dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Registrite ja Infosüsteemide Keskus
ÜldkäskkiriAvalik

RH 241576 alusdokumentide kinnitamise KK, e-kataloog

Registrite ja Infosüsteemide Keskus · 5. oktoober 2021
Viit
162
Registreeritud
5. oktoober 2021
Dokumendi liik
Üldkäskkiri
Funktsioon
18 Muud infosüsteemid
Sari
18-41 E-kataloogi lisaarendused kasutusmugavuse parendamiseks
Toimik
18-41-2
Vastutaja
Katrina Kõivsaar (Registrite ja Infosüsteemide Keskus, Üldosakond)

Failid

  • 📎162 05.10.2021 Üldkäskkiri.asice6472 KB

Sisu (failidest)

1 / 15 HANKEPASS Hankepass ehk Euroopa ühtne hankedokument (ESPD) on ettevõtja enda kinnitus, mis on esialgne tõend ametiasutuste või kolmandate isikute poolt väljastatavate tõendite asemel. Käesolev PDF vormingus registri poolt koostatud dokument on selgitava iseloomuga ja sisaldab hankija sätestatud tingimusi, ettevõtjalt oodatavate vastuste vormingu vaadet ja registri poolt lisatud viiteid RHS-ile. Käesolev dokument ei ole ette nähtud täitmiseks vaid tingimustega tutvumiseks. Ettevõtja täidab hankepassi elektrooniliselt infosüsteemis või ESPD teenuses. I OSA: HANKE JA HANKIJAGA SEOTUD TEAVE Teave avaldamise kohta Teate number ELTs: - ELT URL: Riigi ametlik teataja: 241576 Kui Euroopa Liidu Teatajas hankekuulutust avaldatud ei ole või kui selle avaldamist ei nõuta, peab avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija ise teabe esitama, et hankemenetlust saaks üheselt identifitseerida (nt viide siseriikliku avaldamise kohta). Hankija andmed Ametlik nimi: Registrite ja Infosüsteemide Keskus (70000310) Riik: Eesti Hankija aadress: Lubja tn 4 Hankija veebiaadress: http://www.rik.ee/ E-posti aadress: [email protected] Koostatud 01.10.2021 12:15:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3694816/general-info 2 / 15 Teave hankemenetluse kohta Hanke menetlusliik: Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus Pealkiri: E-kataloogi lisaarendustööd Lühikirjeldus: Hanke eesmärgiks on täiendada olemasolevat e-kataloogi lisafunktsionaalsuste arendamise ning elastic search mooduli kasutuselevõtuga. Tegemist on Struktuurfondi poolt rahastatava projektiga „E- kataloogi lisaarendused kasutusmugavuse parandamiseks“ (2014-2020.12.03.20-0817)“, mistõttu hankelepingu sõlmimise tähtaeg on sõltuvuses projekti täistaotluse rahuldamisest rakendusüksuse poolt ning hankijal on õigus tunnistada hankemenetlus kehtetuks juhul, kui rakendusüksus ei rahulda täistaotlust. Infotund toimub 08.10.2021 kell 14:00 Registrite ja Infosüsteemide Keskuse Infotunnis osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine vähemalt 1 tööpäev enne, aadressil [email protected] Avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija poolt toimikule antud viitenumber (kui on asjakohane): 241576 Hanke liik: Asjad Hanke CPV-d: 48900000-7 Mitmesugused tarkvarapaketid ja arvutisüsteemid Koostatud 01.10.2021 12:15:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3694816/general-info 3 / 15 II OSA: ETTEVÕTJAGA SEOTUD TEAVE A: Teave ettevõtja kohta Nimi: Registrikood: Riik: Aadress: Üldine veebileht: Kontaktisikud: Kontaktide e-posti aadressid: Kontaktide telefoninumbrid: Ettevõtte suurus: Töötajate arv: Käive: Valuuta: Finantsalase võimekuse kirjeldus: Tehnilise võimekuse kirjeldus: Teostatud tööde kirjeldus: Ettevõtja tegevusvaldkond: Koostatud 01.10.2021 12:15:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3694816/general-info 4 / 15 ETTEVÕTJA ON KAITSTUD TÖÖKOHT Ainult reserveeritud hangete puhul: kas ettevõtja puhul on tegemist kaitstud töökohaga, sotsiaalse ettevõttega või ta täidab lepingut kaitstud tööhõive programmide raames? Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Milline on puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate osakaal? 3. Kui seda on nõutud, täpsustage, millisesse puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate kategooriasse või kategooriatesse asjaomased töötajad kuuluvad? 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 5. URL 6. Kood 7. Väljaandja ETTEVÕTJA ON KANTUD TUNNUSTATUD ETTEVÕTJATE AMETLIKKU NIMEKIRJA Kui see on asjakohane, siis kas ettevõtja on kantud tunnustatud ettevõtjate ametlikku nimekirja või kas tal on olemas samaväärne tõend (nt riikliku (eel)kvalifitseerimissüsteemi alusel)? Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. a) Vajaduse korral märkige asjakohane registreerimis- või sertifitseerimisnumber: 3. c) Viited, millele registreerimine või sertifitseerimine tugineb ja vajaduse korral ametlikus nimekirjas omistatud klassifikatsioon: 4. d) Kas registreerimine või sertifitseerimine hõlmab kõiki nõutud valikukriteeriume? 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja HANKEMENETLUSES KOOS OSALEVAD ETTEVÕTJAD Kas ettevõtja osaleb hankemenetluses koos teistega? Küsimused ettevõtjale: 1. Ettevõtja nimi 2. Ettevõtja ID 3. Ettevõtja roll 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 5. URL 6. Kood 7. Väljaandja TEAVE TEISTE ÜKSUSTE SUUTLIKKUSELE TOETUMISE KOHTA Kas ettevõtja toetub teiste üksuste suutlikkusele, et täita esitatud valikukriteeriumid ning eeskirjad (kui neid on)? Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Ettevõtja nimi 3. Ettevõtja ID 4. Ettevõtja roll 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja Koostatud 01.10.2021 12:15:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3694816/general-info 5 / 15 TEAVE NENDE ALLHANKIJATE KOHTA, KELLE NÄITAJATELE ETTEVÕTJA EI TUGINE Kas ettevõtja kavatseb sõlmida lepingu mis tahes osa kohta allhanke kolmanda isikuga? Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Ettevõtja nimi 3. Ettevõtja ID 4. Ettevõtja roll 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja HANKE OSAD Hanke osad, mille kohta ettevõtja soovib pakkumuse esitada Küsimused ettevõtjale: 1. Hanke osa number 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 3. URL 4. Kood 5. Väljaandja ETTEVÕTJA KINNITUSED MAKSUDE TASUMISE KOHTA Kas ettevõtja saab esitada tõendi sotsiaalkindlustusmaksete ja maksude tasumise kohta või esitada teabe, mis võimaldaks avaliku sektori hankijal või võrgustiku sektori hankijal saada sellise teabe otse ükskõik millise liikmesriigi tasuta andmebaasist? Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 3. URL 4. Kood 5. Väljaandja B: Teave ettevõtja esindajate kohta Eesnimi: Perekonnanimi: Sünniaeg: Sünnikoht: Aadress: Linn/vald: Postiindeks: Riik: E-post: Telefon: Vajaduse korral esitage üksikasjalik teave esindamise kohta (selle vormid, ulatus, eesmärk, ...): Koostatud 01.10.2021 12:15:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3694816/general-info 6 / 15 III OSA: KÕRVALDAMISE ALUSED A: Kõrvalejätmise alused seoses kriminaalasjas tehtud süüdimõistva otsusega OSALEMINE KURITEGELIKUS ORGANISATSIOONIS Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud kuritegelikus organisatsioonis osalemise eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud kuritegelikus ühenduses osalemise eest“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1). Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) KORRUPTSIOON Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud korruptsiooni eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? See kõrvalejätmise alus hõlmab ka korruptsiooni avaliku sektori hankija (võrgustiku sektori hankija) või ettevõtja riigi õiguses sätestatud määratluses. Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud aususe kohustuse rikkumise või korruptiivse teo eest“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1). Kehtib: Kogu hanke kohta Koostatud 01.10.2021 12:15:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3694816/general-info 7 / 15 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) PETTUS Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud kelmuse eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud kelmuse eest“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1). Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) TERRORIAKTI TOIMEPANEK VÕI TERRORISTLIKU TEGEVUSEGA SEOTUD ÕIGUSRIKKUMISED Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud terroriakti toimepaneku või terroristliku tegevusega seotud õigusrikkumiste eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? Viide seadusele: Koostatud 01.10.2021 12:15:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3694816/general-info 8 / 15 RHS § 95 lg 1 p 1 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud terroriakti toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle katse eest“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1). Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) RAHAPESU VÕI TERRORISMI RAHASTAMINE Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud rahapesu või terrorismi rahastamise eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise eest“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1). Kehtib: Kogu hanke kohta Koostatud 01.10.2021 12:15:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3694816/general-info 9 / 15 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) LASTE TÖÖJÕU KASUTAMINE JA MUUD INIMKAUBANDUSE VORMID Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud laste tööjõu kasutamise või muude inimkaubanduse vormide eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 3 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud laste tööjõu ebaseadusliku kasutamise või inimkaubandusega seotud teo eest“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1). Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) B: Kõrvalejätmise alused seoses maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega MAKSUDE TASUMINE Kas ettevõtja on rikkunud oma maksude tasumise kohustusi nii asukohariigis kui ka avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb asukohariigist? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 4 „kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg Koostatud 01.10.2021 12:15:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3694816/general-info 10 / 15 maksukorralduse seaduse tähenduses või maksuvõlg /…/ tema asukohariigi õigusaktide kohaselt“ Kehtib: Kogu hanke kohta Tingimuse kirjeldus: Piirmäär: 0 Valuuta: EUR Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul,kui maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide kohaselt. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Asjaomane riik või liikmesriik (Riigikood) 3. Asjaomane summa (Summa) 4. Valuuta (Vääring) 5. Kas see kohustuste rikkumine on tuvastatud muude vahenditega kui kohtu- või haldusotsusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. Kirjeldage kasutatud vahendeid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 7. Kui kohustuste rikkumine tuvastati kohtu- või haldusotsusega, märkige, kas see otsus on lõplik ja siduv. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 8. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 9. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 10. Kas ettevõtja on täitnud oma kohustused tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega või siduva kokkuleppe sõlmimisega tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas vajaduse korral kogunenud intresside ja viiviste tasumise kohta? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 11. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 13. URL (Url) 14. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) SOTSIAALKINDLUSTUSMAKSETE TASUMINE Kas ettevõtja on rikkunud oma sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustusi nii asukohariigis kui ka avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb asukohariigist? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 4 „kellel on riikliku /…/ makse /…/ maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või sotsiaalkindlustusemaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt Kehtib: Kogu hanke kohta Koostatud 01.10.2021 12:15:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3694816/general-info 11 / 15 Tingimuse kirjeldus: Piirmäär: 0 Valuuta: EUR Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul,kui maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide kohaselt. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Asjaomane riik või liikmesriik (Riigikood) 3. Asjaomane summa (Summa) 4. Valuuta (Vääring) 5. Kas see kohustuste rikkumine on tuvastatud muude vahenditega kui kohtu- või haldusotsusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. Kirjeldage kasutatud vahendeid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 7. Kui kohustuste rikkumine tuvastati kohtu- või haldusotsusega, märkige, kas see otsus on lõplik ja siduv. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 8. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 9. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 10. Kas ettevõtja on täitnud oma kohustused tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega või siduva kokkuleppe sõlmimisega tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas vajaduse korral kogunenud intresside ja viiviste tasumise kohta? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 11. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 13. URL (Url) 14. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) D: Ainult siseriiklikest õigusaktidest tulenevad kõrvalejätmise alused AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE ALUSED: SEADUSLIKU ALUSETA VIIBIVALE VÄLISMAALASELE TÖÖTAMISE VÕIMALDAMISE EEST Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 2 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 2 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku või asjaomase riigihankega seotud lepingulist esindajat on karistatud riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise või välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, sealhulgas seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise eest“ . Kohustuslik kõrvaldamise alus. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb ja ettevõtja soovib esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks, tuleb tõendid esitada avatud hankemenetluses koos pakkumusega, teistes hankemenetlustes koos taotlusega. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega (RHS § 97 lg 1). Kehtib: Kogu hanke kohta Koostatud 01.10.2021 12:15:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3694816/general-info 12 / 15 Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE ALUSED: RAHVUSVAHELISE SANKTSIOONI SUBJEKT Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 5 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi? Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 5 „kes on rahvusvahelise sanktsiooni subjekt rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses“. Päring veebilehelt https://www.politsei.ee/et/rahapesu Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) IV OSA: KVALIFITSEERIMISTINGIMUSED A: Sobivus KUULUMINE ÄRIREGISTRISSE Ettevõtja on kantud mõnda tema asukohaliikmesriigi äriregistrisse kooskõlas direktiivi 2014/24/ EL lisaga XI; teatavate liikmesriikide ettevõtjatelt võidakse nõuda muude kõnealuses lisas sätestatud nõuete täitmist. Viide seadusele: RHS § 99 lg 1 „pakkuja või taotleja asukohariigi õigusaktide kohaselt tuleb ettevõtja kanda äriregistrisse“ RHS § 99 lg 2 „hankija võib nõuda registreeringut tõendava asjakohase tõendi esitamist“ Tingimuse selgitus: Pakkuja peab olema registreeritud oma asukohariigi äriregiregistris või peab olema talle väljastatud vastav tegevusluba või peab ta kuuluma vastavasse organisatsiooni, kui see on nõutud tema asukohariigi õigusaktide kohaselt. Pakkuja, kelle asukohariigiks on Eesti Vabariik, peab olema registreeritud Eesti äriregistris. Pakkuja esitab kinnituse hankepassis. RHS § 95 lg 4 p 9: Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed või § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata. Hankepassi esitamine on kohustuslik kõigile pakkujatele, kaasa arvatud ühispakkujad ning alltöövõtjad, kelle majandus-ja/või finantsnäitajatele ja/või kutsealasele suutlikkusele tuginetakse. Kehtib: Kogu hanke kohta Koostatud 01.10.2021 12:15:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3694816/general-info 13 / 15 Tingimuse kirjeldus: Registri nimi: Äriregister Veebiaadress (URL): https://ariregister.rik.ee/ Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Registreerimise number (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 3. Põhjused, miks ei kuulu nõutud registrisse (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) B: Majanduslik ja finantsseisund ÜLDINE AASTAKÄIVE Ettevõtja üldine aastakäive on asjaomases teates, hankedokumentides või hankepassis nõutud majandusaastate jooksul järgmine: Viide seadusele: RHS § 100 lg 1 p 4 „andmed pakkuja või taotleja kogu majandustegevuse netokäibe kohta kuni viimase kolme riigihanke algamise ajaks lõppenud majandusaasta jooksul, sõltuvalt pakkuja või taotleja asutamise või äritegevuse alguse kuupäevast“ Tingimuse selgitus: Pakkuja viimase kolme lõppenud majandusaasta summaarne netokäive kokku peab olema vähemalt 60 000 EUR. Pakkuja esitab nõutud andmed hankepassis. Hankija kontrollib esitatud andmeid hankijale avalikes andmekogudes kättesaadava info kaudu. Info kohta, mis ei ole hankijale andmekogudes olevate avalike andmete põhjal oluliste kulutusteta kättesaadavad, kohustub pakkuja hankija nõudmisel esitama täiendavad selgitused, andmed või dokumendid kuni 5 (viie) tööpäeva jooksul alates päringu saamisest. Kui pakkuja või taotleja soovib tõendada enda vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ja/ või tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teiste ettevõtjate vahendite alusel, peab pakkuja või taotleja täitma hankepassi ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb. Lisaks peab pakkuja vastavalt hankija nõudmisele vastuvõetaval viisil tõendama, et sellel ettevõtjal, kelle vahenditele ta tugineb, on vastavad vahendid olemas ning ettevõte on nõus nende vahendite kasutamisega ja pakkuja või taotleja kasutab neid lepingu täitmisel (RHS § 103 lg 1). RHS § 95 lg 4 p 9: Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed või § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata. Hankepassi esitamine on kohustuslik ka ühispakkujatele. Kehtib: Kogu hanke kohta Koostatud 01.10.2021 12:15:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3694816/general-info 14 / 15 Tingimuse kirjeldus: Miinimumnõue: 60000 Valuuta: EUR Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Ajavahemik (Periood) 2. Käive (Summa) 3. Valuuta (Vääring) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) C: Tehniline ja kutsealane suutlikkus ASJADE HANKELEPINGUTE PUHUL: TÄPSUSTATUD LIIKI TARNETE TEOSTAMINE Ainult asjade riigihankelepingute puhul: Ettevõtja on arvestusperioodi jooksul kohale toimetanud täpsustatud liiki asjade puhul järgmised peamised tarned. Avaliku sektori hankijad võivad nõuda kuni kolme aasta kogemuse tõendamist ja võtta arvesse rohkem kui kolme aasta vanuseid kogemusi. Viide seadusele: RHS § 101 lg 1 p 2 „nimekiri hankija kindlaks määratud tunnustele vastavate asjade müügi lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 36 kuu jooksul, koos teabega nende maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta“ RHS § 101 lg 2 „hankija võib piisava konkurentsi tagamiseks arvesse võtta andmeid rohkem kui 36 kuu eest täidetud asjade müügi lepingute kohta“ Tingimuse selgitus: Pakkuja viimase 3 (kolme) aasta jooksul täidetud lepingute hulgas peab olema vähemalt 3 (kolm) hanke objektiga samaväärset lepingut. Samaväärne leping on igasugune tarkvara arendusressursi või arendustöö leping. Lepingud peavad olema täidetud (täitmine on põhikohustuste ulatuses lõppenud). Pakkuja peab hankepassi korrektselt sisestama referentslepingu(te) kuupäeva(d) ja info teise lepingupoole kohta (sh tellija kontaktisiku telefoninumber, e-posti aadress). Juhul, kui tegemist on riigihankega, siis märkida hankepassis ka viitenumber. Kui hankija soovib kontrollida hankepassis esitatud andmeid seoses täidetud lepingutega võib hankija küsida teise lepingu poole käest kinnitusi ja/ tõendeid. Kui pakkuja soovib tõendada enda vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ja/või tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teiste ettevõtjate vahendite alusel, peab pakkuja täitma hankepassi ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb. Lisaks peab pakkuja vastavalt hankija nõudmisele vastuvõetaval viisil tõendama, et sellel ettevõtjal, kelle vahenditele ta tugineb, on vastavad vahendid olemas ning ettevõte on nõus nende vahendite kasutamisega ja pakkuja kasutab neid lepingu täitmisel (RHS § 103 lg 1). RHS § 95 lg 4 p 9: Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed või § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata. Kehtib: Kogu hanke kohta Koostatud 01.10.2021 12:15:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3694816/general-info 15 / 15 Tingimuse kirjeldus: Minimaalne teostatud tööde arv: 3 Kirjeldus: Pakkuja viimase 3 (kolme) aasta jooksul täidetud lepingute hulgas peab olema vähemalt 3 (kolm) hanke objektiga samaväärset lepingut. Samaväärne leping on igasugune tarkvara arendusressursi või arendustöö leping. Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Kirjeldus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 2. Kogusumma (Summa) 3. Valuuta (Vääring) 4. Ettevõtja vastutusala (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Summa (Summa) 6. Valuuta (Vääring) 7. Ajavahemik (Periood) 8. Kas info on konfidentsiaalne? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. Tellija nimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 10. Kontaktisiku nimi (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. E-mail (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 12. Telefon (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 13. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 14. URL (Url) 15. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 16. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) ALLHANKE OSAKAAL Ettevõtja kavatseb sõlmida allhankelepinguid järgmise lepinguosa (st protsent) suhtes: Kui ettevõtja on otsustanud sõlmida lepinguosa suhtes allhankelepingu ja toetub asjaomase lepinguosa täitmisel allhankija suutlikkusele, täitke selliste allhankijate kohta eraldi hankepass (Euroopa ühtne hankedokument). Viide seadusele: RHS § 101 lg 1 p 10 „hankelepingu selle osa suurus, mille suhtes pakkuja või taotleja kavatseb sõlmida allhankelepinguid“ Tingimuse selgitus: Juhul kui pakkuja kavatseb sõlmida allhankelepinguid, tuleb pakkujal hankepassi märkida hankelepingu vastava osa suurus (protsent). Kui pakkuja on otsustanud sõlmida lepinguosa suhtes allhankelepingu ja toetub asjaomase lepinguosa täitmisel allhankija suutlikkusele, siis tuleb allhankija(te) kohta täita hankepass. Kehtib: Kogu hanke kohta Ettevõtjalt oodatavad vastused: 1. Täpsustage (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Koostatud 01.10.2021 12:15:33 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3694816/general-info 1/2 VASTAVUSTINGIMUSED Viitenumber: 241576 Hankija: Registrite ja Infosüsteemide Keskus (70000310) Hange: E-kataloogi lisaarendustööd ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRI Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja. Küsimused ettevõtjale: 1. Kas tegemist on ühispakkumusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas olete ühispakkujate volikirja pakkumuse dokumentide hulka lisanud? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") PAKKUMUSE ESITAMINE Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud. Küsimused ettevõtjale: 1. Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") ÄRISALADUS Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe määramist ärisaladuseks. Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid; 3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks käesoleva lõike punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid (RHS § 111 lg 5). Küsimused ettevõtjale: 1. Kirjeldage lühidalt pakkumuses sisalduvat ärisaladust ja lisage selle määramise põhjendus või märkige, et pakkumus ei sisalda ärisaladust. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) PAKKUMUSE MAKSUMUS Pakkumuse maksumus tuleb esitada töölehel "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" toodud struktuuri kohaselt. Küsimused ettevõtjale: 1. Kas ettevõtja kinnitab, et täidab pakkumuse lehe "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" lehel ette antud struktuuri kohaselt? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") AVALDUS HANKEMENETLUSES OSALEMISEKS Küsimused ettevõtjale: 1. vorm PAA1 (Dokumendi vorm / vorm PAA1 Avaldus hankemenetlusel osalemiseks (4).docx) Koostatud 01.10.2021 12:35:08 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3694816/general-info 2/2 PAKKUMUS PEAB VASTAMA HANKE ESEME TEHNILISELE KIRJELDUSELE Pakkumuse osana esitatakse projektiplaan, mis sisaldab ajakava kõikide funktsionaalsuste loomise ja selle pakkumuse alustamiseks vajalike tööde läbiviimiseks. Pakkumuses esitatavalt projektiplaanilt eeldatakse vastavust kõikidele tehnilises kirjelduses toodud punktidele (lisa 4 punkt IV). Küsimused ettevõtjale: 1. Projektiplaan (Vabas vormis dokument) DETAILNE MAKSUMUS VORM Küsimused ettevõtjale: 1. vorm PAM1 (Dokumendi vorm / PAM1 Pakkumuse maksumuse vorm.docx) Koostatud 01.10.2021 12:35:08 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/3694816/general-info HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD Viitenumber: 241576 Hankija: Registrite ja Infosüsteemide Keskus (70000310) Hange: E-kataloogi lisaarendustööd Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta Elektroonilist oksjoni kasutatakse: ei Jrk Nimetus Kirjeldus Tüüp / Osakaal Kogus Ühik Pakkuja nr hindamismeetod täidetav 1 Pakkumuse kogumaksumus Pakkumuse kogumaksumus vormilt Maksumus - 70 jah PAM1 vähim on parim 2 Projektiplaan Kvaliteet - hankija 30 hinnatav Kokku: 100 Koostatud 01.10.2021 12:36:50 1/2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 3694816/general-info Hindamismetoodika kirjeldus 1. Pakkumuse kogumaksumus Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte proportsionaalselt vähem ja arvutatakse valemiga: "madalaim väärtus" / "pakkumuse väärtus" * "osakaal". 2. Projektiplaan Hindamiskomisjonilt on võimalik saada kokku 30 punkti. 30 punkti - Pakkuja on täielikult aru saanud hankeobjekti olemusest ja ülesandepüstitusest. Projektiplaan vastab täies ulatuses hanke alusdokumentides esitatud parameetritele ja tingimustele. Hanke eesmärgi saavutamiseks vajalikud tegevused on loogilises järjestatuses, omavahelises seoses ja kooskõlas hanke tehnilise kirjeldusega. Tööd on jaotatud projekti läbiviimiseks sobiva kestusega etappideks, etapi tööde mahuhinnangud on realistlikud arvestades etapi tulemite mahtu. Projektiplaani osas on tegemist põhjaliku ja realistliku projektiplaani etappide ettepanekuga, mis võimaldab realiseerida hankeobjekti tehnilises kirjelduses püstitatud eesmärgid tähtaegselt. Esitatust nähtub selgelt, kuidas hanke alusdokumentides kirjeldatud nõuded, ootused tulemusele ning eesmärkidele plaanitakse realiseerida. Küsitavusi ei teki. 20 punkti - Pakkuja on aru saanud hankeobjekti ülesandepüstitusest ning esitatud projektiplaan on esitatud struktureeritult ja põhjendatult. Esitatud projektiplaanist on arusaadav, kuidas hanke alusdokumentides kirjeldatud nõuded, ootused tulemusele ning eesmärkidele planeeritakse realiseerida. Samas tekib projektiplaani hindamise osas 1-3 küsitavust või märkust, mida hankija peaks pakkujalt üle täpsustama. 10 punkti - Pakkuja esitatud projektiplaan on esitatud keskpäraselt. Esitatu osas tekib 4-6 küsitavust või märkust, mida hankija peaks pakkujalt üle täpsustama. 5 punkti - Pakkuja esitatud projektiplaan on esitatud kasinalt. Hankijal tekib palju küsimusi ning ei ole täpselt aru saadav, kuidas kavatsetakse soovitud tulemini jõuda. Juhul, kui kahe hindamiskriteeriumi punktide summa alusel on mitu pakkujat võrdse punktisummaga, eelistatakse pakkujat, kelle pakutud maksumus on madalaim. Kui ka sel juhul on mitu pakkumust võrdsed heidetakse pakkujate vahel liisku. Koostatud 01.10.2021 12:36:50 2/2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 3694816/general-info KINNITATUD Direktori 05.06.2019. a Käskkirjaga nr 77 Lisa 1 Nõuded testimiselev v1.0 Enne projekti tegelikku algust lepitakse kokku kõik erisused - millised punktid vastavas projektis ei rakendu (pole võimalik/vajalik) ja kas rakenduvad mingid täiendavad punktid või all-loetletud punktidele täpsustused. I Üldine TE-ü 1.1 Kõikide üle antavate tarkvara versioonidega peavad kaasas olema vastavad testid, nendega seotud dokumentatsioon ning kirjeldus või raport leitud ja parandatud vigadest. TE-ü 1.2 Tarkvara vastuvõtmiseks vajalikud testid ja skoop ehk testplaan lepitakse projekti alguses kokku ning seda täiendatakse pidevalt projekti käigus. TE-ü 1.3 Vastavalt kokkuleppele tuleb koostada ning üle anda punktis TE-ü 1.2 nimetatud testplaan ja testlood ning eraldi testprojekti ja -programmi puhul ka vajaminev dokumentatsioon ja kirjeldus. TE-ü 1.4 Testitava tarkvara lõplik versioon peab läbima vastavad nõuded koormusele/jõudlusele (ISKE,SLA jm.). Selle tõestamiseks tuleb tarnida ka vastavad testid. TE-ü 1.5 Üle antud testides või vastuvõtutestimisel esinenud probleemid tuleb parandada sarnaselt põhiarendusega. TE-ü 1.6 Testid peavad olema loogiliselt grupeeritud ning numereeritud, nii et skriptide või tööriistade abil saab kindlat osa käivitada. Näiteks teenuse- või tüübi kaupa (süsteemitestid, koormustestid vm.). TE-ü 1.7 Üle antud testide käivitamiseks ei pea RIK soetama lisatarkvara. (Näiteks automaattestid, koormustestid jm. võiks olla kirjutatud Seleniumis, JMeteris või muus avatud lähtekoodiga programmis). II Dokumentatsioon TE-d 2.1 Dokumentatsiooni eesmärgiks on edasi anda kogu vajalik informatsioon testide kohta (testplaanid, testlood, testide käivitamiseks ja valideerimiseks vajalik dokumentatsioon jne). TE-d 2.2 Dokumentatsioon peab olema versioneeritud ning iga punkti (näiteks testlugu) juures peab olema tekkimise aeg, viimase muudatuse aeg, autor, muutja. III Testplaan ja -lood TE-t 3.1 Testplaanile ja –lugudele rakendub peatükk TE-d 2. TE-t 3.2 Testplaan kirjeldab ning selgitab kogu tarkvaraga seotud testimist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. TE-t 3.3 Testlood tulenevad kasutuslugudest ja/või süsteemianalüüsi nõuetest, nende kattumisel piisab testimise kirjeldusest, et vältida dokumentatsiooni dubleerimist. TE-t 3.4 Testloos peab minimaalselt olema: testi kirjeldus, etapid, oodatud tulemus, tegelik tulemus. TE-t 3.5 Testprojekti ja –programmi puhul võib kood koos kommentaaridega täita testloo rolli (näiteks testi nimetus viitab kindlale testloole või süsteeminõudele, C#-is kirjutatud süsteemitesti nimetamisloogika ja kommentaarid teevad kergelt selgeks tegevuste ahela). IV Logimine, raporteerimine TE-r 4.1 Raportitele rakendub peatükk TE-d 2. TE-r 4.2 Testraportis kajastatud vigade juures peab olema märgitud tarne versioon, milles viga leiti ning versioon, milles see on kõrvaldatud. TE-r 4.3 Automaatsete testide puhul peab automaatselt genereeruma testraport või statistika tegemiseks vajalik logi (näiteks JMeteris Summary Report+ Aggregate Report või eraldi .csv fail). TE-r 4.4 Koormus- ja stressitestide puhul peab raport kajastama, millise koormuse juures hakkasid testid negatiivseid tulemusi saama ning millised vead esinesid. TE-r 4.5 Koormus- ja stressitestide juures on vaja minimaalselt välja tuua: saadetud päringute arv, min. päringu käitlemise aeg(ms), max. päringu käitlemise aeg(ms), päringute käitlemise standardhälve(ms), keskmine päringu käitlemise aeg(ms), vigade %, läbilaskevõime(tegevust/sek.), 90/95/99 protsentiilid. V Nõuded testidele TE-n 5.1 Testprojekti ja –programmi testide juures rakendub peatükk TE-d 2, lisaks peab testi juurde märkima testi tegija ning tarkvara versiooni, millele test koostati. TE-n 5.2 Süsteemitestidega peavad olema kaetud kõik süsteemi osad, kui ei ole kokku lepitud teisiti (näiteks kõik arendatud teenused, kasutajaliidesega rakenduse testlood jne). TE-n 5.3 Iga test peab olema süsteemi- või ärianalüütiliselt terviklik põhjendatav kooslus (näiteks ühes testis ei testita kahte erinevat teenust või süsteemi viga). TE-n 5.4 Iga teenuse kohta peab olema Smoke-test, mis kontrollib lihtsaima sisendiga teenuse töökorda. TE-n 5.5 Kuna RIK-is arendatakse pideva integratsiooni mudelit järgides, siis peab olema võimalik teste valikuliselt grupeerida ning neid automaatselt käivitada (näiteks grupp „Nightly" öiste integratsioonitestide jaoks). TE-n 5.6 Testsessioonid ning mitte seotud testid ei tohi üksteist mõjutada. VI Lähtekood ja spetsiaalsed tööriistad TE-l 6.1 Spetsiaalselt arendatud testprojektile ja -programmile rakenduvad „Nõuded arendustele –Nõuded rakenduse koodile" . TE-l 6.2 Spetsiaalselt arendatud testprojektid peavad kasutama üldtuntud raamistikke, näiteks NUnit, JUnit. TE-l 6.3 Kui testprojekt kasutab DTO-d, omab teenuste kihti või koodi osa, mida saab WSDL-i, andmebaasi või muu pealt genereerida, siis selleks peab kasutama tööriistu (näiteks DTO-d ei kirjutata käsitsi). TE-l 6.4 Punktis TE-l 6.3 mainitud tööriistad ja nende parandused tuleb tarnida koos testidega. VII Alusandmed TE-a 7.1 Alusandmete genereerimiseks vajalik peab olema vastavate testidega kaasas. TE-a 7.2 Kui testimiseks on vajalikud andmed teistest süsteemidest, siis need lepitakse eelnevalt kokku. TE-a 7.3 Alusandmed peavad töötama erinevates keskkondades, kaasa arvatud andmed, mida päritakse teistest süsteemidest. TE-a 7.4 Peab vältima teiste süsteemide andmete rikkumist, selle vältimiseks vt. punkt TE-a 7.2. TE-a 7.5 Eelistama peaks alusandmete genereerimist või eraldi üldkasutatavat kihti, millest andmed võetakse, mitte koodi sisse kirjutatud andmeid (näiteks Isikukoodid võetakse üldisest jadast või eraldi testandmete alamprojektist). TE-a 7.6 Võimalusel kasutada sünteetilisi, mitte reaalseid andmeid (näiteks reaalsuses mitte eksisteerivad Isikud), eriti kui arendatavas tarkvaras on automaatseid teavitusi või muud samalaadset (näiteks automaatne e-mailide saatmine). VIII Koormus-, stressitestid TE-s 8.1 Testide üleandmisel peab kaasa andma kasutatud konfiguratsiooni ning riistvara ja arhitektuuri kirjelduse. TE-s 8.2 Kasutatud konfiguratsioon ning riistvara ja arhitektuur võiks tugevalt sarnaneda vastuvõtja test- või toodangukeskkonna riistvaraga. TE-s 8.3 Testid peavad olema üldisest konfiguratsioonist skaleeritavad: kasutajate arv, kasutajate etapilisus (ramp-up), testide ajastamine jm on üldised muutujad või üldises konfiguratsioonis. TE-s 8.4 Igal testil peab olema konkreetne kontekst (näiteks SLA nõue, teenuse või baasiprotseduuri jõudluse hindamine vms). KINNITATUD Direktori 05.06.2019. a Käskkirjaga nr 77 Lisa 2 Nõuded süsteemianalüüsile Enne projekti tegelikku algust lepitakse kokku kõik erisused - millised punktid vastavas projektis ei rakendu (pole võimalik/vajalik) ja kas rakenduvad mingid täiendavad punktid või all-loetletud punktidele täpsustused. Antud nõuete loetelu kehtib nii RIK-i majasisestele projektidele kui ka välistele projektidele (majavälised arendajad). I. Vormistus Alljärgnevalt on kirjeldatud vormistuse nõuded kõiksugustele nõuetele, nõuete komplektidele, reeglitele, vormidele. Muudatuste haldamine ja seotud viitamine peavad olema kooskõlastatud ja kokkulepitud enne süsteemianalüüsi algust. SA-v 1. Loomise ja muutmise info: SA-v 1.1 Loomise eesmärk/taust SA-v 1.2 Tekkimise aeg SA-v 1.3 Autor SA-v 1.4 Viimase muutmise põhjus SA-v 1.5 Viimase muutmise aeg SA-v 1.6 Muutja SA-v 1.7 Kui on tegemist nõuete komplektiga (või plokiga), siis peavad olema selgelt eristatavad pealkiri ja sisu SA-v 2. Oleku info: SA-v 2.1 Kinnitaja ja kooskõlastajad SA-v 2.2 Nõude/nõuete komplekti seis - kasutusel olevad olekunäitajad peavad olema kokkulepitud vastavalt antud projekti vajadustele. Näiteks võivad nõude/nõuete komplekti olekud olla:  tegemisel  kooskõlastamisel  kinnitatud  implementeeritud  kehtetu SA-v 3. Identifitseerimise info: SA-v 3.1 Igal nõudel/reeglil ja nõete komplektil peab olema unikaalne identifikaator II. Sisu Alljärgnevalt on kirjeldatud nõuded süsteemianalüüsi sisule. SA-s 1. Loetavus ja mõistetavus. Süsteemianalüüs peab olema: SA-s 1.1 Loetav ja selge SA-s 1.2 Kindlas kõneviisis SA-s 1.3 Sisaldama üheselt defineeritud äri- ja süsteemi mõisteid SA-s 1.4 Sisaldama ainult täpseid andmeolemite/andmeväljade nimetusi SA-s 2. Infosüsteemi terviku kirjeldus Infosüsteemi terviku kirjelduses peavad olema: SA-s 2.1 Kõikide kasutatavate mõistete definitsioonid SA-s 2.2 Kõikide äriobjektide ja neile vastavate andmeolemite ning seoste kirjeldused ning üldised tööpõhimõtted SA-s 2.3 Andmeolemite kõik andmeväljad ja nende sisu vastastikune mõju üksteisele SA-s 2.4 Infosüsteemi erinevate kihtide kirjeldused: andmevahetus/kasutajaliides, domeen ja andmebaas SA-s 2.5 Andmete käitlemine antud süsteemis: SA-s 2.5.1 versioneerimine SA-s 2.5.2 sünkroniseerimine SA-s 2.5.3 arhiveerimine SA-s 2.5.4 kustutamine SA-s 2.6 Kasutusel väljade ja kasutatavate andmeolemite täpsed nimetused SA-s 2.7 Õiguste kirjeldused: kasutajad, rollid, grupid SA-s 2.8 Süsteemi üldised valideerimised SA-s 3. Vormide kirjeldused SA-s 3.1 Kõik kasutajaliidese vormid ja vormide elemendid peavad olema nõuetega/reeglitega kaetud SA-s 3.2 Peab olema loodud prototüüp, mis kajastab kõike realiseeritavat. Märkus: Sõltuvalt projekti kokkulepetest võib seda osa teha ka UX inimene UX ja ärianalüüsi tööde raames. SA-s 3.3 Iga vormi/vormi osa eesmärk peab olema selge - lühike ja täpne kirjeldus, milleks seda vormi on vaja. SA-s 3.4 Iga vormi jaoks peavad olema välja toodud kõik vormiga seotud sisulised veateated. Märkus: Sõltuvalt projekti kokkulepetest võib seda osa teha ka UX inimene UX ja ärianalüüsi tööde raames. SA-s 3.5 Iga vormi toimimise juures peavad olema välja toodud erandid, kui need on olemas, võrreldes selle konkreetse süsteemi üldiselt kehtivate reeglitega SA-s 3.6 Igal vormil peavad olema välja toodud kõik sellega seotud valideerimised ning nendega seotud süsteemi poolt tagastatavad veateated ja hoiatused SA-s 3.7 Vormi andmeväljade sisestamise ja muutmise kirjeldused; kes (süsteem, kasutaja, sidussüsteem, genereeritakse jooksvalt, ...), mis tingimustel, kuidas? SA-s 3.8 Millised andmeväljad on SA-s 3.8.1 kohustuslikud SA-s 3.8.2 valikulised SA-s 3.8.3 ainult kuvatavad SA-s 3.8.4 tingimuslikult kuvatavad vs alati kuvatavad SA-s 3.8.5 vaikeväärtustega täidetavad + millised need vaikeväärtused on SA-s 3.9 Lubatud väärtused väljadele (tekst, numbrid, e-mail, komakohad, jne) SA-s 3.10 Kuidas antud vormile saab - kui see ei tule välja punktis SA-s 4 nõutud kirjeldustest SA-s 4. Kasutuslugude/vormide kasutamise protsesside/tegevuste kirjeldused SA-s 4.1 Kuidas on erinevad vormid omavahel seotud SA-s 4.2 Kasutajate tegevuste ja tegevuste kogumite kirjeldused SA-s 4.3 Süsteemi terviklikud kasutamise protsessid/kasutuslood SA-s 4.4 Kriitiliste funktsionaalsuste jaoks testimise stsenaariumid SA-s 5. Infosüsteemi teenuste kirjeldused Kui tegemist on teenusepõhise (XML-teenuseid pakkuva) infosüsteemiga või liidetustumisega mingi teise infosüsteemiga (teenuste tarbimisega), siis peavad olema kirjeldatud: SA-s 5.1 Tarbitavad teiste süsteemide teenused (kui on) SA-s 5.1.1 Kõik edastatavad sisendid SA-s 5.1.2 Kõik tarbitavad väljundid - millised ja kus, kuhu edasi saadetakse/märgitakse/salvestatakse SA-s 5.2 Kõik infosüsteemi enda poolt pakutavad teenused (kui on) SA-s 5.2.1 Iga teenuse kohta detailne sisendite kirjeldus SA-s 5.2.2 Iga teenuse kohta detailne väljundite kirjeldus SA-s 5.2.3 Iga teenusega kaasnevad valideerimised ja sisulised veateated SA-s 5.2.4 Iga teenuse enda loogika ja funktsionaalsuse kirjeldus SA-s 6. Pildid, skeemid, diagrammid: Peavad: SA-s 6.1 toetama kirjeldatavat - olema tervikliku kirjelduse osa, mitte tühjalt genereeritud pildialbum SA-s 6.2 omama selget eesmärki - milleks see pilt/skeem/diagramm on, mida ta annab? SA-s 6.3 olema intuitiivselt loetavad Lisaks: SA-s 6.4 Teenuste puhul on hea lisada ka XML schema. III. Töövahendid SA-t 1. Süsteemianalüüsi kajastavad töövahendid peavad olema eelnevalt kokkulepitud SA-t 2. Spetsifikatsioon peab olema üle antud taaskasutataval kujul. Näiteks:  skeemi/diagrammi/pildi algfail (mitte suvaline link sellele)  *.eap fail  Confluence eksportfail  vms KINNITATUD direktori 10.02.2020 Käskkiri nr 11 Lisa 2 DOKUMENTATSIOONIPLAAN I. Täitja poolt Tellijale üle antavad dokumendid Vastavalt kokkulepitud ajakavale annab Täitja Tellijale üle digitaalsel kujul järgnevad dokumendid: 1. Arenduste kirjeldus; 2. Arhitektuuri kirjeldus; 3. Seadmete ja tarkvara kasutus- ja haldusjuhendid; 4. Administreerimisjuhend/paigaldusjuhend; 5. Testimise tulemusena valminud dokumendid; 6. Varundus/taasteplaan; 7. Versiooni kirjeldus; 8. Mittefunktsionaalsete nõuete vastavustabel; 9. Andmekogude semantiline kirjeldus ja andmekoosseis. II. Dokumendid peavad vastama vähemalt alljärgnevatele tingimustele 1. Arenduste kirjeldus Otstarve: Dokumendi/dokumentide eesmärgiks on anda selge ja konkreetne ülevaade süsteemi sisust ja realiseeritud arendustest. Sisu: Üle antavad dokumendid peavad sisaldama:  Infosüsteemi terviku kirjeldus – olemasoleva süsteemi täiendamisel lisatud/muudetud osade kirjeldus. Tegemist on süsteemi ärisisul põhinevate baaskomponentidega, millele toetuvad kasutaja tegevused, ekraanivormid, kasutuslood/protsessid, teenused, jms;  Vormide (ekraanivormide) kirjeldused;  Kasutuslugude / vormide kasutamise protsesside / tegevuste kirjeldused;  Infosüsteemi teenuste kirjeldused. Täpsed nõuded loetletud punktidele on toodud dokumendis „Nõuded süsteemianalüüsile“. Sihtgrupp:  Tellija äriprotsesse valdavad kontaktisikud - ärianalüütikud ja süsteemianalüütikud;  Täitjast sõltumatud tarkvara hooldajad, arendajad ja edasiarendajad, testijad, arhitektid, projektijuhid. Ajakava: Esmased kirjeldused esitatakse enne arendustööde algust. Järgmised, vahepealsete arenduste etappide kirjeldused antakse üle hiljemalt koos vastava vaheetapi üleandmise aktiga. Lõplikud (täielikud) kirjeldused esitatakse lõppaktiga. 2. Arhitektuuri kirjeldus Otstarve: Dokumendi eesmärgiks on kirjeldada loodava süsteemi tehnilist ülesehitust. Kirjeldatakse rakenduse loogilist struktuuri, näidates ära selle kihtideks jagunemise. Kirjeldatakse ka füüsilist arhitektuuri, antakse ülevaade kasutatavatest tehnoloogiatest ning vahenditest. Sisu: Dokument peab rahuldama vähemalt alljärgnevaid sisunõudeid:  topoloogia, süsteemi füüsiline arhitektuur (süsteemi komponendid andmebaasiserver, rakendusserver, meiliserver jms):  süsteemi soovituslikud näitajad komponentide kaupa, näiteks andmesidekiirused, andmemahud, protsessori kiirus, mälumaht, komponentide arv süsteemi osade kaupa, kettasüsteemi jõudlus jms;  liidesed teiste süsteemidega (x-tee, meilisüsteemid) ja sõltuvused teistest süsteemidest;  süsteemi tehnilised (sh automaatsed) protsessid ehk töövoog – komponentide omavahelised suhtlusstsenaariumid ja koostoimimine (näiteks, mis komponent ja millal pöördub RR teenuse poole);  kolmandate osapoolte poolt toodetud kasutatavad tarkvarad/riistvarad, mis on vajalikud süsteemi toimimiseks;  süsteemi krüpto-, allkirjastamise, digitemebeldamise lahendused ja algoritmid. Sihtgrupp: Arhitekt, administraator, turvaspetsialist Ajakava: Esmane kirjeldus esitatakse enne arendustööde algust. Täiendatud kirjeldus antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga. Lõplik (täielik) kirjeldus esitatakse lõppaktiga. 3. Seadmete ja tarkvara kasutus- ja haldusjuhendid Sisu: Kirjeldus tarkvara ja seadmete kasutamise üldisest protsessist; protsessi olulisemate sammude kirjeldus. Dokument on aluseks kasutajate koolitamisel. Kasutusjuhend kirjeldab kõiki kasutajate funktsionaalsusi koos tööprotsesside kirjeldusega ning ekraanipiltide vormis näidetega. Haldusjuhend on mõeldud infosüsteemi haldurile ja peab olema eraldi tavakasutaja kasutusjuhendist. Sihtgrupp: Tarkvara kasutajad, haldurid Ajakava: Etapi juhendid antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga. Lõplikud (täielikud) juhendid esitatakse lõppaktiga. 4. Administreerimisjuhend/paigaldusjuhend Otstarve: Juhend on aluseks süsteemi administreerimisele, paigaldamisele ja seadistamisele Sisu: Juhend peab rahuldama vähemalt alljärgnevaid sisunõudeid:  süsteemi parameetrite (seadistuste) kirjeldus ning nende muutmiste mõjud ja protseduurid (näiteks .net rakenduste puhul konfiguratsiooniparameetrite kirjeldused/selgitused ja näidisväärtused);  logimise realisatsiooni kirjeldused (kuhu ja mida, kas kasutatakse roteerimist või katalogiseerimist jms);  rutiinsete hooldusprotseduuride kirjeldus;  paigalduspaketi koostamise protseduurid;  paigaldusprotseduurid;  süsteemi halvamist võimaldavad riskid ja nende esinemise võimalikkus. Paigaldusjuhendis kirjeldatakse iga realiseeritud osa rakendamine (deployment) koos spetsiifiliste seadistustega. Paigaldusprotseduurid peavad olema kirjutatud selliselt, et RIK-i administraator suudab rakenduse paigaldada ja seadistada ilma kõrvalise abita. Sihtgrupp: Haldur, projektijuht, administraatorid, arhitekt Ajakava: Etapi juhendid antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga. Lõplikud (täielikud) juhendid esitatakse lõppaktiga. 5. Testimise tulemusena valminud dokumendid Otstarve: Annab detailse ülevaate teostatud arenduste testimisest ning testimise tulemustest. Sisu:  Kesksel kohal on testplaan, mis kirjeldab testimise strateegia, skoobi, vahendid, tegevused, tulemid jne. Vastavalt kokkuleppele koostatakse testlood, mis võivad olla laiendatud kasutuslood.  Vastavalt kokkuleppele teostatud funktsionaalsuse-, jõudluse-, koormuse-, integratsiooni-, kasutatavuse-, turvalisuse- jm. testimise dokumendid (plaan, lood, juhendid, puudused, puuduste kõrvaldamise info, tulemid).  Testimisel ilmnenud vead ning paranduste info (versiooniinfo, vajadusel sisu).  Testimise otstarbel loodud kood, skriptid, kasutusjuhendid. Testimise dokumentatsioon ei pea olema üks dokument, dokumendid võib grupeerida loogilisteks osadeks. Täpsed nõuded on toodud dokumendis „Nõuded testimisele“. Sihtgrupp: Tellijapoolne projektijuht, vastuvõtutestijad Ajakava: Etapi testimise dokumendid antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga. Lõplikud (täielikud) dokumendid esitatakse lõppaktiga. 6. Varundus/taasteplaan Otstarve: Tagada süsteemi hävingujärgne kiire ja tõrgeteta taastamine. Taasteplaan on aluseks süsteemi taastamisele peale suuremat hävingut. Sisu: Taasteplaan peab rahuldama vähemalt alljärgnevaid sisulisi nõudeid: 1. Süsteemi backup’id, varundamisele kuuluvate komponentide ja asukohtade loetelu (nt rakenduse konfiguratsioonifailid, rakenduse failid failiserveril paiknevad failid ja andmebaas jne), nende kirjeldused ja kasutuselevõtu protseduurid (Näiteks: tuua kataloogi (vajadusel faili) tasemel välja list failidest, mida peab varundama; varunduse järjekord (kui see on oluline); 2. Taastamise sammud kasutades installatsiooni juhendit ja varundatud andmeid; 3. Süsteemi komponentide asendusvõimalused, nende alternatiivkomponentide spetsifikatsioonid. Miinimumis peab vastama küsimusele: milline riistvara/tarkvara on sobiv arendaja arvates (tehtud nt jõudlustestid) seda süsteemi käitama. Sihtgrupp: Administraator Ajakava: Esmane dokument esitatakse enne arendustööde algust. Täiendatud dokument antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga. Lõplik (täielik) dokument esitatakse lõppaktiga. 7. Versiooni kirjeldus Otstarve: Vajalik ülevaate saamiseks infosüsteemi versioonide sisust. Sisu: Detailne info iga versiooniuuenduse kohta:  avaldamise kuupäev  versiooni number  versiooni tüüp (peamine, vaheversioon, parandus, erakorraline)  versiooni sisu - milliseid teostatud arendusi sisaldab (töökasu numbrid, näiteks Jira taskide numbrid ja/või lingid taskile)  leitud, kuid parandamata vead Sihtgrupp: Tellijapoolne projektijuht Ajakava: Esitatakse koos iga üleantava versiooniga ja iga versiooni kohta. 8. Mittefunktsionaalsete nõuete vastavustabel Otstarve: Kontrolltabel nii Täitjale kui ka Tellijale veendumaks, et arvestatud on hankes nõutud mittefunktsionaalsete nõuetega. Sisu: Kõik raamlepingus, lähteülesandes või tehnilises kirjelduses kirjeldatud mittefunktsionaalsed nõuded ning täitmismärge. Täitmismärke tegemise aluseks peab olema testimine. Vajadusel lisatakse selgitused. Sihtgrupp: Arhitekt, administraator, turvaspetsialist Ajakava: Esmane dokument esitatakse enne arendustööde algust. Täiendatud dokument antakse üle koos vaheetapi üleandmise aktiga. Lõplik (täielik) dokument esitatakse lõppaktiga. 9. Andmekogude semantiline kirjeldus ja andmekoosseis Sisu: Andmekogus töödeldavate andmete koosseisu kirjeldus csv-formaadis, mis sisaldab: vanemandmeobjekti nimetus (tabeli nimetus); andmeobjekti nimetus (veeru nimetus); märge, kas tegemist on isikuandmetega; märge, kas tegemist on eriliigiliste isikuandmetega; märge, kas tegemist on andmekogu põhiandmetega; märge, kas tegemist on arhiiviväärtuslike andmetega; viide andmekogule, kust mittepõhiandmed pärinevad; andmeobjekti semantiline kirjeldus (selgitus, mis andmeobjektiga on tegemist). (Kõik märked formaadis jah/ei.) Sihtgrupp: Tellija, Tellijapoolne projektijuht Ajakava: Dokument (fail) esitatakse lõppaktiga. Front-End nõuded v1.0 KINNITATUD Direktori 05.06.2019. a Käskkirjaga nr 77 Lisa 4 versioon 1, jaanuar 2019 https://dok.rik.ee/x/viWcAg Sisukord Sissejuhatus Mõisted HTML Nõuded CSS Nõuded Responsiivsus Javascript Nõuded Veebi sisu juurdepääsetavussuunised (WCAG) ja üleüldised kasutajakogemust puudutavad nõuded Nõuded Meediumite kasutamine veebilehel (veebilehe laadimiskiirus) Koodibaasi kvaliteedi tagamine Muud nõuded Nõuded Sissejuhatus Tehnoloogia areng on tekitanud olukorra, kus pakutavate tehnoloogiate virr-varrist on raske leida asjakohaseid suunised, mille järgi juhinduda. Eriti peegeldub see Front-End tehnoloogiate rakendamisel, kus loodavate lahenduste kvaliteet on seinast-seina. Ühest küljest on sellise olukorra tekkimist võimaldanud asjaolu, et veebilehe arendamisel kasutatavad tehnoloogiad on vigade tolerantsed. See tähendab seda, et HTML-is või CSS-is esinevate vigade kohta ei anna veebilehitsejad vaikimisi arendajatele tagasisidet. Kui programmeerimiskeele interpreteerimisel tekib viga, siis veasituatsiooni põhjustatud kohas tegevus lõpetatakse ja selle katkestamise põhjus kirjutatakse kas ekraanile või mõnda faili. Siis HTML /CSS-i korral see nii ei ole. HTML/CSS-is esinevad vead saab tuvastada vaid kaudselt, kuna veebilehitseja tootjad on loonud enda poolt loodud veebilehitsejasse tööriistad, mis parendavad või ignoreerivad vigast koodi. Seega on võimalik kirjutada vigadega koodi, aga kasutaja neid vigu veebilehel ei näe. Käesolev dokument käsitleb endas juhiseid ja suuniseid, mida tuleb järgida veebilehtede programmeerimisel. Käsitlevateks tehnoloogiateks on HTML5, CSS3 ja Javascript ehk see osa, mis toimub veebilehitsejas (browseris). Oluline osa sellest dokumendist keskendub ka sellele, kuidas tagada veebilehtede arendamise järjepidevus ja kvaliteet, mis vastaks tänapäeva veebilahenduste arendamise nõuetele ja WCAG suunistele. Lisaks eelnimetatule tuuakse käesolevas dokumendis välja ka parimad praktikad, mis aitavad meeskonnal paremini luua ja hallata pikaajalisi projekte. Enne projekti tegelikku algust lepitakse kokku kõik erisused - millised nõuded konkreetses projektis ei rakendu (nt pole võimalik või vajalik). Mõisted Grid-system – reeglistik, mis pakub ühtset süsteemi kasutajaliidese komponentide laiuste ja kauguste kirjeldamiseks. Tänapäeval on grid-system see, mis kirjeldab ka veebilehe responsiivsuse. Ehk reegleid, mis kirjeldavad, kuidas veebileht erineva suurusega ekraanidel välja näeb. Javascript – skriptikeel, mille abil luuakse veebilehele erinevaid interaktsioone. Tuvastades kasutaja tekitatud sündmuseid võimaldab keel lisada, muuta või kustutada veebilehe sisu. Üks osa Javascriptist on ka peidetud andmevahetuse võimaldamine. HTML5 (Hyper Text Markup Language) – struktureeritud markeerimise keel. Viies põhiredaktsioon. Keel, mille abil kirjeldatakse veebilehe andmeid ja struktuuri. CSS (Cascading Style Sheets) – keel, mille abil kirjeldatakse veebilehe välimust. WCAG (Web Content Accessibility Guidelines) – dokument, mis pakub suuniseid, kuidas veebilehe sisu juurdepääsetavust parendada. HTML Veebilehe valmistamisel on HTML-i roll kirjeldada lehe struktuuri ja seda, mis andmed sellel lehel olemas on. Semantiline HTML tähendab seda, et HTML-li kirjutamisel on eelistatud esmajärjekorras semantilisi (tähendustega) elemente. Semantilised elemendid annavad olulist teavet nii otsingumootoritele kui ka lehe külastaja abitarkvaradele. Teave puudutab just seda, mis andmed on veebilehel ja kuidas need omavahel seotud on. Semantilise HTML-i teine oluline eelis seisneb selles, et tagab kindluse tuleviku suhtes (future proofing) või kasutuskõlblikuse / väljanägemise browseris ilma CSS'ita. Koodi loetakse arendajate poolt ja tõlgendatakse arvutite poolt. Nõuded Nr Nõude sisu Nõude seletused FEH1 Lehe kirjeldamisel on kasutatud Semantiliste elementide kohta saab semantilisi elemente. täpsemat infot leheküljelt: http://html5doctor. com Nimetatud lehekülg koondab informatsiooni W3C Working Groupi dokumentide refereeringut. Leht annab esmase ülevaate võimalikest elementidest ja nende kasutamiskohtadest. Täpsema info saamiseks viidatakse algmaterjalile. Halb näide FEH2 Lehe sisupuu peegeldab lehe tegelikku Pealkirjad ja mõned HTML5 elemendid (Sect hierarhiat. ions and Outlines of an HTML5 Document) ki rjeldavad veebilehe sisupuud. Puudulike pealkirjade või ebakorrektse HTML5 elementide kasutamine moonutab lehe tegelikku sisupuud. Testimiseks sobivad rakendused, mis oskavad välja joonistada HTML5 dokumendi sisupuu. Näiteks WAVE Toolbar või HTML5 Outliner. Loe lähemat WCAG suunistest käesoleva dokumendi vastavast peatükist. FEH3 Koodis puuduvad elemendid, mida on Kuna HTML on mõeldud sisu kasutatud selleks, et näidata ekraanil struktureerimiseks, siis ei tohiks kasutada mõnda kujunduselementi. Näiteks HTML-is elemente, mille eesmärk on vaid ikoonid või muu graafika. mõne kujunduselemendi ekraanile joonistamine. Näiteks ei ole korrektsuse huvides kohane lisada HTML-i elemente, mis on tühjad (ilma väärtuseta) ja on seal vaid selleks, et näiteks kuvada ikooni. Graafika eraldamine HTML-ist pakub võimalust juhtida kujundust ühest kohast. Ühtlasi võimaldab selline meetod muudatusi teha nii, et ei peaks sekkuma rakenduse äriloogikasse. Halb näide Hea näide Märkus. Siin pole mõeldud elemente, mille sisu täidetakse Javascripti abil. Näiteks Google Maps jmt. Küll aga peavad sellised elemendid sisaldama informatsiooni juhuks kui Javascript ei rakendu. Või juhtudeks, kui kasutaja veebilehitsejas on Javascripti kasutamine keelatud. Samuti ei kehti see kriteerium nn Backdrop jmt komponentidel, mida kasutatakse kujunduses komponentide nähtavuse parendamiseks. Selliste komponentide jaoks tuleks kasutada vastavaid ARIA parameetreid. FEH4 HTML-is kirjeldatud lehe komponendid Veebileht koosneb komponentidest ja on eristatavad. komponendile kuuluvatest elementidest. Komponendipõhine lähenemine veebilehe arendamisel tähendab seda, et lehe loomisel on selgelt defineeritud lehe erinevad väiksemad osad (ehk komponendid /elemendid). Neid väiksemaid osasid kasutatakse erinevates sisulehtedes. Ehk lehe komponendid on korduvkasutatavad ja on sõltumatud neid ümbritsevast HTML-ist. HTML-ist on võimalik selgelt eristada, milline osa koodist on sisu ja milline on see osa, mille abil hoitakse koos lehe paigutust (grid- system). Eemaldades või lisades komponente ei muuda see tegevus lehe elementide paigutust. Alljärgnevas näites on kasutatud kahte komponenti: layout ja card. Esimese abil kirjeldatakse veebilehe sisu paigutust horisontaalsel teljel (teda ennast pole lehe külastajale näha), see hoiab veebilehte koos. Teine on aga sisu komponent, mis on lehe külastajale näha ja mille laius sõltub sellest, palju on talle ruumi antud layout kom ponendi vahendusel. Mõlemad on eraldiseisvad osad, millel on täita oma roll. Seega pole asjakohane märkida layout-ile, milline card tema sees välja näeb. See, milline üks või teine komponent välja näeb, seda kirjeldatakse vaid selle komponendi juures. Sellest siis alljärgnev halb ja hea näide. Halb näide FEH5 Lehel on teade, kui kasutajal puudub Javascript on tänapäeval de facto veebi Javascripti tugi. osa. Lisades lehele interaktsioone ja kulissidetagust andmevahetust, pakub see lehe külastajale paremat kasutajakogemust kui seda teeks vaid HTML ja CSS-i kasutamine. Kuna Javascripti osakaal lehe vajaliku funktsionaalsuse tekitamiseks on suur, siis on hädavajalik külastajale teada anda, kui tema veebilehitsejal Javascript ei ole toetatud. FEH6 Lehel on teade, kui kasutaja külastab Kui külastada lehte iganenud veebilehte iganenud veebilehitsejaga. veebilehitsejaga, siis kuvatakse külastajale selle kohta teade. Teade sisaldab viiteid, kuidas uuendada või asendada oma veebilehitsejat. Märkus. Iganenud veebilehitseja all peetakse silmas neid veebilehitsejaid, mille toetamine on tootja poolt lõpetatud. Kuna veebilehitsejate uuenduste tsükkel on kaasaegsetes veebilehitsejatel 6-12 nädala tagant, siis need veebilehitsejad tagavad parima kasutajakogemuse ja turvalisuse. Kasutajaid tuleks suunata kasutama just neid veebilehitsejaid. Vt ka nõuet FEU3. FEH7 Kood on W3C valideeruv. Validaatorite eesmärk on pakkuda esmast teavet testitava koodi kohta. Valideerimise raportit ei saa käsitleda kui põhjust väita, et loodud kood on kasutuskõlbmatu. Igat raporti rida tuleb käsitleda eraldi ja võrrelda seda kokku lepitud nõuetega. Tarkvaraprojekti planeerimisel tuleb arvestada valitud tehnoloogiatega. Näiteks kui on kasutuses tehnoloogia, mis baseerub mitmetel kolmanda osapoole rakendustel, siis projekti teostajal ei ole võimalik tagada seda, et kõikide osapoolte genereeritud kood oleks täismahus valideeruv. Sellegi poolest tuleks eelistada neid teeke, mille väljund vastaks WCAG suunistele ja võimalik est mööndustest tuleb projekti alustamisel informeerida tellijat. Mööndused peavad olema põhjendatud, näiteks kolmanda osapoole tarkvara kasutamisel ja paremate alternatiivide puudumine. See muidugi ei tähenda seda, et valideerimisel avastatud vead (ehk “errors”) tuleb aktsepteerida. Koodis esinevad vead tuleb parandada. Muud valideerimisel saadud tulemustele tuleb anda hinnang eraldi. FEH8 Graafika, mida on Erinevad kujunduselemendid, mis ei ole võimalik realiseerida CSS-iga, tuleb ka lehe sisu osa, tuleks realiseerida kasutades realiseerida CSS-iga. CSS-i võimalusi. Näiteks varjud, kumerad ääred, gradiendid jmt. CSS-is kirjeldatud kujunduselemendid võimaldavad eraldada sisu visuaalist. See pakub väga head paindlikkust kujunduse muutmiseks, täienduste tegemiseks jmt. Ühtlasi CSS-i abil loodud graafikat on kerge kohandada vastavalt ekraanile, millel teda kuvatakse. Veebilehitseja suudab CSS- i abil loodud graafikat vastavalt külastaja ekraani võimekusele kohandada. FEH9 Vormi sisestusväljadel on kasutatud HTML võimaldab ära märkida, millist tüüpi vä asjakohast tüüpi. ärtust sisestusväli eeldab (lisaks eeldamisele on võimalik ka lisada valideerimisreeglid, mis ka kontrollivad, kas sisestatud väärtus vastab reeglitele). Eriti oluline on see aina rohkem levima hakkanud puutetundlikele ekraanidele, milledes andmete sisestamisel kuvatavale klaviatuurile saab ette öelda, millist tüüpi sisu on vaja sisestada ja seade automaatselt optimeerib klaviatuuri just selle jaoks. Halb näide CSS Veebilehe valmistamisel on CSS-i roll kirjeldada, milline see veebileht välja näeb. Ehk see, millisena oleme tänapäeval harjunud veebilehti nägema, on kirjeldatud kasutades CSS-i keelt. Kui veebilehel puudub viide CSS failile, siis veebilehe väljanägemise kirjeldab HTML elementide vaikeväärtused, mille on ära kirjeldanud veebilehitseja tootja. Keskmiste ja suuremate veebilehtede loomisel ja selle CSS-i koodibaasi haldamiseks on soovitav veebilehe komponendid jagada erinevateks failideks. Siinkohal mängivad olulist rolli erinevad nn CSS-i preprotsessorid, mis võimaldavad luua CSS-i läbi struktureeritud lähenemise. Preprotsessorid on tööriistad, mis pakuvad tarkvaraloojale võimaluse jagada oma CSS pisemateks osadeks. Võimaldavad luua CSS-i arhitektuuri, kus suured komponendid toetuvad pisematele. Tänapäeval ühed levinumad CSS-i preprotsessorid on: LESS ja SASS/SCSS. RIK kasutab SCSS-i. CSS-i koodistandardi paika panemiseks ja kontrollimiseks oleks soovitav kasutada ka SCSS Linterit. Linter on tööriist, mis aitab valideerida SCSS-i koodi vastavalt kokkulepitud reeglitele. Tänapäeval on olemas abivahendid, mis kontrollivad koodi korrektsust töö käigus automaatselt. Nõuded Nr Nõude sisu Nõude seletused FEC1 Kasutatud on mõnda levinumat CSS-i Arendusprotsessi kiirendamiseks ja raamistikku (eelistatult Twitter Bootstrap). jätkusuutlikuse tagamiseks on hea aluseks võtta valmis Front-End komponentide teek, mis pakub ühtset ökosüsteemi ja dokumentatsiooni veebilehe valmistamiseks. RIK kasutab Twitter Bootstrap'i ja seda tuleks uutes projektides ka eelistada, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kuna valmis teek pakub juba hulganisti komponente ja elemente, mida veebilehe valmistamisel saab kasutada, siis nende kombineerimine võimaldab luua pidevalt juurde uusi vaateid, ilma et protsessi peaks sekkuma kujundaja. Teegi valimisel peab peale kvaliteetse dokumentatsiooni ja populaarsusele olema oluliseks kriteeriumiks ka asjaolu, et see oleks modulaarne ja võimaldaks muuta sisendväärtuseid (on kasutatud SCSS CSS- i preprotsessorit). Igal projektil on oma nõuded ja vajadused. Teek peab võimaldama sisse-välja lülitada oma funktsionaalsust. Modulaarsus ja sisendväärtuste muutmine võimaldab kokku panna just sellise koodibaasi, mida konkreetne projekt vajab. Projektis raames o n peab sisse lülitatud olema ainult vajalik funktsionaalsus (kasutaja browser ei tõmba alla staatilisi ressursse, mida ei kasutata). FEC2 CSS-i lähtekood sisaldab vaid Veebilehitsejate tootjad on loonud standardseid atribuute. võimaluse eksperimentaalseid ja/või mitte standardseid atribuute kasutada lisades atribuudi algusesse veebilehitseja tootja eesliidese. Kuna neid eesliiteid on vaja vaid ajal, mil kasutatav tehnoloogia pole veel standardiks saanud või nimetatud funktsionaalsus pole veel tootja poolt täies mahus implementeeritud, siis lähtekoodis neid sisaldada ei tohi. Lähtekood peab sisaldama ainult standardile vastavaid atribuute. Veebilehitsejate tootjate eesliidesed lisab eraldi rakendus (post-production). Selle jaoks on olemas erinevad nn autoprefixer töö riistad, mis pakuvad võimaluse juhtida, milliste veebilehitsejate ja milliste versioonidele eesliidest tuleb suunata (PostC SS). Halb näide Antud kriteerium puudutab ka tänaseks juba iganenud meetodeid, mille abil püütakse sihtida mõne konkreetse veebilehitseja spetsiifilisi vigu, mis võimaldab just selle veebilehitseja jaoks kirjutada eraldi CSS-i kirjeid. Selle asemel tuleb välja selgitada mitte konkreetse veebilehitseja ja selle versioon, vaid selle võimekus. Selle jaoks on olemas nii CSS-is kui ka Javascriptis vastavad tööriistad. CSS-is on selle jaoks näiteks @support tingimus, mis võimaldab tuvastada CSS-i abil veebilehitseja võimekust. Näiteks: FEC3 CSS-i selektorina on eelistatud peamiselt Visuaali kirjeldamiseks on kasutatud CSS-i CSS klasse. klassi selektorit. See tähendab seda, et visuaali rakendamiseks kasutatakse CSS klasse ja/või HTML elemente. Eelistada tuleb visuaali sidumist CSS klassi ja vältida ID selektorit. Nõuet ei kohaldata tüpograafia kirjeldamiseks. Tüpograafia puudutab lehekülje sisu autoreid, kes sisestavad sisu mõne tekstiredaktori kaudu. Nendeks tekstiredaktoriteks on peamiselt nn WYSIWYG tüüpi tööriistad, mis võimaldavad sisu sisestada nagu seda tehakse näiteks Microsoft Wordis. Need tööriistad kirjutavad HTML-i koodi taustas ise ja nemad oskavad tähistada teksti osasid peamiselt HTML elementidega (p, h1- h6, table jne). Märkus. CSS-i klassi eelistamise soovitus tuleneb sellest, kuidas toimub CSS-i selektori reeglite täitmine. Kui CSS-is on sarnaseid reegleid, siis mille põhjal otsustab veebilehitseja, millist reeglit rakendada? Et otsus oleks võimalik teha, antakse igale selektorile kaal. Suurema kaaluga selektorite reeglid rakenduvad. ID-ga ja pikad selektorid omavad märkimisväärset kaalu. Kui erinevate arendajate poolt mingi konkreetse komponendi visuaali muutmisel on igaüks kirjutanud enda selektori, siis on ilmselge, et iga arendaja koodi lisandumisel on konkreetse visuaali kirjeldamist puudutav CSS omandanud märkimisväärset kaalu. Selle tulemusel tekib olukord, kus hilisemate muudatuste tegemine võib osutuda võimatuks. Ühtlasi selline lähenemine läheb vastuollu levinumate CSS-i klassi nimetamise põhimõtetega. Halb näide FEC4 CSS selektorite pikkus on mõistlik. Mida pikem on CSS-i selektor, seda kauem võtab veebilehitsejal aega selle täitmine, samuti väheneb koodi jälgitavus ja loetavus. Seepärast on soovitav, et CSS-i selektor ei oleks pikem kui kolm-neli sammu. Kuna CSS-i selektori täitmist alustatakse vasakult paremale, siis need kolm-neli sammu peaks eelistatuna olema lähimad struktuurid. Tuleb ka arvestada, et pikem selektor omab märkimisväärset suuremat kaalu reeglite rakendumisel (loe eelmise punkti märkust). Kui erand on põhjendatud, siis on erandid lubatud. Aga läbivalt tuleb siiski kasutada kuni kolme-nelja sammu pikkusi selektoreid. Halb näide Veebilehitseja tootjad pidevalt optimeerivad oma algoritme, et CSS-is kirjeldatud reeglite täitmine oleks võimalikult kiire. Kiirust mõõdetakse küll millisekundites, kuid mahukamate projektide korral võib tekkida olukord, kus mahukate selektorite täitmine võtab põhjendamatult palju ressurssi. FEC5 On kasutatud mõnda levinumat CSS CSS-i klasside nimetamine peab olema läbi klassi nimetamise põhimõtet. rakenduse ühesugune. Tänapäeval kõige levinum CSS klasside nimetamise põhimõte on BEM (block-element-modifier). Nõue tagab selle, et kui koodi kirjutavad erinevad arendajad, siis klasside nimetamise loogika on läbivalt sama. See muudab koodi ühtsemaks ja lihtsamini jälgitavamaks. Ühtlasi pakub BEM kahele kõige suuremale veebilehtede arendamise murekohale lahendust. Esiteks nõuab see seda, et kood oleks semantiline ja modulaarne. Teiseks vähendab võimalust, et erinevate arendajate poolt koostatud kood tekitab konflikte (ehk kirjutatakse teineteise vormingud üle). BEM kohta leiab täpsemat infot siit: https://e n.bem.info Halb näide FEC6 SCSS-i lähtekood on struktureeritud Senised praktikad on näidanud, et veebilehe komponendipõhiselt. arendamisel ja ülesehitamisel on kõige paremaid tulemusi andnud komponendipõhine lähenemine: SCSS-i lähtekood on struktureeritud nii, et iga komponent on kirjeldatud oma failis. Sealjuures üldised ehk globaalsed parameetrid on koondatud ühte faili. See tähendab seda, et leht koosneb erinevastest plokkidest ja plokid elementidest. Iga komponendi muutmine/parendamine on võimaldatud nii, et see ei vajaks teiste komponentide samaaegset muutmist (st ei segaks teiste komponentide arendajaid). Selleks tuleb jagada SCSS koodibaas väiksemateks loogilisteks osadeks, milleks on näiteks navigatsioon, vormi komponendid, modaalaknad jmt. FEC7 CSS klasse kasutatakse vaid visuaali Ei ole hea praktika siduda Javascripti kirjeldamiseks. funktsionaalsust HTML elemendiga CSS klassi abi. Kasuta selleks data-* atribuute. Nõnda tekitatakse Javascripti ja HTML-i sidumiseks universaalne põhimõtte, mis ei mõjuta lehe semantikat ega sega visuaali ja Javascripti funktsionaalsust. Responsiivsus Responsiivsete veebilehtede arendamine sai hoo sisse, kui oli vaja hakata veebilehte muutma kasutatavaks ka väiksematel ekraanidel: nutitelefonidel, tahvlitel. Nüüd aga me ei saa enam lähtuda kolmest ekraanist: mobiil, tahvel ja arvuti. Ekraani mõõte, millega veebilehti tänapäeval külastatakse, on väga palju. Selleks, et igas suuruses oleks veebileht tarbitav, tuleb muuta kogu veebileht sõltuvaks ekraani mõõdust. Ühest küljest aitab meil seda teha juba grid süsteemi rakendamine, kuid grid määrab ära vaid komponentide laiused. Et oleks võimalik juhtida ka komponentide ja nende elementide propotsioone (teksti suurus, padding-marging jne) lähtuvalt ekraani suurusest, siis seda aitab meil saavutada juba mõnda aega CSS-is kasutatav ühik „rem“. Mida ühik „rem“ tähendab? Kõige lihtsam on seda seletada nõnda, et selle väärtus sõltub HTML-i juurelemendi (root element) teksti suurusest. HTML-i juurelement on element „html“. Vaikimisi on selle elemendi teksti suurus 16px. See ütleb meile, et 1rem = 16px. Mida me saame selle teadmisega peale hakata? Me saame kogu veebilehel kasutatava disaini panna sõltuma juurelemendi teksti suurusest. Vaatame alljärgnevat näidet: Pikslites kirjutades oleks: Kui aga muudame juurelemendi teksti suuruse sõltuvaks ekraani suurusest (ühtlasi määrame ära minimaalse ja maksimaalse teksti suuruse), siis saame luua olukorra, kus veebilehe komponentide ja elementide propotsioonid muutuvad vastavalt sellele, kui suur on lehe külastaja veebilehitseja aken. Nõnda ei teki enam olukord, kus suurel ekraanil on tekst ja elemendid liiga pisikesed ja väiksel ekraanil aga vastupidi. Meil on olemas nüüd keskne koht, mille kaudu saame muuta kogu veebilahenduse kujunduse propotsioone. Loe täpsemalt Fluid Typegraphy. Lisaks CSS-i rakendamisel on mõistlik kaaluda varianti luua täiendavaid tööriistu (Utilities), mis hõlbustavad teha kasutajaliidese kujunduses parendusi nõnda, et selle jaoks ei pea muutma komponenti või selle elemente. Näiteks Bootstrap pakub selliseid tööriistu https://getbootstrap.com/docs/4.1 /utilities/borders/ Responsiivsete lahenduste maailmas osutuvad need tööriistad hädavajalikuks, kuna arenduse käigus on vajadus veebilahenduse propotsioone juhtida vastavalt tekkinud olukorrale (näiteks lähtuvalt ekraani suurusest). Javascript Tänapäeval kuulub Javascript iga veebilahenduse juurde. Javascript on see osa veebilehest, mis annab sellele dünaamilisuse ja võime reageerida kasutaja toimingutele. Ühtlasi aitab luua ka nn polyfill-e, mille abil saab arendaja kasutada veebilehitsejas API-sid, mis on vaikimisi arendaja poolt toetatud veebilehitsejas puudu. See võimaldab kasutada tehnoloogiaid, mis on muidu kasutatavad vaid uuemates veebilehitsejates. Dokumendiobjektide mudel (DOM, Document Object Model) DOM on platvormist ja keelest sõltumatu W3C poolt standardiseeritud HTML dokumentidega suhtlemise liides. See liides võimaldab näiteks Java scriptil lugeda ja muuta veebilehte. Selle liidesega suhtlemine on ka põhjus, miks osad veebilahendused tunduvad kasutaja jaoks aeglased või lihtsalt ei toimi ootuspäraselt. Kuna DOM sisaldab kogu informatsiooni kuvatava veebilehe kohta, siis on tegemist väga suure objektiga. Selles mingite muudatuste tegemine nõuab veebilehitsejal erinevaid tegevusi. Ja need tegevused, mida veebilehitseja mingi toimingu tulemusel peab täiendavalt tegema, on need, mida me soovime arendamise käigus hoida minimaalsena. Oluline on siinkohal ka meeles pidada, et on andmeid, mida DOM-is ei sisaldu. Näiteks kui me küsime Javascripti vahendusel elemendi kõrgust-laiust, siis veebilehitseja peab selle väärtuse küsimise hetkel välja uurima. Kui seda küsimist aga tehakse korduvalt ja erinevates skriptiosades erinevatel põhjustel, siis see on üks nendest põhjustest, mis võib muuta rakenduse aegalseks. Selles, et neid probleeme vältida, on veebilehitseja tootjad loonud erinevaid täiendavaid API-sid, mille abil oleks võimalik DOM liidesega efektiivsemalt suhelda. Näiteks väga tihti on veebilahendustes vaja teada saada, kas üks või teine element on kasutaja jaoks nähtav. Ajalooliselt on seda probleemi erinevalt lahendatud, kuid kõik need nõuavad veebilehitsejalt liigset tööd. Selle jaoks on nüüd aga olemas eraldi Intersection Observer API, mis võimaldab seda funktsionaalsust paremini oma arendustest rakendada. Arendajal võib tekkida ka vajadus teada saada, kas DOM-is on midagi muutunud. Kas mingi osa skriptist on teinud HTML-is mingeid muudatusi. Varasemalt tuli selleks kirjutada eraldi skript, mis käib DOM-ist perioodiliselt muudatusi otsimas/kontrollimas. Skripti kirjutamise asemel on nüüd olemas efektiivsem muudatuste jälgimise võimalus - kasutada MutationObserver API. DOM-iga suhtlemise meetodites on toimunud viimastel aastatel oluline nihe. Kui eelnevalt tuli arendajal kirjutada kood, mis mingi reegli alusel küsib DOM-ilt infot, siis nüüd on pigem vastupidi. DOM ütleb ise, kui jälgitav tunnus on muutunud. Kui eelnimetatud DOM-i puudutavad API-d on midagi, mida pakuvad veebilehitsejad, siis nendele lisaks on erinevad arendajad loonud veel täiendavaid liideseid, mis on veebilehitsejast sõltumatud. Üks populaarsem liides on Virtual DOM. Internetist võib selle kohta leida väga palju materjali, aga lihtsamalt öeldes on tegemist DOM-i abstraktsiooniga ehk lihtsustatud ja eraldiseisva versiooniga kuvatavast veebilehest. Kuna veebilehitseja enda DOM on väga mahukas ja sellega suhtlemine võib osutuda ressursinõudlikuks, siis Virtual DOM pakub võimalust teha muudatusi veebilehes nõnda, et Virtual DOM ise vastutab selle eest, millised muudatused tuleb saata veebilehitseja DOM-i, et kasutaja saaks neid ka näha. Sellisel viisil muudetakse veebilehitseja DOM-i vaid siis, kui seda tõesti on vaja teha ja seda püütakse teha võimalikult ressursisäästlikult. Virtual DOM-i kasutavad näiteks sellised tehnoloogiad nagu React, Vue, Angular jne. Eelnimetatud tehnoloogiad on pigem raamistikud, mille üks osa on Virtual DOM-i rakendaine. Internetist võib leida ka vaid Virtual DOM-i liidese jaoks mõeldud Javascripti teeke. Nõuded Nr Nõude sisu Nõude seletused FEJ1 JS-i lähtekood on komponendipõhine JS kirjutamisele tuleb läheneda modulaarselt. Koodibaas tuleb jagada väiksemateks loogilisteks komponentideks. Eelistada tuleb ES6 mooduleid (import /export). See parandab: funktsionaalsuse selget eraldatust koodi uuesti kasutamist koodi testimist isolatsioonis koodi hoomatavust arendaja poolt FEJ2 Vorming, linter ja build protsess Projekt sisaldab käske koodi lintimiseks, testimiskes ja vajadusel kompileerimiskes. Projekti raames peab kood jälgima ühtset stiili ja standardit. Ühtne stiil ja standard tagatakse läbi konfigureeritud style guide (mõne laialt levinud) ja linteri. Linter aitab: välja tuua potentsiaalseid vigu koodis parandada koodi loetavust hoida koodi kvaliteeti keskenduda probleemi lahendamisele - https://eslint.org/ - https://standardjs.com/ - https://github.com/airbnb/javascript/ - https://gulpjs.com/ - https://webpack.js.org/ - https://docs.npmjs.com/misc/scripts FEJ3 Kommentaarid Koodi kommenteerimiseks /dokumenteerimiseks eelista JSDoc formaati - http://usejsdoc. org/index.html. kasuta // järgneva koodi rea kommenteerimiseks kasuta // FIXME: et välja tuua probleeme kasuta // TODO: et välja tuua lahendusi probleemidele See annab: võimaluse genereerida dokumentatsiooni funktsioonide, meetodite, konstruktorite kohta ühtne kommenteerimise stiil koodi editorid võivad kuvada lisa informatsiooni kasutatava funktsionaaluse osas Veebi sisu juurdepääsetavussuunised (WCAG) ja üleüldised kasutajakogemust puudutavad nõuded Veebi sisu juurdepääsetavussuunised hõlmavad mitmeid soovitusi veebi sisu juurdepääsetavuse parandamiseks. Eesti keeles on võimalik tutvuda suuniste täisdokumendiga siin: http://www.w3.org/Translations/WCAG20-et/. Arendusprojektis tuleb kasutada raamistikke, mille väljund HTML peab vastama WCAG suunistele. Kuid peamised põhimõtted on: Veebileht on struktureeritud korrektselt. Siin on mõeldud just seda, millest oli juttu ka juba HTML-i peatükis. Tuleb eelistada tähendustega elemente. Kui veebilehel on loetelu, siis tuleb kasutada ka vastavat HTML elementi. Täiendavat semantikat võimaldab lisada WAI-ARIA rollide mudel (https://developer. mozilla.org/en-US/docs/Learn/Accessibility/WAI-ARIA_basics ) Rolle saab kasutada ka sellistes olukordades, kus semantiliste elementide kasutamine pole mingil põhjusel võimalik. Veebilehel esinevatele ajas muutuvatele meediumitele saab WAI-ARIA States and Properties mooduli abil lisada täiendavat informatsiooni. Kasuta tekstilist vastet kui visuaalselt on näha vaid ikoon, video, audio jmt. Kui lehel on kasutatud nupuna ikooni, siis lisa nupule ka info, mida see ikoon tähendab. Seda on kõige lihtsam teha kasutades HTML-is ti tle või alt atribuuti. Vormi elementidel tuleks kasutada label elementi. Ära keskendu ainult visuaalile. Lehe sisu peab olema arusaadav ka siis, kui lülitame välja näiteks CSS või kui lehte loeb ette kasutajale tarkvara. Oluline on silmas pidada, et ikooniga või värviga tähistatud kujunduselemendid oleks ka vaegnägijale tarbitavad (https://www.w3.org/TR/WCAG20-TECHS /G95.html, https://www.w3.org/TR/WCAG20-TECHS/G18.html). Veebileht on kasutatav ka klaviatuuriga. Komponentide loomisel tuleks arvestada kasutaja harjumustega. Kui kasutajal on harjumus checkbox teha tühik klahviga aktiivseks, siis see peaks toimima ka siis, kui see checkbox on loodud kasutades Javascripti abi. Täiendavad kasutajaliidese komponentide nõuded leiad RIKi UIG lehelt Nõuded Nr Nõude sisu Nõude seletused FEW1 Meediumitel, mis võimaldavad Igal elemendil, millega kasutaja saab midagi külastajale interaktsiooni, on kirjeldatud teha (lingid, vormi väljad, nupud jmt), on nn hover olek. kirjeldatud hover olek. Hover olek on see, kui kasutaja liigub hiirega selle elemendi peale. Erandiks on puutetundlikud ekraanid, kus hover olek võrdub klikiga. See tähendab, et funktsionaalsused, mis sõltuvad hover-ist, tuleb puutetundlikel ekraanidel ümber teha klikipõhiseks. Siit ka soovitus otsutada, milline on primaarne funktsionaalsus. Üldiselt liigub maailm selles suunas, et funktsionaalsus, mis toob kasutajale midagi nähtavale hover-i abil, ehitatakse siiski kliki peale, kuna tõusev trend on see, et veebilehti külastatakse pigem puutetundlike ekraanidega. FEW2 Vormi elementidel on kirjeldatud focus ol Focus olek aitab kasutajal eristada aktiivset ek. vormi elementi teistest. Märkus: selleks, et hinnata, kas focus on normaalselt nähtav, tuleb lähtuda WCAG poolsest soovitusest teksti värvi ja teksti taustavärvi vaheline kontrasti määrast. Tööriist testimiseks: https://webaim.org /resources/contrastchecker/ FEW3 Elementidel on kirjeldatud active olek. Active oleks aitab kasutajal eristada aktiivset elementi. Näiteks klaviatuuri abil lehel ringi liikudes saab aktiivne interaktsiooni võimaldav element teda eristava vormingu. FEW4 Elementidel on kirjeldatud visited olek. Mahukate veebilehtede korral on hea anda lehe külastajale tagasisidet viidete kohta, mida ta on juba külastanud. Sedasi lehe korduval külastamisel on tema persionaalne ajalugu näha. FEW5 Veasituatsioonid on sõnastatud Veasituatsioonide tekkimisel antakse asjakohaselt ja omavad vastavalt kasutajale asjakohast tagasisidet. Teade on situatsioonile korrektset visuaali. tähistatud nii värvi kui ka vastava ikooniga. Kehtib reegel, et süsteemi tõrked, mis ei tulene kasutaja tegevusest, tähistatakse punase värviga. Muud tõrked, mis on põhjustatud kasutaja käitumisest, pigem oranziga (ehk hoiatava, informatiivse tooniga). FEW6 Situatsioonid, kus informatsioon on Veebilehel on arvestatud olukordadega, kus mõnes komponendis puudu või on alles näiteks tabel on tühi. Sellistel olukordades saabumas, on selgelt tähistatud. tuleb kasutajale anda infot, miks see on tühi ja vajadusel lisada juurde, mida ta peaks tegema, et see infoga saaks täidetud. Sama kehtib ka ajas muutuvate meediumite kohta. Kui mingi informatsiooni laadimine nõuab rohkem aega, siis selle laadimise kohta tuleb anda kasutajale tagasidet. FEW7 Veebilehel kasutatud animatsioonid Nii nagu päris maailmas, nõnda ka veebis, parendavad kasutajakogemust. peavad animatsioonid peegeldama objektide kergust, raskust, suurust jmt. Animatsioonid peavad olema kasutajat toetavad ja kirjeldama animeeritava elemendi suhet ülejäänud lehega. Et animatsioonid ei hakkaks liialt riistvara koormama ega kasutajat ärritama, tuleb animatsioonide kirjeldamisel lähtuda animatsiooni optimeerimise põhimõtetest. Nendeks on: - animatsioonid ei tohi nõuda veebilehitsejalt põhjendamatuid kordusi; - animeerida tuleb CSS-i atribuute, mis on veebilehitsejate poolt optimeeritud; - animatsioonid tuleb käivitada komplektina ja ajastatult veebilehitsejale kõige paremal hetkel (requestAnimationFrame ). Mida ühe või teise CSS-i atribuudi muutmine veebilehitsejalt nõuab, saab tutvuda lehel CSS Triggers Märkus: Animatsioonid peavad olema põhjendatud, kui animatsioon on põhjendamata ja/või näiteks epileptikutele isegi ohtlik, siis see kriteerium ei ole täidetud . Meediumite kasutamine veebilehel (veebilehe laadimiskiirus) Mitmekesise meediumi kasutamine veebilehel avaldab otsest mõju lehe laadimiskiirusele ja sellele, kui kiiresti veebilehitseja suudab lehe külastajale valmis meisterdada. Mida suurem on veebilehe toimimiseks vaja erinevate ressursside osakaal, seda kauem läheb aega, mil leht on kasutamiseks valmis. Jättes korraks kõrvale CSS ja Javascript failid, siis kõige suuremateks veebilehe kuvamise blokeerijateks on pildid ja videod. Piltide kasutamisel tuleb pöörata tähelepanu nende mahule. Ei ole sobilik lisada veebilehele pilte, mille maht on põhjendamatult suur. Kui on alust arvata, et kasutavate piltide mahud on liiga suured, siis alljärgnevad tööriistad võimaldavad nende mahtusid vähendada: - http://www.jpegmini.com - https://pngquant.org - https://imageoptim.com - https://github.com/google/guetzli Videode kasutamisel tuleb arvestada sellega, et videode vaatamiseks on vaja selle mängijat. Igasuguse mängija visualiseerimine ja käivitamine võtab aega, kuna mängija jaoks on vaja alla laadida selle käivitamiseks vajalikke ressursse. Kui lehel on mitu sellist mängijat, siis iga mängija jaoks tuleb veebilehitsejal tööd teha. Iga täiendav liigutus aga nõuab aega ja see avaldab märkimisväärset mõju lehe kiirusele. Mis puudutab aga CSS-i ja Javacripti faile, siis nende kasutamisel tuleb tekitada olukord, kus: - kõik lehel kasutusel olevad CSS-i failid oleksid liidetud üheks failiks ja faili sisu oleks minimeeritud; - kõik lehel kasutusel olevad Javascripti failid oleksid liidetud üheks ja faili sisu oleks minimeeritud. Veebilehe kiiruse optimeerimise ja selle mõjude kohta saab täiendavalt lugeda lehelt: https://kinsta.com/learn/page-speed/ ja https://developers. google.com/web/fundamentals/performance/critical-rendering-path/ Pildigraafika optimeerimine Tänapäeval on võimalik kasutada erinevaid tööriistu, mis võimaldavad juba töö käigus pildigraafikat optimeerida. Selle jaoks tuleb vaid seadistada taustateenus, mis jälgib kataloogides toimunuid muudatusi ja vastavalt etteantud mustritele käivitavad optimeerimist teostavad skriptid. Kõige levinumad taustateenuste skriptide jooksutajad on: - Gulp - Grunt - Webpack Kuna kõik kolm nimetatud kasutavad mooduleid, mis on kirjutatud kasutades Javascripti, siis on võimalik ilma suurema vaevata luua lähtuvalt vajadusest projektile omane skript pildigraafika optimeerimiseks. Seda siis eeldusel, et mõni juba olemasolevatest ei sobi. Küll aga juba vabalt kättesaadavad skriptid sisaldavad enimlevinud algoritme erinevate pildigraafika optimeerimiseks. Tasulistest tarkvaradest tooks välja JPEGmin-i. Tegemist on suurepärase tööriistaga just JPG piltide optimeerimiseks. Tihti saavutab see pea 3x mahu vähenemise ilma et pilt kaotaks silmnähtavalt kvaliteedist. Tutvu pildigraafika erinevate optimeerimise meetoditega siin. Responsiivsed pildid Tehnoloogi aitab lehe autoril lisada veebilehele piltmaterjali sellisel kujul, mis võimaldab neid tarbida erinevate suurutel ekraanidel. Siinkohal tuleks silmas pidada peale pildi kõrguse ja laiusele ka selle mahtu ja fookuspunkti. Fookuspunktist tuleb kinni pidada, et välitda olukordi, kus pildil kujutatud oluline element oleks ebanormaalselt lõigatud või muul viisil rikutud. HTML-i elementile img on võimalik lisada juurde täiendav parameeter, mis sisaldab informatsiooni võimalike alternatiivsete pildi variatsioonide kohta: https://developer.mozilla.org/en-US/docs/Learn/HTML/Multimedia_and_embedding/Responsive_images Koodibaasi kvaliteedi tagamine CSS-i kirjutamisel on suureks abiks erinevad nn CSS-i preprotsessorid. Need on tööriistad, mille abil on võimalik läheneda CSS-i kirjutamisele struktueeritult. Preprotsessorid muudavad CSS-i skriptikeeleks, mis kompileeritakse tavaliseks CSS-iks, mida veebilehitsejad oskavad lugeda. Skriptikeelelaadne kirjutamine võimaldab korduvaid tegevusi hoida ühes kohas. CSS-i preprotsessorid Tänapäeval levinumad CSS-i preprotsessorid on LESS ja SASS/SCSS. Kuna viimasel ajal on populaarsust kogumas pigem SASS/SCSS, siis võiks täna alustavates projektides pigem eelistada SASS/SCSS preprotsessorit. Seda põhjusel, et nimetatud preprotsessori kompetentsi on tööturul lihtsalt rohkem. CSS-i postprotsessorid (PostCSS) Tänapäeval täiendava võimalusena on loodud tehnoloogia, mille abil on võimalik olemasolevat CSS-i järeltöödelda. Need tööriistad pakuvad võimaluse CSS-i lähtuvalt sisendparameetritele või teatavatele mustritele muuta selliseks nagu vaja. Näitena võib tuua olukorra, kus ühe rakenduse jaoks tehtud CSS oleks vaja muuta teise rakenduse jaoks sobilikuks nõnda, et see hakkaks vastama uue rakenduse stiilinõuetele (näiteks vaja muuta kasutatavat fonti, värve jmt). Üks levinum põhjusi kasutada PostCSS-i on aga vajadus (Autoprefixer) tagada uuemate tehnoloogiate tagasiühilduvat tuge ammutades andmeid Can I Use andmebaasist. Tagasiühilduvat tuge vajavad: - eksperimentaalses staatuses olev funktsionaalsus See on funktsionaalsus, mis on küll veebilehitsejal olemas, aga tootja poolt on märgitud eksperimentaalseks. Eksperimentaalsete funktsionaalsuste eristamiseks kasutavad veebilehitsejad eesliiteid (prefix). Näiteks -webkit-box-shadow (spetsifikatsioon näeb ette aga box-shadow). Igal tootjal on oma. - varasema (kehtetuks tunnistatud) funktsionaalsust kirjeldava spetsifikatsiooni toetamine Uute veebitehnoloogiate lisamine veebilehitsejatesse on modulaarne. Iga tootja otsustab ise, millal millist moodulit oma tootesse lisab. Tulemuseks on see, et osa veebilehitsejaid toetavad funktsionaalsuse varasemat spetsifikatsiooni, teised aga uuemat. Sellest tulenevalt kasutavad veebilehitsejad erinevat süntaksit funktsionaalsuse rakendamiseks. Autoprefixed on PostCSS-i moodul, mis on loodud selleks, et lahendada eelnimetatud tagasiühilduva toega seotud küsimusi, lisab vajadusel eesliitega juurde puuduvad atribuudid ja teeb süntaksi parendusi seal kus vaja. PostCSS pakub lahendusi erinevatele probleemidele. Vabalt kättesaadavatest moodulitest saab ülevaate siit: https://www.postcss.parts. Kuna moodulid on kirjutatud kasutades Javascripti, siis on lihtne neid mooduleid ise lähtuvalt projekti spetsiifikast juurde luua. Linter (lint, linter, linting) Linter on tööriist, mis otsib koodist võimalikke vigu. Front-End arenduses saab sellist tööriista kasutada automaatse validaatorina, mis testib iga arendaja koodi vastavalt ette antud standardile. Selline tööriist pakub võimalust defineerida koodistandard iga projekti jaoks eraldi (ehk saab panna sõltuma projekti spetsiifikast). Selliselt saab tagada, et kõikidel projektis osalevatel arendajatel on kood kirjutatud järgides samu põhimõtteid. Muud nõuded Nõuded Nr Nõude sisu Nõude seletused FEU1 Rakendus peab olema graafiliselt Nii avalikuks kui ka sisemiseks eskaleeruv. kasutamiseks tehtav rakendus peab olema graafiliselt eskaleeruv (responsive web design) ja mugavalt kasutatav kõigi enamlevinud seadmete resolutsioonidega vahemikus 320x568px kuni 3840x2160px. Ühegi nimetatud resolutsiooni korral ei tohi tekkida horisontaalset kerimisriba. Implementatsioon peab jälgima “Mobile first” kontseptsiooni. FEU2 Vaikimisi veebilehitseja poolt Kõik aknad, mis avanevad peavad olema blokeeritavaid hüpikaknaid ei tohi sellised, mida üksi brauser oma vaikimisi kasutada. konfiguratsioonis ei blokeeri. St ei tohi tekkida olukorda, kus veebilehitseja blokeerib vaikimisi avatava akna ning kasutaja peab selle avamise eraldi veebilehitsejas lubama. Veebilehitseja poolt võidakse blokeerida avatav aken olukorras, kus rakendus üritab seda avada automaatselt, st mitte kasutaja vahetu tegevuse peale. Näited: Veebilehitseja blokeerib avaneva akna, sest see avaneb läbi Javascripti automaatselt. Veebilehitseja Veebilehitseja ei blokeerib avaneva blokeeri avanevat akna, sest see akent, sest see avaneb läbi avaneb Javascripti kasutaja vahetu automaatselt. tegevuse peale. FEU3 Veebipõhine kasutajaliides peab olema kasutatav enamlevinud Operating Browser veebibrauseritega. Minimaalselt Mozilla system Firefox, Safari, Chrome ja Edge arenduse testimise hetkel 2 viimast (major) Windows Internet Explorer 11 versiooni ning Internet Explorer 11. Windows Edge (2 viimast versiooni) Windows Google Chrome (2 viimast versiooni) Windows Mozilla Firefox (2 viimast versiooni) macOS Safari (2 viimast versiooni) macOS Google Chrome (2 viimast versiooni) macOS Mozilla Firefox (2 viimast versiooni) iOS Safari (2 viimast versiooni) iOS Google Chrome (2 viimast versiooni) Android Google Chrome (2 viimast versiooni) Lisa 5 Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse „E-kataloogi lisaarendustööd" (241576) Hanke alusdokumentide juurde Arendusleping nr ... Arenduslepingu eritingimused Tallinnas Võttes arvesse Valitsusasutuste ja nende hallatavate asutuste avalike teenuste IKT arendamine - 21.03.2018-31.07.2023 projekti „E-kataloogi lisaarendused kasutusmugavuse parandamiseks“ (2014- 2020.12.03.20-0817)“, mille kohaselt on vastava projekti toetuste saaja Registrite ja Infosüsteemide Keskus: Registrite ja Infosüsteemide Keskus (registrikoodiga 70000310), asukohaga Lubja 4, 19081 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel direktor Mehis Sihvart, edaspidi Tellija, ja ………………. (registrikoodiga…………), asukohaga …………….., Tallinn ……., mida esindab …………alusel ………, edaspidi Täitja, keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva arenduslepingu (edaspidi nimetatud Leping) alljärgnevas: 1. Lepingu ese 1.1. Lepingu esemeks on riigihankes „E-kataloogi lisaarendused“ (241576) edukaima pakkumuse esitanud Täitja poolt tehnilises kirjelduses (lisa 3) nimetatud tööde teostamine ja kõikide muude Lepingust tulenevate kohustuste täitmine (edaspidi ka Töö). 1.2. Pooled kinnitavad, et teevad kõik enesest oleneva, et täita lepingu eesmärgid käesolevas lepingus, seonduvates õigusaktides ning struktuuritoetuste rakendamise dokumentides sh. struktuuritoetuse rakendamise käsiraamatus ja juhtrühma otsustes sätestatud tingimustel ja mahus. 2. Hind ja maksetingimused 2.1. Lepingu hind on …………. eurot, arvestusega, et arendustööde tunnihind on.... 2.2. Leping on 100% rahastatud välisvahenditest. Muutes lepingut riigihangete seaduse § 123 lõikes 1 toodud alustel on täiendavad arendustööd rahastatud Tellija eelarvelistest vahenditest. 2.3. Lepingu hind ja arendustööde tunnihind sisaldavad kõiki makse, sh käibemaksu. 2.4. Tellija tasub lepingu alusel teostatud tööde eest lepingu üldtingimustes sätestatud korras. 3. Lepingu jõustumine ja Töö teostamise tähtaeg 3.1. Leping jõustub allkirjastamise hetkest ja kehtib kuni lepingujärgsete kohustuste nõuetekohase täitmiseni. 3.2. Töö teostamise tähtaeg on ……… arvates Lepingu jõustumise ajahetkest. 4. Lepingu dokumendid 4.1. Lepingu dokumendid koosnevad Lepingu tekstist, Lepingu lisadest, mis on lisatud Lepingu allkirjastamisel ja lisadest, millistes võidakse kokku leppida pärast Lepingu allkirjastamist. Lepingu allkirjastamisel on Lepingu lisad järgmised: 4.1.1. Arenduslepingu üldtingimused Lisa nr 1; 4.1.2. Personal ja kontaktandmed Lisa nr 2; 4.1.3. Tehniline kirjeldus (lähteülesanne) koos lisadega Lisa nr 3; 4.1.4. Pakkumus Lisa nr 4; 4.1.5. Maksegraafik Lisa nr 5. 4.2. Kui Lepingu dokumendid on oma sisult vastuolulised ja/või nendes antud informatsioon erinevalt tõlgendatav, siis dokumentide pädevusjärjekord (ülimuslik lepingu dokument on nimetatud eespool allolevas loetelus) on järgmine: 4.2.1. Eritingimused; 4.2.2. Arenduslepingu üldtingimused; 4.2.3. Tehniline kirjeldus; 4.2.4. Muud riigihanke alusdokumendid; 4.2.5. Pakkumus. Käesoleva Lepingu allakirjutamisega tõendavad pooled, et on tutvunud ja on nõus Lepinguga ja selle lisadega ning mõistavad täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ning nende tagajärgi. Tellija: Täitja: / allkirjastatud digitaalselt / / allkirjastatud digitaalselt / Mehis Sihvart Direktor Registrite ja Infosüsteemide Keskus Arendusleping nr. Lisa nr 1 ARENDUSLEPINGU ÜLDTINGIMUSED Kui eritingimustes on sätestatud teisiti kui üldtingimustes, siis kehtib eritingimustes toodu. 1. Definitsioonid Järgnevad definitsioonid laienevad nii lepingule kui ka selle osaks olevatele dokumentidele. 1.1 Tarkvara Tarkvara tähendab põhiliselt arvutiprogramme, telekommunikatsioone, andmebaasi-, rakendus- ja muud tarkvara objektikoodis, lähtekoodis või nende mistahes muid vorme või adaptsioone koos sellega seonduva dokumentatsiooniga. Spetsiaalselt Tellijale tema funktsioonide täitmiseks loodud tarkvara käsitletakse lepingu raames spetsiaaltarkvarana. 1.2 Seadmed Seadmed tähendavad lepingus kirjeldatud tooteid, hõlmates nendega otseselt seotud tarkvara, mis on vajalik seadmete funktsioneerimiseks. 1.3 Telekommunikatsioonid Telekommunikatsioonid tähendavad sisemise ja välise telekommunikatsiooni seadmeid, tarkvara ja teenuseid ning vajalikke vahendeid, teenuseid ja protseduure. 1.4 Asukoht Asukoht tähendab kohta või kohti, välja arvatud Täitja asukoht, kuhu seadmeid, telekommunikatsioone või tarkvara tarnitakse või installeeritakse või teenuseid osutatakse (nt Tellija test- arendus-ja toodangukeskkond). 1.5 Puudus ja viga Puuduse või veaga on tegemist juhul, kui seade, telekommunikatsioon või tarkvara ei täida lepingus sätestatud funktsioone, annab valesid tulemusi, kui tema nõuetekohane toimimine katkeb või on (muul viisil) häiritud, nii et seadme, telekommunikatsiooni või tarkvara otstarbekohane kasutamine on takistatud või oluliselt häiritud. 1.6 Hooldus Hooldus tähendab töid, mis tagavad seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara (kaasa arvatud nende juurde kuuluvate andmete ja andmebaaside) toimivuse (korrasoleku, terviklikkuse, jõudluse jms). Hooldus sisaldab kaugtuge, vigade ennetamist ja parandamist, uute redaktsioonide ja versioonide ning nendega seotud dokumentatsiooni üleandmist. Samuti hõlmab hooldus lepingus sätestatud tingimustel seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara kohandamist Tellija vajadustele, eeldusel, et see ei nõua olulist ümberprogrammeerimist ega uue toote loomist. 1.7 Toodangukeskkond Reaalseks andmevahetuseks mõeldud keskkond, mis ei ole test- või arenduskeskkond. 2. Hind 2.1 Lepingu hind sisaldab kõiki tolli- ja muid makse, kaasa arvatud käibemaks, mis näidatakse ära eraldi. 2.2 Lepingu hind väljendatakse eurodes. 2.3 Lepingu hind on Täitja ainuke tasu seoses lepinguga ja Täitja ise ega tema töötajad ei võta päevarahasid, kaudset tasu ega muud lepingus toodud kohustustega seotud tasu. Samuti ei ole Täitjal ega tema töötajal õigust täiendavale autori- või muule sarnasele tasule seoses lepingu täitmisel kasutatud patenteeritud või muul viisil kaitstud eseme või protsessiga. Juhud, mil Täitjal on õigus nõuda reisi- või transpordikulude hüvitamist, sätestatakse lepingus. 3. Maksmine 3.1 Täitja esitab Tellijale arve masinloetaval kujul e-arvena. Arve esitamise õigus tekib Täitjal pärast Töö vastuvõtmist Tellija poolt. 3.2 Arve peab sisaldama vähemalt alljärgnevaid andmeid: 3.2.1 info arve esitaja kohta; 3.2.2 info maksja kohta; 3.2.3 viide Lepingule; 3.2.4 käibemaksukohustuslase number; 3.2.5 vastuvõetud Töö nimetus ja kirjeldus; 3.2.6 käibemaks; 3.2.7 kogusumma; 3.3 Tellija tasub Lepingu hinna Täitja poolt esitatud arvel märgitud kuupäevaks. Maksetähtaeg on 30 kalendripäeva. 3.4 Ettemakseid Tellija ei teosta. 3.5 Lõpparve maksmine eeldab Täitja kõigi Lepingu järgsete kohustuste täitmist ning Tellija poolt vastuvõtmist. 3.6 Tellijal on õigus Lepingu rikkumise korral arvestatud leppetrahvid ja kahju hüvitised maha arvata Lepingu alusel Täitjale tasumisele kuuluvatest summadest. 3.7 Tellija poolt makstud mistahes summa, mis ületab Täitjale Lepingus ettenähtu, maksab Täitja Tellijale tagasi 30 kalendripäeva jooksul pärast vastava teate saamist. 3.8 Lepingujärgse hinna tasumisega viivitamisel on Täitjal õigus nõuda viivist iga maksmisega viivitatud kalendripäeva eest 0,15 (null koma viisteist) % maksmata summast päevas. 4. Informatsioon ja aruanded 4.1. Täitja loetakse asukohaga ja lepingu tingimustega tutvunuks. Eelkõige ei rahuldata Täitja nõuet lisamakseteks või ajapikenduseks, kui ta oleks saanud vajaliku informatsiooni hankida visiidiga asukohta, konsulteerides Tellijaga või muul sobilikul viisil. 4.2. Tellija varustab Täitjat tema käsutuses oleva mistahes informatsiooni ja dokumentatsiooniga, mis võib olla lepingu täitmisel oluline, niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest. 4.3. Tellija abistab Täitjat niipalju kui võimalik lepingusse puutuva informatsiooni saamisel, mida Täitja mõistlikkuse piirides lepingu täitmiseks nõuab. 4.4. Täitja annab Tellijale niipea kui võimalik, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest, lepingu täitmist (sealhulgas seadmeid, telekommunikatsioone, tarkvara, projekti kulgemist ja teenuseid) puudutavat informatsiooni. 5. Teated ja kirjavahetus 5.1. Pooltevaheline suhtlus toimub selleks otstarbeks määratud poolte kontaktandmetel ja aadressidel. Pooled on kohustatud kontaktandmete ja aadresside muutusest teineteist teavitama viivitamatult, aga mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul. 5.2. Kui teisele poolele edastatav teade eeldab vastust, tuleb vastata viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 2 tööpäeva jooksul. 5.3. Pooltevahelised Lepinguga seotud teated peavad olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui teated on informatsioonilise iseloomuga, mille edastamisel teisele poolele ei ole õiguslikke tagajärgi. Teade loetakse kättesaaduks, kui: 5.3.1. teade on üle antud allkirja vastu; 5.3.2. teade on edastatud tähitud kirjana poole postiaadressil ja teate postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva; 5.3.3. e-posti või telefoni teel on teade edastatud Lepingus märgitud kontaktisikule või esindajale. 6. Asukoht 6.1. Täitja peab andma lepingutäitmise käigus piisavalt informatsiooni korrektselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis koostatud kasutusjuhendi näol, et võimaldada Tellijal asukoht lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kohaselt ette valmistada. Juhend peab olema antud sellise sisendiga, et objektiivselt keskmise võimekusega programmeerija oleks suuteline asukoha Töö vastuvõtmiseks vajalike testide teostamiseks ette valmistada. Juhend peab olema esitatud piisava ajavaruga selleks, et Tellijal oleks võimalik Töö üleandmisel alustada koheselt vastuvõtmiseks vajalike testide teostamist. Juhul, kui Töö üleandmise hetkeks ei ole juhendit edastatud või kui edastamisest hoolimata ei ole Tellija asukohta ette valmistada jõudnud, algab Töö vastuvõtmiseks ette nähtud tähtaeg kulgema pärast asukoha ette valmistamist. Kui Täitja ei ole ette näinud erilisi keskkonnatingimusi, võib Tellija eeldada, et neid ei nõuta. 6.2. Tellija teeb vastavad ettevalmistused ja loob tingimused omal kulul. 6.3. Kui Tellija ettevalmistused või loodud tingimused ei vasta lepingus sätestatule, esitab Täitja viivitamatult puuduste loetelu. Kui Tellija ei muuda olukorda selliselt, et Täitjal oleks võimalik ajagraafikust kinni pidada, on Täitjal õigus saada lepingujärgsete kohustuste täitmiseks vajalikku ajapikendust. 6.4. Täitjal on õigus taotleda juurdepääsu asukohale Tellija tavalisel tööajal. 6.5. Täitja kulud, mis on seotud lepingus sätestatud juurdepääsupiirangutega ja turvaprotseduuridega, sisalduvad Lepingu hinnas ning neid ei hüvitata. 6.6. Tellija võib igal ajal lepingu kehtivuse vältel muuta või kehtestada juurdepääsupiiranguid ja turvaprotseduure. Kui Täitja tõendab, et selline muudatuste tegemine või piirangute või protseduuride kehtestamine põhjustas lisakulusid, on tal õigus nende hüvitamisele. 7. Lepingu muutmine 7.1. Lepingut võib muuta poolte kirjalikul kokkuleppel. Muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist mõlema poole poolt või poolte poolt määratud tähtajal. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on muudatused tühised. 7.2. Riigihangete seaduse § 123 lg 1 p 1 kirjeldatud muudatused lepitakse kokku Tellija ja Täitja esindajate poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 8. Poolte õiguskaitsevahendid 8.1. Lepingu see peatükk fikseerib Lepingu olulised rikkumised, menetluse rikkumisest teatamisel ning Poolte vastutuse. See peatükk ei välista ega piira Poole õigust kasutada muude Lepingu rikkumiste korral muid õigusaktidest tulenevaid õiguskaitsevahendeid, samuti kasutada täiendavaid õiguskaitsevahendeid lisaks selles peatükis kokkulepitule. 8.2. Lepingust või seadusest tuleneva õiguse või õiguskaitsevahendi mittekasutamine või selle kasutamisega viivitamine ei tähenda nimetatud õigusest või õiguskaitsevahendist või muudest õigustest või õiguskaitsevahenditest loobumist. Lepinguga seotud mis tahes loobumised on kehtivad ainult siis, kui need on selgesõnaliselt ja kirjalikult väljendatud. 8.3. Pooled vastutavad Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest Eesti Vabariigi õigusaktides ning Lepingus ettenähtud korras. 8.4. Oluliseks lepingurikkumiseks loetakse muu hulgas järgmisi rikkumisi: 8.4.1. Pool ei täida mis tahes Lepingust tulenevat kohustust teise Poole poolt Lepingust tuleneva vastava kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul; 8.4.2. Täitja ei täida garantiiperioodil Lepingust tulenevaid kohustusi; 8.4.3. Täitja ei ole esitanud Tellijale Asukoha keskkonnatingimusi, millest tulenevalt on häiritud Tellija seadmete, telekommunikatsioonide või tarkvara kohane funktsioneerimine ning mistõttu Tellija kaotab Täitja Lepingu järgsete kohustuste täitmise vastu huvi; 8.4.4. Täitja rikkus kohustust tahtlikult või raske hooletuse tõttu; 8.4.5. Täitja rikub Personaliga seonduvaid tingimusi; 8.4.6. Poolel või tema poolt kaasatud kolmandal isikul puuduvad Lepingu täitmiseks vajalikud õigused (sealhulgas load, litsentsid, Intellektuaalse omandi õigused); 8.4.7. Täitja suhtes on algatatud pankrotimenetlus, pankrot on välja kuulutatud, Täitja varad arestitakse või Täitja finantsseisund halveneb Tellija põhjendatud hinnangul oluliselt ja see halvenemine muudab vähetõenäoliseks Lepingu nõuetekohase täitmise; 8.4.8. Pool on rikkunud Intellektuaalse omandi õigusi ja nende kasutamise tingimusi; 8.4.9. Pool on rikkunud konfidentsiaalsuskohustust ja/või isikuandmete töötlemisega seonduvaid kohustusi; 8.4.10. Pool on rikkunud avalikustamise keelu kohustust; 8.4.11. Pool on rikkunud kolmandate isikutega seonduvaid kohustusi; 8.4.12. Tellija on viivituses Lepingus kokku lepitud maksetähtajaga rohkem kui kolmkümmend (30) kalendripäeva; 8.5. Poolel on õigus nõuda Lepingu olulise rikkumise korral leppetrahvi tasumist kuni 30% Lepingu hinnast iga vastava juhtumi korral. Juhul, kui leppetrahvi nõue on seotud Töö etapi puuduliku teostamisega ja puudus ei sea ohtu lepingujärgse Töö tervikuna nõuetekohast üleandmist ei tohi leppetrahvi nõue ületada 30% teostatud või töös oleva etapi maksumusest. 8.6. Poolte rahaline koguvastutus on piiratud Lepingu kogumaksumusega, kuid see piirang ei kehti tahtliku rikkumise korral. 8.7. Pool peab teavitama teist Poolt leppetrahvi nõudest mõistliku aja jooksul arvates ajast, mil ta sai teada leppetrahvi nõudmise õiguse tekkimisest. Pool on kohustatud tasuma leppetrahvi neljateistkümne (14) kalendripäeva jooksul arvates teiselt Poolelt sellekohase nõude saamisest. Kui Poole hinnangul on leppetrahvi nõue alusetu, on Pool kohustatud neljateistkümne (14) kalendripäeva jooksul oma seisukohta kirjalikult selgitama. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta Poole õigust nõuda Poolelt nõuetekohase Töö või selle osa teostamist ning kahju hüvitamist või kasutada muid seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Tellija käsitleb kahjuna ka projekti „E-kataloogi lisaarendused kasutusmugavuse parandamiseks“ (2014-2020.12.03.20-0817) rakendamiseks antud toetuse tagasimakse hüvitamist olukorras, mil tagasimakse on tingitud Täitja tegevusest/ tegevusetusest. 8.8. Lisaks leppetrahvi nõudele ja / või leppetrahvi asemel on Tellijal õigus nõuda Täitjalt Lepingu mittenõuetekohasel täitmisel, et: 8.8.1. Täitja kõrvaldaks puudused, sealhulgas nõuda, et Täitja hangiks parema teenuse osutamiseks vajalikud lisa- või asendusseadmed, -telekommunikatsioonid, -tarkvara ja teenused; 8.8.2. oluliste puuduste, samuti puuduste kõrvaldamise ebaõnnestumise korral nõuda, et Täitja teeks uue Töö ja tarniks uued seadmed, telekommunikatsioonid ja tarkvara või keelduda vastuvõtmisest ning Leping lõpetada; 8.8.3. võtta Täitja pakutud Töö vastu ning alandada vastavalt hinda; 8.9. Lepingust tulenevate leppetrahvide maksmine, samuti tekitatud kahju hüvitamine, ei vabasta Lepingut rikkunud poolt Lepingujärgsete kohustuste täitmisest. 9. Standardid, liidesed ja ühilduvus 9.1. Täitja lepingujärgsete kohustuste täitmine ei tohi tekitada häireid Tellija mistahes teiste liidestatud süsteemide talitluses. 9.2. Täitja garanteerib, et kõik seadmed, telekommunikatsioonid, tarkvara ja teenused on vastastikku ühilduvad, funktsioneerivad ja töötavad standardite ja/või liideste vahendusel rahuldavalt koos mistahes teiste lepingus sätestatud seadmete, telekommunikatsioonide, tarkvara ja teenustega ning lepingus sätestatud keskkonnas. 9.3. Täitja ei muuda ilma Tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta mistahes standardeid, liideseid, sideprotokolle jms. 10. Dokumentatsioon 10.1. Lepingu täitmisel kaasneva dokumentatsiooni loomisel toetutakse dokumentatsiooniplaanile. 10.2. Täitja varustab Tellijat piisava ja adekvaatse dokumentatsiooniga, kaasa arvatud informatsioon seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara projekteerimise ja funktsioneerimise kohta, mis on vajalik, et Tellija saaks seadmeid, telekommunikatsioone, tarkvara ja teenuseid efektiivselt kasutada, hooldada, kohandada ja neile lisaseadmeid lisada. 10.3. Kõik juhendid ja muud dokumendid esitatakse eesti keeles, kui ei ole kokku lepitud teisiti. 10.4. Dokumentatsioon peab vastama tootele, sisaldama muudatusi ja olema terminoloogiliselt üheselt mõistetav. 10.5. Dokumentide valmistamiseks ja levitamiseks kasutatakse paberkandjat või elektroonilist infokandjat. 11. Üleandmine ja vastuvõtmine 11.1. Töö või Töö etapi valmimise järgselt annab Täitja selle Tellijale üle vastuvõtmiseks. 11.2. Täitja peab Tellijat Töö või Töö etapi üle andmise viivitusest või viivitusse sattumise ohust ja põhjustest koheselt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis informeerima. Kui Täitja viivituse põhjustab Tellija, on Täitjal õigus nõuda mõistlikku ajapikendust ja põhjendatud lisakulude hüvitamist. 11.3. Töö või Töö etapi üleandmise kohta koostab Täitja üleandmise akti, milles näidatakse muuhulgas ära üleandmise kuupäev, teostatud Töö, osutatud teenuste, hoolduse ja tarnitud seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara detailiseeritud nimekiri ning vajaduse korral neis esinevad puudused. Iga Töö etapi üleandmisel koostab ja esitab Täitja antud etapi kohta koostatud dokumentatsiooni, vastavalt dokumentatsiooniplaanile või Tellija poolt tehnilises kirjelduses esitatud nõudmistele. 11.4. Töö või Töö etapi üleandmine Tellijale ei ole käsitatav selle vastuvõtmisena Tellija poolt. 11.5. Täitjal on õigus nõuda ja Tellijal kohustus Töö vastu võtta kui Töös on Täitja poolt kõrvaldatud kõik järgmise prioriteediga vead: kriitiline/blocker, kõrge ja keskmine. Taolisel juhul lasub Täitjal kohustus vaegtöödena madala ja väheolulise tähtsusega vead parandada Töö vastuvõtmise aktis toodud ajaperioodiks. 11.6. Pärast Töö etapi üleandmist on Tellijal õigus Töö üle vaadata 10 tööpäeva jooksul. Pärast Töö üleandmist on Tellijal õigus Töö üle vaadata 20 tööpäeva jooksul. Käesolevas punktis toodud tähtajad ei kohaldu etapisiseste sprintide suhtes ja vastuvõtutestimise tähtaeg hakkab kulgema hetkest, mil etapp on täielikult Tellijale üle antud. 11.7. Juhul, kui Tellija leiab, et Töö ei vasta Lepingu tingimustele, on Tellija kohustatud teavitama Täitjat Töös avastatud puudustest, keeldumisest Tööd enne puuduste kõrvaldamist vastu võtta ja kirjeldama Töö puudused. Täitja on kohustatud puudused kõrvaldama 5 tööpäeva jooksul, kui pooled ei ole kokku leppinud mõnda muud tähtaega. Töö puuduste kõrvaldamise kulud kannab Täitja. 11.8. Enne töö üleandmist viib Täitja Töö nõuetelevastavuse kindlakstegemiseks läbi testid. 11.9. Täitja esitab Tellijale kõik tema poolt läbiviidud testide tulemusena valminud dokumentide koopiad. 11.10. Enne töö vastuvõtmist viib Tellija Töö nõuetelevastavuse kindlakstegemiseks läbi testid. 11.11. Kui Töö või mistahes Töö osa ei läbi teste, viiakse otsekohe pärast seda, kui Täitja on teinud vajalikud korrektuurid testide edukaks läbiviimiseks, läbi kordustestid samadel tingimustel. 11.12. Tellija nõudmisel viib kordustestid läbi Täitja. 11.13. Parandatud Töö üleandmine toimub nagu esmakordsel üleandmiselgi. 11.14. Puudustega üle antud Tööd ei loeta tähtaegselt üleantuks ning Tellijal on õigus nõuda sellise lepingurikkumise korral Täitjalt leppetrahvi Lepingus sätestatud korras ja määrades või rakendada muid õiguskaitsevahendeid. 11.15. Vastuvõtmiseks valmis Töö peab vastama Lepingus sätestatud tingimustele. Töö etapi vastuvõtmine Tellija poolt ei tingi ega kohusta Töö kui terviku vastuvõtmist Tellija poolt juhul, kui Töö ei vasta tingimustele. Töö vastuvõtmise kohta koostab Tellija vastuvõtuakti, milles näidatakse muuhulgas ära vastuvõtmise kuupäev, teostatud Töö, osutatud teenuste, hoolduse ja tarnitud seadmete, telekommunikatsioonide ja tarkvara detailiseeritud nimekiri. 11.16. Töö või Töö etapp loetakse vastuvõetuks vastuvõtuakti allkirjastamisest või toodangukeskkonnas kasutusele võtmisest. Juhul, kui Tellija on võtnud puuduseid sisaldava Töö või Töö etapi toodangukeskkonnas kasutusele, loetakse vastuvõetuks ainult nõuetekohaselt teostatud tööd ja Täitjal on õigus nimetatute osas esitada arve. Taolises olukorras esitab Tellija Täitjale Töös või Töö etapis esinevate puuduste nimekirja ning puuduste kõrvaldamise tähtaja, kas enne Töö või Töö etapi toodangukeskkonnas kasutusele võtmist või vahetult pärast selle toimumist. 11.17. Mistahes seadmete, telekommunikatsioonide, tarkvara ja teenuste osa valmimisel võib Tellija anda välja vastuvõtuakti vastava osa kohta. Selline vastuvõtmine ei mõjuta Täitja kohustust täita kõiki Lepingus ettenähtud kohustusi. 11.18. Täitja vastutab Töö juhusliku hävimise või kahjustumise eest kuni Töö vastuvõtmiseni Tellija poolt. 11.19. Täitja kohustub Tellija juhendamisel märgistama Töö enne selle üleandmist vastavalt Vabariigi Valitsuse 30. augusti 2007. a määrusele nr 211 „Struktuuritoetuse andmisest ja kasutamisest teavitamise, selle avalikustamise ning toetusest rahastatud objektide tähistamise ja Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ning kord“. 11.20. Tellija kinnitab, et ta on teadlik asjaolust, et projekti „E-kataloogi lisaarendused kasutusmugavuse parandamiseks“ (2014-2020.12.03.20-0817)“ rakendamiseks antud toetuse saamiseks peab Töö vastuvõtmine olema fikseeritud vastuvõtmisaktis ning kinnitatud juhtrühma poolt. 12. Koolitus 12.1. Täitja tagab Tellija personalile adekvaatse väljaõppe, kindlustamaks seadmete, telekommunikatsioonide, tarkvara ja teenuste rahuldava ja efektiivse toimimise, vastavalt Lepingus kokkulepitule. 12.2. Koolituse toimumise aeg, koht ja maht kooskõlastatakse eelnevalt Tellija kontaktisikuga. 13. Garantii 13.1. Täitja annab Tööle 12 (kaheteist) kuulise töövõtugarantii. Garantiiperiood algab Tööde kogumina vastuvõtmisest. 13.2. Garantiiperioodil ilmnevad puudused kõrvaldab Täitja omal kulul, v.a punktis 13.6 toodud juhtumitel. Kui ilmnenud puudused ei ole garantii korras kõrvaldatavad, esitab Täitja Tellijale põhjendused kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kuid mitte hiljem kui järgmisel tööpäeval pärast sellest asjaolust teada saamist. 13.3. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, toimub garantiiliste puuduste üleandmine ja vastuvõtmine Lepingu punktis 10 toodud regulatsiooni kohaselt. 13.4. Juhul kui garantiiperioodil ilmnenud puudused muudavad osa või kõik seadmed, telekommunikatsioonid ja/või tarkvara kasutamiskõlbmatuks, varustab Täitja Tellijat nõutud tasemel toimimise garanteerivate lisa- või asendusosade ja muu vajalikuga omal kulul. 13.5. Tellija informeerib Täitjat puuduse iseloomust ja ulatusest otsekohe selle ilmnemisel. Täitja on kohustatud eemaldama ilmnenud puudused vastavalt lepingus toodule või Tellija poolt määratud ajal. 13.6. Garantiiga ei ole hõlmatud: 13.6.1. puudused, mille tekkimise eest vastutab Tellija; 13.6.2. diagnostikaks kulunud aeg, juhul kui algselt garantii juhtumine registreeritud juhtumi raames tuvastatakse, et tegu ei ole garantiilise juhtumiga. Vastav töö kuulub eraldi tasustamisele Lepingu tunnihinna alusel. 13.7. Garantii kaotab kehtivuse kui Täitjaga kooskõlastamata on muudetud või muudetakse lähtekoodi, v.a juhul kui Tellija suudab eristada lähtekoodis tehtavaid muudatusi. 14. Load ja litsentsid 14.1. Täitja vastutab ainuisikuliselt lepingu täitmiseks vajalike lubade ja litsentside saamise eest. Tellija teeb Täitjaga mõistliku koostööd, hoidmaks ära selliste lubade või litsentside väljaandmise asjatut viivitamist või väljaandmisest keeldumist. 14.2. Tellija võib ilma ette teatamata lepingu lõpetada, kui Täitja ei saa lepingu täitmiseks vajalikku luba või litsentsi. 14.3. Täitja garanteerib, et tal on õigus anda Tellijale lepingu objektiks oleva tarkvara ja teiste autori- või muude sarnaste õigustega kaitstavate esemete kasutamisõigus. 14.4. Täitja garanteerib, et nimetatud kasutusõiguse üleandmisega ei rikuta kolmandate isikute õigusi. Juhul kui kolmas isik esitab oma õiguste rikkumise tõttu Tellija vastu hagi ning see rahuldatakse, tasub Täitja võimalikud kahjuhüvitusnõuded, samuti õigusabikulud ja muud seonduvad kulud. 15. Riski üleminek 15.1. Juhusliku hävimise või kahjustumise risk läheb Tellijale üle töö vastuvõtmisel, samuti hetkel, mil Tellija satub viivitusse toimingu tegemisega, millega ta töö üleandmisele peab kaasa aitama. 16. Intellektuaalne vara 16.1. Lepingu allkirjastamisega kinnitab Täitja Tellijale, et talle kuuluvad Lepingu täitmiseks vajalikud varalised autoriõigused, litsentsid ja muud intellektuaalse omandi õigused, mis on tarvilikud Lepingu järgse Töö täielikuks teostamiseks ja loovutamiseks ning, et nende suhtes ei ole kolmandatel isikutel nõudeid. 16.2. Täitja kinnitab, et ta on võtnud tarvitusele kõik meetmed autori isiklike õiguste realiseerimiseks viisil, mis ei takista ega raskenda teose kasutamist ja autori varaliste õiguste teostamist Tellija poolt. 16.3. Täitja annab spetsiaaltarkvarale Euroopa Liidu tarkvara vaba kasutuse litsentsi v.1.1 (EUPL). Juhul, kui Töö üleandmine toimub etapiviisiliselt, siis loetakse litsents antuks iga etapi (teose) vastuvõtmisel Tellija poolt. 16.4. Tellijal on muuhulgas õigus spetsiaaltarkvara (teose) autoriõiguste kehtivusaja jooksul: 16.4.1. teost kasutada mis tahes eesmärgil ja mis tahes viisil; 16.4.2. teost reprodutseerida; 16.4.3. originaalteost muuta ja luua teosel põhinevaid tuletatud teoseid; 16.4.4. teost või selle koopiaid üldsusele edastada, sealhulgas neid kättesaadavaks teha või eksponeerida, samuti avalikult esitada; 16.4.5. teost või selle koopiaid levitada; 16.4.6. teost või selle koopiaid laenutada ja rentida; 16.4.7. anda all-litsentse teose või selle koopiate suhtes kehtivate õiguste kohta. 16.5. Täitja annab Tellijale spetsiaaltarkvara lähtekoodi, täitmiskoodi ja dokumentatsiooni kujul, mis võimaldab Tellijal sellest aru saada. 16.6. Tellija võib levitada lähtekoodi ja täitmiskoodi ning dokumentatsiooni ja selle muudatusi mistahes kolmandatele isikutele ja asutustele. 16.7. Kõik Täitja poolt Lepingu täitmise käigus koostatud dokumendid ja andmed kuuluvad Tellijale. Täitja annab kõik nimetatud dokumendid ja andmed Tellijale üle. 16.8. Tellija võib spetsiaaltarkvara autoriõigusi teostada mistahes olemasolevas või hiljem loodud keskkonnas, toel või formaadis. 16.9. Täitja tagab, et tema töötajad on loobunud Eesti seadusega lubatud ulatuses oma õigusest teostada isiklikke õigusi, et Tellijale oleks võimalik vajalikke varalisi õigusi litsentsida. 16.10. Lepingujärgse tarkvarasüsteemi loomiseks kolmandatele isikutele kuuluvate komponentide (tarkvara) kasutamise osas juhinduvad Pooled nende kasutamise litsentsitingimustest. Täitja kinnitab, et eelistab tarkvara loomisel selliseid kolmandatele isikutele kuuluvaid komponente, mille kasutamisega ei kaasne täiendavaid litsentsitasusid ega piiranguid tarkvara kasutamisel või alllitsentside andmisel. Täitja on kohustatud Tellijat teavitama juhul, kui Täitja plaanib tarkvara loomisel kasutada selliseid kolmandatele isikutele kuuluvaid komponente, mille kasutamine toob Tellijale kaasa täiendavaid litsentsitasusid või piiranguid tarkvara kasutamisel. Ilma Tellija kirjaliku nõusolekuta ei tohi Täitja tarkvara loomisel nimetatud komponente kasutada. 16.11. Nimetatud õigused kehtivad kogu autoriõiguste kehtivuse aja ja nende kehtivuse territooriumiks on kogu maailm. 16 Personal 16.1 Lepingus kirjeldatud teenuseid osutavad Lepingus nimetatud isikud vastavalt Lepingus sätestatud ülesannetele. 16.2 Täitja asendab Töid teostava isiku viivitamatult Lepingu objekti täitmise seisukohast võrdväärse kvalifikatsiooni ja kogemustega ning Tellijale vastuvõetava isikuga, kui: 16.2.1 Töid teostav isik ei ole võimeline teenuste osutamist jätkama haiguse, õnnetusjuhtumi või muu temast tuleneva põhjuse tõttu; 16.2.2 lepingus nimetatud Töid teostav isik osutub Tellija põhjendatud arvamuse kohaselt lepingujärgsete ülesannete täitmiseks ebakompetentseks või ebasobivaks või kui tema lepingujärgsete ülesannete täitmine pidevalt kahjustab lepingu korrektset ja õigeaegset täitmist. 16.2.3 Isikul on kuriteo toimepanemise eest määratud kehtiv karistus. 16.3 Täitja kannab kõik punktis 16.2 nimetatud asendusest tulenevad või sellega kaasnevad kulud. 16.4 Töid teostavatel isikutel ei tohi olla kuriteo toimepanemise eest määratud kehtivat karistust. 16.5 Tellijal on õigus kontrollida, kas Töid teostavatel isikutel on kuriteo toimepanemise eest määratud kehtiv karistus. 16.6 Töid teostavad isikud ei tohi olla Tellija töötajad ega Tellija töötajaga seotud juriidilised isikud. Seotud juriidiline isik tähendab käesoleva lepingu mõistes juriidilist isikut, mille juhtumis- või kontrollorgani liige Tellija töötaja on või juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest kuulub Tellija töötajale. 17 Kolmandad isikud 17.1 Pooled võivad loovutada lepingust tulenevaid rahalisi nõudeid kolmandatele isikutele. Pooled on kohustatud teineteist nõude loovutamisest viivitamatult kirjalikult informeerima. 17.2 Pooled ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega kaasata oma lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut ilma teise poole sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta.Tellijal on õigus edastada või suunata Täitja poolt esitatud arve tasumisele Tellijast erinevale hankijale nendevahelise koostöökokkuleppest tuleneval alusel juhul kui vastavasisuline teavitus on Tellija poolt pakkumuse esitamise ettepanekus kajastatud. 17.3 Pooled vastutavad kõigi isikute eest, keda nad kasutavad oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. 18 Auditeerimine 18.1 Mõlemal poolel on õigus kaasata auditeerimiseks sõltumatu audiitor.Audiitori kaasamiseks ei ole vajalik teise poole luba. 18.2 Audiitori isik ja muu auditeerimisega seotud asjaolud sätestatakse eraldi kokkuleppes. Auditeerimise käigus avastatud probleemid tuleb registreerida ja vajaduse korral sisestada probleemide lahendamise protsessi. 18.3 Täitja peab täpset arvet lepingu täitmisel töötatud inimpäevade ja –kuude kompenseerimisele kuuluvate kulude kohta. Audiitorile võimaldatakse piiramatu ligipääs nimetatud andmetele. 18.4 Audiitorit kaasanud pool tagab, et audiitor käsitleb saadud informatsiooni konfidentsiaalsena. Vastutus jääb audiitorit kaasanud poolele. 18.5 Pärast andmete auditeerimist ja kontrollimist teeb audiitor järeldusotsuse, mis on lõplik. 18.6 Auditi kulud kannab auditi tellinud pool. 19 Õigustest loobumine 19.1 Kummagi poole mistahes viivitus, hoolimatus või keeldumine teist poolt lepingutingimuste täitmise nõudmisel või muude nõuete esitamisel ei kujuta endast selle poole mistahes lepingujärgsetest õigustest loobumist või nende tühistamist. 20 Konfidentsiaalsus ja isikuandmed 20.1 Täitja ei või oma lepingujärgseid kohustusi anda üle kolmandale isikule ega kaasata oma lepingujärgsete kohustuste täitmiseks kolmandat isikut ilma Tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta. 20.2 Täitja on kohustatud: 20.2.1 tagama lepingu täitmise käigus Tellijalt ükskõik mis vormis saadud teabe (andmed, tehingudokumentatsioonis ja lepingutes sisalduvad Tellija esindajate isikuandmed, know-how) konfidentsiaalsuse ning ei edasta ega võimalda sellele teabele juurdepääsu kolmandale isikule ilma Tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta; 20.2.2 tagama lepingueelsete läbirääkimiste, lepingujärgsete kohustuste ja lepingu täitmise käigus ükskõik mis vormis teatavaks saanud isikuandmete (v.a. tehingudokumentatsioonis ja lepingutes sisalduvate Tellija esindajate isikuandmete) konfidentsiaalsuse ning ei edasta ega võimalda nendele juurdepääsu ühelegi kolmandale isikule ilma Tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta; 20.2.3 ei edasta punktis 20.2.2 nimetatud isikuandmeid väljapoole Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Majandusühendusse kuuluvate riikide territooriumit ilma tellija sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta; 20.2.4 kasutama ja töötlema punktis 20.2.2. nimetatud isikuandmeid üksnes Lepingu täitmiseks ja Tellija dokumenteeritud juhiste alusel, välja arvatud juhul, kui täitja on kohustatud teavet töötlema täitja suhtes kohalduva õiguse alusel. Viimati nimetatud juhul teavitab Täitja Tellijat vastava kohustuse olemasolust enne teabe töötlemist, kui selline teavitamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu Täitja suhtes kohalduva õigusega keelatud; 20.2.5 võimaldab juurdepääsu punktis 20.2.2. nimetatud isikuandmetele ainult nendele isikutele, kellel on selleks oma tööülesannete täitmiseks vajadus ning tagab, et need isikud on teadlikud ning järgivad isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid ja õigusakte, nad on saanud asjakohase koolituse eelmainitud nõuete kohta, on võtnud endale konfidentsiaalsuskohustuse või neile kehtib asjakohane seadusest tulenev konfidentsiaalsuskohustus. Vastav konfidentsiaalsuskohustus jääb kehtima pärast käesoleva Lepingu lõppemist; 20.2.6 kohustub täitma kõiki kehtivaid isikuandmete töötlemisalaseid nõudeid, andmete turvalisust puudutavaid ning isikuandmete kaitse alaseid Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusakte ja muid eeskirju. 20.2.7 kohustub rakendama järgmisi organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi turvameetmeid punktis 20.2.2. nimetatud isikuandmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise; juhusliku hävimise ja tahtliku hävitamise eest ning õigustatud isikule andmete kättesaadavuse takistamise eest, volitamata töötlemise s.h. avalikustamise eest: a) vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele seadmetele; b) ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist andmetöötlussüsteemis, samuti andmekandjate omavolilist teisaldamist; c) ära hoidma isikuandmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist ning tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid salvestati, muudeti või kustutati või millal, kelle poolt ja millistele isikuandmetele andmetöötlussüsteemis juurdepääs saadi; d) tagama, et igal andmetöötlussüsteemi kasutajal oleks juurdepääs ainult temale töötlemiseks lubatud isikuandmetele ja temale lubatud andmetöötluseks; e) tagama andmete olemasolu isikuandmete edastamise kohta: millal, kellele ja millised isikuandmed edastati, samuti selliste andmete muutusteta säilimise; f) tagama, et isikuandmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel ei toimuks isikuandmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist; g) pidama arvestust isikuandmete töötlemisel kasutatavate tema kontrolli all olevate seadmete ja tarkvara üle, dokumenteerides järgmised andmed: i. seadme nimetus, tüüp ja asukoht ning seadme valmistaja nimi; ii. tarkvara nimetus, versioon, valmistaja nimi ja kontaktandmed. 20.2.8 teavitama tellijat toimunud või põhjendatult kahtlustatavast käesoleva lepingu punktis 20.2.1 ja/või 21.2.2 sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisest; punktis 20.2.7. ja selle alapunktides a-g sätestatud turvameetmete rikkumisest, mis põhjustab, on põhjustanud või võib põhjustada edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurdepääsu, kirjalikult viivitamata aga mitte hiljem kui kakskümmend neli (24) tundi pärast sellest teada saamist. Teates tuleb vähemalt: a) kirjeldada (Isikuandmetega seotud) rikkumise laadi, sealhulgas puudutatud andmesubjektide liike ja arvu ning puudutatud kirjete liike ja arvu; b) teatada andmekaitse töötaja ja tema kontaktandmed või muu kontaktpunkt, kust saab lisateavet; c) soovitada meetmeid (Isikuandmetega seotud) rikkumise võimalike negatiivsete mõjude leevendamiseks; d) kirjeldada (Isikuandmetega seotud) rikkumise tõttu andmesubjektidele tekkivaid tagajärgi ja potentsiaalseid ohte; e) kirjeldada täitja/või kolmandast isikust alltöötleja poolt välja pakutud või võetud meetmeid (Isikuandmetega seotud) rikkumisega tegelemiseks ja f) esitada muud teavet, mis on mõistlikult nõutav, et Tellija saaks täita Kohaldatavaid andmekaitse õigusakte, sealhulgas riigiasutustega seotud teavitamise ja avaldamise kohustusi, näiteks teavet, mis on nõutav andmesubjekti tuvastamiseks. 20.2.9 Tellija eelnevalt kirjalikul heakskiidul lõpetama käesoleva lepingu punktis 20.2.8.nimetatud rikkumise ning kohaldama meetmeid (isikuandmetega seotud) rikkumise lahendamiseks, sealhulgas vajaduse korral rikkumise võimaliku kahjuliku mõju kõrvaldamiseks ja leevendamiseks; 20.2.10 kohustub lepingu lõppemisel kustutama kõik punktis 20.2.2. nimetatud isikuandmed ja nimetatute koopiad 30 päeva jooksul, v.a juhul, kui õigusaktidest tuleneb teisiti; 20.2.11 teeb Tellijale kättesaadavaks kogu teabe, mida Tellija peab vajalikuks lepingus sätestatud kohustuste täitmise tõendamiseks; 20.2.12 võimaldab Tellijal või Tellija poolt volitatud audiitoril teha auditeid ja kontrolle ning panustab nendesse; 20.2.13 kohustub võimaluse piires asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil punktis 20.2.2. nimetatud isikuandmete osas Tellijal täita Tellija kohustust vastata taotlustele andmesubjekti õiguste teostamiseks ning teostada nende õiguste teostamisest tulenevaid toiminguid (andmete parandamine, sulgemine, kustutamine). 20.3 Käesoleva lepingu punktis 20.2.1. sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele täitja audiitorile ja advokaadile. 20.4 Käesoleva lepingu punktides 20.2.1. ja 20.2.2. sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse nõue on tähtajatu ning kehtib nii lepingu täitmise ajal kui ka pärast lepingu lõppemist. 20.5 Tulenevalt konfidentsiaalse informatsiooni laadist on tellijal õigus seada täiendavaid nõuded ja/või juhised isikuandmete töötlemiseks. 20.6 Kõik käesoleva lepingu punktides 20.2.1. – 20.4 kohustused kehtestab täitja kõikidele kolmandatele isikutele, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. Kolmas isik on füüsiline või juriidiline isik või riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, kes ei ole ei tellija ega ka täitja. 21 Avalikud suhted 21.1 Pooled ei tegele seoses lepinguga avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele, välja arvatud teise poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Avaldada võib vaid teateid, mis on teise poolega eelnevalt kooskõlastatud. 21.2 Kõik eelnimetatud kohustused kehtestab pool ka kõigile kolmandatele isikutele, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel. 22 Lepingu täitmise peatamine ja lepingu lõpetamine 22.1 Tellija võib peatada Täitjale lepingujärgselt makstavate summade maksmise kas osaliselt või täielikult, kui: 22.1.1 Täitja ei täida Lepingut; 22.1.2 vastuvõtmise, testimise või auditeerimise käigus avastatakse puudusi või muid Täitja poolseid kohustuste rikkumisi; 22.1.3 Tellija Lepingu järgsete kohustuste õigeaegset ja korrektset täitmist segab või ähvardab segada muu asjaolu, mille eest vastutab Täitja. 22.2 Täitja võib peatada Tellijale teenuse osutamise kas osaliselt või täielikult, kui: 22.2.1 Tellija ei täida Lepingut; 22.2.2 Täitja Lepingu järgsete kohustuste õigeaegset ja korrektset täitmist segab või ähvardab segada muu asjaolu, mille eest vastutab Tellija. 22.3 Tellija võib igal ajal Lepingu üles öelda, teatades sellest 1 (üks) kuu ette. Sellisel juhul on Täitjal õigus nõuda tasu täidetud kohustuste eest. 22.4 Tellijal on õigus Leping erakorraliselt etteteatamata lõpetada Täitjapoolse olulise Lepingu rikkumise korral. Lepingu lõpetamisel punktides 8.4 nimetatud juhtudel Täitja tehtud Tööd ei tasustata. Täitja poolt tarnitud seadmed, telekommunikatsioonid ja tarkvara tagastatakse, selle võimatuse korral või muul juhul, kui tagastamine on saadu olemuse tõttu välistatud, makstakse hüvitust võlaõigusseaduses sätestatud korras. 22.5 Täitja võib Lepingu üles öelda Tellijapoolse olulise Lepingu rikkumise korral pärast vastava hoiatuse saatmist, kui rikkumist ei ole kõrvaldatud 10 (kümne) tööpäeva jooksul peale hoiatuse esitamist. Sellise Lepingu lõpetamise korral maksab Tellija Täitjale tasu täidetud kohustuste eest. 22.6 Lepingu lõppemisel on Täitja kohustatud Tellijale tagastama kõik Lepingu täitmiseks üleantu. 23 Vääramatu jõud 23.1 Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta Lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatu jõuna käsitlevad pooled võlaõigusseaduse §-s 103 lg 2 nimetatud asjaolusid. 23.2 Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult teatama teisele Poolele, esitades teavitusega ühes tõendid kõigi järgnevate asjaolude esinemise kohta: 23.2.1 takistava asjaolu esinemine, mis takistab kohustuse kohast täitmist; 23.2.2 takistava asjaolu asetsemine väljaspool võlgniku mõjusfääri; 23.2.3 asjaolu ettenägematus; 23.2.4 asjaolu vältimatus ja ületamatus. 23.3 Vääramatu jõu asjaolude ilmnemisel pikeneb Lepingu lõpptähtaeg nimetatud asjaolude esinemise perioodi võrra. Pool peab vääramatu jõu asjaolude äralangemisel Lepingut täitma asuma. Kui vääramatu jõu asjaolude tõttu on Poole Lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam kui 60ne kalendripäeva võrra võib teine Pool öelda lepingu üles. 24 Kehtiv seadusandlus Lepingule ning kõikidele lepingu osaks olevatele dokumentidele kohaldatakse Eesti Vabariigi õigusakte. 25 Vaidluste lahendamine 25.1 Käesoleva Lepingu allkirjastamisega kinnitavad pooled, et on tutvunud ja on nõus Lepinguga ja selle lisadega ning mõistavad täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ning nende tagajärgi. 25.2 Lepinguga seotud või sellest tulenevate arusaamatuste või vaidluste puhul püüavad pooled leida lahenduse heal tahtel põhinevate läbirääkimiste teel. 25.3 Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus. /allkirjastatud digitaalselt/ Mehis Sihvart Arendusleping nr. ………… Lisa nr 2 PERSONAL JA KONTAKTANDMED 1. Tellija esindaja ja kontaktisikud 1.1. Tellija esindajaks tööde vastuvõtmise aktide, teadete jms lepinguga seonduvate dokumentide allkirjastamisel on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse …… osakonna juhataja ……………. (tel ………….; e-post …………….). 1.2. Tellija kontaktisikuks tööde teostamise juhendamisel ning Täitjale vajaliku lähteinformatsiooni ja tööülesannete täpsustamisel jmt. on Registrite ja Infosüsteemide Keskuse ………… osakonna …………… (tel …; e-post …………………). 2. Täitja esindaja ja kontaktisikud 2.1 Täitja esindajaks on ………… (tel …………..; e-post………….). 2.2 Täitja kontaktisikuks on ………… (tel …………..; e-post………….). 3. Personali nimekiri 3.1. Tellija personal Nr. Nimi Ametinimetus Kontaktandmed 3.2. Täitja personal Nr. Nimi Ametinimetus Kontaktandmed 4. Kontaktandmed 4.1. Tellija kontaktandmed on: 4.2. Täitja kontaktandmed on: Registrite ja Infosüsteemide Keskus Reg. nr. 70000310 Registrikood Lubja 4 …………… 19081 TALLINN …………… Telefon: 663 6300 Telefon: ……………. DIREKTOR KÄSKKIRI 05.10.2021. a nr 162 Tallinn Alusdokumentide kinnitamine väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihankes „e-kataloogi lisaarendustööd" (241576) 1. Justiitsministri 18.04.2007. a määruse nr 20 „Registrite ja Infosüsteemide Keskuse põhimäärus“ § 11 lõike 1 punkti 9 alusel ning kooskõlas direktori 28.09.2021 käskkirjaga nr 155 kinnitan lisad. 2. Edastada hankedokumendid läbi Riigihangete registri pakkujatele Heisi IT OÜ (12765966) ja Wisercat Estonia OÜ (14133207). Menetluse liigi (väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus) ning läbirääkimiste partneri valiku põhjuseks on asjaolu, et eelnevalt riigihangete registris avaldatud avatud hankemenetluse käigus ei laekunud ühtegi pakkumust. RHS § 49 lg 1 p 1 kohaselt on hankijal õigus korraldada väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus kui avatud hankemenetluse käigus ei esitatud ühtegi pakkumust. /allkirjastatud digitaalselt/ Mehis Sihvart Lisad: 1. hankedokumendid „e-kataloogi lisaarendustööd" (241576) koos lisadega (vormistatud digitaalselt). KINNITATUD Direktori 05.10.2021 Käskkiri nr 162 Lisa 1 „e-kataloogi lisaarendustööd“ Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse viitenumber 241576 Hankedokumendid REGISTRITE JA INFOSÜSTEEMIDE KESKUS Käesolevaga teeb hankija ettepaneku esitada pakkumus vastavalt hankedokumentides sisalduvatele tingimustele 2021 1. Üldosa 1.1. Hankedokumendid on kohaldatavad ainult koos riigihangete seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega. Hankija eeldab, et huvitatud isik või pakkuja tunneb riigihangete seadust ja selle alusel kehtestatud õigusakte. 1.2. Huvitatud isik või pakkuja kannab hankemenetluses osalemisega seotud kogukulud ja -riski, kaasa arvatud vääramatu jõu (force majeure) toime võimalused. 1.3. Hankija on otstarbekuse kaalutlusel otsustanud hanget osadeks mitte jagada, kuivõrd hanke esemeks olevaid asju ei ole võimalik eraldi osta. 1.4. Hankija ei arvesta olelusringi kulusid, kuivõrd antud hanke puhul on pakkujatel võimatu esitada RHS § 86 lg 2 p 2 nimetatud kulude osas näitajaid, mida oleks võimalik omavahel võrrelda. 1.5. Infotund toimub 08.10.2021 kell 14:00 Registrite ja Infosüsteemide Keskuse Infotunnis osalemiseks on vajalik eelnev registreerimine vähemalt 1 tööpäev enne, aadressil [email protected] 2. Hankemenetlus 2.1. Hanke eesmärgiks on täiendada olemasolevat e-kataloogi lisafunktsionaalsuste arendamise ning elastic search mooduli kasutuselevõtuga. Arendustööde alguseks on planeeritud sügis 2021 ning arendustööde teostamiseks 8 kuud. 2.2. Hankemenetluse liik on riigihangete seaduse § 49 lg 1 p 1 alusel väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus, sest riigihankesse „e-kataloogi lisaarendustööd“ (240242) ei esitatud ühtegi pakkumust. 2.3. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus korraldatakse hankelepingu sõlmimiseks. 3. Hankedokumendid 3.1. Hankedokumendid koosnevad käesolevast hankedokumentide põhitekstist ja selle lisadest: 3.1.1 Lisa 1 kõrvaldamise alused ja kvalifitseerimistingimused (hankepass), 3.1.2 Lisa 2 vastavustingimused, 3.1.3 Lisa 3 hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad, 3.1.4 Lisa 4 tehniline kirjeldus, 3.1.5 Lisa 4-1 liideste kirjeldused, 3.1.6 Lisa 4-2 nõuded arendustele, 3.1.7 Lisa 4-3 nõuded testimisele, 3.1.8 Lisa 4-4 nõuded süsteemianalüüsile, 3.1.9 Lisa 4-5 dokumentatsiooniplaan, 3.1.10 Lisa 4-6 arenduse tavad ja töökorraldus, 3.1.11 Lisa 4-7 Front-end nõuded, 3.1.12 Lisa 5 hankelepingu projekt. 3.2. Hankedokumentide põhitekst ja selle juurde kuuluvad dokumendid on teineteist täiendavad. 3.3. Hankedokumentide lahutamatuks osaks on Hankedokumentide lahutamatuks osaks on hankepass (alates 1.08.2019 alustatud hankes täidab ettevõtja hankepassi (ESPD v 2.0.2) registris. Vt hankepassi juhiseid https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihangete-poliitika/kasulik-teave/riigihangete-juhised), mille pakkujad esitavad hankijale esialgse tõendina kõrvaldamise ja kvalifitseerimistingimuste aluste kontrolliks. Lisaks on hankija poolt koostatud vormid PAA1 ja PAM1, mis on vastavustingimuste juures pakkujale vajalike andmete edastamiseks. 3.4. RHS § 95 lg 4 p 9: Hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98–101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta või jätnud need andmed või § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata. Hankepassi esitamine on kohustuslik kõigile pakkujatele, kaasa arvatud ühispakkujad ning alltöövõtjad, kelle majandus-ja/või finantsnäitajatele tuginetakse. Alltöövõtjate osas tuleb hankepass esitada ka juhul, kui tema näitajatele ei tugineta, kuid keda kavatsetakse kasutada hankelepingu täitmisel. 4. Täiendav teave ja selgitused 4.1. Küsimuse või taotluse täiendava teabe või selgituste saamiseks hanke alusdokumentide kohta esitamisel peab huvitatud isik või pakkuja arvestama, et hankijal on õigus tulenevalt riigihangete seaduse § 46 lõikest 1 vastata nimetatule 3 (kolme) tööpäeva jooksul. 4.2. Juhul, kui huvitatud isiku hanke alusdokumentidega seotud selgitustaotluse hankijale laekumisega ja pakkumuste esitamise tähtpäeva vahele ei jää vähemalt 6 (kuus) päeva, RHS § 93 lõike 2 punktis 2 ja § 94 lõike 4 punktis 2 nimetatud juhtudel 4 (nelja) päeva, ei ole hankijal kohustus selgitustaotlusele vastata. 4.3. Punktis 4.1. märgitud küsimus või taotlus esitatakse eesti keeles, hankija vastab sellele eesti keeles. 4.4. Hankijal on õigus valida hankelepingu täitmise käigus üleskerkinud vaidluste korral hankijale sobivam alusdokumentide tõlgendus, kui hankija ei ole huvitatud isikule või pakkujale edastanud vaidlusaluses küsimuses teistsugust tõlgendust punktides 4.1. ja 4.5. toodud alustel. 4.5. Huvitatud isik või pakkuja esitab punktis 4.1. märgitud küsimuse või taotluse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis elektrooniliselt e-riigihangete keskkonnas (https://riigihanked.riik.ee/). Registri töö tõrgete korral esitatakse küsimus või taotlus hanketeates märgitud hankija kontaktisiku elektronposti aadressile. Telefoni teel esitatud küsimusi vastu ei võeta. 4.6. Hankija esitab hankemenetluse käigus koostatud dokumendid ja antava täiendava teabe ning selgitused huvitatud isikule või pakkujale elektrooniliselt läbi e-riigihangete keskkonna. Lk 2/4 5. Pakkumuse koostamine 5.1. Pakkumuse koostamisel lähtutakse muu hulgas lepingu projektis sätestatud tingimustest. 5.2. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni nimetatud pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemiseni. Pakkuja peab märkima pakkumuses, millised pakkumuses esitatud andmed on pakkuja ärisaladus ning põhjendama teabe ärisaladuses määramist. Selleks ei tohi olla pakkumuse maksumus ega osamaksumus, kui neid arvestatakse pakkumuste hindamisel, ega muu pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastav pakkumust iseloomustavaid näitajaid. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei ole kohustatud täpsustama pakkujalt ärisaladuse ja/või pakkuja huve kahjustada võiva tehnoloogilise lahenduse sisaldumist juhul, kui nimetatud asjaolu on jäänud pakkumuses märkimata. 6. Dokumentide vormistamise üldnõuded 6.1. Dokumentide vormistamisel lähtutakse võimalusel punktis 3.3 märgitud ühes või mitmes lisas esitatud vormidest. 6.2. Dokumendid koostatakse eesti keeles. 6.3. Dokumendid esitatakse hankijale kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (see tähendab, et dokumendid peavad olema püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama pakkumuse esitanud isiku(te) nimesid, kuid ei pea olema omakäeliselt (sh ka digitaalselt) allkirjastatud). 7. Kvalifitseerimise dokumentide vormistamise erinõuded 7.1. Esialgse tõendina pakkuja suhtes kõrvaldamise aluste puudumise ja tema kvalifitseerimise tingimustele vastavuse hindamiseks kasutatakse hankepassi. Juhul, kui pakkuja soovib tõendada enda vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ja/või tehnilisele ja kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele teiste ettevõtjate vahendite alusel, peab pakkuja esitama hankepassi ka selle isiku kohta, kelle vahenditele ta tugineb. Samuti tuleb esitada hankepass alltöövõtjate kohta. 7.2. Juhul kui pakkuja kasutab alltöövõtjat, võib hankija nõuda lisaks hankepassis esitatule pakkuja poolset kirjeldust millises tööde etapis ja suuruses alltöövõtjat kasutatakse. 7.3. Hankija võib nõuda alltöövõtja asendamist juhul, kui kontrolli käigus tuvastatakse alltöövõtja suhtes kõrvaldamise alus. 7.4. Enne hankelepingu sõlmimist võib hankija nõuda edukalt pakkujalt kõikide asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist. Hankija võib vastavaid dokumente nõuda ka kvalifitseerimise etapis. Pakkuja võib esitada enda kvalifikatsiooni tõendamiseks lisaks hanketeates märgitud kõrvaldamise aluste puudumist tõendavatele ja kvalifikatsiooni tõendavatele dokumentidele (edaspidi koos nimetatud kvalifitseerimise dokumendid) ka muid dokumente. 7.5. Hankija võib pakkuja esitatud andmete põhjal küsida tõendeid ja kinnitusi teiselt lepingu poolelt kõigi nende lepingute kohta, millele tuginetakse kvalifikatsiooni tõendamisel. 7.6. Pakkuja võib esitada enda kvalifikatsiooni tõendamiseks lisaks hanketeates märgitud kõrvaldamise aluste puudumist tõendavatele ja kvalifikatsiooni tõendavatele dokumentidele (edaspidi koos nimetatud kvalifitseerimise dokumendid) ka muid dokumente. 7.7. Alates maist 2019 saab Euroopa hankepassi vormi täita RHRis või mõnes muus ESPD teenuses - nimekiri on kättesaadav https://ec.europa.eu/docsroom/documents/34484 . Hankepassi ei ole vaja esitada juhul kui RHRis on olemas hankepassi osa ja ettevõte täidab selle RHR vormil. Hankepassi juhend https://www.rahandusministeerium.ee/et/eesmargidtegevused/riigihangete-poliitika/kasulik-teave/riigihangete-juhised 8. Pakkumuse dokumentide vormistamise erinõuded 8.1. Pakkumuse dokumendid on järgnevad: 8.1.1 hankepass, 8.1.2 vastavustingimused, 8.1.3 hindamiskriteeriumid, 8.1.4 avaldus hankemenetlusel osalemiseks vorm PAA1, 8.1.5 pakkumuse detailse maksumuse vorm PAM1, 8.1.6 projektiplaan, 8.2. Kui hankedokumentides on nõutud, tuleb esitada lisaks punktis 8.1 toodule muud andmed ja dokumendid. 9. Elektrooniliselt dokumentide esitamine 9.1. Punktis 8.1 märgitud pakkumuse dokumendid esitatakse elektrooniliselt e-riigihangete keskkonnas. 9.2. Elektrooniliselt esitatavad dokumendid vormistatakse PDF-vormingus või mõnes muus üldlevinud vormingus. 9.3. Kui esitatavate dokumentide koosseisus on dokumente, mida ei ole võimalik esitada elektrooniliselt, esitatakse need, lisaks elektroonilistele koopiatele, paberkandjal enne pakkumuste esitamise tähtpäeva vastavalt punktile 10. 9.4. Kui esitatavate dokumentide koosseisus on kolmanda osapoole poolt kirjalikult allkirjastatud dokumente, esitatakse dokument skaneeritud kujul ning originaaldokument esitatakse ainult juhul, kui hankijal on tekkinud kahtlus dokumendi osas. 9.5. Kui esitatavate dokumentide koosseisus on elektroonilisi dokumente, mida ei ole võimalik terviklikult esitada e-riigihangete keskkonnas, siis esitatakse need, lisaks e-riigihangete keskkonnas esitatud väljavõtetele, terviklikult CD-l või muul üldlevinud andmekandjal enne pakkumuste esitamise tähtpäeva vastavalt punktile 10. 10. Paberkandjal dokumentide esitamine 10.1. Paberkandjal dokumendid esitatakse ainult punktis 9.3 märgitud juhul. 10.2. Paberkandjal dokumendid esitatakse 1 (ühes) kinnises läbipaistmatus pakendis. 10.3. Punktis 10.2 märgitud pakendile kantakse järgmised andmed: 10.3.1 riigihanke nimetus, Lk 3/4 10.3.2 riigihanke viitenumber, 10.3.3 kõikide pakkujate nimed ja registrikoodid, 10.3.4 märge „Mitte avada enne pakkumuste avamise tähtaega“. 10.4. Paberkandjal dokumendid esitatakse posti teel või isikliku kättetoimetamisega. 10.5. Isikliku kättetoimetamisega esitatakse dokumendid pakkumuste esitamise tähtpäeval vähemalt 15 minutit enne pakkumuste avamist hankija asukohas II korrusel. 11. Pakkumuste avamine 11.1. Pakkumused avatakse e-riigihangete keskkonnas ning pakkumuste avamise protokollis tehakse nähtavaks RHS § 113 lõikes 2 välja toodud andmed. 12. Läbirääkimised 12.1. Vajadusel on hankija valmis pidama pakkujaga läbirääkimisi hanke alusdokumentides selliste tingimuste osas, mis ei too kaasa olulisi muudatusi hankeeseme olemuses. Läbirääkimiste käigus võib hankija anda pakkujatele võimaluse muuta oma pakkumust. 12.2. Läbirääkimiste aja ja koha ning vormi lepib hankija kontaktisik pakkujaga kokku läbi Riigihangete registri või e-posti teel. 12.3. Läbirääkimiste pidamisega seotud kulusid pakkujale ei hüvitata. 12.4. Läbirääkimised on konfidentsiaalsed. Hankija ei avalda läbirääkimiste käigus saadud pakkumust puudutavat teavet. 12.5. Läbirääkimiste pidamine ei ole hankija jaoks kohustuslik ning juhul kui hankijal läbirääkimiste vajadust ei teki, võib ta teha otsused pakkumuste kohta, sh otsuse pakkumuse edukaks tunnistamise kohta ilma läbirääkimisi pidamata. Läbirääkimised on konfidentsiaalsed. 13. Hankelepingu sõlmimine 13.1. Hankelepingu olulised tingimused on esitatud punktis 3.1 märgitud vastavas lisas. 13.2. Hankelepingu poolteks olevad hankijad on märgitud hanketeates. 13.3. Hankija jätab endale õiguse anda nõustumus hankelepingu sõlmimiseks kuni 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates raamlepingu sõlmimise otsuse või pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta teate edastamisest. 13.4. Pakkuja peab talle allkirjastamiseks edastatud lepingu allkirjastama hiljemalt 5 tööpäeva jooksul. Antud tähtaja jooksul lepingu allkirjastamisest keeldumist on hankijal õigus käsitleda kui RHS § 119 nimetatud eduka pakkumuse esitanud pakkuja poolset lepingu sõlmimisest keeldumist ja pakkumuse tagasi võtmist. 14. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamine 14.1. Hankija jätab endale õiguse tunnistada hankemenetlus kehtetuks, kui: 14.1.1 hankemenetluse toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpuleviimise hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel; 14.1.2 välisrahastaja ei anna nõustumust eduka pakkujaga lepingu sõlmimiseks; 14.1.3 on toimunud sündmus, mida saab lugeda vääramatuks jõuks (force majeure). Vääramatu jõud on asjaolu, mida hankija ei saa mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest ei saa temalt oodata, et ta hankemenetluse ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Mehis Sihvart Direktor Lk 4/4 Lisa 4 Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse „E-kataloogi lisaarendustööd" (241576) Hanke alusdokumentide juurde Tehniline kirjeldus Sisukord I e-kataloogi olemasolevad funktsionaalsused ................................................................................ 2 1. Liidestused ........................................................................................................................... 2 2. Kasutajad .............................................................................................................................. 2 3. Moodulid ............................................................................................................................... 3 4. Lepingud ............................................................................................................................... 3 5. Tooted/teenused ................................................................................................................. 4 6. Hankija vaates toote/teenuse otsing ............................................................................. 5 7. Pakkuja vaates toote/teenuse otsing ............................................................................ 6 8. Ostukorv ............................................................................................................................... 6 9. Tellimused ............................................................................................................................ 7 10. Toote/teenuse asendamine ühe ja mitme pakkujaga lepingutes........................... 8 II Projekti üldinfo ja hanketingimused .............................................................................................. 10 III Dokumentatsioon ja töökorraldus ................................................................................................ 11 IV Nõuded projektiplaanile ................................................................................................................ 11 V Üleantavate tööde loetelu .............................................................................................................. 12 1. Otsingusüsteem ................................................................................................................ 12 2.Tellimuste osaline menetlemine........................................................................................ 12 VI Otsingusüsteemi parendamine .................................................................................................... 15 1. Tulemuste kuvamine otsingusõna järgi ..................................................................... 16 2. Otsingu lisamine ............................................................................................................... 19 3. Otsingusüsteemi arhitektuurne lahendus ................................................................. 22 VII Tellimuste osaline menetlemine ................................................................................................. 23 1. Tellimuste menetlemise protsess ................................................................................ 23 2. Staatused ............................................................................................................................ 24 LISAD ................................................................................................................................................... 35 I e-kataloogi olemasolevad funktsionaalsused e-kataloog on Riigihangete registris teostatud riigihangete alusel sõlmitud lepingute järelhalduskeskkond. E-kataloogi tekivad tooted/teenused ainult läbi Riigihangete registri (RHR) teostatava e-kataloogi riigihanke, mistõttu e-kataloogi sisu on nähtav isikutele, kes on seotud RHRis mõne riigihankega (ning hankija vaates hanke alusel on sõlmitud ka leping). Hankijal on võimalik hanget korraldades määratleda, kas tegemist on nö tavahankega või e- kataloogi hankega. e-kataloogi demoversiooniga, mis on liidestatud Riigihangete registri koolituskeskkonnaga, on võimalik tutvuda aadressil: https://demo-ekat.rik.ee. Hankija vaatest tuleb sisse logida kasutajatunnusega „testhankija“ ja parooliks „testhankija“. Pakkuja vaates vastavalt „testpakkuja“ ja parooliks „testpakkuja“. 1. Liidestused e-kataloog on liidestatud Rahandusministeeriumi poolt hallatava Riigihangete registriga ning ei tööta iseseisva keskkonnana. Süsteemis puudub kasutajate moodul. Kasutajateks on RHR kasutajad, kes on registreeritud hanke või pakkuja meeskonda hanke juures. Kasutajate sisse logimisel e-kataloogi edastatakse RHR poolt e-kataloogile info kasutaja asutusest/ettevõttest ning konkreetsemalt millise hanke või pakkumuse meeskonnaga ning millises rollis on isik seotud. RHRis hanke või pakkumuse meeskonnaga sidumine annab võimaluse isikul e- kataloogis teostada toiminguid konkreetse riigihanke lepingu alt. Kahe süsteemi vaheliste liidestustega liigub mh info RHRist e-kataloogi hanke alustamisest, sõlmitud lepingutest, täidetud tellimustest jm. Käesoleva hanke töödest on seotud liidestusega ainult tellimuste osalise menetluse tööd (vt pt VII p 2.9) ja seda tellimuste arhiveerimisel andmete liikumisest e-kataloogist RHRi raamlepingu andmete juurde. e-kataloogi on võimalik liidestada pakkuja poolt oma e-poega (vt lisa 1 Liidestuse kirjeldus). Liidestuse kaudu liigub e-poest e-kataloogi info pakkuja toodetest ning e-kataloogist e-poodi info pakkujale laekunud tellimustest. Käesoleva hanke töödest on seotud e-poe liidestusega tellimuste osaline menetlemine (vt pt VII). 2. Kasutajad Keskkonna kasutajaskond jaguneb kaheks: 1) Hankijad, kes on teostanud RHRis e-kataloogi riigihanke ning sõlminud hanke tulemusel lepingu, mille alt saab teostada soetusi e-kataloogi kaudu. Hankija tegevus e-kataloogis on peamiselt seotud lepingujärgse tegevusega – toodete/teenuste tellimisega. 2) Pakkujad, kes on esitanud RHRis riigihankele pakkumuse. Pakkuja e-kataloogi tegevus hõlmab endast nii riigihankele pakkumuse koostamist ja selle haldamist kui sõlmitud lepingu järgse tegevusena tellimuste menetlemist, vajadusel pakkumuste kohandamist, võimalusel pakkumuste muutmist (võimalik ainult nö tootekataloogi lepingus). Kasutajate haldus toimub RHR keskkonnas konkreetse hanke meeskonna juures. Kasutaja näeb e-kataloogis ainult neid pakkumusi, lepinguid ja seotud tooteid/teenuseid, mille meeskonda on ta RHRis lisatud. Iga hankija ja pakkuja on seotud ainult temaga seotud hangete/pakkumuste infoga. See tähendab, et hankijad ei näe teiste hankijate lepingute infot (sh ühishankijad ei näe üksteise tellimusi) ega pakkujad teiste pakkujate pakkumuste infot. 2 Kasutajad jagunevad kolme erinevasse rolli: vastutav isik, volitatud isik ja e-kataloogi kasutaja, kellest viimase teostatud tellimused (hankija vaates) liiguvad kinnitamiseks kas volitatud isikule või selle puudumisel vastutavale isikule. Sellisel juhul on tellimuse koostajaks e-kataloogi kasutaja. Teistes rollides isikute tellimused liiguvad otse pakkujale. Sellisel juhul on tellimuse koostajaks kas vastutav isik või volitatud isik. Käesoleva hanke töödest on seotud erinevate kasutajate rollidega tellimuste osaline menetlemine üldiselt, kuid rollide muudatus hankes skoopi ei kuulu (vt pt VII). 3. Moodulid e-kataloog koosneb erinevatest moodulitest, millest mõned funktsionaalsused kattuvad pakkujate ja hankijate vaates: 1) „Lepingud“ – nii pakkuja kui hankija vaates RHRis sõlmitud lepingute info, sisaldades detailinfona toodete/teenuste nimekirja reaalajas (st juhul kui tooteid/teenuseid on muudetud või asendatud, kuvatakse viimane muudatus lepingu info alla); 2) „Minu pakkumused“ – ainult pakkuja vaates tema poolt koostatud RHR pakkumuste info, sisaldades detailinfona toodete/teenuste nimekirja reaalajas (st juhul kui tooteid/teenuseid on muudetud või asendatud, kuvatakse viimane muudatus pakkumuse info alla); 3) „Tooted/teenused“ – ainult hankija vaates toodete ja teenuste otsingu vaade; 4) „Minule esitatud tellimused“ – pakkuja vaates tellimuste menetlemise moodul; 5) „Tellimused“ – hankija vaates tellimuste menetlemise moodul; 6) „Tootekataloog“ – ainult pakkuja vaates tema kõikide toodete/teenuste kataloog; 7) „Teavitused“ – jagunevad: a. „Teabevahetus“ – teatud erandlikes olukordades toimub teabevahetus e- kataloogis. Hankija vaates on võimalik esitada pakkujatele teavitus, küsimus ja pakkuja vaates on võimalik esitatud küsimustele süsteemi kaudu vastata; b. „Süsteemi teavitused“ – süsteemi automaatsed teavitused 8) „Hankesse esitatud pakkumus“ – hankija vaates nähtav ainult RHR kaudu hanke pakkumust avades. Moodulid võivad jaguneda ning kuvatakse kasutaja vaates, nt lepingud jagunevad lepingu tüübi järgi (vt pt I p 1.4), tellimused staatuse järgi (vt pt VII p 2). Käesolevas dokumendis nimetatakse mooduleid üldiselt mõistega kasutaja vaade. Käesoleva hanke töödest on seotud otsingusüsteemi parendamisega „Lepingud“, „Minu pakkumused“, „Tooted/teenused“, „Minule esitatud tellimused“, „Tellimused“, „Tootekataloog“ ja „Teabevahetus“ moodul ning tellimuste osalise menetlemisega „Minule esitatud tellimuse“ ja „Tellimused“ moodul. 4. Lepingud e-kataloogis on võimalik rakendada nelja erinevat lepingu varianti, mille valib hankija hanget ette valmistades. Lepingute vaates on eraldi välja toodud: 1) „Tootekataloogi leping“ - pakkujal on võimalik peale lepingu sõlmimist muuta, kustutada, lisada tooteid pakkumusse ning soovil liidestada e-kataloogiga oma e-pood. Pakkuja vaates, muutes oma toodete üldises tootekataloogis selle lepinguga seotud toote andmeid, muutub automaatselt toote info ka pakkumuse/lepingu andmete juures. 2) „Ühe pakkujaga leping“ – pakkumus fikseeritakse pakkumuse esitamisel ning lepingu sõlmimise järgselt ei ole pakkujal võimalik muuta esitatud pakkumust, va hankija nõusolekul asendada tooteid/teenuseid või tootekaardil sisalduvat infot. Pakkuja 3 vaates, muutes oma toodete üldises tootekataloogis selle lepinguga seotud toote andmeid, siis pakkumus/lepingu andmed ei muutu. 3) „Mitme pakkujaga leping e-kataloogi pakkumusega“ – funktsionaalsus on sama, mis ühe pakkujaga lepingu puhul. 4) „Mitme pakkujaga leping ilma e-kataloogi pakkumuseta“ – e-kataloogi ei teki pakkumust, kuid peale lepingu sõlmimist on nimetatud leping nähtav e-kataloogis mitme pakkujaga lepingute vaates (tegemist on nö minikonkurssi korraldamiseks sõlmitava lepinguga). Hankija vaates otsingu süsteemis on eraldi välja toodud neist kolm: „Tootekataloogi leping“, „Ühe pakkujaga leping“ ja „Mitme pakkujaga leping (e-kataloogi pakkumusega)“. Käesoleva hanke töödest on seotud otsingusüsteemi parendamine nimetatud kolme lepinguga (vt pt VI). 5. Tooted/teenused Tooted ja teenused sisestatakse e-kataloogi pakkuja poolt kas tema tootekataloogi lehel või konkreetse pakkumuse juures, täites toote või teenuse andmed e-kataloogis. Pakkumuse vaates lisatud toode/teenus kuvatakse automaatselt pakkuja „Tootekataloogi“ vaates ning toodet/teenust eraldi sisestama ei pea. Pakkumuse vaates sisestatud toodetele ja teenustele kehtib erinevus olenevalt sellest, kas tegemist on fikseeritud ühe või mitme pakkujaga lepinguga või sõlmitud lepinguks on nö tootekataloogi leping. Fikseeritud lepingute osas on võimalik tooteid/teenuseid sisestada: - Põhitootena/põhiteenusena – tavaline toode/teenus, mida hankija saab soetada lepingu jõustumise järgselt ning mida saab soetada ka ilma lisatooteid/-teenuseid valimata. - Lisatootena/lisateenusena – toode või teenus, mis peab pakkumuses olema seotud põhitoote või teenusega. Eraldiseisvalt põhitootest nimetatud toodet või teenust tellida ei saa (kasutatakse nt komplektide müügil – sülearvuti on põhitoode, lisatootena saab juurde valida pordikordisti, hiire, klaviatuuri. Ilma sülearvuti valimiseta lisatooteid valida ei saa). Joonis 1.1. Hankija „Tooted/teenused“ vaates põhi- ja lisatoode Pakkuja tootekataloogi lehel sisestavatele toodetele ei kehti nõue määratleda toode kas põhi- või lisatootena, kuivõrd ühe lepingu variandi puhul, tootekataloogi leping, nimetatud erisust ei rakendata. Hankija vaate „Tooted/tellimused“ otsingus kuvatakse välja ainult põhitooteid ja lisatoodete infot ei kuvata, kuivõrd need ei ole erialdiseisvalt tellitavad. Pakkujate „Tootekataloogi“ vaates 4 kuvatakse otsinguga välja kõik tooted, sh need, mida pakkuja on mõnes pakkumuses märkinud lisatootena. Käesoleva hanke töödest tuleb arvesse võtta põhi- ja lisatoote erisusi nii otsingusüsteemi parandamisel kui tellimuste osalisel menetlemisel. 6. Hankija vaates toote/teenuse otsing Hankija „Tooted/teenused“ vaates kuvatakse hankijale kõikide temaga seotud lepingute toodete ja teenuste info. Joonis 1.2 Hankija „Tooted/teenused“ vaates toodete ja teenuste otsing e-kataloogis puudub nö tootegruppide puu, kuivõrd riigihanked võivad olla seotud väga erinevate tootegruppidega (nt toiduainete, militaartarvete, rõivaste, ravimite jm) ning ühist tootegruppide klassifikaatorit, mis sobiks kõigile, ei ole võimalik rakendada. Seetõttu asendab mõningal määral tootegruppe CPV kood, kuid tihtilugu jääb sellest väheseks (nt IT pisivahendite hankes on raamleping sõlmitud 9 pakkujaga, kellest pooltel on e-kataloogi edastatud tuhandeid tooteid), kuivõrd sarnaseid tooteid võib otsing välja kuvada sadu. Seetõttu langeb kogu koormus otsingusõna järgi otsimisele. Hetkel toimub otsingusõna järgi otsimine toote pealkirjast, tootekoodist ning sisust (va lisatud failide sisust). Käesoleva hanke skoobiga ei laiendata otsinguväljade nimekirja. Funktsionaalsus ise aga on ebapiisav ning kohati mittetöötav. Selleks, et saada vastet peavad otsingusõnad olema täpselt toote pealkirja järgi. Nt otsingusõna „hiir“ vastetena kuvatakse 277 toodet, neist 144 on hiired ning ülejäänud hiirega seotud tooted (nt hiirematt). Esimesed soovitud tooted kuvatakse toodete nimekirjas alles u 40. kohal, nõudes ostjalt palju otsimist. Otsingus saab 0 vastet, kui otsingusõnad ei ole täpselt järjestikku või on jäänud vahelt ära mõni sõna: otsingus „hiir Logitech B100“ kuvab 2 toodet; „hiir B100“ kuvab 0 toodet; „Logitech hiir“ kuvab 0 toodet. Hankija vaates puudub üldse otsing „Lepingud“, „Tellimused“, „Pakkumus“ detailvaates ja „Teavitused“ vaates. Pakkumus detailvaade avaneb hankijale, kui ta liigub RHR hankes konkreetsele pakkumusele ning sealtkaudu avab e-kataloogi sisestatud pakkumuse. Pakkumuse vaadet hankija eraldi e-kataloogi süsteemis liikudes ei näe. 5 Käesoleva hanke tööd on seotud otsingusüsteemi parandamisega hankija tooted/teenused otsingu vaates ja otsingusüsteemi lisamise ning elastic search kasutuselevõtuga teistes käesolevas punktis nimetatud vaadetes (vt pt VI). 7. Pakkuja vaates toote/teenuse otsing Pakkuja vaates toimub toote/teenuse otsing tema „Tootekataloogi“ moodulis. Otsing toimib samadel alustel kui hankija vaates tooted/teenused lehel ning on seetõttu suuremate mahtude korral ebatõhus. Pakkuja vaates saab tooteid/teenuseid otsida ainult otsingusõnaga, kuivõrd tooted ei pruugi olla seotud konkreetse pakkumisega või on seotud mitme erineva pakkumisega. Pakkuja vaates puudub üldse otsing „Lepingud“, „Pakkumused“, „Minule esitatud tellimused“ detailvaates ja „Teavitused“ vaates. Käesoleva hanke tööd on seotud otsingusüsteemi parandamisega pakkuja „Tootekataloog“ vaates ja otsingusüsteemi lisamise ning elastic search kasutuselevõtuga teistes käesolevas punktis nimetatud vaadetes (vt pt VI). 8. Ostukorv Valitud tooted/teenused lisab hankija oma ostukorvi. Ostukorvis on olemas osalise menetlemise funktsionaalsus. See tähendab, et vaikimisi on kõik ostukorvi tooted valikus tellimuse esitamiseks, kuid kasutaja saab „linnutades“ valida tooteid, mida soovib esitada hetkel tellimusse. Tooted, mida ei ole märgitud, jäävad peale tellimuse esitamist ostukorvi ootele järgmisteks tellimusteks (vt joonisel 1.3. kollasega märgitud toodet „Kassidega tass“). Iga toote/teenuse real saab hankija lisada kommentaari konkreetse toote/teenuse kohta, kustutada rea või kopeerida seda. Joonis 1.3. Hankija „Ostukorvi“ vaade Ostukorviga seonduvad tööd ei kuulu käesoleva hanke skoopi, kuid ostukorvi funktsionaalsust ja loogikat on võimalik rakendada tellimuste osalisel menetlemisel (pt VI). 6 9. Tellimused Tellimuse protsess algab hankija vaates toote/teenuse otsinguga, selle lisamisega ostukorvi ning ostukorvist tellimuse vormistamisega. Süsteem käitub tellimuse vormistamise järgselt erinevalt, olenevalt kasutaja rollist: 1) Vastutava või volitatud isiku rollis kasutaja tellimus liigub otse pakkujale kinnitamiseks; 2) e-kataloogi kasutaja rollis oleva isiku tellimus liigub, kas volitatud isikule kinnitamiseks või selle rolli puudumisel, vastutavale isikule kinnitamiseks. Kinnitajal on õigus kas tellimus kinnitada, mille järgselt liigub see pakkujale, või tellimus tagasi lükata, mille järgselt see liigub tagasi e-kataloogi kasutajale. Pakkujal on õigus tellimus kas kinnitada või see tagasi lükata (lubatud Riigihangete seaduse järgselt nö tootekataloogi lepingute puhul või teiste lepingute puhul hankijaga kokkuleppel), mille järgselt see liigub tagasi tellimuse koostajale. Tellimuse parandamise funktsionaalsus on mõnevõrra juba e-kataloogis olemas. Juhul kui kasutaja saab tagasi enda poolt esitatud tellimuse, on tal võimalik kas muuta toote/teenuse kogust või kustutada toode/teenus tellimusest. Joonis 1.4. Hankija vaates hankijale tagastatud tellimus Käesoleval hetkel toimub tellimuste menetlemine ühesuguselt kogu tellimuse raames. See tähendab, et kui pakkujale on esitatud tellimus, mis koosneb 10 tootest ning kui mõnda toodet ei saa ta tarnida või on muutunud hind vm tingimused, on ta sunnitud kogu pakkumise tagasi lükkama. Praktikas tihtilugu ei lisa pakkuja ka kommentaari tagasilükkamise põhjusega, mistõttu hankija kasutaja lihtsalt tühistab tellimuse ning üritab uut otsingut tehes jälgida, et ta ei telliks samu tooteid, mis olid just tagasi lükatud. Lisaks ei saa pakkuja tagasi lükata juba töösse võetud tellimust, kui ilmneb tellimuse täitmisel probleeme või lõpetatud tellimuse osas on võimatu nt garantiijuhtumi korral tellimuse andmeid parandada/muuta/täiendada. Samuti puudub hankijal osaline tellimuste täiendamine nt olukorras, kus ühe pakkuja lepingu alt unustati lisatoode põhitootele lisamast. Tellimuse number koosneb kahest eraldi numbrist: 1. Ostukorvi number; 2. Tellimuse järjekorra number (juhul kui ostukorvi sisu jaguneb erinevate lepingute vahel, tekib ühe ostukorvi numbriga mitu erinevat tellimust, nt ostukorvi nr 334, tekitab kolme eraldi lepingu vahel jaotudes tellimused nr 334-1, 334-2 ja 334-3). 7 Käesoleva hanke töödest on seotud tellimuste osalise menetlemisega kõik tellimuste staatused (vt pt VII p 2) ning otsingusüsteemi parendamisega tellimuste detailvaates (vt pt VI). 10. Toote/teenuse asendamine ühe ja mitme pakkujaga lepingutes Pakkujal on võimalik „Ühe pakkujaga lepingud“ ja „Mitme pakkujaga lepingud“ detailvaates asendada pakkumuses esitatud toode. Toote asendamisel avaneb toote- või teenusekaart ning pakkuja peab sisestama asendamise põhjenduse ning saab muuta kõiki tootekaardil olevaid välju. Asendamisel peab pakkuja muutma tootekoodi, kuna tekib uus asendatav toode Joonis 1.5 Pakkuja lepingute detailvaade toote/teenuse rea juures toote asendamiseks Peale tegevuse lõpetamist pakkuja poolt liigub asendus edasi hankijale kinnitamiseks. Hankija vaates tekib enne toote/teenuse nimekirja väli „Muutmisel olevad tooted ja teenused“. Hankija saab asenduse, kas kinnitada või tagasi lükata. Mõlemal juhul peab hankija lisama kommentaari. Kinnitades asendub pakkumuses esitatud toode või teenus uue asendustootega või -teenusega. Tagasi lükates jääb pakkumuses esitatud toode alles pakkumusse. 8 Joonis 1.6. Hankija Lepingute detailvaade toote/teenuse asendamisest Peale toote/teenuse asendamist või tagasi lükkamist liigub toode või teenus „Muutmisel olevate toodete ja teenuste“ väljast asendustoode toodete/teenuste nimekirja lõppu „Muudatuste ajaloo“ vaatesse, kus on võimalik ka toote/teenuse asenduse detailinfot näha klikates muutmisavaldusel. Kui ühtegi toodet/teenuste ei ole asendamisel, kaob vaatest ära ka „Muutmisel olevad tooted ja teenused“ väli. Joonis 1.7. Hankija ja pakkuja Lepingu detailvaade muudatuste ajaloost. 9 Asendamisega seonduvad tööd ei kuulu käesoleva hanke skoopi, kuid asenduse funktsionaalsust ja loogikat on võimalik rakendada tellimuste osalisel menetlemisel. II Projekti üldinfo ja hanketingimused 1. Tegemist on Struktuurfondi poolt rahastatava projektiga „E-kataloogi lisaarendused kasutusmugavuse parandamiseks“ (2014-2020.12.03.20-0817). Hankelepingu sõlmimise tähtaeg on sõltuvuses projekti täistaotluse rahuldamisest rakendusüksuse poolt, mille menetlemine võib aega võtta kuni 60 kalendripäeva. Hankijal on õigus tunnistada hankemenetlus kehtetuks juhul, kui rakendusüksus ei rahulda täistaotlust. 2. Pakkuja peab arvestama, et RIK arendab e-kataloogi paralleelselt väiksemas mahus, mistõttu tuleb vajadusel sünkroniseerida RIKi poolt e-kataloogi arenduskeskkonnas tehtud muudatused (SVN-st). Pakkuja poolt kasutatavasse arenduskeskkonda ja vajadusel täiendada, muuta või parandada neid selliselt, et arendatud muudatused töötavad vigadeta uutel komponentidel. 3. Hankelepingu järgsete tööde teostamise tähtaeg on 8 kuud arvates hankelepingu sõlmimisest. Hankija poolt antavad tööde teostamise tähtajad on hankija hinnang ja ei anna pakkujatele kinnitust, et hankija poolt etteantud tähtajaga on võimalik soovitud tööd teostatud saada. Juhul, kui pakkuja leiab, et hankija poolt etteantud tähtaeg on ebarealistlik, siis on pakkuja kohustatud seda pakkumust tehes või sellele eelnevalt hankijale teada andma. Hankelepingu täitmisel on vastavate sooviavalduste esitamine välistatud, v.a hankija poolt lisatööde tellimise olukorras või muul riigihangete seaduse §-s 123 toodud lepingu muudatust võimaldavas olukorras. 4. Hankeleping (hankesse lisatud dokument Arenduslepingu projekt) loetakse sõlmituks hetkest, mil hankija edastab edukaimale pakkujale omapoolselt allkirjastatud lepingu. Pakkujal peab olema valmisolek alustada hankelepingujärgsete tööde teostamisega hankelepingu sõlmimisele järgnevast tööpäevast arvates ja nimetatud tingimusega tuleb pakkujatel pakkumust, sh projektiplaani esitades arvestada. Hankelepingu sõlmimise kuupäev on sõltuvuses projekti „e-kataloogi lisaarendused kasutusmugavuse parandamiseks“ täistaotluse rahuldamisest rakendusüksuse poolt. Täistaotluse esitamise tingimuseks on parima pakkuja välja valimine hankija poolt. 5. PS! Hanke eesmärkide saavutamiseks võib Pakkuja hankelepingujärgsete tööde teostamise käigus teha omapoolseid täiendus- ja muudatusettepanekuid. Juhul kui Hankija ei nõustu Pakkuja poolt tehtud täiendus- ja/või muudatusettepanekutega, on Pakkuja kohustatud tööde teostamisel lähtuma käesolevast dokumendist. Hankelepingujärgsete tööde teostamisel on pakkujal õigus teha omapoolseid täiendus- ja muudatusettepanekuid. Kui hankija nõustub pakkuja poolsete täiendusja/või muudatusettepanekutega, ei ole pakkuja kohustatud tööde teostamisel lähtuma sõlmitava hankelepingu aluseks olevast tehnilisest kirjeldusest määral, mis vastab uutele kokkulepetele. Pakkuja peab rõhutama juhul kui pakkuja poolne muudatusettepanek tähendab lisatöid hankijale. Vastava teavituse puudumisel eeldab hankija, et muudatuse realiseerimiseks ei teostata lisatöid. 6. E-kataloog on kasutuses olnud 2 aastat ning selle ajaga on lisatud tooteid/teenuseid süsteemi ca 40 000 ning teostatud ca 19 000 tellimust. Arvestades e-kataloogi üha laiemat kasutuselevõttu hankijate seas, on eeldus mahtude suurenevaks kasvuks mistõttu käesoleva hanke arendustööd peavad võtma antud asjaolu arvesse. 7. E-kataloogi ISKE turvaklass on K2S2T2. 8. Maksegraafik – tööde eest tasumine toimub kuni kahes osas (viimane makse ei saa olla väiksem kui 50%) kooskõlas pakkujaga ning võttes arvesse projektiplaani sätestatakse vahemaksed lepingu maksegraafikus, 9. Autoriõiguste realiseerimise viis on EUPL. 10 III Dokumentatsioon ja töökorraldus Käesoleva projekti põhieesmärk on täiendada olemasolevat e-kataloogi tarkvaralist platvormi, milleks kasutatakse praegust arhitektuuri ja koodibaasi. e-kataloog põhineb Java raamistikul, andmebaasisüsteemina on kasutusel PostgreSQL 10. Rakendus on integreeritud teiste infosüsteemidega üle x-tee või muude veebiteenuste. Api kihis kasutatakse Java Spring Boot raamistikku ja kasutajaliides on kirjutatud Angular's. Arendamiskeel on inglise keel. Arendust testitakse e-kataloogi testkeskkonnas ja avalikus e-kataloogi demokeskkonnas, mis on mõlemad liidestatud RHRiga. Arendajale korraldatakse oma arenduskeskkonna liidestus RHRi vastava keskkonnaga. Projekti viiakse läbi RIK’i poolsel juhendamisel koostöös RIK’i arendusosakonna (projektijuht, arendaja), üldosakonna (tellija rollis hankejuht) ja tugiinfosüsteemide osakonnaga (ärianalüütik, haldur). Projekti juhtrühma ja töörühma kodukord kinnitatakse esimeses juhtrühmas. Arendustööde lõpus esitatakse hankijale muudatusi sisaldav dokumentatsioon, mis vastab järgmistele vormistusnõuetele: 1. dokumentide teemad ja peatükid on loogiliselt struktureeritud ja esitatud koos sisukorraga (või seda asendava funktsionaalsusega); 2. dokumendid ei sisalda kirjavigu ja on koostatud võimalikult üheselt arusaadava ja selge lauseehitusega; 3. kõik kasutatud allikmaterjalid peavad olema viidetes ära märgitud ning viitamine teistele dokumentidele on selge ja ühtses stiilis; 4. dokumendid on koostatud eesti keeles. IV Nõuded projektiplaanile Pakkumuse osana esitatakse projektiplaan, mis sisaldab ajakava kõikide funktsionaalsuste loomise ja selle pakkumuse alustamiseks vajalike tööde läbiviimiseks. Pakkumuses esitatavalt projektiplaanilt eeldatakse vastavust järgmistele tingimustele: 1. Projektiplaanis kirjeldatud tööde läbiviimise tulemusena peab olema saavutatud hankelepingu raames soovitud funktsionaalsus. Projektiplaanis peavad kajastuma minimaalselt need tegevused, mis on kirjeldatud tehnilises kirjelduses. 2. Iga projektiplaani töö kohta peab olema kirjeldatud töö nimetus, töö tegija(te) roll/nimi, ajaline kestus inimtundides ja tähtaeg. 3. Kõik projektiplaanis kirjeldatud tööd peavad olema omavahel loogiliselt seotud ja jaotatud iteratsioonidena; 4. Projektiplaanis peab kajastuma töö tegemiseks vajalikud eeldused/lähteandmed ning töö mõõdetavad tulemid. Projektiplaan peab sisaldama muuhulgas tähtaegu, mis on rakendatavad hankijale/välisele osapoolele projekti edukaks realiseerimiseks vajalike sisendite tagamise kohta. 5. Projektiplaan peab sisaldama ka töid, mille teostamist eeldatakse hankijalt või teiste kaasatud väliste osapoolte poolt; 6. Projektiplaan peab sisaldama varuaega (puhvrit) ja selles peab arvestama riiklike pühade, puhkepäevade ja projektimeeskonna puhkustega. 7. Projektiplaan peab olema ajakohastatud kogu projekti teostamise vältel. 11 V Üleantavate tööde loetelu Loetelus on lühidalt välja toodud VI-VII peatükis nimetatud käesoleva hanke tööd. 1. Otsingusüsteem 1.1. Elastic search mooduli kasutuselevõtt e-kataloogi alljärgnevates moodulites: 1.1.1. „Lepingud“ detailvaates 1.1.2. „Minu pakkumused“ detailvaates 1.1.3. „Tooted/teenused“ 1.1.4. „Minule esitatud tellimused“ detailvaates 1.1.5. „Tellimused“ detailvaates 1.1.6. „Tootekataloog“ 1.1.7. „Teavitused“ 1.1.8. „Hankesse esitatud pakkumus“ (tegemist on pakkumuse detailvaatega) 1.2. Otsingusüsteemi lisamine alljärgnevatesse moodulitesse: 1.2.1. „Lepingud“ detailvaatesse 1.2.2. „Minu pakkumused“ detailvaatesse 1.2.3. „Minule esitatud tellimused“ detailvaatesse 1.2.4. „Tellimused“ detailvaatesse 1.2.5. „Teavitused“ detailvaatesse 1.2.6. „Hankesse esitatud pakkumus“ (tegemist on pakkumuse detailvaatega) 2.Tellimuste osaline menetlemine 2.1. Tootele/teenusele staatuse lisamine Tootele/teenusele staatuse lisamine tellimuse menetlemise protsessis, mis on seotud toote/teenuse menetlemisega tellimuses, kuid ei pruugi olla seotud tellimuste staatusega: 2.1.1. „Edastatud pakkujale“ 2.1.2. „Kinnitamise ootel“ 2.1.3. „Töösse võetavad“ 2.1.4. „Täitmise ootel“ 2.1.5. „Asendamisel“ 2.1.6. „Asendatav“ 2.1.7. „Asendatud“ 2.1.8. „Asendatud/täidetud“ 2.1.9. „Täidetud“ 2.1.10. „Kustutatud“ 2.1.11. „Garantii“ 2.2. Tellimuse detailvaate muutmine lisades alajaotused, mis on seotud toote/teenuse staatusega: 2.2.1. „Muutmisel olevad tooted ja teenused“ 2.2.2. „Töös olevad tooted ja teenused“ 2.2.3. „Lõpetatud tellimus“ 2.2.4. „Täitmise ootel olevad tooted ja teenused“ 2.2.5. „Kustutatud tooted ja teenused“ 2.2.6. „Garantiis tooted ja teenused“ 12 2.2.7. „Muudatuste ajalugu“ 2.3. „EDASTATUD_PAKKUJALE“ tellimuse staatuses 2.3.1. Ükshaaval toote/teenuse: 2.3.1.1. asendamine koos kohustusliku kommentaariga 2.3.1.2. tarneaja pikendamine 2.3.1.3. koguse muutmine 2.3.1.4. töösse võtmine 2.3.1.5. täitmise ootele jätmine koos kohustusliku kommentaariga 2.3.1.6. kustutamine 2.3.2. Kogumina toodete/teenuste: 2.3.2.1. Töösse võtmine 2.3.2.2. Täitmise ootele jätmine 2.3.2.3. Kustutamine 2.3.3. Toote/teenuse reale kommentaari lisamine. 2.3.4. Toote/teenuse „liikumine“ erinevate tellimuste alajaotuste vahel (nimetatud pt VII p 2.2) sõltuvalt toote/teenuse staatusest 2.3.5. „Täitmise ootel olevad tooted ja teenused“ välja tühjendamine. 2.3.6. Listoote/-teenuse sidumine põhitoote/-teenusega „Töösse võetav“ staatuse määramiseks (põhitoode/-teenuse määramisel „Töösse võetavaks“ määratakse automaatselt samasse staatusesse kõik lisatooted/-teenused). 2.3.7. Lisatoote/-teenuse sidumine põhitoote/-teenusega „Kustutatud“ staatuse määramiseks (põhitoode/-teenuse kustutamisel liiguvad „Kustutatud“ staatusesse ka kõik lisatooted/- teenused, kuid ei toimi vastupidiselt). 2.3.8. Põhitoote/-teenuse valikul lisatoote/-teenuse automaatne valik, mida on võimalik muuta „mittevalituks“ ükshaaval toote/teenuse kaupa. 2.3.9. Teostatud toimingute tagasimuutmine enne tellimuse menetluse lõpetamist. 2.3.10. Tellimuse osaline kinnitamine pakkuja poolt peale tellimuse menetlemist olukorras kus pakkuja on tellimuse sisu muutnud. 2.3.11. Tellimuse kinnitamine pakkuja poolt peale tellimuse menetlemist olukorras kus pakkuja ei ole tellimuse sisu muutnud või on muudetud toote/teenuse staatused „Töösse võetavaks“. 2.3.12. Tellimuse tagasilükkamise mitte võimaldamine olukorras kus tellimuse sisu on pakkuja poolt muudetud. 2.3.13. Hoiatuse lisamine tellimuse osalise menetlemise korral. 2.4. „KINNITAMISE_OOTEL“ tellimuse staatuses 2.4.1. Ükshaaval toote/teenuse: 2.4.1.1. koguse muutmine 2.4.1.2. kustutamine 2.4.2. Kogumina toodete/teenuste: 2.4.2.1. kustutamine 2.4.3. Toote/teenuse reale kommentaari lisamine, mis on nähtav ainult hankija meeskonna liikmetele. 2.4.4. Toote/teenuse reale kommentaari lisamine, mis on nähtav lisaks ka pakkujale. 2.4.5. Toote/teenuse „liikumine“ erinevate tellimuste alajaotuste vahel (nimetatud pt VII p 2.2) sõltuvalt toote/teenuse staatusest. 2.4.6. Põhitoote/-teenuse juurde lisatoote/teenuse lisamine. 13 2.4.7. Lisatoote/-teenuse sidumine põhitoote/-teenusega „Kustutatud“ staatuse määramiseks (põhitoode/-teenuse kustutamisel liiguvad „Kustutatud“ staatusesse ka kõik lisatooted/- teenused, kuid ei toimi vastupidiselt) 2.4.8. Põhitoote/-teenuse valikul lisatoote/-teenuse automaatne valik, mida on võimalik muuta „mittevalituks“ ükshaaval toote/teenuse kaupa 2.4.9. Teostatud toimingute tagasimuutmine enne tellimuse menetluse lõpetamist 2.4.10. Toote/teenuse staatuse muutumine tellimuse staatuse muutumisega. 2.4.11. Hoiatuse lisamine juhul kui tellimust on muudetud. 2.5. „TAGASTATUD_HANKIJALE“ tellimuse staatuses 2.5.1. Ükshaaval toote/teenuse: 2.5.1.1. Asendamise kinnitamine või tagasi lükkamine koos kohustusliku kommentaariga 2.5.1.2. tarneaja pikendamise kinnitamine või tagasi lükkamine 2.5.1.3. koguse muutmise kinnitamine või tagasi lükkamine 2.5.1.4. muuta kogust 2.5.1.5. kustutamine 2.5.2. Kogumina toodete/teenuste: 2.5.2.1. Tarneaja pikendamise kinnitamine või tagasi lükkamine 2.5.2.2. Kustutamine 2.5.3. Toote/teenuse reale kommentaari lisamine. 2.5.4. „Kustutatud tooted ja teenused“ välja tühjendamine kas ükshaaval toodetest/teenustest või kogumina, mille järgselt kaovad tooted/teenused tellimusest (ja ei ole tagasi võetav tegevus). 2.5.5. Hoiatuse lisamine punktis 2.5.4. toimingu osas. 2.5.6. Toote/teenuse „liikumine“ erinevate tellimuste alajaotuste vahel (nimetatud pt VII p 2.2) sõltuvalt toote/teenuse staatusest. 2.5.7. Lisatoote/-teenuse sidumine põhitoote/-teenusega „Kustutatud“ staatuse määramiseks (põhitoode/-teenuse kustutamisel liiguvad „Kustutatud“ staatusesse ka kõik lisatooted/- teenused, kuid ei toimi vastupidiselt). 2.5.8. Põhitoote/-teenuse valikul lisatoote/-teenuse automaatne valik, mida on võimalik muuta „mittevalituks“ ükshaaval toote/teenuse kaupa. 2.5.9. Põhitoote/-teenuse juurde lisatoote/teenuse lisamine. 2.5.10. Teostatud toimingute tagasimuutmine enne tellimuse menetluse lõpetamist. 2.5.11. Tellimuse kinnitamine ainult juhul kui „Muutmisel olevad tooted ja teenused“ väli on menetletud, st et tühi. 2.5.12. Hoiatuse lisamine juhul kui tellimust on muudetud. 2.6. „TÄITMISEL“ staatuses 2.6.1. Ükshaaval või kogumina toote/teenuse töösse võtmine 2.6.2. Toote/teenuse reale kommentaari lisamine. 2.6.3. Toote/teenuse „liikumine“ erinevate tellimuste alajaotuste vahel (nimetatud pt VII p 2.2) sõltuvalt toote/teenuse staatusest 2.6.4. Põhitoote/-teenuse valikul lisatoote/-teenuse automaatne valik, mida on võimalik muuta „mittevalituks“ ükshaaval toote/teenuse kaupa. 2.6.5. Teostatud toimingute tagasimuutmine enne tellimuse menetluse lõpetamist. 2.6.6. „Töösse võetav“ toodete/teenuste maksumuse kuvamine kokku eraldi reana. 2.6.7. Hankija poolne tellimuse menetlemine, märkides ükshaaval või kogumina toote/teenuse töösse võtmise. 14 2.6.8. Pakkuja tellimuse lõpetamine olukorras, kus kõik tooted/teenused on staatuses „Töösse võetavad“. 2.6.9. Pakkuja tellimuse lõpetamine olukorras, kus tooted/teenused on veel „Täitmise ootel“ staatuses ning süsteem edastab hoiatuse ja pakkuja kinnitab toimingu lõpetamise. 2.6.10. Pakkuja tellimuse mitte lõpetamine olukorras, kus tooted/teenused on veel „Täitmise ootel“ staatuses ning süsteem edastab hoiatuse ning pakkuja ei kinnita toimingu lõpetamist. 2.6.11. Arvel ja saatelehel ainult „Asendatud“ ja „Töösse võetavad“ staatuses toodete/teenuste kajastamine. 2.7. „PAKKUJA_POOLT_TÄIDETUD“ staatuses 2.7.1. Ükshaaval nii pakkuja kui hankija poolt toote/teenuse garantii/kindlustusjuhtumi andmete sisestamine kommentaarina Toote/teenuse reale. 2.7.2. Toote/teenuse „liikumine“ erinevate tellimuste alajaotuste vahel (nimetatud pt VII p 2.2) sõltuvalt toote/teenuse staatusest 2.8. „ARHIVEERITUD“ staatuses 2.8.1. Ükshaaval nii pakkuja kui hankija poolt toote/teenuse garantii/kindlustusjuhtumi andmete sisestamine kommentaarina Toote/teenuse reale. 2.8.2. Toote/teenuse „liikumine“ erinevate tellimuste alajaotuste vahel (nimetatud pt VII p 2.2) sõltuvalt toote/teenuse staatusest 2.9. Exceli täiendamine 2.9.1. Exceli tabelisse „Toote/teenuse staatus“ rea lisamine ning Exceli genereerimisel toote/teenuse staatuse kuvamine vastavas väljas. 2.9.2. Exceli tabelisse toote/teenuse juurde „Kommentaar“ välja lisamine ning Exceli genereerimisel kommentaari(de) kuvamine vastavas väljas. 2.10. Teavituste täiendamine 2.10.1. Olemasoleva teavituse teksti täiendamine teavituste puhul, mis liigub tellimuse osalise menetlemise lõpetamisel pakkumuse koostajale, pakkujale, kinnitajale. 2.10.2. Uue funktsionaalsusena teavituse edastamine menetlusel garantii/kindlustusjuhtumi määratlemise järgselt. VI Otsingusüsteemi parendamine Otsingusüsteemi parendamiseks on vajalik elastic search mooduli kasutuselevõtt e-kataloogi hankija vaates „Tooted/teenused“ ja pakkuja „Tootekataloog“ vaate otsingutes ning lisada otsingusüsteem ja elastic search hankija vaates „Lepingud“, „Tellimused“ detailvaatesse, „Teavitused“ vaatesse ja RHRi kaudu esitatud „Pakkumus“ vaatesse ning pakkuja vaates „Lepingud“, „Pakkumused“, „Minule esitatud tellimused“ detailvaates ja „Teavitused“ vaatesse. Otsingusüsteem peab võimaldama otsingu sõna(de) ja tähemärkide järgi otsmist sarnaselt Google otsingule. Otsingusüsteemi arenduses peab arvestama asjaoluga, et otsing võib toimud kümnete/sadade tuhandete kirjete seast ning otsing ei tohi muuta süsteemi kasutamist aeglasemaks. Otsingus on e-kataloogis kasutatud pageng´t, mida tuleb ka käesoleva hanke arendustöödes otsingute puhul rakendada. 15 1. Tulemuste kuvamine otsingusõna järgi 1.1. Ühe otsingusõna järgi otsimise toodete/teenuste kuvamise järjekord peab olema samas järjekorras kui nimetatud punktis on välja toodud. Erandiks on olukorrad, kus otsingusõna puudub otsitavas väljas. Sellisel juhul nihkub otsingute järjekord vastavalt ettepoole (nt tootekoodi otsingu sõna „AX_34565“ ei ole pealkirjas ega sisukirjelduses esindatud, mistõttu kuvatakse esimeses järjekorras sama tootekoodiga toode). 1.1.1. Otsingusõna esineb pealkirjas ning samas käändes ja eraldiseisva sõnana ning pealkirjas ei ole rohkem sõnu (nt otsingusõnale „hiir“ kuvatakse esimeses järjekorras kõik vasted, millel on pealkirjas ainus sõna ehk siis „Hiir“); 1.1.2. Otsingusõna esineb pealkirjas ning samas käändes ja eraldiseisva sõnana, kuid pealkirjas on rohkem sõnu (nt otsingusõnale „hiir“ kuvatakse teises järjekorras kõik vasted, millel on pealkirjas sõna hiir, kuid võib sisalduda ka muid sõnu nt pealkiri „Hiir, juhtmevaba“; 1.1.3. Otsingusõna esineb pealkirjas, kuid on erinevas käändes (nt otsingusõna „arvuti“ kuvatakse kolmandas järjekorras teenus, mille pealkirjaks on „Arvutite hooldus“); 1.1.4. Otsingusõna esineb pealkirjas liitsõna osana (nt „hiir“ vastena „hiirematt“); 1.1.5. Otsingusõna esineb sisukirjelduses ning samas käändes või eraldiseisva sõnana (nt otsingusõna „tooner“ toob siinkohal välja toote pealkirjaga „Printer“, mille sisukirjeldus sisaldab infot, „…esimene tooner on printeriga tasuta“); 1.1.6. Otsingusõna esineb sisukirjelduses, kuid on erinevas käändes; 1.1.7. Otsingusõna esineb sisukirjelduses liitsõna osana; 1.1.8. Otsingusõna esineb iseseisva sõnana täies mahus tootekoodis (nt otsingusõna „AX_34565“ leiab vastena toote, mille koodiks on AX_34565); 1.1.9. Otsingusõna esineb osaliselt tootekoodis (nt otsingusõna „AX_“ kuvatakse tooted, mille tootekoodis on nimetatud tähemärgid esindatud, sh toode AX_34565). 1.2. Mitme sõna järgi otsingus peab vastama otsitavate tulemuste kuvamisel järjekord täpselt allolevas nimekirjas toodule. Erandiks on olukorrad, kus otsingusõnad puuduvad otsitavas väljas. Sellisel juhul nihkub otsingute järjekord vastavalt ettepoole (nt tootekoodi otsingu sõnad „AX 34565“ ei ole pealkirjas ega sisukirjelduses esindatud, mistõttu kuvatakse esimeses järjekorras sama tootekoodiga toode, mille tootekoodiks on „AX 34565“). 1.2.1. Otsingusõnad esinevad pealkirjas ning samas käändes ja samas järjekorras eraldiseisvate sõnadena ning on täpne vaste pealkirjale (nt otsing „tammepuidust käsitsi valmistatud tool“ kuvatakse täpselt sama pealkirjaga toode „Tammepuidust käsitsi valmistatud tool“, milles ei ole rohkem sõnu); 1.2.2. Otsingusõnad esinevad pealkirjas ning samas käändes ja samas järjekorras eraldiseisvate sõnadega, kuid pealkirjas esineb veel teisi sõnu (nt otsing „käsitsi valmistatud tool“ annab teises järjekorras vaste tootele „Tammepuidust käsitsi valmistatud tool“); 1.2.3. Otsingusõnad esinevad pealkirjas, kuid on erinevas käändes, kuid samas järjekorras (nt otsingusõna „arvuti hooldus“ kuvatakse kolmandas järjekorras teenus, mille pealkirjaks on „Arvutite hooldus“); 1.2.4. Otsingusõnad esinevad pealkirjas ning on samas käändes, kuid erinevas järjekorras eraldiseisvate sõnadena (nt otsing „käsitsi valmistatud tool tammepuidust“ kuvatakse toode, mille pealkirjaks on „Tammepuidust käsitsi valmistatud tool“); 1.2.5. Otsingusõnad esinevad pealkirjas, kuid on erinevas käändes ja erinevas järjekorras eraldiseisvate sõnadena (nt otsing „käsitsi valmistatav tool tammepuidust“ kuvatakse toode, mille pealkirjaks on „Tammepuidust käsitsi valmistatud tool“); 1.2.6. Otsingusõnad esinevad pealkirjas, kuid ei sisalda kõiki pealkirjas olevaid sõnu ja/või on sõnad kuvatud liitsõnana/käändes (nt otsing „tamme tool“ kuvab toote „Tammepuidust käsitsi valmistatud tool“); 16 1.2.7. Otsingusõnad esinevad pealkirjas, kuid ei sisalda kõiki pealkirjas olevaid sõnu ja/või on sõnad kuvatud liitsõnana/käändes ning sõnade järjekord on erinev pealkirjast (nt otsing „tool valmistatud puidust“ kuvab toote „Tammepuidust käsitsi valmistatud tool“); 1.2.8. Otsingusõnad esinevad sisukirjelduses ning samas käändes ja samas järjekorras eraldiseisvate sõnadena (nt otsingusõnad „valmistatud mustast kangast“ kuvab välja toote, mille sisukirjelduses on antud sõnad samas järjekorras ning samamoodi eraldatavad); 1.2.9. Otsingusõnad esinevad sisukirjelduses ning samas käändes, kuid erinevas järjekorras eraldiseisvate sõnadena (nt „mustast kangast valmistatud“ otsingusõna annab vastena toote, mille sisukirjeldus sisaldab „… valmistatud mustast kangast“); 1.2.10. Otsingusõnad esinevad sisukirjelduses, kuid on erinevas käändes ja samas järjekorras eraldiseisvate sõnadena (nt „mustast kangast valmistav“ otsingusõna annab vastena toote, mille sisukirjeldus sisaldab „…valmistatud mustast kangast“); 1.2.11. Otsingusõnad esinevad sisukirjelduses, kuid ei sisalda kõiki sisukirjelduses olevaid sõnu ja/või on sõnad kuvatud liitsõnana/käändes ning on samas järjekorras (nt otsingusõnad „must kangas“ kuvab toote, mille sisukirjelduses on sõnad „…mustast kangast“); 1.2.12. Otsingusõnad esinevad sisukirjelduses, kuid ei sisalda kõiki sisukirjelduses olevaid sõnu ja/või on sõnad kuvatud liitsõnana/käändes ning sõnade järjekord on erinev sisukirjeldusest (nt otsingusõna „mustast kangast valmistatud“ annab vaste tootele, mille sisukirjeldus sisaldab sõnu „valmistatud mustast kangast“); 1.2.13. Otsingusõnad esinevad iseseisva sõnana täies mahus tootekoodis õiges järjestuses (nt otsingusõnade „AX 34565“ leiab vastena toote, mille koodiks on AX 34565); 1.2.14. Otsingusõnad esinevad iseseisvate sõnadena täies mahus tootekoodis erinevas järjestuses (nt otsingusõnade „34565 AX“ leiab vastena toote, mille koodiks on AX 34565); 1.2.15. Otsingusõnad esinevad osaliselt tootekoodis ja nende järjekord on sama, mis tootekoodis (nt otsingusõna „AX 34“ kuvatakse toode, mille tootekoodis on nimetatud tähemärgid esindatud „AX 34565“); 1.2.16. Otsingusõnad esinevad osaliselt tootekoodis ja nende järjekord on erinev tootekoodi järjekorrast (nt otsingusõna „34 AX“ kuvatakse toode, mille tootekoodis on nimetatud tähemärgid esindatud „AX 34565“). 1.3. Punktis 1.1 nimetatu kehtib hankija vaates „Lepingud“, „Tellimused“ detailvaates otsingule ja „Tooted/teenused“ otsingule ning pakkuja vaates „Lepingud“, „Pakkumused“, „Minule esitatud tellimused“ detailvaates otsingule ja „Tootekataloog“ otsingule. Punktis 1.4 toodud erisusega lisatoodete ja teenuste otsingus. „Teavituste“ otsingule kohalduvad allolevad punktid punktis 1.5 toodud erisustega. 1.4. Erisused lisatoodete ja lisateenuste otsimisel 1.4.1. Hankija „Tooted/teenused“ otsingus jääb kehtima reegel, mille kohaselt otsingut ei toimu lisatoodete ning lisateenuste hulgas. See tähendab, et isegi kui lisatoode või lisateenus sisaldab otsingusõna, siis neid ei kuvata hankijal otsingu tulemustes. 1.4.2. Ülejäänud vaadetes, kus otsing hõlmab tooteid ja teenuseid (va „Teabevahetus“), kuvatakse otsingus, sh lisatooted ja teenused, p 1.1 ja 1.2 nimetatud reeglite kohaselt. 1.5. Erisused „Teabevahetus“ otsingus 1.5.1. Teavitustele kohaldub käesoleva tehnilise kirjelduse punktis 2.1 nimetatu, va tootekoodi osas (p 1.1.8-1.1.9 ja p 1.2.13-1.2.16). 1.5.2. Lisaks punktis 1.1. toodule, ühe sõna järgi otsingus: 17 1.5.2.1. Kuvatakse kaheksandal kohal tulemust, kus otsingusõna esineb pakkuja otsingus iseseisva sõnana täies mahus, kas hankija nimetuses või kasutaja nimes ja hankija otsingus esineb otsingusõna iseseisva sõnana täies mahus, kas pakkuja nimetuses või kasutaja nimes (nt pakkuja sisestab otsingusõna „Põllumajandusamet“ ja saab vasteks Põllumajandusameti kasutajate poolt esitatud teabevahetuse); 1.5.2.2. Kuvatakse järgmisel kohal tulemust, kus otsingusõna esineb pakkuja otsingus osaliselt, kas hankija nimetuses või kasutaja nimes ja hankija otsingus osaliselt, kas pakkuja nimetuses või kasutaja nimes (nt pakkuja otsingusõna „Registrite“ annab vasteks Registrite ja Infosüsteemide Keskuse kasutajate poolt esitatud teabevahetuse); 1.5.3. Lisaks punktis 1.2 toodule, mitme sõna järgi otsingus: 1.5.3.1. Kuvatakse kolmeteistkümendal kohal tulemust, kus otsingusõnad esinevad pakkuja otsingus iseseisvate sõnadena täies mahus, kas hankija nimetuses või kasutaja nimes ja hankija otsingus sama, kas pakkuja nimetuses või kasutaja nimes ning on õiges järjestuses (nt pakkuja otsing „Registrite ja Infosüsteemide Keskus“ annab vastena sama asutuse kasutajate teabevahetuse); 1.5.3.2. Järgmisel kohal kuvatakse tulemust, kus otsingusõnad esinevad pakkuja otsingus iseseisvate sõnadena täies mahus, kuid erinevas järjekorras hankija nimetuses või kasutaja nimes ja hankija otsingus sama, kas pakkuja nimetuses või kasutaja nimes (nt pakkuja otsingusõnad „keskus infosüsteemide“ kuvatakse vastena Registrite ja Infosüsteemide Keskuse töötajate teabevahetust); 1.5.3.3. Järgmisel kohal kuvatakse tulemust, kus otsingusõnad esinevad osaliselt pakkuja otsingus, kas hankija nimetuses või kasutaja nimes ja sama hankija otsingus, kas pakkuja nimetuses või kasutaja nimes ja nende järjekord on sama, mis nimetuses või nimes (nt pakkuja otsingusõnad „Jaan Kask“ annab vastena kasutaja Jaanus Kase teabevahetuse); 1.5.3.4. Järgmisel kohal kuvatakse tulemust, kus otsingusõnad esinevad osaliselt pakkuja otsingus, kas hankija nimetuses või kasutaja nimes ja sama hankija otsingus, kas pakkuja nimetuses või kasutaja nimes ja nende järjekord võib olla erinev (nt pakkuja otsingusõnad „Kask Jaan“ annab vastena Jaanus Kase teabevahetuse). 1.6. Erisused „Tooted/teenused“ otsingus 1.6.1. Hankija vaate „Tooted/teenused“ hõlmab endast kolme lepingu varianti: „Tootekataloog“, „Ühe pakkujaga leping“ ja „Mitme pakkujaga leping“. Joonis 2.1. Hankija „Tooted/teenused“ otsingu vaade 18 1.6.2. Otsides toodet või teenust, valib kasutaja ühe kolmest lepingu variantidest ning toote/teenuse otsingus kuvatakse ainult neid tooteid ja teenuseid, mis on seotud konkreetse lepingu tüübiga. Nt „Tootekataloogi lepingus“ otsides ei kuvata hankijale toodet „Tass“ tootekoodiga e3463466, kuna nimetatud toode asub ühe pakkujaga lepingu all (vt joonist 2.1). Nimetatud erisus on seotud pageng´ga. 2. Otsingu lisamine 2.1. Otsing lisatakse hankija ning pakkuja „Lepingud“ detailvaatesse Joonis 2.2. Hankija ja pakkuja „Lepingu“ detailvaade 2.2. Otsing lisatakse hankija „Tellimused“ ja pakkuja „Minule esitatud tellimused“ detailvaatesse Joonis 2.3. Pakkuja „Minule esitatud tellimused“ detailvaade 2.3. Otsing lisatakse pakkuja „Pakkumused“ detailvaatesse. Detailvaatena käsitletakse pakkumust, mida on võimalik muuta, ehk siis e-kataloogi pakkumuste vaates on 19 pakkumusel juures nupp „Muuda“ ja sellele vajutades avaneb eraldi pakkumuse detailvaade. Joonis 2.4. Pakkuja „Pakkumused“ detailvaade 2.4. Otsing lisatakse hankija vaates pakkumuse juurde. „Hankija vaates pakkumus“ tähendab pakkumust, millele hankija liigub läbi RHR keskkonna konkreetse pakkumuse kaudu. Nimetatud vaadet ei näe hankija e-kataloogi sisenedes ega e-kataloogis liikudes. Joonis 2.5. Hankija „Riigihangete registri vaade“ pakkumusest 20 Joonis 2.6. Hankija pakkumuse vaade 2.5. Otsing lisatakse hankija ja pakkuja „Teabevahetus“ vaatesse Joonis 2.7. Hankija „Teavitused“ vaade 2.6. Otsinguna käsitleb käesolev tehniline kirjeldus samasugust vaadet, nagu seda on pakkuja „Tootekataloog“ vaates: otsingusõna järgi otsing, võimalusel valida otsingus „Tooted“ ja „Teenused“. „Teabevahetus“ vaates puudub valik „Tooted“ ja „Teenused“, mis on asendatud valikuga „Küsimused“ ja „Toote lisamise teavitused“. Joonis 2.8. Pakkuja „Tootekataloog“ vaade 21 2.7. Lisanduvate otsingute funktsionaalsus on kirjeldatud VI osa p 1 (elastic search). 3. Otsingusüsteemi arhitektuurne lahendus 3.1. Elastic search1 täistekstindeksid tuleb seadistada arvestama eesti keele eripäradega. 3.2. Elastic search indeksite sünkroniseerimine lahendada change data capture(CDC)2 disainimustriga kasutades Apache Flink3 tooteperekonna vabavaralisi komponente. 3.3. CDC platvorm tuleb seadistada Kubernetese4 keskkonda nö. self-healing režiimis, et ka võimaliku tõrke järgselt jätkates oleks andmete sünkroniseeritus tagatud. 3.4. Kubernetese keskkonda paigaldused tuleb tarnida Helm5 paketina. 3.5. Üle antava lahenduse raames peab olema tagatud ka Elastic search indeksite alglaadimise võimekus. Joonis 2.9 Otsingusüsteemi arhitektuurne lahendus 1 Mõeldud on Elasticsearch (või mõne tema derivaadi) tooteperekonna vabavaralist platvormi https://www.elastic.co/elasticsearch/ 2 https://en.wikipedia.org/wiki/Change_data_capture 3 https://flink.apache.org/ 4 https://kubernetes.io/ 5 https://helm.sh/ 22 VII Tellimuste osaline menetlemine Tellimuste menetlemine algab, kui ostukorvist on tellimus esitatud pakkujale või kui tellimus liigub hankija vastutavale või volitatud isikule kooskõlastamiseks. Tellimuste täismahus menetlemise funktsionaalsus on e-kataloogis olemas. Lisaks on staatuses „TAGASTATUD_HANKIJALE“ tellimustes võimalik tellimuse koostajal kustutada toode/teenus või muuta toote/teenuse tellitavaid koguseid. Käesoleva hanke skoobiks on võimaldada tellimusi osaliselt menetleda nii pakkuja kui ka tellimuse koostaja kui ka kinnitaja vaates ning võimaldada liidestustega edastada info RHRi ning edastada ja võtta vastu info pakkuja e- poest. Tellimuste osalisel menetlemisel jäävad alles kõik olemasolevad funktsionaalsused tellimuste menetlemisel, va kui käesolevas dokumendis ei ole märgitud teisiti. 1. Tellimuste menetlemise protsess 1.1. Tellimuse koostaja lisab ostukorvi tooted/teenused ja esitab tellimuse. 1.2. Olenevalt tellimuse koostaja staatusest (kas tegemist on e-kataloogi kasutaja või volitatud/vastutava rollis isikuga), liigub tellimus: 1.2.1. Hankija volitatud või vastutavale isikule kinnitamiseks või tagasi lükkamiseks; 1.2.2. Pakkujale kinnitamiseks või tagasi lükkamiseks. 1.3. Hankija volitatud või vastutav isik: 1.3.1. Kinnitab tellimuse ning tellimus liigub pakkujale; 1.3.2. Lükkab tellimuse tagasi ning tellimus liigub tellimuse koostajale. 1.4. Tellimuse koostaja või kinnitaja poolt edastatud tellimuse osas pakkuja: 1.4.1. Kinnitab tellimuse ning tellimus liigub pakkuja töösolevate tellimuste staatusesse; 1.4.2. Lükkab tellimuse tagasi ning tellimus liigub tellimuse koostajale. 1.5. Tellimuse koostaja, kes on saanud tagasi tellimuse: 1.5.1. Kinnitab tellimuse ning tellimus liigub, kas hankija volitatud või vastutavale isikule kinnitamiseks/tagasi lükkamiseks; 1.5.2. Kustutab tellimuse, mille järgselt kaob tellimus nii hankija kui pakkuja vaatest. 1.6. Pakkuja lõpetab tellimuse, mida ta on töösse võtnud, märkides tellimuse pakkuja poolt lõpetatuks; 1.7. Hankijal on võimalik lõpetada pakkuja poolt töös olevat tellimust, märkides selle arhiveerituks. Arhiveerituks märkimisel liiguvad tellimuse andmed e-kataloogist RHRi vastava lepingu juurde avaldamiseks. Joonis 3.1. Tellimuste menetlemise protsess 23 2. Staatused 2.1. Tellimuste staatused 2.1.1. Kehtivas e-kataloogis on tellimustel oma staatused, mis käesoleva hanke töödega ei muutu: 2.1.1.1. „EDASTATUD_PAKKUJALE“ 2.1.1.2. „KINNITAMISE_OOTEL“ 2.1.1.3. „TAGASTATUD_HANKIJALE“ 2.1.1.4. „TÄITMISEL“ 2.1.1.5. „PAKKUJA_POOLT_TÄIDETUD“ 2.1.1.6. „ARHIVEERITUD“ 2.2. Toote staatused Käesoleva arendusega lisatakse staatused ka toodetele ja teenustele peale toote/teenuse ostukorvist tellimusse saatmist, võimaldades neid staatuste kaudu määratleda erinevate toimingute alla. Kasutaja või tellimust menetledes muuta toote/teenuse staatust enne kui ta saadab tellimuse järgmisesse menetluse astmesse. Seetõttu võib olla tellimuse staatuses „EDASTATUD_PAKKUJALE“ juba tooteid/teenuseid, mis on nt „Asendamisel“ staatuses, kuigi pakkuja ei ole veel tellimust kinnitanud. 2.2.1. Toote staatused: 2.2.1.1. „Edastatud pakkujale“; 2.2.1.2. „Kinnitamise ootel“ ; 2.2.1.3. „Töösse võetavad“; 2.2.1.4. „Täitmise ootel“ ; 2.2.1.5. „Asendamisel“ – toode/teenus on pakkuja poolt edastatud asendamiseks (ehk siis muutub peale asendamist või mitte asendamist „Kustutatud“ saatusesse); 24 2.2.1.6. „Asendatav“ – toode/teenus, millega asendatakse pakkuja poolt „Asendamiseks“ edastatud toodet/teenust (ehk siis muutub peale asendamist „Asendatud“ staatusesse või mitte asendamist „Kustutatud“ staatusesse); 2.2.1.7. „Asendatud“ – toode/teenus, mis oli „Asendatav“ staatuses ning mille asenduse tellimuse kinnitaja kinnitas; 2.2.1.8. „Asendatud/täidetud“ – toode/teenus, mis oli „Asendatud“ staatuses ning mille täitmise pakkuja lõpetas; 2.2.1.9. „Täidetud“ ; 2.2.1.10. „Kustutatud“; 2.2.1.11. „Garantii“ 2.2.2. Toote staatus ei ole seotud tellimuse staatusega, va alljärgnevates olukordades: 2.2.2.1. pakkuja ei saa enne tellimust lõpetatuks määrata (PAKKUJA_POOLT_TÄIDETUD), kui ei ole kõik tooted/teenused „Täitmise ootel“ staatusest „Täidetud“ staatusesse määranud; 2.2.2.2. hankija ei saa enne tellimust arhiveerida (ARHIVEERITUD), kui kõik „Täitmise ootel“ staatuses tooted/teenused ei ole „täidetud“ staatuses. 2.3. Tellimuse detailvaade 2.3.1. Olemasolev tellimuse detailvaade sisaldab tooteid/teenuseid ühe järjekorrana. Joonis 3.2 Olemasolev tellimuse detailvaade 2.3.2. Käesoleva hanke arendustöödega muudetakse toodete/teenuste järjekorda olenevalt sellest, millise staatusega need on. See tähendab, et toode/teenus võib erinevates menetluse etappides olla erinevas staatuses ja asuda erinevates vaadetes. 2.3.3. Tellimuses rühmitatakse tooted/teenused vastavalt sellele, millist tegevust on pakkuja, kinnitaja või tellimuse koostaja rakendanud tootele/teenusele ehk millises staatuses on 25 tooted/teenused. Vastav rida kuvatakse ainult juhul, kui see sisaldab vastavas staatuses tooteid/teenuseid (nt kui tellimus koostatakse ostukorvist, on kõik tooted/teenused „Edastatud pakkujale“ staatuses ja seega kuvatakse need „Töös olevad tooted ja teenused“ pealkirja all. Kui pakkuja kustutab toote/teenuse, tekib uus väli pealkirjaga „Kustutatud tooted ja teenused“. 2.3.4. Tooted/teenused jagunevad tellimuse vaates alamrühmadesse alljärgnevalt: 2.3.4.1. Tellimuse vaate 1. järjekorras kuvatakse „Asendamisel“ ja „Asendatav“ staatuses tooted/teenused pealkirja all „Muutmisel olevad tooted ja teenused“ (vt pt I p 10 joonised 1.5 ja 1.6); 2.3.4.2. Tellimuse vaate 2. järjekorras kuvatakse „Töösse võetavad“, “Asendamisel“, „Edastatud pakkujale“, „Kinnitamise ootel“ ja „Asendatud“ staatuses tooted/teenused pealkirja all „Töös olevad tooted ja teenused“; 2.3.4.3. Tellimuse vaate 2. järjekorras kuvatakse „Asendatud/täidetud“ ja „Täidetud“ staatuses tooted/teenused pealkirja all „Lõpetatud tellimus“ juhul, kui tellimus on staatuses „PAKKUJA_POOLT_TÄIDETUD“ või „ARHIVEERITUD“ 2.3.4.4. Tellimuse vaate 3. järjekorras kuvatakse „Täitmise ootel“ staatuses tooted/teenused pealkirja all „Täitmise ootel olevad tooted ja teenused“; 2.3.4.5. Tellimuse vaate 4. järjekorras kuvatakse „Kustutatud“ staatuses tooted/teenused pealkirja all „Kustutatud tooted ja teenused“; 2.3.4.6. Tellimuse vaate 5. järjekorras kuvatakse „Garantii“ staatuses tooted ja teenused pealkirja all „Garantii või kindlustusjuhtum“; 2.3.4.7. Tellimuse vaate 5. järjekorras kuvatakse „Muudatuste ajalugu“ asendustoodete menetlemisel (vt pt I p 10 joonis 1.7) 2.3.5. Eelnevas punktis (2.3.4.) nimetatud vastav rida kuvatakse ainult juhul, kui see sisaldab vastavas staatuses tooteid/teenuseid. 2.3.6. Punktide 2.3.4.1-2.3.4.4. nimetatud välja all kuvatakse toodete/teenuste maksumus kokku nimetatud väljas ning lisaks kuvatakse ka kogu tellimuse maksumus kokku. „Muutmisel olevad tooted ja teenused“ väljas kuvatakse „Asendatav“ staatuses omavate toodete/teenuste maksumust kokku. Iga kasutaja poolne tegevus muudab ka nimetatud välja maksumust kokku. 2.3.7. Tellimuse maksumus kokku ei sisalda „Kustutatud“ staatuses ega „Asendamisel“ tooteid/teenuseid. Kui tellimuse koostaja kustutab pakkuja või kinnitaja poolt kustutatud tooted (vt pt VII p 2.6.1.8), eemaldatakse „Kustutatud tooted ja teenused“ maksumuselt kokku lõplikult kustutatud toodete ja teenuste maksumused ning neid ei kuvata ka tellimuse maksumuses kokku. 2.3.8. Tellimustest on võimalik genereerida Excel. Excelis puudub käesoleval hetkel toote/teenuse staatuse ja toote/teenuse kommentaari väli ja käesoleva hanke skoopi kuulub Exceli täiendamine vastavate väljadega. 2.3.9. Tellimuse kogumaksumus peab arvesse võtma tooteid/teenuseid, mis ei ole staatuses „Kustutatud“. Asendatavate toodete/teenuste maksumust tuleb arvestada tellimuses ühekordselt (nt kui pakkuja poolt on edastatud toode asendamisele, kuvatakse tellimuse maksumuses asendatava toote maksumust niikaua, kuni tellimuse koostaja ei ole asendust kinnitanud ning asendanud asendatava toote. Kui toode on asendatud, kuvatakse asendatud toote maksumust). 2.4. Tellimus on „EDASTATUD_PAKKUJALE“ staatuses Hankija vaates on tellimus „Edastatud pakkujale“ vahelehel ja pakkuja vaates „Kinnitamise ootel“ vahelehel. Selles tellimuse staatuses peab pakkuja, kas kinnitama tellimuse (võtma töösse) või tagastama hankijale (ei võta töösse). Enne kinnitamist või tagastamist on tal võimalik tellimust osaliselt menetleda. „Edastatud pakkujale“ staatuses tellimused võivad olla 26 esimest korda pakkujale saabunud või edastatud mitmendat korda peale tellimuse osalist menetlust. 2.4.1. Pakkujal on käesolevas staatuses võimalik menetleda tellimust osaliselt, valides kas ühe või mitu alljärgnevatest tegevustest: 2.4.1.1. valides ükshaaval toote/teenuse, mida ta saab asendada või mille andmeid muuta – asendatavad tooted/teenused ei kao tellimuse vaatest, vaid jäävad eraldi väljale „Muutmisel olevad tooted ja teenused“; 2.4.1.2. valides ükshaaval tooted/teenused, mille tarneaega ta saab pikendada ning lisada iga toote/teenuse juurde kommentaari – tooted/teenused liiguvad tellimuse vaates „Muutmisel olevad tooted ja teenused“ väljale; 2.4.1.3. valides ükshaaval toote/teenuse juures koguse muutmise ning lisada iga toote/teenuse juurde kommentaar (kohustuslik väli) – koguse muutmisel tekib eraldi vaheleht, kus pakkuja saab määrata 2.4.1.3.1. tarnitava koguse, mida ta saab töösse võtta; 2.4.1.3.2. tarnitava koguse, mida ta saab töösse võtta uue tarneajaga (ning lisada uus tarneaeg) 2.4.1.3.3. mitte tarnitava koguse, mida ei ole võimalik toodetest/teenustest tarinda (nt kui tellitud on 5 ühikut ning 2 saab tarnida ja 3 mitte, määrab nimetatud lahtrisse 3 ühikut). Kogus kokku peab olema hankija poolt määratud kogusega samaväärne (nt kui hankija tellis 25 ühikut ja tarnida saab 20, hilisema tarneajaga 3, tuleb ülejäänud määrata mitte tarnitavaks koguseks). Kogust ei saa muuta suuremaks. Tooted/teenused jäävad väljale „Muutmisel olevad tooted ja teenused“ dubleeritud ridadena nende olemasolul (p 2.4.1.3.1-2.4.1.3.3 nimetatud read). Pakkujal ei ole võimalik lisarida (p 2.4.1.3.2-2.4.1.3.3) eraldi kustutada. Kustutades põhirea (2.4.1.3.1), kustuvad ka lisaread. 2.4.1.4. valides tooted/teenused ükshaaval või kogumina, mida ta saab võtta töösse ning lisada iga toote/teenuse juurde kommentaari (vabatahtlik) - vaikimisi on kõik tooted „töösse võetavad“. Tooted/teenused jäävad väljale „Töös olevad tooted ja teenused“. 2.4.1.5. jättes valimata töösse võtmiseks toote/teenuse või neid mitte kustutades, jäävad peale tellimuse kinnitamist nimetatud tooted/teenused staatusesse „töösse võetavad“ 2.4.1.6. valides tooted/teenused ükshaaval või kogumina, mida ei saa töösse hetkel võtta ning lisades kommentaari (kohustuslik väli) Tooted/teenused jäävad väljale „Täitmise ootel olevad tooted ja teenused“. 2.4.1.7. Tühjendada „Täitmise ootel olevad tooted ja teenused“ väli, kas valides kõik väljas olevad tooted/teenused kustutamiseks või töösse võtmiseks. 2.4.1.8. valides tooted/teenused ükshaaval või kogumina, mida ta saab kustutada tellimusest ning lisada iga toote/teenuse juurde kommentaari (vabatahtlikult täidetav) – tooted/teenused ei kao tellimuse vaatest peale pakkuja poolset kustutamist, vaid jäävad eraldi välja tooduna „Kustutatud tooted ja teenused“ väljale. 2.4.2. Lisatoodet/-teenust saab märkida „töösse võetav“ ainult juhul, kui vastav märge on tehtud ka põhitoote/-teenuse juurde. Kui põhitoode/-teenus on märgitud töösse minevaks, ei pea lisatooteid eraldi selliselt märkima, vaid kõik lisatooted/-teenused liiguvad koos põhitoote/-teenusega töösse minevaks. 2.4.3. Kui kustutada põhitoode, kustuvad ka lisatooted, kuna lisatooteid eraldi tellida ei saa. Kui kustutada lisatoode, jääb alles põhitoode. 27 2.4.4. Põhitoote valikul valib süsteem automaatselt ka lisatooted. Pakkujal on võimalik lisatooteid eraldi mittevalituks määrata. 2.4.5. Pakkujal on võimalik teostatud toiminguid nö tagasi võtta ehk muuta endiseks enne kui edastab tellimuse järgmisesse staatusesse (kinnitab või lükkab tagasi), nt kustutatud toode on võimalik töös olevaks tooteks määrata. 2.4.6. Toodete/teenuste staatused ei ole sõltuvuses tellimuse staatuse muutumisega ehk need ei muutu peale tellimuse liikumist järgmisesse etappi. 2.4.7. Tellimuste osaliseks menetlemiseks „EDASTATUD_PAKKUJALE“ staatuses saab kasutada e-kataloogis olemasolevaid funktsionaalsusi: 2.4.7.1. toodete/teenuste ära märkimisega sarnaselt I peatükis punktis 8 esitatud ostukorvi loogikale (iga toote/teenuse rea ees asub kast, mille osas pakkuja saab märkida kas tellimus läheb töösse või mitte ning lisada iga toote/teenuse juurde kommentaari. Vaikimisi on kõik tooted valitud töösse minevaks). 2.4.7.2. asendustoote/-teenuse pakkumine iga toote/teenuse real sarnaselt punktis I peatükis p 10. esitatud ühe ja mitme pakkujaga lepingute asendustoote/-teenuse funktsionaalsusele. 2.4.7.3. toote/teenuse kustutamisega iga toote/teenuse juures eraldi sarnaselt punktis I peatükis p 9 nimetatud hetkel olemasolevale loogikale (vt joonist 1.4). 2.4.7.4. Toote/teenuse kommentaari lisamisega iga toote/teenuse juures eraldi sarnaselt I peatüki punktis 8 välja toodule (vt joonist 1.3). 2.4.7.5. Ära märgitud („linnutatud“) toodete/teenuste kustutamisega ning „Töösse võtmisega“ sarnaselt I osa punktis 5 (joonis 1.1) esitatud joonisega hankija „Tooted/teenused“ vaates, kus kasutaja „linnutab“ tooted/teenused ja saab need korraga märkida kustutatuks. 2.4.8. Pakkuja poolt tellimuse osalise menetluse lõpetamine 2.4.8.1. Pakkuja peab tellimuse kas kinnitama, tagasi lükkama (olemasolevad funktsionaalsused) või osaliselt kinnitama (käesoleva hanke skoop). 2.4.8.2. Pakkuja saab tellimuse kinnitada ja tellimus liigub staatusesse „TÄITMISEL“, kui: 2.4.8.2.1. pakkuja ei ole muutnud tellimuses ühegi toote/teenuse staatust (see kehtib nii eelnevalt osaliselt menetletud tellimustele, kus toodetel/teenustel võib olla palju erinevaid staatusi kui ka tellimusele, kus kõik tooted/teenused on staatuses „Edastatud pakkujale“ (pakkuja ei pea märkima neid „Töösse võetavaks“); 2.4.8.2.2. pakkuja on muutnud tellimuses ainult „Edastatud pakkujale“ toote/teenuse staatusi ja märkinud selle „Töösse võetav“ staatusesse. 2.4.8.3. Pakkuja saab tellimuse tagasi lükata olukorras, kus ta ei ole muutnud tellimuses ühegi toote/teenuse staatust. Juhul kui kasvõi üks toode/teenus on märgitud pakkuja poolt mõnda teise staatusesse, kui see oli pakkujale edastamisel, ei võimalda e-kataloog tellimust täies ulatuses tagasi lükata. Sellisel juhul sisaldab hoiatav tekst infot, et toode/teenus x on määratud „…“ staatusesse ning tellimus tuleb määrata osaliselt menetlusse või muuta toote/teenuse staatust. 2.4.8.4. Nii tellimuse täies ulatuses tagasi lükkamisel kui tellimuse osalisel kinnitamisel liigub tellimus tagasi tellimuse koostajale „TAGASTATUD_HANKIJALE“ staatusesse. 2.4.8.5. Peale osalise kinnitamise nupule vajutust saab pakkuja hoiatuse (olemasolev funktsionaalsus), mis sisaldab lisamärget selle kohta, et tellimus on osaliselt kinnitatud (käesoleva hanke skoop). Tellimuse edasi liikumine järgmisesse staatusesse toimub alles peale hoiatuse kinnitamist (olemasolev funktsionaalsus). 28 2.4.8.6. Staatuses „TAGASTATUD_HANKIJALE“ ei ole pakkujal võimalik tellimuse sisu muuta, kuid on võimalik lisada kommentaare ja faile (olemasolev funktsionaalsus). 2.4.8.7. E-kataloog edastab automaatse teavituse pakkuja toimingust tellimuse koostajale ning (olemasolev funktsionaalsus). Tellimuse osalisel menetlemisel täiendatakse teavitust tellimuse koostajale infoga, et tellimus on osaliselt kooskõlastatud. 2.5. Tellimus on „KINNITAMISE_OOTEL“ staatuses Tellimus ei ole liikunud pakkuja vaatesse, vaid on hankija kinnitaja töös. Hankija e-kataloogi kasutaja ja kinnitaja ehk hankija vastutava või volitatud isiku vaates on tellimus „Kinnitamise ootel“ vahelehel. Selles staatuses tellimused võivad olla esimest korda kinnitajale saabunud või edastatud mitmendat korda peale tellimuse osalist menetlust. 2.5.1. Kinnitajal on käesolevas staatuses võimalik menetleda tellimust osaliselt, vaides ka ühe või mitu alljärgnevat tegevust: 2.5.1.1. kustutada tooteid/teenuseid ükshaaval ning lisada toote/teenuse juurde kommentaar (vabatahtlikult täidetav) – tooted/teenused ja kommentaar ei ilmu pakkuja vaatesse peale kinnitaja poolset kustutamist, kuid jäävad hankija vaates „Kustutatud tooted ja teenused“ väljale; 2.5.1.2. valides tooteid/teenuseid kogumina, mida ta saab kustutada tellimusest ning lisada iga toote/teenuse juurde kommentaari (vabatahtlikult täidetav) - tooted/teenused ja kommentaar ei ilmu pakkuja vaatesse peale kinnitaja poolset kustutamist, kuid jäävad hankija vaates „Kustutatud tooted ja teenused“ väljale; 2.5.1.3. Muuta toote/teenuse koguseid (sarnaselt olemasoleva funktsionaalsusega, mida on kirjeldatud pt I p 9 joonis 1.4.) – toote kogus muutub, kuid see ei tekita lisaridu nii nagu pakkuja poolt koguse muutmisel; 2.5.1.4. Lisada tellimusele üldine kommentaar, mis on nähtav ainult tellimuse koostajale; 2.5.1.5. Lisada tellimusele üldine kommentaar, mis on nähtav ka pakkujale; 2.5.1.6. ühe- või mitme pakkujaga lepingu korral kui valitud on põhitoode, lisada lisatooteid, mille staatuseks on „Edastatud pakkujale“; 2.5.2. Kui toode/teenus on märgitud, kas põhitooteks/teenuseks või lisatooteks/-teenuseks, kehtib kustutamisele erisus. Kui kustutada põhitoode, kustuvad ka lisatooted, kuna lisatooteid eraldi tellida ei saa. Kui kustutada lisatoode, jääb alles põhitoode. 2.5.3. Põhitoote valikul valib süsteem automaatselt ka lisatooted. Kinnitajal on võimalik lisatooteid eraldi mittevalituks määrata. 2.5.4. Lisatoote lisamisel tellimusele avades põhitoote/-teenuse detailvaate, on kinnitajal võimalik valida sellest vaatest „Lisatoote/-teenuse lisamine“. Seda valides avatakse hankija vaates „Tooted/teenused“ vaheleht konkreetse põhitoote/-teenusega. Kasutaja saab selles vaates ära märkida ainult lisatooteid/-teenuseid, mis ei ole juba tellimuses. Käesoleva valiku võimaldamine on erinev hankija toodete/teenuste põhi- ja lisatoodete valikule olemasolevas funktsionaalsuses (kus saab valida lisatoote/-teenuseid ainult juhul, kui valitud on ka põhitoode/-teenus). Nimeatatud vaates on olemas ostukorvi lisamise nupu asemel „Lisa tellimusse“ ning peale lisatoodete/-teenuste valikut ja vastavat valiku kinnitamist liigub lisatoode/-teenus põhitoote või teenusele lisaks sarnaselt olemasolevate põhitoodete/-teenustega. 2.5.5. Kinnitajal on võimalik teostatud toiminguid tagasi võtta enne kui edastab tellimuse järgmisesse staatusesse (kinnitab või lükkab tagasi), nt kustutatud toode on võimalik tagasi „kinnitamise ootel“ olevaks staatuseks määrata. 29 2.5.6. Toodete/teenuste staatustest on sõltuvuses „Kinnitamise ootel“ staatus tellimuse staatuse muutumisega. Ehk kui toodet/teenust ei ole nimetatud etapis muudetud, muutub peale tellimuse kinnitamist või tagasilükkamist toote/teenuse staatus vastavalt: 2.5.6.1. Kinnitamisel ja tellimuse liikumisel „EDASTATUD_PAKKUJALE“ staatusesse, saab staatuseks „Edastatud pakkujale“. 2.5.6.2. Tagasi lükkamisel ja tellimuse liikumisel „TAGASTATUD_HANKIJALE“ staatusesse, jääb staatuseks „Kinnitamise ootel“. 2.5.7. Tellimuste osaliseks menetlemiseks „EDASTATUD_PAKKUJALE“ staatuses saab kasutada e-kataloogis olemasolevaid funktsionaalsusi: 2.5.7.1. toote/teenuse koguse muutmisega või kustutamisega sarnaselt pt I punktis 9 nimetatud hetkel olemasolevale loogikale (vt joonist 1.4). 2.5.7.2. toodete/teenuste ära märkimisega („linnutamisega“ sarnaselt pt I punktis 8 nimetatud ostukorvi loogikale. 2.5.7.3. Ära märgitud toodete/teenuste kustutamisega sarnaselt I pt punktis 5 esitatud joonisega hankija „Tooted/teenused“ vaates, kus kasutaja „linnutab“ tooted/teenused ja saab need korraga märkida kustutatuks (joonis 1.1). 2.5.8. Kinnitaja poolt tellimuse osalise menetluse lõpetamine 2.5.8.1. Kinnitaja peab tellimuse, kas kinnitama või tagasi lükkama (olemasolevad funktsionaalsused); 2.5.8.2. Osaliselt menetletud tellimus liigub peale kinnitamist „EDASTATUD_PAKKUJA“ staatusesse. 2.5.8.3. Peale kinnitamise nupule vajutust saab kinnitaja hoiatuse (olemasolev funktsionaalsus), mis sisaldab lisamärget selle kohta, et tellimus on muudetud (käesoleva hanke skoop). Tellimuse edasi liikumine järgmisesse staatusesse toimub alles peale hoiatuse kinnitamist (olemasolev funktsionaalsus). 2.5.8.4. Staatuses „EDASTATUD_PAKKUJALE“ ei ole kinnitajal võimalik tellimuse sisu muuta, kuid on võimalik lisada kommentaare ja faile (olemasolev funktsionaalsus). 2.5.8.5. E-kataloog edastab automaatse teavituse tellimuse koostajale kinnitaja poolsest kooskõlastamisest (olemasolev funktsionaalsus). Tellimuse osalisel menetlemisel täiendatakse teavitust tellimuse koostajale infoga, et tellimus on muudetud. 2.6. Tellimus on „TAGASTATUD_HANKIJALE“ staatuses. Hankija kõikide kasutajate vaates on tellimus „Töösolevad“ vahelehel ja pakkuja vaates „Tagastatud hankijale“ vahelehel. Selles tellimuse staatuses peab tellimuse koostaja, kas uuesti tellimuse saatma pakkujale või kinnitajale kinnitamiseks või tühistama tellimuse. Enne tellimuse uuesti pakkujale edastamist või hankija vastutavale või volitatud isikule kinnitamiseks edastamiseks on tal võimalik tellimust osaliselt menetleda. Selles staatuses tellimused võivad olla esimest korda tellimuse koostajale saabunud või edastatud mitmendat korda peale tellimuse osalist menetlemist. 2.6.1. Tellimuse koostajal on nimetatud staatuses võimalik menetleda tellimust osaliselt, valides kas ühe või mitu alljärgnevatest tegevustest: 2.6.1.1. Kinnitada pakutud toote/teenuse asendus või lükata asendus tagasi (kohustuslik kommentaar) – vt täpsemalt p 2.6.4. kirjeldust; 30 2.6.1.2. Kinnitada või tagasi lükata pakutud toote/teenuse koguse muudatust sarnaselt asendusega lisada toote/teenuse juurde kommentaar (vabatahtlikult täidetav) – vt täpsemalt p 2.6.5. kirjeldust; 2.6.1.3. Kinnitada või tagasi lükata pakutud toote/teenuse tarneaega ükshaaval ning lisada toote/teenuse juurde kommentaar (vabatahtlikult täidetav) – tooted/teenused ja kommentaar ilmuvad kinnitamisel „Töös olevad tooted ja teenused“ ning tagasi lükkamisel „Kustutatud tooted ja teenused“ vaatesse; 2.6.1.4. Kinnitada või tagasi lükata pakutud toote/teenuse tarneaega kogumina ning lisada toote/teenuse juurde kommentaar (vabatahtlikult täidetav) - tooted/teenused ja kommentaar ilmuvad kinnitamisel „Töös olevad tooted ja teenused“ ning tagasi lükkamisel „Kustutatud tooted ja teenused“ vaatesse; 2.6.1.5. kustutada tooteid/teenuseid ükshaaval (olemasolev funktsionaalsus) ning lisada toote/teenuse juurde kommentaar (vabatahtlikult täidetav) – tooted/teenused ja kommentaar ilmuvad „Kustutatud tooted ja teenused“ vaatesse; 2.6.1.6. valides tooteid/teenuseid kogumina, mida saab kustutada tellimusest ning lisada iga toote/teenuse juurde kommentaari (vabatahtlikult täidetav) - tooted/teenused jäävad „Kustutatud tooted ja teenused“ väljale; 2.6.1.7. Nö lõplikult kustutada pakkuja või kinnitaja poolt kustutatud tooteid/teenuseid omakorda ükshaaval - sellise tegevuse järgselt kaovad tooted/teenused täiesti tellimusest nii hankija kui pakkuja vaatest; 2.6.1.8. Nö lõplikult kustutada ehk tühjendada „Kustutatud tooted ja teenused väli“ pakkuja või kinnitaja poolt kustutatud tooted/teenused kogumina - sellise tegevuse järgselt kaovad tooted/teenused täiesti tellimusest nii hankija kui pakkuja vaatest ning antud tegevus ei ole nö tagasivõetav. Tegevuse teostamisel saab hankija hoiatuse ja alles peale hoiatuse kinnitamist rakendub tegevus (hoiatus pakub ka mittekinnitamist, mille järgselt tegevust ei teostata); 2.6.1.9. Muuta toote/teenuse koguseid (sarnaselt olemasoleva funktsionaalsusega, mida on kirjeldatud pt I p 9 joonis 1.4.) – toote kogus muutub, kuid see ei tekita lisaridu nii nagu pakkuja poolt koguse muutmisel; 2.6.1.10. ühe- või mitme pakkujaga lepingu korral kui valitud on põhitoode, lisada lisatooteid, mille staatuseks on „Edastatud pakkujale“. 2.6.2. Kui toode/teenus on märgitud, kas põhitooteks/teenuseks või lisatooteks/-teenuseks, kehtib kustutamisele erisus. Kui kustutada põhitoode, kustuvad ka lisatooted, kuna lisatooteid eraldi tellida ei saa. Kui kustutada lisatoode, jääb alles põhitoode. 2.6.3. Põhitoote valikul valib süsteem automaatselt ka lisatooted. Pakkujal on võimalik lisatooteid eraldi mittevalituks määrata. 2.6.4. Tooted/teenused, mida pakkuja või kinnitaja on kustutanud, ei ole võimalik tellimuse koostaja poolt taasavada. 2.6.5. Toote/teenuse asendamine või asenduse tagasi lükkamine - Tooted/teenused, mis on asendamisel või asendatud, kuvatakse sarnaselt hankija Lepingu detailvaates olevale asendusele (vt I pt p 10 joonis 1.5). Asendamisel jääb „Asendamisel“ staatuses toode/teenus „Töös olevad tooted ja teenused“ vaatesse ning „Asendatav“ toode/teenus „Muudatuste ajalugu“ vaatesse sarnaselt lepingu detailvaates asendamisega (joonis 1.7.). 2.6.5.1. Tellimuse koostaja peab iga toote/teenuse asendamiseks avama selle andmed ning tegevustena valima kas: 2.6.5.1.1. Asenduse kinnitama koos kommentaariga, mille järgselt asendub „Töös olevad tooted ja teenused“ toodete/teenuste nimekirjas „Asendatav“ toode/teenus „Asendamisel“ toote/teenusega, saades uueks staatuseks „Asendatud“ 31 2.6.5.1.2. Asenduse mitte kinnitama, lisades kommentaari, mille järgselt liiguvad nii „Asendatav“ kui „Asendamisel“ toote/teenus tellimusest „Muudatuste ajalugu“ vaatesse sarnaselt lepingute detailvaatega (vt joonis 1.7.) 2.6.6. Toote/teenuse koguse kinnitamine või tagasi lükkamine - Tooted/teenused, mille kogust muudetakse, kuvatakse sarnaselt hankija Lepingu detailvaates olevale asendusele (vt joonis 1.5.), erandiks on see, et ei teki eraldi tootekoodiga uut toodet/teenust. 2.6.6.1. Muudatuse kinnitamisel jääb toode/teenus, mille kogust muudeti, „Töösse võetav“ staatuses „Töös olevad tooted ja teenused“ vaatesse ning toode/teenus dubleeritakse lisaks staatusesse „Täitmise ootel“ ja/või „Kustutatud“ staatuses vastavalt „Täitmise ootel olevad tooted ja teenused“ või „Kustutatud tooted ja teenused“ vaatesse olenevalt pakkuja poolsetest määratlustest pt VII p 2.4.1.3; 2.6.6.2. Tagasi lükkamisel liigub toode/teenus „Kustutatud tooted ja teenused“ vaatesse ning tootel/teenusel on näha kõik read (2-3 rida vastavalt pakkuja poolt sisestatule). 2.6.7. Lisatoote lisamisel tellimusel avades põhitoote/-teenuse detailvaate, on tellimuse koostajal võimalik valida sellest vaatest „Lisatoote/-teenuse lisamine“. Seda valides avatakse hankija vaates „Tooted/teenused“ vaheleht konkreetse põhitoote/-teenusega. Kasutaja saab selles vaates ära märkida ainult lisatooteid/-teenuseid, mis ei ole juba tellimuses. Nimetatud valiku võimaldamine on erinev hankija toodete/teenuste põhi- ja lisatoodete valikule olemasolevas funktsionaalsuses (kus saab valida lisatoote/- teenuseid ainult juhul, kui valitud on ka põhitoode/-teenus). Nimetatud vaates on olemas ostukorvi lisamise nupu asemel „Lisa tellimusse“ ning peale lisatoodete/-teenuste valikut ja vastavat valiku kinnitamist liigub lisatoode/-teenus põhitoote või teenusele lisaks sarnaselt olemasolevate põhitoodete/-teenustega. 2.6.8. Tellimuse teostajal on võimalik teostatud toiminguid tagasi võtta enne kui edastab tellimuse järgmisesse staatusesse (kinnitab või kustutab), nt kustutatud toode on võimalik tagasi „kinnitamise ootel“ olevaks staatuseks määrata. 2.6.8.1. Toodete/teenuste staatused ei ole sõltuvuses tellimuse staatuse muutumisega ehk need ei muutu peale tellimuse liikumist järgmisesse etappi. 2.6.9. Tellimuste osaliseks menetlemiseks „TAGASTATUD_HANKIJALE“ staatuses saab kasutada e-kataloogis olemasolevaid funktsionaalsusi: 2.6.9.1. toodete/teenuste ära märkimisega sarnaselt pt I punktis 8 esitatud ostukorvi loogikale (iga toote/teenuse rea ees asub kast, mille osas pakkuja saab märkida kas tellimus läheb töösse või mitte ning lisada iga toote/teenuse juurde kommentaari. Vaikimisi on kõik tooted valitud töösse minevaks). 2.6.9.2. asendustoote/-teenuse menetlemine iga toote/teenuse real sarnaselt pt I punktis 10. esitatud ühe ja mitme pakkujaga lepingute asendustoote/-teenuse funktsionaalsusele. 2.6.9.3. toote/teenuse kustutamisega iga toote/teenuse juures eraldi sarnaselt pt I punktis 9 nimetatud hetkel olemasolevale loogikale (vt joonist 1.4). 2.6.9.4. Toote/teenuse kommentaari lisamisega iga toote/teenuse juures eraldi sarnaselt punktis 8 välja toodule (vt joonist 1.3). 2.6.9.5. Ära märgitud („linnutatud“) toodete/teenuste kustutamisega ning „Töösse võtmisega“ sarnaselt pt I punktis 5 esitatud joonisega hankija „Tooted/teenused“ vaates, kus kasutaja „linnutab“ tooted/teenused ja saab need korraga märkida kustutatuks (joonis 1.1.). 2.6.10. Tellimuse koostaja poolt tellimuse osalise menetluse lõpetamine 2.6.10.1. Tellimuse koostaja peab tellimuse, kas kinnitama või kustutama (olemasolevad funktsionaalsused). 32 2.6.10.2. Tellimuse kinnitamisel liigub osaliselt menetletud tellimus edasi, kas pakkujale „EDASTATUD_PAKKUJALE“ staatusesse või e-kataloogi kasutaja tellimuse puhul kinnitajale „KINNITAMISE_OOTEL“ staatusesse. 2.6.10.3. Peale kinnitamise nupule vajutust saab kinnitaja hoiatuse (olemasolev funktsionaalsus), mis sisaldab lisamärget selle kohta, et tellimus on muudetud (käesoleva hanke skoop). Tellimuse edasi liikumine järgmisesse staatusesse toimub alles peale hoiatuse kinnitamist (olemasolev funktsionaalsus). 2.6.10.4. Tellimuse kinnitamisel peavad „Muutmisel olevad tooted ja teenused“ väli olema tühi, st et tooted/teenused ei saa olla asendamisel või koguse muutmisel. 2.6.10.5. Tellimuse staatuses „EDASTATUD_PAKKUJALE“ ei ole kinnitajal võimalik tellimuse sisu muuta, kuid on võimalik lisada kommentaare ja faile (olemasolev funktsionaalsus). 2.6.10.6. E-kataloog edastab automaatse teavituse pakkujale või e-katlaoogi kasutaja tellimuse puhul kinnitajale tellimuse staatuse liikumisest (olemasolev funktsionaalsus). Tellimuse osalisel menetlemisel täiendatakse teavitust pakkujale või kinnitajale infoga, et tellimus on muudetud. 2.7. Tellimus on „TÄITMISEL“ staatuses Nii hankija kui pakkuja vaates on tellimus „Täitmisel“ vahelehel. Selles tellimuse staatuses peab pakkuja tellimuse teostama, sh teostama toimingud toodete/teenustega, mida ta osalise menetlusega märkis „Täitmise ootel“ staatusesse. Pakkuja poolt tellimuse teostamise järgselt liigub tellimus „PAKKUJA_POOLT_TÄIDETUD“ staatusesse. Enne tellimuse lõpetamist on tal võimalik tellimust osaliselt menetleda. 2.7.1. Pakkujal on nimetatud staatuses võimalik menetleda tellimust osaliselt, valides kas ühe või mitu alljärgnevatest tegevustest: 2.7.1.1. Valides kas ükshaaval või kogumina toote/teenuse, mida saab märkida „Töösse võetavad“ staatusesse ning mis liiguvad „Töös olevad tooted ja teenused“ vaatesse; 2.7.1.2. Lisada kommentaari iga toote/teenuse juurde; 2.7.1.3. Saates tellimuse tagasi „EDASTATUD_PAKKUJALE“ staatusesse ehk võttes tagasi selle staatusesse, kus ta saab muuta tellimuse sisu. Nimetatud staatuse muutmisel peab pakkuja lisama kohustuslikuna kommentaari ning nimetatud tegevusest liigub teavitus tellimuse koostajale. 2.7.2. Pakkujal on võimalik teostatud toiminguid tagasi võtta enne kui edastab tellimuse järgmisesse staatusesse. 2.7.3. Iga punktis 2.7.1.1. nimetatud tegevusega tekib „Töösolevad tooted ja teenused“ väljas lisarida, kus kuvatakse tellimuse teise, kolmanda jne tarne maksumus kokku. Ehk kui pakkuja on valinud ühe toote „Töösse võetavaks“, siis kuvatakse teise osa maksumuseks ühe toote maksumus. Kui pakkuja valib järgmisena 3 toodet töösse võetavaks, siis kuvatakse kolmanda osa maksumuseks kolme toote maksumus kokku. 2.7.4. Hankijal on nimetatud staatuses võimalik tellimuses ükshaaval või kogumina valida tooted/teenused, mida saab märkida „Töösse võetavad“ staatusesse ning mis liiguvad „Töös olevad tooted ja teenused“ vaatesse. Nimetatud funktsionaalsus on valik, kui pakkuja on nimetatud toodete/teenuste osas teostanud omapoolselt toimingud ning tooted/teenused on tarnitud, kuid jätnud e-kataloogis tellimuses märkimata ning hankijal on vajalik lepingu andmete jaoks tellimus arhiveerida. 33 2.7.5. Tellimuste osaliseks menetlemiseks „TÄITMISEL“ staatuses saab kasutada e-kataloogis olemasolevaid funktsionaalsusi: 2.7.5.1. toodete/teenuste ära märkimisega sarnaselt I osa punktis 8 esitatud ostukorvi loogikale (iga toote/teenuse rea ees asub kast, mille osas pakkuja saab märkida kas tellimus läheb töösse või mitte ning lisada iga toote/teenuse juurde kommentaari. Vaikimisi on kõik tooted valitud töösse minevaks); 2.7.5.2. Toote/teenuse kommentaari lisamisega iga toote/teenuse juures eraldi sarnaselt punktis I osa p 9 välja toodule (vt joonist 1.4). 2.7.6. Pakkuja poolt tellimuse osalise menetluse lõpetamine 2.7.6.1. Pakkuja peab tellimuse lõpetama, mille järgselt liigub tellimus staatusesse „PAKKUJA_POOLT_TÄIDETUD“ (olemasolev funktsionaalsus). 2.7.6.2. Pakkuja saab tellimuse lõpetada olukorras, kus: 2.7.6.2.1. kõik „Täitmise ootel“ staatuses tooted/teenused on märgitud „Töösse võetavad“ staatusesse; 2.7.6.2.2. kõik „Täitmise ootel“ staatuses tooted/teenused ei ole märgitud „Töösse võetavad“ staatusesse, kuid lõpetamisel saab pakkuja vastava teavituse/hoiatuse ning selle kinnitamisel muutuvad kõik „Täitmise ootel“ staatuses tooted „Täidetud“ staatusesse. 2.7.6.3. Tellimuse lõpetamiseks peavad kõik tooted/teenused olema kas „Asendatud“, „Täitmisel“ või „Kustutatud“ staatuses (va p 2.7.6.2.2. olukorras) 2.7.6.4. Staatuses „PAKKUJA_POOLT_TÄIDETUD“ ei ole pakkujal võimalik tellimuse sisu muuta, kuid on võimalik lisada kommentaare ja faile. 2.7.7. Selles staatuses saab pakkuja koostada saatelehte ja arvet (olemasolev funktsionaalsus). Arvel ja saatelehel kajastatakse tooted/teenused „Asendatud“ ja „Töösse võetavad“ staatustega ning nende kogumaksumus kokku (vahemaksumusi ei kajastata). 2.8. Tellimus on „PAKKUJA_POOLT_TÄIDETUD“ staatuses. Hankija ja pakkuja vaates on tellimus „Kõik“ vahelehel. Selles tellimuse staatuses enam toote/teenusega toiminguid ei tehta ning pakkuja on märkinud tellimuse tema poolt teostatuks. Pakkuja ja hankija saavad lisada tellimusele üldise kommentaare ja faile. 2.8.1. Selles staatuses saab pakkuja koostada saatelehte ja arvet (olemasolev funktsionaalsus). Arvel ja saatelehel kajastatakse tooted/teenused „Asendatud/täidetud ja „Täidetud“ staatustega 2.8.2. Pakkujal ning tellimuse koostajal või kinnitajal on nimetatud staatuses võimalik määratleda garantii/kindlustusjuhtum, valides ükshaaval toote/teenuse, millele saab lisada „Garantii“ staatusesse, lisades toote/teenuse juurde kommentaari (kohustuslik väli); 2.8.3. Punktis 2.8.2. nimetatud tegevusega tekib „Garantii või kindlustusjuhtum“ väli, kus kuvatakse „Garantii“ staatuses tooted ja teenused; 2.8.4. „Garantii“ staatuses tooteid/teenuseid nö tagasi võtta ei saa. 2.8.5. Garantii/kindlustusjuhtumi määratlemisel liigub vastav toimingust teavitus tellimuse koostajale. 2.8.6. Tellimuste osaliseks menetlemiseks „PAKKUJA_POOLT_TÄIDETUD“staatuses saab kasutada e-kataloogis olemasolevaid funktsionaalsusi: 2.8.6.1. Toote/teenuse kommentaari lisamisega iga toote/teenuse juures eraldi sarnaselt punktis I osa p 9 välja toodule (vt joonist 1.4). 34 2.9. Tellimus on „ARHIVEERITUD“ staatuses. Hankija ja pakkuja vaates on tellimus „Kõik“ vahelehel. Selles tellimuse staatuses enam toiminguid ei tehta ning hankija on märkinud tellimuse tema poolt teostatuks. Peale arhiveerimist liigub tellimuse info RHRi tellimusega seotud lepingu andmetesse. Küll aga saavad pakkuja ja hankija lisada tellimusele üldise kommentaari ja faile. 2.9.1. Tellimusest peab RHRi liikuma tellimuse kogumaksumus (olemasolev funktsionaalsus), mis ei tohi sisaldada „Kustutatud“ staatuses tooteid/teenuseid (käesoleva hanke skoop). 2.9.2. Selles staatuses saab pakkuja koostada saatelehte ja arvet (olemasolev funktsionaalsus). Arvel ja saatelehel kajastatakse tooted/teenused „Asendatud/täidetud ja „Täidetud“ staatustega ning nende kogumaksumus kokku (vahemaksumusi ei kajastata). 2.9.3. Selles staatuses saab pakkuja koostada saatelehte ja arvet (olemasolev funktsionaalsus). Arvel ja saatelehel kajastatakse tooted/teenused „Asendatud/täidetud ja „Täidetud“ staatustega ning nende kogumaksumus kokku (vahemaksumusi ei kajastata). 2.9.4. Pakkujal ning tellimuse koostajal või kinnitajal on nimetatud staatuses võimalik määratleda garantii/kindlustusjuhtum, valides ükshaaval toote/teenuse, millele saab lisada „Garantii“ staatusesse, lisades toote/teenuse juurde kommentaari (kohustuslik väli); 2.9.5. Punktis 2.9.4. nimetatud tegevusega tekib „Garantii või kindlustusjuhtum“ väli, kus kuvatakse „Garantii“ staatuses tooted ja teenused; 2.9.6. „Garantii“ staatuses tooteid/teenuseid nö tagasi võtta ei saa. 2.9.7. Garantii/kindlustusjuhtumi määratlemisel liigub vastav toimingust teavitus pakkujale. 2.9.8. Tellimuste osaliseks menetlemiseks „ARHIVEERITUD“ staatuses saab kasutada e- kataloogis olemasolevaid funktsionaalsusi: 2.9.8.1. Toote/teenuse kommentaari lisamisega iga toote/teenuse juures eraldi sarnaselt punktis I osa p 9 välja toodule (vt joonist 1.4). LISAD 4-1. Liidestuse kirjeldus 4-2. Nõuded arendusele 4-3. Nõuded testimisele 4-4. Nõuded süsteemianalüüsile 4-5. Dokumentatsiooniplaan 4-6. Arenduse tavad ja töökorraldus 4-7. Front-end nõuded /allkirjastatud digitaalselt/ Mehis Sihvart 35 Lisa 4-1 Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse „E-kataloogi lisaarendustööd" (241576) Hanke alusdokumentide juurde E-kataloogiga liidestuse kirjeldus Sisukord e-kataloogiga liidestuse kirjeldus ............................................................................................................ 1 I Toodete/teenuste import e-kataloogi................................................................................................... 1 1. Lühikirjeldus ................................................................................................................................ 1 2. IN Toote/teenuse andmed .......................................................................................................... 2 3. OUT .............................................................................................................................................. 3 4. Teenuse tehniline kirjeldus (JSON) .............................................................................................. 3 Näide ................................................................................................................................................... 4 5. Lühendite selgitused ................................................................................................................... 5 II Pakkujale esitatud tellimuste edastamine e-kataloogist...................................................................... 6 1. Lühikirjeldus ................................................................................................................................ 6 2. E-kataloogis tellimuse kohta olemasolevad andmed .................................................................. 6 3. Näidis saadetav JSON sõnum ...................................................................................................... 7 I Toodete/teenuste import e-kataloogi 1. Lühikirjeldus  E-Kataloog võimaldab süsteemselt vastu võtta pakkujate tooteid/teenuseid.  Toodete/teenuste import tuleb iga pakkuja jaoks E-kataloogis eraldi aktiveerida.  Aktiveerimiseks sisestatakse süsteemi kliendi parool ning edastatakse kliendile testkeskkonna aadress. Selle vastu saab klient teha vajalikud arendused ning proovida andmete edastamist E-kataloogi.  Unikaalsuse tagab iga toote/teenuse kohta Pakkuja piires „vendorProductCode“. Antud välja järgi toimub insert loogika teenuses. Kui tootekood Pakkuja piires esineb, siis E-kataloogi haldab Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Küsimuste korral ning liidestuse teostamiseks palun ühendust võtta [email protected] toimub toote andmete asendamine. Kui sama koodiga toode on E-kataloogis käsitsi kustutatud, siis lisatakse uus toode. Toote lõppemisel panna koguseks 0.  Vastu võetav toode/teenus sisestatakse otse pakkumusse, pakkumuse viitenumbri (tenderRefNr) alusel.  Toodete/teenuste arv on piiratud parameetriga productImportLimit (näiteks 1000). 2. IN Toote/teenuse andmed Väli Selgitus Kohustuslikkus / võimalikud väärtused Süsteemi poolt ID täidetav väli Kohustuslik määrata üks valik: Määrab ära, kas productType tegemist on toote või  PRODUCT - toode teenusega  SERVICE - teenus productCode Tootekood Kohustuslik. Pakkuja süsteemis vendorProductCode Unikaalne. Kohustuslik. olev tootekood productName Nimetus Kohustuslik. productDescription Sisukirjeldus Kohustuslik. PRODUCT korral kohustuslik availableQuantity Kogus SERVICE korral mittekohustuslik Kohustuslik. Võimalikud väärtused: 'C', 'CUM', 'D', 'EUR', availableQuantityUnit 'EURH', 'H', 'K', 'KG', 'KM', 'L', 'M', 'M2', 'M3', Ühik 'MWH', 'PC', 'PCT', 'S', 'T', 'Y']stringEnum:"C", "CUM", "D", "H", "K", "KG", "KM", "L", "M", "M2", "M3", "MWH", "PC", "PCT", "S", "T", "Y" Hind ühiku kohta Kohustuslik. Lubatud kuni 4 kohta peale koma. unitPrice ilma KM-ta Eraldajaks on punkt. Käibemaksu määr vatRate Kohustuslik. % Tarnetähtaeg deliveryTimeInDays Mittekohustuslik. (päevades) Tarneviis doorToDoor true/false  Ukselt uksele selfPickup Tarneviis true/false 2  Ise järgi Tarneviis postalPackage true/false  Postipakk PRODUCT korral Toote/lao warehouseLocation asukoht Mittekohustuslik. SERVICE korral Teenuse teostamise piirkond Pakkumuse tenderRefNr Kohustuslik. viitenumber cpvCode CPV kood Kohustuslik true/false active Toote staatus  false korral eemaldatakse toode rakendusest Iga toote/teenuse kohta saab edastada URL-i piltidele või kirjeldavatele failidele Määrab ära, kas  PICTURE fileType tegemist on pildi või  FILE failiga fileName Nimetus fileDescription Kirjeldus fileUrl URL 3. OUT HTTP code Reason 200 OK 400 Authorization failed 401 Import error 403 Product import limit exceeded 4. Teenuse tehniline kirjeldus (JSON) JSONis olev tekst on tõusutundlik. Import { productImportList (Array[ProductImport], optional) } 3 ProductImport { availableQuantity (integer): Teenuse puhul ei ole kohustuslik., productType (string) = ['PRODUCT', 'SERVICE']stringEnum:"PRODUCT", "SERVICE", unitPrice (number ): Eraldajaks on punkt. Kuni 4 komakohta, productName (string ), productDescription (string), productCode (string ), vendorProductCode(string), availableQuantityUnit (string) = ['C', 'CUM', 'D', 'EUR', 'EURH', 'H', 'K', 'KG', 'KM', 'L', 'M', 'M2', 'M3', 'MWH', 'PC', 'PCT', 'S', 'T', 'Y']stringEnum:"C", "CUM", "D", "H", "K", "KG", "KM", "L", "M", "M2", "M3", "MWH", "PC", "PCT", "S", "T", "Y", vatRate (integer), deliveryTimeInDays (integer ), doorToDoor (boolean), selfPickup (boolean ), PostalPackage (boolean ), warehouseLocation (stringl), tenderRefNr (Array[string]), cpvCode(string), additionalFiles (Array[AdditionalFile] ) } AdditionalFile { fileType (string), fileName (string ), fileDescription (string ), fileUrl (string) } Näide { "productImportList":[ { "availableQuantity": 3, "id": null, "unitPrice": 10, "productType": "PRODUCT", "productName": "import", "productDescription": "Product description", "productCode": "imported10", "vendorProductCode": "imported10" "availableQuantityUnit": "C", "vatRate": 20, "deliveryTimeInDays": 10, "doorToDoor": true, "selfPickup": true, 4 "postalPackage": true, "warehouseLocation": "string", "tenderRefNr":["string","string"], "cpvCode": "string", "additionalFiles":[ { "fileType": "PICTURE", "fileName": "import08", "fileDescription": "import08", "fileUrl": "https://static.independent.co.uk/s3fs- public/styles/article_small/public/thumbnails/image/2017 /09/12/11/naturo-monkey-selfie.jpg" }, { "fileType": "PICTURE", "fileName": "import08", "fileDescription": "import08", "fileUrl": "https://news.nationalgeographic.com/content/dam/news/ 2016/10/08/drill-monkey-waq/drill-monkey- 01.ngsversion.1475926206479.adapt.1900.1.jpg" } ] } ] } 5. Lühendite selgitused Eesti VALUE_CODE keeles Inglise keeles C ehitustööd works CUM jm running metre D päeva days H h hour K komplekt set KG kg kg KM km km L liiter litre M kuud months M2 m2 m2 M3 m3 m3 MWH MwH MwH PC tk piece PCT % percentage S teenus service 5 T tonn ton Y aastat years II Pakkujale esitatud tellimuste edastamine e- kataloogist 1. Lühikirjeldus  E-Kataloog võimaldab süsteemselt edastada konkreetsele pakkujale esitatud tellimused pakkuja infosüsteemi.  Tellimuste edastamiseks on vaja E-Kataloogis kliendi profiilis määrata tellimuste väljasaatmiseks URL. Antud URL’ile saadetakse POST päring E-Kataloogi serverist.  Tellimuste saatmine pakkuja infosüsteemi tuleb eraldi kliendi profiilis sisse lülitada. 2. E-kataloogis tellimuse kohta olemasolevad andmed Väli Selgitus id orderNumber Tellimuse number Tellimuse staatus. Pakkujale edastatakse tellimused, mille staatus e- orderStatusEnum kataloogis on EDASTATUD_PAKKUJALE. agreementName Lepingu nimetus vendorName Pakkuja nimi shoppingCartNumber Ostukorvi number Iga tellimuse rea kohta id deliveryAddress Tarneaadress productCode Tootekood price Hind priceWithVAT Hind koos KM-ga quantity Kogus totalPrice Hind kokku totalPriceWithVAT Hind kokku koos KM-ga productName Toote/teenuse nimetus commentOrder Kommentaar arvele 6 commentVendor Kommentaar tarnijale orderComments Kommentaar tellimuse kohta orderTotalSum Tellimuse summa kokku orderTotalSumVat Tellimuse summa kokku koos KM-ga 3. Näidis saadetav JSON sõnum { "orderList":[ { "id":"211", "orderNumber":"63-211", "orderStatusEnum":"EDASTATUD_PAKKUJALE", "agreementName":"UC1 - leping- tavaline hange", "vendorName":"Pakkuja", "shoppingCartNumber":"63", "orderLine":[ { "id":"1336", "deliveryAddress":"", "productCode":"1234567", "price":"25.0000", "priceWithVAT":"30.0000", "quantity":"1", "totalPrice":"25.0000", "totalPriceWithVAT":"30.0000", "productName":"j toode 1", "commentOrder":"", "commentVendor":"", } ], "orderComments":[ ], "orderTotalSum":"25.0000", "orderTotalSumVat":"30.0000", "rejectedUserName":null, "rejectedDTime":null, "cancelUserName":null, "cancelDTime":null, 7 "confirmedUserName":null, "confirmedDTime":null, "archieveUserName":null, "archieveDTime":null, "createdDtime":"20.01.2018" } ] } /allkirjastatud digitaalselt/ Mehis Sihvart 8 Lisa 4-2 Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse „E-kataloogi lisaarendustööd" (241576) Hanke alusdokumentide juurde Nõuded arendustele v6.0 Võti Kokkuvõte Kirjeldus Rakendus peab olema kirjutatud nii, et see arvestab selle rakenduse poolt töödeldavatele andmetele määratud NA-3 ISKE klassi nõudeid. Aluseks tuleb võtta hanke väljakuulutamise hetkel kehtiv ISKE versioon. Antud nõudes võib erandeid teha ainult juhul, kui on teisiti ette nähtud seadusega või muul tellijaga kokku lepitud põhjendatud juhul. RIKis kasutatavad levinuimad vaba tarkvara litsentsid on EUPL, GNU GPL, MIT. Valik sõltub vajadustest ja kohustustest. Litsentside litsentsitingimustes sisalduvad nõuded, mida tuleb litsentsi kasutamisel täita, on järgmised: EUPLi puhul on nõutav mh: 1) autoriõiguse märge päises (EUPL © Euroopa Liit 2007, 2016, mille järel on märge „Litsentsitud EUPL alusel“); 2) lähtekoodi avalikustamine Euroopa Liidu joinup virtuaalses varamus. RIK põhimõte on arendada tarkvara GNU GPL puhul on nõutav mh: avatult ja avaldada tarkvara vaba 1) autoriõiguse märge päises (Copyright © <aasta> <autori litsentsiga. Avaliku sektori nimi>); NA-4 kohustuseks on arendada tarkvara 2) litsentsitingimustes ette nähtud teavitus töö osas garantii eelkõige avatult ja avaldada tarkvara välistamise kohta. vaba litsentsiga vastavalt litsentsi nõuetele. MIT puhul on nõutav mh: 1) autoriõiguse märge päises (Copyright © <aasta> <autori nimi>) koos litsentsis ette nähtud teavitusega; 2) litsentsitingimustes ette nähtud teavitus töö osas garantii välistuse kohta. Täpsemalt tuleb nõuetega tutvuda lähtudes valitud litsentsitüübi litsentsitingimustest. Valitud litsentsi litsentsitingimused esitatakse ühel või mõlemal alljärgnevatest viisidest: 1) LICENCE-fail peab olema repositooriumis avalikustatud koos tarkvara koodiga; 2) litsentsitingimuste tekst iga faili päises; 3) lisades päisesse link asukohale, kus on võimalik litsentsitingimustega tutvuda. Rakendust peab saama ilma ümber NA-8 programmeerimata liigutada erinevate Lahendus ei tohi olla sisse kompileeritud absoluutseid URL-e. domeenide ja domeeni saitide vahel 1 Liideseid peab saama konfiguratsioonist välja lülitada. Väliste liidestatud süsteemide tõrke korral ei tohi süsteem hanguda, vaid Tõrkekindluse tagamiseks tuleb peab väljastama mõistliku (võimalikult lühikese) aja jooksul väliseid liidestusi kasutada nii vähe kui ajakohase veateate. Võimalusel tuleb töökindluse tõstmiseks NA-9 võimalik. Kui need on vajalikud, siis kasutada asünkroonseid liideseid (ntäiteks Rahvastikuregistri, peavad nad olema võimalikult Maa-ameti infosüsteemi või Google analythicsk´i töötamast tõrkekindlad. lakkamisel peab süsteemi põhifunktsionaalsus,kui süsteemi äriloogika seda võimaldab, tööle jääma). Andmevahetus riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogudega ja riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogude Kui X-tee päringut teostab inimene, siis peab olema päringu NA-10 vahel toimub läbi riigi infosüsteemi päises autentinud kasutaja andmed. andmevahetuskihi (x-tee). Avaliku teabe seaduse § 43 (9) lõige 5. Rakenduse konfiguratsiooniparameetrid tuleb ühte Rakendus peab neid sealt ka kasutama (mitte kopeerima kohta kokku tuua nii, et nende parameetreid käivitamisel kolmandatesse kohtadesse). NA-12 muutmisel ei peaks rakendust uuesti Logimise seaded võivad olla rakenduse konfiguratsioonifailist kokku kompileerima (nt ühte eraldi ühes lisakonfiguratsioonifailis (näit Log4net). tekstipõhisesse konfiguratsioonifaili, andmebaasi tabelisse). Failisüsteemi salvestamisel ei tohi ühte kausta tekkida üle 10000 Failid peab katalogiseerima objekti (kaust või fail). Failistruktuur peab olema mõistlik (kaustu NA-16 kokkulepitud tunnuste alusel (aasta, ei tohi olla rohkem kui faile) ning ei tohi tekitada märgatavat kuu, kuupäev). jõudluskadu. Kasutatav programmeerimise NA-17 paradigma on objekt-orienteeritud. Andmebaasis peab kasutama indekseid või muid meetmeid, et Kõik välised võtmed (Foreign Key) nõuded jõudlusele oleksid täidetud ka tulevikus (1, 3, 5 või 10 NA-18 peavad olema indekseeritud. aasta pärast – vastavalt planeeritud kasutusajale). Väliseid võtmeid tuleb kasutada ka ühest andmebaasist teisele viitamisel. SQL päringute väljakutsumisel väljastpoolt andmebaasi, peab kasutama päringumuutujaid, et vältida SQL vahemälu Tuleb kasutada päringumuutujaid NA-19 fragmentseerumist (When calling SQL code from outside the (Parameter Binding). database, Parameter Binding should be used to prevent SQL cache fragmentation). Kõigis andmebaasi tabelites peab olema defineeritud üks tehniline NA-20 primaarvõti ja selle nimetus peab olema „ID“. Sorteerimisreeglistik peab vastama Tõusutundlikkus peab olema välja lülitatud ning accent peab NA-24 eesti keele tähestikule. olema sisse lülitatud. Näiteks: MS SQL puhul Estonian_CI_AS. Konfiguratsiooniparameetrite nimed peavad olema sisulised. Juhul kui see Näiteks : X-tee Turvaserver, mitte XTTS või viitenumber, mitte NA-26 ei ole võimalik, peab kõrval olema vk_seb jne. selgitus. Rakendustes tohib kasutada vaid masinapõhiseid teenuseid, mis lubavad kõrgkäideldavaid (klaster) lahendusi. Kõrgkäideldav Kõik rakendused peavad töötama NA-31 lahendus peab olema selline, mida saab samaaegselt käitada kõrgkäideldavalt. erinevates masinates. Kasutajasessioon ei tohi olla ühe klastri üle põhine. Ei tohi kasutada sticky sessioneid. Keskkonnapõhiseid muutujad peavad NA-33 olema konfiguratsioonist Näiteks WSDL ei tohi sisaldada viiteid arendusserveritele. seadistatavad. Rakenduse äriloogika tuleb Andmebaas ei tohi sisaldada äriloogikat, mis muudab NA-35 realiseerida eraldi andmebaasist andmetabelites olevaid ja sinna kirjutatavaid andmeid. Erandiks sõltumatus rakenduskihis. on trigerid, mis tekitavad logi. Uniform resource identifier (URI) pikkus ei tohi ületada ühegi IS poolt NA-38 Max uri < 2000. toetatava brauseri maksimaalset lubatud väärtust. Eraldatud peavad olema teenused, kuhu pöörduvad kasutajad ja need teenused, kuhu pöörduvad teised teenused ja serverid Rakendus peab olema tehniliselt (näiteks saidid). Avalikud liidesed tuleb selgelt eristada muudest osadeks jaotatud (tükeldatud) mitteavalikest, sisemistest, konfigureerimis jms liidestest. Kui NA-42 vastavalt loogilisele jaotusele. Saadud rakendusel on eraldi turvatasemega liidesed ametnikule ja osised peavad olema eraldi kodanikule, peab rakendus olema jaotatud kaheks eraldi versioneeritavad ja paigaldatavad. liidesekomponendiks ning nende mõlema poolt kasutatavaks andmebaasiks. Süsteem ei tohi võimaldada kasutajale ligipääsu süsteemi toimimise NA-44 informatsioonile, nagu failide täisnimed (path), kutsepinud (stack trace) jms. Andmebaasis tuleb veerutüübiks Näiteks, kui on tegemist kuupäevaga, siis date. Kasutada ei tohi NA-48 määrata selleks sisuliselt sobivaim varchar(max) andmetüüpi, kui see pole põhjendatud ja vajalik. andmetüüp. Rakendus peab väljastama oma SOAP teenuste wsdl'e, REST teenustele n:swaggeri v. openapi NA-49 masinliideste teenuste tehnilisi formaadis kirjeldusi. spetsifikatsioone. Tuleb kasutada vaid RIK poolt ette NA-52 antud captcha lahendust. Rakendustevaheline suhtlus tuleb NA-53 realiseerida läbi rest- või soap-vms Sobivad liideste formaadid lepitakse kokku projekti käigus. veebiteenuste või message queue. Serveris peab olema kirjeldatud, NA-54 millistele HTTP meetoditele Mitte kirjeldatud meetoditele ei tohi vastata. vastatakse. Rakendusel peab olema CSP header. NA-56 Erandid tuleb kirjeldada pigaldusjuhendis. Vaikeväärtus on "self". Kõik andmemuudatused peavad baasis säilima. Andmete muutmisel andmeid ei kustutata, vaid tehakse uus kirje uute andmetega. Vana kirjed muudetakse kehtetuks. Iga uus kirje peab sisaldama vähemalt järgmist informatsiooni: 1) viide kirjele, mille ta kehtetuks muutis (kui on); Kui andmebaasis olevate andmete 2) kasutaja, kes kirje lõi; ISKE tervikluse klass on 2 või kõrgem, 3) kirje loomise aeg; NA-60 tuleb kõik klass 2 infot sisaldavad 4) sessiooni-ID (kui on olemas). andmebaasi kirjed ja tabelid versioneerida. Iga kehtetuks tunnistatud kirje peab sisaldama lisaks vähemalt järgmist informatsiooni: 1) kasutaja, kes kirje kehtetuks tunnistas; 2) kirje kehtetuks tunnistamise aeg. Schema muutmine ei ole rakenduse töö. Schema omanik ei tohi olla rakenduse tööks kasutatav baasi kasutaja. Andmebaasis olevate rakenduse kontod peavad omama ainult NA-62 minimaalselt rakenduse tööks Nõude täitmiseks vajalikud vahendid (skriptid) peavad kuuluma vajalikke õiguseid. rakenduse juurde ja nende sisu peab olema kontrollitav. Kontodele vajalikud õigused peavad olema kirjeldatud rakenduse installatsioonijuhendis. Rakenduse lõppkasutajatele peab Rakendusepõhiseid kasutajarolle ei tohi defineerida ainult läbi NA-63 olema võimalik jagada õigusi läbi AD OU'de ja gruppide. andmebaasis defineeritud rollide. Ligipääs rakendusse ja andmetele tohib olla vaid dokumenteeritud ning NA-64 tellimuses kirjeldatud teid mööda ja dokumenteeritud autentimisprotseduure kasutades. Veebirakendus peab probleemideta läbima OWASP ASVS Rakenduse turvalisuse tagamiseks põhineva testi. Esmane väline turvatestimine tellitakse tellija NA-79 (näiteks XSS, SQLInjection, jne) tuleb finantseeringul. Kui selle tulemusel leitakse arendaja poolsest järgida OWASP-i parimaid praktikaid. tegevusest või tegevusetusest põhjustatud vigu, võib tellija nõuda OWASP järeltestide kompenseerimist arendajalt. Toodangukeskkonna rakendus ei tohi sisaldada osiseid, mis on Arendus peab olema orienteeritud toodangu keskkonnas ebavajalikud või segavad (näiteks NA-80 toodangukeskkonnas toimimiseks. mõeldud testimiseks testkeskkonnas, arendusabiks arenduskeskkonnas jne). Sümmeetrilise võtme turvamiseks tuleb kasutada asümmeetrilisi Kui rakenduses on S3 salastatuse algoritme. Sertifikaati tuleb hoida nii, et see oleks kättesaadav astmega andmeid, peavad need nii rakendusele, kuid mitte rakendusserveri administraatorile. NA-85 transpordil kui ka salvestatult alati Sertifikaat peab olema vahetatav, st krüptograafia edasi olema krüpteeritud kujul. arenedes peab olema võimalik kasutusele võtta tugevam sertifikaat. Kui rakendusse laaditakse faile Faili nimes tuleb lubada vaid suur- ja väiketähti, numbreid, "_" ja kasutaja poolt, peab need failid "-" ning vaid ühte punkti järjest. Viirusetõrje lahenduse pakub NA-89 valideerima (kontrollima faili tüüpi, välja RIK infrastruktuuride osakond. Võimalusel tuleb teha tüübi suurust). Failid peavad läbima ja faili laiendi vastavuse kontroll. viirusetõrje. Kui rakendusse laetakse faile peab faili nimi salvestamisel sisaldama random NA-90 komponenti nii, et faili tee ei ole lihtsalt ära arvatav. Rakenduse kõik üleantavad versioonid Testplaan ja testitulemused tuleb edastada tellijale koos NA-93 peavad enne tellijale üle andmist rakenduse üleandmisega. Nõuded testimisele RIK dokumendis olema testitud. "Arendamise tavad ja töökorraldus". Logi salvestatakse kasutaja tegevuse logisse. Logi peab sisaldama (toodud järjekorras) millal tehti, kasutaja ID ja isikukood (firma registrikood), kui võimalik kust tehti (seadme Kui rakenduse ISKE tervikluse klass nimi, IP, sertifikaat), mis tegevused andmetega tehti ja kas on 2 või 3 peab tagama tervikluse tegevus õnnestus. Kui võimalik siis päringu SQL lause. Logida NA-97 klassiga 2 ja 3 andmete loomise, tuleb ka kasutajate tegevuste ebaõnnestumised (näiteks õiguste muutmise ja kustutamise logimise. puudumise tõttu). Vastav logi peab asuma tegevuslogi andmebaasi tabelis. Logimise konfiguratsioon peab olema muudetav vaid uue rakenduse paketiga (deploy). Näiteks IOC konteinerist konfigureeritav (late binding). Süsteemi logid peavad asuma teistest logidest eraldi failis ja andmebaasi süsteemi logide tabelis. Logi peab sisaldama minimaalselt (toodud järjekorras) vea tekkimise aega, veakoodi, Rakendus peab logima kõiki veakirjeldust (stack trace, traceback vms), võimalusel kasutaja NA-98 rakenduses tekkivaid tehnilisi vigu andmeid (nimi, ID, IP ja URL), HTTP-, GET- ja POST- süsteemi logisse. parameetrid ja nende väärtusi. Kas logitakse baasi või faili või mõlemasse peab olema rakendust uuesti kompileerimata administraatori poolt muudetav. Lähtekoodi kommentaarid peavad Nõuet ei arvestata arendustarkvara poolt automaatselt kõigis lahenduse kihtides (rakenduse genereeritavate koodilõikude puhul. Samuti ei rakendata nõuet NA-105 enda kood, andmebaas, jne) olema kolmandate osapoolte poolt toodetud lähtekoodile – nt: erinevad kirjutatud eesti keeles. lahtise koodiga kooditükid jne. Lähtekoodi kommentaarid peavad olema: 1. Põhjendatud. Kommenteerida ainult kommenteerimise pärast pole vaja. Kood peab olema kirjutatud selliselt, et see on loetav ka ilma kommentaarideta. Kommentaarid on Rakenduse kood peab olema piisavalt mõeldud keeruliste ja/või kohendamist ja/või edasist tööd hästi kommenteeritud, et erialast (viimaste juurde on tuleks märkida TODO) vajavate kohtade NA-106 haridust omav tarkvaraarendaja on jaoks. võimeline süsteemile jätkuarendusi 2. Aktuaalsed - kommentaar ja kood peavad olema üksteisega teostama. vastavuses. 3. Selged ja üheselt mõistetavad. 4. Korrektselt kirjutatud - grammatika ja lauseehitus peavad olema korrektsed. Muutujate, tüüpide ja funktsioonide nimed peavad olema sisulised ja NA-107 andma selget informatsiooni nende otstarbest. Koodis kasutatavaid konstante ei tohi väärtusena hardcodeda – need tuleb NA-108 defineerida muutujatena ja kasutada läbi nende. Andmebaasi väljade pikkused tuleb Näiteks Oracle korral Nvarchar(2000) tähendab 2000 baiti mitte NA-111 kirjeldada tähemärkides. tähemärki. Kasutuses mitteolev kood tuleb NA-118 rakenduse lähtekoodist kõrvaldada. Andmebaasi tabelid ja väljad ning muu kood (stored procid, funktsioonid, triggerid, viewd, user defined data NA-119 types ja sequencid) peab olema kommenteeritud rakenduse koodiga samadel alustel. Mitte Dossier vaid Toimik, mitte Person vaid Isik. Lähtekoodis defineeritud muutujate, klasside/tabelite, meetodite jm. nimed NA-120 peavad lahenduse kõigis kihtides NB! Nõuet ei arvestata arendustarkvara poolt automaatselt (rakenduse enda kood, andmebaas genereeritavate koodilõikude puhul, mida ei ole vaja tõlkida. jne) olema eesti keelsed. Samuti ei rakendata nõuet kolmandate osapoolte poolt toodetud lähtekoodile. Muu hulgas peab kontrollima, kas sisestatav väärtus vastab välja tüübile ja/või etteantud valikväärtustele. Numbriväljale tohib sisestada vaid numbreid, kuupäeva väljale kuupäeva, elektronposti aadressi vilajale elektronposti aadressi, valikväärtuste korral vaid lubatud valikväärtused jne. Andmete sisestamisel (ka läbi masin- masin liideste või veebiteenuste) peab Kontrollima peab sisendi suurust. Olukorras, kus veebirakendus NA-122 rakendus alati andmed valideerime. peab töötlema potentsiaalselt ohtlikke andmeid (nt tähemärke, Sobimatuid andmeid ei tohi olla millel on rakendatava interpretaatorprogrammi jaoks tähendus) võimalik sisestada. ja filtreerimisfunktsiooni ei saa seega kasutada, tuleb need andmed ära maskeerida, st muuta nende kuvamisvormingut. Sisendi kontrolli ebaõnnestumise korral tuleb peatada sisendi kasutamine ja kasutajat sellest teavitada. Iga transaktsiooni juures tuleb veenduda, et kasutajal on õigus neid NA-123 vaadata või muuta (isiku õiguste, mitte rolli õiguste kontroll) Kasutaja poolt sisestatud andmed NA-125 Kasutada tuleks võimalusel Blacklistingu asemel whitelistingut. tuleb enne välja kuvamist filtreerida. Kui rakendusel tekib päringu töötlemisel tehniline viga, siis peab NA-126 Näiteks: "Tekkis tehniline viga. Päringu ID: XXXXX". vastama süsteemi-infot mittesisaldava veateatega. Kogu rakenduse dokumentatsioon Erandiks võivad olla tellijaga kokkuleppel kolmanda osapoole NA-127 peab olema kirjutatud eesti keeles. komponentide (mis pole kirjutatud tellija jaoks) dokumentatsioon. Rakenduse dokumentatsioon peab NA-128 vastama RIK dokumentatsiooniplaani nõuetele. Iga uue versiooniga peab alati välja Release notes peab kajastama kõiki muudatusi eelmise ja uue NA-129 tooma versiooni muudatuse versiooni vahel. kirjeldused (release notes). Kõik rakenduse testimiseks, koolituseks või implementeerimiseks üle antavad tarkvarapaketid peavad Arendajale antakse selleks õigused RIK-i koodihoidlas, kus ta NA-130 olema versioneeritud vastavalt peab hoidma oma PMA versioone. dokumendile RIK Arendamise tavad ja töökorraldus. Kasutama peab RIK-i koodihoidlat. Arendaja peab veenduma, et teeb Paralleelse arendamise puhul võetakse igal hommikul RIK NA-131 muudatusi aktuaalsesse koodi. koodihoidlast viimane seis koodist. Nii arendamisel kui ka NA-133 hoolduslepingute korral kasutatakse Kui ei ole tellijaga kokku lepitud teisiti. RIK vigadehalduse keskkonda. Kui veebirakenduses või veebilehel on Puhas link on inimloetav, tähendust omav, paraja pikkusega, linke, mida kasutajad näevad või NA-134 tekstiline (erandina lubatud numbrid ja märgid „/“, „.“, „-“ ja „_“) ja millele nad saavad viidata, peavad ajas püsiv. Veebisaidi igal kuval peab olema unikaalne link. need olema puhtad lingid. Kooste kirjelduste alusel valmiv paigalduspakett tohib sisaldada ainult Näiteks: kompileeritavate keelte puhul ei tohi sisaldada NA-135 minimaalse rakenduse käitamiseks lähtekoodi, kui see pole vajalik rakenduse käitamiseks. vajamineva failikomplekti. Kooste kirjelduste alusel valmivat Eelkõige ei tohi tekitada olukorda, kus rakenduse NA-136 paigalduspaketti peab olema võimalik jooksutamiseks uues serveris, tuleb see tingimata just liigutada erinevate serverite vahel. sealsamas kokku kompileerida. Lähtekoodi kompileerimine peab Selle nõude täitmise võimaldamiseks on RIK-is kasutusel NA-137 olema teostatav ka Interneti ühenduse sisemised tarkvarakomponentide repod. puudumise korral. Andmebaasi paigalduse skriptid ei tohi NA-138 Administraator peab saama veenduda skriptide sisus. olla kompileeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Mehis Sihvart Lisa 4-6. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse „E-kataloogi lisaarendustööd" (241576) hanke alusdokumentide juurde Arenduse tavad ja töökorraldus Tellija jätab endale õiguse muuta raamlepingu alusel sõlmitavate hankelepingute tehnilises kirjelduses kirjeldatud nõudeid. Pakkuja peab lähtuma hankelepingute täitmisel järgnevatest nõuetest, v.a juhul kui tellija on hankelepingu tehnilises kirjelduses märkinud teisti. Arendustööde teostamisel kohustub pakkuja lähtuma mittefunktsionaalsetest nõuetest. 1. Nõuded arenduste üleandmisele Loodavad hanke tulemid antakse üle RIK-i koodirepositooriumi kaudu. Partneri meeskonnaliikmetele luuakse RIK-i poolt ligipääs koodirepositooriumile lähtekoodide, andmebaasimuudatuste ning muude tulemite või nende muudatuste üleandmiseks. 2. Commit Arendamisel lisada commitide (lähtekoodi repositooriumisse lisamine) juurde kindlasti töökäsu nr, mille alusel muudatus sisse viiakse ning lühisõnaline lühikirjeldus, mida muudatused sisaldavad. Commit sõnumi alguses peab olema alati projekti nimi, mille raames commit tehakse ning kindlasti lisada info selle kohta, et kes antud commiti teeb (isiku nimi). Vigade parandamisel tuleb alati committimisel lisada ticketi number märkusena. Muudatusi tuleb commitida vähemalt kord päevas. Enne commiti peab kood/teostatud töö/tulem olema: 1) Iseendaga kooskõlas (pole vastuolusid, katkiseid mooduleid, iseendaga vastuolus funktsionaalsust); 2) Üldharu/muu haru tulemiga kooskõlas (üldharus olemasolev pole peale commiti katki); 3) Edaspidi mugavalt kasutatav ja mõistetav, ehk sellel on olemas oma enda sisseehitatud testid, mis peale järgnevaid võimalikke arendusi/commite/tegevusi näitaks, kas see konkreetne funktsionaalsuse osa on endiselt korras, või läks katki ja tuleb korrastada. Commititav kood/teostatud töö/tulem peab olema piisavalt testitud ja pakkuja poolt testidega kaetud, kasutades selleks: a) Unittest’e, b) Systemtest’e c) Manuaalseid teste 3. Tagimine Versiooni üleandmiseks tuleb sellest koostada tag. Tagi number peab ühtima versiooni numbriga, mida üle antakse, kuid tagi nimi peab alati algama projekti lühendiga. Tagi alla tuleb siduda kõikide arhitektuuriliste komponentide (rakendus, andmebaasiscriptid, x-tee adapter jne) ning muudetud või loodud dokumentatsiooni commitid. Versiooni numbrid peavad olema vähemalt kolmekohalised (X.Y.Z, milles X- põhiversioon, Y - üleantav versioon, Z paranduse number). Vajadusel võib kokku leppida teistsuguses numeratsioonis. http://tortoisesvn.net/docs/release/TortoiseSVN_en/tsvn-dug-branchtag.html#tsvn-dug-branch-1 Iga tagiga (uue versiooniga) peab kaasnema versiooni kirjeldus (mis taskid, mis ticketid, mis baasiscriptid, mis juhendeid täiendati jne), mis tuleb paigutada dokumentatsiooni alla. 4. Dokumentatsioon Dokumentatsiooni tuleb hoida trunk/doc/ kaustas. Alampuud lepitakse eraldi kokku. 5. Baasiscriptid Andmebaas ning selle muudatused tuleb alati üle anda loovate, muutvate, täiendavate jne skriptidena ning neid tuleb alati hoida trunk/baas/ kaustas. Andmebaasiscriptide failinimed peavad olema kujul: YYYYMMDDHHMM_prefiks+Järjekorranr.sql ehk 201105131430_KR0003.sql kus prefiks on süsteemi lühend. 6. Pakkuja poolne testimine Partner peab lisaks kasutuslugude funktsionaalsele testimisele teostatava arenduse/töö/tulemi commitimisel ja üleandmisel ise tõestatavalt veendunud olema, et nende arendus/töö/tulem teeb seda, mis on nõutud ning samaaegselt ei riku/lõhu juba olemasolevat muud arendust/tööd/tulemit. Iga kirjutatud koodiüksuse kohta peaks olemas olema ka vastav test, mis kindlustab, et loodu toimib ja seda ka eriolukordades. Samuti on testid abiks juba olemasolevate komponentide muutmisel, indikeerides koheselt võimaliku probleemolukorra. Arendatav funktsionaalsus peab olema kaetud: 1. Unittestidega 2. Süsteemitestidega 3. Manuaalsete testidega Igal commitimisel ning üleandmisega peab edukalt: 1. käivitama kõik Unittestid ning selle dokumenteerima. 2. käivitama kõik süsteemitestid ning selle dokumenteerima 3. käivitama kõik manuaalsed testid ning selle dokumenteerima 4. dokumenteerima, mis test data't kasutati, mis keskkondi kasutati, jne. 6.1 Unit-testid e. Moodultestid Moodultestid testivad ÜHTE klassi isoleeritult teistest klassidest ja ressurssidest (andmebaas). Ideaalis peaks igal iseseival klassil olema oma moodultest, mis kataks selle funktsionaalust täielikult. Kuna klassid kasutavad teineteist, moodustuvad niiöelda kobarad, siis moodultesti ideoloogiaga see hästi kokku ei sobi. Selleks, et saaks testida tõesti vaid konkreetse ühe klassi funktsionaalsust, on kasutusel mock-objektid(väline komponent Rhino Mocks). 6.2 Süsteemitestid Süsteemitestid testivad süsteemi kasutaja vaatenurgast, eesmärgiks on kontrollida süsteemi vastavust kasutaja nõudmistele. Süsteemitestid jagunevad omakorda kaheks: 1. Funktsionaalsuse testid - üldjuhul koostatakse konkreetse teenuse klassi süsteemitestid sellises 2 mahus, et kaetud oleksid selle kõik erinevad meetodid ning lisaks äriloogiliselt olulisemad stsenaariumid. 2. Mittefunktsionaalsete aspektide testid - näiteks jõudluse testimiseks. 6.3 Üldised nõuded testide kirjutamisel Nagu eelnevalt sai kirjeldatud, on testid liigendatud oma olemuse järgi. Testi sisu ja iseloom varieerub olenevalt selle kategooriale (nt. [Test, Category("Bug")] – testis kirjeldatakse kindel veaolukord ning kontrollitakse selle põhjal vea olemasolu. testi andmed on antud veaolukorra järgi koostatud ja spetsiifilised). Küll aga on kujunenud kindlad head tavad, mida tuleb kõigi testide kirjutamisel järgida – koodieetikat, testide liigendamist, testide automatiseeritust (st. teste peab saama käivitada skriptidega projektiväliselt nt. kategooria alusel iga-öiselt) ning testide autonoomsust (testid peavad võimalikult hästi taluma ET muudatusi). 6.4 Koodieetika ja struktuur testide kirjutamisel Testkood peaks olema liigendatud ja selgelt loetav: 1. Defineerida testis projekti erinevate osade kasutus (nt. using System;); 2. Iga testklass tuleb deklareerida [TestFixture]-raamistikus ning olenevalt testi iseloomust nimetada kujul Bug1234Test (kindlat viga #1234 kirjeldav Bug-test), Ticket1234Test (uuendust #1234 kontrolliv test) või TestiKirjutajaEesnimi_TeenuseNimiTest (teenuse spetsiifiline süvatest); 3. Testis olevad privaatsed klassimuutujad on tava kohaselt kujul _muutujaNimi, näiteks private Menetlus _menetlus; 4. Kaitstud ja avalikud muutujad on kujul muutujaNimi või MuutujaNimi; 5. Vajalik uute klassiobjektide initsialiseerimine (nt. liidesed) toimub meetodis SetUp(). Näiteks: [SetUp] public void SetUp() { _liides = new Liides(); } 6. Iga uus testcase tuleb kirjutada raamistiku sisse kujul [Test, Category("Kategooria")] ning testi enda nimetus tuleneb testi tüübist: a) Bug-testide ja uuendusi kontrollivate testide korral nimetus, mis kirjeldab võimalikult hästi ja konkreetselt kontrollitavat objekti/olukorda . b) Teenusepõhiste süvatestide puhul esiteks test, mis kontrollib, et teenust saaks nii minimaalsete kui ka maksimaalsete andmetega kinnitada, nimetusega A_SetUp() 7. Testandmed võiksid olla võimalikult reaalse elu lähedased ja loogilised, st. ei tohiks tekitada uut objekti klassist Helikopter kujul _a, vaid kujul _helikopter. 8. Iga äridokumendis olev nõue või tingimus tuleb testida eraldi testcase’i all, olenemata sellest kas kontrolliks on üks või rohkem ridu koodi. Kui teha äriloogiline kontroll vaid ühe testi all, siis ei kajasta see teenuse tervist – st. kui esimene kontroll annab veateate, siis ülejäänuteni test ei jõua. Selle vältimiseks on testid ärinõuete kaupa eraldi kirjutatud. 6.5 Autonoomsus Testid peavad taluma pisemaid koodi muudatusi (neid, millega ei kaasne DTO või andmemudeli muutused). 6.6 Automatiseeritus 3 Kõiki teste peab saama käivitada näiteks projektiväliselt skripti abil. Selleks peavad testid olema õigesti kategoriseeritud. 4
Allikas: Registrite ja Infosüsteemide Keskus dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel