Teaduseetika komitee ja teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni moodustamise ja hinnangute andmise korra eelnõu kooskõlastamine

Pr Kristina Kallas Teie: 11.09.2025 nr 8-2/25/3806 Haridus- ja Teadusministeerium Meie:29.09.2025 nr 1-14/RE/22732-1 Munga 18 50088 Tartu e-post: [email protected] Teaduseetika komitee ja teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni moodustamise ja hinnangute andmise korra eelnõu kooskõlastamine Lugupeetud minister Kallas Tartu Ülikool esitab teaduseetika komitee ja teaduseetika väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjoni moodustamise ja hinnangute andmise korra eelnõu (edaspidi: eelnõu) kohta alljärgnevad ettepanekud: - Vastavalt teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse (edaspidi: TAIKS) paragrahvi 26 lõikele 3 on teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksusel õigus moodustada teaduseetika komitee valdkondlikke või regionaalseid alamkomiteesid, millel on õigus anda iseseisvalt hinnangut teadus- ja arendustegevuse eetilisuse kohta ning otsustada oma tegevuse üle. Eelnõu koostamisel seda võimalust ei ole aga kasutatud ning eelnõuga plaanitakse luua vaid üks eetikakomitee, mis peab hindama ära kõik taotlused. Tartu Ülikooli hinnangul ei ole mõeldav, et üks eetikakomitee suudaks ära hinnata kõik need uuringutaotlused, mida seni on hinnanud kaks olemasolevat eetikakomiteed, seda eriti olukorras, kus on kavandatud eetikakomiteede tegevuse ampluaad laiendada ning lähemal ajal ka teiste seaduste alusel moodustatud eetikakomiteede ülesanded anda Eesti Teadusa- gentuuri loodavale eetikakomiteele. Tartu Ülikool teeb ettepaneku näha eelnõuga ette, et Eesti Teadusagentuur moodustab tea- duseetika valdkondlikud alamkomiteed, kes kõik täidavad TAIKSi § 26 lg 1 toodud üle- sandeid ning mille igaühe koosseisu peab kuuluma vähemalt viis liiget. Alamkomiteede esimeestest ja aseesimeestest tuleks moodustada eraldiseisev kogu (näiteks nimetusega „ülemkogu“), kelle ülesandeks on: (1) hinnata, kas eetikakomiteele esitatud uuringutaot- luse eetilisuse hindamine kuulub eetikakomitee pädevusse (eelnõu § 4 lg 7); (2) otsustada, millises valdkondlikus alamkomitees eetikakomiteele esitatud uuringutaotlust menetle- takse; (3) juhul, kui valdkondliku alamkomitee hinnangu kohta esitatakse vaie, hinnata, kas alamkomitee hinnangu andmisel on esinenud puudusi, ning kui ta need tuvastab, saata taotlus alamkomiteesse tagasi uueks hindamiseks. Tartu Ülikooli kolleegid on vajadusel valmis osalema eelnõu vastavate sätete sõnastuste väljatöötamisel. - Eelnõus tuleks läbivalt kasutada termini „teadus- ja arendustegevus“ asemel terminit „tea- dusuuring“, st eetikakomitee annab hinnangu teadusuuringu eetilisusele, taotluses esita- takse teadusuuringu nimetus, selle teostajad jne. TAIKSi 5. peatükis kasutatakse selles kontekstis samuti teadusuuringu mõistet. Juhin ka tähelepanu, et on vastuolu eelnõu § 2 lg Ülikooli 18, 50090 Tartu | 737 5100 | [email protected] | www.ut.ee | Registrikood 74001073  2 ning § 5 lg 3 vahel, st tasu määrad kehtestatakse ka sellistele eetikakomitee teenustele (teadus- või ajaloouuringu isikuandmete töötlemise hindamine vastavalt isikuandmete kaitse seaduse ning konsulteerimine täidesaatva riigivõimu analüüside ja uuringute osas), mis eelnõu § 2 lg 2 kohaselt üldse eetikakomitee pädevusse ei kuulu. - Eetikakomitee valdkondliku alamkomitee koosseisu volituste määramisel võiks eeskujuks võtta Eesti Teadusagentuuri hindamisnõukogu moodustamise korra, st (1) eetikakomitee koosseis määratakse kolmeks aastaks, (2) järgmises koosseisus on vähemalt ½ ulatuses uusi liikmeid; (3) üks ja sama isik ei ole eetikakomitee sama valdkondliku alamkomitee liige üle kuue aasta. - Eetikakomitee liikmete volituste ennetähtaegse lõpetamise reguleerimisel tuleb silmas pi- dada, et ei seataks ohtu eetikakomitee liikmete sõltumatust. Eelnõu § 3 lg 4 sõnastuses tuleks kasutada formulatsiooni „võib ennetähtaegselt lõpetada üksnes juhul kui“. Eelnõu § 3 lg 4 p 2 tulenev volituste ennetähtaegse lõpetamise alus „liige on jätnud oma kohustused teaduseetika komitees täitmata“ loob liiga avara tõlgendamisvõimaluse ning seda ei tohiks jätta rakendusüksuse otsustada. Üheks võimalikuks lahenduseks on anda volitused selle otsustamiseks väärkäitumisjuhtumite menetlemise komisjonile. Sama puudutab ka sama lõike punktist 4 tulenevat alust „liige on eksinud teaduseetika üldtunnustatud normide või teaduse hea tava põhimõtete vastu“, mille tuvastamine võiks samuti olla väärkäitumisjuh- tumite menetlemise komisjonil. - Teen ettepaneku näha eelnõu § 4 lg 1 ette, et hindamistaotlus esitatakse „eesti keeles või põhjendatud juhul inglise keeles“ ning seletuskirjas täpsustada, et üldjuhul esitatakse taot- lused eesti keeles, aga kui taotleja ja/või uurimisrühm on muukeelsed või kui taotlus on seotud rahvusvahelise projektiga, siis võib inglise keeles esitada. Oluline on vältida olu- kordi, kus eestlastest taotlejad esitavad taotluse inglise keeles seetõttu, et niimoodi on neile mugavam. - Eelnõu § 4 lg 2 taotluses sisaldavate andmete määratlemisel tuleb tagada, et kõik olulised kategooriad on määruses nimetatud ning anda rakendusüksusele volitus nende täpsustami- seks (taotluse vormis sisalduv info ei teki sinna iseenesest, selle peab Eesti Teadusagentuur eelnevalt heaks kiitma). Nagu ka eespool öeldud, siis mõiste „teadus- ja arendustegevus“ tuleks asendada mõistega „teadusuuring“. Andmete kategooriatest tuleks määrusesse li- sada isikuandmete töötlemine, kui asjakohane, ja andmehaldus. - Eelnõu § 4 lg 7 tuleks täpsustada, et teaduseetika komiteel on õigus „taotlust menetlusse mitte võtta“ või taotluse menetlemine lõpetada teatud tingimuste esinemisel. Ja nagu ees- pool öeldud, peaks selle ülesande andma eetikakomitee (valdkondlike alamkomiteede) ülemkogule. - Kui senine eetikakomiteede tegevuspraktika nägi ette üksnes inimuuringute eetilisuse hin- damise, siis TAIKSi § 26 lg 1 laiendab eetikakomitee pädevust ning paneb talle ülesandeks „teadus- ja arendustegevuse eetilisuse hindamise“ laiemalt. Ilmselt ei tähenda see, et lau- saliselt hakatakse eetikakomitees hindama ka teiste valdkondade teadusuuringute eetili- sust, kuid omamoodi paradigmaatilise muudatusega on tegemist sellegipoolest. Palun seda muudatust ning sellest tulenevaid võimalikke arenguid eelnõu seletuskirjas lähemalt avada. Lisaks teen mõned väiksemad keelelised ja normitehnilised ettepanekud: - § 2 lg 2 tuleks sõna „hinnates“ asendada sõnaga „sealhulgas“ – teadus- ja arendustegevuse eetilisuse hindamine on laiem kui üksnes teadus- ja arendustegevusest saadava kasu ning teadus- ja arendustegevusega kaasnevate riskide tasakaalu hindamine. 2 (3)  - Eelnõu § 3 lg 2 ei ole (ilmselt ekslikult) nimetatud, et rakendusüksus peab tagama ka selle, et eetikakomitees oleks piisav teaduseetika alane ekspertiis (samas § 3 lg 1 on viide tea- duseetika alasele ekspertiisile ka). - Eelnõu § 6 lg 3 tuleks sõna „plagiaat“ asendada eestikeelse sõnaga „loomevargus“. - Eelnõu § 6 lg 4 tuleks sõna „planeerimisel“ asendada sõnaga „kavandamisel“. - Eelnõu § 8 lg 6 ja § 9 lg 1 p 1 tuleks sõnaühend „evalveeritud rakenduskõrgkool või akre- diteeritud kõrgkool“ sõnaga „rakenduskõrgkool“. Need terminid tulevad eri seadustest ning on omavahel olulises osas kattuvad. Kõrgkoolidel on Eestis õigus tegutseda üksnes juhul, kui nad on akrediteeritud, nii et seda ei ole vaja ka eraldi nimetada. Lisaks tuleks § 8 lg 6 p 1 selguse mõttes lisada „sh kui rikkumise kahtlusega on seotud mitu institutsiooni“. - Eelnõu § 9 lg 1 alapunktides tuleks segaduse vältimiseks viidata § 8 lg 6 sätetele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Asser rektori, professor Koopia: Eesti Teadusagentuur, teised ülikoolid, Rektorite Nõukogu Aliis Liin [email protected] Siret Rutiku [email protected] 3 (3)