VOLIKIRI
/kuupäev digiallkirjas
Luminor Liising AS (registrikood 10237140), keda esindavad seaduse ja põhikirja alusel juhatuse liige
Gita Šakina ja prokurist Piret Pindis, volitab käesoleva volikirjaga:
1. Luminor Bank AS-i müügijuhti Kadri Collanust, isikukood 48106225216:
1.1. allkirjastama Luminor Liising AS-i kui krediidiandja nimel liisingulepinguid, liisingu raamlepinguid,
liisingueseme (edaspidi: Vara) müügilepinguid (sh kui Vara omandamisega võtab Luminor Liising AS üle
vara kasutusrendilepingud), laofinantseerimise lepinguid, ühekordseid koostöölepinguid riigihangetel
osalemiseks (sh esitama riigihangete pakkumusi), Vara vastuvõtuakte, millega antakse Vara
liisinguvõtja valdusesse, kokkuleppeid Luminor Liising ASle kuuluva Vara kindlustamise kohta
liisinguvõtjatega, nõusolekuid Luminor Liising AS-le kuuluva Vara allrendile andmiseks,
liisingulepingute tagamiseks sõlmitavaid käendus- ja garantiilepinguid, Vara tagasiostulepinguid,
samuti kõigi eelnimetatud lepingute lisasid ja muudatusi.
2. Riigihangetega seotud koostöölepingute allkirjastamisel on volitatud isikul õigus esindada Luminor
Liising AS-i ainuisikuliselt.
3. Volikirjas nimetatud dokumentide allkirjastamisele ei kehti summalised piirangud.
4. Volikiri kehtib kuni 31.12.2025 ja on välja antud edasivolitamise õiguseta.
/allkirjastatud digitaalselt/
Gita Šakina
Juhatuse liige
Piret Pindis
/allkirjastatud digitaalselt/
Prokurist
Luminor Liising AS | reg.kood 10237140 | Liivalaia 45, 10145 Tallinn, Eesti
[email protected] | telefon +372 710 1300 | www.luminor.ee
Vorm II – Ühispakkujate volikiri
Hankija nimi: Tallinna Tehnikaülikool
Riigihanke nimetus: Sõiduauto kasutusrent, viide 297699
Käesolevaga volitab United Motors AS Luminor Liising AS-i, Kadri Collanus isikus olema käesoleva
ühispakkumuse esitanud pakkujate ametlik esindaja hankemenetlusega ja hankelepingu
sõlmimisega ning hankelepingu täitmisega seotud toimingute tegemisel.
Käesolevaga kinnitame, et vastutame ühispakkujatena hankelepingu täitmise eest solidaarselt.
Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta.
Volikiri kehtib kuni: 29.10.2025
Kristo Karilaid
Juhatuse liige, United Motors AS
Kasutusrendileping nr 297837
Tallinna Tehnikaülikool (registrikood 74000323, asukoht Ehitajate tee 5, 19086, Tallinn, Harjumaa), mida
esindab volikirja alusel kinnisvara arendusdirektor Riina Uska (edaspidi rentnik),
ja
Luminor Liising AS (registrikood 10237140, asukoht Liivalaia 45, 10145, Tallinn, Harjumaa),
Aktsiaselts United Motors (registrikood 10527085, asukoht Reti 4, 75312, Peetri alevik, Rae vald,
Harjumaa), mida esindab volikirja alusel Luminor Liising ASi müügijuht Kadri Collanus, (edaspidi
rendileandja),
edaspidi koos Pool või koos Pooled, sõlmisid käesoleva kasutusrendilepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1. Leping on sõlmitud riigihanke „Kaubiku kasutusrent“ (viitenumber 297837) (edaspidi
riigihange) tulemusena.
1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid (edaspidi hanke
alusdokumendid), rendileandja pakkumus nr 579921, pooltevahelised kirjalikud teated ning
lepingu muudatused ja lisad.
1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:
1.3.1. Lisa 1 Rendileandja pakkumus
1.3.2. Lisa 2 Üleandmise-vastuvõtmise akti vorm (akt lisatakse sõiduki üleandmisel)
1.3.3. Lisa 3 Maksegraafik (lisatakse makseperioodi algamisel)
2. Lepingu ese
2.1. Rendileandja annab vastavalt riigihanke tingimustele ja edukaks tunnistatud pakkumusele
rentniku kasutusse väikekaubiku Peugeot Partner L2 2.4t BlueHDi 100 (edaspidi sõiduk või asi)
ning rentnik kohustub maksma rendileandjale sõiduki kasutamise eest tasu.
2.2. Sõiduki täpsem kirjeldus ja sõidukile esitatavad nõuded on toodud hanke alusdokumentides ja
rendileandja pakkumuses.
2.3. Sõiduki rendiperiood on 60 kuud alates sõiduki üleandmisest.
3. Maksetingimused
3.1. Makseperiood algamisel esitab rendileandja rentnikule maksegraafiku (kus on mh ära toodud
sõiduki jääkväärtus rendiperioodi lõpuks), mis on lepingu lisaks, ning pakkumuse ja
maksegraafiku kohaselt igakuised arved.
3.2. Rentnik tasub rendileandjale sõiduki kasutamise eest rendimakseid vastavalt rendileandja
pakkumusele ja maksegraafikule.
3.2.1. Sõiduki rendimakse ühes kalendrikuus on 255,85 eurot käibemaksuta.
3.2.2. Rentnik kohustub tasuma kogu liisinguperioodil sõiduki eest vastavalt pakkumuses
fikseeritud hinnale 15 351 (viisteist tuhat kolmsada viiskümmend üks) eurot. Hinnale
lisandub käibemaks seaduses sätestatud korras.
3.3. Rendileandja tasub sõiduki registreerimistasu.
3.4. Rentniku omafinantseering ja lepingutasu on null eurot.
3.5. Rentnik tasub mootorsõidukimaksu seaduses sätestatud korras.
3.6. Rentnik vormistab ning tasub sõiduki liiklus- ja kaskokindlustuse eest.
3.7. Rentnik maksab kõik sõidukiga seotud kulud, mis rendileandjal sõiduki omanikuna tekivad
tulenevalt rentniku tegevusest.
3.8. Rendimakse (põhiosa + intress) sisaldab igakuist kasutusrendimakset ja rendileandja
toiminguid vastavalt tehnilisele kirjeldusele. Rendileandjal ei ole õigust täiendavale tasule,
välja arvatud riigihanke alusdokumentides ning lepingus sätestatud juhtudel ja korras.
3.9. Rendimakse tasumise kohustus tekib pärast sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akti
allkirjastamist lepingupoolte poolt.
3.10. Rendileandja tõendab, et käesoleva lepingu järgi üleantavale sõidukile ei ole kolmandatel
isikutel mingeid õigusi ning kolmandatel isikutel ei ole ka alust selliste õiguste taotlemiseks.
3.11. Lepingu hind sisaldab asja kohale toimetamist nii rentniku asukohta, kui ka tagastamist
rendileandjale.
3.12. Rendileandja esitab rentnikule arve e-arvena. Arvele tuleb märkida muuhulgas järgmised
andmed:
3.12.1. riigihanke viitenumber: 297837;
3.12.2. asja tellinud üksuse nimi: Kinnisvaraosakond;
3.12.3. rentniku kontaktisiku nimi: Reet Terno.
3.13. Arve tasumise tähtajaks on 21 päeva arvates e-arve laekumise kuupäevast vastavasse
keskkonda.
3.14. Nõuetele mittevastavat arvet ei loeta kätte saaduks kuni puuduste kõrvaldamiseni.
3.15. Rentnik on kohustatud lisaks liisingumaksetele kandma kõik sõiduki valduse ja kasutamisega
kaasnevad regulaarsed kulud, mis ei sisaldu rendimaksetes ning kasutamise käigus tekkivad
erakorralised kulud. Erakorraliste kuludena käsitlevad pooled muuhulgas (leppe)trahve, mis
tulenevad sõiduki juhi poolt liiklus- ja parkimiseeskirjade rikkumisest.
3.16. Rentnik kohustub tasuma rendileandjale lepingus mittesisalduvad kulud, mis on tasutud
rendileandja poolt vastavalt eelnevale rentniku kirjalikule nõusolekule. Kõnesolevad kulud
tasub rentnik vastavalt rendileandja poolt esitatud koondarvele.
4. Sõiduki üleandmine, kvaliteet ja vastavus lepingu tingimustele
4.1. Rendileandja annab rentnikule üle sõiduki, mille kvaliteet ja omadused vastavad hanke
alusdokumentides ja pakkumuses sätestatule. Hanke alusdokumentides määratlemata
omaduste osas peavad asjad olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele
asjadele tavaliselt esitatavatele nõuetele.
4.2. Rendileandja annab üle sõiduki koos sõiduki valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks
vajalike dokumentidega Tallinnas (eelistatavalt müügiesinduses) hiljemalt 6 kuu jooksul peale
lepingu sõlmimist. Sõiduki täpne üleandmise aeg lepitakse kokku poolte esindajate vahel.
Rentnik kohustub sõiduki vastu võtma.
4.3. Sõiduki üleandmine toimub üleandmise-vastuvõtmise aktiga.
4.3.1. Üleandmise-vastuvõtmise aktis fikseeritakse vajadusel asja vastuvõtmisel ilmnenud
puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Rentnikul on õigus
keelduda olulise puudusega sõiduki vastuvõtmisest.
4.3.2. Koos üleandmise-vastuvõtmise aktiga antakse rentnikule üle sõidukiga seotud
dokumendid.
4.4. Üleantava sõiduki kvaliteet vastab valmistajatehase poolt esitatud standarditele, tehnilistele
tingimustele ning kvaliteedinõuetele.
4.5. Lepingus käsitlevad pooled mõistet „sõiduki mittekvaliteetsus“ järgmises tähenduses: sõiduk
ei ole töökorras, ei vasta kvaliteedisertifikaadile ja hankedokumentides esitatud tehnilistele
tingimustele/spetsifikatsioonidele.
4.6. Juhul, kui rentnik avastab sõiduki mittekvaliteetsuse, teatab ta sellest müüjale 3 (kolme)
tööpäeva jooksul mittevastavuse ilmnemisest. Rendileandja esindaja juuresolekul koostatakse
kahepoolne akt sõiduki puuduste kohta. Juhul, kui rendileandja oma esindajat 3 (kolme)
2/6
tööpäeva jooksul kohale ei saada või väljakutsele ei reageeri, koostab rentnik ühepoolse akti,
mis on pretensiooni esitamise aluseks. Vaidluse korral tehakse sõiduki mittekvaliteetsus
kindlaks erapooletu eksperdi poolt. Viimasel juhul kannab ekspertiisikulud pool, kelle kahjuks
ekspert otsustab.
4.7. Mittekvaliteetse sõiduki üleandmisel likvideeritakse puudused garantii korras. Rendileandja on
kohustatud rentniku nõudmisel parandama või vahetama mittekvaliteetse sõiduki omal kulul
ümber kvaliteetse sõiduki vastu 10 (kümne) tööpäeva jooksul pärast rentniku vastavasisulise
põhjendatud kirjaliku taotluse esitamist, kui pooled ei lepi kokku teisiti.
4.8. Sõiduki omandiõigus ja juhusliku hävimise ning kahjustumise riisiko läheb rendileandjalt
rentnikule üle üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega ja ülemineku vormistamisega
maanteeameti liiklusregistri büroos.
4.9. Sõiduki tarne hilinemise korral on rentnikul õigus nõuda kuni sõiduki üleandmiseni
rendileandjalt tasuta asendusautot. Asendusautoks loetakse sõiduk, mis on samast mudelist
või segmendist ja võimaldab liisinguvõtjal kasutada olemuselt sarnast sõidukit.
5. Sõiduki kasutamine ja hooldus
5.1. Rentnik kohustub kasutama sõidukit hoolikalt, säästlikult, heaperemehelikult ja vastavalt
kasutamise otstarbele. Järgima muid sõiduki valmistajatehase ja rendileandja poolsetest
sõiduki tehnilise hooldamise, kasutamise ja ekspluateerimise eeskirjadest tulenevaid nõudeid.
5.2. Rentnik on kohustatud tagama, et sõiduki kohustuslikud tehnoülevaatused ja korralised
tehnohooldused on vastavalt tootja poolt kehtestatud nõuetele ja kehtivatele õigusaktidele
nõuetekohaselt teostatud selliselt, et sõidukil säiliks tootja garantii.
5.3. Rentnik on kohustatud viivitamatult, kuid mitte hiljem kui esimesel tööpäeval asjaoludest
teada saamisest, informeerima rendileandjat, kui:
5.3.1. sõiduk läheb kaotsi, kahjustub, hävib osaliselt või täielikult;
5.3.2. rentnikule saavad teatavaks sõiduki hävimis-, kaotsimineku või kahjustumisohtu
sisaldavad andmed;
5.3.3. läheb kaotsi või kahjustub sõiduki tehniline- ja/ või garantiidokumentatsioon.
5.4. Rentnikul on õigus sõidukit parendada selliselt, et tehtavad parendused ei kahjusta sõiduki
seisundit ning on Lepingu lõppemisel või lõpetamisel sõidukist ilma seda kahjustamata
eraldatavad.
5.4.1. Käesoleva punkti rikkumiseks ei loe Pooled rentniku poolt oma logo sõidukile
paigaldatavaid reklaame, kui need on sõidukilt seda kahjustamata eemaldatavad;
5.4.2. Pooled ei loe punkti rikkumiseks autoakende toonimist.
5.4.3. Rentnik valdab ja kasutab sõidukit Eesti Vabariigis.
5.4.4. Rentnik võib sõiduki omal vastutusel viia Euroopa Liidu liikmesriikidesse, tingimusel,
et sõidukile ettenähtud kindlustuskaitse kehtib kogu Euroopa Liidu piires ja rentnik
ei viibi sihtkohariigis elamise ja/või töötamise (va komandeering) eesmärgil.
5.5. Rentnik ei tohi ilma rendileandja eelneva kirjaliku nõusolekuta anda sõidukit kolmandatele
isikutele allrendile ega muul viisil kasutada. Rentnikul ei ole õigust ilma rendileandja eelneva
kirjaliku nõusolekuta osutada sõidukiga taksoteenust, autorendi teenust või muul eriotstarbel,
mis võib oluliselt suurendada Sõiduki kahjustumise ja/või hävimise riski.
5.6. Rendiperioodi lõpus peab rentnik tagastama sõiduki seisukorras, mis ei ole kehvem kui
seisukord, milles rentnik sõiduki vastu võttis, võttes arvesse tavapärast kulumist.
3/6
6. Garantii
6.1. Rendileandja annab sõidukile garantii 5 (viis) aastat või läbisõiduni 100 000 km, mis hakkab
kehtima pärast sõiduki omandiõiguse ja otsese valduse üleminekut rentnikule, kui
garantiikirjas või muus dokumendis ei ole ette nähtud rentnikule garantiitähtaja soodsamat
algust. Garantii peab vastama lepingu dokumentidele ja kehtivale õigusele.
6.2. Garantii katab kõiki selle kehtivuse ajal asjal ilmnenud mittevastavusi.
6.3. Rentnik esitab nõude garantii alusel rendileandja lepingus määratud esindajale mõistliku aja
jooksul puuduse avastamisest. Rendileandja on kohustatud rentniku nõudele vastama
esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 3 (kolme) tööpäeva jooksul arvates teate saamisest.
6.4. Juhul kui sõiduk vajab garantiihooldust, siis vastutab garantiihoolduse jälgimise, kontrollimise
ning läbiviimise eest rendileandja.
6.5. Garantii ei välista ega piira rentniku õigust kasutada muid seadusest ja lepingust tulenevaid
õiguskaitsevahendeid.
7. Poolte vastutus ja vääramatu jõud
7.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele
tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses.
Poole koguvastutus on piiratud lepingu hinnaga.
7.2. Rendileandja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest eelkõige, kui rendileandja ei ole
lepingut täitnud, sõiduk ei vasta lepingus sätestatud nõuetele, sõiduk ei ole tähtaegselt üle
antud või rendileandja ei esita sõiduki üleandmisel selle kohta nõuetekohast
dokumentatsiooni vms. Rendileandja ei vastuta sõiduki puuduste eest, kui need on tingitud
sõiduki ebaõigest kasutamisest või hooldamisest rentniku poolt.
7.3. Juhul, kui rendileandja täidab tähtaegselt ja täies ulatuses lepinguga võetud kohustused, kuid
rentnik ei võta sõidukit mõjuva põhjuseta vastu 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul
pärast lepingus määratud tarneaja möödumist, on rendileandjal õigus lepingust ühepoolselt
taganeda, teatades sellest rentnikule kirjalikult ja nõudes rentnikult leppetrahvi vastu võtmata
sõiduki kuni kolme kuu liisingumakse summa ulatuses.
7.4. Juhul kui rendileandja ei täida hankealusdokumentidest tulenevaid sõiduki hoolduskohustusi
või täidab neid mittenõuetekohaselt on rentnikul õigus nõuda iga rikkumise eest leppetrahvi
kuni 500 eurot ja/või tellida vastavad hooldusteenused kolmandatelt isikutelt ja nõuda
rendileandjalt sellega seotud mõistlike kulude hüvitamist ja/või leping erakorraliselt
ühepoolselt lõpetada.
7.5. Kui rentnik viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on rendileandjal õigus
nõuda rentnikult viivist 0,05 % (null koma null viis protsenti) tähtaegselt tasumata summalt
päevas, kuid mitte rohkem kui 5 % (viis protsenti) lepingu hinnast.
7.6. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid
saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on rentnikul õigus leping erakorraliselt ühepoolselt
lõpetada, teatades sellest rendileandjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist
loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 kirjeldatud asjaoludel.
7.7. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 (neljateistkümne) päeva jooksul vastava nõude
saamisest. Rentnikul on õigus asja eest tasumisel vähendada lepingu hinda leppetrahvi summa
võrra. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda teiselt poolelt täiendavalt ka kohustuste
täitmist ja kahju hüvitamist.
7.8. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu
rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled
võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene
nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv kohtupraktika tunnistab vääramatu
jõuna.
4/6
8. Konfidentsiaalsus
8.1. Rendileandja kohustub tagama, et tema esindajad, töötajad, lepingupartnerid ning muud
isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud
konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse
tingimusteta ja tähtajatut täitmist.
8.2. Lepingu täitmisel rendileandjale või rendileandjaga seotud isikutele teatavaks saanud isiku- ja
turvaandmed ning muu vastavalt markeeritud teave ja asjaolud, mille avalikuks tulek võiks
kahjustada rentniku huve, on konfidentsiaalne. Vastavasisulise informatsiooni kolmandale
isikule kättesaadavaks tegemist rendileandja või rendileandjaga seotud isiku poolt käsitletakse
kui lepingu olulist rikkumist. Lepingu alusel konfidentsiaalseteks andmeteks loetakse ka
vahetult lepingu täitmisega rentniku kohta rendileandjale teatavaks saanud teave.
Rendileandjal ei ole õigust nimetatud teavet avaldada ega muul viisil töödelda.
8.3. Rendileandja võib avaldada konfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas isikuandmeid üksnes
nendele isikutele, kellele vastav õigus tuleb õigusaktidest või isikutele kes seda teavet vajavad
lepinguliste kohustuste täitmiseks ja keda on teavitatud, et selline informatsioon on
konfidentsiaalne ja nad on seotud konfidentsiaalsuskohustusega. Kui isikule avaldatakse
lepinguliste kohustuste täitmiseks isikuandmeid, on rendileandja kohustatud tagama, et isik,
kellele isikuandmeid avaldatakse, järgib lepingus ja õigusaktides sätestatud isikuandmete
töötlemise nõudeid.
8.4. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mis on avalikult teadaolev või
mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse
läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil. Rendileandjal ei ole õigust kasutada
konfidentsiaalset teavet kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.
8.5. Rendileandja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse
ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse
õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi
turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata
muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.
8.6. Rendileandjal ega rendileandjaga seotud isikutel ei ole õigust anda lepingu raames teateid
pressile, meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele ilma rentniku eelneva kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta. Meediapäringute korral tuleb
rendileandja vastus kooskõlastada rentnikuga.
9. Pooltevahelised teated
9.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui
teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated
olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused,
samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku
vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.
9.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.
Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni
kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see
on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.
9.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade
on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest
on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide,
saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise kellaajal.
9.4. Poolte volitatud esindajad on:
9.4.1. Rentniku volitatud esindaja on Reet Terno (telefon +372 620 3410, e-post
[email protected]). Rentniku esindajal on õigus esindada ostjat kõikides lepingu
5/6
täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne
erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude
esitamine.
9.4.2. Rendileandja esindaja on Kadri Collanus (telefon +372 526 4887, e-post
[email protected]).
10. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine
10.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib lepingust tulenevate kohustuste
täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu
kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.
10.2. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada
kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.
10.3. Pooled võivad lepingut muuta RHS § 123 lg 1 sätestatud tingimustel.
10.4. Lepingut võib lõpetada ennetähtaegselt poolte kokkuleppel. Üks pool võib lõpetada lepingu
ühepoolselt ennetähtaegselt seaduses ja lepingus ettenähtud juhtudel.
11. Lõppsätted
11.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige
kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta
sätestatut.
11.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta
see ülejäänud sätete kehtivust.
11.3. Rendileandja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.
11.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,
antakse lahendamiseks Harju maakohtule.
11.5. Käesolev Leping on sõlmitud digitaalselt allkirjastatuna.
Rentnik Rendileandja
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Riina Uska Kadri Collanus
kinnisvara arendusdirektor müügijuht
6/6