Saatja: Daisi Þelizko </O=EESTI KV/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=USEREA29E497>
Saaja: KRA-Registreerimine
Teema: FW: PRESSITEADE: Kaitseressursside Amet võttis edukalt möödunud 2023.aasta kokku iga-aastase kaitseväekohustuse aruandega
Edastan registreerimiseks.
From: KRA-Press
Sent: Saturday, May 4, 2024 9:45 AM
Subject: PRESSITEADE: Kaitseressursside Amet võttis edukalt möödunud 2023.aasta kokku iga-aastase kaitseväekohustuse aruandega
KAITSERESSURSSIDE AMETI PRESSITEADE
Kaitseressursside Amet võttis edukalt möödunud 2023.aasta kokku iga-aastase kaitseväekohustuse aruandega
Kaitseressursside Amet võttis iga-aastase kaitseväekohustuse täitmise aruandega kokku möödunud aasta märkimisväärsemad tegevused. Eelnenud aastat jäävad saatma nii riigikaitseõpetuse kohustuslikuks muutmine kui ka kõrge tegevteenistusse ja vabatahtlikult ajateenistusse suundujate arv.
Kodanike kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõusu kinnitab läbi aegade suurim vabatahtlikult ajateenistusse asunud noorte arv. Kui aastal 2022 asus ajateenistusse vabatahtlikult ligikaudu 56% noortest, siis 2023. aastal avaldas soovi minna vabatahtlikult ajateenistusse juba 61%. Kaitseressursside Ameti peadirektor Anu Rannaveski sõnas, et kuigi eelmainitud arvu tõusus on oma osa ka populaarsel võimalusel ühildada ajateenistusse minek sõpruskonna ja klassiga, siis olulisi mõjutajaid võib olla teisigi. Ajateenistuse vabatahtlikku läbimist mõjutab laiemalt nii kaitseväe kuvand kui ka selgitustöö ning ühiskondlik arusaam Eesti sõjalise riigikaitse ülesehitusest, lausus Rannaveski.
Alates 2023/2024 õppeaastast on kõigile gümnaasiumi riikliku õppekava alusel õppivatel gümnasistidel kohustuslik läbida riigikaitseõpetuse õppeaine. Riigikaitseõpetuse kohustuslikuks muutmisega uuendati samuti õpiväljundeid ja hakati välja töötama uut ning õpilasi veelgi haaravama sisuga õpikut. Noorte soov on omandada riigikaitseõpetuse tundide käigus uusi oskusi ning saada paremat ettevalmistust ajateenistuseks, sõnas Rannaveski. Hästi korraldatud ja põnevad riigikaitseõpetuse tunnid tõstavad samuti õpilaste motivatsiooni asuda keskkooli järgselt vabatahtlikult ajateenistusse.
Märkimisväärne on ka 2023. aastal tegevteenistusse värvatavate hulk, mis on taaskord läbi aegade kõige kõrgem. Kui aastatel 2018-2022 asus teenistusse keskmiselt 364 tegevväelast aastas, siis 2023. aastal toimus silmnähtav kasv ja teenistusse tuli 543 tegevväelast. Sellist arvestatavat tõusu soodustas personaliteenuste konsolideerimine Kaitseressursside Ameti alla ning värbamisteenuse viimine Kaitseministeeriumi valitsemisalas keskseks. Sellised numbrid näitavad selgelt Kaitseväe atraktiivsust tööturul ning tööjõulise elanikkonna usaldust Kaitseväe kui tööandja vastu, räägib Rannaveski.
2023.aasta tõi tulevastele ajateenijatele ka erisuguseid uusi hüvitisi. Muuhulgas hakati ajateenijatele maksma mootorsõiduki juhtimisõiguse omamise eest toetust 1000 eurot. Juhtimisõiguse eest hüvitise maksmine tõstis nende noorte arvu, kes juba ajateenistusse asudes omasid juhtimisõigust. See andis omakorda Kaitseväele võimaluse kasutada väljaõppeks vajalikku aega veelgi otstarbekamalt ning panna kiiremini fookus vajalike kõrgemate kategooriate juhtimisõiguse õppe andmisele. Kokku maksti toetust eelneval aastal 1580 isikule ning kokku summas 1 580 000 eurot. Samuti hakati hüvitama eluasemelaenu intressi nendele ajateenijatele, kes on võtnud eluasemelaenu endale maja, korteri või maatüki soetamiseks. Intresside hüvitist makstakse igakuiselt ajateenistuse perioodil. Eelmisel aastal maksti eluasemelaenu intresside ulatuses hüvitist 19 ajateenijale, kokku 31 613 euro ulatuses.
Aruanne kaitseväekohustuse täitmisest ja kaitseväeteenistuse korraldamisest 2023. aastal avaldatakse Kaitseressursside Ameti välisveebis. Iga-aastases aruandes esitatakse olulisem kaitseväeteenistuskohustuse täitmist kirjeldav statistika, järeldused ning sellest lähtuvalt alanud aastaks planeeritud olulisemad tegevused.
Lisainfo:
[email protected] <mailto:
[email protected]>
From: KRA-Press
Sent: Saturday, May 4, 2024 9:45 AM
Subject: PRESSITEADE: Kaitseressursside Amet võttis edukalt möödunud 2023.aasta kokku iga-aastase
kaitseväekohustuse aruandega
KAITSERESSURSSIDE AMETI PRESSITEADE
Kaitseressursside Amet võttis edukalt möödunud 2023.aasta kokku iga-aastase kaitseväekohustuse
aruandega
Kaitseressursside Amet võttis iga-aastase kaitseväekohustuse täitmise aruandega kokku möödunud aasta
märkimisväärsemad tegevused. Eelnenud aastat jäävad saatma nii riigikaitseõpetuse kohustuslikuks
muutmine kui ka kõrge tegevteenistusse ja vabatahtlikult ajateenistusse suundujate arv.
Kodanike kaitsetahte ja kaitsevalmiduse tõusu kinnitab läbi aegade suurim vabatahtlikult ajateenistusse
asunud noorte arv. Kui aastal 2022 asus ajateenistusse vabatahtlikult ligikaudu 56% noortest, siis 2023.
aastal avaldas soovi minna vabatahtlikult ajateenistusse juba 61%. Kaitseressursside Ameti peadirektor
Anu Rannaveski sõnas, et kuigi eelmainitud arvu tõusus on oma osa ka populaarsel võimalusel ühildada
ajateenistusse minek sõpruskonna ja klassiga, siis olulisi mõjutajaid võib olla teisigi. „Ajateenistuse
vabatahtlikku läbimist mõjutab laiemalt nii kaitseväe kuvand kui ka selgitustöö ning ühiskondlik arusaam
Eesti sõjalise riigikaitse ülesehitusest,“ lausus Rannaveski.
Alates 2023/2024 õppeaastast on kõigile gümnaasiumi riikliku õppekava alusel õppivatel gümnasistidel
kohustuslik läbida riigikaitseõpetuse õppeaine. Riigikaitseõpetuse kohustuslikuks muutmisega uuendati
samuti õpiväljundeid ja hakati välja töötama uut ning õpilasi veelgi haaravama sisuga õpikut. „Noorte soov
on omandada riigikaitseõpetuse tundide käigus uusi oskusi ning saada paremat ettevalmistust
ajateenistuseks,“ sõnas Rannaveski. „Hästi korraldatud ja põnevad riigikaitseõpetuse tunnid tõstavad
samuti õpilaste motivatsiooni asuda keskkooli järgselt vabatahtlikult ajateenistusse.“
Märkimisväärne on ka 2023. aastal tegevteenistusse värvatavate hulk, mis on taaskord läbi aegade kõige
kõrgem. Kui aastatel 2018-2022 asus teenistusse keskmiselt 364 tegevväelast aastas, siis 2023. aastal
toimus silmnähtav kasv ja teenistusse tuli 543 tegevväelast. Sellist arvestatavat tõusu soodustas
personaliteenuste konsolideerimine Kaitseressursside Ameti alla ning värbamisteenuse viimine
Kaitseministeeriumi valitsemisalas keskseks. “Sellised numbrid näitavad selgelt Kaitseväe atraktiivsust
tööturul ning tööjõulise elanikkonna usaldust Kaitseväe kui tööandja vastu,” räägib Rannaveski.
2023.aasta tõi tulevastele ajateenijatele ka erisuguseid uusi hüvitisi. Muuhulgas hakati ajateenijatele
maksma mootorsõiduki juhtimisõiguse omamise eest toetust 1000 eurot. Juhtimisõiguse eest hüvitise
maksmine tõstis nende noorte arvu, kes juba ajateenistusse asudes omasid juhtimisõigust. See andis
omakorda Kaitseväele võimaluse kasutada väljaõppeks vajalikku aega veelgi otstarbekamalt ning panna
kiiremini fookus vajalike kõrgemate kategooriate juhtimisõiguse õppe andmisele. Kokku maksti toetust
eelneval aastal 1580 isikule ning kokku summas 1 580 000 eurot. Samuti hakati hüvitama eluasemelaenu
intressi nendele ajateenijatele, kes on võtnud eluasemelaenu endale maja, korteri või maatüki
soetamiseks. Intresside hüvitist makstakse igakuiselt ajateenistuse perioodil. Eelmisel aastal maksti
eluasemelaenu intresside ulatuses hüvitist 19 ajateenijale, kokku 31 613 euro ulatuses.
Aruanne kaitseväekohustuse täitmisest ja kaitseväeteenistuse korraldamisest 2023. aastal avaldatakse
Kaitseressursside Ameti välisveebis. Iga-aastases aruandes esitatakse olulisem
kaitseväeteenistuskohustuse täitmist kirjeldav statistika, järeldused ning sellest lähtuvalt alanud aastaks
planeeritud olulisemad tegevused.
Lisainfo:
[email protected]