda, et Virtual DOM ise vastutab selle eest, millised
muudatused tuleb saata veebilehitseja DOM-i, et kasutaja saaks neid ka näha. Sellisel viisil
muudetakse veebilehitseja DOM-i vaid siis, kui seda tõesti on vaja teha ja seda püütakse teha
võimalikult ressursisäästlikult.
Virtual DOM-i kasutavad näiteks sellised tehnoloogiad nagu React, Vue, Angular jne.
Eelnimetatud tehnoloogiad on pigem raamistikud, mille üks osa on Virtual DOM-i rakendaine.
Internetist võib leida ka vaid Virtual DOM-i liidese jaoks mõeldud Javascripti teeke.
Nõuded
Nr Nõude sisu Nõude seletused
JS kirjutamisele tuleb läheneda modulaarselt. Koodibaas tuleb jagada väiksemateks
komponentideks. Eelistada tuleb ES6 mooduleid (import/export).
See parandab:
funktsionaalsuse selget eraldatust
koodi uuesti kasutamist
koodi testimist isolatsioonis
koodi hoomatavust arendaja poolt
JS-i lähtekood on
FEJ1
komponendipõhine
Projekt sisaldab käske koodi lintimiseks, testimiskes ja vajadusel kompileerimiskes
Projekti raames peab kood jälgima ühtset stiili ja standardit. Ühtne stiil ja standard
konfigureeritud style guide (mõne laialt levinud) ja linteri.
Linter aitab:
välja tuua potentsiaalseid vigu koodis
Vorming, linter ja parandada koodi loetavust
FEJ2
build protsess hoida koodi kvaliteeti
keskenduda probleemi lahendamisele
- https://eslint.org/
- https://standardjs.com/
- https://github.com/airbnb/javascript/
- https://gulpjs.com/
- https://webpack.js.org/
- https://docs.npmjs.com/misc/scripts
Koodi kommenteerimiseks/dokumenteerimiseks eelista JSDoc formaati -
http://usejsdoc.org/index.html.
kasuta // järgneva koodi rea kommenteerimiseks
kasuta // FIXME: et välja tuua probleeme
FEJ3 Kommentaarid kasuta // TODO: et välja tuua lahendusi probleemidele
See annab:
võimaluse genereerida dokumentatsiooni funktsioonide, meetodite, konstru
ühtne kommenteerimise stiil
koodi editorid võivad kuvada lisa informatsiooni kasutatava funktsionaaluse
Veebi sisu juurdepääsetavussuunised
(WCAG) ja üleüldised kasutajakogemust
puudutavad nõuded
Veebi sisu juurdepääsetavussuunised hõlmavad mitmeid soovitusi veebi sisu juurdepääsetavuse
parandamiseks. Eesti keeles on võimalik tutvuda suuniste täisdokumendiga siin:
http://www.w3.org/Translations/WCAG20-et/.
Arendusprojektis tuleb kasutada raamistikke, mille väljund HTML peab vastama WCAG
suunistele.
Kuid peamised põhimõtted on:
Veebileht on struktureeritud korrektselt.
Siin on mõeldud just seda, millest oli juttu ka juba HTML-i peatükis. Tuleb eelistada
tähendustega elemente. Kui veebilehel on loetelu, siis tuleb kasutada ka vastavat HTML
elementi. Täiendavat semantikat võimaldab lisada WAI-ARIA rollide mudel
(https://developer.mozilla.org/en-US/docs/Learn/Accessibility/WAI-ARIA_basics ) Rolle
saab kasutada ka sellistes olukordades, kus semantiliste elementide kasutamine pole
mingil põhjusel võimalik. Veebilehel esinevatele ajas muutuvatele meediumitele saab
WAI-ARIA States and Properties mooduli abil lisada täiendavat informatsiooni.
Kasuta tekstilist vastet kui visuaalselt on näha vaid ikoon, video, audio jmt.
Kui lehel on kasutatud nupuna ikooni, siis lisa nupule ka info, mida see ikoon tähendab.
Seda on kõige lihtsam teha kasutades HTML-is title või alt atribuuti. Vormi elementidel
tuleks kasutada label elementi.
Ära keskendu ainult visuaalile.
Lehe sisu peab olema arusaadav ka siis, kui lülitame välja näiteks CSS või kui lehte loeb
ette kasutajale tarkvara. Oluline on silmas pidada, et ikooniga või värviga tähistatud
kujunduselemendid oleks ka vaegnägijale tarbitavad (https://www.w3.org/TR/WCAG20-
TECHS/G95.html, https://www.w3.org/TR/WCAG20-TECHS/G18.html).
Veebileht on kasutatav ka klaviatuuriga.
Komponentide loomisel tuleks arvestada kasutaja harjumustega. Kui kasutajal on
harjumus checkbox teha tühik klahviga aktiivseks, siis see peaks toimima ka siis, kui see
checkbox on loodud kasutades Javascripti abi.
Täiendavad kasutajaliidese komponentide nõuded leiad RIKi UIG lehelt
Nõuded
Nr Nõude sisu Nõude seletused
Igal elemendil, millega kasutaja saab midagi teha (lingid,
vormi väljad, nupud jmt), on
kirjeldatud hover olek. Hover olek on see, kui kasutaja
liigub hiirega selle elemendi peale. Erandiks on
Meediumitel, mis
puutetundlikud ekraanid, kus hover olek võrdub klikiga.
võimaldavad
See tähendab, et funktsionaalsused, mis sõltuvad hover-
külastajale
FEW1 ist, tuleb puutetundlikel ekraanidel ümber
interaktsiooni, on
teha klikipõhiseks. Siit ka soovitus otsutada, milline on
kirjeldatud
primaarne funktsionaalsus. Üldiselt liigub maailm selles
nn hover olek.
suunas, et funktsionaalsus, mis toob kasutajale midagi
nähtavale hover-i abil, ehitatakse siiski kliki peale, kuna
tõusev trend on see, et veebilehti külastatakse pigem
puutetundlike ekraanidega.
Focus olek aitab kasutajal eristada aktiivset vormi
elementi teistest.
Vormi elementidel on Märkus: selleks, et hinnata, kas focus on normaalselt
FEW2
kirjeldatud focus olek. nähtav, tuleb lähtuda WCAG poolsest soovitusest teksti
värvi ja teksti taustavärvi vaheline kontrasti määrast.
Tööriist
testimiseks: https://webaim.org/resources/contrastchecker/
Active oleks aitab kasutajal eristada aktiivset elementi.
Elementidel on
FEW3 Näiteks klaviatuuri abil lehel ringi liikudes saab aktiivne
kirjeldatud active olek.
interaktsiooni võimaldav element teda eristava vormingu.
Mahukate veebilehtede korral on hea anda lehe külastajale
Elementidel on tagasisidet viidete kohta, mida ta on juba külastanud.
FEW4
kirjeldatud visited olek. Sedasi lehe korduval külastamisel on tema persionaalne
ajalugu näha.
Veasituatsioonid on Veasituatsioonide tekkimisel antakse kasutajale asjakohast
sõnastatud tagasisidet. Teade on tähistatud nii värvi kui ka vastava
asjakohaselt ja ikooniga. Kehtib reegel, et süsteemi tõrked, mis ei tulene
FEW5
omavad vastavalt kasutaja tegevusest, tähistatakse punase värviga. Muud
situatsioonile tõrked, mis on põhjustatud kasutaja käitumisest, pigem
korrektset visuaali. oranziga (ehk hoiatava, informatiivse tooniga).
Veebilehel on arvestatud olukordadega, kus näiteks tabel
Situatsioonid, kus on tühi. Sellistel olukordades tuleb kasutajale anda infot,
informatsioon on miks see on tühi ja vajadusel lisada juurde, mida ta peaks
mõnes komponendis tegema, et see infoga saaks täidetud.
FEW6
puudu või on alles
saabumas, on selgelt Sama kehtib ka ajas muutuvate meediumite kohta. Kui
tähistatud. mingi informatsiooni laadimine nõuab rohkem aega, siis
selle laadimise kohta tuleb anda kasutajale tagasidet.
Nii nagu päris maailmas, nõnda ka veebis, peavad
animatsioonid peegeldama objektide kergust, raskust,
suurust jmt. Animatsioonid peavad olema kasutajat
toetavad ja kirjeldama animeeritava elemendi suhet
ülejäänud lehega. Et animatsioonid ei hakkaks liialt
riistvara koormama ega kasutajat ärritama, tuleb
animatsioonide kirjeldamisel lähtuda animatsiooni
optimeerimise põhimõtetest. Nendeks on:
- animatsioonid ei tohi nõuda veebilehitsejalt
Veebilehel kasutatud
põhjendamatuid kordusi;
animatsioonid
FEW7 - animeerida tuleb CSS-i atribuute, mis on
parendavad
veebilehitsejate poolt optimeeritud;
kasutajakogemust.
- animatsioonid tuleb käivitada komplektina ja
ajastatult veebilehitsejale kõige paremal hetkel
(requestAnimationFrame).
Mida ühe või teise CSS-i atribuudi muutmine
veebilehitsejalt nõuab, saab tutvuda lehel CSS Triggers
Märkus: Animatsioonid peavad olema põhjendatud, kui
animatsioon on põhjendamata ja/või näiteks epileptikutele
isegi ohtlik, siis see kriteerium ei ole täidetud .
Meediumite kasutamine veebilehel (veebilehe
laadimiskiirus)
Mitmekesise meediumi kasutamine veebilehel avaldab otsest mõju lehe laadimiskiirusele ja
sellele, kui kiiresti veebilehitseja suudab lehe külastajale valmis meisterdada. Mida suurem on
veebilehe toimimiseks vaja erinevate ressursside osakaal, seda kauem läheb aega, mil leht on
kasutamiseks valmis.
Jättes korraks kõrvale CSS ja Javascript failid, siis kõige suuremateks veebilehe kuvamise
blokeerijateks on pildid ja videod.
Piltide kasutamisel tuleb pöörata tähelepanu nende mahule. Ei ole sobilik lisada veebilehele pilte,
mille maht on põhjendamatult suur. Kui on alust arvata, et kasutavate piltide mahud on liiga
suured, siis alljärgnevad tööriistad võimaldavad nende mahtusid vähendada:
- http://www.jpegmini.com
- https://pngquant.org
- https://imageoptim.com
- https://github.com/google/guetzli
Videode kasutamisel tuleb arvestada sellega, et videode vaatamiseks on vaja selle mängijat.
Igasuguse mängija visualiseerimine ja käivitamine võtab aega, kuna mängija jaoks on vaja alla
laadida selle käivitamiseks vajalikke ressursse. Kui lehel on mitu sellist mängijat, siis iga
mängija jaoks tuleb veebilehitsejal tööd teha. Iga täiendav liigutus aga nõuab aega ja see avaldab
märkimisväärset mõju lehe kiirusele.
Mis puudutab aga CSS-i ja Javacripti faile, siis nende kasutamisel tuleb tekitada olukord, kus:
- kõik lehel kasutusel olevad CSS-i failid oleksid liidetud üheks failiks ja faili sisu oleks
minimeeritud;
- kõik lehel kasutusel olevad Javascripti failid oleksid liidetud üheks ja faili sisu oleks
minimeeritud.
Veebilehe kiiruse optimeerimise ja selle mõjude kohta saab täiendavalt lugeda
lehelt: https://kinsta.com/learn/page-speed/ ja
https://developers.google.com/web/fundamentals/performance/critical-rendering-path/
Pildigraafika optimeerimine
Tänapäeval on võimalik kasutada erinevaid tööriistu, mis võimaldavad juba töö käigus
pildigraafikat optimeerida. Selle jaoks tuleb vaid seadistada taustateenus, mis jälgib kataloogides
toimunuid muudatusi ja vastavalt etteantud mustritele käivitavad optimeerimist teostavad
skriptid.
Kõige levinumad taustateenuste skriptide jooksutajad on:
- Gulp
- Grunt
- Webpack
Kuna kõik kolm nimetatud kasutavad mooduleid, mis on kirjutatud kasutades Javascripti, siis on
võimalik ilma suurema vaevata luua lähtuvalt vajadusest projektile omane skript pildigraafika
optimeerimiseks. Seda siis eeldusel, et mõni juba olemasolevatest ei sobi. Küll aga juba vabalt
kättesaadavad skriptid sisaldavad enimlevinud algoritme erinevate pildigraafika
optimeerimiseks.
Tasulistest tarkvaradest tooks välja JPEGmin-i. Tegemist on suurepärase tööriistaga just JPG
piltide optimeerimiseks. Tihti saavutab see pea 3x mahu vähenemise ilma et pilt kaotaks
silmnähtavalt kvaliteedist.
Tutvu pildigraafika erinevate optimeerimise meetoditega siin.
Responsiivsed pildid
Tehnoloogi aitab lehe autoril lisada veebilehele piltmaterjali sellisel kujul, mis võimaldab neid
tarbida erinevate suurutel ekraanidel. Siinkohal tuleks silmas pidada peale pildi kõrguse ja
laiusele ka selle mahtu ja fookuspunkti. Fookuspunktist tuleb kinni pidada, et välitda olukordi,
kus pildil kujutatud oluline element oleks ebanormaalselt lõigatud või muul viisil rikutud.
HTML-i elementile img on võimalik lisada juurde täiendav parameeter, mis sisaldab
informatsiooni võimalike alternatiivsete pildi variatsioonide kohta:
https://developer.mozilla.org/en-
US/docs/Learn/HTML/Multimedia_and_embedding/Responsive_images
Koodibaasi kvaliteedi tagamine
CSS-i kirjutamisel on suureks abiks erinevad nn CSS-i preprotsessorid. Need on tööriistad, mille
abil on võimalik läheneda CSS-i kirjutamisele struktueeritult. Preprotsessorid muudavad CSS-i
skriptikeeleks, mis kompileeritakse tavaliseks CSS-iks, mida veebilehitsejad oskavad lugeda.
Skriptikeelelaadne kirjutamine võimaldab korduvaid tegevusi hoida ühes kohas.
CSS-i preprotsessorid
Tänapäeval levinumad CSS-i preprotsessorid on LESS ja SASS/SCSS. Kuna viimasel ajal on
populaarsust kogumas pigem SASS/SCSS, siis võiks täna alustavates projektides pigem eelistada
SASS/SCSS preprotsessorit. Seda põhjusel, et nimetatud preprotsessori kompetentsi on tööturul
lihtsalt rohkem.
CSS-i postprotsessorid (PostCSS)
Tänapäeval täiendava võimalusena on loodud tehnoloogia, mille abil on võimalik olemasolevat
CSS-i järeltöödelda. Need tööriistad pakuvad võimaluse CSS-i lähtuvalt sisendparameetritele või
teatavatele mustritele muuta selliseks nagu vaja. Näitena võib tuua olukorra, kus ühe rakenduse
jaoks tehtud CSS oleks vaja muuta teise rakenduse jaoks sobilikuks nõnda, et see hakkaks
vastama uue rakenduse stiilinõuetele (näiteks vaja muuta kasutatavat fonti, värve jmt).
Üks levinum põhjusi kasutada PostCSS-i on aga vajadus (Autoprefixer) tagada uuemate
tehnoloogiate tagasiühilduvat tuge ammutades andmeid Can I Use andmebaasist.
Tagasiühilduvat tuge vajavad:
- eksperimentaalses staatuses olev funktsionaalsus
See on funktsionaalsus, mis on küll veebilehitsejal olemas, aga tootja poolt on märgitud
eksperimentaalseks. Eksperimentaalsete funktsionaalsuste eristamiseks kasutavad
veebilehitsejad eesliiteid (prefix). Näiteks
-webkit-box-shadow (spetsifikatsioon näeb ette aga box-shadow). Igal tootjal on oma.
- varasema (kehtetuks tunnistatud) funktsionaalsust kirjeldava spetsifikatsiooni toetamine
Uute veebitehnoloogiate lisamine veebilehitsejatesse on modulaarne. Iga tootja otsustab ise,
millal millist moodulit oma tootesse lisab. Tulemuseks on see, et osa veebilehitsejaid
toetavad funktsionaalsuse varasemat spetsifikatsiooni, teised aga uuemat. Sellest tulenevalt
kasutavad veebilehitsejad erinevat süntaksit funktsionaalsuse rakendamiseks.
Autoprefixed on PostCSS-i moodul, mis on loodud selleks, et lahendada eelnimetatud
tagasiühilduva toega seotud küsimusi, lisab vajadusel eesliitega juurde puuduvad atribuudid ja
teeb süntaksi parendusi seal kus vaja.
PostCSS pakub lahendusi erinevatele probleemidele. Vabalt kättesaadavatest moodulitest saab
ülevaate siit: https://www.postcss.parts.
Kuna moodulid on kirjutatud kasutades Javascripti, siis on lihtne neid mooduleid ise lähtuvalt
projekti spetsiifikast juurde luua.
Linter (lint, linter, linting)
Linter on tööriist, mis otsib koodist võimalikke vigu. Front-End arenduses saab sellist tööriista
kasutada automaatse validaatorina, mis testib iga arendaja koodi vastavalt ette antud standardile.
Selline tööriist pakub võimalust defineerida koodistandard iga projekti jaoks eraldi (ehk saab
panna sõltuma projekti spetsiifikast). Selliselt saab tagada, et kõikidel projektis osalevatel
arendajatel on kood kirjutatud järgides samu põhimõtteid.
Muud nõuded
Nõuded
Nr Nõude sisu Nõude seletused
Rakendus peab Nii avalikuks kui ka sisemiseks kasutamiseks tehtav rakendus peab olema graafilise
FEU1 olema graafiliselt mugavalt kasutatav kõigi enamlevinud seadmete resolutsioonidega vahemikus 320x
eskaleeruv. resolutsiooni korral ei tohi tekkida horisontaalset kerimisriba. Implementatsioon pe
Kõik aknad, mis avanevad peavad olema sellised, mida üksi brauser oma vaikimisi
tekkida olukorda, kus veebilehitseja blokeerib vaikimisi avatava akna ning kasutaja
lubama.
Veebilehitseja poolt võidakse blokeerida avatav aken olukorras, kus rakendus ürita
vahetu tegevuse peale. Näited:
Vaikimisi Veebilehitseja blokeerib avaneva akna, sest see avaneb läbi Javascripti automaatsel
veebilehitseja
poolt Veebilehitseja blokeerib avaneva akna, sest see avaneb läbi Veebilehitseja ei b
FEU2
blokeeritavaid Javascripti automaatselt. kasutaja vahetu teg
hüpikaknaid ei
tohi kasutada.
Operating system Browser
Veebipõhine
kasutajaliides Windows Internet Explorer 11
peab olema Windows Edge (2 viimast versiooni)
kasutatav
enamlevinud Windows Google Chrome (2 viimast versiooni)
veebibrauseritega. Windows Mozilla Firefox (2 viimast versiooni)
Minimaalselt
FEU3 Mozilla Firefox, macOS Safari (2 viimast versiooni)
Safari, Chrome ja
Edge arenduse macOS Google Chrome (2 viimast versiooni)
testimise hetkel 2 macOS Mozilla Firefox (2 viimast versiooni)
viimast (major)
versiooni ning iOS Safari (2 viimast versiooni)
Internet Explorer iOS Google Chrome (2 viimast versiooni)
11.
Android Google Chrome (2 viimast versiooni)
Nõuded kasutajaliidestele
Versioon 1.0
Jaanuar 2019
Sissejuhatus
Kõiki kasutajaliidese nõudeid hoitakse aadressil uig.rik.ee. Uig.rik.ee lehe eesmärgiks on kirjeldada
erinevate kasutajaliidese sisuelementide rakendamise reegleid ja juhiseid. Nõuete kogu on mõeldud
analüütikutele ja programmeerijatele kujunduselementide kasutamise näitlikustamiseks ja nendega
seonduvate nõuete kirjeldamiseks.
Enne projekti tegelikku algust lepitakse kokku kõik erisused - millised punktid vastavas projektis ei
rakendu (pole võimalik/vajalik) ja kas rakenduvad mingid täiendavad nõuded.
Nõuded
Nõuded on aadressil uig.rik.ee
Riigihanke „Ametlike teadaannete WCAG nõuetega
vastavusse viimine“ (241543) hankedokumentide juurde
Arendusleping nr ...
Arenduslepingu eritingimused
Tallinnas
Võttes arvesse Euroopa Liidu struktuurivahenditest projekti "AT WCAG" (projekt nr 2014-2020.12.03.21-
0931), mille kohaselt on vastava projekti toetuste saaja Registrite ja Infosüsteemide Keskus
Registrite ja Infosüsteemide Keskus, (registrikoodiga 70000310) asukohaga Lubja 4, 19081 Tallinn,
mida esindab põhimääruse alusel direktor Mehis Sihvart, edaspidi Tellija,
ja
………………. (registrikoodiga…………) asukohaga …………….., ……. ……., mida esindab
…………alusel ………, edaspidi Täitja,
keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva arenduslepingu (edaspidi nimetatud
Leping) alljärgnevas:
1. Lepingu ese
1.1. Lepingu esemeks on riigihankes „Ametlike teadaannete WCAG nõuetega vastavusse viimine“
(241543) edukaima pakkumuse esitanud Täitja poolt Lepingu lisas 3 mainitud tööde teostamine ja
kõikide muude Lepingust tulenevate kohustuste täitmine (edaspidi ka Töö).
1.2. Pooled kinnitavad, et teevad kõik enesest oleneva, et täita lepingu eesmärgid käesolevas
lepingus, seonduvates õigusaktides ning struktuuritoetuste rakendamise dokumentides sh.
struktuuritoetuse rakendamise käsiraamatus ja juhtrühma otsustes sätestatud tingimustel ja
mahus.
2. Hind ja maksetingimused
2.1. Lepingu hind on …………. eurot, arvestusega, et arendustööde tunnihind on....
2.2. Leping on 100% rahastatud välisvahenditest. Muutes lepingut riigihangete seaduse § 123 lõikes
1 toodud alustel on täiendavad arendustööd rahastatud Tellija eelarvelistest vahenditest.
2.3. Lepingu hind ja arendustööde tunnihind sisaldavad kõiki makse, sh käibemaksu.
2.4. Tellija tasub lepingu alusel teostatud tööde eest lepingu üldtingimustes sätestatud korras.
3. Lepingu jõustumine ja Töö teostamise tähtaeg
3.1. Leping jõustub allkirjastamise hetkest ja kehtib kuni lepingujärgsete kohustuste nõuetekohase
täitmiseni.
3.2. Töö teostamise tähtaeg on ……… arvates Lepingu jõustumise ajahetkest.
4. Lepingu dokumendid
4.1. Lepingu dokumendid koosnevad Lepingu tekstist, Lepingu lisadest, mis on lisatud Lepingu
allkirjastamisel ja lisadest, millistes võidakse kokku leppida pärast Lepingu allkirjastamist.
Lepingu allkirjastamisel on Lepingu lisad järgmised:
4.1.1. Arenduslepingu üldtingimused Lisa nr 1;
4.1.2. Personal ja kontaktandmed Lisa nr 2;
4.1.3. Tehniline kirjeldus (lähteülesanne) koos lisadega Lisa nr 3;
4.1.4. Pakkumus Lisa nr 4;
4.1.5. Maksegraafik Lisa nr 5. /antud lisa eksisteerib juhul kui Töö eest tasumine toimub
mitmes osas/.
4.2. Kui Lepingu dokumendid on oma sisult vastuolulised ja/või nendes antud informatsioon saab
erinevalt tõlgendatav, siis dokumentide pädevusjärjekord (ülimuslik lepingu dokument on
nimetatud eespool allolevas loetelus) on järgmine:
4.2.1. Eritingimused;
4.2.2. Arenduslepingu üldtingimused;
4.2.3. Tehniline kirjeldus;
4.2.4. Muud riigihanke alusdokumendid;
4.2.5. Pakkumus.
Käesoleva Lepingu allakirjastamisega tõendavad pooled, et on tutvunud ja on nõus Lepinguga ja selle
lisadega ning mõistavad täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ning nende tagajärgi.
Tellija: Täitja:
/ allkirjastatud digitaalselt / / allkirjastatud digitaalselt /
Mehis Sihvart
Direktor
Registrite ja Infosüsteemide Keskus
Arendusleping nr. …………
Lisa nr 1
ARENDUSLEPINGU ÜLDTINGIMUSED
Kui eritingimustes on sätestatud teisiti kui üldtingimustes, siis kehtib eritingimustes toodu.
1. Definitsioonid
Järgnevad definitsioonid laienevad nii lepingule kui ka selle osaks olevatele dokumentidele.
1.1. Tarkvara
Tarkvara tähendab põhiliselt arvutiprogramme, telekommunikatsioone, andmebaasi-, rakendus- ja
muud tarkvara objektikoodis, lähtekoodis või nende mistahes muid vorme või adaptsioone koos
sellega seonduva dokumentatsiooniga. Spetsiaalselt Tellijale tema funktsioonide täitmiseks loodud
tarkvara käsitletakse lepingu raames spetsiaaltarkvarana.
1.2. Seadmed
Seadmed tähendavad lepingus kirjeldatud tooteid, hõlmates nendega otseselt seotud tarkvara, mis on
vajalik seadmete funktsioneerimiseks.
1.3. Telekommunikatsioonid
Telekommunikatsioonid tähendavad sisemise ja välise telekommunikatsiooni seadmeid, tarkvara ja
teenuseid ning vajalikke vahendeid, teenuseid ja protseduure.
1.4. Asukoht
Asukoht tähendab kohta või kohti, välja arvatud Täitja asukoht, kuhu seadmeid, telekommunikatsioone
või tarkvara tarnitakse või installeeritakse või teenuseid osutatakse (nt Tellija test- arendus-ja
toodangukeskkond).
1.5. Puudus ja viga
Puuduse või veaga on tegemist juhul, kui seade, telekommunikatsioon või tarkvara ei täida lepingus
sätestatud funktsioone, annab valesid tulemusi, kui tema nõuetekohane toimimine katkeb või on (muul
viisil) häiritud, nii et seadme, telekommunikatsiooni või tarkvara otstarbekohane kasutamine on
takistatud või oluliselt häiritud.
1.6. Hooldus
Hooldus tähendab töid, mis tagavad seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara (kaasa arvatud
nende juurde kuuluvate andmete ja andmebaaside) toimivuse (korrasoleku, terviklikkuse, jõudluse
jms). Hooldus sisaldab kaugtuge, vigade ennetamist ja parandamist, uute redaktsioonide ja
versioonide ning nendega seotud dokumentatsiooni üleandmist. Samuti hõlmab hooldus lepingus
sätestatud tingimustel seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara kohandamist Tellija vajadustele,
eeldusel, et see ei nõua olulist ümberprogrammeerimist ega uue toote loomist.
1.7. Toodangukeskkond
Reaalseks andmevahetuseks mõeldud keskkond, mis ei ole test- või arenduskeskkond.
2. Hind
2.1. Lepingu hind sisaldab kõiki tolli- ja muid makse, kaasa arvatud käibemaks, mis näidatakse ära
eraldi.
2.2. Lepingu hind väljendatakse eurodes.
2.3. Lepingu hind on Täitja ainuke tasu seoses lepinguga ja Täitja ise ega tema töötajad ei võta
päevarahasid, kaudset tasu ega muud lepingus toodud kohustustega seotud tasu. Samuti ei ole
Täitjal ega tema töötajal õigust täiendavale autori- või muule sarnasele tasule seoses lepingu
täitmisel kasutatud patenteeritud või muul viisil kaitstud eseme või protsessiga. Juhud, mil Täitjal on
õigus nõuda reisi- või transpordikulude hüvitamist, sätestatakse lepingus.
3. Maksmine
3.1. Täitja esitab Tellijale arve masinloetaval kujul e-arvena. Arve esitamise õigus tekib Täitjal pärast
Töö vastuvõtmist Tellija poolt.
3.2. Arve peab sisaldama vähemalt alljärgnevaid andmeid:
3.2.1. info arve esitaja kohta;
3.2.2. info maksja kohta;
3.2.3. arenduslepingu number;
3.2.4. käibemaksukohustuslase number;
3.2.5. vastuvõetud Töö nimetus ja kirjeldus;
3.2.6. käibemaks;
3.2.7. kogusumma;
3.3. Tellija tasub Lepingu hinna Täitja poolt esitatud arvel märgitud kuupäevaks. Maksetähtaeg ei tohi
olla lühem kui 30 kalendripäeva, va juhul kui hankija on nimetatut pakkumuse esitamise ettepanekus
ette näinud.
3.4. Ettemakseid Tellija ei teosta.
3.5. Lõpparve maksmine eeldab Täitja kõigi Lepingu järgsete kohustuste täitmist ning Tellija poolt
vastuvõtmist.
3.6. Tellijal on õigus Lepingu rikkumise korral arvestatud leppetrahvid ja kahju hüvitised maha arvata
Lepingu alusel Täitjale tasumisele kuuluvatest summadest.
3.7. Tellija poolt makstud mistahes summa, mis ületab Täitjale Lepingus ettenähtu, maksab Täitja
Tellijale tagasi 30 kalendripäeva jooksul pärast vastava teate saamist.
3.8. Lepingujärgse hinna tasumisega viivitamisel on Täitjal õigus nõuda viivist iga maksmisega viivitatud
kalendripäeva eest 0,15 (null koma viisteist) % maksmata summast päevas.
4. Informatsioon ja aruanded
4.1. Täitja loetakse asukohaga ja lepingu tingimustega tutvunuks. Eelkõige ei rahuldata Täitja
nõuet lisamakseteks või ajapikenduseks, kui ta oleks saanud vajaliku informatsiooni hankida
visiidiga asukohta, konsulteerides Tellijaga või muul sobilikul viisil.
4.2. Tellija varustab Täitjat tema käsutuses oleva mistahes informatsiooni ja dokumentatsiooniga,
mis võib olla lepingu täitmisel oluline, niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva
jooksul vastava nõude saamisest.
4.3. Tellija abistab Täitjat niipalju kui võimalik lepingusse puutuva informatsiooni saamisel, mida
Täitja mõistlikkuse piirides lepingu täitmiseks nõuab.
4.4. Täitja annab Tellijale niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul vastava
nõude saamisest, lepingu täitmist (sealhulgas seadmeid, telekommunikatsioone, tarkvara,
projekti kulgemist ja teenuseid) puudutavat informatsiooni.
5. Teated ja kirjavahetus
5.1. Pooltevaheline suhtlus toimub selleks otstarbeks määratud poolte kontaktandmetel ja
aadressidel. Pooled on kohustatud kontaktandmete ja aadresside muutusest teineteist
teavitama viivitamatult, aga mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul.
5.2. Kui teisele poolele edastatav teade eeldab vastust, tuleb vastata viivitamatult, kuid mitte
hiljem kui 2 tööpäeva jooksul.
5.3. Pooltevahelised Lepinguga seotud teated peavad olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis, välja arvatud juhtudel, kui teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel
teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. Teade loetakse kättesaaduks, kui:
5.3.1. teade on üle antud allkirja vastu;
5.3.2. teade on edastatud tähitud kirjana poole postiaadressil ja teate postitamisest on
möödunud 5 (viis) kalendripäeva;
5.3.3. e-posti või telefoni teel on teade edastatud Lepingus märgitud kontaktisikule või
esindajale.
6. Asukoht
6.1. Täitja peab andma lepingutäitmise käigus piisavalt informatsiooni korrektselt kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis koostatud kasutusjuhendi näol, et võimaldada Tellijal
asukoht lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kohaselt ette valmistada. Juhend peab olema
antud sellise sisendiga, et objektiivselt keskmise võimekusega programmeerija oleks
suuteline asukoha Töö vastuvõtmiseks vajalike testide teostamiseks ette valmistada. Juhend
peab olema esitatud piisava ajavaruga selleks, et Tellijal oleks võimalik Töö üleandmisel
alustada koheselt vastuvõtmiseks vajalike testide teostamist. Juhul, kui Töö üleandmise
hetkeks ei ole juhendit edastatud või kui edastamisest hoolimata ei ole Tellija asukohta ette
valmistada jõudnud, algab Töö vastuvõtmiseks ette nähtud tähtaeg kulgema pärast asukoha
ette valmistamist. Kui Täitja ei ole ette näinud erilisi keskkonnatingimusi, võib Tellija eeldada,
et neid ei nõuta.
6.2. Tellija teeb vastavad ettevalmistused ja loob tingimused omal kulul.
6.3. Kui Tellija ettevalmistused või loodud tingimused ei vasta lepingus sätestatule, esitab Täitja
viivitamatult puuduste loetelu. Kui Tellija ei muuda olukorda selliselt, et Täitjal oleks võimalik
ajagraafikust kinni pidada, on Täitjal õigus saada lepingujärgsete kohustuste täitmiseks
vajalikku ajapikendust.
6.4. Täitjal on õigus taotleda juurdepääsu asukohale Tellija tavalisel tööajal.
6.5. Täitja kulud, mis on seotud lepingus sätestatud juurdepääsupiirangutega ja
turvaprotseduuridega, sisalduvad Lepingu hinnas ning neid ei hüvitata.
6.6. Tellija võib igal ajal lepingu kehtivuse vältel muuta või kehtestada juurdepääsupiiranguid ja
turvaprotseduure. Kui Täitja tõendab, et selline muudatuste tegemine või piirangute või
protseduuride kehtestamine põhjustas lisakulusid, on tal õigus nende hüvitamisele.
7. Lepingu muutmine
7.1. Lepingut võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel. Muudatused jõustuvad pärast nende
allkirjastamist mõlema poole poolt või poolte poolt määratud tähtajal. Kirjaliku vormi
mittejärgimisel on muudatused tühised.
7.2. Riigihangete seaduse § 123 lg 1 p 1 kirjeldatud muudatused lepitakse kokku Tellija ja Täitja
esindajate poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
8. Poolte õiguskaitsevahendid
8.1. Lepingu see peatükk fikseerib Lepingu olulised rikkumised, menetluse rikkumisest teatamise
ning Poolte vastutuse. See peatükk ei välista ega piira Poole õigust kasutada muude Lepingu
rikkumiste korral muid õigusaktidest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, samuti kasutada
täiendavaid õiguskaitsevahendeid lisaks selles peatükis kokkulepitule.
8.2. Lepingust või seadusest tuleneva õiguse või õiguskaitsevahendi mittekasutamine või selle
kasutamisega viivitamine ei tähenda nimetatud õigusest või õiguskaitsevahendist või
muudest õigustest või õiguskaitsevahenditest loobumist. Lepinguga seotud mis tahes
loobumised on kehtivad ainult siis, kui need on selgesõnaliselt ja kirjalikult väljendatud.
8.3. Pooled vastutavad Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise
eest Eesti Vabariigi õigusaktides ning Lepingus ettenähtud korras.
8.4. Oluliseks lepingurikkumiseks loetakse muu hulgas järgmisi rikkumisi:
8.4.1. Pool ei täida mis tahes Lepingust tulenevat kohustust teise Poole poolt Lepingust
tuleneva vastava kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul;
8.4.2. Täitja ei täida garantiiperioodil Lepingust tulenevaid kohustusi;
8.4.3. Täitja ei ole esitanud Tellijale Asukoha keskkonnatingimusi, millest tulenevalt on
häiritud Tellija seadmete, telekommunikatsioonide või tarkvara kohane
funktsioneerimine ning mistõttu Tellija kaotab Täitja Lepingu järgsete kohustuste
täitmise vastu huvi;
8.4.4. Täitja rikkus kohustust tahtlikult või raske hooletuse tõttu;
8.4.5. Täitja rikub Personaliga seonduvaid tingimusi;
8.4.6. Poolel või tema poolt kaasatud kolmandal isikul puuduvad Lepingu täitmiseks
vajalikud õigused (sealhulgas load, litsentsid, Intellektuaalse omandi õigused);
8.4.7. Täitja suhtes on algatatud pankrotimenetlus, pankrot on välja kuulutatud, Täitja
varad arestitakse või Täitja finantsseisund halveneb Tellija põhjendatud hinnangul
oluliselt ja see halvenemine muudab vähetõenäoliseks Lepingu nõuetekohase
täitmise;
8.4.8. Pool on rikkunud Intellektuaalse omandi õigusi ja nende kasutamise tingimusi;
8.4.9. Pool on rikkunud konfidentsiaalsuskohustust ja/või isikuandmete töötlemisega
seonduvaid kohustusi;
8.4.10. Pool on rikkunud avalikustamise keelu kohustust;
8.4.11. Pool on rikkunud kolmandate isikutega seonduvaid kohustusi;
8.4.12. Tellija on viivituses Lepingus kokku lepitud maksetähtajaga rohkem kui
kolmkümmend (30) kalendripäeva;
8.5. Poolel on õigus nõuda Lepingu olulise rikkumise korral leppetrahvi tasumist kuni 30%
Lepingu hinnast iga vastava juhtumi korral. Juhul, kui leppetrahvi nõue on seotud Töö etapi
puuduliku teostamisega ja puudus ei sea ohtu lepingujärgse Töö tervikuna nõuetekohast
üleandmist ei tohi leppetrahvi nõue ületada 30% teostatud või töös oleva etapi maksumusest.
8.6. Poolte rahaline koguvastutus on piiratud Lepingu kogumaksumusega, kuid see piirang ei
kehti tahtliku rikkumise korral.
8.7. Pool peab teavitama teist Poolt leppetrahvi nõudest mõistliku aja jooksul arvates ajast, mil
ta sai teada leppetrahvi nõudmise õiguse tekkimisest. Pool on kohustatud tasuma leppetrahvi
neljateistkümne (14) kalendripäeva jooksul arvates teiselt Poolelt sellekohase nõude
saamisest. Kui Poole hinnangul on leppetrahvi nõue alusetu, on Pool kohustatud
neljateistkümne (14) kalendripäeva jooksul oma seisukohta kirjalikult selgitama. Leppetrahvi
nõudmine ei mõjuta Poole õigust nõuda Poolelt nõuetekohase Töö või selle osa teostamist
ning kahju hüvitamist või kasutada muid seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Tellija
käsitleb kahjuna ka riigihanke „Kohtuasjade menetluste juhtimise töölaua andmevaadete
arendused kohtute infosüsteemis“ (240963) rakendamiseks antud toetuse tagasimakse
hüvitamist olukorras, mil tagasimakse on tingitud Täitja tegevusest/ tegevusetusest.
8.8. Lisaks leppetrahvi nõudele ja / või leppetrahvi asemel on Tellijal õigus nõuda Täitjalt Lepingu
mittenõuetekohasel täitmisel, et:
8.8.1. Täitja kõrvaldaks puudused, sealhulgas nõuda, et Täitja hangiks parema teenuse
osutamiseks vajalikud lisa- või asendusseadmed, -telekommunikatsioonid, -tarkvara
ja teenused;
8.8.2. oluliste puuduste, samuti puuduste kõrvaldamise ebaõnnestumise korral nõuda, et
Täitja teeks uue Töö ja tarniks uued seadmed, telekommunikatsioonid ja tarkvara
või keelduda vastuvõtmisest ning Leping lõpetada;
8.8.3. võtta Täitja pakutud Töö vastu ning alandada vastavalt hinda;
8.9. Lepingust tulenevate leppetrahvide maksmine, samuti tekitatud kahju hüvitamine, ei vabasta
Lepingut rikkunud poolt Lepingujärgsete kohustuste täitmisest.
9. Standardid, liidesed ja ühilduvus
9.1. Täitja lepingujärgsete kohustuste täitmine ei tohi tekitada häireid Tellija mistahes teiste
liidestatud süsteemide talitluses.
9.2. Täitja garanteerib, et kõik seadmed, telekommunikatsioonid, tarkvara ja teenused on
vastastikku ühilduvad, funktsioneerivad ja töötavad standardite ja/või liideste vahendusel
rahuldavalt koos mistahes teiste lepingus sätestatud seadmete, telekommunikatsioonide,
tarkvara ja teenustega ning lepingus sätestatud keskkonnas.
9.3. Täitja ei muuda ilma Tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta mistahes standardeid, liideseid,
sideprotokolle jms.
10. Dokumentatsioon
10.1. Lepingu täitmisel kaasneva dokumentatsiooni loomisel toetutakse dokumentatsiooniplaanile.
10.2. Täitja varustab Tellijat piisava ja adekvaatse dokumentatsiooniga, kaasa arvatud
informatsioon seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara projekteerimise ja
funktsioneerimise kohta, mis on vajalik, et Tellija saaks seadmeid, telekommunikatsioone,
tarkvara ja teenuseid efektiivselt kasutada, hooldada, kohandada ja neile lisaseadmeid
lisada.
10.3. Kõik juhendid ja muud dokumendid esitatakse eesti keeles, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
10.4. Dokumentatsioon peab vastama tootele, sisaldama muudatusi ja olema terminoloogiliselt
üheselt mõistetav.
10.5. Dokumentide valmistamiseks ja levitamiseks kasutatakse paberkandjat või elektroonilist
infokandjat.
11. Üleandmine ja vastuvõtmine
11.1. Töö või Töö etapi valmimise järgselt annab Täitja selle Tellijale üle vastuvõtmiseks.
11.2. Täitja peab Tellijat Töö või Töö etapi üle andmise viivitusest või viivitusse sattumise ohust ja
põhjustest koheselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis informeerima. Kui Täitja
viivituse põhjustab Tellija, on Täitjal õigus nõuda mõistlikku ajapikendust ja põhjendatud
lisakulude hüvitamist.
11.3. Töö või Töö etapi üleandmise kohta koostab Täitja üleandmise akti, milles näidatakse
muuhulgas ära üleandmise kuupäev, teostatud Töö, osutatud teenuste, hoolduse ja tarnitud
seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara detailiseeritud nimekiri ning vajaduse korral
neis esinevad puudused. Iga Töö etapi üleandmisel koostab ja esitab Täitja antud etapi kohta
koostatud dokumentatsiooni, vastavalt dokumentatsiooniplaanile või Tellija poolt tehnilises
kirjelduses esitatud nõudmistele.
11.4. Töö või Töö etapi üleandmine Tellijale ei ole käsitatav selle vastuvõtmisena Tellija poolt.
11.5. Täitjal on õigus nõuda ja Tellijal kohustus Töö vastu võtta kui Töös on Täitja poolt kõrvaldatud
kõik järgmise prioriteediga vead: kriitiline/blocker, kõrge ja keskmine. Taolisel juhul lasub
Täitjal kohustus vaegtöödena madala ja väheolulise tähtsusega vead parandada Töö
vastuvõtmise aktis toodud ajaperioodiks.
11.6. Pärast Töö üleandmist on Tellijal õigus Töö üle vaadata 20 tööpäeva jooksul. Käesolevas
punktis toodud tähtaeg ei kohaldu Töösiseste sprintide suhtes ja vastuvõtutestimise tähtaeg
hakkab kulgema hetkest, mil Töö on täielikult Tellijale üle antud.
11.7. Juhul, kui Tellija leiab, et Töö ei vasta Lepingu tingimustele, on Tellija kohustatud teavitama
Täitjat Töös avastatud puudustest, keeldumisest Tööd enne puuduste kõrvaldamist vastu
võtta ja kirjeldama Töö puudused. Täitja on kohustatud puudused kõrvaldama 5 tööpäeva
jooksul, kui pooled ei ole kokku leppinud mõnda muud tähtaega. Töö puuduste kõrvaldamise
kulud kannab Täitja.
11.8. Enne töö üleandmist viib Täitja Töö nõuetelevastavuse kindlakstegemiseks läbi testid.
11.9. Täitja esitab Tellijale kõik tema poolt läbiviidud testide tulemusena valminud dokumentide
koopiad.
11.10. Enne töö vastuvõtmist viib Tellija Töö nõuetelevastavuse kindlakstegemiseks läbi testid.
11.11. Kui Töö või mistahes Töö osa ei läbi teste, viiakse otsekohe pärast seda, kui Täitja on teinud
vajalikud korrektuurid testide edukaks läbiviimiseks, läbi kordustestid samadel tingimustel.
11.12. Tellija nõudmisel viib kordustestid läbi Täitja.
11.13. Parandatud Töö üleandmine toimub nagu esmakordsel üleandmiselgi.
11.14. Puudustega üle antud Tööd ei loeta tähtaegselt üleantuks ning Tellijal on õigus nõuda sellise
lepingurikkumise korral Täitjalt leppetrahvi Lepingus sätestatud korras ja määrades või
rakendada muid õiguskaitsevahendeid.
11.15. Vastuvõtmiseks valmis Töö peab vastama Lepingus sätestatud tingimustele. Töö etapi
vastuvõtmine Tellija poolt ei tingi ega kohusta Töö kui terviku vastuvõtmist Tellija poolt juhul,
kui Töö ei vasta tingimustele. Töö vastuvõtmise kohta koostab Tellija vastuvõtuakti, milles
näidatakse muuhulgas ära vastuvõtmise kuupäev, teostatud Töö, osutatud teenuste,
hoolduse ja tarnitud seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara detailiseeritud nimekiri.
11.16. Töö või Töö etapp loetakse vastuvõetuks vastuvõtuakti allkirjastamisest või
toodangukeskkonnas kasutusele võtmisest. Juhul, kui Tellija on võtnud puuduseid sisaldava
Töö või Töö etapi toodangukeskkonnas kasutusele, loetakse vastuvõetuks ainult
nõuetekohaselt teostatud tööd ja Täitjal on õigus nimetatute osas esitada arve. Taolises
olukorras esitab Tellija Täitjale Töös või Töö etapis esinevate puuduste nimekirja ning
puuduste kõrvaldamise tähtaja, kas enne Töö või Töö etapi toodangukeskkonnas kasutusele
võtmist või vahetult pärast selle toimumist.
11.17. Mistahes seadmete, telekommunikatsioonide, tarkvara ja teenuste osa valmimisel võib Tellija
anda välja vastuvõtuakti vastava osa kohta. Selline vastuvõtmine ei mõjuta Täitja kohustust
täita kõiki Lepingus ettenähtud kohustusi.
11.18. Täitja vastutab Töö juhusliku hävimise või kahjustumise eest kuni Töö vastuvõtmiseni Tellija
poolt.
11.19. Täitja kohustub Tellija juhendamisel märgistama Töö enne selle üleandmist vastavalt
Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määrusele nr 211 „Struktuuritoetuse andmisest ja
kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide
tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ning kord“.
11.20. Tellija kinnitab, et ta on teadlik asjaolust, et riigihanke „Kohtuasjade menetluste juhtimise
töölaua andmevaadete arendused kohtute infosüsteemis“ (240963) rakendamiseks antud
toetuse saamiseks peab Töö vastuvõtmine olema fikseeritud vastuvõtmisaktis ning kinnitatud
juhtrühma poolt.
12. Koolitus
12.1. Täitja tagab Tellija personalile adekvaatse väljaõppe, kindlustamaks seadmete,
telekommunikatsioonide, tarkvara ja teenuste rahuldava ja efektiivse toimimise, vastavalt
Lepingus kokkulepitule.
12.2. Koolituse toimumise aeg, koht ja maht kooskõlastatakse eelnevalt Tellija kontaktisikuga.
13. Garantii
13.1. Täitja annab Tööle 12 (kaheteist) kuulise töövõtugarantii. Garantiiperiood algab Tööde
kogumina vastuvõtmisest.
13.2. Garantiiperioodil ilmnevad puudused kõrvaldab Täitja omal kulul, v.a punktis 13.6 toodud
juhtumitel. Kui ilmnenud puudused ei ole garantii korras kõrvaldatavad, esitab Täitja Tellijale
põhjendused kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kuid mitte hiljem kui järgmisel
tööpäeval pärast sellest asjaolust teada saamist.
13.3. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, toimub garantiiliste puuduste üleandmine ja vastuvõtmine
Lepingu punktis 10 toodud regulatsiooni kohaselt.
13.4. Juhul kui garantiiperioodil ilmnenud puudused muudavad osa või kõik seadmed,
telekommunikatsioonid ja/või tarkvara kasutamiskõlbmatuks, varustab Täitja Tellijat nõutud
tasemel toimimise garanteerivate lisa- või asendusosade ja muu vajalikuga omal kulul.
13.5. Tellija informeerib Täitjat puuduse iseloomust ja ulatusest otsekohe selle ilmnemisel. Täitja
on kohustatud eemaldama ilmnenud puudused vastavalt lepingus toodule või Tellija poolt
määratud ajal.
13.6. Garantiiga ei ole hõlmatud:
13.6.1. puudused, mille tekkimise eest vastutab Tellija;
13.6.2. diagnostikaks kulunud aeg, juhul kui algselt garantii juhtumine registreeritud juhtumi
raames tuvastatakse, et tegu ei ole garantiilise juhtumiga. Vastav töö kuulub eraldi
tasustamisele Lepingu tunnihinna alusel.
13.7. Garantii kaotab kehtivuse kui Täitjaga kooskõlastamata on muudetud või muudetakse
lähtekoodi, v.a juhul kui Tellija suudab eristada lähtekoodis tehtavaid muudatusi.
14. Load ja litsentsid
14.1. Täitja vastutab ainuisikuliselt lepingu täitmiseks vajalike lubade ja litsentside saamise eest.
Tellija teeb Täitjaga mõistliku koostööd, hoidmaks ära selliste lubade või litsentside
väljaandmise asjatut viivitamist või väljaandmisest keeldumist.
14.2. Tellija võib ilma ette teatamata lepingu lõpetada, kui Täitja ei saa lepingu täitmiseks vajalikku
luba või litsentsi.
14.3. Täitja garanteerib, et tal on õigus anda Tellijale lepingu objektiks oleva tarkvara ja teiste
autori- või muude sarnaste õigustega kaitstavate esemete kasutamisõigus.
14.4. Täitja garanteerib, et nimetatud kasutusõiguse üleandmisega ei rikuta kolmandate isikute
õigusi. Juhul kui kolmas isik esitab oma õiguste rikkumise tõttu Tellija vastu hagi ning see
rahuldatakse, tasub Täitja võimalikud kahjuhüvitusnõuded, samuti õigusabikulud ja muud
seonduvad kulud.
15. Riski üleminek
15.1. Juhusliku hävimise või kahjustumise risk läheb Tellijale üle töö vastuvõtmisel, samuti hetkel,
mil Tellija satub viivitusse toimingu tegemisega, millega ta töö üleandmisele peab kaasa
aitama.
16. Intellektuaalne vara
16.1. Lepingu allkirjastamisega kinnitab Täitja Tellijale, et talle kuuluvad Lepingu täitmiseks
vajalikud varalised autoriõigused, litsentsid ja muud intellektuaalse omandi õigused, mis on
tarvilikud Lepingu järgse Töö täielikuks teostamiseks ja loovutamiseks ning, et nende suhtes
ei ole kolmandatel isikutel nõudeid.
16.2. Täitja kinnitab, et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori isiklike õiguste
realiseerimiseks viisil, mis ei takista ega raskenda teose kasutamist ja autori varaliste õiguste
teostamist Tellija poolt.
16.3. Täitja annab spetsiaaltarkvarale Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsentsi v.1.1 (EUPL).
Juhul, kui Töö üleandmine toimub etapiviisiliselt, siis loetakse litsents antuks iga etapi (teose)
vastuvõtmisel Tellija poolt.
16.4. Tellijal on muuhulgas õigus spetsiaaltarkvara (teose) autoriõiguste kehtivusaja jooksul:
16.4.1. teost kasutada mis tahes eesmärgil ja mis tahes viisil;
16.4.2. teost reprodutseerida;
16.4.3. originaalteost muuta ja luua teosel põhinevaid tuletatud teoseid;
16.4.4. teost või selle koopiaid üldsusele edastada, sealhulgas neid kättesaadavaks teha
või eksponeerida, samuti avalikult esitada;
16.4.5. teost või selle koopiaid levitada;
16.4.6. teost või selle koopiaid laenutada ja rentida;
16.4.7. anda all-litsentse teose või selle koopiate suhtes kehtivate õiguste kohta.
16.5. Täitja annab Tellijale spetsiaaltarkvara lähtekoodi, täitmiskoodi ja dokumentatsiooni kujul,
mis võimaldab Tellijal sellest aru saada.
16.6. Tellija võib levitada lähtekoodi ja täitmiskoodi ning dokumentatsiooni ja selle muudatusi
mistahes kolmandatele isikutele ja asutustele.
16.7. Kõik Täitja poolt Lepingu täitmise käigus koostatud dokumendid ja andmed kuuluvad
Tellijale. Täitja annab kõik nimetatud dokumendid ja andmed Tellijale üle.
16.8. Tellija võib spetsiaaltarkvara autoriõigusi teostada mistahes olemasolevas või hiljem loodud
keskkonnas, toel või formaadis.
16.9. Täitja tagab, et tema töötajad on loobunud Eesti seadusega lubatud ulatuses oma õigusest
teostada isiklikke õigusi, et Tellijale oleks võimalik vajalikke varalisi õigusi litsentsida.
16.10. Lepingujärgse tarkvarasüsteemi loomiseks kolmandatele isikutele kuuluvate komponentide
(tarkvara) kasutamise osas juhinduvad Pooled nende kasutamise litsentsitingimustest. Täitja
kinnitab, et eelistab tarkvara loomisel selliseid kolmandatele isikutele kuuluvaid komponente,
mille kasutamisega ei kaasne täiendavaid litsentsitasusid ega piiranguid tarkvara
kasutamisel või alllitsentside andmisel. Täitja on kohustatud Tellijat teavitama juhul, kui Täitja
plaanib tarkvara loomisel kasutada selliseid kolmandatele isikutele kuuluvaid komponente,
mille kasutamine toob Tellijale kaasa täiendavaid litsentsitasusid või piiranguid tarkvara
kasutamisel. Ilma Tellija kirjaliku nõusolekuta ei tohi Täitja tarkvara loomisel nimetatud
komponente kasutada.
16.11. Nimetatud õigused kehtivad kogu autoriõiguste kehtivuse aja ja nende kehtivuse
territooriumiks on kogu maailm.
17. Personal
17.1. Lepingus kirjeldatud teenuseid osutavad Lepingus nimetatud isikud vastavalt Lepingus
sätestatud ülesannetele. Muudatusi tohib teha vaid Tellija kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis antud nõusolekul.
17.2. Täitja asendab Töid teostava isiku viivitamatult Lepingu objekti täitmise seisukohast
võrdväärse kvalifikatsiooni ja kogemustega ning Tellijale vastuvõetava isikuga, kui:
17.2.1. Töid teostav isik ei ole võimeline teenuste osutamist jätkama haiguse,
õnnetusjuhtumi või muu temast tuleneva põhjuse tõttu;
17.2.2. lepingus nimetatud Töid teostav isik osutub Tellija põhjendatud arvamuse kohaselt
lepingujärgsete ülesannete täitmiseks ebakompetentseks või ebasobivaks või kui
tema lepingujärgsete ülesannete täitmine pidevalt kahjustab lepingu korrektset ja
õigeaegset täitmist.
17.2.3. Töid teostav isik ei läbi Eesti Kaitsepolitseiameti poolt teostatud taustakontrolli;
17.2.4. Isikul on kuriteo toimepanemise eest määratud kehtiv karistus.
17.3. Täitja kannab kõik punktis 17.2 nimetatud asendusest tulenevad või sellega kaasnevad
kulud.
17.4. Töid teostavatel isikutel ei tohi olla kuriteo toimepanemise eest määratud kehtivat karistust.
17.5. Tellijal on õigus kontrollida, kas Töid teostavatel isikutel on kuriteo toimepanemise eest
määratud kehtiv karistus. Samuti on Tellijal õigus tellida Eesti Kaitsepolitseiametilt Täitja
poolt hankelepingu täitmiseks esitatava personali liikmetele taustakontrolli.
17.6. Töid teostavad isikud ei tohi olla Tellija töötajad ega Tellija töötajaga seotud juriidilised isikud.
Seotud juriidiline isik tähendab käesoleva lepingu mõistes juriidilist isikut, mille juhtumis- või
kontrollorgani liige Tellija töötaja on või juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest kuulub
Tellija töötajale.
18. Kolmandad isikud
18.1. Pooled võivad loovutada lepingust tulenevaid rahalisi nõudeid kolmandatele isikutele. Pooled
on kohustatud teineteist nõude loovutamisest viivitamatult kirjalikult informeerima.
18.2. Pooled ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega kaasata oma
lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut ilma teise poole sellekohase
selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta.Tellijal on õigus edastada või suunata Täitja poolt
esitatud arve tasumisele Tellijast erinevale hankijale nendevahelise koostöökokkuleppest
tuleneval alusel juhul kui vastavasisuline teavitus on Tellija poolt pakkumuse esitamise
ettepanekus kajastatud.
18.3. Pooled vastutavad kõigi isikute eest, keda nad kasutavad oma lepingujärgsete kohustuste
täitmisel.
19. Auditeerimine
19.1. Mõlemal poolel on õigus kaasata auditeerimiseks sõltumatu audiitor. Audiitori kaasamiseks
ei ole vajalik teise poole luba.
19.2. Audiitori isik ja muu auditeerimisega seotud asjaolud sätestatakse eraldi kokkuleppes.
Auditeerimise käigus avastatud probleemid tuleb registreerida ja vajaduse korral sisestada
probleemide lahendamise protsessi.
19.3. Täitja peab täpset arvet lepingu täitmisel töötatud inimpäevade ja –kuude
kompenseerimisele kuuluvate kulude kohta. Audiitorile võimaldatakse piiramatu ligipääs
nimetatud andmetele.
19.4. Audiitorit kaasanud pool tagab, et audiitor käsitleb saadud informatsiooni konfidentsiaalsena.
Vastutus jääb audiitorit kaasanud poolele.
19.5. Pärast andmete auditeerimist ja kontrollimist teeb audiitor järeldusotsuse, mis on lõplik.
19.6. Auditi kulud kannab auditi tellinud pool.
20. Õigustest loobumine
20.1. Kummagi poole mistahes viivitus, hoolimatus või keeldumine teist poolt lepingutingimuste
täitmise nõudmisel või muude nõuete esitamisel ei kujuta endast selle poole mistahes
lepingujärgsetest õigustest loobumist või nende tühistamist.
21. Konfidentsiaalsus ja isikuandmed
21.1. Täitja ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega kaasata oma
lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut ilma Tellija sellekohase selgesõnalise
kirjaliku nõusolekuta.
21.2. Täitja on kohustatud:
21.2.1. tagama lepingu täitmise käigus Tellijalt ükskõik mis vormis saadud teabe (andmed,
tehingudokumentatsioonis ja lepingutes sisalduvad Tellija esindajate isikuandmed,
know-how) konfidentsiaalsuse ning ei edasta ega võimalda sellele teabele
juurdepääsu kolmandale isikule ilma Tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku
nõusolekuta;
21.2.2. tagama lepingueelsete läbirääkimiste, lepingujärgsete kohustuste ja lepingu täitmise
käigus ükskõik mis vormis teatavaks saanud isikuandmete (v.a.
tehingudokumentatsioonis ja lepingutes sisalduvate Tellija esindajate isikuandmete)
konfidentsiaalsuse ning ei edasta ega võimalda nendele juurdepääsu ühelegi
kolmandale isikule ilma Tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta;
21.2.3. ei edasta punktis 21.2.2 nimetatud isikuandmeid väljapoole Euroopa Liidu
liikmesriikide ja Euroopa Majandusühendusse kuuluvate riikide territooriumit ilma
tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta;
21.2.4. kasutama ja töötlema punktis 21.2.2. nimetatud isikuandmeid üksnes Lepingu
täitmiseks ja Tellija dokumenteeritud juhiste alusel, välja arvatud juhul, kui täitja on
kohustatud teavet töötlema täitja suhtes kohalduva õiguse alusel. Viimati nimetatud
juhul teavitab Täitja Tellijat vastava kohustuse olemasolust enne teabe töötlemist,
kui selline teavitamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu Täitja suhtes kohalduva
õigusega keelatud;
21.2.5. võimaldab juurdepääsu punktis 21.2.2. nimetatud isikuandmetele ainult nendele
isikutele, kellel on selleks oma tööülesannete täitmiseks vajadus ning tagab, et need
isikud on teadlikud ning järgivad isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid ja
õigusakte, nad on saanud asjakohase koolituse eelmainitud nõuete kohta, on võtnud
endale konfidentsiaalsuskohustuse või neile kehtib asjakohane seadusest tulenev
konfidentsiaalsuskohustus. Vastav konfidentsiaalsuskohustus jääb kehtima pärast
käesoleva Lepingu lõppemist;
21.2.6. kohustub täitma kõiki kehtivaid isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, andmete
turvalisust puudutavaid ning isikuandmete kaitse alaseid Euroopa Liidu ja Eesti
Vabariigi õigusakte ja muid eeskirju.
21.2.7. kohustub rakendama järgmisi organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi
turvameetmeid punktis 21.2.2. nimetatud isikuandmete kaitseks juhusliku või tahtliku
volitamata muutmise; juhusliku hävimise ja tahtliku hävitamise eest ning õigustatud
isikule andmete kättesaadavuse takistamise eest, volitamata töötlemise s.h.
avalikustamise eest:
a) vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele
seadmetele;
b) ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist
andmetöötlussüsteemis, samuti andmekandjate omavolilist teisaldamist;
c) ära hoidma isikuandmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist ning
tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid
isikuandmeid salvestati, muudeti või kustutati või millal, kelle poolt ja millistele
isikuandmetele andmetöötlussüsteemis juurdepääs saadi;
d) tagama, et igal andmetöötlussüsteemi kasutajal oleks juurdepääs ainult temale
töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks;
e) tagama andmete olemasolu isikuandmete edastamise kohta: millal, kellele ja
millised isikuandmed edastati, samuti selliste andmete muutusteta säilimise;
f) tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate
transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist,
muutmist või kustutamist;
g) pidama arvestust isikuandmete töötlemisel kasutatavate tema kontrolli all
olevate seadmete ja tarkvara üle, dokumenteerides järgmised andmed:
i. seadme nimetus, tüüp ja asukoht ning seadme valmistaja nimi;
ii. tarkvara nimetus, versioon, valmistaja nimi ja kontaktandmed.
21.2.8. teavitama tellijat toimunud või põhjendatult kahtlustatavast käesoleva lepingu
punktis 21.2.1 ja/või 21.2.2 sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisest;
punktis 21.2.7. ja selle alapunktides a-g sätestatud turvameetmete rikkumisest, mis
põhjustab, on põhjustanud või võib põhjustada edastatavate, salvestatud või muul
viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise,
kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu, kirjalikult
viivitamata aga mitte hiljem kui kakskümmend neli (24) tundi pärast sellest teada
saamist. Teates tuleb vähemalt:
a) kirjeldada (Isikuandmetega seotud) rikkumise laadi, sealhulgas puudutatud
andmesubjektide liike ja arvu ning puudutatud kirjete liike ja arvu;
b) teatada andmekaitse töötaja ja tema kontaktandmed või muu kontaktpunkt, kust
saab lisateavet;
c) soovitada meetmeid (Isikuandmetega seotud) rikkumise võimalike negatiivsete
mõjude leevendamiseks;
d) kirjeldada (Isikuandmetega seotud) rikkumise tõttu andmesubjektidele tekkivaid
tagajärgi ja potentsiaalseid ohte;
e) kirjeldada täitja/või kolmandast isikust alltöötleja poolt välja pakutud või võetud
meetmeid (Isikuandmetega seotud) rikkumisega tegelemiseks ja
f) esitada muud teavet, mis on mõistlikult nõutav, et Tellija saaks täita
Kohaldatavaid andmekaitse õigusakte, sealhulgas riigiasutustega seotud
teavitamise ja avaldamise kohustusi, näiteks teavet, mis on nõutav
andmesubjekti tuvastamiseks.
21.2.9. Tellija eelnevalt kirjalikul heakskiidul lõpetama käesoleva lepingu punktis 21.2.8.
nimetatud rikkumise ning kohaldama meetmeid (isikuandmetega seotud) rikkumise
lahendamiseks, sealhulgas vajaduse korral rikkumise võimaliku kahjuliku mõju
kõrvaldamiseks ja leevendamiseks;
21.2.10. kohustub lepingu lõppemisel kustutama kõik punktis 21.2.2. nimetatud
isikuandmed ja nimetatute koopiad 30 päeva jooksul, v.a juhul, kui õigusaktidest
tuleneb teisiti;
21.2.11. teeb Tellijale kättesaadavaks kogu teabe, mida Tellija peab vajalikuks lepingus
sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks;
21.2.12. võimaldab Tellijal või Tellija poolt volitatud audiitoril teha auditeid ja kontrolle ning
panustab nendesse;
21.2.13. kohustub võimaluse piires asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil
punktis 21.2.2. nimetatud isikuandmete osas Tellijal täita Tellija kohustust vastata
taotlustele andmesubjekti õiguste teostamiseks ning teostada nende õiguste
teostamisest tulenevaid toiminguid (andmete parandamine, sulgemine,
kustutamine).
21.3. Käesoleva lepingu punktis 21.2.1. sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene
informatsiooni avaldamisele täitja audiitorile ja advokaadile.
21.4. Käesoleva lepingu punktides 21.2.1. ja 21.2.2. sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse nõue
on tähtajatu ning kehtib nii lepingu täitmise ajal kui ka pärast lepingu lõppemist.
21.5. Tulenevalt konfidentsiaalse informatsiooni laadist on tellijal õigus seada täiendavaid nõuded
ja/või juhised isikuandmete töötlemiseks.
21.6. Kõik käesoleva lepingu punktides 21.2.1. – 21.4. kohustused kehtestab täitja kõikidele
kolmandatele isikutele, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. Kolmas
isik on füüsiline või juriidiline isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes ei ole ei tellija
ega ka täitja.
22. Avalikud suhted
22.1. Pooled ei tegele seoses lepinguga avalike suhetega ega anna teateid pressile,
elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud teise poole
eelneval kirjalikul nõusolekul. Avaldada võib vaid teateid, mis on teise poolega eelnevalt
kooskõlastatud.
22.2. Kõik eelnimetatud kohustused kehtestab pool ka kõigile kolmandatele isikutele, keda ta
kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel.
23. Lepingu täitmise peatamine ja lepingu lõpetamine
23.1. Tellija võib peatada Täitjale lepingujärgselt makstavate summade maksmise kas osaliselt või
täielikult, kui:
23.1.1. Täitja ei täida Lepingut;
23.1.2. vastuvõtmise, testimise või auditeerimise käigus avastatakse puudusi või muid Täitja
poolseid kohustuste rikkumisi;
23.1.3. Tellija Lepingu järgsete kohustuste õigeaegset ja korrektset täitmist segab või
ähvardab segada muu asjaolu, mille eest vastutab Täitja.
23.2. Täitja võib peatada Tellijale teenuse osutamise kas osaliselt või täielikult, kui:
23.2.1. Tellija ei täida Lepingut;
23.2.2. Täitja Lepingu järgsete kohustuste õigeaegset ja korrektset täitmist segab või
ähvardab segada muu asjaolu, mille eest vastutab Tellija.
23.3. Tellija võib igal ajal Lepingu üles öelda, teatades sellest 1 (üks) kuu ette. Sellisel juhul on
Täitjal õigus nõuda tasu täidetud kohustuste eest.
23.4. Tellijal on õigus Leping erakorraliselt etteteatamata lõpetada Täitjapoolse olulise Lepingu
rikkumise korral. Lepingu lõpetamisel punktides 8.4 nimetatud juhtudel Täitja tehtud Tööd ei
tasustata. Täitja poolt tarnitud seadmed, telekommunikatsioonid ja tarkvara tagastatakse,
selle võimatuse korral või muul juhul, kui tagastamine on saadu olemuse tõttu välistatud,
makstakse hüvitust võlaõigusseaduses sätestatud korras.
23.5. Täitja võib Lepingu üles öelda Tellijapoolse olulise Lepingu rikkumise korral pärast vastava
hoiatuse saatmist, kui rikkumist ei ole kõrvaldatud 10 (kümne) tööpäeva jooksul peale
hoiatuse esitamist. Sellise Lepingu lõpetamise korral maksab Tellija Täitjale tasu täidetud
kohustuste eest.
23.6. Lepingu lõppemisel on Täitja kohustatud Tellijale tagastama kõik Lepingu täitmiseks üleantu.
24. Vääramatu jõud
24.1. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta Lepingu
rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitlevad pooled
võlaõigusseaduse §-s 103 lg 2 nimetatud asjaolusid.
24.2. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu
asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele Poolele, esitades
teavitusega ühes tõendid kõigi järgnevate asjaolude esinemise kohta:
24.2.1. takistava asjaolu esinemine, mis takistab kohustuse kohast täitmist;
24.2.2. takistava asjaolu asetsemine väljaspool võlgniku mõjusfääri;
24.2.3. asjaolu ettenägematus;
24.2.4. asjaolu vältimatus ja ületamatus.
24.3. Vääramatu jõu asjaolude ilmnemisel pikeneb Lepingu lõpptähtaeg nimetatud asjaolude
esinemise perioodi võrra. Pool peab vääramatu jõu asjaolude äralangemisel Lepingut täitma
asuma. Kui vääramatu jõu asjaolude tõttu on Poole Lepingust tulenevate kohustuste täitmine
takistatud enam kui 60ne kalendripäeva võrra võib teine Pool öelda lepingu üles.
25. Kehtiv seadusandlus
Lepingule ning kõikidele lepingu osaks olevatele dokumentidele kohaldatakse Eesti Vabariigi
õigusakte.
26. Vaidluste lahendamine
26.1. Käesoleva Lepingu allkirjastamisega kinnitavad pooled, et on tutvunud ja on nõus Lepinguga
ja selle lisadega ning mõistavad täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ning nende
tagajärgi.
26.2. Lepinguga seotud või sellest tulenevate arusaamatuste või vaidluste puhul püüavad pooled
leida lahenduse heal tahtel põhinevate läbirääkimiste teel.
26.3. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus.
/allkirjastatud digitaalselt/
Mehis Sihvart
Arendusleping nr. …………
Lisa nr 2
PERSONAL JA KONTAKTANDMED
1. Tellija esindaja ja kontaktisikud
1.1. Tellija esindajaks tööde vastuvõtmise aktide, teadete jms lepinguga seonduvate dokumentide
allkirjastamisel on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse …… osakonna juhataja ……………. (tel
………….; e-post …………….).
1.2. Tellija kontaktisikuks tööde teostamise juhendamisel ning Täitjale vajaliku lähteinformatsiooni ja
tööülesannete täpsustamisel jmt. on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ………… osakonna
…………… (tel …; e-post …………………).
2. Täitja esindaja ja kontaktisikud
2.1 Täitja esindajaks on ………… (tel …………..; e-post………….).
2.2 Täitja kontaktisikuks on ………… (tel …………..; e-post………….).
3. Personali nimekiri
3.1. Tellija personal
Nr. Nimi Ametinimetus Kontaktandmed
3.2. Täitja personal
Nr. Nimi Ametinimetus Kontaktandmed
4. Kontaktandmed
4.1. Tellija kontaktandmed on: 4.2. Täitja kontaktandmed on:
Registrite ja Infosüsteemide Keskus
Reg. nr. 70000310 Registrikood
Lubja 4 ……………
19081 TALLINN ……………
Telefon: 663 6300 Telefon: …………….
Faks: 646 0165 Faks: …………….
Riigihanke „Ametlike teadaannete WCAG nõuetega
vastavusse viimine“ (241543) hankedokumentide juurde
4-4 DOKUMENTATSIOONIPLAAN
I. Täitja poolt Tellijale üle antavad dokumendid
Vastavalt kokkulepitud ajakavale annab Täitja Tellijale üle digitaalsel kujul ja inglise keeles üle järgnevad
dokumendid:
1. Arenduste kirjeldus;
2. Arhitektuuri kirjeldus (kohaldub juhul, kui muudetakse arhitektuuri);
3. Administreerimisjuhend/paigaldusjuhend;
4. Testimise tulemusena valminud dokumendid;
5. Versiooni kirjeldus;
6. Mittefunktsionaalsete nõuete vastavustabel.
II. Dokumendid peavad vastama vähemalt alljärgnevatele tingimustele
1. Arenduste kirjeldus
Otstarve: Dokumendi/dokumentide eesmärgiks on anda selge ja konkreetne ülevaade süsteemi
sisust ja realiseeritud arendustest.
Sisu: Üle antavad dokumendid peavad sisaldama:
Infosüsteemi terviku kirjeldus – olemasoleva süsteemi täiendamisel
lisatud/muudetud osade kirjeldus. Tegemist on süsteemi ärisisul põhinevate
baaskomponentidega, millele toetuvad kasutaja tegevused, ekraanivormid,
kasutuslood/protsessid, teenused, jms;
Vormide (ekraanivormide) kirjeldused;
Kasutuslugude / vormide kasutamise protsesside / tegevuste kirjeldused;
Infosüsteemi teenuste kirjeldused.
Täpsed nõuded loetletud punktidele on toodud dokumendis „Nõuded süsteemianalüüsile“.
Sihtgrupp: Tellija äriprotsesse valdavad kontaktisikud - ärianalüütikud ja süsteemianalüütikud;
Täitjast sõltumatud tarkvara hooldajad, arendajad ja edasiarendajad, testijad,
arhitektid, projektijuhid.
Ajakava: Esmased kirjeldused esitatakse enne arendustööde algust.
Järgmised, vahepealsete arenduste etappide kirjeldused antakse üle hiljemalt koos
vastava vaheetapi üleandmise aktiga.
Lõplikud (täielikud) kirjeldused esitatakse lõppaktiga.
2. Arhitektuuri kirjeldus
Otstarve: Dokumendi eesmärgiks on kirjeldada loodava süsteemi tehnilist ülesehitust. Kirjeldatakse
rakenduse loogilist struktuuri, näidates ära selle kihtideks jagunemise. Kirjeldatakse ka
füüsilist arhitektuuri, antakse ülevaade kasutatavatest tehnoloogiatest ning vahenditest.
Sisu: Dokument peab rahuldama vähemalt alljärgnevaid sisunõudeid:
topoloogia, süsteemi füüsiline arhitektuur (süsteemi komponendid
andmebaasiserver, rakendusserver, meiliserver jms):
süsteemi soovituslikud näitajad komponentide kaupa, näiteks andmesidekiirused,
andmemahud, protsessori kiirus, mälumaht, komponentide arv süsteemi osade
kaupa, kettasüsteemi jõudlus jms;
liidesed teiste süsteemidega (x-tee, meilisüsteemid) ja sõltuvused teistest
süsteemidest;
süsteemi tehnilised (sh automaatsed) protsessid ehk töövoog – komponentide
omavahelised suhtlusstsenaariumid ja koostoimimine (näiteks, mis komponent ja
millal pöördub RR teenuse poole);
kolmandate osapoolte poolt toodetud kasutatavad tarkvarad/riistvarad, mis on
vajalikud süsteemi toimimiseks;
süsteemi krüpto-, allkirjastamise, digitemebeldamise lahendused ja algoritmid.
Sihtgrupp: Arhitekt, administraator, turvaspetsialist
Ajakava: Esmane kirjeldus esitatakse enne arendustööde algust.
Täiendatud kirjeldus antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga.
Lõplik (täielik) kirjeldus esitatakse lõppaktiga.
3. Administreerimisjuhend/paigaldusjuhend
Otstarve: Juhend on aluseks süsteemi administreerimisele, paigaldamisele ja seadistamisele
Sisu: Juhend peab rahuldama vähemalt alljärgnevaid sisunõudeid:
süsteemi parameetrite (seadistuste) kirjeldus ning nende muutmiste mõjud ja
protseduurid (näiteks .net rakenduste puhul konfiguratsiooniparameetrite
kirjeldused/selgitused ja näidisväärtused);
logimise realisatsiooni kirjeldused (kuhu ja mida, kas kasutatakse roteerimist või
katalogiseerimist jms);
rutiinsete hooldusprotseduuride kirjeldus;
paigalduspaketi koostamise protseduurid;
paigaldusprotseduurid;
süsteemi halvamist võimaldavad riskid ja nende esinemise võimalikkus.
Paigaldusjuhendis kirjeldatakse iga realiseeritud osa rakendamine (deployment) koos
spetsiifiliste seadistustega. Paigaldusprotseduurid peavad olema kirjutatud selliselt, et
RIK-i administraator suudab rakenduse paigaldada ja seadistada ilma kõrvalise abita.
Sihtgrupp: Haldur, projektijuht, administraatorid, arhitekt
Ajakava: Etapi juhendid antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga.
Lõplikud (täielikud) juhendid esitatakse lõppaktiga.
4. Testimise tulemusena valminud dokumendid
Otstarve: Annab detailse ülevaate teostatud arenduste testimisest ning testimise tulemustest.
Sisu: Kesksel kohal on testplaan, mis kirjeldab testimise strateegia, skoobi, vahendid,
tegevused, tulemid jne. Vastavalt kokkuleppele koostatakse testlood, mis võivad
olla laiendatud kasutuslood.
Vastavalt kokkuleppele teostatud funktsionaalsuse-, jõudluse-, koormuse-,
integratsiooni-, kasutatavuse-, turvalisuse- jm. testimise dokumendid (plaan, lood,
juhendid, puudused, puuduste kõrvaldamise info, tulemid).
Testimisel ilmnenud vead ning paranduste info (versiooniinfo, vajadusel sisu).
Testimise otstarbel loodud kood, skriptid, kasutusjuhendid.
Testimise dokumentatsioon ei pea olema üks dokument, dokumendid võib grupeerida
loogilisteks osadeks.
Täpsed nõuded on toodud dokumendis „Nõuded testimisele“.
Sihtgrupp: Tellijapoolne projektijuht, vastuvõtutestijad
Ajakava: Etapi testimise dokumendid antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga.
Lõplikud (täielikud) dokumendid esitatakse lõppaktiga.
5. Versiooni kirjeldus
Otstarve: Vajalik ülevaate saamiseks infosüsteemi versioonide sisust.
Sisu: Detailne info iga versiooniuuenduse kohta:
avaldamise kuupäev
versiooni number
versiooni tüüp (peamine, vaheversioon, parandus, erakorraline)
versiooni sisu - milliseid teostatud arendusi sisaldab (töökasu numbrid, näiteks
Jira taskide numbrid ja/või lingid taskile)
leitud, kuid parandamata vead
Sihtgrupp: Tellijapoolne projektijuht
Ajakava: Esitatakse koos iga üleantava versiooniga ja iga versiooni kohta.
6. Mittefunktsionaalsete nõuete vastavustabel
Otstarve: Kontrolltabel nii Täitjale kui ka Tellijale veendumaks, et arvestatud on hankes nõutud
mittefunktsionaalsete nõuetega.
Sisu: Kõik raamlepingus, lähteülesandes või tehnilises kirjelduses kirjeldatud
mittefunktsionaalsed nõuded ning täitmismärge.
Täitmismärke tegemise aluseks peab olema testimine. Vajadusel lisatakse selgitused.
Sihtgrupp: Arhitekt, administraator, turvaspetsialist
Ajakava: Esmane dokument esitatakse enne arendustööde algust.
Täiendatud dokument antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga.
Lõplik (täielik) dokument esitatakse lõppaktiga.