Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu

Vabariigi Valitsus .01.2025 nr 1-1/15-563/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Riigikogu liikme Kalle Grünthali k.a 13. jaanuaril algatatud kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (563 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks riigikaitsekomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Hussar Lisad: 1) eelnõu ühel lehel 2) seletuskiri kahel lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected]  Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnöu seletuskiri l. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvöte 1.1.1. Eelnöu on ajendatud asjaolust, et alates 2018. aastast ei ole reservvaelastel öppekogunemisel osalemise aja eest makstavat toetust töstetud, mis on näiteks soduritel endiselt 37 eurot. Lisaks sellele vöetakse nende 37 euro peak veel maksud, mistöttu summa, mida reserwaelane tegelikult kätte saab, on veelgi väiksem. See summa ei ole kohandatud vastavalt elukalliduse töusule ega muudatustele majanduses, mistöttu jääb see tänapäeva tingimustes ebapiisavaks. 1.1.2. Lähtudes eelmärgitust tuleb reservväelastele öppekogunemistel makstava tasu maksmine kaasajastada ehk indekseerida. Kaitseväeteenistuse seaduse § 80 Ig 6 alusel kehtestab reservteenistuses oldud aja eest makstava toetuse ulatuse ja maksmise korra Vabariigi Valitsus määrusega. Eelmärgitud määrus on pealkirjastatud järgmiselt: ,,Ajateenija ja asendusteenistuja toetuse, reservväelasele öppekogunemisel ja reservasendusteenistujale reservasendusteenistuses ja erakorralises reservasendusteenistuses osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord". Eelmärgitud määruse § 3 Ig 2 sätestab, et reservväelasele makstakse öppekogunemisel osalemise aja eest toetust olenevalt ametikoha pöhiliigistjärgmiselt: l) södur - 37 eurot päevas; 2) allohvitser - 40 eurot päevas; 3) ohvitser -50 eurot päevas. Indekseerimise aluseks oleks seni kehtinud reservväelasele öppekogunemisel osalemise aja eest makstava toetus (olenevalt ametikoha pöhiliigist), mis korrutatakse koefltsiendiga 1,3. Näiteks söduri puhui korrutatakse 37 eurot päevas koefitsiendiga l ,3, mis teeb toetuse summaks 48,1 eurot. Seega allohvitserile makstav toetus siis 52 eurot ja ohvitserile 65 eurot. Juhin tähelepanu, et Eesti seadustes kasutatakse indekseerimist pidevalt. M;arkantsema näitena toon väljä körgemate riigiteenistujate ametipalga seaduse (KRAPS), mille kohaselt indekseeritakse iga aasta l. aprilliks körgemate riigiteenistujate körgeim palgamäär indeksiga, mille väärtus söltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. 2. Eelnöu eesmärk Eelnöu eesmärgiks on tagada inimeste vördne kohtlemine ning tösta kaitsetahte motivatsiooni. 4. Eelnou terminoloogia Eelnöus ei kasutata uusi termineid. 5. Seaduse moju Muudatus annab avalikkusele positiivse signaali, et Eestis hoolitakse vördselt nii körgematest riigiametnikest kui ka lihtinimestest, millega väheneksid etteheited riigi tegevuse ja valikute o sas. 6. Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused Seaduse muudatusega kaasnevaid kulutus! ei oska eelnöu esitaja märkida, kuna tai puudub riigisaladuse luba. 7. Rakendusaktid Seadusejöustamiseks ei ole eraldi rakendusakte vaja. 8. Seaduse joustumine Eelnöujöustub seaduse avaldamisest Riigi Teatajas. Algatab Riigikogu liige 13.01.2025 Kalle Grunthal  EELNÖU Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnöu Kaitseväeteenistuse seaduses tehaksejärgmine muudatus: .. Seaduse paragrahvi 80 lg 6 muudetakseja sönastataksejärgmiselt: § 80. Reservis oleva isiku ja reservväelase tagatised (6) Reservteenistuses oldud aja eest makstava toetuse ulatuse ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, mille kehtestamisel indekseeritakse iga aastaselt reservväelasele öppekogunemisel osalemise aja eest makstav toetus. Indekseerimise aluseks on seni kehtinud reservväelasele öppekogunemisel osalemise aja eest makstav toetus (olenevalt ametikoha pöhiliigist), mis korrutatakse koefitsiendiga 1,3. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 2025 Algatab Riigikogu liige 13.01.2025 / Kalle Grunthal ^ä^u Kantseiei Kuupäev ^OT'^5' -^^M Viit ^/-  Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse e e lnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte 1.1.1. Eelnõu on ajendatud asjaolust, et alates 2018. aastast ei ole reserv väelastel õppekogunemisel osalemise aja eest makstav at toetus t t õstetud , mis on näiteks sõduritel endiselt 37 eurot. Lisaks sellele võetakse nende 37 euro pealt veel maksud, mistõttu summa, mida res ervväelane tegelikult kätte saab , on veelgi väiksem. See summa ei ole kohandatud vastavalt elukalliduse tõusule ega muudatustele majanduses, mistõttu jääb see tänapäeva tingimustes ebapiisavaks. 1.1.2. Lähtudes eelmärgitust tuleb reservväelastele õppekogunemistel makstava tasu maksmine kaasajastada ehk indekseerida. Kaitseväeteenistuse seaduse § 80 lg 6 alusel kehtestab r eservteenistuses oldud aja eest makstava toetuse ulatuse ja maksmise korra Vabariigi Valitsus määrusega . Eelmärgitud määrus on pealkirjastatud järgmiselt: „A jateenija ja asendusteenistuja toetuse, reservväelasele õppekogunemisel ja reservasendusteenistujale reservasendusteenistuses ja erakorralises reservasendusteenistuses osalemise aja eest makstava toetuse ning ajateenija ja asendusteenistuja lapse toetuse ulatus ja maksmise kord “. Eelmärgitud määruse § 3 lg 2 sätestab , et r eservväelasele makstakse õppekogunemisel osalemise aja eest toetust olenevalt ametikoha põhiliigist järgmiselt: 1) sõdur – 37 eurot päevas; 2) allohvitser – 40 eurot päevas; 3) ohvitser – 50 eurot päevas. Indekseerimise aluseks o leks seni kehtinud reservväelasele õppekogunemisel osalemise aja eest makstava toetus (olenevalt ametikoha põhiliigist), mis korrutatakse koefitsiendiga 1,3. Näiteks sõduri puhul korrutatakse 37 eurot päevas koefitsiendiga 1,3, mis teeb toetuse summaks 48,1 eurot. Seega allohvitserile makstav toetus siis 52 eurot ja ohvitserile 65 eurot. Juhin tähelepanu, et Eesti seadustes kasutatakse indekseerimist pidevalt. Markantsema näitena toon välja k õrgemate riigiteeni stu jate ametipalga seaduse (KRAPS) , mille kohaselt indekseeritakse iga aasta 1. aprilliks kõrgemate riigiteeni stu jate kõrgeim palgamäär indeksiga, mille väärtus sõltub 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest kasvust ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise aastasest kasvust. 2. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärgiks on tagada inimeste võrdne kohtlemine ning tõsta kaitsetahte motivatsiooni. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõus ei kasutata uusi termineid. 5 . Seaduse mõju Muudatus annab avalikkusele positiivse signaali , et Eestis hoolitakse võrdselt nii kõrgematest riigiametnikest kui ka lihtinimestest, millega väheneksid etteheited riigi tegevuse ja valikute osas. 6 . Seaduse rakendamiseks vajalikud kulutused Seaduse muudatusega kaasnevaid kulutusi ei oska eelnõu esitaja märkida, kuna tal puudub riigisaladuse luba. 7 . Rakendusaktid Seaduse jõustamiseks ei ole eraldi rakendusakt e vaja. 8 . Seaduse jõustumine Eelnõu jõustub seaduse avaldamisest Riigi Teatajas. ___________________________________________________________________________ Algatab Riigikogu liige 13. 0 1 .202 5 Kalle Grünthal EELNÕU Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu K aitseväeteenistuse seaduses tehakse järgmine muudatus: Seadus e paragrahvi 80 lg 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: § 80 . Reservis oleva isiku ja reservväelase tagatised (6) R eservteenistuses oldud aja eest makstava toetuse ulatuse ja maksmise korra kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega , mille kehtestamisel indekseeritakse iga aastaselt r eservväelasele õppekogunemisel osalemise aja eest makstav toetus . Indekseerimise aluseks on seni kehtinud r eservväelasele õppekogunemisel osalemise aja eest makstav toetus ( olenevalt ametikoha põhiliigist ), mis korrutatakse koefitsiendiga 1,3. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, 202 5 Algatab Riigikogu liige 1 3.0 1 .202 5 Kalle Grünthal Saatja: [email protected] <[email protected]> Saaja: Kaitseressursside Amet Teema: Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (563 SE) ​Tere Edastame teile Kaitseministeeriumi 15.01.2025 dokumendi nr 5-7/25/5 "Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (563 SE)"​. Palun KRA-l avaldada arvamust MHK 27.01.2025. Lugupidamisega Kaitseministeerium​​ [email protected] ​​​​ . Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu Kantselei / 15.01.2025 / 1-1/15-563; Riigikantselei / 15.01.2025 / 2-5/25-00077 Resolutsiooni teema: Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (563 SE) Adressaat: Kaitseministeerium Ülesanne: Palun Rahandusministeeriumi seisukoht läbi vaadata ning esitada ettepanek valitsuse seisukoha kujundamiseks. Tähtaeg: 30.01.2025 Adressaat: Rahandusministeerium Ülesanne: Palun esitada seisukoht. Tähtaeg: 23.01.2025 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 6.2.2025 istungil. Palun esitada seisukohad eelnõude infosüsteemis (EIS), toimik nr 25-0040. Kontroll: Epp Hannus Teadmiseks riigiasutustes: Justiits- ja Digiministeerium <[email protected]> Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 15.01.2025 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655 Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/25-0040 - Kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (563 SE) Eelnõu kohta seisukoha esitamine vastavalt Riigikantselei 15.1.2025 resolutsioonile. Osapooled: Kaitseministeerium; Rahandusministeerium Tähtaeg: 30.01.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4f3d194b-9060-4fc2-b948-44e6120f9918 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/4f3d194b-9060-4fc2-b948-44e6120f9918?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main