Eelnõu esitamimine arvamuse avaldamiseks

Ministeeriumid . Riigikantselei Riigikogu Kantselei 14.11.2024 nr 15.1-2/7114 Välisministeerium esitab kooskõlastamiseks välisministri määruse „Välisesinduse juhi residentsi soetamise, üürimise, kasutamise ja sisustamise alused ja kord ning välisesinduses töötava teenistuja kasutuses olevale eluruumile esitatavad tingimused ning eluruumi ja välisesinduse juhi residentsi kulude hüvitamise kord“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Margus Tsahkna minister Lisad: 1) eelnõu 12 lehel; 2) seletuskiri 11 lehel. Perit Soininen, 637 7421 [email protected], Islandi väljak 1 / 15049 Tallinn / +372 637 7000 / [email protected] / www.vm.ee / Registrikood 70002526 2 (2)  EELNÕU 31 . 10 .2024 VÄLISMINISTER MÄÄRUS Tallinn nr Välisesinduse juhi residentsi soetamise, üürimise, kasutamise ja sisustamise alused ja kor d ning välisesinduses töötava teenistuja kasutuses olevale eluruumile esitatavad tingimused ning eluruumi ja välisesinduse juhi residentsi kulude hüvitamise kor d Määrus kehtestatakse välisteenistuse seaduse § 64 alusel. 1. peatükk ÜLDSÄTTED § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse : 1) välisesinduse juhi residentsi (edaspidi residents ) soetamise, üürimise, kasutamise ja sisustamise alused ja kord ; 2) välisesinduses töötava teenistuja kasutuses olevale eluruumi le (edaspidi eluruum ) esitatavad tingimused ; 3) residentsi ja eluruumi kulude hüvitamise kor d. ( 2 ) R esidents kuulub järgmiste välisesinduste juurde: suursaatkond Abu Dhabis, Ankaras, Berliinis, Canberras, Haagis, Helsingis, Kairos, Kiievis, Londonis, Moskvas, New Delhis, Pariisis, Pekingis, Riias, Singapuris, Stockholmis , Vilniuses ja Washingtonis ning alaline esindus Euroopa Liidu, NATO, OSCE ja ÜRO j uures. (3) Lõikes 2 nimetamata välisesinduse juhi eluruumile kohaldatakse käesolevas määruses eluruumi kohta sätestatut. § 2. Otsuste langetamine K äesoleva määruse alusel teeb otsuseid Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi kantsler või kummagi volitatud isik , kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti . § 3. Eesti Vabariigile kuuluva r esidentsi või eluruumi kasut usse andmine (1) Eesti Vabariigile kuuluva residentsi või eluruumi kasutusse andmiseks taotlust ei esitata. ( 2 ) Eesti Vabariigile kuuluva eluruumi teenistuja kasutusse andmise otsustab välisesinduse juht ja välisesinduse juhi kasutusse andmise Välisministeeriumi haldusküsimuste asekantsler. ( 3 ) Eesti Vabariigile kuuluva residentsi või eluruumi välisesinduse juhi kasutusse andmise korral sõlmitakse residentsi või eluruumi kasutamise leping, mille allkirjastavad Välisministeeriumi haldusküsimuste asekantsler ja välisesinduse juht. ( 4 ) Eesti Vabariigile kuuluva eluruumi teenistuja kasutusse andmise korral sõlmitakse eluruumi kasutamise leping, mille allkirjastavad välisesinduse juht ja teenistuja. ( 5 ) Eesti Vabariigile kuuluva eluruumi võib anda ka erialadiplomaadi või koosseisuvälise haldusteenistuja kasutusse. ( 6 ) Sõlmitud Eesti Vabariigile kuuluva residentsi või eluruumi kasutamise leping registreeritakse ja säilitatakse. Eluruumi kasutamise lepingu koopia edastatakse erialadiplomaadi või koosseisuvälise haldusteenistuja puhul lähetajaministeeriumile. § 4 . Residentsi või eluruumi ü üri mine (1 ) Enne residentsi või eluruumi üürilepingu sõlmimist esita b välisesinduse juht või teenistuja r esidentsi või eluruumi üürimise taotlus e (edaspidi taotlus ). (2) Taotluse esitab ka teenistuja, kes jätkab mõne teise teenistuja kasutuses olnud eluruumi kasutamist. ( 3 ) Taotluses märgitakse järgmised residentsi või eluruumi andmed : 1) residentsis või eluruumis elama asuvad isikud; 2) aadress; 4) kirjeldus (sh andmed sisustuse kohta); 5) üürilepingu sõlmimisega seotud asjaolud; 6) rahalised kohustused; 7) muud andmed või lisateave ( nt asukoha kirjeldus, andmed gaasi- ja elektri kulude kohta). ( 4 ) Välisministeeriumi teenistuja esitab vormikohase taotluse Välisministeeriumi le ja erialadiplomaat või koosseisuväline haldusteenistuja esitab taotluse lähetajaministeeriumile. ( 5 ) Üürileping sõlmitakse pärast taotluse suhtes heakskiitva otsuse tegemist ja see peab vastama taotlusele. ( 6 ) Üldjuhul sõlmitakse residentsi ja eluruumi üürileping välisesinduse nimel. Üürilepingule ja sellega kaasnevatele dokumentidele kirjutab alla välisesinduse juht. ( 7 ) Kui üürileandja ei ole nõus üürilepingu sõlmimisega välisesinduse nimel, sõlmitakse residentsi üürileping välis esinduse juhi nimel ja eluruumi üürileping teenistuja nimel, kooskõlastades selle eelnevalt välisesinduse juhiga. ( 8 ) Välisesinduse nimel s õlmitud üürileping registreeritakse ja säilitatakse Välisministeeriumi teabehalduse korra kohaselt . Erialadiplomaatide või koosseisuväliste haldus teenistujate puhul edastatakse ü ürilepingu koopia ka lähetajaministeeriumile. Välisesinduse juhi või teenistuja nimel sõlmitud üürileping säilitatakse taotluse juures. ( 9 ) Üürilepingu tingimuste muutmisel esitatakse üürilepingu muutmise taotlus. Üürilepingu muutmisel järgitakse käesolevas määruses kehtestatud residentsi või eluruumi üürimise taotlemise ning üürilepingu sõlmimise korda. ( 10 ) Võimaluse korral lisatakse üürilepingusse klausel, mis näeb ette õiguse lõpetada üürileping üürniku algatusel enne tähtaega , ilma et sellega kaasneks trahv või üüritagatise tagastamata jätmine . § 5 . R esidentsi või eluruumi ja nende sisustuse vastuvõtmine ja üleandmine (1) R esidentsi või eluruumi üüri- või kasutamislepingu sõlmimisel või selle lõpetamisel koostatakse olemasoleva sisustuse nimekiri. T eenistuja , residentsi puhul välisesinduse juht, või välisesinduse vastutav teenistuja kontrollib residentsi või eluruumi vastuvõtmisel ja üleandmisel sisustuse nimekirjas loetletud esemete olemasolu ja seisundit ning ruumi de seisundit ja fikseeri b ilmsed puudused (fotod, video, olukorra kirjeldus) , kinnitades seda oma allkirjaga. Sisustuse nimekirjale võetakse ka residentsi või eluruumi üürileandja või kasutusse andja allkiri . (2) Lõikes 1 nimetatud nõudeid järgitakse nii residentsi või eluruumi vastuvõtmisel üürileandjalt või kasutusse andjalt , lahkuvalt teenistujalt või välisesinduse juhilt või välisesinduse vastutavalt teenistujalt kui ka üleandmisel üürileandjale või kasutusse andjale , uuele teenistujale või välisesinduse juhile või välisesinduse vastutavale teenistujale. § 6 . Residentsi või eluruumi kasutamine (1) Residentsi või eluruumi ning kummagi sisustust kasuta takse heaperemehelikult ja lähtudes selle otstarbest ning hoi takse nii, et selle väärtus ei väheneks, välja arvatud harilik kulumine. (2) Residentsi e sindusruume kasuta b välisesinduse juht esindusülesannete täitmiseks, korraldades seal eineid, vastuvõtte ning kultuuri- ja muid esindusüritusi. (3) Residentsi või selle sisustuse kahjustumisest teatab välisesinduse juht esimesel võimalusel Välisministeeriumi haldus küsimuste asekantslerile , välja arvatud juhul, kui residentsi või sisustuse endine seisund on võimalik taastada välisesinduse sekkumiseta . ( 4 ) E luruumi või selle sisustuse kahjustumisest teatab teenistuja esimesel võimalusel välisesinduses haldusküsimuste eest vastutavale teenistujale või tema puudumisel välisesinduse juhile , välja arvatud juhul, kui eluruumi kasutaja taastab eluruumi või sisustuse endise seisund i. Erialadiplomaat või k oosseisuväline teenistuja teavitab eluruumi või selle sisustuse kahjustumisest ka lähetajaministeeriumi. § 7 . V astutus (1) Välisesinduse juht või t eenistuja vastutab üüri- või kasut amis lepinguga võetud kohustuste nõuetekohase täitmise eest, sealhulgas teeb residentsi või eluruumi üürilepingu lõpetamisel kõik endast oleneva, et üürileandja tagastaks üüritagatise. (2) Välisesinduse juht või t eenistuja on kohustatud hüvitama enda, oma perekonnaliikmete ja isiklike külaliste süülise tegevuse, tegevusetuse või hooletuse tagajärjel, kaasa arvatud lemmikloomade poolt residentsile või eluruumile või kummagi sisustusele tekitatud kahju. Vaidluse korral kahju hüvitamise suuruse ja põhjendatuse üle teeb otsuse Välisministeeriumi haldusküsimuste asekantsler või lähetajaministeeriumi kantsler või tema volitatud isik. 2 . peatükk RESIDENTS § 8 . Residents Residents on omandivormist sõltumata elamu, elamu osa või korter, mida välisesinduse juht kasutab elukohana ja esindusülesannete täitmiseks Viini diplomaatiliste suhete konventsiooni ja teiste rahvusvahelise õiguse normide, üldtunnustatud põhimõtete, tavade ja praktika tähenduses. § 9 . Residentsi valiku üldpõhimõtted Residentsi valikul tuleb arvestada elamu, elamu osa või korteri ja selle asukoha sobivust ja esinduslikkust, turvalisust, tuleohutust, funktsionaalset ruumilahendust, eluruumide eraldatust esindusruumidest, võimalust paigaldada valvesüsteeme või olemasolevate valvesüsteemide korral võimalust neid ise hallata. Üldjuhul lähtutakse põhimõttest, et sama residentsi kasutamist saaks jätkata järgmine välisesinduse juht. § 10 . Residentsi soetamine (1) Välise sinduse juht korraldab Välisministeeriumi haldusküsimuste asekantsleri ülesandel ja haldusosakonna peadirektori juhendamisel soetamiseks sobiva residentsi leidmise, kasutades vajaduse korral asukohariigi kinnisvaraettevõtte teenuseid. (2) Välise sinduse juht esitab Välisministeeriumi haldusküsimuste asekantslerile võimaliku residentsi kohta pakkumised koos hindamisaktide, plaanide ja võimaluse korral fotode või videosalvestisega. (3) Välisministeeriumi h aldusküsimuste asekantsler ning haldusosakonna, riikliku protokolli osakonna ja diplomaatilise julgeoleku osakonna esindaja tutvuvad võimaliku residentsiga vajaduse korral kohapeal. Nimetatud teenistujad koos välis esinduse juhiga moodustavad residentsi valimise komisjoni. (4) Otsuse residentsi soetamise kohta teeb kantsler l õikes 3 nimetatud komisjoni ettepanekul. § 1 1 . Residentsi üürimise taotlemine (1) Välisesinduse juht esitab taotluse koos residentsi plaanide ja võimaluse korral fotode või videosalvestisega. (2) Taotlust menetleb § 10 lõikes 3 nimetatud komisjon, kes tutvub võimaliku residentsiga vajaduse korral kohapeal. (3) Otsuse residentsi üürimise kohta teeb kantsler § 10 lõikes 3 nimetatud komisjoni ettepanekul. § 1 2 . Residentsi vahetamine (1) Välise sinduse juht võib põhjendatult taotleda residentsi vahetamist tingimusel, et järgitakse käesolevas määruses sätestatut ja seda võimaldab Välisministeeriumi eelarve. (2) Välisministeeriumil on õigus nõuda residentsi vahetamist. § 1 3 . Sümboolika (1) Välisesinduse juhil on õigus kasutada residentsil Eesti lippu ja suure riigivapi kujutisega silti Eesti õigusaktide ning rahvusvahelise õiguse ja tava kohaselt. (2) Üüritava residentsi puhul küsitakse lipu ja suure riigivapi kujutise ga sildi kasutamiseks üürileandja nõusolekut. § 1 4 . Residentsi sisustamise alused (1) Residentsi eluruumid sisu s tab üldjuhul välis esinduse juht koostöös Välisministeeriumi haldusosakonna ga . ( 2 ) Residentsi e sindusruumid sisustab Välisministeeriumi haldusosakond . ( 3 ) Eluruumid on välisesinduse juhi ja tema perekonnaliikmete igapäevasteks isiklikeks vajadusteks kasutatavad ruumid. Eluruumid on elutuba, magamistoad, tualettruum, köök, ühenduskoridorid, riidehoid ja teised ruumid, mis ei ole seotud esindusülesannete täitmisega. ( 4 ) Esindusruumid on esindusülesannete täitmiseks kasutatavad ruumid. Esindusruumid on sissepääsu hall riidehoiuga, salong, söögisaal, kabinet, serveerimisruum, tualettruum ja ühenduskoridorid ning terrass ja aed nende olemasolu korral ning teised esindusülesannete täitmisega seotud ruumid. § 1 5 . Residentsi sisustamise kord (1) Kui residentsi eluruumid on sisustamata, tagab Välisministeerium ettenähtud korras eluruumide sisustamise järgmiste esemetega: 1) kirjutuslaud, tool, raamaturiiul; 2) pehme mööbel (diivan, tugitoolid), diivanilaud, nõudekapp; 3) pliit, külmik, köögilaud, toolid; 4) magamisasemed ja öökapid; 5) riidekapp; 6) valgustid; 7) kardinad; 8) vaibad. (2) Kui residentsi esindusruumid on sisustamata, tagab Välisministeerium ettenähtud korras esindusruumide sisustamise järgmiste esemetega: 1) optimaalse suurusega söögilaud koos toolidega ja nõudekapp; 2) esindusülesannete täitmiseks vajalik köögi- ja serveerimisvarustus, sealhulgas nõudepesumasin; 3) esindusserviis vähemalt 14 inimesele koos klaasikomplektiga; 4) optimaalse suurusega pehme mööbli komplekt salongi; 5) pesumasin; 6) tolmuimeja; 7) muu sisustus, näiteks kardinad, vaibad ja valgustid. (3) Kui residentsi juurde kuulub terrass, rõdu või aed, mis võimaldab esindusülesandeid täita vabas õhus, tagatakse ka aiamööbli ja aiatarvikute, sealhulgas vajaduse korral grillahju ja telkkatuse olemasolu. (4) Välisministeeriumi haldusküsimuste asekantsleri nõusolekul võib põhjendatud juhtudel soetada lõigetes 1 ja 2 nimetamata esemeid Välisministeeriumi kulul. § 1 6 . Residentsi kulude hüvitamise kord Residentsi kulud kaetakse kuludokumen tide alusel . 3 . peatükk ELURUUM § 1 7 . Eluruumi valiku üldpõhimõtted (1) E luruumi valikul tuleb arvestada üüri suurust ja üürimisega kaasnevaid kulusid, samuti eluruumi seisundit, turvalisust ning paiknemist välisesinduse, ühistranspordi ja sotsiaalse infrastruktuuri suhtes. Üldjuhul üüritakse remonti mittevajav sisustatud eluruum. Võimaluse korral lähtutakse põhimõttest, et sama eluruumi kasutamist saaks jätkata järgmine teenistuja. (2) Kui eluruum valitakse lastega teenistujale, tuleb arvestada teenistujaga kaasasolevate laste arvu ning tugiisiku kaasasolekut . Võimaluse korral arvestatakse ka eluruumi paiknemist lasteaedade ja õppeasutuste suhtes. § 1 8 . Eluruumi üüri piirmäärad (1) Sisustatud e luruumi üüri piirmäärad on kehtestatud käesoleva määruse lisas . (2) Eluruumi üüri piirmäära kohaldamisel võrdsustatakse kaasasolev tugiisik kaasasoleva lapsega. ( 3 ) E luruumi , millele ei ole kehtestatud üüri piirmäära, taotluse rahuldamise otsustab paragrahvis 2 nimetatud isik. ( 4 ) Piirmäärad vaadatakse üle ja vajaduse korral korrigeeritakse vähemalt üks kord aastas. § 19 . Eluruumi vahetamine (1) Teenistuja võib välislähetuse ajal põhjendatult taotleda eluruumi vahetamist tingimusel, et vahetamisega ei kaasne olulisi lisakulutusi . (2) Üldjuhul ei vahetata eluruumi, kui teenistuja lähetustähtaja lõpuni on jäänud vähem kui üks aasta. (3) Kui t eenistuja ga kaasasolevate perekonnaliikmete arv muutu b, on Välisministeeriumil või lähetajaministeeriumil õigus nõuda eluruumi vahetamist. § 2 0 . Eluruumi sisustamise alused ja kord ( 1 ) Kui asukohariigi olusid arvestades ei ole sisustatud eluruumi võimalik või otstarbekas üürida, on Välisministeeriumi teenistujal õigus taotleda Välisministeeriumi või erialadiplomaadil ja koosseisuvälisel haldus teenistujal lähetajaministeeriumi ettenähtud korras järgmisi esemeid: 1) kirjutuslaud, tool, raamaturiiul; 2) pehme mööbel (diivan, tugitoolid), diivanilaud, nõudekapp; 3) pliit, külmik, söögilaud ja toolid; 4) magamisasemed ja öökapid; 5) riidekapp; 6) valgustid ; 7) põhjendatud juhtudel muud esemed. ( 2 ) Välisministeerium või lähetajaministeerium hüvitab lõikes 1 nimetatud esemed eelarveliste võimaluste kohaselt , arvestades sisustatud eluruumi üüri piirmäära. § 2 1 . Eluruumi kulude hüvitamise kord (1 ) Välisministeeriumi teenistuja eluruumi kulud tasub või hüvitab Välisministeerium ning erialadiplomaadi või koosseisuvälise haldusteenistuja eluruumi kulud tasub või hüvitab lähetajaministeerium. ( 2) K äesoleva määruse lisas kehtestatud piirmääradest suurema üüri korral maksab piirmäära ületava osa üürist teenistuja , kui ei ole otsustatud teisiti. ( 3 ) Eluruumi kulud kaetakse kuludokumen tide alusel . 4. peatükk LÕPPSÄTTED § 2 2 . Üleminekusät ted (1) Enne käesoleva määruse jõustumist sõlmitud residentsi või eluruumi üüri- ja kasutamislepingu d jäävad kehtima kuni residentsi või eluruumi vahetamiseni või hiljemalt teenistuja lähetuse lõpuni . (2) T eenistuja taotluse alusel võib otsustada, et eluruumile, mille üürileping on sõlmitud enne 1. maid 2024. a ja mille normiülese pinna eest tasub üüri teenistuja, rakendatakse üüri piirmäära. Kui üürisumma ületab üüri piirmäära, tasub piirmäära ületava osa üürist teenistuja . § 2 3 . Määruse kehtetuks tunnistamine Välisministri 27 . novembri 200 6 . a määrus nr 7 „ Välisesinduses töötava teenistuja kasutusse antav eluruum ja selle taotluse vorm “ tunnistatakse kehtetuks. § 2 4 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 2025. a 1. jaanuaril. Margus Tsahkna Minister Jonatan Vseviov Kantsler Välisministri määruse „ Välisesinduse juhi residentsi soetamise, üürimise, kasutamise ja sisustamise alused ja kor d ning välisesinduses töötava teenistuja kasutuses olevale eluruumile esitatavad tingimused ning eluruumi ja välisesinduse juhi residentsi kulude hüvitamise kor d “ lisa Eluruumi üüri piirmäärad Linn Ametikoht K aasas 0 last K aasas 1 laps K aasas 2 last K aasas 3 last K aasas 4 last Valuuta Abu Dhabi Esinduse juht 21 992 27 118 28 302 36 834 36 834 AED Abu Dhabi Teenistuja 13 094 15 123 18 633 23 725 29 250 AED Ankara Esinduse juht 1 995 2 221 2 680 2 680 2 680 EUR Ankara Teenistuja 1 174 1 174 1 276 1 744 1 744 EUR Astana Esinduse juht 1 774 500 2 054 000 2 307 500 4 517 500 4 517 500 KZT Astana Teenistuja 796 250 1 228 500 1 430 000 1 820 000 2 957 500 KZT Ateena Esinduse juht 3 150 4 280 4 700 6 800 6 800 EUR Ateena Teenistuja 1 435 1 830 2 542 3 117 5 600 EUR Bakuu Esinduse juht 4 340 4 550 4 550 6 000 6 000 AZN Bakuu Teenistuja 2 398 2 865 3 430 3 817 5 050 AZN Berliin Esinduse juht 5 763 6 365 6 933 6 933 6 933 EUR Berliin Teenistuja 2 897 3 666 4 160 4 918 4 918 EUR Brüssel Esinduse juht; erakorraline ja täievoliline suursaadik p oliitika- ja j ulgeolekukomitees, asejuht PSC küsimustes; erakorraline ja täievoliline suursaadik, esindaja a laliste e sindajate komitees, asejuht Coreper I küsimustes 2 555 3 198 3 540 4 733 4 733 EUR Brüssel Teenistuja 1 628 1 740 2 205 2 760 3 708 EUR Budapest Esinduse juht 3 812 4 302 4 446 5 446 5 446 EUR Budapest Teenistuja 1 745 2 326 2 608 3 431 4 431 EUR Bukarest Esinduse juht 3 850 4 280 4 683 6 000 6 000 EUR Bukarest Teenistuja 1 698 2 295 2 717 3 550 4 500 EUR Canberra Esinduse juht 6 552 8 346 10 270 12 350 12 350 AUD Canberra Teenistuja 3 286 3 286 5 785 8 580 10 790 AUD Chişinău Esinduse juht 2 135 2 275 2 275 2 275 2 275 EUR Chişinău Teenistuja 1 155 1 500 1 500 1 500 1 500 EUR Dublin Esinduse juht 6 347 7 176 9 000 12 000 12 000 EUR Dublin Teenistuja 3 827 4 380 4 840 7 200 9 700 EUR Genf Esinduse juht 5 565 7 398 8 831 8 831 8 831 CHF Genf Teenistuja 3 066 3 366 4 905 6 604 6 604 CHF Haag Esinduse juht 3 815 4 410 4 450 5 100 5 100 EUR Haag Teenistuja 2 223 2 760 3 050 3 825 4 450 EUR Helsingi Esinduse juht 4 588 4 778 5 308 5 308 5 308 EUR Helsingi Teenistuja 2 465 2 958 3 413 4 279 4 279 EUR Kairo Esinduse juht 4 813 6 450 6 833 9 813 9 813 USD Kairo Teenistuja 2 926 2 926 4 167 5 146 8 813 USD Kopenhaagen Esinduse juht 42 126 44 643 44 643 58 410 58 410 DKK Kopenhaagen Teenistuja 24 367 27 612 27 828 34 810 44 840 DKK Lissabon Esinduse juht 3 500 4 460 4 700 7 000 7 000 EUR Lissabon Teenistuja 2 250 2 250 2 883 3 600 5 250 EUR London Esinduse juht 7 817 10 960 11 583 17 000 17 000 GBP London Teenistuja 3 453 4 240 6 092 8 133 12 500 GBP Madrid Esinduse juht 3 054 3 984 4 554 6 338 6 338 EUR Madrid Teenistuja 1 714 1 877 2 435 3 443 5 145 EUR Minsk Esinduse juht 2 380 2 700 2 700 2 700 2 700 USD Minsk Teenistuja 1 225 1 425 1 625 1 625 1 625 USD Moskva Esinduse juht 8 820 9 990 11 250 11 250 11 250 USD Moskva Teenistuja 3 255 4 500 5 600 7 000 7 000 USD New Delhi Esinduse juht 455 455 733 460 767 542 1 036 533 1 036 533 INR New Delhi Teenistuja 294 060 294 060 490 100 635 158 892 883 INR New York Esinduse juht 17 442 24 375 28 979 28 979 28 979 USD New York Teenistuja 7 735 9 458 12 567 18 417 18 417 USD Oslo Esinduse juht 36 400 38 700 43 000 57 500 57 500 NOK Oslo Teenistuja 25 200 27 000 28 750 38 500 52 000 NOK Ottawa Esinduse juht 6 533 6 782 9 333 9 333 9 333 CAD Ottawa Teenistuja 4 032 4 463 4 575 6 344 6 344 CAD Pariis Esinduse juht 6 237 7 854 8 580 8 580 8 580 EUR Pariis Teenistuja 2 907 3 845 4 840 6 367 6 367 EUR Peking Esinduse juht 66 430 76 050 84 500 84 500 84 500 CNY Peking Teenistuja 34 883 40 300 44 525 63 863 66 950 CNY Praha Esinduse juht 90 074 101 276 104 455 132 462 132 462 CZK Praha Teenistuja 46 141 56 958 65 568 81 180 96 981 CZK Riia Esinduse juht 2 353 2 403 2 403 2 750 2 750 EUR Riia Teenistuja 1 138 1 300 1 531 1 889 2 417 EUR Rooma Esinduse juht 5 072 6 348 7 706 7 706 7 706 EUR Rooma Teenistuja 2 838 3 312 3 795 5 233 5 233 EUR Singapur Esinduse juht 11 570 17 750 21 979 31 111 31 111 SGD Singapur Teenistuja 6 533 7 667 10 445 15 764 21 320 SGD Soul Esinduse juht 8 516 667 11 875 000 13 883 333 16 666 667 16 666 667 KRW Soul Teenistuja 3 675 000 4 850 000 7 614 583 10 766 667 13 708 333 KRW Stockholm Esinduse juht 49 910 51 175 51 175 51 175 51 175 SEK Stockholm Teenistuja 28 578 33 465 40 250 40 250 40 250 SEK Strasbourg Esinduse juht 2 983 3 289 3 289 3 289 3 289 EUR Strasbourg Teenistuja 1 936 2 198 2 467 2 729 2 729 EUR Tel Aviv Esinduse juht 26 250 29 500 38 194 38 194 38 194 ILS Tel Aviv Teenistuja 15 000 15 000 18 750 27 361 27 361 ILS Thbilisi Esinduse juht 4 095 5 400 5 567 7 000 7 000 USD Thbilisi Teenistuja 1 995 2 460 3 567 4 367 5 100 USD Tokyo Esinduse juht 1 381 333 1 840 000 2 175 000 2 875 000 2 875 000 JPY Tokyo Teenistuja 630 000 804 000 1 083 333 1 583 333 2 100 000 JPY Varssavi Esinduse juht 17 355 20 815 21 436 25 808 25 808 PLN Varssavi Teenistuja 6 989 8 783 11 310 14 949 18 615 PLN Viin Esinduse juht 3 716 4 385 5 316 6 500 6 500 EUR Viin Teenistuja 2 002 2 353 2 831 3 741 5 200 EUR Vilnius Esinduse juht 2 415 2 910 4 000 4 000 4 000 EUR Vilnius Teenistuja 1 160 1 490 1 863 3 200 3 200 EUR Washington Esinduse juht 7 318 7 990 7 990 7 990 7 990 USD Washington Teenistuja 4 209 4 826 5 417 6 527 6 879 USD Välisministri määruse „ Välisesinduse juhi residentsi soetamise, üürimise, kasutamise ja sisustamise alused ja kor d ning välisesinduses töötava teenistuja kasutuses olevale eluruumile esitatavad tingimused ning eluruumi ja välisesinduse juhi residentsi kulude hüvitamise kor d“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõuga kehtestatakse välisteenistuse seaduse (edaspidi VäTS ) § 64 alusel välisministri määrus „ Välisesinduse juhi residentsi soetamise, üürimise, kasutamise ja sisustamise alused ja kord ning välisesinduses töötava teenistuja kasutuses olevale eluruumile esitatavad tingimused ning eluruumi ja välisesinduse juhi residentsi kulude hüvitamise kord “ (edaspidi määrus ). Määrusega kehtestatakse välisesinduse juhi residentsi (edaspidi residents ) soetamise, üürimise, kasutamise ja sisustamise alused ja kord, välisesinduses töötava teenistuja kasutuses olevale eluruumi le (edaspidi eluruum ) esitatavad tingimused ning residentsi ja eluruumi kulude hüvitamise kord. Kehtivas õiguses on residentsi ga seonduv reguleeritud välissuhtlemisseaduse § 5 lõike 4 alusel antud välisministri 27.11.2006 . a määruses nr 6 „Välisesinduse juurde kuuluva esinduse juhi residentsi kasutamise, sisustamise ja kulude hüvitamise alused ning kord“ n ing eluruumiga seonduv välisteenistuse seaduse § 64 alusel antud välisministri 27.11.2006 . a määruses nr 7 „ Välisesinduses töötava teenistuja kasutusse antav eluruum ja selle taotluse vorm “. Välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega , mis jõustub 01.01.2025, muudetakse asjakohaseid volitusnorme selliselt, et välissuhtlemisseaduse § 5 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks ning välisteenistuse seaduse § 64 muudetakse. Alates 01.01.2025 jõustuva volitusnormi kohaselt kehtestab välisminister määrusega v älisesinduse juhi residentsi soetamise, üürimise, kasutamise ja sisustamise alused ja korra ning välisesinduses töötava teenistuja kasutuses olevale eluruumile esitatavad tingimused ning eluruumi ja välisesinduse juhi residentsi kulude hüvitamise korra. Sellest tulenevalt tunnistatakse seni kehtinud välisministri määrused kehtetuks ja kehtestatakse uus välisministri määrus, milles reguleeritakse nii residentsi kui ka eluruumiga seonduv. Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Välisministeeriumi juriidilise osakonna 3. büroo (riigisisese õiguse büroo) jurist Perit Soininen (637 7421; [email protected] ), personaliosakonna pea direktor Riina Pihel , haldusosakonna peadirektor Ann Hänni ja rahandusosakonna peadirektor Jaanus Karv. Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs ( [email protected] ) . 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu eesmärk on ajakohastada residentsi ja eluruumiga seonduvaid norme , arvestades 01.01.2025 jõustuvaid VäTSi ja Vabariigi Valitsuse 14. 12. 2006 . a määruse nr 256 „ Välislähetustasu ja abikaasa - ja registreeritud elukaaslase tasu maksmise ning teenistuja kulude katmise kord “ muudatusi ning praktikas kerkinud vajadusi . Eelnõu koosneb 4 peatükist ja 2 4 paragrahvist. 1. peatükis „Üldsätted“ on toodud määruse reguleerimisala , määruse alusel otsuste tegemise kord, Eesti Vabariigile kuuluva residentsi või elu r uumi kasutusse andmise kord ning residentsi või ja eluruumi üürilepingu sõlmimise, residentsi või ja eluruumi ja selle sisustuse vastuvõtmise, üleandmise ning ja kasutamise ja ning teenistuja vastutusega seonduv . Eelnõu § -s 1 kehtesta takse määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse residentsi soetamise, üürimise, kasutamise ja sisustamise alused ja kord, eluruumi le esitatavad tingimused ning residentsi ja eluruumi kulude hüvitamise kord. Kehtivas õiguses on residentsi ja eluruumiga seonduv reguleeritud kahes eraldi välisministri määruses, kuid kuna mõlema puhul on tegemist pikaajalisse välislähetusse saadetud teenistujate eluruumidega, on otstarbekas kehtestada kõik asjakohased normid ühes määruses. Selle kasuks räägib ka asjaolu, et paljud põhimõtted on samad nii residentsi kui ka eluruumi puhul. Määruses ei ole reguleeritud residentsi ja eluruumi kulude katmise ja hüvitamise määrasid, mis on sätestatud Vabariigi Valitsuse 14. 12. 2006 . a määruse s nr 256 „ Välislähetustasu ja abikaasa - ja registreeritud elukaaslase tasu maksmise ning teenistuja kulude katmise kord “ . Eelnõu § 1 lõikes 2 on toodud, milliste välisesinduste juurde kuulub residents. R esidents kuulub järgmiste välisesinduste juurde: suursaatkond Abu Dhabis, Ankaras, Berliinis, Canberras, Haagis , Helsingis, Kairos, Kiievis, Londonis, Moskvas, New Delhis, Pariisis, Pekingis, Riias, Singapuris, Stockholmis , Vilniuses ja Washingtonis ning alaline esindus Euroopa Liidu, NATO, OSCE ja ÜRO j uures. Välisesinduse, mille juurde ei kuulu residentsi, juhi eluruumile kohaldatakse eluruumi kohta sätestatut. Eelnõuga lisandu vad nende suursaatkondade hulka, mille juurde kuulub residents, suursaatkonnad Haag is ja Riias. Arvestades eelarvelisi piiranguid ning lähtudes välisesinduste juhtide esindusülesannete täitmise vajadusest oma asukohas, kuuluvad residentsid vaid o sa välisesinduste juurde. Samuti on residentsid asukohariikides, kus kohalikud kultuurilised eripärad eeldavad kodust võõrustamist. Väiksemate välisesinduste juhid saavad esindusülesannete täitmiseks kasutada välisesinduse ruume või muid sobivaid ruume. Eelnõu § -s 2 reguleeri takse määruse alusel otsuste tegemise korda, sätestades, et otsused teeb Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi kantsler või kummagi volitatud isik , kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. Eelnõu § -s 3 reguleeri takse Eesti Vabariigile kuuluva residentsi või eluruumi kasutusse andmist. Eelnõuga ei tehta sisulisi muudatusi kehtivates määrustes sätestatud residentsi või eluruumi kasutusse andmise korras. Eesti Vabariigile kuuluva residentsi või eluruumi kasutusse andmiseks ei pea välisesinduse juht või teenistuja taotlust esitama. Eluruumi puhul otsustab selle teenistuja kasutusse andmise välisesinduse juht ja välisesinduse juhi kasutusse andmise Välisministeeriumi haldusküsimuste asekantsler. Residentsi välisesinduse juhi kasutusse andmiseks ei ole vaja eraldi otsust. Nii residentsi kui ka eluruumi kasutusse andmise korral sõlmitakse kasutamise leping . Eesti Vabariigile kuuluva eluruumi võib anda ka erialadiplomaadi või koosseisuvälise haldusteenistuja kasutusse. Eelnõu § -s 4 reguleeri takse residentsi ja või eluruumi üürilepingu sõlmimist. Sättes ei ole tehtud põhimõttelisi muudatusi võrreldes üürilepingute sõlmimisega kehtivate määruste alusel. Ü ürilepingu sõlmimiseks tuleb esitada taotlus , milles märgitakse järgmised andmed: 1) residentsis või eluruumis elama asuvad isikud; 2) aadress; 4) kirjeldus (sh andmed sisustuse kohta); 5) üürilepingu sõlmimisega seotud asjaolud; 6) rahalised kohustused; 7) muud andmed või lisateave (nt asukoha kirjeldus, andmed gaasi- ja elektrikulude kohta). Määrusega ei kehtestata enam taotluse vormi, kuna see ei ole vajalik. Välisministeeriumis esitatakse taotlus dokumendihaldussüsteemis selleks ettenähtud vormil. Lähetajaministeeriumitele jääb õigus korraldada taotluste vastuvõtmine sobival viisil. Sarnaselt kehtivatele määrustele tuleb ka edaspidi esitada taotlus, kui teenistuja jätkab teise teenistuja kasutuses olnud eluruumi kasutamist , ja eraldi taotlus , kui muutuvad üürilepingu tingimus ed . Üürilepingu võib sõlmida pärast taotluse kohta heakskiitva otsuse tegemist ja on oluline, et sõlmitav üürileping vastaks taotlusele. Ü ürileping sõlmitakse võimaluse korral välisesinduse nimel (kui see ei ole võimalik, siis teenistuja nimel, kui see on eelnevalt välisesinduse juhiga kooskõlastatud) ning säilitatakse kooskõlas ministeeriumi tes kehtivate reeglitega. Kuna asutuse dokumendiregistris registreeritakse üksnes asutuse nimel sõlmitavad lepingud, nähakse eelnõus ette , et t eenistuja nimel sõlmitud üürileping tuleks säilitada taotluse juures. Eelnõuga pannakse kohustus võimaluse korral lisada üürilepingusse nn diplomaatiline klausel, mis lubaks lõpetada üürileping üürniku algatusel enne tähtaega, ilma et sellega kaasneks trahv või üüritagatise tagastamata jätmine. Diplomaatiline klausel on vajalik eelkõige olukordades, kus teenistujal tuleb asukohariigist lahkuda enne tähtaeg a ja kiiresti. Eelnõu § -s 5 reguleeri takse residentsi või eluruumi ja nende sisustuse vastuvõtmist ja üleandmist. Sättes ei ole tehtud põhimõttelisi muudatusi võrreldes kehtiva residentsi või eluruumi ja nende sisustuse vastuvõtmise ja üleandmise korraga. Residentsi või eluruumi üüri- või kasutamislepingu sõlmimisel või selle lõpetamisel tuleb koostada olemasoleva sisustuse nimekiri. T eenistuja , residentsi puhul välisesinduse juht, või välisesinduse vastutav teenistuja kontrollib residentsi või eluruumi vastuvõtmisel ja üleandmisel sisustuse nimekirjas loetletud esemete olemasolu ja seisundit ning ruumide seisundit ja fikseeri b ilmsed puudused (fotod, video, olukorra kirjeldus) , kinnitades seda oma allkirjaga. Sisustuse nimekirjale võetakse ka residentsi või eluruumi üürileandja allkiri. Lõikes 2 täpsustatakse, et sisustuse nimekiri koostatakse ja nimekirjas loetletud esemete olemasolu ja seisundit ning ruumide seisundit kontrollitakse nii residentsi või eluruumi vastuvõtmisel üürileandjalt, lahkuvalt teenistujalt või välisesinduse vastutavalt teenistujalt kui ka üleandmisel üürileandjale, uuele teenistujale või välisesinduse vastutavale teenistujale. Eelnõu §-s 6 kehtestatakse residentsi või eluruumi kasutamise reeglid . Sättes ei ole tehtud põhimõttelisi muudatusi võrreldes kehtivate residentsi või eluruumi kasutamise reeglitega. Välisesinduse juht peab residentsi ja selle sisustust ning t eenistuja peab eluruumi ja selle sisustust kasutama heaperemehelikult ja lähtudes selle otstarbest ning hoidma seda nii, et selle väärtus ei väheneks, välja arvatud harilik kulumine. Esinduse juht peab residentsi ja selle sisustust kasutama otstarbekohaselt. Lisaks elukoha funktsioonile on esinduse juhi residentsil poliitiline ja protokolliline tähendus, sest diplomaatilise praktika üheks oluliseks valdkonnaks on kontaktide loomine, süvendamine ja hoidmine asukohariigis, suhtlemine ja tegevus ka väljaspool ametiruume. Lõige 2 sätestabki põhimõtte, et esindusruumide olemasolul tuleb neid kasutada esindusülesannete täitmiseks: korraldada seal eineid, vastuvõtte ning kultuuri- ja muid esindusüritusi. Näiteks asukohariiki külastaval riigipeal on sobilik võtta külalisi vastu esinduse juhi residentsis, kui see on piisavalt funktsionaalne, mitte välisesinduse ametiruumides. Lõigetes 3 ja 4 on kehtestatud residentsi või eluruumi või nende sisustuse kahjustamisest teatamise kord. Eelnõu § 7 reguleerib teenistuja vastutusega seonduvat. Sättes ei ole tehtud põhimõttelisi muudatusi võrreldes kehtivates määrustes sätestatud teenistuja vastutusega. Nii välisesinduse juht kui muu teenistuja on kohustatud hüvitama enda, oma perekonnaliikmete ja isiklike külaliste süülise tegevuse, tegevusetuse või hooletuse tagajärjel, kaasa arvatud lemmikloomade poolt eluruumile või selle sisustusele tekitatud kahju. E sindusülesannete täitmise raames tekkinud kahju hüvitamise eest välisesinduse juht ei vastuta . 2. peatük k i „R esidents “ on koondatud sätted, mis reguleerivad residentsi valiku üldpõhimõtteid, soetamist, üürimise taotlemist, vahetamist, sümboolikat, sisustamise aluseid ja korda ning kulude hüvitamise korda. Eelnõu §-s 8 on toodud residentsi definitsioon, mille kohaselt on residents omandivormist sõltumata elamu, elamu osa või korter, mida välisesinduse juht kasutab elukohana ja esindusülesannete täitmiseks Viini diplomaatiliste suhete konventsiooni ja teiste rahvusvahelise õiguse normide, üldtunnustatud põhimõtete, tavade ja praktika tähenduses. Residents võib olla nii Eesti Vabariigi omanduses kui ka üüripind. Residents oma traditsioonilises tähenduses koosneb kahest alast: privaatalast ehk välisesinduse juhi eluruumidest ja avalikust alast ehk esindusruumidest. Eluruumides toimub välisesinduse juhi ja tema perekonnaliikmete igapäevaelu, esindusruumid on eeskätt esindusülesannete täitmiseks (vastuvõttude jt esindusürituste korraldamine). Eelnõu §-s 9 on toodud residentsi valiku üldpõhimõtted. Need on jäänud võrreldes kehtivas määruses sätestatuga samaks. Residentsi valikul tuleb arvestada elamu, elamu osa või korteri ja selle asukoha sobivust ning esinduslikkust, turvalisust, tuleohutust, funktsionaalset ruumilahendust, eluruumide eraldatust esindusruumidest, võimalust paigaldada valvesüsteeme või olemasolevate valvesüsteemide korral võimalust neid ise hallata. Esindus - ja eluruumid võiksid residentsis olla eraldatud, eluruumide poolel võiks olla perele eraldi elutuba ning ka täiendav köök või kööginurk. Üldjuhul tuleb lähtu da põhimõttest, et sama residentsi kasutamist saaks jätkata järgmine välisesinduse juht. Eelnõu § -s 10 reguleeri takse residentsi soetamist. Residentsi soetamine toimub sarnaselt residentsi soetamisele kehtiva määruse alusel. Sobiva residentsi leidmi se korraldab endiselt välisesinduse juh t , kes teeb seda haldusküsimuste asekantsleri ülesandel ja haldusosakonna peadirektori juhendamisel, kasutades vajaduse korral asukohariigi kinnisvaraettevõtte teenuseid. Välise sinduse juht esitab haldusküsimuste asekantslerile võimaliku residentsi kohta pakkumised koos hindamisaktide, plaanide ja võimaluse korral fotode või videosalvestisega. Residentsi soetamist arutab Välisministeeriumis moodustatud residentsi valimise komisjon, mille liikme d on h aldusküsimuste asekantsler , haldusosakonna, riikliku protokolli osakonna ja diplomaatilise julgeoleku osakonna esindaja ning välisesinduse juht. Residentsi soetamise otsuse langetab kantsler komisjoni ettepanekul. Eelnõu § -s 1 1 on erisätted residentsi üürimise taotlemise kohta. Sätetega ei nähta ette põhimõttelisi muudatusi võrreldes kehtiva määrusega. Määruse § 4 lõikes t 1 tulenevalt esitab välisesinduse juht sätestatakse , et enne residentsi või eluruumi üürilepingu sõlmimist esitatakse residentsi ja eluruumi taotlus e . Määruse §-s 11 täpsustatakse, et e nne residentsi üürilepingu sõlmimist esitab välis esinduse juht haldusküsimuste asekantslerile taotlus esitatakse e koos residentsi plaanide ja võimaluse korral fotode või videosalvestisega ning taotlust menetleb Välisministeeriumis moodustatud residentsi valimise komisjon, mille liikme d on h aldusküsimuste asekantsler , haldusosakonna, riikliku protokolli osakonna ja diplomaatilise julgeoleku osakonna esindaja ning välisesinduse juht. Otsuse residentsi üürimise kohta teeb kantsler komisjoni ettepanekul. Eelnõ u § -s 12 sätesta takse sarnaselt kehtiva le määruse le , et välise sinduse juht võib põhjendatult taotleda residentsi vahetamist tingimusel, et järgitakse käesolevas määruses sätestatut ja seda võimaldab Välisministeeriumi eelarve . Samas sätestatakse ka Välisministeeriumi õigus nõuda residentsi vahetamist. Eelnõu § -s 13 sätesta takse residentsi sümboolikaga seotud põhimõtted. Sättega ei nähta ette muudatusi võrreldes kehtiva määrusega. Kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja tavaga ning Eesti õigusaktidega kasutab esinduse juht residentsil Eesti Vabariigi lippu ja suure riigivapi kujutisega nimesilti. Residentsil sümboolika kasutamise põhimõte on eelkõige sätestatud Viini diplomaatiliste suhete konventsiooni artiklis 20: „ E sindusel ja selle juhil on õigus kasutada esinduse hoonetel, sealhulgas ka esinduse juhi residentsil ja tema sõiduvahendeil, lähetajariigi lippu ja vappi. “ Eesti lipu kasutamisel juhindub esinduse juht Eesti lipu seadusest ja ajalooliselt väljakujunenud heast tavast. Kortermajas asuva Eesti Vabariigi omandis oleva või üüritava residentsi korral on lipu ja suure riigivapiga nimesildi kasutamiseks vajalik kas ühistu või üürileandja nõusolek, et vältida hilisemaid pretensioone residentsi kahjustamise kohta. Eelnõu § -s 14 nä hakse ette residentsi sisu stamise alused. Sättega ei nähta ette põhimõttelisi muudatusi võrreldes kehtiva määrusega. Residentsi eluruumid sisu s tab üldjuhul välis esinduse juht koostöös Välisministeeriumi haldusosakonna ga. Eluruumid on välisesinduse juhi ja tema perekonnaliikmete igapäevasteks isiklikeks vajadusteks kasutatavad ruumid. Eluruumid on elutuba, magamistoad, tualettruum, köök, ühenduskoridorid, riidehoid ja teised ruumid, mis ei ole seotud esindusülesannete täitmisega. Esindusruumid sisustab haldusosakond. Esindusruumid on sissepääsu hall riidehoiuga, salong, söögisaal, kabinet, serveerimisruum, tualettruum ja ühenduskoridorid ning terrass ja aed nende olemasolu korral ning teised esindusülesannete täitmisega seotud ruumid . Esindusruumid peavad tutvustama Eestit parimal võimalikul moel, s ealhulgas esitlema Eesti disaini ja kunsti, ning seetõttu võib haldusosakond kaasata professionaalse i d Eesti sisearhitekt e . Esindusruumides kasutatakse võimalus t mööda ka Eesti kunstimuuseumitest deponeeritud kunstiteoseid. Eelnõu § -s 15 sätesta takse residentsi sisustamise kor d . Sättega ei nähta ette põhimõttelisi muudatusi võrreldes kehtiva määrusega. Kui residentsi eluruumid on sisustamata, tagab Välisministeerium ettenähtud korras eluruumide sisustamise järgmiste esemetega: kirjutuslaud, tool, raamaturiiul , pehme mööbel (diivan, tugitoolid), diivanilaud, nõudekapp , pliit, külmik, köögilaud, toolid , magamisasemed , öökapid , riidekapp , valgustid , kardinad ja vaibad. Kui residentsi esindusruumid on sisustamata, tagab Välisministeerium ettenähtud korras esindusruumide sisustamise järgmiste esemetega: optimaalse suurusega söögilaud koos toolidega ja nõudekapp , esindusülesannete täitmiseks vajalik köögi- ja serveerimisvarustus ( s h nõudepesumasin ), esindusserviis vähemalt 14 inimesele koos klaasikomplektiga , optimaalse suurusega pehme mööbli komplekt salongi , pesumasin , tolmuimeja , muu sisustus (nt kardinad, vaibad ja valgustid ). Kui residentsi juurde kuulub terrass, rõdu või aed, mis võimaldab esindusülesandeid täita vabas õhus, tagatakse ka aiamööbli ja aiatarvikute, sealhulgas vajaduse korral grillahju ja telkkatuse olemasolu. Samuti säilib võimalus haldusküsimuste asekantsleri nõusolekul ja põhjendatud vajaduse korral soetada ee s pool nimetamata esemeid Välisministeeriumi kulul. Eelnõu § -s 16 sätesta takse , et residentsi kulud ka etakse kuludokumen tide alusel . 3. peatükki „Eluruum“ on koondatud sätted, mi llega reguleeri takse eluruumi valiku üldpõhimõtteid, üüri piirmäärasid, üürimise taotlemist, vahetamist, sisustamise aluseid ja korda ning kulude hüvitamise korda. Eelnõu § -s 17 kehtesta takse eluruumi valiku üldpõhimõtted. Sättega ei nähta ette põhimõttelisi muudatusi võrreldes eluruumi valiku kehtivate põhimõtetega. E luruumi valikul tuleb arvestada üüri suurust ja üürimisega kaasnevaid kulusid, samuti eluruumi seisundit, turvalisust ning paiknemist välisesinduse, ühistranspordi ja sotsiaalse infrastruktuuri suhtes. Üldjuhul üüritakse remonti mittevajav sisustatud eluruum. Võimaluse korral lähtutakse põhimõttest, et sama eluruumi kasutamist saaks jätkata järgmine välisesindusse roteeriv teenistuja. Kui eluruum valitakse lastega teenistujale, tuleb arvestada ka teenistujaga kaasasolevate laste arvu ning tugiisiku kaasasolekut . Võimaluse korral arvestatakse ka eluruumi paiknemist lasteaedade ja õppeasutuste suhtes. Eelnõu § -s 18 sätesta takse , et eluruumi üüri piirmäärad on kehtestatud määruse lisas 3 . Alates 0 1.05.2024 on p ikaajalises välislähetuses teenistujate eluruumide üürimisel ruutmeetrite piirmäärad asendatud rahalis t e piirmäära de ga. Üüri rahali n e piirmäär võimaldab käsitleda eri linnade üüriturge universaalsemalt võrreldava kriteeriumi alusel. Rahaline üüri piirmäär võimaldab teenistujal oma eluruumi valikul paindlikult arvestada talle olulis i aspekte ja vajadus i (n t väiksem eluruum kulukamas piirkonnas vs . suurem eluruum soodsamas piirkonnas). Rahaline piirmäär on ka eelarve planeerimise kontekstis alus , mis võimalda b ruutmeetrite piirmääraga võrreldes adekvaatsemat prognoosi. E eltoodut a rvestades jätkatakse eelnõus kehtivat praktikat ja kehtestatakse rahalised üüri piirmäärad. Piirmäärade väljatöötamisel on lähtutud eesmärgist kehtestada limiidid vastavalt turuhindadele iga asukohalinna kohta eraldi, arvestades teenistuja positsiooni ja kaasasoleva pere suurust. Piirmäärade kehtestamisel on tuginetud ECA ( Employment Conditions Abroad ) andmebaasile ja need on kehtestatud valdavalt kohalikus valuutas. Piirmäärade arvestuse aluseks on sisustatud eluruumi rendihind, mis ei sisalda kommunaalkulusid. Kuna alalises esinduses Euroopa Liidu juures on peale esinduse juhi veel kaks suursaadikut (erakorraline ja täievoliline suursaadik p oliitika- ja j ulgeolekukomitees, asejuht PSC küsimustes ; erakorraline ja täievoliline suursaadik, esindaja a laliste e sindajate komitees, asejuht Coreper I küsimustes), rakendatakse esinduse juhile kehtestatud üüri piirmäära ka nende eluruumile. Eluruumi piirmäärad kehtestatakse arvestades kaasasolevate laste arvu. Kui teenistujaga on pikaajalises välislähetuses kaasas tugiisik, loetakse ta üüri piirmäära mõ t is tes võrdseks ühe lapsega. Näiteks , k ui teenistujaga on kaasas üks laps ja tugiisik, siis kohaldub talle kahe kaasasoleva lapsega teenistuja üüri piirmäär. Eluruumi üüri piirmäära loetelus mittekajastuvate olukordade ( nt linnad, mille kohta ECA andmebaas is teavet ei paku ta , enam kui nelja kaasasoleva lapsega lähetujad ) ja ka muude erandlike juhtude (n t teatud põhjusel sätestatud piirmäärast kõrgem hind) puhul otsusta takse eluruumi taotluse rahuldami n e kooskõlas määruse § -ga 2 , tuginedes eelkõige sel hetkel ECA andmebaasis olevale teabele ja selle puudumise korral parimale kättesaadavale teabele asukohalinna üürituru kohta (n t kinnisvaraportaalid, teenistujate info). Eluruumide piirmäärad vaadatakse üle vähemalt kord aastas (ECA andmebaasi märtsikuise uuenduse alusel). Eelnõu § -s 19 reguleeri takse eluruumi vahetamisega seonduvat. Sättega ei nähta ette põhimõttelisi muudatusi võrreldes kehtiva määrusega. Teenistuja võib välislähetuse ajal põhjendatult taotleda eluruumi vahetamist tingimusel, et vahetamisega ei kaasne olulisi lisakulutusi . Üldjuhul ei vahetata eluruumi, kui teenistuja lähetustähtaja lõpuni on jäänud vähem kui üks aasta. Lõikes 3 on sätestatud Välisministeeriumi või lähetajaministeeriumi õigus nõuda teenistuja eluruumi vahetamist , kui teenistujaga kaasas olevate perekonnaliikmete arv muutu b . Eelnõu § -s 2 0 sätestat akse eluruumi sisustamisega seonduv. Määruse kohaselt tuleb üldjuhul üürida sisustatud eluruum. Üksnes juhul, kui see ei ole võimalik või otstarbekas, üüritakse sisustamata või osaliselt sisustatud eluruum. Sisustamata või osaliselt sisustatud eluruumi üürimisel ei hüvitata esemeid eluruumi sisustamiseks automaatselt. Sellisel juhul on t eenistujal õigus taotleda § 20 lõikes 1 loetletud esemeid: kirjutuslaud, tool, raamaturiiul , pehme mööbel (diivan, tugitoolid), diivanilaud, nõudekapp , pliit, külmik, söögilaud ja toolid , magamisasemed , öökapid , riidekapp , valgustid ning põhjendatud juhtudel mu u d esemed. Taotluse rahuldamisel lähtutakse eelarvelistest võimalustest ning arvestatakse määruses kehtestatud sisustatud eluruumi üüri piirmäära. Esemeid hüvitatakse maksimaalselt summas, mis jääb eluruumi eest makstava üüri ja teenistujale kohald ata va üüri piirmäära vahele ühe aasta kohta. Sätte alusel eluruumi sisustamiseks soetatud esemed jäävad Eesti Vabariigi omandisse. Eelnõu §-s 21 kehtestatakse eluruumi kulude hüvitamise kord. Eluruumi kulud kaetakse kuludokumentide alusel. Välisministeeriumi teenistuja eluruumi kulud tasub või hüvitab Välisministeerium ning erialadiplomaadi või koosseisuvälise haldusteenistuja eluruumi kulud tasub või hüvitab lähetajaministeerium. Lõikes 2 on täpsustatud, et määrusega kehtestatud piirmääradest suurema üüri korral maksab teenistuja piirmäära ületava osa üürist üldjuhul ise. Jäetud on ka võimalus, et eluruumi üürimise taotluse kohta otsuse langetamisel on vajaduse korral võimalik otsustada teisiti. 4 . peatüki s „Lõppsätted“ on toodud ülemineku- ja rakendussätted ning määruse jõustumine. Eelnõu §-s 22 on toodud üleminekusätted. Lõike 1 kohaselt jäävad enne eelnõu jõustumist sõlmitud residentsi või eluruumi üüri- ja kasutamislepingud kehtima kuni residentsi või eluruumi vahetamiseni või hiljemalt teenistuja lähetuse lõpuni. Lõike 2 kohaselt võib teenistuja taotlusel otsustada, et eluruumile, mille üürileping on sõlmitud enne 0 1. 05. 2024 ja mille normiülese pinna eest tasub üüri teenistuja, rakendatakse üüri piirmäära . Samas tuleb teenistujal arvestada, et ning k ui üürisumma ületab üüri piirmäära, tasub piirmäära ületava osa üürist teenistuja. Säte puudutab üürilepinguid, mis on sõlmitud enne 0 1. 05. 2024, kui eluruumi üürimisel kehtisid üüri piirmäärade asemel ruutmeetrilised piirmäärad. Eelnõu § -s 2 3 tunnista takse kehtetuks välisministri 27. 11. 2006 . a määrus nr 7 „Välisesinduses töötava teenistuja kasutusse antav eluruum ja selle taotluse vorm“. Eelnõu § 2 4 kohaselt jõustub määrus 0 1. 01. 2025 . Määruse lisas kehtestatakse eluruumi üüri piirmäärad. Piirmäärasid ei ole muudetud võrreldes 0 1.05.2024 kehtestatud piirmääradega, kuna need vaadatakse üle kord aastas ECA andmebaasi märtsikuise uuenduse alusel. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Määrusega kaasneb sotsiaalne ja majanduslik mõju ning mõju riigivalitsemise valdkonnas, täpsemalt mõju Välisministeeriumi ja lähetajaministeeriumite töökorraldusele. Määrusel on ka kaudne mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele. Määrusel puudu b mõju haridus ele , kultuuri le ja spor dile, keskkonna le , infotehnoloogiale ja - ühiskonnale, siseturvalisusele ning regionaalarengule. Muudatuse sihtrühm Muudatuste sihtrühma d on Välisministeeriumi diplomaadid ( u 1 80 ) ja erialadiplomaadid teistest riigiasutustest ( u 7 5 ), samuti välisesindusse lähetatavad haldusteenistujad ( u 3 5 Välisministeeriumist ja u 5 teistest riigiasutustest). Lõplikku sihtrühma suurust ei ole võimalik p rognoosida, kuna roteerivas süsteemis muutub see arv pidevalt. Muudatused puudutavad ka Välisministeeriumi ja lähetaja ministeeriumi t d e teenistujaid, kelle ülesannete hulka kuulub residentsi - ja eluruumiküsimustega tegelemine, sealhulgas eluruumi taotluste menetlemine (kokku u 25 inimest). 1) Kaasnev sotsiaalne mõju Oluline mõju puudub Eelnõuga kaasneb teatav sotsiaalne mõju diplomaatidele ja haldusteenistujatele (edaspidi teenistuja ) , kes töötavad välisesindustes, eelkõige mõju nende heaolule, kuna määrusega reguleeritakse residentside ja eluruumidega seonduvat. See mõjutab teenistuja ja tema perekonna võimalust leida endale pikaajalises välislähetuses sobiv kodu. E elnõuga ei kehtestata võrreldes kehtiva korraga eluruumi või residentsi valikut mõjutava id uusi k riteerium e ega muudeta sisuliselt eluruumi või residentsi taotlemise ja üürilepingu sõlmimise korda või teenistuja vastutust puudutavat regulatsiooni. Muutusena võib nimetada vaid lisanduva võimaluse eluruumi valikul arvestada ka tugiisikuga, kelle kaasasoleku korral kohald atakse teenistujale ühe kaasasoleva lapse võrra kõrgem at üüri piirmäär a . Samuti on eelnõus võrreldes kehtiva korraga selgemalt esile toodud põhimõte, mille kohaselt peaks teenistuja üldjuhul üürima sisustatud eluruumi ning sisustamata eluruumi üürimisel hüvitatakse selle sisustamine teenistuja taotlusel, mille rahuldamisel arvestatakse eelarvelisi võimalusi ja üüri piirmäära. Määruses on kehtivast õigusest ülevõetud põhimõtete sõnastust vajaduse korral selguse huvides ajakohastatud ja korrastatud, mistõttu võib muudatuste mõju pidada positiivseks. Eelnõuga tehtavate muudatuste sotsiaalset mõju ei saa pidada oluliseks, kuna välisesindustes töötavatele teenistujatele ei kaasne määruse jõustumisel võrreldes kehtiva korraga olulisi muudatusi, muu hulgas on tagatud eluruumi üürimisega kaasnevate kulude katmine. Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väiksed ning ebasoovitava mõju kaasnemise riski ei ole ette näha. 2) Kaasnev majanduslik mõju Oluline mõju puudub Eelnõuga võib kaasneda teatav majanduslik mõju, eelkõige juhul , kui teenistujal on välislähetuses kaasas tugiisik. Sel juhul võib teenistuja üürida eluruumi ühe lapse võrra kõrgemas piirmääras ega pea suurema eluruumi eest ise tasuma . Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väik sed ning ebasoovitava mõju kaasnemise riski ei ole ette näha. 3) Kaasnev mõju riigiasutuste korraldusele Oluline mõju puudub M äärus avalda b teatavat mõju Välisministeeriumi ja lähetajaministeeriumi t d e tööko rraldusele , kuid kuna residentside ja eluruumide ga seonduv regulatsioon jääb sarnaseks kehtiva korra ga , ei saa seda mõju pidada märkimisväärseks . Mõju ulatus ja avaldumise sagedus on väik sed ning ebasoovitava mõju kaasnemise riski ei ole ette näha. 4) Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Oluline mõju puudub. Määrus mõjuta b diplomaate ja välisesindusse lähetatavaid haldus teenistujaid, kelle põhiülesan ne on viia ellu välissuhtlemise tegevus i asukohariigis. Seega kaasneb sellega teatav mõju riigi välissuhetele. Määrus mõjutab Välisministeeriumi töö korraldust, kuid ei tähenda Välisministeeriumi või välisesinduste funktsioonide muutumist. Määruse rakendamisel on positiivne mõju välissuhtlemisele , ku na n äiteks residentside ringi laienemisega paraneb võimalus esindada Eesti t välisriikides. Mõju välissuhetele on pigem kaudne, selle ulatus ja avaldumise sagedus on väiksed ning ebasoovitava mõju kaasnemise riski ei ole ette näha . 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud M äärusega ei nähta ette kulusid, mis ei tulene VäTSist . VäTSi 1. jaanuaril 2025 jõustuvate muudatustega kaasnevate kulude hinnang on toodud välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (353 SE) seletuskirjas. Määruse rakendamisega olulisi lisa kulusid ei kaasne . Eelnõu koostamisel oli eesmär k vältida residentside ja eluruumidega seotud kulude kasv u võrreldes praegusega. Seetõttu ei ole eelnõus tehtud sisulisi uuendusi võrreldes kehtiva õigusega, vaid tegemist on eri kehtivate eri määruste kooskõlastamisega , mille käigus on küll praktikas kerkinud vajaduste tõttu mõn da as jaolu pekt i täpsustatud, kuid need ei too kaasa lisa kulusid. Määruse rakendamisega ei kaasne tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 0 1. 01. 2025 volitusnormi jõustumisel. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumi t d ele ning arvamuse avaldamiseks Riigikantseleile ja Riigikogu Kantseleile. Margus Tsahkna Välisminister Saatja: KM Info </O=EESTI KV/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=9A9688E933C241FFB4CC3363EBAEC7C6-KM INFO> Saaja: Kaitseressursside Amet Teema: Välisministri määrus „Välisesinduse juhi residentsi soetamise, üürimise, kasutamise ja sisustamise alused ja kord ning välisesinduses töötava teenistuja kasutuses olevale eluruumile esitatavad tingimused ning eluruumi ja välisesinduse juhi residentsi k... ​Tere Edastame teile arvamuse avaldamiseks Kaitseministeeriumi 18.11.2024 dokumendi nr 5-8/24/20 "Välisministri määrus „Välisesinduse juhi residentsi soetamise, üürimise, kasutamise ja sisustamise alused ja kord ning välisesinduses töötava teenistuja kasutuses olevale eluruumile esitatavad tingimused ning eluruumi ja välisesinduse juhi residentsi kulude hüvitamise kord“ eelnõu"​. Palun avaldada arvamust MHK 28.11.2024. Lugupidamisega Kaitseministeerium​​ [email protected] ​​​​ Saatja: Webdesktop <[email protected]> Saaja: [email protected], [email protected], KM Info, [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected], [email protected] Teema: Webdesktop: Eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Reg. number: 15.1-2/7114 Sisu: Välisministeerium esitab kooskõlastamiseks välisministri määruse „Välisesinduse juhi residentsi soetamise, üürimise, kasutamise ja sisustamise alused ja kord ning välisesinduses töötava teenistuja kasutuses olevale eluruumile esitatavad tingimused ning eluruumi ja välisesinduse juhi residentsi kulude hüvitamise kord“ eelnõu. Välisministeerium esitas 18.11.2024 kooskõlastamiseks välisministri määruse „Välisesinduse juhi residentsi soetamise, üürimise, kasutamise ja sisustamise alused ja kord ning välisesinduses töötava teenistuja kasutuses olevale eluruumile esitatavad tingimused ning eluruumi ja välisesinduse juhi residentsi kulude hüvitamise kord“ eelnõu (EISis toimik 24-1159). Kahetsusväärselt sattus kooskõlastamisele saadetud eelnõu juurde seletuskirja vale versioon. Palume kooskõlastamisel kasutada käesolevale e-kirjale lisatud seletuskirja versiooni. Uuendame esimesel võimalusel seletuskirja ka EISis. -- Perit Soininen [email protected] *** TÄHELEPANU *** See e-kiri (kaasa arvatud manused) on mõeldud ainult e-kirja adressaatidele ning võib sisaldada ametialaseks kasutamiseks ettenähtud teavet. Teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e-kirja eksituse tõttu, palun teavitage sellest kohe saatjat ning kustutage e-kiri oma arvutist. *** ATTENTION *** This e-mail and its attachments may contain official information. If you are not the intended recipient, please notify the sender immediately, delete this e-mail and destroy any copies. Any dissemination or use of this information by a person other than the intended recipient is unauthorized and may be unlawful.