Sõiduauto kasutusrent

Tornimäe 2, 15010 Tallinn, telefon 665 7910, [email protected] www.seb.ee/liising AS SEB Liising, rg-kood 10281767  Hankeleping nr 297699 Tallinna Tehnikaülikool (registrikood 74000323, asukoht Ehitajate tee 5, 19086, Tallinn, Harjumaa), mida esindab volikirja alusel kinnisvara arendusdirektor Riina Uska (edaspidi rentnik), ja Rohe Auto Aktsiaselts (registrikood 11591048, asukoht Sõpruse pst 151, 13417, Tallinn, Harjumaa), Aktsiaselts SEB Liising (registrikood 10281767, asukoht Tornimäe 2, 15010, Tallinn, Harjumaa), mida esindab volikirja alusel projektijuht Kaidi Jürma (edaspidi rendileandja), edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva hankelepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud riigihanke „Sõiduauto kasutusrent“ (viitenumber 297699) (edaspidi riigihange) tulemusena. 1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid (edaspidi hanke alusdokumendid), rendileandja pakkumus nr 577459, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.3.1. Lisa 1 Üleandmise-vastuvõtmise akti vorm (akt lisatakse sõiduki üleandmisel) 1.3.2. Lisa 2 Maksegraafik (lisatakse makseperioodi algamisel) 2. Lepingu ese 2.1. Rendileandja annab vastavalt riigihanke tingimustele ja edukaks tunnistatud pakkumusele rentniku kasutusse auto Škoda Superb (edaspidi sõiduk või asi) ning rentnik kohustub maksma rendileandjale sõiduki kasutamise eest tasu. 2.2. Sõiduki täpsem kirjeldus ja sõidukile esitatavad nõuded on toodud hanke alusdokumentides ja rendileandja pakkumuses. 2.3. Sõiduki rendiperiood on 60 kuud alates sõiduki üleandmisest. 3. Maksetingimused 3.1. Makseperioodi algamisel esitab rendileandja rentnikule maksegraafiku (kus on mh välja toodud sõiduki jääkväärtus rendiperioodi lõpuks), mis on lepingu lisaks, ning pakkumuse ja maksegraafiku kohaselt igakuised arved. 3.2. Rentnik tasub rendileandjale sõiduki kasutamise eest rendimakseid vastavalt rendileandja pakkumusele ja maksegraafikule. 3.2.1. Sõiduki rendimakse ühes kalendrikuus on 422,6 eurot. 3.2.2. Rentnik kohustub tasuma kogu liisinguperioodil sõiduki eest vastavalt pakkumuses fikseeritud hinnale 25 356 eurot. Hinnale lisandub käibemaks seaduses sätestatud korras. 3.3. Rendileandja tasub sõiduki registreerimistasu. 3.4. Rentnik tasub mootorsõidukimaksu seaduses sätestatud korras. 3.5. Rentniku omafinantseering ja lepingutasu on null eurot. 3.6. Rendimakse sisaldab igakuist kasutusrendimakset ja rendileandja toiminguid vastavalt tehnilisele kirjeldusele (sh garantiiremont). Rendileandjal ei ole õigust täiendavale tasule, välja arvatud riigihanke alusdokumentides ning lepingus sätestatud juhtudel ja korras. 3.7. Rendimakse tasumise kohustus tekib pärast sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist lepingupoolte poolt.  3.8. Rendileandja tõendab, et käesoleva lepingu järgi üleantavale sõidukile ei ole kolmandatel isikutel mingeid õigusi ning kolmandatel isikutel ei ole ka alust selliste õiguste taotlemiseks. 3.9. Lepingu hind sisaldab asja kohale toimetamist kui ka tagastamist rendileandjale. 3.10. Rendileandja esitab rentnikule iga kuu arve e-arvena, millele tuleb muuhulgas märkida: 3.10.1. riigihanke viitenumber: 297699; 3.10.2. asja tellinud üksuse nimi: Kinnisvaraosakond; 3.10.3. rentniku kontaktisiku nimi: Reet Terno. 3.11. Arve tasumise tähtajaks on 21 päeva arvates e-arve laekumise kuupäevast vastavasse keskkonda. 3.12. Nõuetele mittevastavat arvet ei loeta kätte saaduks kuni puuduste kõrvaldamiseni. 3.13. Rentnik on kohustatud lisaks liisingumaksetele kandma kõik sõiduki valduse ja kasutamisega kaasnevad regulaarsed kulud, mis ei sisaldu rendimaksetes ning kasutamise käigus tekkivad erakorralised kulud. Erakorraliste kuludena käsitlevad pooled muuhulgas (leppe)trahve, mis tulenevad sõiduki juhi poolt liiklus- ja parkimiseeskirjade rikkumisest. 3.14. Rentnik kohustub tasuma rendileandjale lepingus mittesisalduvad kulud, mis on tasutud rendileandja poolt vastavalt eelnevale rentniku kirjalikule nõusolekule. Kõnesolevad kulud tasub rentnik vastavalt rendileandja poolt esitatud koondarvele. 4. Sõiduki üleandmine, kvaliteet ja vastavus lepingu tingimustele 4.1. Rendileandja annab rentnikule üle sõiduki, mille kvaliteet ja omadused vastavad hanke alusdokumentides ja pakkumuses sätestatule. Hanke alusdokumentides määratlemata omaduste osas peavad asjad olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele asjadele tavaliselt esitatavatele nõuetele. 4.2. Rendileandja annab üle sõiduki koos sõiduki valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalike dokumentidega Tallinnas (eelistatavalt müügiesinduses) hiljemalt 3 kuu jooksul peale lepingu sõlmimist. Sõiduki täpne üleandmise aeg lepitakse kokku poolte esindajate vahel. Rentnik kohustub sõiduki vastu võtma. 4.3. Sõiduki üleandmine toimub üleandmise-vastuvõtmise aktiga. 4.3.1. Üleandmise-vastuvõtmise aktis fikseeritakse vajadusel asja vastuvõtmisel ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Rentnikul on õigus keelduda olulise puudusega sõiduki vastuvõtmisest. 4.3.2. Koos üleandmise-vastuvõtmise aktiga antakse rentnikule üle sõidukiga seotud dokumendid. 4.4. Üleantava sõiduki kvaliteet vastab valmistajatehase poolt esitatud standarditele, tehnilistele tingimustele ning kvaliteedinõuetele. 4.5. Lepingus käsitlevad pooled mõistet „sõiduki mittekvaliteetsus“ järgmises tähenduses: sõiduk ei ole töökorras, ei vasta kvaliteedisertifikaadile ja hankedokumentides esitatud tehnilistele tingimustele/spetsifikatsioonidele. 4.6. Juhul, kui rentnik avastab sõiduki mittekvaliteetsuse, teatab ta sellest müüjale 3 (kolme) tööpäeva jooksul mittevastavuse ilmnemisest. Rendileandja esindaja juuresolekul koostatakse kahepoolne akt sõiduki puuduste kohta. Juhul, kui rendileandja oma esindajat 3 (kolme) tööpäeva jooksul kohale ei saada või väljakutsele ei reageeri, koostab rentnik ühepoolse akti, mis on pretensiooni esitamise aluseks. Vaidluse korral tehakse sõiduki mittekvaliteetsus kindlaks erapooletu eksperdi poolt. Viimasel juhul kannab ekspertiisikulud pool, kelle kahjuks ekspert otsustab. 4.7. Mittekvaliteetse sõiduki üleandmisel likvideeritakse puudused garantii korras. Rendileandja on kohustatud rentniku nõudmisel parandama või vahetama mittekvaliteetse sõiduki omal kulul 2/6  ümber kvaliteetse sõiduki vastu 10 (kümne) tööpäeva jooksul pärast rentniku vastavasisulise põhjendatud kirjaliku taotluse esitamist, kui pooled ei lepi kokku teisiti. 4.8. Sõiduki omandiõigus ja juhusliku hävimise ning kahjustumise riisiko läheb rendileandjalt rentnikule üle üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega ja ülemineku vormistamisega maanteeameti liiklusregistri büroos. 4.9. Sõiduki tarne hilinemise korral on rentnikul õigus nõuda kuni sõiduki üleandmiseni rendileandjalt tasuta asendusautot. Asendusautoks loetakse sõiduk, mis on samast mudelist või segmendist ja võimaldab liisinguvõtjal kasutada olemuselt sarnast sõidukit. 5. Sõiduki kasutamine ja hooldus 5.1. Rentnik kohustub kasutama sõidukit hoolikalt, säästlikult, heaperemehelikult ja vastavalt kasutamise otstarbele. Järgima muid sõiduki valmistajatehase ja rendileandja poolsetest sõiduki tehnilise hooldamise, kasutamise ja ekspluateerimise eeskirjadest tulenevaid nõudeid. 5.2. Rentnik on kohustatud tagama, et sõiduki kohustuslikud tehnoülevaatused ja korralised tehnohooldused on vastavalt tootja poolt kehtestatud nõuetele ja kehtivatele õigusaktidele nõuetekohaselt teostatud selliselt, et sõidukil säiliks tootja garantii. 5.3. Rentnik on kohustatud viivitamatult, kuid mitte hiljem kui esimesel tööpäeval asjaoludest teada saamisest, informeerima rendileandjat, kui: 5.3.1. sõiduk läheb kaotsi, kahjustub, hävib osaliselt või täielikult; 5.3.2. rentnikule saavad teatavaks sõiduki hävimis-, kaotsimineku või kahjustumisohtu sisaldavad andmed; 5.3.3. läheb kaotsi või kahjustub sõiduki tehniline- ja/ või garantiidokumentatsioon. 5.4. Rentnikul on õigus sõidukit parendada selliselt, et tehtavad parendused ei kahjusta sõiduki seisundit ning on Lepingu lõppemisel või lõpetamisel sõidukist ilma seda kahjustamata eraldatavad. 5.4.1. Käesoleva punkti rikkumiseks ei loe Pooled rentniku poolt oma logo sõidukile paigaldatavaid reklaame, kui need on sõidukilt seda kahjustamata eemaldatavad; 5.4.2. Pooled ei loe punkti rikkumiseks autoakende toonimist. 5.5. Rentnik valdab ja kasutab sõidukit Eesti Vabariigis. 5.6. Rentnik võib sõiduki omal vastutusel viia Euroopa Liidu liikmesriikidesse, tingimusel, et sõidukile ettenähtud kindlustuskaitse kehtib kogu Euroopa Liidu piires ja rentnik ei viibi sihtkohariigis elamise ja/või töötamise (va komandeering) eesmärgil. 5.7. Rentnik ei tohi ilma rendileandja eelneva kirjaliku nõusolekuta anda sõidukit kolmandatele isikutele allrendile ega muul viisil kasutada. Rentnikul ei ole õigust ilma rendileandja eelneva kirjaliku nõusolekuta osutada sõidukiga taksoteenust, autorendi teenust või muul eriotstarbel, mis võib oluliselt suurendada Sõiduki kahjustumise ja/või hävimise riski. 5.8. Rentnik maksab kõik sõidukiga seotud kulud, mis rendileandjal sõiduki omanikuna tekivad tulenevalt rentniku tegevusest 5.9. Rendiperioodi lõpus peab rentnik tagastama sõiduki seisukorras, mis ei ole kehvem kui seisukord, milles rentnik sõiduki vastu võttis, võttes arvesse tavapärast kulumist. 6. Garantii 6.1. Rendileandja annab sõidukile garantii 5 (viis) aastat või läbisõiduni 100 000 km, mis hakkab kehtima pärast sõiduki omandiõiguse ja otsese valduse üleminekut rentnikule, kui garantiikirjas või muus dokumendis ei ole ette nähtud rentnikule garantiitähtaja soodsamat algust. Garantii peab vastama lepingu dokumentidele ja kehtivale õigusele. 6.2. Garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal asjal ilmnenud mittevastavusi. 3/6  6.3. Rentnik esitab nõude garantii alusel rendileandja lepingus määratud esindajale mõistliku aja jooksul puuduse avastamisest. Rendileandja on kohustatud rentniku nõudele vastama esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 3 (kolme) tööpäeva jooksul arvates teate saamisest. 6.4. Juhul kui sõiduk vajab garantiihooldust, siis vastutab garantiihoolduse jälgimise, kontrollimise ning läbiviimise eest rendileandja. 6.5. Garantii ei välista ega piira rentniku õigust kasutada muid seadusest ja lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid. 7. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 7.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. Poole koguvastutus on piiratud lepingu hinnaga. 7.2. Rendileandja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest eelkõige, kui rendileandja ei ole lepingut täitnud, sõiduk ei vasta lepingus sätestatud nõuetele, sõiduk ei ole tähtaegselt üle antud või rendileandja ei esita sõiduki üleandmisel selle kohta nõuetekohast dokumentatsiooni vms. Rendileandja ei vastuta sõiduki puuduste eest, kui need on tingitud sõiduki ebaõigest kasutamisest või hooldamisest rentniku poolt. 7.3. Juhul kui rendileandja täidab tähtaegselt ja täies ulatuses lepinguga võetud kohustused, kuid rentnik ei võta sõidukit mõjuva põhjuseta vastu 14 kalendripäeva jooksul pärast lepingus määratud tarneaja möödumist, on rendileandjal õigus lepingust ühepoolselt taganeda, teatades sellest rentnikule kirjalikult ja nõudes rentnikult leppetrahvi vastu võtmata sõiduki kuni kolme kuu liisingumakse summa ulatuses. 7.4. Juhul kui rendileandja ei täida hankealusdokumentidest tulenevaid sõiduki hoolduskohustusi või täidab neid mittenõuetekohaselt on rentnikul õigus nõuda iga rikkumise eest leppetrahvi kuni 500 eurot ja/või tellida vastavad hooldusteenused kolmandatelt isikutelt ja nõuda rendileandjalt sellega seotud mõistlike kulude hüvitamist ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada. 7.5. Kui rentnik viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on rendileandjal õigus nõuda rentnikult viivist 0,05 % (null koma null viis protsenti) tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5 % (viis protsenti) lepingu hinnast. 7.6. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on rentnikul õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest rendileandjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 kirjeldatud asjaoludel. 7.7. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 (neljateistkümne) päeva jooksul vastava nõude saamisest. Rentnikul on õigus asja eest tasumisel vähendada lepingu hinda leppetrahvi summa võrra. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda teiselt poolelt täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. 7.8. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna. 8. Konfidentsiaalsus 8.1. Rendileandja kohustub tagama, et tema esindajad, töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 8.2. Lepingu täitmisel rendileandjale või rendileandjaga seotud isikutele teatavaks saanud isiku- ja turvaandmed ning muu vastavalt markeeritud teave ja asjaolud, mille avalikuks tulek võiks 4/6  kahjustada rentniku huve, on konfidentsiaalne. Vastavasisulise informatsiooni kolmandale isikule kättesaadavaks tegemist rendileandja või rendileandjaga seotud isiku poolt käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist. Lepingu alusel konfidentsiaalseteks andmeteks loetakse ka vahetult lepingu täitmisega rentniku kohta rendileandjale teatavaks saanud teave. Rendileandjal ei ole õigust nimetatud teavet avaldada ega muul viisil töödelda. 8.3. Rendileandja võib avaldada konfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas isikuandmeid üksnes nendele isikutele, kellele vastav õigus tuleb õigusaktidest või isikutele kes seda teavet vajavad lepinguliste kohustuste täitmiseks ja keda on teavitatud, et selline informatsioon on konfidentsiaalne ja nad on seotud konfidentsiaalsuskohustusega. Kui isikule avaldatakse lepinguliste kohustuste täitmiseks isikuandmeid, on rendileandja kohustatud tagama, et isik, kellele isikuandmeid avaldatakse, järgib lepingus ja õigusaktides sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid. 8.4. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mis on avalikult teadaolev või mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil. Rendileandjal ei ole õigust kasutada konfidentsiaalset teavet kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 8.5. Rendileandja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. 8.6. Rendileandjal ega rendileandjaga seotud isikutel ei ole õigust anda lepingu raames teateid pressile, meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele ilma rentniku eelneva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta. Meediapäringute korral tuleb rendileandja vastus kooskõlastada rentnikuga. 9. Pooltevahelised teated 9.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 9.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 9.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise kellaajal. 9.4. Poolte volitatud esindajad on: 9.4.1. Rentniku volitatud esindaja lepingu täitmisega seotud küsimustes on Reet Terno (tel +372 620 3410, e-post [email protected]). Lepingu muutmise, lepingu ühepoolse erakorralise lõpetamise ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamise korral palume ühendust võtta e-posti aadressil [email protected]. 9.4.2. Rendileandja esindaja lepingu täitmisega seotud küsimustes on Kaidi Jürma (tel +372 667 854, e-post [email protected]). Sõidukit puudutavates küsimustes on kontaktisik Anvar Arm (tel +372 680 8243, e-post [email protected]). 5/6 10. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 10.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 10.2. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 10.3. Pooled võivad lepingut muuta RHS § 123 lg 1 sätestatud tingimustel. 10.4. Lepingut võib lõpetada ennetähtaegselt poolte kokkuleppel. Üks pool võib lõpetada lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt seaduses ja lepingus ettenähtud juhtudel. 11. Lõppsätted 11.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta sätestatut. 11.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 11.3. Rendileandja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 11.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule. 11.5. Käesolev leping on sõlmitud digitaalselt allkirjastatuna. Rentnik Rendileandja (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Riina Uska Kaidi Jürma kinnisvara arendusdirektor projektijuht 6/6