dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Registrite ja Infosüsteemide Keskus
ÜldkäskkiriAvalik

RH 240608 alusdokumentide kinnitamise KK, Täitmisregister

Registrite ja Infosüsteemide Keskus · 5. oktoober 2021
Viit
163
Registreeritud
5. oktoober 2021
Dokumendi liik
Üldkäskkiri
Funktsioon
15 Täitemenetlusregister (TÄITIS)
Sari
15-7 Täitmisregistri arendustööd (NAIS)
Toimik
15-7-2
Vastutaja
Katrina Kõivsaar (Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Üldosakond)

Failid

  • 📎163 05.10.2021 Üldkäskkiri.asice5965 KB

Sisu (failidest)

HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD Viitenumber: 240608 Hankija: Registrite ja Infosüsteemide Keskus (70000310) Hange: Täitmisregistri arendustööd Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta Elektroonilist oksjoni kasutatakse: ei Jrk Nimetus Kirjeldus Tüüp / Osakaal Kogus Ühik Pakkuja nr hindamismeetod täidetav 1 Pakkumuse kogumaksumus Maksumus - 70 jah vähim on parim 2 Projektiplaan Kvaliteet - hankija 30 hinnatav Kokku: 100 Koostatud 27.09.2021 11:36:13 1/2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 3603256/general-info Hindamismetoodika kirjeldus 1. Pakkumuse kogumaksumus Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: "madalaim väärtus" / "pakkumuse väärtus" * "osakaal". 2. Projektiplaan Hinnatakse projektiplaani detailsust, ülevaatlikust, realistlikkust ning tööde loogilist järjestust vastavalt järgmisele skaalale: Hindamiskomisjon saab anda maksimaalselt 30 punkti: 30 punkti - Pakkuja on täielikult aru saanud hankeobjekti olemusest ja ülesandepüstitusest. Projektiplaan vastab täies ulatuses hanke alusdokumentides esitatud parameetritele ja tingimustele. Hanke eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused on loogilises järjestatuses, omavahelises seoses ja kooskõlas hanke tehnilise kirjeldusega. Tööd on jaotatud projekti läbiviimiseks sobiva kestusega etappideks, etapi tööde mahuhinnangud on realistlikud arvestades etapi tulemite mahtu. Projektiplaani osas on tegemist põhjaliku ja realistliku projektiplaani etappide ettepanekuga, mis võimaldab realiseerida hankeobjekti tehnilises kirjelduses püstitatud eesmärgid tähtaegselt. Esitatust nähtub selgelt, kuidas hanke alusdokumentides kirjeldatud nõuded, ootused tulemusele ning eesmärkidele plaanitakse realiseerida. Küsitavusi ei teki. 20 punkti - Pakkuja on aru saanud hankeobjekti ülesandepüstitusest ning esitatud projektiplaan on esitatud struktureeritult ja põhjendatult. Esitatud projektiplaanist on arusaadav, kuidas hanke alusdokumentides kirjeldatud nõuded, ootused tulemusele ning eesmärkidele planeeritakse realiseerida. Samas tekib projektiplaani hindamise osas 1-3 küsitavust või märkust, mida hankija peaks pakkujalt üle täpsustama. 10 punkti - Pakkuja esitatud projektiplaan on esitatud keskpäraselt. Esitatu osas tekib 4-6 küsitavust või märkust, mida hankija peaks pakkujalt üle täpsustama. 5 punkti - Pakkuja esitatud projektiplaan on esitatud kasinalt. Hankijal tekib palju küsimusi ning ei ole täpselt aru saadav, kuidas kavatsetakse soovitud tulemini jõuda. Juhul, kui kahe hindamiskriteeriumi punktide summa alusel on mitu pakkujat võrdse punktisummaga, eelistatakse pakkujat, kelle pakutud maksumus on madalaim. Kui ka sel juhul on mitu pakkumust võrdsed, siis eelistatakse pakkujat, kes on saanud projektiplaani eest suurema arvu väärtuspunkte. Ka nende punktisummade võrdsuse korral heidetakse võrdsete punktisumma saanud pakkujate vahel liisku. Koostatud 27.09.2021 11:36:13 2/2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 3603256/general-info DOKUMENTATSIOONIPLAAN I. Täitja poolt Tellijale üle antavad dokumendid Vastavalt kokkulepitud ajakavale annab Täitja Tellijale üle digitaalsel kujul järgnevad dokumendid: 1. Arenduste kirjeldus; 2. Arhitektuuri kirjeldus; 3. Seadmete ja tarkvara kasutus- ja haldusjuhendid; 4. Administreerimisjuhend/paigaldusjuhend; 5. Testimise tulemusena valminud dokumendid; 6. Varundus/taasteplaan; 7. Versiooni kirjeldus; 8. Mittefunktsionaalsete nõuete vastavustabel; 9. Andmekogude semantiline kirjeldus ja andmekoosseis. II. Dokumendid peavad vastama vähemalt alljärgnevatele tingimustele 1. Arenduste kirjeldus Otstarve: Dokumendi/dokumentide eesmärgiks on anda selge ja konkreetne ülevaade süsteemi sisust ja realiseeritud arendustest. Sisu: Üle antavad dokumendid peavad sisaldama:  Infosüsteemi terviku kirjeldus – olemasoleva süsteemi täiendamisel lisatud/muudetud osade kirjeldus. Tegemist on süsteemi ärisisul põhinevate baaskomponentidega, millele toetuvad kasutaja tegevused, ekraanivormid, kasutuslood/protsessid, teenused, jms;  Vormide (ekraanivormide) kirjeldused;  Kasutuslugude / vormide kasutamise protsesside / tegevuste kirjeldused;  Infosüsteemi teenuste kirjeldused. Täpsed nõuded loetletud punktidele on toodud dokumendis „Nõuded süsteemianalüüsile“. Ajakava: Esmased kirjeldused esitatakse enne arendustööde algust. Järgmised, vahepealsete arenduste etappide kirjeldused antakse üle hiljemalt koos vastava vaheetapi üleandmise aktiga. Lõplikud (täielikud) kirjeldused esitatakse lõppaktiga. 2. Arhitektuuri kirjeldus Otstarve: Dokumendi eesmärgiks on kirjeldada loodava süsteemi tehnilist ülesehitust. Kirjeldatakse rakenduse loogilist struktuuri, näidates ära selle kihtideks jagunemise. Kirjeldatakse ka füüsilist arhitektuuri, antakse ülevaade kasutatavatest tehnoloogiatest ning vahenditest. Sisu: Dokument peab rahuldama vähemalt alljärgnevaid sisunõudeid:  topoloogia, süsteemi füüsiline arhitektuur (süsteemi komponendid andmebaasiserver, rakendusserver, meiliserver jms):  süsteemi soovituslikud näitajad komponentide kaupa, näiteks andmesidekiirused, andmemahud, protsessori kiirus, mälumaht, komponentide arv süsteemi osade kaupa, kettasüsteemi jõudlus jms;  liidesed teiste süsteemidega (x-tee, meilisüsteemid) ja sõltuvused teistest süsteemidest;  süsteemi tehnilised (sh automaatsed) protsessid ehk töövoog – komponentide omavahelised suhtlusstsenaariumid ja koostoimimine (näiteks, mis komponent ja millal pöördub RR teenuse poole);  kolmandate osapoolte poolt toodetud kasutatavad tarkvarad/riistvarad, mis on vajalikud süsteemi toimimiseks;  süsteemi krüpto-, allkirjastamise, digitemebeldamise lahendused ja algoritmid. Ajakava: Esmane kirjeldus esitatakse enne arendustööde algust. Täiendatud kirjeldus antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga. Lõplik (täielik) kirjeldus esitatakse lõppaktiga. 3. Seadmete ja tarkvara kasutus- ja haldusjuhendid Sisu: Kirjeldus tarkvara ja seadmete kasutamise üldisest protsessist; protsessi olulisemate sammude kirjeldus. Dokument on aluseks kasutajate koolitamisel. Kasutusjuhend kirjeldab kõiki kasutajate funktsionaalsusi koos tööprotsesside kirjeldusega ning ekraanipiltide vormis näidetega. Haldusjuhend on mõeldud infosüsteemi haldurile ja peab olema eraldi tavakasutaja kasutusjuhendist. Ajakava: Etapi juhendid antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga. Lõplikud (täielikud) juhendid esitatakse lõppaktiga. 4. Administreerimisjuhend/paigaldusjuhend Otstarve: Juhend on aluseks süsteemi administreerimisele, paigaldamisele ja seadistamisele Sisu: Juhend peab rahuldama vähemalt alljärgnevaid sisunõudeid:  süsteemi parameetrite (seadistuste) kirjeldus ning nende muutmiste mõjud ja protseduurid (näiteks .net rakenduste puhul konfiguratsiooniparameetrite kirjeldused/selgitused ja näidisväärtused);  logimise realisatsiooni kirjeldused (kuhu ja mida, kas kasutatakse roteerimist või katalogiseerimist jms);  rutiinsete hooldusprotseduuride kirjeldus;  paigalduspaketi koostamise protseduurid;  paigaldusprotseduurid;  süsteemi halvamist võimaldavad riskid ja nende esinemise võimalikkus. Paigaldusjuhendis kirjeldatakse iga realiseeritud osa rakendamine (deployment) koos spetsiifiliste seadistustega. Paigaldusprotseduurid peavad olema kirjutatud selliselt, et RIK-i administraator suudab rakenduse paigaldada ja seadistada ilma kõrvalise abita. Ajakava: Etapi juhendid antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga. Lõplikud (täielikud) juhendid esitatakse lõppaktiga. 5. Testimise tulemusena valminud dokumendid Otstarve: Annab detailse ülevaate teostatud arenduste testimisest ning testimise tulemustest. Sisu:  Kesksel kohal on testplaan, mis kirjeldab testimise strateegia, skoobi, vahendid, tegevused, tulemid jne. Vastavalt kokkuleppele koostatakse testlood, mis võivad olla laiendatud kasutuslood.  Vastavalt kokkuleppele teostatud funktsionaalsuse-, jõudluse-, koormuse-, integratsiooni-, kasutatavuse-, turvalisuse- jm. testimise dokumendid (plaan, lood, juhendid, puudused, puuduste kõrvaldamise info, tulemid).  Testimisel ilmnenud vead ning paranduste info (versiooniinfo, vajadusel sisu).  Testimise otstarbel loodud kood, skriptid, kasutusjuhendid. Testimise dokumentatsioon ei pea olema üks dokument, dokumendid võib grupeerida loogilisteks osadeks. Täpsed nõuded on toodud dokumendis „Nõuded testimisele“. Ajakava: Etapi testimise dokumendid antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga. Lõplikud (täielikud) dokumendid esitatakse lõppaktiga. 6. Varundus/taasteplaan Otstarve: Tagada süsteemi hävingujärgne kiire ja tõrgeteta taastamine. Taasteplaan on aluseks süsteemi taastamisele peale suuremat hävingut. Sisu: Taasteplaan peab rahuldama vähemalt alljärgnevaid sisulisi nõudeid: 1. Süsteemi backup’id, varundamisele kuuluvate komponentide ja asukohtade loetelu (nt rakenduse konfiguratsioonifailid, rakenduse failid failiserveril paiknevad failid ja andmebaas jne), nende kirjeldused ja kasutuselevõtu protseduurid (Näiteks: tuua kataloogi (vajadusel faili) tasemel välja list failidest, mida peab varundama; varunduse järjekord (kui see on oluline); 2. Taastamise sammud kasutades installatsiooni juhendit ja varundatud andmeid; 3. Süsteemi komponentide asendusvõimalused, nende alternatiivkomponentide spetsifikatsioonid. Miinimumis peab vastama küsimusele: milline riistvara/tarkvara on sobiv arendaja arvates (tehtud nt jõudlustestid) seda süsteemi käitama. Ajakava: Esmane dokument esitatakse enne arendustööde algust. Täiendatud dokument antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga. Lõplik (täielik) dokument esitatakse lõppaktiga. 7. Versiooni kirjeldus Otstarve: Vajalik ülevaate saamiseks infosüsteemi versioonide sisust. Sisu: Detailne info iga versiooniuuenduse kohta:  avaldamise kuupäev  versiooni number  versiooni tüüp (peamine, vaheversioon, parandus, erakorraline)  versiooni sisu - milliseid teostatud arendusi sisaldab (töökasu numbrid, näiteks Jira taskide numbrid ja/või lingid taskile)  leitud, kuid parandamata vead Ajakava: Esitatakse koos iga üleantava versiooniga ja iga versiooni kohta. 8. Mittefunktsionaalsete nõuete vastavustabel Otstarve: Kontrolltabel nii Täitjale kui ka Tellijale veendumaks, et arvestatud on hankes nõutud mittefunktsionaalsete nõuetega. Sisu: Kõik raamlepingus, lähteülesandes või tehnilises kirjelduses kirjeldatud mittefunktsionaalsed nõuded ning täitmismärge. Täitmismärke tegemise aluseks peab olema testimine. Vajadusel lisatakse selgitused. Ajakava: Esmane dokument esitatakse enne arendustööde algust. Täiendatud dokument antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga. Lõplik (täielik) dokument esitatakse lõppaktiga. 9. Andmekogude semantiline kirjeldus ja andmekoosseis Sisu: Andmekogus töödeldavate andmete koosseisu kirjeldus csv-formaadis, mis sisaldab: vanemandmeobjekti nimetus (tabeli nimetus); andmeobjekti nimetus (veeru nimetus); märge, kas tegemist on isikuandmetega; märge, kas tegemist on eriliigiliste isikuandmetega; märge, kas tegemist on andmekogu põhiandmetega; märge, kas tegemist on arhiiviväärtuslike andmetega; viide andmekogule, kust mittepõhiandmed pärinevad; andmeobjekti semantiline kirjeldus (selgitus, mis andmeobjektiga on tegemist). (Kõik märked formaadis jah/ei.) Ajakava: Dokument (fail) esitatakse lõppaktiga. KINNITATUD Direktori 10.02.2020 Käskkiri nr 11 Lisa 1 Nõuded arendustele v6.0 Nõude Võti Nõude liik Kokkuvõte Kirjeldus vastutav kontrollija Loodavate lahenduste X-tee Vastavus teenused peavad vastama RIA x- Arendusosa NA-1 üldistele tee juhendis toodud nõuetele. kond standarditele Aluseks tuleb võtta hanke välja kuulutamise hetkel kehtiv versioon. Kui hankes ei spetsifitseerita tarkvaralist lahendust tuleb kasutada vastaval konkreetsele vajadusel allpool toodud tarkvarade viimaseid stabiilseid versioone. Serverite operatsioonisüsteemina: 1) Linux RedHat Enterprise/Centos 2) Windows Andmebaasidena: 1) Microsoft SQL 2) Postgre SQL Vastavus Lahendusega koos tarnitav Veebiserverina: Infrastruktuu NA-2 üldistele standardtarkvara peab vastama 1) Nginx ride standarditele RIK nõuetele 2) Microsoft IIS osakond 3) Apache Rakendusserverina: 1) Tomcat Programmeerimiskeelena : 1) C# 2) Java 3) Python Kui koos tarnega tarnitakse kommertstarkvara peab selle litsents sisaldama vähemalt 5 aasta turvaparandusi Rakendus peab olema kirjutatud nii, et see arvestab selle rakenduse Vastavus poolt töödeldavatele andmetele NA-3 üldistele määratud ISKE klassi nõudeid. standarditele Aluseks tuleb võtta hanke väljakuulutamise hetkel kehtiv ISKE versioon. Antud nõudes võib erandeid teha ainult juhul, kui on teisiti ette nähtud seadusega või muul tellijaga kokku lepitud põhjendatud juhul. RIKis kasutatavad levinuimad vaba tarkvara litsentsid on EUPL, GNU GPL, MIT. Valik sõltub vajadustest ja kohustustest. Litsentside litsentsitingimustes sisalduvad nõuded, mida tuleb litsentsi kasutamisel täita, on järgmised: EUPLi puhul on nõutav mh: 1) autoriõiguse märge päises (EUPL © Euroopa Liit 2007, 2016, mille järel on märge „Litsentsitud EUPL alusel“); 2) lähtekoodi avalikustamine Euroopa Liidu joinup virtuaalses varamus. GNU GPL puhul on nõutav mh: RIK põhimõte on arendada 1) autoriõiguse märge päises tarkvara avatult ja avaldada (Copyright © <aasta> <autori Vastavus tarkvara vaba litsentsiga. Avaliku nimi>); NA-4 üldistele sektori kohustuseks on arendada 2) litsentsitingimustes ette nähtud Projektijuht standarditele tarkvara eelkõige avatult ja teavitus töö osas garantii avaldada tarkvara vaba litsentsiga välistamise kohta. vastavalt litsentsi nõuetele. MIT puhul on nõutav mh: 1) autoriõiguse märge päises (Copyright © <aasta> <autori nimi>) koos litsentsis ette nähtud teavitusega; 2) litsentsitingimustes ette nähtud teavitus töö osas garantii välistuse kohta. Täpsemalt tuleb nõuetega tutvuda lähtudes valitud litsentsitüübi litsentsitingimustest. Valitud litsentsi litsentsitingimused esitatakse ühel või mõlemal alljärgnevatest viisidest: 1) LICENCE-fail peab olema repositooriumis avalikustatud koos tarkvara koodiga; 2) litsentsitingimuste tekst iga faili päises; 3) lisades päisesse link asukohale, kus on võimalik litsentsitingimustega tutvuda. Rakenduse, andmebaasi ja kolmanda osapoole komponentide Infrastruktuu platvorm(id)/versioon(id) peavad Kui on tuleb tellijaga paika panna ja NA-5 Arhitektuur ride olema sellised, mille eluea lõpp kokku leppida vahetuse strateegia. osakond (EOL) pole teadaolevalt vähem kui 4 aasta pärast. Tulevase ja olemasolevate infosüsteemide platvormid (rakendusserver, andmebaas, Süsteemi jõudlus peab vastama Infrastruktuu kolmanda osapoole komponendid) kokkulepitud topoloogial eelanalüüsi NA-6 Arhitektuur ride ja topoloogia peab olema enne ja lähteülesande käigus välja toodud osakond reaalse arenduse algust RIK jõudlusnäitajatele. Infrastruktuuride osakonnaga kooskõlastatud. Rakendusserver peab võimaldama Infrastruktuu NA-7 Arhitektuur töötamist andmebaasiserverist ride eraldi serveril. osakond Rakendust peab saama ilma ümber Haldur koos programmeerimata liigutada Lahendus ei tohi olla sisse infrastruktuu NA-8 Arhitektuur erinevate domeenide ja domeeni kompileeritud absoluutseid URL-e. ride saitide vahel osakonnaga Liideseid peab saama konfiguratsioonist välja lülitada. Väliste liidestatud süsteemide tõrke korral ei tohi süsteem hanguda, vaid peab väljastama mõistliku (võimalikult lühikese) aja jooksul Tõrkekindluse tagamiseks tuleb ajakohase veateate. Võimalusel Haldur koos väliseid liidestusi kasutada nii vähe tuleb töökindluse tõstmiseks infrastruktuu NA-9 Arhitektuur kui võimalik. Kui need on vajalikud, kasutada asünkroonseid liideseid ride siis peavad nad olema võimalikult (ntäiteks Rahvastikuregistri, Maa- osakonnaga tõrkekindlad. ameti infosüsteemi või Google analythicsk´i töötamast lakkamisel peab süsteemi põhifunktsionaalsus,kui süsteemi äriloogika seda võimaldab, tööle jääma). Andmevahetus riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogudega ja riigi infosüsteemi kuuluvate Kui X-tee päringut teostab inimene, NA-10 Arhitektuur andmekogude vahel toimub läbi siis peab olema päringu päises Haldur riigi infosüsteemi autentinud kasutaja andmed. andmevahetuskihi (x-tee). Avaliku teabe seaduse § 43 (9) lõige 5. Rakenduse testkeskkonnad Infrastruktuu peavad olema ühendatud test X- NA-11 Arhitektuur ride teega ja arenduskeskkonnad osakond arendus X-teega. Rakenduse Rakendus peab neid sealt ka konfiguratsiooniparameetrid tuleb kasutama (mitte kopeerima Arendusosa ühte kohta kokku tuua nii, et nende parameetreid käivitamisel kond koos muutmisel ei peaks rakendust kolmandatesse kohtadesse). NA-12 Arhitektuur infrastruktuu uuesti kokku kompileerima (nt ühte Logimise seaded võivad olla ride tekstipõhisesse rakenduse konfiguratsioonifailist osakonnaga konfiguratsioonifaili, andmebaasi eraldi ühes lisakonfiguratsioonifailis tabelisse). (näit Log4net). Mõistlikuks ajaks loetakse Arendusosa Rakenduse kompileerimine (saidi maksimaalselt 30 sekundit. Kui kond koos taaskäivitas, konfiguratsiooni rakendus vajab indekseeritud sisu ja NA-13 Arhitektuur infrastruktuu muutmine vms) peaks toimuma see pole kättesaadav, siis peab ride mõistliku aja jooksul. rakendus väljastama selle kohta osakonnaga selge teate. Infrastruktuu NA-14 Arhitektuur Rakendus peab olema 64-bitine. ride osakond Arendusosa kond koos Andmebaas ja rakendus peavad Nõue kehtib Oracle ja Postgre NA-15 Arhitektuur infrastruktuu kasutama UTF-8 kodeeringut. andmebaaside puhul. ride osakonnaga Failisüsteemi salvestamisel ei tohi Arendusosa ühte kausta tekkida üle 10000 objekti Failid peab katalogiseerima kond koos (kaust või fail). Failistruktuur peab NA-16 Arhitektuur kokkulepitud tunnuste alusel infrastruktuu olema mõistlik (kaustu ei tohi olla (aasta, kuu, kuupäev). ride rohkem kui faile) ning ei tohi tekitada osakonnaga märgatavat jõudluskadu. Kasutatav programmeerimise Arendusosa NA-17 Arhitektuur paradigma on objekt-orienteeritud. kond Andmebaasis peab kasutama indekseid või muid meetmeid, et nõuded jõudlusele oleksid täidetud Kõik välised võtmed (Foreign Key) ka tulevikus (1, 3, 5 või 10 aasta NA-18 Arhitektuur Haldur peavad olema indekseeritud. pärast – vastavalt planeeritud kasutusajale). Väliseid võtmeid tuleb kasutada ka ühest andmebaasist teisele viitamisel. SQL päringute väljakutsumisel väljastpoolt andmebaasi, peab kasutama päringumuutujaid, et Tuleb kasutada päringumuutujaid vältida SQL vahemälu Arendusosa NA-19 Arhitektuur (Parameter Binding). fragmentseerumist (When calling kond SQL code from outside the database, Parameter Binding should be used to prevent SQL cache fragmentation). Kõigis andmebaasi tabelites peab olema defineeritud üks tehniline NA-20 Arhitektuur Haldur primaarvõti ja selle nimetus peab olema „ID“. Failide hoidmise asukoht lepitakse iga kord eraldi kokku. Failide Failid ja failide indeks peavad Infrastruktuu hoidmine klassikalises andmebaasis NA-21 Arhitektuur olema replikeeritavad teise ride on kulukas ja seab kõrgendatud serveriruumi. osakond nõudmised ning piirangud andmebaasiserveritele. Rakendusel peab olema haldusliides, mille kaudu rakenduse Vajadus halduril teha otse baasis haldur saab teha tavapäraseid NA-22 Arhitektuur haldustoiminguid peab olema Haldur haldustoiminguid. Halduri viidud miinimumini. haldustoimingud lepitakse tellijaga kokku detailanalüüsi käigus. Andmebaas peab toetama nii külm- Ei tohi kasutada teenuseid, mis Infrastruktuu NA-23 Arhitektuur kui ka kuumvaru (peegeldamist) välistavad andmebaasi peegeldamist ride teise serveriruumi. (nt "failstream"). osakond Tõusutundlikkus peab olema välja Infrastruktuu Sorteerimisreeglistik peab vastama lülitatud ning accent peab olema NA-24 Arhitektuur ride eesti keele tähestikule. sisse lülitatud. Näiteks: MS SQL osakond puhul Estonian_CI_AS. Kirjade tekst peab olema haldurite poolt hallatav. Kirja saatmisel peab süsteem veenduma, et elektronposti server võttis meili vastu. Kui Kui süsteem saadab elektronkirju, elektronposti server millegi pärast Infrastruktuu NA-25 Arhitektuur peab kasutama süsteemivälist RIK- kirju vastu ei võta, tuleb kirjad ära ride i elektronposti serverit. saata pärast seda kui elektronposti osakond server jälle vastab. Kirjad saatmist peab olema võimalik lihtsalt (näiteks muudatuse ajaks) rakenduse konfiguratsioonist kinni keerata. Arendusosa Konfiguratsiooniparameetrite Näiteks : X-tee Turvaserver, mitte kond koos nimed peavad olema sisulised. NA-26 Arhitektuur XTTS või viitenumber, mitte vk_seb infrastruktuu Juhul kui see ei ole võimalik, peab jne. ride kõrval olema selgitus. osakonnaga Tagasüsteemide ülesanneteks on andmete haldamine ja võrguteenuste Infosüsteemides on eessüsteemid pakkumine. Tagasüsteemid ei tegele Infrastruktuu (front end) ja tagasüsteemid (back NA-27 Arhitektuur lõppkasutaja autentimise ja ride end) arhitektuuriliselt selgelt autoriseerimisega. Lõppkasutaja osakond lahutatud. autoriseerimise tagavad eessüsteemid. Näiteks IIS: *.config , *.resources Arendusosa Konfiguratsioonifailid peavad Apache: *.conf, .htaccess. Kui neid kond koos NA-28 Arhitektuur olema vastavalt rakendusserveri on mitu, siis arendaja peab need infrastruktuu tüübile vaikimisi kaitstud failid eraldi välja tooma ride konfiguratsioonifailide listis. osakonnaga Näiteks: IIS: Bin,App_Code, Arendusosa Rakenduse failid, mida kasutaja App_Data, App_Browsers, kond koos NA-29 Arhitektuur näha ei tohi, peavad olema App_GlobalResources, infrastruktuu vaikimisi kaitstud kaustades. App_LocalResources, App_Themes, ride App_WebReferences osakonnaga Arendusosa Kõiki parameetreid tuleks Konfiguratsioonis ei tohi olla kond koos konfiguratsioonis kirjeldada vaid uhe NA-30 Arhitektuur erinevaid parameetreid, mis on infrastruktuu korra (mitte nii, et mitmes lõigus sama sisuga. ride kirjeldatakse samu asju uuesti). osakonnaga Rakendustes tohib kasutada vaid masinapõhiseid teenuseid, mis lubavad kõrgkäideldavaid (klaster) Arendusosa lahendusi. Kõrgkäideldav kond koos Kõik rakendused peavad töötama lahendus peab olema selline, mida NA-31 Arhitektuur infrastruktuu kõrgkäideldavalt. saab samaaegselt käitada ride erinevates masinates. osakonnaga Kasutajasessioon ei tohi olla ühe klastri üle põhine. Ei tohi kasutada sticky sessioneid. Arendusosa kond koos Klientrakendus ei tohi pöörduda otse NA-32 Arhitektuur Tuleb kasutada rakendusservereid. infrastruktuu andmebaasi poole. ride osakonnaga Arendusosa Keskkonnapõhiseid muutujad kond koos Näiteks WSDL ei tohi sisaldada NA-33 Arhitektuur peavad olema konfiguratsioonist infrastruktuu viiteid arendusserveritele. seadistatavad. ride osakonnaga Kui kasutatakse Windows Infrastruktuu teenuseid peavad teenuste nimed NA-34 Arhitektuur ride olema serveri administraatori poolt osakond konfigureeritavad. Andmebaas ei tohi sisaldada Rakenduse äriloogika tuleb äriloogikat, mis muudab Arendusosa NA-35 Arhitektuur realiseerida eraldi andmebaasist andmetabelites olevaid ja sinna kond sõltumatus rakenduskihis. kirjutatavaid andmeid. Erandiks on trigerid, mis tekitavad logi. Ei ole tohi kasutada selliseid platvormispetsiifilist lahendusi, mille Andmebaasis võib kasutada vaid üleviimine mõnele muule ISO/IEC 9075 standardiga kaetud andmebaasiplatvormile ei ole Arendusosa NA-36 Arhitektuur funktsionaalsusi. Kuid erandina ei võimalik. kond tohi kasutada sama standardi osas 13 kirjeldatud funktsionaalsusi. ISO/IEC 9075 osa 13 spetsifitseerib Javas kirjutatud programmimoodulite kasutamist andmebaasis. RIK kasutab keskset autentimislahendust (AUP). Kui kui mõni ärinõue välistab AUP kasutamise, esitab RIK arendajale lisanõuded autentimissüsteemile. Haldur koos Rakendus peab kasutama Kasutatavaid autentimisviise peab infrastruktuu NA-37 Arhitektuur autentimiseks RIK olema rakenduse konfiguratsioonist ride autentimisportaali AUP. võimalik sisse ja välja lülitada. osakonnaga Samuti peab rakenduse konfiguratsioonist olema määratav kas ID-kaardiga autenimise korral kasutatakse OCSP või tühistusnimekirjade põhist autentimist. Uniform resource identifier (URI) Haldur koos pikkus ei tohi ületada ühegi IS poolt NA-38 Arhitektuur Max uri < 2000. arendusosa toetatava brauseri maksimaalset konnaga lubatud väärtust. Rakenduse teenusekirjeldus (n: Näiteks: Alajaotis WSDL) peab olema üles ehitatud definitions/types/schem: Arendusosa NA-39 Arhitektuur nii, et see toetaks teenuse complexType defineerimisel tuleb kond versioneerimist. sellele lisada "any" element. Juhul kui äriprotsess seda Arendusosa võimaldab, tuleb suurte kond koos Rakenduse operatiivbaas peab NA-40 Arhitektuur andmemahtude korral kasutada infrastruktuu olema võimalikult väike. andmete arhiveerimist põhibaasist ride väljapoole. osakonnaga Rakendusega tarnitavad litsentsid Infrastruktuu EU projektide korral tuleb kehtivusaja NA-41 Arhitektuur peavad olema vähemalt 5 aastase ride suhtes lähtuda EU või RIA nõuetest. kehtivusega. osakond Eraldatud peavad olema teenused, kuhu pöörduvad kasutajad ja need teenused, kuhu pöörduvad teised teenused ja serverid (näiteks saidid). Rakendus peab olema tehniliselt Avalikud liidesed tuleb selgelt osadeks jaotatud (tükeldatud) eristada muudest mitteavalikest, vastavalt loogilisele jaotusele. sisemistest, konfigureerimis jms Arendusosa NA-42 Arhitektuur Saadud osised peavad olema liidestest. Kui rakendusel on eraldi kond eraldi versioneeritavad ja turvatasemega liidesed ametnikule ja paigaldatavad. kodanikule, peab rakendus olema jaotatud kaheks eraldi liidesekomponendiks ning nende mõlema poolt kasutatavaks andmebaasiks. Kõik dokumentide konverteerimised ühest formaadist Arendusosa NA-43 Arhitektuur teise tuleb teha kasutades RIK kond keskseid dokumentide konverteerimise teenuseid. Haldur koos Süsteem ei tohi võimaldada arendusosa kasutajale ligipääsu süsteemi konnaga ja NA-44 Arhitektuur toimimise informatsioonile, nagu infrastruktuu failide täisnimed (path), kutsepinud ride (stack trace) jms. osakonnaga Arendusosa Rakendus peab olema võimeline SSL offload, vajalike kond koos NA-45 Arhitektuur töötama koormusjaoturitega kliendiparameetrite edasiandmine infrastruktuu varustatud taristul. kasutades http headereid. ride osakonnaga Arendusosa Rakenduse failidele ei tohi olla kond koos NA-46 Arhitektuur rohkem ligipääsuvajadust, kui read- infrastruktuu execute. ride osakonnaga Kui on planeeritud kasutada Windows servereid peavad kõik Infrastruktuu NA-47 Arhitektuur rakenduse osad (ka baas) olema ride võimelised töötama windows core osakond serveritel. Näiteks, kui on tegemist Andmebaasis tuleb veerutüübiks kuupäevaga, siis date. Kasutada ei NA-48 Arhitektuur määrata selleks sisuliselt sobivaim Haldur tohi varchar(max) andmetüüpi, kui andmetüüp. see pole põhjendatud ja vajalik. Rakendus peab väljastama oma SOAP teenuste wsdl'e, REST Haldur koos NA-49 Arhitektuur masinliideste teenuste tehnilisi teenustele n:swaggeri v. openapi arendusosa spetsifikatsioone. formaadis kirjeldusi. konnaga Active Directory (AD) autentimise kasutamisel peab rakendus Infrastruktuu kasutama SAML2.0 (Security Teiste standardite kasutus tuleb RIK- NA-50 Arhitektuur ride Assertion Markup Language) ja iga eelnevalt kooskõlastada. osakond ADFS (Active Directory Federation Services) standardeid. Edasine koodi täitmine ja võimalike veaolukordade töötlus peab toimuma rangelt ainult kliendi poolel. Kliendi autentimissertifikaadi kehtivus- ja autentsusekontroll teostatakse maksimaalses võimalikus mahus veebiserveri või proxy poolt. Autentimissertifikaadil on veebiserveri või proxy poolt ID-kaardiga (kliendi sertifikaadiga) kohustuslikult nõutav: autentimist teostavad veebirakendused peavad (juhul, kui Apache: SSLVerifyClient require; Infrastruktuu NA-51 Arhitektuur sessiooni pole algatatud) suhtlema NGINX: ssl_verify_client on; ride kliendi veebirakendusega ainult Pulse TM: ssl.requireCert(); osakond selleks, et saada veebirakendusest HAProxy: verify required; sisselogimiseks vajaliku koodi. Tomcat: clientAuth="true"; jne… Juhul kui toimub pöördub URL poole, kus on nõutud kliendi autentimissertifikaat ning server vastab veaga, peab klientrakendus kuvama korrektse eesti keelse veateate. NB! Rakenduse javascrip-ti tuleb ID- kaardiga autentimise puhuks erand kirjutada! Tuleb kasutada vaid RIK poolt ette NA-52 Arhitektuur antud captcha lahendust. Rakendustevaheline suhtlus tuleb Sobivad liideste formaadid lepitakse NA-53 Arhitektuur realiseerida läbi rest- või soap-vms kokku projekti käigus. veebiteenuste või message queue. Serveris peab olema kirjeldatud, Mitte kirjeldatud meetoditele ei tohi NA-54 Arhitektuur millistele HTTP meetoditele vastata. vastatakse. Meiliaadress peab vastama RFC5322 ja/või RFC6854 standardile. Süsteem, kuhu on Vigastele meiliaadressidele ei tohi NA-55 Arhitektuur võimalik e-posti aadresse sisestada, kirju saata. peab kontrollima nende kehtivust. Kasutaja kontaktinfo tuleb alati valideerida. Rakendusel peab olema CSP Erandid tuleb kirjeldada NA-56 Arhitektuur header. Vaikeväärtus on "self". pigaldusjuhendis. Turvalisuse ja Tuleb arvestada tingimusega, et Haldur koos Kliendi ja serveri vaheline side terviklikkuse osad ühendused nõuavad infrastruktuu NA-57 peab olema krüpteeritud SSL- tagamisega kahepoolset SSL autentimist (nt: ride protokolli kasutades. seotud nõuded suhtlus turvaserveriga). osakonnaga Turvalisuse ja terviklikkuse Rakendus ei salvesta andmeid Erandiks on mitmekeelse süsteemi Arendusosa NA-58 tagamisega kliendi arvutisse (sh küpsiseid). puhul keelevalik. kond seotud nõuded Sessiooni lõpetamine Turvalisuse ja infosüsteemis (nt logi välja nupu terviklikkuse NA-59 vajutamine) peab serveri poolt tagamisega sessiooni tunnused kehtetuks seotud nõuded tunnistama (nt küpsised). Kõik andmemuudatused peavad baasis säilima. Andmete muutmisel andmeid ei kustutata, vaid tehakse uus kirje uute andmetega. Vana kirjed muudetakse kehtetuks. Iga uus kirje peab sisaldama vähemalt järgmist informatsiooni: 1) viide kirjele, mille ta kehtetuks Kui andmebaasis olevate andmete muutis (kui on); Turvalisuse ja ISKE tervikluse klass on 2 või 2) kasutaja, kes kirje lõi; terviklikkuse NA-60 kõrgem, tuleb kõik klass 2 infot 3) kirje loomise aeg; Haldur tagamisega sisaldavad andmebaasi kirjed ja 4) sessiooni-ID (kui on olemas). seotud nõuded tabelid versioneerida. Iga kehtetuks tunnistatud kirje peab sisaldama lisaks vähemalt järgmist informatsiooni: 1) kasutaja, kes kirje kehtetuks tunnistas; 2) kirje kehtetuks tunnistamise aeg. Kui rakenduse poolt töödeldavate Testandmed peavad säilitama kõik andmete konfidentsiaalsusklass on toodangu andmete omadused Turvalisuse ja 2 või kõrgem, peab rakendusega (pikkuse, tüübi) ja omavahelised terviklikkuse NA-61 kaasas olema lahendus, mis suhted. Toodanguandmetest Haldur tagamisega suudab toota toodangu andmetest testandmete tegemise algoritmid ja seotud nõuded testandmed, mis ei sisalda põhimõtted tuleb eelnevalt konfidentsiaalset informatsiooni. kooskõlastada tellijaga. Schema muutmine ei ole rakenduse töö. Schema omanik ei tohi olla rakenduse tööks kasutatav baasi kasutaja. Turvalisuse ja Andmebaasis olevate rakenduse Infrastruktuu terviklikkuse kontod peavad omama ainult NA-62 tagamisega minimaalselt rakenduse tööks Nõude täitmiseks vajalikud vahendid ride (skriptid) peavad kuuluma rakenduse osakond seotud nõuded vajalikke õiguseid. juurde ja nende sisu peab olema kontrollitav. Kontodele vajalikud õigused peavad olema kirjeldatud rakenduse installatsioonijuhendis. Turvalisuse ja Rakenduse lõppkasutajatele peab Rakendusepõhiseid kasutajarolle ei terviklikkuse NA-63 olema võimalik jagada õigusi läbi tohi defineerida ainult läbi AD OU'de Haldur tagamisega andmebaasis defineeritud rollide. ja gruppide. seotud nõuded Ligipääs rakendusse ja andmetele Turvalisuse ja tohib olla vaid dokumenteeritud terviklikkuse Arendusosa NA-64 ning tellimuses kirjeldatud teid tagamisega kond mööda ja dokumenteeritud seotud nõuded autentimisprotseduure kasutades. Räsimine peab kasutama turvalist räsifunktsiooni (NA-74) ja soola (salt). Sool peab olema Turvalisuse ja Kõik paroolid ja salasõnad peab andmebaasiüleselt unikaalne, terviklikkuse rakendus alati salvestama vaid piisavalt suure bitiarvuga ja Arendusosa NA-65 tagamisega krüpteeritud või räsitud ja soolatud "random". Krüpteerimata kujul ei tohi kond seotud nõuded kujul. paroole salvestada (ka ajutiselt) ühelegi kettale. Krüpteering peab olema CBC, CRT vms režiimis. Kasutada ei tohi ECB režiimi. Kindlasti peab olema kasutusel ID- Rakendused, kuhu saavad ligi kaardi põhine autentimine. välised kasutajad, peavad Turvalisuse ja võimaldama autentimist vähemalt Kui on vajalik ka parooliga logimine, terviklikkuse NA-66 tagamisega kahe erineva Eesti riigi poolt peavad välised kasutajad autentima Haldur seotud nõuded aktespteeritava kaheastmeilse ennast spetsiaalse väliskasutajate isikutuvastsulahendusega. jaoks mõeldud AD pihta. Mingil juhul Parooliga autentimsit tuleb vältida. ei tohi väliskasutajaid teha RIK-i sisemisse AD-sse. Turvalisuse ja Kasutajaarvutitest otse x-tee terviklikkuse Rakendus ei tohi teostada X-tee Arendusosa NA-67 päringute tegemine on arvutivõrgu tagamisega päringut otse kasutajaarvutist. kond tasemel keelatud. seotud nõuded IIS puhul peab kasutama näiteks URL scan, apache puhul Veebipõhised välise veebilehega modsecurity või vastavat tööriista. Arendaja Turvalisuse ja rakendused, mis on keskmise või Võimalikud piirangud tuleb kokku koos terviklikkuse NA-68 kõrgema ISKE klassiga peavad leppida tellijaga detailanalüüsi käigus Infrastruktuu tagamisega kasutama vahendeid kaitsmaks lähtuvalt tellija vajadustest ja ride seotud nõuded rakendust keelatud päringute eest. nõudmistest. Kasutama peab osakonnaga whitelisting põhimõtet, mitte blacklistingut. Sarnaselt õnnestunud sisselogimisega, tuleb ebaõnnestunud sisselogimise Kui rakenduse mõni ISKE klass on katsete korral kuvama millal need Turvalisuse ja 2 või kõrgem, peab rakendus toimusid ja mitu neid oli. Kasutaja terviklikkuse NA-69 sisenemisel näitama pärast peab saama soovi korral veenduda, Haldur tagamisega õnnestunud sisselogimist eelmise kas keegi pole tema nime all üritanud seotud nõuded õnnestunud sisselogimise aega. sisse logida. ID-kaardi, mobiil-ID ja digi-ID-ga sisenemise ürituse ebaõnnestunud katseid näitama ei pea. Mõeldud on spetsiaalrakendusi Turvalisuse ja Rakenduse kasutajaliidesest peab (custom built). Nõue ei kehti terviklikkuse olema kasutajal avalehel ilma sisse veebitarkvara (apache, IIS jne), NA-70 Haldur tagamisega logimiseta võimalik näha andmebaaside jms kohta. Viimaste seotud nõuded rakenduse versiooni numbrit. versiooni numbrit tuleb pigem varjata. Aeg peab olema muudetav koos Sessioonide lõpetamine tuleb teiste Turvalisuse ja teostada serveri poolel ja kõigil konfiguratsiooniparameetritega. Kui Infrastruktuu terviklikkuse NA-71 rakendustel peab olema kliendilt pole etteantud aja jooksul ride tagamisega konfigureeritav kasutajasessiooni ühtegi päringut tulnud, tuleb osakond seotud nõuded aegumise aeg. sessioon serveri enda algatusel lõpetada. Veebipõhiste rakenduste Arendusosa Turvalisuse ja mitteautentinud kasutajate poolt Soovitatavalt tuleb seda teha enne kond koos terviklikkuse NA-72 saadetud vormid tuleb puhastada andmebaasi salvestamist, vajadusel infrastruktuu tagamisega XSS-filtriga või eemaldada HTML- andmete väljakuvamisel. ride seotud nõuded tag´id. osakonnaga Veebipõhiste rakenduste poolt Arendusosa Turvalisuse ja saadetavad vormidel peab kond koos terviklikkuse NA-73 paiknema peidetud unikaalne räsi, Eesmärk on vältida CSRF rünnakuid. infrastruktuu tagamisega mida kontrollitakse vormi ride seotud nõuded vastuvõtmisel. osakonnaga Valida tohib vaid neid, mille soovituslik kasutusaeg RIA krüptoprotokollide elutsükliuuringu uuringu kohaselt on üle 12 aasta. Kui räsimine ei pea tagama pikaajalist salastaatust ja tõestusväärtust võib tellijaga kokkuleppel kasutada algoritme, mille soovituslik kasutusaeg on krüptoprotokollide elutsükliuuringu uuringu kohaselt üle 5 aasta. Turvalisuse ja Krüpteerimise ja räside arvutamise Kui tehniliselt vähegi võimalik tuleb terviklikkuse Arendusosa NA-74 korral tuleb kasutada tugevaid sertifikaate hoida RIK HSM tagamisega kond algoritme. lahenduses. Ligipääs võtmetele ja seotud nõuded sertifikaatidele peab olema vaid teadmisvajaduse põhimõttel. Kirjandus: NIST SP-800- 57 Key Management Guidelinesja European Payments Council (2017) Guidelines on cryptographic algorithms usage and key management. Süsteemi kirjelduses tuleb välja tuua kõik krüptoalgoritmid, võtmepikkused ja kasutuskohad. Turvalisuse ja Autenditud sessiooni tunnust ei tohi Sessiooni ei tohi olla võimalik üle terviklikkuse ainult lihtsa küpsisega lahendada Arendusosa NA-75 võtta URLi kopeerimisega ühest tagamisega (kasutada OWASP parimaid kond arvutist teise. seotud nõuded praktikaid). Halduritel ei tohi olla võimalik Turvalisuse ja Haldur koos muuta rakenduseväliste liidestuste- Tagada tuleb rollide lahusus: terviklikkuse infrastruktuu NA-76 ning nendega seotud äriloogiliste administraatoril ja halduril on tagamisega ride funktsionaalsuste tehnilisi erinevad tööülesanded. seotud nõuded osakonnaga konfiguratsioone. Arendusosa Turvalisuse ja ID-kaardiga autentimisel, peab kond koos terviklikkuse NA-77 rakendus suutma vastu võtta ID- Proxy tugi infrastruktuu tagamisega kaardi sertifikaati ka HTTP päises. ride seotud nõuded osakonnaga Turvalisuse ja Kõik digitembeldamist vajavad terviklikkuse rakendused peavad kasutama RIK- Arendusosa NA-78 tagamisega i-keskset digitembeldamise kond seotud nõuded teenust. Veebirakendus peab probleemideta läbima OWASP ASVS põhineva Arendusosa testi. Esmane väline turvatestimine kond koos Turvalisuse ja Rakenduse turvalisuse tagamiseks tellitakse tellija finantseeringul. Kui infrastruktuu terviklikkuse (näiteks XSS, SQLInjection, jne) selle tulemusel leitakse arendaja ride NA-79 tagamisega tuleb järgida OWASP-i parimaid poolsest tegevusest või osakonna ja seotud nõuded praktikaid. tegevusetusest põhjustatud vigu, sisekontrolli- võib tellija nõuda OWASP ja infoturbe järeltestide kompenseerimist osakonnaga arendajalt. Toodangukeskkonna rakendus ei tohi sisaldada osiseid, mis on Turvalisuse ja toodangu keskkonnas ebavajalikud terviklikkuse Arendus peab olema orienteeritud Arendusosa NA-80 või segavad (näiteks mõeldud tagamisega toodangukeskkonnas toimimiseks. kond testimiseks testkeskkonnas, seotud nõuded arendusabiks arenduskeskkonnas jne). Arendusosa Turvalisuse ja kond koos terviklikkuse Ajatemplite kasutamisel Ajatempli serveri URL peab olema NA-81 infrastruktuu tagamisega eelistatakse Guardtime lahendust. konfigureeritav. ride seotud nõuded osakonnaga Turvalisuse ja Rakendus ei tohi lubada ühe terviklikkuse Nõue ei kehti, kui see tellija poolt NA-82 kasutajaga mitut samaaegset Haldur tagamisega eraldi ärinõuetes nõutud. sessiooni. seotud nõuded Konkreetne lahendus valitakse ja lepitakse tellijaga eraldi kokku. Käesoleva nõude täpsustuseks vt ISKE nõue HT.34. Ajatemplite, digitemplite ja digitaalallkirjade terviklust tuleb reaalajas ja hiljem perioodiliselt (muudetava perioodiga) valideerida. Valideerimise protsessi tulemusena tuleb genereerima Turvalisuse ja Kui rakenduse tervikluse klass on automaatne raport, mis on vaadeldav Haldur koos terviklikkuse T3 peavad tõestusväärtust omavad süsteemi halduri liidese kaudu ning NA-83 arendusosa tagamisega andmed olema digitaalallkirjastatud mida on võimalik automaatselt konnaga seotud nõuded või digitembeldatud. edastada ettenähtud e-posti dressidele. Raport peab sisaldama infot valideerimise protsessi alguse ja lõpu aja kohta, infot selle kohta, kui mitut ajatemplit kontrolliti ja kas infot kõik ajatemplid olid korrektsed. Kui tembeldamises või allkirjastamises ilmneb viga, peab olema võimalik hiljem katkenud kohast tembeldamist või allkirjastamist jätkata. Ahela moodustamiseks ei tohi kasutada andmetesse kirja pandud viiteid (n: id=2ja andmed="mingid andmed", eelmine_andmed=1 ). Krüptoahela koostamisel tuleb kasutada lahendust, kus järgmise ajatembeldatava kirje koosseisu fikseeritakse eelmise kirje mitte ajatembeldatud räsi. Uue ahela lüli lisamisel tuleb kontrollida eelmise lüli Kui rakenduse tervikluse klass on korrektsust. Turvalisuse ja T3 peavad tõestusväärtust omavad Haldur koos terviklikkuse andmed ja logid olema NA-84 tagamisega krüptoaheldatud, et tagada et Tagatud peab olema ka nõue, et arendusosa seotud nõuded tõestusväärtusega andmeid ei kirjeid ei saaks märkamatult konnaga saaks märkamatult kustutada. kustutada ahela lõpust. Krüptoahela terviklust peab saama perioodiliselt (muudetava perioodiga) kontrollida ja lahendus peab suutma vajadusel and häire (e-kiri) kui terviklus on kompromiteeritud. Krüptoaheldamis e ja selle kontrolli sisse ja väljalülitamine ning kontrolliperioodi muutumiine peab olema teostatav vaid rakenduse konfiguratsioonist rakenduse administraatori poolt, Sümmeetrilise võtme turvamiseks tuleb kasutada asümmeetrilisi algoritme. Sertifikaati tuleb hoida nii, Turvalisuse ja Kui rakenduses on S3 salastatuse et see oleks kättesaadav terviklikkuse astmega andmeid, peavad need nii rakendusele, kuid mitte Arendusosa NA-85 tagamisega transpordil kui ka salvestatult alati rakendusserveri administraatorile. kond seotud nõuded olema krüpteeritud kujul. Sertifikaat peab olema vahetatav, st krüptograafia edasi arenedes peab olema võimalik kasutusele võtta tugevam sertifikaat. Kui paks klient kasutab ajutisi faile, Paksu kliendi korral ei tohi tuleb tagada nende perioodiline rakendus kasutaja tööjaama jätta Turvalisuse ja kustutamine tagamaks, et ei maha krüpteerimata kujul ajutisi Haldur koos terviklikkuse koormata liigselt kasutaja arvutit. NA-86 faile, mis sisaldavad või võivad arendusosa tagamisega Eesmärk on tagada, et rakenduse sisaldada konfidentsiaalset või konnaga seotud nõuded sulgemisel ei jääks kasutaja kõrget terviklust nõudvat arvutisse maha informatsiooni, mida informatsiooni. sinna jääda ei tohiks. Arendusosa Turvalisuse ja Rakendus peab serverist Kui kasutatakse ajutiste failide kond koos terviklikkuse NA-87 kustutama kõik ajutised failid kausta peab selle asukoht olema infrastruktuu tagamisega koheselt, kui neid enam ei kasutata. konfiguratsioonist konfigureeritav. ride seotud nõuded osakonnaga Rakendus tohib aktsepteerida vaid Turvalisuse ja sessioonivõtmeid, mida ta ise on terviklikkuse väljastanud. Sisselogimisel peab Arendusosa NA-88 tagamisega kasutaja saama uue sessiooni kond seotud nõuded võtme ning endine võti tuleb kehtetuks tunnistada. Faili nimes tuleb lubada vaid suur- ja Kui rakendusse laaditakse faile väiketähti, numbreid, "_" ja "-" ning Turvalisuse ja kasutaja poolt, peab need failid vaid ühte punkti järjest. Viirusetõrje Haldur koos terviklikkuse NA-89 valideerima (kontrollima faili tüüpi, lahenduse pakub välja RIK arendusosa tagamisega suurust). Failid peavad läbima infrastruktuuride osakond. konnaga seotud nõuded viirusetõrje. Võimalusel tuleb teha tüübi ja faili laiendi vastavuse kontroll. Arendusosa Turvalisuse ja Kui rakendusse laetakse faile peab kond koos terviklikkuse faili nimi salvestamisel sisaldama NA-90 infrastruktuu tagamisega random komponenti nii, et faili tee ride seotud nõuded ei ole lihtsalt ära arvatav. osakonnaga Turvalisuse ja Iframe-i kasutamine pole lubatud ja terviklikkuse Rakendus ei tohi lubada ennast NA-91 HTTP päringutele tuleb lisada "X- tagamisega kasutada iframe sees. Frame-Options: DENY" päis. seotud nõuded Turvalisuse ja Sessiooni küpsise korrala tuleb Infrastruktuu terviklikkuse Sessiooni küpsised peavad olema lisada lipud Secure, HttpOnly NA-92 ride tagamisega turvatud. ja SameSite. Küpsise nime prefiks osakond seotud nõuded peab olema "__Host-". Testplaan ja testitulemused tuleb Logimine, Rakenduse kõik üleantavad edastada tellijale koos rakenduse NA-93 debuggimine, versioonid peavad enne tellijale üle üleandmisega. Nõuded testimisele Haldur testimine andmist olema testitud. RIK dokumendis "Arendamise tavad ja töökorraldus". Vastav logi peab asuma teistest logidest eraldi failis ja andmebaasis Turvalisuse seisukohalt kriitilised turvalogide tabelis. Väliste Logimine, sündmused, nagu sessiooni rakenduse puhul tuleb logida NA-94 debuggimine, Haldur algamine ja lõppemise, rolli võimalusel kasutaja IP. Sessiooni testimine muutumine jne tuleb logida. võtmete väärtuses, privaatvõtmeid ja kasutaja salasõnad võivad logisse jääda vaid räsitud kujul. Peab olema võimalus antud logimist välise süsteemi kaupa sisse-välja lülitada. Logi peab olema struktureeritud selliselt, et päring ja vastus on eraldi failides. Logimine Rakendus peab suutma logida kõiki Haldur koos Logimine, peab olema võimalik nii andmebaasi väliste süsteemidega vahetatavaid infrastruktuu NA-95 debuggimine, kui ka failisüsteemi (iga sõnum eraldi (ka X-tee teenuste kaudu liikuvaid) ride testimine faili, failid vähemalt päeva kaupa pöördumisi andmevahetuslogisse. osakonnaga eraldi kaustas) või mõlemasse korraga. Logifaili asukoht peab olema administraatori poolt ilma rakendust uuesti kompileerimata seadistatav. Logi salvestatakse kasutaja tegevuse logisse. Logi peab sisaldama (toodud järjekorras) millal tehti, kasutaja ID ja isikukood (firma registrikood), kui võimalik kust tehti (seadme nimi, IP, sertifikaat), mis tegevused andmetega tehti ja kas tegevus õnnestus. Kui võimalik siis päringu SQL lause. Logida peab olema võimalik ka konkreetseid Kui rakenduse ISKE andmed, mida kasutaja serveri Logimine, konfidentsiaalsuse klass on 2 või 3 arvates nägi. Viimane peab aga NA-96 debuggimine, peab tagama konfidentsiaalsuse Haldur olema välja lülitatav või asendatav testimine klassiga 2 ja 3 andmete vaatamise põhiobjektide ID-dega päringu liikide logimise. kaupa. Logida tuleb ka kasutajate tegevuste ebaõnnestumised (näiteks õiguste puudumise tõttu). Vastav logi peab asuma tegevuslogi andmebaasi tabelis. Logimise konfiguratsioon peab olema muudetav vaid uue rakenduse paketiga (deploy). Näiteks IOC konteinerist konfigureeritav (late binding). Logi salvestatakse kasutaja tegevuse logisse. Logi peab sisaldama (toodud järjekorras) millal tehti, kasutaja ID ja isikukood (firma registrikood), kui võimalik kust tehti (seadme nimi, IP, sertifikaat), mis tegevused andmetega tehti ja kas Kui rakenduse ISKE tervikluse tegevus õnnestus. Kui võimalik siis Logimine, klass on 2 või 3 peab tagama päringu SQL lause. Logida tuleb ka NA-97 debuggimine, tervikluse klassiga 2 ja 3 andmete Haldur kasutajate tegevuste testimine loomise, muutmise ja kustutamise ebaõnnestumised (näiteks õiguste logimise. puudumise tõttu). Vastav logi peab asuma tegevuslogi andmebaasi tabelis. Logimise konfiguratsioon peab olema muudetav vaid uue rakenduse paketiga (deploy). Näiteks IOC konteinerist konfigureeritav (late binding). Süsteemi logid peavad asuma teistest logidest eraldi failis ja andmebaasi süsteemi logide tabelis. Logi peab sisaldama minimaalselt (toodud järjekorras) vea tekkimise Haldur koos aega, veakoodi, veakirjeldust (stack infrastruktuu Logimine, Rakendus peab logima kõiki trace, traceback vms), võimalusel ride NA-98 debuggimine, rakenduses tekkivaid tehnilisi vigu kasutaja andmeid (nimi, ID, IP ja osakonna ja testimine süsteemi logisse. URL), HTTP-, GET- ja POST- arendusosa parameetrid ja nende väärtusi. Kas konnaga logitakse baasi või faili või mõlemasse peab olema rakendust uuesti kompileerimata administraatori poolt muudetav. Peab olema võimalus logimist välise Failisüsteemi logimise korral süsteemi kaupa sisse-välja lülitada. peavad logid olema ka Ei tohi esinda olukorda, kus ühte katalogiseeritud (näiteks liigi järgi) kausta tekib rohkem kui 10000 faili. Logimine, Infrastruktuu ja tunnustatud faililaiendiga Peab tagama, et iga rakendusserver NA-99 debuggimine, ride (näiteks .log, .txt, .xml). Logi peab saaks vajadusel kirjutada logid oma testimine osakond olema roteeruv, et ei tekiks liiga logifaili. Logifaili asukoht peab suuri faile või faile kus on vaid olema administraatori poolt ilma üksikuid logikirjeid. rakendust uuesti kompileerimata seadistatav. Logiväljad, mida lõppkasutaja saab manipuleerida (IP, useragent, URL) peavad salvestuma logisse kodeeritud kujul. Tuleb võimalusel vältida olukorda, kus ühe päringu tõttu tekib kirjeid mitmesse logisse. Igas logikirjes peab olema päringu unikaalne identifikaator, mis võimaldab logikirjet siduda teiste logikirjetega, mis tekkisid sama päringu tagajärjel. Seda nii ühe faili piires, kui ka juhul kui päringu tulemusel kirjutati mitmesse logi asukohta.. Kogu rakenduse logi peab olema Logimine, ühesuguse formaadiga, kergesti Sama infot sisaldavad väljad peavad NA-100 debuggimine, masinloetav ja täielik (kes, mis, (ka erinevates) logiasukohtades Haldur testimine mida, jms). Logis ei tohi kasutada olema sama nimega ja andmed klassifikaatoreid. samas formaadis. Failisüsteemis asuv logi peab olema XML, JSON või CSV formaadis. Kui parameetri väärtus on tühi, tuleb see logis märkida asendusväärtusega (nt “null”). Kui vähegi võimalik peab logi kuupäeva ja ajaformaat olema kujul "AAAA-KK- PP ja hh:mm:ss,nnnn“ lokaalne Eesti ajavöönd. "hh" järgib 24-tunnist kellaajaformaati. Kuupäev ja kellaaeg samas andmeväljas esitatakse kujul, kus kuupäevavormingu ja kellaajavorming vahele lisatakse täht T. Tabeli suurenedes peab olema võimalik hoida vanu kirjeid, näiteks Haldur koos Logimine, Logi tabelid peavad olema kuude või aastate kaupa, infrastruktuu NA-101 debuggimine, arhiveeritavad operatiivbaasist iseseisvates tabelites või teises ride testimine välja. baasis. Mehhanism peab töötama ka osakonnaga krüptoaheldatud logi korral. Kui rakendus kasutab või pakub Näiteks kui palju on kasutatud kuus, Logimine, väliseid teenuseid (näiteks SK aastas jne digitembeldamist, ID- NA-102 debuggimine, teenuseid) peab ta suutma Haldur autentimist, autentimisportaali, testimine arvestust pidada vastavate pangalingi kasutamist jne. teenuste kasutamise mahu üle. Jõudlustestide täpne kirjeldus tuleb kokku leppida detailanalüüsi käigus. Arendaja peab koos rakendusega tarnima skripti ja vajalikud Haldur koos Logimine, Rakendusega peab olema kaasas tarkvaralised vahendid kokkulepitud infrastruktuu NA-103 debuggimine, skript jõudlustestide tegemiseks. jõudlustestide läbiviimiseks. ride testimine Jõudlustestide läbiviimine ei tohi osakonnaga nõuda tellijalt omapoolset tarkvara arendamist, skriptide kirjutamist või litsentside ostmist. Rakendusel peab olema Logimine, masinloetav XML-staatusleht, mille Staatuslehe nõuded sisalduvad NA-104 debuggimine, Haldur struktuur vastab tellija poolt ette käesoleva dokumendi lisas 1. testimine antud XML struktuurile. Nõuet ei arvestata arendustarkvara Lähtekoodi kommentaarid peavad poolt automaatselt genereeritavate Nõuded kõigis lahenduse kihtides koodilõikude puhul. Samuti ei Arendusosa NA-105 lähetkoodile ja (rakenduse enda kood, rakendata nõuet kolmandate kond paigaldamisele andmebaas, jne) olema kirjutatud osapoolte poolt toodetud eesti keeles. lähtekoodile – nt: erinevad lahtise koodiga kooditükid jne. Lähtekoodi kommentaarid peavad olema: 1. Põhjendatud. Kommenteerida ainult kommenteerimise pärast pole vaja. Kood peab olema kirjutatud selliselt, et see on loetav ka ilma kommentaarideta. Rakenduse kood peab olema Kommentaarid on mõeldud Nõuded piisavalt hästi kommenteeritud, et keeruliste ja/või kohendamist Arendusosa NA-106 lähetkoodile ja erialast haridust omav ja/või edasist tööd (viimaste kond paigaldamisele tarkvaraarendaja on võimeline juurde on tuleks märkida TODO) süsteemile jätkuarendusi teostama. vajavate kohtade jaoks. 2. Aktuaalsed - kommentaar ja kood peavad olema üksteisega vastavuses. 3. Selged ja üheselt mõistetavad. 4. Korrektselt kirjutatud - grammatika ja lauseehitus peavad olema korrektsed. Muutujate, tüüpide ja funktsioonide Nõuded nimed peavad olema sisulised ja Arendusosa NA-107 lähetkoodile ja andma selget informatsiooni nende kond paigaldamisele otstarbest. Koodis kasutatavaid konstante ei Nõuded tohi väärtusena hardcodeda – need Arendusosa NA-108 lähetkoodile ja tuleb defineerida muutujatena ja kond paigaldamisele kasutada läbi nende. Koodis defineeritud andmetüübid Nõuded peavad olema nimetava käände Näiteks "Isik", "Menetlus" jne. Arendusosa NA-109 lähetkoodile ja ainsuses. Kõik andmemassiivid Andmebaasides ei tohi kasutada kond paigaldamisele tuleb nimetada nimetava mitmuses täpitähti. (näiteks collectionid, arrayd, jms). Andmetabelites sisalduvad Nõuded Näiteks kui on tegu tabelitega ’Isikud’ võõrvõtmed peavad nime järgi NA-110 lähetkoodile ja ja ’Autod’, siis seos ’isiku autod’ Haldur seostuma tabeli ja väljaga millele paigaldamisele oleks: Isikud.ID=Autod.Isik_ID need viitavad. Nõuded Näiteks Oracle korral Andmebaasi väljade pikkused tuleb NA-111 lähetkoodile ja Nvarchar(2000) tähendab 2000 baiti Haldur kirjeldada tähemärkides. paigaldamisele mitte tähemärki. Kui kokku pole lepitud teisiti, siis Nõuded Valideerimiseks kasutatakse JAVA rakenduse kood peab olema Arendusosa NA-112 lähetkoodile ja 'checkstyle' vaikimisi kirjutatud vastavalt "SUN Java kond paigaldamisele konfiguratsiooni. Code convention" dokumendile. Kui kokku pole lepitud teisiti, siis Nõuded Python rakenduse kood peab http://www.python.org/dev/peps/pep Arendusosa NA-113 lähetkoodile ja olema kirjutatud vastavalt "Style -0008/ kond paigaldamisele Guide for Python Code " dokumendile. Kui kokku pole lepitud teisiti, siis .NET rakenduse kood peab olema http://msdn.microsoft.com/en- Nõuded kirjutatud vastavalt "NET us/library/ms229042.aspx. Arendusosa NA-114 lähetkoodile ja Framework Developer's Guide - Valideerimiseks kasutatakse kond paigaldamisele Design Guidelines for Developing 'StyleCop' vaikimisi konfiguratsiooni. Class Libraries". Näiteks PMD (http://pmd.sourceforge.net), Nõuded JAVA koodi valideerimiseks DocCheck Arendusosa NA-115 lähetkoodile kasutatakse validaatorit. (http://java.sun.com/j2se/javadoc/do kond ccheck/) või muud võrreldavat kokkulepitud validaatorit. Näiteks FxCop Nõuded .NET koodi valideerimiseks (http://msdn.microsoft.com/en- Arendusosa NA-116 lähetkoodile kasutatakse validaatorit. us/library/bb429476.aspx) või muud kond võrreldavat kokkulepitud validaatorit. Näiteks Pychecker Nõuded Pythoni koodi valideerimiseks (http://pychecker.sourceforge.net/) Arendusosa NA-117 lähetkoodile kasutatakse validaatorit. või muud võrreldavat kokkulepitud kond validaatorit. Kasutuses mitteolev kood tuleb Nõuded Arendusosa NA-118 rakenduse lähtekoodist lähetkoodile kond kõrvaldada. Andmebaasi tabelid ja väljad ning muu kood (stored procid, Arendusosa funktsioonid, triggerid, viewd, user kond koos Nõuded NA-119 defined data types ja sequencid) infrastruktuu lähetkoodile peab olema kommenteeritud ride rakenduse koodiga samadel osakonnaga alustel. Mitte Dossier vaid Toimik, mitte Person vaid Isik. Lähtekoodis defineeritud muutujate, klasside/tabelite, NB! Nõuet ei arvestata Nõuded meetodite jm. nimed peavad arendustarkvara poolt automaatselt Arendusosa NA-120 lähetkoodile lahenduse kõigis kihtides genereeritavate koodilõikude puhul, kond (rakenduse enda kood, andmebaas mida ei ole vaja tõlkida. Samuti ei jne) olema eesti keelsed. rakendata nõuet kolmandate osapoolte poolt toodetud lähtekoodile. Aadressiandmete sisestamisel, Liidestatakse maa-ameti X-tee Andmekvaliteet kuvamisel ja hoidmisel tuleb teenusega või RIK sisemise vastava NA-121 Haldur ja standardid lähtuda määrusest Maa-ameti andmeid vahendava "Aadressiandmete süsteem". süsteemiga. Muu hulgas peab kontrollima, kas sisestatav väärtus vastab välja tüübile ja/või etteantud valikväärtustele. Numbriväljale tohib sisestada vaid numbreid, kuupäeva väljale kuupäeva, elektronposti aadressi vilajale elektronposti aadressi, valikväärtuste korral vaid lubatud valikväärtused jne. Andmete sisestamisel (ka läbi Kontrollima peab sisendi suurust. masin-masin liideste või Olukorras, kus veebirakendus peab Andmekvaliteet veebiteenuste) peab rakendus alati NA-122 töötlema potentsiaalselt ohtlikke Haldur ja standardid andmed valideerime. Sobimatuid andmeid (nt tähemärke, millel on andmeid ei tohi olla võimalik rakendatava sisestada. interpretaatorprogrammi jaoks tähendus) ja filtreerimisfunktsiooni ei saa seega kasutada, tuleb need andmed ära maskeerida, st muuta nende kuvamisvormingut. Sisendi kontrolli ebaõnnestumise korral tuleb peatada sisendi kasutamine ja kasutajat sellest teavitada. Iga transaktsiooni juures tuleb Andmekvaliteet veenduda, et kasutajal on õigus NA-123 ja standardid neid vaadata või muuta (isiku õiguste, mitte rolli õiguste kontroll) Tegevusalade andmete sisestamisel, kuvamisel ja hoidmisel tuleb lähtuda Vabariigi Andmekvaliteet Valitsuse 10. Jaanuari 2008. a Liidestatakse RIK EMTAK Arendusosa NA-124 ja standardid määrusest nr 11 "Klassifikaatorite infosüsteemi teenusega. kond süsteem" ja kasutada EMTAK infosüsteemis kehtivat klassifikaatorit. Kasutaja poolt sisestatud andmed Andmekvaliteet Kasutada tuleks võimalusel Arendusosa NA-125 tuleb enne välja kuvamist ja standardid Blacklistingu asemel whitelistingut. kond filtreerida. Kui rakendusel tekib päringu Andmekvaliteet töötlemisel tehniline viga, siis peab Näiteks: "Tekkis tehniline viga. NA-126 ja standardid vastama süsteemi-infot Päringu ID: XXXXX". mittesisaldava veateatega. Erandiks võivad olla tellijaga Dokumentatsioo Kogu rakenduse dokumentatsioon kokkuleppel kolmanda osapoole NA-127 n peab olema kirjutatud eesti keeles. komponentide (mis pole kirjutatud tellija jaoks) dokumentatsioon. Rakenduse dokumentatsioon peab Dokumentatsioo NA-128 vastama RIK n dokumentatsiooniplaani nõuetele. Haldur koos Iga uue versiooniga peab alati välja Release notes peab kajastama kõiki Dokumentatsioo infrastruktuu NA-129 tooma versiooni muudatuse muudatusi eelmise ja uue versiooni n ride kirjeldused (release notes). vahel. osakonnaga Kõik rakenduse testimiseks, koolituseks või implementeerimiseks üle antavad Arendajale antakse selleks õigused tarkvarapaketid peavad olema Arendusosa NA-130 Versioonihaldus RIK-i koodihoidlas, kus ta peab versioneeritud vastavalt kond hoidma oma PMA versioone. dokumendile RIK Arendamise tavad ja töökorraldus. Kasutama peab RIK-i koodihoidlat. Paralleelse arendamise puhul Arendaja peab veenduma, et teeb Arendusosa NA-131 Versioonihaldus võetakse igal hommikul RIK muudatusi aktuaalsesse koodi. kond koodihoidlast viimane seis koodist. Kõik rakenduste tellijale Ka tagant järgi peab olema 100% lepingujärgsete üleantavate kindel, et üle anti õige arendaja Tellijapoolne NA-132 Versioonihaldus versioonide lähtekoodid peavad signeeritud, mitte kolmanda projektijuht olema varustatud arendaja osapoole poolt kompromiteeritud esindaja digiallkirjaga. versioon. Nii arendamisel kui ka hoolduslepingute korral Kui ei ole tellijaga kokku lepitud NA-133 Versioonihaldus Haldur kasutatakse RIK vigadehalduse teisiti. keskkonda. Puhas link on inimloetav, tähendust Kui veebirakenduses või veebilehel omav, paraja pikkusega, tekstiline on linke, mida kasutajad näevad või (erandina lubatud numbrid ja märgid NA-134 Versioonihaldus Haldur millele nad saavad viidata, peavad „/“, „.“, „-“ ja „_“) ja ajas püsiv. need olema puhtad lingid. Veebisaidi igal kuval peab olema unikaalne link. Kooste kirjelduste alusel valmiv Arendusosa Näiteks: kompileeritavate keelte paigalduspakett tohib sisaldada kond koos Paigalduspaketi puhul ei tohi sisaldada lähtekoodi, kui NA-135 ainult minimaalse rakenduse infrastruktuu kooste see pole vajalik rakenduse käitamiseks vajamineva ride käitamiseks. failikomplekti. osakonnaga Arendusosa Kooste kirjelduste alusel valmivat Eelkõige ei tohi tekitada olukorda, kond koos Paigalduspaketi paigalduspaketti peab olema kus rakenduse jooksutamiseks uues NA-136 infrastruktuu kooste võimalik liigutada erinevate serveris, tuleb see tingimata just ride serverite vahel. sealsamas kokku kompileerida. osakonnaga Lähtekoodi kompileerimine peab Selle nõude täitmise võimaldamiseks Paigalduspaketi Arendusosa NA-137 olema teostatav ka Interneti on RIK-is kasutusel sisemised kooste kond ühenduse puudumise korral. tarkvarakomponentide repod. Infrastruktuu Paigalduspaketi Andmebaasi paigalduse skriptid ei Administraator peab saama NA-138 ride kooste tohi olla kompileeritud. veenduda skriptide sisus. osakond Lisad: Lisa 1 – Staatuslehe nõuded Nõuded süsteemianalüüsile versioon 1.0 Sisukord: Sissejuhatus I. Vormistus SA-v 1. Loomise ja muutmise info: SA-v 2. Oleku info: SA-v 3. Identifitseerimise info: II. Sisu SA-s 1. Loetavus ja mõistetavus. SA-s 2. Infosüsteemi terviku kirjeldus SA-s 3. Vormide kirjeldused SA-s 4. Kasutuslugude/vormide kasutamise protsesside/tegevuste kirjeldused SA-s 5. Infosüsteemi teenuste kirjeldused SA-s 6. Pildid, skeemid, diagrammid: III. Töövahendid Sissejuhatus Enne projekti tegelikku algust lepitakse kokku kõik erisused - millised punktid vastavas projektis ei rakendu (pole võimalik/vajalik) ja kas rakenduvad mingid täiendavad punktid või all-loetletud punktidele täpsustused. Antud nõueteloetelu kehtib nii RIKi majasisestele projektidele kui välistele projektidele (majavälised arendajad). I. Vormistus Alljärgnevalt on kirjeldatud vormistuse nõuded kõiksugustele nõuetele, nõuete komplektidele, reeglitele, vormidele. Muudatuste haldamine ja seotud viitamine peavad olema kooskõlastatud ja kokkulepitud enne süsteemianalüüsi algust. SA-v 1. Loomise ja muutmise info: SA-v 1.1 Loomise eesmärk/taust SA-v 1.2 Tekkimise aeg SA-v 1.3 Autor SA-v 1.4 Viimase muutmise põhjus SA-v 1.5 Viimase muutmise aeg SA-v 1.6 Muutja SA-v 1.7 Kui on tegemist nõuete komplektiga (või plokiga), siis peavad olema selgelt eristatavad pealkiri ja sisu SA-v 2. Oleku info: SA-v 2.1 Kinnitaja ja kooskõlastajad SA-v 2.2 Nõude/nõuete komplekti seis - kasutusel olevad olekunäitajad peavad olema kokkulepitud vastavalt antud projekti vajadustele. Näiteks võivad nõude/nõuete komplekti olekud olla: tegemisel kooskõlastamisel kinnitatud implementeeritud kehtetu SA-v 3. Identifitseerimise info: SA-v 3.1 Igal nõudel/reeglil ja nõete komplektil peab olema unikaalne identifikaator II. Sisu Alljärgnevalt on kirjeldatud nõuded süsteemianalüüsi sisule. SA-s 1. Loetavus ja mõistetavus. Süsteemianalüüs peab olema: SA-s 1.1 Loetav ja selge SA-s 1.2 Kindlas kõneviisis SA-s 1.3 Sisaldama üheselt defineeritud äri- ja süsteemi mõisteid SA-s 1.4 Sisaldama ainult täpseid andmeolemite/andmeväljade nimetusi SA-s 2. Infosüsteemi terviku kirjeldus Infosüsteemi terviku kirjelduses peavad olema: SA-s 2.1 Kõikide kasutatavate mõistete definitsioonid SA-s 2.2 Kõikide äriobjektide ja neile vastavate andmeolemite ning seoste kirjeldused ning üldised tööpõhimõtted SA-s 2.3 Andmeolemite kõik andmeväljad ja nende sisu vastastikune mõju üksteisele SA-s 2.4 Infosüsteemi erinevate kihtide kirjeldused: andmevahetus/kasutajaliides, domeen ja andmebaas. SA-s 2.5 Andmete käitlemine antud süsteemis: SA-s 2.5.1 versioneerimine SA-s 2.5.2 sünkroniseerimine SA-s 2.5.3 arhiveerimine SA-s 2.5.4 kustutamine SA-s 2.6 Kasutusel väljade ja kasutatavate andmeolemite täpsed nimetused SA-s 2.7 Õiguste kirjeldused: kasutajad, rollid, grupid SA-s 2.8 Süsteemi üldised valideerimised SA-s 3. Vormide kirjeldused SA-s 3.1 Kõik kasutajaliidesevormid ja vormide elemendid peavad olema nõuetega/reeglitega kaetud SA-s 3.2 Peab olema loodud prototüüp, mis kajastab kõike realiseeritavat. Märkus: Sõltuvalt projekti kokkulepetest võib seda osa teha ka UX inimene UX ja ärianalüüsi tööde raames. SA-s 3.3 Iga vormi/vormi osa eesmärk peab olema selge - lühike ja täpne kirjeldus, milleks seda vormi on vaja. SA-s 3.4 Iga vormi jaoks peavad olema välja toodud kõik vormiga seotud sisulised veateated. Märkus: Sõltuvalt projekti kokkulepetest võib seda osa teha ka UX inimene UX ja ärianalüüsi tööde raames. SA-s 3.5 Iga vormi toimimise juures peavad olema välja toodud erandid, kui need on olemas, võrreldes selle konkreetse süsteemi üldiselt kehtivate reeglitega SA-s 3.6 Igal vormil peavad olema välja toodud kõik sellega seotud valideerimised ning nendega seotud süsteemi poolt tagastatavad veateated ja hoiatused SA-s 3.7 Vormi andmeväljade sisestamise ja muutmise kirjeldused; kes (süsteem, kasutaja, sidussüsteem, genereeritakse jooksvalt, ...), mis tingimustel, kuidas? SA-s 3.8 Millised andmeväljad on SA-s 3.8.1 kohustuslikud SA-s 3.8.2 valikulised SA-s 3.8.3 ainult kuvatavad SA-s 3.8.4 tingimuslikult kuvatavad vs alati kuvatavad SA-s 3.8.5 vaikeväärtustega täidetavad + millised need vaikeväärtused on SA-s 3.9 Lubatud väärtused väljadele (tekst, numbrid, e-mail, komakohad, jne) SA-s 3.10 Kuidas antud vormile saab - kui see ei tule välja punktis SA-s 4 nõutud kirjeldustest SA-s 4. Kasutuslugude/vormide kasutamise protsesside/tegevuste kirjeldused SA-s 4.1 Kuidas on erinevad vormid omavahel seotud SA-s 4.2 Kasutajate tegevuste ja tegevuste kogumite kirjeldused SA-s 4.3 Süsteemi terviklikud kasutamise protsessid/kasutuslood SA-s 4.4 Kriitiliste funktsionaalsuste jaoks testimise stsenaariumid SA-s 5. Infosüsteemi teenuste kirjeldused Kui tegemist on teenusepõhise (XML-teenuseid pakkuva) infosüsteemiga või liidetustumisega mingi teise infosüsteemiga (teenuste tarbimisega), siis peavad olema kirjeldatud: SA-s 5.1 Tarbitavad teiste süsteemide teenused (kui on) SA-s 5.1.1 Kõik edastatavad sisendid SA-s 5.1.2 Kõik tarbitavad väljundid - millised ja kus, kuhu edasi saadetakse/märgitakse/salvestatakse SA-s 5.2 Kõik infosüsteemi enda poolt pakutavad teenused (kui on) SA-s 5.2.1 Iga teenuse kohta detailne sisendite kirjeldus SA-s 5.2.2 Iga teenuse kohta detailne väljundite kirjeldus SA-s 5.2.3 Iga teenusega kaasnevad valideerimised ja sisulised veateated SA-s 5.2.4 Iga teenuse enda loogika ja funktisonaalsuse kirjeldus SA-s 6. Pildid, skeemid, diagrammid: Peavad: SA-s 6.1 toetama kirjeldatavat - olema tervikliku kirjelduse osa, mitte tühjalt genereeritud pildialbum SA-s 6.2 omama selget eesmärki - milleks see pilt/skeem/diagramm on, mida ta annab? SA-s 6.3 olema intuitiivselt loetavad Lisaks: SA-s 6.4 Teenuste puhul on hea lisada ka XML schema. III. Töövahendid SA-t 1. Süsteemianalüüsi kajastavad töövahendid peavad olema eelnevalt kokkulepitud SA-t 2. Spetsifikatsioon peab olema üle antud taaskasutataval kujul. Näiteks: skeemi/diagrammi/pildi algfail (mitte suvaline link sellele) *.eap fail Confluence eksportfail ... Nõuded testimisele versioon 1.0 Sisukord Sissejuhatus 1. Üldine 2. Dokumentatsioon 3. Testplaan ja -lood 4. Logimine, raporteerimine 5. Nõuded testidele 6. Lähtekood ja spetsiaalsed tööriistad 7. Alusandmed 8. Koormus- ja stressitestid Sissejuhatus Enne projekti tegelikku algust lepitakse kokku kõik erisused - millised punktid vastavas projektis ei rakendu (pole võimalik/vajalik) ja kas rakenduvad mingid täiendavad punktid või all-loetletud punktidele täpsustused. 1. Üldine TE-ü 1.1 Kõikide üle antavate tarkvara versioonidega peavad kaasas olema vastavad testid, nendega seotud dokumentatsioon ning kirjelduse või raporti leitud ja parandatud vigadest.. TE-ü 1.2 Tarkvara vastuvõtmiseks vajalikud testid ja skoop ehk testplaan lepitakse projekti alguses kokku ning seda täiendatakse poolte kokkuleppel. TE-ü 1.3 Vastavalt kokkuleppele tuleb koostada ning üle anda punktis TE-ü 1.2 nimetatud testplaan ja testlood ning eraldi testprojekti ja - programmi puhul ka vajaminev dokumentatsioon ja kirjeldus. TE-ü 1.4 Testitava tarkvara lõplik versioon peab läbima vastavad nõuded koormusele/jõudlusele (ISKE,SLA jm.). Selle tõestamiseks tuleb tarnida ka vastavad testid. TE-ü 1.5 Üle antud testides või vastuvõtutestimisel esinenud probleemid tuleb parandada sarnaselt põhiarendusega. TE-ü 1.6 Testid peavad olema loogiliselt grupeeritud ning numereeritud, nii et skriptide või tööriistade abil saab kindlat osa käivitada. Näiteks teenuse- või tüübi kaupa (süsteemitestid, koormustestid vm.). TE-ü 1.7 Üle antud testide käivitamiseks ei pea RIK soetama lisatarkvara. (Näiteks automaattestid, koormustestid jm. võiks olla kirjutatud Seleniumis, JMeteris või avatud lähtekoodiga programmis). 2. Dokumentatsioon TE-d 2.1 Dokumentatsiooni eesmärgiks on edasi anda kogu vajalik informatsioon testide kohta (testplaanid, testlood, testide käivitamiseks ja valideerimiseks vajalik dokumentatsioon jne). TE-d 2.2 Dokumentatsioon peab olema versioneeritud ning iga punkti (nt. Testlugu) juures peab olema tekkimise aeg, viimase muudatuse aeg, autor, muutja. 3. Testplaan ja -lood TE-t 3.1 Testplaanile ja –lugudele rakendub peatükk TE-d 2. TE-t 3.2 Testplaan kirjeldab ning selgitab kogu tarkvaraga seotud testimist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. TE-t 3.3 Testlood tulenevad kasutuslugudest ja/või süsteemianalüüsi nõuetest, nende kattumisel piisab testimise kirjeldusest, et vältida dokumentatsiooni dubleerimist. TE-t 3.4 Testloos peab minimaalselt olema: testi kirjeldus, etapid, oodatud tulemus, tegelik tulemus. TE-t 3.5 Testprojekti ja –programmi puhul võib kood koos kommentaaridega täita testloo rolli (nt. Testi nimetus viitab kindlale testloole või süsteeminõudele, C# kirjutatud süsteemitesti nimetamisloogika ja kommentaarid teevad kergelt selgeks tegevuste ahela). 4. Logimine, raporteerimine TE-r 4.1 Raportitele rakendub peatükk TE-d 2. TE-r 4.2 Testraportis kajastatud vigade juures peab olema märgitud tarne versioon, milles viga leiti ning milles see on kõrvaldatud. TE-r 4.3 Automaatsete testide puhul peab automaatselt genereeruma testraport või statistika tegemiseks vajalik logi (nt. JMeteris Summary Report+ Aggregate Report või eraldi .csv fail). TE-r 4.4 Koormus- ja stressitestide puhul peab raport kajastama, millise koormuse juures hakkasid testid negatiivseid tulemusi saama ning millised vead esinesid. TE-r 4.5 Koormus- ja stressitestide juures on vaja minimaalselt välja tuua: saadetud päringute arv, min. päringu käitlemise aeg(ms), max. päringu käitlemise aeg(ms), päringute käitlemise standardhälve(ms), keskmine päringu käitlemise aeg(ms), vigade %, läbilaskevõime (tegevust/sek.), 90/95/99 protsentiilid. 5. Nõuded testidele TE-n 5.1 Testprojekti ja –programmi testide juures rakendub peatükk TE-d 2, lisaks peab testi juurde märkima testi tegija ning tarkvara vers iooni, millele test koostati. TE-n 5.2 Süsteemitestidega peavad olema kaetud kõik süsteemi osad, kui ei ole kokku lepitud teisiti (nt. kõik arendatud teenused, kasutajaliidesega rakenduse testlood jne.). TE-n 5.3 Iga test peab olema süsteemi- või ärianalüütiliselt terviklik põhjendatav kooslus (nt. ühes testis ei testita kahte erinevat teenust või süsteemi viga). TE-n 5.4 Iga teenuse kohta peab olema Smoke test, mis kontrollib lihtsaima sisendiga teenuse töökorda. TE-n 5.5 Kuna RIKis arendatakse pideva integratsiooni mudelit järgides, siis peab olema võimalik teste valikuliselt grupeerida ning neid automaatselt käivitada (nt. Grupp „Nightly" öiste integratsioonitestide jaoks). TE-n 5.6 Testsessioonid ning mitte seotud testid ei tohi üksteist mõjutada. 6. Lähtekood ja spetsiaalsed tööriistad TE-l 6.1 Spetsiaalselt arendatud testprojektile ja -programmile rakenduvad „Nõuded arendustele –Nõuded rakenduse koodile" . TE-l 6.2 Spetsiaalselt arendatud testprojektid peavad kasutama üldtuntud raamistikke nt. NUnit, JUnit. TE-l 6.3 Kui testprojekt kasutab DTOd, omab teenuste kihti või koodi osa, mida saab WSDL, andmebaasi või muu pealt genereerida, siis selleks peab kasutama tööriistu (nt. DTO ei kirjutata käsitsi). TE-l 6.4 Punktis TE-l 6.3 mainitud tööriistad ja nende parandused tuleb tarnida koos testidega. 7. Alusandmed TE-a 7.1 Alusandmete genereerimiseks vajalik peab olema vastavate testidega kaasas. TE-a 7.2 Kui testimiseks on vajalikud andmed teistest süsteemidest, siis need lepitakse eelnevalt kokku. TE-a 7.3 Alusandmed peavad töötama erinevates keskkondades, kaasa arvatud andmed, mida päritakse teistest süsteemidest. TE-a 7.4 Peab vältima teiste süsteemide andmete rikkumist, selle vältimiseks vt. punkt TE-a 7.2. TE-a 7.5 Eelistama peaks alusandmete genereerimist või eraldi üldkasutatavat kihti, millest andmed võetakse, mitte koodi sisse kirjutatud andmeid (nt. Isikukoodid võetakse üldisest jadast või eraldi testandmete alamprojektist). TE-a 7.6 Võimalusel kasutada sünteetilisi, mitte reaalseid andmeid (nt. reaalsuses mitte eksisteerivad Isikud), eriti kui arendatavas tarkvaras on automaatseid teavitusi või muud samalaadset (nt. automaatne e-mailide saatmine). 8. Koormus- ja stressitestid TE-s 8.1 Testide üleandmisel peab kaasa andma kasutatud konfiguratsiooni ning riistvara ja arhitektuuri kirjelduse. TE-s 8.2 Kasutatud konfiguratsioon ning riistvara ja arhitektuur võiks tugevalt sarnaneda vastuvõtja test- või toodangukeskkonna riistvaraga. TE-s 8.3 Testid peavad olema üldisest konfiguratsioonist skaleeritavad: kasutajate arv, kasutajate etapilisus (ramp-up), testide ajastamine jm. on üldised muutujad või üldises konfiguratsioonis. TE-s 8.4 Igal testil peab olema konkreetne kontekst (nt. SLA nõue, teenuse või baasiprotseduuri jõudluse hindamine vm.). Front-End nõuded versioon 1, jaanuar 2019 https://dok.rik.ee/x/viWcAg Sisukord Sissejuhatus Mõisted HTML Nõuded CSS Nõuded Responsiivsus Javascript Nõuded Veebi sisu juurdepääsetavussuunised (WCAG) ja üleüldised kasutajakogemust puudutavad nõuded Nõuded Meediumite kasutamine veebilehel (veebilehe laadimiskiirus) Koodibaasi kvaliteedi tagamine Muud nõuded Nõuded Sissejuhatus Tehnoloogia areng on tekitanud olukorra, kus pakutavate tehnoloogiate virr-varrist on raske leida asjakohaseid suunised, mille järgi juhinduda. Eriti peegeldub see Front-End tehnoloogiate rakendamisel, kus loodavate lahenduste kvaliteet on seinast-seina. Ühest küljest on sellise olukorra tekkimist võimaldanud asjaolu, et veebilehe arendamisel kasutatavad tehnoloogiad on vigade tolerantsed. See tähendab seda, et HTML-is või CSS-is esinevate vigade kohta ei anna veebilehitsejad vaikimisi arendajatele tagasisidet. Kui programmeerimiskeele interpreteerimisel tekib viga, siis veasituatsiooni põhjustatud kohas tegevus lõpetatakse ja selle katkestamise põhjus kirjutatakse kas ekraanile või mõnda faili. Siis HTML/CSS-i korral see nii ei ole. HTML/CSS-is esinevad vead saab tuvastada vaid kaudselt, kuna veebilehitseja tootjad on loonud enda poolt loodud veebilehitsejasse tööriistad, mis parendavad või ignoreerivad vigast koodi. Seega on võimalik kirjutada vigadega koodi, aga kasutaja neid vigu veebilehel ei näe. Käesolev dokument käsitleb endas juhiseid ja suuniseid, mida tuleb järgida veebilehtede programmeerimisel. Käsitlevateks tehnoloogiateks on HTML5, CSS3 ja Javascript ehk see osa, mis toimub veebilehitsejas (browseris). Oluline osa sellest dokumendist keskendub ka sellele, kuidas tagada veebilehtede arendamise järjepidevus ja kvaliteet, mis vastaks tänapäeva veebilahenduste arendamise nõuetele ja WCAG suunistele. Lisaks eelnimetatule tuuakse käesolevas dokumendis välja ka parimad praktikad, mis aitavad meeskonnal paremini luua ja hallata pikaajalisi projekte. Enne projekti tegelikku algust lepitakse kokku kõik erisused - millised nõuded konkreetses projektis ei rakendu (nt pole võimalik või vajalik). Mõisted Grid-system – reeglistik, mis pakub ühtset süsteemi kasutajaliidese komponentide laiuste ja kauguste kirjeldamiseks. Tänapäeval on grid-system see, mis kirjeldab ka veebilehe responsiivsuse. Ehk reegleid, mis kirjeldavad, kuidas veebileht erineva suurusega ekraanidel välja näeb. Javascript – skriptikeel, mille abil luuakse veebilehele erinevaid interaktsioone. Tuvastades kasutaja tekitatud sündmuseid võimaldab keel lisada, muuta või kustutada veebilehe sisu. Üks osa Javascriptist on ka peidetud andmevahetuse võimaldamine. HTML5 (Hyper Text Markup Language) – struktureeritud markeerimise keel. Viies põhiredaktsioon. Keel, mille abil kirjeldatakse veebilehe andmeid ja struktuuri. CSS (Cascading Style Sheets) – keel, mille abil kirjeldatakse veebilehe välimust. WCAG (Web Content Accessibility Guidelines) – dokument, mis pakub suuniseid, kuidas veebilehe sisu juurdepääsetavust parendada. HTML Veebilehe valmistamisel on HTML-i roll kirjeldada lehe struktuuri ja seda, mis andmed sellel lehel olemas on. Semantiline HTML tähendab seda, et HTML-li kirjutamisel on eelistatud esmajärjekorras semantilisi (tähendustega) elemente. Semantilised elemendid annavad olulist teavet nii otsingumootoritele kui ka lehe külastaja abitarkvaradele. Teave puudutab just seda, mis andmed on veebilehel ja kuidas need omavahel seotud on. Semantilise HTML-i teine oluline eelis seisneb selles, et tagab kindluse tuleviku suhtes (future proofing) või kasutuskõlblikuse / väljanägemise browseris ilma CSS'ita. Koodi loetakse arendajate poolt ja tõlgendatakse arvutite poolt. Nõuded Nr Nõude sisu Nõude seletused F Lehe kirjeldamisel on Semantiliste elementide kohta saab täpsemat infot leheküljelt: http://html5doctor.com Nimetatud lehekülg koondab informatsiooni W3C Working Groupi E kasutatud semantilisi dokumentide refereeringut. Leht annab esmase ülevaate võimalikest elementidest ja nende kasutamiskohtadest. Täpsema info saamiseks viidatakse H1 elemente. algmaterjalile. Halb näide Hea näide F Lehe sisupuu Pealkirjad ja mõned HTML5 elemendid (Sections and Outlines of an HTML5 Document) kirjeldavad veebilehe sisupuud. Puudulike pealkirjade või E peegeldab lehe ebakorrektse HTML5 elementide kasutamine moonutab lehe tegelikku sisupuud. H2 tegelikku hierarhiat. Testimiseks sobivad rakendused, mis oskavad välja joonistada HTML5 dokumendi sisupuu. Näiteks WAVE Toolbar või HTML5 Outliner. Loe lähemat WCAG suunistest käesoleva dokumendi vastavast peatükist. F Koodis puuduvad Kuna HTML on mõeldud sisu struktureerimiseks, siis ei tohiks kasutada HTML-is elemente, mille eesmärk on vaid mõne kujunduselemendi ekraanile E elemendid, mida on joonistamine. Näiteks ei ole korrektsuse huvides kohane lisada HTML-i elemente, mis on tühjad (ilma väärtuseta) ja on seal vaid selleks, et näiteks kuvada H3 kasutatud selleks, et ikooni. Graafika eraldamine HTML-ist pakub võimalust juhtida kujundust ühest kohast. Ühtlasi võimaldab selline meetod muudatusi teha nii, et ei peaks näidata ekraanil mõnda sekkuma rakenduse äriloogikasse. kujunduselementi. Näiteks ikoonid või muu Halb näide graafika. Hea näide Märkus. Siin pole mõeldud elemente, mille sisu täidetakse Javascripti abil. Näiteks Google Maps jmt. Küll aga peavad sellised elemendid sisaldama informatsiooni juhuks kui Javascript ei rakendu. Või juhtudeks, kui kasutaja veebilehitsejas on Javascripti kasutamine keelatud. Samuti ei kehti see kriteerium nn Backdrop jmt komponentidel, mida kasutatakse kujunduses komponentide nähtavuse parendamiseks. Selliste komponentide jaoks tuleks kasutada vastavaid ARIA parameetreid. F HTML-is kirjeldatud Veebileht koosneb komponentidest ja komponendile kuuluvatest elementidest. Komponendipõhine lähenemine veebilehe arendamisel tähendab seda, et E lehe komponendid on lehe loomisel on selgelt defineeritud lehe erinevad väiksemad osad (ehk komponendid/elemendid). Neid väiksemaid osasid kasutatakse erinevates H4 eristatavad. sisulehtedes. Ehk lehe komponendid on korduvkasutatavad ja on sõltumatud neid ümbritsevast HTML-ist. HTML-ist on võimalik selgelt eristada, milline osa koodist on sisu ja milline on see osa, mille abil hoitakse koos lehe paigutust (grid-system). Eemaldades või lisades komponente ei muuda see tegevus lehe elementide paigutust. Alljärgnevas näites on kasutatud kahte komponenti: layout ja card. Esimese abil kirjeldatakse veebilehe sisu paigutust horisontaalsel teljel (teda ennast pole lehe külastajale näha), see hoiab veebilehte koos. Teine on aga sisu komponent, mis on lehe külastajale näha ja mille laius sõltub sellest, palju on talle ruumi antud layout komponendi vahendusel. Mõlemad on eraldiseisvad osad, millel on täita oma roll. Seega pole asjakohane märkida layout-ile, milline card tema sees välja näeb. See, milline üks või teine komponent välja näeb, seda kirjeldatakse vaid selle komponendi juures. Sellest siis alljärgnev halb ja hea näide. Halb näide Hea näide F Lehel on teade, kui Javascript on tänapäeval de facto veebi osa. Lisades lehele interaktsioone ja kulissidetagust andmevahetust, pakub see lehe külastajale paremat E kasutajal puudub kasutajakogemust kui seda teeks vaid HTML ja CSS-i kasutamine. Kuna Javascripti osakaal lehe vajaliku funktsionaalsuse tekitamiseks on suur, siis on H5 Javascripti tugi. hädavajalik külastajale teada anda, kui tema veebilehitsejal Javascript ei ole toetatud. F Lehel on teade, kui Kui külastada lehte iganenud veebilehitsejaga, siis kuvatakse külastajale selle kohta teade. Teade sisaldab viiteid, kuidas uuendada või asendada oma E kasutaja külastab veebilehitsejat. H6 veebilehte iganenud veebilehitsejaga. Märkus. Iganenud veebilehitseja all peetakse silmas neid veebilehitsejaid, mille toetamine on tootja poolt lõpetatud. Kuna veebilehitsejate uuenduste tsükkel on kaasaegsetes veebilehitsejatel 6-12 nädala tagant, siis need veebilehitsejad tagavad parima kasutajakogemuse ja turvalisuse. Kasutajaid tuleks suunata kasutama just neid veebilehitsejaid. Vt ka nõuet FEU3. F Kood on W3C Validaatorite eesmärk on pakkuda esmast teavet testitava koodi kohta. Valideerimise raportit ei saa käsitleda kui põhjust väita, et loodud kood on E valideeruv. kasutuskõlbmatu. Igat raporti rida tuleb käsitleda eraldi ja võrrelda seda kokku lepitud nõuetega. Tarkvaraprojekti planeerimisel tuleb arvestada valitud H7 tehnoloogiatega. Näiteks kui on kasutuses tehnoloogia, mis baseerub mitmetel kolmanda osapoole rakendustel, siis projekti teostajal ei ole võimalik tagada seda, et kõikide osapoolte genereeritud kood oleks täismahus valideeruv. Sellegi poolest tuleks eelistada neid teeke, mille väljund vastaks WCAG suunistele ja võimalikest mööndustest tuleb projekti alustamisel informeerida tellijat. Mööndused peavad olema põhjendatud, näiteks kolmanda osapoole tarkvara kasutamisel ja paremate alternatiivide puudumine. See muidugi ei tähenda seda, et valideerimisel avastatud vead (ehk “errors”) tuleb aktsepteerida. Koodis esinevad vead tuleb parandada. Muud valideerimisel saadud tulemustele tuleb anda hinnang eraldi. F Graafika, mida on Erinevad kujunduselemendid, mis ei ole lehe sisu osa, tuleks realiseerida kasutades CSS-i võimalusi. Näiteks varjud, kumerad ääred, gradiendid jmt. E võimalik realiseerida CS CSS-is kirjeldatud kujunduselemendid võimaldavad eraldada sisu visuaalist. See pakub väga head paindlikkust kujunduse muutmiseks, täienduste H8 S-iga, tuleb ka tegemiseks jmt. Ühtlasi CSS-i abil loodud graafikat on kerge kohandada vastavalt ekraanile, millel teda kuvatakse. Veebilehitseja suudab CSS-i abil loodud realiseerida CSS-iga. graafikat vastavalt külastaja ekraani võimekusele kohandada. F Vormi sisestusväljadel HTML võimaldab ära märkida, millist tüüpi väärtust sisestusväli eeldab (lisaks eeldamisele on võimalik ka lisada valideerimisreeglid, mis ka kontrollivad, kas E on kasutatud sisestatud väärtus vastab reeglitele). Eriti oluline on see aina rohkem levima hakkanud puutetundlikele ekraanidele, milledes andmete sisestamisel H9 asjakohast tüüpi. kuvatavale klaviatuurile saab ette öelda, millist tüüpi sisu on vaja sisestada ja seade automaatselt optimeerib klaviatuuri just selle jaoks. Halb näide Hea näide CSS Veebilehe valmistamisel on CSS-i roll kirjeldada, milline see veebileht välja näeb. Ehk see, millisena oleme tänapäeval harjunud veebilehti nägema, on kirjeldatud kasutades CSS-i keelt. Kui veebilehel puudub viide CSS failile, siis veebilehe väljanägemise kirjeldab HTML elementide vaikeväärtused, mille on ära kirjeldanud veebilehitseja tootja. Keskmiste ja suuremate veebilehtede loomisel ja selle CSS-i koodibaasi haldamiseks on soovitav veebilehe komponendid jagada erinevateks failideks. Siinkohal mängivad olulist rolli erinevad nn CSS-i preprotsessorid, mis võimaldavad luua CSS-i läbi struktureeritud lähenemise. Preprotsessorid on tööriistad, mis pakuvad tarkvaraloojale võimaluse jagada oma CSS pisemateks osadeks. Võimaldavad luua CSS-i arhitektuuri, kus suured komponendid toetuvad pisematele. Tänapäeval ühed levinumad CSS-i preprotsessorid on: LESS ja SASS/SCSS. RIK kasutab SCSS-i. CSS-i koodistandardi paika panemiseks ja kontrollimiseks oleks soovitav kasutada ka SCSS Linterit. Linter on tööriist, mis aitab valideerida SCSS-i koodi vastavalt kokkulepitud reeglitele. Tänapäeval on olemas abivahendid, mis kontrollivad koodi korrektsust töö käigus automaatselt. Nõuded Nr Nõude sisu Nõude seletused F Kasutatud on Arendusprotsessi kiirendamiseks ja jätkusuutlikuse tagamiseks on hea aluseks võtta valmis Front-End komponentide teek, mis pakub ühtset ökosüsteemi ja E mõnda dokumentatsiooni veebilehe valmistamiseks. RIK kasutab Twitter Bootstrap'i ja seda tuleks uutes projektides ka eelistada, kui ei ole kokku lepitud teisiti. C1 levinumat Kuna valmis teek pakub juba hulganisti komponente ja elemente, mida veebilehe valmistamisel saab kasutada, siis nende kombineerimine võimaldab luua pidevalt CSS-i juurde uusi vaateid, ilma et protsessi peaks sekkuma kujundaja. raamistikku Teegi valimisel peab peale kvaliteetse dokumentatsiooni ja populaarsusele olema oluliseks kriteeriumiks ka asjaolu, et see oleks modulaarne ja võimaldaks muuta (eelistatult Twi sisendväärtuseid (on kasutatud SCSS CSS-i preprotsessorit). Igal projektil on oma nõuded ja vajadused. Teek peab võimaldama sisse-välja lülitada oma tter Bootstrap). funktsionaalsust. Modulaarsus ja sisendväärtuste muutmine võimaldab kokku panna just sellise koodibaasi, mida konkreetne projekt vajab. Projektis raames on peab sisse lülitatud olema ainult vajalik funktsionaalsus (kasutaja browser ei tõmba alla staatilisi ressursse, mida ei kasutata). F CSS-i Veebilehitsejate tootjad on loonud võimaluse eksperimentaalseid ja/või mitte standardseid atribuute kasutada lisades atribuudi algusesse veebilehitseja tootja E lähtekood eesliidese. Kuna neid eesliiteid on vaja vaid ajal, mil kasutatav tehnoloogia pole veel standardiks saanud või nimetatud funktsionaalsus pole veel tootja poolt täies C2 sisaldab vaid mahus implementeeritud, siis lähtekoodis neid sisaldada ei tohi. Lähtekood peab sisaldama ainult standardile vastavaid atribuute. standardseid atribuute. Veebilehitsejate tootjate eesliidesed lisab eraldi rakendus (post-production). Selle jaoks on olemas erinevad nn autoprefixer tööriistad, mis pakuvad võimaluse juhtida, milliste veebilehitsejate ja milliste versioonidele eesliidest tuleb suunata (PostCSS). Halb näide Hea näide Antud kriteerium puudutab ka tänaseks juba iganenud meetodeid, mille abil püütakse sihtida mõne konkreetse veebilehitseja spetsiifilisi vigu, mis võimaldab just selle veebilehitseja jaoks kirjutada eraldi CSS-i kirjeid. Selle asemel tuleb välja selgitada mitte konkreetse veebilehitseja ja selle versioon, vaid selle võimekus. Selle jaoks on olemas nii CSS-is kui ka Javascriptis vastavad tööriistad. CSS-is on selle jaoks näiteks @support tingimus, mis võimaldab tuvastada CSS-i abil veebilehitseja võimekust. Näiteks: F CSS-i Visuaali kirjeldamiseks on kasutatud CSS-i klassi selektorit. See tähendab seda, et visuaali rakendamiseks kasutatakse CSS klasse ja/või HTML elemente. Eelistada E selektorina on tuleb visuaali sidumist CSS klassi ja vältida ID selektorit. C3 eelistatud peamiselt Nõuet ei kohaldata tüpograafia kirjeldamiseks. Tüpograafia puudutab lehekülje sisu autoreid, kes sisestavad sisu mõne tekstiredaktori kaudu. Nendeks CSS klasse. tekstiredaktoriteks on peamiselt nn WYSIWYG tüüpi tööriistad, mis võimaldavad sisu sisestada nagu seda tehakse näiteks Microsoft Wordis. Need tööriistad kirjutavad HTML-i koodi taustas ise ja nemad oskavad tähistada teksti osasid peamiselt HTML elementidega (p, h1-h6, table jne). Märkus. CSS-i klassi eelistamise soovitus tuleneb sellest, kuidas toimub CSS-i selektori reeglite täitmine. Kui CSS-is on sarnaseid reegleid, siis mille põhjal otsustab veebilehitseja, millist reeglit rakendada? Et otsus oleks võimalik teha, antakse igale selektorile kaal. Suurema kaaluga selektorite reeglid rakenduvad. ID-ga ja pikad selektorid omavad märkimisväärset kaalu. Kui erinevate arendajate poolt mingi konkreetse komponendi visuaali muutmisel on igaüks kirjutanud enda selektori, siis on ilmselge, et iga arendaja koodi lisandumisel on konkreetse visuaali kirjeldamist puudutav CSS omandanud märkimisväärset kaalu. Selle tulemusel tekib olukord, kus hilisemate muudatuste tegemine võib osutuda võimatuks. Ühtlasi selline lähenemine läheb vastuollu levinumate CSS-i klassi nimetamise põhimõtetega. Halb näide Hea näide F CSS Mida pikem on CSS-i selektor, seda kauem võtab veebilehitsejal aega selle täitmine, samuti väheneb koodi jälgitavus ja loetavus. Seepärast on soovitav, et CSS-i E selektorite selektor ei oleks pikem kui kolm-neli sammu. C4 pikkus on Kuna CSS-i selektori täitmist alustatakse vasakult paremale, siis need kolm-neli sammu peaks eelistatuna olema lähimad struktuurid. Tuleb ka arvestada, et pikem mõistlik. selektor omab märkimisväärset suuremat kaalu reeglite rakendumisel (loe eelmise punkti märkust). Kui erand on põhjendatud, siis on erandid lubatud. Aga läbivalt tuleb siiski kasutada kuni kolme-nelja sammu pikkusi selektoreid. Halb näide Hea näide Veebilehitseja tootjad pidevalt optimeerivad oma algoritme, et CSS-is kirjeldatud reeglite täitmine oleks võimalikult kiire. Kiirust mõõdetakse küll millisekundites, kuid mahukamate projektide korral võib tekkida olukord, kus mahukate selektorite täitmine võtab põhjendamatult palju ressurssi. F On kasutatud CSS-i klasside nimetamine peab olema läbi rakenduse ühesugune. Tänapäeval kõige levinum CSS klasside nimetamise põhimõte on BEM (block-element-modifier). E mõnda Nõue tagab selle, et kui koodi kirjutavad erinevad arendajad, siis klasside nimetamise loogika on läbivalt sama. See muudab koodi ühtsemaks ja lihtsamini C5 levinumat jälgitavamaks. Ühtlasi pakub BEM kahele kõige suuremale veebilehtede arendamise murekohale lahendust. Esiteks nõuab see seda, et kood oleks semantiline ja CSS klassi modulaarne. Teiseks vähendab võimalust, et erinevate arendajate poolt koostatud kood tekitab konflikte (ehk kirjutatakse teineteise vormingud üle). nimetamise põ himõtet. BEM kohta leiab täpsemat infot siit: https://en.bem.info Halb näide Hea näide F SCSS-i Senised praktikad on näidanud, et veebilehe arendamisel ja ülesehitamisel on kõige paremaid tulemusi andnud komponendipõhine lähenemine: SCSS-i lähtekood on E lähtekood on struktureeritud nii, et iga komponent on kirjeldatud oma failis. Sealjuures üldised ehk globaalsed parameetrid on koondatud ühte faili. See tähendab seda, et leht C6 struktureeritu koosneb erinevastest plokkidest ja plokid elementidest. Iga komponendi muutmine/parendamine on võimaldatud nii, et see ei vajaks teiste komponentide samaaegset d muutmist (st ei segaks teiste komponentide arendajaid). Selleks tuleb jagada SCSS koodibaas väiksemateks loogilisteks osadeks, milleks on näiteks navigatsioon, komponendip vormi komponendid, modaalaknad jmt. õhiselt. F CSS klasse Ei ole hea praktika siduda Javascripti funktsionaalsust HTML elemendiga CSS klassi abi. Kasuta selleks data-* atribuute. Nõnda tekitatakse Javascripti ja HTML-i E kasutatakse sidumiseks universaalne põhimõtte, mis ei mõjuta lehe semantikat ega sega visuaali ja Javascripti funktsionaalsust. C7 vaid visuaali kirjeldamiseks. Responsiivsus Responsiivsete veebilehtede arendamine sai hoo sisse, kui oli vaja hakata veebilehte muutma kasutatavaks ka väiksematel ekraanidel: nutitelefonidel, tahvlitel. Nüüd aga me ei saa enam lähtuda kolmest ekraanist: mobiil, tahvel ja arvuti. Ekraani mõõte, millega veebilehti tänapäeval külastatakse, on väga palju. Selleks, et igas suuruses oleks veebileht tarbitav, tuleb muuta kogu veebileht sõltuvaks ekraani mõõdust. Ühest küljest aitab meil seda teha juba grid süsteemi rakendamine, kuid grid määrab ära vaid komponentide laiused. Et oleks võimalik juhtida ka komponentide ja nende elementide propotsioone (teksti suurus, padding-marging jne) lähtuvalt ekraani suurusest, siis seda aitab meil saavutada juba mõnda aega CSS-is kasutatav ühik „rem“. Mida ühik „rem“ tähendab? Kõige lihtsam on seda seletada nõnda, et selle väärtus sõltub HTML-i juurelemendi (root element) teksti suurusest. HTML-i juurelement on element „html“. Vaikimisi on selle elemendi teksti suurus 16px. See ütleb meile, et 1rem = 16px. Mida me saame selle teadmisega peale hakata? Me saame kogu veebilehel kasutatava disaini panna sõltuma juurelemendi teksti suurusest. Vaatame alljärgnevat näidet: Pikslites kirjutades oleks: Kui aga muudame juurelemendi teksti suuruse sõltuvaks ekraani suurusest (ühtlasi määrame ära minimaalse ja maksimaalse teksti suuruse), siis saame luua olukorra, kus veebilehe komponentide ja elementide propotsioonid muutuvad vastavalt sellele, kui suur on lehe külastaja veebilehitseja aken. Nõnda ei teki enam olukord, kus suurel ekraanil on tekst ja elemendid liiga pisikesed ja väiksel ekraanil aga vastupidi. Meil on olemas nüüd keskne koht, mille kaudu saame muuta kogu veebilahenduse kujunduse propotsioone. Loe täpsemalt Fluid Typegraphy. Lisaks CSS-i rakendamisel on mõistlik kaaluda varianti luua täiendavaid tööriistu (Utilities), mis hõlbustavad teha kasutajaliidese kujunduses parendusi nõnda, et selle jaoks ei pea muutma komponenti või selle elemente. Näiteks Bootstrap pakub selliseid tööriistu https://getbootstrap.com/docs/4.1/utilities/borders/ Responsiivsete lahenduste maailmas osutuvad need tööriistad hädavajalikuks, kuna arenduse käigus on vajadus veebilahenduse propotsioone juhtida vastavalt tekkinud olukorrale (näiteks lähtuvalt ekraani suurusest). Javascript Tänapäeval kuulub Javascript iga veebilahenduse juurde. Javascript on see osa veebilehest, mis annab sellele dünaamilisuse ja võime reageerida kasutaja toimingutele. Ühtlasi aitab luua ka nn pol yfill-e, mille abil saab arendaja kasutada veebilehitsejas API-sid, mis on vaikimisi arendaja poolt toetatud veebilehitsejas puudu. See võimaldab kasutada tehnoloogiaid, mis on muidu kasutatavad vaid uuemates veebilehitsejates. Dokumendiobjektide mudel (DOM, Document Object Model) DOM on platvormist ja keelest sõltumatu W3C poolt standardiseeritud HTML dokumentidega suhtlemise liides. See liides võimaldab näiteks Javascriptil lugeda ja muuta veebilehte. Selle liidesega suhtlemine on ka põhjus, miks osad veebilahendused tunduvad kasutaja jaoks aeglased või lihtsalt ei toimi ootuspäraselt. Kuna DOM sisaldab kogu informatsiooni kuvatava veebilehe kohta, siis on tegemist väga suure objektiga. Selles mingite muudatuste tegemine nõuab veebilehitsejal erinevaid tegevusi. Ja need tegevused, mida veebilehitseja mingi toimingu tulemusel peab täiendavalt tegema, on need, mida me soovime arendamise käigus hoida minimaalsena. Oluline on siinkohal ka meeles pidada, et on andmeid, mida DOM-is ei sisaldu. Näiteks kui me küsime Javascripti vahendusel elemendi kõrgust-laiust, siis veebilehitseja peab selle väärtuse küsimise hetkel välja uurima. Kui seda küsimist aga tehakse korduvalt ja erinevates skriptiosades erinevatel põhjustel, siis see on üks nendest põhjustest, mis võib muuta rakenduse aegalseks. Selles, et neid probleeme vältida, on veebilehitseja tootjad loonud erinevaid täiendavaid API-sid, mille abil oleks võimalik DOM liidesega efektiivsemalt suhelda. Näiteks väga tihti on veebilahendustes vaja teada saada, kas üks või teine element on kasutaja jaoks nähtav. Ajalooliselt on seda probleemi erinevalt lahendatud, kuid kõik need nõuavad veebilehitsejalt liigset tööd. Selle jaoks on nüüd aga olemas eraldi Intersection Observer API, mis võimaldab seda funktsionaalsust paremini oma arendustest rakendada. Arendajal võib tekkida ka vajadus teada saada, kas DOM-is on midagi muutunud. Kas mingi osa skriptist on teinud HTML-is mingeid muudatusi. Varasemalt tuli selleks kirjutada eraldi skript, mis käib DOM-ist perioodiliselt muudatusi otsimas /kontrollimas. Skripti kirjutamise asemel on nüüd olemas efektiivsem muudatuste jälgimise võimalus - kasutada MutationObserver API. DOM-iga suhtlemise meetodites on toimunud viimastel aastatel oluline nihe. Kui eelnevalt tuli arendajal kirjutada kood, mis mingi reegli alusel küsib DOM-ilt infot, siis nüüd on pigem vastupidi. DOM ütleb ise, kui jälgitav tunnus on muutunud. Kui eelnimetatud DOM-i puudutavad API-d on midagi, mida pakuvad veebilehitsejad, siis nendele lisaks on erinevad arendajad loonud veel täiendavaid liideseid, mis on veebilehitsejast sõltumatud. Üks populaarsem liides on Virtual DOM. Internetist võib selle kohta leida väga palju materjali, aga lihtsamalt öeldes on tegemist DOM-i abstraktsiooniga ehk lihtsustatud ja eraldiseisva versiooniga kuvatavast veebilehest. Kuna veebilehitseja enda DOM on väga mahukas ja sellega suhtlemine võib osutuda ressursinõudlikuks, siis Virtual DOM pakub võimalust teha muudatusi veebilehes nõnda, et Virtual DOM ise vastutab selle eest, millised muudatused tuleb saata veebilehitseja DOM-i, et kasutaja saaks neid ka näha. Sellisel viisil muudetakse veebilehitseja DOM-i vaid siis, kui seda tõesti on vaja teha ja seda püütakse teha võimalikult ressursisäästlikult. Virtual DOM-i kasutavad näiteks sellised tehnoloogiad nagu React, Vue, Angular jne. Eelnimetatud tehnoloogiad on pigem raamistikud, mille üks osa on Virtual DOM-i rakendaine. Internetist võib leida ka vaid Virtual DOM-i liidese jaoks mõeldud Javascripti teeke. Nõuded Nr Nõude sisu Nõude seletused FEJ1 JS-i lähtekood on JS kirjutamisele tuleb läheneda modulaarselt. Koodibaas tuleb jagada väiksemateks loogilisteks komponentideks. Eelistada tuleb ES6 komponendipõhine mooduleid (import/export). See parandab: funktsionaalsuse selget eraldatust koodi uuesti kasutamist koodi testimist isolatsioonis koodi hoomatavust arendaja poolt FEJ2 Vorming, linter ja build protsess Projekt sisaldab käske koodi lintimiseks, testimiskes ja vajadusel kompileerimiskes. Projekti raames peab kood jälgima ühtset stiili ja standardit. Ühtne stiil ja standard tagatakse läbi konfigureeritud style guide (mõne laialt levinud) ja linteri. Linter aitab: välja tuua potentsiaalseid vigu koodis parandada koodi loetavust hoida koodi kvaliteeti keskenduda probleemi lahendamisele - https://eslint.org/ - https://standardjs.com/ - https://github.com/airbnb/javascript/ - https://gulpjs.com/ - https://webpack.js.org/ - https://docs.npmjs.com/misc/scripts FEJ3 Kommentaarid Koodi kommenteerimiseks/dokumenteerimiseks eelista JSDoc formaati - http://usejsdoc.org/index.html. kasuta // järgneva koodi rea kommenteerimiseks kasuta // FIXME: et välja tuua probleeme kasuta // TODO: et välja tuua lahendusi probleemidele See annab: võimaluse genereerida dokumentatsiooni funktsioonide, meetodite, konstruktorite kohta ühtne kommenteerimise stiil koodi editorid võivad kuvada lisa informatsiooni kasutatava funktsionaaluse osas Veebi sisu juurdepääsetavussuunised (WCAG) ja üleüldised kasutajakogemust puudutavad nõuded Veebi sisu juurdepääsetavussuunised hõlmavad mitmeid soovitusi veebi sisu juurdepääsetavuse parandamiseks. Eesti keeles on võimalik tutvuda suuniste täisdokumendiga siin: http://www.w3.org /Translations/WCAG20-et/. Arendusprojektis tuleb kasutada raamistikke, mille väljund HTML peab vastama WCAG suunistele. Kuid peamised põhimõtted on: Veebileht on struktureeritud korrektselt. Siin on mõeldud just seda, millest oli juttu ka juba HTML-i peatükis. Tuleb eelistada tähendustega elemente. Kui veebilehel on loetelu, siis tuleb kasutada ka vastavat HTML elementi. Täiendavat semantikat võimaldab lisada WAI-ARIA rollide mudel (https://developer.mozilla.org/en-US/docs/Learn/Accessibility/WAI-ARIA_basics ) Rolle saab kasutada ka sellistes olukordades, kus semantiliste elementide kasutamine pole mingil põhjusel võimalik. Veebilehel esinevatele ajas muutuvatele meediumitele saab WAI-ARIA States and Properties mooduli abil lisada täiendavat informatsiooni. Kasuta tekstilist vastet kui visuaalselt on näha vaid ikoon, video, audio jmt. Kui lehel on kasutatud nupuna ikooni, siis lisa nupule ka info, mida see ikoon tähendab. Seda on kõige lihtsam teha kasutades HTML-is title või alt atribuuti. Vormi elementidel tuleks kasutada label elementi. Ära keskendu ainult visuaalile. Lehe sisu peab olema arusaadav ka siis, kui lülitame välja näiteks CSS või kui lehte loeb ette kasutajale tarkvara. Oluline on silmas pidada, et ikooniga või värviga tähistatud kujunduselemendid oleks ka vaegnägijale tarbitavad (https://www.w3.org/TR/WCAG20-TECHS/G95.html, https://www.w3.org/TR/WCAG20-TECHS/G18.html). Veebileht on kasutatav ka klaviatuuriga. Komponentide loomisel tuleks arvestada kasutaja harjumustega. Kui kasutajal on harjumus checkbox teha tühik klahviga aktiivseks, siis see peaks toimima ka siis, kui see checkbox on loodud kasutades Javascripti abi. Täiendavad kasutajaliidese komponentide nõuded leiad RIKi UIG lehelt Nõuded Nr Nõude sisu Nõude seletused F Meediumitel, mis Igal elemendil, millega kasutaja saab midagi teha (lingid, vormi väljad, nupud jmt), on kirjeldatud hover olek. Hover olek on see, kui kasutaja liigub hiirega E võimaldavad külastajale selle elemendi peale. Erandiks on puutetundlikud ekraanid, kus hover olek võrdub klikiga. See tähendab, et funktsionaalsused, mis sõltuvad hover-ist, tuleb W1 interaktsiooni, on puutetundlikel ekraanidel ümber teha klikipõhiseks. Siit ka soovitus otsutada, milline on primaarne funktsionaalsus. Üldiselt liigub maailm selles suunas, et kirjeldatud nn hover olek. funktsionaalsus, mis toob kasutajale midagi nähtavale hover-i abil, ehitatakse siiski kliki peale, kuna tõusev trend on see, et veebilehti külastatakse pigem puutetundlike ekraanidega. F Vormi elementidel on Focus olek aitab kasutajal eristada aktiivset vormi elementi teistest. E kirjeldatud focus olek. W2 Märkus: selleks, et hinnata, kas focus on normaalselt nähtav, tuleb lähtuda WCAG poolsest soovitusest teksti värvi ja teksti taustavärvi vaheline kontrasti määrast. Tööriist testimiseks: https://webaim.org/resources/contrastchecker/ F Elementidel on Active oleks aitab kasutajal eristada aktiivset elementi. Näiteks klaviatuuri abil lehel ringi liikudes saab aktiivne interaktsiooni võimaldav element teda E kirjeldatud active olek. eristava vormingu. W3 F Elementidel on Mahukate veebilehtede korral on hea anda lehe külastajale tagasisidet viidete kohta, mida ta on juba külastanud. Sedasi lehe korduval külastamisel on E kirjeldatud visited olek. tema persionaalne ajalugu näha. W4 F Veasituatsioonid on Veasituatsioonide tekkimisel antakse kasutajale asjakohast tagasisidet. Teade on tähistatud nii värvi kui ka vastava ikooniga. Kehtib reegel, et süsteemi E sõnastatud asjakohaselt tõrked, mis ei tulene kasutaja tegevusest, tähistatakse punase värviga. Muud tõrked, mis on põhjustatud kasutaja käitumisest, pigem oranziga (ehk W5 ja omavad vastavalt hoiatava, informatiivse tooniga). situatsioonile korrektset visuaali. F Situatsioonid, kus Veebilehel on arvestatud olukordadega, kus näiteks tabel on tühi. Sellistel olukordades tuleb kasutajale anda infot, miks see on tühi ja vajadusel lisada E informatsioon on juurde, mida ta peaks tegema, et see infoga saaks täidetud. W6 mõnes komponendis Sama kehtib ka ajas muutuvate meediumite kohta. Kui mingi informatsiooni laadimine nõuab rohkem aega, siis selle laadimise kohta tuleb anda kasutajale puudu või on alles tagasidet. saabumas, on selgelt tähistatud. F Veebilehel kasutatud Nii nagu päris maailmas, nõnda ka veebis, peavad animatsioonid peegeldama objektide kergust, raskust, suurust jmt. Animatsioonid peavad olema E animatsioonid kasutajat toetavad ja kirjeldama animeeritava elemendi suhet ülejäänud lehega. Et animatsioonid ei hakkaks liialt riistvara koormama ega kasutajat W7 parendavad ärritama, tuleb animatsioonide kirjeldamisel lähtuda animatsiooni optimeerimise põhimõtetest. Nendeks on: kasutajakogemust. - animatsioonid ei tohi nõuda veebilehitsejalt põhjendamatuid kordusi; - animeerida tuleb CSS-i atribuute, mis on veebilehitsejate poolt optimeeritud; - animatsioonid tuleb käivitada komplektina ja ajastatult veebilehitsejale kõige paremal hetkel (requestAnimationFrame). Mida ühe või teise CSS-i atribuudi muutmine veebilehitsejalt nõuab, saab tutvuda lehel CSS Triggers Märkus: Animatsioonid peavad olema põhjendatud, kui animatsioon on põhjendamata ja/või näiteks epileptikutele isegi ohtlik, siis see kriteerium ei ole täidetud . Meediumite kasutamine veebilehel (veebilehe laadimiskiirus) Mitmekesise meediumi kasutamine veebilehel avaldab otsest mõju lehe laadimiskiirusele ja sellele, kui kiiresti veebilehitseja suudab lehe külastajale valmis meisterdada. Mida suurem on veebilehe toimimiseks vaja erinevate ressursside osakaal, seda kauem läheb aega, mil leht on kasutamiseks valmis. Jättes korraks kõrvale CSS ja Javascript failid, siis kõige suuremateks veebilehe kuvamise blokeerijateks on pildid ja videod. Piltide kasutamisel tuleb pöörata tähelepanu nende mahule. Ei ole sobilik lisada veebilehele pilte, mille maht on põhjendamatult suur. Kui on alust arvata, et kasutavate piltide mahud on liiga suured, siis alljärgnevad tööriistad võimaldavad nende mahtusid vähendada: - http://www.jpegmini.com - https://pngquant.org - https://imageoptim.com - https://github.com/google/guetzli Videode kasutamisel tuleb arvestada sellega, et videode vaatamiseks on vaja selle mängijat. Igasuguse mängija visualiseerimine ja käivitamine võtab aega, kuna mängija jaoks on vaja alla laadida selle käivitamiseks vajalikke ressursse. Kui lehel on mitu sellist mängijat, siis iga mängija jaoks tuleb veebilehitsejal tööd teha. Iga täiendav liigutus aga nõuab aega ja see avaldab märkimisväärset mõju lehe kiirusele. Mis puudutab aga CSS-i ja Javacripti faile, siis nende kasutamisel tuleb tekitada olukord, kus: - kõik lehel kasutusel olevad CSS-i failid oleksid liidetud üheks failiks ja faili sisu oleks minimeeritud; - kõik lehel kasutusel olevad Javascripti failid oleksid liidetud üheks ja faili sisu oleks minimeeritud. Veebilehe kiiruse optimeerimise ja selle mõjude kohta saab täiendavalt lugeda lehelt: https://kinsta.com/learn/page-speed/ ja https://developers.google.com/web/fundamentals/performance/critical- rendering-path/ Pildigraafika optimeerimine Tänapäeval on võimalik kasutada erinevaid tööriistu, mis võimaldavad juba töö käigus pildigraafikat optimeerida. Selle jaoks tuleb vaid seadistada taustateenus, mis jälgib kataloogides toimunuid muudatusi ja vastavalt etteantud mustritele käivitavad optimeerimist teostavad skriptid. Kõige levinumad taustateenuste skriptide jooksutajad on: - Gulp - Grunt - Webpack Kuna kõik kolm nimetatud kasutavad mooduleid, mis on kirjutatud kasutades Javascripti, siis on võimalik ilma suurema vaevata luua lähtuvalt vajadusest projektile omane skript pildigraafika optimeerimiseks. Seda siis eeldusel, et mõni juba olemasolevatest ei sobi. Küll aga juba vabalt kättesaadavad skriptid sisaldavad enimlevinud algoritme erinevate pildigraafika optimeerimiseks. Tasulistest tarkvaradest tooks välja JPEGmin-i. Tegemist on suurepärase tööriistaga just JPG piltide optimeerimiseks. Tihti saavutab see pea 3x mahu vähenemise ilma et pilt kaotaks silmnähtavalt kvaliteedist. Tutvu pildigraafika erinevate optimeerimise meetoditega siin. Responsiivsed pildid Tehnoloogi aitab lehe autoril lisada veebilehele piltmaterjali sellisel kujul, mis võimaldab neid tarbida erinevate suurutel ekraanidel. Siinkohal tuleks silmas pidada peale pildi kõrguse ja laiusele ka selle mahtu ja fookuspunkti. Fookuspunktist tuleb kinni pidada, et välitda olukordi, kus pildil kujutatud oluline element oleks ebanormaalselt lõigatud või muul viisil rikutud. HTML-i elementile img on võimalik lisada juurde täiendav parameeter, mis sisaldab informatsiooni võimalike alternatiivsete pildi variatsioonide kohta: https://developer.mozilla.org/en-US/docs/Learn /HTML/Multimedia_and_embedding/Responsive_images Koodibaasi kvaliteedi tagamine CSS-i kirjutamisel on suureks abiks erinevad nn CSS-i preprotsessorid. Need on tööriistad, mille abil on võimalik läheneda CSS-i kirjutamisele struktueeritult. Preprotsessorid muudavad CSS-i skriptikeeleks, mis kompileeritakse tavaliseks CSS-iks, mida veebilehitsejad oskavad lugeda. Skriptikeelelaadne kirjutamine võimaldab korduvaid tegevusi hoida ühes kohas. CSS-i preprotsessorid Tänapäeval levinumad CSS-i preprotsessorid on LESS ja SASS/SCSS. Kuna viimasel ajal on populaarsust kogumas pigem SASS/SCSS, siis võiks täna alustavates projektides pigem eelistada SASS/SCSS preprotsessorit. Seda põhjusel, et nimetatud preprotsessori kompetentsi on tööturul lihtsalt rohkem. CSS-i postprotsessorid (PostCSS) Tänapäeval täiendava võimalusena on loodud tehnoloogia, mille abil on võimalik olemasolevat CSS-i järeltöödelda. Need tööriistad pakuvad võimaluse CSS-i lähtuvalt sisendparameetritele või teatavatele mustritele muuta selliseks nagu vaja. Näitena võib tuua olukorra, kus ühe rakenduse jaoks tehtud CSS oleks vaja muuta teise rakenduse jaoks sobilikuks nõnda, et see hakkaks vastama uue rakenduse stiilinõuetele (näiteks vaja muuta kasutatavat fonti, värve jmt). Üks levinum põhjusi kasutada PostCSS-i on aga vajadus (Autoprefixer) tagada uuemate tehnoloogiate tagasiühilduvat tuge ammutades andmeid Can I Use andmebaasist. Tagasiühilduvat tuge vajavad: - eksperimentaalses staatuses olev funktsionaalsus See on funktsionaalsus, mis on küll veebilehitsejal olemas, aga tootja poolt on märgitud eksperimentaalseks. Eksperimentaalsete funktsionaalsuste eristamiseks kasutavad veebilehitsejad eesliiteid (prefix). Näiteks -webkit-box-shadow (spetsifikatsioon näeb ette aga box-shadow). Igal tootjal on oma. - varasema (kehtetuks tunnistatud) funktsionaalsust kirjeldava spetsifikatsiooni toetamine Uute veebitehnoloogiate lisamine veebilehitsejatesse on modulaarne. Iga tootja otsustab ise, millal millist moodulit oma tootesse lisab. Tulemuseks on see, et osa veebilehitsejaid toetavad funktsionaalsuse varasemat spetsifikatsiooni, teised aga uuemat. Sellest tulenevalt kasutavad veebilehitsejad erinevat süntaksit funktsionaalsuse rakendamiseks. Autoprefixed on PostCSS-i moodul, mis on loodud selleks, et lahendada eelnimetatud tagasiühilduva toega seotud küsimusi, lisab vajadusel eesliitega juurde puuduvad atribuudid ja teeb süntaksi parendusi seal kus vaja. PostCSS pakub lahendusi erinevatele probleemidele. Vabalt kättesaadavatest moodulitest saab ülevaate siit: https://www.postcss.parts. Kuna moodulid on kirjutatud kasutades Javascripti, siis on lihtne neid mooduleid ise lähtuvalt projekti spetsiifikast juurde luua. Linter (lint, linter, linting) Linter on tööriist, mis otsib koodist võimalikke vigu. Front-End arenduses saab sellist tööriista kasutada automaatse validaatorina, mis testib iga arendaja koodi vastavalt ette antud standardile. Selline tööriist pakub võimalust defineerida koodistandard iga projekti jaoks eraldi (ehk saab panna sõltuma projekti spetsiifikast). Selliselt saab tagada, et kõikidel projektis osalevatel arendajatel on kood kirjutatud järgides samu põhimõtteid. Muud nõuded Nõuded Nr Nõude sisu Nõude seletused F Rakendus peab olema Nii avalikuks kui ka sisemiseks kasutamiseks tehtav rakendus peab olema graafiliselt eskaleeruv (responsive web design) ja mugavalt kasutatav kõigi E graafiliselt eskaleeruv. enamlevinud seadmete resolutsioonidega vahemikus 320x568px kuni 3840x2160px. Ühegi nimetatud resolutsiooni korral ei tohi tekkida horisontaalset U1 kerimisriba. Implementatsioon peab jälgima “Mobile first” kontseptsiooni. F Vaikimisi veebilehitseja Kõik aknad, mis avanevad peavad olema sellised, mida üksi brauser oma vaikimisi konfiguratsioonis ei blokeeri. St ei tohi tekkida olukorda, kus E poolt blokeeritavaid veebilehitseja blokeerib vaikimisi avatava akna ning kasutaja peab selle avamise eraldi veebilehitsejas lubama. U2 hüpikaknaid ei tohi kasutada. Veebilehitseja poolt võidakse blokeerida avatav aken olukorras, kus rakendus üritab seda avada automaatselt, st mitte kasutaja vahetu tegevuse peale. Näited: Veebilehitseja blokeerib avaneva akna, sest see avaneb läbi Javascripti automaatselt. Veebilehitseja blokeerib avaneva akna, sest see avaneb läbi Veebilehitseja ei blokeeri avanevat akent, sest see avaneb Javascripti automaatselt. kasutaja vahetu tegevuse peale. F Veebipõhine E kasutajaliides peab olema Operating system Browser U3 kasutatav enamlevinud veebibrauseritega. Windows Internet Explorer 11 Minimaalselt Mozilla Firefox, Safari, Chrome ja Windows Edge (2 viimast versiooni) Edge arenduse testimise hetkel 2 viimast (major) Windows Google Chrome (2 viimast versiooni) versiooni ning Internet Explorer 11. Windows Mozilla Firefox (2 viimast versiooni) macOS Safari (2 viimast versiooni) macOS Google Chrome (2 viimast versiooni) macOS Mozilla Firefox (2 viimast versiooni) iOS Safari (2 viimast versiooni) iOS Google Chrome (2 viimast versiooni) Android Google Chrome (2 viimast versiooni) 4.10.2021 Riigihangete register 4.9.0.2 0 OSA: Üldandmed TEATE ANDMED Hanke viitenumber: 240608 Hanke nimetus: Täitmisregistri arendustööd Teate tüüp: Hanketeade - TV02 I OSA: Hankija I.1) HANKIJA NIMI JA AADRESSID Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Lubja tn 4, 10115, Tallinn, Eesti Kontaktisik : KATRINA KÕIVSAAR Tel. : +372 6636548 E-post : [email protected] Veebiaadress (URL): http://www.rik.ee/ (http://www.rik.ee/) I.2) ÜHISHANGE Leping hõlmab ühishanget: Ei Lepingu sõlmib keskne hankija: Ei I.3) TEABEVAHETUS Hankedokumendid on kättesaadavad: tasuta Täpsemat teavet on võimalik saada aadressil: https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/3603256/general-info (https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/3603256/general-info) Lisateavet saab: eespool nimetatud aadressil Pakkumused või osalemistaotlused saata: https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/3603256/tenders (https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/3603256/tenders) eespool nimetatud aadressil I.4) HANKIJA LIIK Hankija liik: Valitsusasutuse hallatav riigiasutus I.5) PÕHITEGEVUS Põhitegevus: Üldised avalikud teenused II OSA: Ese II.1) HANKE KOGUS VÕI ULATUS II.1.1) Hanke nimetus ja viitenumber: Täitmisregistri arendustööd (240608) https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3603256/notices/notice/2604078/print 1/5 4.10.2021 Riigihangete register 4.9.0.2 II.1.2) CPV kood: Põhikood Täiendkoodid 48800000-6 Infosüsteemid ja serverid Lisakood(id) Täiendkoodid 48610000-7 Andmebaasisüsteemid II.1.3) Lepingu liik: Asjad II.1.4) Lühikirjeldus: Täitmisregister on Justiitsministeeriumi haldusalas loodav register, kus peetakse arvestust käimasolevatest aktiivsetest täitemenetlustest ja nendega seotud maksekonto arestidest. Hanke infotund toimub 20.10.2021 kell 11:00 RIK virtuaalruumis, mille raames saate hankijale süsteemi ja hanke kohta küsimusi esitada. Infopäeval osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine aadressil [email protected]. Tegemist on Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastatava projektiga „NAIS“ (projekt nr 2014-2020.12.03.21-0903), mistõttu hankelepingu sõlmimise tähtaeg on sõltuvuses projekti täistaotluse rahuldamisest rakendusüksuse poolt ning hankijal on õigus tunnistada hankemenetlus kehtetuks juhul, kui rakendusüksus ei rahulda täistaotlust. II.1.5) Eeldatav kogumaksumus: 279 650,00 EUR II.1.6) Teave osade kohta Hankeleping on jaotatud osadeks: Ei II.2) KIRJELDUS II.2.3) Täitmise koht: Eesti II.2.5) Hindamiskriteeriumid: Kvaliteedikriteeriumid: Nimetus Osakaal Projektiplaan 30 Hind: Nimetus Osakaal Pakkumuse kogumaksumus 70 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3603256/notices/notice/2604078/print 2/5 4.10.2021 Riigihangete register 4.9.0.2 II.2.6) Eeldatav maksumus või suurusjärk: 279 650,00 EUR II.2.7) Lepingu, raamlepingu või dünaamilise hankesüsteemi kestus: Kestus kuudes Kestus kuudes: 15 Seda lepingut võidakse uuendada: Ei II.2.10) Alternatiivsete pakkumuste lubatavus: Ei ole lubatud II.2.11) Täiendavad hankevõimalused: Ei ole II.2.12) Teave elektrooniliste kataloogide kohta Pakkumused tuleb esitada elektrooniliste kataloogide kujul või pakkumused peavad sisaldama elektroonilist kataloogi: Ei II.2.13) Teave Euroopa Liidu vahendite kohta: On Projekti number või viide: Projekti „Täitmisregistri arendushange“ rahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi taotlusvoorust „Valitsusasutuste ja nende hallatavate asutuste avalike teenuste IKT arendamine“. III OSA: Juriidiline, majanduslik, nants- ja tehniline teave III.1) KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED III.1.1) Kutsetööga tegelemise sobivus, sealhulgas kutse- või äriregistrisse kuulumisega seotud nõuded: Vaata hankepassist https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3603256/procurement- passport (https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/3603256/procurement-passport) või alusdokumendist https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3603256/documents? group=B (https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/3603256/documents?group=B) III.1.2) Majanduslik ja nantsseisund: Vaata hankepassist https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3603256/procurement- passport (https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/3603256/procurement-passport) või alusdokumendist https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3603256/documents? group=B (https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/3603256/documents?group=B) https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3603256/notices/notice/2604078/print 3/5 4.10.2021 Riigihangete register 4.9.0.2 III.1.3) Tehniline ja kutsealane suutlikkus: Vaata hankepassist https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3603256/procurement- passport (https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/3603256/procurement-passport) või alusdokumendist https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3603256/documents? group=B (https://riigihanked.riik.ee/rhr- web/#/procurement/3603256/documents?group=B) III.2) LEPINGU TINGIMUSED IV OSA: Hankemenetlus IV.1) KIRJELDUS Kiirendatud menetlus: Ei IV.1.6) Teave elektroonilise oksjoni kohta: Elektroonilist oksjonit ei kasutata IV.1.8) Hange on hõlmatud Maailma Kaubandusorganisatsiooni hankelepinguga: Ei IV.2) HALDUSALANE TEAVE IV.2.2) Pakkumuste või osalemistaotluste laekumise tähtaeg: 4.11.2021 11:00 IV.2.4) Keeled, milles võib esitada pakkumused või osalemistaotlused: eesti IV.2.6) Minimaalne aeg, mille jooksul pakkuja peab pakkumuse jõus hoidma: Kestus kuudes 3 IV.2.7) Pakkumuste avamise aeg: 4.11.2021 12:00 VI OSA: Lisateave VI.1) TEAVE HANKE KORDUMISE KOHTA See on korduv hange: Ei VI.2) TEAVE ELEKTROONILISTE TÖÖVOOGUDE KOHTA Kasutatakse elektroonilisi tellimusi: Ei Lubatakse elektrooniliste arvete esitamist: Jah Kasutatakse elektroonilisi makseid: Jah VI.3) LISATEAVE Lisateave: Hankija ei ole otstarbekuse kaalutlusel hanget osadeks jaganud, sest hanke osadeks jaotamine ei ole lepingu olemusest tulenevalt võimalik. https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3603256/notices/notice/2604078/print 4/5 4.10.2021 Riigihangete register 4.9.0.2 VI.4) VAIDLUSTUSTE LÄBIVAATAMISE KORD VI.4.1) Läbivaatamise eest vastutav organ Riigihangete vaidlustuskomisjon, Endla 13/Lõkke 5, 10122, Tallinn, Eesti Tel. : +372 6113713 Veebiaadress (URL): http://www. n.ee/riigihangete-poliitika (http://www. n.ee/riigihangete-poliitika) VI.4.4) Läbivaatamise korra kohta teavet pakkuv asutus Riigihangete vaidlustuskomisjon, Endla 13/Lõkke 5, 10122, Tallinn, Eesti Tel. : +372 6113713 Veebiaadress (URL): http://www. n.ee/riigihangete-poliitika (http://www. n.ee/riigihangete-poliitika) https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3603256/notices/notice/2604078/print 5/5 1 / 24 HANKEPASS Hankepass ehk Euroopa ühtne hankedokument (ESPD) on ettevõtja enda kinnitus, mis on esialgne tõend ametiasutuste või kolmandate isikute poolt väljastatavate tõendite asemel. Käesolev PDF vormingus registri poolt koostatud dokument on selgitava iseloomuga ja sisaldab hankija sätestatud tingimusi, ettevõtjalt oodatavate vastuste vormingu vaadet ja registri poolt lisatud viiteid RHS-ile. Käesolev dokument ei ole ette nähtud täitmiseks vaid tingimustega tutvumiseks. Ettevõtja täidab hankepassi elektrooniliselt infosüsteemis või ESPD teenuses. I OSA: HANKE JA HANKIJAGA SEOTUD TEAVE Teave avaldamise kohta Teate number ELTs: - ELT URL: Riigi ametlik teataja: 240608 Kui Euroopa Liidu Teatajas hankekuulutust avaldatud ei ole või kui selle avaldamist ei nõuta, peab avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija ise teabe esitama, et hankemenetlust saaks üheselt identifitseerida (nt viide siseriikliku avaldamise kohta). Hankija andmed Ametlik nimi: Registrite ja Infosüsteemide Keskus (70000310) Riik: Eesti Hankija aadress: Lubja tn 4 Hankija veebiaadress: http://www.rik.ee/ E-posti aadress: [email protected] Koostatud 04.10.2021 12:52:22 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3603256/general-info 2 / 24 Teave hankemenetluse kohta Hanke menetlusliik: Avatud hankemenetlus Pealkiri: Täitmisregistri arendustööd Lühikirjeldus: Täitmisregister on Justiitsministeeriumi haldusalas loodav register, kus peetakse arvestust käimasolevatest aktiivsetest täitemenetlustest ja nendega seotud maksekonto arestidest. Hanke infotund toimub 20.10.2021 kell 11:00 RIK virtuaalruumis, mille raames saate hankijale süsteemi ja hanke kohta küsimusi esitada. Infopäeval osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine aadressil [email protected]. Tegemist on Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastatava projektiga „NAIS“ (projekt nr 2014-2020.12.03.21-0903), mistõttu hankelepingu sõlmimise tähtaeg on sõltuvuses projekti täistaotluse rahuldamisest rakendusüksuse poolt ning hankijal on õigus tunnistada hankemenetlus kehtetuks juhul, kui rakendusüksus ei rahulda täistaotlust. Avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija poolt toimikule antud viitenumber (kui on asjakohane): 240608 Hanke liik: Asjad Hanke CPV-d: 48610000-7 Andmebaasisüsteemid 48800000-6 Infosüsteemid ja serverid Koostatud 04.10.2021 12:52:22 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3603256/general-info 3 / 24 II OSA: ETTEVÕTJAGA SEOTUD TEAVE A: Teave ettevõtja kohta Nimi: Registrikood: Riik: Aadress: Üldine veebileht: Kontaktisikud: Kontaktide e-posti aadressid: Kontaktide telefoninumbrid: Ettevõtte suurus: Töötajate arv: Käive: Valuuta: Finantsalase võimekuse kirjeldus: Tehnilise võimekuse kirjeldus: Teostatud tööde kirjeldus: Ettevõtja tegevusvaldkond: Koostatud 04.10.2021 12:52:22 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3603256/general-info 4 / 24 ETTEVÕTJA ON KAITSTUD TÖÖKOHT Ainult reserveeritud hangete puhul: kas ettevõtja puhul on tegemist kaitstud töökohaga, sotsiaalse ettevõttega või ta täidab lepingut kaitstud tööhõive programmide raames? Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Milline on puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate osakaal? 3. Kui seda on nõutud, täpsustage, millisesse puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate kategooriasse või kategooriatesse asjaomased töötajad kuuluvad? 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 5. URL 6. Kood 7. Väljaandja ETTEVÕTJA ON KANTUD TUNNUSTATUD ETTEVÕTJATE AMETLIKKU NIMEKIRJA Kui see on asjakohane, siis kas ettevõtja on kantud tunnustatud ettevõtjate ametlikku nimekirja või kas tal on olemas samaväärne tõend (nt riikliku (eel)kvalifitseerimissüsteemi alusel)? Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. a) Vajaduse korral märkige asjakohane registreerimis- või sertifitseerimisnumber: 3. c) Viited, millele registreerimine või sertifitseerimine tugineb ja vajaduse korral ametlikus nimekirjas omistatud klassifikatsioon: 4. d) Kas registreerimine või sertifitseerimine hõlmab kõiki nõutud valikukriteeriume? 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja HANKEMENETLUSES KOOS OSALEVAD ETTEVÕTJAD Kas ettevõtja osaleb hankemenetluses koos teistega? Küsimused ettevõtjale: 1. Ettevõtja nimi 2. Ettevõtja ID 3. Ettevõtja roll 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 5. URL 6. Kood 7. Väljaandja TEAVE TEISTE ÜKSUSTE SUUTLIKKUSELE TOETUMISE KOHTA Kas ettevõtja toetub teiste üksuste suutlikkusele, et täita esitatud valikukriteeriumid ning eeskirjad (kui neid on)? Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Ettevõtja nimi 3. Ettevõtja ID 4. Ettevõtja roll 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja Koostatud 04.10.2021 12:52:22 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3603256/general-info 5 / 24 TEAVE NENDE ALLHANKIJATE KOHTA, KELLE NÄITAJATELE ETTEVÕTJA EI TUGINE Kas ettevõtja kavatseb sõlmida lepingu mis tahes osa kohta allhanke kolmanda isikuga? Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Ettevõtja nimi 3. Ettevõtja ID 4. Ettevõtja roll 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja HANKE OSAD Hanke osad, mille kohta ettevõtja soovib pakkumuse esitada Küsimused ettevõtjale: 1. Hanke osa number 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 3. URL 4. Kood 5. Väljaandja ETTEVÕTJA KINNITUSED MAKSUDE TASUMISE KOHTA Kas ettevõtja saab esitada tõendi sotsiaalkindlustusmaksete ja maksude tasumise kohta või esitada teabe, mis võimaldaks avaliku sektori hankijal või võrgustiku sektori hankijal saada sellise teabe otse ükskõik millise liikmesriigi tasuta andmebaasist? Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 3. URL 4. Kood 5. Väljaandja B: Teave ettevõtja esindajate kohta Eesnimi: Perekonnanimi: Sünniaeg: Sünnikoht: Aadress: Linn/vald: Postiindeks: Riik: E-post: Telefon: Vajaduse korral esitage üksikasjalik teave esindamise kohta (selle vormid, ulatus, eesmärk, ...): Koostatud 04.10.2021 12:52:22 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3603256/general-info 6 / 24 III OSA: KÕRVALDAMISE ALUSED A: Kõrvalejätmise alused seoses kriminaalasjas tehtud süüdimõistva otsusega OSALEMINE KURITEGELIKUS ORGANISATSIOONIS Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud kuritegelikus organisatsioonis osalemise eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud kuritegelikus ühenduses osalemise eest“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1). Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) KORRUPTSIOON Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud korruptsiooni eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? See kõrvalejätmise alus hõlmab ka korruptsiooni avaliku sektori hankija (võrgustiku sektori hankija) või ettevõtja riigi õiguses sätestatud määratluses. Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud aususe kohustuse rikkumise või korruptiivse teo eest“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1). Kehtib: Kogu hanke kohta Koostatud 04.10.2021 12:52:22 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3603256/general-info 7 / 24 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) PETTUS Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud kelmuse eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud kelmuse eest“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1). Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) TERRORIAKTI TOIMEPANEK VÕI TERRORISTLIKU TEGEVUSEGA SEOTUD ÕIGUSRIKKUMISED Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud terroriakti toimepaneku või terroristliku tegevusega seotud õigusrikkumiste eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? Viide seadusele: Koostatud 04.10.2021 12:52:22 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3603256/general-info 8 / 24 RHS § 95 lg 1 p 1 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud terroriakti toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle katse eest“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1). Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) RAHAPESU VÕI TERRORISMI RAHASTAMINE Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud rahapesu või terrorismi rahastamise eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise eest“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1). Kehtib: Kogu hanke kohta Koostatud 04.10.2021 12:52:22 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3603256/general-info 9 / 24 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) LASTE TÖÖJÕU KASUTAMINE JA MUUD INIMKAUBANDUSE VORMID Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud laste tööjõu kasutamise või muude inimkaubanduse vormide eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 3 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud laste tööjõu ebaseadusliku kasutamise või inimkaubandusega seotud teo eest“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1). Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) B: Kõrvalejätmise alused seoses maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega MAKSUDE TASUMINE Kas ettevõtja on rikkunud oma maksude tasumise kohustusi nii asukohariigis kui ka avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb asukohariigist? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 4 „kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg Koostatud 04.10.2021 12:52:22 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3603256/general-info 10 / 24 maksukorralduse seaduse tähenduses või maksuvõlg /…/ tema asukohariigi õigusaktide kohaselt“ Kehtib: Kogu hanke kohta Tingimuse kirjeldus: Piirmäär: 0 Valuuta: EUR Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul,kui maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide kohaselt. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Asjaomane riik või liikmesriik (Riigikood) 3. Asjaomane summa (Summa) 4. Valuuta (Vääring) 5. Kas see kohustuste rikkumine on tuvastatud muude vahenditega kui kohtu- või haldusotsusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. Kirjeldage kasutatud vahendeid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 7. Kui kohustuste rikkumine tuvastati kohtu- või haldusotsusega, märkige, kas see otsus on lõplik ja siduv. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 8. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 9. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 10. Kas ettevõtja on täitnud oma kohustused tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega või siduva kokkuleppe sõlmimisega tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas vajaduse korral kogunenud intresside ja viiviste tasumise kohta? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 11. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 13. URL (Url) 14. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) SOTSIAALKINDLUSTUSMAKSETE TASUMINE Kas ettevõtja on rikkunud oma sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustusi nii asukohariigis kui ka avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb asukohariigist? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 4 „kellel on riikliku /…/ makse /…/ maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või sotsiaalkindlustusemaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt Kehtib: Kogu hanke kohta Koostatud 04.10.2021 12:52:22 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3603256/general-info 11 / 24 Tingimuse kirjeldus: Piirmäär: 0 Valuuta: EUR Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul,kui maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide kohaselt. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Asjaomane riik või liikmesriik (Riigikood) 3. Asjaomane summa (Summa) 4. Valuuta (Vääring) 5. Kas see kohustuste rikkumine on tuvastatud muude vahenditega kui kohtu- või haldusotsusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. Kirjeldage kasutatud vahendeid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 7. Kui kohustuste rikkumine tuvastati kohtu- või haldusotsusega, märkige, kas see otsus on lõplik ja siduv. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 8. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 9. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 10. Kas ettevõtja on täitnud oma kohustused tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega või siduva kokkuleppe sõlmimisega tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas vajaduse korral kogunenud intresside ja viiviste tasumise kohta? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 11. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 13. URL (Url) 14. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) C: Kõrvalejätmise alused seoses maksejõuetusega, huvide konfliktiga või ametialaste käitumisreeglite rikkumisega KOKKULEPE VÕLAUSALDAJATEGA Kas ettevõtja on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1). Kehtib: Kogu hanke kohta Koostatud 04.10.2021 12:52:22 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3603256/general-info 12 / 24 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) SISERIIKLIKU ÕIGUSE KOHANE SAMALAADNE OLUKORD, NÄITEKS PANKROT Kas ettevõtja on siseriiklike õigusnormide alusel toimuva samalaadse menetluse tõttu samalaadses olukorras? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt“, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1). Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) VARA HALDAB LIKVIDEERIJA Kas ettevõtja vara haldab likvideerija või kohus? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on pankrotis, likvideerimisel või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus või kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1). Kehtib: Kogu hanke kohta Koostatud 04.10.2021 12:52:22 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3603256/general-info 13 / 24 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) ÄRITEGEVUS ON PEATATUD Kas ettevõtja äritegevus on peatatud? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kelle äritegevus on peatatud, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1). Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) SÜÜDI AMETIALASTE KÄITUMISREEGLITE OLULISES RIKKUMISES Kas ettevõtja on süüdi ametialaste käitumisreeglite olulises rikkumises? Vt siseriiklikud õigusaktid, asjaomane teade või hankedokumendid, kui see on asjakohane. Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 4 „kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ja see muudab tema aususe küsitavaks“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1). Kehtib: Kogu hanke kohta Koostatud 04.10.2021 12:52:22 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3603256/general-info 14 / 24 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) KONKURENTSI MOONUTAMISE EESMÄRGIL TEISTE ETTEVÕTJATEGA SÕLMITUD KOKKULEPPED Kas ettevõtja on teiste ettevõtjatega sõlminud kokkuleppeid, mille eesmärk on moonutada konkurentsi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 5 „konkurentsi kahjustava kokkuleppe, ettevõtjate ühenduse otsuse või kooskõlastatud tegevuse tõttu“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1). Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) HANKEMENETLUSES OSALEMISEGA KAASNEV HUVIDE KONFLIKT Kas ettevõtja on teadlik hankemenetluses osalemisega kaasnevast mis tahes huvide konfliktist siseriikliku õiguse, asjakohase teatise või hankedokumentide kohaselt? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 6 „kui huvide konflikti ei ole muude vahenditega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1). Kehtib: Kogu hanke kohta Koostatud 04.10.2021 12:52:22 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3603256/general-info 15 / 24 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. URL (Url) 5. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 6. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) OTSENE VÕI KAUDNE OSALEMINE KÄESOLEVA HANKEMENETLUSE ETTEVALMISTAMISEL Kas ettevõtja või temaga seotud ettevõtja on nõustanud avaliku sektori hankijat või võrgustiku sektori hankijat hankemenetluse ettevalmistamisel või olnud muul viisil seotud hankemenetluse ettevalmistamisega? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 7 „kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste riigihankes osalejate eest ning sellest tingitud konkurentsi moonutamist ei ole muude vahendistega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1). Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. URL (Url) 5. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 6. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) ENNETÄHTAEGNE LÕPETAMINE, KAHJUTASU VÕI VÕRRELDAVAD SANKTSIOONID Kas ettevõtja on kogenud, et varasem riigihankeleping või võrgustiku sektori hankijaga sõlmitud varasem hankeleping või varasem kontsessioonileping on lõpetatud enneaegselt, või on määratud kahjutasu või sellega võrreldavad sanktsioonid seoses kõnealuse varasema lepinguga? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 8 „kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingut või hankelepinguid nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi". Alates 1.09.2017 alustatud hangete tulemusena sõlmitud riigihankelepingute kohta leiab infot riigihangete registrist. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1). Kehtib: Kogu hanke kohta Koostatud 04.10.2021 12:52:22 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3603256/general-info 16 / 24 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) SÜÜDI VALEANDMETE ESITAMISES, ON JÄTNUD TEAVET ESITAMATA, EI SUUDA NÕUTUD DOKUMENTE ESITADA, HANKINUD KÄESOLEVA MENETLUSE KOHTA KONFIDENTSIAALSET TEAVET Kas ettevõtja on olnud ühes järgmistest olukordadest: a) ta on kõrvalejätmise aluste puudumise või valikukriteeriumide täitmise kontrollimiseks nõutava teabe esitamisel esitanud valeandmeid; b) ta on jätnud sellist teavet esitamata; c) ta ei ole esitanud viivitamata avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija nõutud täiendavad dokumendid, ja d) ta on tegutsenud eesmärgiga mõjutada lubamatul viisil avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija otsustusprotsessi, et saada konfidentsiaalseid andmeid, mis võivad anda talle põhjendamatu eelise hankemenetluses, või hooletusest esitanud eksitavat teavet, mis võib oluliselt mõjutada kõrvalejätmise, valiku või lepingu hindamise kohta tehtavaid otsuseid? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või RHS §- des 98-101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta“; RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on jätnud andmed käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98-101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta esitamata“; RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on jätnud käesoleva seaduse § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata“; RHS § 95 lg 4 p 10 „kes mõjutab tahtlikult hankijat või esitab hooletusest eksitavat teavet, mis võib ebakohaselt mõjutada hankija otsuseid riigihankes, või tegutseb eesmärgiga saada konfidentsiaalset teavet, mis võib anda talle eelise teiste riigihankes osalejate ees“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1). Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Koostatud 04.10.2021 12:52:22 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3603256/general-info 17 / 24 KESKKONNAÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA JÄTMINE Kas ettevõtja on enda teada rikkunud keskkonnaõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid keskkonnaõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1). Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) SOTSIAALÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA JÄTMINE Kas ettevõtja on enda teada rikkunud sotsiaalõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid sotsiaalõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1). Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Koostatud 04.10.2021 12:52:22 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3603256/general-info 18 / 24 TÖÖÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA JÄTMINE Kas ettevõtja on enda teada rikkunud tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1). Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) PANKROT Kas ettevõtja on pankrotis? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on pankrotis, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1). Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) MAKSEJÕUETUS Kas ettevõtja suhtes on algatatud maksejõuetus- või likvideerimismenetlus? Koostatud 04.10.2021 12:52:22 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3603256/general-info 19 / 24 Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on likvideerimisel või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1). Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) D: Ainult siseriiklikest õigusaktidest tulenevad kõrvalejätmise alused AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE ALUSED: SEADUSLIKU ALUSETA VIIBIVALE VÄLISMAALASELE TÖÖTAMISE VÕIMALDAMISE EEST Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 2 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 2 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise või välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, sealhulgas seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise eest“ . Kohustuslik kõrvaldamise alus. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1). Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Koostatud 04.10.2021 12:52:22 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3603256/general-info 20 / 24 AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE ALUSED: RAHVUSVAHELISE SANKTSIOONI SUBJEKT Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 5 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 5 „kes on rahvusvahelise sanktsiooni subjekt rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses“. Päring veebilehelt https://www.politsei.ee/et/rahapesu Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE ALUSED: HANKIJA ASUKOHAJÄRGSE KOHALIKU MAKSU MAKSUVÕLG Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 4 p-st 1 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 1 „kellel on hankija asukohajärgse kohaliku maksu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses“. Vabatahtlik kõrvaldamise alus. RHR-i kaudu saab päringuid teha vaid Tallinnas registreeritud hankija (MTA maksuvõlapäring + tänavate sulgemise maks). Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE ALUSED: KARISTATUD MAKSUALASTE SÜÜTEGUDE EEST Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 4 p-st 11 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 11 „keda on karistatud maksualaste süütegude eest“. Vabatahtlik kõrvaldamise alus. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1). Kehtib: Kogu hanke kohta Koostatud 04.10.2021 12:52:22 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3603256/general-info 21 / 24 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) IV OSA: KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED A: Sobivus KUULUMINE ÄRIREGISTRISSE Ettevõtja on kantud mõnda tema asukohaliikmesriigi äriregistrisse kooskõlas direktiivi 2014/24/ EL lisaga XI; teatavate liikmesriikide ettevõtjatelt võidakse nõuda muude kõnealuses lisas sätestatud nõuete täitmist. Viide seadusele: RHS § 99 lg 1 „pakkuja või taotleja asukohariigi õigusaktide kohaselt tuleb ettevõtja kanda äriregistrisse“ RHS § 99 lg 2 „hankija võib nõuda registreeringut tõendava asjakohase tõendi esitamist“ Tingimuse selgitus: Pakkuja peab olema registreeritud oma asukohariigi äriregiregistris või peab olema talle väljastatud vastav tegevusluba või peab ta kuuluma vastavasse organisatsiooni, kui see on nõutud tema asukohariigi õigusaktide kohaselt. Pakkuja, kelle asukohariigiks on Eesti Vabariik, peab olema registreeritud Eesti äriregistris. Pakkuja esitab kinnituse hankepassis. RHS § 95 lg 4 p 9: Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed või § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata. Hankepassi esitamine on kohustuslik kõigile pakkujatele, kaasa arvatud ühispakkujad ning alltöövõtjad, kelle majandus-ja/või finantsnäitajatele ja/või kutsealasele suutlikkusele tuginetakse. Kehtib: Kogu hanke kohta Tingimuse kirjeldus: Registri nimi: Äriregister Veebiaadress (URL): https://ariregister.rik.ee/ Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Registreerimise number (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 3. Põhjused, miks ei kuulu nõutud registrisse (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) B: Majanduslik ja finantsseisund ÜLDINE AASTAKÄIVE Ettevõtja üldine aastakäive on asjaomases teates, hankedokumentides või hankepassis nõutud Koostatud 04.10.2021 12:52:22 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3603256/general-info 22 / 24 majandusaastate jooksul järgmine: Viide seadusele: RHS § 100 lg 1 p 4 „andmed pakkuja või taotleja kogu majandustegevuse netokäibe kohta kuni viimase kolme riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta jooksul, sõltuvalt pakkuja või taotleja asutamise või äritegevuse alguse kuupäevast“ Tingimuse selgitus: Pakkuja viimase kolme lõppenud majandusaasta summaarne netokäive kokku peab olema vähemalt 200 000 EUR. Pakkuja esitab nõutud andmed hankepassis. Hankija kontrollib esitatud andmeid hankijale avalikes andmekogudes kättesaadava info kaudu. Info kohta, mis ei ole hankijale andmekogudes olevate avalike andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad, kohustub pakkuja hankija nõudmisel esitama täiendavad selgitused, andmed või dokumendid kuni 5 (viie) tööpäeva jooksul alates päringu saamisest. Kui pakkuja või taotleja soovib tõendada enda vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ja/ või tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teiste ettevõtjate vahendite alusel, peab pakkuja või taotleja täitma hankepassi ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb. Lisaks peab pakkuja vastavalt hankija nõudmisele vastuvõetaval viisil tõendama, et sellel ettevõtjal, kelle vahenditele ta tugineb, on vastavad vahendid olemas ning ettevõte on nõus nende vahendite kasutamisega ja pakkuja või taotleja kasutab neid lepingu täitmisel (RHS § 103 lg 1). RHS § 95 lg 4 p 9: Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed või § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata. Hankepassi esitamine on kohustuslik ka ühispakkujatele. Kehtib: Kogu hanke kohta Tingimuse kirjeldus: Miinimumnõue: 200000 Valuuta: EUR Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Ajavahemik (Periood) 2. Käive (Summa) 3. Valuuta (Vääring) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) C: Tehniline ja kutsealane suutlikkus ASJADE HANKELEPINGUTE PUHUL: TÄPSUSTATUD LIIKI TARNETE TEOSTAMINE Ainult asjade riigihankelepingute puhul: Ettevõtja on arvestusperioodi jooksul kohale toimetanud täpsustatud liiki asjade puhul järgmised peamised tarned. Avaliku sektori hankijad võivad nõuda kuni kolme aasta kogemuse tõendamist ja võtta arvesse rohkem kui kolme aasta vanuseid kogemusi. Viide seadusele: RHS § 101 lg 1 p 2 „nimekiri hankija kindlaks määratud tunnustele vastavate asjade müügi lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, koos teabega nende maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta“ RHS § 101 lg 2 „hankija võib piisava konkurentsi tagamiseks arvesse võtta andmeid rohkem kui 36 kuu eest täidetud asjade müügi lepingute kohta“ Koostatud 04.10.2021 12:52:22 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3603256/general-info 23 / 24 Tingimuse selgitus: Pakkuja viimase 3 (kolme) aasta jooksul täidetud lepingute hulgas peab olema 2 (kaks) hanke objektiga samaväärset lepingut ning esitatavate lepingute kogumaksumus ilma käibemaksuta on kokku vähemalt 150 000 (sada viiskümmend tuhat) EUR. Samaväärne leping on igasugune tarkvara arendustöö leping. Lepingud peavad olema täidetud (täitmine on põhikohustuste ulatuses lõppenud). Pakkuja peab hankepassi korrektselt sisestama referentslepingu(te) maksumuse(d), lepingu(te) kuupäeva(d) ja info teise lepingupoole kohta (sh tellija kontaktisiku telefoninumber, e-posti aadress). Juhul, kui tegemist on riigihankega, siis märkida hankepassis ka viitenumber. Kui hankija soovib kontrollida hankepassis esitatud andmeid seoses täidetud lepingutega võib hankija küsida teise lepingu poole käest kinnitusi ja/tõendeid. Kui pakkuja soovib tõendada enda vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ja/või tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teiste ettevõtjate vahendite alusel, peab pakkuja täitma hankepassi ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb. Lisaks peab pakkuja vastavalt hankija nõudmisele vastuvõetaval viisil tõendama, et sellel ettevõtjal, kelle vahenditele ta tugineb, on vastavad vahendid olemas ning ettevõte on nõus nende vahendite kasutamisega ja pakkuja kasutab neid lepingu täitmisel (RHS § 103 lg 1). RHS § 95 lg 4 p 9: Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed või § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata Kehtib: Kogu hanke kohta Tingimuse kirjeldus: Minimaalne teostatud tööde arv: 2 Kirjeldus: Pakkuja viimase 3 (kolme) aasta jooksul täidetud lepingute hulgas peab olema 2 (kaks) hanke objektiga samaväärset lepingut ning esitatavate lepingute kogumaksumus ilma käibemaksuta on kokku vähemalt 150 000 (sada viiskümmend tuhat) EUR. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kirjeldus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 2. Kogusumma (Summa) 3. Valuuta (Vääring) 4. Ettevõtja vastutusala (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Summa (Summa) 6. Valuuta (Vääring) 7. Ajavahemik (Periood) 8. Kas info on konfidentsiaalne? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. Tellija nimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 10. Kontaktisiku nimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. E-mail (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 12. Telefon (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 13. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 14. URL (Url) 15. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 16. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) ALLHANKE OSAKAAL Ettevõtja kavatseb sõlmida allhankelepinguid järgmise lepinguosa (st protsent) suhtes: Kui ettevõtja on otsustanud sõlmida lepinguosa suhtes allhankelepingu ja toetub asjaomase lepinguosa täitmisel allhankija suutlikkusele, täitke selliste allhankijate kohta eraldi hankepass (Euroopa ühtne hankedokument). Viide seadusele: RHS § 101 lg 1 p 10 „hankelepingu selle osa suurus, mille suhtes pakkuja või taotleja kavatseb sõlmida allhankelepinguid“ Koostatud 04.10.2021 12:52:22 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3603256/general-info 24 / 24 Tingimuse selgitus: Juhul kui pakkuja kavatseb sõlmida allhankelepinguid, tuleb pakkujal hankepassi märkida hankelepingu vastava osa suurus (protsent). Kui pakkuja on otsustanud sõlmida lepinguosa suhtes allhankelepingu ja toetub asjaomase lepinguosa täitmisel allhankija suutlikkusele, siis tuleb allhankija(te) kohta täita hankepass. Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Täpsustage (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Koostatud 04.10.2021 12:52:22 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3603256/general-info 1/2 VASTAVUSTINGIMUSED Viitenumber: 240608 Hankija: Registrite ja Infosüsteemide Keskus (70000310) Hange: Täitmisregistri arendustööd ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRI Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja. Küsimused ettevõtjale: 1. Kas tegemist on ühispakkumusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas olete ühispakkujate volikirja pakkumuse dokumentide hulka lisanud? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") PAKKUMUSE ESITAMINE Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud. Küsimused ettevõtjale: 1. Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") ÄRISALADUS Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe määramist ärisaladuseks. Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid; 3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks käesoleva lõike punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid (RHS § 111 lg 5). Küsimused ettevõtjale: 1. Kirjeldage lühidalt pakkumuses sisalduvat ärisaladust ja lisage selle määramise põhjendus või märkige, et pakkumus ei sisalda ärisaladust. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) PAKKUMUSE MAKSUMUS Pakkumuse maksumus tuleb esitada töölehel "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" toodud struktuuri kohaselt. Küsimused ettevõtjale: 1. Kas ettevõtja kinnitab, et täidab pakkumuse lehe "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" lehel ette antud struktuuri kohaselt? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") AVALDUS HANKEMENETLUSEL OSALEMISEKS Küsimused ettevõtjale: 1. vorm PAA1 (Dokumendi vorm / vorm PAA1 Avaldus hankemenetlusel osalemiseks.docx) Koostatud 04.10.2021 13:06:19 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3603256/general-info 2/2 PAKKUMUSE DETAILNE MAKSUMUS Küsimused ettevõtjale: 1. vorm PAM1 (Dokumendi vorm / PAM1 Pakkumuse maksumuse vorm.docx) HANKELEPINGU TÄITMISEL OSALEV MEESKOND Küsimused ettevõtjale: 1. CV vorm (Dokumendi vorm / Hankelepingu täitmise eest vastutav meeskond.docx) PROJEKTIPLAAN Pakkumus peab vastama hanke eseme tehnilisele kirjeldusele. Pakkumuse tehniline kirjeldus käesoleva hanke kontekstis on projektiplaan. Täpsemad nõuded on esitatud Lisas 4 punktis 1.7. Küsimused ettevõtjale: 1. Projektiplaan (Vabas vormis dokument) Koostatud 04.10.2021 13:06:19 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3603256/general-info DIREKTOR KÄSKKIRI 05.10.2021. a nr 163 Tallinn Alusdokumentide kinnitamine riigihankes „Täitmisregistri arendustööd" (240608) Justiitsministri 18.04.2007. a määruse nr 20 „Registrite ja Infosüsteemide Keskuse põhimäärus“ § 11 lõike 1 punkti 9 alusel ning kooskõlas direktori 20.09.2021 käskkirjaga nr 128 kinnitan lisad. /allkirjastatud digitaalselt/ Mehis Sihvart Lisad: 1. Hanketeade „Täitmisregistri arendustööd“ (240608) (vormistatud digitaalselt), 2. hankedokumendid „Täitmisregistri arendustööd“ (240608) koos lisadega (vormistatud digitaalselt). KINNITATUD Direktori 05.10.2021 Käskkiri nr 163 Lisa 2 „Täitmisregistri arendustööd“ Riigihanke viitenumber 240608 Hankedokumendid REGISTRITE JA INFOSÜSTEEMIDE KESKUS Registrite ja Infosüsteemide Keskus teeb hankemenetluses osalemisest huvitatud isikutele ettepaneku esitada pakkumusi vastavalt hanketeates ja hankedokumentides sisalduvatele tingimustele. 2021 1. Üldosa 1.1. Hankedokumendid on kohaldatavad ainult koos riigihangete seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega. Hankija eeldab, et huvitatud isik või pakkuja tunneb riigihangete seadust ja selle alusel kehtestatud õigusakte. 1.2. Huvitatud isik või pakkuja kannab hankemenetluses osalemisega seotud kogukulud ja -riski, kaasa arvatud vääramatu jõu (force majeure) toime võimalused. 1.3. Hankija ei ole otstarbekuse kaalutlusel hanget osadeks jaganud, sest hanke osadeks jaotamine ei ole lepingu olemusest tulenevalt võimalik. 1.4. Hankija ei arvesta olelusringi kulusid, kuivõrd antud hanke puhul on pakkujatel võimatu esitada RHS § 86 lg 2 p 2 nimetatud kulude osas näitajaid, mida oleks võimalik omavahel võrrelda. 2. Hankelepingu ese 2.1. Hankelepingu eseme tehniline kirjeldus on esitatud punktis 3.1 märgitud ühes või mitmes vastavas lisas. 3. Hankedokumendid 3.1. Hankedokumendid koosnevad käesolevast hankedokumentide põhitekstist ja selle lisadest: 3.1.1 Lisa 1 kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused (hankepass), 3.1.2 Lisa 2 vastavustingimused, 3.1.3 Lisa 3 hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad, 3.1.4 Lisa 4 tehniline kirjeldus, 3.1.5 Lisa 4-1 Nõuded arendustele; 3.1.6 Lisa 4-2 nõuded süsteemianalüüsile; 3.1.7 Lisa 4-3 nõuded testimisele; 3.1.8 Lisa 4-4 Front-end nõuded; 3.1.9 Lisa 4-5 nõuded projektiplaanile; 3.1.10 Lisa 4-6 Arenduse tavad ja töökorraldus; 3.1.11 Lisa 4-7 Dokumentatsiooniplaan; 3.1.12 Lisa 5 arenduslepingu projekt. 3.2. Hankedokumentide põhitekst ja selle juurde kuuluvad dokumendid on teineteist täiendavad. 3.3. Hankedokumentide lahutamatuks osaks on hankepass (alates 1.08.2019 alustatud hankes täidab ettevõtja hankepassi (ESPD v 2.0.2) registris. Vt hankepassi juhiseid https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihangete- poliitika/kasulik-teave/riigihangete-juhised), mille pakkujad esitavad hankijale esialgse tõendina kõrvaldamise ja kvalifitseerimistingimuste aluste kontrolliks. Lisaks on hankija poolt koostatud vorm PAA1 ja PAM1, mis on vastavustingimuste juures pakkujatele vajalike andmete edastamiseks. 3.4. RHS § 95 lg 4 p 9: Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed või § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata. Hankepassi esitamine on kohustuslik kõigile pakkujatele, kaasa arvatud ühispakkujad ning alltöövõtjad, kelle majandus-ja/või finantsnäitajatele tuginetakse. Alltöövõtjate osas tuleb hankepass esitada ka juhul, kui tema näitajatele ei tugineta, kuid keda kavatsetakse kasutada hankelepingu täitmisel. 3.5. Juhul kui taotlejal või pakkujal esineb RHS § 97 nimetatud olukord, esitab ta hankepassis rikkumised ning info, et kohaldatud on heastamismeetmeid. Heastamismeetmetena esitab pakkuja vastavad tõendid hankija sellekohase küsimise peale. 4. Täiendav teave ja selgitused 4.1. Küsimuse või taotluse täiendava teabe või selgituste saamiseks hanke alusdokumentide kohta esitamisel peab huvitatud isik või pakkuja arvestama, et hankijal on õigus tulenevalt riigihangete seaduse § 46 lõikest 1 vastata nimetatule 3 (kolme) tööpäeva jooksul. 4.2. Juhul, kui huvitatud isiku hanke alusdokumentidega seotud selgitustaotluse hankijale laekumisega ja pakkumuste esitamise tähtpäeva vahele ei jää vähemalt 6 (kuus) päeva, RHS § 93 lõike 2 punktis 2 ja § 94 lõike 4 punktis 2 nimetatud juhtudel 4 (nelja) päeva, ei ole hankijal kohustus selgitustaotlusele vastata. 4.3. Punktis 4.1. märgitud küsimus või taotlus esitatakse eesti keeles. 4.4. Hankijal on õigus valida hankelepingu täitmise käigus üleskerkinud vaidluste korral hankijale sobivam alusdokumentide tõlgendus, kui hankija ei ole huvitatud isikule või pakkujale edastanud vaidlusaluses küsimuses teistsugust tõlgendust punktides 4.1. ja 4.5. toodud alustel. 4.5. Huvitatud isik või pakkuja esitab punktis 4.1. märgitud küsimuse või taotluse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis elektrooniliselt e-riigihangete keskkonnas (https://riigihanked.riik.ee/). Registri töö tõrgete korral esitatakse küsimus või taotlus hanketeates märgitud hankija kontaktisiku elektronposti aadressile. Telefoni teel esitatud küsimusi vastu ei võeta. 4.6. Hankija esitab hankemenetluse käigus koostatud dokumendid ja antava täiendava teabe ning selgitused huvitatud isikule või pakkujale elektrooniliselt läbi e-riigihangete keskkonna. 5. Pakkumuse koostamine 5.1. Pakkumuse koostamisel lähtutakse muu hulgas lepingu projektis sätestatud tingimustest. 5.2. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni nimetatud pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemiseni. Hankija ei avalikusta Lk 2/4 pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei ole kohustatud täpsustama pakkujalt ärisaladuse ja/või pakkuja huve kahjustada võiva tehnoloogilise lahenduse sisaldumist juhul, kui nimetatud asjaolu on jäänud pakkumuses märkimata. 6. Dokumentide vormistamise üldnõuded 6.1. Dokumentide vormistamisel lähtutakse võimalusel punktis 3.3 märgitud ühes või mitmes lisas esitatud vormidest. 6.2. Dokumendid koostatakse eesti keeles. 6.3. Dokumendid esitatakse hankijale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (see tähendab, et dokumendid peavad olema püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama pakkumuse esitanud isiku(te) nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt (sh ka digitaalselt) allkirjastatud). 7. Kvalifitseerimise dokumentide vormistamise erinõuded 7.1. Esialgse tõendina pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja tema kvalifitseerimise tingimustele vastavuse hindamiseks kasutatakse hankepassi. Juhul, kui pakkuja soovib tõendada enda vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ja/või tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teiste ettevõtjate vahendite alusel, peab pakkuja esitama hankepassi ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb. Samuti tuleb esitada hankepass alltöövõtjate kohta. 7.2. Juhul kui pakkuja kasutab alltöövõtjat, võib hankija nõuda lisaks hankepassis esitatule pakkuja poolset kirjeldust millises tööde etapis ja suuruses alltöövõtjat kasutatakse. 7.3. Hankija võib nõuda alltöövõtja asendamist juhul, kui kontrolli käigus tuvastatakse alltöövõtja suhtes kõrvaldamise alus. 7.4. Enne hankelepingu sõlmimist võib hankija nõuda edukalt pakkujalt kõikide asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist. Hankija võib vastavaid dokumente nõuda ka kvalifitseerimise etapis. Pakkuja võib esitada enda kvalifikatsiooni tõendamiseks lisaks hanketeates märgitud kõrvaldamise aluste puudumist tõendavatele ja kvalifikatsiooni tõendavatele dokumentidele (edaspidi koos nimetatud kvalifitseerimise dokumendid) ka muid dokumente. 7.5. Hankija võib pakkuja esitatud andmete põhjal küsida tõendeid ja kinnitusi teiselt lepingu poolelt kõigi nende lepingute kohta, millele tuginetakse kvalifikatsiooni tõendamisel. 7.6. Pakkuja võib esitada enda kvalifikatsiooni tõendamiseks lisaks hanketeates märgitud kõrvaldamise aluste puudumist tõendavatele ja kvalifikatsiooni tõendavatele dokumentidele (edaspidi koos nimetatud kvalifitseerimise dokumendid) ka muid dokumente. 7.7. Alates maist 2019 saab Euroopa hankepassi vormi täita RHRis või mõnes muus ESPD teenuses - nimekiri on kättesaadav https://ec.europa.eu/docsroom/documents/34484. Hankepassi ei ole vaja esitada juhul kui RHRis on olemas hankepassi osa ja ettevõte täidab selle RHR vormil. Hankepassi juhend https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihangete-poliitika/kasulik-teave/riigihangete-juhised 8. Pakkumuse dokumentide vormistamise erinõuded 8.1. Pakkumuse dokumendid on järgnevad: 8.1.1 avaldus hankemenetlusel osalemiseks vorm PAA1, 8.1.2 hankepass, 8.1.3 vastavustingimused, 8.1.4 hindamiskriteeriumid, 8.1.5 pakkumuse detailne maksumuse vorm PAM1, 8.1.6 Meeskonna CV vormid. 8.2. Kui hankedokumentides on nõutud, tuleb esitada lisaks punktis 8.1 toodule muud andmed ja dokumendid. 9. Elektrooniliselt dokumentide esitamine 9.1. Kvalifitseerimise dokumendid ja punktis 8.1 märgitud pakkumuse dokumendid esitatakse elektrooniliselt e-riigihangete keskkonnas. 9.2. Elektrooniliselt esitatavad dokumendid vormistatakse PDF-vormingus või mõnes muus üldlevinud vormingus. 9.3. Kui esitatavate dokumentide koosseisus on dokumente, mida ei ole võimalik esitada elektrooniliselt, esitatakse need, lisaks elektroonilistele koopiatele, paberkandjal enne pakkumuste esitamise tähtpäeva vastavalt punktile 10. 9.4. Kui esitatavate dokumentide koosseisus on kolmanda osapoole poolt kirjalikult allkirjastatud dokumente, esitatakse dokument skaneeritud kujul ning originaaldokument esitatakse ainult juhul, kui hankijal on tekkinud kahtlus dokumendi osas. 9.5. Kui esitatavate dokumentide koosseisus on elektroonilisi dokumente, mida ei ole võimalik terviklikult esitada e-riigihangete keskkonnas, siis esitatakse need, lisaks e-riigihangete keskkonnas esitatud väljavõtetele, terviklikult CD-l või muul üldlevinud andmekandjal enne pakkumuste esitamise tähtpäeva vastavalt punktile 10. 10. Paberkandjal dokumentide esitamine 10.1. Paberkandjal dokumendid esitatakse ainult punktis 10.3 märgitud juhul. 10.2. Paberkandjal dokumendid esitatakse 1 (ühes) kinnises läbipaistmatus pakendis. 10.3. Punktis 10.2 märgitud pakendile kantakse järgmised andmed: 10.3.1 riigihanke nimetus, 10.3.2 riigihanke viitenumber, 10.3.3 kõikide pakkujate nimed ja registrikoodid, 10.3.4 märge „Mitte avada enne pakkumuste avamise tähtaega“. 10.4. Paberkandjal dokumendid esitatakse posti teel või isikliku kättetoimetamisega. Lk 3/4 10.5. Isikliku kättetoimetamisega esitatakse dokumendid pakkumuste esitamise tähtpäeval vähemalt 15 minutit enne pakkumuste avamist hankija asukohas II korrusel. 11. Raam- või hankelepingu sõlmimine 11.1. Kõik raam- ja hankelepingu olulised tingimused on esitatud punktis 3.1 märgitud vastavas lisas. 11.2. Hankelepingu poolteks olevad hankijad on märgitud hanketeates. 11.3. Hankija jätab endale õiguse anda nõustumus hankelepingu sõlmimiseks kuni 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates hankelepingu sõlmimise otsuse või pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta teate edastamisest. 11.4. Pakkuja peab talle allkirjastamiseks edastatud lepingu allkirjastama hiljemalt 5 tööpäeva jooksul. Antud tähtaja jooksul lepingu allkirjastamisest keeldumist on hankijal õigus käsitleda kui RHS § 119 nimetatud eduka pakkumuse esitanud pakkuja poolset lepingu sõlmimisest keeldumist ja pakkumuse tagasi võtmist. 12. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamine 12.1. Hankija jätab endale õiguse tunnistada hankemenetlus kehtetuks, kui: 12.1.1 hankemenetluse toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpuleviimise hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel; 12.1.2 välisrahastaja ei anna nõustumust eduka pakkujaga lepingu sõlmimiseks; 12.1.3 on toimunud sündmus, mida saab lugeda vääramatuks jõuks (force majeure). Vääramatu jõud on asjaolu, mida hankija ei saa mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest ei saa temalt oodata, et ta hankemenetluse ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Mehis Sihvart Direktor Lk 4/4 Nõuded projektiplaanile versioon 1.0 Pakkumuse osana esitatakse projektiplaan, mis sisaldab ajakava kõikide funktsionaalsuste loomise ja selle pakkumuse alustamiseks vajalike tööde läbiviimiseks. Pakkumuses esitatavalt projektiplaanilt eeldatakse vastavust järgmistele tingimustele: 1. Projektiplaanis kirjeldatud tööde läbiviimise tulemusena peab olema saavutatud projekti eesmärk ja soovitud funktsionaalsus. 2. Iga projektiplaani töö kohta peab olema kirjeldatud töö nimetus, töö tegija(te) sh vastutaja roll/nimi, ajaline kestus inimtundides ja tähtaeg. 3. Projektiplaanis peab kajastuma töö tegemiseks vajalikud eeldused/lähteandmed ning töö mõõdetav(ad) tulem(id). 4. Projektiplaan peab sisaldama tähtaegu, mis on rakendatavad hankijale/välisele osapoolele projekti edukaks realiseerimiseks vajalike sisendite tagamise kohta. 5. Projekti etapid peavad olema selgelt eristatavad. 6. Kõik projektiplaanis kirjeldatud tööd peavad olema omavahel loogiliselt seotud ja jaotatud iteratsioonidena. 7. Projektiplaan peab sisaldama varuaega (puhvrit) ja selles peab arvestama riiklike pühade, puhkepäevade ja projektimeeskonna puhkustega. 8. Projektiplaan peab olema ajakohastatud kogu projekti teostamise vältel. 9. Lisaks projektiplaanile tuleb kirjeldada, kuidas projektijuhtimise riske maandada kavatsetakse (pakkumuse eraldi dokument). Riskide maandamise võimalused ja halduse ettepanekud (lähtuvalt käesolevast projektist) on esitatud selgelt, detailselt, läbimõeldult, struktureeritult ja põhjendatult. Tehnilise kirjelduse Lisa 4-6 Arenduse tavad ja töökorraldus Tellija jätab endale õiguse muuta raamlepingu alusel sõlmitavate hankelepingute tehnilises kirjelduses kirjeldatud nõudeid. Pakkuja peab lähtuma hankelepingute täitmisel järgnevatest nõuetest, v.a juhul kui tellija on hankelepingu tehnilises kirjelduses märkinud teisti. Arendustööde teostamisel kohustub pakkuja lähtuma mittefunktsionaalsetest nõuetest. 1. Nõuded arenduste üleandmisele Loodavad hanke tulemid antakse üle RIK-i koodirepositooriumi kaudu. Partneri meeskonnaliikmetele luuakse RIK-i poolt ligipääs koodirepositooriumile lähtekoodide, andmebaasimuudatuste ning muude tulemite või nende muudatuste üleandmiseks. 2. Commit Arendamisel lisada commitide (lähtekoodi repositooriumisse lisamine) juurde kindlasti töökäsu nr, mille alusel muudatus sisse viiakse ning lühisõnaline lühikirjeldus, mida muudatused sisaldavad. Commit sõnumi alguses peab olema alati projekti nimi, mille raames commit tehakse ning kindlasti lisada info selle kohta, et kes antud commiti teeb (isiku nimi). Vigade parandamisel tuleb alati committimisel lisada ticketi number märkusena. Muudatusi tuleb commitida vähemalt kord päevas. Enne commiti peab kood/teostatud töö/tulem olema: 1) Iseendaga kooskõlas (pole vastuolusid, katkiseid mooduleid, iseendaga vastuolus funktsionaalsust); 2) Üldharu/muu haru tulemiga kooskõlas (üldharus olemasolev pole peale commiti katki); 3) Edaspidi mugavalt kasutatav ja mõistetav, ehk sellel on olemas oma enda sisseehitatud testid, mis peale järgnevaid võimalikke arendusi/commite/tegevusi näitaks, kas see konkreetne funktsionaalsuse osa on endiselt korras, või läks katki ja tuleb korrastada. Commititav kood/teostatud töö/tulem peab olema piisavalt testitud ja pakkuja poolt testidega kaetud, kasutades selleks: a) Unittest’e, b) Systemtest’e c) Manuaalseid teste 3. Tagimine Versiooni üleandmiseks tuleb sellest koostada tag. Tagi number peab ühtima versiooni numbriga, mida üle antakse, kuid tagi nimi peab alati algama projekti lühendiga. Tagi alla tuleb siduda kõikide arhitektuuriliste komponentide (rakendus, andmebaasiscriptid, x-tee adapter jne) ning muudetud või loodud dokumentatsiooni commitid. Versiooni numbrid peavad olema vähemalt kolmekohalised (X.Y.Z, milles X- põhiversioon, Y - üleantav versioon, Z paranduse number). Vajadusel võib kokku leppida teistsuguses numeratsioonis. http://tortoisesvn.net/docs/release/TortoiseSVN_en/tsvn-dug-branchtag.html#tsvn-dug-branch-1 Iga tagiga (uue versiooniga) peab kaasnema versiooni kirjeldus (mis taskid, mis ticketid, mis baasiscriptid, mis juhendeid täiendati jne), mis tuleb paigutada dokumentatsiooni alla. 4. Dokumentatsioon Dokumentatsiooni tuleb hoida trunk/doc/ kaustas. Alampuud lepitakse eraldi kokku. 5. Baasiscriptid Andmebaas ning selle muudatused tuleb alati üle anda loovate, muutvate, täiendavate jne skriptidena ning neid tuleb alati hoida trunk/baas/ kaustas. Andmebaasiscriptide failinimed peavad olema kujul: YYYYMMDDHHMM_prefiks+Järjekorranr.sql ehk 201105131430_KR0003.sql kus prefiks on süsteemi lühend. 6. Pakkuja poolne testimine Partner peab lisaks kasutuslugude funktsionaalsele testimisele teostatava arenduse/töö/tulemi commitimisel ja üleandmisel ise tõestatavalt veendunud olema, et nende arendus/töö/tulem teeb seda, mis on nõutud ning samaaegselt ei riku/lõhu juba olemasolevat muud arendust/tööd/tulemit. Iga kirjutatud koodiüksuse kohta peaks olemas olema ka vastav test, mis kindlustab, et loodu toimib ja seda ka eriolukordades. Samuti on testid abiks juba olemasolevate komponentide muutmisel, indikeerides koheselt võimaliku probleemolukorra. Arendatav funktsionaalsus peab olema kaetud: 1. Unittestidega 2. Süsteemitestidega 3. Manuaalsete testidega Igal commitimisel ning üleandmisega peab edukalt: 1. käivitama kõik Unittestid ning selle dokumenteerima. 2. käivitama kõik süsteemitestid ning selle dokumenteerima 3. käivitama kõik manuaalsed testid ning selle dokumenteerima 4. dokumenteerima, mis test data't kasutati, mis keskkondi kasutati, jne. 6.1 Unit-testid e. Moodultestid Moodultestid testivad ÜHTE klassi isoleeritult teistest klassidest ja ressurssidest (andmebaas). Ideaalis peaks igal iseseival klassil olema oma moodultest, mis kataks selle funktsionaalust täielikult. Kuna klassid kasutavad teineteist, moodustuvad niiöelda kobarad, siis moodultesti ideoloogiaga see hästi kokku ei sobi. Selleks, et saaks testida tõesti vaid konkreetse ühe klassi funktsionaalsust, on kasutusel mock- objektid(väline komponent Rhino Mocks). 6.2 Süsteemitestid Süsteemitestid testivad süsteemi kasutaja vaatenurgast, eesmärgiks on kontrollida süsteemi vastavust kasutaja nõudmistele. Süsteemitestid jagunevad omakorda kaheks: 1. Funktsionaalsuse testid - üldjuhul koostatakse konkreetse teenuse klassi süsteemitestid sellises mahus, et kaetud oleksid selle kõik erinevad meetodid ning lisaks äriloogiliselt olulisemad stsenaariumid. 2. Mittefunktsionaalsete aspektide testid - näiteks jõudluse testimiseks. 2 6.3 Üldised nõuded testide kirjutamisel Nagu eelnevalt sai kirjeldatud, on testid liigendatud oma olemuse järgi. Testi sisu ja iseloom varieerub olenevalt selle kategooriale (nt. [Test, Category("Bug")] – testis kirjeldatakse kindel veaolukord ning kontrollitakse selle põhjal vea olemasolu. testi andmed on antud veaolukorra järgi koostatud ja spetsiifilised). Küll aga on kujunenud kindlad head tavad, mida tuleb kõigi testide kirjutamisel järgida – koodieetikat, testide liigendamist, testide automatiseeritust (st. teste peab saama käivitada skriptidega projektiväliselt nt. kategooria alusel iga-öiselt) ning testide autonoomsust (testid peavad võimalikult hästi taluma ET muudatusi). 6.4 Koodieetika ja struktuur testide kirjutamisel Testkood peaks olema liigendatud ja selgelt loetav: 1. Defineerida testis projekti erinevate osade kasutus (nt. using System;); 2. Iga testklass tuleb deklareerida [TestFixture]-raamistikus ning olenevalt testi iseloomust nimetada kujul Bug1234Test (kindlat viga #1234 kirjeldav Bug-test), Ticket1234Test (uuendust #1234 kontrolliv test) või TestiKirjutajaEesnimi_TeenuseNimiTest (teenuse spetsiifiline süvatest); 3. Testis olevad privaatsed klassimuutujad on tava kohaselt kujul _muutujaNimi, näiteks private Menetlus _menetlus; 4. Kaitstud ja avalikud muutujad on kujul muutujaNimi või MuutujaNimi; 5. Vajalik uute klassiobjektide initsialiseerimine (nt. liidesed) toimub meetodis SetUp(). Näiteks: [SetUp] public void SetUp() { _liides = new Liides(); } 6. Iga uus testcase tuleb kirjutada raamistiku sisse kujul [Test, Category("Kategooria")] ning testi enda nimetus tuleneb testi tüübist: a) Bug-testide ja uuendusi kontrollivate testide korral nimetus, mis kirjeldab võimalikult hästi ja konkreetselt kontrollitavat objekti/olukorda . b) Teenusepõhiste süvatestide puhul esiteks test, mis kontrollib, et teenust saaks nii minimaalsete kui ka maksimaalsete andmetega kinnitada, nimetusega A_SetUp() 7. Testandmed võiksid olla võimalikult reaalse elu lähedased ja loogilised, st. ei tohiks tekitada uut objekti klassist Helikopter kujul _a, vaid kujul _helikopter. 8. Iga äridokumendis olev nõue või tingimus tuleb testida eraldi testcase’i all, olenemata sellest kas kontrolliks on üks või rohkem ridu koodi. Kui teha äriloogiline kontroll vaid ühe testi all, siis ei kajasta see teenuse tervist – st. kui esimene kontroll annab veateate, siis ülejäänuteni test ei jõua. Selle vältimiseks on testid ärinõuete kaupa eraldi kirjutatud. 6.5 Autonoomsus Testid peavad taluma pisemaid koodi muudatusi (neid, millega ei kaasne DTO või andmemudeli muutused). 6.6 Automatiseeritus Kõiki teste peab saama käivitada näiteks projektiväliselt skripti abil. Selleks peavad testid olema õigesti kategoriseeritud. 3 Riigihanke „Täitmisregistri arendushange“ (240608) hanke alusdokumentide juurde Arendusleping nr ... Arenduslepingu eritingimused Tallinnas Võttes arvesse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi taotlusvoorust „Valitsusasutuste ja nende hallatavate asutuste avalike teenuste IKT arendamine - 21.03.2018-31.07.2023“ rahastatava projekti „NAIS (projekt nr 2014-2020.12.03.21-0903)“, mille kohaselt on vastava projekti toetuste saaja Registrite ja Infosüsteemide Keskus Registrite ja Infosüsteemide Keskus, (registrikoodiga 70000310) asukohaga Lubja 4, 19081 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel direktor Mehis Sihvart, edaspidi Tellija, ja ………………. (registrikoodiga…………) asukohaga …………….., Tallinn ……., mida esindab …………alusel ………, edaspidi Täitja, keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva arenduslepingu (edaspidi nimetatud Leping) alljärgnevas: 1. Lepingu ese 1.1. Lepingu esemeks on riigihankes „Täitmisregistri arendushange“ edukaima pakkumuse esitanud Täijta poolt Lepingu lisas 3 mainitud tööde teostamine ja kõikide muude Lepingust tulenevate kohustuste täitmine (edaspidi ka Töö). 1.2. Pooled kinnitavad, et teevad kõik enesest oleneva, et täita lepingu eesmärgid käesolevas lepingus, seonduvates õigusaktides ning struktuuritoetuste rakendamise dokumentides sh. struktuuritoetuse rakendamise käsiraamatus ja juhtrühma otsustes sätestatud tingimustel ja mahus. 2. Hind ja maksetingimused 2.1. Lepingu hind on …………. eurot, arvestusega, et arendustööde tunnihind on.... 2.2 Leping on 100% rahastatud välisvahenditest. Muutes lepingut riigihangete seaduse § 123 lõikes 1 toodud alustel on täiendavad arendustööd rahastatud Tellija eelarvelistest vahenditest 2.3. Lepingu hind ja arendustööde tunnihind sisaldavad kõiki makse, sh käibemaksu. 2.4. Tellija tasub lepingu alusel teostatud tööde eest lepingu üldtingimustes sätestatud korras. 3. Lepingu jõustumine ja Töö teostamise tähtaeg 3.1 Leping jõustub allkirjastamise hetkest ja kehtib kuni lepingujärgsete kohustuste nõuetekohase täitmiseni. 3.2 Töö üleandmise tähtaeg on ……… arvates Lepingu jõustumise ajahetkest. 4. Lepingu dokumendid 4.1 Lepingu dokumendid koosnevad Lepingu tekstist, Lepingu lisadest, mis on lisatud Lepingu allkirjastamisel ja lisadest, millistes võidakse kokku leppida pärast Lepingu allkirjastamist. Lepingu allkirjastamisel on Lepingu lisad järgmised: 4.1.1 Arenduslepingu üldtingimused Lisa nr 1; 4.1.2 Personal ja kontaktandmed Lisa nr 2; 4.1.3 Tehniline kirjeldus (lähteülesanne) koos lisadega Lisa nr 3; 4.1.4 Pakkumus Lisa nr 4; 4.1.5 Maksegraafik Lisa nr 5. 4.2 Kui Lepingu dokumendid on oma sisult vastuolulised ja/või nendes antud informatsioon erinevalt tõlgendatav, siis dokumentide pädevusjärjekord (ülimuslik lepingu dokument on nimetatud eespool allolevas loetelus) on järgmine: 4.2.1 Eritingimused; 4.2.2 Arenduslepingu üldtingimused; 4.2.3 Tehniline kirjeldus; 4.2.4 Muud riigihanke alusdokumendid; 4.2.5 Pakkumus. Käesoleva Lepingu allakirjutamisega tõendavad pooled, et on tutvunud ja on nõus Lepinguga ja selle lisadega ning mõistavad täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ning nende tagajärgi. Tellija: Täitja: / allkirjastatud digitaalselt / / allkirjastatud digitaalselt / Mehis Sihvart Direktor Registrite ja Infosüsteemide Keskus Arendusleping nr. Lisa nr 1 ARENDUSLEPINGU ÜLDTINGIMUSED Kui eritingimustes on sätestatud teisiti kui üldtingimustes, siis kehtib eritingimustes toodu. 1. Definitsioonid Järgnevad definitsioonid laienevad nii lepingule kui ka selle osaks olevatele dokumentidele. 1.1 Tarkvara Tarkvara tähendab põhiliselt arvutiprogramme, telekommunikatsioone, andmebaasi-, rakendus- ja muud tarkvara objektikoodis, lähtekoodis või nende mistahes muid vorme või adaptsioone koos sellega seonduva dokumentatsiooniga. Spetsiaalselt Tellijale tema funktsioonide täitmiseks loodud tarkvara käsitletakse lepingu raames spetsiaaltarkvarana. 1.2 Seadmed Seadmed tähendavad lepingus kirjeldatud tooteid, hõlmates nendega otseselt seotud tarkvara, mis on vajalik seadmete funktsioneerimiseks. 1.3 Telekommunikatsioonid Telekommunikatsioonid tähendavad sisemise ja välise telekommunikatsiooni seadmeid, tarkvara ja teenuseid ning vajalikke vahendeid, teenuseid ja protseduure. 1.4 Asukoht Asukoht tähendab kohta või kohti, välja arvatud Täitja asukoht, kuhu seadmeid, telekommunikatsioone või tarkvara tarnitakse või installeeritakse või teenuseid osutatakse (nt Tellija test- arendus-ja toodangukeskkond). 1.5 Puudus ja viga Puuduse või veaga on tegemist juhul, kui seade, telekommunikatsioon või tarkvara ei täida lepingus sätestatud funktsioone, annab valesid tulemusi, kui tema nõuetekohane toimimine katkeb või on (muul viisil) häiritud, nii et seadme, telekommunikatsiooni või tarkvara otstarbekohane kasutamine on takistatud või oluliselt häiritud. 1.6 Hooldus Hooldus tähendab töid, mis tagavad seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara (kaasa arvatud nende juurde kuuluvate andmete ja andmebaaside) toimivuse (korrasoleku, terviklikkuse, jõudluse jms). Hooldus sisaldab kaugtuge, vigade ennetamist ja parandamist, uute redaktsioonide ja versioonide ning nendega seotud dokumentatsiooni üleandmist. Samuti hõlmab hooldus lepingus sätestatud tingimustel seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara kohandamist Tellija vajadustele, eeldusel, et see ei nõua olulist ümberprogrammeerimist ega uue toote loomist. 1.7 Toodangukeskkond Reaalseks andmevahetuseks mõeldud keskkond, mis ei ole test- või arenduskeskkond. 2. Hind 2.1 Lepingu hind sisaldab kõiki tolli- ja muid makse, kaasa arvatud käibemaks, mis näidatakse ära eraldi. 2.2 Lepingu hind väljendatakse eurodes. 2.3 Lepingu hind on Täitja ainuke tasu seoses lepinguga ja Täitja ise ega tema töötajad ei võta päevarahasid, kaudset tasu ega muud lepingus toodud kohustustega seotud tasu. Samuti ei ole Täitjal ega tema töötajal õigust täiendavale autori- või muule sarnasele tasule seoses lepingu täitmisel kasutatud patenteeritud või muul viisil kaitstud eseme või protsessiga. Juhud, mil Täitjal on õigus nõuda reisi- või transpordikulude hüvitamist, sätestatakse lepingus. 3. Maksmine 3.1 Täitja esitab Tellijale arve masinloetaval kujul e-arvena. Arve esitamise õigus tekib Täitjal pärast Töö vastuvõtmist Tellija poolt. 3.2 Arve peab sisaldama vähemalt alljärgnevaid andmeid: 3.2.1 info arve esitaja kohta; 3.2.2 info maksja kohta; 3.2.3 viide Lepingule; 3.2.4 käibemaksukohustuslase number; 3.2.5 vastuvõetud Töö nimetus ja kirjeldus; 3.2.6 käibemaks; 3.2.7 kogusumma; 3.3 Tellija tasub Lepingu hinna Täitja poolt esitatud arvel märgitud kuupäevaks. Maksetähtaeg ei tohi olla lühem kui 30 kalendripäeva, va juhul kui hankija on nimetatut pakkumuse esitamise ettepanekus ette näinud. 3.4 Ettemakseid Tellija ei teosta. 3.5 Lõpparve maksmine eeldab Täitja kõigi Lepingu järgsete kohustuste täitmist ning Tellija poolt vastuvõtmist. 3.6 Tellijal on õigus Lepingu rikkumise korral arvestatud leppetrahvid ja kahju hüvitised maha arvata Lepingu alusel Täitjale tasumisele kuuluvatest summadest. 3.7 Tellija poolt makstud mistahes summa, mis ületab Täitjale Lepingus ettenähtu, maksab Täitja Tellijale tagasi 30 kalendripäeva jooksul pärast vastava teate saamist. 3.8 Lepingujärgse hinna tasumisega viivitamisel on Täitjal õigus nõuda viivist iga maksmisega viivitatud kalendripäeva eest 0,15 (null koma viisteist) % maksmata summast päevas. 4. Informatsioon ja aruanded 4.1. Täitja loetakse asukohaga ja lepingu tingimustega tutvunuks. Eelkõige ei rahuldata Täitja nõuet lisamakseteks või ajapikenduseks, kui ta oleks saanud vajaliku informatsiooni hankida visiidiga asukohta, konsulteerides Tellijaga või muul sobilikul viisil. 4.2. Tellija varustab Täitjat tema käsutuses oleva mistahes informatsiooni ja dokumentatsiooniga, mis võib olla lepingu täitmisel oluline, niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest. 4.3. Tellija abistab Täitjat niipalju kui võimalik lepingusse puutuva informatsiooni saamisel, mida Täitja mõistlikkuse piirides lepingu täitmiseks nõuab. 4.4. Täitja annab Tellijale niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest, lepingu täitmist (sealhulgas seadmeid, telekommunikatsioone, tarkvara, projekti kulgemist ja teenuseid) puudutavat informatsiooni. 5. Teated ja kirjavahetus 5.1. Pooltevaheline suhtlus toimub selleks otstarbeks määratud poolte kontaktandmetel ja aadressidel. Pooled on kohustatud kontaktandmete ja aadresside muutusest teineteist teavitama viivitamatult, aga mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul. 5.2. Kui teisele poolele edastatav teade eeldab vastust, tuleb vastata viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul. 5.3. Pooltevahelised Lepinguga seotud teated peavad olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. Teade loetakse kättesaaduks, kui: 5.3.1. teade on üle antud allkirja vastu; 5.3.2. teade on edastatud tähitud kirjana poole postiaadressil ja teate postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva; 5.3.3. e-posti või telefoni teel on teade edastatud Lepingus märgitud kontaktisikule või esindajale. 6. Asukoht 6.1. Täitja peab andma lepingutäitmise käigus piisavalt informatsiooni korrektselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis koostatud kasutusjuhendi näol, et võimaldada Tellijal asukoht lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kohaselt ette valmistada. Juhend peab olema antud sellise sisendiga, et objektiivselt keskmise võimekusega programmeerija oleks suuteline asukoha Töö vastuvõtmiseks vajalike testide teostamiseks ette valmistada. Juhend peab olema esitatud piisava ajavaruga selleks, et Tellijal oleks võimalik Töö üleandmisel alustada koheselt vastuvõtmiseks vajalike testide teostamist. Juhul, kui Töö üleandmise hetkeks ei ole juhendit edastatud või kui edastamisest hoolimata ei ole Tellija asukohta ette valmistada jõudnud, algab Töö vastuvõtmiseks ette nähtud tähtaeg kulgema pärast asukoha ette valmistamist. Kui Täitja ei ole ette näinud erilisi keskkonnatingimusi, võib Tellija eeldada, et neid ei nõuta. 6.2. Tellija teeb vastavad ettevalmistused ja loob tingimused omal kulul. 6.3. Kui Tellija ettevalmistused või loodud tingimused ei vasta lepingus sätestatule, esitab Täitja viivitamatult puuduste loetelu. Kui Tellija ei muuda olukorda selliselt, et Täitjal oleks võimalik ajagraafikust kinni pidada, on Täitjal õigus saada lepingujärgsete kohustuste täitmiseks vajalikku ajapikendust. 6.4. Täitjal on õigus taotleda juurdepääsu asukohale Tellija tavalisel tööajal. 6.5. Täitja kulud, mis on seotud lepingus sätestatud juurdepääsupiirangutega ja turvaprotseduuridega, sisalduvad Lepingu hinnas ning neid ei hüvitata. 6.6. Tellija võib igal ajal lepingu kehtivuse vältel muuta või kehtestada juurdepääsupiiranguid ja turvaprotseduure. Kui Täitja tõendab, et selline muudatuste tegemine või piirangute või protseduuride kehtestamine põhjustas lisakulusid, on tal õigus nende hüvitamisele. 7. Lepingu muutmine 7.1. Lepingut võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel. Muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist mõlema poole poolt või poolte poolt määratud tähtajal. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on muudatused tühised. 7.2. Riigihangete seaduse § 123 lg 1 p 1 kirjeldatud muudatused lepitakse kokku Tellija ja Täitja esindajate poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 8. Poolte õiguskaitsevahendid 8.1. Lepingu see peatükk fikseerib Lepingu olulised rikkumised, menetluse rikkumisest teatamisel ning Poolte vastutuse. See peatükk ei välista ega piira Poole õigust kasutada muude Lepingu rikkumiste korral muid õigusaktidest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, samuti kasutada täiendavaid õiguskaitsevahendeid lisaks selles peatükis kokkulepitule. 8.2. Lepingust või seadusest tuleneva õiguse või õiguskaitsevahendi mittekasutamine või selle kasutamisega viivitamine ei tähenda nimetatud õigusest või õiguskaitsevahendist või muudest õigustest või õiguskaitsevahenditest loobumist. Lepinguga seotud mis tahes loobumised on kehtivad ainult siis, kui need on selgesõnaliselt ja kirjalikult väljendatud. 8.3. Pooled vastutavad Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest Eesti Vabariigi õigusaktides ning Lepingus ettenähtud korras. 8.4. Oluliseks lepingurikkumiseks loetakse muu hulgas järgmisi rikkumisi: 8.4.1. Pool ei täida mis tahes Lepingust tulenevat kohustust teise Poole poolt Lepingust tuleneva vastava kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul; 8.4.2. Täitja ei täida garantiiperioodil Lepingust tulenevaid kohustusi; 8.4.3. Täitja ei ole esitanud Tellijale Asukoha keskkonnatingimusi, millest tulenevalt on häiritud Tellija seadmete, telekommunikatsioonide või tarkvara kohane funktsioneerimine ning mistõttu Tellija kaotab Täitja Lepingu järgsete kohustuste täitmise vastu huvi; 8.4.4. Täitja rikkus kohustust tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 8.4.5. Täitja rikub Personaliga seonduvaid tingimusi; 8.4.6. Poolel või tema poolt kaasatud kolmandal isikul puuduvad Lepingu täitmiseks vajalikud õigused (sealhulgas load, litsentsid, Intellektuaalse omandi õigused); 8.4.7. Täitja suhtes on algatatud pankrotimenetlus, pankrot on välja kuulutatud, Täitja varad arestitakse või Täitja finantsseisund halveneb Tellija põhjendatud hinnangul oluliselt ja see halvenemine muudab vähetõenäoliseks Lepingu nõuetekohase täitmise; 8.4.8. Pool on rikkunud Intellektuaalse omandi õigusi ja nende kasutamise tingimusi; 8.4.9. Pool on rikkunud konfidentsiaalsuskohustust ja/või isikuandmete töötlemisega seonduvaid kohustusi; 8.4.10. Pool on rikkunud avalikustamise keelu kohustust; 8.4.11. Pool on rikkunud kolmandate isikutega seonduvaid kohustusi; 8.4.12. Tellija on viivituses Lepingus kokku lepitud maksetähtajaga rohkem kui kolmkümmend (30) kalendripäeva; 8.5. Poolel on õigus nõuda Lepingu olulise rikkumise korral leppetrahvi tasumist kuni 30% Lepingu hinnast iga vastava juhtumi korral. Juhul, kui leppetrahvi nõue on seotud Töö etapi puuduliku teostamisega ja puudus ei sea ohtu lepingujärgse Töö tervikuna nõuetekohast üleandmist ei tohi leppetrahvi nõue ületada 30% teostatud või töös oleva etapi maksumusest. 8.6. Poolte rahaline koguvastutus on piiratud Lepingu kogumaksumusega, kuid see piirang ei kehti tahtliku rikkumise korral. 8.7. Pool peab teavitama teist Poolt leppetrahvi nõudest mõistliku aja jooksul arvates ajast, mil ta sai teada leppetrahvi nõudmise õiguse tekkimisest. Pool on kohustatud tasuma leppetrahvi neljateistkümne (14) kalendripäeva jooksul arvates teiselt Poolelt sellekohase nõude saamisest. Kui Poole hinnangul on leppetrahvi nõue alusetu, on Pool kohustatud neljateistkümne (14) kalendripäeva jooksul oma seisukohta kirjalikult selgitama. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta Poole õigust nõuda Poolelt nõuetekohase Töö või selle osa teostamist ning kahju hüvitamist või kasutada muid seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Tellija käsitleb kahjuna ka projekti „NAIS“ rakendamiseks antud toetuse tagasimakse hüvitamist olukorras, mil tagasimakse on tingitud Täitja tegevusest/ tegevusetusest. 8.8. Lisaks leppetrahvi nõudele ja / või leppetrahvi asemel on Tellijal õigus nõuda Täitjalt Lepingu mittenõuetekohasel täitmisel, et: 8.8.1. Täitja kõrvaldaks puudused, sealhulgas nõuda, et Täitja hangiks parema teenuse osutamiseks vajalikud lisa- või asendusseadmed, -telekommunikatsioonid, -tarkvara ja teenused; 8.8.2. oluliste puuduste, samuti puuduste kõrvaldamise ebaõnnestumise korral nõuda, et Täitja teeks uue Töö ja tarniks uued seadmed, telekommunikatsioonid ja tarkvara või keelduda vastuvõtmisest ning Leping lõpetada; 8.8.3. võtta Täitja pakutud Töö vastu ning alandada vastavalt hinda; 8.9. Lepingust tulenevate leppetrahvide maksmine, samuti tekitatud kahju hüvitamine, ei vabasta Lepingut rikkunud poolt Lepingujärgsete kohustuste täitmisest. 9. Standardid, liidesed ja ühilduvus 9.1. Täitja lepingujärgsete kohustuste täitmine ei tohi tekitada häireid Tellija mistahes teiste liidestatud süsteemide talitluses. 9.2. Täitja garanteerib, et kõik seadmed, telekommunikatsioonid, tarkvara ja teenused on vastastikku ühilduvad, funktsioneerivad ja töötavad standardite ja/või liideste vahendusel rahuldavalt koos mistahes teiste lepingus sätestatud seadmete, telekommunikatsioonide, tarkvara ja teenustega ning lepingus sätestatud keskkonnas. 9.3. Täitja ei muuda ilma Tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta mistahes standardeid, liideseid, sideprotokolle jms. 10. Dokumentatsioon 10.1. Lepingu täitmisel kaasneva dokumentatsiooni loomisel toetutakse dokumentatsiooniplaanile. 10.2. Täitja varustab Tellijat piisava ja adekvaatse dokumentatsiooniga, kaasa arvatud informatsioon seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara projekteerimise ja funktsioneerimise kohta, mis on vajalik, et Tellija saaks seadmeid, telekommunikatsioone, tarkvara ja teenuseid efektiivselt kasutada, hooldada, kohandada ja neile lisaseadmeid lisada. 10.3. Kõik juhendid ja muud dokumendid esitatakse eesti keeles, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 10.4. Dokumentatsioon peab vastama tootele, sisaldama muudatusi ja olema terminoloogiliselt üheselt mõistetav. 10.5. Dokumentide valmistamiseks ja levitamiseks kasutatakse paberkandjat või elektroonilist infokandjat. 11. Üleandmine ja vastuvõtmine 11.1. Töö või Töö etapi valmimise järgselt annab Täitja selle Tellijale üle vastuvõtmiseks. 11.2. Täitja peab Tellijat Töö või Töö etapi üle andmise viivitusest või viivitusse sattumise ohust ja põhjustest koheselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis informeerima. Kui Täitja viivituse põhjustab Tellija, on Täitjal õigus nõuda mõistlikku ajapikendust ja põhjendatud lisakulude hüvitamist. 11.3. Töö või Töö etapi üleandmise kohta koostab Täitja üleandmise akti, milles näidatakse muuhulgas ära üleandmise kuupäev, teostatud Töö, osutatud teenuste, hoolduse ja tarnitud seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara detailiseeritud nimekiri ning vajaduse korral neis esinevad puudused. Iga Töö etapi üleandmisel koostab ja esitab Täitja antud etapi kohta koostatud dokumentatsiooni, vastavalt dokumentatsiooniplaanile või Tellija poolt tehnilises kirjelduses esitatud nõudmistele. 11.4. Töö või Töö etapi üleandmine Tellijale ei ole käsitatav selle vastuvõtmisena Tellija poolt. 11.5. Täitjal on õigus nõuda ja Tellijal kohustus Töö vastu võtta kui Töös on Täitja poolt kõrvaldatud kõik järgmise prioriteediga vead: kriitiline/blocker, kõrge ja keskmine. Taolisel juhul lasub Täitjal kohustus vaegtöödena madala ja väheolulise tähtsusega vead parandada Töö vastuvõtmise aktis toodud ajaperioodiks. 11.6. Pärast Töö üleandmist on Tellijal õigus Töö üle vaadata 20 tööpäeva jooksul. Käesolevas punktis toodud tähtaeg ei kohaldu Töösiseste sprintide suhtes ja vastuvõtutestimise tähtaeg hakkab kulgema hetkest, mil Töö on täielikult Tellijale üle antud. 11.7. Juhul, kui Tellija leiab, et Töö ei vasta Lepingu tingimustele, on Tellija kohustatud teavitama Täitjat Töös avastatud puudustest, keeldumisest Tööd enne puuduste kõrvaldamist vastu võtta ja kirjeldama Töö puudused. Täitja on kohustatud puudused kõrvaldama 5 tööpäeva jooksul, kui pooled ei ole kokku leppinud mõnda muud tähtaega. Töö puuduste kõrvaldamise kulud kannab Täitja. 11.8. Enne töö üleandmist viib Täitja Töö nõuetelevastavuse kindlakstegemiseks läbi testid. 11.9. Täitja esitab Tellijale kõik tema poolt läbiviidud testide tulemusena valminud dokumentide koopiad. 11.10. Enne töö vastuvõtmist viib Tellija Töö nõuetelevastavuse kindlakstegemiseks läbi testid. 11.11. Kui Töö või mistahes Töö osa ei läbi teste, viiakse otsekohe pärast seda, kui Täitja on teinud vajalikud korrektuurid testide edukaks läbiviimiseks, läbi kordustestid samadel tingimustel. 11.12. Tellija nõudmisel viib kordustestid läbi Täitja. 11.13. Parandatud Töö üleandmine toimub nagu esmakordsel üleandmiselgi. 11.14. Puudustega üle antud Tööd ei loeta tähtaegselt üleantuks ning Tellijal on õigus nõuda sellise lepingurikkumise korral Täitjalt leppetrahvi Lepingus sätestatud korras ja määrades või rakendada muid õiguskaitsevahendeid. 11.15. Vastuvõtmiseks valmis Töö peab vastama Lepingus sätestatud tingimustele. Töö etapi vastuvõtmine Tellija poolt ei tingi ega kohusta Töö kui terviku vastuvõtmist Tellija poolt juhul, kui Töö ei vasta tingimustele. Töö vastuvõtmise kohta koostab Tellija vastuvõtuakti, milles näidatakse muuhulgas ära vastuvõtmise kuupäev, teostatud Töö, osutatud teenuste, hoolduse ja tarnitud seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara detailiseeritud nimekiri. 11.16. Töö või Töö etapp loetakse vastuvõetuks vastuvõtuakti allkirjastamisest või toodangukeskkonnas kasutusele võtmisest. Juhul, kui Tellija on võtnud puuduseid sisaldava Töö või Töö etapi toodangukeskkonnas kasutusele, loetakse vastuvõetuks ainult nõuetekohaselt teostatud tööd ja Täitjal on õigus nimetatute osas esitada arve. Taolises olukorras esitab Tellija Täitjale Töös või Töö etapis esinevate puuduste nimekirja ning puuduste kõrvaldamise tähtaja, kas enne Töö või Töö etapi toodangukeskkonnas kasutusele võtmist või vahetult pärast selle toimumist. 11.17. Mistahes seadmete, telekommunikatsioonide, tarkvara ja teenuste osa valmimisel võib Tellija anda välja vastuvõtuakti vastava osa kohta. Selline vastuvõtmine ei mõjuta Täitja kohustust täita kõiki Lepingus ettenähtud kohustusi. 11.18. Täitja vastutab Töö juhusliku hävimise või kahjustumise eest kuni Töö vastuvõtmiseni Tellija poolt. 11.19. Täitja kohustub Tellija juhendamisel märgistama Töö enne selle üleandmist vastavalt Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määrusele nr 211 „Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ning kord“. 11.20. Tellija kinnitab, et ta on teadlik asjaolust, et projekti „NAIS“ rakendamiseks antud toetuse saamiseks peab Töö vastuvõtmine olema fikseeritud vastuvõtmisaktis ning kinnitatud juhtrühma poolt. 12. Koolitus 12.1. Täitja tagab Tellija personalile adekvaatse väljaõppe, kindlustamaks seadmete, telekommunikatsioonide, tarkvara ja teenuste rahuldava ja efektiivse toimimise, vastavalt Lepingus kokkulepitule. 12.2. Koolituse toimumise aeg, koht ja maht kooskõlastatakse eelnevalt Tellija kontaktisikuga. 13. Garantii 13.1. Täitja annab Tööle 12 (kaheteist) kuulise töövõtugarantii. Garantiiperiood algab Tööde kogumina vastuvõtmisest. 13.2. Garantiiperioodil ilmnevad puudused kõrvaldab Täitja omal kulul, v.a punktis 13.6 toodud juhtumitel. Kui ilmnenud puudused ei ole garantii korras kõrvaldatavad, esitab Täitja Tellijale põhjendused kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kuid mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval pärast sellest asjaolust teada saamist. 13.3. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, toimub garantiiliste puuduste üleandmine ja vastuvõtmine Lepingu punktis 10 toodud regulatsiooni kohaselt. 13.4. Juhul kui garantiiperioodil ilmnenud puudused muudavad osa või kõik seadmed, telekommunikatsioonid ja/või tarkvara kasutamiskõlbmatuks, varustab Täitja Tellijat nõutud tasemel toimimise garanteerivate lisa- või asendusosade ja muu vajalikuga omal kulul. 13.5. Tellija informeerib Täitjat puuduse iseloomust ja ulatusest otsekohe selle ilmnemisel. Täitja on kohustatud eemaldama ilmnenud puudused vastavalt lepingus toodule või Tellija poolt määratud ajal. 13.6. Garantiiga ei ole hõlmatud: 13.6.1. puudused, mille tekkimise eest vastutab Tellija; 13.6.2. diagnostikaks kulunud aeg, juhul kui algselt garantii juhtumine registreeritud juhtumi raames tuvastatakse, et tegu ei ole garantiilise juhtumiga. Vastav töö kuulub eraldi tasustamisele Lepingu tunnihinna alusel. 13.7. Garantii kaotab kehtivuse kui Täitjaga kooskõlastamata on muudetud või muudetakse lähtekoodi, v.a juhul kui Tellija suudab eristada lähtekoodis tehtavaid muudatusi. 14. Load ja litsentsid 14.1. Täitja vastutab ainuisikuliselt lepingu täitmiseks vajalike lubade ja litsentside saamise eest. Tellija teeb Täitjaga mõistliku koostööd, hoidmaks ära selliste lubade või litsentside väljaandmise asjatut viivitamist või väljaandmisest keeldumist. 14.2. Tellija võib ilma ette teatamata lepingu lõpetada, kui Täitja ei saa lepingu täitmiseks vajalikku luba või litsentsi. 14.3. Täitja garanteerib, et tal on õigus anda Tellijale lepingu objektiks oleva tarkvara ja teiste autori- või muude sarnaste õigustega kaitstavate esemete kasutamisõigus. 14.4. Täitja garanteerib, et nimetatud kasutusõiguse üleandmisega ei rikuta kolmandate isikute õigusi. Juhul kui kolmas isik esitab oma õiguste rikkumise tõttu Tellija vastu hagi ning see rahuldatakse, tasub Täitja võimalikud kahjuhüvitusnõuded, samuti õigusabikulud ja muud seonduvad kulud. 15. Riski üleminek 15.1. Juhusliku hävimise või kahjustumise risk läheb Tellijale üle töö vastuvõtmisel, samuti hetkel, mil Tellija satub viivitusse toimingu tegemisega, millega ta töö üleandmisele peab kaasa aitama. 16. Intellektuaalne vara 16.1. Lepingu allkirjastamisega kinnitab Täitja Tellijale, et talle kuuluvad Lepingu täitmiseks vajalikud varalised autoriõigused, litsentsid ja muud intellektuaalse omandi õigused, mis on tarvilikud Lepingu järgse Töö täielikuks teostamiseks ja loovutamiseks ning, et nende suhtes ei ole kolmandatel isikutel nõudeid. 16.2. Täitja kinnitab, et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori isiklike õiguste realiseerimiseks viisil, mis ei takista ega raskenda teose kasutamist ja autori varaliste õiguste teostamist Tellija poolt. 16.3. Täitja annab spetsiaaltarkvarale Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsentsi v.1.1 (EUPL). Juhul, kui Töö üleandmine toimub etapiviisiliselt, siis loetakse litsents antuks iga etapi (teose) vastuvõtmisel Tellija poolt. 16.4. Tellijal on muuhulgas õigus spetsiaaltarkvara (teose) autoriõiguste kehtivusaja jooksul: 16.4.1. teost kasutada mis tahes eesmärgil ja mis tahes viisil; 16.4.2. teost reprodutseerida; 16.4.3. originaalteost muuta ja luua teosel põhinevaid tuletatud teoseid; 16.4.4. teost või selle koopiaid üldsusele edastada, sealhulgas neid kättesaadavaks teha või eksponeerida, samuti avalikult esitada; 16.4.5. teost või selle koopiaid levitada; 16.4.6. teost või selle koopiaid laenutada ja rentida; 16.4.7. anda all-litsentse teose või selle koopiate suhtes kehtivate õiguste kohta. 16.5. Täitja annab Tellijale spetsiaaltarkvara lähtekoodi, täitmiskoodi ja dokumentatsiooni kujul, mis võimaldab Tellijal sellest aru saada. 16.6. Tellija võib levitada lähtekoodi ja täitmiskoodi ning dokumentatsiooni ja selle muudatusi mistahes kolmandatele isikutele ja asutustele. 16.7. Kõik Täitja poolt Lepingu täitmise käigus koostatud dokumendid ja andmed kuuluvad Tellijale. Täitja annab kõik nimetatud dokumendid ja andmed Tellijale üle. 16.8. Tellija võib spetsiaaltarkvara autoriõigusi teostada mistahes olemasolevas või hiljem loodud keskkonnas, toel või formaadis. 16.9. Täitja tagab, et tema töötajad on loobunud Eesti seadusega lubatud ulatuses oma õigusest teostada isiklikke õigusi, et Tellijale oleks võimalik vajalikke varalisi õigusi litsentsida. 16.10. Lepingujärgse tarkvarasüsteemi loomiseks kolmandatele isikutele kuuluvate komponentide (tarkvara) kasutamise osas juhinduvad Pooled nende kasutamise litsentsitingimustest. Täitja kinnitab, et eelistab tarkvara loomisel selliseid kolmandatele isikutele kuuluvaid komponente, mille kasutamisega ei kaasne täiendavaid litsentsitasusid ega piiranguid tarkvara kasutamisel või alllitsentside andmisel. Täitja on kohustatud Tellijat teavitama juhul, kui Täitja plaanib tarkvara loomisel kasutada selliseid kolmandatele isikutele kuuluvaid komponente, mille kasutamine toob Tellijale kaasa täiendavaid litsentsitasusid või piiranguid tarkvara kasutamisel. Ilma Tellija kirjaliku nõusolekuta ei tohi Täitja tarkvara loomisel nimetatud komponente kasutada. 16.11. Nimetatud õigused kehtivad kogu autoriõiguste kehtivuse aja ja nende kehtivuse territooriumiks on kogu maailm. 16 Personal 16.1 Lepingus kirjeldatud teenuseid osutavad Lepingus nimetatud isikud vastavalt Lepingus sätestatud ülesannetele. Muudatusi tohib teha vaid Tellija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. 16.2 Täitja asendab Töid teostava isiku viivitamatult Lepingu objekti täitmise seisukohast võrdväärse kvalifikatsiooni ja kogemustega ning Tellijale vastuvõetava isikuga, kui: 16.2.1 Töid teostav isik ei ole võimeline teenuste osutamist jätkama haiguse, õnnetusjuhtumi või muu temast tuleneva põhjuse tõttu; 16.2.2 lepingus nimetatud Töid teostav isik osutub Tellija põhjendatud arvamuse kohaselt lepingujärgsete ülesannete täitmiseks ebakompetentseks või ebasobivaks või kui tema lepingujärgsete ülesannete täitmine pidevalt kahjustab lepingu korrektset ja õigeaegset täitmist. 16.2.3 Töid teostav isik ei läbi Eesti Kaitsepolitseiameti poolt teostatud taustakontrolli; 16.2.4 Isikul on kuriteo toimepanemise eest määratud kehtiv karistus. 16.3 Täitja kannab kõik punktis 16.2 nimetatud asendusest tulenevad või sellega kaasnevad kulud. 16.4 Töid teostavatel isikutel ei tohi olla kuriteo toimepanemise eest määratud kehtivat karistust. 16.5 Tellijal on õigus kontrollida, kas Töid teostavatel isikutel on kuriteo toimepanemise eest määratud kehtiv karistus. Samuti on Tellijal õigus tellida Eesti Kaitsepolitseiametilt Täitja poolt hankelepingu täitmiseks esitatava personali liikmetele taustakontrolli. 16.6 Töid teostavad isikud ei tohi olla Tellija töötajad ega Tellija töötajaga seotud juriidilised isikud. Seotud juriidiline isik tähendab käesoleva lepingu mõistes juriidilist isikut, mille juhtumis- või kontrollorgani liige Tellija töötaja on või juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest kuulub Tellija töötajale. 17 Kolmandad isikud 17.1 Pooled võivad loovutada lepingust tulenevaid rahalisi nõudeid kolmandatele isikutele. Pooled on kohustatud teineteist nõude loovutamisest viivitamatult kirjalikult informeerima. 17.2 Pooled ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega kaasata oma lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut ilma teise poole sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta.Tellijal on õigus edastada või suunata Täitja poolt esitatud arve tasumisele Tellijast erinevale hankijale nendevahelise koostöökokkuleppest tuleneval alusel juhul kui vastavasisuline teavitus on Tellija poolt pakkumuse esitamise ettepanekus kajastatud. 17.3 Pooled vastutavad kõigi isikute eest, keda nad kasutavad oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. 18 Auditeerimine 18.1 Mõlemal poolel on õigus kaasata auditeerimiseks sõltumatu audiitor.Audiitori kaasamiseks ei ole vajalik teise poole luba. 18.2 Audiitori isik ja muu auditeerimisega seotud asjaolud sätestatakse eraldi kokkuleppes. Auditeerimise käigus avastatud probleemid tuleb registreerida ja vajaduse korral sisestada probleemide lahendamise protsessi. 18.3 Täitja peab täpset arvet lepingu täitmisel töötatud inimpäevade ja –kuude kompenseerimisele kuuluvate kulude kohta. Audiitorile võimaldatakse piiramatu ligipääs nimetatud andmetele. 18.4 Audiitorit kaasanud pool tagab, et audiitor käsitleb saadud informatsiooni konfidentsiaalsena. Vastutus jääb audiitorit kaasanud poolele. 18.5 Pärast andmete auditeerimist ja kontrollimist teeb audiitor järeldusotsuse, mis on lõplik. 18.6 Auditi kulud kannab auditi tellinud pool. 19 Õigustest loobumine 19.1 Kummagi poole mistahes viivitus, hoolimatus või keeldumine teist poolt lepingutingimuste täitmise nõudmisel või muude nõuete esitamisel ei kujuta endast selle poole mistahes lepingujärgsetest õigustest loobumist või nende tühistamist. 20 Konfidentsiaalsus ja isikuandmed 20.1 Täitja ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega kaasata oma lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut ilma Tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta. 20.2 Täitja on kohustatud: 20.2.1 tagama lepingu täitmise käigus Tellijalt ükskõik mis vormis saadud teabe (andmed, tehingudokumentatsioonis ja lepingutes sisalduvad Tellija esindajate isikuandmed, know-how) konfidentsiaalsuse ning ei edasta ega võimalda sellele teabele juurdepääsu kolmandale isikule ilma Tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta; 20.2.2 tagama lepingueelsete läbirääkimiste, lepingujärgsete kohustuste ja lepingu täitmise käigus ükskõik mis vormis teatavaks saanud isikuandmete (v.a. tehingudokumentatsioonis ja lepingutes sisalduvate Tellija esindajate isikuandmete) konfidentsiaalsuse ning ei edasta ega võimalda nendele juurdepääsu ühelegi kolmandale isikule ilma Tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta; 20.2.3 ei edasta punktis 20.2.2 nimetatud isikuandmeid väljapoole Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Majandusühendusse kuuluvate riikide territooriumit ilma tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta; 20.2.4 kasutama ja töötlema punktis 20.2.2. nimetatud isikuandmeid üksnes Lepingu täitmiseks ja Tellija dokumenteeritud juhiste alusel, välja arvatud juhul, kui täitja on kohustatud teavet töötlema täitja suhtes kohalduva õiguse alusel. Viimati nimetatud juhul teavitab Täitja Tellijat vastava kohustuse olemasolust enne teabe töötlemist, kui selline teavitamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu Täitja suhtes kohalduva õigusega keelatud; 20.2.5 võimaldab juurdepääsu punktis 20.2.2. nimetatud isikuandmetele ainult nendele isikutele, kellel on selleks oma tööülesannete täitmiseks vajadus ning tagab, et need isikud on teadlikud ning järgivad isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid ja õigusakte, nad on saanud asjakohase koolituse eelmainitud nõuete kohta, on võtnud endale konfidentsiaalsuskohustuse või neile kehtib asjakohane seadusest tulenev konfidentsiaalsuskohustus. Vastav konfidentsiaalsuskohustus jääb kehtima pärast käesoleva Lepingu lõppemist; 20.2.6 kohustub täitma kõiki kehtivaid isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, andmete turvalisust puudutavaid ning isikuandmete kaitse alaseid Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusakte ja muid eeskirju. 20.2.7 kohustub rakendama järgmisi organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid punktis 20.2.2. nimetatud isikuandmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise; juhusliku hävimise ja tahtliku hävitamise eest ning õigustatud isikule andmete kättesaadavuse takistamise eest, volitamata töötlemise s.h. avalikustamise eest: a) vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele seadmetele; b) ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist andmetöötlussüsteemis, samuti andmekandjate omavolilist teisaldamist; c) ära hoidma isikuandmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist ning tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid salvestati, muudeti või kustutati või millal, kelle poolt ja millistele isikuandmetele andmetöötlussüsteemis juurdepääs saadi; d) tagama, et igal andmetöötlussüsteemi kasutajal oleks juurdepääs ainult temale töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks; e) tagama andmete olemasolu isikuandmete edastamise kohta: millal, kellele ja millised isikuandmed edastati, samuti selliste andmete muutusteta säilimise; f) tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist; g) pidama arvestust isikuandmete töötlemisel kasutatavate tema kontrolli all olevate seadmete ja tarkvara üle, dokumenteerides järgmised andmed: i. seadme nimetus, tüüp ja asukoht ning seadme valmistaja nimi; ii. tarkvara nimetus, versioon, valmistaja nimi ja kontaktandmed. 20.2.8 teavitama tellijat toimunud või põhjendatult kahtlustatavast käesoleva lepingu punktis 20.2.1 ja/või 20.2.2 sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisest; punktis 20.2.7. ja selle alapunktides a-g sätestatud turvameetmete rikkumisest, mis põhjustab, on põhjustanud või võib põhjustada edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu, kirjalikult viivitamata aga mitte hiljem kui kakskümmend neli (24) tundi pärast sellest teada saamist. Teates tuleb vähemalt: a) kirjeldada (Isikuandmetega seotud) rikkumise laadi, sealhulgas puudutatud andmesubjektide liike ja arvu ning puudutatud kirjete liike ja arvu; b) teatada andmekaitse töötaja ja tema kontaktandmed või muu kontaktpunkt, kust saab lisateavet; c) soovitada meetmeid (Isikuandmetega seotud) rikkumise võimalike negatiivsete mõjude leevendamiseks; d) kirjeldada (Isikuandmetega seotud) rikkumise tõttu andmesubjektidele tekkivaid tagajärgi ja potentsiaalseid ohte; e) kirjeldada täitja/või kolmandast isikust alltöötleja poolt välja pakutud või võetud meetmeid (Isikuandmetega seotud) rikkumisega tegelemiseks ja f) esitada muud teavet, mis on mõistlikult nõutav, et Tellija saaks täita Kohaldatavaid andmekaitse õigusakte, sealhulgas riigiasutustega seotud teavitamise ja avaldamise kohustusi, näiteks teavet, mis on nõutav andmesubjekti tuvastamiseks. 20.2.9 Tellija eelnevalt kirjalikul heakskiidul lõpetama käesoleva lepingu punktis 20.2.8.nimetatud rikkumise ning kohaldama meetmeid (isikuandmetega seotud) rikkumise lahendamiseks, sealhulgas vajaduse korral rikkumise võimaliku kahjuliku mõju kõrvaldamiseks ja leevendamiseks; 20.2.10 kohustub lepingu lõppemisel kustutama kõik punktis 20.2.2. nimetatud isikuandmed ja nimetatute koopiad 30 päeva jooksul, v.a juhul, kui õigusaktidest tuleneb teisiti; 20.2.11 teeb Tellijale kättesaadavaks kogu teabe, mida Tellija peab vajalikuks lepingus sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks; 20.2.12 võimaldab Tellijal või Tellija poolt volitatud audiitoril teha auditeid ja kontrolle ning panustab nendesse; 20.2.13 kohustub võimaluse piires asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil punktis 20.2.2. nimetatud isikuandmete osas Tellijal täita Tellija kohustust vastata taotlustele andmesubjekti õiguste teostamiseks ning teostada nende õiguste teostamisest tulenevaid toiminguid (andmete parandamine, sulgemine, kustutamine). 20.3 Käesoleva lepingu punktis 20.2.1. sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele täitja audiitorile ja advokaadile. 20.4 Käesoleva lepingu punktides 20.2.1. ja 20.2.2. sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse nõue on tähtajatu ning kehtib nii lepingu täitmise ajal kui ka pärast lepingu lõppemist. 20.5 Tulenevalt konfidentsiaalse informatsiooni laadist on tellijal õigus seada täiendavaid nõuded ja/või juhised isikuandmete töötlemiseks. 20.6 Kõik käesoleva lepingu punktides 20.2.1. – 20.4 kohustused kehtestab täitja kõikidele kolmandatele isikutele, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. Kolmas isik on füüsiline või juriidiline isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes ei ole ei tellija ega ka täitja. 21 Avalikud suhted 21.1 Pooled ei tegele seoses lepinguga avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud teise poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Avaldada võib vaid teateid, mis on teise poolega eelnevalt kooskõlastatud. 21.2 Kõik eelnimetatud kohustused kehtestab pool ka kõigile kolmandatele isikutele, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. 22 Lepingu täitmise peatamine ja lepingu lõpetamine 22.1 Tellija võib peatada Täitjale lepingujärgselt makstavate summade maksmise kas osaliselt või täielikult, kui: 22.1.1 Täitja ei täida Lepingut; 22.1.2 vastuvõtmise, testimise või auditeerimise käigus avastatakse puudusi või muid Täitja poolseid kohustuste rikkumisi; 22.1.3 Tellija Lepingu järgsete kohustuste õigeaegset ja korrektset täitmist segab või ähvardab segada muu asjaolu, mille eest vastutab Täitja. 22.2 Täitja võib peatada Tellijale teenuse osutamise kas osaliselt või täielikult, kui: 22.2.1 Tellija ei täida Lepingut; 22.2.2 Täitja Lepingu järgsete kohustuste õigeaegset ja korrektset täitmist segab või ähvardab segada muu asjaolu, mille eest vastutab Tellija. 22.3 Tellija võib igal ajal Lepingu üles öelda, teatades sellest 1 (üks) kuu ette. Sellisel juhul on Täitjal õigus nõuda tasu täidetud kohustuste eest. 22.4 Tellijal on õigus Leping erakorraliselt etteteatamata lõpetada Täitjapoolse olulise Lepingu rikkumise korral. Lepingu lõpetamisel punktides 8.4 nimetatud juhtudel Täitja tehtud Tööd ei tasustata. Täitja poolt tarnitud seadmed, telekommunikatsioonid ja tarkvara tagastatakse, selle võimatuse korral või muul juhul, kui tagastamine on saadu olemuse tõttu välistatud, makstakse hüvitust võlaõigusseaduses sätestatud korras. 22.5 Täitja võib Lepingu üles öelda Tellijapoolse olulise Lepingu rikkumise korral pärast vastava hoiatuse saatmist, kui rikkumist ei ole kõrvaldatud 10 (kümne) tööpäeva jooksul peale hoiatuse esitamist. Sellise Lepingu lõpetamise korral maksab Tellija Täitjale tasu täidetud kohustuste eest. 22.6 Lepingu lõppemisel on Täitja kohustatud Tellijale tagastama kõik Lepingu täitmiseks üleantu. 23 Vääramatu jõud 23.1 Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta Lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitlevad pooled võlaõigusseaduse §-s 103 lg 2 nimetatud asjaolusid. 23.2 Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele Poolele, esitades teavitusega ühes tõendid kõigi järgnevate asjaolude esinemise kohta: 23.2.1 takistava asjaolu esinemine, mis takistab kohustuse kohast täitmist; 23.2.2 takistava asjaolu asetsemine väljaspool võlgniku mõjusfääri; 23.2.3 asjaolu ettenägematus; 23.2.4 asjaolu vältimatus ja ületamatus. 23.3 Vääramatu jõu asjaolude ilmnemisel pikeneb Lepingu lõpptähtaeg nimetatud asjaolude esinemise perioodi võrra. Pool peab vääramatu jõu asjaolude äralangemisel Lepingut täitma asuma. Kui vääramatu jõu asjaolude tõttu on Poole Lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 60ne kalendripäeva võrra võib teine Pool öelda lepingu üles. 24 Kehtiv seadusandlus Lepingule ning kõikidele lepingu osaks olevatele dokumentidele kohaldatakse Eesti Vabariigi õigusakte. 25 Vaidluste lahendamine 25.1 Käesoleva Lepingu allkirjastamisega kinnitavad pooled, et on tutvunud ja on nõus Lepinguga ja selle lisadega ning mõistavad täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ning nende tagajärgi. 25.2 Lepinguga seotud või sellest tulenevate arusaamatuste või vaidluste puhul püüavad pooled leida lahenduse heal tahtel põhinevate läbirääkimiste teel. 25.3 Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mehis Sihvart Arendusleping nr. ………… Lisa nr 2 PERSONAL JA KONTAKTANDMED 1. Tellija esindaja ja kontaktisikud 1.1. Tellija esindajaks tööde vastuvõtmise aktide, teadete jms lepinguga seonduvate dokumentide allkirjastamisel on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse …… osakonna juhataja ……………. (tel ………….; e-post …………….). 1.2. Tellija kontaktisikuks tööde teostamise juhendamisel ning Täitjale vajaliku lähteinformatsiooni ja tööülesannete täpsustamisel jmt. on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ………… osakonna …………… (tel …; e-post …………………). 2. Täitja esindaja ja kontaktisikud 2.1 Täitja esindajaks on ………… (tel …………..; e-post………….). 2.2 Täitja kontaktisikuks on ………… (tel …………..; e-post………….). 3. Personali nimekiri 3.1. Tellija personal Nr. Nimi Ametinimetus Kontaktandmed 3.2. Täitja personal Nr. Nimi Ametinimetus Kontaktandmed 4. Kontaktandmed 4.1. Tellija kontaktandmed on: 4.2. Täitja kontaktandmed on: Registrite ja Infosüsteemide Keskus Reg. nr. 70000310 Registrikood Lubja tn 4 …………… 19081 TALLINN …………… Telefon: 663 6300 Telefon: ……………. Lisa 4. Riigihanke „Täitmisregistri arendushange“ (240608) hanke alusdokumentide juurde „Täitmisregistri arendushange“ Riigihanke viitenumber 240608 Tehniline kirjeldus REGISTRITE JA INFOSÜSTEEMIDE KESKUS 2021 Sisukord Projekti üldinfo ja hankelepingu tingimused .................................................................................................... 4 Sissejuhatus ..................................................................................................................................................... 5 Projektipõhised nõuded ................................................................................................................................... 5 Hanke eesmärgid ja tulemid ............................................................................................................................. 6 Nõuded infosüsteemile .................................................................................................................................... 6 Kasutatud ärimõisted ja lühendid .................................................................................................................. 10 Arhitektuur .................................................................................................................................................... 13 Äriprotsessid .................................................................................................................................................. 14 Täitemenetluse algatamine, menetlemine ja lõpetamine ................................................................................ 14 Arestide seadmine, muutmine ja tühistamine .................................................................................................. 14 Krediidi- ja makseasutuste infopäringute teostamine ...................................................................................... 15 Kontode blokeeringu seadmine ja tühistamine ................................................................................................ 16 Hanke tulemite nõuete kirjeldus .................................................................................................................... 18 Üldnõuded kogu Täitmisregistri veebiliidesele ................................................................................................... 18 Esileht ................................................................................................................................................................ 18 Kasutaja autentimine ja rolli valik ...................................................................................................................... 20 Üldnõuded autentinud kasutaja vaatele ............................................................................................................ 22 Sissenõudja täitemenetlused ............................................................................................................................. 23 Võlgniku täitemenetlused .................................................................................................................................. 27 Võlgniku arestid ja keelumärked........................................................................................................................ 30 Täitemenetluste infopäringud .......................................................................................................................... 37 Volitused ........................................................................................................................................................... 41 Otsing ................................................................................................................................................................ 45 Kasutajate, asutuste ja õiguste haldamine....................................................................................................... 52 Liidesed .......................................................................................................................................................... 63 RIA autentimisteenus Tara................................................................................................................................ 63 Lk 2/77 Täite- ja pankrotimenetluse infosüsteem (Tapais) ........................................................................................... 64 Rahvastikuregister ............................................................................................................................................ 64 Äriregister ......................................................................................................................................................... 65 Krediidi- ja makseasutuste infosüsteemid ........................................................................................................ 65 Uurimisasutuste infosüsteemid ........................................................................................................................ 65 Maksu- ja tolliameti infosüsteem ..................................................................................................................... 66 Loodavad x-tee teenused ............................................................................................................................... 67 Täitmisregistris täitemenetluse andmete ajakohasena hoidmine .................................................................... 67 Aresti seadmine, muutmine ja tühistamine ...................................................................................................... 68 Blokeeringu seadmine ja tühistamine............................................................................................................... 70 Krediidi- ja makseasutuste infopäringud .......................................................................................................... 71 Lk 3/77 PROJEKTI ÜLDINFO JA HANKELEPINGU TINGIMUSED 1.1. Hankelepingu järgsete tööde teostamise tähtaeg alates hankelepingu sõlmimisest on 15 kuud. 1.2. Hanke eeldatav maksumus on 279 650 eurot käibemaksuta. 1.3. Tegemist on Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastatava projektiga „NAIS“ (projekt nr 2014- 2020.12.03.21-0903). Hankelepingu sõlmimise tähtaeg on sõltuvuses projekti täistaotluse rahul- damisest rakendusüksuse poolt, mille menetlemine võib aega võtta kuni 60 kalendripäeva Täis- taotluse esitamise tingimuseks on parima pakkuja välja valimine hankija poolt. Hankijal on õigus tunnistada hankemenetlus kehtetuks juhul, kui rakendusüksus ei rahulda täistaotlust. 1.4. Töödega alustamise eeldatav tähtaeg on 01.12.2021 (tegemist on eeldatava tähtajaga ning sõl- tub täistaotluse rahuldamise menetlemisest ja hankelepingu sõlmimise tegelikust ajast). Hankija poolt antavad tööde teostamise tähtajad on hankija hinnang ja ei anna pakkujatele kinnitust, et hankija poolt etteantud meeskonnaliikmete arvuga on võimalik soovitud tööd tähtaegselt teos- tatud saada. Juhul, kui pakkuja leiab, et hankija poolt etteantud tähtaeg on ebarealistlik, siis on pakkuja kohustatud seda pakkumust tehes või sellele eelnevalt hankijale teada andma. Hanke- lepingutäitmisel on vastavate sooviavalduste esitamine välistatud, v.a hankija poolt lisatööde tellimise olukorras või muul riigihangete seaduse §-s 123 toodud lepingu muudatust võimalda- vas olukorras. 1.5. Pakkuja võib projektiplaanis jagada tööd kuni kolmeks võrreldava suurusega etapiks. 1.6. Tööde eest tasumine toimub kuni kolmes osas, kuid viimase makse suurus peab olema vähe- malt 50% tööde kogumaksumusest. Kooskõlas pakkujaga ning võttes arvesse projektiplaani sä- testatakse vahemaksed lepingu maksegraafikus. 1.7. Pakkumuse osana esitatakse projektiplaan, mis sisaldab ajakava kõikide funktsionaalsuste loo- mise ja selle pakkumuse alustamiseks vajalike tööde läbiviimiseks. Pakkumuses esitatavalt pro- jektiplaanilt eeldatakse vastavust järgmistele tingimustele: 1.7.1 Projektiplaanis kirjeldatud tööde läbiviimise tulemusena peab olema saavutatud projekti eesmärk ja soovitud funktsionaalsus. 1.7.2 Iga projektiplaani töö kohta peab olema kirjeldatud töö nimetus, töö tegija(te) sh vastutaja roll/nimi, ajaline kestus inimtundides ja tähtaeg. 1.7.3 Projektiplaanis peab kajastuma töö tegemiseks vajalikud eeldused/lähteandmed ning töö mõõdetav(ad) tulem(id). Projektiplaan peab sisaldama mh. tähtaegu, mis on rakendatavad hankijale/välisele osapoolele projekti edukaks realiseerimiseks vajalike sisendite tagamise kohta. 1.7.4 Kõik projektiplaanis kirjeldatud tööd peavad olema omavahel loogiliselt seotud. 1.7.5 Projektiplaan peab sisaldama varuaega (puhvrit) ja selles peab arvestama riiklike pühade, puhkepäevade ja projektimeeskonna puhkustega. 1.7.6 Projektiplaan peab olema ajakohastatud kogu projekti teostamise vältel. 1.7.7 Lisaks projektiplaanile tuleb kirjeldada, kuidas projektijuhtimise riske maandada kavatse- takse lähtuvalt käesolevast projektist (pakkumuse eraldi dokument). 1.8. Pakkuja peab komplekteerima meeskonna järgmistes rollides: vähemalt 1 projektijuht, 1 süstee- mianalüütik, 1 arhitekt, 2 programmeerijat. Keelatud ei ole, kui näiteks üks meeskonna liige täi- dab kahte rolli, kuid iga roll peab olema kaetud ja tagatud ka asendamisel kõik rollid juhtudeks, kui meeskonnaliikme osalemine ei ole võimalik. Pakkuja meeskonnaliikmed peavad valdama väga heal tasemel eesti või inglise keelt. Pakkuja peab komplekteerima meeskonda nõutud rolli täitma isiku, kellel on vastava rolli täitmise kogemus pakkumuse esitamisele eelneva 3 aasta jooksul IT-arenduse projektis. IT-arenduse projektis kasutatud programmeerimiskeel peab vas- tama käesoleva projekti täitmiseks pakkuja poolt valitud programmeerimiskeelega (C#, Java või Python). Pakkumise esitamisega pakkuja kinnitab nimetatud nõude täitmise. 1.9. Infopäev pakkujatele toimub 20.10.2021 kell 11:00 RIK virtuaalruumis. Infopäeval osale- miseks on vajalik eelnev registreerimine aadressil [email protected]. 1.10. Tarkvara arendamisel peab lähtuma Euroopa Liidu avaliku litsentsi (EUPL) tingimustest. Lk 4/77 SISSEJUHATUS Täitmisregister on Justiitsministeeriumi haldusalas loodav register, kus peetakse arvestust käimasole- vatest aktiivsetest täitemenetlustest ja nendega seotud maksekonto arestidest. Täitmisregistri kaudu hakkavad krediidi- ja makseasutustesse liikuma elektroonilised maksekonto ares- timisaktid. Arestimisakte saavad saata kohtutäiturid, Maksu- ja Tolliamet (edaspidi EMTA) ning Raha- pesu Andmebüroo (edaspidi RAB). Lisaks on Täitemenetluse raames võimalik arestimisakte edastada ka EMTA-le ettemaksukonto arestimiseks ja Pensionikeskusele väljavõetava pensionivara arestimiseks. Arestimisakt saab olla maksejuhisega – raha kantakse üle esimesel võimalusel või maksejuhiseta – raha jääb omaniku kontole, kuid seda ei saa kasutada. Uurimisasutused saavad oma menetluste raames Täitmisregistri kaudu küsida krediidi- ja makseasutus- telt pangasaladust. Täitmisregistri juurde luuakse avalik veebiliides. Veebiliidese kaudu on täitemenetluse osapooltel (võlg- nik, sissenõudja) võimalik tutvuda endaga seotud täitemenetluse andmete ja arestidega. Peale autenti- mist kuvatakse kasutajale kõik aktiivsed ja hiljuti lõpetatud sundtäidetavate nõuete detailne info. Isik näeb muuhulgas oma menetluste seisu, nõuete jääke, menetlevat kohtutäiturit või EMTA ametniku kon- taktinfot ning muud olulist menetluse teavet. Võrreldes täna kasutusel oleva infosüsteemiga, peab loodav infosüsteem rajanema kaasaegsetele teh- noloogilistele lahendustele, olema kasutajakesksusest lähtuv ning kohandatav selliselt, et menetlustark- vara oleks võimalik kasutusele võtta nii Eestis kui välisriikides. PROJEKTIPÕHISED NÕUDED 1. Projekti arendustööd peavad vastama RIK-is kehtestatud nõuetele, mille hulgas tuleb arvesse võtta nõudeid: 1.1. arendustele (Nõuded arendustele v6.0 vastutajatega.pdf)1 1.2. kasutajaliidestele (uig.rik.ee) 1.3. projektiplaanile (Nõuded projektiplaanile v 1.0.pdf) 1.4. süsteemianalüüsile (Nõuded süsteemianalüüsile v 1.0.pdf) 1.5. Front-End (Front-end nõuded v1.0.pdf) 1.6. testimisele (Nõuded testimisele v 1.0.pdf) 2. Projekti raames tuleb järgida dokumentatsiooniplaani nõudeid (Lisa 3 - Dokumentatsioo- niplaan.pdf), sealhulgas tuleb luua järgmised dokumendid 2.1. Arenduste kirjeldus 2.2. Arhitektuuri kirjeldus 2.3. Seadmete ja tarkvara kasutus- ja haldusjuhendid 2.4. Administreerimisjuhend/paigaldusjuhend 2.5. Testimise tulemusena valminud dokumendid 2.6. Varundus/taasteplaan 2.7. Versiooni kirjeldus 2.8. Mittefunktsionaalsete nõuete vastavustabel 2.9. Andmekogude semantiline kirjeldus ja andmekoosseis. 1 Nõuded arendustele v6.0 dokumendis toodud nõuete kohaldumine täpsustatakse hankelepingu täit- misel. Näiteks on pakkujatel õigus hankes pakkumuse esitamisel valida, millises programmeerimiskee- les soovitakse lepingut täita (C#, Java ja Python). Lk 5/77 HANKE EESMÄRGID JA TULEMID Hanke eesmärkide saavutamiseks võib Pakkuja hankelepingu täitmise käigus teha omapoolseid täien- dus- ja muudatusettepanekuid. Pakkuja peab rõhutama juhul kui pakkuja poolne muudatusettepanek tähendab lisatöid hankijale. Vastava teavituse puudumisel eeldab hankija, et muudatuse realiseerimi- seks ei teostata lisatöid. Juhul kui Hankija ei nõustu Pakkuja poolt tehtud täiendus- ja/või muudatusettepanekutega, on Pakkuja kohustatud tööde teostamisel lähtuma käesolevast dokumendist. Vajalikud süsteeminõuded tuleb avastada ja kokku leppida süsteemianalüüsi käigus, siin dokumendis on välja toodud vaid mõni üksik süsteemi puudutav nõue. Enne iga etapi alustamist arutab pakkuja koos hankijaga läbi nõuded, misjärel pakkuja koostab vastava osa süsteemianalüüsi. Enne arendustöödega alustamist kinnitab hankija koostatud süsteemianalüüsi vastava osa kohta. Süsteemianalüüsi kinnita- mine ei võta hankijalt õigust arendustööde osas puudustele tähelepanu juhtida ja nende kõrvaldamist nõuda või arendustööde teostamisel juba kinnitatud süsteemianalüüsis muudatusi teha. Samuti ei tä- henda eelkirjeldatud protsess, et hankija ütleks pakkujale ette iga programmeerimistoimingu. Hankija eesmärgiks on ärivisiooni elluviimine ja eeldab tehnilise kompetentsi olemasolu pakkujal. Hanke eesmärkidele vastavate tulemuste saavutamiseks näeb Hankija ette tihedat koostööd Hankija analüütikuga, kellega jõutakse koostööna ühistele arusaamadele kooskõlastatavate tegevuste osas ning üleantavate tulemite detailides. Selge vajaduse ilmnemisel peab saama hankelepinguga teostata- vate tööde käigus siin kirjeldatud nõudeid mõistlikus ulatuses muuta või täpsustada. PS! Hankelepinguga teostatavate tööde tulemusena peab valmima põhjalik dokumentatsioon (sealhul- gas süsteemianalüüs), nõuded dokumentatsioonile sisalduvad eelnevalt viidatud dokumentatsioo- niplaanis. NÕUDED INFOSÜSTEEMILE E. Nr Eesmärgi kirjeldus T. Nr Tulemi kirjeldus 1. Täitmisregistri veebiliides, mis võimaldab saada ülevaadet täitemenetlusest nii võlgnikel, sissenõudjatel jt menetlusega seotud isikutel. 1.1 Kasutaja autentimine 1.1.1 Autentinud kasutaja saab valida omale rolliks asutuse haldur või asu- ja rollivalik tuse kasutaja ning näha asutusega seotud täitemenetlusi. 1.1.2 Autentinud kasutaja saab valida omale rolliks tavakasutaja ning näha endaga seotud täitemenetlusi. 1.1.3 Autentinud kasutaja saab valida omale rolliks asutuse kasutaja ning näha enda asutuse täitemenetlusi ning teostada otsinguid. 1.1.4 Autentinud kasutaja saab valida omale rolliks asutuse haldur ning hallata asutusega seotud kasutajaid, näha asutusega seotud täi- temenetlusi, volitusi, hallata volitusi ning teostada päringuid. 1.1.5 Autentinud kasutaja saab valida omale rolliks veebiliidese haldur ning teostada täitemenetluste statistilisi otsinguid, hallata asutusi ja kasutajaid ning muuta olemasolevaid infotekste esilehel, vahelehel ja moodulite lehtedel. 1.1.6 Autentinud kasutaja saab valida omale rolliks peakasutaja ning rea- liseerida peakasutaja ülesandeid. Lk 6/77 1.1.7 Kasutaja saab autentida läbi RIA autentimisteenuse Tara. 1.1.8 Autentimise hetkel pöördub Täitmisregister äriregistrisse kasutaja esindusõiguste küsimiseks. 1.2 Administreerimine 1.2.1 Peakasutaja saab lisada uusi asutusi. 1.2.1 Peakasutaja saab asutustele lisada kasutajaid. 1.2.2 Peakasutaja saab lisada kohtutäiturite andmeid (nt nimi, kontaktand- med). 1.2.3 Peakasutaja saab veebiliideses ülevaate üle x-tee esitatud aresti- dest, infopäringutest ja blokeeringutest, millel puudub vastus 1.2.4 Peakasutaja saab lisada veebiliidese kaudu andmemassiividesse areste, blokeeringuid ja infopäringuid 1.2.5 Peakasutaja saab eemaldada veebiliideses enda lisatud areste, blo- keeringuid ja infopäringuid andmemassiividest 1.2.6 Peakasutaja tegevused veebiliideses logitakse. Logi ei saa administ- raator muuta. 1.2.7 Peakasutaja saab näha ja muuta süsteemis olevaid andmeid. 1.2.8 Peakasutaja saab seadistada süsteemimuutujaid. 1.2.9 Peakasutaja saab ligi logihaldusele ja hallata vigu. 1.2.10 Peakasutaja saab hallata süsteemseid teavitusi veebilehe esilehel. 1.2.11 Peakasutaja saab muuta esilehel, vahelehel ning moodulite lehtedel olevat teksti, linke ning määrata kuvatavaid statistilisi andmeid. 1.2.12 Peakasutaja saab hallata veebilehe jaluses olevat infot. 1.2.13 Peakasutaja saab muuta arestimisaktide järjekohti. 1.3 Sissenõudja poolt te- 1.3.1 Sissenõudja näeb temaga seotud täitemenetluste andmeid ning alla maga seotud täi- laadida ja avada täitmisavaldust ja täitedokumenti (nende olemasolu temenetluse andme- korral). test ülevaate saa- 1.3.2 Sissenõudja saab soovi korral salvestada pdf-dokumenti täitemenet- mine lustega seotud infot 1.3.3 Sissenõudja saab tutvuda tema alaealiste laste/eeskostetavate täi- temenetlusi, kus nad on sissenõudja rollis. 1.4 Võlgniku poolt te- 1.4.1 Võlgnik näeb temaga seotud võlgnevuste ja täitemenetluste and- maga seotud täi- meid. temenetluse andme- 1.4.2 Võlgnik saab soovi korral salvestada pdf-dokumenti täitemenetlus- test ülevaate saa- tega seotud infot. mine 1.4.3 Võlgnik näeb tema suhtes seatud arveldusarve, registervara (kinnis- vara jms), vallasvara ja töötasu areste ning arveldusarve blokeerin- guid. 1.4.4 Võlgnik näeb temaga seotud kolmandate isikute vastu suunatud nõu- deid. 1.5 Kolmandale isikule 1.5.1 Kasutaja saab luua volituse kolmandale füüsilisele isikule enda täi- enda andmetele ligi- temenetluse andmetele juurdepääsuks. Volituse andmine toimub pääsu andmine Täitmisregistri veebiliidese. Juriidilisele isikule volitust ligipääsuks ei anta. Viimastele saab andmete omanik edastada Täitmisregistrist tehtud PDF-väljatrükke. Lk 7/77 1.5.2 Volitatud isik saab täitemenetluse andmetele ligi läbi Täitmisregistri veebiliidese. 1.6 Täitemenetluste 1.6.1 Kasutaja saab teha infopäringut elatisvõlgnevuste kohta. kohta infopäringute teostamine 1.6.2 Kasutaja saab teha infopäringut täitemenetluste kohta. 1.6.3 Krediidiasutuse kasutaja saab teha infopäringut seatud arestide kohta. 1.6.4 Kasutaja saab infopäringut teha isiku Eesti isikukoodi ja ees- ja pe- renime või ees- ja perenime ning sünniaja järgi. 1.7 Süsteemivälise ares- 1.7.1 Peakasutaja saab infosüsteemi Täitmisregistrisse sisse kanda keh- timisakti tagantjärgi tiva arestimisakti andmed. sisse kandmine 1.7.2 Peakasutaja saab muuta tema poolt sisse kantud arestimisakti and- meid (sh järjekohta). 1.7.3 Peakasutaja saab kustutada tema poolt sisse kantud arestimisakti andmeid. 1.7.4 Arestimisakti sisse kandmisega seotud tegevused on logitud. Logist on näha andmed enne ning peale muudatust. 1.8 Andmevahetus vä- 1.8.1 Kasutaja sisse logimisel veebiliidesesse teeb Täitmisregister auto- liste registritega üle maatse päringu äriregistrisse ning küsib isikuga seotud asutusi. x-tee 1.8.2 Kui kasutaja märgib, et soovib näha tema alaealiste laste/eeskoste- tavate täitemenetlusi (nii sissenõudja kui võlgniku rollis), siis tehakse päring rahvastikuregistrisse isiku laste ja teiste eeskostetavate and- mete saamiseks. 1.8.3 Täitmisregistri andmete aktuaalsena hoidmiseks saadetakse and- meid kohtutäiturite infosüsteemist Tapais. 1.9 Statistika 1.9.1 Kasutaja saab näha Täitmisregistri veebis statistikat Eesti kohtutäi- turi poolt menetletavate täitemenetluste kohta. 2. Täitmisregistri infosüsteemi kaudu on üle x-tee erinevatel infosüsteemidel (kohtutäituri, EMTA, uurimisasu- tuste ja RAB infosüsteemid) võimalik teostada infopäringuid krediidi- ja makseasutustest, arestida maksekon- todel, ettemaksukontol, pensionikontol või kinnipeetava kontol olevaid finantsvarasid ning blokeerida makse- kontodel olevate varade kasutamist. 2.1 Kontol oleva finants- 2.1.1 Saab esitada arestimisakti andmed üle x-tee Täitmisregistrile. vara arestimine 2.1.1 Täitmisregister saab salvestada esitatud arestimisakti andmed ning lisada selle aresti saaja andmemassiivi. 2.1.2 Aresti saaja infosüsteem saab küsida talle saadetud arestimisakte. 2.1.3 Aresti saaja infosüsteem saab saata Täitmisregistrile andmed ares- timisakti täitmise või mittetäitmise kohta. 2.1.4 Täitmisregister saab salvestada arestidega seotud andmed oma andmebaasi ning lisada need aresti seadja andmemassiivi. 2.1.5 Arestimisakti esitaja saab küsida tema esitatud arestimisaktide vas- tuseid Täitmisregistrist. 2.2 Arestimisakti muut- 2.2.1 Saab saata arestimisakti muutmise ja tühistamise andmed üle x-tee mine ja tühistamine Täitmisregistrile. 2.2.2 Täitmisregister saab salvestada muudetud või tühistatud aresti- misakti andmed ning lisada need arestinud infosüsteemi andmemas- siivi. 2.2.3 Aresti seadja infosüsteem saab küsida talle saadetud muudetud või tühistatud arestimisaktide andmeid. 2.2.4 Aresti seadja infosüsteem saab saata Täitmisregistrile andmed aresti muutmise või tühistamise kohta. Lk 8/77 2.2.5 Täitmisregister saab salvestada arestidega seotud andmed oma andmebaasi ning lisada need arestimisakti muutja või tühistaja and- memassiivi. 2.2.6 Arestimisakti muutja või tühistaja saab küsida tema muudetud või tü- histatud arestimisaktide vastuseid Täitmisregistrist. 2.3 Maksekonto blokee- 2.3.1 Saab saata maksekonto blokeerimise ja blokeerimise tühistamise rimine ja blokeeringu andmed Täitmisregistrile. tühistamine 2.3.2 Täitmisregister saab lisada saadetud andmed vastava makse- ja kre- diidiasutuse andmemassiivi. 2.3.3 Makse- ja krediidiasutus saab küsida talle esitatud maksekonto blo- keerimise või blokeerimise tühistamise andmeid. 2.3.4 Makse- ja krediidiasutus saab saata Täitmisregistrisse andmed mak- sekonto blokeerimise/mitte-blokeerimise või blokeeringu tühista- mise/mitte-tühistamise kohta. 2.3.5 Täitmisregister saab lisada makse- ja krediidiasutuselt laekunud and- med blokeerimisavalduse esitaja andmemassiivi. 2.3.6 Blokeeringu seadja/tühistaja saab küsida Täitmisregistrilt vastuseid tema esitatud maksekonto blokeerimise või blokeeringu tühistamise kohta. 2.4 Infopäringute teosta- 2.4.1 Infopäringu teostaja saab teha temale lubatud infopäringuid. mine makse- ja kre- diidiasutustelt 2.4.2 Uurimisasutused ja teised huvitatud osapooled saavad saata and- mepäringu isikute maksekontode kohta Täitmisregistrisse. 2.4.3 Täitmisregister saab salvestada saadetud infopäringud vastava makse- või krediidiasutuse andmemassiivi. 2.4.4 Makse- või krediidiasutus saab küsida talle saadetud infopäringuid. 2.4.5 Makse- või krediidiasutus saab saata Täitmisregistrile infopäringute vastuseid. 2.4.6 Täitmisregister saab salvestada infopäringute vastuseid ning lisada need infopäringu esitaja andmemassiivi. 2.4.7 Infopäringu esitaja saab küsida tema poolt esitatud infopäringute vastuseid Täitmisregistrist. 2.5 Andmevahetus vä- 2.5.1 Arestide, infopäringute ja kontode blokeerimisega seotud andmeva- liste registritega üle hetuse jaoks saavad seotud infosüsteemid kasutada Täitmisregistri x-tee x-tee teenuseid. 2.5.2 Täitmisregistril on järgmised infopäringute x-tee teenused: 1) Konto olemasolu (isikupõhine päring), 2) Konto volitused isikutele (kontopõhine päring), 3) Konto saldo (konto- ja isikupõhine päring), 4) Konto väljavõte (konto- ja isikupõhine päring, väljavõtte faili edastamine eraldi x-tee teenusega), 5) Maksekonto väljavõtte üleslaadimine; 6) Maksekonto tegelik kasusaaja (konto- ja isikupõhine päring), 7) Hoiulaeka olemasolu (isikupõhine päring), 8) Maksekonto olemasolu uurimisasutustele (konto- ja isikupõ- hine päring), 9) Vastuseta infopäringud ning arestid/blokeeringud. 2.5.3 Täitmisregistril on järgmised arestide/blokeeringute seadmise/muut- mise/tühistamise x-tee teenused: 1) Aresti edastamised, 2) Aresti muutmised ja tühistamised, 3) Blokeeri konto, Lk 9/77 4) Vabasta kontod, 5) Isiku aktiivsed arestimisaktid, 6) Mulle saabunud asjad (kasutatakse ka infopäringute ja nende vastuste edastamiseks), 7) Saada vastused (kasutatakse ka infopäringutele vastami- seks) [Detailanalüüsi käigus selgitatakse välja, kas loobuda x-tee teenu- sest ArestimisaktideVastused (info saata SaadaVastused teenu- sega) ning täiendada x-tee teenust Isiku aktiivsed arestimisaktid.] 3. Täitmisregistri infosüsteem peab andmete ajakohasena hoidmiseks infovahetust üle x-tee Tapaisiga. 3.1 Täitemenetluse and- 3.1.1 Tapais kasutades Täitmisregistri x-tee teenust(teenuseid) saab mete uuendamine edastada täitemenetlustega seotud muudatusi Täitmisregistrisse. Täitmisregistris KASUTATUD ÄRIMÕISTED JA LÜHENDID Mõiste Selgitus Nõue Täitemenetluse mõistes ühe isiku kohustus teise ees. Ühel nõudega võib olla seotud mitu aresti. Ühel nõudel võib olla rohkem kui üks sisse- nõudja või võlgnik. Sissenõudja Täitemenetluse mõistes isik, kes on esitanud kohtutäiturile sundtäitmi- seks nõude. Ühe nõudega võib olla seotud rohkem kui üks sissenõudja, nt korteriühistu liikmed. Täitemenetlus Kohtulahendite jm. seaduses ette nähtud lahendite täitmise menetlus. Täitmisavaldus Kohtutäiturile sissenõudja poolt nõude menetlemiseks esitatav do- kument. Infopäring Info otsimise korraldus automatiseeritud infosüsteemides. Nõude menetlusse võt- Nõude vastuvõtmine, kinnitus selle kohta, et tulevikus alustab kohtutäi- mine tur antud nõude suhtes menetlust. Ametialane konto Selle analüüsi raames JUM / RIK / KPK / ja täituri büroo kasutajad. Asutus Juriidiline isik. Täitedokument Täitemenetluse seadustiku (Täitemenetluse seadustik. https://www.rii- giteataja.ee/akt/121032011035 15.09.2020.) § 2 toodud dokument, mille alusel tekib sissenõudjal nõudeõigus, näiteks kohtuotsus, millega määrati elatis. Täitemenetluse alustamise Kohtutäituri poolne kontrollimine, kas täitmisavaldus ja täidedokument eelduste kontroll on nõuetekohased ning täidetud on täitemenetluse alustamise eeldu- sed vastavalt täitemenetluse seadustikule. Arest Piirang tehingute tegemiseks. Vallasvara – vara, mida ei kanta regist- risse. Arestivaba miinimum Minimaalne summa, mis peab peale aresti kehtestamist võlgniku ka- sutusse jääma. Keelumärge Registervarale seatud piirang, mis keelab selle omanikul antud varaga tehingute tegemise. Konto Krediidi- või makseasutuses isikule avatud maksekonto ehk arveldus- konto, millel olevat raha saab klient igal ajal nõudmisel käsutada, sh teha kolmandale isikule makseid ja millele võetakse vastu laekumisi ning millele on väljastatud rahvusvaheline IBAN. Konto(de) arestimine Protsess, mille tulemusena keelatakse võlgniku konto(de)l olevate ra- haliste vahendite käsutamine arestimisaktis näidatud ulatuses ning kui arestimisakt seda nõuab, kantakse konto(de)l olev raha arestimisaktis näidatud ulatuses arestimisakti koostaja ametialasele arvelduskontole. Kui arestimise hetkel ei ole võlgniku kontol arestimisaktis näidatud ula- tuses raha, loetakse puudujäävas osas arestituks ka pärast arestimise hetke kontole laekuvad summad. Pärast arestimise hetke kontole lae- Lk 10/77 kuvad summad kantakse üle arestimisakti koostaja ametialasele arvel- duskontole kuni arestimisakti täitmiseni. Konto arestimise protsessi osad on arestimisakti koostamine, edastamine, teostamine ja täitmine. Registervara Vara, mille kandmine vastavasse riiklikusse registrisse on kohustuslik, kinnistu, auto, laev jms. Vallasvara Vara, mida ei kanta registrisse. Sisendparameeter Tunnus, mille alusel päringut teostatakse. Väljundandmed Tunnused, mis päringu vastuseks kuvatakse. Infopäringu õigusega isik Asutus või ametiisik, kes omab seadusest tulenevat õigust teha kredii- diasutustele järelepärimisi pangasaladuse avaldamiseks. Saldo - konto jääk pangapäeva lõpu seisuga eraldi valuutade lõikes. Saldo sisaldab ka broneeritud summasid. Konto volitatud isik Isik, kellel on konto omaniku ja panga vahel sõlmitud tootelepingute ko- haselt õigus algatada kontolt makseid erinevate panga kanalite kaudu (kontor, pangakaart, internetipank, mobiilipank jms) või isik, kellele on internetipanga lepinguga antud kontoinfo vaatamise õigus. Konto voli- tatud kasutajatena ei näidata isikuid, kes tegutsevad notariaalsete voli- kirjade alusel või seadusjärgseid esindajaid (juhatuse liikmed, likvidee- rijad jms), kellele ei ole tootelepinguga kontole juurdepääsuõigusi an- tud. Konto väljavõte Nimetatud kontol määratud perioodil toimunud deebet- ja kreeditkan- nete ülevaade. Kontol arestitavad vahen- Päringu töötlemise hetkel võlgniku konkreetsel arvelduskontol olevate did vahendite hulk, mille käsutamine on arestimisakti alusel võimalik kee- lata ning mis on võimalik arestimisakti koostaja ametialasele arveldus- kontole üle kanda. Saldo Konto jääk pangapäeva lõpu seisuga eraldi valuutade lõikes. Saldo si- saldab ka broneeritud summasid. Arestimisakt Andmete kogum, mille alusel peab krediidiasutus realiseerima võlgniku konto(de)l olevate vahendite käsutamise keelu arestimisaktis näidatud ulatuses. Arestimisakti koostaja Asutus või ametiisik, kes omab seadusest tulenevat õigust võlgniku vara arestimiseks ning õigust pöörata võlgniku suhtes kehtiv sissenõue võlgniku konto(de)le. Arestimisakti koostamine Toiming, millega arestimisakti koostaja pöörab sissenõude võlgniku pangakonto(de)le määrates ära konkreetse(d) konto(d) või jättes need määramata. Arestimisakti muutmine Toiming millega arestimisakti koostaja muudab enda poolt krediidi- või makseasutusele edastatud arestimisakti olekut või summat. Arestimisakti täitmine Krediidi- või makseasutus kannab võlgniku konto(de)lt raha aresti- misaktis näidatud ulatuses arestimisakti koostaja ametialasele arvel- duskontole. Arestimisakti tühistamine Toiming millega arestimisakti koostaja tühistab enda poolt arestimisak- tiga isiku kontole seatud piirangud. Blokeering Tegevus, mille käigus blokeerimisõigusega isik keelab tehingud blokee- ritaval kontol. Võimalik on keelata ainult debiteerimise tehingud või nii debiteerimise kui ka krediteerimise tehingud. IBAN (International Bank Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni poolt kindlaks määratud Account Number) standardile ja standardile EVS 876:2016 vastav rahvusvaheline konto- tunnus, millega üheselt identifitseeritakse konkreetne konto liikmesrii- gis. Kontol arestitavad vahen- Päringu töötlemise hetkel võlgniku konkreetsel arvelduskontol olevate did vahendite hulk, mille käsutamine on arestimisakti alusel võimalik kee- lata ning mis on võimalik arestimisakti koostaja ametialasele arveldus- kontole üle kanda. Kui konkreetset konto numbrit pole akti sisestatud, siis kõikidel kontodel, mida on võimalik arestida. Peakasutaja Kasutaja, kellel on oma asutuse piires teiste kasutajate lisamise õigus, RIK peakasutajal on õigus luua asutusi ja teiste asutuste peakasutajaid Lk 11/77 ning teostada teisi sisult administraatori ülesandeid. Võlgnik Isik, kelle suhtes on alustatud täitemenetlus. Ühe nõudega võib olla seotud rohkem kui üks võlgnik. Täitmisregister Nõuete ja arestide infosüsteem. e-arest Elektrooniline infopäringute ja arestide vahendamise süsteem. Riigi- , krediidi- ja makseasutuste vaheline infokanal. (Registrite ja Infosüs- teemide keskus. Teenusekirjeldus: E- Arest. https://www.rik.ee/et/muud-teenused/e-arest 08.07.2020.) ETIS Elektrooniline Täitemenetluse infosüsteem, e-Täituri sünonüüm. e-Toimik Keskne süsteem, kuhu on koondatud tsiviil-, haldus- , kriminaal- ja väär- teomenetluse andmed ja dokumendid, nendega seotud toimingud, muu andmestik ja protsessid. (Registrite ja Infosüsteemide keskus. E-Toi- mik. https://www.rik.ee/et/e-toimik 08.07.2020.) e-Täitur Elektrooniline täitemenetluse infosüsteem. KOV Kohalik omavalitsus MIS Politsei- ja Piirivalveameti poolt kasutatav Menetluse infosüsteem. PPA Politsei- ja Piirivalveamet RR Rahvastikuregister ÄR Äriregister TARN Täitemenetlusregistri avalik-õiguslike rahaliste nõuete jaotamise süs- teem. TÄITIS Vana täitemenetluse infosüsteem. TARA Riigi autentimisteenus (https://www.ria.ee/et/riigi-infosusteem/eid/part- nerile.html#tara) eesti.ee riigiportaal, kust leiab avalikke e-teenuseid ja informatsiooni riigiga seo- tud toiminute kohta (Riigi Infosüsteemide ameti kodu- leht. https://www.ria.ee/et/riigi-infosusteem/riigiportaal.html 08.07.2020.). Tapais Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja infosüsteem, mis toetab kohtu- täiturite ametitegevust läbi vajalike andmete töötluse, sh päringute teos- tamise X-teel. Täpsem info: https://www.riha.ee/Infos%C3%BCstee- mid/Vaata/tapais (05.04.2021). Lk 12/77 ARHITEKTUUR Alltoodud joonis on Tellija esmane nägemus Täitmisregistri arhitektuurist. Pakkujal on õigus tööde käi- gus teha arhitektuuri puudutavaid muudatusettepanekuid, mille osas hindab Tellija nende põhjendatust ning vajalikkust ja annab kirjaliku kinnituse muudatusettepaneku sobivuse osas. Lk 13/77 ÄRIPROTSESSID Käesolevas peatükis kirjeldatakse Täitmisregistriga seotud tööprotsessid. Äriprotsessides on osalisteks kohtutäiturid, uurimisasutused, pangad ning tavakodanikud. Täitemenetluse algatamine, menetlemine ja lõpetamine Täitemenetluse algatamiseks esitab sissenõudja kohtutäiturile täitmisavalduse koos jõustunud täitedo- kumendiga. Täitmisavalduse vorm on kirjeldatud kohtutäiturimäärustikus lisas 5 ja täitedokumentide lõp- liku nimekirja leiab täitemenenetluse seadustikust. Kohtutäitur kontrollib, kas esitatud dokumentide põh- jal saab alustada täitemenetlust või vajadusel palub sissenõudjal esitada täiendavat infot. Kohtutäituril on õigus enne täitemenetluse alustamist küsida sissenõudjalt ettemaksu. Kui kõik eeltingimused on täi- detud, siis loob kohtutäitur elektroonilise täitetoimiku ja informeerib võlgnikku täitemenetluse alustami- sest. Menetluse käigus saab kohtutäitur läbi viia erinevaid täitetoiminguid, sealhulgas näiteks võlgniku vara arestimise ja müügi, kuniks nõue on täidetud, aegunud või lõpetatud muul põhjusel. Täitemenetluse lõpetamisel teeb kohtutäitur vastava märke elektroonilisse täitetoimikusse. Hetkel on täitemenetluste andmed killustunud erinevate infosüsteemide vahel ning tavakodanikul puu- dub võimalus saada täielikku ülevaadet ühest kohast. Täitemenetluste menetlemine toimub kohtutäituri programmis (nt Taavet) või Tapaises. Osa kohtutäitureid menetleb ka E-täituris (ETIS). Arestide seadmine, muutmine ja tühistamine Konto arestimine on tegevus, mille käigus arestimisõigusega isik (nt kohtutäitur) koostab teise isiku kontol olevale varale arestimisakti ja edastab selle krediidiasutusele täitmiseks. Arest võib olla makse- juhisega või maksejuhiseta ning aresti saab seda juba olemasolevale pangakontole või tulevikus ava- tavale pangakontole. Viimasel juhul jääb arest krediidiasutuses ootele kuni konto avatakse ning see koheselt arestitakse. Lisaks aresti seadmisele on võimalik seatud areste muuta ja tühistada. Täna toimib aresti seadmine, muutmine ja tühistamine protsessi alusel, mille koondnimetus on aresti menetlemine. Erinevused aresti menetlemise erinevate juhtude vahel esinevad vaid edastatavate and- mete osas, protsess on kõigil juhtudel sama. Üldjuhul toimub Tapaise ja krediidi- ja makseasutuse vahel, kuid protsessis võib osaleda ka EMTA nii kohtutäituri kui ka krediidiasutuse rollis. Ka sel juhul on aresti menetlemise protsess sama. Aresti menetlemine koosneb neljast etapist: 1. aresti andmete edastamine aresti seadja infosüsteemist Täitmisregistrisse; 2. aresti andmete edastamine Täitmisregistrist krediidi- ja makseasutusele ning aresti seadmine (muutmine, tühistamine) krediidiasutuses; 3. aresti info edastamine krediidi- ja makseasutusest Täitmisregistrisse; 4. aresti info edastamine aresti seadja infosüsteemi. Alloleval joonisel on toodud arestidega seonduva info liikumine infosüsteemide vahel. Lk 14/77 Juhul kui arestimisakti koostamise hetkel ei ole pangas isikul pangakontot avatud, informeerib sellest krediidi- ja makseasutus aresti seadjat. Siiski info aktiivse arestimisakti kohta jääb Täitmisregistrisse ning on eraldi x-tee teenusega makse- ja krediidiasutuse poolt päritav. Kui minnakse pangakontorisse kontot avama, siis on võimalus pankadel teha päring kas antud pangale on antud isiku kohta esitatud arestimisakt. Alloleval joonisel on toodud antud erijuht. Krediidi- ja makseasutuste infopäringute teostamine Infopäringuid krediidi- ja makseasutustele teostavad uurimisasutused (nt EMTA, RAB, PPA) läbi loo- dava Täitmisregistri. Praegu toimub infovahetus läbi E-aresti. Kuigi luuakse uus infosüsteem, jääb in- fovahetuse loogika osapoolte vahel samaks. Muutub vaid see, et infopäringute esitamine ja neile vas- tamine hakkab toimuma jooksvalt. Põhijoontes esitavad uurimisasutused x-tee teenusega päringu E-arestile, mis salvestab selle oma andmebaasis. Mingi aja tagant küsivad krediidi- ja makseasutused neil edastatud infopäringuid, mille peale E-arest saadab esitatud päringud. Pangad koostavad vastused ning saadavad need E-aresti. Viimane salvestab need oma andmebaasi. Mingi perioodi tagant küsivad uurimisasutused nende pä- ringutele saabunud vastuseid. Kui vastus on olemas, siis E-arest saadab selle neile. Lk 15/77 Alloleval joonisel on kujutatud infopäringute teostamine läbi E-aresti. Kontode blokeeringu seadmine ja tühistamine Konto blokeerimine on tegevus, mille käigus blokeerimisõigusega isik keelab tehingud blokeeritaval kontol. Võimalik on keelata ainult debiteerimise tehingud või nii debiteerimise kui ka krediteerimise te- hingud. Konto blokeering on arestide suhtes ülimuslik – kui kontol on nii arest kui ka blokeering, peatub blokee- ringu ajaks arestide täitmine. Täna on E-Arestis küll loodud võimalus blokeeringu andmete vahetamiseks, kuid reaalselt see ei tööta, kuivõrd teised osapooled ei ole enda infosüsteeme võimelised blokeeringu andmeid vahetama ning seega toimub blokeeringute seadmine ja tühistamine väljaspool infosüsteeme. Siiski tuleb vastav tehni- line valmisolek luua Täitmisregistrisse. Konto blokeerimiseks tuleb saata vastav päring Täitmisregistrile. Viimane salvestab selle meta-andmed oma andmebaasi. Mingi perioodi tagant küsivad makse- ja krediidiasutused neile saabunud päringuid. Täitmisregister tagastab nende pärimise peale esitatud blokeeringu andmed. Makse- või krediidiasutus teostab toimingud ning saadab vastuse Täitmisregistrisse. Viimane salvestab info andmebaasi. Mingi perioodi tagant küsib blokeeringu seadja tema avaldusele laekunud vastuseid. Täitmisregister edastab need. Alloleval joonisel on kirjeldatud blokeeringu seadmise/tühistamise protsess. Lk 16/77 Lk 17/77 HANKE TULEMITE NÕUETE KIRJELDUS Üldnõuded kogu Täitmisregistri veebiliidesele Tunnus Nõude kirjeldus TRN1 Ühel kasutajal tohib olla üks aktiivne kasutussessioon. TRN2 Kasutussessioon peab aeguma 30 minuti möödumisel pärast seda, kui kasutaja min- geid toiminguid ei teosta. Sessiooni aegumisel tuleb kasutajal kuvada selle kohta teavitus ja pakkuda võimalust sessiooni pikendamiseks. TRN3 Sessiooni aegumise aeg peab olema seadistatav konfiguratsioonifailis. Esileht Esilehel kuvatakse kasutajale üldinfo täitmisregistri kohta ning täitemenetluste üldine statistika. Lk 18/77 Tunnus Nõude kirjeldus Täitmisregistri esilehel kuvatakse järgmine: 1) Täitmisregistri logo, TRN4 2) Keelevaliku nupp, 3) Täitmisregistrisse sisse logimise nupp, 4) Täitmisregistrit tutvustav lõik, 5) Täitemenetluste statistika. TRN5 Kasutaja peab saama valida, millises keeles veebilehe info on kuvatud. Valikus on eesti, vene ja inglise keel. TRN6 Vaikimisi kuvatakse Täitmisregistri esileht eesti keeles. TRN7 Täitmisregistri tutvustavasse lõiku peab olema võimalik lisada vähemalt teksti, graa- fikuid, linke ja videoid. TRN8 Täitemenetluste statistika osas kuvatakse Täitmisregistri andmebaasis olevatel and- metel baseeruvat infot. Peakasutaja saab valida, milliseid andmeid sinna kuvatakse. TRN9 Esilehel kuvatav info on reaalajas muutuv – st iga lehe värskendamisega. TRN10 Nupp Logi sisse viib kasutaja RIA autentimisteenusesse Tara, kus kasutaja valib so- biva sisenemisviisi. TRN11 Kasutaja peab saama autentida, kas mobiil-ID-d, ID-kaarti või Smart-ID-ga. Kui isik on end autentinud, siis teeb Täitmisregister automaatselt päringu isikukoodi TRN12 alusel äriregistrisse ning küsib antud isikuga kehtivaid seoseid äriühingute, ettevõ- tete, kohalike omavalitsuste, ühingute jms andmeid (nimi, registrikood ning isiku roll). Isik peab vähemalt olema antud üksuste juhatuse liige või esindusõiguslik isik (de- tailanalüüsi käigus võib rollide loetelu täieneda/muutuda). Äriregistrist saadud andmete põhjal luuakse automaatselt Täitmisregistrisse isikuga seotud asutus, millel on vähemalt järgmised andmed: 1) Asutuse nimi, TRN13 2) E-post, 3) Telefon, 4) Aadress. Isiku roll antud loodud asutuses on asutuse haldur (vt Kasutajate, asutuste ja õiguste haldamine). TRN14 Enne uue asutuse loomist kontrollitakse, kas sama registrikoodiga ning mitte-kustu- tatud asutus on juba Täitmisregistris olemas. Kui on, siis seostatakse autentinud isik sellega ning vajadusel uuendatakse asutuse andmeid. TRN15 Autenditud kasutaja suunatakse vahelehele, kuhu kuvatakse rollivaliku aken. Lk 19/77 Kasutaja autentimine ja rolli valik Täitmisregistri kasutaja logib veebiliidesesse sisse ning vajadusel valib omale sobiva rolli. Joonisel on kujutatud autenditud kasutaja rollivalik. Selline vorm kuvatakse üksnes siis, kui kasutajal on mitu rolli. Tunnus Nõude kirjeldus Rollivaliku aken kuvatakse autenditud kasutajale ainult siis, kui talle on antud Täit- misregistris volitus, loodud ametialane konto või esindusõigus äriregistri andmetel. Rollivaliku kuvamisel tuleb lähtuda kolmest allikast: TRN16 1) Täitmisregistri volituste moodul (füüsiline isik on volitanud teist füüsilist isi- kut); 2) Täitmisregistri kasutajate haldus (asutused ja nende kasutajad); 3) Äriregister. Kõik autentinud kasutaja rollid kuvatakse rollivalikus järgmisel kujul: „nimi/eesnimi perenimi“ + „(isikukood/registrikood)“ + roll. TRN17 Rolli ei kuvata sisse loginud kasutaja enda andmete juures, nt „Katrin Maasikas (4385748284). Asutuse/isikuga seotud kuvatavad rollid on järgmised: TRN18 1) Peakasutaja – viitab RIK-i töötaja rollile „peakasutaja“; nt Registrite ja Info- süsteemide Keskus (70000310) peakasutaja; 2) Veebiliidese haldur – viitab ametiasutuse rollile „veebiliidese haldur“, nt Koh- tutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (74002523) veebiliidese haldur; 3) Haldur – viitab „asutuse haldur“ rollile; nt Swedbank AS (10060701) haldur; Lk 20/77 4) Kasutaja – viitab „asutuse kasutaja“ rollile; nt AS SEB Pank (10004252) ka- sutaja; 5) Volitatud esindaja – isik, kes on läbi Täitmisregistri volituste mooduli määra- tud teise isiku täitemenetlusi nägema, nt Malle Maasikas (47509127583) vo- litatud esindaja; 6) Juhatuse liige – isik, kes on Äriregistri andmetel juhatuse liige; nt AS SEB Pank (10004252) juhatuse liige; 1) Esindusõiguslik isik – isik, kes on Äriregistri andmetel kohaliku omavalitsuse esindusõiguslik isik; nt Türi linnavalitsus (75006279) esindusõiguslik isik; 2) Eestkostja – isik, kes on oma alaealiste laste/eestkostetavate eestkostja, nt Pille Linn (583094853) eestkostja. Rolle võib detailanalüüsi käigus lisanduda või rollide nimetused muutuda/täieneda. TRN19 Mitut esindusõigust või rolli omaval kasutaja saab rolli vahetada päises olevast rolli- valikust. Varasemalt Täitmisregistrisse sisse loginud kasutajad, kes valivad asutusega seotud TRN20 rolli, tehakse automaatselt päring äriregistrisse. Kui äriregistrist tagastatakse, et an- tud asutus on kustutatud, siis kuvatakse kasutajale vastav teade ning kasutajal ei ole võimalik näha asutusega seotud andmeid. Asutuse kustutamise kuupäev märgitakse asutuse andmetesse kehtivuse lõpu kuupäevaks. Autenditud kasutajale kuvatakse portaali mooduleid tutvustav vaheleht, kust kasutaja saab liikuda talle sobivale lehele. Allolevas tabelis on toodud vahelehe kuvamisega seotud nõuded. Tunnus Nõude kirjeldus TRN21 Autentinud kasutajale kuvatakse mooduleid tutvustav vaheleht. TRN22 Vaheleht kuvatakse kasutajale peale portaali sisse logimist. Lk 21/77 TRN23 Lehele saab tagasi liikuda vajutades Täitmisregistri logol. TRN24 Vahelehel olevat teksti, pealkirju ning linke (nupud) saab peakasutaja muuta (tekste muuta, märkida mittenähtavaks jne). TRN25 Vahelehel on tutvustav tekst iga päises toodud mooduli kohta ning link (nupp) sellele. Mooduleid tutvustavalt vahelehelt saab nuppude abil liikuda järgmistesse mooduli- tesse ja vaadetele: 1) Tavakasutaja: sissenõudjale, võlgnikule, minu arestid, minu volitused, päring (elatisvõlgnevused ja täitemenetlused), alaealiste laste/eestkostetavate täi- temenetluste juurde; 2) Volitatud isik vastavalt antud volituse ulatusele, aga maksimaalselt mooduli- tesse sissenõudjale, võlgnikule, minu arestid ning päring (elatisvõlgnevused TRN26 ja täitemenetlused). 3) Asutuse kasutaja (asutuse haldur ja kasutaja) näeb viiteid moodulitele vas- tavalt talle antud õigustele, aga maksimaalselt viiteid sissenõudjale, võlgni- kule, minu arestid, päring (elatisvõlgnevused ja täitemenetlused, arestid), asutused. 4) Peakasutaja ja veebiliidese haldur näeb viiteid moodulitele vastavalt talle an- tud õigustele, aga minimaalselt on näha viidet asutustele ning otsingule (täi- temenetluste detailpäring). Üldnõuded autentinud kasutaja vaatele Allolevas tabelis on toodud nõuded sisse loginud kasutajate veebiliidese vaadetele. Tunnus Nõude kirjeldus Veebilehe päises kuvatakse järgmised elemendid: 1) keelevalik (valikus eesti, vene, inglise keel); TRN27 2) sisse loginud kasutaja ees- ja perenimi; 3) rollivalik; 4) nupp Logi välja. TRN28 Rollivalikus kuvatakse nõuetes kirjeldatud info selle erinevusega, et isiku enda kohta kuvatakse Eraisik või ei kuvata üldse rolli. Lehe põhiosas on: TRN29 1) registri logo 2) peamenüü punktid (kuvatakse vastavalt isikule antud õigustele), sh Abi. Lk 22/77 TRN30 Jaluses kuvatakse kontaktinfo, viited olulisematele infosüsteemidele, veebilehtedele ning EL Euroopa Regionaalarengu Fondi logo. TRN31 Veebilehe jaluses olevaid tekste ning viiteid peab olema võimalik peakasutajal hal- lata. TRN32 Kui kasutaja vajutab nuppu Logi välja, suunatakse ta Täitmisregistri esilehele. TRN33 Kui kasutaja liigub menüüpunktile Abi, suunatakse kasutaja Täitmisregistri abiinfo lehele. Abiinfo lehel on Täitmisregistri veebiliidest puudutavate funktsionaalsuste ka- sutusjuhised. TRN34 Kõikidesse moodulitesse peab olema võimalik lisada ja muuta antud moodulis kuva- tava info lühikirjeldust. Antud õigus on peakasutajal ning veebiliidese halduril. Sissenõudja täitemenetlused Sissenõudjad näevad peale veebiliidessesse sisse logimist temaga või talle antud volituse raames isiku/asutuse täitemenetlusi. Joonisel on näha sissenõudja täitemenetlusi ja nende detailandmeid. Allolevas tabelis on toodud sissenõudja täitemenetluste koondvaate nõuded. Lk 23/77 Tunnus Nõude kirjeldus TRN35 Sissenõudjale vaade avaneb ainult autentinud kasutajale. TRN36 Kasutajale kuvatakse täitemenetluse andmed, kus kasutaja on sissenõudja või sis- senõudja esindaja. TRN37 Vaikimisi avaneb aktiivsete täitemenetluste vaade (täitmisavalduse seisund on ME- NETLUSES). TRN38 Täitemenetluste puudumisel kuvatakse kasutajale teade Täitemenetlused puudu- vad. Kui sisse loginud kasutaja on eraisiku rollis (st ei ole asutuse kasutaja või Täitmisre- gistris volitatud isik), siis nupu Näita minu alaealiste laste/eestkostetavate menetlusi vajutamisel toimib süsteem järgmiselt: 1) tehakse automaatselt päring rahvastikuregistrisse ning küsitakse antud isi- TRN39 kuga seotud laste/eestkostetavate andmed; 2) kuvatakse kasutajale rollivaliku leht; 3) rahvastikuregistrist saadud andmete alusel kuvatakse rollivalikus isiku eest- kostetava rollid: “eestkostetava nimi + isikukood sulgudes + eestkostja“. 4) Eestkostetava rolli valinud kasutaja suunatakse tagasi Sissenõudja mooduli lehele, kus kuvatakse eestkostetava täitemenetlused (eestkostetav on sis- senõudja rollis). TRN40 Ühe kasutussessiooni jooksul teostatakse rahvastikuregistrisse isiku eestkosteta- vate päring sama isiku kohta üks kord. TRN41 Kui kasutajaga ei ole seotud menetluses või peatatud või lõpetatud täitemenetlusi, siis vastavaid valiknuppe kasutajale ei kuvata. TRN42 Lõpetatud täitemenetluse vaates kuvatakse täitmisavaldusi, mille seisund on LÕPE- TATUD. TRN43 Peatatud täitemenetluse vaates kuvatakse täitmisavaldusi, mille seisund on PEATA- TUD. TRN44 Vaikimisi järjestatakse menetlused alustamise kuupäeva järgi alates uuematest. TRN45 Kui kasutaja liigub vaadete vahel, siis avatakse talle alati suletud detailandmetega tabel. TRN46 Täitemenetluse vaadet (sh täitemenetluse detailandmeid) saab alla laadida pdf-, csv- , xlsx-formaadis väljavõttena. TRN47 Väljavõtte lõppu lisatakse andmekogu nimetus ja väljavõtte genereerimise kuupäev. TRN48 Täitemenetluste valik on raadionupp, mis võimaldab navigeerimise kehtivate ja lõp- penud täitemenetluste vaadete vahel. TRN49 Tabeli igas reas on ikoon (näiteks +), mis avab vastava rea detailandmed. Lk 24/77 TRN50 Tabelil on ikoon (näiteks +/-), mis avab/suleb kõigi võlgnevuste detailandmed. TRN51 Tabeli veerge peab saama sorteerida vastavalt nende väärtusele: alfabeetiliselt/kas- vavalt/kahanevalt. TRN52 Tabeli veergudel võlgnik ja kohtutäitur on võimalik rakendada filtrit. TRN53 Korraga peab saama rakendada mitu filtrit. TRN54 Filtriks saab valida vaid veerus esinevaid väärtusi. TRN55 Vaikimisi järjestatakse nõuded menetluse alustamise kuupäeva järgi alates uuema- test. Kehtiva täitemenetluse kohta kuvatakse kasutajale: 1. menetluse alustamise kuupäev, 2. täiteasja number, 3. võlgniku ees- ja perenimi või nimi, TRN56 4. kohtutäituri nimi, 5. põhinõude jääk (eurodes), 6. arestid: a. arestimise kuupäev, b. aresti liik, c. arestitav summa, d. arestivaba miinimum. TRN57 Kohtutäituri nimi kuvatakse lingina, millele vajutades avab modaalaken kohtutäituri bürooandmetega (hallatav Asutused moodulis). TRN58 Sissenõudjale kuvatakse ainult tema (või tema eestkostetava/alaealise lapse) nõude alusel seatud arveldusarve areste. Lõpetatud täitemenetluste kohta kuvatakse kasutajale: 1. menetluse alustamise kuupäev, TRN59 2. täiteasja number, 3. võlgniku ees- ja perenimi või nimi, 4. kohtutäituri nimi, 5. jääk, 6. täitemenetluse lõpetamise kuupäev. Täitemenetluse detailandmete vaates kuvatakse kasutajale: 1. täitmisavalduse number, 2. täitmisavalduse esitamise aeg, TRN60 3. täitemenetluse seisund, 4. nõude suurus (eurodes), 5. täitmisavalduse dokument, 6. täitedokument, 7. kehtivate aresti(de) info. Lk 25/77 TRN61 Lisaks dokumendi nimetusele kuvatakse dokumendi kuupäeva. TRN62 Dokumendi nimetus kuvatakse lingina, millele vajutades avaneb dokumendi fail. Lk 26/77 Võlgniku täitemenetlused Autenditud kasutajale kuvatakse täitemenetlused, kus ta on võlgniku rollis. Joonisel on toodud kehtivad täitemenetlused, kus kasutaja on võlgnik. Allolevas tabelis on toodud „Võlgnikule“ vaate nõuded. Tunnus Nõude kirjeldus TRN63 "Võlgnikule" vaade avaneb ainult autentinud kasutajale. TRN64 Kasutajale kuvatakse täitemenetluse andmed, kus kasutaja on võlgnik või võlgniku esindaja. TRN65 Vaikimisi avaneb aktiivsete täitemenetluste vaade (täitmisavalduse seisund on ME- NETLUSES või PEATATUD). Lk 27/77 Kui sisse loginud kasutaja on eraisiku rollis (st ei ole asutuse kasutaja või Täitmisre- gistris volitatud isik), siis nupu Näita minu alaealiste laste/eestkostetavate menetlusi vajutamisel toimib süsteem järgmiselt: 1) tehakse automaatselt päring rahvastikuregistrisse ning küsitakse antud isi- TRN66 kuga seotud laste/eestkostetavate andmed; 2) kuvatakse kasutajale rollivaliku leht; 3) rahvastikuregistrist saadud andmete alusel kuvatakse rollivalikus isiku eest- kostetava rollid: “eestkostetava nimi + isikukood sulgudes + eestkostja“; 4) Eestkostetava rolli valinud kasutaja suunatakse tagasi Võlgnikule mooduli lehele, kus kuvatakse eestkostetava täitemenetlused (eestkostetav on võlgniku rollis). TRN67 Ühe kasutussessiooni jooksul teostatakse rahvastikuregistrisse isiku eestkosteta- vate päring sama isiku kohta üks kord. TRN68 Täitemenetluste puudumisel kuvatakse kasutajale teadet Aktiivsed täitemenetlused puuduvad. TRN69 Lõpetatud täitemenetluse puudumisel kuvatakse kasutajale teadet Lõpetatud täi- temenetlused puuduvad. TRN70 Lõpetatud täitemenetluse vaates kuvatakse täitmisavaldusi, mille seisund on LÕPE- TATUD. TRN71 Vaikimisi järjestatakse nõuded menetluse alustamise kuupäeva järgi alates uuema- test. TRN72 Kui kasutaja liigub vaadete vahel, siis avatakse talle alati suletud detailandmetega tabel. TRN73 Täitemenetluse vaadet (sh täitemenetluse detailandmeid) saab alla laadida pdf-, csv- ning xlsx-formaadis väljavõttena. TRN74 Väljavõtte lõppu lisatakse andmekogu nimetus ja väljavõtte genereerimise kuupäev. TRN75 Kehtivate ja lõppenud täitemenetluste valik on radiobutton, mis võimaldab navigee- rimise kehtivate ja lõppenud täitemenetluste vaadete vahel. Kehtiva täitemenetluse kohta kuvatakse kasutajale: 1. menetluse alustamise kuupäev, TRN76 2. täiteasja number, 3. Sissenõudja ees- ja perenimi või nimi, 4. Kohtutäituri nimi, 5. nõude jääk (eurodes), 6. viivis. TRN77 Kohtutäituri nimi kuvatakse lingina, millele vajutades avab modaalaken kohtutäituri büroo andmetega (hallatav asutused moodulis). TRN78 Viivise lahtri pealkirja juures kuvatakse infonuppu Täpse viivise summa saamiseks tuleb pöörduda kohtutäituri poole. Lk 28/77 Lõpetatud täitemenetluste kohta kuvatakse kasutajale: 1. menetluse alustamise kuupäev, TRN79 2. täiteasja number, 3. sissenõudja ees- ja perenimi või nimi, 4. kohtutäituri nimi, 5. täitemenetluse lõpetamise kuupäev, 6. täitemenetluse lõpetamise põhjus. TRN80 Tabeli igas reas on ikoon (näiteks +), mis avab vastava rea detailandmed. TRN81 Tabelil on ikoon (näiteks +/-), mis avab/suleb kõigi võlgnevuste detailandmed. TRN82 Tabeli veerge peab saama sorteerida vastavalt nende väärtusele: alfabeetiliselt/kas- vavalt/kahanevalt. TRN83 Tabeli veerge peab saama filtreerida. TRN84 Korraga peab saama rakendada mitu filtrit. TRN85 Filtriks saab valida vaid veerus esinevaid väärtusi. Kehtiva täitemenetluse detailandmete vaates kuvatakse kasutajale: 1. täitemenetluse seisund - MENETLUSES, PEATATUD, 2. nõude suurus (eurodes), 3. täiteasja kulu (eurodes), 4. kohtutäituri tasu (eurodes), TRN86 5. täitekulude jääk (eurodes), 6. täitemenetlusega seotud dokumendid liigiga: a) täitedokument, b) täitmisteade, c) täitmisavaldus, d) kohtutäituri tasu otsus; 7. kehtivate aresti(de) info. TRN87 Lisaks dokumendi nimetusele kuvatakse dokumendi kuupäeva. TRN88 Dokumendi nimetus kuvatakse lingina, millele vajutades avaneb dokumendi fail. TRN89 Võlgnevuse detailandmetes kuvatakse vaid selle konkreetse täitemenetlusega seo- tud arveldusarve arestid. Lk 29/77 Arestide kohta kuvatakse järgmised andmed: 1. arestimise kuupäev, TRN90 2. konto number, 3. aresti liik, 4. arestitav summa, 5. arestivaba miinimum. Lõpetatud täitemenetluse detailandmete vaates kuvatakse kasutajale: 1. täitemenetluse seisund – LÕPETATUD, 2. lõpetamise põhjus, 3. nõude suurus (eurodes), 4. nõude jääk (eurodes), 5. viivis (eurodes), TRN91 6. täiteasja kulu (eurodes), 7. kohtutäituri tasu (eurodes), 8. täitekulude jääk (eurodes), 9. täitemenetlusega seotud dokumendid liigiga: a) täitedokument, b) täitmisteade, c) täitmisavaldus, d) kohtutäituri tasu otsus. Võlgniku arestid ja keelumärked Joonisel on näha sisse logitud kasutaja arestid ja keelumärked. Lk 30/77 Allolevas tabelis on toodud isiku arestide ja keelumärgetega seotud vaate üldnõuded. Tunnus Nõude kirjeldus TRN92 Minu arestid vorm avaneb ainult autentinud kasutajale. TRN93 Kasutajale kuvatakse andmeid arestide ja keelumärgete kohta, mis on seotud täi- temenetlustega, kus kasutaja on võlgnik või võlgniku esindaja. TRN94 Kuvatakse aktiivsete arestide ja keelumärgete andmeid. TRN95 Arestide ja/või keelmärgete puudumisel kuvatakse kasutajale teadet Aktiivsed ares- tid või keelumärked puuduvad. TRN96 Nupp Ava kõik võimaldab kõikide lõõtsade üheaegse avamise. TRN97 Nupp Sulge kõik võimaldab kõikide lõõtsade üheaegse sulgemise. TRN98 Nupp Sulge kõik kuvatakse, kui vähemalt üks lõõts on avatud. Kui sisse loginud kasutaja on eraisiku rollis (st ei ole asutuse kasutaja või Täitmisre- gistris volitatud isik), siis nupu Näita minu alaealiste laste/eestkostetavate menetlusi vajutamisel toimib süsteem järgmiselt: 1) tehakse automaatselt päring rahvastikuregistrisse ning küsitakse antud isi- TRN99 kuga seotud laste/eestkostetavate andmed; 2) kuvatakse kasutajale rollivaliku leht; 3) rahvastikuregistrist saadud andmete alusel kuvatakse rollivalikus isiku eest- kostetava rollid: “eestkostetava nimi + isikukood sulgudes + eestkostja“; 4) eestkostetava rolli valinud kasutaja suunatakse tagasi Minu arestid mooduli lehele, kus kuvatakse arestid ja keelumärked, mis on seotud eestkostetava täitemenetlustega (eestkostetav on võlgniku rollis). TRN100 Ühe kasutussessiooni jooksul teostatakse rahvastikuregistrisse isiku eestkosteta- vate päring sama isiku kohta üks kord. Kasutajale kuvatavad andmed on jagatud vahepealkirjadeks: 1. arveldusarve arestid: a) arestid ja b) blokeeringud; TRN101 2. blokeeringud; 3. registervara; 4. vallasvara arestid; 5. töötasu arestid; 6. nõuded kolmandate isikute vastu. TRN102 Vahepealkirjad avanevad lõõtsana. TRN103 Vaatel kuvatakse vaid need blokid, millel on sisu (näiteks kui pole ühtegi arvel- dusarve aresti, siis seda pealkirja ega tabelit ei kuvata). Lk 31/77 TRN104 Kõiki tabeli veerge on võimalik sorteerida vastavalt nende väärtusele: alfabeetili- selt/kasvavalt/kahanevalt. TRN105 Võimalik on rakendada mitu filtrit samal ajal – kuvatavad read peavad vastama kõi- gile tingimustele. TRN106 Filtriks saab valida vaid veerus esinevaid väärtusi. TRN107 Vaikimisi järjestatakse arestid/keelumärked Täitmisregistris registreeritud kuupäeva järgi alates uuematest. TRN108 Aresti järjekohad arvutatakse iga aresti lisandumise korral ümber. TRN109 Vaikimisi järjestatakse arestid ja keelumärked nende seadmise kuupäeva järgi alates uuematest. TRN110 Nii koondvaate kui iga aresti või keelumärke liigi kaupa saab genereerida pdf-, csv- ja xls-formaadis väljavõtet. TRN111 Väljavõtte jalusesse lisatakse andmekogu nimetus ja väljavõtte genereerimise kuu- päev. Joonisel on näha isiku arveldusarve arestid ning blokeeringud. Allolevas tabelis on toodud isiku arveldusarve arestide ja blokeeringute vaate nõuded. Tunnus Nõude kirjeldus TRN112 Arveldusarve areste kuvatakse kasutajale pangakontode kaupa (panga nimetus ja konto number). TRN113 Iga arestiga seotud konto kohta kuvatakse arestid eraldi. Lk 32/77 TRN114 Arveldusarve arestid kuvatakse grupeerituna pankade kaupa. Iga pangakonto aresti kohta kuvatakse järgmised andmed: 1. järjekoha number, 2. arestimisakti koostamise kuupäev, TRN115 3. aresti liik, 4. arestitav summa, 5. arestivaba miinimum, 6. täiteasja number, 7. menetluse läbiviija. Blokeeringu kohta kuvatakse: TRN116 1. blokeeringu seadmise kuupäev, 2. konto number, 3. blokeeringu seadnud asutuse nimetus. Arveldusarve aresti järjekoha numbri arvutamise loogika: 1. Kõige esimese järjekoha saavad RAB arestid, seejärel elatise arestid ning TRN117 siis alles ülejäänud arestid. Eristamine toimub vastavalt aresti klassifikaato- rile. 2. Kui isikul on mitu sama liigiga aresti, siis määratakse järjekord aresti edas- tamise kuupäeva järgi: kõige esimese järjekoha saavad varasemalt seatud arestid. TRN118 Arveldusarve aresti järjekoht arvutatakse arveldusarve põhiselt. Aresti liigid on: TRN119 1. maksejuhisega arest, 2. maksejuhiseta arest. TRN120 Aresti liigi juures kuvatakse infonuppu aresti liikide selgitusega. TRN121 Arestivaba miinimumi info laekub Tapaisest. TRN122 Arestiga seotud täitemenetluse läbiviija (kohtutäitur) nime kuvatakse lingina, millele vajutades avaneb modaalaken menetluse läbiviija andmetega (andmekomplekt, mis sisestatakse Täitmisregistri peakasutaja poolt Asutused moodulis). Alloleval joonisel on näha isiku varale seatud arestid ja keelumärked. Lk 33/77 Tabelis on toodud isiku varaga seotud arestide ja keelumärgete kuva nõuded. Tunnus Nõude kirjeldus Registervaraga seotud arestide ja keelumärgete kohta kuvatakse kasutajale: 1. järjekoha number; TRN123 2. piirangu liik: a) keelumärge, b) arest; 3. aresti või keelumärke seadmise kuupäev; 4. täiteasja number; 5. menetluse läbiviija. TRN124 Registervara arestid on grupeeritud vastavalt registervara numbrile. TRN125 Järjekoha numbri arvutab Täitmisregistris vastavalt aresti/keelumärke seadmise kuu- päevale - varaseim kuupäev saab järjekoha 1, järgmine 2 jne. TRN126 Registervara arestide järjekoht arvutatakse registervara põhiselt. Joonisel on näha isiku vallasvarale seatud arestid. Lk 34/77 Allolevas tabelis on toodud isiku vallasvaraga seotud arestide kuva nõuded. Tunnus Nõude kirjeldus Vallasvara arestide kohta kuvatakse kasutajale: TRN127 1. vara kirjeldus, 2. arestimisakti koostamise kuupäev, 3. täiteasja number, 4. menetluse läbiviija. TRN128 Menetluse läbiviija lahtrisse kuvatakse kohtutäituri nimi. Nimele klikates avaneb kohtutäituri büroo info. Joonisel on näha isiku töötasude arestid. Järgnevalt on toodud isiku töötasude arestide kuvaga seotud nõuded. Tunnus Nõude kirjeldus Töötasu arestide kohta kuvatakse kasutajale: 1. järjekoha number, TRN129 2. kirjeldus, 3. arestivaba miinimum, 4. arestimisakti koostamise kuupäev, 5. täiteasja number, 6. menetluse läbiviija. TRN130 Järjekoha numbri arvutab Täitmisregister iga töökoha kohta eraldi (sama töökoht tuvastatakse kattuva (registri)koodi järgi) - vastavalt aresti seadmise kuupäevale - varaseim kuupäev 1, edasi+1. TRN131 Töötasu arestide järjekohad arvutatakse iga töökoha kohta eraldi. Töökoha sama- sust näitab sama (registri)kood. TRN132 Varasemalt seatud arest asub järjekorras eespool. TRN133 Menetluse läbiviija lahtrisse kuvatakse kohtutäituri nimi. Nimele klikates avaneb kohtutäituri büroo info. Joonisel on toodud nõuded kolmandatele isikute vastu. Lk 35/77 Järgnevalt on toodud kolmandate isikute arestide kuvaga seotud nõuded. Tunnus Nõude kirjeldus Nõuded kolmandate isikute kohta kuvatakse kasutajale: TRN134 1. kirjeldus, 2. arestimisakti koostamise kuupäev, 3. täiteasja number, 4. menetluse läbiviija. TRN135 Menetluse läbiviija lahtrisse kuvatakse kohtutäituri nimi. Nimele klikates avaneb kohtutäituri büroo info. Lk 36/77 Täitemenetluste infopäringud Täitmisregistri veebiliideses on võimalik eraisikutel ning asutuste esindajatel teha infopäringuid teiste isikute elatisvõlgnevuste, täiteasjade ja arestide kohta. Allolevas tabelis on toodud nõuded üldiselt infopäringute teostamise kohta. Tunnus Nõude kirjeldus Infopäringu liigid on: TRN136 1. elatisvõlgnevuse päring, 2. täitemenetluste päring, 3. aresti päring krediidiasutustele. TRN137 Volitatud esindajale kuvatakse päringu liike vastavalt esindatava rollile (vt ptk Kasu- tajate, asutuste ja õiguste haldamine). TRN138 Kasutajale kuvatakse tema poolt viimane 12 kuu jooksul tehtud päringute ajalugu. TRN139 Tehtud päringu kohta kuvatakse otsinguparameetreid, päringu liiki ja päringu tege- mise aega. TRN140 Kohustuslikud otsinguparameetrid on päringu liik, nimi ja isikukood. Nõnda väldime suvaliste isikukoodide alusel isikute otsimist. TRN141 Päringu liikide valik toimub radiobutton.abil. TRN142 Isikukood ei ole kohustuslik, kui kasutaja on teinud märke Isikukood puudub. TRN143 Kui isikukood on olemas, siis sünniaja järgi otsida ei saa. Isikukoodi puudumisel tuleb sisestada otsinguparameetritena: TRN144 1. eesnimi, 2. perekonnanimi, 3. sünniaeg. TRN145 Sünniaega on võimalik sisestada või valida kalendrikomponendist. TRN146 Sünniaeg tohib olla ainult minevikus. TRN147 Päringu tulemust saab pdf-, csv-, xlsx-formaadis väljavõttena alla laadida. TRN148 Väljavõtte jaluses kuvatakse väljavõtte tegemise aega ja andmekogu nimetust, kust väljavõte pärineb. Lk 37/77 Päringu tulemuse vaates kuvatakse järgmised andmed: TRN149 1. päringu teostamise aeg (kuupäev ja kellaaeg minuti täpsusega); 2. isiku, kelle kohta päring tehti, andmed: a) füüsilise isiku puhul eesnimi, perenimi ja isikukood või sünniaeg; b) juriidilise isiku puhul nimi ja registrikood. TRN150 Kui otsing on tehtud üksnes isiku nime (eesnimi, perenimi) ja sünniaja järgi, siis väl- jastatakse üksnes isikukoodita isikud. TRN151 Olenemata päringu liigist kuvatakse vastuses ainult aktiivseid täitmisavaldusi, mille vabatahtliku täitmise tähtaeg on möödunud (algallikaks Tapais) ning menetluse sei- sund on MENETLUSES, OSALISELT LÕPETATUD. Alloleval joonisel on näha elatisvõlgnevuse päringu sisendandmed (isikukood) ning päringu vastus. Tabelis on toodud elatisvõlgnevuse infopäringu vaate nõuded. Tunnus Nõude kirjeldus TRN152 Elatisvõlgnevuse päringut saab teha ainult füüsilisest isikust võlgniku kohta. TRN153 Elatisvõlgnevuse päringu korral kuvatakse tulemuse vaates lisaks nõuete jääk (täit- misavaldused, mille seisund on MENETLUSES, OSALISELT LÕPETATUD ja mille nõude liigi täpsustus on „Elatise nõue", nõude jääkide kogusumma). Lk 38/77 TRN154 Kui elatisvõlgnevused puuduvad, kuvatakse kasutaja teade Elatisvõlgnevused puu- duvad. Joonisel on toodud täiteasjade päring koos vastusega. Lk 39/77 Tabelis on toodud täiteasjade infopäringu ja selle vastuste kuvamise nõuded. Tunnus Nõude kirjeldus Täitemenetluste päringu korral kuvatakse tulemuse vaates lisaks võlgnevuse and- med: 1. täiteasjade arv (täitmisavaldused, mille seisund on MENETLUSES, OSALI- TRN155 SELT LÕPETATUD) ja mille nõude liigi täpsustus ei ole „Elatise nõue"); 2. nõuete summa (täitmisavalduste, mille seisund on MENETLUSES, OSALI- SELT LÕPETATUD, nõuete kogusumma); 3. nõuete jääk (täitmisavalduste, mille seisund on MENETLUSES, OSALI- SELT LÕPETATUD, nõude jääkide kogusumma). TRN156 Kui täitemenetlused puuduvad, kuvatakse kasutaja teade Aktiivsed täitemenetlused puuduvad. Allpool joonisel on toodud arestide päringu sisend ja vastus. Tabelis on toodud arestide päringu kuvaga seotud nõuded. Lk 40/77 Tunnus Nõude kirjeldus TRN157 Arestide päringu tegemise võimalust kuvatakse ainult selle õiguse saanud isikutele. Aresti päringu korral kuvatakse tulemuse vaates lisaks tabeli kujul: 1. aresti seadmise kuupäev 2. arestitud konto number, TRN158 3. aresti liik, 4. arestitav summa, 5. arestivaba miinimum, 6. täiteasja number, 7. menetluse läbiviija. Aresti liigid on: TRN159 1. maksejuhisega arest, 2. maksejuhiseta arest. TRN160 Aresti liikide juures kuvatakse infonuppu selgitava tekstiga. TRN161 Tulemuses kuvatakse ainult aktiivsete arestide andmeid. TRN162 Arestide päringu vastusena kuvatakse panga esindajale vaid tema asutusega seo- tud arestid. TRN163 Menetluse läbiviija nime või nimetust kuvatake lingina, millele klikkides avaneb me- netleja andmestik. TRN164 Süsteemianalüüsi käigus lepitakse kokku, kas lisaks arestimisakti päringule peab krediidi-ja maksuasutus märkida aresti pangas teostatuks. Rakendub aresti sead- mise äriprotsess ja -nõuded. Volitused Täitmisregistris peab olema võimalik volitada teist füüsilist isikut nägema endaga seotud täitemenetlusi, areste ning võlgnevusi. Selle jaoks loob isik Täitmisregistris volituse, millel märgib ära volitatu, kehtivuse perioodi ning volituse ulatuse. Volitada ei saa asutusi. Joonisel on näha isiku antud kehtivaid volitusi. Lk 41/77 Alloleval joonisel on toodud uue volituse lisamine. Lk 42/77 Järgnevalt on näha olemasoleva volituse muutmise vorm. Allolevas tabelis on toodud nõuded volituste koondvaate tabeli, volituse lisamise ja muutmise kohta. Tunnus Nõude kirjeldus Volituste koondvaade TRN165 Volituste ülevaade kuvatakse tabeli vormis. TRN166 Kui puuduvad kirjed, mida tabelis kuvada, kuvatakse tabeli asemel tekst: „Volitused puuduvad.“ TRN167 Kehtivate volituste vaatel/tabil kuvatakse volitused, mille lõppkuupäev ei ole saabu- nud. TRN168 Lõppenud volituste vaatel/tabil kuvatakse volitused, mille lõppkuupäev on minevikus. TRN169 Vaikimisi kuvatakse esimesena kehtivad volitused. Lk 43/77 TRN170 Volituste koondvaate tabelis kuvatakse järgmised andmeväljad: 1. kuupäev – volituse allkirjastamise kuupäev, 2. volitatav – isiku nimi ja isikukood, kellele volitus on antud; 3. volituse algus – volituse kehtivuse alguskuupäev; 4. volituse lõpp – volituse kehtivuse lõpukuupäev; 5. volituse ulatus – volitatule antud ligipääsu õigused. TRN171 Tabelis on võimalik avada konkreetse volituse täiendavaid andmeid (volituse ulatus) vastava nupu abil. TRN172 Volituste koondvaates on võimalik ühe nupu vajutusega näha kõikide volituste ulatusi ning ühe nupu vajutusega kõikide ulatuste kuvamine sulgeda (vastavad nupud puudu- vad joonisel). TRN173 Tabelisse või selle juurest on võimalik kasutajal liikuda nupuga Muuda volituse muut- mise vaatesse. TRN174 Nupu Lõpeta vajutamisel kuvatakse kasutajale teavitusaken „Kas soovid volitust lõpe- tada?“. Kui kasutaja vastab Jah, siis muudetakse volituse lõpu kuupäev käesolevaks momendiks. Kui kasutaja vastab Ei, siis volitust ei lõpetata ja kasutajale kuvatakse volituste koondvaate tabel. TRN175 Volituste koondvaadet saab alla laadida pdf-, csv-, xlsx-formaadis väljavõttena. TRN176 Väljavõtte lõppu lisatakse andmekogu nimetus ja väljavõtte genereerimise kuupäev. Uue volituse lisamine TRN177 Vajutades nupul Lisa volitus avaneb uue volituse lisamise vorm. Kui antud vormile isi- kukoodi lahtrisse sisestada isikukood ning vajutada nuppu Otsi tehakse päring rahvas- tikuregistrisse. Saadud päringu vastuses olev isiku ees- ja perenimi kuvatakse uue vo- lituse lisamise vormile vastavatesse lahtritesse. Täiendavalt lisab kasutaja volituse kehtivuse kuupäevad ning volituse ulatus. TRN178 Rahvastikuregistrist tulnud isikuandmeid vormil muuta ei saa. TRN179 Volitus on alati tähtajaline. Tähtaeg ei saa sisestamisel olla minevikus. Veateate tekst: "Volituse tähtaeg ei saa olla minevikus." TRN180 Volitada saab järgmises ulatuses: 1. näha volitaja sissenõuetega seotud täitemenetlusi; 2. näha volitaja täitemenetlusi, kus ta on võlglane; 3. näha volitajaga seotud areste ja keelumärkeid. TRN181 Kohustuslik on täita kõik andmed ning märkida vähemalt üks volituse ulatuse valik. TRN182 Kui vormil on kõik vajalikud andmed olemas, siis kasutaja saab soovi korral volituse allkirjastada. Vajutades nupul Allkirjasta kuvatakse kasutajale volituse eelvaade ning allkirja lisamise võimalus. Kasutaja sisestab allkirjastamise koodi. TRN183 Kehtiva kuupäevaga sisestatud volitus (alguskuupäev=tänane kuupäev) hakkab keh- tima koheselt peale allkirjastamist. TRN184 Volituse alguskuupäeva saabudes algab volitus automaatselt. TRN185 Volitust saab määrata tulevikus algavaks. TRN186 Kui volitus antakse kõigile täitmisavaldustele, võlgadele ja arestidele, siis kehtib see ka tulevikus lisanduvatele kirjetele. TRN187 Nupp Tühista katkestab uue volituse loomisprotsessi ning kuvatakse kasutajale voli- tuste koondvaate tabel. Lk 44/77 TRN188 Volituse number koosneb aastaarvust ja kasutajapõhisest loendist (eraldajaks on side- kriips), nt 2020-1. Volituste muutmine ja lõpetamine TRN189 Tähtaja saabudes lõppeb volitus automaatselt. TRN190 Kehtivat volitust saab koheselt tagasi võtta ehk lõpetada. TRN191 Muuta saab ainult kehtivaid volitusi. TRN192 Volituse tähtaega ja ulatust saab muuta. Muudetud volituse andmed kuvatakse lõppe- nud volitusena. TRN193 Volituse muutmine tuleb digiallkirjastada. Selleni viib nupp Allkirjasta. TRN194 Vajutades nupul Allkirjasta kuvatakse kasutajale muudetud volituse eelvaade ning all- kirja lisamise võimalus. Kasutaja sisestab allkirjastamise koodi. TRN195 Nupp Tühista katkestab volituse muutmisprotsessi ning kuvatakse kasutajale volituste koondvaate tabel. Otsing Otsing on funktsionaalsus, mida kasutavad JUM, KPK, RIK ja kohtutäiturite büroode töötajad. Antud moodulis on võimalik otsida kõikvõimalike täitemenetlusi puudutavate andmete alusel ning määrata ka vastuses kuvatavate andmete komplekt. Otsingu abil saab koostata statistilisi väljavõtteid. Alloleval kahel joonisel on toodud otsingusse sisestavate andmete kuva. Lk 45/77 Lk 46/77 Täitemenetluste statistika otsingul kasutatakse allolevas tabelis olevaid andmevälju. Nõude kirjeldus Tunnus Andmevälja nimetus Märkused TRN196 Menetluse algatamise Alguskuupäeva vahemik aeg TRN197 Menetluse lõpetamise Lõpukuupäeva vahemik aeg TRN198 Peatamise aeg Peatamise aja vahemik Saab valida, kui ei ole valitud ühtegi teistest perioodidest (al- gatamise, lõpetamise, peatamise aeg) Tingimused peavad kehtima vähemalt korraks vastaval pe- rioodil (näiteks kui 2019 a nõudeid otsida, siis kuvab ka TRN199 Tingimused kehtivad nõude, mis alustati aprillis 2019 ja lõpetati mais 2019; samuti ka selle, mis alustati 2019 detsembri viimasel päeval). Kehtib ainult täitemenetluste kohta. Kuupäevade vahemik, mil tingimused kehtivad kõikidele otsin- gutingimustele. TRN200 Aresti algus Aresti alguskuupäeva vahemik Lk 47/77 TRN201 Aresti lõpp Aresti lõppkuupäeva vahemik TRN202 Aresti kehtivus Arest peab kehtima vähemalt korraks vastaval perioodil TRN203 Aresti liik klassifikaator. Väärtused on „maksejuhisega“, „mak- Aresti liik sejuhiseta“. Saab valida ainult arveldusarve aresti puhul. TRN204 Klassifikaator. Väärtused: „Elatisabi“, “RAB arest“. Saab va- Aresti tüüp lida ainult arveldusarve aresti puhul. TRN205 Arestitava vara klassifikaator (näiteks arveldusarve, register- Arestitav vara vara jne) TRN206 Arestitav konto Maksekonto numbri sisestamiseks TRN207 Blokeeringu seadmise Blokeeringu seadmise kuupäevade vahemik kuupäev TRN208 Blokeeringu tühista- Blokeeringu tühistamise kuupäevade vahemik mise kuupäev TRN209 Blokeeritav konto Blokeeritava arveldusarve konto number TRN210 Blokeerija Blokeeringu seadja nimi TRN211 Arestitav summa Maksekontolt arestitava summa vahemik TRN212 Arestivaba miinimum Arestivaba miinimumi summa vahemik TRN213 Aresti järjekoht Aresti järjekoha vahemik TRN214 Piirangu liik Valikvariant: 1) Arest, 2) Keelumärge TRN215 Vabatekstilahter, otsib täielikku kattuvust lahtritest: registervara Vara kirjeldus nimetus, vallasvara kirjeldus, töötasu aresti kirjeldus, aresti kir- jeldus (nõuded kolmandate isikute vastu) TRN216 Registervara number Tapaisest tagastatud arestitava vara number. TRN217 Sissenõudja nimi Isiku ees- ja perekonnanimi, asutuse ärinimi. TRN218 Vabatekstilahter (päringu ajal otsib täpset vastavust) – sisse- Sissenõudja kood nõudja isikukood isiku puhul ja registrikood asutuse puhul. TRN219 Kaasa sissenõudja Märkeruut. Otsingut teostatakse nii sissenõudjate kui ka sisse- esindaja andmed nõudja esindajate seast. TRN220 Võlgniku nimi Isiku ees- ja perekonnanimi, asutuse ärinimi. Lk 48/77 TRN221 Vabatekstilahter (päringu ajal otsib täpset vastavust) – Võlgniku kood võlgniku isikukood isiku puhul ja registrikood asutuse puhul. TRN222 Kaasa võlgniku esin- Märkeruut. Otsingut teostatakse nii võlgniku kui ka võlgniku daja andmed esindajate seast. Menetleja nimi või EMTA sisestatakse vabatekstilahtrisse. TRN223 Otsib kohtutäiturite seast, ka osalise vastega. Menetleja Kui täiteasjal on täiturid vahetunud, otsitakse viimast kohtutäi- turit. Kohtutäituri piirkond. Valikloetelus järgmised väärtused: 1) Harju tööpiirkond, TRN224 2) Viru tööpiirkond, Piirkond 3) Tartu tööpiirkond, 4) Pärnu tööpiirkond. Otsing teostatakse kõikidest valitud tööpiirkonna kohtutäiturite nõuetest. TRN225 Klassifikaator. Süsteemianalüüsi käigus tuleb tuvastada, mil- Riiginõue/eranõue liste muutujate alusel saab eristada riiginõudeid eranõuetest. TRN226 Saab valida mitu klassifikaatorit. Valikuvariandid on rahaline Nõude liik nõue, mitterahaline nõue, perioodiline nõue. TRN227 Klassifikaator menetluse staatus väärtustega, võib valida Menetluse staatus mitu. Väärtused on järgmised: Menetluses, Peatatud, Osali- selt lõpetatud, Lõpetatud. TRN228 Kuvatakse loetelu Täitemenetluse seadustiku" § 2 lõikest 1. Täitedokumendi liik Korraga saab valida ainult ühe liigi. TRN229 Täiteasja number Täitemenetluse number. TRN230 Põhinõude jääk Saab sisestada põhinõude jäägi vahemiku TRN231 Täitmisavalduse num- - ber TRN232 Täitmisavalduse esita- Kuupäevavahemik, millal on täitmisavaldus esitatud mise aeg TRN233 Nõude suurus Esitatud nõude vahemik TRN234 Lisandub/ei lisandu+ summa vahemik. Info tuleb Tapaisest Viivis ning viitab sellele, kas viivis lisandub või mitte. TRN235 Täiteasja kulu Täitemenetluse läbiviimise kulude summa vahemik TRN236 Kohtutäituri tasu vahemik. Otsitakse täitemenetlusi, kus kohtu- Kohtutäituri tasu täituri tasu jääb antud vahemikku. TRN237 Otsitakse täitemenetlusi, mille täitekulude jääk jääb sisestatud Täitekulude jääk väärtuste vahemikku. Lk 49/77 Olles sisestanud otsingu sisendparameetrid peab kasutaja valima ka väljad, mida soovib päringu vas- tuses näha. Statistika väljundandmeteks on võimalik valida samad väärtused, kui sisendandmetesse, lisaks lisan- duvad tabelis järgnevas tabelis toodud andmed. Nõude kirjeldus Tunnus Andmevälja nimetus Märkused TRN238 Enne päringu tulemuste tabelit kuvatakse leitud kirjete Kirjeid kokku arvu. TRN239 Võlgniku sünniaeg Eraldi veerg võlgniku sünniaja jaoks TRN240 Sissenõudja sünniaeg Eraldi veerg sissenõudja sünniaja jaoks TRN241 Võlgniku esindaja ees- ja pe- rekonnanimi Kuvatakse lisaks võlgniku enda nimele ja isikukoodile TRN242 eraldi veerus Võlgniku esindaja isikukood TRN243 Sissenõudja esindaja ees- ja Kuvatakse lisaks sissenõudja enda nimele ja isikukoo- perekonnanimi dile eraldi veerus Lk 50/77 TRN244 Sissenõudja esindaja isiku- kood TRN245 Täitmisavaldus Dokumendi link TRN246 Täitedokument Dokumendi link TRN247 Täitmisteade Dokumendi link TRN248 Kohtutäituri tasu otsus Dokumendi link TRN249 Aresti seadmine Veeru nimi. Aresti seadmise kuupäev. TRN250 Aresti seadmise vastus Kuupäev, seotud aresti seadmisega TRN251 Aresti muutmine Veeru nimi. kuupäev TRN252 Aresti muutmise vastus Veeru nimi. Kuupäev, seotud aresti muutmisega TRN253 Aresti tühistamine Veeru nimi. kuupäev TRN254 Aresti tühistamise vastus Veeru nimi. Kuupäev, seotud aresti muutmisega Otsingu tulemuseks kuvatakse leitud kirjed kasutaja poolt valitud andmetega tabelis. Tabelis on toodud otsingu tulemuse kuvamise nõuded. Tunnus Nõude kirjeldus TRN255 Otsingu tulemused kuvatakse tabeli kujul. TRN256 Kasutaja saab valida, milliseid väljundandmeid ta tulemustesse soovib. TRN257 Vaikimisi on märgitud väljundandmetesse täitemenetluse number, saab li- sada/eemaldada (väljundandmete valiku kaudu) TRN258 Kui väljundandmete tabel on tühi (üksi tulemus ei vasta sisendparameetritele), kuva- takse tabeli asemel teksti: „Kirjed puuduvad." Lk 51/77 TRN259 Väljundandmete vaatelt on võimalik uut päringut alustada. TRN260 Väljundandmete lehelt on võimalik päringu parameetreid muuta ja uus päring teos- tada. TRN261 Väljundandmete tabelis kuvatakse korraga 25 kirjet. TRN262 Kui päringu tulemusi on rohkem, kui 25, kasutatakse pagingut (tulemused 25 kaupa lehel). TRN263 Väljundandmetest on võimalik genereerida pdf ja Excel-formaadis dokument. TRN264 Täitemenetluse numbril klikkides avaneb menetluse täisandmestik vastava menetluse kohta - Minu võlgnevuste tabelis toodud andmed ja võlgniku ees- ja perekonnanimi ning isikukood. Kasutajate, asutuste ja õiguste haldamine Täitmisregistris toimub asutuste haldamine läbi asustuste lisamise ja nende andmete muutmise. Asu- tuste alla arvatakse ka kohtutäiturite bürood, mille infot hoiab ajakohasena RIK ning KPK. Asutuste lisamise eelduseks on registrikoodi olemasolu. Viimase sisestab kasutaja vastavasse lahtrisse ning teostab äriregistrist otsingu. Otsingu tulemusena kuvatakse kasutajale välja kontaktandmed. Kon- taktandmeid peab olema võimalik muuta, kustutada ja lisada. Alloleval joonisel on näha kõiki kehtivaid ja lõpetatud asutusi. Asutuste haldamise vaate nõuded Tunnus Nõude kirjeldus TRN265 Asutuste halduse vaatel on vähemalt järgmised elemendid: 1. Asutuste tabel, kuhu kuvatakse tegutsevad (kustutamata) asutused. 2. Asutuse tabelist saab liikuda nupuga Ava asutuse andmete muutmise vaa- tesse. Lk 52/77 3. Nupp Lisa uus asutus viib asutuse lisamise vaatele. TRN266 Asutuste tabelis kuvatakse järgmised andmed: asutuse nimi ning registrikood. TRN267 Tabelis olevaid andmeid saab reastada kõigi nimetatud väljade alusel kasvavalt või kahanevalt. TRN268 Kui asutuste tabelis puuduvad kirjed, mida kuvada, kuvatakse tabeli asemel tekst: „Kirjed puuduvad." TRN269 Asutuste andmeid saab alla laadida pdf-, csv-, xlsx-formaadis väljavõttena. TRN270 Väljavõtte lõppu lisatakse andmekogu nimetus ja väljavõtte genereerimise kuupäev. Uue asutuse lisamiseks on vajalik eelnevalt teostada otsing registrikoodi alusel äriregistrist. Kui otsing on teostatud, siis kuvatakse kasutajale äriregistrist saadud andmed, mida on võimalik muuta. Lisaks on võimalik lisada asutusele ka kasutajaid. Lk 53/77 Kohtutäituri andmeid on võimalik samamoodi äriregistrist otsida. Alloleval joonisel on näha kohtutäituri büroo andmeid. Lk 54/77 Asutuse lisamise, kasutajate lisamise ja andmete haldamise nõuded on toodud allolevas tabelis. Tunnus Nõude kirjeldus Asutuse andmete vaade TRN271 Uue asutuse lisamisel, kui kasutaja on sisestanud registrikoodi ning vajutanud nuppu Otsi, siis otsitakse registrikoodi alusel asutust esmalt Täitmisregistrisse juba eelne- valt lisatud kehtivate asutuste seast. Kui Täitmisregistris kehtiv asutus puudub, siis teostatakse päring äriregistrisse. TRN272 Kui asutus on eelnevalt juba Täitmisregistrisse lisatud ning ei ole kustutatud, siis kuvatakse kasutajale asutuse andmete muutmise vaade. Samaaegselt tehakse pä- ring äriregistrisse asutuse registrikoodi alusel. Asutuse andmete vaatele kuvatakse nii hetkel kehtivad andmed äriregistris, kui ka eelnevalt kasutaja poolt salvestatud andmed. Kui äriregistris on asutusel teine nimi, siis uuendatakse see automaatselt ka Täitmisregistris. Kui äriregistrist laekub info, et asutus on kustutatud, siis kuva- takse kasutajale teavitus ning lisatakse asutusele kustutamise kuupäev. TRN273 Uue asutuse lisamisel tehakse päring registrikoodi alusel äriregistrisse. Kui päringu vastuses ei tagastata ühtegi tegutsevat ühingut, siis kuvatakse kasutajale teade: „Antud registrikoodiga ühing puudub. Palun muuda sisestatud registrikoodi ja otsi Lk 55/77 uuesti“. TRN274 Äriregistrist imporditakse järgmised asutuse kontaktandmed: 1) Nimi, 2) E-post, 3) Telefon, 4) Aadress. TRN275 Uue asutuse lisamise vormil kuvatakse infoks, millised andmed on äriregistris. Vai- kimisi on nende andmetega eeltäidetud ka kontaktandmete lisamise lahtrid. TRN276 Kohtutäituri büroo puhul on võimalik lisaks kontaktandmetele märkida büroo aad- ressi, lahtioleku aegu ning panga rekvisiite. TRN277 Olemasoleva asutuse andmeid peab olema võimalik muuta. TRN278 Asutuse haldur (vt kasutajarollid) saab muuta enda asutuse osas järgmisi andme- välju: e-post, telefon ning aadress; kohtutäituri büroo puhul ka lahtioleku aegu ning panga rekvisiite. TRN279 Järgnevat andmestikku saab asutuse kohta lisada 0 kuni mitu: e-post, telefon, panga rekvisiidid, aadress, büroo lahtioleku ajad. TRN280 On peamine kontakt märkeruutu saab märkida ühe korra erinevat liiki kontaktide hul- gas (näiteks saab märgistada ainult ühe telefoninumbri, sh läheb arvesse ka ärire- gistrist tulnud telefoninumber. Sama kehtib e-posti ja aadressi kohta) TRN281 Kustutatud asutuse all olevad kasutajad ei näe asutuse andmeid. TRN282 Asutusel ei muutu kunagi registrikood. Selle muutmisvajadusel tuleb lisada uus asu- tus ning olemasolev kehtetuks/kustutatuks märkida. TRN283 Asutuse juure peab olema võimalik lisada kasutajaid asutuse andmete vaatest. TRN284 Asutusega seotud kasutajate andmed tuleb kuvada tabeli kujul, milles on järgmised andmeväljad: 1) eesnimi, 2) perekonnanimi, 3) isikukood, 4) roll, 5) peatatud. Antud tabelis andmeid muuta ei saa. Muutmiseks tuleb vajutada nuppu Ava detailandmed. TRN285 Uue kasutaja lisamiseks tuleb vajutada nuppu Lisa uus kasutaja. TRN286 Kui kasutaja ei pea enam ligi saama asutuse andmetele, siis peab olema võimalik teda eemaldada kasutajate tabelist. Eemaldamiseks tuleb vajutada nuppu Eemalda. Uue kasutaja lisamise vaade TRN287 Uue kasutaja lisamise eelduseks on Eesti isikukood. TRN288 Uue kasutaja vaade koosneb vähemalt järgmistest komponentidest: 1. isiku eesnimi, perenimi; 2. e-post ning ametinimi; 3. kasutaja roll Täitmisregistris; 4. kasutuse peatamise võimalus; 5. vastavalt valitud rollile lubatud õigused. TRN289 Kasutajale saab lisada rohkem kui ühte e-posti aadressi. TRN290 Üks kasutaja võib olla seotud mitme erineva asutusega. TRN291 Igas asutuses võib kasutajal olla erinev e-post ning ametinimetus. TRN292 Kui kasutaja sisestab isikukoodi toimub taustal Täitmisregistrisse sisestatud kasuta- jate seast otsing ning leitud vastavused kuvatakse valikuvariandina välja. Kui sobiv leiti, siis seostatakse asutusega antud isik. Kui sobivat ei leitud, siis vajutab kasutaja Lk 56/77 nuppu Otsi ning teostatakse päring rahvastikuregistrisse. Kasutajale kuvatakse ees- nimi ja perenimi lahtritesse saadud andmed. TRN293 Leitud kasutaja juures tuleb valida roll ning vajadusel täpsustada kehtivaid õigusi. TRN294 Kasutaja õiguste valikus kuvatakse üksnes need õigused, mis on vaikimisi määratud antud rolliga. Võimalusel saab antud õigusi märkida mitte-aktiivseks. Alloleval joonisel on toodud uue kasutaja lisamise vaade ja vaade, mis avaneb peale Ava detailandmed nupule vajutamist. Lk 57/77 Lk 58/77 Allolevas tabelis on toodud kasutajate rollid ning nendega seotud nõuded. Tunnus Nõude kirjeldus Täitmisregistri veebiliidese kasutajate rollid on järgmised: 1. peakasutaja – antud roll on reserveeritud IS haldavale üksusele ehk RIK Täi- temenetluse teenuste talitusele töötajatele; TRN295 2. veebiliidese haldur - halduri roll on reserveeritud Justiitsministeeriumile Koh- tutäiturite ja Pankrotihaldurite koja ning kohtutäiturite büroode töötajatele; 3. asutuse haldur; 4. asutuse kasutaja; 5. tavakasutaja. Lk 59/77 Täitmisregistri kasutajate rollid ja nendega seotud vaikimisi määratud õigused. „X“- vaikimisi määratud õigused; „L“ – lubatud õigus, aga ei ole vaikimisi määratud, „-“ – õigus ei ole lubatud Kasutajarollid Tavaka- Veebilii- Asutuse Asutuse Peaka- sutaja dese haldur kasutaja sutaja (füüsili- haldur (Täitmisre- (Täitmisre- (RIK hal- Õigused sed, jurii- (JUM, gistrisse li- gistrisse li- dur) dilised isi- KPK, satud asu- satud asu- kud, voli- kohtutäi- tuse töö- tuse töö- tatud isi- turi bü- taja) taja) kud) roo, RIK töötaja) Asutuste halda- - X - - X mine (saab lisada asutusi ja neile kasutajaid) Kasutajate halda- - X X - X mine (saab lisada asutusele kasuta- jaid) RIK haldurile - - - - X mõeldud üle- sanded (infopä- ringute ja arestide haldus, logide ja TRN296 vigade haldus, teavituste haldus jne). Veebiliideses in- - X - - X fotekstide haldus (vahelehel, esile- hel, moodulites sissejuhatav tekst). Otsing (ametiasu- - X - - X tuse töötajale) Täitemenetlused X L X X - (sissenõudja rol- lis) Täitemenetlused X L X X - (võlgniku rollis) Arestid ja keelu- X L X X - märked Volitused ja voli- X - - - - tuste haldus Pä- Elatis- X L X X L ring võlgne- vuse pä- ring Täiteas- X - - X X jade pä- ring Arestide - - L L - päring Lk 60/77 Peakasutaja peab saama vähemalt: 1. näha ja muuta vajadusel kõiki süsteemis olevaid andmeid, 2. hallata asutusi, kasutajaid ja nende õigusi, 3. seadistada süsteemimuutujaid, 4. ligi logihaldusele ning hallata vigu, 5. hallata süsteemseid teavitusi veebiliidese esilehel (nt teavitatakse kasutajaid TRN297 Täitmisregistri võimalikest uuendustest või veaolukordadest); 6. hallata x-tee vahendusel edastavaid infopäringuid ja areste; 7. hallata Täitmisregistris olevate arestide järjekohti; 8. hallata Täitmisregistri esilehel kuvatavat sissejuhatavat teksti Täitmisregistri kohta, määrata kuvatavaid statistilisi andmeid; 9. hallata Täitmisregistri vahelehel olevat teksti, pealkirju ning linke (nupud); 10. hallata veebilehe jaluses olevaid tekste ning linke; 11. hallata moodulite lehtedel kuvatavat teksti, mis kirjeldab lehel näidatavat in- fot. Veebiliidese haldur saab vähemalt: 1. hallata asutusi, kasutajaid ja nende õigusi; 2. teostada täitemenetluse statistika päringuid; TRN298 3. hallata Täitmisregistri esilehel kuvatavat sissejuhatavat teksti Täitmisregistri kohta, määrata kuvatavaid statistilisi andmeid; 4. hallata Täitmisregistri vahelehel olevat teksti, pealkirju ning linke (nupud); 5. hallata moodulite lehtedel kuvatavat teksti, mis kirjeldab lehel näidatavat in- fot. Asutuse haldur peab saama vähemalt: 1. hallata kasutajaid ja nende õigusi; 2. hallata oma asutuse üldinfot; TRN299 3. näha kõiki asutuse täitemenetlusi, võlgnevusi, areste, keelumärkeid, volitusi; 4. hallata asutuse volitusi; 5. teostada elatisvõlgnevuste ja täiteasjade päringuid; 6. asutuse haldur saab jagada ainult neid õiguseid, mis on talle antud hierar- hias kõrgemal seisva rolli poolt. Asutuse kasutaja peab saama vähemalt: TRN300 1. näha kõiki asutusega seotud täitemenetlusi, võlgnevusi, areste, keelumär- keid ja volitusi. 2. hallata asutuse volitusi. 3. teostada elatisvõlgnevuste ja täiteasjade päringuid. TRN301 Arestide päringu õigus antakse igale kasutajale eraldi ehk vaikimisi ei ole see ak- tiivne ühelgi kasutajal. TRN302 Tavakasutaja näeb endaga seotud andmeid või teise kasutaja poolt talle volitatud andmeid. Tavakasutaja ei pea olema seotud asutusega. Kõik autentinud süsteemi kasutajad omavad vaikimisi tavakasutaja rolli. TRN303 Kasutajate lisamisel tuleb määrata talle roll. Rolliga kaasnevad vaikimisi õigused, mida peab olema võimalik peakasutajal/veebiliidese halduril või asutuse halduril (oma õiguste piires) eemaldada või lisada. Lk 61/77 TRN304 Kasutajale õiguste haldamise vaates ei tohi kuvada õigusi, mis ei ole talle tema rol- list tulenevalt lubatud. TRN305 Ühele isikule saab määrata ainult ühe rolli. TRN306 Juhatuse liikmed, esindusõigusega isikud omavad automaatselt oma asutuses asu- tuse halduri rolli. Lk 62/77 LIIDESED Uus loodav Täitmisregister on liidestatud Tapaise, rahvastikuregistri, äriregistri (ettevõtted, riigiasutu- sed) ning RIA Taraga, samuti uurimisasutuste ning makse- ja krediidiasutustega. Kogu infovahetus toi- mub üle x-tee andmevahetuskanali. RIA autentimisteenus Tara Täitmisregistri kasutaja autentimine toimub kasutades RIA Tara. Autentimisel kasutatakse üksnes ID- Lk 63/77 kaarti, Mobiil-ID-d ning Smart-ID-d. Siin saab tutvuda RIA autentimisteenuse tehniliste spetsifikatsioonidega: https://e-gov.github.io/TARA-Doku/. Täite- ja pankrotimenetluse infosüsteem (Tapais) Kohtutäiturite infosüsteemid on kas liidestatud Tapaisiga või kasutavad kohtutäiturid Tapaisi. Täitmis- register on liidestatud Tapaisiga, kust andmed liiguvad edasi (ja vastupidises suunas) kohtutäiturite infosüsteemi. Tunnus Nõude kirjeldus Tapaisist Täitmisregistrisse liiguvad: 1) Täitemenetluse andmed: a. menetluse alustamise andmed (sh täitmisavaldus ja täitedokument); b. täitemenetluse andmete muutmise info (sh ettemaksu otsuse tege- TRN307 mise fakt); c. aresti andmed (seadmine, muutmine, tühistamine); d. keelumärke seadmise fakt ja vara andmed, millele keelumärge seati; e. täitemenetluse lõpetamise andmed. 2) Päringute sisendandmed: a. täitemenetluse andmete päring; b. konto olemasolu päring. Täitmisregistrist Tapaisi liiguvad: 1) seatud aresti järjekoht; TRN308 2) aresti seadmise kinnitus; 3) päringute väljundandmed: a. täitemenetluse andmed; b. krediidi- ja makseasutuste päringute vastuse andmed. TRN309 Tapaise ja Täitmisregistri vaheline infovahetus peab olema logitud. TRN310 Hanke tööde teostaja loob x-tee teenused, mis võimaldavad eelnevalt nimetatud and- mevahetust Tapaisi ja Täitmisregistri vahel. Rahvastikuregister Rahvastikuregistrist teostatud päringu alusel tuvastatakse, kas isikul on alaealisi lapsi või eestkosteta- vaid. Samuti tehakse vajadusel päring registrisse kui administreerimisel lisatakse asutusele uus kasu- taja. Tunnus Nõude kirjeldus TRN311 Kui kasutaja on avaldanud soovi näha oma alaealiste laste/eestkostetavate täiteme- netlusi, siis peab olema võimalik Täitmisregistril pöörduda kasutaja isikukoodi alusel rahvastikuregistrisse ning küsida antud isiku suhteid. TRN312 Kui Rahvastikuregistri puudub info alaealiste laste/eestkostetavate kohta, siis tuleb kasutajale kuvada vastav teavitus. TRN313 Rahvastikuregistrist andmete päring peab olema nähtav logi andmetes. Lk 64/77 Äriregister Äriregistrist teostatud päringu alusel tuvastatakse autentinud kasutaja seos nii era- kui avaliku sektori asutustega, lisatakse uusi asutusi ja uuendatakse Täitmisregistris olemasolevate asutuste andmeid. Tunnus Nõude kirjeldus TRN314 Peale kasutaja autentimist Täitmisregistrisse peab infosüsteem tegema füüsilise isiku isikukoodi alusel päringu äriregistrisse ning saama vastuseks kõik isikuga seotud äriühingud, kus isik on juhatuse liige rollis. TRN315 Peale kasutaja autentimist Täitmisregistrisse peab infosüsteem tegema füüsilise isiku koodi alusel päringu äriregistrisse ning saama vastuseks kõik isikuga seotud riigiasu- tused, kus isik on esindusõiguslik isik. Kui autentinud kasutaja, kellel on varasemalt Täitmisregistri andmebaasis seos asu- TRN316 tusega, valib asutusega seotud rolli, siis teostatakse automaatselt äriühingu registri- koodiga päring äriregistrisse. Saadud andmete alusel saab uuendada asutuse and- meid, sh märkida ettevõte kustutatuks. TRN317 Asutuste haldamisel teostatakse äriregistrisse päring registrikoodi alusel. TRN318 Äriregistrisse tehtavad päringud peavad olema logitud. Krediidi- ja makseasutuste infosüsteemid Erinevatel krediidi- ja makseasutustel on erinevad infosüsteemid, mis võivad Täitmisregistriga liidesta- tud olla. Andmevahetus toimub samade teenuste alusel, seega kajastatakse neid ühtsena. Tunnus Nõude kirjeldus Täitmisregistrist krediidi- ja makseasutuse infosüsteemi suunal toimub järgmine and- mevahetus: TRN319 1) aresti või blokeeringu seadmise, muutmise ja tühistamise andmed, järjekoht. 2) päringute sisendandmed: krediidi- ja makseasutuse infopäringu sisendand- med. Krediidi- ja makseasutuse infosüsteemist Täitmisregistri suunal toimub järgmine and- mete liikumine: TRN320 1) aresti või blokeeringu seadmise kinnitus. 2) päringute väljundandmed: krediidi- ja makseasutuse infopäringu väljundand- med. TRN321 Krediidi- või makseasutuse ja Täitmisregistri vaheline infovahetus peab olema logitud. Uurimisasutuste infosüsteemid Erinevatel uurimisasutustel on erinevad infosüsteemid, mis võivad Täitmisregistriga liidestatud olla, kuid kuna andmevahetus toimub samade teenuste alusel, seega kajastatakse neid ühtsena. Lk 65/77 Tunnus Nõude kirjeldus Uurimisasutuse infosüsteemist Täitmisregistri suunal toimub järgmine andmete liiku- mine: TRN322 1) Blokeeringu seadmise ja tühistamise andmed. 2) Päringute sisendandmed: a. krediidi- ja makseasutuse infopäringu sisendandmed; b. täitemenetluse andmete päringu sisendandmed. Täitmisregistrist uurimisasutuse infosüsteemi suunal toimub järgmine andmevahetus: 1) Blokeeringu seadmise ja tühistamise vastus. TRN323 2) Päringute väljundandmed: a. krediidi- ja makseasutuse infopäringu vastus; b. täitemenetluse andmete päringu vastus. TRN324 Uurimisasutuste ja Täitmisregistri vaheline infovahetus peab olema logitud. Maksu- ja tolliameti infosüsteem EMTA on asutus, mis võib olla nii sissenõudja, menetleja, krediidiasutuse kui ka uurimisasutuse rollis. Tunnus Nõude kirjeldus EMTA infosüsteemi(de)st Täitmisregistri suunal liiguvad järgmised andmed: 1) Täitemenetluse andmed: a. menetluse alustamise andmed; b. täitemenetluse andmete muutmise info; TRN325 c. aresti andmed (seadmine, muutmine, tühistamine); d. keelumärke seadmise fakt ja vara andmed, millele keelumärge seati; e. täitemenetluse lõpetamise andmed. 2) Päringute sisendandmed: a. täitemenetluse andmete päring; b. krediidi- ja makseasutuse päring. Täitmisregistrist EMTA suunal liiguvad järgmised andmed: 1) seatud aresti järjekoht; TRN326 2) aresti seadmise kinnitus; 3) päringute väljundandmed: a. täitemenetluse andmed, b. krediidi- ja makseasutuste päringute vastuse andmed. TRN327 EMTA ja Täitmisregistri vaheline infovahetus peab olema logitud. Lk 66/77 LOODAVAD X-TEE TEENUSED Täitmisregistri liidestamiseks eelpool nimetatud infosüsteemidega (välja arvatud rahvastikuregister, äri- register ja autentimisportaal) tuleb luua uued x-tee teenused. Kõikide teenuste puhul rakendub andmete edastamisel vastuse saabumise kontroll ja andmete vastu- võtul andmete tehniline kontroll. Teenuste lõplik nimekiri ning sisend- ja väljundandmed täpsustatakse detailanalüüsi käigus. Üldised nõuded: Tunnus Nõude kirjeldus TRN328 Täitmisregister peab kontrollima x-tee päringute sisendinfo formaalseid nõudeid (ko- hustusliku andmestiku olemasolu, ärireeglitele vastavus) ja tagastama mittevastavuse korral veateate. x-tee päringute tegemise ja neile vastamise fakti kohta tuleb säilitada järgmiseid andmeid: TRN329 1) päringu teostaja/vastuse koostaja andmed, 2) päringu teostamise ja sellele vastamise aeg, 3) andmekogud, mille vahel päringud liikusid. TRN330 x-tee päringute logifaile tuleb säilitada krüpteeritult. TRN331 x-tee päringute logifailide vaatamist tuleb logida. TRN332 x-tee päringute logide säilitamise ja logifailide vaatamise täpsed nõuded ja tehniline lahendus lepitakse kokku süsteemianalüüsi käigus. TRN333 X-tee teenuste header ja body ei tohi sisaldada samu andmeid, nt kui päises on juba kirjas isikuandmed, kelle kohta päring tehakse, siis ei tohi olla samu andmeid enam nt kontoomaniku blokis. TRN334 X-tee teenuste detailanalüüsi käigus tuleb tähele panna, et kõik sisend- ja väljundand- med peavad olema kehtivate õigusaktidega kooskõlas ehk ei väljastataks ja ei küsi- taks rohkem andmeid kui õigusaktid seda ette näevad. Arestide seadmise/muutmise/tühistamise, blokeeringu seadmise/tühistamise ning TRN335 krediidi- ja makseasutuste infopäringute x-tee teenuste täpsed sisend- ja väljundand- med lepitakse detailanalüüsi käigus, analüüsi aluseks võetakse olemasolevad e- Aresti x-tee teenused: eArest v4.0.4 spec - uuendatud 25.09.2020.docx. Täitmisregistris täitemenetluse andmete ajakohasena hoidmine Täitemenetluse andmete muutmine peab kajastuma Täitmisregistris, et sissenõudjad ja võlgnikud saaksid endaga seotud täitemenetlustest reaalajas õige ülevaate. Antud teenuse kaudu edastavad täi- temenetluste andmeid Tapais ja EMTA. Lk 67/77 Tunnus Nõude kirjeldus Täitemenetluse andmete vahetamiseks tuleb luua vähemalt järgmised teenused: TRN336 1) Täitemenetluse algatamine – täitemenetluse andmete edastamine Täitmisre- gistrisse koos täitmisavalduse ja täitedokumendiga (selle olemasolul); 2) Täitemenetluse andmete muutmine ja lõpetamine – täitemenetluse (sh täit- misavalduse) andmete ja/või seisundi muutmisest teavitamine. Aresti seadmine, muutmine ja tühistamine Arestide seadmist, muutmist ja tühistamise äriprotsessiga saab tutvuda ptk Lk 68/77 ARHITEKTUUR Alltoodud joonis on Tellija esmane nägemus Täitmisregistri arhitektuurist. Pakkujal on õigus tööde käi- gus teha arhitektuuri puudutavaid muudatusettepanekuid, mille osas hindab Tellija nende põhjendatust ning vajalikkust ja annab kirjaliku kinnituse muudatusettepaneku sobivuse osas. Lk 69/77 Äriprotsessid. Areste seavad enamasti kohtutäiturid, mistõttu laekub arestide seadmise info Tapaisist. Oluline on mär- kida, et EMTA võib olla nii aresti seadja kui krediidiasutuste rollis, st see, kellele arestimisakt täitmiseks edastatakse. Samuti saab kohtutäitur panna aresti seadmise kohustust lisaks EMTA-le ja krediidiasu- tustele ka teistele institutsioonidele, nagu näiteks vanglatele, kus peetakse arvestust kinnipeetavate ra- haliste vahendite üle (K-raha). Allolevas tabelis on toodud aresti seadja infosüsteemi ja Täitmisregistri vaheline info liikumine. Tabelis iga rida viitab andmete liikumisele mitte iseseisvatele teenustele. Täpne x-tee teenuste ülesehitus lepi- takse kokku detailanalüüsi käigus. Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Aresti seadmine Aresti info liigub selle seadja infosüsteemist Täitmisregistrisse. Aresti seadmise and- Aresti andmete edastamine krediidi- või makseasutuse infosüsteemi mete edastamine Aresti muutmine Aresti muutmise info liigub selle seadja infosüsteemist Täitmisregistrisse. Aresti muutmise Aresti andmete muutmine edastatakse krediidi- või makseasutuse infosüs- edastamine teemi Aresti tühistamine Aresti tühistamise info liigub selle seadja infosüsteemist Täitmisregistrisse. Aresti tühistamise Aresti tühistamise edastamine krediidi- või makseasutuse infosüsteemi edastamine Aresti ja blokeeringu Krediidi- ja makseasutus küsib uue konto avamisel aresti või blokeeringu ole- andmete pärimine masolu kohta ja saab vastuseks nende asutusele saadetud aresti või blokee- ringu. Allolevas tabelis on toodud arestide seadmise, muutmise ja tühistamise x-tee teenus(t)ega seotud nõu- ded. Tunnus Nõude kirjeldus TRN337 Aresti saab seada nõudele, mis on Täitmisregistris registreeritud ja aktiivne (täit- misavaldus on seisundis MENETLUSES). TRN338 Arestidega seotud päringud ja nende vastused liiguvad reaalajas. TRN339 Aresti seadmisel tuleb edastada järgmised kohustuslikud andmed, mis registreeri- takse Täitmisregistris: 1) koostaja (arestija ees- ja perekonnanimi, isikukood, roll, ametinimetus); 2) adressaat (krediidiasutuse registri number/BIC kood); 3) saatja (asutuse nimetus ja registrikood); 4) viitenumber; 5) arestija arvelduskonto IBAN; 6) arestitava arvelduskonto IBAN; 7) võlgniku andmed (nimi, isiku/registrikood); 8) summa; 9) miinimumpalkade arv; 10) täiendav arestivaba summa; 11) arestimisakti liik (maksejuhisega arest/maksejuhiseta arest); 12) arestimisakti number; 13) täitemenetluse number; 14) põhinõude liik; 15) aegumise kuupäev (ainult kui põhinõude liik on elatis). TRN340 Ühe nõudega võib olla seotud mitu aresti. TRN341 Ühel nõudel võib olla rohkem kui üks sissenõudja. Lk 70/77 TRN342 Ühel nõudel võib olla rohkem kui üks võlgnik. TRN343 Muuta on lubatud järgmisi aresti andmeid: 1. arestimisakti liik, 2. summa, 3. arestivaba summa, 4. arestija konto. TRN344 Aresti muutmise päring peab lisaks muudetavatele andmetele sisaldama järgmisi andmeid (registreeritakse Täitmisregistris): 1. koostaja (arestija ees- ja perekonnanimi, isikukood), 2. arestimisakti number, 3. arestitava arvelduskonto IBAN, 4. muutmise aeg (toimingu aeg). TRN345 Koostaja andmed saavad muutuda ainult täitemenetluse üleandmisel (nii täiturite va- heline, kui ka EMTA-lt täiturile üle andmine). TRN346 Aresti tühistamisel tuleb edastada järgmised kohustuslikud andmed (registreeri- takse Täitmisregistris): 1. koostaja (arestija ees- ja perekonnanimi, isikukood), 2. arestimisakti number, 3. tühistamise aeg (toimingu tegemise aeg), 4. tühistamise põhjus (valik klassifikaatorist, täpsustatakse analüüsi käigus). TRN347 Aresti algus on aresti seadmise (edastamise) kuupäev. TRN348 Aresti lõpp on aresti tühistamise kuupäev. TRN349 Aresti seadmise kinnitus peab sisaldama (registreeritakse Täitmisregistris): 1. arestimisakti number, 2. vastuse sisu (arest teostatud; aresti ei saanud teostada koos põhjendu- sega), 3. aresti teostamise aeg, 4. aresti järjekoht. TRN350 Aresti tühistamise kinnitus peab sisaldama (registreeritakse Täitmisregistris): 1. arestimisakti number, 2. vastuse sisu (arest tühistatud; aresti ei saanud tühistada koos põhjendu- sega), 3. aresti tühistamise aeg. TRN351 Aresti muutmise kinnitus peab sisaldama (registreeritakse Täitmisregistris): 1. arestimisakti number, 2. vastuse sisu (arest muudetud; aresti ei saanud muuta koos põhjendusega), 3. aresti muutmise aeg, 4. aresti järjekoht. TRN352 Ootel areste puudutava info vahetamiseks kasutatakse teenust ArestimisaktideVas- tused. Detailanalüüsi käigus otsustatakse, kas loobuda antud x-tee teenusest ning kasutada arestiga seotud info edastamiseks SaadaVastused päringut. TRN353 x-tee teenuse IsikuAktiivsedArestimisaktid vastusesse tuleb lisada, kas tegu on maksejuhisega või maksejuhiseta arestiga. Lk 71/77 Blokeeringu seadmine ja tühistamine Blokeeringute seadmist ja tühistamist kasutatakse eelkõige maksekontodel tehingute läbiviimise takis- tamiseks ehk blokeeritud kontol oleva vahenditega ei saa teha tehinguid. X-tee teenus(t)e vahendusel peab olema võimalik hõlpsalt blokeerida maksekontosid ja tühistada blokeeringuid. Täpsemalt saab blokeeringute seadmise ja tühistamise kohta infot peatükist Arhitektuur Alltoodud joonis on Tellija esmane nägemus Täitmisregistri arhitektuurist. Pakkujal on õigus tööde käi- gus teha arhitektuuri puudutavaid muudatusettepanekuid, mille osas hindab Tellija nende põhjendatust ning vajalikkust ja annab kirjaliku kinnituse muudatusettepaneku sobivuse osas. Lk 72/77 Äriprotsessid. Allolevas tabelis on toodud blokeeringu seadja infosüsteemi ja Täitmisregistri vaheline info liikumine. Tabelis iga rida viitab andmete liikumisele mitte iseseisvatele teenustele. Täpne x-tee teenuste ülesehi- tus lepitakse kokku detailanalüüsi käigus. Teenuse nimetus Teenuse eesmärk Blokeeringu seadmine Blokeeringu info liigub selle seadja infosüsteemist Täitmisre- gistrisse. Blokeeringu seadmise andmete Blokeeringu andmete edastamine krediidi- või makseasutuse edastamine infosüsteemi Blokeeringu tühistamine Blokeeringu tühistamise info liigub selle seadja infosüsteemist Täitmisregistrisse. Blokeeringu tühistamise edasta- Blokeeringu tühistamise edastamine krediidi- või maksea- mine sutuse infosüsteemi Järgnevas tabelis on toodud nõuded blokeeringute seadmise/tühistamise x-tee teenusele. Nõude ID Nõude kirjeldus TRN354 Blokeeringutega seotud päringud ja nende vastused liiguvad reaalajas. TRN355 Blokeeringu seadmisel tuleb esitada järgmised kohustuslikud andmed (registreeri- takse Täitmisregistris): 1. koostaja (uurimisasutus, sisestaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, ameti- koht), 2. adressaat (krediidiasutus – registrikood või BIC kood), 3. arvelduskonto IBAN, 4. blokeeringu tüüp (keelatud debiteerimine; keelatud nii krediteerimine kui de- biteerimine), 5. blokeeringu number. TRN356 Blokeeringu tühistamisel tuleb esitada järgmised kohustuslikud andmed (registreeri- takse Täitmisregistris): 1. koostaja (uurimisasutus, sisestaja ees- ja perekonnanimi, isikukood, ameti- koht), 2. blokeeringu number, 3. arvelduskonto IBAN, 4. vabastamise liik (lubatud krediteerimine või debiteerimine; kõik lubatud). Blokeeringu algus on blokeeringu seadmise (edastamise) kuupäev, blokeeringu lõpp on blokeeringu tühistamise kuupäev. TRN357 Blokeeringu vastuse kohustuslikud andmed on (registreeritakse Täitmisregistris): 1. blokeeringu number, 2. vastuse sisu (konto blokeerimine õnnestus; konto blokeerimine ebaõnnestu koos põhjendusega). TRN358 Blokeeringu tühistamise vastuse kohustuslikud andmed on (registreeritakse Täit- misregistris): 1. blokeeringu number, 2. konto blokeerimine õnnestus; konto blokeerimine ebaõnnestu koos põhjen- dusega). TRN359 Blokeeringuga seotud päringud on ainult kontopõhised. Lk 73/77 Krediidi- ja makseasutuste infopäringud Krediidi- ja makseasutuste infopäringuid kasutavad kõige aktiivselt praegu uurimisasutused. Antud in- fopäringute kaudu liigub pangakontodega seotud andmestik. Uurimisasutuste poolt teostatavate infopäringute kohta leiab äriprotsessi täpsema kirjelduse peatükist Arhitektuur Alltoodud joonis on Tellija esmane nägemus Täitmisregistri arhitektuurist. Pakkujal on õigus tööde käi- gus teha arhitektuuri puudutavaid muudatusettepanekuid, mille osas hindab Tellija nende põhjendatust ning vajalikkust ja annab kirjaliku kinnituse muudatusettepaneku sobivuse osas. Lk 74/77 Äriprotsessid. Allolevas tabelis on toodud krediidi- ja makseasutuste infopäringu tegija infosüsteemi ja Täitmisregistri vaheline info liikumine. Tabelis iga rida viitab andmete liikumisele mitte iseseisvatele x-tee teenustele. Täpne x-tee teenuste ülesehitus lepitakse kokku detailanalüüsi käigus. Andmete lii- Teenuse nimetus Teenuse eesmärk kumise suund Sissetulev Konto olemasolu päring Päringu tegija esitab konto olemasolu päringu Täitmisregistrisse Väljaminev Konto olemasolu päringu edas- Täitmisregister edastab laekunud päringu vas- tamine krediidi ja makseasutu- tavale krediidiasutusele ja saab vastuses and- sele med konto või selle puudumise kohta. Väljaminev Konto olemasolu päringu vas- Täitmisregister edastab päringu konto olema- tuse edastamine päringu tegijale solu päringu vastuse päringu tegijale Sissetulev Konto volitused päring Päringu tegija esitab konto volitused päringu Täitmisregistrisse Väljaminev Konto volitused päringu edasta- Täitmisregister edastab laekunud päringu vas- mine krediidi ja makseasutusele tavale krediidiasutusele ja saab vastuses and- med konto või selle puudumise kohta. Väljaminev Konto volitused päringu vastuse Täitmisregister edastab päringu vastuse pä- edastamine pärija tegijale ringu tegijale Sissetulev Isiku volitused päring Päringu tegija esitab isiku volitused päringu Täitmisregistrisse Väljaminev Isiku volitused päringu edasta- Täitmisregister edastab laekunud päringu vas- mine krediidi ja makseasutusele tavale krediidiasutusele ja saab vastuses and- med konto või selle puudumise kohta. Väljaminev Isiku volitused päringu vastuse Täitmisregister edastab päringu vastuse pä- edastamine pärija tegijale ringu tegijale Sissetulev Konto saldo päring Päringu tegija esitab konto saldo päringu Täit- misregistrisse Väljaminev Konto saldo päringu edastamine Täitmisregister edastab laekunud päringu vas- krediidi ja makseasutusele tavale krediidiasutusele ja saab vastuses and- med konto või selle puudumise kohta. Väljaminev Konto saldo päringu vastuse Täitmisregister edastab päringu vastuse pä- edastamine pärija tegijale ringu tegijale Sissetulev Konto väljavõtte päring Päringu tegija esitab konto väljavõtte päringu Täitmisregistrisse Väljaminev Konto väljavõtte päringu edasta- Täitmisregister edastab laekunud päringu vas- mine krediidi ja makseasutusele tavale krediidiasutusele Sissetulev Konto väljavõtte päringule vas- Krediidiasutus edastab laekunud päringu vas- tamine tuse Täitmisregistrile Väljaminev Konto väljavõtte päringu vastuse Täitmisregister edastab päringu vastuse pä- edastamine pärija tegijale ringu tegijale Sissetulev Pangakonto tegeliku kasusaaja Päringu tegija esitab pangakonto tegeliku ka- päring susaaja päringu Täitmisregistrisse Väljaminev Pangakonto tegeliku kasusaaja Täitmisregister edastab laekunud päringu vas- päringu edastamine krediidi ja tavale krediidiasutusele ja saab vastuses and- makseasutusele med konto või selle puudumise kohta. Väljaminev Pangakonto tegeliku kasusaaja Täitmisregister edastab päringu vastuse pä- päringu vastuse edastamine pä- ringu tegijale rija tegijale Sissetulev Hoiulaeka olemasolu päring Päringu tegija esitab hoiulaeka olemasolu pä- ringu Täitmisregistrisse Väljaminev Hoiulaeka olemasolu päringu Täitmisregister edastab laekunud päringu vas- edastamine krediidi ja maksea- tavale krediidiasutusele ja saab vastuses and- sutusele med konto või selle puudumise kohta. Lk 75/77 Väljaminev Hoiulaeka olemasolu päringu Täitmisregister edastab päringu hoiulaeka ole- vastuse edastamine päringu te- masolu päringu vastuse päringu tegijale gijale Sissetulev Konto olemasolu uurimisasutus- Päringu tegija esitab konto uurimisasutustele tele päring olemasolu päringu Täitmisregistrisse Väljaminev Konto olemasolu uurimisasutus- Täitmisregister edastab laekunud päringu vas- tele päringu edastamine krediidi tavale krediidiasutusele ja saab vastuses and- ja makseasutusele med konto või selle puudumise kohta. Väljaminev Konto olemasolu uurimisasutus- Täitmisregister edastab päringu konto olema- tele päringu vastuse edastamine solu uurimisasutustele päringu vastuse päringu päringu tegijale tegijale Järgnevas tabelis on toodud nõuded loodavatele infopäringute x-tee teenustele. Tunnus Nõude kirjeldus TRN360 Krediidi- ja makseasutuste infopäringute loomisel tuleb aluseks tuleb võtta olemasolev mammutteenus IsikuOiguseKohustused ning jagada see mik- roteenusteks (Maksekonto olemasolu, Maksekonto volitused isikutele, Maksekonto saldo, Maksekonto väljavõte, Maksekonto tegelik kasusaaja, Hoiulaeka olemasolu, Maksekonto olemasolu uurimisasutustele, Isiku voli- tused maksekontodele). Täpsed sisend- ja väljundandmed lepitakse kokku detailanalüüsi käigus. Täitmisregister peab pakkuma x-tee teenuseid, mille loetelu on toodud peatükis Hanke eesmärgid ja tulemid eesmärgi Andmevahetus väliste re- gistritega üle x-tee all. TRN361 Päring ja selle vastus peavad sisaldama lisaks päringu enda andmetele päringu tegija ja vastuse koostaja andmeid:  Nimi (ees- ja perekonnanimi),  Isikukood,  Organisatsioon (registrikood),  Organisatsiooni tase (näiteks x osakond),  Amet. TRN362 Kõigile infopäringutele, va konto väljavõte, vastamine toimub jooksvalt. TRN363 Kõiki päringuid, va konto olemasolu ja konto saldo päring, saab ajaliselt pii- ritleda. TRN364 Lubatud päritav periood saab olla 5 aastat päringu tegemise hetkest. TRN365 X-tee teenuse päringu vastuses peab konto omaniku ja hoiulaeka üürile võtja kohta olema välja toodud:  nimi,  isikukood ja isikukoodi väljastanud riik, nende puudumise korral sünniaeg ja -riik või juriidilise isiku registrikood;  postiaadress. TRN366 X-tee teenuse päringu vastuses peab olema välja toodud kontot kasutama volitatud isiku kohta:  nimi,  isikukood ja isikukoodi väljastanud riik, nende puudumise korral sünniaeg ja -riik,  postiaadress, Lk 76/77  volituse alguse ja lõpu kuupäev,  kasutusõiguse sisu. TRN367 X-tee päringu vastuses peab konto kohta olema toodud järgmised andmed:  IBAN,  konto avamise kuupäev,  konto sulgemise kuupäev. TRN368 X-tee päringu vastuses peab konto omaniku tegeliku kasusaaja kohta olema toodud järgmised andmed:  nimi,  isikukood ja isikukoodi väljastanud riik, nende puudumise korral sünniaeg ja -riik,  elukoha riik. TRN369 Täitmisregistri x-tee teenuste loomisel tuleb arvestada, et antud teenuste kaudu saab tulevikus edastada andmeid lisaks maksekontode kohta ka nt liisingute, pensionite jms kohta. Lk 77/77
Allikas: Registrite ja Infosüsteemide Keskus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel