Käskkiri

KRIMINAALHOOLDUSE DIREKTORI KÄSKKIRI 20.05.2026 nr 1-1/1-26/25 Kriminaalhooldustöö kvaliteedi seire ja toe raamistiku kinnitamine Haldusmenetluse seaduse § 8 lg 2 ja justiitsministri 06.12.2001 määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus“ § 32 alusel kinnitan Kriminaalhooldustöö kvaliteedi seire ja toe raamistiku (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Jako Salla  KINNITATUD Vanglate kriminaalhoolduse direktori 20.05.2026 käskkirjaga nr 1-1/1-26/25 Kriminaalhooldustöö kvaliteedi seire ja toe raamistiku kinnitamine Kriminaalhooldustöö kvaliteedi seire ja toe raamistik Kriminaalhoolduse vastutusrikas roll ühiskonnas paneb meile kohustuse tagada võimalikult kõrge kvaliteediga kriminaalhooldustöö nii asutuse kui ka iga töötaja tasemel. Kõrgel professionaalsel tasemel tehtav töö toetab kriminaalhoolduse eesmärkide saavutamist ning aitab kaasa hooldusaluste käitumise muutumisele, riskide vähenemisele ja ühiskonna turvalisuse suurenemisele. Kvaliteedi seire ja tugi ei ole ainsad kvaliteeti toetavad meetmed, vaid täiendavad kriminaalhooldajate värbamist ja valikut, rolliselgust ja kompetentsipõhisust, tööks vajalikku väljaõpet ja töövahendeid, supervisiooni ja kovisiooni ning töökorraldust ja juhtimist. Kvaliteedi tagamine kriminaalhoolduses põhineb kahel omavahel seotud põhimõttel:  ühelt poolt tagatakse süsteemne ülevaade töö kvaliteedist ja toimimisest (seire),  teiselt poolt toetatakse kriminaalhooldaja professionaalset arengut ja töö kvaliteeti (tugi). Lisaks protsesside ja töövõtete kvaliteedile on oluline hinnata ka kriminaalhooldustöö tulemuslikkust. See tähendab tähelepanu pööramist sellele, milline muutus toimub hooldusaluse käitumises, riskitasemes ja toimetulekus ning kuivõrd toetavad rakendatud sekkumised soovitud muutuste saavutamist. Iga töötaja jaoks on oluline saada konstruktiivset ja arendavat tagasisidet oma töö kohta. Tagasiside aitab mõista, mis on hästi, millised on arengukohad ning millises suunas oma tööd edasi arendada. Samuti toetab see teadlikku otsustamist ja professionaalset refleksiooni. Käesolev raamistik loob aluse usaldusväärsete järelduste tegemiseks kriminaalhooldustöö kvaliteedi kohta ning toetab organisatsiooni kui õppiva süsteemi toimimist. Raamistiku meetmete eesmärk on: 1. omada piisavat ja süsteemset ülevaadet kriminaalhooldustöö toimimisest, tugevustest, headest praktikatest, probleemidest ja arengukohtadest; 2. toetada kriminaalhooldajat kriminaalhooldustöö elluviimisel ja professionaalses arengus; 3. hinnata kriminaalhooldustöö mõju ja tulemuslikkust hooldusaluse tasandil. Kriminaalhooldustöö kvaliteedi tagamisel on oma roll kõigil kriminaalhoolduse valdkonna töötajatel, kuid põhiprintsiip on, et vastutus kvaliteetse töö eest lasub juhtumiga tegeleval kriminaalhooldajal. See hõlmab ka vastutust märgata töös esinevaid probleeme, anda neist märku, küsida vajadusel abi ning arendada oma professionaalset pädevust. Kriminaalhoolduse tiim (juhid, metoodikud, koordinaatorid, vanemametnikud, eksperdid, välised superviisorid) toetab kriminaalhooldajat oma rollides ja töövahenditega, et kvaliteetse kriminaalhooldustöö tegemine oleks süsteemselt toetatud. Kvaliteedi seire ja toe rakendamine eeldab organisatsioonikultuuri, mis toetab õppimist, avatust ja koostööd. Tagasiside ja analüüsi eesmärk on eelkõige õppimine ja töö arendamine, mitte karistamine. Kriminaalhooldajal on võimalik oma töös esinevatest raskustest avatult rääkida, küsida abi ning osaleda arendavates aruteludes. Refleksioon ja eneseanalüüs on kriminaalhooldustöö loomulik ja väärtustatud osa. Kvaliteedi seire meetmed on omavahel seotud ning moodustavad tervikliku süsteemi (vaata joonis 1), kus individuaalne refleksioon, tagasiside ja organisatsiooniline analüüs toetavad üksteist. 1 Joonis 1. Kriminaalhooldustöö kvaliteedi seire ja toe meetmed. Meetmete kirjeldused ja metoodika 1. Eneseanalüüs juhtumikorralduslikus töös Iga kriminaalhooldaja teeb eneseanalüüsi aastas vähemalt kahes oma juhtumis ning saab nende osas tagasisidet. Tagasisidestaja (metoodik või tema juhendamisel töötav vanemametnik) palub kriminaalhooldajal valida kaks juhtumit sissevaate tegemiseks – üks õnnestunud ja üks keerukam või raskusi valmistanud juhtum. Vajaduse korral võib tagasisidestaja lisada analüüsi vähemalt ühe täiendava juhtumi. Kriminaalhooldaja analüüsib ühe nädala jooksul valitud juhtumid enesehindamise kava alusel (vt tugimaterjalid 11), teeb vajaduse korral KIR-is vajalikud täiendused ja täidab kava eneseanalüüsi osa ning edastab selle tagasisidestajale. Seejärel tutvub tagasisidestaja materjalidega ning lepib kriminaalhooldajaga kokku aja analüüsi tulemuste arutamiseks. Arutelul analüüsitakse juhtumid juhtumi sissevaate kava alusel. Tagasisidestaja vormistab arutelu põhjal kirjaliku kokkuvõtte (vt tugimaterjalid 2), milles tuuakse välja juhtumite põhjal kriminaalhooldaja tugevused ja arengukohad ning vajaduse korral lepitakse kokku konkreetsed parendustegevused koos tähtaegade ja järeltegevustega. Kokkuvõte saadetakse kriminaalhooldajale e-posti teel ning tehakse kättesaadavaks osakonnajuhile SharePointi keskkonnas. Metoodik koostab kord aastas osakonnapõhise koondanalüüsi eneseanalüüside tulemustest ning tutvustab peamisi järeldusi ja arengusuundi osakonna koosolekul. 1 Kvaliteedi toe ja seire raamistiku läbiviimise toetamiseks on loodud tugimaterjalid, leiad need JUKA-st. 2 2. Klienditöö tagasiside Iga kriminaalhooldaja saab aasta jooksul tagasiside vähemalt ühele oma kliendinõustamisele ning võimaluse korral ka TUKO rakendamisele sh võrgustikukohtumisele või kodukülastusele. Vaatleja ja kriminaalhooldaja lepivad kokku, millal vaatlus toimub. Kriminaalhooldaja täidab vahetult peale vaatlust enesehindamise kava (vt tugimaterjalid 3-5) ja saadab selle hiljemalt kolme tööpäeva jooksul vaatlejale. Vaatleja korraldab selle põhjal arutelu, milles annab kriminaalhooldajale suulise tagasiside. Vaatleja vormistab e-kirjana kirjaliku tagasiside kriminaalhooldajale ja tema juhile, kui vaatluse tulemusel lepitakse kokku soovitused või jätkutegevused tööpraktika arendamiseks. Tähtajastatud tegevuste tulemusi arutatakse juhiga 1:1 vestlustel. 3. Juhtumikorralduslik analüüs Raskete tagajärgedega juhtumite korral viiakse läbi juhtumikorralduslik analüüs, mille eesmärk on hinnata juhtumikorraldusliku töö kvaliteeti ning tuvastada õppetunnid edasiseks tööks. Analüüs viiakse läbi vastavalt juhendile „Juhtumikorraldusliku töö analüüsimine seoses kriminaalhooldusaluse kahtlustusega isikuvastase kuriteo toimepanemises, kriminaalhooldusaluse poolt isikuvastase kuriteo toimepanemises või seoses kriminaalhooldusaluse ebaloomuliku surmaga“. Analüüsi viivad läbi metoodikud, kes annavad selle põhjal kriminaalhooldajale tagasisidet. Arenduse osakond teeb vähemalt kord aastas läbiviidud analüüside põhjal koondjäreldused. Peamised õppetunnid ja tähelepanekud tutvustatakse osakonna koosolekutel või muudes sobivates formaatides. 4. Teemapõhised analüüsid Teemapõhised analüüsid viiakse läbi kvaliteediseire tulemuste või kriminaalhoolduse tegevusplaanidest tulenevate arenguvajaduste alusel, et saada süsteemne ülevaade konkreetse töölõigu kvaliteedist. Analüüse viivad läbi metoodikud või selleks moodustatud töörühmad. Analüüsi ülesehitus ja läbiviimise protsess lepitakse kokku läbiviijate ühisel arutelul, arvestades analüüsi eesmärki ja teema eripära. Analüüsi tulemused koondatakse kokkuvõtteks, mis sisaldab peamisi järeldusi, arengukohti ning vajaduse korral soovitusi tööpraktika parendamiseks. Tulemusi tutvustatakse osakonnakoosolekutel või muudes sobivates formaatides. Analüüs võib sisaldada ka juhtumikorraldusliku tagasiside andmist kriminaalhooldajatele. 5. Juhtimislaua seire Vähemalt kord kvartalis vaatavad osakonnajuhid ja metoodikud üle kriminaalhooldust puudutavad juhtimislaua andmed, sealhulgas töökoormuse näitajad. Andmeid analüüsitakse kriminaalhooldustöö trendide jälgimiseks ning võimaluse korral võrreldakse tulemusi teiste osakondade näitajatega. Tähelepanekute põhjal koostatakse kokkuvõte ning vajaduse korral tehakse ettepanekuid juhtimisotsusteks. Tulemusi arutatakse vajaduse korral juhtrühmas, kavandatakse edasised tegevused või lisaanalüüsid ning jagatakse asjakohast infot kriminaalhooldajatele osakonnakoosolekutel või muudes sobivates formaatides. Seire eesmärk on tagada kriminaalhoolduse ressursside mõistlik ja säästlik kasutamine ning kokkulepitud tööpõhimõtete järgimine. 3 6. KIR seire Vähemalt kord kvartalis vaatavad osakonnajuhid või nende poolt määratud töötaja KIR-i andmete põhjal üle kriminaalhooldajate tähtajalised tööülesanded. Enne seire läbiviimist teavitatakse kriminaalhooldajaid tähtajaliste ülesannete väljavõtte tegemise ajavahemikust. Tulemuste analüüsimisel tuvastatakse võimalikud töö kuhjumise riskid. Vajaduse korral arutatakse olukord kriminaalhooldajaga läbi ning lepitakse kokku lahendused ja realistlik ajaraam ülesannete täitmiseks. Vajaduse korral kaasatakse metoodik täiendava toe pakkumiseks. 7. Tööalane toetamine ja juhendamine Kriminaalhooldajad osalevad oma professionaalse arengu toetamiseks regulaarselt juhtumiaruteludes, kovisioonides, supervisioonides, õpitubades, õpiampsudes või koolitustel (vt tugimaterjalid 6). Kui kvaliteediseire või muu tegevuse käigus ilmneb vajadus täiendava toe järele juhtumikorralduslikus töös, võib osakonnajuhataja määrata kriminaalhooldajale täiendava juhendamise. Juhendamist viib läbi metoodik või vanemametnik eesmärgiga toetada kriminaalhooldustöö kvaliteetset elluviimist. Täiendav juhendamine on ajaliselt piiritletud ning kestab üldjuhul kuni üks kuu või kuni kokkulepitud eesmärgid on saavutatud. Vajaduse korral võib kriminaalhooldajale määrata ajutiselt toeks ka teise kriminaalhooldustöötaja. 8. Kriminaalhooldusaluste tagasiside Kriminaalhooldusaluste tagasiside kogumine on kavandatav kvaliteedi seire meede, mille eesmärk on saada süsteemset teavet kliendikogemuse ja klienditöö kvaliteedi kohta. Meetme täpne ülesehitus ja rakendamise kord töötatakse välja eraldi. Tabelis 1. on väljatoodud koondülevaade kriminaalhoolduse kvaliteedi seire ja toe meetmetest ning nende mõjust kriminaalhooldustööle. 4 Tabel 1. Kriminaalhooldustöö kvaliteedi seire ja toe meetmete koondtabel. Arengukoht / Meetme mõju kvaliteedile Meetme mõju Meede Mida tehakse Tegevus (kuidas?) probleem (miks?) hooldusalusele Kriminaalhooldaja valib kaks juhtumit (üks Toetab kriminaalhooldaja Toetab hooldusaluse õnnestunud ja üks keerukam), analüüsib refleksioonivõimet ja teadlikku vajaduste ja riskide Juhtumite kvaliteet Eneseanalüüs Iga kriminaalhooldaja teeb need juhtumi sissevaate kava otsustamist, ühtlustab täpsemat hindamist ning võib olla ebaühtlane juhtumi- aastas vähemalt kahes Tagasisidestajaga arutatakse tulemused tööpraktikat ning vähendab sobivamate ja ja otsused ei pruugi juhtumis eneseanalüüsi ja korralduslikus läbi, vormistatakse kirjalik kokkuvõte ja juhtumipõhiste sihipärasemate olla piisavalt läbi saab struktureeritud parendustegevused. Metoodik koostab kvaliteedivigade riski. sekkumiste rakendamist mõeldud. töös tagasiside. kord aastas osakonna põhise koondanalüüsi. Vaatlus võib toimuda kliendikohtumisel, Toetab nõustamisoskuste Toetab koostöösuhte Koostöösuhe ja TUKO tegevuses või kodukülastusel. Enne arengut, tugevdab tugevnemist ja tööpraktika Klienditöö Kriminaalhooldaja saab või pärast vaatlust esitab kliendikeskset lähenemist hooldusaluse aktiivset kvaliteet ei vähemalt ühe vaatluspõhise kriminaalhooldaja eneseanalüüsi. ning aitab rakendada sobivaid kaasatust, mis toeta muutuste tagasiside tagasiside aastas. Tagasiside keskendub koostöösuhtele ja ja tõenduspõhiseid sekkumisi. soodustab muutuste tekkimist. tegevuste sobivusele ning sisaldab nii tekkimist tugevusi kui arendussuundi. Toetab süsteemset õppimist Toetab kriisiolukordade Analüüs viiakse läbi vastavalt juhendile. Raskete Juhtumi- riskijuhtumitest, vähendab varajast märkamist ja Analüüsitakse raskete Sõnastatakse juhtumi õppetunnid ja tagajärgedega korduvate vigade riski ning ennetamist, vähendades korralduslik tagajärgedega või oluliste vajadusel süsteemsed juhtumitest ei ole tugevdab organisatsiooni tõsiste tagajärgede riski riskidega juhtumeid. parendusettepanekud. Järeldusi jagatakse õpitud süsteemselt. analüüs vastutust riskide juhtimisel. hooldusalusele osakonnas või KRHO tasandil. Analüüsid algatatakse kvaliteediseire Annab tervikliku ülevaate Toetab sihitud ja Konkreetsetes tulemuste või arenguplaanide alusel. tööpraktika toimivusest, sobivamate sekkumiste Konkreetse töövaldkonna töölõikudes võivad Teemapõhised Metoodikud või töörühmad lepivad kokku toetab tööpraktikate rakendamist või praktika sihipärane tekkida süsteemsed analüüsid analüüsi metoodika. Tulemused ühtlustamist ning aitab teha hooldusaluse analüüs. kvaliteedilüngad. esitletakse osakonnale ning arutatakse teadlikke arendusotsuseid. probleemide parendusvõimalusi. lahendamisel 5  Toetab töökoormuse Toetab tasakaalustatud Töökoormus võib Vähemalt kaks korda aastas tasakaalustamist, vähendab töökoormuse kaudu muutuda Juhtimislaua Analüüsitakse töökoormust, võrreldakse tehakse andmepõhine läbipõlemise riski ning aitab kvaliteetsema ja ebavõrdseks ja osakondade andmeid ning tehakse seire ülevaade töökoormusest ja kasutada ressursse järjepidevama töö mõjutada töö vajadusel juhtimisotsuste ettepanekuid. trendidest. eesmärgipäraselt. tegemist hooldusalusega kvaliteeti. Tähtajalised Toetab tähtaegadest Toetab hooldusaluse Regulaarne tähtajaliste Tehakse KIR väljavõte, tuvastatakse töö ülesanded võivad KIR kinnipidamist, vähendab töö õigeaegset tähelepanu ülesannete kontroll kuhjumise riskid ning arutatakse kuhjuda ja kuhjumise riski ning ja toe saamist ning aitab seire infosüsteemi andmete kriminaalhooldajaga võimalikud põhjustada suurendab tööprotsessi ennetada probleemide põhjal. lahendused ja tegevusplaan. kvaliteediriski. läbipaistvust. süvenemist Tõstab kriminaalhooldajate Toetab Kriminaalhooldaja Kriminaalhooldaja osaleb professionaalset pädevust, professionaalsema ja vajab Regulaarne professionaalse juhtumiaruteludes, kovisioonides, aitab lahendada sihipäraselt tõhusama klienditöö Tööalane professionaalset arengu toetamine ning supervisioonis, õpitubades ja koolitustel. tuvastatud arenguvajadusi kaudu hooldusaluse toetamine ja arengut ja tuge vajadusel täiendav Vajadusel määratakse ajaliselt piiritletud ning toetab õppiva muutuste saavutamist juhendamine keerulistes juhendamine. täiendav juhendamine (üldjuhul kuni 1 organisatsiooni kujunemist. olukordades. kuu). Toetab teenuse kvaliteedi Toetab hooldusaluse Teenuse kvaliteeti ei Arendatakse välja Töötatakse välja tagasiside kogumise viis hindamist kasutaja vaatest kogemuse ja hinnata piisavalt Hooldusaluste süsteemne klienditagasiside ja rakendatakse see teenuse kvaliteedi ning aitab suunata teenuse vajadustega arvestamist kasutaja tagasiside kogumise mudel. hindamiseks. arendamist ning teenuse sobivuse ja vaatenurgast. mõju suurenemist 6