Teenuse disaini I etapi töö

brand manual Klient Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Kliendi kontakt Keiu Talve Meie kontakt Kaili Kallas Projekt Haridusliku erivajadusega õppija kutseõppes Kuupäev 1. november 2021 brand manual We make them talk about you. Alusanalüüs hetkeolukorra kohta Lühikokkuvõte Kutserehabilitatsiooni teenuse arendamise projekti esimese etapi kokkuvõte ehk alusanalüüs hetkeolukorra kohta sisaldab endas praegusel hetkel kutseõppes õppivate haridusliku erivajadusega õppijate kaardistust nende erivajaduse järgi, neile osutatavate tugiteenuste kaardistust (sh nii teenused, mida osutatakse kutseõppeasutuse poolt kui ka need, mida osutatakse mujal, nt omavalitsuses), nende tegelike teenuste vajaduse kaardistust ning praeguseid kitsaskohti õppes ja tugiteenuste osutamisel. Alusanalüüs hetkeolukorra kohta tugineb Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse (edaspidi Astangu) protsesside põhjalikul analüüsil. Uurisime olemasolevaid strateegilisi dokumente, mis on seotud õppega erivajadusega õppijatele, samuti vestlesime erinevate osapooltega ning vaatlesime õppetööd Astangu keskuses. Võrdlevalt uurisime erivajadusega õpilaste kutseõppe korraldust kutsekoolides, tehes seal vestlusi ja vaatlusi. Kaasatud olid järgnevad kutsekoolid: Tartu Kutsehariduskeskus, Räpina Aianduskooli Maarja küla õpperühm, Tallinna Teeninduskool, Tallinna Kopli Ametikool, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus ja Haapsalu Kutsehariduskeskus. Institutsionaalsetest osapooltest oli kaasatud Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi HTM). Peale Astangu protsesside analüüsi sõnastasime esmase hüpoteesi - selleks, et haridusliku erivajadusega (edaspidi HEV) õpilased leiaksid endale võimetekohase kutseharidustee, on võtmetähtsusega vastuvõtuprotsess. See sai järgnevas uuringus osalist kinnitust. Kutsekoolide suurem väljakutse on välja selgitada õpilased, kellel pole varasemalt tuvastatud hariduslikku erivajadust või kes ise pole esitanud kutsekoolile infot oma haridusliku erivajaduse kohta. Kutsekoolide väljakutse on mõista, kes tegelikult vajab lisatuge. Varane toe vajaduse märkamine ja tuge vajavate õpilastega süsteemselt tegelemine on kõige olulisem, et vältida õpilaste väljalangemist. Dokumendis on välja toodud (a) teenusedisaini metoodikat kasutades läbiviidud uuringu olulisemad tähelepanekud hetkeolukorra kohta, (b) sõnastatud uurimisküsimused järgnevaks etapiks, milleks on kirjeldada kutserehabilitatsiooni rakendamise süsteemi kutsekoolides. 2 brand manual We make them talk about you. Kasutatud teenusedisaini metoodika Esimese uuringu etapi jooksul kogusime informatsiooni kasutajate ehk kutseõppes õppijate vajaduste kohta. Kaardistasime parimaid praktikaid ja toimivaid lahendusi erinevates kutsekoolides. Vaatasime olemasolevat teenust ja selle osutamise protsessi võtmeosapoolte vaates, nii asutuse kui ka kasutaja aspektist. Teenusedisaini tööriistadena kasutasime protsessidest ja osapoolte vajadustest arusaamiseks dokumendianalüüsi ja kvalitatiivseid meetodeid - intervjuud kasutajatega ja vaatlused. Kogutud sisendi analüüsi ja sünteesi tulemusel kirjeldasime persoonad (ehk teenuse tüüpkasutajate kirjeldused) ja nende teekonnad, kasutades koosloome metoodikat osapooli kaasavas töötoas. Kvalitatiivuuring Astangul hõlmas 4 päeva jooksul tehtud vaatlusi ja vestlusi kokku 17 inimesega, nende hulgas õpilaste vastuvõtu, tugiteenuste ja õppetegevusega seotud inimesi. Ühe päeva jooksul vaatlesime Astangu õppijaid õppetöös, kaitstud töö tegemisel ja praktika kaitsmisel. Astangu kvalitatiivuuringu põhjal kirjeldasime õppijate põhised persoonad ehk tüüpkirjeldused erinevatest erivajadusega õppijatest kutseõppes ning lisaks kaks kõige tüüpilisemat persoonat õppija lähedase/vanema kohta - kokku 7 persoonat. Valideerisime persoonade kirjeldusi koosloome töötoas ja kaardistasime nende teekonnad Astangu poolt pakutava teenuse kasutamisel. Täiendavalt vestlesime viie Astangul õppinud inimesega, et valideerida persoonade ja teekonnakirjelduste paikapidavust Külastasime kuut kutsekooli, igaühes ühe õppepäeva jooksul ning vestlesime juhtkonna, tugimeeskonna, õpetajate ja õpilastega. 3 brand manual We make them talk about you. Hetkeolukorra kirjeldus Andmeanalüüs HEV õpilaste kohta Selles peatükis kasutatud statistilised andmed kutsekoolide HEV õpilaste kohta põhinevad Eesti Hariduse Infosüsteemi (edaspidi EHIS) 2020/21 õppeaasta alguse seisu andmetel. HTM määruse “Haridusliku erivajadusega õpilase kutseõppeasutuses õppimise tingimused ja kord“ §21 on defineeritud HEV õpilane järgnevalt - “HEV õpilane on isik, kelle erivajadusest tingitud täiendava toe vajadus õpiprotsessis on tuvastatud ning kes vajab õppekavas seatud õpiväljundite saavutamiseks muudatusi või kohandusi õppeajas, õppemetoodikas, hindamismetoodikas, õppekorralduses, õppematerjalides või õppekeskkonnas”. Sama määruse §6 on õpilase erivajadused defineeritud järgmiselt: 1. püsivad õpiraskused, mis avalduvad suulise- ja kirjaliku kõne, arutlus- ja meenutusoskuste või teabe struktureerimise ja arvutamisoskuse valdkonnas ning mille tuvastamise aluseks on üldjuhul märge asjaomases riiklikus infosüsteemis, selle puudumisel tervishoiutöötaja väljastatud tõend või eripedagoogi või logopeedi dokumenteeritud hindamistulemused või kooli lõputunnistus, rehabilitatsiooniplaan või kooli tugirühma dokumenteeritud otsus; 2. intellektipuue, mille tuvastamise aluseks on üldjuhul märge asjaomases riiklikus infosüsteemis, selle puudumisel põhikooli lõputunnistus lihtsustatud riikliku õppekava läbimise kohta või rehabilitatsiooniplaan; 3. emotsionaalsed raskused, käitumisraskused, mille tuvastamise aluseks on üldjuhul märge asjaomases riiklikus infosüsteemis, selle puudumisel tervishoiutöötaja väljastatud tõend või eripedagoogi dokumenteeritud hindamistulemused, rehabilitatsiooniplaan või kooli tugirühma dokumenteeritud otsus; 4. nägemispuue, mille tuvastamise aluseks on üldjuhul märge asjaomases riiklikus infosüsteemis, selle puudumisel tervishoiutöötaja väljastatud tõend või nägemispuuetega õpilaste kooli lõputunnistus või rehabilitatsiooniplaan; 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/108012019008 4 brand manual We make them talk about you. 5. kuulmispuue, mille tuvastamise aluseks on üldjuhul märge asjaomases riiklikus infosüsteemis, selle puudumisel tervishoiutöötaja väljastatud tõend või kuulmispuuetega õpilaste kooli lõputunnistus või rehabilitatsiooniplaan; 6. liikumispuue, mille tuvastamise aluseks on üldjuhul märge asjaomases riiklikus infosüsteemis, selle puudumisel tervishoiutöötaja väljastatud tõend või rehabilitatsiooniplaan; 7. terviseseisund, mille tuvastamise aluseks on tervishoiutöötaja väljastatud tõend; 8. õpingute alustamiseks ebapiisav eesti keele oskus, mille tuvastamise aluseks on põhi- või keskhariduse omandamist tõendav dokument või kooli tugirühma otsus. Kutseõppesse võeti 2020. aastal vastu 14 006 õpilast2, kellest 784 ehk 5.6% on EHISesse kantud HEV märge. Kutseõppes tervikuna (1-4 kursus) õppis 2020. aasta seisuga 25 548 õpilast2, kellest 1439 ehk 5.6% on EHISesse kantud HEV märge. Edaspidi vaatlemegi HEV õpilasi tervikuna ehk 1-4 kursuslasi kutseõppes. Vaadates allolevat joonist, siis õpilasi, kellel oli määratud EHISes 5 HEV tunnust, on kõigest kolm, mis on üldpildis marginaalne. Samal ajal õpilasi, kellel on 1 HEV tunnus, on 1233 ehk 86% kõigist HEV tunnusega tähistatud õpilastest. HEV õpilased kutseõppes 2020 5 HEV (3 õpilast) 3 HEV (15 õpilast) 2 HEV (188 õpilast) 1 HEV (1233 õpilast) Kokku 1439 õpilast thebrandmanual.com 2 https://www.haridussilm.ee/ee/tasemeharidus/haridusliigid/kutseharidus/kutsehariduse-opilased 5 brand manual We make them talk about you. Kui vaadata 2020.aastal kutsekoolides õppivatele õpilastele määratud HEV tunnuseid, siis kõige sagedasemad on emotsionaalsed raskused (460 korral), intellektipuue LÕK (399 korral), püsivad õpiraskused (391 korral) ning ebapiisav eesti keele oskus (237 korral). Kuna ühe HEV tunnusega on enamik (86%) kõigist HEV tunnusega tähistatud õpilastest, siis on oluline tuvastada, mis on nende õpilaste põhilised erivajadused. 6 brand manual We make them talk about you. Peamisteks erivajadusteks ühe HEV tunnusega tähistatud õpilastel on • intellektipuue LÕK - 356 õpilasel ehk 29%, • emotsionaalsed raskused - 309 õpilasel ehk 25% , • püsivad õpiraskused - 249 õpilasel ehk 20%, • ebapiisav eesti keel - 201 õpilasel ehk 16%. Millist abi ühe HEV tunnusega õpilased saavad? HTM määruses “Haridusliku erivajadusega õpilase kutseõppeasutuses õppimise tingimused ja kord“ §73 on loetletud järgmised tugimeetmed: 1) individuaalse õppekava koostamine ja rakendamine; 2) individuaalse karjääriplaani koostamine; 3) õpe väikerühmas; 4) mõõdukas või põhjalik pedagoogiline sekkumine; 5) täiendav eesti keele õpe õpilasele, kes pole suuteline õpet alustama eesti keeles. Allolevalt graafikult on näha, millised on olnud tugimeetmed 2020. aastal ühe HEV tunnusega õpilastele. Põhiliseks sekkumiseks on mõõdukas pedagoogiline sekkumine ning väikerühm alla 12 õpilasega. Ebapiisava eesti keele oskusega on 201 õpilast, kuid ainult 113 ehk 56% nendest saab täiendavat eesti keele õpet. 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/108012019008 7 brand manual We make them talk about you. HEV õpilaste võimalusi kutseõppes kajastab allolev ülevaade erialadest, kus HEV õpilased õpivad: • Kokk, 161 õpilast • Ehitusviimistlus, 136 õpilast • Kujundaja, 76 õpilast • Köögiabiline, 73 õppijat • Tisler, 60 õpilast • Pagari- ja kondiitritoodete tehnoloogia, 52 õpilast • IT-süsteemide nooremspetsialist, 50 õpilast • Abikokk, 50 õpilast • Abipagar, 42 õpilast • Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus, 40 õpilast • Kutsevaliku õppekava, 40 õpilast • Puhastusteenindaja abiline, 37 õpilast • Mootorsõidukitehnik, 33 õpilast • Abiaednik, 31 õpilast • Sõiduki pindade hooldaja/rehvitehnik, 28 õpilast • Toitlustusteenindus, 27 õpilast • Majutusteenindus, 25 õpilast 8 brand manual We make them talk about you. • Sisetööde elektrik, 23 õpilast • Kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitaja, 22 õpilast • Põllumajandustöötaja, 20 õpilast • Kinnisvarahooldus, 19 õpilast • Puhastusteenindaja, 19 õpilast • Puidutöötleja, 19 õpilast • Keevitaja, 18 õpilast • Puidupingioperaator, 16 õpilast • Florist, 15 õpilast • Turismiettevõtte teenindaja, 15 õpilast • Maastikuehitaja, 14 õpilast • Hotelliteenindus, 13 õpilast • Lihatöötleja, 13 õpilast • Automaaler, 12 õpilast • Autoplekksepp-komplekteerija, 12 õpilast • Laotöötaja, 12 õpilast • Pagar, 12 õpilast • Bürootöö, 11 õpilast • Keevitus- ja metallitööd, 11 õpilast • Väikelaevaehitaja, 11 õpilast • Noorem tarkvaraarendaja, 10 õpilast • Puitkonstruktsioonide ehitus, 10 õpilast • Mehhatroonik, 9 õpilast • Juuksur, 8 õpilast • Mootorsõidukitehnik (spetsialiseerumine sõiduautotehnik), 8 õpilast • Elektroonikaseadmete tehnik, 8 õpilast • Sõiduautotehnik, 8 õpilast • Aednik, 7 õpilast • Hoone tehnosüsteemide ehitus, 6 õpilast 9 brand manual We make them talk about you. • Kaubandus, 6 õpilast • IT-süsteemide spetsialist, 6 õpilast • Müüja-klienditeenindaja, 6 õpilast • Logistiku abi, 5 õpilast • Palkmajaehitaja, 5 õpilast • Tarkvaraarendja, 5 õpilast • Teedeehitaja, 5 õpilast • Infotehnoloogia süsteemide nooremspetsialist, 4 õpilast • Kergete rõivaste rätsep, 4 õpilast • Metsur 4 õpilast • Automaatik, 3 õpilast • Forvarderioperaator, 3 õpilast • Hobuhooldaja, 3 õpilast • Kinnisvarahooldaja, 3 õpilast • Metallilõikepinkidel töötaja, 3 õpilast • Koostelukksepp, 3 õpilast • Nooremaednik, 3 õpilast • Veokorraldaja, 3 õpilast • Keevitaja (osakutse poolautomaatkeevitaja), 2 õpilast • Keskkonnakaitse, 2 õpilast • Logistika IT süsteemide nooremspetsialist, 2 õpilast • Puitkonstruktsioonide ehitaja, 2 õpilast • Bürootöötaja, 1 õpilane • Interpreet, 1 õpilane • Komponist, 1 õpilane • Metallilõikepinkidel töötaja (spetsialiseerumisega treial), 1 õpilane • Metsatehnik, 1 õpilane • Multimeedia nooremspetsialist, 1 õpilane • Pärimusmuusik, 1 õpilane 10 brand manual We make them talk about you. • Plaatija, 1 õpilane • Raamatupidaja, 1 õpilane • Sekretär, 1 õpilane • Taimekasvataja, 1 õpilane • Tekstiilkäsitöö, 1 õpilane • Turismikorraldaja, 1 õpilane Tugiteenuste kaardistus Kutsekoolide poolt HEV õpilastele pakutavate tugiteenuste kaardistamiseks kasutasime online küsimustikku, mis saadeti 15 kutsekoolile. Vastas kaheksa kutsekooli - Haapsalu Kutsehariduskeskus, Valgamaa Kutseõppekeskus, Tartu Kunstikool, Tartu Kutsehariduskeskus, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, Vana- Vigala Tehnika- ja Teeninduskool, Tallinna Ehituskool ning Räpina Aianduskooli Maarja küla õpperühm. Koolides tegutsevad tugispetsialistid Haapsalu Kutsehariduskeskus Rühmajuhendaja Õppenõustaja Koolipsühholoog Sotsiaaltöötaja Valgamaa Kutseõppekeskus Sotsiaalpedagoog Psühholoog Tartu Kunstikool Sotsiaalpedagoogid Tartu Kutsehariduskeskus 3 sotsiaalpedagoogi Psühholoog Karjäärinõustaja Eripedagoog Tugikeskuse juht-hev koordinaator Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus Sotsiaalpedagoog Psühholoog 11 brand manual We make them talk about you. Koolides tegutsevad tugispetsialistid Vajadusel tugiisik Abiõpetaja Vana-Vigala Tehnika- ja Eripedagoog-nõustaja Teeninduskool Hingeabi-nõustaja Grupijuhendaja Õpilaskodu töötajad Tallinna Ehituskool Sotsiaalpedagoog Psühholoog Hev koordinaator Õppesekretärid Räpina Aianduskooli Maarja küla Rehabitatsioonimeeskond õpperühm Psühhiaater Eripedagoog Psühholoog Psühhiaater Tegevusterapeut Füsioterapeut Erinevad loovterapeudid Abiõpetaja Öökasvataja Koolides pakutavad tugiteenused Individuaalse õppekava koostamine ja rakendamine Individuaalne õppetöögraafik Individuaalse karjääriplaani koostamine Õpe väikerühmas Mõõdukas või põhjalik pedagoogiline sekkumine 12 brand manual We make them talk about you. Koolides pakutavad tugiteenused Täiendav eesti keele õpe õpilasele, kes pole suuteline õpet alustama eesti keeles Õpiabi ainetunnis Ainealane õpiabiplaan Tugiisikute kaasamine Huvitegevus Aine konsultatsioonid Psühholoogiline nõustamine ja abi Sotsiaalpedagoogiline nõustamine ja abi Meditsiiniline abi vastavalt kooli tervishoiu süsteemis ettenähtule Tugirühma poolne töö ja abi õpilaste probleemide lahendamisel Psühholoogiline nõustamine koostöös Rajaleidjaga Õpetajate lisakonsultatsioonid Kursusejuhatajate ja mentorite abi Mõnedel juhtudel grupi või individuaalne tugiisik Kutsevaliku õpe Eripedagoogiline ja psühholoogiline nõustamine Aineõpetajate konsultatsioonid Õpiabi ümarlaud Töö- ja järelõppekeskus Diferentseeritud õppematerjal Väljaspool kooli kasutatavad tugiteenused Nõustamisteenused (psühholoogiline) Sotsiaalteenused Töötukassa Erinevad psühhiaatriakeskused Rajaleidja 13 brand manual We make them talk about you. Väljaspool kooli kasutatavad tugiteenused Tartu Ülikooli kliinikum Vaimse Tervise Keskus Nõustamis- ja Kriisikeskus Ida-Virumaa laste ja noorte vaimse tervise keskusus KOV (tugiisikud, lastekaitse, sotsiaaltöötajad) Politsei Rehabilitatsiooniteenus Perenõustamiskeskuse psühholoog KOV suunamisel Tugiisik Rajaleidja keskuse eripedagoog 14 brand manual We make them talk about you. Peamised tähelepanekud Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Vestlused ja vaatlused tõid selgelt välja, et õpetajad on väga keskendunud igale Astangu õppijale (edaspidi õppija). Õppijat võetakse kui indiviidi, lähtudes tema isiksusest, soovidest ja vajadusest. Astangul pannakse väga suurt rõhku vastuvõtuprotsessile – esimene kokkupuutepunkt on arusaadav ja informatiivne veebileht, mis annab tulevasele õppijale selgelt infot õppimisvõimaluste kohta Astangul. Järgneb põhjalik vestlus ning töökatse potsentsiaalse õppijaga. Iga otsusega, mis õppija kohta tehakse, antakse kaasa selgitused ja põhjendused. Juhul kui inimest ei võeta Astangule vastu, antakse talle edasised soovitused järgmisteks võimalikeks sammudeks, et inimene ei jääks infosulgu. Vastuvõetud õppijatele korraldatakse õppeaasta algul kohanemislaager õppekeskkonnast eemal (looduses), et teineteisega tutvuda ja seeläbi kiirendada kohanemist uue olukorra ja inimestega (nii õppijate vahel kui ka õppijad õpetajatega). Intervjuudest õppijatega tuli selgelt välja, et Astangu on üks väheseid asutusi, kus ligipääsetavus on tagatud ning liikumispuudega õppijad saavad muretult ruumide vahel liikuda. Astangu eeliseks on ka kohe õppetöö ruumide kõrval, sellega ühenduses olev õpilaskodu, mis võimaldab kõigil õppijatel lihtsalt majas liikuda. Õppijatega tegeletakse süvitsi ja individuaalselt. Õppegrupid on väikesed ja arvestatakse iga õppija erivajadusega. Õppekorraldust kohandatakse õppija järgi nii palju kui võimalik. Lähtutakse põhimõttest, et probleemidega tuleb tegeleda kohe, kui neid märgatakse. Õppijaga seotud võimaliku mure korral annab märkaja sellest kohe teada ning probleemi hakkatakse lahendama meeskonnana (tugispetsialist, rühmajuhendaja jt). Vestluste ja vaatluste põhjal tekkis hüpotees, et vastuvõtuprotsess on määrava tähtsusega, et HEV õppija omandaks kutse, mis teda huvitab ja mis on talle jõukohane. 15 brand manual We make them talk about you. Astangu persoonad Astangul läbiviidud uuringu põhjal lõime järgmised seitse persoonat, mis kirjeldavad Astangu tüüpõppijaid töö- või kutseõppes ning õppija lähedast/lapsevanemat. Persoonad on kirjeldatud lihtsustatud maatrikssüsteemis nelja põhikriteeriumi alusel: • kes ta on (st demograafia) / WHO • mis on tema eesmärk Astangul / WHAT • kuidas ta käitub / HOW • mis on tema raskused-piirangud / LIMITATIONS. Lisaks on välja toodud tüüpteenused, mida see persoona Astangul saab. Objectives (WHAT) Demographic (WHO) Küpsemisaeg. Avastada ennast. Saada Noored (alates 16) intellektipuudega. iseseisva(ma)ks. Aru saada, millist ametit üldse õppida. Behaviour (HOW) Difficulties (LIMITATIONS) Esimene iseseisvumise aeg, esimene kogemus ise Lapsemeelsed, naiivsed, usaldavad. tegemisel. Sotsiaalne ja seksuaalne avastamine. Kergesti mõjutatavad. Piiratud õppevõime aga entusiastlikud. Sotsiaalsete filtrite puudumine. Tüüpteenus: kohanemiskursus, tööõpe (abikokk, puutöö, puhastus, toateenindus, laotööline) vähemalt 2 aastat. thebrandmanual.com Peamine väljakutse: selle persoona teekonda iseloomustab naiivne entusiasm ning soov iseseisvuda ja raha teenida. Kuigi on sotsiaalne suhtleja, siis fookus on sellel, et saada ise hakkama. Objectives (WHAT) Demographic (WHO) Tõestada, et tegelikult saab hakkama. Noored normintellektiga aga esinevad Iseseisvuda ja omandada amet. Psüühilise vaimsetervise häired. erivajadusega hakkama saamine. Luua endale tulevik. Difficulties (LIMITATIONS) Behaviour (HOW) Käitumislikud eripärad (toimetulek vaimse tervisega-ravimid). Suhted teistega Rutiinivajadus, ettearvamatu reaktsioonid keerulised ja ettearvamatud. Reeglitest kinnipidamine ja õppetööga toimetulek keeruline Tüüpteenus: noorem IT spets, puutöö, abikokk thebrandmanual.com Peamine väljakutse: persoona teekonda iseloomustab usaldamatus ja ebakindlus. Tal võtab palju aega, et hakata usaldama ja suhtlema - selleks tuleb talle aega anda ja võtta. Kui ta juba tunneb, et saab usaldada ja temaga arvestatakse, siis kasvab enesekindlus, mille pealt on võimalik sõnastada edasised (elu)eesmärgid. 16 brand manual We make them talk about you. Objectives (WHAT) Demographic (WHO) Tõestada, et tegelikult saab hakkama. Pime / kurt. Meelepuue. Iseseisvuda ja omandada amet. Luua endale tulevik. Behaviour (HOW) Difficulties (LIMITATIONS) Piirangud põhjustavad frustratsiooni. Pühendunud ja motiveeritud. Piirangutega kohanemine Tüüpteenus: kohanemiskursus, tööõpe (abikokk, puutöö, puhastus, toateenindus, laotööline, kaubandustöötaja) vähemalt 2 aastat. thebrandmanual.com Peamine väljakutse: meelepuudega persoonat iseloomustab väljakutsuvam suhtumine ümbritsevasse. Vajadus on, et teised tuleksid talle vastu, enne kui ta ise avananeb. Põhimõtteliselt elab võõrkeelses keskkonnas, millest tulenevad arusaamise piirangud ja frustratsioon. Demographic (WHO) Objectives (WHAT) Täiskasvanud, vigastuse tõttu füüsilise puudega, Taasiseseisvuda, omandada uus jõukohane amet. ümberõppimas. Behaviour (HOW) Difficulties (LIMITATIONS) Pühendunud ja motiveeritud. Piirangud põhjustavad frustratsiooni. Tüüpteenus: noorem IT spets thebrandmanual.com Peamine väljakutse: kohaneda uute elutingimustega seoses oma vigastusega, peab ennast taasavastama. On realistliku suhtumisega oma võimalustesse ja võimetesse. Demographic (WHO) Objectives (WHAT) Haigusteadlikkus ja oma võimalustest Peaajukahjustusega teadlikuks saamine. Taasiseseisvuda, täiskasvanu ümber õppimas. omandada uus jõukohane amet. Behaviour (HOW) Difficulties (LIMITATIONS) Piirangud põhjustavad frustratsiooni. Pühendunud ja motiveeritud. Piirangutega kohanemine Tüüpteenus: kohanemiskursus ajutrauma läbinud inimestele. thebrandmanual.com Peamine väljakutse: ajutraumaga õppija on sarnane eelnevale täiskasvanud persoonale - tahab avastada, kes ta (nüüd) on, ja tööle minna. Samas on frustreerunud, kuna vigastus seab palju piiranguid. 17 brand manual We make them talk about you. Objectives (WHAT) Demographic (WHO) Et laps saaks paremini ise hakkama Erivajadusega noore eestkostja / lapsevanem. ning vähendada enda hoolduskoormust. Arusaamine tuleviku võimalustest. Difficulties (LIMITATIONS) Behaviour (HOW) Suutmatus lahti lasta, ei kujuta ette last Kipub lapse eest asju ära tegema, et hoida kokku iseseisvana. Ei kujuta ette milleks laps võimeline on. aega / vähendada oma ja lapse frustratsiooni. Teadmatus olemasolevatest teenustest ja võimalustest,. Tüüpteenus: töö vanematega ehk vanemate vestlusgrupp, uudiskiri (iga nädal), võrgustikku kaasamine ja tugimeeskonda kaasamine, kontakt rühmajuhendajaga. thebrandmanual.com Peamine väljakutse: eestkostja / vanema persoona, kes ei kujuta ette, et tema laps võiks iseseisvuda ja ise hakkama saada. Kipub kõik eest ära tegema, on väga kaitsev oma lapse suhtes. Demographic (WHO) Objectives (WHAT) Vabaneda lapse hoolduskoormusest Erivajadusega noore eestkostja / lapsevanem. ja vastutusest. Behaviour (HOW) Difficulties (LIMITATIONS) Ei oska lapse erivajadustega toime tulla. Otsib Soovimatus suhelda Astanguga. võimalusi vastutuse delegeerimiseks. Tüüpteenus: töö vanematega ehk vanemate vestlusgrupp, uudiskiri (iga nädal), võrgustikku kaasamine ja tugimeeskonda kaasamine, kontakt rühmajuhendajaga. thebrandmanual.com Peamine väljakutse: eestkostja / vanema persoona, kes enam ei jaksa, sest on kurnatud pikaajalisest lapse hoolduskoormusest. Soovib eelkõige vastutuse dleegeerida koolile, et saaks ise veidi puhata. 18 brand manual We make them talk about you. Astangu kasutajateekonnad Persoonad olid aluseks Astangu õpetajate ja tugitöötajatega koosloome töötoa läbiviimisele. Töötoa eesmärk oli (a) valideerida persoonad ning (b) kirjeldada persoonade kasutajateekonnad, et mõista nende peamisi kitsaskohti. Persoonade kasutajateekonnad kirjeldasime alates info leidmisest Astangu õppimisvõimaluste kohta kuni õpingute lõpetamise ja tööle asumiseni. Astangu üldine kasutajateekond kirjeldab Astangu majasiseseid protsesse alates sellest, kui potentsiaalne õppija tutvub Astangu poolt pakutava teenusega, kuni järelepärimisteni, mida tehakse pärast Astangu lõpetamist ja tööle asumist. Kvalitatiivuuring kutsekoolides Uuringusse olid kaasatud kuus kutsekooli üle Eesti, kus tegime kokku 29 vestlust nii õpetajate, õpilaste, tugimeeskonna kui ka juhtkonna esindajatega. Vestlused olid üles ehitatud Astangu persoonade kasutajateekonnale, et peegeldada Astangu protsesse selle vastu, mida tehakse kutsekoolides, et leida sarnasused ja võimalikud erinevused. Lähtusime Astangu protsesside analüüsil sõnastatud hüpoteesist, et vastuvõtuprotsess on määrava tähtsusega, et õpilane omandaks talle meeldiva ja jõukohase kutse. Sisendi kogumiseks toimunud vestlused: • Tartu Kutsehariduskeskus (Tartu KHK) - kuus vestlust (tugikeskuse juht, karjäärinõustaja, eripedagoog, abipagarite mentor, direktori asetäitja õppealal, õpilane), • Räpina Aianduskooli Maarja küla õpperühm - viis vestlust (õppejuht/arendusjuht, rehabilitatsioonimeeskonna koordinaator, I kursuse kursusejuhendaja-abiõpetaja, üldharidusmoodulite kutseõpetaja, grupivestlus kahe õpilasega), • Tallinna Teeninduskool (TEKO) - grupivestlus direktori ja tugikeskuse juht/psühholoog, • Tallinna Kopli Ametikool - kuus vestlust (õppedirektor, kolm kutseõpetajat, psühholoog, õpilane), 19 brand manual We make them talk about you. • Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus - seitse vestlust (kvaliteedijuht/ õppedirektori kt, erialade juht (toitlustus), abiõpetaja, sotsiaalpedagoog, kaks õpetajat, grupivestlus kahe õpilasega), • Haapsalu Kutsehariduskeskus (Haapsalu KHK) - neli vestlust (grupivestlus psühholoogi, sotsiaaltöötaja, õppenõustaja- nõustamiskeskuse juhatajaga, tugiisikuga; grupivestlus õppeinfo sptetsialisti ja õppedirektoriga; õpilasega; grupivestlused rühmajuhendaja-karjääri õpetajaga, kutseõpetajatega). Uuringus selgus, et üldiselt on kõikidel kutsekoolidel sarnane süsteem, mille järgi HEV õpilastega tegeletakse: • Vastuvõtuprotsess - mida põhjalikum, seda parem. • Individuaalsed sisseastumisvestlused. • Esimesed 2-3 kuud - mida parem märkamise protsess, seda parem. • Tugispetsialistide individuaalsed vestlused kõikide õpilastega esimeste kuude jooksul. • Kohanemiskursus / kutsevalikuaasta ehk seaduse järgi kutsevaliku õppekava. Kitsaskohad kutseõppes ja tugiteenuste osutamisel Toome välja peamised kitsaskohad, mis selgusid vestlustes kutsekoolidega, puudutades erinevaid aspekte (kutseõppes, väljaspool kutseõpet, tugiteenuste osutamisel, õpilaste vanematega). Kitsaskohad väljaspool kutseõpet: • Põhikooli tunnistus ei peegelda alati õpilase tegelikke oskusi / teadmisi. Mõned õpilased on “läbi lohistatud” ehk tunnistusel võivad olla hinded 4-5, kuid tegelikult puuduvad konkreetse aine teadmised. Tallinna Teeninduskool - “Pooled õpilased ei oska tegelikult korralikult eesti keelt.” • Noored pole teadlikud oma õpilünkadest, mis võivad saada takistuseks seoses eriala õppimisega (st mida nad tegelikult teavad või ei tea). • Karjäärinõustamine põhikooli lõpus on puudulik. Noored ei tea, mida tahavad tulevikus teha ning neil puudub ka arusaam, millised võimalused üldse pärast põhikooli edasi õppimiseks on. Ei teata, 20 brand manual We make them talk about you. mida üks või teine kutsekooli eriala tähendab või kus kutsekoolis mida õppida saab. • Kutsekoolide kehv maine - endiselt levib arusaam, et kutsekoolis õpivad mitteedukad õpilased. Põhikoolis tekitatakse õpilastele arusaam, et kui vähegi saab, tuleks ikka minna gümnaasiumi ja sealt edasi ülikooli - see on edukuse märk. • Õpilaste sotsiaalmajanduslik olukord sunnib kutseharidusse. Tallinna Teeninduskool - “60% HEV õpilastest tulevad raske(ma)st majanduslikust olukorrast.” • Puudub tihe võrgustik kutsekoolide ja üldhariduskoolide vahel. Võrgustikukohtumised annavad võimaluse koolidel otse adresseerida oma murekohti (nt põhikoolist kutsekooli tulevate õpilaste õpilüngad, parandada koostöös õpilaste karjäärinõustamist) ning teha tööd selle nimel, et tõsta kutsekoolide mainet üldhariduskoolide ja õpilaste silmis. Kitsaskohad kutseõppes: • Kutsekoolide veebilehed on raskesti arusaadavad ja õppekavade kohta vähe informatiivsed. Pigem ametniku kui õpilase kesksed. Seetõttu on õpilasel raske ennast eriala nõuetele vastavalt hinnata ja sobiva eriala kohta infot leida. - Erialade kirjeldused on esitatud võrdväärsetena, tiheda ja mitte inspireeriva teksti ning väheste visuaalidega. - Erialade klassifikatsioonide (tasemete) tähendused ei ole sisseastuvale õpilasele arusaadavad, eriti erivajadusega inimesele. • Kutsekooli vastuvõtul tehtav vestlus õppijakandidaadiga on ajaliselt liiga lühike, tuvastamaks tulevase õpilase eripärasid, mõtteid ja soove ning sobivust soovitava kutseõppe erialale. • Osade õpilaste vanemad või täiskasvanud õppijad ise ei anna vajalikku informatsiooni, mis annaks koolile juba eelnevat teavet nende erivajadusest. • Paljudes kutsekoolides puudub sisukas vastuvõtutaotlus või - ankeet (lisaks EHIS/SAIS infole), mille abil oleks võimalik saada informatsiooni õppijakandidaadi erivajaduste kohta. • Kutsekoolidel ei ole õigust õppijakandidaadi eelneva haridustee, hariduslike erivajaduste ning osutatud tugiteenuste kohta EHISest infot näha enne, kui kool on õpilase vastu võtnud. Sel hetkel on juba hilja õpilasele sobivamat eriala leida, juhul kui ta on mitte- jõukohasele erialale sisse võetud. Samuti raskendab hiline õpilase 21 brand manual We make them talk about you. andmete pärimine EHISest kutsekooli jaoks varajast tugiteenuste planeerimist. • Kutsekooli tuleb hulk õpilasi, kelle erivajadust pole ükski eelnev kooliaste märganud ega sellega tegelenud. Praktika on näidanud, et probleemid hakkavad kutseõppes ilmnema juba esimeste kuude jooksul. Haapsalu KHK - “Pooled õpilased on tegelikult haridusliku erivajadusega.” • Õpilased, kelle erivajadust pole ükski eelnev kooliaste märganud, võetakse kutsekooli vastu tavaõppekava alusel. Kutsekoolil pole võimalik õpilasele koostada individuaalset õppekava, kuna teadmine õpilase erivajadusest puudub. Tagajärjeks on õpilase erivajadusi mittearvestav õppekava, mis võib lõppeda tema väljalangemisega kutsekoolist. • Eelmises kooliastmes (nt põhikoolis) tekkinud õpilünkade täitmine pole justkui kellegi vastutusel, kuid kutsekoolid peavad sellega tegelema tavaõppetöö kõrvalt. • Pärast kutsekooli lõpetamist on tööturule suundumine õpilase enda vastutusel. Kutsekoolid ei tegele süsteemselt tööturule ülemineku toetamisega. • Kutsekoolid ei tegele süsteemselt pärast lõpetamist õpilaste rakendumise (edasi õppimine, töötamine erialal, töötamine muul ametikohal vms) kohta info kogumisega. • Puudub analüüs ja plaan, mis töökohtadel võiksid tulevikus erivajadusega inimesed töötada ning millist õpet nad selleks vajaksid. • Õpilased ei julge tunnis küsida küsimusi, kui arutatav teema on ebaselge, sest ei soovi ennast rumalana näidata. See viib olukorrani, kus õpetajal on tunne, et teema on õpilastel selge ning liigutakse õpitavaga edasi. Alles hiljem selgub, et õpilas(t)el on siiski teemas puudujääke, mis tuleb uuesti läbi töötada. See tekitab lisatööd kõigile osapooltele ning aeglustab õppetööd. Õpilasi tuleks rohkem (a) julgustada küsimusi küsima; (b) oma sõnadega selgitama, kuidas nad uuest teemast aru said; (c) teooriat ja praktikat tihedamalt omavahel siduma, mis annab hea võimaluse omandatud teadmisi kohe rakendada ning seeläbi aru saada, kas õpetus on olnud arusaadav. Varase märkamise metoodikana on refleksiooni mahu suurendamine hea võimalus varakult sekkuda, et väljalangemist ning õpilünkate tekkimist ennetada. 22 brand manual We make them talk about you. • Puudub ühtne/lihtne infosüsteem ehk nn CRM (Customer Relationship Management ehk kliendisuhete haldus) õpilase kohta, kuhu märkida üles kõik sekkumised (nt lühikonsultatsioonid) ja toe vajadus seoses konkreetse õpilasega. Kitsaskohad seoses õpilaste vanematega: • Osad vanemad ei tunnista, et nende lapsel on olnud varasemalt õppetöös raskusi. Alles kutseõppes probleemide tekkimisel tunnistatakse, et tegelikult sai laps tuge, kuid loodeti, et nüüd saab hakkama. • Osad vanemad ei suuda leppida, et nende seni kõrvaltuge vajanud laps võiks iseseisvuda ja ise hakkama saada. Vanemad on lapse eest terve senise elu hoolt kandnud ja tööd tema eest ära teinud. • Osad vanemad distantseeruvad oma lapsest, kui laps kutsekooli vastu võetakse. Nad tunnevad, et ei pea enam vanemana vastutama ja probleemidega peab tegelema kutsekool. Kitsaskohad tugiteenuste osutamisel: • Paljudes kutsekoolides puudub mitmekülgne vastuvõtukomisjon, mis koosneks nii õpetajatest kui ka tugimeeskonnast (eripedagoog/ psühholoog/tegevusterapeut/tööhõivespetsialist) ja seeläbi suuta paremini tuvastada õppijakandidaadi erivajadust. • Üldine laialdane tugispetsialistide puudus, kes toetaks nii õpilasi kui ka õpetajaid. Pole loodud vajalikke ametikohti ning tugispetsialistide rolli ja vajadust ei ole prioritiseeritud. • Kui õpilane saab täisealiseks ja lastekaitse temaga enam ei tegele, kaob ära vastutav isik juhtumikorraldusliku lähenemise aspektist. Abi pakkumine õpilasele (sh sõltuvusprobleemid, suhteprobleemid, võlad, terviseprobleemid) on jäänud kutsekooli mureks. Kutsekool peab korraldama juhtumikorralduslikku tööd, kaasates pere, kohalikku omavalitsust, politseid, tervishoiutöötajaid jt, et leida õpilase probleemidele lahendusi. Siin on vaja aga riiklikult paika panna, kes tegeleb täiskasvanud noore toetamisega juhtumikorralduslikult, kui lastekaitse enam ei kohaldu, et kutsekooli tugispetsialistelt ära võtta lisakoormus, mis puudutab õppetöö väliste probleemide lahendamist. • Väga suured erinevused kutseõppeasutuste teadlikkuse osas HEV õpilaste toetamisest. Mõnedes koolides ei tunnistata ega osata märgata HEV õpilasi. - Õpetajate vähene ettevalmistus ja teadlikkus erivajadusega õpilaste õppe kohandamisest või nende õpetamisest. 23 brand manual We make them talk about you. - Õpetajatele pole sobivaid koolitusi, mis keskenduks täiskasvanud õppija toetamisele. - Õpetajad tunnevad puudust tööriistadest, võtetest ja parimatest praktikatest, et HEV õpilasi parimal viisil toetada või õpetada. Head praktikad Kutsekoolide kvalitatiivuuringust selgus palju häid näiteid, mida koolid HEV õpilaste toetamiseks juba teevad ning mis on end õigustanud probleemide ennetamisel või lihtsustanud lahenduste leidmist: • Regulaarsed koosolekud õpetajate ja tugipersonali vahel (Haapsalu KHK näide), et arutada õpilasega seotud murekohti. Regulaarsed kohtumised aitavad probleeme lahendada enne, kui need liiga suureks paisuvad. Samuti on koosolekud hea koht, kus õpetajad saavad jagada oma kogemusi konkreetse õpilasega töötamisel (mis on töötanud, mis mitte). • Esimeste kuude jooksul pärast kooliaasta algust peaks tegema kõikide õpilastega põhjaliku vestluse, et õpilasest ja tema soovidest- muredest paremini aru saada (TEKO näide). Kui vestlused tehakse kõikide õpilastega, väldib see HEV õpilaste stigmatiseerimist (erikohtlemist). • Tugispetsialistide tutvustamine on oluline, et õpilased julgeksid abi küsida siis, kui seda vaja on (Kopli Ametikool). • Koostöö tegemine väljaspool kutsekooli olevate teenuseosutajatega aitab kaasa õpilaste toetamisele koolist tööturule suundumisel. Näiteks Kopli Ametikool teeb edukat koostööd MTÜ-ga Terveline, kes pakub õpilastele pärast kooli lõpetamist võimalust osaleda rehabilitatsiooniprogrammis, mis toetab õpilast töökoha leimisel. Antud koostöö on suurepärane näide selle kohta, et kool ei pea omama kõiki vajalikke ametikohti, vaid õpilasi saab toetada, tehes koostööd sotsiaalteenuse osutajaga. • Tartu linnas tegutseb Hariduse Tugiteenuste Keskus, mis on nõustamis- ja kompetentsikeskus. Keskus koordineerib tugisüsteemide koostööd ja ühistegevust. Väga hea näide, kuidas koostöö erinevate haridustasemete tugispetsialistide vahel annab võimaluse paremaks infovahetuseks. • Sisseastumisvestlused, kus osalevad nii õpetajad kui ka tugipersonal, aitavad paremini-kiiremini mõista, millise õpilasega on tegemist, ja märgata tema erivajadust. 24 brand manual We make them talk about you. • Kutsevaliku õppekava / kohanemiskursus on hea võimalus õpilastele, kes pole kindlad oma eriala valikus ja soovivad teha teadlikuma otsuse, milline eriala võiks olla huvitav ja võimetekohane. Lõpetuseks tuleb ära märkida Astangu poolt regulaarselt korraldatavad kutsekoolide tugivõrgustiku kohtumised, kus saavad kokku erinevate kutsekoolide tugispetsialistid. Võrgustiku kohtumised on suurepärane koht, kus spetsialistid saavad jagada oma kogemusi ja muresid ning õppida teineteise parimatest praktikatest. Tegelike teenuste vajaduse kaardistus Vestlustes kutsekoolide personali ja õpilastega, tulid selgelt välja järgmiste teenuste vajadus: • Puuduliku eesti keele oskusega õpilaste parem õppetööse kaasamine. Osades koolides (nt Kopli Ametikool) toimub HEV õpilastele kakskeelne õpe (eesti ja venekeelsed tunnid). Osad koolid võimaldavad õpilastele eesti keele lisatunde õppeaasta sees või kohanemiskursusel. Võõrkeelsete õpilaste integreerimine on jäetud kutsekoolide lahendada ja sõltub nii nende valmisolekust kui ka rahalistest võimalustest. Puudub kutsekoolide ülene süsteem, kuidas puuduliku eesti keele oskusega õpilasi aidata ja neid õppetöösse integeerida. • Koolide ligipääsetavuse parandamine, et liikumispuudega õpilased saaksid lihtsalt ja mugavalt majas liikuda (liftid, madalad lävepakud, istumisulatuses lülitid, ratastool mahub laua alla, iseavanevad uksed jne). • Kuulmis- ja nägemispuudega õpilastele õppimisvõimaluste loomine. Vestlustes toodi välja, et kuulmis-nägemispuudega õpilast ei olnud võimalik vastu võtta, kuna õpetajatel puuduvad tema õpet toetavad oskused ja õppematerjalid. • Koolid vajavad rohkem tugispetsialiste - psühholooge, eripedagooge ja sotsiaalpedagooge. Need tugispetsialistid on koolides kas täiesti puudu või vajatakse lisatööjõudu, sest kasvab õpilaste hulk, kes vajavad abi õppimisel ja emotsionaalsete probleemide lahendamisel. • Paljudes koolides puudub läbimõeldud varase märkamise süsteem. Iga kool märkab ja tegeleb oma õpilaste probleemidega erinevalt. Osad koolid ei tunnista üldse, et neil on teistsugust lähenemist vajavaid õpilasi. Samas on koole (näiteks TEKO), kes on juba kümme aastat tegelenud õpilaste erivajaduste märkamise protsessi rakendamisega. Vaja oleks luua ühtne õpilaste märkamise ja toetamise süsteem (sh märkamine, info liikumine, toetusmeetmed 25 brand manual We make them talk about you. jms), mis põhineks erinevates kutsekoolides juba toimivatel protsessidel ja headel praktikatel. • Töökohapõhise õppe võimaluste arendamine koostöös HTMi, kutsekoolide ja tööandjaga. Peamised järeldused Kitsaskohad, mis mõjutavad kõige tugevamalt õpilaste koolis hakkamasaamist ja kooli edukat lõpetamist: • Koolid ei ole teadlikud õpilaste hariduslikest erivajadustest, kui õpilased/vanemad sellest ei räägi. Vanemad ei taha oma last häbimärgistada ja loodavad, et laps saab hakkama. Õpilane ise ei pruugi mõista oma erivajadust, kuna on sellega üles kasvanud, tema jaoks on kõrvaline abi pigem normaalsus kui erivajadus. • Üldjuhul selguvad õpilasega seotud probleemid õppeaasta alguses, ajavahemikus septembrist detsembrini. Koolil ei ole võimalik õpilasele kohe tuge ja abi pakkuda, sest neil puudub enne õppeaasta algust info tema haridusliku erivajaduse ja sellega seotud abivajaduse kohta. Õpilase erivajadus tuleb koolil ise välja selgitada, mistõttu võib abi saabuda liiga hilja ja õpilane on juba koolist/ kursuselt välja langenud. • Õpilüngad ei ole kellegi vastutusel. Õpilased tulevad kutsekooli õpilünkadega, mis väljendub peamiselt reaalainetes ja puudulikus eesti keele oskuses. Õpilased on põhikoolist läbi aidatud ning tekitatud neis väärarusaam tegelike oskuste ja võimekuse kohta. Kutsekoolid peavad tegema lisatööd õpilünkade likvideerimisel, mis raskendab eriala õpetamist. • Koolidel puudub nn CRM (Customer Relationship Management ehk kliendisuhete haldus) laadne infosüsteem õpilaste kohta ehk nö hariduskaart. Hetkel on paljud sekkumised õpetaja juhitud, mida aga ei dokumenteerita sekkumisena (nt lühikonsultatsioonid õppepäeva jooksul). Süsteem võimaldaks info jagamist õpetajate vahel ja looks õpilasele rahulikuma keskkonna, kus erinevad õpetajad on teadlikud tema eripärast. Õpetajad vajavad süsteemi, kus oleks kirjas: - õpilase abivajadus; - rakendatud meetmed või sekkumised; - soovitused temaga suhtlemiseks või tema õpetamiseks/ toetamiseks; - info selle kohta, mida õpilane veel vajab ja millega hetkel tegeletakse jne. 26 brand manual We make them talk about you. • Probleemide varase märkamise süsteem on koolides puudulik. Varane probleemide märkamine on kriitilise tähtsusega õpilase toimetulekuks ja püsimiseks õppetöös. • Õpetajaid tuleb õpetada märkama ja toetama hariduslikku erivajadust (see on aga lisatöö). Äärmiselt vajalikud on koolitused ja infotunnid selgitamaks erivajaduse olemust ja kuidas erinevate erivajadustega noortega töötada - milliseid õppemetoodikaid kasutada, kuidas õpilasele infot jagada (kas individuaalselt või grupis, teaoreetiliselt või praktiliselt) või kuidas õpilast muul moel toetada. Õpetajate teadlikkust on vaja tõsta sellest, et varane probleemide märkamine ja nendega tegelemine vähendab pikas perspektiivis nende tööd probleemsete olukordadega. Tartu KHK - “Kui varane märkamine ei toimi, siis võib juhtuda, et erinevate õpilaste probleemid kuhjuvad ja avalduvad ühel ja samal ajal. Kuna tugipersonali ei ole koolis piisavalt, siis on hetki, kus kõiki ei jõuta aidata ja toetada ning kool peab tegema valiku, keda “päästa”.” 27 brand manual We make them talk about you. Küsimused, mis vajavad uurimist, et disainida toimiv protsess 1. Kuidas vastuvõtuprotsessi ümber korraldada nii, et iga sisseastujaga oleks võimalik põhjalikumalt tutvuda, tema võimeid ja oskusi välja selgitada? 2. Milline peaks olema kutsekooli sisseastumistaotluse ankeet, et kool saaks võimalikult palju eelinfot sisseastuja kohta? 3. Kuidas vanemaid paremini koolitada ja toetada, samuti julgustada, et nad mõistaksid haridusliku erivajaduse olemust? 4. Kuidas koolitada õpetajaid varakult märkama õpilase hariduslikku erivajadust ja saada teadlikumaks selliste õpilast aitamisest? 5. Milliseid tugispetsialiste ja kui palju vajab kutsekool? 6. Kuidas ümber organiseerida kutsekooli tööressursid, et õpetajad saaksid HEV õpilastega tegeleda, ilma et see tekitaks lisatööd? 7. Kuidas tuvastada ja täita õpilase põhikoolis tekkinud õpilüngad võimalikult kiiresti, et vältida õpilase väljalangemist? 8. Milline peaks olema karjäärinõustamine põhikoolis, et õpilaste erialavalik oleks teadlikum ja läbimõeldum? 9. Milline peaks olema varane märkamise protsess? Millised tegevusi see protsess peaks sisaldama? 10. Kes peaks aitama õpilast, kui tekivad eraelulised probleemid (tervis, sõltuvused, võlad jms)? 11. Millised on tüüpilised esmased signaalid, mis viitavad õpilase probleemidele või abivajadusele (nt õppetöö, tervis, motivatsioon, eraelu, majanduslik olukord jms)? 12. Millisest hetkest hakatakse õpilase probleemidega sihipäraselt ja teadlikult tegelema? 13. Millised on HEV õpilasega seotud stigmad? Neid küsimusi hakkame lahendama koosloome töötubades, milles osalevad nii Astangu kui ka kutsekoolide esindajad. Brand Manual 1. november 2021 28 Saatja: Kaili Kallas <[email protected]> Saadetud: 12.11.2021 12:09 Adressaat: Keiu Talve <[email protected]> Teema: Re: I etapi töö Manused: Astangu_1_etapi_kokkuvote_211111.pdf Tere, Keiu Nonii, siin nüüd sinu tagasiside alusel veel täiendatud ja täpsustatud raport. Loodan, et said kõik vajalikud detailid ja sõnastused paika. Tervitades Kaili __________________________ Kaili Kallas | brand manual m. +372 528 3585 Niine 11 | 10414 Tallinn | Estonia Subscribe to our tri-weekly news Bulletin and get the latest on service design straight to your mailbox. See what else we’re up to on our Facebook, Instagram and LinkedIn. http://thebrandmanual.com On 8. Nov 2021, at 13:11, Keiu Talve < [email protected]> wrote: Tervitus Vaatasin kokkuvõtte uuesti väga detailselt läbi ja sain paar kommentaari kolleegidelt- hoidsin pilku jällegi sellel, et kui nt HTMi või KOVi inimene loeb, siis mismoodi talle need mõtted kuvatud saavad. Väga mitmed teemad on grammatilised detailid, aga kuna see saab olema Astangu kodulehel avalik fail, siis peame järgima mõnd eesti keele reeglit- ma kõikides lausetes ei teinud sellekohast märget, aga üldiselt on eesti keele lause ehituses selline reegel, et kõige olulisem tegusõna on kohe lause alguses ja sellest lähtub ka kogu ülejäänud lause ehitus- seda on ka lihtne lugedes jälgida. Vahepeal on väga keerulised põimlaused ja käändelõpud lähevad siis sõnadel lappama. Pigem siis saab teha lause mitmeks tükiks, et see mõte oleks lihtsamalt arusaadav. Teine mure on märksõnalisus- eriti kokkuvõtte lõpupoole- hea kui saaksime hoida ühtset stiili ja kirjutada kõik mõtted välja täislausena. Lisaks siis muud sisulised ja terminoloogilised kommentaarid. Kui need saaks enamvähem tehtud, siis rohkem ma enam nii detailselt ei hakka vaatama ja saame asja lukku panna. Vabandan ka, et ma selle keele osas nii nõudlik olen. Aga kuna see saab olema avalik kokkuvõte Astangu kodulehel, siis tahaks, et see oleks ka sisu poolest viisakas. Andke jällegi teada, kui vaja miskit selgitada või jääb mõni kommentaar segaseks. Tervit Keiu <image001.png> Loome koos paremat elu Keiu Talve Teenuse disaini projektijuht [email protected] tel +372 509 7258 Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus Astangu 27 Tallinn 13519 Estonia <image002.png> <image003.png> <image004.jpg> Liitu Astangu uudiskirjaga <Astangu_1_etapi_kokkuvote_211101.pdf>