Sotsiaalministeeriumi valitsemisala programmi, tulemusaruande, riigi eelarvestrateegia, eelarve projekti ja kulumudeli koostamise, muutmise ja seire juhend

MINISTRI KÄSKKIRI 10.02.2022 nr 29 Sotsiaalministeeriumi valitsemisala programmi, tulemusaruande, riigi eelarvestrateegia, eelarve projekti ja kulumudeli koostamise, muutmise ja seire juhend Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punktide 1, 8 ja 9 alusel 1. Kinnitan Sotsiaalministeeriumi valitsemisala programmi, tulemusaruande, riigi eelarvestrateegia, eelarve projekti ja kulumudeli koostamise, muutmise ja seire juhendi koos lisaga (lisatud). 2. Tunnistan kehtetuks sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 29. jaanuari 2021. a käskkirja nr 15 „Sotsiaalministeeriumi valitsemisala programmi, tulemusaruande, riigi eelarvestrateegia, eelarve projekti ja kulumudeli koostamise, muutmise ja seire juhend“. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister  KINNITATUD sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 10.02.2022 käskkirjaga nr 29 Lisa Sotsiaalministeeriumi valitsemisala programmi, tulemusaruande, riigi eelarvestrateegia, eelarve projekti ja kulumudeli koostamise, muutmise ja seire juhend SISUKORD Pealkiri Lk nr 1. Üldsätted 1 1.1. Juhendi eesmärk 1 1.2. Riigi finantsjuhtimise protsesse reguleerivad õigusaktid 1 1.3. Mõisted 2 2. Eelarve protsessi kirjeldus 5 2.1. Valitsemisala eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamine 5 2.1.4. Lisataotlused 5 2.2. Vabariigi Valitsuse liigendus 7 2.3. Ministri, KAIS-i ja SAP-i (SAP Business Objects) liigendus 7 2.4. Riigieelarve seaduse muutmine ja lisaeelarve 8 2.5. Ülekantavate vahendite ülekandmine järgmisesse eelarveaastasse 9 2.6. Vahendite taotlemine Vabariigi Valitsuse reservist 10 2.7. Kohustuste võtmine 10 3. Seire 10 3.1. Valitsemisala riigieelarve täitmise aruanne 10 3.2. Valitsemisala tulemusaruanne 11 3.3. Valitsemisalasisesed juhtimisaruanded 12 3.4. Riigi osaluste ja asutajaõiguste teostamise aruanded 12 4. Kulumudelid 12 5. Välisvahendid 14 Lisa Eelarve protsessi tegevused ja tähtajad I ÜLDSÄTTED 1.1. Juhendi eesmärk 1.1.1. Juhendi eesmärk on kirjeldada osapoolte tööjaotust ja tegevusi, mis on vajalikud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala programmi, tulemusaruande, riigi eelarvestrateegia, eelarve projekti ja kulumudeli koostamiseks ning rakendamiseks, samuti eelarve seireks ja vastavate aruannete koostamiseks. 1.1.2. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutuste juhid kehtestavad käesolevast juhendist lähtuvalt oma asutuse eelarve koostamise, muutmise ja seire korra.  2 1.2. Riigi finantsjuhtimise protsesse reguleerivad õigusaktid Protsess Regulatsioon Eelarvestrateegia ja eelarve Riigieelarve seadus koostamine, eelarve menetlemine, aruandlus, Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, seire ja hindamine elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord Eelarveklassifikaator Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord Kassalise teenindamise eeskiri Raamatupidamise seadus Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend Tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamat Riigivaraseadus 1.3. Mõisted Valitsemisala eelarvestrateegia projekt – riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamiseks vajalikud andmed. Valitsemisala eelarvestrateegia projekti koostamisel lähtutakse ministeeriumi valitsemisalale antud vahendite maksimaalsetest mahtudest (kululagi) ning valitsemisala vastutusalas olevate tulemusvaldkondade üld- ja alaeesmärkidest. Valitsemisala eelarvestrateegia projekt koostatakse järgmise aasta ja sellele järgneva kolme aasta kohta ning see hõlmab järgmist: 1) programmide eelnõud; 2) vajaduse korral tulude ja finantseerimistehingute selgitused; 3) tulud, kulud, investeeringud ja finantseerimistehingute prognoosid kuluarvestustarkvaras (edaspidi KAIS) ja eelarvetarkvaras (edaspidi REIS); 4) muudatuste korral võrreldes eelmise aastaga ettepanekud koos selgituste ja arvestustega riigieelarve eelnõus planeeritavate määrade ja piirmäärade kohta; 5) vajaduse korral teave järgmisel eelarveaastal jõustuvate õigusaktide eelnõude kohta, mis riigieelarve seaduse § 38 lõike 2 kohaselt esitatakse riigieelarve seaduses; 6) taotlused eelarvestrateegias ette nähtud maksimaalsete vahendite suurendamiseks (edaspidi lisataotlused); 7) riigieelarve seaduse § 2 lõike 2 punktis 3 keskvalitsuse üksusena määratletud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala keskvalitsuse juriidiliste isikute finantsplaanid; 8) lisainformatsioon. Riigi eelarvestrateegia (edaspidi eelarvestrateegia) – valitsemisalade eelarvestrateegia projektide alusel koostatav dokument, milles määratakse riigi eelarvepoliitika põhisuunad ja Vabariigi Valitsuse üldeesmärgid, mida eelarvestrateegia perioodil plaanitakse ellu viia, samuti  3 eesmärkide elluviimiseks planeeritavad rahalised vahendid (rahastamiskava). Eelarvestrateegias esitatakse andmed ministeeriumi valitsemisala tulemusvaldkondade ja programmide kaupa lähtuvalt riigieelarve seaduse § 251 lõike 3 nõuetest. Vabariigi Valitsus kinnitab eelarvestrateegia igal aastal septembri lõpuks. Riigieelarve eelnõu – riigi eelarvestrateegia ja rahandusprognooside alusel koostatav dokument, mida täpsustatakse Vabariigi Valitsuse otsustega. Riigieelarve on riigi aastane rahastamiskava, milles kajastatakse vahendeid, mida riik eelarveaastal plaanib koguda, saada toetusena, vahendada ja kasutada. Riigieelarve eelnõus liigendatakse valitsemisala vahendid vastavalt riigieelarve seaduse §-s 26 sätestatule majandusliku sisu järgi tuludeks, kuludeks, investeeringuteks ja finantseerimistehinguteks, seejuures liigendatakse valitsemisala kulud ja investeeringud eelarve paindlikkuse tagamiseks programmide ja programmi tegevuste kaupa. Riigieelarve esimene osa ehk koondosa on riigieelarve vahendite konsolideeritud eelarve, kus esitatakse eelarvepositsiooni seisukohalt olulist infot. Riigieelarve teine osa ehk riigieelarve vahendite liigendus sisaldab riigieelarve kohustuslikku administratiivset ja tegevuspõhist liigendust riigieelarve seaduse § 26 tähenduses. Riigieelarve vahendite liigenduse osas esitatakse valitsemisaladele piirmääraga ja piirmäärata vahendid tulemusvaldkonna üld- ja alaeesmärkide (programmi eesmärk) kaupa. Liigenduse osa eesmärk on tagada konkreetsele valitsemisalale vajalikud summad tulemusvaldkondade alaeesmärkide (programmide) elluviimiseks. Tulemusvaldkond – riigi eelarvestrateegias määratud valdkond, millel on Vabariigi Valitsuse seatud pikaajaline mõõdetav eesmärk (edaspidi üldeesmärk) ja mis lähtub Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist. Tulemusvaldkonnad on ühiselt kasutusel nii riigi finantsjuhtimises kui ka strateegilises planeerimises, et siduda tulemusinfo ja ressursid. Valdkonna arengukava – arengudokument, milles määratakse terviklikult ühe või mitme tulemusvaldkonna üldeesmärk, alaeesmärgid ja nende mõõtmist võimaldavad mõõdikud ning poliitikainstrumendid, mille kaudu seatud eesmärke plaanitakse saavutada. Programm – dokument, milles määratakse tulemusvaldkonna alaeesmärgi saavutamisele suunatud meetmed ja tegevused ning rahastamine. Programm, kui strateegiline arengudokument, on terviklik dokument, mis koosneb kahest põhikomponendist: tekstist ja rahastamiskavast. Programmi tekstis selgitatakse tulemusvaldkonna ja programmi eesmärkide täitmiseks planeeritud meetmete ja tegevuste valikut ja sisu. Programm koostatakse valitsemisalas keskselt kooskõlas riigi eelarvestrateegia perioodiga ja seda täiendatakse igal aastal ühe aasta võrra. Programmis kajastatakse hierarhiliselt tulemusvaldkonna, valdkonna arengukava, programmi, meetme ja tegevuse nimetused ning eesmärgid ja mõõdikud. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarve kulud ja investeeringud panustavad Vabariigi Valitsuse eesmärkide saavutamisse kahes tulemusvaldkonnas: heaolu ja tervis, mis jagunevad kaheksaks programmiks: tööturuprogramm, sotsiaalkindlustuse programm, hoolekandeprogramm, soolise võrdõiguslikkuse programm, laste ja perede programm, tervist toetava keskkonna programm, tervist toetavate valikute programm ja inimkeskse tervishoiu programm. Programmid kinnitab minister. Rahastamiskava – järgmise eelarveaasta ja sellele järgneva kolme aasta rahaliste vahendite kava. Rahastamiskava projekti koostamise aluseks on rahandusministri esitatud valitsemisala kululaed, mida on korrigeeritud rahandusprognoosiga ja Vabariigi Valitsuse otsustega. Rahastamiskavas kajastatakse hierarhiliselt tulemusvaldkonnad, programmid, meetmed ja  4 tegevused, teenuste nimetused ja maksumused. Rahastamiskava sisaldab ka majanduslikku sisu: tulu, kulu, investeeringud ja finantseerimistehingud. Kululaed – rahandusministri poolt esitatud ja ministeeriumi valitsemisalale lubatud maksimaalsed kulutuste summad (piirmääraga ja piirmäärata vahendid), mille aluseks on kehtiva eelarvestrateegia rahastamiskava, mida korrigeeritakse pärast selle heakskiitmist tehtud otsustega. Piirmääraga kululagi koosneb liigi 20 eelarvetest, piirmäärata kululagi koosneb liikide 10, 51, 52, 53 ja 56 eelarvetest. Tuludest sõltuvatele kuludele kululage ei kehtestata. Kulumudel – andmeobjektide omavaheliste seoste haldamise struktureeritud esitus. Asutuse kuluarvestuse kulumudel on asutuse tasandil traditsioonilise või tegevuspõhise kuluarvestuse põhimõtete kogum, mille alusel toimub asutuse otse- ja kaudsete kulude andmekorje, kulude jaotamine asutuse tegevustele või teenustele ning asutuse teenuste või toodete maksumuse arvestamine. Valitsemisala tegevuspõhise eelarve kulumudel on valitsemisala tasandil programmide ülesehitust, programmi tegevuste otse- ja kaudseid kulusid ning eelarves jaotatavate kulude jaotuspõhimõtteid kirjeldav põhimõtete kogum. Kulumudelis kajastatakse ka eelarve täitmise andmed. Planeerimistasand – arvestusobjekt, mida kasutatakse arvestuse ja kuluarvestuse pidamiseks, strateegiliseks planeerimiseks ning eelarve piirmäärade jälgimiseks. Tegevuspõhise liigenduse planeerimistasanditeks on tulemusvaldkond, programm, meede, programmi tegevus ja põhiteenus. Seire – valitsussektori ressursside kasutamise ning tulemuste jälgimine ja hindamine. Seirena mõistetakse ka erinevate andmete alusel aruannete jm ülevaadete koostamist, sealhulgas visualiseerimist ning aruannete ja ülevaadete tõlgendamist, samuti nende alusel edasiste tegevuste planeerimist. Andmetena käsitatakse kõikvõimalikke sisend-, väljund-, tulemus- ja mõjunäitajaid. Andmed võivad olla nii kvantitatiivsed näitajad ehk absoluut- ja suhtarvud (nt indikaatorid) kui kvalitatiivsed näitajad. Ressurssidena käsitatakse peamiselt finants-, inim- ja materiaalset vara. Seire eesmärk on anda kindlustunnet Riigikogule, Vabariigi Valitsusele ja avalikkusele selle kohta, et valitsussektori asutused saavutavad püstitatud eesmärke tõhusalt, mõjusalt ja tulemuslikult. Valdkonna juht – asekantsler, kes tagab oma vastutusvaldkonna tegevuste elluviimiseks vajalike ressursside juhtimise Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas. Asutus – ministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus (Ravimiamet, Sotsiaalkindlustusamet, Terviseamet, Tööinspektsioon), ministeeriumi hallatav riigiasutus (Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus, Tervise Arengu Instituut, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus), Riikliku Lepitaja Kantselei ning Soolise Võrdõiguslikkuse ja Võrdse Kohtlemise Voliniku Kantselei. Keskvalitsuse juriidiline isik – ministeeriumi valitsemisala keskvalitsuse juriidilised isikud on riigi asutatud sihtasutused SA Tartu Ülikooli Kliinikum, SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus, SA Viljandi Haigla, SA Koeru Hooldekeskus, SA Eesti Puuetega Inimeste Fond, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja SA Jõgeva Haigla, riigi osalusega äriühing AS Hoolekandeteenused ning sotsiaalkindlustusfondid Eesti Töötukassa ja Eesti Haigekassa.  5 Nutika arengu toetamise osakond (edaspidi NATO) – vastutab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas strateegilise planeerimise, sealhulgas IKT strateegia koostamise ning välisvahenditest rahastatavate tegevuste planeerimise, rakendamise ja seire eest. Finantsosakond (edaspidi FO) – vastutab Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas raamatupidamise korraldamise, finantsjuhtimise, sealhulgas valitsemisala ja Sotsiaalministeeriumi eelarve koostamise, eelarve ja finantsaruannete koostamise, eelarve ja finantsarvestusega seotud juhendmaterjalide väljatöötamise ning eelarvevahendite täitmise ja seire eest. Asutuse eelarve koostamise ja kasutamise korraldamise eest vastutab asutuse juht. II EELARVE PROTSESSI KIRJELDUS 2.1. Valitsemisala eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamine 2.1.1. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrusest nr 112 „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ (edaspidi VV määrus) ja Rahandusministeeriumi suunistest esitab Sotsiaalministeerium tegevuspõhise eelarve korral riigi eelarvestrateegia ja riigieelarve eelnõu koostamiseks Rahandusministeeriumile 1. juuniks Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarvestrateegia projekti, mida korrigeeritakse augusti ja septembri jooksul majandusprognoosiga ning eelarvestrateegia otsustega. Augustis toimuvad riigi eelarvestrateegia kabinetiarutelud. Augusti II pooles avaldab Rahandusministeerium suvise majandusprognoosi. Hiljemalt 30. septembriks kinnitab Vabariigi Valitsus riigi eelarvestrateegia ja kiidab heaks riigieelarve eelnõu. 2.1.2. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala detailset eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessi ajakava, mis lähtub VV määrusest, riigieelarve seadusest ja Rahandusministeeriumi suunistest, hoitakse eraldi tabelis, mida täpsustatakse ja tutvustatakse jooksvalt kõigile osapooltele Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas. Ajakava tabel on esitatud käesoleva juhendi lisas ning seda haldab FO. 2.1.3. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala eelarvestrateegia rahastamiskava koostatakse KAIS-is asutuste kulumudelite põhjal. Asutuste kulumudelite põhjal pannakse kokku valitsemisala eelarve kulumudel. 2.1.4. Lisataotlused 2.1.4.1. Sotsiaalministeerium võib esitada riigi eelarvestrateegia projektis oma valitsemisala kohta lisataotlused maksimaalsete vahendite suurendamiseks. Lisataotlused esitatakse etteantud vormil (Excel) koos selgitava taustainfoga ministri allkirjaga hiljemalt 1. juuniks. Eri aastatel võib prioriteetsete lisataotluste arv olla erinevalt piiratud, et tagada mõistlik arv teemasid, mida jõuaks eelarve protsessi ajaraamis arutada. Täpsemad suunised annab Rahandusministeerium eraldi kirjaga iga protsessi eel. Lisataotlused esitab Rahandusministeerium (RM) eelarvestrateegia ja riigieelarve protsessis Vabariigi Valitsusele otsustamiseks.  6 2.1.4.2. Tegevuspõhised lisataotlused esitatakse üldjuhul programmi tegevuse tasandil käibemaksuta, sh on eraldi välja toodud:  riigikaitse arengukava (RKAK) lisataotlused, kuna nendele lisataotlustele kujundab vajadusel eraldi seisukoha ka VV julgeolekukomisjon. Vajadus selgub pärast lisataotluste esitamist ja sõltub esitatud lisataotluste mahust, sisust jms;  teadus- ja arendustegevuse (TA) lisataotlused, et oleks võimalik hinnata, kui paljud lisataotlused panustaksid potentsiaalselt TA-sse, kuna tegemist on VV ühe prioriteetse eesmärgiga;  info- ja kommunikatsiooni (IKT) lisataotlused, sest nendele annab eksperthinnangu eraldi protsessis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM). RM edastab laekunud IKT lisataotlused eraldiseisvalt MKMi;  MKM kogub lisataotlustega samas protsessis ka IKT struktuurifondide (edaspidi SF) taotlusvoorudesse esitatavaid projekti ideid, mis esitatakse eraldi vormil ka RMi. Need esitatakse käibemaksuga, kuna välisvahendite jaotus toimub käibemaksuga;  kinnisvara lisataotlused, mis esitatakse hoonestatud kinnisvara juhtimiskavas. 2.1.4.3. Tegevuspõhiselt ei pea esitama järgmisi lisataotlusi:  personaliga seotud lisataotlused, mis esitatakse RMi riigihalduse ja avalikuteenistuse osakonnale;  laborite investeeringute kava, mille kinnitab Maaeluministeeriumi juurde loodud laborite nõukogu;  muud investeeringud. 2.1.5. Augusti alguseks uuendavad ministeeriumid rahastamiskava Rahandusministeeriumi suvise majandusprognoosi jaoks. 2.1.6. Augustis ja septembris uuendatakse nii jooksva aasta kui järgmise aasta riigieelarve seaduse eelnõu suvise majandusprognoosi alusel. 2.1.7. Vajaduse korral toimuvad septembris riigieelarve täiendavad kabinetiarutelud ning otsuste alusel täpsustatakse riigi eelarvestrateegiat ja järgmise aasta riigieelarve seaduse eelnõu. Hiljemalt 30. septembril antakse riigieelarve seaduse eelnõu üle Riigikogule. 2.1.8. Sotsiaalministeerium esitab vajalikud elemendid programmdokumentidest Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt iga aasta 1. juunil. Programmide eelnõud avalikustatakse pärast riigieelarve eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist (hiljemalt 1. oktoobril) Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumi kodulehel. 2.1.9. Sotsiaalkaitseministri ning töö- ja terviseministri kinnitatud programmid avalikustatakse ministeeriumi veebilehel pärast seda, kui Vabariigi Valitsus on riigieelarve seaduse § 31 lõike 1 alusel riigieelarve vahendid täiendavalt liigendanud. 2.1.10. Riigi eelarvestrateegia ja järgmise aasta riigieelarve protsessi korraldamise eest Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas vastutavad FO ja NATO. Majandusprognooside, kulumudelite, rahastamiskavade ja lisataotluste koostamise protsessi juhib FO.  7 Eelarvestrateegia dokumendi, järgmise aasta riigieelarve eelnõu seletuskirja ja programmide koostamist ja uuendamist juhib NATO. 2.2. Vabariigi Valitsuse liigendus 2.2.1. Sotsiaalministeerium esitab Rahandusministeeriumile Vabariigi Valitsuse liigenduse pärast riigieelarve vastuvõtmist Riigikogus vastavalt Rahandusministeeriumilt saadud tähtaegadele. 2.2.2. Rahandusministeerium valmistab ette Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu, milles nähakse ette vahendite jaotus vähemalt riigieelarve seaduse § 31 lõikes 1 nõutud detailsuses. 2.2.3. Vabariigi Valitsus liigendab riigieelarve seaduse §-st 31 lähtuvalt piirmääraga kinnisasja suunatud investeeringud (eelarve konto 15) ja investeeringutoetused (eelarve konto 45) objektide kaupa, milleks on üldreeglina kinnisvaraüksus (hoone, hoonete kompleks või kinnistu) või Vabariigi Valitsuse poolt otsustatud projekt. 2.2.4. Sotsiaalministeerium esitab jooksva aasta Vabariigi Valitsuse liigenduse muudatused Vabariigi Valitsuse määruses kehtestatud tähtaegadeks. Valitsemisala sisemised tähtajad on nimetatud ajakava tabelis. 2.2.5. Vabariigi Valitsuse liigenduse muutmise eest vastutab FO. 2.3. Ministri, KAIS-i ja SAP-i (SAP Business Objects) liigendus 2.3.1. Vastavalt riigieelarve seaduse §-le 31 kinnitab minister eelarveaasta alguses käskkirjaga eelarveaastaks vastuvõetud riigieelarve seaduse ja vastavasisulise Vabariigi Valitsuse korralduse alusel asutuste eelarved administratiivse ja majandusliku sisu järgi kooskõlas eelarveklassifikaatoriga. Ministri liigendusega asutustele eraldatavad eelarved on vähemalt riigieelarve seaduse ja Vabariigi Valitsuse korralduse detailsuses. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala tegevuspõhine eelarve liigendatakse asutustele ministri käskkirjaga programmi ja programmi tegevuse detailsuses, sh RKAS ja reservivahendite objektikoodidega. 2.3.2. Vastavalt riigieelarve seaduse § 56 lõikele 2¹ määratakse iga-aastase riigieelarve tekstiparagrahvis, millisel määral annab Riigikogu ministrile võimaluse (volituse) eelarvet kasutamise käigus muuta. 2022. aasta riigieelarve tekstiparagrahvi kohaselt on ministril tegevuspõhise liigenduse korral õigus muuta programmi tegevuse piirmääraga vahendite eelarvet 5 miljoni euro ulatuses järgmiselt: 1) kui programmi tegevuse piirmääraga vahendite eelarve maht on alla 4 miljoni euro, on seda lubatud muuta kuni 25 protsenti; 2) kui programmi tegevuse piirmääraga vahendite eelarve maht on 4 miljonit eurot või enam, on seda lubatud muuta järgmise valemiga arvutatud mahu ulatuses: 918 400 + 2,04% * programmi tegevuse piirmääraga eelarve maht; Arvestust peetakse iga programmi tegevuse kohta eraldi. Vabariigi Valitsusel on õigus ministeeriumi ettepanekul muuta ministeeriumi valitsemisala investeeringuobjektide, mille maksumus on üle 10 miljoni euro ning mis on riigieelarve seaduses eraldi välja toodud, eelarveid kuni 20 protsenti, ületamata sealjuures ministeeriumi valitsemisala investeeringute eelarveks kinnitatud kogusummat.  8 2.3.3. Asutuste eelarved esitatakse KAIS-is vähemalt eelarveklassifikaatori detailsuses ja liidestatakse Sotsiaalministeeriumi valitsemisala kulumudeliks. SAP-is on eelarve detailsus vähemalt asutus, liik, majanduslik sisu (K, I, T) ning investeeringutel ja teatud kuludel objektikood ja/või toetuse kood. 2.3.4. Asutuste eelarved liikide kaupa ja kokku peavad võrduma SAP-is, KAIS-is ja ministri liigenduses, välja arvatud ümardamisest tekkinud erinevused. 2.3.5. SAP-i eelarve liigenduse muutmise vajaduse korral esitab asutus FO-le taotluse ja põhjendused e-kirja teel. 2.3.6. Kui asutuse eelarve liigendus muudab ministri poolt kinnitatud eelarvet, kinnitab muudatuse minister. Ministri liigenduse muudatus tehakse KAIS-is stsenaariumis MINISTRI_LIIGENDUS ning periood kajastatakse kuu järgi. Muudatust põhjendatakse FO-le esitatavas memos. Muudatused tehakse ajakava tabelis nimetatud tähtaegadel. 2.3.7. Asutuse tasandil tehtav eelarve muudatus, millega muudetakse programmi sees oleva teenuse maksumust, kontot, välisvahendite koodi, tegevusala ja teisi arvestusobjekte, tehakse KAIS-is stsenaariumis JOOKSEV_MUUDATUS ning periood kajastatakse kuu järgi. Kui tegemist on olulise muudatusega teenuse maksumuses, palume FO-d muudatusest teavitada ning vajaduse korral seda ka põhjendada. Muudatus on oluline, kui teenusele on varem eraldatud täiendavaid vahendeid, kuid muudatusega vähendatakse või suurendatakse teenuse mahtu või muudatus moodustab vähemalt 5% teenuse mahust ja on suurem kui 200 000 eurot. 2.3.8. Kiireloomulise muudatuse korral võib taotluse esitada jooksvalt, põhjendades selgituses taotluse kiirendatud korras menetlemise vajadust. 2.3.9. Iga muudatusettepaneku puhul esitatakse selgitus katteallika ja uue tekkinud kuluvajaduse kohta. 2.3.10. FO kooskõlastab ministri ja SAP-i liigenduse Rahandusministeeriumiga. SAP-i liigendus saadetakse Riigi Tugiteenuste Keskusele teostamiseks. 2.3.11. Ministri, KAIS-i ja SAP-i liigenduse eest vastutab FO. 2.4. Riigieelarve seaduse muutmine ja lisaeelarve 2.4.1. Riigieelarvega kindlaks määratud vahendite kasutamise liigendust on administratiivselt ning tulemusvaldkondade ja programmide tegevuste vahel võimalik muuta vaid riigieelarve muutmisega või lisaeelarvega. FO teavitab asutuste ja valdkondade juhte riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu või lisaeelarve eelnõu algatamisest Vabariigi Valitsuse poolt ning edastab neile vajalikud tähtajad ja lisamaterjalid. 2.4.2. Jooksva aasta riigieelarve seaduse muudatusettepanekud esitatakse augustis KAIS-is ajakava tabelis nimetatud tähtajal. Lisaks tuleb esitada selgitused ja arvestused, mis põhjendavad muudatuse vajadust, miks ühel eelarvereal tekib jääk ja miks teisele eelarvereale on raha juurde vaja.  9 2.4.3. Asutused esitavad programmide eelarve muutmise andmed vastavas stsenaariumis KAIS-is ning põhjendatud memo FO-le. 2.4.4. FO analüüsib andmete vastavust õigusaktide nõuetele, vormistab taotluse ja esitab selle Rahandusministeeriumile ametlikult teadaantud tähtajaks. 2.4.5. Asutused esitavad teenuste, tegevuste ja meetmete sisulise muutmisega seotud taotlused NATO-le ja FO-le e-kirja teel. 2.4.6. Nõuetele mittevastavate materjalide kohta annavad FO ja NATO koostajale tagasiside ning tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui koostaja puudusi tähtajaks ei kõrvalda, parandab vastava asutuse või valdkonna puudused FO või jätab asutuse taotluse Rahandusministeeriumile esitamata. Otsus sõltub taotluse sisust ja puuduse suurusest. 2.5. Ülekantavate vahendite ülekandmine järgmisesse eelarveaastasse 2.5.1. Jooksva aasta riigieelarves planeeritud vahendeid (sh eraldatud reservivahendeid) saab kasutada kokku kaks aastat – eelarves planeeritud aastal ja sellele järgneval aastal. Eelarve jääke kantakse üle samaks riigieelarves planeeritud otstarbeks, st samale tulemusvaldkonnale ja programmi tegevusele. Investeeringud viiakse üle valitsemisala tasandile. Vabariigi Valitsus otsustab investeeringuid kinnisasjadesse (IN-objektid) ning valitsuse reservide (VR-, SR- ja OR-objektid) kasutamist. Üle ei kanta piirmäärata vahenditest arvestuslikke vahendeid, sh käibemaksukulu, ega mitterahalisi vahendeid. 2.5.2. Üle võib kanda kogu riigieelarve piirmääraga kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute kasutamata eelarve. Ülekandmisel võib muuta riigieelarve vahendite tulemusvaldkondade ja programmi tegevuste vahelist jaotust ning administratiivset liigendust, kui see on seotud ministeeriumi valitsemisala riigiasutuse, tulemusvaldkonna või programmi tegevuse ümberkorraldamise või lõpetamisega. 2.5.3. Tuludest sõltuvate kulude jääkide õigsust kontrollivad asutused SAP BO aruande „EA022_Tuludest sõltuvate kulude jäägid“ alusel ning Riigi Tugiteenuste Keskus avab asutuse taotluse alusel kulueelarve limiidi vastavalt vajadusele. Kui eelarveaasta täitmise aruanne on auditeeritud, korrigeeritakse eelarve lõplikult mais. 2.5.4. Kasutamata eelarve ja ülekantavad jäägid selguvad riigieelarve täitmise aruande (RETA) alusel. 2.5.5. Riigieelarve jääke kantakse üle eelarve eest vastutava ministri käskkirja alusel. Käskkirja andmisel tuleb ülekantavate eelarvete mahtu ja otstarvet eelnevalt Rahandusministeeriumi ja Riigi Tugiteenuste Keskusega täpsustada. Korraline eelarve jääkide ülekandmine toimub üldiselt alates 15. maist, kuid ülekandmisega võib alustada varem, kui on selgunud eelarve täitmine ja jääkide olemasolu ning ülekandmise vajadus. Ülekantavad summad tuleb avalikustada Sotsiaalministeeriumi veebilehel hiljemalt 31. mail. 2.5.6. Erakorraline eelarve jääkide ülekandmine toimub vajaduse korral varem, kui jooksva aasta riigieelarve ei võimalda teha vajalikke kulutusi, investeeringuid või finantseerimistehinguid. Vajadus on põhjendatud juhul, kui konkreetseid tegevusi, milleks  10 valitsuse reservidest on vahendid eraldatud, ei jõutud eelarve eraldamise aastal lõpetada, samuti juhul, kui kasutatakse valitsuses liigendatud objektide eelarvet, millele jooksva aasta riigieelarves ei ole vahendeid ette nähtud. 2.5.7. Asutused esitavad FO-le põhjendatud taotluse vahendite ülekandmiseks Rahandusministeeriumi poolt koostatud juhendiga etteantud vormil koos selgitustega hiljemalt eelarveaastale järgneva aasta mais ajakava tabelis nimetatud tähtajal. 2.5.8. Selgitustes põhjendatakse kõikide ülekantavate vahendite kaupa, miks jäid vahendid kasutamata ja millisteks tegevusteks kasutatakse vahendeid järgmisel aastal. 2.5.9. FO vormistab Sotsiaalministeeriumi valitsemisala taotluste alusel ministri käskkirja ja avaldab selle 31. maiks Sotsiaalministeeriumi veebilehel. 2.5.10. Ülekantavate vahendite protsessi eest vastutab FO. 2.6. Vahendite taotlemine Vabariigi Valitsuse reservist Vabariigi Valitsuse reservi taotluse menetlemist korraldab FO. Asutus või Sotsiaalministeeriumi valdkond esitab põhjendatud taotluse vastavalt riigieelarve seaduses sätestatud nõuetele. Raha eraldamisel kuludeks määrab Vabariigi Valitsus tulemusvaldkonna, kus raha kasutatakse. 2.7. Kohustuste võtmine 2.7.1. Asutuse juht võib võtta rahalisi kohustusi eelseisvateks eelarveaastateks tingimusel, et ühelgi eelseisval eelarveaastal ei ületa asutuse rahaliste kohustuste maht 50 protsenti asutuse vastava eelarveaasta kululae piirmääraga vahenditest. 2.7.2. Kui asutusel on vaja võtta rahalisi kohustusi eelseisvateks eelarveaastateks rohkem kui käesoleva juhendi punktis 2.7.1 sätestatud, tuleb asutusel esitada taotlus Sotsiaalministeeriumile, kes edastab selle esimesel võimalusel Rahandusministeeriumile. Taotlust käsitatakse lisataotlusena, mistõttu tuleb see esitada ajakava tabelis nimetatud lisataotluste esitamise tähtajal. III SEIRE Sotsiaalministeeriumi valitsemisala sisemine seire ajakava on esitatud ajakava tabelis. 3.1. Valitsemisala riigieelarve täitmise aruanne 3.1.1. Rahandusministeerium esitab Vabariigi Valitsusele ülevaate riigieelarve täitmise kohta kaks korda aastas. Ülevaade riigieelarve täitmisest esitatakse poolaasta ja aruandeaasta kohta. 3.1.2. Riigieelarve täitmise aruanded kujunevad KAIS-i sisestatud andmete põhjal ning tehakse Rahandusministeeriumile kättesaadavaks alljärgnevalt: 1) poolaasta andmed seisuga 30. juuni hiljemalt 31. augustiks;  11 2) eelarveaasta esialgsed andmed seisuga 31. detsember 1. aprilliks ja lõplikud andmed hiljemalt eelarveaastale järgneva aasta 31. maiks. 3.1.3. Riigieelarve täitmise aruanne sisaldab tulemusvaldkonna, programmi, meetme ja programmi tegevuse eelarvet ja eelarve täitmist majandusliku sisu järgi ning eelmise kolme võrdlusperioodi eelarve täitmise andmeid (vastavalt aruandeperioodile eelmise kolme aasta eelarve täitmise andmeid seisuga 30. juuni või 31. detsember). Võrdlusandmed lisanduvad vastavate andmete olemasolu korral. 3.1.4. Riigieelarve täitmise aruanded avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel või interaktiivses keskkonnas. 3.1.5. Vastavalt avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendile esitab riigiraamatupidamiskohustuslane, välja arvatud Riigikontroll, Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Riigikontrollile hiljemalt majandusaastale järgneva aasta 15. mail riigieelarve täitmise aruande. Riigieelarve täitmise aruande liigendus vastab vastava aasta riigieelarvele ja sellele on lisatud sobivad kirjed, lähtudes eelarveaastal toimunud eelarve muudatustest. 3.1.6. Asutused peavad tegema riigieelarve täitmise aruande jaoks vajalikud andmed KAIS-is kättesaadavaks 30. aprilliks. 3.1.7. Asutused kajastavad aasta lõpliku eelarve ja selle täitmise KAIS-is aprillis, hiljemalt ajakava tabelis nimetatud tähtajal. 3.1.8. Riigieelarve rahalise täitmise protsessi eest vastutab FO. 3.2. Valitsemisala tulemusaruanne 3.2.1. Tulemusaruanne koostatakse tulemusvaldkonna ja programmide eesmärkide saavutamise ning nendega seotud eelarveliste vahendite kasutamise kohta lõppenud eelarveaastal. Tulemusaruanne on riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu, riigieelarve täitmise ülevaate ja riigi majandusaasta koondaruande koostamise aluseks. Tulemusaruandes esitatakse: 1) ülevaade tulemusvaldkonnast ja programmist ning selle elluviimiseks olulistest tegevustest ja võimalikest takistustest; 2) tulemusvaldkonna, programmi, meetme ja programmi tegevuse eesmärgid, nende mõõdikud, mõõdikute sihttasemed ja sihttasemete saavutamine; 3) tulemusvaldkonna, programmi, meetme, programmi tegevuse ja teenuse kaupa eelarve ja selle täitmine; 4) analüüs tulemusvaldkonna ja programmi eesmärkide saavutamise ning eelarve täitmise kohta. 3.2.2. Sotsiaalministeerium esitab tulemusaruande projekti Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile 15. aprilliks ning ministri kinnitatud tulemusaruande Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile 31. maiks. 3.2.3. Sotsiaalministeerium avalikustab tulemusaruande oma veebilehel vahetult pärast selle kinnitamist.  12 3.2.4. Asutused esitavad teenuste mõõdikute täitmise aruande koos selgitusega NATO poolt koostatud vormil ajakava tabelis nimetatud tähtaegadel. Andmete aluseks on asutuste teenusekaardid. 3.2.5. Tulemusaruande protsessi valitsemisalas juhib NATO, rahastamiskava ja eelarve täitmise selgituste koostamist juhib FO. 3.3. Valitsemisalasisesed juhtimisaruanded 3.3.1. FO jälgib valitsemisala eelarve täitmist KAIS-i aruandlussüsteemis SAS VA (Visual Analytics) ning vajaduse korral teeb ülevaateid kantslerile ja valdkonnale. Täiendavaid selgitusi asutuse eelarve täitmise kohta küsitakse vajaduse korral asutuse finantsjuhilt. 3.3.2. FO ja asutused kajastavad eelarve täitmist KAIS-is igakuiselt. 3.3.3. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala asutuste kvartaalsed aruanded koos analüüsiga tehakse valdkondade lõikes. Aruannete valmimise kuud on: I kvartal - juuni; II kvartal - september; III kvartal - detsember; Aasta - järgmise aasta aprill. 3.3.4. Asutused esitavad FO-le jooksva aasta eelarve täitmise prognoosi vähemalt augustis ja IV kvartalis ajakava tabelis nimetatud tähtajal. 3.3.5. Riigieelarve rahalise täitmise protsessi eest vastutab FO. 3.4. Riigi osaluste ja asutajaõiguste teostamise aruanded 3.4.1. Tulenevalt riigivaraseadusest esitab Sotsiaalministeerium Rahandusministeeriumile igal aastal aruande riigi osalemise eesmärkide ja riigi osaluste valitsemise kohta ning riigi asutatud sihtasutusele seatud eesmärkide täitmise ja asutajaõiguste teostamise kohta 1. juuniks. 3.4.2. Juhendi punktis 3.4.1 nimetatud aruannete esitamise eest vastutab NATO. IV KULUMUDELID 4.1. Asutuse kulumudelid (edaspidi mudel) peavad vastama miinimumnõuetelt Rahandusministeeriumi juhendile, mis on Rahandusministeeriumi veebilehel olevas tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamatus. Asutuste mudeleid on täiendatud valitsemisala ühtlustamise eesmärgil ja asutuste erivajadusi arvestades. 4.2. Mudelites kajastatakse tulud, kulud, investeeringud, finantseerimistehingud ja käibemaks. Kulud esitatakse KAIS-is teenuste tasandil, investeeringud, tulud ja käibemaks valitsemisala tasandil. Kui Rahandusministeeriumi metoodika muutub, tuleb lähtuda Rahandusministeeriumi metoodika muudatustest. 4.3. Tulud, kulud, investeeringud, finantseerimistehingud ja käibemaks kajastatakse KAIS-is minimaalselt eelarveklassifikaatori detailsuses.  13 KAIS-is peavad olema järgmised arvestusobjektid: 1) planeerimistasand; 2) eelarve liik; 3) eelarve konto 4) tegevusala (5-kohaline); 5) toetus/grant; 6) eelarve objektikood; 7) funds center / eelarveüksus; 8) asutus; 9) tehingupartneri kood. 4.4. Lisaks käesoleva juhendi punktis 4.3 nimetatule kasutatakse KAIS-is kuluarvestuse pidamiseks ka järgmisi arvestusobjekte: 1) tulu-/kuluüksus; 2) projekt; 3) ressurss/kulukoht; 4) tugiteenus; 5) teenuse tegevus; 6) klient. 4.5. Igal asutusel peab olema määratud isik, kes asutuse mudelit haldab, ja võimaluse korral ka asendaja. 4.6. Iga asutus peab koostama asutusesise mudeli juhendi, milles on kirjeldatud asutuse mudeli ülesehitust, ressursikoodide sisu, kulude jaotuse aluseid, kulumudeli muutmise ja täiendamise protsessi. Vajaduse korral peab asutus esitama mudeli juhendi Sotsiaalministeeriumile, Riigikontrollile ja Rahandusministeeriumile. 4.7. Valitsemisala mudeli koostamiseks ühendab Sotsiaalministeerium KAIS-i EG-s (Enterprise Guide) asutuste mudelid ning selle kaudu lähevad asutuste eelarved ametlikult riigieelarvesse. 4.8. Kuna Sotsiaalministeerium vastutab valitsemisala finantsarvestuse õiguspärasuse eest ning koondab finantsarvestuse andmeid peab iga asutus vajadusel andma FO-le oma mudeli vaatamise õiguse. 4.9. KAIS-i CPM-is peavad asutuse ametliku mudeli nimetuses olema asutuse kood ja menetletav eelarveaasta (vt tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamatust). 4.10. Asutused teevad KAIS-is jooksva aasta eelarveliigenduste muudatused ja planeeritava aasta muudatused Rahandusministeeriumi juhendis nimetatud eelarve stsenaariumides. 4.11. Vähemalt üks kord aastas vaatab asutus SAP-is üle kõik asutuse arvestusobjektid (ressursid jm) ning sulgeb mittevajalikud koodid. Uued ressursikoodid avab ja kinnitab Riigi Tugiteenuste Keskus. 4.12. Uue eelarve objektikoodi loomise korral tuleb taotlus esitada e-kirjaga FO-le, kes saadab selle pärast kontrollimist Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele kinnitamiseks ja avamiseks.  14 V VÄLISVAHENDID 5.1. Sotsiaalministeeriumi valitsemisala peamised välisvahendid on Euroopa Liidu struktuurivahendid (Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond, Õiglase Ülemineku Fond), Norra ja EMP finantsmehhanismid ning Euroopa Komisjoni otsetoetused. 5.2. Välistoetus on mitteresidendilt riigiasutusele antav sihtotstarbeline või mittesihtotstarbeline rahaline toetus, mille eest ei anta otseselt vastu kaupu ega teenuseid. 5.3. Valitsemisala välisvahendite planeerimist korraldab koos asutustega NATO, välja arvatud asutuse enda poolt otse taotletud projektid. 5.4. Välisvahendite planeerimisel tuleb arvestada kogu rakendamise perioodi ning varasemat kogemust sarnase sisuga tegevuste rakendamisel. 5.5. Valitsemisala välisvahendite toetuste koode haldab keskselt Sotsiaalministeerium. 5.6. Uue välistoetuse koodi loomisel tuleb lähtuda eelarveklassifikaatoris esitatud põhimõtetest ja REIS-i kasutusjuhendi (https://www.rahandusministeerium.ee/et/reisi-kasutusjuhendid) punktist 12.1 „Välistoetuste kodeerimine“, kus on ka välistoetuste hierarhia kodeerimise taotlus Exceli tabelina. 5.7. Välistoetuse koodi loomise, muutmise ja kustutamise ettepanek (kood ja sisuline põhjendus) tuleb saata e-kirja teel ja Exceli tabelina Sotsiaalministeeriumi finantsnõunikule, kes kontrollib andmed üle ning edastab taotluse aadressil [email protected] Rahandusministeeriumile kinnitamiseks ning Riigi Tugiteenuste Keskusele avamiseks või sulgemiseks. 5.8. Välistoetuse saaja planeerib välistoetuse vastaval toetuse koodil eelarve liigiga 40, sealhulgas välistoetuse tulu eelarve kontol 359 ja kulud või investeeringud, lähtudes majanduslikust sisust koos kaasfinantseerimisega. Välistoetuse saaja ei planeeri riigieelarvelist kaasfinantseerimist tuluna, sest see on riigisisene tulu ning eelarves kehtib topelt planeerimise vältimise printsiip. Käibemaksukulu planeeritakse põhikulutusega samal liigil ehk liigil 40. 5.9. Välistoetust vahendav riigiasutus (ministeerium) kasutab välistoetuse kajastamiseks eelarve liiki 41 nii tuludes kui kuludes, kuni ei ole selgunud toetust saav asutus või selleks ei ole riigiasutus, ja ainult koos kontoklassi 45 kuuluva kontoga. Kui vahendatava toetuse saaja ei ole teada, siis planeeritakse välistoetuste ja riikliku kaasfinantseerimise vahendamist meetme rakendusskeemile vastaval toetuse koodil (statistiline grant „S“). Välistoetuse vahendamisel planeeritakse välistoetuse osa liigiga 41 võrdselt tuluna eelarve kontol 359 ja kuluna eelarve kontol 45 ning kaasfinantseerimist liigiga 32 ainult kuluna eelarve kontol 45. 5.10. Kui välistoetus on mõeldud peamiselt investeeringutoetuseks (hinnanguliselt 75% või rohkem on investeeringutoetuseks) tuleb kasutada investeeringutoetuse puhul IN-koodi.  Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 10.02.2022 käskkirjaga nr 29 kinnitatud Sotsiaalministeeriumi valitsemisala programmi, tulemusaruande, riigi eelarvestrateegia, eelarve projekti ja kulumudeli koostamise, muutmise ja seire juhend Lisa Eelarve protsessi tegevused ja tähtajad (2022. aastal) Protsess Tegevus Tähtaeg Periood Koostajad, kontrollijad, täideviijad Vastutajad 2021 RE TEHIK saadab asutustele 20.01.2022 TEHIK TEHIKu finantsjuht ministri liigenduse muudatused kulumudelis kajastamiseks 2021 RE Asutused esitavad ministri 21.01.2022 asutused, FO asutuste finantsjuhid, FO liigenduse muudatused ja juhataja memo FOle 2021 RE Ministri liigenduse muudatus 28.01.2022 FO FO juhataja DELTAs 2021 RE Asutused lõpetavad 21.02.2022 asutused, FO asutuste finantsjuhid, FO majandusaasta juhataja raamatupidamise kannete tegemise SAPis 2021 RE TEHIK saadab asutustele 17.03.2022 asutused, FO asutuste finantsjuhid, FO aasta täitmise kulumudelis juhataja kajastamiseks 2021 RE Asutused lisavad TEHIKult 18.03.2022 asutused, FO asutuste finantsjuhid, FO saadud ja oma asutuse aasta juhataja täitmise kulumudelisse 2021 RE TEHIK saadab asutustele 24.03.2022 TEHIK TEHIKu finantsjuht ministri liigenduse muudatused (lõplik) kulumudelis kajastamiseks (kajastub tulemusaruande lõpparuandes) 2021 RE Asutused esitavad ministri 25.03.2022 asutused, FO asutuste finantsjuhid, FO liigenduse muudatused (lõplik) juhataja ja memo FOle (kajastub 1 Protsess Tegevus Tähtaeg Periood Koostajad, kontrollijad, täideviijad Vastutajad tulemusaruande lõpparuandes) 2021 RE Ministri liigenduse muudatus 08.04.2022 FO FO juhataja (lõplik) DELTAs 2021 RE Riigieelarve täitmise 30.04.2022 asutused, FO asutuste finantsjuhid, FO aastaaruanne (RETA) juhataja kontrollitud 2021 RE SOM allkirjastab 15.05.2022 FO FO juhataja, kantsler valitsemisala bilansi ja tulemiaruande digitaalselt saldoandmike infosüsteemis 2021 RE SOM esitab Riigikontrollile ja 15.05.2022 FO FO juhataja, kantsler RTKle riigieelarve täitmise aruande 2021 RE SOM esitab RMile riigi 01.06.2022 Sihtasutused, NATO Sihtasutused, NATO asutajaõiguste teostamise juhataja aruande 2021 RE SOM esitab RMile riigi 01.06.2022 AS Hoolekandeteenused, NATO AS osaluse valitsemise aruande Hoolekandeteenused, NATO juhataja 2021 NATO saadab kõikidele 31.01.2022 NATO NATO juhataja tulemusaruanne osapooltele välja tulemusaruande põhja, samuti Exceli põhja (teenuste mõõdikud) 2021 Asutused kontrollivad, et kõik 24.03.2022 asutused, FO asutuste finantsjuhid, FO tulemusaruanne planeerimistasandid ja juhataja summad on eelarve täitmise aruandes kajastatud 2021 Tulemusaruande projekti 30.03.2022 FO FO juhataja tulemusaruanne eelarve täitmise aruanne on koostatud 2021 Tulemusaruande projekt 01.04.2022 NATO, FO NATO juhataja, FO tulemusaruanne saadetakse RMile, juhataja Riigikontrollile, partneritele ja keeletoimetajale 2 Protsess Tegevus Tähtaeg Periood Koostajad, kontrollijad, täideviijad Vastutajad 2021 Asutused esitavad 26.04.2022 asutused, FO asutuste finantsjuhid, FO tulemusaruanne tulemusaruande jaoks juhataja selgitused eelarve täitmise suuremate muutuste kohta 2021 Tulemusaruande lõplik eelarve 05.05.2022 FO FO juhataja tulemusaruanne täitmise aruanne on koostatud 2021 Tulemusaruande majasisene 06.05.2022 FO, SOM valdkonnad, NATO FO juhataja, SOM tulemusaruanne kooskõlastamine DELTAs valdkondade juhid, NATO (osakonnajuhatajad, juhataja asekantslerid, kantsler, ministrid) 2021 Tulemusaruanne saadetakse 31.05.2022 FO, NATO FO juhataja, NATO tulemusaruanne RMile, Riigikontrollile ja juhataja partneritele 2021 ülekantavad TEHIK saadab asutustele 07.01.2022 asutused, FO asutuste finantsjuhid, FO erakorraliste (sh juhataja kriisimeetmete) RE jääkide ülekandmise andmed 2021 ülekantavad Erakorraline (sh 10.01.2022 asutused, FO asutuste finantsjuhid, FO kriisimeetmete) RE jääkide juhataja ülekandmise taotluse esitamine asutuste poolt FOle 2021 ülekantavad Erakorraline (sh 19.01.2022 FO FO juhataja kriisimeetmete) RE jääkide ülekandmise kooskõlastamine RMiga 2021 ülekantavad SOM valitsemisala 14.01.2022 FO FO juhataja erakorraliste jääkide ülekandmise KK DELTAs 2021 ülekantavad TEHIK saadab asutustele 24.03.2022 TEHIK TEHIKu finantsjuht ülekantavate jääkide andmed 2021 ülekantavad Asutused kajastavad 25.03.2022 asutused, FO asutuste finantsjuhid, FO ülekantavad jäägid KAISis ning juhataja saadavad selgitused FOle 2021 ülekantavad Eelarve jääkide 31.03.2022 FO FO juhataja kooskõlastamine RTKga 3 Protsess Tegevus Tähtaeg Periood Koostajad, kontrollijad, täideviijad Vastutajad 2021 ülekantavad SOM valitsemisala jääkide 22.04.2022 FO FO juhataja ülekandmise KK DELTAs 2021 ülekantavad Eelarve jääkide 31.05.2022 FO FO juhataja avalikustamine SOMi kodulehel 2022 RE Eelarve liigenduse kinnitamine jaanuari I RM RM VVs pool 2022 RE Ministri eelarve liigendus ja 31.12.2021 FO FO juhataja toetuste kk DELTAs 2022 RE TEHIK saadab asutustele 10.01.2022 TEHIK TEHIKu finantsjuht 2022. a kinnitatud eelarve KAISis kajastamiseks 2022 RE Asutused lisavad pärast 11.01.2022 asutused, FO asutuste finantsjuhid, FO eelarve kinnitamist juhataja kulumudelisse eelarve stsenaariumiga „EELARVE“ 2022 RE Programmide kinnitamine jaanuar asutused, FO, SOM valdkonnad, FO juhataja, asutuste NATO finantsjuhid, SOM valdkondade juhid, NATO juhataja 2022 RE RE seletuskirja täpsustamine jaanuar FO, NATO FO juhataja, NATO juhataja 2022 RE TEHIK saadab asutustele aruandekuule asutused, FO asutuste finantsjuhid, FO KAISi täitmise igakuiselt järgneva kuu juhataja eelmise perioodi kohta viimaseks kuupäevaks 2022 RE Asutused kajastavad KAISis aruandekuule asutused, FO asutuste finantsjuhid, FO täitmise igakuiselt eelmise ülejärgneva kuu juhataja perioodi kohta 1 kuupäevaks 2022 RE SOM osakonnad ja asutused 08.08.2022 SOM valdkonnad, asutused, NATO SOM valdkondade juhid, esitavad NATOle teenuste asutuste finantsjuhid, mõõdikute täitmise info NATO juhataja poolaasta seisuga 4 Protsess Tegevus Tähtaeg Periood Koostajad, kontrollijad, täideviijad Vastutajad 2022 RE TEHIK saadab seaduse 11.08.2022 TEHIK TEHIKu finantsjuht muudatusettepanekud kulumudelis kajastamiseks 2022 RE SOM valdkonnad ja asutused 12.08.2022 asutused, FO, NATO, SOM valdkonnad FO juhataja, NATO esitavad RE seaduse juhataja, asutuste muudatusettepanekud FOle. finantsjuhid, SOM Asutused esitavad valdkondade juhid ettepanekute kohta memo 2022 RE RE seaduse 19.08.2022 FO FO juhataja muudatusettepanekud SOM juhtkonnale DELTAs 2022 RE TEHIK saadab asutustele 25.08.2022 TEHIK TEHIKu finantsjuht aasta prognoosid kulumudelis kajastamiseks 2022 RE Asutused esitavad FOle aasta 26.08.2022 asutused, FO asutuste finantsjuhid, FO prognoosi KAISis ja memo juhataja 2022 RE Eelnevate aastate ja RE 30. 31.08.2022 FO, NATO FO juhataja, NATO juuni seisuga eelarve ja juhataja mõõdikute täitmise ning aasta prognoosi esitamine RMile (I poolaasta, kulumudel) 2022 RE RE seaduse muudatuse 01.09.2022 FO FO juhataja ettepanekute edastamine RMi 2022 RE TEHIK saadab asutustele 01.09.2022 TEHIK TEHIKu finantsjuht ministri liigenduse muudatused kulumudelis kajastamiseks 2022 RE Asutused esitavad ministri 05.09.2022 asutused, FO, SOM valdkonnad FO juhataja, asutuste liigenduse muudatused ja finantsjuhid, SOM memo FOle valdkondade juhid 2022 RE Ministri liigenduse muudatuste 16.09.2022 FO FO juhataja KK DELTAs 2022 RE TEHIK saadab asutustele RE 23.09.2022 TEHIK TEHIKu finantsjuht seaduse II lugemise 5 Protsess Tegevus Tähtaeg Periood Koostajad, kontrollijad, täideviijad Vastutajad muudatusettepanekud kulumudelis kajastamiseks 2022 RE RE seaduse muudatuse heaks septembri ministrid ministrid kiitmine VVs lõpp 2022 RE Ülevaade juhtkonnale eelarve 13.09.- asutused, FO, SOM valdkonnad FO juhataja, asutuste täitmise ja aasta prognoosi 27.09.2022 finantsjuhid, SOM kohta ning eelarve muudatuste valdkondade juhid vajadustest 2022 RE SOM valdkonnad ja asutused 27.09.2022 asutused, FO, SOM valdkonnad FO juhataja, asutuste esitavad RE seaduse II finantsjuhid, SOM lugemise valdkondade juhid muudatusettepanekud FOle. Asutused esitavad ettepanekute kohta memo 2022 RE RE seaduse II lugemise 30.09.2022 FO FO juhataja muudatusettepanekud DELTAs 2022 RE RE seaduse II lugemise oktoober FO FO juhataja muudatusettepanekute esitamine RMile 2022 RE TEHIK saadab asutustele oktoober TEHIK TEHIKu finantsjuht aasta prognoosi ja RE seaduse III lugemise muudatusettepanekud kulumudelis kajastamiseks 2022 RE SOM valdkonnad ja asutused oktoober asutused, FO, SOM valdkonnad FO juhataja, asutuste esitavad RE seaduse III finantsjuhid, SOM lugemise valdkondade juhid muudatusettepanekud ja aasta prognoosid FOle. Asutused esitavad ettepanekute kohta memo 2022 RE RE seaduse III lugemise novembri FO FO juhataja muudatusettepanekute algus esitamine RMile 6 Protsess Tegevus Tähtaeg Periood Koostajad, kontrollijad, täideviijad Vastutajad 2022 RE TEHIK saadab asutustele novembri FO, SOM valdkonnad, asutused FO juhataja, asutuste ministri liigenduse muudatused lõpp finantsjuhid, SOM kulumudelis kajastamiseks valdkondade juhid 2022 RE Asutused esitavad ministri novembri asutused, FO, SOM valdkonnad FO juhataja, asutuste liigenduse muudatused ja lõpp finantsjuhid, SOM memo FOle valdkondade juhid 2022 RE Ministri liigenduse muudatuste detsember FO FO juhataja KK DELTAs RES 2023-2026, RM esitab ministeeriumi 01.02.2022 RM RM RE 2023 valitsemisala eelarvestrateegia projekti ja aruannete koostamise täpsustavad juhised ning ajakava RES 2023-2026, RES protsessi kiri koos 09.02.2022 FO FO juhataja RE 2023 tähtaegadega (sh lisataotluste protsessi info) saadetakse asutustele ja SOM valdkondadele RES 2023-2026, TEHIK saadab asutustele IKT 09.02.2022 TEHIK TEHIKu finantsjuht RE 2023 uue perioodi eelarve kulumudelis kajastamiseks RES 2023-2026, Asutused teevad KAISis uue 10.02.2022 asutused, FO asutused, FO RE 2023 perioodi kulumudeli RES 2023-2026, SOM juhtkond on 01.03.2022 FO, NATO, asutused, SOM FO juhataja, NATO RE 2023 ministritega kokku leppinud valdkonnad juhataja, asutuste poliitilised prioriteetsed finantsjuhid, SOM lisataotluste teemad valdkondade juhid RES 2023-2026, Lisataotluste sisendid, sh 18.03.2022 FO, NATO, asutused, SOM FO juhataja, NATO RE 2023 IKT, asutustelt ja SOM valdkonnad juhataja, asutuste valdkondadelt FOle, NATO-le finantsjuhid, SOM ja TEHIKule valdkondade juhid RES 2023-2026, RM saadab esialgse makro- ja märtsi RM RM RE 2023 maksuprognoosi SOMile ja algus 7 Protsess Tegevus Tähtaeg Periood Koostajad, kontrollijad, täideviijad Vastutajad TKle (sh esialgne SM, TKM, KPM, indeks) RES 2023-2026, TK ja SKA saadavad esialgse märtsi I TK, SKA, RM TK, SKA, RM RE 2023 prognoosi tagasiside RMile ja pool SOMile ning RMil valmib lõplik makroprognoos RES 2023-2026, RM saadab värskendatud märtsi I RM RM RE 2023 prognoosi TKle, SKAle ja pool SOMile RES 2023-2026, TK saadab kiirprognoosi ning II märtsi TK TK RE 2023 prognoosi tagasiside RMile ja keskpaik SOMile RES 2023-2026, RM saadab SOMile, TKle ja märtsi RM RM RE 2023 SKAle maksuprognoosi keskpaik (pensioniindeks, SM, KPM, TKM) RES 2023-2026, SKA ja TK on saatnud kõik märtsi II SKA, TK SKA finantsjuht, TK RE 2023 prognoosid SOMile, kes pool edastab need pärast kontrollimist RMile RES 2023-2026, Prognooside arutelu RM, märtsi II RM, SOM, SKA, TK RM, FO juhataja, SKA RE 2023 SOM, SKA, TK pool finantsjuht, TK RES 2023-2026, Valitsussektori (sh TK) märtsi lõpp RM RM RE 2023 eelarvepositsiooni fikseerimine RES 2023-2026, Kevadise majandusprognoosi aprilli algus RM RM RE 2023 tutvustus kantsleritele ja VVle RES 2023-2026, Programmipuu muudatuste 01.04.2022 NATO, FO, asutused, SOM NATO juhataja, FO RE 2023 ettepanekute esitamine valdkonnad juhataja, asutuste juhid, RMile SOM valdkondade juhid RES 2023-2026, IKT strateegia saata MKMile 01.04.2022 NATO, TEHIK NATO juhataja, TEHIK RE 2023 ministrite allkirjaga või kinnitusega, et ministrid on kursis 8 Protsess Tegevus Tähtaeg Periood Koostajad, kontrollijad, täideviijad Vastutajad RES 2023-2026, Kevadise 05.04.2022 RM RM RE 2023 majandusprognoosi valmimine RES 2023-2026, RES ja RE dokumentide aprill -mai FO, NATO, asutused, SOM valdkonnad FO juhataja, NATO RE 2023 koostamine, eelarvete juhataja, asutuste täpsustamine finantsjuhid, SOM valdkondade juhid RES 2023-2026, Sihtasutuste ja äriühingu 14.04.2022 FO, RM FO juhataja, RM RE 2023 finantsplaanide koostamise kiri välja RES 2023-2026, Välisvahendite prognooside märts-aprill NATO välisvahendite tiim NATO välisvahendite tiimi RE 2023 uuendamine juht sisuosakondadega ja asutustega RES 2023-2026, Lisataotluste kaitsmine SOM aprilli II FO, NATO, asutused, SOM FO juhataja, NATO RE 2023 ministritele pool valdkonnad juhataja, asutuste juhid, SOM valdkondade juhid RES 2023-2026, Kinnisvara juhtimiskavade, sh aprill-mai asutused, FO, RM, RKAS asutused, FO, RM, RKAS RE 2023 üüride kolmepoolsed kohtumised (VA-RM-RKAS) RES 2023-2026, Esitatakse MKMi IKT 02.05.2022 TEHIK, NATO, FO TEHIK, FO juhataja, RE 2023 strateegiaga kooskõlas IKT NATO juhataja, lisataotlused ja SF projektid digitaalvõimekuse ministrite (asutuse) allkirjaga arendamise juht, e- või kui see ei ole võimalik, siis teenuste asekantsler vastavalt kas kantsleri või valdkonna eest vastutava asekantsleri kinnitusega RES 2023-2026, NATO saadab välisvahendite 03.05.2022 NATO välisvahendite tiim, FO NATO välisvahendite tiimi RE 2023 lõplikud prognoosid asutustele juht, FO juhataja kulumudelis kajastamiseks RES 2023-2026, TEHIK saadab asutustele IKT 10.05.2022 TEHIK TEHIKu finantsjuht RE 2023 eelarve kulumudelis kajastamiseks 9 Protsess Tegevus Tähtaeg Periood Koostajad, kontrollijad, täideviijad Vastutajad RES 2023-2026, Toimuvad MKM kohtumised 09.-20.05.2022 TEHIK, NATO, FO TEHIK, FO juhataja, RE 2023 valitsemisaladega, kus NATO juhataja, valitsemisala annab ülevaate digitaalvõimekuse oma IKT strateegiast ja arendamise juht, e- plaanidest vastavalt teenuste asekantsler etteantud PowerPointi vormile RES 2023-2026, Asutuste kulumudelid (tulud, 12.05.2022 asutused, FO asutused, FO RE 2023 kulud, investeeringud) on KAISis korras ning e-kirjaga on saadetud SOMile tulude ja investeeringute muutuste selgitused RES 2023-2026, Sihtasutuste ja äriühingu 17.05.2022 Sihtasutuste ja äriühingu finantsjuhid Sihtasutuste ja äriühingu RE 2023 finantsplaanide sisend tagasi finantsjuhid FOle RES 2023-2026, SOM valitsemisala 01.06.2022 FO, NATO FO juhataja, NATO RE 2023 eelarvestrateegia projekti juhataja esitamine RMile Projekti moodustavad: 1) programmid, 2) SOM valitsemisala eelarved KAISis ja VV toetusfondi osa REISis 3) lisataotlused, sh IKT, kinnisvara juhtimiskavad RES 2023-2026, RM saadab esialgse makro- ja 27.06.2022 RM RM RE 2023 maksuprognoosi SOMile ja TKle (sh esialgne SM, TKM, KPM, indeks) RES 2023-2026, Keskvalitsuse juriidiliste 15.07.2022 FO, NATO FO juhataja, NATO RE 2023 isikute (sihtasutused, juhataja äriühingud) finantsplaanid RES 2023-2026, Ülevaade õigusaktide 01.08.2022 FO, asutused, ÕO FO juhataja, asutuste RE 2023 eelnõudest, mis tuleb enne finantsjuhid RE seaduse eelnõu Riigikogule üle anda 10 Protsess Tegevus Tähtaeg Periood Koostajad, kontrollijad, täideviijad Vastutajad RES 2023-2026, Ametnike tasandil augusti FO, NATO, RM FO juhataja, NATO RE 2023 kohtumised RM 1.-3. nädal juhataja, e-teenuste asekantsleriga asekantsler, RM RES 2023-2026, TK ja SKA saadavad esialgse 05.08.2022 RE 2023 arvestuslike kulude prognoosi tagasiside RMile ja SOMile ning RMil valmib lõplik makroprognoos RES 2023-2026, RM saadab värskendatud augusti I RM RM RE 2023 prognoosi TKle, SKAle ja pool SOMile RES 2023-2026, TK saadab kiirprognoosi ning II augusti TK, SKA TK, SKA RE 2023 prognoosi tagasiside RMile ja keskpaik SOMile RES 2023-2026, RM saadab SOMile, TKle ja augusti RM RM RE 2023 SKAle maksuprognoosi keskpaik (pensioniindeks, SM, KPM, TKM) RES 2023-2026, SKA ja TK on saatnud kõik augusti II SKA, TK SKA, TK RE 2023 prognoosid SOMile, kes pool edastab need pärast kontrollimist RMile RES 2023-2026, Arvestuslike kulude augusti II RM, SOM, SKA, TK RM, SOM, SKA, TK RE 2023 prognooside arutelu RM, SOM, pool SKA, TK RES 2023-2026, RM suvise 23.08.2022 RM RM RE 2023 majandusprognoosi valmimine RES 2023-2026, Riigieelarve 31.08.2022 FO, asutused, ÕO FO juhataja, asutuste RE 2023 tekstiparagrahvide esitamine finantsjuhid RES 2023-2026, VV kabinetiistungid RESi ja augusti II ministrid ministrid RE 2023 RE seisukohalt prioriteetsed pool, teemad, sh lisataotlused september (allpool on toodud indikatiivsed ajad) 11 Protsess Tegevus Tähtaeg Periood Koostajad, kontrollijad, täideviijad Vastutajad RES 2023-2026, sh majandusprognoos 23.08.2022 RE 2023 RES 2023-2026, sh ettekanded (kinnisvara, 25.08.2022 RE 2023 personal, IKT, lisataotlused jms) RES 2023-2026, sh ettekanded (kinnisvara, 30.08.2022 RE 2023 personal, IKT, lisataotlused jms) RES 2023-2026, sh VV lõplikud otsused 20.09.2022 RE 2023 RES 2023-2026, Vastavalt suvisele september asutused, SoM valdkonnad, FO, NATO asutuste finantsjuhid, RE 2023 majandusprognoosile ja VV SOM valdkondade juhid, otsustele programmide, RE FO juhataja, NATO eelnõu, valitsemisala ja juhataja asutuste kulumudelite täpsustamine ning täpsustatud materjalide esitamine RMile RES 2023-2026, RES kinnitamine ja RE 27.09.2022 ministrid ministrid RE 2023 eelnõu heakskiitmine VVs RES 2023-2026, RE eelnõu üle andmine 28.09.2022 RM RM RE 2023 Riigikogule RES 2023-2026, Programmide eelnõude 01.10.2022 FO, NATO FO juhataja, NATO RE 2023 avalikustamine RMi ja SOMi juhataja veebilehel RES 2023-2026, Eelarve slaidide koostamine ja oktoobri I ministrid, nõunikud ministrid, nõunikud RE 2023 tutvustamine Riigikogu pool rahanduskomisjonile ja sotsiaalkomisjonile RES 2023-2026, Riigikogus toimuvate RE oktoober- asutused, SoM valdkonnad, FO FO juhataja, asutuste RE 2023 eelnõu muudatuste (II ja III november finantsjuhid, SOM lugemine) koostamine ja valdkondade juhid menetlemine, valitsemisala ja asutuste eelarvemudelite 12 Protsess Tegevus Tähtaeg Periood Koostajad, kontrollijad, täideviijad Vastutajad korrigeerimine, edastamine RMile Lühendid ANSO - analüüsi ja statistika osakond FO - finantsosakond IKT - info- ja kommunikatsioonitehnoloogia KK - käskkiri KPM - kogumispensionimakse MKM - Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium NATO - nutika arengu toetamise osakond RE - riigieelarve REIS - riigieelarve infosüsteem RES - riigi eelarvestrateegia RETA - riigieelarve täitmise aruanne RKAS - Riigi Kinnisvara AS RM - Rahandusministeerium SF - struktuurifondid SKA - Sotsiaalkindlustusamet SM - sotsiaalmaks SOM - Sotsiaalministeerium TEHIK - Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus TK - Töötukassa TKM - töötuskindlustusmakse VV - Vabariigi Valitsus 13