1 / 15
HANKEPASS
Hankepass ehk Euroopa ühtne hankedokument (ESPD) on ettevõtja enda kinnitus, mis on esialgne tõend
ametiasutuste või kolmandate isikute poolt väljastatavate tõendite asemel. Käesolev PDF vormingus registri
poolt koostatud dokument on selgitava iseloomuga ja sisaldab hankija sätestatud tingimusi, ettevõtjalt
oodatavate vastuste vormingu vaadet ja registri poolt lisatud viiteid RHS-ile. Käesolev dokument ei ole ette
nähtud täitmiseks vaid tingimustega tutvumiseks. Ettevõtja täidab hankepassi elektrooniliselt infosüsteemis või
ESPD teenuses.
I OSA: HANKE JA HANKIJAGA SEOTUD TEAVE
Teave avaldamise kohta
Teate number ELTs:
-
ELT URL:
Riigi ametlik teataja:
241576
Kui Euroopa Liidu Teatajas hankekuulutust avaldatud ei ole või kui selle avaldamist ei nõuta, peab avaliku
sektori hankija või võrgustiku sektori hankija ise teabe esitama, et hankemenetlust saaks üheselt
identifitseerida (nt viide siseriikliku avaldamise kohta).
Hankija andmed
Ametlik nimi:
Registrite ja Infosüsteemide Keskus (70000310)
Riik:
Eesti
Hankija aadress:
Lubja tn 4
Hankija veebiaadress:
http://www.rik.ee/
E-posti aadress:
[email protected]
Koostatud 01.10.2021 12:15:33
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3694816/general-info
2 / 15
Teave hankemenetluse kohta
Hanke menetlusliik:
Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus
Pealkiri:
E-kataloogi lisaarendustööd
Lühikirjeldus:
Hanke eesmärgiks on täiendada olemasolevat e-kataloogi lisafunktsionaalsuste arendamise ning elastic
search mooduli kasutuselevõtuga. Tegemist on Struktuurfondi poolt rahastatava projektiga „E-
kataloogi lisaarendused kasutusmugavuse parandamiseks“ (2014-2020.12.03.20-0817)“, mistõttu
hankelepingu sõlmimise tähtaeg on sõltuvuses projekti täistaotluse rahuldamisest rakendusüksuse poolt
ning hankijal on õigus tunnistada hankemenetlus kehtetuks juhul, kui rakendusüksus ei rahulda
täistaotlust. Infotund toimub 08.10.2021 kell 14:00 Registrite ja Infosüsteemide Keskuse Infotunnis
osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine vähemalt 1 tööpäev enne, aadressil
[email protected]
Avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija poolt toimikule antud viitenumber (kui on
asjakohane):
241576
Hanke liik:
Asjad
Hanke CPV-d:
48900000-7 Mitmesugused tarkvarapaketid ja arvutisüsteemid
Koostatud 01.10.2021 12:15:33
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3694816/general-info
3 / 15
II OSA: ETTEVÕTJAGA SEOTUD TEAVE
A: Teave ettevõtja kohta
Nimi:
Registrikood:
Riik:
Aadress:
Üldine veebileht:
Kontaktisikud:
Kontaktide e-posti aadressid:
Kontaktide telefoninumbrid:
Ettevõtte suurus:
Töötajate arv:
Käive:
Valuuta:
Finantsalase võimekuse kirjeldus:
Tehnilise võimekuse kirjeldus:
Teostatud tööde kirjeldus:
Ettevõtja tegevusvaldkond:
Koostatud 01.10.2021 12:15:33
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3694816/general-info
4 / 15
ETTEVÕTJA ON KAITSTUD TÖÖKOHT
Ainult reserveeritud hangete puhul: kas ettevõtja puhul on tegemist kaitstud töökohaga, sotsiaalse
ettevõttega või ta täidab lepingut kaitstud tööhõive programmide raames?
Küsimused ettevõtjale:
1. Mis on Teie vastus?
2. Milline on puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate osakaal?
3. Kui seda on nõutud, täpsustage, millisesse puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate
kategooriasse või kategooriatesse asjaomased töötajad kuuluvad?
4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?
5. URL
6. Kood
7. Väljaandja
ETTEVÕTJA ON KANTUD TUNNUSTATUD ETTEVÕTJATE AMETLIKKU
NIMEKIRJA
Kui see on asjakohane, siis kas ettevõtja on kantud tunnustatud ettevõtjate ametlikku nimekirja
või kas tal on olemas samaväärne tõend (nt riikliku (eel)kvalifitseerimissüsteemi alusel)?
Küsimused ettevõtjale:
1. Mis on Teie vastus?
2. a) Vajaduse korral märkige asjakohane registreerimis- või sertifitseerimisnumber:
3. c) Viited, millele registreerimine või sertifitseerimine tugineb ja vajaduse korral ametlikus
nimekirjas omistatud klassifikatsioon:
4. d) Kas registreerimine või sertifitseerimine hõlmab kõiki nõutud valikukriteeriume?
5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?
6. URL
7. Kood
8. Väljaandja
HANKEMENETLUSES KOOS OSALEVAD ETTEVÕTJAD
Kas ettevõtja osaleb hankemenetluses koos teistega?
Küsimused ettevõtjale:
1. Ettevõtja nimi
2. Ettevõtja ID
3. Ettevõtja roll
4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?
5. URL
6. Kood
7. Väljaandja
TEAVE TEISTE ÜKSUSTE SUUTLIKKUSELE TOETUMISE KOHTA
Kas ettevõtja toetub teiste üksuste suutlikkusele, et täita esitatud valikukriteeriumid ning eeskirjad
(kui neid on)?
Küsimused ettevõtjale:
1. Mis on Teie vastus?
2. Ettevõtja nimi
3. Ettevõtja ID
4. Ettevõtja roll
5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?
6. URL
7. Kood
8. Väljaandja
Koostatud 01.10.2021 12:15:33
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3694816/general-info
5 / 15
TEAVE NENDE ALLHANKIJATE KOHTA, KELLE NÄITAJATELE ETTEVÕTJA
EI TUGINE
Kas ettevõtja kavatseb sõlmida lepingu mis tahes osa kohta allhanke kolmanda isikuga?
Küsimused ettevõtjale:
1. Mis on Teie vastus?
2. Ettevõtja nimi
3. Ettevõtja ID
4. Ettevõtja roll
5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?
6. URL
7. Kood
8. Väljaandja
HANKE OSAD
Hanke osad, mille kohta ettevõtja soovib pakkumuse esitada
Küsimused ettevõtjale:
1. Hanke osa number
2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?
3. URL
4. Kood
5. Väljaandja
ETTEVÕTJA KINNITUSED MAKSUDE TASUMISE KOHTA
Kas ettevõtja saab esitada tõendi sotsiaalkindlustusmaksete ja maksude tasumise kohta või esitada
teabe, mis võimaldaks avaliku sektori hankijal või võrgustiku sektori hankijal saada sellise teabe
otse ükskõik millise liikmesriigi tasuta andmebaasist?
Küsimused ettevõtjale:
1. Mis on Teie vastus?
2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav?
3. URL
4. Kood
5. Väljaandja
B: Teave ettevõtja esindajate kohta
Eesnimi:
Perekonnanimi:
Sünniaeg:
Sünnikoht:
Aadress:
Linn/vald:
Postiindeks:
Riik:
E-post:
Telefon:
Vajaduse korral esitage üksikasjalik teave esindamise kohta (selle vormid, ulatus, eesmärk, ...):
Koostatud 01.10.2021 12:15:33
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3694816/general-info
6 / 15
III OSA: KÕRVALDAMISE ALUSED
A: Kõrvalejätmise alused seoses kriminaalasjas tehtud süüdimõistva otsusega
OSALEMINE KURITEGELIKUS ORGANISATSIOONIS
Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused
seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva
kohtuotsusega süüdi mõistetud kuritegelikus organisatsioonis osalemise eest kõige rohkem
viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise
kohustus endiselt?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 1 p 1 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud
seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud kuritegelikus
ühenduses osalemise eest“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib
esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb
tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos
taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära
ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Kehtib: Kogu hanke kohta
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev)
3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood)
6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
9. URL (Url)
10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
KORRUPTSIOON
Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused
seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva
kohtuotsusega süüdi mõistetud korruptsiooni eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või
kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? See
kõrvalejätmise alus hõlmab ka korruptsiooni avaliku sektori hankija (võrgustiku sektori hankija)
või ettevõtja riigi õiguses sätestatud määratluses.
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 1 p 1 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud
seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud aususe
kohustuse rikkumise või korruptiivse teo eest“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb
ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse
taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes
hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on
rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Kehtib: Kogu hanke kohta
Koostatud 01.10.2021 12:15:33
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3694816/general-info
7 / 15
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev)
3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood)
6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
9. URL (Url)
10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
PETTUS
Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused
seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva
kohtuotsusega süüdi mõistetud kelmuse eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib
süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 1 p 1 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud
seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud kelmuse eest“.
Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta,
et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud
hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise
võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS §
97 lg 1).
Kehtib: Kogu hanke kohta
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev)
3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood)
6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
9. URL (Url)
10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
TERRORIAKTI TOIMEPANEK VÕI TERRORISTLIKU TEGEVUSEGA SEOTUD
ÕIGUSRIKKUMISED
Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused
seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva
kohtuotsusega süüdi mõistetud terroriakti toimepaneku või terroristliku tegevusega seotud
õigusrikkumiste eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas
kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?
Viide seadusele:
Koostatud 01.10.2021 12:15:33
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3694816/general-info
8 / 15
RHS § 95 lg 1 p 1 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud
seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud terroriakti
toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise,
kaasaaitamise või selle katse eest“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja
soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks,
tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos
taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära
ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Kehtib: Kogu hanke kohta
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev)
3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood)
6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
9. URL (Url)
10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
RAHAPESU VÕI TERRORISMI RAHASTAMINE
Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused
seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva
kohtuotsusega süüdi mõistetud rahapesu või terrorismi rahastamise eest kõige rohkem viimase
viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus
endiselt?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 1 p 1 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud
seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud rahapesualase
süüteo või terrorismi rahastamise eest“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja
ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse
taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes
hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on
rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Kehtib: Kogu hanke kohta
Koostatud 01.10.2021 12:15:33
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3694816/general-info
9 / 15
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev)
3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood)
6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
9. URL (Url)
10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
LASTE TÖÖJÕU KASUTAMINE JA MUUD INIMKAUBANDUSE VORMID
Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused
seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva
kohtuotsusega süüdi mõistetud laste tööjõu kasutamise või muude inimkaubanduse vormide eest
kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud
kõrvalejäämise kohustus endiselt?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 1 p 3 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud
seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud laste tööjõu
ebaseadusliku kasutamise või inimkaubandusega seotud teo eest“. Kui hankemenetlusest
kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud
meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos
pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal
juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1).
Kehtib: Kogu hanke kohta
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev)
3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood)
6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
9. URL (Url)
10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
B: Kõrvalejätmise alused seoses maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega
MAKSUDE TASUMINE
Kas ettevõtja on rikkunud oma maksude tasumise kohustusi nii asukohariigis kui ka avaliku
sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb asukohariigist?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 1 p 4 „kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg
Koostatud 01.10.2021 12:15:33
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3694816/general-info
10 / 15
maksukorralduse seaduse tähenduses või maksuvõlg /…/ tema asukohariigi õigusaktide kohaselt“
Kehtib: Kogu hanke kohta
Tingimuse kirjeldus:
Piirmäär: 0
Valuuta: EUR
Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul,kui
maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata
haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on
ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide
kohaselt.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Asjaomane riik või liikmesriik (Riigikood)
3. Asjaomane summa (Summa)
4. Valuuta (Vääring)
5. Kas see kohustuste rikkumine on tuvastatud muude vahenditega kui kohtu- või haldusotsusega?
(Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
6. Kirjeldage kasutatud vahendeid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
7. Kui kohustuste rikkumine tuvastati kohtu- või haldusotsusega, märkige, kas see otsus on lõplik ja
siduv. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
8. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev)
9. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood)
10. Kas ettevõtja on täitnud oma kohustused tasumisele kuuluvate maksude või
sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega või siduva kokkuleppe sõlmimisega tasumisele kuuluvate
maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas vajaduse korral kogunenud intresside ja viiviste
tasumise kohta? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
11. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
13. URL (Url)
14. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
SOTSIAALKINDLUSTUSMAKSETE TASUMINE
Kas ettevõtja on rikkunud oma sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustusi nii asukohariigis
kui ka avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb
asukohariigist?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 1 p 4 „kellel on riikliku /…/ makse /…/ maksuvõlg maksukorralduse seaduse
tähenduses või sotsiaalkindlustusemaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt
Kehtib: Kogu hanke kohta
Koostatud 01.10.2021 12:15:33
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3694816/general-info
11 / 15
Tingimuse kirjeldus:
Piirmäär: 0
Valuuta: EUR
Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul,kui
maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata
haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on
ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide
kohaselt.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Asjaomane riik või liikmesriik (Riigikood)
3. Asjaomane summa (Summa)
4. Valuuta (Vääring)
5. Kas see kohustuste rikkumine on tuvastatud muude vahenditega kui kohtu- või haldusotsusega?
(Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
6. Kirjeldage kasutatud vahendeid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
7. Kui kohustuste rikkumine tuvastati kohtu- või haldusotsusega, märkige, kas see otsus on lõplik ja
siduv. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
8. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev)
9. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood)
10. Kas ettevõtja on täitnud oma kohustused tasumisele kuuluvate maksude või
sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega või siduva kokkuleppe sõlmimisega tasumisele kuuluvate
maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas vajaduse korral kogunenud intresside ja viiviste
tasumise kohta? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
11. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
13. URL (Url)
14. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
D: Ainult siseriiklikest õigusaktidest tulenevad kõrvalejätmise alused
AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE
ALUSED: SEADUSLIKU ALUSETA VIIBIVALE VÄLISMAALASELE TÖÖTAMISE
VÕIMALDAMISE EEST
Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 2 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 1 p 2 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud
seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud riigis ilma
seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise või välismaalase Eestis
töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, sealhulgas seaduses sätestatud töötasu määrast
väiksema töötasu maksmise eest“ . Kohustuslik kõrvaldamise alus.
Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta,
et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud
hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise
võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS §
97 lg 1).
Kehtib: Kogu hanke kohta
Koostatud 01.10.2021 12:15:33
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3694816/general-info
12 / 15
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
3. URL (Url)
4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE
ALUSED: RAHVUSVAHELISE SANKTSIOONI SUBJEKT
Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 5 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?
Viide seadusele:
RHS § 95 lg 1 p 5 „kes on rahvusvahelise sanktsiooni subjekt rahvusvahelise sanktsiooni seaduse
tähenduses“. Päring veebilehelt https://www.politsei.ee/et/rahapesu
Kehtib: Kogu hanke kohta
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
3. URL (Url)
4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
IV OSA: KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED
A: Sobivus
KUULUMINE ÄRIREGISTRISSE
Ettevõtja on kantud mõnda tema asukohaliikmesriigi äriregistrisse kooskõlas direktiivi 2014/24/
EL lisaga XI; teatavate liikmesriikide ettevõtjatelt võidakse nõuda muude kõnealuses lisas
sätestatud nõuete täitmist.
Viide seadusele:
RHS § 99 lg 1 „pakkuja või taotleja asukohariigi õigusaktide kohaselt tuleb ettevõtja kanda
äriregistrisse“
RHS § 99 lg 2 „hankija võib nõuda registreeringut tõendava asjakohase tõendi esitamist“
Tingimuse selgitus:
Pakkuja peab olema registreeritud oma asukohariigi äriregiregistris või peab olema talle
väljastatud vastav tegevusluba või peab ta kuuluma vastavasse organisatsiooni, kui see on nõutud
tema asukohariigi õigusaktide kohaselt. Pakkuja, kelle asukohariigiks on Eesti Vabariik, peab
olema registreeritud Eesti äriregistris. Pakkuja esitab kinnituse hankepassis. RHS § 95 lg 4 p 9:
Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud valeandmeid käesolevas
paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud
kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed või § 104 lõigete 7 ja 8
alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata. Hankepassi esitamine on kohustuslik
kõigile pakkujatele, kaasa arvatud ühispakkujad ning alltöövõtjad, kelle majandus-ja/või
finantsnäitajatele ja/või kutsealasele suutlikkusele tuginetakse.
Kehtib: Kogu hanke kohta
Koostatud 01.10.2021 12:15:33
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3694816/general-info
13 / 15
Tingimuse kirjeldus:
Registri nimi: Äriregister
Veebiaadress (URL): https://ariregister.rik.ee/
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Registreerimise number (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
3. Põhjused, miks ei kuulu nõutud registrisse (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
5. URL (Url)
6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
B: Majanduslik ja finantsseisund
ÜLDINE AASTAKÄIVE
Ettevõtja üldine aastakäive on asjaomases teates, hankedokumentides või hankepassis nõutud
majandusaastate jooksul järgmine:
Viide seadusele:
RHS § 100 lg 1 p 4 „andmed pakkuja või taotleja kogu majandustegevuse netokäibe kohta kuni
viimase kolme riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta jooksul, sõltuvalt pakkuja või
taotleja asutamise või äritegevuse alguse kuupäevast“
Tingimuse selgitus:
Pakkuja viimase kolme lõppenud majandusaasta summaarne netokäive kokku peab olema
vähemalt 60 000 EUR. Pakkuja esitab nõutud andmed hankepassis. Hankija kontrollib esitatud
andmeid hankijale avalikes andmekogudes kättesaadava info kaudu. Info kohta, mis ei ole
hankijale andmekogudes olevate avalike andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad,
kohustub pakkuja hankija nõudmisel esitama täiendavad selgitused, andmed või dokumendid
kuni 5 (viie) tööpäeva jooksul alates päringu saamisest. Kui pakkuja või taotleja soovib tõendada
enda vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ja/ või tehnilisele ja kutsealasele pädevusele
esitatud nõuetele teiste ettevõtjate vahendite alusel, peab pakkuja või taotleja täitma hankepassi
ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb. Lisaks peab pakkuja vastavalt hankija
nõudmisele vastuvõetaval viisil tõendama, et sellel ettevõtjal, kelle vahenditele ta tugineb, on
vastavad vahendid olemas ning ettevõte on nõus nende vahendite kasutamisega ja pakkuja või
taotleja kasutab neid lepingu täitmisel (RHS § 103 lg 1). RHS § 95 lg 4 p 9: Hankija võib
kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis
sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud
kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed või § 104 lõigete 7 ja 8
alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata. Hankepassi esitamine on kohustuslik ka
ühispakkujatele.
Kehtib: Kogu hanke kohta
Koostatud 01.10.2021 12:15:33
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3694816/general-info
14 / 15
Tingimuse kirjeldus:
Miinimumnõue: 60000
Valuuta: EUR
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Ajavahemik (Periood)
2. Käive (Summa)
3. Valuuta (Vääring)
4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
5. URL (Url)
6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
C: Tehniline ja kutsealane suutlikkus
ASJADE HANKELEPINGUTE PUHUL: TÄPSUSTATUD LIIKI TARNETE TEOSTAMINE
Ainult asjade riigihankelepingute puhul: Ettevõtja on arvestusperioodi jooksul kohale toimetanud
täpsustatud liiki asjade puhul järgmised peamised tarned. Avaliku sektori hankijad võivad nõuda
kuni kolme aasta kogemuse tõendamist ja võtta arvesse rohkem kui kolme aasta vanuseid
kogemusi.
Viide seadusele:
RHS § 101 lg 1 p 2 „nimekiri hankija kindlaks määratud tunnustele vastavate asjade müügi
lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, koos teabega nende
maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta“
RHS § 101 lg 2 „hankija võib piisava konkurentsi tagamiseks arvesse võtta andmeid rohkem kui
36 kuu eest täidetud asjade müügi lepingute kohta“
Tingimuse selgitus:
Pakkuja viimase 3 (kolme) aasta jooksul täidetud lepingute hulgas peab olema vähemalt 3 (kolm)
hanke objektiga samaväärset lepingut. Samaväärne leping on igasugune tarkvara arendusressursi
või arendustöö leping. Lepingud peavad olema täidetud (täitmine on põhikohustuste ulatuses
lõppenud). Pakkuja peab hankepassi korrektselt sisestama referentslepingu(te) kuupäeva(d) ja
info teise lepingupoole kohta (sh tellija kontaktisiku telefoninumber, e-posti aadress). Juhul, kui
tegemist on riigihankega, siis märkida hankepassis ka viitenumber. Kui hankija soovib
kontrollida hankepassis esitatud andmeid seoses täidetud lepingutega võib hankija küsida teise
lepingu poole käest kinnitusi ja/ tõendeid. Kui pakkuja soovib tõendada enda vastavust
majanduslikule ja finantsseisundile ja/või tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele
teiste ettevõtjate vahendite alusel, peab pakkuja täitma hankepassi ka selle isiku kohta, kelle
vahenditele ta tugineb. Lisaks peab pakkuja vastavalt hankija nõudmisele vastuvõetaval viisil
tõendama, et sellel ettevõtjal, kelle vahenditele ta tugineb, on vastavad vahendid olemas ning
ettevõte on nõus nende vahendite kasutamisega ja pakkuja kasutab neid lepingu täitmisel (RHS §
103 lg 1). RHS § 95 lg 4 p 9: Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on
esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98–101
sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või jätnud
need andmed või § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata.
Kehtib: Kogu hanke kohta
Koostatud 01.10.2021 12:15:33
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3694816/general-info
15 / 15
Tingimuse kirjeldus:
Minimaalne teostatud tööde arv: 3
Kirjeldus: Pakkuja viimase 3 (kolme) aasta jooksul täidetud lepingute hulgas peab olema
vähemalt 3 (kolm) hanke objektiga samaväärset lepingut. Samaväärne leping on igasugune
tarkvara arendusressursi või arendustöö leping.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Kirjeldus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
2. Kogusumma (Summa)
3. Valuuta (Vääring)
4. Ettevõtja vastutusala (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
5. Summa (Summa)
6. Valuuta (Vääring)
7. Ajavahemik (Periood)
8. Kas info on konfidentsiaalne? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
9. Tellija nimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
10. Kontaktisiku nimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
11. E-mail (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
12. Telefon (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
13. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
14. URL (Url)
15. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
16. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
ALLHANKE OSAKAAL
Ettevõtja kavatseb sõlmida allhankelepinguid järgmise lepinguosa (st protsent) suhtes: Kui
ettevõtja on otsustanud sõlmida lepinguosa suhtes allhankelepingu ja toetub asjaomase
lepinguosa täitmisel allhankija suutlikkusele, täitke selliste allhankijate kohta eraldi hankepass
(Euroopa ühtne hankedokument).
Viide seadusele:
RHS § 101 lg 1 p 10 „hankelepingu selle osa suurus, mille suhtes pakkuja või taotleja kavatseb
sõlmida allhankelepinguid“
Tingimuse selgitus:
Juhul kui pakkuja kavatseb sõlmida allhankelepinguid, tuleb pakkujal hankepassi märkida
hankelepingu vastava osa suurus (protsent). Kui pakkuja on otsustanud sõlmida lepinguosa
suhtes allhankelepingu ja toetub asjaomase lepinguosa täitmisel allhankija suutlikkusele, siis
tuleb allhankija(te) kohta täita hankepass.
Kehtib: Kogu hanke kohta
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Täpsustage (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
3. URL (Url)
4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
Koostatud 01.10.2021 12:15:33
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3694816/general-info
1/2
VASTAVUSTINGIMUSED
Viitenumber: 241576
Hankija: Registrite ja Infosüsteemide Keskus (70000310)
Hange: E-kataloogi lisaarendustööd
ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRI
Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud
toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja.
Küsimused ettevõtjale:
1. Kas tegemist on ühispakkumusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kas olete ühispakkujate volikirja pakkumuse dokumentide hulka lisanud? (Raadionupp
valikutega "Jah/Ei")
PAKKUMUSE ESITAMINE
Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste
ülevõtmist.
Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud.
Küsimused ettevõtjale:
1. Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud
tingimustele? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
ÄRISALADUS
Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe
määramist ärisaladuseks.
Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe
ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida:
1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi;
2) teenuste hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise
kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid;
3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks käesoleva lõike punktis 1 nimetatule muid
pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid (RHS §
111 lg 5).
Küsimused ettevõtjale:
1. Kirjeldage lühidalt pakkumuses sisalduvat ärisaladust ja lisage selle määramise põhjendus või
märkige, et pakkumus ei sisalda ärisaladust. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
PAKKUMUSE MAKSUMUS
Pakkumuse maksumus tuleb esitada töölehel "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad"
toodud struktuuri kohaselt.
Küsimused ettevõtjale:
1. Kas ettevõtja kinnitab, et täidab pakkumuse lehe "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad
näitajad" lehel ette antud struktuuri kohaselt? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
AVALDUS HANKEMENETLUSES OSALEMISEKS
Küsimused ettevõtjale:
1. vorm PAA1 (Dokumendi vorm / vorm PAA1 Avaldus hankemenetlusel osalemiseks (4).docx)
Koostatud 01.10.2021 12:35:08
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3694816/general-info
2/2
PAKKUMUS PEAB VASTAMA HANKE ESEME TEHNILISELE KIRJELDUSELE
Pakkumuse osana esitatakse projektiplaan, mis sisaldab ajakava kõikide funktsionaalsuste
loomise ja selle pakkumuse alustamiseks vajalike tööde läbiviimiseks. Pakkumuses esitatavalt
projektiplaanilt eeldatakse vastavust kõikidele tehnilises kirjelduses toodud punktidele (lisa 4
punkt IV).
Küsimused ettevõtjale:
1. Projektiplaan (Vabas vormis dokument)
DETAILNE MAKSUMUS VORM
Küsimused ettevõtjale:
1. vorm PAM1 (Dokumendi vorm / PAM1 Pakkumuse maksumuse vorm.docx)
Koostatud 01.10.2021 12:35:08
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3694816/general-info
HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD
Viitenumber: 241576
Hankija: Registrite ja Infosüsteemide Keskus (70000310)
Hange: E-kataloogi lisaarendustööd
Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta
Elektroonilist oksjoni kasutatakse: ei
Jrk Nimetus Kirjeldus Tüüp / Osakaal Kogus Ühik Pakkuja
nr hindamismeetod täidetav
1 Pakkumuse kogumaksumus Pakkumuse kogumaksumus vormilt Maksumus - 70 jah
PAM1 vähim on parim
2 Projektiplaan Kvaliteet - hankija 30
hinnatav
Kokku: 100
Koostatud 01.10.2021 12:36:50 1/2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/
3694816/general-info
Hindamismetoodika kirjeldus
1. Pakkumuse kogumaksumus
Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: "madalaim väärtus" / "pakkumuse
väärtus" * "osakaal".
2. Projektiplaan
Hindamiskomisjonilt on võimalik saada kokku 30 punkti.
30 punkti - Pakkuja on täielikult aru saanud hankeobjekti olemusest ja ülesandepüstitusest. Projektiplaan vastab täies ulatuses hanke alusdokumentides esitatud parameetritele ja tingimustele.
Hanke eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused on loogilises järjestatuses, omavahelises seoses ja kooskõlas hanke tehnilise kirjeldusega. Tööd on jaotatud projekti läbiviimiseks sobiva
kestusega etappideks, etapi tööde mahuhinnangud on realistlikud arvestades etapi tulemite mahtu. Projektiplaani osas on tegemist põhjaliku ja realistliku projektiplaani etappide ettepanekuga,
mis võimaldab realiseerida hankeobjekti tehnilises kirjelduses püstitatud eesmärgid tähtaegselt. Esitatust nähtub selgelt, kuidas hanke alusdokumentides kirjeldatud nõuded, ootused tulemusele
ning eesmärkidele plaanitakse realiseerida. Küsitavusi ei teki.
20 punkti - Pakkuja on aru saanud hankeobjekti ülesandepüstitusest ning esitatud projektiplaan on esitatud struktureeritult ja põhjendatult. Esitatud projektiplaanist on arusaadav, kuidas hanke
alusdokumentides kirjeldatud nõuded, ootused tulemusele ning eesmärkidele planeeritakse realiseerida. Samas tekib projektiplaani hindamise osas 1-3 küsitavust või märkust, mida hankija
peaks pakkujalt üle täpsustama.
10 punkti - Pakkuja esitatud projektiplaan on esitatud keskpäraselt. Esitatu osas tekib 4-6 küsitavust või märkust, mida hankija peaks pakkujalt üle täpsustama.
5 punkti - Pakkuja esitatud projektiplaan on esitatud kasinalt. Hankijal tekib palju küsimusi ning ei ole täpselt aru saadav, kuidas kavatsetakse soovitud tulemini jõuda.
Juhul, kui kahe hindamiskriteeriumi punktide summa alusel on mitu pakkujat võrdse punktisummaga, eelistatakse pakkujat, kelle pakutud maksumus on madalaim. Kui ka sel juhul on mitu
pakkumust võrdsed heidetakse pakkujate vahel liisku.
Koostatud 01.10.2021 12:36:50 2/2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/
3694816/general-info
KINNITATUD
Direktori 05.06.2019. a
Käskkirjaga nr 77
Lisa 1
Nõuded testimiselev v1.0
Enne projekti tegelikku algust lepitakse kokku kõik erisused - millised punktid vastavas
projektis ei rakendu (pole võimalik/vajalik) ja kas rakenduvad mingid täiendavad punktid või
all-loetletud punktidele täpsustused.
I Üldine
TE-ü 1.1 Kõikide üle antavate tarkvara versioonidega peavad kaasas olema vastavad
testid, nendega seotud dokumentatsioon ning kirjeldus või raport leitud ja parandatud
vigadest.
TE-ü 1.2 Tarkvara vastuvõtmiseks vajalikud testid ja skoop ehk testplaan lepitakse
projekti alguses kokku ning seda täiendatakse pidevalt projekti käigus.
TE-ü 1.3 Vastavalt kokkuleppele tuleb koostada ning üle anda punktis TE-ü 1.2
nimetatud testplaan ja testlood ning eraldi testprojekti ja -programmi puhul ka vajaminev
dokumentatsioon ja kirjeldus.
TE-ü 1.4 Testitava tarkvara lõplik versioon peab läbima vastavad nõuded
koormusele/jõudlusele (ISKE,SLA jm.). Selle tõestamiseks tuleb tarnida ka vastavad
testid.
TE-ü 1.5 Üle antud testides või vastuvõtutestimisel esinenud probleemid tuleb
parandada sarnaselt põhiarendusega.
TE-ü 1.6 Testid peavad olema loogiliselt grupeeritud ning numereeritud, nii et skriptide
või tööriistade abil saab kindlat osa käivitada. Näiteks teenuse- või tüübi kaupa
(süsteemitestid, koormustestid vm.).
TE-ü 1.7 Üle antud testide käivitamiseks ei pea RIK soetama lisatarkvara. (Näiteks
automaattestid, koormustestid jm. võiks olla kirjutatud Seleniumis, JMeteris või muus
avatud lähtekoodiga programmis).
II Dokumentatsioon
TE-d 2.1 Dokumentatsiooni eesmärgiks on edasi anda kogu vajalik informatsioon testide
kohta (testplaanid, testlood, testide käivitamiseks ja valideerimiseks vajalik
dokumentatsioon jne).
TE-d 2.2 Dokumentatsioon peab olema versioneeritud ning iga punkti (näiteks testlugu)
juures peab olema tekkimise aeg, viimase muudatuse aeg, autor, muutja.
III Testplaan ja -lood
TE-t 3.1 Testplaanile ja –lugudele rakendub peatükk TE-d 2.
TE-t 3.2 Testplaan kirjeldab ning selgitab kogu tarkvaraga seotud testimist, kui ei ole
kokku lepitud teisiti.
TE-t 3.3 Testlood tulenevad kasutuslugudest ja/või süsteemianalüüsi nõuetest, nende
kattumisel piisab testimise kirjeldusest, et vältida dokumentatsiooni dubleerimist.
TE-t 3.4 Testloos peab minimaalselt olema: testi kirjeldus, etapid, oodatud tulemus,
tegelik tulemus.
TE-t 3.5 Testprojekti ja –programmi puhul võib kood koos kommentaaridega täita testloo
rolli (näiteks testi nimetus viitab kindlale testloole või süsteeminõudele, C#-is kirjutatud
süsteemitesti nimetamisloogika ja kommentaarid teevad kergelt selgeks tegevuste
ahela).
IV Logimine, raporteerimine
TE-r 4.1 Raportitele rakendub peatükk TE-d 2.
TE-r 4.2 Testraportis kajastatud vigade juures peab olema märgitud tarne versioon,
milles viga leiti ning versioon, milles see on kõrvaldatud.
TE-r 4.3 Automaatsete testide puhul peab automaatselt genereeruma testraport või
statistika tegemiseks vajalik logi (näiteks JMeteris Summary Report+ Aggregate Report
või eraldi .csv fail).
TE-r 4.4 Koormus- ja stressitestide puhul peab raport kajastama, millise koormuse
juures hakkasid testid negatiivseid tulemusi saama ning millised vead esinesid.
TE-r 4.5 Koormus- ja stressitestide juures on vaja minimaalselt välja tuua:
saadetud päringute arv, min. päringu käitlemise aeg(ms), max. päringu käitlemise
aeg(ms), päringute käitlemise standardhälve(ms), keskmine päringu käitlemise aeg(ms),
vigade %, läbilaskevõime(tegevust/sek.), 90/95/99 protsentiilid.
V Nõuded testidele
TE-n 5.1 Testprojekti ja –programmi testide juures rakendub peatükk TE-d 2, lisaks
peab testi juurde märkima testi tegija ning tarkvara versiooni, millele test koostati.
TE-n 5.2 Süsteemitestidega peavad olema kaetud kõik süsteemi osad, kui ei ole kokku
lepitud teisiti (näiteks kõik arendatud teenused, kasutajaliidesega rakenduse testlood
jne).
TE-n 5.3 Iga test peab olema süsteemi- või ärianalüütiliselt terviklik põhjendatav kooslus
(näiteks ühes testis ei testita kahte erinevat teenust või süsteemi viga).
TE-n 5.4 Iga teenuse kohta peab olema Smoke-test, mis kontrollib lihtsaima sisendiga
teenuse töökorda.
TE-n 5.5 Kuna RIK-is arendatakse pideva integratsiooni mudelit järgides, siis peab
olema võimalik teste valikuliselt grupeerida ning neid automaatselt käivitada (näiteks
grupp „Nightly" öiste integratsioonitestide jaoks).
TE-n 5.6 Testsessioonid ning mitte seotud testid ei tohi üksteist mõjutada.
VI Lähtekood ja spetsiaalsed tööriistad
TE-l 6.1 Spetsiaalselt arendatud testprojektile ja -programmile rakenduvad „Nõuded
arendustele –Nõuded rakenduse koodile" .
TE-l 6.2 Spetsiaalselt arendatud testprojektid peavad kasutama üldtuntud raamistikke,
näiteks NUnit, JUnit.
TE-l 6.3 Kui testprojekt kasutab DTO-d, omab teenuste kihti või koodi osa, mida saab
WSDL-i, andmebaasi või muu pealt genereerida, siis selleks peab kasutama tööriistu
(näiteks DTO-d ei kirjutata käsitsi).
TE-l 6.4 Punktis TE-l 6.3 mainitud tööriistad ja nende parandused tuleb tarnida koos
testidega.
VII Alusandmed
TE-a 7.1 Alusandmete genereerimiseks vajalik peab olema vastavate testidega kaasas.
TE-a 7.2 Kui testimiseks on vajalikud andmed teistest süsteemidest, siis need lepitakse
eelnevalt kokku.
TE-a 7.3 Alusandmed peavad töötama erinevates keskkondades, kaasa arvatud
andmed, mida päritakse teistest süsteemidest.
TE-a 7.4 Peab vältima teiste süsteemide andmete rikkumist, selle vältimiseks vt. punkt
TE-a 7.2.
TE-a 7.5 Eelistama peaks alusandmete genereerimist või eraldi üldkasutatavat kihti,
millest andmed võetakse, mitte koodi sisse kirjutatud andmeid (näiteks Isikukoodid
võetakse üldisest jadast või eraldi testandmete alamprojektist).
TE-a 7.6 Võimalusel kasutada sünteetilisi, mitte reaalseid andmeid (näiteks reaalsuses
mitte eksisteerivad Isikud), eriti kui arendatavas tarkvaras on automaatseid teavitusi või
muud samalaadset (näiteks automaatne e-mailide saatmine).
VIII Koormus-, stressitestid
TE-s 8.1 Testide üleandmisel peab kaasa andma kasutatud konfiguratsiooni ning
riistvara ja arhitektuuri kirjelduse.
TE-s 8.2 Kasutatud konfiguratsioon ning riistvara ja arhitektuur võiks tugevalt sarnaneda
vastuvõtja test- või toodangukeskkonna riistvaraga.
TE-s 8.3 Testid peavad olema üldisest konfiguratsioonist skaleeritavad: kasutajate arv,
kasutajate etapilisus (ramp-up), testide ajastamine jm on üldised muutujad või üldises
konfiguratsioonis.
TE-s 8.4 Igal testil peab olema konkreetne kontekst (näiteks SLA nõue, teenuse või
baasiprotseduuri jõudluse hindamine vms).
KINNITATUD
Direktori 05.06.2019. a
Käskkirjaga nr 77
Lisa 2
Nõuded süsteemianalüüsile
Enne projekti tegelikku algust lepitakse kokku kõik erisused - millised punktid vastavas projektis ei
rakendu (pole võimalik/vajalik) ja kas rakenduvad mingid täiendavad punktid või all-loetletud
punktidele täpsustused.
Antud nõuete loetelu kehtib nii RIK-i majasisestele projektidele kui ka välistele projektidele
(majavälised arendajad).
I. Vormistus
Alljärgnevalt on kirjeldatud vormistuse nõuded kõiksugustele nõuetele, nõuete komplektidele,
reeglitele, vormidele. Muudatuste haldamine ja seotud viitamine peavad olema kooskõlastatud ja
kokkulepitud enne süsteemianalüüsi algust.
SA-v 1. Loomise ja muutmise info:
SA-v 1.1 Loomise eesmärk/taust
SA-v 1.2 Tekkimise aeg
SA-v 1.3 Autor
SA-v 1.4 Viimase muutmise põhjus
SA-v 1.5 Viimase muutmise aeg
SA-v 1.6 Muutja
SA-v 1.7 Kui on tegemist nõuete komplektiga (või plokiga), siis peavad olema selgelt eristatavad
pealkiri ja sisu
SA-v 2. Oleku info:
SA-v 2.1 Kinnitaja ja kooskõlastajad
SA-v 2.2 Nõude/nõuete komplekti seis - kasutusel olevad olekunäitajad peavad olema
kokkulepitud vastavalt antud projekti vajadustele. Näiteks võivad nõude/nõuete komplekti
olekud olla:
tegemisel
kooskõlastamisel
kinnitatud
implementeeritud
kehtetu
SA-v 3. Identifitseerimise info:
SA-v 3.1 Igal nõudel/reeglil ja nõete komplektil peab olema unikaalne identifikaator
II. Sisu
Alljärgnevalt on kirjeldatud nõuded süsteemianalüüsi sisule.
SA-s 1. Loetavus ja mõistetavus.
Süsteemianalüüs peab olema:
SA-s 1.1 Loetav ja selge
SA-s 1.2 Kindlas kõneviisis
SA-s 1.3 Sisaldama üheselt defineeritud äri- ja süsteemi mõisteid
SA-s 1.4 Sisaldama ainult täpseid andmeolemite/andmeväljade nimetusi
SA-s 2. Infosüsteemi terviku kirjeldus
Infosüsteemi terviku kirjelduses peavad olema:
SA-s 2.1 Kõikide kasutatavate mõistete definitsioonid
SA-s 2.2 Kõikide äriobjektide ja neile vastavate andmeolemite ning seoste kirjeldused ning
üldised tööpõhimõtted
SA-s 2.3 Andmeolemite kõik andmeväljad ja nende sisu vastastikune mõju üksteisele
SA-s 2.4 Infosüsteemi erinevate kihtide kirjeldused: andmevahetus/kasutajaliides, domeen ja
andmebaas
SA-s 2.5 Andmete käitlemine antud süsteemis:
SA-s 2.5.1 versioneerimine
SA-s 2.5.2 sünkroniseerimine
SA-s 2.5.3 arhiveerimine
SA-s 2.5.4 kustutamine
SA-s 2.6 Kasutusel väljade ja kasutatavate andmeolemite täpsed nimetused
SA-s 2.7 Õiguste kirjeldused: kasutajad, rollid, grupid
SA-s 2.8 Süsteemi üldised valideerimised
SA-s 3. Vormide kirjeldused
SA-s 3.1 Kõik kasutajaliidese vormid ja vormide elemendid peavad olema nõuetega/reeglitega
kaetud
SA-s 3.2 Peab olema loodud prototüüp, mis kajastab kõike realiseeritavat.
Märkus: Sõltuvalt projekti kokkulepetest võib seda osa teha ka UX inimene UX ja
ärianalüüsi tööde raames.
SA-s 3.3 Iga vormi/vormi osa eesmärk peab olema selge - lühike ja täpne kirjeldus, milleks seda
vormi on vaja.
SA-s 3.4 Iga vormi jaoks peavad olema välja toodud kõik vormiga seotud sisulised veateated.
Märkus: Sõltuvalt projekti kokkulepetest võib seda osa teha ka UX inimene UX ja
ärianalüüsi tööde raames.
SA-s 3.5 Iga vormi toimimise juures peavad olema välja toodud erandid, kui need on olemas,
võrreldes selle konkreetse süsteemi üldiselt kehtivate reeglitega
SA-s 3.6 Igal vormil peavad olema välja toodud kõik sellega seotud valideerimised ning nendega
seotud süsteemi poolt tagastatavad veateated ja hoiatused
SA-s 3.7 Vormi andmeväljade sisestamise ja muutmise kirjeldused; kes (süsteem, kasutaja,
sidussüsteem, genereeritakse jooksvalt, ...), mis tingimustel, kuidas?
SA-s 3.8 Millised andmeväljad on
SA-s 3.8.1 kohustuslikud
SA-s 3.8.2 valikulised
SA-s 3.8.3 ainult kuvatavad
SA-s 3.8.4 tingimuslikult kuvatavad vs alati kuvatavad
SA-s 3.8.5 vaikeväärtustega täidetavad + millised need vaikeväärtused on
SA-s 3.9 Lubatud väärtused väljadele (tekst, numbrid, e-mail, komakohad, jne)
SA-s 3.10 Kuidas antud vormile saab - kui see ei tule välja punktis SA-s 4 nõutud kirjeldustest
SA-s 4. Kasutuslugude/vormide kasutamise protsesside/tegevuste kirjeldused
SA-s 4.1 Kuidas on erinevad vormid omavahel seotud
SA-s 4.2 Kasutajate tegevuste ja tegevuste kogumite kirjeldused
SA-s 4.3 Süsteemi terviklikud kasutamise protsessid/kasutuslood
SA-s 4.4 Kriitiliste funktsionaalsuste jaoks testimise stsenaariumid
SA-s 5. Infosüsteemi teenuste kirjeldused
Kui tegemist on teenusepõhise (XML-teenuseid pakkuva) infosüsteemiga või liidetustumisega mingi
teise infosüsteemiga (teenuste tarbimisega), siis peavad olema kirjeldatud:
SA-s 5.1 Tarbitavad teiste süsteemide teenused (kui on)
SA-s 5.1.1 Kõik edastatavad sisendid
SA-s 5.1.2 Kõik tarbitavad väljundid - millised ja kus, kuhu edasi
saadetakse/märgitakse/salvestatakse
SA-s 5.2 Kõik infosüsteemi enda poolt pakutavad teenused (kui on)
SA-s 5.2.1 Iga teenuse kohta detailne sisendite kirjeldus
SA-s 5.2.2 Iga teenuse kohta detailne väljundite kirjeldus
SA-s 5.2.3 Iga teenusega kaasnevad valideerimised ja sisulised veateated
SA-s 5.2.4 Iga teenuse enda loogika ja funktsionaalsuse kirjeldus
SA-s 6. Pildid, skeemid, diagrammid:
Peavad:
SA-s 6.1 toetama kirjeldatavat - olema tervikliku kirjelduse osa, mitte tühjalt genereeritud
pildialbum
SA-s 6.2 omama selget eesmärki - milleks see pilt/skeem/diagramm on, mida ta annab?
SA-s 6.3 olema intuitiivselt loetavad
Lisaks:
SA-s 6.4 Teenuste puhul on hea lisada ka XML schema.
III. Töövahendid
SA-t 1. Süsteemianalüüsi kajastavad töövahendid peavad olema eelnevalt kokkulepitud
SA-t 2. Spetsifikatsioon peab olema üle antud taaskasutataval kujul.
Näiteks:
skeemi/diagrammi/pildi algfail (mitte suvaline link sellele)
*.eap fail
Confluence eksportfail
vms
KINNITATUD
direktori 10.02.2020
Käskkiri nr 11
Lisa 2
DOKUMENTATSIOONIPLAAN
I. Täitja poolt Tellijale üle antavad dokumendid
Vastavalt kokkulepitud ajakavale annab Täitja Tellijale üle digitaalsel kujul järgnevad dokumendid:
1. Arenduste kirjeldus;
2. Arhitektuuri kirjeldus;
3. Seadmete ja tarkvara kasutus- ja haldusjuhendid;
4. Administreerimisjuhend/paigaldusjuhend;
5. Testimise tulemusena valminud dokumendid;
6. Varundus/taasteplaan;
7. Versiooni kirjeldus;
8. Mittefunktsionaalsete nõuete vastavustabel;
9. Andmekogude semantiline kirjeldus ja andmekoosseis.
II. Dokumendid peavad vastama vähemalt alljärgnevatele tingimustele
1. Arenduste kirjeldus
Otstarve: Dokumendi/dokumentide eesmärgiks on anda selge ja konkreetne ülevaade süsteemi
sisust ja realiseeritud arendustest.
Sisu: Üle antavad dokumendid peavad sisaldama:
Infosüsteemi terviku kirjeldus – olemasoleva süsteemi täiendamisel
lisatud/muudetud osade kirjeldus. Tegemist on süsteemi ärisisul põhinevate
baaskomponentidega, millele toetuvad kasutaja tegevused, ekraanivormid,
kasutuslood/protsessid, teenused, jms;
Vormide (ekraanivormide) kirjeldused;
Kasutuslugude / vormide kasutamise protsesside / tegevuste kirjeldused;
Infosüsteemi teenuste kirjeldused.
Täpsed nõuded loetletud punktidele on toodud dokumendis „Nõuded süsteemianalüüsile“.
Sihtgrupp: Tellija äriprotsesse valdavad kontaktisikud - ärianalüütikud ja süsteemianalüütikud;
Täitjast sõltumatud tarkvara hooldajad, arendajad ja edasiarendajad, testijad,
arhitektid, projektijuhid.
Ajakava: Esmased kirjeldused esitatakse enne arendustööde algust.
Järgmised, vahepealsete arenduste etappide kirjeldused antakse üle hiljemalt koos
vastava vaheetapi üleandmise aktiga.
Lõplikud (täielikud) kirjeldused esitatakse lõppaktiga.
2. Arhitektuuri kirjeldus
Otstarve: Dokumendi eesmärgiks on kirjeldada loodava süsteemi tehnilist ülesehitust. Kirjeldatakse
rakenduse loogilist struktuuri, näidates ära selle kihtideks jagunemise. Kirjeldatakse ka
füüsilist arhitektuuri, antakse ülevaade kasutatavatest tehnoloogiatest ning vahenditest.
Sisu: Dokument peab rahuldama vähemalt alljärgnevaid sisunõudeid:
topoloogia, süsteemi füüsiline arhitektuur (süsteemi komponendid
andmebaasiserver, rakendusserver, meiliserver jms):
süsteemi soovituslikud näitajad komponentide kaupa, näiteks andmesidekiirused,
andmemahud, protsessori kiirus, mälumaht, komponentide arv süsteemi osade
kaupa, kettasüsteemi jõudlus jms;
liidesed teiste süsteemidega (x-tee, meilisüsteemid) ja sõltuvused teistest
süsteemidest;
süsteemi tehnilised (sh automaatsed) protsessid ehk töövoog – komponentide
omavahelised suhtlusstsenaariumid ja koostoimimine (näiteks, mis komponent ja
millal pöördub RR teenuse poole);
kolmandate osapoolte poolt toodetud kasutatavad tarkvarad/riistvarad, mis on
vajalikud süsteemi toimimiseks;
süsteemi krüpto-, allkirjastamise, digitemebeldamise lahendused ja algoritmid.
Sihtgrupp: Arhitekt, administraator, turvaspetsialist
Ajakava: Esmane kirjeldus esitatakse enne arendustööde algust.
Täiendatud kirjeldus antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga.
Lõplik (täielik) kirjeldus esitatakse lõppaktiga.
3. Seadmete ja tarkvara kasutus- ja haldusjuhendid
Sisu: Kirjeldus tarkvara ja seadmete kasutamise üldisest protsessist; protsessi olulisemate
sammude kirjeldus.
Dokument on aluseks kasutajate koolitamisel.
Kasutusjuhend kirjeldab kõiki kasutajate funktsionaalsusi koos tööprotsesside
kirjeldusega ning ekraanipiltide vormis näidetega.
Haldusjuhend on mõeldud infosüsteemi haldurile ja peab olema eraldi tavakasutaja
kasutusjuhendist.
Sihtgrupp: Tarkvara kasutajad, haldurid
Ajakava: Etapi juhendid antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga.
Lõplikud (täielikud) juhendid esitatakse lõppaktiga.
4. Administreerimisjuhend/paigaldusjuhend
Otstarve: Juhend on aluseks süsteemi administreerimisele, paigaldamisele ja seadistamisele
Sisu: Juhend peab rahuldama vähemalt alljärgnevaid sisunõudeid:
süsteemi parameetrite (seadistuste) kirjeldus ning nende muutmiste mõjud ja
protseduurid (näiteks .net rakenduste puhul konfiguratsiooniparameetrite
kirjeldused/selgitused ja näidisväärtused);
logimise realisatsiooni kirjeldused (kuhu ja mida, kas kasutatakse roteerimist või
katalogiseerimist jms);
rutiinsete hooldusprotseduuride kirjeldus;
paigalduspaketi koostamise protseduurid;
paigaldusprotseduurid;
süsteemi halvamist võimaldavad riskid ja nende esinemise võimalikkus.
Paigaldusjuhendis kirjeldatakse iga realiseeritud osa rakendamine (deployment) koos
spetsiifiliste seadistustega. Paigaldusprotseduurid peavad olema kirjutatud selliselt, et
RIK-i administraator suudab rakenduse paigaldada ja seadistada ilma kõrvalise abita.
Sihtgrupp: Haldur, projektijuht, administraatorid, arhitekt
Ajakava: Etapi juhendid antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga.
Lõplikud (täielikud) juhendid esitatakse lõppaktiga.
5. Testimise tulemusena valminud dokumendid
Otstarve: Annab detailse ülevaate teostatud arenduste testimisest ning testimise tulemustest.
Sisu: Kesksel kohal on testplaan, mis kirjeldab testimise strateegia, skoobi, vahendid,
tegevused, tulemid jne. Vastavalt kokkuleppele koostatakse testlood, mis võivad
olla laiendatud kasutuslood.
Vastavalt kokkuleppele teostatud funktsionaalsuse-, jõudluse-, koormuse-,
integratsiooni-, kasutatavuse-, turvalisuse- jm. testimise dokumendid (plaan, lood,
juhendid, puudused, puuduste kõrvaldamise info, tulemid).
Testimisel ilmnenud vead ning paranduste info (versiooniinfo, vajadusel sisu).
Testimise otstarbel loodud kood, skriptid, kasutusjuhendid.
Testimise dokumentatsioon ei pea olema üks dokument, dokumendid võib grupeerida
loogilisteks osadeks.
Täpsed nõuded on toodud dokumendis „Nõuded testimisele“.
Sihtgrupp: Tellijapoolne projektijuht, vastuvõtutestijad
Ajakava: Etapi testimise dokumendid antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga.
Lõplikud (täielikud) dokumendid esitatakse lõppaktiga.
6. Varundus/taasteplaan
Otstarve: Tagada süsteemi hävingujärgne kiire ja tõrgeteta taastamine.
Taasteplaan on aluseks süsteemi taastamisele peale suuremat hävingut.
Sisu: Taasteplaan peab rahuldama vähemalt alljärgnevaid sisulisi nõudeid:
1. Süsteemi backup’id, varundamisele kuuluvate komponentide ja asukohtade
loetelu (nt rakenduse konfiguratsioonifailid, rakenduse failid failiserveril paiknevad
failid ja andmebaas jne), nende kirjeldused ja kasutuselevõtu protseduurid
(Näiteks: tuua kataloogi (vajadusel faili) tasemel välja list failidest, mida peab
varundama; varunduse järjekord (kui see on oluline);
2. Taastamise sammud kasutades installatsiooni juhendit ja varundatud andmeid;
3. Süsteemi komponentide asendusvõimalused, nende alternatiivkomponentide
spetsifikatsioonid. Miinimumis peab vastama küsimusele: milline riistvara/tarkvara
on sobiv arendaja arvates (tehtud nt jõudlustestid) seda süsteemi käitama.
Sihtgrupp: Administraator
Ajakava: Esmane dokument esitatakse enne arendustööde algust.
Täiendatud dokument antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga.
Lõplik (täielik) dokument esitatakse lõppaktiga.
7. Versiooni kirjeldus
Otstarve: Vajalik ülevaate saamiseks infosüsteemi versioonide sisust.
Sisu: Detailne info iga versiooniuuenduse kohta:
avaldamise kuupäev
versiooni number
versiooni tüüp (peamine, vaheversioon, parandus, erakorraline)
versiooni sisu - milliseid teostatud arendusi sisaldab (töökasu numbrid, näiteks
Jira taskide numbrid ja/või lingid taskile)
leitud, kuid parandamata vead
Sihtgrupp: Tellijapoolne projektijuht
Ajakava: Esitatakse koos iga üleantava versiooniga ja iga versiooni kohta.
8. Mittefunktsionaalsete nõuete vastavustabel
Otstarve: Kontrolltabel nii Täitjale kui ka Tellijale veendumaks, et arvestatud on hankes nõutud
mittefunktsionaalsete nõuetega.
Sisu: Kõik raamlepingus, lähteülesandes või tehnilises kirjelduses kirjeldatud
mittefunktsionaalsed nõuded ning täitmismärge.
Täitmismärke tegemise aluseks peab olema testimine. Vajadusel lisatakse selgitused.
Sihtgrupp: Arhitekt, administraator, turvaspetsialist
Ajakava: Esmane dokument esitatakse enne arendustööde algust.
Täiendatud dokument antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga.
Lõplik (täielik) dokument esitatakse lõppaktiga.
9. Andmekogude semantiline kirjeldus ja andmekoosseis
Sisu: Andmekogus töödeldavate andmete koosseisu kirjeldus csv-formaadis, mis sisaldab:
vanemandmeobjekti nimetus (tabeli nimetus); andmeobjekti nimetus (veeru nimetus);
märge, kas tegemist on isikuandmetega; märge, kas tegemist on eriliigiliste
isikuandmetega; märge, kas tegemist on andmekogu põhiandmetega; märge, kas
tegemist on arhiiviväärtuslike andmetega; viide andmekogule, kust mittepõhiandmed
pärinevad; andmeobjekti semantiline kirjeldus (selgitus, mis andmeobjektiga on tegemist).
(Kõik märked formaadis jah/ei.)
Sihtgrupp: Tellija, Tellijapoolne projektijuht
Ajakava: Dokument (fail) esitatakse lõppaktiga.
Front-End nõuded v1.0
KINNITATUD
Direktori 05.06.2019. a
Käskkirjaga nr 77
Lisa 4
versioon 1, jaanuar 2019
https://dok.rik.ee/x/viWcAg
Sisukord
Sissejuhatus
Mõisted
HTML
Nõuded
CSS
Nõuded
Responsiivsus
Javascript
Nõuded
Veebi sisu juurdepääsetavussuunised (WCAG) ja üleüldised kasutajakogemust puudutavad nõuded
Nõuded
Meediumite kasutamine veebilehel (veebilehe laadimiskiirus)
Koodibaasi kvaliteedi tagamine
Muud nõuded
Nõuded
Sissejuhatus
Tehnoloogia areng on tekitanud olukorra, kus pakutavate tehnoloogiate virr-varrist on raske leida asjakohaseid suunised, mille järgi juhinduda.
Eriti peegeldub see Front-End tehnoloogiate rakendamisel, kus loodavate lahenduste kvaliteet on seinast-seina. Ühest küljest on sellise olukorra
tekkimist võimaldanud asjaolu, et veebilehe arendamisel kasutatavad tehnoloogiad on vigade tolerantsed. See tähendab seda, et HTML-is või
CSS-is esinevate vigade kohta ei anna veebilehitsejad vaikimisi arendajatele tagasisidet. Kui programmeerimiskeele interpreteerimisel tekib viga,
siis veasituatsiooni põhjustatud kohas tegevus lõpetatakse ja selle katkestamise põhjus kirjutatakse kas ekraanile või mõnda faili. Siis HTML
/CSS-i korral see nii ei ole. HTML/CSS-is esinevad vead saab tuvastada vaid kaudselt, kuna veebilehitseja tootjad on loonud enda poolt loodud
veebilehitsejasse tööriistad, mis parendavad või ignoreerivad vigast koodi. Seega on võimalik kirjutada vigadega koodi, aga kasutaja neid vigu
veebilehel ei näe.
Käesolev dokument käsitleb endas juhiseid ja suuniseid, mida tuleb järgida veebilehtede programmeerimisel. Käsitlevateks tehnoloogiateks on
HTML5, CSS3 ja Javascript ehk see osa, mis toimub veebilehitsejas (browseris). Oluline osa sellest dokumendist keskendub ka sellele, kuidas
tagada veebilehtede arendamise järjepidevus ja kvaliteet, mis vastaks tänapäeva veebilahenduste arendamise nõuetele ja WCAG suunistele.
Lisaks eelnimetatule tuuakse käesolevas dokumendis välja ka parimad praktikad, mis aitavad meeskonnal paremini luua ja hallata pikaajalisi
projekte.
Enne projekti tegelikku algust lepitakse kokku kõik erisused - millised nõuded konkreetses projektis ei rakendu (nt pole võimalik või vajalik).
Mõisted
Grid-system – reeglistik, mis pakub ühtset süsteemi kasutajaliidese komponentide laiuste ja kauguste kirjeldamiseks. Tänapäeval on grid-system
see, mis kirjeldab ka veebilehe responsiivsuse. Ehk reegleid, mis kirjeldavad, kuidas veebileht erineva suurusega ekraanidel välja näeb.
Javascript – skriptikeel, mille abil luuakse veebilehele erinevaid interaktsioone. Tuvastades kasutaja tekitatud sündmuseid võimaldab keel lisada,
muuta või kustutada veebilehe sisu. Üks osa Javascriptist on ka peidetud andmevahetuse võimaldamine.
HTML5 (Hyper Text Markup Language) – struktureeritud markeerimise keel. Viies põhiredaktsioon. Keel, mille abil kirjeldatakse veebilehe
andmeid ja struktuuri.
CSS (Cascading Style Sheets) – keel, mille abil kirjeldatakse veebilehe välimust.
WCAG (Web Content Accessibility Guidelines) – dokument, mis pakub suuniseid, kuidas veebilehe sisu juurdepääsetavust parendada.
HTML
Veebilehe valmistamisel on HTML-i roll kirjeldada lehe struktuuri ja seda, mis andmed sellel lehel olemas on. Semantiline HTML tähendab seda,
et HTML-li kirjutamisel on eelistatud esmajärjekorras semantilisi (tähendustega) elemente. Semantilised elemendid annavad olulist teavet nii
otsingumootoritele kui ka lehe külastaja abitarkvaradele. Teave puudutab just seda, mis andmed on veebilehel ja kuidas need omavahel seotud
on.
Semantilise HTML-i teine oluline eelis seisneb selles, et tagab kindluse tuleviku suhtes (future proofing) või kasutuskõlblikuse / väljanägemise
browseris ilma CSS'ita. Koodi loetakse arendajate poolt ja tõlgendatakse arvutite poolt.
Nõuded
Nr Nõude sisu Nõude seletused
FEH1 Lehe kirjeldamisel on kasutatud Semantiliste elementide kohta saab
semantilisi elemente. täpsemat infot leheküljelt: http://html5doctor.
com Nimetatud lehekülg koondab
informatsiooni W3C Working Groupi
dokumentide refereeringut. Leht annab
esmase ülevaate võimalikest elementidest
ja nende kasutamiskohtadest. Täpsema info
saamiseks viidatakse algmaterjalile.
Halb näide
FEH2 Lehe sisupuu peegeldab lehe tegelikku Pealkirjad ja mõned HTML5 elemendid (Sect
hierarhiat. ions and Outlines of an HTML5 Document) ki
rjeldavad veebilehe sisupuud. Puudulike
pealkirjade või ebakorrektse HTML5
elementide kasutamine moonutab lehe
tegelikku sisupuud.
Testimiseks sobivad rakendused, mis
oskavad välja joonistada HTML5 dokumendi
sisupuu. Näiteks WAVE Toolbar või HTML5
Outliner.
Loe lähemat WCAG suunistest käesoleva
dokumendi vastavast peatükist.
FEH3 Koodis puuduvad elemendid, mida on Kuna HTML on mõeldud sisu
kasutatud selleks, et näidata ekraanil struktureerimiseks, siis ei tohiks kasutada
mõnda kujunduselementi. Näiteks HTML-is elemente, mille eesmärk on vaid
ikoonid või muu graafika. mõne kujunduselemendi ekraanile
joonistamine. Näiteks ei ole korrektsuse
huvides kohane lisada HTML-i elemente,
mis on tühjad (ilma väärtuseta) ja on seal
vaid selleks, et näiteks kuvada ikooni.
Graafika eraldamine HTML-ist pakub
võimalust juhtida kujundust ühest kohast.
Ühtlasi võimaldab selline meetod muudatusi
teha nii, et ei peaks sekkuma rakenduse
äriloogikasse.
Halb näide
Hea näide
Märkus. Siin pole mõeldud elemente, mille
sisu täidetakse Javascripti abil. Näiteks
Google Maps jmt. Küll aga peavad sellised
elemendid sisaldama informatsiooni juhuks
kui Javascript ei rakendu. Või juhtudeks, kui
kasutaja veebilehitsejas on Javascripti
kasutamine keelatud. Samuti ei kehti see
kriteerium nn Backdrop jmt komponentidel,
mida kasutatakse kujunduses komponentide
nähtavuse parendamiseks. Selliste
komponentide jaoks tuleks kasutada
vastavaid ARIA parameetreid.
FEH4 HTML-is kirjeldatud lehe komponendid Veebileht koosneb komponentidest ja
on eristatavad. komponendile kuuluvatest elementidest.
Komponendipõhine lähenemine veebilehe
arendamisel tähendab seda, et lehe
loomisel on selgelt defineeritud lehe
erinevad väiksemad osad (ehk komponendid
/elemendid). Neid väiksemaid osasid
kasutatakse erinevates sisulehtedes. Ehk
lehe komponendid on korduvkasutatavad ja
on sõltumatud neid ümbritsevast HTML-ist.
HTML-ist on võimalik selgelt eristada, milline
osa koodist on sisu ja milline on see osa,
mille abil hoitakse koos lehe paigutust (grid-
system). Eemaldades või lisades
komponente ei muuda see tegevus lehe
elementide paigutust.
Alljärgnevas näites on kasutatud kahte
komponenti: layout ja card. Esimese abil
kirjeldatakse veebilehe sisu paigutust
horisontaalsel teljel (teda ennast pole lehe
külastajale näha), see hoiab veebilehte
koos. Teine on aga sisu komponent, mis on
lehe külastajale näha ja mille laius sõltub
sellest, palju on talle ruumi antud layout kom
ponendi vahendusel. Mõlemad on
eraldiseisvad osad, millel on täita oma roll.
Seega pole asjakohane märkida layout-ile,
milline card tema sees välja näeb. See,
milline üks või teine komponent välja näeb,
seda kirjeldatakse vaid selle komponendi
juures. Sellest siis alljärgnev halb ja hea
näide.
Halb näide
FEH5 Lehel on teade, kui kasutajal puudub Javascript on tänapäeval de facto veebi
Javascripti tugi. osa. Lisades lehele interaktsioone ja
kulissidetagust andmevahetust, pakub see
lehe külastajale paremat kasutajakogemust
kui seda teeks vaid HTML ja CSS-i
kasutamine. Kuna Javascripti osakaal lehe
vajaliku funktsionaalsuse tekitamiseks on
suur, siis on hädavajalik külastajale teada
anda, kui tema veebilehitsejal Javascript ei
ole toetatud.
FEH6 Lehel on teade, kui kasutaja külastab Kui külastada lehte iganenud
veebilehte iganenud veebilehitsejaga. veebilehitsejaga, siis kuvatakse külastajale
selle kohta teade. Teade sisaldab viiteid,
kuidas uuendada või asendada oma
veebilehitsejat.
Märkus. Iganenud veebilehitseja all
peetakse silmas neid veebilehitsejaid, mille
toetamine on tootja poolt lõpetatud. Kuna
veebilehitsejate uuenduste tsükkel on
kaasaegsetes veebilehitsejatel 6-12 nädala
tagant, siis need veebilehitsejad tagavad
parima kasutajakogemuse ja
turvalisuse. Kasutajaid tuleks suunata
kasutama just neid veebilehitsejaid. Vt ka
nõuet FEU3.
FEH7 Kood on W3C valideeruv. Validaatorite eesmärk on pakkuda esmast
teavet testitava koodi kohta. Valideerimise
raportit ei saa käsitleda kui põhjust väita, et
loodud kood on kasutuskõlbmatu. Igat
raporti rida tuleb käsitleda eraldi ja võrrelda
seda kokku lepitud nõuetega.
Tarkvaraprojekti planeerimisel tuleb
arvestada valitud tehnoloogiatega. Näiteks
kui on kasutuses tehnoloogia, mis baseerub
mitmetel kolmanda osapoole rakendustel,
siis projekti teostajal ei ole võimalik tagada
seda, et kõikide osapoolte genereeritud
kood oleks täismahus valideeruv. Sellegi
poolest tuleks eelistada neid teeke, mille
väljund vastaks WCAG suunistele ja võimalik
est mööndustest tuleb projekti alustamisel
informeerida tellijat. Mööndused peavad
olema põhjendatud, näiteks kolmanda
osapoole tarkvara kasutamisel ja paremate
alternatiivide puudumine.
See muidugi ei tähenda seda, et
valideerimisel avastatud vead (ehk “errors”)
tuleb aktsepteerida. Koodis esinevad vead
tuleb parandada. Muud valideerimisel
saadud tulemustele tuleb anda hinnang
eraldi.
FEH8 Graafika, mida on Erinevad kujunduselemendid, mis ei ole
võimalik realiseerida CSS-iga, tuleb ka lehe sisu osa, tuleks realiseerida kasutades
realiseerida CSS-iga. CSS-i võimalusi. Näiteks varjud, kumerad
ääred, gradiendid jmt.
CSS-is kirjeldatud kujunduselemendid
võimaldavad eraldada sisu visuaalist. See
pakub väga head paindlikkust kujunduse
muutmiseks, täienduste tegemiseks
jmt. Ühtlasi CSS-i abil loodud graafikat on
kerge kohandada vastavalt ekraanile, millel
teda kuvatakse. Veebilehitseja suudab CSS-
i abil loodud graafikat vastavalt külastaja
ekraani võimekusele kohandada.
FEH9 Vormi sisestusväljadel on kasutatud HTML võimaldab ära märkida, millist tüüpi vä
asjakohast tüüpi. ärtust sisestusväli eeldab (lisaks
eeldamisele on võimalik ka lisada
valideerimisreeglid, mis ka kontrollivad, kas
sisestatud väärtus vastab reeglitele). Eriti
oluline on see aina rohkem levima
hakkanud puutetundlikele ekraanidele,
milledes andmete sisestamisel kuvatavale
klaviatuurile saab ette öelda, millist tüüpi
sisu on vaja sisestada ja seade
automaatselt optimeerib klaviatuuri just selle
jaoks.
Halb näide
CSS
Veebilehe valmistamisel on CSS-i roll kirjeldada, milline see veebileht välja näeb. Ehk see, millisena oleme tänapäeval harjunud veebilehti
nägema, on kirjeldatud kasutades CSS-i keelt. Kui veebilehel puudub viide CSS failile, siis veebilehe väljanägemise kirjeldab HTML elementide
vaikeväärtused, mille on ära kirjeldanud veebilehitseja tootja.
Keskmiste ja suuremate veebilehtede loomisel ja selle CSS-i koodibaasi haldamiseks on soovitav veebilehe komponendid jagada erinevateks
failideks. Siinkohal mängivad olulist rolli erinevad nn CSS-i preprotsessorid, mis võimaldavad luua CSS-i läbi struktureeritud lähenemise.
Preprotsessorid on tööriistad, mis pakuvad tarkvaraloojale võimaluse jagada oma CSS pisemateks osadeks. Võimaldavad luua CSS-i
arhitektuuri, kus suured komponendid toetuvad pisematele.
Tänapäeval ühed levinumad CSS-i preprotsessorid on: LESS ja SASS/SCSS. RIK kasutab SCSS-i.
CSS-i koodistandardi paika panemiseks ja kontrollimiseks oleks soovitav kasutada ka SCSS Linterit. Linter on tööriist, mis aitab valideerida
SCSS-i koodi vastavalt kokkulepitud reeglitele. Tänapäeval on olemas abivahendid, mis kontrollivad koodi korrektsust töö käigus automaatselt.
Nõuded
Nr Nõude sisu Nõude seletused
FEC1 Kasutatud on mõnda levinumat CSS-i Arendusprotsessi kiirendamiseks ja
raamistikku (eelistatult Twitter Bootstrap). jätkusuutlikuse tagamiseks on hea aluseks
võtta valmis Front-End komponentide teek,
mis pakub ühtset ökosüsteemi ja
dokumentatsiooni veebilehe
valmistamiseks. RIK kasutab Twitter
Bootstrap'i ja seda tuleks uutes
projektides ka eelistada, kui ei ole kokku
lepitud teisiti.
Kuna valmis teek pakub juba hulganisti
komponente ja elemente, mida veebilehe
valmistamisel saab kasutada, siis nende
kombineerimine võimaldab luua pidevalt
juurde uusi vaateid, ilma et protsessi peaks
sekkuma kujundaja.
Teegi valimisel peab peale
kvaliteetse dokumentatsiooni ja
populaarsusele olema oluliseks
kriteeriumiks ka asjaolu, et see oleks
modulaarne ja võimaldaks muuta
sisendväärtuseid (on kasutatud SCSS CSS-
i preprotsessorit). Igal projektil on oma
nõuded ja vajadused. Teek peab
võimaldama sisse-välja lülitada oma
funktsionaalsust. Modulaarsus ja
sisendväärtuste muutmine võimaldab kokku
panna just sellise koodibaasi, mida
konkreetne projekt vajab. Projektis raames o
n peab sisse lülitatud olema ainult vajalik
funktsionaalsus (kasutaja browser ei tõmba
alla staatilisi ressursse, mida ei kasutata).
FEC2 CSS-i lähtekood sisaldab vaid Veebilehitsejate tootjad on loonud
standardseid atribuute. võimaluse eksperimentaalseid ja/või mitte
standardseid atribuute kasutada lisades
atribuudi algusesse veebilehitseja tootja
eesliidese. Kuna neid eesliiteid on vaja vaid
ajal, mil kasutatav tehnoloogia pole veel
standardiks saanud või nimetatud
funktsionaalsus pole veel tootja poolt täies
mahus implementeeritud, siis lähtekoodis
neid sisaldada ei tohi. Lähtekood peab
sisaldama ainult standardile vastavaid
atribuute.
Veebilehitsejate tootjate eesliidesed lisab
eraldi rakendus (post-production). Selle
jaoks on olemas erinevad nn autoprefixer töö
riistad, mis pakuvad võimaluse juhtida,
milliste veebilehitsejate ja milliste
versioonidele eesliidest tuleb suunata (PostC
SS).
Halb näide
Antud kriteerium puudutab ka tänaseks juba
iganenud meetodeid, mille abil püütakse
sihtida mõne konkreetse veebilehitseja
spetsiifilisi vigu, mis võimaldab just selle
veebilehitseja jaoks kirjutada eraldi CSS-i
kirjeid. Selle asemel tuleb välja selgitada
mitte konkreetse veebilehitseja ja selle
versioon, vaid selle võimekus. Selle jaoks
on olemas nii CSS-is kui ka Javascriptis
vastavad tööriistad.
CSS-is on selle jaoks näiteks @support
tingimus, mis võimaldab tuvastada CSS-i
abil veebilehitseja võimekust. Näiteks:
FEC3 CSS-i selektorina on eelistatud peamiselt Visuaali kirjeldamiseks on kasutatud CSS-i
CSS klasse. klassi selektorit. See tähendab seda, et
visuaali rakendamiseks kasutatakse CSS
klasse ja/või HTML elemente. Eelistada
tuleb visuaali sidumist CSS klassi ja vältida
ID selektorit.
Nõuet ei kohaldata tüpograafia
kirjeldamiseks. Tüpograafia puudutab
lehekülje sisu autoreid, kes sisestavad sisu
mõne tekstiredaktori kaudu. Nendeks
tekstiredaktoriteks on peamiselt nn
WYSIWYG tüüpi tööriistad, mis
võimaldavad sisu sisestada nagu seda
tehakse näiteks Microsoft Wordis. Need
tööriistad kirjutavad HTML-i koodi taustas
ise ja nemad oskavad tähistada teksti
osasid peamiselt HTML elementidega (p, h1-
h6, table jne).
Märkus. CSS-i klassi eelistamise soovitus
tuleneb sellest, kuidas toimub CSS-i
selektori reeglite täitmine. Kui CSS-is on
sarnaseid reegleid, siis mille põhjal otsustab
veebilehitseja, millist reeglit rakendada? Et
otsus oleks võimalik teha, antakse igale
selektorile kaal. Suurema kaaluga
selektorite reeglid rakenduvad. ID-ga ja
pikad selektorid omavad märkimisväärset
kaalu. Kui erinevate arendajate poolt mingi
konkreetse komponendi visuaali muutmisel
on igaüks kirjutanud enda selektori, siis on
ilmselge, et iga arendaja koodi lisandumisel
on konkreetse visuaali kirjeldamist puudutav
CSS omandanud märkimisväärset kaalu.
Selle tulemusel tekib olukord, kus hilisemate
muudatuste tegemine võib osutuda
võimatuks. Ühtlasi selline lähenemine läheb
vastuollu levinumate CSS-i klassi
nimetamise põhimõtetega.
Halb näide
FEC4 CSS selektorite pikkus on mõistlik. Mida pikem on CSS-i selektor, seda kauem
võtab veebilehitsejal aega selle täitmine,
samuti väheneb koodi jälgitavus ja
loetavus. Seepärast on soovitav, et CSS-i
selektor ei oleks pikem kui kolm-neli
sammu.
Kuna CSS-i selektori täitmist alustatakse
vasakult paremale, siis need kolm-neli
sammu peaks eelistatuna olema lähimad
struktuurid. Tuleb ka arvestada, et pikem
selektor omab märkimisväärset suuremat
kaalu reeglite rakendumisel (loe eelmise
punkti märkust). Kui erand on põhjendatud,
siis on erandid lubatud. Aga läbivalt tuleb
siiski kasutada kuni kolme-nelja sammu
pikkusi selektoreid.
Halb näide
Veebilehitseja tootjad pidevalt optimeerivad
oma algoritme, et CSS-is kirjeldatud reeglite
täitmine oleks võimalikult kiire. Kiirust
mõõdetakse küll millisekundites, kuid
mahukamate projektide korral võib tekkida
olukord, kus mahukate selektorite täitmine
võtab põhjendamatult palju ressurssi.
FEC5 On kasutatud mõnda levinumat CSS CSS-i klasside nimetamine peab olema läbi
klassi nimetamise põhimõtet. rakenduse ühesugune. Tänapäeval kõige
levinum CSS klasside nimetamise põhimõte
on BEM (block-element-modifier). Nõue
tagab selle, et kui koodi kirjutavad erinevad
arendajad, siis klasside nimetamise loogika
on läbivalt sama. See muudab koodi
ühtsemaks ja lihtsamini jälgitavamaks.
Ühtlasi pakub BEM kahele kõige suuremale
veebilehtede arendamise murekohale
lahendust. Esiteks nõuab see seda, et kood
oleks semantiline ja modulaarne. Teiseks
vähendab võimalust, et erinevate arendajate
poolt koostatud kood tekitab konflikte (ehk
kirjutatakse teineteise vormingud üle).
BEM kohta leiab täpsemat infot siit: https://e
n.bem.info
Halb näide
FEC6 SCSS-i lähtekood on struktureeritud Senised praktikad on näidanud, et veebilehe
komponendipõhiselt. arendamisel ja ülesehitamisel on kõige
paremaid tulemusi andnud
komponendipõhine lähenemine: SCSS-i
lähtekood on struktureeritud nii, et iga
komponent on kirjeldatud oma failis.
Sealjuures üldised ehk globaalsed
parameetrid on koondatud ühte faili. See
tähendab seda, et leht koosneb erinevastest
plokkidest ja plokid elementidest. Iga
komponendi muutmine/parendamine on
võimaldatud nii, et see ei vajaks teiste
komponentide samaaegset muutmist (st ei
segaks teiste komponentide arendajaid).
Selleks tuleb jagada SCSS koodibaas
väiksemateks loogilisteks osadeks, milleks
on näiteks navigatsioon, vormi
komponendid, modaalaknad jmt.
FEC7 CSS klasse kasutatakse vaid visuaali Ei ole hea praktika siduda Javascripti
kirjeldamiseks. funktsionaalsust HTML elemendiga CSS
klassi abi. Kasuta selleks data-* atribuute.
Nõnda tekitatakse Javascripti ja HTML-i
sidumiseks universaalne põhimõtte, mis ei
mõjuta lehe semantikat ega sega visuaali ja
Javascripti funktsionaalsust.
Responsiivsus
Responsiivsete veebilehtede arendamine sai hoo sisse, kui oli vaja hakata veebilehte muutma kasutatavaks ka väiksematel ekraanidel:
nutitelefonidel, tahvlitel. Nüüd aga me ei saa enam lähtuda kolmest ekraanist: mobiil, tahvel ja arvuti. Ekraani mõõte, millega veebilehti
tänapäeval külastatakse, on väga palju. Selleks, et igas suuruses oleks veebileht tarbitav, tuleb muuta kogu veebileht sõltuvaks ekraani mõõdust.
Ühest küljest aitab meil seda teha juba grid süsteemi rakendamine, kuid grid määrab ära vaid komponentide laiused. Et oleks võimalik juhtida ka
komponentide ja nende elementide propotsioone (teksti suurus, padding-marging jne) lähtuvalt ekraani suurusest, siis seda aitab meil saavutada
juba mõnda aega CSS-is kasutatav ühik „rem“.
Mida ühik „rem“ tähendab? Kõige lihtsam on seda seletada nõnda, et selle väärtus sõltub HTML-i juurelemendi (root element) teksti suurusest.
HTML-i juurelement on element „html“. Vaikimisi on selle elemendi teksti suurus 16px. See ütleb meile, et 1rem = 16px. Mida me saame selle
teadmisega peale hakata? Me saame kogu veebilehel kasutatava disaini panna sõltuma juurelemendi teksti suurusest. Vaatame alljärgnevat
näidet:
Pikslites kirjutades oleks:
Kui aga muudame juurelemendi teksti suuruse sõltuvaks ekraani suurusest (ühtlasi määrame ära minimaalse ja maksimaalse teksti suuruse), siis
saame luua olukorra, kus veebilehe komponentide ja elementide propotsioonid muutuvad vastavalt sellele, kui suur on lehe külastaja
veebilehitseja aken. Nõnda ei teki enam olukord, kus suurel ekraanil on tekst ja elemendid liiga pisikesed ja väiksel ekraanil aga vastupidi. Meil
on olemas nüüd keskne koht, mille kaudu saame muuta kogu veebilahenduse kujunduse propotsioone.
Loe täpsemalt Fluid Typegraphy.
Lisaks
CSS-i rakendamisel on mõistlik kaaluda varianti luua täiendavaid tööriistu (Utilities), mis hõlbustavad teha kasutajaliidese kujunduses parendusi
nõnda, et selle jaoks ei pea muutma komponenti või selle elemente. Näiteks Bootstrap pakub selliseid tööriistu https://getbootstrap.com/docs/4.1
/utilities/borders/ Responsiivsete lahenduste maailmas osutuvad need tööriistad hädavajalikuks, kuna arenduse käigus on vajadus
veebilahenduse propotsioone juhtida vastavalt tekkinud olukorrale (näiteks lähtuvalt ekraani suurusest).
Javascript
Tänapäeval kuulub Javascript iga veebilahenduse juurde. Javascript on see osa veebilehest, mis annab sellele dünaamilisuse ja võime
reageerida kasutaja toimingutele. Ühtlasi aitab luua ka nn polyfill-e, mille abil saab arendaja kasutada veebilehitsejas API-sid, mis on vaikimisi
arendaja poolt toetatud veebilehitsejas puudu. See võimaldab kasutada tehnoloogiaid, mis on muidu kasutatavad vaid uuemates
veebilehitsejates.
Dokumendiobjektide mudel (DOM, Document Object Model)
DOM on platvormist ja keelest sõltumatu W3C poolt standardiseeritud HTML dokumentidega suhtlemise liides. See liides võimaldab näiteks Java
scriptil lugeda ja muuta veebilehte. Selle liidesega suhtlemine on ka põhjus, miks osad veebilahendused tunduvad kasutaja jaoks aeglased või
lihtsalt ei toimi ootuspäraselt. Kuna DOM sisaldab kogu informatsiooni kuvatava veebilehe kohta, siis on tegemist väga suure objektiga. Selles
mingite muudatuste tegemine nõuab veebilehitsejal erinevaid tegevusi. Ja need tegevused, mida veebilehitseja mingi toimingu tulemusel peab
täiendavalt tegema, on need, mida me soovime arendamise käigus hoida minimaalsena. Oluline on siinkohal ka meeles pidada, et on andmeid,
mida DOM-is ei sisaldu. Näiteks kui me küsime Javascripti vahendusel elemendi kõrgust-laiust, siis veebilehitseja peab selle väärtuse küsimise
hetkel välja uurima. Kui seda küsimist aga tehakse korduvalt ja erinevates skriptiosades erinevatel põhjustel, siis see on üks nendest põhjustest,
mis võib muuta rakenduse aegalseks.
Selles, et neid probleeme vältida, on veebilehitseja tootjad loonud erinevaid täiendavaid API-sid, mille abil oleks võimalik DOM liidesega
efektiivsemalt suhelda. Näiteks väga tihti on veebilahendustes vaja teada saada, kas üks või teine element on kasutaja jaoks nähtav. Ajalooliselt
on seda probleemi erinevalt lahendatud, kuid kõik need nõuavad veebilehitsejalt liigset tööd. Selle jaoks on nüüd aga olemas eraldi Intersection
Observer API, mis võimaldab seda funktsionaalsust paremini oma arendustest rakendada. Arendajal võib tekkida ka vajadus teada saada, kas
DOM-is on midagi muutunud. Kas mingi osa skriptist on teinud HTML-is mingeid muudatusi. Varasemalt tuli selleks kirjutada eraldi skript, mis
käib DOM-ist perioodiliselt muudatusi otsimas/kontrollimas. Skripti kirjutamise asemel on nüüd olemas efektiivsem muudatuste jälgimise võimalus
- kasutada MutationObserver API.
DOM-iga suhtlemise meetodites on toimunud viimastel aastatel oluline nihe. Kui eelnevalt tuli arendajal kirjutada kood, mis mingi reegli alusel
küsib DOM-ilt infot, siis nüüd on pigem vastupidi. DOM ütleb ise, kui jälgitav tunnus on muutunud.
Kui eelnimetatud DOM-i puudutavad API-d on midagi, mida pakuvad veebilehitsejad, siis nendele lisaks on erinevad arendajad loonud veel
täiendavaid liideseid, mis on veebilehitsejast sõltumatud. Üks populaarsem liides on Virtual DOM. Internetist võib selle kohta leida väga palju
materjali, aga lihtsamalt öeldes on tegemist DOM-i abstraktsiooniga ehk lihtsustatud ja eraldiseisva versiooniga kuvatavast veebilehest. Kuna
veebilehitseja enda DOM on väga mahukas ja sellega suhtlemine võib osutuda ressursinõudlikuks, siis Virtual DOM pakub võimalust teha
muudatusi veebilehes nõnda, et Virtual DOM ise vastutab selle eest, millised muudatused tuleb saata veebilehitseja DOM-i, et kasutaja saaks
neid ka näha. Sellisel viisil muudetakse veebilehitseja DOM-i vaid siis, kui seda tõesti on vaja teha ja seda püütakse teha võimalikult
ressursisäästlikult.
Virtual DOM-i kasutavad näiteks sellised tehnoloogiad nagu React, Vue, Angular jne. Eelnimetatud tehnoloogiad on pigem raamistikud, mille üks
osa on Virtual DOM-i rakendaine. Internetist võib leida ka vaid Virtual DOM-i liidese jaoks mõeldud Javascripti teeke.
Nõuded
Nr Nõude sisu Nõude seletused
FEJ1 JS-i lähtekood on komponendipõhine JS kirjutamisele tuleb läheneda
modulaarselt. Koodibaas tuleb jagada
väiksemateks loogilisteks komponentideks.
Eelistada tuleb ES6 mooduleid (import
/export).
See parandab:
funktsionaalsuse selget eraldatust
koodi uuesti kasutamist
koodi testimist isolatsioonis
koodi hoomatavust arendaja poolt
FEJ2 Vorming, linter ja build protsess Projekt sisaldab käske koodi lintimiseks,
testimiskes ja vajadusel kompileerimiskes.
Projekti raames peab kood jälgima ühtset
stiili ja standardit. Ühtne stiil ja standard
tagatakse läbi konfigureeritud style guide
(mõne laialt levinud) ja linteri.
Linter aitab:
välja tuua potentsiaalseid vigu koodis
parandada koodi loetavust
hoida koodi kvaliteeti
keskenduda probleemi lahendamisele
- https://eslint.org/
- https://standardjs.com/
- https://github.com/airbnb/javascript/
- https://gulpjs.com/
- https://webpack.js.org/
- https://docs.npmjs.com/misc/scripts
FEJ3 Kommentaarid Koodi kommenteerimiseks
/dokumenteerimiseks eelista
JSDoc formaati - http://usejsdoc.
org/index.html.
kasuta // järgneva koodi rea
kommenteerimiseks
kasuta // FIXME: et välja tuua probleeme
kasuta // TODO: et välja tuua lahendusi
probleemidele
See annab:
võimaluse genereerida dokumentatsiooni
funktsioonide, meetodite, konstruktorite
kohta
ühtne kommenteerimise stiil
koodi editorid võivad kuvada lisa
informatsiooni kasutatava funktsionaaluse
osas
Veebi sisu juurdepääsetavussuunised (WCAG) ja üleüldised
kasutajakogemust puudutavad nõuded
Veebi sisu juurdepääsetavussuunised hõlmavad mitmeid soovitusi veebi sisu juurdepääsetavuse parandamiseks. Eesti keeles on võimalik
tutvuda suuniste täisdokumendiga siin: http://www.w3.org/Translations/WCAG20-et/.
Arendusprojektis tuleb kasutada raamistikke, mille väljund HTML peab vastama WCAG suunistele.
Kuid peamised põhimõtted on:
Veebileht on struktureeritud korrektselt.
Siin on mõeldud just seda, millest oli juttu ka juba HTML-i peatükis. Tuleb eelistada tähendustega elemente. Kui veebilehel on loetelu,
siis tuleb kasutada ka vastavat HTML elementi. Täiendavat semantikat võimaldab lisada WAI-ARIA rollide mudel (https://developer.
mozilla.org/en-US/docs/Learn/Accessibility/WAI-ARIA_basics ) Rolle saab kasutada ka sellistes olukordades, kus semantiliste
elementide kasutamine pole mingil põhjusel võimalik. Veebilehel esinevatele ajas muutuvatele meediumitele saab WAI-ARIA States and
Properties mooduli abil lisada täiendavat informatsiooni.
Kasuta tekstilist vastet kui visuaalselt on näha vaid ikoon, video, audio jmt.
Kui lehel on kasutatud nupuna ikooni, siis lisa nupule ka info, mida see ikoon tähendab. Seda on kõige lihtsam teha kasutades HTML-is ti
tle või alt atribuuti. Vormi elementidel tuleks kasutada label elementi.
Ära keskendu ainult visuaalile.
Lehe sisu peab olema arusaadav ka siis, kui lülitame välja näiteks CSS või kui lehte loeb ette kasutajale tarkvara. Oluline on silmas
pidada, et ikooniga või värviga tähistatud kujunduselemendid oleks ka vaegnägijale tarbitavad (https://www.w3.org/TR/WCAG20-TECHS
/G95.html, https://www.w3.org/TR/WCAG20-TECHS/G18.html).
Veebileht on kasutatav ka klaviatuuriga.
Komponentide loomisel tuleks arvestada kasutaja harjumustega. Kui kasutajal on harjumus checkbox teha tühik klahviga aktiivseks, siis
see peaks toimima ka siis, kui see checkbox on loodud kasutades Javascripti abi.
Täiendavad kasutajaliidese komponentide nõuded leiad RIKi UIG lehelt
Nõuded
Nr Nõude sisu Nõude seletused
FEW1 Meediumitel, mis võimaldavad Igal elemendil, millega kasutaja saab midagi
külastajale interaktsiooni, on kirjeldatud teha (lingid, vormi väljad, nupud jmt), on
nn hover olek. kirjeldatud hover olek. Hover olek on see,
kui kasutaja liigub hiirega selle elemendi
peale. Erandiks on puutetundlikud
ekraanid, kus hover olek võrdub klikiga. See
tähendab, et funktsionaalsused, mis
sõltuvad hover-ist, tuleb puutetundlikel
ekraanidel ümber teha klikipõhiseks. Siit ka
soovitus otsutada, milline on primaarne
funktsionaalsus. Üldiselt liigub maailm selles
suunas, et funktsionaalsus, mis toob
kasutajale midagi nähtavale hover-i abil,
ehitatakse siiski kliki peale, kuna tõusev
trend on see, et veebilehti külastatakse
pigem puutetundlike ekraanidega.
FEW2 Vormi elementidel on kirjeldatud focus ol Focus olek aitab kasutajal eristada aktiivset
ek. vormi elementi teistest.
Märkus: selleks, et hinnata, kas focus on
normaalselt nähtav, tuleb lähtuda WCAG
poolsest soovitusest teksti värvi ja teksti
taustavärvi vaheline kontrasti määrast.
Tööriist testimiseks: https://webaim.org
/resources/contrastchecker/
FEW3 Elementidel on kirjeldatud active olek. Active oleks aitab kasutajal eristada
aktiivset elementi. Näiteks klaviatuuri abil
lehel ringi liikudes saab aktiivne
interaktsiooni võimaldav element teda
eristava vormingu.
FEW4 Elementidel on kirjeldatud visited olek. Mahukate veebilehtede korral on hea anda
lehe külastajale tagasisidet viidete kohta,
mida ta on juba külastanud. Sedasi lehe
korduval külastamisel on tema persionaalne
ajalugu näha.
FEW5 Veasituatsioonid on sõnastatud Veasituatsioonide tekkimisel antakse
asjakohaselt ja omavad vastavalt kasutajale asjakohast tagasisidet. Teade on
situatsioonile korrektset visuaali. tähistatud nii värvi kui ka vastava ikooniga.
Kehtib reegel, et süsteemi tõrked, mis ei
tulene kasutaja tegevusest, tähistatakse
punase värviga. Muud tõrked, mis on
põhjustatud kasutaja käitumisest, pigem
oranziga (ehk hoiatava, informatiivse
tooniga).
FEW6 Situatsioonid, kus informatsioon on Veebilehel on arvestatud olukordadega, kus
mõnes komponendis puudu või on alles näiteks tabel on tühi. Sellistel olukordades
saabumas, on selgelt tähistatud. tuleb kasutajale anda infot, miks see on tühi
ja vajadusel lisada juurde, mida ta peaks
tegema, et see infoga saaks täidetud.
Sama kehtib ka ajas muutuvate meediumite
kohta. Kui mingi informatsiooni laadimine
nõuab rohkem aega, siis selle laadimise
kohta tuleb anda kasutajale tagasidet.
FEW7 Veebilehel kasutatud animatsioonid Nii nagu päris maailmas, nõnda ka veebis,
parendavad kasutajakogemust. peavad animatsioonid peegeldama
objektide kergust, raskust, suurust jmt.
Animatsioonid peavad olema kasutajat
toetavad ja kirjeldama animeeritava
elemendi suhet ülejäänud lehega. Et
animatsioonid ei hakkaks liialt riistvara
koormama ega kasutajat ärritama, tuleb
animatsioonide kirjeldamisel lähtuda
animatsiooni optimeerimise põhimõtetest.
Nendeks on:
- animatsioonid ei tohi nõuda
veebilehitsejalt põhjendamatuid kordusi;
- animeerida tuleb CSS-i atribuute, mis
on veebilehitsejate poolt optimeeritud;
- animatsioonid tuleb käivitada
komplektina ja ajastatult veebilehitsejale
kõige paremal hetkel (requestAnimationFrame
).
Mida ühe või teise CSS-i atribuudi
muutmine veebilehitsejalt nõuab, saab
tutvuda lehel CSS Triggers
Märkus: Animatsioonid peavad olema
põhjendatud, kui animatsioon on
põhjendamata ja/või näiteks epileptikutele
isegi ohtlik, siis see kriteerium ei ole
täidetud .
Meediumite kasutamine veebilehel (veebilehe laadimiskiirus)
Mitmekesise meediumi kasutamine veebilehel avaldab otsest mõju lehe laadimiskiirusele ja sellele, kui kiiresti veebilehitseja suudab lehe
külastajale valmis meisterdada. Mida suurem on veebilehe toimimiseks vaja erinevate ressursside osakaal, seda kauem läheb aega, mil leht on
kasutamiseks valmis.
Jättes korraks kõrvale CSS ja Javascript failid, siis kõige suuremateks veebilehe kuvamise blokeerijateks on pildid ja videod.
Piltide kasutamisel tuleb pöörata tähelepanu nende mahule. Ei ole sobilik lisada veebilehele pilte, mille maht on põhjendamatult suur. Kui on alust
arvata, et kasutavate piltide mahud on liiga suured, siis alljärgnevad tööriistad võimaldavad nende mahtusid vähendada:
- http://www.jpegmini.com
- https://pngquant.org
- https://imageoptim.com
- https://github.com/google/guetzli
Videode kasutamisel tuleb arvestada sellega, et videode vaatamiseks on vaja selle mängijat. Igasuguse mängija visualiseerimine ja käivitamine
võtab aega, kuna mängija jaoks on vaja alla laadida selle käivitamiseks vajalikke ressursse. Kui lehel on mitu sellist mängijat, siis iga mängija
jaoks tuleb veebilehitsejal tööd teha. Iga täiendav liigutus aga nõuab aega ja see avaldab märkimisväärset mõju lehe kiirusele.
Mis puudutab aga CSS-i ja Javacripti faile, siis nende kasutamisel tuleb tekitada olukord, kus:
- kõik lehel kasutusel olevad CSS-i failid oleksid liidetud üheks failiks ja faili sisu oleks minimeeritud;
- kõik lehel kasutusel olevad Javascripti failid oleksid liidetud üheks ja faili sisu oleks minimeeritud.
Veebilehe kiiruse optimeerimise ja selle mõjude kohta saab täiendavalt lugeda lehelt: https://kinsta.com/learn/page-speed/ ja https://developers.
google.com/web/fundamentals/performance/critical-rendering-path/
Pildigraafika optimeerimine
Tänapäeval on võimalik kasutada erinevaid tööriistu, mis võimaldavad juba töö käigus pildigraafikat optimeerida. Selle jaoks tuleb vaid
seadistada taustateenus, mis jälgib kataloogides toimunuid muudatusi ja vastavalt etteantud mustritele käivitavad optimeerimist teostavad
skriptid.
Kõige levinumad taustateenuste skriptide jooksutajad on:
- Gulp
- Grunt
- Webpack
Kuna kõik kolm nimetatud kasutavad mooduleid, mis on kirjutatud kasutades Javascripti, siis on võimalik ilma suurema vaevata luua lähtuvalt
vajadusest projektile omane skript pildigraafika optimeerimiseks. Seda siis eeldusel, et mõni juba olemasolevatest ei sobi. Küll aga juba vabalt
kättesaadavad skriptid sisaldavad enimlevinud algoritme erinevate pildigraafika optimeerimiseks.
Tasulistest tarkvaradest tooks välja JPEGmin-i. Tegemist on suurepärase tööriistaga just JPG piltide optimeerimiseks. Tihti saavutab see pea 3x
mahu vähenemise ilma et pilt kaotaks silmnähtavalt kvaliteedist.
Tutvu pildigraafika erinevate optimeerimise meetoditega siin.
Responsiivsed pildid
Tehnoloogi aitab lehe autoril lisada veebilehele piltmaterjali sellisel kujul, mis võimaldab neid tarbida erinevate suurutel ekraanidel. Siinkohal
tuleks silmas pidada peale pildi kõrguse ja laiusele ka selle mahtu ja fookuspunkti. Fookuspunktist tuleb kinni pidada, et välitda olukordi, kus pildil
kujutatud oluline element oleks ebanormaalselt lõigatud või muul viisil rikutud.
HTML-i elementile img on võimalik lisada juurde täiendav parameeter, mis sisaldab informatsiooni võimalike alternatiivsete pildi variatsioonide
kohta: https://developer.mozilla.org/en-US/docs/Learn/HTML/Multimedia_and_embedding/Responsive_images
Koodibaasi kvaliteedi tagamine
CSS-i kirjutamisel on suureks abiks erinevad nn CSS-i preprotsessorid. Need on tööriistad, mille abil on võimalik läheneda CSS-i kirjutamisele
struktueeritult. Preprotsessorid muudavad CSS-i skriptikeeleks, mis kompileeritakse tavaliseks CSS-iks, mida veebilehitsejad oskavad lugeda.
Skriptikeelelaadne kirjutamine võimaldab korduvaid tegevusi hoida ühes kohas.
CSS-i preprotsessorid
Tänapäeval levinumad CSS-i preprotsessorid on LESS ja SASS/SCSS. Kuna viimasel ajal on populaarsust kogumas pigem SASS/SCSS, siis
võiks täna alustavates projektides pigem eelistada SASS/SCSS preprotsessorit. Seda põhjusel, et nimetatud preprotsessori kompetentsi on
tööturul lihtsalt rohkem.
CSS-i postprotsessorid (PostCSS)
Tänapäeval täiendava võimalusena on loodud tehnoloogia, mille abil on võimalik olemasolevat CSS-i järeltöödelda. Need tööriistad pakuvad
võimaluse CSS-i lähtuvalt sisendparameetritele või teatavatele mustritele muuta selliseks nagu vaja. Näitena võib tuua olukorra, kus ühe
rakenduse jaoks tehtud CSS oleks vaja muuta teise rakenduse jaoks sobilikuks nõnda, et see hakkaks vastama uue rakenduse stiilinõuetele
(näiteks vaja muuta kasutatavat fonti, värve jmt).
Üks levinum põhjusi kasutada PostCSS-i on aga vajadus (Autoprefixer) tagada uuemate tehnoloogiate tagasiühilduvat tuge ammutades
andmeid Can I Use andmebaasist.
Tagasiühilduvat tuge vajavad:
- eksperimentaalses staatuses olev funktsionaalsus
See on funktsionaalsus, mis on küll veebilehitsejal olemas, aga tootja poolt on märgitud eksperimentaalseks. Eksperimentaalsete
funktsionaalsuste eristamiseks kasutavad veebilehitsejad eesliiteid (prefix). Näiteks
-webkit-box-shadow (spetsifikatsioon näeb ette aga box-shadow). Igal tootjal on oma.
- varasema (kehtetuks tunnistatud) funktsionaalsust kirjeldava spetsifikatsiooni toetamine
Uute veebitehnoloogiate lisamine veebilehitsejatesse on modulaarne. Iga tootja otsustab ise, millal millist moodulit oma tootesse lisab.
Tulemuseks on see, et osa veebilehitsejaid toetavad funktsionaalsuse varasemat spetsifikatsiooni, teised aga uuemat. Sellest tulenevalt
kasutavad veebilehitsejad erinevat süntaksit funktsionaalsuse rakendamiseks.
Autoprefixed on PostCSS-i moodul, mis on loodud selleks, et lahendada eelnimetatud tagasiühilduva toega seotud küsimusi, lisab vajadusel
eesliitega juurde puuduvad atribuudid ja teeb süntaksi parendusi seal kus vaja.
PostCSS pakub lahendusi erinevatele probleemidele. Vabalt kättesaadavatest moodulitest saab ülevaate siit: https://www.postcss.parts.
Kuna moodulid on kirjutatud kasutades Javascripti, siis on lihtne neid mooduleid ise lähtuvalt projekti spetsiifikast juurde luua.
Linter (lint, linter, linting)
Linter on tööriist, mis otsib koodist võimalikke vigu. Front-End arenduses saab sellist tööriista kasutada automaatse validaatorina, mis testib iga
arendaja koodi vastavalt ette antud standardile. Selline tööriist pakub võimalust defineerida koodistandard iga projekti jaoks eraldi (ehk saab
panna sõltuma projekti spetsiifikast). Selliselt saab tagada, et kõikidel projektis osalevatel arendajatel on kood kirjutatud järgides samu
põhimõtteid.
Muud nõuded
Nõuded
Nr Nõude sisu Nõude seletused
FEU1 Rakendus peab olema graafiliselt Nii avalikuks kui ka sisemiseks
eskaleeruv. kasutamiseks tehtav rakendus peab olema
graafiliselt eskaleeruv (responsive web
design) ja mugavalt kasutatav kõigi
enamlevinud seadmete resolutsioonidega
vahemikus 320x568px kuni 3840x2160px.
Ühegi nimetatud resolutsiooni korral ei tohi
tekkida horisontaalset kerimisriba.
Implementatsioon peab jälgima “Mobile first”
kontseptsiooni.
FEU2 Vaikimisi veebilehitseja poolt Kõik aknad, mis avanevad peavad olema
blokeeritavaid hüpikaknaid ei tohi sellised, mida üksi brauser oma vaikimisi
kasutada. konfiguratsioonis ei blokeeri. St ei tohi
tekkida olukorda, kus veebilehitseja
blokeerib vaikimisi avatava akna ning
kasutaja peab selle avamise eraldi
veebilehitsejas lubama.
Veebilehitseja poolt võidakse blokeerida
avatav aken olukorras, kus rakendus üritab
seda avada automaatselt, st mitte kasutaja
vahetu tegevuse peale. Näited:
Veebilehitseja blokeerib avaneva akna, sest
see avaneb läbi Javascripti automaatselt.
Veebilehitseja Veebilehitseja ei
blokeerib avaneva blokeeri avanevat
akna, sest see akent, sest see
avaneb läbi avaneb
Javascripti kasutaja vahetu
automaatselt. tegevuse peale.
FEU3 Veebipõhine kasutajaliides peab olema
kasutatav enamlevinud Operating Browser
veebibrauseritega. Minimaalselt Mozilla system
Firefox, Safari, Chrome ja Edge arenduse
testimise hetkel 2 viimast (major) Windows Internet Explorer 11
versiooni ning Internet Explorer 11.
Windows Edge (2 viimast versiooni)
Windows Google Chrome (2
viimast versiooni)
Windows Mozilla Firefox (2 viimast
versiooni)
macOS Safari (2 viimast versiooni)
macOS Google Chrome (2
viimast versiooni)
macOS Mozilla Firefox (2 viimast
versiooni)
iOS Safari (2 viimast versiooni)
iOS Google Chrome (2
viimast versiooni)
Android Google Chrome (2
viimast versiooni)
Lisa 5
Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse „E-kataloogi lisaarendustööd" (241576)
Hanke alusdokumentide juurde
Arendusleping nr ...
Arenduslepingu eritingimused
Tallinnas
Võttes arvesse Valitsusasutuste ja nende hallatavate asutuste avalike teenuste IKT arendamine -
21.03.2018-31.07.2023 projekti „E-kataloogi lisaarendused kasutusmugavuse parandamiseks“ (2014-
2020.12.03.20-0817)“, mille kohaselt on vastava projekti toetuste saaja Registrite ja Infosüsteemide
Keskus:
Registrite ja Infosüsteemide Keskus (registrikoodiga 70000310), asukohaga Lubja 4, 19081 Tallinn,
mida esindab põhimääruse alusel direktor Mehis Sihvart, edaspidi Tellija,
ja
………………. (registrikoodiga…………), asukohaga …………….., Tallinn ……., mida esindab
…………alusel ………, edaspidi Täitja,
keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva arenduslepingu (edaspidi nimetatud
Leping) alljärgnevas:
1. Lepingu ese
1.1. Lepingu esemeks on riigihankes „E-kataloogi lisaarendused“ (241576) edukaima pakkumuse
esitanud Täitja poolt tehnilises kirjelduses (lisa 3) nimetatud tööde teostamine ja kõikide muude
Lepingust tulenevate kohustuste täitmine (edaspidi ka Töö).
1.2. Pooled kinnitavad, et teevad kõik enesest oleneva, et täita lepingu eesmärgid käesolevas lepingus,
seonduvates õigusaktides ning struktuuritoetuste rakendamise dokumentides sh. struktuuritoetuse
rakendamise käsiraamatus ja juhtrühma otsustes sätestatud tingimustel ja mahus.
2. Hind ja maksetingimused
2.1. Lepingu hind on …………. eurot, arvestusega, et arendustööde tunnihind on....
2.2. Leping on 100% rahastatud välisvahenditest. Muutes lepingut riigihangete seaduse § 123 lõikes 1
toodud alustel on täiendavad arendustööd rahastatud Tellija eelarvelistest vahenditest.
2.3. Lepingu hind ja arendustööde tunnihind sisaldavad kõiki makse, sh käibemaksu.
2.4. Tellija tasub lepingu alusel teostatud tööde eest lepingu üldtingimustes sätestatud korras.
3. Lepingu jõustumine ja Töö teostamise tähtaeg
3.1. Leping jõustub allkirjastamise hetkest ja kehtib kuni lepingujärgsete kohustuste nõuetekohase
täitmiseni.
3.2. Töö teostamise tähtaeg on ……… arvates Lepingu jõustumise ajahetkest.
4. Lepingu dokumendid
4.1. Lepingu dokumendid koosnevad Lepingu tekstist, Lepingu lisadest, mis on lisatud Lepingu
allkirjastamisel ja lisadest, millistes võidakse kokku leppida pärast Lepingu allkirjastamist.
Lepingu allkirjastamisel on Lepingu lisad järgmised:
4.1.1. Arenduslepingu üldtingimused Lisa nr 1;
4.1.2. Personal ja kontaktandmed Lisa nr 2;
4.1.3. Tehniline kirjeldus (lähteülesanne) koos lisadega Lisa nr 3;
4.1.4. Pakkumus Lisa nr 4;
4.1.5. Maksegraafik Lisa nr 5.
4.2. Kui Lepingu dokumendid on oma sisult vastuolulised ja/või nendes antud informatsioon erinevalt
tõlgendatav, siis dokumentide pädevusjärjekord (ülimuslik lepingu dokument on nimetatud eespool
allolevas loetelus) on järgmine:
4.2.1. Eritingimused;
4.2.2. Arenduslepingu üldtingimused;
4.2.3. Tehniline kirjeldus;
4.2.4. Muud riigihanke alusdokumendid;
4.2.5. Pakkumus.
Käesoleva Lepingu allakirjutamisega tõendavad pooled, et on tutvunud ja on nõus Lepinguga ja selle
lisadega ning mõistavad täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ning nende tagajärgi.
Tellija: Täitja:
/ allkirjastatud digitaalselt / / allkirjastatud digitaalselt /
Mehis Sihvart
Direktor
Registrite ja Infosüsteemide Keskus
Arendusleping nr.
Lisa nr 1
ARENDUSLEPINGU ÜLDTINGIMUSED
Kui eritingimustes on sätestatud teisiti kui üldtingimustes, siis kehtib eritingimustes toodu.
1. Definitsioonid
Järgnevad definitsioonid laienevad nii lepingule kui ka selle osaks olevatele dokumentidele.
1.1 Tarkvara
Tarkvara tähendab põhiliselt arvutiprogramme, telekommunikatsioone, andmebaasi-, rakendus- ja muud
tarkvara objektikoodis, lähtekoodis või nende mistahes muid vorme või adaptsioone koos sellega
seonduva dokumentatsiooniga. Spetsiaalselt Tellijale tema funktsioonide täitmiseks loodud tarkvara
käsitletakse lepingu raames spetsiaaltarkvarana.
1.2 Seadmed
Seadmed tähendavad lepingus kirjeldatud tooteid, hõlmates nendega otseselt seotud tarkvara, mis on
vajalik seadmete funktsioneerimiseks.
1.3 Telekommunikatsioonid
Telekommunikatsioonid tähendavad sisemise ja välise telekommunikatsiooni seadmeid, tarkvara ja
teenuseid ning vajalikke vahendeid, teenuseid ja protseduure.
1.4 Asukoht
Asukoht tähendab kohta või kohti, välja arvatud Täitja asukoht, kuhu seadmeid, telekommunikatsioone
või tarkvara tarnitakse või installeeritakse või teenuseid osutatakse (nt Tellija test- arendus-ja
toodangukeskkond).
1.5 Puudus ja viga
Puuduse või veaga on tegemist juhul, kui seade, telekommunikatsioon või tarkvara ei täida lepingus
sätestatud funktsioone, annab valesid tulemusi, kui tema nõuetekohane toimimine katkeb või on (muul
viisil) häiritud, nii et seadme, telekommunikatsiooni või tarkvara otstarbekohane kasutamine on takistatud
või oluliselt häiritud.
1.6 Hooldus
Hooldus tähendab töid, mis tagavad seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara (kaasa arvatud
nende juurde kuuluvate andmete ja andmebaaside) toimivuse (korrasoleku, terviklikkuse, jõudluse jms).
Hooldus sisaldab kaugtuge, vigade ennetamist ja parandamist, uute redaktsioonide ja versioonide ning
nendega seotud dokumentatsiooni üleandmist. Samuti hõlmab hooldus lepingus sätestatud tingimustel
seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara kohandamist Tellija vajadustele, eeldusel, et see ei nõua
olulist ümberprogrammeerimist ega uue toote loomist.
1.7 Toodangukeskkond
Reaalseks andmevahetuseks mõeldud keskkond, mis ei ole test- või arenduskeskkond.
2. Hind
2.1 Lepingu hind sisaldab kõiki tolli- ja muid makse, kaasa arvatud käibemaks, mis näidatakse ära
eraldi.
2.2 Lepingu hind väljendatakse eurodes.
2.3 Lepingu hind on Täitja ainuke tasu seoses lepinguga ja Täitja ise ega tema töötajad ei võta
päevarahasid, kaudset tasu ega muud lepingus toodud kohustustega seotud tasu. Samuti ei ole
Täitjal ega tema töötajal õigust täiendavale autori- või muule sarnasele tasule seoses lepingu
täitmisel kasutatud patenteeritud või muul viisil kaitstud eseme või protsessiga. Juhud, mil Täitjal
on õigus nõuda reisi- või transpordikulude hüvitamist, sätestatakse lepingus.
3. Maksmine
3.1 Täitja esitab Tellijale arve masinloetaval kujul e-arvena. Arve esitamise õigus tekib Täitjal pärast Töö
vastuvõtmist Tellija poolt.
3.2 Arve peab sisaldama vähemalt alljärgnevaid andmeid:
3.2.1 info arve esitaja kohta;
3.2.2 info maksja kohta;
3.2.3 viide Lepingule;
3.2.4 käibemaksukohustuslase number;
3.2.5 vastuvõetud Töö nimetus ja kirjeldus;
3.2.6 käibemaks;
3.2.7 kogusumma;
3.3 Tellija tasub Lepingu hinna Täitja poolt esitatud arvel märgitud kuupäevaks. Maksetähtaeg on 30
kalendripäeva.
3.4 Ettemakseid Tellija ei teosta.
3.5 Lõpparve maksmine eeldab Täitja kõigi Lepingu järgsete kohustuste täitmist ning Tellija poolt
vastuvõtmist.
3.6 Tellijal on õigus Lepingu rikkumise korral arvestatud leppetrahvid ja kahju hüvitised maha arvata
Lepingu alusel Täitjale tasumisele kuuluvatest summadest.
3.7 Tellija poolt makstud mistahes summa, mis ületab Täitjale Lepingus ettenähtu, maksab Täitja Tellijale
tagasi 30 kalendripäeva jooksul pärast vastava teate saamist.
3.8 Lepingujärgse hinna tasumisega viivitamisel on Täitjal õigus nõuda viivist iga maksmisega viivitatud
kalendripäeva eest 0,15 (null koma viisteist) % maksmata summast päevas.
4. Informatsioon ja aruanded
4.1. Täitja loetakse asukohaga ja lepingu tingimustega tutvunuks. Eelkõige ei rahuldata Täitja nõuet
lisamakseteks või ajapikenduseks, kui ta oleks saanud vajaliku informatsiooni hankida visiidiga
asukohta, konsulteerides Tellijaga või muul sobilikul viisil.
4.2. Tellija varustab Täitjat tema käsutuses oleva mistahes informatsiooni ja dokumentatsiooniga, mis
võib olla lepingu täitmisel oluline, niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul
vastava nõude saamisest.
4.3. Tellija abistab Täitjat niipalju kui võimalik lepingusse puutuva informatsiooni saamisel, mida Täitja
mõistlikkuse piirides lepingu täitmiseks nõuab.
4.4. Täitja annab Tellijale niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul vastava nõude
saamisest, lepingu täitmist (sealhulgas seadmeid, telekommunikatsioone, tarkvara, projekti
kulgemist ja teenuseid) puudutavat informatsiooni.
5. Teated ja kirjavahetus
5.1. Pooltevaheline suhtlus toimub selleks otstarbeks määratud poolte kontaktandmetel ja aadressidel.
Pooled on kohustatud kontaktandmete ja aadresside muutusest teineteist teavitama viivitamatult,
aga mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul.
5.2. Kui teisele poolele edastatav teade eeldab vastust, tuleb vastata viivitamatult, kuid mitte hiljem kui
2 tööpäeva jooksul.
5.3. Pooltevahelised Lepinguga seotud teated peavad olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas
vormis, välja arvatud juhtudel, kui teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel
teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. Teade loetakse kättesaaduks, kui:
5.3.1. teade on üle antud allkirja vastu;
5.3.2. teade on edastatud tähitud kirjana poole postiaadressil ja teate postitamisest on möödunud
5 (viis) kalendripäeva;
5.3.3. e-posti või telefoni teel on teade edastatud Lepingus märgitud kontaktisikule või esindajale.
6. Asukoht
6.1. Täitja peab andma lepingutäitmise käigus piisavalt informatsiooni korrektselt kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis koostatud kasutusjuhendi näol, et võimaldada Tellijal asukoht
lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kohaselt ette valmistada. Juhend peab olema antud sellise
sisendiga, et objektiivselt keskmise võimekusega programmeerija oleks suuteline asukoha Töö
vastuvõtmiseks vajalike testide teostamiseks ette valmistada. Juhend peab olema esitatud piisava
ajavaruga selleks, et Tellijal oleks võimalik Töö üleandmisel alustada koheselt vastuvõtmiseks
vajalike testide teostamist. Juhul, kui Töö üleandmise hetkeks ei ole juhendit edastatud või kui
edastamisest hoolimata ei ole Tellija asukohta ette valmistada jõudnud, algab Töö vastuvõtmiseks
ette nähtud tähtaeg kulgema pärast asukoha ette valmistamist. Kui Täitja ei ole ette näinud erilisi
keskkonnatingimusi, võib Tellija eeldada, et neid ei nõuta.
6.2. Tellija teeb vastavad ettevalmistused ja loob tingimused omal kulul.
6.3. Kui Tellija ettevalmistused või loodud tingimused ei vasta lepingus sätestatule, esitab Täitja
viivitamatult puuduste loetelu. Kui Tellija ei muuda olukorda selliselt, et Täitjal oleks võimalik
ajagraafikust kinni pidada, on Täitjal õigus saada lepingujärgsete kohustuste täitmiseks vajalikku
ajapikendust.
6.4. Täitjal on õigus taotleda juurdepääsu asukohale Tellija tavalisel tööajal.
6.5. Täitja kulud, mis on seotud lepingus sätestatud juurdepääsupiirangutega ja turvaprotseduuridega,
sisalduvad Lepingu hinnas ning neid ei hüvitata.
6.6. Tellija võib igal ajal lepingu kehtivuse vältel muuta või kehtestada juurdepääsupiiranguid ja
turvaprotseduure. Kui Täitja tõendab, et selline muudatuste tegemine või piirangute või
protseduuride kehtestamine põhjustas lisakulusid, on tal õigus nende hüvitamisele.
7. Lepingu muutmine
7.1. Lepingut võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel. Muudatused jõustuvad pärast nende
allkirjastamist mõlema poole poolt või poolte poolt määratud tähtajal. Kirjaliku vormi mittejärgimisel
on muudatused tühised.
7.2. Riigihangete seaduse § 123 lg 1 p 1 kirjeldatud muudatused lepitakse kokku Tellija ja Täitja
esindajate poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
8. Poolte õiguskaitsevahendid
8.1. Lepingu see peatükk fikseerib Lepingu olulised rikkumised, menetluse rikkumisest teatamisel ning
Poolte vastutuse. See peatükk ei välista ega piira Poole õigust kasutada muude Lepingu rikkumiste
korral muid õigusaktidest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, samuti kasutada täiendavaid
õiguskaitsevahendeid lisaks selles peatükis kokkulepitule.
8.2. Lepingust või seadusest tuleneva õiguse või õiguskaitsevahendi mittekasutamine või selle
kasutamisega viivitamine ei tähenda nimetatud õigusest või õiguskaitsevahendist või muudest
õigustest või õiguskaitsevahenditest loobumist. Lepinguga seotud mis tahes loobumised on
kehtivad ainult siis, kui need on selgesõnaliselt ja kirjalikult väljendatud.
8.3. Pooled vastutavad Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest
Eesti Vabariigi õigusaktides ning Lepingus ettenähtud korras.
8.4. Oluliseks lepingurikkumiseks loetakse muu hulgas järgmisi rikkumisi:
8.4.1. Pool ei täida mis tahes Lepingust tulenevat kohustust teise Poole poolt Lepingust tuleneva
vastava kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul;
8.4.2. Täitja ei täida garantiiperioodil Lepingust tulenevaid kohustusi;
8.4.3. Täitja ei ole esitanud Tellijale Asukoha keskkonnatingimusi, millest tulenevalt on häiritud
Tellija seadmete, telekommunikatsioonide või tarkvara kohane funktsioneerimine ning
mistõttu Tellija kaotab Täitja Lepingu järgsete kohustuste täitmise vastu huvi;
8.4.4. Täitja rikkus kohustust tahtlikult või raske hooletuse tõttu;
8.4.5. Täitja rikub Personaliga seonduvaid tingimusi;
8.4.6. Poolel või tema poolt kaasatud kolmandal isikul puuduvad Lepingu täitmiseks vajalikud
õigused (sealhulgas load, litsentsid, Intellektuaalse omandi õigused);
8.4.7. Täitja suhtes on algatatud pankrotimenetlus, pankrot on välja kuulutatud, Täitja varad
arestitakse või Täitja finantsseisund halveneb Tellija põhjendatud hinnangul oluliselt ja see
halvenemine muudab vähetõenäoliseks Lepingu nõuetekohase täitmise;
8.4.8. Pool on rikkunud Intellektuaalse omandi õigusi ja nende kasutamise tingimusi;
8.4.9. Pool on rikkunud konfidentsiaalsuskohustust ja/või isikuandmete töötlemisega seonduvaid
kohustusi;
8.4.10. Pool on rikkunud avalikustamise keelu kohustust;
8.4.11. Pool on rikkunud kolmandate isikutega seonduvaid kohustusi;
8.4.12. Tellija on viivituses Lepingus kokku lepitud maksetähtajaga rohkem kui kolmkümmend (30)
kalendripäeva;
8.5. Poolel on õigus nõuda Lepingu olulise rikkumise korral leppetrahvi tasumist kuni 30% Lepingu hinnast
iga vastava juhtumi korral. Juhul, kui leppetrahvi nõue on seotud Töö etapi puuduliku teostamisega ja
puudus ei sea ohtu lepingujärgse Töö tervikuna nõuetekohast üleandmist ei tohi leppetrahvi nõue
ületada 30% teostatud või töös oleva etapi maksumusest.
8.6. Poolte rahaline koguvastutus on piiratud Lepingu kogumaksumusega, kuid see piirang ei kehti tahtliku
rikkumise korral.
8.7. Pool peab teavitama teist Poolt leppetrahvi nõudest mõistliku aja jooksul arvates ajast, mil ta sai teada
leppetrahvi nõudmise õiguse tekkimisest. Pool on kohustatud tasuma leppetrahvi neljateistkümne (14)
kalendripäeva jooksul arvates teiselt Poolelt sellekohase nõude saamisest. Kui Poole hinnangul on
leppetrahvi nõue alusetu, on Pool kohustatud neljateistkümne (14) kalendripäeva jooksul oma
seisukohta kirjalikult selgitama. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta Poole õigust nõuda Poolelt
nõuetekohase Töö või selle osa teostamist ning kahju hüvitamist või kasutada muid seadusest
tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Tellija käsitleb kahjuna ka projekti „E-kataloogi lisaarendused
kasutusmugavuse parandamiseks“ (2014-2020.12.03.20-0817) rakendamiseks antud toetuse
tagasimakse hüvitamist olukorras, mil tagasimakse on tingitud Täitja tegevusest/ tegevusetusest.
8.8. Lisaks leppetrahvi nõudele ja / või leppetrahvi asemel on Tellijal õigus nõuda Täitjalt Lepingu
mittenõuetekohasel täitmisel, et:
8.8.1. Täitja kõrvaldaks puudused, sealhulgas nõuda, et Täitja hangiks parema teenuse
osutamiseks vajalikud lisa- või asendusseadmed, -telekommunikatsioonid, -tarkvara ja
teenused;
8.8.2. oluliste puuduste, samuti puuduste kõrvaldamise ebaõnnestumise korral nõuda, et Täitja
teeks uue Töö ja tarniks uued seadmed, telekommunikatsioonid ja tarkvara või keelduda
vastuvõtmisest ning Leping lõpetada;
8.8.3. võtta Täitja pakutud Töö vastu ning alandada vastavalt hinda;
8.9. Lepingust tulenevate leppetrahvide maksmine, samuti tekitatud kahju hüvitamine, ei vabasta Lepingut
rikkunud poolt Lepingujärgsete kohustuste täitmisest.
9. Standardid, liidesed ja ühilduvus
9.1. Täitja lepingujärgsete kohustuste täitmine ei tohi tekitada häireid Tellija mistahes teiste liidestatud
süsteemide talitluses.
9.2. Täitja garanteerib, et kõik seadmed, telekommunikatsioonid, tarkvara ja teenused on vastastikku
ühilduvad, funktsioneerivad ja töötavad standardite ja/või liideste vahendusel rahuldavalt koos
mistahes teiste lepingus sätestatud seadmete, telekommunikatsioonide, tarkvara ja teenustega
ning lepingus sätestatud keskkonnas.
9.3. Täitja ei muuda ilma Tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta mistahes standardeid, liideseid,
sideprotokolle jms.
10. Dokumentatsioon
10.1. Lepingu täitmisel kaasneva dokumentatsiooni loomisel toetutakse dokumentatsiooniplaanile.
10.2. Täitja varustab Tellijat piisava ja adekvaatse dokumentatsiooniga, kaasa arvatud informatsioon
seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara projekteerimise ja funktsioneerimise kohta, mis on
vajalik, et Tellija saaks seadmeid, telekommunikatsioone, tarkvara ja teenuseid efektiivselt
kasutada, hooldada, kohandada ja neile lisaseadmeid lisada.
10.3. Kõik juhendid ja muud dokumendid esitatakse eesti keeles, kui ei ole kokku lepitud teisiti.
10.4. Dokumentatsioon peab vastama tootele, sisaldama muudatusi ja olema terminoloogiliselt üheselt
mõistetav.
10.5. Dokumentide valmistamiseks ja levitamiseks kasutatakse paberkandjat või elektroonilist
infokandjat.
11. Üleandmine ja vastuvõtmine
11.1. Töö või Töö etapi valmimise järgselt annab Täitja selle Tellijale üle vastuvõtmiseks.
11.2. Täitja peab Tellijat Töö või Töö etapi üle andmise viivitusest või viivitusse sattumise ohust ja
põhjustest koheselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis informeerima. Kui Täitja viivituse
põhjustab Tellija, on Täitjal õigus nõuda mõistlikku ajapikendust ja põhjendatud lisakulude
hüvitamist.
11.3. Töö või Töö etapi üleandmise kohta koostab Täitja üleandmise akti, milles näidatakse muuhulgas
ära üleandmise kuupäev, teostatud Töö, osutatud teenuste, hoolduse ja tarnitud seadmete,
telekommunikatsioonide ja tarkvara detailiseeritud nimekiri ning vajaduse korral neis esinevad
puudused. Iga Töö etapi üleandmisel koostab ja esitab Täitja antud etapi kohta koostatud
dokumentatsiooni, vastavalt dokumentatsiooniplaanile või Tellija poolt tehnilises kirjelduses
esitatud nõudmistele.
11.4. Töö või Töö etapi üleandmine Tellijale ei ole käsitatav selle vastuvõtmisena Tellija poolt.
11.5. Täitjal on õigus nõuda ja Tellijal kohustus Töö vastu võtta kui Töös on Täitja poolt kõrvaldatud kõik
järgmise prioriteediga vead: kriitiline/blocker, kõrge ja keskmine. Taolisel juhul lasub Täitjal kohustus
vaegtöödena madala ja väheolulise tähtsusega vead parandada Töö vastuvõtmise aktis toodud
ajaperioodiks.
11.6. Pärast Töö etapi üleandmist on Tellijal õigus Töö üle vaadata 10 tööpäeva jooksul. Pärast Töö
üleandmist on Tellijal õigus Töö üle vaadata 20 tööpäeva jooksul. Käesolevas punktis toodud
tähtajad ei kohaldu etapisiseste sprintide suhtes ja vastuvõtutestimise tähtaeg hakkab kulgema
hetkest, mil etapp on täielikult Tellijale üle antud.
11.7. Juhul, kui Tellija leiab, et Töö ei vasta Lepingu tingimustele, on Tellija kohustatud teavitama Täitjat
Töös avastatud puudustest, keeldumisest Tööd enne puuduste kõrvaldamist vastu võtta ja
kirjeldama Töö puudused. Täitja on kohustatud puudused kõrvaldama 5 tööpäeva jooksul, kui
pooled ei ole kokku leppinud mõnda muud tähtaega. Töö puuduste kõrvaldamise kulud kannab
Täitja.
11.8. Enne töö üleandmist viib Täitja Töö nõuetelevastavuse kindlakstegemiseks läbi testid.
11.9. Täitja esitab Tellijale kõik tema poolt läbiviidud testide tulemusena valminud dokumentide koopiad.
11.10. Enne töö vastuvõtmist viib Tellija Töö nõuetelevastavuse kindlakstegemiseks läbi testid.
11.11. Kui Töö või mistahes Töö osa ei läbi teste, viiakse otsekohe pärast seda, kui Täitja on teinud
vajalikud korrektuurid testide edukaks läbiviimiseks, läbi kordustestid samadel tingimustel.
11.12. Tellija nõudmisel viib kordustestid läbi Täitja.
11.13. Parandatud Töö üleandmine toimub nagu esmakordsel üleandmiselgi.
11.14. Puudustega üle antud Tööd ei loeta tähtaegselt üleantuks ning Tellijal on õigus nõuda sellise
lepingurikkumise korral Täitjalt leppetrahvi Lepingus sätestatud korras ja määrades või rakendada
muid õiguskaitsevahendeid.
11.15. Vastuvõtmiseks valmis Töö peab vastama Lepingus sätestatud tingimustele. Töö etapi
vastuvõtmine Tellija poolt ei tingi ega kohusta Töö kui terviku vastuvõtmist Tellija poolt juhul, kui
Töö ei vasta tingimustele. Töö vastuvõtmise kohta koostab Tellija vastuvõtuakti, milles näidatakse
muuhulgas ära vastuvõtmise kuupäev, teostatud Töö, osutatud teenuste, hoolduse ja tarnitud
seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara detailiseeritud nimekiri.
11.16. Töö või Töö etapp loetakse vastuvõetuks vastuvõtuakti allkirjastamisest või toodangukeskkonnas
kasutusele võtmisest. Juhul, kui Tellija on võtnud puuduseid sisaldava Töö või Töö etapi
toodangukeskkonnas kasutusele, loetakse vastuvõetuks ainult nõuetekohaselt teostatud tööd ja
Täitjal on õigus nimetatute osas esitada arve. Taolises olukorras esitab Tellija Täitjale Töös või Töö
etapis esinevate puuduste nimekirja ning puuduste kõrvaldamise tähtaja, kas enne Töö või Töö
etapi toodangukeskkonnas kasutusele võtmist või vahetult pärast selle toimumist.
11.17. Mistahes seadmete, telekommunikatsioonide, tarkvara ja teenuste osa valmimisel võib Tellija anda
välja vastuvõtuakti vastava osa kohta. Selline vastuvõtmine ei mõjuta Täitja kohustust täita kõiki
Lepingus ettenähtud kohustusi.
11.18. Täitja vastutab Töö juhusliku hävimise või kahjustumise eest kuni Töö vastuvõtmiseni Tellija poolt.
11.19. Täitja kohustub Tellija juhendamisel märgistama Töö enne selle üleandmist vastavalt Vabariigi
Valitsuse 30. augusti 2007. a määrusele nr 211 „Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest
teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu
osalusele viitamise tingimused ning kord“.
11.20. Tellija kinnitab, et ta on teadlik asjaolust, et projekti „E-kataloogi lisaarendused kasutusmugavuse
parandamiseks“ (2014-2020.12.03.20-0817)“ rakendamiseks antud toetuse saamiseks peab Töö
vastuvõtmine olema fikseeritud vastuvõtmisaktis ning kinnitatud juhtrühma poolt.
12. Koolitus
12.1. Täitja tagab Tellija personalile adekvaatse väljaõppe, kindlustamaks seadmete,
telekommunikatsioonide, tarkvara ja teenuste rahuldava ja efektiivse toimimise, vastavalt Lepingus
kokkulepitule.
12.2. Koolituse toimumise aeg, koht ja maht kooskõlastatakse eelnevalt Tellija kontaktisikuga.
13. Garantii
13.1. Täitja annab Tööle 12 (kaheteist) kuulise töövõtugarantii. Garantiiperiood algab Tööde kogumina
vastuvõtmisest.
13.2. Garantiiperioodil ilmnevad puudused kõrvaldab Täitja omal kulul, v.a punktis 13.6 toodud
juhtumitel. Kui ilmnenud puudused ei ole garantii korras kõrvaldatavad, esitab Täitja Tellijale
põhjendused kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kuid mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval
pärast sellest asjaolust teada saamist.
13.3. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, toimub garantiiliste puuduste üleandmine ja vastuvõtmine Lepingu
punktis 10 toodud regulatsiooni kohaselt.
13.4. Juhul kui garantiiperioodil ilmnenud puudused muudavad osa või kõik seadmed,
telekommunikatsioonid ja/või tarkvara kasutamiskõlbmatuks, varustab Täitja Tellijat nõutud
tasemel toimimise garanteerivate lisa- või asendusosade ja muu vajalikuga omal kulul.
13.5. Tellija informeerib Täitjat puuduse iseloomust ja ulatusest otsekohe selle ilmnemisel. Täitja on
kohustatud eemaldama ilmnenud puudused vastavalt lepingus toodule või Tellija poolt määratud
ajal.
13.6. Garantiiga ei ole hõlmatud:
13.6.1. puudused, mille tekkimise eest vastutab Tellija;
13.6.2. diagnostikaks kulunud aeg, juhul kui algselt garantii juhtumine registreeritud juhtumi raames
tuvastatakse, et tegu ei ole garantiilise juhtumiga. Vastav töö kuulub eraldi tasustamisele
Lepingu tunnihinna alusel.
13.7. Garantii kaotab kehtivuse kui Täitjaga kooskõlastamata on muudetud või muudetakse lähtekoodi,
v.a juhul kui Tellija suudab eristada lähtekoodis tehtavaid muudatusi.
14. Load ja litsentsid
14.1. Täitja vastutab ainuisikuliselt lepingu täitmiseks vajalike lubade ja litsentside saamise eest. Tellija
teeb Täitjaga mõistliku koostööd, hoidmaks ära selliste lubade või litsentside väljaandmise asjatut
viivitamist või väljaandmisest keeldumist.
14.2. Tellija võib ilma ette teatamata lepingu lõpetada, kui Täitja ei saa lepingu täitmiseks vajalikku luba
või litsentsi.
14.3. Täitja garanteerib, et tal on õigus anda Tellijale lepingu objektiks oleva tarkvara ja teiste autori- või
muude sarnaste õigustega kaitstavate esemete kasutamisõigus.
14.4. Täitja garanteerib, et nimetatud kasutusõiguse üleandmisega ei rikuta kolmandate isikute õigusi.
Juhul kui kolmas isik esitab oma õiguste rikkumise tõttu Tellija vastu hagi ning see rahuldatakse,
tasub Täitja võimalikud kahjuhüvitusnõuded, samuti õigusabikulud ja muud seonduvad kulud.
15. Riski üleminek
15.1. Juhusliku hävimise või kahjustumise risk läheb Tellijale üle töö vastuvõtmisel, samuti hetkel, mil
Tellija satub viivitusse toimingu tegemisega, millega ta töö üleandmisele peab kaasa aitama.
16. Intellektuaalne vara
16.1. Lepingu allkirjastamisega kinnitab Täitja Tellijale, et talle kuuluvad Lepingu täitmiseks vajalikud
varalised autoriõigused, litsentsid ja muud intellektuaalse omandi õigused, mis on tarvilikud
Lepingu järgse Töö täielikuks teostamiseks ja loovutamiseks ning, et nende suhtes ei ole
kolmandatel isikutel nõudeid.
16.2. Täitja kinnitab, et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori isiklike õiguste realiseerimiseks viisil,
mis ei takista ega raskenda teose kasutamist ja autori varaliste õiguste teostamist Tellija poolt.
16.3. Täitja annab spetsiaaltarkvarale Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsentsi v.1.1 (EUPL).
Juhul, kui Töö üleandmine toimub etapiviisiliselt, siis loetakse litsents antuks iga etapi (teose)
vastuvõtmisel Tellija poolt.
16.4. Tellijal on muuhulgas õigus spetsiaaltarkvara (teose) autoriõiguste kehtivusaja jooksul:
16.4.1. teost kasutada mis tahes eesmärgil ja mis tahes viisil;
16.4.2. teost reprodutseerida;
16.4.3. originaalteost muuta ja luua teosel põhinevaid tuletatud teoseid;
16.4.4. teost või selle koopiaid üldsusele edastada, sealhulgas neid kättesaadavaks teha või
eksponeerida, samuti avalikult esitada;
16.4.5. teost või selle koopiaid levitada;
16.4.6. teost või selle koopiaid laenutada ja rentida;
16.4.7. anda all-litsentse teose või selle koopiate suhtes kehtivate õiguste kohta.
16.5. Täitja annab Tellijale spetsiaaltarkvara lähtekoodi, täitmiskoodi ja dokumentatsiooni kujul, mis
võimaldab Tellijal sellest aru saada.
16.6. Tellija võib levitada lähtekoodi ja täitmiskoodi ning dokumentatsiooni ja selle muudatusi mistahes
kolmandatele isikutele ja asutustele.
16.7. Kõik Täitja poolt Lepingu täitmise käigus koostatud dokumendid ja andmed kuuluvad Tellijale.
Täitja annab kõik nimetatud dokumendid ja andmed Tellijale üle.
16.8. Tellija võib spetsiaaltarkvara autoriõigusi teostada mistahes olemasolevas või hiljem loodud
keskkonnas, toel või formaadis.
16.9. Täitja tagab, et tema töötajad on loobunud Eesti seadusega lubatud ulatuses oma õigusest
teostada isiklikke õigusi, et Tellijale oleks võimalik vajalikke varalisi õigusi litsentsida.
16.10. Lepingujärgse tarkvarasüsteemi loomiseks kolmandatele isikutele kuuluvate komponentide
(tarkvara) kasutamise osas juhinduvad Pooled nende kasutamise litsentsitingimustest. Täitja
kinnitab, et eelistab tarkvara loomisel selliseid kolmandatele isikutele kuuluvaid komponente, mille
kasutamisega ei kaasne täiendavaid litsentsitasusid ega piiranguid tarkvara kasutamisel või
alllitsentside andmisel. Täitja on kohustatud Tellijat teavitama juhul, kui Täitja plaanib tarkvara
loomisel kasutada selliseid kolmandatele isikutele kuuluvaid komponente, mille kasutamine toob
Tellijale kaasa täiendavaid litsentsitasusid või piiranguid tarkvara kasutamisel. Ilma Tellija kirjaliku
nõusolekuta ei tohi Täitja tarkvara loomisel nimetatud komponente kasutada.
16.11. Nimetatud õigused kehtivad kogu autoriõiguste kehtivuse aja ja nende kehtivuse territooriumiks on
kogu maailm.
16 Personal
16.1 Lepingus kirjeldatud teenuseid osutavad Lepingus nimetatud isikud vastavalt Lepingus sätestatud
ülesannetele.
16.2 Täitja asendab Töid teostava isiku viivitamatult Lepingu objekti täitmise seisukohast võrdväärse
kvalifikatsiooni ja kogemustega ning Tellijale vastuvõetava isikuga, kui:
16.2.1 Töid teostav isik ei ole võimeline teenuste osutamist jätkama haiguse, õnnetusjuhtumi või
muu temast tuleneva põhjuse tõttu;
16.2.2 lepingus nimetatud Töid teostav isik osutub Tellija põhjendatud arvamuse kohaselt
lepingujärgsete ülesannete täitmiseks ebakompetentseks või ebasobivaks või kui tema
lepingujärgsete ülesannete täitmine pidevalt kahjustab lepingu korrektset ja õigeaegset
täitmist.
16.2.3 Isikul on kuriteo toimepanemise eest määratud kehtiv karistus.
16.3 Täitja kannab kõik punktis 16.2 nimetatud asendusest tulenevad või sellega kaasnevad kulud.
16.4 Töid teostavatel isikutel ei tohi olla kuriteo toimepanemise eest määratud kehtivat karistust.
16.5 Tellijal on õigus kontrollida, kas Töid teostavatel isikutel on kuriteo toimepanemise eest määratud
kehtiv karistus.
16.6 Töid teostavad isikud ei tohi olla Tellija töötajad ega Tellija töötajaga seotud juriidilised isikud.
Seotud juriidiline isik tähendab käesoleva lepingu mõistes juriidilist isikut, mille juhtumis- või
kontrollorgani liige Tellija töötaja on või juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest kuulub Tellija
töötajale.
17 Kolmandad isikud
17.1 Pooled võivad loovutada lepingust tulenevaid rahalisi nõudeid kolmandatele isikutele. Pooled on
kohustatud teineteist nõude loovutamisest viivitamatult kirjalikult informeerima.
17.2 Pooled ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega kaasata oma
lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut ilma teise poole sellekohase selgesõnalise
kirjaliku nõusolekuta.Tellijal on õigus edastada või suunata Täitja poolt esitatud arve tasumisele
Tellijast erinevale hankijale nendevahelise koostöökokkuleppest tuleneval alusel juhul kui
vastavasisuline teavitus on Tellija poolt pakkumuse esitamise ettepanekus kajastatud.
17.3 Pooled vastutavad kõigi isikute eest, keda nad kasutavad oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel.
18 Auditeerimine
18.1 Mõlemal poolel on õigus kaasata auditeerimiseks sõltumatu audiitor.Audiitori kaasamiseks ei ole
vajalik teise poole luba.
18.2 Audiitori isik ja muu auditeerimisega seotud asjaolud sätestatakse eraldi kokkuleppes.
Auditeerimise käigus avastatud probleemid tuleb registreerida ja vajaduse korral sisestada
probleemide lahendamise protsessi.
18.3 Täitja peab täpset arvet lepingu täitmisel töötatud inimpäevade ja –kuude kompenseerimisele
kuuluvate kulude kohta. Audiitorile võimaldatakse piiramatu ligipääs nimetatud andmetele.
18.4 Audiitorit kaasanud pool tagab, et audiitor käsitleb saadud informatsiooni konfidentsiaalsena.
Vastutus jääb audiitorit kaasanud poolele.
18.5 Pärast andmete auditeerimist ja kontrollimist teeb audiitor järeldusotsuse, mis on lõplik.
18.6 Auditi kulud kannab auditi tellinud pool.
19 Õigustest loobumine
19.1 Kummagi poole mistahes viivitus, hoolimatus või keeldumine teist poolt lepingutingimuste täitmise
nõudmisel või muude nõuete esitamisel ei kujuta endast selle poole mistahes lepingujärgsetest
õigustest loobumist või nende tühistamist.
20 Konfidentsiaalsus ja isikuandmed
20.1 Täitja ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega kaasata oma
lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut ilma Tellija sellekohase selgesõnalise
kirjaliku nõusolekuta.
20.2 Täitja on kohustatud:
20.2.1 tagama lepingu täitmise käigus Tellijalt ükskõik mis vormis saadud teabe (andmed,
tehingudokumentatsioonis ja lepingutes sisalduvad Tellija esindajate isikuandmed, know-how)
konfidentsiaalsuse ning ei edasta ega võimalda sellele teabele juurdepääsu kolmandale isikule
ilma Tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta;
20.2.2 tagama lepingueelsete läbirääkimiste, lepingujärgsete kohustuste ja lepingu täitmise käigus
ükskõik mis vormis teatavaks saanud isikuandmete (v.a. tehingudokumentatsioonis ja
lepingutes sisalduvate Tellija esindajate isikuandmete) konfidentsiaalsuse ning ei edasta ega
võimalda nendele juurdepääsu ühelegi kolmandale isikule ilma Tellija sellekohase
selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta;
20.2.3 ei edasta punktis 20.2.2 nimetatud isikuandmeid väljapoole Euroopa Liidu liikmesriikide ja
Euroopa Majandusühendusse kuuluvate riikide territooriumit ilma tellija sellekohase
selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta;
20.2.4 kasutama ja töötlema punktis 20.2.2. nimetatud isikuandmeid üksnes Lepingu täitmiseks ja
Tellija dokumenteeritud juhiste alusel, välja arvatud juhul, kui täitja on kohustatud teavet
töötlema täitja suhtes kohalduva õiguse alusel. Viimati nimetatud juhul teavitab Täitja Tellijat
vastava kohustuse olemasolust enne teabe töötlemist, kui selline teavitamine ei ole olulise
avaliku huvi tõttu Täitja suhtes kohalduva õigusega keelatud;
20.2.5 võimaldab juurdepääsu punktis 20.2.2. nimetatud isikuandmetele ainult nendele isikutele, kellel
on selleks oma tööülesannete täitmiseks vajadus ning tagab, et need isikud on teadlikud ning
järgivad isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid ja õigusakte, nad on saanud asjakohase
koolituse eelmainitud nõuete kohta, on võtnud endale konfidentsiaalsuskohustuse või neile
kehtib asjakohane seadusest tulenev konfidentsiaalsuskohustus. Vastav
konfidentsiaalsuskohustus jääb kehtima pärast käesoleva Lepingu lõppemist;
20.2.6 kohustub täitma kõiki kehtivaid isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, andmete turvalisust
puudutavaid ning isikuandmete kaitse alaseid Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusakte ja muid
eeskirju.
20.2.7 kohustub rakendama järgmisi organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid punktis
20.2.2. nimetatud isikuandmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise; juhusliku
hävimise ja tahtliku hävitamise eest ning õigustatud isikule andmete kättesaadavuse
takistamise eest, volitamata töötlemise s.h. avalikustamise eest:
a) vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele seadmetele;
b) ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist
andmetöötlussüsteemis, samuti andmekandjate omavolilist teisaldamist;
c) ära hoidma isikuandmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist ning tagama, et
tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid
salvestati, muudeti või kustutati või millal, kelle poolt ja millistele isikuandmetele
andmetöötlussüsteemis juurdepääs saadi;
d) tagama, et igal andmetöötlussüsteemi kasutajal oleks juurdepääs ainult temale
töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks;
e) tagama andmete olemasolu isikuandmete edastamise kohta: millal, kellele ja millised
isikuandmed edastati, samuti selliste andmete muutusteta säilimise;
f) tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate
transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või
kustutamist;
g) pidama arvestust isikuandmete töötlemisel kasutatavate tema kontrolli all olevate
seadmete ja tarkvara üle, dokumenteerides järgmised andmed:
i. seadme nimetus, tüüp ja asukoht ning seadme valmistaja nimi;
ii. tarkvara nimetus, versioon, valmistaja nimi ja kontaktandmed.
20.2.8 teavitama tellijat toimunud või põhjendatult kahtlustatavast käesoleva lepingu punktis 20.2.1
ja/või 21.2.2 sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisest; punktis 20.2.7. ja selle
alapunktides a-g sätestatud turvameetmete rikkumisest, mis põhjustab, on põhjustanud või võib
põhjustada edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või
ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile
juurdepääsu, kirjalikult viivitamata aga mitte hiljem kui kakskümmend neli (24) tundi pärast
sellest teada saamist. Teates tuleb vähemalt:
a) kirjeldada (Isikuandmetega seotud) rikkumise laadi, sealhulgas puudutatud
andmesubjektide liike ja arvu ning puudutatud kirjete liike ja arvu;
b) teatada andmekaitse töötaja ja tema kontaktandmed või muu kontaktpunkt, kust saab
lisateavet;
c) soovitada meetmeid (Isikuandmetega seotud) rikkumise võimalike negatiivsete mõjude
leevendamiseks;
d) kirjeldada (Isikuandmetega seotud) rikkumise tõttu andmesubjektidele tekkivaid tagajärgi
ja potentsiaalseid ohte;
e) kirjeldada täitja/või kolmandast isikust alltöötleja poolt välja pakutud või võetud meetmeid
(Isikuandmetega seotud) rikkumisega tegelemiseks ja
f) esitada muud teavet, mis on mõistlikult nõutav, et Tellija saaks täita Kohaldatavaid
andmekaitse õigusakte, sealhulgas riigiasutustega seotud teavitamise ja avaldamise
kohustusi, näiteks teavet, mis on nõutav andmesubjekti tuvastamiseks.
20.2.9 Tellija eelnevalt kirjalikul heakskiidul lõpetama käesoleva lepingu punktis 20.2.8.nimetatud
rikkumise ning kohaldama meetmeid (isikuandmetega seotud) rikkumise lahendamiseks,
sealhulgas vajaduse korral rikkumise võimaliku kahjuliku mõju kõrvaldamiseks ja
leevendamiseks;
20.2.10 kohustub lepingu lõppemisel kustutama kõik punktis 20.2.2. nimetatud isikuandmed ja
nimetatute koopiad 30 päeva jooksul, v.a juhul, kui õigusaktidest tuleneb teisiti;
20.2.11 teeb Tellijale kättesaadavaks kogu teabe, mida Tellija peab vajalikuks lepingus sätestatud
kohustuste täitmise tõendamiseks;
20.2.12 võimaldab Tellijal või Tellija poolt volitatud audiitoril teha auditeid ja kontrolle ning panustab
nendesse;
20.2.13 kohustub võimaluse piires asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil punktis 20.2.2.
nimetatud isikuandmete osas Tellijal täita Tellija kohustust vastata taotlustele andmesubjekti
õiguste teostamiseks ning teostada nende õiguste teostamisest tulenevaid toiminguid (andmete
parandamine, sulgemine, kustutamine).
20.3 Käesoleva lepingu punktis 20.2.1. sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni
avaldamisele täitja audiitorile ja advokaadile.
20.4 Käesoleva lepingu punktides 20.2.1. ja 20.2.2. sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse nõue on
tähtajatu ning kehtib nii lepingu täitmise ajal kui ka pärast lepingu lõppemist.
20.5 Tulenevalt konfidentsiaalse informatsiooni laadist on tellijal õigus seada täiendavaid nõuded ja/või
juhised isikuandmete töötlemiseks.
20.6 Kõik käesoleva lepingu punktides 20.2.1. – 20.4 kohustused kehtestab täitja kõikidele
kolmandatele isikutele, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. Kolmas isik on
füüsiline või juriidiline isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes ei ole ei tellija ega ka täitja.
21 Avalikud suhted
21.1 Pooled ei tegele seoses lepinguga avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele
meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud teise poole eelneval kirjalikul
nõusolekul. Avaldada võib vaid teateid, mis on teise poolega eelnevalt kooskõlastatud.
21.2 Kõik eelnimetatud kohustused kehtestab pool ka kõigile kolmandatele isikutele, keda ta kasutab
oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel.
22 Lepingu täitmise peatamine ja lepingu lõpetamine
22.1 Tellija võib peatada Täitjale lepingujärgselt makstavate summade maksmise kas osaliselt või
täielikult, kui:
22.1.1 Täitja ei täida Lepingut;
22.1.2 vastuvõtmise, testimise või auditeerimise käigus avastatakse puudusi või muid Täitja
poolseid kohustuste rikkumisi;
22.1.3 Tellija Lepingu järgsete kohustuste õigeaegset ja korrektset täitmist segab või ähvardab
segada muu asjaolu, mille eest vastutab Täitja.
22.2 Täitja võib peatada Tellijale teenuse osutamise kas osaliselt või täielikult, kui:
22.2.1 Tellija ei täida Lepingut;
22.2.2 Täitja Lepingu järgsete kohustuste õigeaegset ja korrektset täitmist segab või ähvardab
segada muu asjaolu, mille eest vastutab Tellija.
22.3 Tellija võib igal ajal Lepingu üles öelda, teatades sellest 1 (üks) kuu ette. Sellisel juhul on Täitjal
õigus nõuda tasu täidetud kohustuste eest.
22.4 Tellijal on õigus Leping erakorraliselt etteteatamata lõpetada Täitjapoolse olulise Lepingu rikkumise
korral. Lepingu lõpetamisel punktides 8.4 nimetatud juhtudel Täitja tehtud Tööd ei tasustata. Täitja
poolt tarnitud seadmed, telekommunikatsioonid ja tarkvara tagastatakse, selle võimatuse korral või
muul juhul, kui tagastamine on saadu olemuse tõttu välistatud, makstakse hüvitust
võlaõigusseaduses sätestatud korras.
22.5 Täitja võib Lepingu üles öelda Tellijapoolse olulise Lepingu rikkumise korral pärast vastava
hoiatuse saatmist, kui rikkumist ei ole kõrvaldatud 10 (kümne) tööpäeva jooksul peale hoiatuse
esitamist. Sellise Lepingu lõpetamise korral maksab Tellija Täitjale tasu täidetud kohustuste eest.
22.6 Lepingu lõppemisel on Täitja kohustatud Tellijale tagastama kõik Lepingu täitmiseks üleantu.
23 Vääramatu jõud
23.1 Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta Lepingu
rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitlevad pooled
võlaõigusseaduse §-s 103 lg 2 nimetatud asjaolusid.
23.2 Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude
tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele Poolele, esitades teavitusega ühes
tõendid kõigi järgnevate asjaolude esinemise kohta:
23.2.1 takistava asjaolu esinemine, mis takistab kohustuse kohast täitmist;
23.2.2 takistava asjaolu asetsemine väljaspool võlgniku mõjusfääri;
23.2.3 asjaolu ettenägematus;
23.2.4 asjaolu vältimatus ja ületamatus.
23.3 Vääramatu jõu asjaolude ilmnemisel pikeneb Lepingu lõpptähtaeg nimetatud asjaolude esinemise
perioodi võrra. Pool peab vääramatu jõu asjaolude äralangemisel Lepingut täitma asuma. Kui
vääramatu jõu asjaolude tõttu on Poole Lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam
kui 60ne kalendripäeva võrra võib teine Pool öelda lepingu üles.
24 Kehtiv seadusandlus
Lepingule ning kõikidele lepingu osaks olevatele dokumentidele kohaldatakse Eesti Vabariigi
õigusakte.
25 Vaidluste lahendamine
25.1 Käesoleva Lepingu allkirjastamisega kinnitavad pooled, et on tutvunud ja on nõus Lepinguga ja
selle lisadega ning mõistavad täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ning nende tagajärgi.
25.2 Lepinguga seotud või sellest tulenevate arusaamatuste või vaidluste puhul püüavad pooled leida
lahenduse heal tahtel põhinevate läbirääkimiste teel.
25.3 Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus.
/allkirjastatud digitaalselt/
Mehis Sihvart
Arendusleping nr. …………
Lisa nr 2
PERSONAL JA KONTAKTANDMED
1. Tellija esindaja ja kontaktisikud
1.1. Tellija esindajaks tööde vastuvõtmise aktide, teadete jms lepinguga seonduvate dokumentide
allkirjastamisel on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse …… osakonna juhataja ……………. (tel
………….; e-post …………….).
1.2. Tellija kontaktisikuks tööde teostamise juhendamisel ning Täitjale vajaliku lähteinformatsiooni ja
tööülesannete täpsustamisel jmt. on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ………… osakonna
…………… (tel …; e-post …………………).
2. Täitja esindaja ja kontaktisikud
2.1 Täitja esindajaks on ………… (tel …………..; e-post………….).
2.2 Täitja kontaktisikuks on ………… (tel …………..; e-post………….).
3. Personali nimekiri
3.1. Tellija personal
Nr. Nimi Ametinimetus Kontaktandmed
3.2. Täitja personal
Nr. Nimi Ametinimetus Kontaktandmed
4. Kontaktandmed
4.1. Tellija kontaktandmed on: 4.2. Täitja kontaktandmed on:
Registrite ja Infosüsteemide Keskus
Reg. nr. 70000310 Registrikood
Lubja 4 ……………
19081 TALLINN ……………
Telefon: 663 6300 Telefon: …………….
DIREKTOR
KÄSKKIRI 05.10.2021. a nr 162
Tallinn
Alusdokumentide kinnitamine väljakuulutamiseta
läbirääkimistega riigihankes
„e-kataloogi lisaarendustööd" (241576)
1. Justiitsministri 18.04.2007. a määruse nr 20 „Registrite ja Infosüsteemide Keskuse põhimäärus“ §
11 lõike 1 punkti 9 alusel ning kooskõlas direktori 28.09.2021 käskkirjaga nr 155 kinnitan lisad.
2. Edastada hankedokumendid läbi Riigihangete registri pakkujatele Heisi IT OÜ (12765966) ja
Wisercat Estonia OÜ (14133207). Menetluse liigi (väljakuulutamiseta läbirääkimistega
hankemenetlus) ning läbirääkimiste partneri valiku põhjuseks on asjaolu, et eelnevalt riigihangete
registris avaldatud avatud hankemenetluse käigus ei laekunud ühtegi pakkumust. RHS § 49 lg 1
p 1 kohaselt on hankijal õigus korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus kui
avatud hankemenetluse käigus ei esitatud ühtegi pakkumust.
/allkirjastatud digitaalselt/
Mehis Sihvart
Lisad: 1. hankedokumendid „e-kataloogi lisaarendustööd" (241576) koos lisadega (vormistatud
digitaalselt).
KINNITATUD
Direktori 05.10.2021
Käskkiri nr 162
Lisa 1
„e-kataloogi lisaarendustööd“
Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse viitenumber 241576
Hankedokumendid
REGISTRITE JA INFOSÜSTEEMIDE KESKUS
Käesolevaga teeb hankija ettepaneku esitada pakkumus vastavalt hankedokumentides sisalduvatele
tingimustele
2021
1. Üldosa
1.1. Hankedokumendid on kohaldatavad ainult koos riigihangete seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega. Hankija eeldab,
et huvitatud isik või pakkuja tunneb riigihangete seadust ja selle alusel kehtestatud õigusakte.
1.2. Huvitatud isik või pakkuja kannab hankemenetluses osalemisega seotud kogukulud ja -riski, kaasa arvatud vääramatu jõu (force
majeure) toime võimalused.
1.3. Hankija on otstarbekuse kaalutlusel otsustanud hanget osadeks mitte jagada, kuivõrd hanke esemeks olevaid asju ei ole võimalik
eraldi osta.
1.4. Hankija ei arvesta olelusringi kulusid, kuivõrd antud hanke puhul on pakkujatel võimatu esitada RHS § 86 lg 2 p 2 nimetatud
kulude osas näitajaid, mida oleks võimalik omavahel võrrelda.
1.5. Infotund toimub 08.10.2021 kell 14:00 Registrite ja Infosüsteemide Keskuse Infotunnis osalemiseks on vajalik eelnev
registreerimine vähemalt 1 tööpäev enne, aadressil
[email protected]
2. Hankemenetlus
2.1. Hanke eesmärgiks on täiendada olemasolevat e-kataloogi lisafunktsionaalsuste arendamise ning elastic search mooduli
kasutuselevõtuga. Arendustööde alguseks on planeeritud sügis 2021 ning arendustööde teostamiseks 8 kuud.
2.2. Hankemenetluse liik on riigihangete seaduse § 49 lg 1 p 1 alusel väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus, sest
riigihankesse „e-kataloogi lisaarendustööd“ (240242) ei esitatud ühtegi pakkumust.
2.3. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus korraldatakse hankelepingu sõlmimiseks.
3. Hankedokumendid
3.1. Hankedokumendid koosnevad käesolevast hankedokumentide põhitekstist ja selle lisadest:
3.1.1 Lisa 1 kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused (hankepass),
3.1.2 Lisa 2 vastavustingimused,
3.1.3 Lisa 3 hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad,
3.1.4 Lisa 4 tehniline kirjeldus,
3.1.5 Lisa 4-1 liideste kirjeldused,
3.1.6 Lisa 4-2 nõuded arendustele,
3.1.7 Lisa 4-3 nõuded testimisele,
3.1.8 Lisa 4-4 nõuded süsteemianalüüsile,
3.1.9 Lisa 4-5 dokumentatsiooniplaan,
3.1.10 Lisa 4-6 arenduse tavad ja töökorraldus,
3.1.11 Lisa 4-7 Front-end nõuded,
3.1.12 Lisa 5 hankelepingu projekt.
3.2. Hankedokumentide põhitekst ja selle juurde kuuluvad dokumendid on teineteist täiendavad.
3.3. Hankedokumentide lahutamatuks osaks on Hankedokumentide lahutamatuks osaks on hankepass (alates 1.08.2019 alustatud
hankes täidab ettevõtja hankepassi (ESPD v 2.0.2) registris. Vt hankepassi juhiseid
https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihangete-poliitika/kasulik-teave/riigihangete-juhised), mille
pakkujad esitavad hankijale esialgse tõendina kõrvaldamise ja kvalifitseerimistingimuste aluste kontrolliks. Lisaks on hankija
poolt koostatud vormid PAA1 ja PAM1, mis on vastavustingimuste juures pakkujale vajalike andmete edastamiseks.
3.4. RHS § 95 lg 4 p 9: Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis
sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse
kohta või jätnud need andmed või § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata. Hankepassi
esitamine on kohustuslik kõigile pakkujatele, kaasa arvatud ühispakkujad ning alltöövõtjad, kelle majandus-ja/või
finantsnäitajatele tuginetakse. Alltöövõtjate osas tuleb hankepass esitada ka juhul, kui tema näitajatele ei tugineta, kuid keda
kavatsetakse kasutada hankelepingu täitmisel.
4. Täiendav teave ja selgitused
4.1. Küsimuse või taotluse täiendava teabe või selgituste saamiseks hanke alusdokumentide kohta esitamisel peab huvitatud isik või
pakkuja arvestama, et hankijal on õigus tulenevalt riigihangete seaduse § 46 lõikest 1 vastata nimetatule 3 (kolme) tööpäeva
jooksul.
4.2. Juhul, kui huvitatud isiku hanke alusdokumentidega seotud selgitustaotluse hankijale laekumisega ja pakkumuste esitamise
tähtpäeva vahele ei jää vähemalt 6 (kuus) päeva, RHS § 93 lõike 2 punktis 2 ja § 94 lõike 4 punktis 2 nimetatud juhtudel 4 (nelja)
päeva, ei ole hankijal kohustus selgitustaotlusele vastata.
4.3. Punktis 4.1. märgitud küsimus või taotlus esitatakse eesti keeles, hankija vastab sellele eesti keeles.
4.4. Hankijal on õigus valida hankelepingu täitmise käigus üleskerkinud vaidluste korral hankijale sobivam alusdokumentide
tõlgendus, kui hankija ei ole huvitatud isikule või pakkujale edastanud vaidlusaluses küsimuses teistsugust tõlgendust punktides
4.1. ja 4.5. toodud alustel.
4.5. Huvitatud isik või pakkuja esitab punktis 4.1. märgitud küsimuse või taotluse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
elektrooniliselt e-riigihangete keskkonnas (https://riigihanked.riik.ee/). Registri töö tõrgete korral esitatakse küsimus või taotlus
hanketeates märgitud hankija kontaktisiku elektronposti aadressile. Telefoni teel esitatud küsimusi vastu ei võeta.
4.6. Hankija esitab hankemenetluse käigus koostatud dokumendid ja antava täiendava teabe ning selgitused huvitatud isikule või
pakkujale elektrooniliselt läbi e-riigihangete keskkonna.
Lk 2/4
5. Pakkumuse koostamine
5.1. Pakkumuse koostamisel lähtutakse muu hulgas lepingu projektis sätestatud tingimustest.
5.2. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni nimetatud pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemiseni. Pakkuja peab märkima
pakkumuses, millised pakkumuses esitatud andmed on pakkuja ärisaladus ning põhjendama teabe ärisaladuses määramist.
Selleks ei tohi olla pakkumuse maksumus ega osamaksumus, kui neid arvestatakse pakkumuste hindamisel, ega muu
pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastav pakkumust iseloomustavaid näitajaid. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu
ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei ole kohustatud täpsustama pakkujalt ärisaladuse ja/või pakkuja huve kahjustada võiva
tehnoloogilise lahenduse sisaldumist juhul, kui nimetatud asjaolu on jäänud pakkumuses märkimata.
6. Dokumentide vormistamise üldnõuded
6.1. Dokumentide vormistamisel lähtutakse võimalusel punktis 3.3 märgitud ühes või mitmes lisas esitatud vormidest.
6.2. Dokumendid koostatakse eesti keeles.
6.3. Dokumendid esitatakse hankijale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (see tähendab, et dokumendid peavad olema
püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama pakkumuse esitanud isiku(te) nimesid, kuid ei pea olema
omakäeliselt (sh ka digitaalselt) allkirjastatud).
7. Kvalifitseerimise dokumentide vormistamise erinõuded
7.1. Esialgse tõendina pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja tema kvalifitseerimise tingimustele vastavuse hindamiseks
kasutatakse hankepassi. Juhul, kui pakkuja soovib tõendada enda vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ja/või tehnilisele
ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teiste ettevõtjate vahendite alusel, peab pakkuja esitama hankepassi ka selle isiku
kohta, kelle vahenditele ta tugineb. Samuti tuleb esitada hankepass alltöövõtjate kohta.
7.2. Juhul kui pakkuja kasutab alltöövõtjat, võib hankija nõuda lisaks hankepassis esitatule pakkuja poolset kirjeldust millises tööde
etapis ja suuruses alltöövõtjat kasutatakse.
7.3. Hankija võib nõuda alltöövõtja asendamist juhul, kui kontrolli käigus tuvastatakse alltöövõtja suhtes kõrvaldamise alus.
7.4. Enne hankelepingu sõlmimist võib hankija nõuda edukalt pakkujalt kõikide asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele
vastavate dokumentide esitamist. Hankija võib vastavaid dokumente nõuda ka kvalifitseerimise etapis. Pakkuja võib esitada
enda kvalifikatsiooni tõendamiseks lisaks hanketeates märgitud kõrvaldamise aluste puudumist tõendavatele ja kvalifikatsiooni
tõendavatele dokumentidele (edaspidi koos nimetatud kvalifitseerimise dokumendid) ka muid dokumente.
7.5. Hankija võib pakkuja esitatud andmete põhjal küsida tõendeid ja kinnitusi teiselt lepingu poolelt kõigi nende lepingute kohta,
millele tuginetakse kvalifikatsiooni tõendamisel.
7.6. Pakkuja võib esitada enda kvalifikatsiooni tõendamiseks lisaks hanketeates märgitud kõrvaldamise aluste puudumist
tõendavatele ja kvalifikatsiooni tõendavatele dokumentidele (edaspidi koos nimetatud kvalifitseerimise dokumendid) ka muid
dokumente.
7.7. Alates maist 2019 saab Euroopa hankepassi vormi täita RHRis või mõnes muus ESPD teenuses - nimekiri on kättesaadav
https://ec.europa.eu/docsroom/documents/34484 . Hankepassi ei ole vaja esitada juhul kui RHRis on olemas hankepassi osa
ja ettevõte täidab selle RHR vormil. Hankepassi juhend
https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihangete-poliitika/kasulik-teave/riigihangete-juhised
8. Pakkumuse dokumentide vormistamise erinõuded
8.1. Pakkumuse dokumendid on järgnevad:
8.1.1 hankepass,
8.1.2 vastavustingimused,
8.1.3 hindamiskriteeriumid,
8.1.4 avaldus hankemenetlusel osalemiseks vorm PAA1,
8.1.5 pakkumuse detailse maksumuse vorm PAM1,
8.1.6 projektiplaan,
8.2. Kui hankedokumentides on nõutud, tuleb esitada lisaks punktis 8.1 toodule muud andmed ja dokumendid.
9. Elektrooniliselt dokumentide esitamine
9.1. Punktis 8.1 märgitud pakkumuse dokumendid esitatakse elektrooniliselt e-riigihangete keskkonnas.
9.2. Elektrooniliselt esitatavad dokumendid vormistatakse PDF-vormingus või mõnes muus üldlevinud vormingus.
9.3. Kui esitatavate dokumentide koosseisus on dokumente, mida ei ole võimalik esitada elektrooniliselt, esitatakse need, lisaks
elektroonilistele koopiatele, paberkandjal enne pakkumuste esitamise tähtpäeva vastavalt punktile 10.
9.4. Kui esitatavate dokumentide koosseisus on kolmanda osapoole poolt kirjalikult allkirjastatud dokumente, esitatakse dokument
skaneeritud kujul ning originaaldokument esitatakse ainult juhul, kui hankijal on tekkinud kahtlus dokumendi osas.
9.5. Kui esitatavate dokumentide koosseisus on elektroonilisi dokumente, mida ei ole võimalik terviklikult esitada e-riigihangete
keskkonnas, siis esitatakse need, lisaks e-riigihangete keskkonnas esitatud väljavõtetele, terviklikult CD-l või muul üldlevinud
andmekandjal enne pakkumuste esitamise tähtpäeva vastavalt punktile 10.
10. Paberkandjal dokumentide esitamine
10.1. Paberkandjal dokumendid esitatakse ainult punktis 9.3 märgitud juhul.
10.2. Paberkandjal dokumendid esitatakse 1 (ühes) kinnises läbipaistmatus pakendis.
10.3. Punktis 10.2 märgitud pakendile kantakse järgmised andmed:
10.3.1 riigihanke nimetus,
Lk 3/4
10.3.2 riigihanke viitenumber,
10.3.3 kõikide pakkujate nimed ja registrikoodid,
10.3.4 märge „Mitte avada enne pakkumuste avamise tähtaega“.
10.4. Paberkandjal dokumendid esitatakse posti teel või isikliku kättetoimetamisega.
10.5. Isikliku kättetoimetamisega esitatakse dokumendid pakkumuste esitamise tähtpäeval vähemalt 15 minutit enne pakkumuste
avamist hankija asukohas II korrusel.
11. Pakkumuste avamine
11.1. Pakkumused avatakse e-riigihangete keskkonnas ning pakkumuste avamise protokollis tehakse nähtavaks RHS § 113
lõikes 2 välja toodud andmed.
12. Läbirääkimised
12.1. Vajadusel on hankija valmis pidama pakkujaga läbirääkimisi hanke alusdokumentides selliste tingimuste osas, mis ei too
kaasa olulisi muudatusi hankeeseme olemuses. Läbirääkimiste käigus võib hankija anda pakkujatele võimaluse muuta oma
pakkumust.
12.2. Läbirääkimiste aja ja koha ning vormi lepib hankija kontaktisik pakkujaga kokku läbi Riigihangete registri või e-posti teel.
12.3. Läbirääkimiste pidamisega seotud kulusid pakkujale ei hüvitata.
12.4. Läbirääkimised on konfidentsiaalsed. Hankija ei avalda läbirääkimiste käigus saadud pakkumust puudutavat teavet.
12.5. Läbirääkimiste pidamine ei ole hankija jaoks kohustuslik ning juhul kui hankijal läbirääkimiste vajadust ei teki, võib ta teha otsused
pakkumuste kohta, sh otsuse pakkumuse edukaks tunnistamise kohta ilma läbirääkimisi pidamata. Läbirääkimised on
konfidentsiaalsed.
13. Hankelepingu sõlmimine
13.1. Hankelepingu olulised tingimused on esitatud punktis 3.1 märgitud vastavas lisas.
13.2. Hankelepingu poolteks olevad hankijad on märgitud hanketeates.
13.3. Hankija jätab endale õiguse anda nõustumus hankelepingu sõlmimiseks kuni 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates
raamlepingu sõlmimise otsuse või pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta teate edastamisest.
13.4. Pakkuja peab talle allkirjastamiseks edastatud lepingu allkirjastama hiljemalt 5 tööpäeva jooksul. Antud tähtaja jooksul lepingu
allkirjastamisest keeldumist on hankijal õigus käsitleda kui RHS § 119 nimetatud eduka pakkumuse esitanud pakkuja poolset
lepingu sõlmimisest keeldumist ja pakkumuse tagasi võtmist.
14. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamine
14.1. Hankija jätab endale õiguse tunnistada hankemenetlus kehtetuks, kui:
14.1.1 hankemenetluse toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad
ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpuleviimise hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel;
14.1.2 välisrahastaja ei anna nõustumust eduka pakkujaga lepingu sõlmimiseks;
14.1.3 on toimunud sündmus, mida saab lugeda vääramatuks jõuks (force majeure). Vääramatu jõud on asjaolu, mida hankija ei
saa mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest ei saa temalt oodata, et ta hankemenetluse ajal selle asjaoluga arvestaks või
seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks.
/allkirjastatud digitaalselt/
Mehis Sihvart
Direktor
Lk 4/4
Lisa 4
Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse „E-kataloogi lisaarendustööd" (241576)
Hanke alusdokumentide juurde
Tehniline kirjeldus
Sisukord
I e-kataloogi olemasolevad funktsionaalsused ................................................................................ 2
1. Liidestused ........................................................................................................................... 2
2. Kasutajad .............................................................................................................................. 2
3. Moodulid ............................................................................................................................... 3
4. Lepingud ............................................................................................................................... 3
5. Tooted/teenused ................................................................................................................. 4
6. Hankija vaates toote/teenuse otsing ............................................................................. 5
7. Pakkuja vaates toote/teenuse otsing ............................................................................ 6
8. Ostukorv ............................................................................................................................... 6
9. Tellimused ............................................................................................................................ 7
10. Toote/teenuse asendamine ühe ja mitme pakkujaga lepingutes........................... 8
II Projekti üldinfo ja hanketingimused .............................................................................................. 10
III Dokumentatsioon ja töökorraldus ................................................................................................ 11
IV Nõuded projektiplaanile ................................................................................................................ 11
V Üleantavate tööde loetelu .............................................................................................................. 12
1. Otsingusüsteem ................................................................................................................ 12
2.Tellimuste osaline menetlemine........................................................................................ 12
VI Otsingusüsteemi parendamine .................................................................................................... 15
1. Tulemuste kuvamine otsingusõna järgi ..................................................................... 16
2. Otsingu lisamine ............................................................................................................... 19
3. Otsingusüsteemi arhitektuurne lahendus ................................................................. 22
VII Tellimuste osaline menetlemine ................................................................................................. 23
1. Tellimuste menetlemise protsess ................................................................................ 23
2. Staatused ............................................................................................................................ 24
LISAD ................................................................................................................................................... 35
I e-kataloogi olemasolevad funktsionaalsused
e-kataloog on Riigihangete registris teostatud riigihangete alusel sõlmitud lepingute
järelhalduskeskkond. E-kataloogi tekivad tooted/teenused ainult läbi Riigihangete registri
(RHR) teostatava e-kataloogi riigihanke, mistõttu e-kataloogi sisu on nähtav isikutele, kes on
seotud RHRis mõne riigihankega (ning hankija vaates hanke alusel on sõlmitud ka leping).
Hankijal on võimalik hanget korraldades määratleda, kas tegemist on nö tavahankega või e-
kataloogi hankega.
e-kataloogi demoversiooniga, mis on liidestatud Riigihangete registri koolituskeskkonnaga, on
võimalik tutvuda aadressil: https://demo-ekat.rik.ee. Hankija vaatest tuleb sisse logida
kasutajatunnusega „testhankija“ ja parooliks „testhankija“. Pakkuja vaates vastavalt
„testpakkuja“ ja parooliks „testpakkuja“.
1. Liidestused
e-kataloog on liidestatud Rahandusministeeriumi poolt hallatava Riigihangete registriga ning
ei tööta iseseisva keskkonnana. Süsteemis puudub kasutajate moodul. Kasutajateks on RHR
kasutajad, kes on registreeritud hanke või pakkuja meeskonda hanke juures. Kasutajate sisse
logimisel e-kataloogi edastatakse RHR poolt e-kataloogile info kasutaja asutusest/ettevõttest
ning konkreetsemalt millise hanke või pakkumuse meeskonnaga ning millises rollis on isik
seotud. RHRis hanke või pakkumuse meeskonnaga sidumine annab võimaluse isikul e-
kataloogis teostada toiminguid konkreetse riigihanke lepingu alt.
Kahe süsteemi vaheliste liidestustega liigub mh info RHRist e-kataloogi hanke alustamisest,
sõlmitud lepingutest, täidetud tellimustest jm. Käesoleva hanke töödest on seotud
liidestusega ainult tellimuste osalise menetluse tööd (vt pt VII p 2.9) ja seda tellimuste
arhiveerimisel andmete liikumisest e-kataloogist RHRi raamlepingu andmete juurde.
e-kataloogi on võimalik liidestada pakkuja poolt oma e-poega (vt lisa 1 Liidestuse kirjeldus).
Liidestuse kaudu liigub e-poest e-kataloogi info pakkuja toodetest ning e-kataloogist e-poodi
info pakkujale laekunud tellimustest. Käesoleva hanke töödest on seotud e-poe
liidestusega tellimuste osaline menetlemine (vt pt VII).
2. Kasutajad
Keskkonna kasutajaskond jaguneb kaheks:
1) Hankijad, kes on teostanud RHRis e-kataloogi riigihanke ning sõlminud hanke
tulemusel lepingu, mille alt saab teostada soetusi e-kataloogi kaudu. Hankija tegevus
e-kataloogis on peamiselt seotud lepingujärgse tegevusega – toodete/teenuste
tellimisega.
2) Pakkujad, kes on esitanud RHRis riigihankele pakkumuse. Pakkuja e-kataloogi
tegevus hõlmab endast nii riigihankele pakkumuse koostamist ja selle haldamist kui
sõlmitud lepingu järgse tegevusena tellimuste menetlemist, vajadusel pakkumuste
kohandamist, võimalusel pakkumuste muutmist (võimalik ainult nö tootekataloogi
lepingus).
Kasutajate haldus toimub RHR keskkonnas konkreetse hanke meeskonna juures. Kasutaja
näeb e-kataloogis ainult neid pakkumusi, lepinguid ja seotud tooteid/teenuseid, mille
meeskonda on ta RHRis lisatud. Iga hankija ja pakkuja on seotud ainult temaga seotud
hangete/pakkumuste infoga. See tähendab, et hankijad ei näe teiste hankijate lepingute infot
(sh ühishankijad ei näe üksteise tellimusi) ega pakkujad teiste pakkujate pakkumuste infot.
2
Kasutajad jagunevad kolme erinevasse rolli: vastutav isik, volitatud isik ja e-kataloogi kasutaja,
kellest viimase teostatud tellimused (hankija vaates) liiguvad kinnitamiseks kas volitatud isikule
või selle puudumisel vastutavale isikule. Sellisel juhul on tellimuse koostajaks e-kataloogi
kasutaja. Teistes rollides isikute tellimused liiguvad otse pakkujale. Sellisel juhul on tellimuse
koostajaks kas vastutav isik või volitatud isik.
Käesoleva hanke töödest on seotud erinevate kasutajate rollidega tellimuste osaline
menetlemine üldiselt, kuid rollide muudatus hankes skoopi ei kuulu (vt pt VII).
3. Moodulid
e-kataloog koosneb erinevatest moodulitest, millest mõned funktsionaalsused kattuvad
pakkujate ja hankijate vaates:
1) „Lepingud“ – nii pakkuja kui hankija vaates RHRis sõlmitud lepingute info, sisaldades
detailinfona toodete/teenuste nimekirja reaalajas (st juhul kui tooteid/teenuseid on
muudetud või asendatud, kuvatakse viimane muudatus lepingu info alla);
2) „Minu pakkumused“ – ainult pakkuja vaates tema poolt koostatud RHR pakkumuste
info, sisaldades detailinfona toodete/teenuste nimekirja reaalajas (st juhul kui
tooteid/teenuseid on muudetud või asendatud, kuvatakse viimane muudatus
pakkumuse info alla);
3) „Tooted/teenused“ – ainult hankija vaates toodete ja teenuste otsingu vaade;
4) „Minule esitatud tellimused“ – pakkuja vaates tellimuste menetlemise moodul;
5) „Tellimused“ – hankija vaates tellimuste menetlemise moodul;
6) „Tootekataloog“ – ainult pakkuja vaates tema kõikide toodete/teenuste kataloog;
7) „Teavitused“ – jagunevad:
a. „Teabevahetus“ – teatud erandlikes olukordades toimub teabevahetus e-
kataloogis. Hankija vaates on võimalik esitada pakkujatele teavitus, küsimus ja
pakkuja vaates on võimalik esitatud küsimustele süsteemi kaudu vastata;
b. „Süsteemi teavitused“ – süsteemi automaatsed teavitused
8) „Hankesse esitatud pakkumus“ – hankija vaates nähtav ainult RHR kaudu hanke
pakkumust avades.
Moodulid võivad jaguneda ning kuvatakse kasutaja vaates, nt lepingud jagunevad lepingu
tüübi järgi (vt pt I p 1.4), tellimused staatuse järgi (vt pt VII p 2). Käesolevas dokumendis
nimetatakse mooduleid üldiselt mõistega kasutaja vaade.
Käesoleva hanke töödest on seotud otsingusüsteemi parendamisega „Lepingud“, „Minu
pakkumused“, „Tooted/teenused“, „Minule esitatud tellimused“, „Tellimused“, „Tootekataloog“
ja „Teabevahetus“ moodul ning tellimuste osalise menetlemisega „Minule esitatud tellimuse“
ja „Tellimused“ moodul.
4. Lepingud
e-kataloogis on võimalik rakendada nelja erinevat lepingu varianti, mille valib hankija hanget
ette valmistades. Lepingute vaates on eraldi välja toodud:
1) „Tootekataloogi leping“ - pakkujal on võimalik peale lepingu sõlmimist muuta,
kustutada, lisada tooteid pakkumusse ning soovil liidestada e-kataloogiga oma e-pood.
Pakkuja vaates, muutes oma toodete üldises tootekataloogis selle lepinguga seotud
toote andmeid, muutub automaatselt toote info ka pakkumuse/lepingu andmete juures.
2) „Ühe pakkujaga leping“ – pakkumus fikseeritakse pakkumuse esitamisel ning lepingu
sõlmimise järgselt ei ole pakkujal võimalik muuta esitatud pakkumust, va hankija
nõusolekul asendada tooteid/teenuseid või tootekaardil sisalduvat infot. Pakkuja
3
vaates, muutes oma toodete üldises tootekataloogis selle lepinguga seotud toote
andmeid, siis pakkumus/lepingu andmed ei muutu.
3) „Mitme pakkujaga leping e-kataloogi pakkumusega“ – funktsionaalsus on sama, mis
ühe pakkujaga lepingu puhul.
4) „Mitme pakkujaga leping ilma e-kataloogi pakkumuseta“ – e-kataloogi ei teki
pakkumust, kuid peale lepingu sõlmimist on nimetatud leping nähtav e-kataloogis
mitme pakkujaga lepingute vaates (tegemist on nö minikonkurssi korraldamiseks
sõlmitava lepinguga).
Hankija vaates otsingu süsteemis on eraldi välja toodud neist kolm: „Tootekataloogi leping“,
„Ühe pakkujaga leping“ ja „Mitme pakkujaga leping (e-kataloogi pakkumusega)“. Käesoleva
hanke töödest on seotud otsingusüsteemi parendamine nimetatud kolme lepinguga (vt pt
VI).
5. Tooted/teenused
Tooted ja teenused sisestatakse e-kataloogi pakkuja poolt kas tema tootekataloogi lehel või
konkreetse pakkumuse juures, täites toote või teenuse andmed e-kataloogis. Pakkumuse
vaates lisatud toode/teenus kuvatakse automaatselt pakkuja „Tootekataloogi“ vaates ning
toodet/teenust eraldi sisestama ei pea. Pakkumuse vaates sisestatud toodetele ja teenustele
kehtib erinevus olenevalt sellest, kas tegemist on fikseeritud ühe või mitme pakkujaga
lepinguga või sõlmitud lepinguks on nö tootekataloogi leping. Fikseeritud lepingute osas on
võimalik tooteid/teenuseid sisestada:
- Põhitootena/põhiteenusena – tavaline toode/teenus, mida hankija saab soetada
lepingu jõustumise järgselt ning mida saab soetada ka ilma lisatooteid/-teenuseid
valimata.
- Lisatootena/lisateenusena – toode või teenus, mis peab pakkumuses olema seotud
põhitoote või teenusega. Eraldiseisvalt põhitootest nimetatud toodet või teenust tellida
ei saa (kasutatakse nt komplektide müügil – sülearvuti on põhitoode, lisatootena saab
juurde valida pordikordisti, hiire, klaviatuuri. Ilma sülearvuti valimiseta lisatooteid valida
ei saa).
Joonis 1.1. Hankija „Tooted/teenused“ vaates põhi- ja lisatoode
Pakkuja tootekataloogi lehel sisestavatele toodetele ei kehti nõue määratleda toode kas põhi-
või lisatootena, kuivõrd ühe lepingu variandi puhul, tootekataloogi leping, nimetatud erisust ei
rakendata.
Hankija vaate „Tooted/tellimused“ otsingus kuvatakse välja ainult põhitooteid ja lisatoodete
infot ei kuvata, kuivõrd need ei ole erialdiseisvalt tellitavad. Pakkujate „Tootekataloogi“ vaates
4
kuvatakse otsinguga välja kõik tooted, sh need, mida pakkuja on mõnes pakkumuses
märkinud lisatootena.
Käesoleva hanke töödest tuleb arvesse võtta põhi- ja lisatoote erisusi nii
otsingusüsteemi parandamisel kui tellimuste osalisel menetlemisel.
6. Hankija vaates toote/teenuse otsing
Hankija „Tooted/teenused“ vaates kuvatakse hankijale kõikide temaga seotud lepingute
toodete ja teenuste info.
Joonis 1.2 Hankija „Tooted/teenused“ vaates toodete ja teenuste otsing
e-kataloogis puudub nö tootegruppide puu, kuivõrd riigihanked võivad olla seotud väga
erinevate tootegruppidega (nt toiduainete, militaartarvete, rõivaste, ravimite jm) ning ühist
tootegruppide klassifikaatorit, mis sobiks kõigile, ei ole võimalik rakendada. Seetõttu asendab
mõningal määral tootegruppe CPV kood, kuid tihtilugu jääb sellest väheseks (nt IT
pisivahendite hankes on raamleping sõlmitud 9 pakkujaga, kellest pooltel on e-kataloogi
edastatud tuhandeid tooteid), kuivõrd sarnaseid tooteid võib otsing välja kuvada sadu. Seetõttu
langeb kogu koormus otsingusõna järgi otsimisele.
Hetkel toimub otsingusõna järgi otsimine toote pealkirjast, tootekoodist ning sisust (va lisatud
failide sisust). Käesoleva hanke skoobiga ei laiendata otsinguväljade nimekirja.
Funktsionaalsus ise aga on ebapiisav ning kohati mittetöötav. Selleks, et saada vastet peavad
otsingusõnad olema täpselt toote pealkirja järgi. Nt otsingusõna „hiir“ vastetena kuvatakse 277
toodet, neist 144 on hiired ning ülejäänud hiirega seotud tooted (nt hiirematt). Esimesed
soovitud tooted kuvatakse toodete nimekirjas alles u 40. kohal, nõudes ostjalt palju otsimist.
Otsingus saab 0 vastet, kui otsingusõnad ei ole täpselt järjestikku või on jäänud vahelt ära
mõni sõna: otsingus „hiir Logitech B100“ kuvab 2 toodet; „hiir B100“ kuvab 0 toodet; „Logitech
hiir“ kuvab 0 toodet.
Hankija vaates puudub üldse otsing „Lepingud“, „Tellimused“, „Pakkumus“ detailvaates ja
„Teavitused“ vaates. Pakkumus detailvaade avaneb hankijale, kui ta liigub RHR hankes
konkreetsele pakkumusele ning sealtkaudu avab e-kataloogi sisestatud pakkumuse.
Pakkumuse vaadet hankija eraldi e-kataloogi süsteemis liikudes ei näe.
5
Käesoleva hanke tööd on seotud otsingusüsteemi parandamisega hankija
tooted/teenused otsingu vaates ja otsingusüsteemi lisamise ning elastic search
kasutuselevõtuga teistes käesolevas punktis nimetatud vaadetes (vt pt VI).
7. Pakkuja vaates toote/teenuse otsing
Pakkuja vaates toimub toote/teenuse otsing tema „Tootekataloogi“ moodulis. Otsing toimib
samadel alustel kui hankija vaates tooted/teenused lehel ning on seetõttu suuremate mahtude
korral ebatõhus. Pakkuja vaates saab tooteid/teenuseid otsida ainult otsingusõnaga, kuivõrd
tooted ei pruugi olla seotud konkreetse pakkumisega või on seotud mitme erineva
pakkumisega.
Pakkuja vaates puudub üldse otsing „Lepingud“, „Pakkumused“, „Minule esitatud tellimused“
detailvaates ja „Teavitused“ vaates.
Käesoleva hanke tööd on seotud otsingusüsteemi parandamisega pakkuja
„Tootekataloog“ vaates ja otsingusüsteemi lisamise ning elastic search kasutuselevõtuga
teistes käesolevas punktis nimetatud vaadetes (vt pt VI).
8. Ostukorv
Valitud tooted/teenused lisab hankija oma ostukorvi. Ostukorvis on olemas osalise
menetlemise funktsionaalsus. See tähendab, et vaikimisi on kõik ostukorvi tooted valikus
tellimuse esitamiseks, kuid kasutaja saab „linnutades“ valida tooteid, mida soovib esitada
hetkel tellimusse. Tooted, mida ei ole märgitud, jäävad peale tellimuse esitamist ostukorvi
ootele järgmisteks tellimusteks (vt joonisel 1.3. kollasega märgitud toodet „Kassidega tass“).
Iga toote/teenuse real saab hankija lisada kommentaari konkreetse toote/teenuse kohta,
kustutada rea või kopeerida seda.
Joonis 1.3. Hankija „Ostukorvi“ vaade
Ostukorviga seonduvad tööd ei kuulu käesoleva hanke skoopi, kuid ostukorvi funktsionaalsust
ja loogikat on võimalik rakendada tellimuste osalisel menetlemisel (pt VI).
6
9. Tellimused
Tellimuse protsess algab hankija vaates toote/teenuse otsinguga, selle lisamisega ostukorvi
ning ostukorvist tellimuse vormistamisega. Süsteem käitub tellimuse vormistamise järgselt
erinevalt, olenevalt kasutaja rollist:
1) Vastutava või volitatud isiku rollis kasutaja tellimus liigub otse pakkujale kinnitamiseks;
2) e-kataloogi kasutaja rollis oleva isiku tellimus liigub, kas volitatud isikule kinnitamiseks
või selle rolli puudumisel, vastutavale isikule kinnitamiseks. Kinnitajal on õigus kas
tellimus kinnitada, mille järgselt liigub see pakkujale, või tellimus tagasi lükata, mille
järgselt see liigub tagasi e-kataloogi kasutajale.
Pakkujal on õigus tellimus kas kinnitada või see tagasi lükata (lubatud Riigihangete seaduse
järgselt nö tootekataloogi lepingute puhul või teiste lepingute puhul hankijaga kokkuleppel),
mille järgselt see liigub tagasi tellimuse koostajale.
Tellimuse parandamise funktsionaalsus on mõnevõrra juba e-kataloogis olemas. Juhul kui
kasutaja saab tagasi enda poolt esitatud tellimuse, on tal võimalik kas muuta toote/teenuse
kogust või kustutada toode/teenus tellimusest.
Joonis 1.4. Hankija vaates hankijale tagastatud tellimus
Käesoleval hetkel toimub tellimuste menetlemine ühesuguselt kogu tellimuse raames. See
tähendab, et kui pakkujale on esitatud tellimus, mis koosneb 10 tootest ning kui mõnda toodet
ei saa ta tarnida või on muutunud hind vm tingimused, on ta sunnitud kogu pakkumise tagasi
lükkama. Praktikas tihtilugu ei lisa pakkuja ka kommentaari tagasilükkamise põhjusega,
mistõttu hankija kasutaja lihtsalt tühistab tellimuse ning üritab uut otsingut tehes jälgida, et ta
ei telliks samu tooteid, mis olid just tagasi lükatud. Lisaks ei saa pakkuja tagasi lükata juba
töösse võetud tellimust, kui ilmneb tellimuse täitmisel probleeme või lõpetatud tellimuse osas
on võimatu nt garantiijuhtumi korral tellimuse andmeid parandada/muuta/täiendada. Samuti
puudub hankijal osaline tellimuste täiendamine nt olukorras, kus ühe pakkuja lepingu alt
unustati lisatoode põhitootele lisamast.
Tellimuse number koosneb kahest eraldi numbrist:
1. Ostukorvi number;
2. Tellimuse järjekorra number (juhul kui ostukorvi sisu jaguneb erinevate lepingute vahel,
tekib ühe ostukorvi numbriga mitu erinevat tellimust, nt ostukorvi nr 334, tekitab kolme
eraldi lepingu vahel jaotudes tellimused nr 334-1, 334-2 ja 334-3).
7
Käesoleva hanke töödest on seotud tellimuste osalise menetlemisega kõik tellimuste
staatused (vt pt VII p 2) ning otsingusüsteemi parendamisega tellimuste detailvaates (vt pt VI).
10. Toote/teenuse asendamine ühe ja mitme pakkujaga lepingutes
Pakkujal on võimalik „Ühe pakkujaga lepingud“ ja „Mitme pakkujaga lepingud“ detailvaates
asendada pakkumuses esitatud toode.
Toote asendamisel avaneb toote- või teenusekaart ning pakkuja peab sisestama asendamise
põhjenduse ning saab muuta kõiki tootekaardil olevaid välju. Asendamisel peab pakkuja
muutma tootekoodi, kuna tekib uus asendatav toode
Joonis 1.5 Pakkuja lepingute detailvaade toote/teenuse rea juures toote asendamiseks
Peale tegevuse lõpetamist pakkuja poolt liigub asendus edasi hankijale kinnitamiseks. Hankija
vaates tekib enne toote/teenuse nimekirja väli „Muutmisel olevad tooted ja teenused“. Hankija
saab asenduse, kas kinnitada või tagasi lükata. Mõlemal juhul peab hankija lisama
kommentaari. Kinnitades asendub pakkumuses esitatud toode või teenus uue asendustootega
või -teenusega. Tagasi lükates jääb pakkumuses esitatud toode alles pakkumusse.
8
Joonis 1.6. Hankija Lepingute detailvaade toote/teenuse asendamisest
Peale toote/teenuse asendamist või tagasi lükkamist liigub toode või teenus „Muutmisel
olevate toodete ja teenuste“ väljast asendustoode toodete/teenuste nimekirja lõppu
„Muudatuste ajaloo“ vaatesse, kus on võimalik ka toote/teenuse asenduse detailinfot näha
klikates muutmisavaldusel. Kui ühtegi toodet/teenuste ei ole asendamisel, kaob vaatest ära ka
„Muutmisel olevad tooted ja teenused“ väli.
Joonis 1.7. Hankija ja pakkuja Lepingu detailvaade muudatuste ajaloost.
9
Asendamisega seonduvad tööd ei kuulu käesoleva hanke skoopi, kuid asenduse
funktsionaalsust ja loogikat on võimalik rakendada tellimuste osalisel menetlemisel.
II Projekti üldinfo ja hanketingimused
1. Tegemist on Struktuurfondi poolt rahastatava projektiga „E-kataloogi lisaarendused
kasutusmugavuse parandamiseks“ (2014-2020.12.03.20-0817). Hankelepingu
sõlmimise tähtaeg on sõltuvuses projekti täistaotluse rahuldamisest rakendusüksuse
poolt, mille menetlemine võib aega võtta kuni 60 kalendripäeva. Hankijal on õigus
tunnistada hankemenetlus kehtetuks juhul, kui rakendusüksus ei rahulda täistaotlust.
2. Pakkuja peab arvestama, et RIK arendab e-kataloogi paralleelselt väiksemas mahus,
mistõttu tuleb vajadusel sünkroniseerida RIKi poolt e-kataloogi arenduskeskkonnas
tehtud muudatused (SVN-st). Pakkuja poolt kasutatavasse arenduskeskkonda ja
vajadusel täiendada, muuta või parandada neid selliselt, et arendatud muudatused
töötavad vigadeta uutel komponentidel.
3. Hankelepingu järgsete tööde teostamise tähtaeg on 8 kuud arvates hankelepingu
sõlmimisest. Hankija poolt antavad tööde teostamise tähtajad on hankija hinnang
ja ei anna pakkujatele kinnitust, et hankija poolt etteantud tähtajaga on võimalik
soovitud tööd teostatud saada. Juhul, kui pakkuja leiab, et hankija poolt etteantud
tähtaeg on ebarealistlik, siis on pakkuja kohustatud seda pakkumust tehes või
sellele eelnevalt hankijale teada andma. Hankelepingu täitmisel on vastavate
sooviavalduste esitamine välistatud, v.a hankija poolt lisatööde tellimise
olukorras või muul riigihangete seaduse §-s 123 toodud lepingu muudatust
võimaldavas olukorras.
4. Hankeleping (hankesse lisatud dokument Arenduslepingu projekt) loetakse sõlmituks
hetkest, mil hankija edastab edukaimale pakkujale omapoolselt allkirjastatud lepingu.
Pakkujal peab olema valmisolek alustada hankelepingujärgsete tööde teostamisega
hankelepingu sõlmimisele järgnevast tööpäevast arvates ja nimetatud tingimusega tuleb
pakkujatel pakkumust, sh projektiplaani esitades arvestada. Hankelepingu sõlmimise
kuupäev on sõltuvuses projekti „e-kataloogi lisaarendused kasutusmugavuse
parandamiseks“ täistaotluse rahuldamisest rakendusüksuse poolt. Täistaotluse
esitamise tingimuseks on parima pakkuja välja valimine hankija poolt.
5. PS! Hanke eesmärkide saavutamiseks võib Pakkuja hankelepingujärgsete tööde
teostamise käigus teha omapoolseid täiendus- ja muudatusettepanekuid. Juhul kui
Hankija ei nõustu Pakkuja poolt tehtud täiendus- ja/või muudatusettepanekutega, on
Pakkuja kohustatud tööde teostamisel lähtuma käesolevast dokumendist.
Hankelepingujärgsete tööde teostamisel on pakkujal õigus teha omapoolseid täiendus-
ja muudatusettepanekuid. Kui hankija nõustub pakkuja poolsete täiendusja/või
muudatusettepanekutega, ei ole pakkuja kohustatud tööde teostamisel lähtuma
sõlmitava hankelepingu aluseks olevast tehnilisest kirjeldusest määral, mis vastab uutele
kokkulepetele. Pakkuja peab rõhutama juhul kui pakkuja poolne muudatusettepanek
tähendab lisatöid hankijale. Vastava teavituse puudumisel eeldab hankija, et muudatuse
realiseerimiseks ei teostata lisatöid.
6. E-kataloog on kasutuses olnud 2 aastat ning selle ajaga on lisatud tooteid/teenuseid
süsteemi ca 40 000 ning teostatud ca 19 000 tellimust. Arvestades e-kataloogi üha
laiemat kasutuselevõttu hankijate seas, on eeldus mahtude suurenevaks kasvuks
mistõttu käesoleva hanke arendustööd peavad võtma antud asjaolu arvesse.
7. E-kataloogi ISKE turvaklass on K2S2T2.
8. Maksegraafik – tööde eest tasumine toimub kuni kahes osas (viimane makse ei saa olla
väiksem kui 50%) kooskõlas pakkujaga ning võttes arvesse projektiplaani sätestatakse
vahemaksed lepingu maksegraafikus,
9. Autoriõiguste realiseerimise viis on EUPL.
10
III Dokumentatsioon ja töökorraldus
Käesoleva projekti põhieesmärk on täiendada olemasolevat e-kataloogi tarkvaralist platvormi,
milleks kasutatakse praegust arhitektuuri ja koodibaasi. e-kataloog põhineb Java raamistikul,
andmebaasisüsteemina on kasutusel PostgreSQL 10. Rakendus on integreeritud teiste
infosüsteemidega üle x-tee või muude veebiteenuste. Api kihis kasutatakse Java Spring Boot
raamistikku ja kasutajaliides on kirjutatud Angular's. Arendamiskeel on inglise keel.
Arendust testitakse e-kataloogi testkeskkonnas ja avalikus e-kataloogi demokeskkonnas, mis
on mõlemad liidestatud RHRiga. Arendajale korraldatakse oma arenduskeskkonna liidestus
RHRi vastava keskkonnaga.
Projekti viiakse läbi RIK’i poolsel juhendamisel koostöös RIK’i arendusosakonna (projektijuht,
arendaja), üldosakonna (tellija rollis hankejuht) ja tugiinfosüsteemide osakonnaga
(ärianalüütik, haldur).
Projekti juhtrühma ja töörühma kodukord kinnitatakse esimeses juhtrühmas.
Arendustööde lõpus esitatakse hankijale muudatusi sisaldav dokumentatsioon, mis vastab
järgmistele vormistusnõuetele:
1. dokumentide teemad ja peatükid on loogiliselt struktureeritud ja esitatud koos
sisukorraga (või seda asendava funktsionaalsusega);
2. dokumendid ei sisalda kirjavigu ja on koostatud võimalikult üheselt arusaadava ja
selge lauseehitusega;
3. kõik kasutatud allikmaterjalid peavad olema viidetes ära märgitud ning viitamine
teistele dokumentidele on selge ja ühtses stiilis;
4. dokumendid on koostatud eesti keeles.
IV Nõuded projektiplaanile
Pakkumuse osana esitatakse projektiplaan, mis sisaldab ajakava kõikide funktsionaalsuste
loomise
ja selle pakkumuse alustamiseks vajalike tööde läbiviimiseks. Pakkumuses esitatavalt
projektiplaanilt eeldatakse vastavust järgmistele tingimustele:
1. Projektiplaanis kirjeldatud tööde läbiviimise tulemusena peab olema saavutatud
hankelepingu raames soovitud funktsionaalsus. Projektiplaanis peavad kajastuma
minimaalselt need tegevused, mis on kirjeldatud tehnilises kirjelduses.
2. Iga projektiplaani töö kohta peab olema kirjeldatud töö nimetus, töö tegija(te) roll/nimi,
ajaline kestus inimtundides ja tähtaeg.
3. Kõik projektiplaanis kirjeldatud tööd peavad olema omavahel loogiliselt seotud ja
jaotatud iteratsioonidena;
4. Projektiplaanis peab kajastuma töö tegemiseks vajalikud eeldused/lähteandmed ning
töö mõõdetavad tulemid. Projektiplaan peab sisaldama muuhulgas tähtaegu, mis on
rakendatavad hankijale/välisele osapoolele projekti edukaks realiseerimiseks vajalike
sisendite tagamise kohta.
5. Projektiplaan peab sisaldama ka töid, mille teostamist eeldatakse hankijalt või teiste
kaasatud väliste osapoolte poolt;
6. Projektiplaan peab sisaldama varuaega (puhvrit) ja selles peab arvestama riiklike
pühade, puhkepäevade ja projektimeeskonna puhkustega.
7. Projektiplaan peab olema ajakohastatud kogu projekti teostamise vältel.
11
V Üleantavate tööde loetelu
Loetelus on lühidalt välja toodud VI-VII peatükis nimetatud käesoleva hanke tööd.
1. Otsingusüsteem
1.1. Elastic search mooduli kasutuselevõtt e-kataloogi alljärgnevates moodulites:
1.1.1. „Lepingud“ detailvaates
1.1.2. „Minu pakkumused“ detailvaates
1.1.3. „Tooted/teenused“
1.1.4. „Minule esitatud tellimused“ detailvaates
1.1.5. „Tellimused“ detailvaates
1.1.6. „Tootekataloog“
1.1.7. „Teavitused“
1.1.8. „Hankesse esitatud pakkumus“ (tegemist on pakkumuse detailvaatega)
1.2. Otsingusüsteemi lisamine alljärgnevatesse moodulitesse:
1.2.1. „Lepingud“ detailvaatesse
1.2.2. „Minu pakkumused“ detailvaatesse
1.2.3. „Minule esitatud tellimused“ detailvaatesse
1.2.4. „Tellimused“ detailvaatesse
1.2.5. „Teavitused“ detailvaatesse
1.2.6. „Hankesse esitatud pakkumus“ (tegemist on pakkumuse detailvaatega)
2.Tellimuste osaline menetlemine
2.1. Tootele/teenusele staatuse lisamine
Tootele/teenusele staatuse lisamine tellimuse menetlemise protsessis, mis on seotud
toote/teenuse menetlemisega tellimuses, kuid ei pruugi olla seotud tellimuste staatusega:
2.1.1. „Edastatud pakkujale“
2.1.2. „Kinnitamise ootel“
2.1.3. „Töösse võetavad“
2.1.4. „Täitmise ootel“
2.1.5. „Asendamisel“
2.1.6. „Asendatav“
2.1.7. „Asendatud“
2.1.8. „Asendatud/täidetud“
2.1.9. „Täidetud“
2.1.10. „Kustutatud“
2.1.11. „Garantii“
2.2. Tellimuse detailvaate muutmine lisades alajaotused, mis on seotud
toote/teenuse staatusega:
2.2.1. „Muutmisel olevad tooted ja teenused“
2.2.2. „Töös olevad tooted ja teenused“
2.2.3. „Lõpetatud tellimus“
2.2.4. „Täitmise ootel olevad tooted ja teenused“
2.2.5. „Kustutatud tooted ja teenused“
2.2.6. „Garantiis tooted ja teenused“
12
2.2.7. „Muudatuste ajalugu“
2.3. „EDASTATUD_PAKKUJALE“ tellimuse staatuses
2.3.1. Ükshaaval toote/teenuse:
2.3.1.1. asendamine koos kohustusliku kommentaariga
2.3.1.2. tarneaja pikendamine
2.3.1.3. koguse muutmine
2.3.1.4. töösse võtmine
2.3.1.5. täitmise ootele jätmine koos kohustusliku kommentaariga
2.3.1.6. kustutamine
2.3.2. Kogumina toodete/teenuste:
2.3.2.1. Töösse võtmine
2.3.2.2. Täitmise ootele jätmine
2.3.2.3. Kustutamine
2.3.3. Toote/teenuse reale kommentaari lisamine.
2.3.4. Toote/teenuse „liikumine“ erinevate tellimuste alajaotuste vahel (nimetatud pt VII p 2.2)
sõltuvalt toote/teenuse staatusest
2.3.5. „Täitmise ootel olevad tooted ja teenused“ välja tühjendamine.
2.3.6. Listoote/-teenuse sidumine põhitoote/-teenusega „Töösse võetav“ staatuse
määramiseks (põhitoode/-teenuse määramisel „Töösse võetavaks“ määratakse
automaatselt samasse staatusesse kõik lisatooted/-teenused).
2.3.7. Lisatoote/-teenuse sidumine põhitoote/-teenusega „Kustutatud“ staatuse määramiseks
(põhitoode/-teenuse kustutamisel liiguvad „Kustutatud“ staatusesse ka kõik lisatooted/-
teenused, kuid ei toimi vastupidiselt).
2.3.8. Põhitoote/-teenuse valikul lisatoote/-teenuse automaatne valik, mida on võimalik
muuta „mittevalituks“ ükshaaval toote/teenuse kaupa.
2.3.9. Teostatud toimingute tagasimuutmine enne tellimuse menetluse lõpetamist.
2.3.10. Tellimuse osaline kinnitamine pakkuja poolt peale tellimuse menetlemist olukorras kus
pakkuja on tellimuse sisu muutnud.
2.3.11. Tellimuse kinnitamine pakkuja poolt peale tellimuse menetlemist olukorras kus pakkuja
ei ole tellimuse sisu muutnud või on muudetud toote/teenuse staatused „Töösse
võetavaks“.
2.3.12. Tellimuse tagasilükkamise mitte võimaldamine olukorras kus tellimuse sisu on pakkuja
poolt muudetud.
2.3.13. Hoiatuse lisamine tellimuse osalise menetlemise korral.
2.4. „KINNITAMISE_OOTEL“ tellimuse staatuses
2.4.1. Ükshaaval toote/teenuse:
2.4.1.1. koguse muutmine
2.4.1.2. kustutamine
2.4.2. Kogumina toodete/teenuste:
2.4.2.1. kustutamine
2.4.3. Toote/teenuse reale kommentaari lisamine, mis on nähtav ainult hankija meeskonna
liikmetele.
2.4.4. Toote/teenuse reale kommentaari lisamine, mis on nähtav lisaks ka pakkujale.
2.4.5. Toote/teenuse „liikumine“ erinevate tellimuste alajaotuste vahel (nimetatud pt VII p 2.2)
sõltuvalt toote/teenuse staatusest.
2.4.6. Põhitoote/-teenuse juurde lisatoote/teenuse lisamine.
13
2.4.7. Lisatoote/-teenuse sidumine põhitoote/-teenusega „Kustutatud“ staatuse määramiseks
(põhitoode/-teenuse kustutamisel liiguvad „Kustutatud“ staatusesse ka kõik lisatooted/-
teenused, kuid ei toimi vastupidiselt)
2.4.8. Põhitoote/-teenuse valikul lisatoote/-teenuse automaatne valik, mida on võimalik
muuta „mittevalituks“ ükshaaval toote/teenuse kaupa
2.4.9. Teostatud toimingute tagasimuutmine enne tellimuse menetluse lõpetamist
2.4.10. Toote/teenuse staatuse muutumine tellimuse staatuse muutumisega.
2.4.11. Hoiatuse lisamine juhul kui tellimust on muudetud.
2.5. „TAGASTATUD_HANKIJALE“ tellimuse staatuses
2.5.1. Ükshaaval toote/teenuse:
2.5.1.1. Asendamise kinnitamine või tagasi lükkamine koos kohustusliku
kommentaariga
2.5.1.2. tarneaja pikendamise kinnitamine või tagasi lükkamine
2.5.1.3. koguse muutmise kinnitamine või tagasi lükkamine
2.5.1.4. muuta kogust
2.5.1.5. kustutamine
2.5.2. Kogumina toodete/teenuste:
2.5.2.1. Tarneaja pikendamise kinnitamine või tagasi lükkamine
2.5.2.2. Kustutamine
2.5.3. Toote/teenuse reale kommentaari lisamine.
2.5.4. „Kustutatud tooted ja teenused“ välja tühjendamine kas ükshaaval toodetest/teenustest
või kogumina, mille järgselt kaovad tooted/teenused tellimusest (ja ei ole tagasi võetav
tegevus).
2.5.5. Hoiatuse lisamine punktis 2.5.4. toimingu osas.
2.5.6. Toote/teenuse „liikumine“ erinevate tellimuste alajaotuste vahel (nimetatud pt VII p 2.2)
sõltuvalt toote/teenuse staatusest.
2.5.7. Lisatoote/-teenuse sidumine põhitoote/-teenusega „Kustutatud“ staatuse määramiseks
(põhitoode/-teenuse kustutamisel liiguvad „Kustutatud“ staatusesse ka kõik lisatooted/-
teenused, kuid ei toimi vastupidiselt).
2.5.8. Põhitoote/-teenuse valikul lisatoote/-teenuse automaatne valik, mida on võimalik
muuta „mittevalituks“ ükshaaval toote/teenuse kaupa.
2.5.9. Põhitoote/-teenuse juurde lisatoote/teenuse lisamine.
2.5.10. Teostatud toimingute tagasimuutmine enne tellimuse menetluse lõpetamist.
2.5.11. Tellimuse kinnitamine ainult juhul kui „Muutmisel olevad tooted ja teenused“ väli on
menetletud, st et tühi.
2.5.12. Hoiatuse lisamine juhul kui tellimust on muudetud.
2.6. „TÄITMISEL“ staatuses
2.6.1. Ükshaaval või kogumina toote/teenuse töösse võtmine
2.6.2. Toote/teenuse reale kommentaari lisamine.
2.6.3. Toote/teenuse „liikumine“ erinevate tellimuste alajaotuste vahel (nimetatud pt VII p 2.2)
sõltuvalt toote/teenuse staatusest
2.6.4. Põhitoote/-teenuse valikul lisatoote/-teenuse automaatne valik, mida on võimalik
muuta „mittevalituks“ ükshaaval toote/teenuse kaupa.
2.6.5. Teostatud toimingute tagasimuutmine enne tellimuse menetluse lõpetamist.
2.6.6. „Töösse võetav“ toodete/teenuste maksumuse kuvamine kokku eraldi reana.
2.6.7. Hankija poolne tellimuse menetlemine, märkides ükshaaval või kogumina
toote/teenuse töösse võtmise.
14
2.6.8. Pakkuja tellimuse lõpetamine olukorras, kus kõik tooted/teenused on staatuses
„Töösse võetavad“.
2.6.9. Pakkuja tellimuse lõpetamine olukorras, kus tooted/teenused on veel „Täitmise ootel“
staatuses ning süsteem edastab hoiatuse ja pakkuja kinnitab toimingu lõpetamise.
2.6.10. Pakkuja tellimuse mitte lõpetamine olukorras, kus tooted/teenused on veel „Täitmise
ootel“ staatuses ning süsteem edastab hoiatuse ning pakkuja ei kinnita toimingu
lõpetamist.
2.6.11. Arvel ja saatelehel ainult „Asendatud“ ja „Töösse võetavad“ staatuses toodete/teenuste
kajastamine.
2.7. „PAKKUJA_POOLT_TÄIDETUD“ staatuses
2.7.1. Ükshaaval nii pakkuja kui hankija poolt toote/teenuse garantii/kindlustusjuhtumi andmete
sisestamine kommentaarina Toote/teenuse reale.
2.7.2. Toote/teenuse „liikumine“ erinevate tellimuste alajaotuste vahel (nimetatud pt VII p 2.2)
sõltuvalt toote/teenuse staatusest
2.8. „ARHIVEERITUD“ staatuses
2.8.1. Ükshaaval nii pakkuja kui hankija poolt toote/teenuse garantii/kindlustusjuhtumi
andmete sisestamine kommentaarina Toote/teenuse reale.
2.8.2. Toote/teenuse „liikumine“ erinevate tellimuste alajaotuste vahel (nimetatud pt VII p 2.2)
sõltuvalt toote/teenuse staatusest
2.9. Exceli täiendamine
2.9.1. Exceli tabelisse „Toote/teenuse staatus“ rea lisamine ning Exceli genereerimisel
toote/teenuse staatuse kuvamine vastavas väljas.
2.9.2. Exceli tabelisse toote/teenuse juurde „Kommentaar“ välja lisamine ning Exceli
genereerimisel kommentaari(de) kuvamine vastavas väljas.
2.10. Teavituste täiendamine
2.10.1. Olemasoleva teavituse teksti täiendamine teavituste puhul, mis liigub tellimuse osalise
menetlemise lõpetamisel pakkumuse koostajale, pakkujale, kinnitajale.
2.10.2. Uue funktsionaalsusena teavituse edastamine menetlusel garantii/kindlustusjuhtumi
määratlemise järgselt.
VI Otsingusüsteemi parendamine
Otsingusüsteemi parendamiseks on vajalik elastic search mooduli kasutuselevõtt e-kataloogi
hankija vaates „Tooted/teenused“ ja pakkuja „Tootekataloog“ vaate otsingutes ning lisada
otsingusüsteem ja elastic search hankija vaates „Lepingud“, „Tellimused“ detailvaatesse,
„Teavitused“ vaatesse ja RHRi kaudu esitatud „Pakkumus“ vaatesse ning pakkuja vaates
„Lepingud“, „Pakkumused“, „Minule esitatud tellimused“ detailvaates ja „Teavitused“ vaatesse.
Otsingusüsteem peab võimaldama otsingu sõna(de) ja tähemärkide järgi otsmist sarnaselt
Google otsingule. Otsingusüsteemi arenduses peab arvestama asjaoluga, et otsing võib
toimud kümnete/sadade tuhandete kirjete seast ning otsing ei tohi muuta süsteemi kasutamist
aeglasemaks. Otsingus on e-kataloogis kasutatud pageng´t, mida tuleb ka käesoleva hanke
arendustöödes otsingute puhul rakendada.
15
1. Tulemuste kuvamine otsingusõna järgi
1.1. Ühe otsingusõna järgi otsimise toodete/teenuste kuvamise järjekord peab olema
samas järjekorras kui nimetatud punktis on välja toodud. Erandiks on olukorrad, kus
otsingusõna puudub otsitavas väljas. Sellisel juhul nihkub otsingute järjekord vastavalt
ettepoole (nt tootekoodi otsingu sõna „AX_34565“ ei ole pealkirjas ega sisukirjelduses
esindatud, mistõttu kuvatakse esimeses järjekorras sama tootekoodiga toode).
1.1.1. Otsingusõna esineb pealkirjas ning samas käändes ja eraldiseisva sõnana ning
pealkirjas ei ole rohkem sõnu (nt otsingusõnale „hiir“ kuvatakse esimeses
järjekorras kõik vasted, millel on pealkirjas ainus sõna ehk siis „Hiir“);
1.1.2. Otsingusõna esineb pealkirjas ning samas käändes ja eraldiseisva sõnana, kuid
pealkirjas on rohkem sõnu (nt otsingusõnale „hiir“ kuvatakse teises järjekorras kõik
vasted, millel on pealkirjas sõna hiir, kuid võib sisalduda ka muid sõnu nt pealkiri
„Hiir, juhtmevaba“;
1.1.3. Otsingusõna esineb pealkirjas, kuid on erinevas käändes (nt otsingusõna
„arvuti“ kuvatakse kolmandas järjekorras teenus, mille pealkirjaks on „Arvutite
hooldus“);
1.1.4. Otsingusõna esineb pealkirjas liitsõna osana (nt „hiir“ vastena „hiirematt“);
1.1.5. Otsingusõna esineb sisukirjelduses ning samas käändes või eraldiseisva
sõnana (nt otsingusõna „tooner“ toob siinkohal välja toote pealkirjaga „Printer“, mille
sisukirjeldus sisaldab infot, „…esimene tooner on printeriga tasuta“);
1.1.6. Otsingusõna esineb sisukirjelduses, kuid on erinevas käändes;
1.1.7. Otsingusõna esineb sisukirjelduses liitsõna osana;
1.1.8. Otsingusõna esineb iseseisva sõnana täies mahus tootekoodis (nt otsingusõna
„AX_34565“ leiab vastena toote, mille koodiks on AX_34565);
1.1.9. Otsingusõna esineb osaliselt tootekoodis (nt otsingusõna „AX_“ kuvatakse
tooted, mille tootekoodis on nimetatud tähemärgid esindatud, sh toode AX_34565).
1.2. Mitme sõna järgi otsingus peab vastama otsitavate tulemuste kuvamisel järjekord
täpselt allolevas nimekirjas toodule. Erandiks on olukorrad, kus otsingusõnad puuduvad
otsitavas väljas. Sellisel juhul nihkub otsingute järjekord vastavalt ettepoole (nt
tootekoodi otsingu sõnad „AX 34565“ ei ole pealkirjas ega sisukirjelduses esindatud,
mistõttu kuvatakse esimeses järjekorras sama tootekoodiga toode, mille tootekoodiks on
„AX 34565“).
1.2.1. Otsingusõnad esinevad pealkirjas ning samas käändes ja samas järjekorras
eraldiseisvate sõnadena ning on täpne vaste pealkirjale (nt otsing „tammepuidust
käsitsi valmistatud tool“ kuvatakse täpselt sama pealkirjaga toode „Tammepuidust
käsitsi valmistatud tool“, milles ei ole rohkem sõnu);
1.2.2. Otsingusõnad esinevad pealkirjas ning samas käändes ja samas järjekorras
eraldiseisvate sõnadega, kuid pealkirjas esineb veel teisi sõnu (nt otsing „käsitsi
valmistatud tool“ annab teises järjekorras vaste tootele „Tammepuidust käsitsi
valmistatud tool“);
1.2.3. Otsingusõnad esinevad pealkirjas, kuid on erinevas käändes, kuid samas
järjekorras (nt otsingusõna „arvuti hooldus“ kuvatakse kolmandas järjekorras
teenus, mille pealkirjaks on „Arvutite hooldus“);
1.2.4. Otsingusõnad esinevad pealkirjas ning on samas käändes, kuid erinevas
järjekorras eraldiseisvate sõnadena (nt otsing „käsitsi valmistatud tool
tammepuidust“ kuvatakse toode, mille pealkirjaks on „Tammepuidust käsitsi
valmistatud tool“);
1.2.5. Otsingusõnad esinevad pealkirjas, kuid on erinevas käändes ja erinevas järjekorras
eraldiseisvate sõnadena (nt otsing „käsitsi valmistatav tool tammepuidust“
kuvatakse toode, mille pealkirjaks on „Tammepuidust käsitsi valmistatud tool“);
1.2.6. Otsingusõnad esinevad pealkirjas, kuid ei sisalda kõiki pealkirjas olevaid sõnu
ja/või on sõnad kuvatud liitsõnana/käändes (nt otsing „tamme tool“ kuvab toote
„Tammepuidust käsitsi valmistatud tool“);
16
1.2.7. Otsingusõnad esinevad pealkirjas, kuid ei sisalda kõiki pealkirjas olevaid sõnu
ja/või on sõnad kuvatud liitsõnana/käändes ning sõnade järjekord on erinev
pealkirjast (nt otsing „tool valmistatud puidust“ kuvab toote „Tammepuidust käsitsi
valmistatud tool“);
1.2.8. Otsingusõnad esinevad sisukirjelduses ning samas käändes ja samas järjekorras
eraldiseisvate sõnadena (nt otsingusõnad „valmistatud mustast kangast“ kuvab
välja toote, mille sisukirjelduses on antud sõnad samas järjekorras ning samamoodi
eraldatavad);
1.2.9. Otsingusõnad esinevad sisukirjelduses ning samas käändes, kuid erinevas
järjekorras eraldiseisvate sõnadena (nt „mustast kangast valmistatud“ otsingusõna
annab vastena toote, mille sisukirjeldus sisaldab „… valmistatud mustast kangast“);
1.2.10. Otsingusõnad esinevad sisukirjelduses, kuid on erinevas käändes ja samas
järjekorras eraldiseisvate sõnadena (nt „mustast kangast valmistav“ otsingusõna
annab vastena toote, mille sisukirjeldus sisaldab „…valmistatud mustast kangast“);
1.2.11. Otsingusõnad esinevad sisukirjelduses, kuid ei sisalda kõiki sisukirjelduses olevaid
sõnu ja/või on sõnad kuvatud liitsõnana/käändes ning on samas järjekorras (nt
otsingusõnad „must kangas“ kuvab toote, mille sisukirjelduses on sõnad „…mustast
kangast“);
1.2.12. Otsingusõnad esinevad sisukirjelduses, kuid ei sisalda kõiki sisukirjelduses olevaid
sõnu ja/või on sõnad kuvatud liitsõnana/käändes ning sõnade järjekord on erinev
sisukirjeldusest (nt otsingusõna „mustast kangast valmistatud“ annab vaste tootele,
mille sisukirjeldus sisaldab sõnu „valmistatud mustast kangast“);
1.2.13. Otsingusõnad esinevad iseseisva sõnana täies mahus tootekoodis õiges
järjestuses (nt otsingusõnade „AX 34565“ leiab vastena toote, mille koodiks on AX
34565);
1.2.14. Otsingusõnad esinevad iseseisvate sõnadena täies mahus tootekoodis erinevas
järjestuses (nt otsingusõnade „34565 AX“ leiab vastena toote, mille koodiks on AX
34565);
1.2.15. Otsingusõnad esinevad osaliselt tootekoodis ja nende järjekord on sama, mis
tootekoodis (nt otsingusõna „AX 34“ kuvatakse toode, mille tootekoodis on
nimetatud tähemärgid esindatud „AX 34565“);
1.2.16. Otsingusõnad esinevad osaliselt tootekoodis ja nende järjekord on erinev
tootekoodi järjekorrast (nt otsingusõna „34 AX“ kuvatakse toode, mille tootekoodis
on nimetatud tähemärgid esindatud „AX 34565“).
1.3. Punktis 1.1 nimetatu kehtib hankija vaates „Lepingud“, „Tellimused“ detailvaates
otsingule ja „Tooted/teenused“ otsingule ning pakkuja vaates „Lepingud“,
„Pakkumused“, „Minule esitatud tellimused“ detailvaates otsingule ja „Tootekataloog“
otsingule. Punktis 1.4 toodud erisusega lisatoodete ja teenuste otsingus. „Teavituste“
otsingule kohalduvad allolevad punktid punktis 1.5 toodud erisustega.
1.4. Erisused lisatoodete ja lisateenuste otsimisel
1.4.1. Hankija „Tooted/teenused“ otsingus jääb kehtima reegel, mille kohaselt otsingut ei
toimu lisatoodete ning lisateenuste hulgas. See tähendab, et isegi kui lisatoode või
lisateenus sisaldab otsingusõna, siis neid ei kuvata hankijal otsingu tulemustes.
1.4.2. Ülejäänud vaadetes, kus otsing hõlmab tooteid ja teenuseid (va „Teabevahetus“),
kuvatakse otsingus, sh lisatooted ja teenused, p 1.1 ja 1.2 nimetatud reeglite
kohaselt.
1.5. Erisused „Teabevahetus“ otsingus
1.5.1. Teavitustele kohaldub käesoleva tehnilise kirjelduse punktis 2.1 nimetatu, va
tootekoodi osas (p 1.1.8-1.1.9 ja p 1.2.13-1.2.16).
1.5.2. Lisaks punktis 1.1. toodule, ühe sõna järgi otsingus:
17
1.5.2.1. Kuvatakse kaheksandal kohal tulemust, kus otsingusõna esineb pakkuja
otsingus iseseisva sõnana täies mahus, kas hankija nimetuses või kasutaja nimes
ja hankija otsingus esineb otsingusõna iseseisva sõnana täies mahus, kas pakkuja
nimetuses või kasutaja nimes (nt pakkuja sisestab otsingusõna
„Põllumajandusamet“ ja saab vasteks Põllumajandusameti kasutajate poolt
esitatud teabevahetuse);
1.5.2.2. Kuvatakse järgmisel kohal tulemust, kus otsingusõna esineb pakkuja otsingus
osaliselt, kas hankija nimetuses või kasutaja nimes ja hankija otsingus osaliselt,
kas pakkuja nimetuses või kasutaja nimes (nt pakkuja otsingusõna „Registrite“
annab vasteks Registrite ja Infosüsteemide Keskuse kasutajate poolt esitatud
teabevahetuse);
1.5.3. Lisaks punktis 1.2 toodule, mitme sõna järgi otsingus:
1.5.3.1. Kuvatakse kolmeteistkümendal kohal tulemust, kus otsingusõnad esinevad
pakkuja otsingus iseseisvate sõnadena täies mahus, kas hankija nimetuses või
kasutaja nimes ja hankija otsingus sama, kas pakkuja nimetuses või kasutaja nimes
ning on õiges järjestuses (nt pakkuja otsing „Registrite ja Infosüsteemide Keskus“
annab vastena sama asutuse kasutajate teabevahetuse);
1.5.3.2. Järgmisel kohal kuvatakse tulemust, kus otsingusõnad esinevad pakkuja
otsingus iseseisvate sõnadena täies mahus, kuid erinevas järjekorras hankija
nimetuses või kasutaja nimes ja hankija otsingus sama, kas pakkuja nimetuses või
kasutaja nimes (nt pakkuja otsingusõnad „keskus infosüsteemide“ kuvatakse
vastena Registrite ja Infosüsteemide Keskuse töötajate teabevahetust);
1.5.3.3. Järgmisel kohal kuvatakse tulemust, kus otsingusõnad esinevad osaliselt
pakkuja otsingus, kas hankija nimetuses või kasutaja nimes ja sama hankija
otsingus, kas pakkuja nimetuses või kasutaja nimes ja nende järjekord on sama,
mis nimetuses või nimes (nt pakkuja otsingusõnad „Jaan Kask“ annab vastena
kasutaja Jaanus Kase teabevahetuse);
1.5.3.4. Järgmisel kohal kuvatakse tulemust, kus otsingusõnad esinevad osaliselt
pakkuja otsingus, kas hankija nimetuses või kasutaja nimes ja sama hankija
otsingus, kas pakkuja nimetuses või kasutaja nimes ja nende järjekord võib olla
erinev (nt pakkuja otsingusõnad „Kask Jaan“ annab vastena Jaanus Kase
teabevahetuse).
1.6. Erisused „Tooted/teenused“ otsingus
1.6.1. Hankija vaate „Tooted/teenused“ hõlmab endast kolme lepingu varianti:
„Tootekataloog“, „Ühe pakkujaga leping“ ja „Mitme pakkujaga leping“.
Joonis 2.1. Hankija „Tooted/teenused“ otsingu vaade
18
1.6.2. Otsides toodet või teenust, valib kasutaja ühe kolmest lepingu variantidest ning
toote/teenuse otsingus kuvatakse ainult neid tooteid ja teenuseid, mis on seotud
konkreetse lepingu tüübiga. Nt „Tootekataloogi lepingus“ otsides ei kuvata
hankijale toodet „Tass“ tootekoodiga e3463466, kuna nimetatud toode asub ühe
pakkujaga lepingu all (vt joonist 2.1). Nimetatud erisus on seotud pageng´ga.
2. Otsingu lisamine
2.1. Otsing lisatakse hankija ning pakkuja „Lepingud“ detailvaatesse
Joonis 2.2. Hankija ja pakkuja „Lepingu“ detailvaade
2.2. Otsing lisatakse hankija „Tellimused“ ja pakkuja „Minule esitatud tellimused“
detailvaatesse
Joonis 2.3. Pakkuja „Minule esitatud tellimused“ detailvaade
2.3. Otsing lisatakse pakkuja „Pakkumused“ detailvaatesse. Detailvaatena käsitletakse
pakkumust, mida on võimalik muuta, ehk siis e-kataloogi pakkumuste vaates on
19
pakkumusel juures nupp „Muuda“ ja sellele vajutades avaneb eraldi pakkumuse
detailvaade.
Joonis 2.4. Pakkuja „Pakkumused“ detailvaade
2.4. Otsing lisatakse hankija vaates pakkumuse juurde. „Hankija vaates pakkumus“ tähendab
pakkumust, millele hankija liigub läbi RHR keskkonna konkreetse pakkumuse kaudu.
Nimetatud vaadet ei näe hankija e-kataloogi sisenedes ega e-kataloogis liikudes.
Joonis 2.5. Hankija „Riigihangete registri vaade“ pakkumusest
20
Joonis 2.6. Hankija pakkumuse vaade
2.5. Otsing lisatakse hankija ja pakkuja „Teabevahetus“ vaatesse
Joonis 2.7. Hankija „Teavitused“ vaade
2.6. Otsinguna käsitleb käesolev tehniline kirjeldus samasugust vaadet, nagu seda on
pakkuja „Tootekataloog“ vaates: otsingusõna järgi otsing, võimalusel valida otsingus
„Tooted“ ja „Teenused“. „Teabevahetus“ vaates puudub valik „Tooted“ ja „Teenused“,
mis on asendatud valikuga „Küsimused“ ja „Toote lisamise teavitused“.
Joonis 2.8. Pakkuja „Tootekataloog“ vaade
21
2.7. Lisanduvate otsingute funktsionaalsus on kirjeldatud VI osa p 1 (elastic search).
3. Otsingusüsteemi arhitektuurne lahendus
3.1. Elastic search1 täistekstindeksid tuleb seadistada arvestama eesti keele eripäradega.
3.2. Elastic search indeksite sünkroniseerimine lahendada change data capture(CDC)2
disainimustriga kasutades Apache Flink3 tooteperekonna vabavaralisi komponente.
3.3. CDC platvorm tuleb seadistada Kubernetese4 keskkonda nö. self-healing režiimis, et ka
võimaliku tõrke järgselt jätkates oleks andmete sünkroniseeritus tagatud.
3.4. Kubernetese keskkonda paigaldused tuleb tarnida Helm5 paketina.
3.5. Üle antava lahenduse raames peab olema tagatud ka Elastic search indeksite
alglaadimise võimekus.
Joonis 2.9 Otsingusüsteemi arhitektuurne lahendus
1 Mõeldud on Elasticsearch (või mõne tema derivaadi) tooteperekonna vabavaralist platvormi
https://www.elastic.co/elasticsearch/
2 https://en.wikipedia.org/wiki/Change_data_capture
3 https://flink.apache.org/
4 https://kubernetes.io/
5 https://helm.sh/
22
VII Tellimuste osaline menetlemine
Tellimuste menetlemine algab, kui ostukorvist on tellimus esitatud pakkujale või kui tellimus
liigub hankija vastutavale või volitatud isikule kooskõlastamiseks. Tellimuste täismahus
menetlemise funktsionaalsus on e-kataloogis olemas. Lisaks on staatuses
„TAGASTATUD_HANKIJALE“ tellimustes võimalik tellimuse koostajal kustutada toode/teenus
või muuta toote/teenuse tellitavaid koguseid. Käesoleva hanke skoobiks on võimaldada
tellimusi osaliselt menetleda nii pakkuja kui ka tellimuse koostaja kui ka kinnitaja vaates ning
võimaldada liidestustega edastada info RHRi ning edastada ja võtta vastu info pakkuja e-
poest.
Tellimuste osalisel menetlemisel jäävad alles kõik olemasolevad funktsionaalsused tellimuste
menetlemisel, va kui käesolevas dokumendis ei ole märgitud teisiti.
1. Tellimuste menetlemise protsess
1.1. Tellimuse koostaja lisab ostukorvi tooted/teenused ja esitab tellimuse.
1.2. Olenevalt tellimuse koostaja staatusest (kas tegemist on e-kataloogi kasutaja või
volitatud/vastutava rollis isikuga), liigub tellimus:
1.2.1. Hankija volitatud või vastutavale isikule kinnitamiseks või tagasi lükkamiseks;
1.2.2. Pakkujale kinnitamiseks või tagasi lükkamiseks.
1.3. Hankija volitatud või vastutav isik:
1.3.1. Kinnitab tellimuse ning tellimus liigub pakkujale;
1.3.2. Lükkab tellimuse tagasi ning tellimus liigub tellimuse koostajale.
1.4. Tellimuse koostaja või kinnitaja poolt edastatud tellimuse osas pakkuja:
1.4.1. Kinnitab tellimuse ning tellimus liigub pakkuja töösolevate tellimuste staatusesse;
1.4.2. Lükkab tellimuse tagasi ning tellimus liigub tellimuse koostajale.
1.5. Tellimuse koostaja, kes on saanud tagasi tellimuse:
1.5.1. Kinnitab tellimuse ning tellimus liigub, kas hankija volitatud või vastutavale isikule
kinnitamiseks/tagasi lükkamiseks;
1.5.2. Kustutab tellimuse, mille järgselt kaob tellimus nii hankija kui pakkuja vaatest.
1.6. Pakkuja lõpetab tellimuse, mida ta on töösse võtnud, märkides tellimuse pakkuja poolt
lõpetatuks;
1.7. Hankijal on võimalik lõpetada pakkuja poolt töös olevat tellimust, märkides selle
arhiveerituks. Arhiveerituks märkimisel liiguvad tellimuse andmed e-kataloogist RHRi
vastava lepingu juurde avaldamiseks.
Joonis 3.1. Tellimuste menetlemise protsess
23
2. Staatused
2.1. Tellimuste staatused
2.1.1. Kehtivas e-kataloogis on tellimustel oma staatused, mis käesoleva hanke töödega ei
muutu:
2.1.1.1. „EDASTATUD_PAKKUJALE“
2.1.1.2. „KINNITAMISE_OOTEL“
2.1.1.3. „TAGASTATUD_HANKIJALE“
2.1.1.4. „TÄITMISEL“
2.1.1.5. „PAKKUJA_POOLT_TÄIDETUD“
2.1.1.6. „ARHIVEERITUD“
2.2. Toote staatused
Käesoleva arendusega lisatakse staatused ka toodetele ja teenustele peale toote/teenuse
ostukorvist tellimusse saatmist, võimaldades neid staatuste kaudu määratleda erinevate
toimingute alla. Kasutaja või tellimust menetledes muuta toote/teenuse staatust enne kui ta
saadab tellimuse järgmisesse menetluse astmesse. Seetõttu võib olla tellimuse staatuses
„EDASTATUD_PAKKUJALE“ juba tooteid/teenuseid, mis on nt „Asendamisel“ staatuses, kuigi
pakkuja ei ole veel tellimust kinnitanud.
2.2.1. Toote staatused:
2.2.1.1. „Edastatud pakkujale“;
2.2.1.2. „Kinnitamise ootel“ ;
2.2.1.3. „Töösse võetavad“;
2.2.1.4. „Täitmise ootel“ ;
2.2.1.5. „Asendamisel“ – toode/teenus on pakkuja poolt edastatud asendamiseks
(ehk siis muutub peale asendamist või mitte asendamist „Kustutatud“ saatusesse);
24
2.2.1.6. „Asendatav“ – toode/teenus, millega asendatakse pakkuja poolt
„Asendamiseks“ edastatud toodet/teenust (ehk siis muutub peale asendamist
„Asendatud“ staatusesse või mitte asendamist „Kustutatud“ staatusesse);
2.2.1.7. „Asendatud“ – toode/teenus, mis oli „Asendatav“ staatuses ning mille
asenduse tellimuse kinnitaja kinnitas;
2.2.1.8. „Asendatud/täidetud“ – toode/teenus, mis oli „Asendatud“ staatuses ning
mille täitmise pakkuja lõpetas;
2.2.1.9. „Täidetud“ ;
2.2.1.10. „Kustutatud“;
2.2.1.11. „Garantii“
2.2.2. Toote staatus ei ole seotud tellimuse staatusega, va alljärgnevates olukordades:
2.2.2.1. pakkuja ei saa enne tellimust lõpetatuks määrata
(PAKKUJA_POOLT_TÄIDETUD), kui ei ole kõik tooted/teenused „Täitmise ootel“
staatusest „Täidetud“ staatusesse määranud;
2.2.2.2. hankija ei saa enne tellimust arhiveerida (ARHIVEERITUD), kui kõik
„Täitmise ootel“ staatuses tooted/teenused ei ole „täidetud“ staatuses.
2.3. Tellimuse detailvaade
2.3.1. Olemasolev tellimuse detailvaade sisaldab tooteid/teenuseid ühe järjekorrana.
Joonis 3.2 Olemasolev tellimuse detailvaade
2.3.2. Käesoleva hanke arendustöödega muudetakse toodete/teenuste järjekorda olenevalt
sellest, millise staatusega need on. See tähendab, et toode/teenus võib erinevates
menetluse etappides olla erinevas staatuses ja asuda erinevates vaadetes.
2.3.3. Tellimuses rühmitatakse tooted/teenused vastavalt sellele, millist tegevust on pakkuja,
kinnitaja või tellimuse koostaja rakendanud tootele/teenusele ehk millises staatuses on
25
tooted/teenused. Vastav rida kuvatakse ainult juhul, kui see sisaldab vastavas staatuses
tooteid/teenuseid (nt kui tellimus koostatakse ostukorvist, on kõik tooted/teenused
„Edastatud pakkujale“ staatuses ja seega kuvatakse need „Töös olevad tooted ja
teenused“ pealkirja all. Kui pakkuja kustutab toote/teenuse, tekib uus väli pealkirjaga
„Kustutatud tooted ja teenused“.
2.3.4. Tooted/teenused jagunevad tellimuse vaates alamrühmadesse alljärgnevalt:
2.3.4.1. Tellimuse vaate 1. järjekorras kuvatakse „Asendamisel“ ja „Asendatav“
staatuses tooted/teenused pealkirja all „Muutmisel olevad tooted ja teenused“ (vt
pt I p 10 joonised 1.5 ja 1.6);
2.3.4.2. Tellimuse vaate 2. järjekorras kuvatakse „Töösse võetavad“, “Asendamisel“,
„Edastatud pakkujale“, „Kinnitamise ootel“ ja „Asendatud“ staatuses
tooted/teenused pealkirja all „Töös olevad tooted ja teenused“;
2.3.4.3. Tellimuse vaate 2. järjekorras kuvatakse „Asendatud/täidetud“ ja „Täidetud“
staatuses tooted/teenused pealkirja all „Lõpetatud tellimus“ juhul, kui tellimus on
staatuses „PAKKUJA_POOLT_TÄIDETUD“ või „ARHIVEERITUD“
2.3.4.4. Tellimuse vaate 3. järjekorras kuvatakse „Täitmise ootel“ staatuses
tooted/teenused pealkirja all „Täitmise ootel olevad tooted ja teenused“;
2.3.4.5. Tellimuse vaate 4. järjekorras kuvatakse „Kustutatud“ staatuses
tooted/teenused pealkirja all „Kustutatud tooted ja teenused“;
2.3.4.6. Tellimuse vaate 5. järjekorras kuvatakse „Garantii“ staatuses tooted ja teenused
pealkirja all „Garantii või kindlustusjuhtum“;
2.3.4.7. Tellimuse vaate 5. järjekorras kuvatakse „Muudatuste ajalugu“ asendustoodete
menetlemisel (vt pt I p 10 joonis 1.7)
2.3.5. Eelnevas punktis (2.3.4.) nimetatud vastav rida kuvatakse ainult juhul, kui see sisaldab
vastavas staatuses tooteid/teenuseid.
2.3.6. Punktide 2.3.4.1-2.3.4.4. nimetatud välja all kuvatakse toodete/teenuste maksumus
kokku nimetatud väljas ning lisaks kuvatakse ka kogu tellimuse maksumus kokku.
„Muutmisel olevad tooted ja teenused“ väljas kuvatakse „Asendatav“ staatuses omavate
toodete/teenuste maksumust kokku. Iga kasutaja poolne tegevus muudab ka nimetatud
välja maksumust kokku.
2.3.7. Tellimuse maksumus kokku ei sisalda „Kustutatud“ staatuses ega „Asendamisel“
tooteid/teenuseid. Kui tellimuse koostaja kustutab pakkuja või kinnitaja poolt kustutatud
tooted (vt pt VII p 2.6.1.8), eemaldatakse „Kustutatud tooted ja teenused“ maksumuselt
kokku lõplikult kustutatud toodete ja teenuste maksumused ning neid ei kuvata ka
tellimuse maksumuses kokku.
2.3.8. Tellimustest on võimalik genereerida Excel. Excelis puudub käesoleval hetkel
toote/teenuse staatuse ja toote/teenuse kommentaari väli ja käesoleva hanke skoopi
kuulub Exceli täiendamine vastavate väljadega.
2.3.9. Tellimuse kogumaksumus peab arvesse võtma tooteid/teenuseid, mis ei ole staatuses
„Kustutatud“. Asendatavate toodete/teenuste maksumust tuleb arvestada tellimuses
ühekordselt (nt kui pakkuja poolt on edastatud toode asendamisele, kuvatakse tellimuse
maksumuses asendatava toote maksumust niikaua, kuni tellimuse koostaja ei ole
asendust kinnitanud ning asendanud asendatava toote. Kui toode on asendatud,
kuvatakse asendatud toote maksumust).
2.4. Tellimus on „EDASTATUD_PAKKUJALE“ staatuses
Hankija vaates on tellimus „Edastatud pakkujale“ vahelehel ja pakkuja vaates „Kinnitamise
ootel“ vahelehel. Selles tellimuse staatuses peab pakkuja, kas kinnitama tellimuse (võtma
töösse) või tagastama hankijale (ei võta töösse). Enne kinnitamist või tagastamist on tal
võimalik tellimust osaliselt menetleda. „Edastatud pakkujale“ staatuses tellimused võivad olla
26
esimest korda pakkujale saabunud või edastatud mitmendat korda peale tellimuse osalist
menetlust.
2.4.1. Pakkujal on käesolevas staatuses võimalik menetleda tellimust osaliselt, valides kas ühe
või mitu alljärgnevatest tegevustest:
2.4.1.1. valides ükshaaval toote/teenuse, mida ta saab asendada või mille andmeid
muuta – asendatavad tooted/teenused ei kao tellimuse vaatest, vaid jäävad eraldi
väljale „Muutmisel olevad tooted ja teenused“;
2.4.1.2. valides ükshaaval tooted/teenused, mille tarneaega ta saab pikendada ning
lisada iga toote/teenuse juurde kommentaari – tooted/teenused liiguvad tellimuse
vaates „Muutmisel olevad tooted ja teenused“ väljale;
2.4.1.3. valides ükshaaval toote/teenuse juures koguse muutmise ning lisada iga
toote/teenuse juurde kommentaar (kohustuslik väli) – koguse muutmisel tekib
eraldi vaheleht, kus pakkuja saab määrata
2.4.1.3.1. tarnitava koguse, mida ta saab töösse võtta;
2.4.1.3.2. tarnitava koguse, mida ta saab töösse võtta uue tarneajaga (ning lisada
uus tarneaeg)
2.4.1.3.3. mitte tarnitava koguse, mida ei ole võimalik toodetest/teenustest tarinda
(nt kui tellitud on 5 ühikut ning 2 saab tarnida ja 3 mitte, määrab nimetatud
lahtrisse 3 ühikut).
Kogus kokku peab olema hankija poolt määratud kogusega samaväärne (nt kui
hankija tellis 25 ühikut ja tarnida saab 20, hilisema tarneajaga 3, tuleb ülejäänud
määrata mitte tarnitavaks koguseks). Kogust ei saa muuta suuremaks.
Tooted/teenused jäävad väljale „Muutmisel olevad tooted ja teenused“ dubleeritud
ridadena nende olemasolul (p 2.4.1.3.1-2.4.1.3.3 nimetatud read). Pakkujal ei ole
võimalik lisarida (p 2.4.1.3.2-2.4.1.3.3) eraldi kustutada. Kustutades põhirea
(2.4.1.3.1), kustuvad ka lisaread.
2.4.1.4. valides tooted/teenused ükshaaval või kogumina, mida ta saab võtta töösse
ning lisada iga toote/teenuse juurde kommentaari (vabatahtlik) - vaikimisi on kõik
tooted „töösse võetavad“. Tooted/teenused jäävad väljale „Töös olevad tooted ja
teenused“.
2.4.1.5. jättes valimata töösse võtmiseks toote/teenuse või neid mitte kustutades,
jäävad peale tellimuse kinnitamist nimetatud tooted/teenused staatusesse „töösse
võetavad“
2.4.1.6. valides tooted/teenused ükshaaval või kogumina, mida ei saa töösse hetkel
võtta ning lisades kommentaari (kohustuslik väli) Tooted/teenused jäävad väljale
„Täitmise ootel olevad tooted ja teenused“.
2.4.1.7. Tühjendada „Täitmise ootel olevad tooted ja teenused“ väli, kas valides kõik
väljas olevad tooted/teenused kustutamiseks või töösse võtmiseks.
2.4.1.8. valides tooted/teenused ükshaaval või kogumina, mida ta saab kustutada
tellimusest ning lisada iga toote/teenuse juurde kommentaari (vabatahtlikult
täidetav) – tooted/teenused ei kao tellimuse vaatest peale pakkuja poolset
kustutamist, vaid jäävad eraldi välja tooduna „Kustutatud tooted ja teenused“
väljale.
2.4.2. Lisatoodet/-teenust saab märkida „töösse võetav“ ainult juhul, kui vastav märge on
tehtud ka põhitoote/-teenuse juurde. Kui põhitoode/-teenus on märgitud töösse
minevaks, ei pea lisatooteid eraldi selliselt märkima, vaid kõik lisatooted/-teenused
liiguvad koos põhitoote/-teenusega töösse minevaks.
2.4.3. Kui kustutada põhitoode, kustuvad ka lisatooted, kuna lisatooteid eraldi tellida ei saa. Kui
kustutada lisatoode, jääb alles põhitoode.
27
2.4.4. Põhitoote valikul valib süsteem automaatselt ka lisatooted. Pakkujal on võimalik
lisatooteid eraldi mittevalituks määrata.
2.4.5. Pakkujal on võimalik teostatud toiminguid nö tagasi võtta ehk muuta endiseks enne kui
edastab tellimuse järgmisesse staatusesse (kinnitab või lükkab tagasi), nt kustutatud
toode on võimalik töös olevaks tooteks määrata.
2.4.6. Toodete/teenuste staatused ei ole sõltuvuses tellimuse staatuse muutumisega ehk need
ei muutu peale tellimuse liikumist järgmisesse etappi.
2.4.7. Tellimuste osaliseks menetlemiseks „EDASTATUD_PAKKUJALE“ staatuses saab
kasutada e-kataloogis olemasolevaid funktsionaalsusi:
2.4.7.1. toodete/teenuste ära märkimisega sarnaselt I peatükis punktis 8 esitatud
ostukorvi loogikale (iga toote/teenuse rea ees asub kast, mille osas pakkuja saab
märkida kas tellimus läheb töösse või mitte ning lisada iga toote/teenuse juurde
kommentaari. Vaikimisi on kõik tooted valitud töösse minevaks).
2.4.7.2. asendustoote/-teenuse pakkumine iga toote/teenuse real sarnaselt punktis I
peatükis p 10. esitatud ühe ja mitme pakkujaga lepingute asendustoote/-teenuse
funktsionaalsusele.
2.4.7.3. toote/teenuse kustutamisega iga toote/teenuse juures eraldi sarnaselt punktis I
peatükis p 9 nimetatud hetkel olemasolevale loogikale (vt joonist 1.4).
2.4.7.4. Toote/teenuse kommentaari lisamisega iga toote/teenuse juures eraldi
sarnaselt I peatüki punktis 8 välja toodule (vt joonist 1.3).
2.4.7.5. Ära märgitud („linnutatud“) toodete/teenuste kustutamisega ning „Töösse
võtmisega“ sarnaselt I osa punktis 5 (joonis 1.1) esitatud joonisega hankija
„Tooted/teenused“ vaates, kus kasutaja „linnutab“ tooted/teenused ja saab need
korraga märkida kustutatuks.
2.4.8. Pakkuja poolt tellimuse osalise menetluse lõpetamine
2.4.8.1. Pakkuja peab tellimuse kas kinnitama, tagasi lükkama (olemasolevad
funktsionaalsused) või osaliselt kinnitama (käesoleva hanke skoop).
2.4.8.2. Pakkuja saab tellimuse kinnitada ja tellimus liigub staatusesse „TÄITMISEL“,
kui:
2.4.8.2.1. pakkuja ei ole muutnud tellimuses ühegi toote/teenuse staatust (see
kehtib nii eelnevalt osaliselt menetletud tellimustele, kus toodetel/teenustel
võib olla palju erinevaid staatusi kui ka tellimusele, kus kõik tooted/teenused
on staatuses „Edastatud pakkujale“ (pakkuja ei pea märkima neid „Töösse
võetavaks“);
2.4.8.2.2. pakkuja on muutnud tellimuses ainult „Edastatud pakkujale“
toote/teenuse staatusi ja märkinud selle „Töösse võetav“ staatusesse.
2.4.8.3. Pakkuja saab tellimuse tagasi lükata olukorras, kus ta ei ole muutnud
tellimuses ühegi toote/teenuse staatust. Juhul kui kasvõi üks toode/teenus on
märgitud pakkuja poolt mõnda teise staatusesse, kui see oli pakkujale
edastamisel, ei võimalda e-kataloog tellimust täies ulatuses tagasi lükata. Sellisel
juhul sisaldab hoiatav tekst infot, et toode/teenus x on määratud „…“ staatusesse
ning tellimus tuleb määrata osaliselt menetlusse või muuta toote/teenuse staatust.
2.4.8.4. Nii tellimuse täies ulatuses tagasi lükkamisel kui tellimuse osalisel
kinnitamisel liigub tellimus tagasi tellimuse koostajale
„TAGASTATUD_HANKIJALE“ staatusesse.
2.4.8.5. Peale osalise kinnitamise nupule vajutust saab pakkuja hoiatuse (olemasolev
funktsionaalsus), mis sisaldab lisamärget selle kohta, et tellimus on osaliselt
kinnitatud (käesoleva hanke skoop). Tellimuse edasi liikumine järgmisesse
staatusesse toimub alles peale hoiatuse kinnitamist (olemasolev funktsionaalsus).
28
2.4.8.6. Staatuses „TAGASTATUD_HANKIJALE“ ei ole pakkujal võimalik tellimuse
sisu muuta, kuid on võimalik lisada kommentaare ja faile (olemasolev
funktsionaalsus).
2.4.8.7. E-kataloog edastab automaatse teavituse pakkuja toimingust tellimuse
koostajale ning (olemasolev funktsionaalsus). Tellimuse osalisel menetlemisel
täiendatakse teavitust tellimuse koostajale infoga, et tellimus on osaliselt
kooskõlastatud.
2.5. Tellimus on „KINNITAMISE_OOTEL“ staatuses
Tellimus ei ole liikunud pakkuja vaatesse, vaid on hankija kinnitaja töös. Hankija e-kataloogi
kasutaja ja kinnitaja ehk hankija vastutava või volitatud isiku vaates on tellimus „Kinnitamise
ootel“ vahelehel. Selles staatuses tellimused võivad olla esimest korda kinnitajale saabunud
või edastatud mitmendat korda peale tellimuse osalist menetlust.
2.5.1. Kinnitajal on käesolevas staatuses võimalik menetleda tellimust osaliselt, vaides ka ühe
või mitu alljärgnevat tegevust:
2.5.1.1. kustutada tooteid/teenuseid ükshaaval ning lisada toote/teenuse juurde
kommentaar (vabatahtlikult täidetav) – tooted/teenused ja kommentaar ei ilmu
pakkuja vaatesse peale kinnitaja poolset kustutamist, kuid jäävad hankija vaates
„Kustutatud tooted ja teenused“ väljale;
2.5.1.2. valides tooteid/teenuseid kogumina, mida ta saab kustutada tellimusest ning
lisada iga toote/teenuse juurde kommentaari (vabatahtlikult täidetav) -
tooted/teenused ja kommentaar ei ilmu pakkuja vaatesse peale kinnitaja poolset
kustutamist, kuid jäävad hankija vaates „Kustutatud tooted ja teenused“ väljale;
2.5.1.3. Muuta toote/teenuse koguseid (sarnaselt olemasoleva funktsionaalsusega,
mida on kirjeldatud pt I p 9 joonis 1.4.) – toote kogus muutub, kuid see ei tekita
lisaridu nii nagu pakkuja poolt koguse muutmisel;
2.5.1.4. Lisada tellimusele üldine kommentaar, mis on nähtav ainult tellimuse
koostajale;
2.5.1.5. Lisada tellimusele üldine kommentaar, mis on nähtav ka pakkujale;
2.5.1.6. ühe- või mitme pakkujaga lepingu korral kui valitud on põhitoode, lisada
lisatooteid, mille staatuseks on „Edastatud pakkujale“;
2.5.2. Kui toode/teenus on märgitud, kas põhitooteks/teenuseks või lisatooteks/-teenuseks,
kehtib kustutamisele erisus. Kui kustutada põhitoode, kustuvad ka lisatooted, kuna
lisatooteid eraldi tellida ei saa. Kui kustutada lisatoode, jääb alles põhitoode.
2.5.3. Põhitoote valikul valib süsteem automaatselt ka lisatooted. Kinnitajal on võimalik
lisatooteid eraldi mittevalituks määrata.
2.5.4. Lisatoote lisamisel tellimusele avades põhitoote/-teenuse detailvaate, on kinnitajal
võimalik valida sellest vaatest „Lisatoote/-teenuse lisamine“. Seda valides avatakse
hankija vaates „Tooted/teenused“ vaheleht konkreetse põhitoote/-teenusega. Kasutaja
saab selles vaates ära märkida ainult lisatooteid/-teenuseid, mis ei ole juba tellimuses.
Käesoleva valiku võimaldamine on erinev hankija toodete/teenuste põhi- ja lisatoodete
valikule olemasolevas funktsionaalsuses (kus saab valida lisatoote/-teenuseid ainult
juhul, kui valitud on ka põhitoode/-teenus). Nimeatatud vaates on olemas ostukorvi
lisamise nupu asemel „Lisa tellimusse“ ning peale lisatoodete/-teenuste valikut ja
vastavat valiku kinnitamist liigub lisatoode/-teenus põhitoote või teenusele lisaks
sarnaselt olemasolevate põhitoodete/-teenustega.
2.5.5. Kinnitajal on võimalik teostatud toiminguid tagasi võtta enne kui edastab tellimuse
järgmisesse staatusesse (kinnitab või lükkab tagasi), nt kustutatud toode on võimalik
tagasi „kinnitamise ootel“ olevaks staatuseks määrata.
29
2.5.6. Toodete/teenuste staatustest on sõltuvuses „Kinnitamise ootel“ staatus tellimuse
staatuse muutumisega. Ehk kui toodet/teenust ei ole nimetatud etapis muudetud,
muutub peale tellimuse kinnitamist või tagasilükkamist toote/teenuse staatus vastavalt:
2.5.6.1. Kinnitamisel ja tellimuse liikumisel „EDASTATUD_PAKKUJALE“
staatusesse, saab staatuseks „Edastatud pakkujale“.
2.5.6.2. Tagasi lükkamisel ja tellimuse liikumisel „TAGASTATUD_HANKIJALE“
staatusesse, jääb staatuseks „Kinnitamise ootel“.
2.5.7. Tellimuste osaliseks menetlemiseks „EDASTATUD_PAKKUJALE“ staatuses saab
kasutada e-kataloogis olemasolevaid funktsionaalsusi:
2.5.7.1. toote/teenuse koguse muutmisega või kustutamisega sarnaselt pt I punktis 9
nimetatud hetkel olemasolevale loogikale (vt joonist 1.4).
2.5.7.2. toodete/teenuste ära märkimisega („linnutamisega“ sarnaselt pt I punktis 8
nimetatud ostukorvi loogikale.
2.5.7.3. Ära märgitud toodete/teenuste kustutamisega sarnaselt I pt punktis 5 esitatud
joonisega hankija „Tooted/teenused“ vaates, kus kasutaja „linnutab“
tooted/teenused ja saab need korraga märkida kustutatuks (joonis 1.1).
2.5.8. Kinnitaja poolt tellimuse osalise menetluse lõpetamine
2.5.8.1. Kinnitaja peab tellimuse, kas kinnitama või tagasi lükkama (olemasolevad
funktsionaalsused);
2.5.8.2. Osaliselt menetletud tellimus liigub peale kinnitamist
„EDASTATUD_PAKKUJA“ staatusesse.
2.5.8.3. Peale kinnitamise nupule vajutust saab kinnitaja hoiatuse (olemasolev
funktsionaalsus), mis sisaldab lisamärget selle kohta, et tellimus on muudetud
(käesoleva hanke skoop). Tellimuse edasi liikumine järgmisesse staatusesse
toimub alles peale hoiatuse kinnitamist (olemasolev funktsionaalsus).
2.5.8.4. Staatuses „EDASTATUD_PAKKUJALE“ ei ole kinnitajal võimalik tellimuse
sisu muuta, kuid on võimalik lisada kommentaare ja faile (olemasolev
funktsionaalsus).
2.5.8.5. E-kataloog edastab automaatse teavituse tellimuse koostajale kinnitaja
poolsest kooskõlastamisest (olemasolev funktsionaalsus). Tellimuse osalisel
menetlemisel täiendatakse teavitust tellimuse koostajale infoga, et tellimus on
muudetud.
2.6. Tellimus on „TAGASTATUD_HANKIJALE“ staatuses.
Hankija kõikide kasutajate vaates on tellimus „Töösolevad“ vahelehel ja pakkuja vaates
„Tagastatud hankijale“ vahelehel. Selles tellimuse staatuses peab tellimuse koostaja, kas
uuesti tellimuse saatma pakkujale või kinnitajale kinnitamiseks või tühistama tellimuse. Enne
tellimuse uuesti pakkujale edastamist või hankija vastutavale või volitatud isikule kinnitamiseks
edastamiseks on tal võimalik tellimust osaliselt menetleda. Selles staatuses tellimused võivad
olla esimest korda tellimuse koostajale saabunud või edastatud mitmendat korda peale
tellimuse osalist menetlemist.
2.6.1. Tellimuse koostajal on nimetatud staatuses võimalik menetleda tellimust osaliselt,
valides kas ühe või mitu alljärgnevatest tegevustest:
2.6.1.1. Kinnitada pakutud toote/teenuse asendus või lükata asendus tagasi
(kohustuslik kommentaar) – vt täpsemalt p 2.6.4. kirjeldust;
30
2.6.1.2. Kinnitada või tagasi lükata pakutud toote/teenuse koguse muudatust
sarnaselt asendusega lisada toote/teenuse juurde kommentaar (vabatahtlikult
täidetav) – vt täpsemalt p 2.6.5. kirjeldust;
2.6.1.3. Kinnitada või tagasi lükata pakutud toote/teenuse tarneaega ükshaaval ning
lisada toote/teenuse juurde kommentaar (vabatahtlikult täidetav) –
tooted/teenused ja kommentaar ilmuvad kinnitamisel „Töös olevad tooted ja
teenused“ ning tagasi lükkamisel „Kustutatud tooted ja teenused“ vaatesse;
2.6.1.4. Kinnitada või tagasi lükata pakutud toote/teenuse tarneaega kogumina ning
lisada toote/teenuse juurde kommentaar (vabatahtlikult täidetav) - tooted/teenused
ja kommentaar ilmuvad kinnitamisel „Töös olevad tooted ja teenused“ ning tagasi
lükkamisel „Kustutatud tooted ja teenused“ vaatesse;
2.6.1.5. kustutada tooteid/teenuseid ükshaaval (olemasolev funktsionaalsus) ning
lisada toote/teenuse juurde kommentaar (vabatahtlikult täidetav) –
tooted/teenused ja kommentaar ilmuvad „Kustutatud tooted ja teenused“ vaatesse;
2.6.1.6. valides tooteid/teenuseid kogumina, mida saab kustutada tellimusest ning
lisada iga toote/teenuse juurde kommentaari (vabatahtlikult täidetav) -
tooted/teenused jäävad „Kustutatud tooted ja teenused“ väljale;
2.6.1.7. Nö lõplikult kustutada pakkuja või kinnitaja poolt kustutatud tooteid/teenuseid
omakorda ükshaaval - sellise tegevuse järgselt kaovad tooted/teenused täiesti
tellimusest nii hankija kui pakkuja vaatest;
2.6.1.8. Nö lõplikult kustutada ehk tühjendada „Kustutatud tooted ja teenused väli“
pakkuja või kinnitaja poolt kustutatud tooted/teenused kogumina - sellise tegevuse
järgselt kaovad tooted/teenused täiesti tellimusest nii hankija kui pakkuja vaatest
ning antud tegevus ei ole nö tagasivõetav. Tegevuse teostamisel saab hankija
hoiatuse ja alles peale hoiatuse kinnitamist rakendub tegevus (hoiatus pakub ka
mittekinnitamist, mille järgselt tegevust ei teostata);
2.6.1.9. Muuta toote/teenuse koguseid (sarnaselt olemasoleva funktsionaalsusega,
mida on kirjeldatud pt I p 9 joonis 1.4.) – toote kogus muutub, kuid see ei tekita
lisaridu nii nagu pakkuja poolt koguse muutmisel;
2.6.1.10. ühe- või mitme pakkujaga lepingu korral kui valitud on põhitoode, lisada
lisatooteid, mille staatuseks on „Edastatud pakkujale“.
2.6.2. Kui toode/teenus on märgitud, kas põhitooteks/teenuseks või lisatooteks/-teenuseks,
kehtib kustutamisele erisus. Kui kustutada põhitoode, kustuvad ka lisatooted, kuna
lisatooteid eraldi tellida ei saa. Kui kustutada lisatoode, jääb alles põhitoode.
2.6.3. Põhitoote valikul valib süsteem automaatselt ka lisatooted. Pakkujal on võimalik
lisatooteid eraldi mittevalituks määrata.
2.6.4. Tooted/teenused, mida pakkuja või kinnitaja on kustutanud, ei ole võimalik tellimuse
koostaja poolt taasavada.
2.6.5. Toote/teenuse asendamine või asenduse tagasi lükkamine - Tooted/teenused, mis on
asendamisel või asendatud, kuvatakse sarnaselt hankija Lepingu detailvaates olevale
asendusele (vt I pt p 10 joonis 1.5). Asendamisel jääb „Asendamisel“ staatuses
toode/teenus „Töös olevad tooted ja teenused“ vaatesse ning „Asendatav“ toode/teenus
„Muudatuste ajalugu“ vaatesse sarnaselt lepingu detailvaates asendamisega (joonis
1.7.).
2.6.5.1. Tellimuse koostaja peab iga toote/teenuse asendamiseks avama selle
andmed ning tegevustena valima kas:
2.6.5.1.1. Asenduse kinnitama koos kommentaariga, mille järgselt asendub „Töös
olevad tooted ja teenused“ toodete/teenuste nimekirjas „Asendatav“
toode/teenus „Asendamisel“ toote/teenusega, saades uueks staatuseks
„Asendatud“
31
2.6.5.1.2. Asenduse mitte kinnitama, lisades kommentaari, mille järgselt liiguvad
nii „Asendatav“ kui „Asendamisel“ toote/teenus tellimusest „Muudatuste
ajalugu“ vaatesse sarnaselt lepingute detailvaatega (vt joonis 1.7.)
2.6.6. Toote/teenuse koguse kinnitamine või tagasi lükkamine - Tooted/teenused, mille kogust
muudetakse, kuvatakse sarnaselt hankija Lepingu detailvaates olevale asendusele (vt
joonis 1.5.), erandiks on see, et ei teki eraldi tootekoodiga uut toodet/teenust.
2.6.6.1. Muudatuse kinnitamisel jääb toode/teenus, mille kogust muudeti, „Töösse
võetav“ staatuses „Töös olevad tooted ja teenused“ vaatesse ning toode/teenus
dubleeritakse lisaks staatusesse „Täitmise ootel“ ja/või „Kustutatud“ staatuses
vastavalt „Täitmise ootel olevad tooted ja teenused“ või „Kustutatud tooted ja
teenused“ vaatesse olenevalt pakkuja poolsetest määratlustest pt VII p 2.4.1.3;
2.6.6.2. Tagasi lükkamisel liigub toode/teenus „Kustutatud tooted ja teenused“
vaatesse ning tootel/teenusel on näha kõik read (2-3 rida vastavalt pakkuja poolt
sisestatule).
2.6.7. Lisatoote lisamisel tellimusel avades põhitoote/-teenuse detailvaate, on tellimuse
koostajal võimalik valida sellest vaatest „Lisatoote/-teenuse lisamine“. Seda valides
avatakse hankija vaates „Tooted/teenused“ vaheleht konkreetse põhitoote/-teenusega.
Kasutaja saab selles vaates ära märkida ainult lisatooteid/-teenuseid, mis ei ole juba
tellimuses. Nimetatud valiku võimaldamine on erinev hankija toodete/teenuste põhi- ja
lisatoodete valikule olemasolevas funktsionaalsuses (kus saab valida lisatoote/-
teenuseid ainult juhul, kui valitud on ka põhitoode/-teenus). Nimetatud vaates on olemas
ostukorvi lisamise nupu asemel „Lisa tellimusse“ ning peale lisatoodete/-teenuste valikut
ja vastavat valiku kinnitamist liigub lisatoode/-teenus põhitoote või teenusele lisaks
sarnaselt olemasolevate põhitoodete/-teenustega.
2.6.8. Tellimuse teostajal on võimalik teostatud toiminguid tagasi võtta enne kui edastab
tellimuse järgmisesse staatusesse (kinnitab või kustutab), nt kustutatud toode on
võimalik tagasi „kinnitamise ootel“ olevaks staatuseks määrata.
2.6.8.1. Toodete/teenuste staatused ei ole sõltuvuses tellimuse staatuse
muutumisega ehk need ei muutu peale tellimuse liikumist järgmisesse etappi.
2.6.9. Tellimuste osaliseks menetlemiseks „TAGASTATUD_HANKIJALE“ staatuses saab
kasutada e-kataloogis olemasolevaid funktsionaalsusi:
2.6.9.1. toodete/teenuste ära märkimisega sarnaselt pt I punktis 8 esitatud ostukorvi
loogikale (iga toote/teenuse rea ees asub kast, mille osas pakkuja saab märkida
kas tellimus läheb töösse või mitte ning lisada iga toote/teenuse juurde
kommentaari. Vaikimisi on kõik tooted valitud töösse minevaks).
2.6.9.2. asendustoote/-teenuse menetlemine iga toote/teenuse real sarnaselt pt I
punktis 10. esitatud ühe ja mitme pakkujaga lepingute asendustoote/-teenuse
funktsionaalsusele.
2.6.9.3. toote/teenuse kustutamisega iga toote/teenuse juures eraldi sarnaselt pt I
punktis 9 nimetatud hetkel olemasolevale loogikale (vt joonist 1.4).
2.6.9.4. Toote/teenuse kommentaari lisamisega iga toote/teenuse juures eraldi
sarnaselt punktis 8 välja toodule (vt joonist 1.3).
2.6.9.5. Ära märgitud („linnutatud“) toodete/teenuste kustutamisega ning „Töösse
võtmisega“ sarnaselt pt I punktis 5 esitatud joonisega hankija „Tooted/teenused“
vaates, kus kasutaja „linnutab“ tooted/teenused ja saab need korraga märkida
kustutatuks (joonis 1.1.).
2.6.10. Tellimuse koostaja poolt tellimuse osalise menetluse lõpetamine
2.6.10.1. Tellimuse koostaja peab tellimuse, kas kinnitama või kustutama
(olemasolevad funktsionaalsused).
32
2.6.10.2. Tellimuse kinnitamisel liigub osaliselt menetletud tellimus edasi, kas
pakkujale „EDASTATUD_PAKKUJALE“ staatusesse või e-kataloogi kasutaja
tellimuse puhul kinnitajale „KINNITAMISE_OOTEL“ staatusesse.
2.6.10.3. Peale kinnitamise nupule vajutust saab kinnitaja hoiatuse (olemasolev
funktsionaalsus), mis sisaldab lisamärget selle kohta, et tellimus on muudetud
(käesoleva hanke skoop). Tellimuse edasi liikumine järgmisesse staatusesse
toimub alles peale hoiatuse kinnitamist (olemasolev funktsionaalsus).
2.6.10.4. Tellimuse kinnitamisel peavad „Muutmisel olevad tooted ja teenused“ väli
olema tühi, st et tooted/teenused ei saa olla asendamisel või koguse muutmisel.
2.6.10.5. Tellimuse staatuses „EDASTATUD_PAKKUJALE“ ei ole kinnitajal võimalik
tellimuse sisu muuta, kuid on võimalik lisada kommentaare ja faile (olemasolev
funktsionaalsus).
2.6.10.6. E-kataloog edastab automaatse teavituse pakkujale või e-katlaoogi kasutaja
tellimuse puhul kinnitajale tellimuse staatuse liikumisest (olemasolev
funktsionaalsus). Tellimuse osalisel menetlemisel täiendatakse teavitust pakkujale
või kinnitajale infoga, et tellimus on muudetud.
2.7. Tellimus on „TÄITMISEL“ staatuses
Nii hankija kui pakkuja vaates on tellimus „Täitmisel“ vahelehel. Selles tellimuse staatuses
peab pakkuja tellimuse teostama, sh teostama toimingud toodete/teenustega, mida ta osalise
menetlusega märkis „Täitmise ootel“ staatusesse. Pakkuja poolt tellimuse teostamise järgselt
liigub tellimus „PAKKUJA_POOLT_TÄIDETUD“ staatusesse. Enne tellimuse lõpetamist on tal
võimalik tellimust osaliselt menetleda.
2.7.1. Pakkujal on nimetatud staatuses võimalik menetleda tellimust osaliselt, valides kas ühe
või mitu alljärgnevatest tegevustest:
2.7.1.1. Valides kas ükshaaval või kogumina toote/teenuse, mida saab märkida
„Töösse võetavad“ staatusesse ning mis liiguvad „Töös olevad tooted ja teenused“
vaatesse;
2.7.1.2. Lisada kommentaari iga toote/teenuse juurde;
2.7.1.3. Saates tellimuse tagasi „EDASTATUD_PAKKUJALE“ staatusesse ehk võttes
tagasi selle staatusesse, kus ta saab muuta tellimuse sisu. Nimetatud staatuse
muutmisel peab pakkuja lisama kohustuslikuna kommentaari ning nimetatud
tegevusest liigub teavitus tellimuse koostajale.
2.7.2. Pakkujal on võimalik teostatud toiminguid tagasi võtta enne kui edastab tellimuse
järgmisesse staatusesse.
2.7.3. Iga punktis 2.7.1.1. nimetatud tegevusega tekib „Töösolevad tooted ja teenused“ väljas
lisarida, kus kuvatakse tellimuse teise, kolmanda jne tarne maksumus kokku. Ehk kui
pakkuja on valinud ühe toote „Töösse võetavaks“, siis kuvatakse teise osa
maksumuseks ühe toote maksumus. Kui pakkuja valib järgmisena 3 toodet töösse
võetavaks, siis kuvatakse kolmanda osa maksumuseks kolme toote maksumus kokku.
2.7.4. Hankijal on nimetatud staatuses võimalik tellimuses ükshaaval või kogumina valida
tooted/teenused, mida saab märkida „Töösse võetavad“ staatusesse ning mis liiguvad
„Töös olevad tooted ja teenused“ vaatesse. Nimetatud funktsionaalsus on valik, kui
pakkuja on nimetatud toodete/teenuste osas teostanud omapoolselt toimingud ning
tooted/teenused on tarnitud, kuid jätnud e-kataloogis tellimuses märkimata ning hankijal
on vajalik lepingu andmete jaoks tellimus arhiveerida.
33
2.7.5. Tellimuste osaliseks menetlemiseks „TÄITMISEL“ staatuses saab kasutada e-kataloogis
olemasolevaid funktsionaalsusi:
2.7.5.1. toodete/teenuste ära märkimisega sarnaselt I osa punktis 8 esitatud ostukorvi
loogikale (iga toote/teenuse rea ees asub kast, mille osas pakkuja saab märkida
kas tellimus läheb töösse või mitte ning lisada iga toote/teenuse juurde
kommentaari. Vaikimisi on kõik tooted valitud töösse minevaks);
2.7.5.2. Toote/teenuse kommentaari lisamisega iga toote/teenuse juures eraldi
sarnaselt punktis I osa p 9 välja toodule (vt joonist 1.4).
2.7.6. Pakkuja poolt tellimuse osalise menetluse lõpetamine
2.7.6.1. Pakkuja peab tellimuse lõpetama, mille järgselt liigub tellimus staatusesse
„PAKKUJA_POOLT_TÄIDETUD“ (olemasolev funktsionaalsus).
2.7.6.2. Pakkuja saab tellimuse lõpetada olukorras, kus:
2.7.6.2.1. kõik „Täitmise ootel“ staatuses tooted/teenused on märgitud „Töösse
võetavad“ staatusesse;
2.7.6.2.2. kõik „Täitmise ootel“ staatuses tooted/teenused ei ole märgitud „Töösse
võetavad“ staatusesse, kuid lõpetamisel saab pakkuja vastava
teavituse/hoiatuse ning selle kinnitamisel muutuvad kõik „Täitmise ootel“
staatuses tooted „Täidetud“ staatusesse.
2.7.6.3. Tellimuse lõpetamiseks peavad kõik tooted/teenused olema kas
„Asendatud“, „Täitmisel“ või „Kustutatud“ staatuses (va p 2.7.6.2.2. olukorras)
2.7.6.4. Staatuses „PAKKUJA_POOLT_TÄIDETUD“ ei ole pakkujal võimalik tellimuse
sisu muuta, kuid on võimalik lisada kommentaare ja faile.
2.7.7. Selles staatuses saab pakkuja koostada saatelehte ja arvet (olemasolev
funktsionaalsus). Arvel ja saatelehel kajastatakse tooted/teenused „Asendatud“ ja
„Töösse võetavad“ staatustega ning nende kogumaksumus kokku (vahemaksumusi ei
kajastata).
2.8. Tellimus on „PAKKUJA_POOLT_TÄIDETUD“ staatuses.
Hankija ja pakkuja vaates on tellimus „Kõik“ vahelehel. Selles tellimuse staatuses enam
toote/teenusega toiminguid ei tehta ning pakkuja on märkinud tellimuse tema poolt teostatuks.
Pakkuja ja hankija saavad lisada tellimusele üldise kommentaare ja faile.
2.8.1. Selles staatuses saab pakkuja koostada saatelehte ja arvet (olemasolev
funktsionaalsus). Arvel ja saatelehel kajastatakse tooted/teenused „Asendatud/täidetud
ja „Täidetud“ staatustega
2.8.2. Pakkujal ning tellimuse koostajal või kinnitajal on nimetatud staatuses võimalik
määratleda garantii/kindlustusjuhtum, valides ükshaaval toote/teenuse, millele saab
lisada „Garantii“ staatusesse, lisades toote/teenuse juurde kommentaari (kohustuslik
väli);
2.8.3. Punktis 2.8.2. nimetatud tegevusega tekib „Garantii või kindlustusjuhtum“ väli, kus
kuvatakse „Garantii“ staatuses tooted ja teenused;
2.8.4. „Garantii“ staatuses tooteid/teenuseid nö tagasi võtta ei saa.
2.8.5. Garantii/kindlustusjuhtumi määratlemisel liigub vastav toimingust teavitus tellimuse
koostajale.
2.8.6. Tellimuste osaliseks menetlemiseks „PAKKUJA_POOLT_TÄIDETUD“staatuses saab
kasutada e-kataloogis olemasolevaid funktsionaalsusi:
2.8.6.1. Toote/teenuse kommentaari lisamisega iga toote/teenuse juures eraldi
sarnaselt punktis I osa p 9 välja toodule (vt joonist 1.4).
34
2.9. Tellimus on „ARHIVEERITUD“ staatuses.
Hankija ja pakkuja vaates on tellimus „Kõik“ vahelehel. Selles tellimuse staatuses enam
toiminguid ei tehta ning hankija on märkinud tellimuse tema poolt teostatuks. Peale
arhiveerimist liigub tellimuse info RHRi tellimusega seotud lepingu andmetesse. Küll aga
saavad pakkuja ja hankija lisada tellimusele üldise kommentaari ja faile.
2.9.1. Tellimusest peab RHRi liikuma tellimuse kogumaksumus (olemasolev funktsionaalsus),
mis ei tohi sisaldada „Kustutatud“ staatuses tooteid/teenuseid (käesoleva hanke skoop).
2.9.2. Selles staatuses saab pakkuja koostada saatelehte ja arvet (olemasolev
funktsionaalsus). Arvel ja saatelehel kajastatakse tooted/teenused „Asendatud/täidetud
ja „Täidetud“ staatustega ning nende kogumaksumus kokku (vahemaksumusi ei
kajastata).
2.9.3. Selles staatuses saab pakkuja koostada saatelehte ja arvet (olemasolev
funktsionaalsus). Arvel ja saatelehel kajastatakse tooted/teenused „Asendatud/täidetud
ja „Täidetud“ staatustega ning nende kogumaksumus kokku (vahemaksumusi ei
kajastata).
2.9.4. Pakkujal ning tellimuse koostajal või kinnitajal on nimetatud staatuses võimalik
määratleda garantii/kindlustusjuhtum, valides ükshaaval toote/teenuse, millele saab
lisada „Garantii“ staatusesse, lisades toote/teenuse juurde kommentaari (kohustuslik
väli);
2.9.5. Punktis 2.9.4. nimetatud tegevusega tekib „Garantii või kindlustusjuhtum“ väli, kus
kuvatakse „Garantii“ staatuses tooted ja teenused;
2.9.6. „Garantii“ staatuses tooteid/teenuseid nö tagasi võtta ei saa.
2.9.7. Garantii/kindlustusjuhtumi määratlemisel liigub vastav toimingust teavitus pakkujale.
2.9.8. Tellimuste osaliseks menetlemiseks „ARHIVEERITUD“ staatuses saab kasutada e-
kataloogis olemasolevaid funktsionaalsusi:
2.9.8.1. Toote/teenuse kommentaari lisamisega iga toote/teenuse juures eraldi
sarnaselt punktis I osa p 9 välja toodule (vt joonist 1.4).
LISAD
4-1. Liidestuse kirjeldus
4-2. Nõuded arendusele
4-3. Nõuded testimisele
4-4. Nõuded süsteemianalüüsile
4-5. Dokumentatsiooniplaan
4-6. Arenduse tavad ja töökorraldus
4-7. Front-end nõuded
/allkirjastatud digitaalselt/
Mehis Sihvart
35
Lisa 4-1
Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse „E-kataloogi lisaarendustööd" (241576)
Hanke alusdokumentide juurde
E-kataloogiga liidestuse kirjeldus
Sisukord
e-kataloogiga liidestuse kirjeldus ............................................................................................................ 1
I Toodete/teenuste import e-kataloogi................................................................................................... 1
1. Lühikirjeldus ................................................................................................................................ 1
2. IN Toote/teenuse andmed .......................................................................................................... 2
3. OUT .............................................................................................................................................. 3
4. Teenuse tehniline kirjeldus (JSON) .............................................................................................. 3
Näide ................................................................................................................................................... 4
5. Lühendite selgitused ................................................................................................................... 5
II Pakkujale esitatud tellimuste edastamine e-kataloogist...................................................................... 6
1. Lühikirjeldus ................................................................................................................................ 6
2. E-kataloogis tellimuse kohta olemasolevad andmed .................................................................. 6
3. Näidis saadetav JSON sõnum ...................................................................................................... 7
I Toodete/teenuste import e-kataloogi
1. Lühikirjeldus
E-Kataloog võimaldab süsteemselt vastu võtta pakkujate tooteid/teenuseid.
Toodete/teenuste import tuleb iga pakkuja jaoks E-kataloogis eraldi aktiveerida.
Aktiveerimiseks sisestatakse süsteemi kliendi parool ning edastatakse kliendile
testkeskkonna aadress. Selle vastu saab klient teha vajalikud arendused ning proovida
andmete edastamist E-kataloogi.
Unikaalsuse tagab iga toote/teenuse kohta Pakkuja piires „vendorProductCode“. Antud
välja järgi toimub insert loogika teenuses. Kui tootekood Pakkuja piires esineb, siis
E-kataloogi haldab Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Küsimuste korral ning liidestuse teostamiseks
palun ühendust võtta
[email protected]
toimub toote andmete asendamine. Kui sama koodiga toode on E-kataloogis käsitsi
kustutatud, siis lisatakse uus toode. Toote lõppemisel panna koguseks 0.
Vastu võetav toode/teenus sisestatakse otse pakkumusse, pakkumuse viitenumbri
(tenderRefNr) alusel.
Toodete/teenuste arv on piiratud parameetriga productImportLimit (näiteks 1000).
2. IN Toote/teenuse andmed
Väli Selgitus Kohustuslikkus / võimalikud väärtused
Süsteemi poolt
ID
täidetav väli
Kohustuslik määrata üks valik:
Määrab ära, kas
productType tegemist on toote või PRODUCT - toode
teenusega SERVICE - teenus
productCode Tootekood Kohustuslik.
Pakkuja süsteemis
vendorProductCode Unikaalne. Kohustuslik.
olev tootekood
productName Nimetus Kohustuslik.
productDescription Sisukirjeldus Kohustuslik.
PRODUCT korral kohustuslik
availableQuantity Kogus
SERVICE korral mittekohustuslik
Kohustuslik.
Võimalikud väärtused: 'C', 'CUM', 'D', 'EUR',
availableQuantityUnit
'EURH', 'H', 'K', 'KG', 'KM', 'L', 'M', 'M2', 'M3',
Ühik
'MWH', 'PC', 'PCT', 'S', 'T', 'Y']stringEnum:"C",
"CUM", "D", "H", "K", "KG", "KM", "L", "M",
"M2", "M3", "MWH", "PC", "PCT", "S", "T",
"Y"
Hind ühiku kohta Kohustuslik. Lubatud kuni 4 kohta peale koma.
unitPrice
ilma KM-ta Eraldajaks on punkt.
Käibemaksu määr
vatRate Kohustuslik.
%
Tarnetähtaeg
deliveryTimeInDays Mittekohustuslik.
(päevades)
Tarneviis
doorToDoor true/false
Ukselt uksele
selfPickup Tarneviis true/false
2
Ise järgi
Tarneviis
postalPackage true/false
Postipakk
PRODUCT
korral Toote/lao
warehouseLocation asukoht
Mittekohustuslik.
SERVICE
korral Teenuse
teostamise piirkond
Pakkumuse
tenderRefNr Kohustuslik.
viitenumber
cpvCode CPV kood Kohustuslik
true/false
active Toote staatus false korral eemaldatakse toode
rakendusest
Iga toote/teenuse kohta saab edastada URL-i piltidele või kirjeldavatele failidele
Määrab ära, kas PICTURE
fileType tegemist on pildi või FILE
failiga
fileName Nimetus
fileDescription Kirjeldus
fileUrl URL
3. OUT
HTTP code Reason
200 OK
400 Authorization failed
401 Import error
403 Product import limit exceeded
4. Teenuse tehniline kirjeldus (JSON)
JSONis olev tekst on tõusutundlik.
Import {
productImportList (Array[ProductImport], optional)
}
3
ProductImport {
availableQuantity (integer): Teenuse puhul ei ole kohustuslik.,
productType (string) = ['PRODUCT', 'SERVICE']stringEnum:"PRODUCT",
"SERVICE",
unitPrice (number ): Eraldajaks on punkt. Kuni 4 komakohta,
productName (string ),
productDescription (string),
productCode (string ),
vendorProductCode(string),
availableQuantityUnit (string) = ['C', 'CUM', 'D', 'EUR', 'EURH', 'H', 'K', 'KG', 'KM',
'L', 'M', 'M2', 'M3', 'MWH', 'PC', 'PCT', 'S', 'T', 'Y']stringEnum:"C",
"CUM", "D", "H", "K", "KG", "KM", "L", "M", "M2", "M3", "MWH", "PC", "PCT",
"S", "T", "Y",
vatRate (integer),
deliveryTimeInDays (integer ),
doorToDoor (boolean),
selfPickup (boolean ),
PostalPackage (boolean ),
warehouseLocation (stringl),
tenderRefNr (Array[string]),
cpvCode(string),
additionalFiles (Array[AdditionalFile] )
}
AdditionalFile {
fileType (string),
fileName (string ),
fileDescription (string ),
fileUrl (string)
}
Näide
{
"productImportList":[
{
"availableQuantity": 3,
"id": null,
"unitPrice": 10,
"productType": "PRODUCT",
"productName": "import",
"productDescription": "Product description",
"productCode": "imported10",
"vendorProductCode": "imported10"
"availableQuantityUnit": "C",
"vatRate": 20,
"deliveryTimeInDays": 10,
"doorToDoor": true,
"selfPickup": true,
4
"postalPackage": true,
"warehouseLocation": "string",
"tenderRefNr":["string","string"],
"cpvCode": "string",
"additionalFiles":[
{
"fileType": "PICTURE",
"fileName": "import08",
"fileDescription": "import08",
"fileUrl": "https://static.independent.co.uk/s3fs-
public/styles/article_small/public/thumbnails/image/2017
/09/12/11/naturo-monkey-selfie.jpg"
},
{
"fileType": "PICTURE",
"fileName": "import08",
"fileDescription": "import08",
"fileUrl":
"https://news.nationalgeographic.com/content/dam/news/
2016/10/08/drill-monkey-waq/drill-monkey-
01.ngsversion.1475926206479.adapt.1900.1.jpg"
}
]
}
]
}
5. Lühendite selgitused
Eesti
VALUE_CODE keeles Inglise keeles
C ehitustööd works
CUM jm running metre
D päeva days
H h hour
K komplekt set
KG kg kg
KM km km
L liiter litre
M kuud months
M2 m2 m2
M3 m3 m3
MWH MwH MwH
PC tk piece
PCT % percentage
S teenus service
5
T tonn ton
Y aastat years
II Pakkujale esitatud tellimuste edastamine e-
kataloogist
1. Lühikirjeldus
E-Kataloog võimaldab süsteemselt edastada konkreetsele pakkujale esitatud
tellimused pakkuja infosüsteemi.
Tellimuste edastamiseks on vaja E-Kataloogis kliendi profiilis määrata tellimuste
väljasaatmiseks URL. Antud URL’ile saadetakse POST päring E-Kataloogi serverist.
Tellimuste saatmine pakkuja infosüsteemi tuleb eraldi kliendi profiilis sisse lülitada.
2. E-kataloogis tellimuse kohta olemasolevad andmed
Väli Selgitus
id
orderNumber Tellimuse number
Tellimuse staatus. Pakkujale edastatakse tellimused, mille staatus e-
orderStatusEnum
kataloogis on EDASTATUD_PAKKUJALE.
agreementName Lepingu nimetus
vendorName Pakkuja nimi
shoppingCartNumber Ostukorvi number
Iga tellimuse rea kohta
id
deliveryAddress Tarneaadress
productCode Tootekood
price Hind
priceWithVAT Hind koos KM-ga
quantity Kogus
totalPrice Hind kokku
totalPriceWithVAT Hind kokku koos KM-ga
productName Toote/teenuse nimetus
commentOrder Kommentaar arvele
6
commentVendor Kommentaar tarnijale
orderComments Kommentaar tellimuse kohta
orderTotalSum Tellimuse summa kokku
orderTotalSumVat Tellimuse summa kokku koos KM-ga
3. Näidis saadetav JSON sõnum
{
"orderList":[
{
"id":"211",
"orderNumber":"63-211",
"orderStatusEnum":"EDASTATUD_PAKKUJALE",
"agreementName":"UC1 - leping- tavaline hange",
"vendorName":"Pakkuja",
"shoppingCartNumber":"63",
"orderLine":[
{
"id":"1336",
"deliveryAddress":"",
"productCode":"1234567",
"price":"25.0000",
"priceWithVAT":"30.0000",
"quantity":"1",
"totalPrice":"25.0000",
"totalPriceWithVAT":"30.0000",
"productName":"j toode 1",
"commentOrder":"",
"commentVendor":"",
}
],
"orderComments":[
],
"orderTotalSum":"25.0000",
"orderTotalSumVat":"30.0000",
"rejectedUserName":null,
"rejectedDTime":null,
"cancelUserName":null,
"cancelDTime":null,
7
"confirmedUserName":null,
"confirmedDTime":null,
"archieveUserName":null,
"archieveDTime":null,
"createdDtime":"20.01.2018"
}
]
}
/allkirjastatud digitaalselt/
Mehis Sihvart
8
Lisa 4-2
Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse „E-kataloogi lisaarendustööd" (241576)
Hanke alusdokumentide juurde
Nõuded arendustele v6.0
Võti Kokkuvõte Kirjeldus
Rakendus peab olema kirjutatud nii, et
see arvestab selle rakenduse poolt
töödeldavatele andmetele määratud
NA-3
ISKE klassi nõudeid. Aluseks tuleb
võtta hanke väljakuulutamise hetkel
kehtiv ISKE versioon.
Antud nõudes võib erandeid teha ainult juhul, kui on teisiti ette
nähtud seadusega või muul tellijaga kokku lepitud põhjendatud
juhul.
RIKis kasutatavad levinuimad vaba tarkvara litsentsid on EUPL,
GNU GPL, MIT. Valik sõltub vajadustest ja kohustustest.
Litsentside litsentsitingimustes sisalduvad nõuded, mida tuleb
litsentsi kasutamisel täita, on järgmised:
EUPLi puhul on nõutav mh:
1) autoriõiguse märge päises (EUPL © Euroopa Liit 2007,
2016, mille järel on märge „Litsentsitud EUPL alusel“);
2) lähtekoodi avalikustamine Euroopa Liidu joinup virtuaalses
varamus.
RIK põhimõte on arendada tarkvara GNU GPL puhul on nõutav mh:
avatult ja avaldada tarkvara vaba 1) autoriõiguse märge päises (Copyright © <aasta> <autori
litsentsiga. Avaliku sektori nimi>);
NA-4 kohustuseks on arendada tarkvara 2) litsentsitingimustes ette nähtud teavitus töö osas garantii
eelkõige avatult ja avaldada tarkvara välistamise kohta.
vaba litsentsiga vastavalt litsentsi
nõuetele. MIT puhul on nõutav mh:
1) autoriõiguse märge päises (Copyright © <aasta> <autori
nimi>) koos litsentsis ette nähtud teavitusega;
2) litsentsitingimustes ette nähtud teavitus töö osas garantii
välistuse kohta.
Täpsemalt tuleb nõuetega tutvuda lähtudes valitud litsentsitüübi
litsentsitingimustest.
Valitud litsentsi litsentsitingimused esitatakse ühel või mõlemal
alljärgnevatest viisidest:
1) LICENCE-fail peab olema repositooriumis avalikustatud
koos tarkvara koodiga;
2) litsentsitingimuste tekst iga faili päises;
3) lisades päisesse link asukohale, kus on võimalik
litsentsitingimustega tutvuda.
Rakendust peab saama ilma ümber
NA-8 programmeerimata liigutada erinevate Lahendus ei tohi olla sisse kompileeritud absoluutseid URL-e.
domeenide ja domeeni saitide vahel
1
Liideseid peab saama konfiguratsioonist välja lülitada. Väliste
liidestatud süsteemide tõrke korral ei tohi süsteem hanguda, vaid
Tõrkekindluse tagamiseks tuleb
peab väljastama mõistliku (võimalikult lühikese) aja jooksul
väliseid liidestusi kasutada nii vähe kui
ajakohase veateate. Võimalusel tuleb töökindluse tõstmiseks
NA-9 võimalik. Kui need on vajalikud, siis
kasutada asünkroonseid liideseid (ntäiteks Rahvastikuregistri,
peavad nad olema võimalikult
Maa-ameti infosüsteemi või Google analythicsk´i töötamast
tõrkekindlad.
lakkamisel peab süsteemi põhifunktsionaalsus,kui süsteemi
äriloogika seda võimaldab, tööle jääma).
Andmevahetus riigi infosüsteemi
kuuluvate andmekogudega ja riigi
infosüsteemi kuuluvate andmekogude Kui X-tee päringut teostab inimene, siis peab olema päringu
NA-10
vahel toimub läbi riigi infosüsteemi päises autentinud kasutaja andmed.
andmevahetuskihi (x-tee). Avaliku
teabe seaduse § 43 (9) lõige 5.
Rakenduse
konfiguratsiooniparameetrid tuleb ühte
Rakendus peab neid sealt ka kasutama (mitte kopeerima
kohta kokku tuua nii, et nende
parameetreid käivitamisel kolmandatesse kohtadesse).
NA-12 muutmisel ei peaks rakendust uuesti
Logimise seaded võivad olla rakenduse konfiguratsioonifailist
kokku kompileerima (nt ühte
eraldi ühes lisakonfiguratsioonifailis (näit Log4net).
tekstipõhisesse konfiguratsioonifaili,
andmebaasi tabelisse).
Failisüsteemi salvestamisel ei tohi ühte kausta tekkida üle 10000
Failid peab katalogiseerima
objekti (kaust või fail). Failistruktuur peab olema mõistlik (kaustu
NA-16 kokkulepitud tunnuste alusel (aasta,
ei tohi olla rohkem kui faile) ning ei tohi tekitada märgatavat
kuu, kuupäev).
jõudluskadu.
Kasutatav programmeerimise
NA-17
paradigma on objekt-orienteeritud.
Andmebaasis peab kasutama indekseid või muid meetmeid, et
Kõik välised võtmed (Foreign Key) nõuded jõudlusele oleksid täidetud ka tulevikus (1, 3, 5 või 10
NA-18
peavad olema indekseeritud. aasta pärast – vastavalt planeeritud kasutusajale). Väliseid
võtmeid tuleb kasutada ka ühest andmebaasist teisele viitamisel.
SQL päringute väljakutsumisel väljastpoolt andmebaasi, peab
kasutama päringumuutujaid, et vältida SQL vahemälu
Tuleb kasutada päringumuutujaid
NA-19 fragmentseerumist (When calling SQL code from outside the
(Parameter Binding).
database, Parameter Binding should be used to prevent SQL
cache fragmentation).
Kõigis andmebaasi tabelites peab
olema defineeritud üks tehniline
NA-20
primaarvõti ja selle nimetus peab
olema „ID“.
Sorteerimisreeglistik peab vastama Tõusutundlikkus peab olema välja lülitatud ning accent peab
NA-24
eesti keele tähestikule. olema sisse lülitatud. Näiteks: MS SQL puhul Estonian_CI_AS.
Konfiguratsiooniparameetrite nimed
peavad olema sisulised. Juhul kui see Näiteks : X-tee Turvaserver, mitte XTTS või viitenumber, mitte
NA-26
ei ole võimalik, peab kõrval olema vk_seb jne.
selgitus.
Rakendustes tohib kasutada vaid masinapõhiseid teenuseid, mis
lubavad kõrgkäideldavaid (klaster) lahendusi. Kõrgkäideldav
Kõik rakendused peavad töötama
NA-31 lahendus peab olema selline, mida saab samaaegselt käitada
kõrgkäideldavalt.
erinevates masinates. Kasutajasessioon ei tohi olla ühe klastri
üle põhine. Ei tohi kasutada sticky sessioneid.
Keskkonnapõhiseid muutujad peavad
NA-33 olema konfiguratsioonist Näiteks WSDL ei tohi sisaldada viiteid arendusserveritele.
seadistatavad.
Rakenduse äriloogika tuleb Andmebaas ei tohi sisaldada äriloogikat, mis muudab
NA-35 realiseerida eraldi andmebaasist andmetabelites olevaid ja sinna kirjutatavaid andmeid. Erandiks
sõltumatus rakenduskihis. on trigerid, mis tekitavad logi.
Uniform resource identifier (URI)
pikkus ei tohi ületada ühegi IS poolt
NA-38 Max uri < 2000.
toetatava brauseri maksimaalset
lubatud väärtust.
Eraldatud peavad olema teenused, kuhu pöörduvad kasutajad ja
need teenused, kuhu pöörduvad teised teenused ja serverid
Rakendus peab olema tehniliselt
(näiteks saidid). Avalikud liidesed tuleb selgelt eristada muudest
osadeks jaotatud (tükeldatud)
mitteavalikest, sisemistest, konfigureerimis jms liidestest. Kui
NA-42 vastavalt loogilisele jaotusele. Saadud
rakendusel on eraldi turvatasemega liidesed ametnikule ja
osised peavad olema eraldi
kodanikule, peab rakendus olema jaotatud kaheks eraldi
versioneeritavad ja paigaldatavad.
liidesekomponendiks ning nende mõlema poolt kasutatavaks
andmebaasiks.
Süsteem ei tohi võimaldada kasutajale
ligipääsu süsteemi toimimise
NA-44 informatsioonile, nagu failide
täisnimed (path), kutsepinud (stack
trace) jms.
Andmebaasis tuleb veerutüübiks
Näiteks, kui on tegemist kuupäevaga, siis date. Kasutada ei tohi
NA-48 määrata selleks sisuliselt sobivaim
varchar(max) andmetüüpi, kui see pole põhjendatud ja vajalik.
andmetüüp.
Rakendus peab väljastama oma
SOAP teenuste wsdl'e, REST teenustele n:swaggeri v. openapi
NA-49 masinliideste teenuste tehnilisi
formaadis kirjeldusi.
spetsifikatsioone.
Tuleb kasutada vaid RIK poolt ette
NA-52
antud captcha lahendust.
Rakendustevaheline suhtlus tuleb
NA-53 realiseerida läbi rest- või soap-vms Sobivad liideste formaadid lepitakse kokku projekti käigus.
veebiteenuste või message queue.
Serveris peab olema kirjeldatud,
NA-54 millistele HTTP meetoditele Mitte kirjeldatud meetoditele ei tohi vastata.
vastatakse.
Rakendusel peab olema CSP header.
NA-56 Erandid tuleb kirjeldada pigaldusjuhendis.
Vaikeväärtus on "self".
Kõik andmemuudatused peavad baasis säilima. Andmete
muutmisel andmeid ei kustutata, vaid tehakse uus kirje uute
andmetega. Vana kirjed muudetakse kehtetuks. Iga uus kirje
peab sisaldama vähemalt järgmist informatsiooni:
1) viide kirjele, mille ta kehtetuks muutis (kui on);
Kui andmebaasis olevate andmete 2) kasutaja, kes kirje lõi;
ISKE tervikluse klass on 2 või kõrgem, 3) kirje loomise aeg;
NA-60 tuleb kõik klass 2 infot sisaldavad 4) sessiooni-ID (kui on olemas).
andmebaasi kirjed ja tabelid
versioneerida.
Iga kehtetuks tunnistatud kirje peab sisaldama lisaks
vähemalt järgmist informatsiooni:
1) kasutaja, kes kirje kehtetuks tunnistas;
2) kirje kehtetuks tunnistamise aeg.
Schema muutmine ei ole rakenduse töö. Schema omanik ei tohi
olla rakenduse tööks kasutatav baasi kasutaja.
Andmebaasis olevate rakenduse
kontod peavad omama ainult
NA-62
minimaalselt rakenduse tööks Nõude täitmiseks vajalikud vahendid (skriptid) peavad kuuluma
vajalikke õiguseid. rakenduse juurde ja nende sisu peab olema kontrollitav.
Kontodele vajalikud õigused peavad olema kirjeldatud
rakenduse installatsioonijuhendis.
Rakenduse lõppkasutajatele peab
Rakendusepõhiseid kasutajarolle ei tohi defineerida ainult läbi
NA-63 olema võimalik jagada õigusi läbi
AD OU'de ja gruppide.
andmebaasis defineeritud rollide.
Ligipääs rakendusse ja andmetele
tohib olla vaid dokumenteeritud ning
NA-64 tellimuses kirjeldatud teid mööda ja
dokumenteeritud
autentimisprotseduure kasutades.
Veebirakendus peab probleemideta läbima OWASP ASVS
Rakenduse turvalisuse tagamiseks põhineva testi. Esmane väline turvatestimine tellitakse tellija
NA-79 (näiteks XSS, SQLInjection, jne) tuleb finantseeringul. Kui selle tulemusel leitakse arendaja poolsest
järgida OWASP-i parimaid praktikaid. tegevusest või tegevusetusest põhjustatud vigu, võib tellija
nõuda OWASP järeltestide kompenseerimist arendajalt.
Toodangukeskkonna rakendus ei tohi sisaldada osiseid, mis on
Arendus peab olema orienteeritud toodangu keskkonnas ebavajalikud või segavad (näiteks
NA-80
toodangukeskkonnas toimimiseks. mõeldud testimiseks testkeskkonnas, arendusabiks
arenduskeskkonnas jne).
Sümmeetrilise võtme turvamiseks tuleb kasutada asümmeetrilisi
Kui rakenduses on S3 salastatuse algoritme. Sertifikaati tuleb hoida nii, et see oleks kättesaadav
astmega andmeid, peavad need nii rakendusele, kuid mitte rakendusserveri administraatorile.
NA-85
transpordil kui ka salvestatult alati Sertifikaat peab olema vahetatav, st krüptograafia edasi
olema krüpteeritud kujul. arenedes peab olema võimalik kasutusele võtta tugevam
sertifikaat.
Kui rakendusse laaditakse faile
Faili nimes tuleb lubada vaid suur- ja väiketähti, numbreid, "_" ja
kasutaja poolt, peab need failid
"-" ning vaid ühte punkti järjest. Viirusetõrje lahenduse pakub
NA-89 valideerima (kontrollima faili tüüpi,
välja RIK infrastruktuuride osakond. Võimalusel tuleb teha tüübi
suurust). Failid peavad läbima
ja faili laiendi vastavuse kontroll.
viirusetõrje.
Kui rakendusse laetakse faile peab faili
nimi salvestamisel sisaldama random
NA-90
komponenti nii, et faili tee ei ole lihtsalt
ära arvatav.
Rakenduse kõik üleantavad versioonid Testplaan ja testitulemused tuleb edastada tellijale koos
NA-93 peavad enne tellijale üle andmist rakenduse üleandmisega. Nõuded testimisele RIK dokumendis
olema testitud. "Arendamise tavad ja töökorraldus".
Logi salvestatakse kasutaja tegevuse logisse. Logi peab
sisaldama (toodud järjekorras) millal tehti, kasutaja ID ja
isikukood (firma registrikood), kui võimalik kust tehti (seadme
Kui rakenduse ISKE tervikluse klass nimi, IP, sertifikaat), mis tegevused andmetega tehti ja kas
on 2 või 3 peab tagama tervikluse tegevus õnnestus. Kui võimalik siis päringu SQL lause. Logida
NA-97
klassiga 2 ja 3 andmete loomise, tuleb ka kasutajate tegevuste ebaõnnestumised (näiteks õiguste
muutmise ja kustutamise logimise. puudumise tõttu). Vastav logi peab asuma tegevuslogi
andmebaasi tabelis. Logimise konfiguratsioon peab olema
muudetav vaid uue rakenduse paketiga (deploy). Näiteks IOC
konteinerist konfigureeritav (late binding).
Süsteemi logid peavad asuma teistest logidest eraldi failis ja
andmebaasi süsteemi logide tabelis. Logi peab sisaldama
minimaalselt (toodud järjekorras) vea tekkimise aega, veakoodi,
Rakendus peab logima kõiki
veakirjeldust (stack trace, traceback vms), võimalusel kasutaja
NA-98 rakenduses tekkivaid tehnilisi vigu
andmeid (nimi, ID, IP ja URL), HTTP-, GET- ja POST-
süsteemi logisse.
parameetrid ja nende väärtusi. Kas logitakse baasi või faili või
mõlemasse peab olema rakendust uuesti kompileerimata
administraatori poolt muudetav.
Lähtekoodi kommentaarid peavad Nõuet ei arvestata arendustarkvara poolt automaatselt
kõigis lahenduse kihtides (rakenduse genereeritavate koodilõikude puhul. Samuti ei rakendata nõuet
NA-105
enda kood, andmebaas, jne) olema kolmandate osapoolte poolt toodetud lähtekoodile – nt: erinevad
kirjutatud eesti keeles. lahtise koodiga kooditükid jne.
Lähtekoodi kommentaarid peavad olema:
1. Põhjendatud. Kommenteerida ainult kommenteerimise
pärast pole vaja. Kood peab olema kirjutatud selliselt, et
see on loetav ka ilma kommentaarideta. Kommentaarid on
Rakenduse kood peab olema piisavalt
mõeldud keeruliste ja/või kohendamist ja/või edasist tööd
hästi kommenteeritud, et erialast
(viimaste juurde on tuleks märkida TODO) vajavate kohtade
NA-106 haridust omav tarkvaraarendaja on
jaoks.
võimeline süsteemile jätkuarendusi
2. Aktuaalsed - kommentaar ja kood peavad olema üksteisega
teostama.
vastavuses.
3. Selged ja üheselt mõistetavad.
4. Korrektselt kirjutatud - grammatika ja lauseehitus peavad
olema korrektsed.
Muutujate, tüüpide ja funktsioonide
nimed peavad olema sisulised ja
NA-107
andma selget informatsiooni nende
otstarbest.
Koodis kasutatavaid konstante ei tohi
väärtusena hardcodeda – need tuleb
NA-108
defineerida muutujatena ja kasutada
läbi nende.
Andmebaasi väljade pikkused tuleb Näiteks Oracle korral Nvarchar(2000) tähendab 2000 baiti mitte
NA-111
kirjeldada tähemärkides. tähemärki.
Kasutuses mitteolev kood tuleb
NA-118
rakenduse lähtekoodist kõrvaldada.
Andmebaasi tabelid ja väljad ning muu
kood (stored procid, funktsioonid,
triggerid, viewd, user defined data
NA-119
types ja sequencid) peab olema
kommenteeritud rakenduse koodiga
samadel alustel.
Mitte Dossier vaid Toimik, mitte Person vaid Isik.
Lähtekoodis defineeritud muutujate,
klasside/tabelite, meetodite jm. nimed
NA-120 peavad lahenduse kõigis kihtides NB! Nõuet ei arvestata arendustarkvara poolt automaatselt
(rakenduse enda kood, andmebaas genereeritavate koodilõikude puhul, mida ei ole vaja tõlkida.
jne) olema eesti keelsed. Samuti ei rakendata nõuet kolmandate osapoolte poolt toodetud
lähtekoodile.
Muu hulgas peab kontrollima, kas sisestatav väärtus vastab välja
tüübile ja/või etteantud valikväärtustele. Numbriväljale tohib
sisestada vaid numbreid, kuupäeva väljale kuupäeva,
elektronposti aadressi vilajale elektronposti aadressi,
valikväärtuste korral vaid lubatud valikväärtused jne.
Andmete sisestamisel (ka läbi masin-
masin liideste või veebiteenuste) peab
Kontrollima peab sisendi suurust. Olukorras, kus veebirakendus
NA-122 rakendus alati andmed valideerime.
peab töötlema potentsiaalselt ohtlikke andmeid (nt tähemärke,
Sobimatuid andmeid ei tohi olla
millel on rakendatava interpretaatorprogrammi jaoks tähendus)
võimalik sisestada.
ja filtreerimisfunktsiooni ei saa seega kasutada, tuleb need
andmed ära maskeerida, st muuta nende kuvamisvormingut.
Sisendi kontrolli ebaõnnestumise korral tuleb peatada sisendi
kasutamine ja kasutajat sellest teavitada.
Iga transaktsiooni juures tuleb
veenduda, et kasutajal on õigus neid
NA-123
vaadata või muuta (isiku õiguste, mitte
rolli õiguste kontroll)
Kasutaja poolt sisestatud andmed
NA-125 Kasutada tuleks võimalusel Blacklistingu asemel whitelistingut.
tuleb enne välja kuvamist filtreerida.
Kui rakendusel tekib päringu
töötlemisel tehniline viga, siis peab
NA-126 Näiteks: "Tekkis tehniline viga. Päringu ID: XXXXX".
vastama süsteemi-infot mittesisaldava
veateatega.
Kogu rakenduse dokumentatsioon Erandiks võivad olla tellijaga kokkuleppel kolmanda osapoole
NA-127
peab olema kirjutatud eesti keeles. komponentide (mis pole kirjutatud tellija jaoks) dokumentatsioon.
Rakenduse dokumentatsioon peab
NA-128 vastama RIK dokumentatsiooniplaani
nõuetele.
Iga uue versiooniga peab alati välja
Release notes peab kajastama kõiki muudatusi eelmise ja uue
NA-129 tooma versiooni muudatuse
versiooni vahel.
kirjeldused (release notes).
Kõik rakenduse testimiseks,
koolituseks või implementeerimiseks
üle antavad tarkvarapaketid peavad
Arendajale antakse selleks õigused RIK-i koodihoidlas, kus ta
NA-130 olema versioneeritud vastavalt
peab hoidma oma PMA versioone.
dokumendile RIK Arendamise tavad ja
töökorraldus. Kasutama peab RIK-i
koodihoidlat.
Arendaja peab veenduma, et teeb Paralleelse arendamise puhul võetakse igal hommikul RIK
NA-131
muudatusi aktuaalsesse koodi. koodihoidlast viimane seis koodist.
Nii arendamisel kui ka
NA-133 hoolduslepingute korral kasutatakse Kui ei ole tellijaga kokku lepitud teisiti.
RIK vigadehalduse keskkonda.
Kui veebirakenduses või veebilehel on
Puhas link on inimloetav, tähendust omav, paraja pikkusega,
linke, mida kasutajad näevad või
NA-134 tekstiline (erandina lubatud numbrid ja märgid „/“, „.“, „-“ ja „_“) ja
millele nad saavad viidata, peavad
ajas püsiv. Veebisaidi igal kuval peab olema unikaalne link.
need olema puhtad lingid.
Kooste kirjelduste alusel valmiv
paigalduspakett tohib sisaldada ainult Näiteks: kompileeritavate keelte puhul ei tohi sisaldada
NA-135
minimaalse rakenduse käitamiseks lähtekoodi, kui see pole vajalik rakenduse käitamiseks.
vajamineva failikomplekti.
Kooste kirjelduste alusel valmivat Eelkõige ei tohi tekitada olukorda, kus rakenduse
NA-136 paigalduspaketti peab olema võimalik jooksutamiseks uues serveris, tuleb see tingimata just
liigutada erinevate serverite vahel. sealsamas kokku kompileerida.
Lähtekoodi kompileerimine peab
Selle nõude täitmise võimaldamiseks on RIK-is kasutusel
NA-137 olema teostatav ka Interneti ühenduse
sisemised tarkvarakomponentide repod.
puudumise korral.
Andmebaasi paigalduse skriptid ei tohi
NA-138 Administraator peab saama veenduda skriptide sisus.
olla kompileeritud.
/allkirjastatud digitaalselt/
Mehis Sihvart
Lisa 4-6.
Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse „E-kataloogi lisaarendustööd" (241576)
hanke alusdokumentide juurde
Arenduse tavad ja töökorraldus
Tellija jätab endale õiguse muuta raamlepingu alusel sõlmitavate hankelepingute tehnilises kirjelduses
kirjeldatud nõudeid. Pakkuja peab lähtuma hankelepingute täitmisel järgnevatest nõuetest, v.a juhul kui
tellija on hankelepingu tehnilises kirjelduses märkinud teisti.
Arendustööde teostamisel kohustub pakkuja lähtuma mittefunktsionaalsetest nõuetest.
1. Nõuded arenduste üleandmisele
Loodavad hanke tulemid antakse üle RIK-i koodirepositooriumi kaudu. Partneri meeskonnaliikmetele
luuakse RIK-i poolt ligipääs koodirepositooriumile lähtekoodide, andmebaasimuudatuste ning muude
tulemite või nende muudatuste üleandmiseks.
2. Commit
Arendamisel lisada commitide (lähtekoodi repositooriumisse lisamine) juurde kindlasti töökäsu nr, mille
alusel muudatus sisse viiakse ning lühisõnaline lühikirjeldus, mida muudatused sisaldavad. Commit
sõnumi alguses peab olema alati projekti nimi, mille raames commit tehakse ning kindlasti lisada info
selle kohta, et kes antud commiti teeb (isiku nimi).
Vigade parandamisel tuleb alati committimisel lisada ticketi number märkusena.
Muudatusi tuleb commitida vähemalt kord päevas.
Enne commiti peab kood/teostatud töö/tulem olema:
1) Iseendaga kooskõlas (pole vastuolusid, katkiseid mooduleid, iseendaga vastuolus
funktsionaalsust);
2) Üldharu/muu haru tulemiga kooskõlas (üldharus olemasolev pole peale commiti katki);
3) Edaspidi mugavalt kasutatav ja mõistetav, ehk sellel on olemas oma enda sisseehitatud testid,
mis peale järgnevaid võimalikke arendusi/commite/tegevusi näitaks, kas see konkreetne
funktsionaalsuse osa on endiselt korras, või läks katki ja tuleb korrastada.
Commititav kood/teostatud töö/tulem peab olema piisavalt testitud ja pakkuja poolt testidega kaetud,
kasutades selleks:
a) Unittest’e,
b) Systemtest’e
c) Manuaalseid teste
3. Tagimine
Versiooni üleandmiseks tuleb sellest koostada tag. Tagi number peab ühtima versiooni numbriga, mida
üle antakse, kuid tagi nimi peab alati algama projekti lühendiga. Tagi alla tuleb siduda kõikide
arhitektuuriliste komponentide (rakendus, andmebaasiscriptid, x-tee adapter jne) ning muudetud või
loodud dokumentatsiooni commitid.
Versiooni numbrid peavad olema vähemalt kolmekohalised (X.Y.Z, milles X- põhiversioon, Y - üleantav
versioon, Z paranduse number). Vajadusel võib kokku leppida teistsuguses numeratsioonis.
http://tortoisesvn.net/docs/release/TortoiseSVN_en/tsvn-dug-branchtag.html#tsvn-dug-branch-1
Iga tagiga (uue versiooniga) peab kaasnema versiooni kirjeldus (mis taskid, mis ticketid, mis
baasiscriptid, mis juhendeid täiendati jne), mis tuleb paigutada dokumentatsiooni alla.
4. Dokumentatsioon
Dokumentatsiooni tuleb hoida trunk/doc/ kaustas. Alampuud lepitakse eraldi kokku.
5. Baasiscriptid
Andmebaas ning selle muudatused tuleb alati üle anda loovate, muutvate, täiendavate jne skriptidena
ning neid tuleb alati hoida trunk/baas/ kaustas.
Andmebaasiscriptide failinimed peavad olema kujul:
YYYYMMDDHHMM_prefiks+Järjekorranr.sql ehk 201105131430_KR0003.sql kus prefiks on
süsteemi lühend.
6. Pakkuja poolne testimine
Partner peab lisaks kasutuslugude funktsionaalsele testimisele teostatava arenduse/töö/tulemi
commitimisel ja üleandmisel ise tõestatavalt veendunud olema, et nende arendus/töö/tulem teeb seda,
mis on nõutud ning samaaegselt ei riku/lõhu juba olemasolevat muud arendust/tööd/tulemit.
Iga kirjutatud koodiüksuse kohta peaks olemas olema ka vastav test, mis kindlustab, et loodu toimib ja
seda ka eriolukordades. Samuti on testid abiks juba olemasolevate komponentide muutmisel,
indikeerides koheselt võimaliku probleemolukorra.
Arendatav funktsionaalsus peab olema kaetud:
1. Unittestidega
2. Süsteemitestidega
3. Manuaalsete testidega
Igal commitimisel ning üleandmisega peab edukalt:
1. käivitama kõik Unittestid ning selle dokumenteerima.
2. käivitama kõik süsteemitestid ning selle dokumenteerima
3. käivitama kõik manuaalsed testid ning selle dokumenteerima
4. dokumenteerima, mis test data't kasutati, mis keskkondi kasutati, jne.
6.1 Unit-testid e. Moodultestid
Moodultestid testivad ÜHTE klassi isoleeritult teistest klassidest ja ressurssidest (andmebaas).
Ideaalis peaks igal iseseival klassil olema oma moodultest, mis kataks selle funktsionaalust täielikult.
Kuna klassid kasutavad teineteist, moodustuvad niiöelda kobarad, siis moodultesti ideoloogiaga see
hästi kokku ei sobi. Selleks, et saaks testida tõesti vaid konkreetse ühe klassi funktsionaalsust, on
kasutusel mock-objektid(väline komponent Rhino Mocks).
6.2 Süsteemitestid
Süsteemitestid testivad süsteemi kasutaja vaatenurgast, eesmärgiks on kontrollida süsteemi vastavust
kasutaja nõudmistele.
Süsteemitestid jagunevad omakorda kaheks:
1. Funktsionaalsuse testid - üldjuhul koostatakse konkreetse teenuse klassi süsteemitestid sellises
2
mahus, et kaetud oleksid selle kõik erinevad meetodid ning lisaks äriloogiliselt olulisemad
stsenaariumid.
2. Mittefunktsionaalsete aspektide testid - näiteks jõudluse testimiseks.
6.3 Üldised nõuded testide kirjutamisel
Nagu eelnevalt sai kirjeldatud, on testid liigendatud oma olemuse järgi. Testi sisu ja iseloom varieerub
olenevalt selle kategooriale (nt. [Test, Category("Bug")] – testis kirjeldatakse kindel veaolukord ning
kontrollitakse selle põhjal vea olemasolu. testi andmed on antud veaolukorra järgi koostatud ja
spetsiifilised). Küll aga on kujunenud kindlad head tavad, mida tuleb kõigi testide kirjutamisel järgida –
koodieetikat, testide liigendamist, testide automatiseeritust (st. teste peab saama käivitada skriptidega
projektiväliselt nt. kategooria alusel iga-öiselt) ning testide autonoomsust (testid peavad võimalikult hästi
taluma ET muudatusi).
6.4 Koodieetika ja struktuur testide kirjutamisel
Testkood peaks olema liigendatud ja selgelt loetav:
1. Defineerida testis projekti erinevate osade kasutus (nt. using System;);
2. Iga testklass tuleb deklareerida [TestFixture]-raamistikus ning olenevalt testi iseloomust
nimetada kujul Bug1234Test (kindlat viga #1234 kirjeldav Bug-test), Ticket1234Test (uuendust
#1234 kontrolliv test) või TestiKirjutajaEesnimi_TeenuseNimiTest (teenuse spetsiifiline
süvatest);
3. Testis olevad privaatsed klassimuutujad on tava kohaselt kujul _muutujaNimi, näiteks
private Menetlus _menetlus;
4. Kaitstud ja avalikud muutujad on kujul muutujaNimi või MuutujaNimi;
5. Vajalik uute klassiobjektide initsialiseerimine (nt. liidesed) toimub meetodis SetUp(). Näiteks:
[SetUp]
public void SetUp()
{
_liides = new Liides();
}
6. Iga uus testcase tuleb kirjutada raamistiku sisse kujul
[Test, Category("Kategooria")]
ning testi enda nimetus tuleneb testi tüübist:
a) Bug-testide ja uuendusi kontrollivate testide korral nimetus, mis kirjeldab võimalikult
hästi ja konkreetselt kontrollitavat objekti/olukorda .
b) Teenusepõhiste süvatestide puhul esiteks test, mis kontrollib, et teenust saaks nii
minimaalsete kui ka maksimaalsete andmetega kinnitada, nimetusega A_SetUp()
7. Testandmed võiksid olla võimalikult reaalse elu lähedased ja loogilised, st. ei tohiks tekitada
uut objekti klassist Helikopter kujul _a, vaid kujul _helikopter.
8. Iga äridokumendis olev nõue või tingimus tuleb testida eraldi testcase’i all, olenemata sellest
kas kontrolliks on üks või rohkem ridu koodi. Kui teha äriloogiline kontroll vaid ühe testi all, siis
ei kajasta see teenuse tervist – st. kui esimene kontroll annab veateate, siis ülejäänuteni test
ei jõua. Selle vältimiseks on testid ärinõuete kaupa eraldi kirjutatud.
6.5 Autonoomsus
Testid peavad taluma pisemaid koodi muudatusi (neid, millega ei kaasne DTO või andmemudeli
muutused).
6.6 Automatiseeritus
3
Kõiki teste peab saama käivitada näiteks projektiväliselt skripti abil. Selleks peavad testid olema õigesti
kategoriseeritud.
4