Vanglatega seotud ministri määruste muutmine

14.04.2026 nr 12 MINISTRI MÄÄRUS Vanglatega seotud ministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse vangistusseaduse § 5 lõike 3, § 19 lõike 2, § 311 lõike 2, § 66 lõike 11, § 105 lõike 2 ja § 109 lõike 2 alusel. § 1. Justiitsministri 5. septembri 2011. a määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ muutmine Justiitsministri 5. septembri 2011. a määruses nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 14 lõike 2 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt: „Enne valvepiirkonna üleandmist või valvepiirkonda üle andes:“; 2) paragrahvi 19 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Sisekaitseakadeemia vanglateenistujatele väljaõpet andvasse struktuuriüksusesse kuuluv teenistuja või töötaja ja struktuuriüksuses õppiv isik siseneb vanglasse isikut tõendava dokumendi alusel. Üldjuhul registreerib siseneja oma vanglasse sisenemise õiguse kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu e-teenuste keskkonnas.“; 3) paragrahvi 31 lõiget 11 täiendatakse pärast sõna „otsimata“ sõnadega „menetlustoiminguks siseneva politseiametniku ja“; 4) paragrahvi 3823 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses: „(11) Lõike 1 esimeses lauses nimetatud vanglateenistuse ametnik võib teenistusrelva iseseisvalt hoiuruumist välja võtta teenistusülesannete täitmiseks, väljaõppeks, võistluseks või õppuseks, registreerides selle lõikes 5 sätestatud korras elektrooniliselt või tehes kande valveplaani teise osasse.“; 5) paragrahvi 3823 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Lõikes 2 nimetatud isik võib vanglateenistuse ametnikule kinnistada gaasipihusti, teleskoopnuia või elektrišokirelva, määrates nende hoidmiseks kindla hoiukoha. Gaasipihusti, teleskoopnuia ja elektrišokirelva väljastamine registreeritakse esmasel kinnistamisel.“; 6) paragrahvi 3823 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „asuva“ tekstiosaga „elektrišokirelva,“; 7) paragrahvi 3825 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Lõikes 1 nimetatud vanglateenistuse ametnik võib iseseisvalt gaasipihusti, teleskoopnuia või elektrišokirelva hoiuruumi tagastada, registreerides selle lõikes 5 sätestatud korras elektrooniliselt või tehes kande valveplaani teise osasse.“; 8) paragrahvi 3825 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „asuva“ tekstiosaga „elektrišokirelva,“; 9) paragrahvi 3832 lõikes 2 asendatakse sõnad „Erivahend väljastatakse ametnikule“ sõnadega „Erivahendit võib kasutada ametnik“; 10) paragrahv 3833 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Justiitsministri 6. detsembri 2001. a määruse nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus“ muutmine Justiitsministri 6. detsembri 2001. a määruses nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikes 5, § 3 lõikes 1 ja § 4 lõikes 1 asendatakse sõna „justiitsminister“ sõnadega „justiits- ja digiminister“; 2) paragrahvi 1 lõike 6 teises lauses asendatakse sõna „Justiitsministeeriumi“ sõnadega „Justiits- ja Digiministeeriumi“. § 3. Justiitsministri 6. detsembri 2001. a määruse nr 87 „Tartu Vangla põhimäärus“ muutmine Justiitsministri 6. detsembri 2001. a määruses nr 87 „Tartu Vangla põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 1 lõikes 5 ja § 3 lõikes 1 asendatakse sõna „justiitsminister“ sõnadega „justiits- ja digiminister“; 2) paragrahvi 1 lõike 6 teises lauses asendatakse sõna „Justiitsministeeriumi“ sõnadega „Justiits- ja Digiministeeriumi“. § 4. Justiitsministri 25. märtsi 2008. a määruse nr 9 „Täitmisplaan“ muutmine Justiitsministri 25. märtsi 2008. a määruses nr 9 „Täitmisplaan“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi § 232 lõiget 9 täiendatakse enne sõna „Kinnipeetav“ sõnadega „Tartu Vangla“; 2) paragrahvi 232 täiendatakse lõikega 10 järgmises sõnastuses: „(10) Viru Vangla kinnipeetav, kes on 2025. aasta 1. aprilliks paigutatud vanglasse vangistuse täideviimiseks § 5 lõike 2 punkti 4 alusel, jätkab karistuse kandmist samas vanglas.“. § 5. Justiitsministri 20. veebruari 2019. a määruse nr 3 „Vangla saatemeeskonna ülesanded ja töökord“ muutmine Justiitsministri 20. veebruari 2019. a määruses nr 3 „Vangla saatemeeskonna ülesanded ja töökord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 8 lõikes 1 asendatakse sõna „allkirjastab“ sõnadega „kinnitab vangiregistris“; 2) paragrahvi 8 lõike 2 punktist 8 jäetakse välja sõnad „ning allkiri“; 3) paragrahvi 8 lõike 2 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks; 4) paragrahvi 8 lõike 2 punkti 10 täiendatakse pärast sõna „allkiri“ tekstiosaga „, kui saatmine toimub vanglavälisesse asutusse“; 5) paragrahvi 8 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Saatenimekirja peetakse vangiregistris. Kui saatmine toimub vanglavälisesse asutusse, koostatakse saatenimekiri paberkandjal (lisa 1).“; 6) paragrahvi 10 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „või saatenimekiri“; 7) paragrahvi 10 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks; 8) paragrahvi 20 lõikest 1 jäetakse välja sõnad „või saatenimekirja“; 9) paragrahvi 20 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Saatemeeskonna ülem esitab saadetava üleandmisel vastu võtvale ametnikule töötõendi või isikut tõendava dokumendi ja vastu võttev ametnik kontrollib vajaduse korral saadetava andmeid vangiregistrist.“; 10) paragrahvi 20 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt: „(7) Vastu võttev ametnik kinnitab saadetava ning tema isikliku toimiku olemasolu korral selle vastuvõtmist oma allkirjaga saatenimekirjal, kui saadetav antakse üle vanglavälisele asutusele.“; 11) määruse lisa 1 „Saatenimekiri“ kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud); § 6. Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ muutmine Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruses nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 36 lõikes 2 asendatakse sõnad „vangla tervishoiutöötaja“ sõnaga „tervishoiutöötaja“; 2) paragrahvi 521 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) Eesti Rahvusringhäälingu uudisteportaali tekstiosa.“. § 7. Justiitsministri 13. juuni 2006. a määruse nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ muutmine Justiitsministri 13. juuni 2006. a määruses nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõikes 5, § 4 lõikes 1 ning § 167 lõike 1 punktis 5 ja lõikes 2 asendatakse sõna „justiitsminister“ sõnadega „justiits- ja digiminister“ vastavas käändes; 2) paragrahvi 2 lõike 6 teises lauses asendatakse sõna „Justiitsministeeriumi“ sõnadega „Justiits- ja Digiministeeriumi“; 3) paragrahvi 3 lõike 1 punkt 134 tunnistatakse kehtetuks. § 8. Määruse jõustumine Määruse § 1 punkt 2 ja § 5 jõustuvad 5. mail 2026. aastal. (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Uudeberg kantsler Lisa 1 Saatenimekiri  Vanglatega seotud justiitsministri määruste muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Eelnõukohase määrusega kavandatakse muuta mitut vanglatega seotud määrust, mis käsitlevad nende toimimist ja töökorraldust. Muudatustega laiendatakse võimalust jätta menetlustoimingutele tulev uurimisasutuse ametnik läbi otsimata, kui vanglateenistuse ametnik on veendunud, et isikul ei ole kaasas keelatud esemeid ega aineid. Samuti laiendatakse Sisekaitseakadeemia vanglateenistuse kolledži õppejõudude ja õppijate võimalust siseneda vanglasse isikut tõendava dokumendiga. Kinnipeetavatele luuakse võimalus vaadata tahvlist ERR-i uudisteportaali ning tehakse muudatus, mis võimaldab edaspidi jätta kinnipeetava saatmiseks koostatava saatenimekirja allkirjastamata, kuna sellega seotud toimingud on võimalik teha vangiregistris. Eelnõu ei mõjuta ühegi sihtrühma halduskoormust. Eelnõul võib olla koormust vähendav mõju nii vanglateenistuse ametnikele kui ka politseiametnikule, kuna vanglateenistuse ametnikul ei ole kohustust otsida iga kord läbi menetlustoimingutele tulev politseiametnik. Samuti aitab saatenimekirjade digitaalne vormistamine hoida kokku ametnike tööaega. Muuta on kavas järgmisi justiitsministri määrusi: 1) justiitsministri 5. septembri 2001. a määrus nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ avaldamismärkega RT I, 20.12.2025, 12; 2) justiitsministri 6. detsembri 2001. a määrus nr 92 „Tallinna Vangla põhimäärus“ avaldamismärkega RT I, 20.12.2025, 15; 3) justiitsministri 6. detsembri 2001. a määrus nr 87 „Tartu Vangla põhimäärus“ avaldamismärkega RT I, 20.12.2025, 17; 4) justiitsministri 25. märtsi 2008. a määrus nr 9 „Täitmisplaan“ avaldamismärkega RT I, RT I, 20.12.2025, 18; 5) justiitsministri 20. veebruari 2019. a määrus nr 3 „Vangla saatemeeskonna ülesanded ja töökord“ avaldamismärkega RT I, 18.07.2025, 12; 6) justiitsministri 30. novembri 2000. a määrus nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ avaldamismärkega RT I, 20.12.2025, 19; 7) justiitsministri 13. juuni 2006. a määrus nr 20 „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ avaldamismärkega nr RT I, 20.12.2025, 21. Määruse eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakonna nõunik Helina Kasvandik ([email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre ([email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb kaheksast paragrahvist. Paragrahviga 1 muudetakse määruse „Järelevalve korraldus vanglas“ (edaspidi määrus JKV) sätteid, mis reguleerivad vanglasse sisenemise korraldust ja teenistusrelvade ning erivahendite väljastamist ja tagastamist. Paragrahvides 2, 3 ja 7 asendatakse sõnad „justiitsminister“ ja „Justiitsministeerium“ sõnadega „justiits- ja digiminister“ ja „Justiits- ja Digiministeerium“. Paragrahviga 4 muudetakse määrust „Täitmisplaan“ ning täpsustatakse rahvastikuregistris elukohata kinnipeetavate paiknemist. Täpsustusega ei kaasne kinnipeetavate üleviimist teise vanglasse. Paragrahviga 5 muudetakse kinnipeetavate vanglavälist saatmist reguleerivas määruses saatenimekirja allkirjastamist. Paragrahviga 6 täiendatakse vangla sisekorraeeskirja võimalusega vaadata ERR-i uudisteportaali kirjalikku teksti. Paragrahviga 7 tunnistatakse lisaks kehtetuks määruses „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“ sätestatud kohustus tagada vanglatele apteegiteenust, kuna Viru Vanglal seda kohustust enam ei ole. Paragrahvis 8 sätestatakse määruse jõustumine. Eelnõu §-ga 1 muudetakse ja täiendatakse määruse JKV sätteid. Punktiga 1 luuakse vanglatele võimalus teha loendus enne valvepiirkonda uuele vahetusele üle andmist. Vanglates kehtib öisel ajal öörahu, mille jooksul ametnikud ja kinnipeetavad vahetult kokku ei puutu. See tähendab, et öösel on tavapärasest keerulisem tuvastada kinnipeetavate võimalikke põgenemiskatseid, terviserikkeid jms. Seetõttu tehakse vanglates iga päev loendusi, mille peamine eesmärk on veenduda, et kinnipeetavad on ettenähtud kohas ning elu ja tervise juures. Määruse JKV § 14 lõike 2 punkt 1 näeb ette, et loendus tehakse valvepiirkonda üle andes. Ebapraktiline on siduda loenduse aeg üksnes valvepiirkonna üleandmise ajaga. Kui vangla leiab, et loendus on võimalik teha juba enne valvepiirkonna üleandmist, võib see aidata kiiremini tuvastada tekkinud probleeme. Vahetust lõpetav toimkonna liige saab vahetust alustavale toimkonna liikmele kogu olulise informatsiooni edasi anda. Punktiga 2 täiendatakse JKV § 19 lõikega 11, mis võimaldab edaspidi Sisekaitseakadeemia vanglateenistuse kolledži teenistujal, töötajal ja õppijal siseneda vanglasse isikut tõendava dokumendiga. Nimetatud isikutel puudub töötõend või liikmetunnistus, mistõttu tuleb kehtiva korra kohaselt väljastada neile eraldi sissepääsuluba. Eraldi lubade vormistamine ei anna lisajulgeolekugarantiid võrreldes isikusamasuse kontrollimisega ametliku dokumendi alusel, kuid suurendab vangla töökoormust. Õppijate koosseis võib õppeperiooditi muutuda, praktika vanglas ja külastused on ajutise iseloomuga ning püsivate lubade väljastamine või iga kord eraldi lubade vormistamine on ebamõistlikult koormav. Vanglasse sisenemise õigus registreeritakse üldjuhul vanglateenistuse e-teenuste keskkonnas. Kui siseneja ei ole enda sisenemise õigust seal registreerinud, on vanglal õigus isik vanglasse lubada ka muul juhul, kui vanglale on teada, et isik on vanglateenistuse kolledži teenistuja, töötaja või õppija. Punktiga 3 muudetakse JKV § 31 lõiget 11: edaspidi võib vanglateenistuse ametnik jätta läbi otsimata ka menetlustoiminguid tegeva politseiametniku. Läbiotsimine on aeganõudev protsess ja usaldus oma riigi politseiametnike vastu on suur. Siiski säilib vanglateenistuse ametnikul õigus politseiametnik läbi otsida, kui ta pole veendunud, et isikul ei ole kaasas keelatud aineid või esemeid. Tegemist on vanglateenistuse ametniku kaalutlusotsusega. Punktidega 4 ja 7 ajakohastatakse vanglate tööpraktikat teenistusrelvade ja erivahendite väljastamisel ja tagastamisel. Töökorralduse sujuvamaks toimimiseks luuakse võimalus vanglateenistuse ametnikul, kellel on teenistusrelva kandmise õigus, ise teenistusrelv võtta ja tagastada, registreerides selle kehtivas korras kas elektrooniliselt või tehes kande valveplaani teise osasse. Selline töökorraldus aitab kokku hoida vangla ressurssi, kuna ei kohusta määrata teenistusrelvade väljastamiseks ja tagastamiseks eraldi ametnikku. Vanglale jääb kaalutlusruum otsustada, millal ametnikule väljastatakse ja temalt võetakse vastu teenistusrelv ning millal on ametnikul endal õigus teenistusrelv võtta ja tagastada. Vangla saab töökorraldusega ise täpsema korra määrata. Punktiga 5 luuakse reegel, mille järgi on vanglal võimalik kinnistada teenistusrelv kindlale ametnikule, kes on kohustatud hoidma seda selleks määratud hoiukohas. Teenistusrelva väljavõtmine registreeritakse üks kord selle kinnistamisel. Kinnistamine tähendab, et konkreetne teenistusrelv on määratud konkreetsele isikule kasutamiseks ning tema vastutab relva säilimise, korrasoleku ja kasutamise eest ning kõik relvaga seotud toimingud (väljastamine, tagastamine) on dokumenteeritud selle isiku nimele. Kui teenistusrelv ei ole isikule kinnistatud, tuleb igakordne väljastamine ja tagastamine registreerida. Kinnistatud teenistusrelv tagastatakse JKV §-s 3825 sätestatud korras. Punktidega 6 ja 8 täiendatakse teenistusrelvade loetelu elektrišokirelvaga. Tegemist on sätete täpsustamisega, kuna sätestatud kord kehtib tegelikult ka elektrišokirelva kohta. Eelnõu punktidega 9 ja 10 muudetakse paindlikumaks erivahendite võtmise ja tagastamise kord. Erivahendi võib samuti võtta ametnik ise ning edaspidi puudub kohustus see iga kord fikseerida. Kuigi fikseerimise eesmärk on üldjuhul tagada kasutamise jälgitavus, on erivahendi puhul tegemist madalama riskitasemega vahendiga, mille kasutamine on tavapärane ja sagedane. Seega ei anna iga kasutuskorra fikseerimine lisakasu, nagu see on suurema riskiga vahendite (nt teenistusrelvad) puhul, aga samal ajal on see ametnikele ajakulu – kaasnev koormus ületab saadava kasu. Seetõttu on fikseerimisnõude kehtetuks tunnistamine põhjendatud. Eelnõu §-dega 2, 3 ja 7 ajakohastatakse ja muudetakse määrustes sõna „Justiitsministeerium“ sõnadega „Justiits- ja Digiministeerium“ ning sõna „justiitsminister“ sõnadega „justiits- ja digiminister“. Samuti täpsustatakse eelnõu § 7 punktiga 3 määruses „Viru Vangla moodustamine ja põhimäärus“, et Viru Vangla ei osuta enam kõigile vanglatele apteegiteenust. Tervisekassa korraldab vanglas viibivatele isikutele tervishoiuteenuse, sh apteegiteenuse osutamise tervishoiuteenuse osutaja kaudu. Muudatus on seotud 1. juulil 2024 jõustunud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega[2], mille kohaselt osutab vanglas tervishoiuteenuseid [2] Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 699 SE, link: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/f276271a-1a38-4b1a-b0cd-cae1f59df8d5/tervishoiuteenuste-korraldamise- seaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus/ . tervishoiuteenuse osutaja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivate sätete alusel. Apteegiteenust osutatakse samuti tervishoiuteenuse osutaja kaudu, kuna ravimid on üks tervishoiuteenuse osutamise osa. Vanglas ja arestimajas kinni peetavale isikule ravimite, meditsiiniseadmete ja abivahendite võimaldamise tingimused ning kord on sätestatud Vabariigi Valitsuse 10.06.2024. a määruses nr 32 „Vanglas ja arestimajas kinni peetavale isikule tervishoiuteenuste osutamine“. Eelnõu §-ga 4 muudetakse ja täiendatakse täitmisplaani rakendussätteid kinnipeetavate ümberpaigutamise kohta. Justiits- ja Digiministeerium on pädev otsustama kinnipeetavate paiknemist vanglates. Eelnõuga täpsustatakse, et Viru Vangla kinnipeetavad, kes olid paigutatud 2025. aasta 1. aprilliks vanglasse, jätkavad karistuse kandmist samas vanglas. Nimetatud kuupäevast alates paigutatakse kinnipeetavad täitmisplaani kohaselt Tallinna Vanglasse. Muudatuse tulemusel ei paigutata ümber kinnipeetavaid, kuna tegemist on eelmise redaktsiooni täpsustusega. Täpsustatakse ka kehtivat rakendussätet, et 30. septembriks paigutatakse ümber üksnes Tartu Vanglas paiknevad kinnipeetavad, kellel puudus 1. oktoobri 2025. aasta seisuga rahvastikuregistri järgi elukoht Eestis. Nimetatud kuupäev annab Tartu Vanglale piisavalt aega ümberpaigutuste korraldamiseks. Eelnõu §-ga 5 muudetakse määruse „Vangla saatemeeskonna ülesanded ja töökord“ sätteid seoses saatenimekirja allkirjastamisega. Punktide 1–3 ja 5 kohaselt ei tule vanglaametnikel edaspidi allkirjastada saatenimekirja ega seda paberkandjal koostada, kui isikut ei saadeta vanglavälisesse asutusse. Kõik andmed, mis on määruses nimetatud, sisestatakse vangiregistrisse ning saatenimekiri kinnitatakse vangiregistris. Muudatuse eesmärk on viia vangla saatemeeskonna töökorraldus kooskõlla vangiregistri kasutamise ja asjaajamise digiteerimise põhimõtetega. Vastutus on ikka isikustatud ning toimingud on kontrollitavad. Saatenimekirjas sisalduvad andmed annavad infot isiku liikumise ja paiknemise kohta ning need on välja toodud VangS-i § 53 lõike 1 punktis 4 ning täpsustatud vangiregistri põhimääruse lisa 1 punktides 4.1, 4.2 ja 4.3. Punktide 4 ja 10 kohaselt tuleb saatenimekiri edaspidi koostada paberkandjal, kui saatmine toimub vanglavälisesse asutusse. Vastu võttev ametnik kinnitab saadetava ning tema isikliku toimiku olemasolu korral selle vastuvõtmist oma allkirjaga saatenimekirjal. Kuna vangiregister ja selles sisalduv saatenimekiri ei ole kasutamiseks vanglavälistele asutustele, on paberkandjal saatenimekirjale allkirja võtmine endiselt vajalik. Sellega kinnitatakse, et kinnipeetav on tõepoolest üle antud. Punktide 6, 8 ja 9 kohaselt on saadetava saatemeeskonnale üleandmise ja vanglas vastuvõtmise aluseks edaspidi korraldus. Kuna korraldus sisaldab üleandmiseks kõiki vajalikke andmeid ning saatenimekiri üksnes dubleerib korralduses olevaid andmeid, piisab aluseks üksnes korraldusest. Saatemeeskonna ülem esitab saadetava üleandmisel vastuvõtuametnikule töötõendi või isikut tõendava dokumendi. Kuna saatenimekirja paberkandjal enam ei koostata, kontrollib vastu võttev ametnik saadetava andmeid vajaduse korral vangiregistrist. Punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks kohustus, mille kohaselt tuli saadetava üleandmise eest vastutaval isikul ja saatemeeskonna ülemal kinnitada saadetava üleandmist oma allkirjaga saatenimekirjal. Kuna kinnipeetava liikumisega seotud andmed, samuti muud olulised andmed (nt kinnipeetava saabumise kohta vanglasse) on näha vangiregistris, ei ole nimetatud nõue enam vajalik. Punktidega 10 ja 11 asendatakse määruse kehtiv lisa 1 muudetud sõnastuses lisaga 1, millest jäetakse välja allkirjastamisele viitavad read, kuna allkirjastamise kohustust enam ei ole. Kui saatmine toimub vanglavälisesse asutusse, peab saatenimekirja allkirjastama isik, kes kinnipeetava vastu võtab. Vanglavälisesse asutusse saatmise korral tuleb saatenimekiri koostada paberkandjal. Vanglaväliseks asutuseks saab pidada kõiki asutusi, kuhu kinnipeetav üle antakse, kuid mis ei ole teine Eestis asuv vangla, nt sundraviasutused. Paragrahviga 6 muudetakse vangla sisekorraeeskirja sätteid. Eelnõuga asendatakse kehtiva määruse § 36 lõikes 2 sõnad „vangla tervishoiutöötaja“ sõnaga „tervishoiutöötaja“. Muudatus on seotud 1. juulil 2024 jõustunud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmisega ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega[2], mille järgi osutab vanglas tervishoiuteenuseid tervishoiuteenuse osutaja eriarstiabi osutamist reguleerivate sätete kohaselt. Seega enam ei ole vanglates tööl vangla tervishoiutöötajad, vaid on tervishoiuteenuse osutajad. Tervishoiuteenuse osutajad tegelevad kinnipeetavatele tervishoiuteenuse pakkumisega, kuid mitte kokkusaajatele, kes kinnipeetavat külastavad. Seega on vaja muuta lõike 2 sõnastust, kuna vangla tervishoiutöötajat ei ole enam ning kui kokkusaajad, kes kinnipeetavat külastama tulevad, vajavad tervishoiuteenust, tuleb tegeleda nendega nii nagu väljaspool vanglat ehk vajaduse korral kutsuda kiirabi. Samuti täiendatakse § 522 lõikes 1 olevat kinnipeetavale ligipääsetavate veebilehtede loetelu ERR-i uudisteportaali veebilehega, milles võimaldatakse neil näha uudiste tekstiosa. Kinnipeetavatel ei ole võimalik pääseda ligi ühelegi video- ega helistriimile. Vangla ei võimalda ligi pääseda muule ERR-i sisule kui ainult uudiste tekstile, st hõlmatud ei ole nt TV, raadio, uudiste ettelugemine, videod, sh tekstisisesed videod, info.err.ee, lastele mõeldud leht jms. Paberajalehed on kadumas ning digitaalsed uudised jõuavad samaaegselt ja kiiremini rohkemate kinnipeetavateni. Praegu on paberajalehtede piiratud kättesaadavuse tõttu kinnipeetavate ligipääs ajakohasele teabele aeganõudev ning sageli tuleb uudiste lugemiseks oodata. Tahvelarvutite laiem kasutus võimaldab tagada kiirema ja võrdsema ligipääsu usaldusväärsele infole. Err.ee pakutavad uudised on tasakaalustatud, kontrollitud ning faktipõhised ja sõltumatud. Samuti on err.ee tarbijale tasuta ning kajastab kõige adekvaatsemalt uudiseid Eestist ning maailmast. Err.ee uudiste lehekülge on võimalik kasutada nii eesti, inglise kui vene keeles. Muudatus toetab kinnipeetavate informeeritust, resotsialiseerumist ja ühiskondliku teadlikkuse säilimist ning vähendab vajadust kasutada paberlehti. ERR-i veebilehe teisi alamlehti ei ole põhjendatud avada, kuna nt raadiole ja televisioonile on kinnipeetavatel ligipääs kambris olevate seadmete kaudu. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrusel ei ole vahetut puutumust Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Sihtgrupid: 1) vanglateenistujad; 2) kinnipeetavad. Mõju vanglateenistujatele Määrustes kavandatavad muudatused mõjutavad eelkõige vanglaid. Tehtavad muudatused aitavad korraldada vangla tööd sujuvamalt ega too kaasa olulist kohanemisvajadust. Määrused mõjutavad küll kõiki teenistujaid, kes muudetavate sätetega reguleeritavaga kokku puutuvad, kuid ametnikud ei pea muudatuste tulemusena oma tegevust oluliselt muutma. Samuti ei too muudatused kaasa uusi kohustusi. Eelkõige mõjutavad muudatused pääsla töötajaid, keda on vanglates kokku ligikaudu 88. Samuti avaldavad muudatused mõju kinnipeetavate saatmisega tegelevatele ametnikele, keda on vanglates kokku ligikaudu 51. Politseiametnikku, kes siseneb vanglasse menetlustoiminguteks, ei pea enam läbi otsima, kui vanglateenistuse ametnik on veendunud, et siseneval ametnikul ei ole kaasas keelatud esemeid, sh on ette nähtud kohta ära pannud enda tulirelva, kui sellega sisenemiseks puudub luba. Tegemist ei ole automaatse läbiotsimisest vabastamisega, vaid vanglateenistuse ametniku kaalutlusotsusega. Vanglal säilib igal juhul õigus isik läbi otsida, kui julgeolekukaalutlused seda nõuavad või puudub veendumus, et keelatud aineid ja esemeid kaasas ei ole. Seega ei vähenda muudatus vangla julgeolekutaset ega piira vanglateenistuse õigusi. Muudatus aitab hoida kokku läbiotsimistega kaasnevat aega. See omakorda võimaldab vanglateenistuse ametnikel suunata tööaega muude julgeoleku- ja järelevalveülesannete täitmiseks. Seega on mõju töökorraldusele positiivne. Muudatus ei mõjuta politseiametniku õigusi ega kohustusi sisuliselt, kuna läbiotsimise kohustus ei kao täielikult, vaid sõltub vanglateenistuse ametniku otsusest. Kui vanglateenistuse ametnik otsustab politseiametniku läbi otsimata jätta, on mõju politseiametnikule positiivne, kuna väheneb ajakulu vanglasse sisenemisel. [2] Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 699 SE, link: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/f276271a-1a38-4b1a-b0cd-cae1f59df8d5/tervishoiuteenuste-korraldamise- seaduse-muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus/. Muudatused, mis puudutavad saatenimekirja koostamist vangiregistris ning ERR-i uudisteportaali lisamist tahvlites lubatud veebilehtede nimekirja, avaldavad vanglate töökorraldusele ja -koormusele tervikuna positiivset mõju. Saatenimekirja koostamise võimalus vangiregistris tähendab, et dokumentide vormistamine, kinnitamine ja säilitamine toimub digitaalses keskkonnas. Seega väheneb käsitsi dokumentide täitmise, allkirjastamise ja arhiveerimise vajadus. Andmed sisestatakse süsteemi üks kord ning need on kohe kättesaadavad ametnikele nende pädevuse alusel. Digitaalne lahendus parandab vangla tegevuse jälgitavust ning lihtsustab hilisemat kontrolli, kuna andmed on kiirelt kättesaadavad. Paberkandjal dokumente tuleb hoiustada kindlas kohas, aja möödudes võivad need kuluda ja paljude teiste dokumentide seast raskesti leitavaks muutuda. Samuti avaldub muudatuse mõju tööaja kokkuhoiuna ning väheneb paberkandjal dokumentide säilitamise vajadus, mis lihtsustab asjaajamist ja vähendab arhiveerimiskoormust. Kui ilmneb IT-tõrge või ei ole muul põhjusel võimalik KIR-is saatenimekirja koostada, on seda endiselt võimalik teha ka paberkandjal. ERR-i uudisteportaal lisatakse lubatud veebilehtede nimekirja olemasoleva tehnilise taristu kaudu, mis ei eelda suuri arendusi ega märkimisväärseid rahalisi kulutusi. Tegemist on avalik-õigusliku meediaväljaande tekstilise uudistekeskkonnaga, millele pääseb ligi kontrollitud tahvlite kaudu. Muudatus ei suurenda vanglate IT- ega julgeolekukoormust, kuna ligipääs on piiratud ja seda hallatakse juba toimiva süsteemi kaudu. Samal ajal võib see vähendada paberkandjal ajalehtede tellimise vajadust, mis võib kaasa tuua väikese, kuid püsiva kulude kokkuhoiu. Täitmisplaani muudatused üksnes täpsustavad vana redaktsiooni rakendussätteid ega loo uut alust ümberpaigutamiseks. Eelnõuga täpsustatakse, et ümber paigutatakse üksnes Tartu Vanglas viibivad kinnipeetavad ning sätestatakse selgelt, et Viru Vangla kinnipeetavaid ümber ei paigutata. Muudatus vanglatele mõju ei avalda, kuna kohustus ümberpaigutusteks tekkis varasema redaktsiooni loomisega, mitte kehtestatava määrusega. Muudatused, mis on seotud teenistusrelvade väljastamise ja tagastamisega, mõjutavad ametnikke positiivselt, kuna töökorraldus muutub paindlikumaks. Teenistusrelvade ja erivahendite väljastamise ning tagastamise korra ajakohastamine vähendab ka nende ametnike töökoormust, kes vastuvõtmise ja väljastamisega tegelesid, kuna võimaldab tegeleda teiste ülesannetega. Muudatus aitab optimeerida tööjõu kasutust ning võimaldab korraldada tööd paindlikumalt, arvestades konkreetse vangla vajadusi ja töökorralduse eripära. Kuigi tööprotsess muutub teenistusrelvade väljastamisel ja tagastamisel iseseisvamaks, on toimingute kontrollitavus tagatud. Teenistusrelva kinnistamise võimaluse loomine konkreetsele ametnikule vähendab igapäevast koormust, kuna relva igakordset väljavõtmist ja tagastamist ei ole vaja eraldi registreerida. See lihtsustab eelkõige nende ametnike tööprotsesse, kes kasutavad teenistusrelva regulaarselt. Samas eeldab selline korraldus ametnikult relva hoolsamat kasutamist ja hoidmist. Elektrišokirelva lisamine teenistusrelvade loetellu ei too kaasa sisulist muudatust ametnike tööülesannetes, kuid reeglid on selgemad ja see aitab neid ühtselt kohaldada, vähendab tõlgendamisruumi ning toetab õigusselgust. Erivahendite kasutamise ja nende võtmise ning tagastamise korra paindlikumaks muutmine ning registreerimise kohustuse kaotamine vähendab oluliselt ametnike ajakulu administratiivsetele toimingutele. Arvestades, et erivahendite kasutamine on sagedane ja madalama riskitasemega, ei ole iga kasutuskorra detailne fikseerimine vajalik. Seetõttu võimaldab muudatus vähendada töökoormust, ilma et see mõjutaks oluliselt turvalisust või järelevalve taset. Kokkuvõttes vähendavad nimetatud muudatused vanglate töökoormust, muudavad tööprotsessid sujuvamaks ning toetavad digiteerimist, ilma et kaasneks julgeolekuriski suurenemist või rahalise koormuse kasvu. Mõju vanglatele on tervikuna positiivne ning ebasoovitavat mõju ei ole ette näha. Lähtudes mõju olulisuse kriteeriumitest, on muudatuste mõju vanglatele kokkuvõttes ebaoluline. Mõju kinnipeetavatele 2026. aasta 19. märtsi seisuga viibib vanglates kokku 1679 kinnipeetavat. Muudatuste mõju kinnipeetavatele on tervikuna vähene, kuna enamik muudatusi puudutab vanglate sisemist töökorraldust, dokumenteerimist ja tööprotsesside lihtsustamist. Tegemist on töökorralduslike ja tehniliste täpsustustega, mille mõju kinnipeetavale on kaudne ning praktiliselt tajumatu. Kõige otsesemalt mõjutab kinnipeetavaid Eesti Rahvusringhäälingu uudisteportaali lisamine lubatud veebilehtede nimekirja. Nimetatud muudatus avaldab positiivset mõju kõikidele kinnipeetavatele. See laiendab kinnipeetavate ligipääsu ajakohasele ja usaldusväärsele teabele ning võib toetada nende sotsiaalset sidusust ja taasühiskonnastumist. ERR on avalik-õiguslik meediaväljaanne, mille sisu on kontrollitud ja neutraalne. Ligipääs toimub olemasoleva tehnilise lahenduse kaudu ning üksnes tekstipõhisele uudiste sisule, mis ei võimalda suhtlust ega muud interaktiivset tegevust. Seega ei lisandu muudatusega julgeolekuriske. Tegemist on senise infokeskkonna mõõduka laiendamisega. Lähtudes mõju olulisuse kriteeriumitest, on muudatuste mõju kinnipeetavatele kokkuvõttes ebaoluline. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine ei nõua kulusid ega eeldata sellest lisatulu. 6. Määruse jõustumine Määruse § 1 punkt 2 ja § 5 jõustuvad 2026. aasta 5. mail. Nimetatud punktid jõustuvad üldisest korrast erinevalt, kuna nõuab IT-tehnilisi arendustegevusi vangiregistris. Ülejäänud osas jõustub määrus üldises korras, kuna ei nõua lisatööd ega rakendamiseks üleminekuaega. 7. Eelnõu kooskõlastamine Määruse eelnõu ei esitata eelnõude infosüsteemi (EIS) kooskõlastamiseks, kuna määruses kavandatud muudatused puudutavad vaid vanglateenistust ega mõjuta teisi asutusi. Vanglad on määruste muudatustest teadlikud.  Justiitsministri 20. veebruari 2019. a määrus nr 3 „Vangla saatemeeskonna ülesanded ja töökord“ Lisa 1 (justiits- ja digiministri .. .. 2026. a määruse nr .. sõnastuses) «____» _____________ 20___. a SAATENIMEKIRI …………………………. Lähtekoht …………………………. Sihtkoht Saatmise alus: Saadetava Jrk Karistuse või tõkendi perekonna- ja Sünniaeg Staatus KrK § KarS § nr lõpptähtpäev eesnimi 1 Lähteasutuse juht või tema määratud vanglaametnik ……………………………………… ees- ja perekonnanimi Nimekirjas olevad saadetavad (arv) inimest ja nende isiklikud toimikud vastu võtnud Saatemeeskonna ülem:……………...…………………………………………………………………………. ees- ja perekonnanimi Nimekirjas olevad saadetavad (arv) inimest ja nende isiklikud toimikud vastu võtnud Saadetavate vastuvõtmise eest vastutav isik:……………………………………………………………….. ees- ja perekonnanimi allkiri (kui saatmine toimub vanglavälisesse asutusse)