Kiri

KEHTNA VALLAVALITSUS Vastavalt nimekirjale Kuupäev digiallkirjas nr 7-6/2020/220 Kehtna valla ja Rapla valla üldplaneeringute lähteseisukohtade ja valdade ühise keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekute küsimine Vastavalt 08.06.2019 sõlmitud ühiste kavatsuste protokollile koostavad Kehtna vald ja Rapla vald valdade üldplaneeringud koostöös. Leitud on ühised konsultandid ning üldplaneeringute koostamine toimub sünkroniseeritult. Lõpptulemusena koostatakse kummalegi vallale eraldi üldplaneeringu dokument. Keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH) viiakse läbi ühiselt mõlema valla kohta. Üldplaneeringud ja KSH algatati Kehtna Vallavolikogu 21.11.2018 otsusega nr 69 ja Rapla Vallavolikogu 20.12.2018 otsusega nr 92. Koostöös OÜ Hendrikson & Ko ning OÜ Lemma konsultantidega on valminud üldplaneeringute lähteseisukohad ning KSH väljatöötamise kavatsus, mis esitatakse planeerimisseaduse § 81 lg 1 ja lg 2 alusel teile kui koostöötegijale ettepanekute saamiseks. Palun tutvuge lisatud dokumentidega ning esitage vastavalt oma pädevusvaldkonnale ettepanekud hiljemalt 8. märtsiks 2020 korraga kahele adressaadile: 1) Rapla Vallavalitsusele e-posti aadressil [email protected], dokumendivahetuskeskkonna DHX vahendusel või kirjalikult Rapla valla kantseleisse (Viljandi mnt 17, Rapla linn) ja 2) Kehtna Vallavalitsusele e-posti aadressil [email protected], dokumendivahetuskeskkonna DHX vahendusel või kirjalikult Kehtna valla kantseleisse (Pargi tn 2, Kehtna alevik). Kõik laekunud ettepanekud arutatakse läbi Kehtna Vallavalitsuse ja Rapla Vallavalitsuse töögruppide koostöös, kuid planeerimisseadusest tulenevalt on vajalik kaasamisprotsessi algatamine ja juhtimine kummagi valla poolt eraldi. Kui Teie ettepanekud ei ole nimetatud tähtpäevaks laekunud, eeldatakse, et Teie hinnangul on KSH väljatöötamise kavatsus ja üldplaneeringute lähteseisukohad asjakohased ja piisavad. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Varri Väli Kehtna valla arendusjuht Lisad: Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühine KSH. Väljatöötamise kavatsus Kehtna valla ja Rapla valla üldplaneeringute lähteseisukohad Varri Väli [email protected] 503 6104 Pargi 2 Tel 489 8820 Registrikood 77000252 Kehtna SEB Konto EE781010802000064001 79001 RAPLAMAA e-post: [email protected]  Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühine keskkonnamõju strateegiline hindamine Väljatöötamise kavatsus Tallinn 2020 Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühise KSH VTK Nimetus: Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühine keskkonnamõju strateegiline hindamine. Väljatöötamise kavatsus. Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 5059914 E-post [email protected] Töö tellijad: Rapla Vallavalitsus Reg nr 77000312 Rapla maakond, Rapla vald, Rapla linn, Viljandi mnt 17, 79511 Tel +372 489 0510 E-post [email protected] Kehtna Vallavalitsus Reg nr 77000252 Rapla maakond, Kehtna vald, Järvakandi alev, Tallinna mnt 17, 79101 Tel +372 489 8820 E-post [email protected] KSH juhtekspert: Piret Toonpere Töö versioon: 6.01.2020 2 Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühise KSH VTK Sisukord Sisukord ................................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 4 1 Hindamisega käsitletava ala ülevaade............................................................................................. 5 1.1 Paiknemine .............................................................................................................................. 5 1.2 Looduskeskkond ...................................................................................................................... 6 1.2.1 Kaitsealused ja tundlikud alad ning üksikobjektid........................................................... 7 1.2.2 Roheline võrgustik ......................................................................................................... 13 1.2.3 Põhjavesi........................................................................................................................ 13 1.2.4 Pinnavesi........................................................................................................................ 15 1.2.5 Maavarad....................................................................................................................... 16 1.3 Tehiskeskkond ....................................................................................................................... 17 1.3.1 Transporditaristu ........................................................................................................... 17 1.3.2 Reoveekogumisalad....................................................................................................... 18 1.3.3 Kaugküte ........................................................................................................................ 18 1.3.4 Jäätmekäitlus ................................................................................................................. 18 1.4 Sotsiaalmajanduslik keskkond ............................................................................................... 18 1.4.1 Rahvastik ....................................................................................................................... 18 1.4.2 Sotsiaalne taristu ........................................................................................................... 20 1.4.3 Ettevõtlus....................................................................................................................... 23 1.4.4 Riigikaitse....................................................................................................................... 24 1.5 Kultuuriline keskkond ............................................................................................................ 24 2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus, põhimõtted ja metoodika ................................. 26 3 Seosed asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega ............................................................ 29 3.1 Kõrgemalseisvad arengudokumendid ................................................................................... 29 3.2 Kehtivad üldplaneeringud ..................................................................................................... 31 3.3 Kohalikud arengudokumendid .............................................................................................. 32 4 Asjakohaste mõjude selgitamine................................................................................................... 33 4.1 Looduskeskkond .................................................................................................................... 33 4.2 Tehiskeskkond ....................................................................................................................... 34 4.3 Sotsiaalmajanduslik keskkond ............................................................................................... 35 4.4 Kultuuriline keskkond ............................................................................................................ 36 5 Üldplaneeringu koostamisest huvitatud osapooled ..................................................................... 37 6 KSH ja selle tulemuste avalikustamise ajakava ............................................................................. 40 7 Üldplaneeringu koostaja andmed ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostaja andmed 41 3 Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühise KSH VTK Sissejuhatus Käesoleva keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) objektiks olevateks strateegilisteks planeerimisdokumentideks on Rapla valla üldplaneering ja Kehtna valla üldplaneering. Rapla valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine algatati Rapla Vallavolikogu 20.12.2018 otsusega nr 92 ,,Rapla valla üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine˝. Kehtna valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine algatati Kehtna Vallavolikogu 21.11.2018 otsusega nr 69 „Kehtna valla üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“. Kehtna Vallavalitsus ja Rapla Vallavalitsus on 08.06.2019 sõlminud ühiste kavatsuste kokkuleppe, mille kohaselt Kehtna valla üldplaneering ja Rapla valla üldplaneering koostatakse koostöös. Koostatakse kaks iseseisvat üldplaneeringut („Kehtna valla üldplaneering“ ja „Rapla valla üldplaneering“) ning viiakse läbi üks ühine mõjude hindamine, mis saab kummagi üldplaneeringu dokumendi lisaks. Üldplaneeringud koostatakse mõlema valla territooriumitele tervikuna ja mõlema valla territooriumi kohta järgmise 10-15 aasta perspektiivis. Planeeringute eesmärk on valdade territooriumite arengu põhisuundade ja tingimuste määramine, aluste ettevalmistamine detailplaneerimise kohustusega aladel ja juhtudel detailplaneeringute koostamiseks ning detailplaneeringu kohustuseta aladel maakasutus- ja ehitustingimuste seadmiseks. Üldplaneeringute koostamisel lahendatakse planeerimisseaduse § 75 lõikes 1 sätestatud ülesandeid. Planeerimisseaduse § 74 lõike 4 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punkti 2 kohaselt on üldplaneeringu (ÜP) koostamisel keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine kohustuslik. KSH eesmärgiks on keskkonnakaalutlustega arvestamine üldplaneeringu koostamisel ning seeläbi inim- ja looduskeskkonna mõjusid tasakaalustava lahenduse leidmine. Käesolev KSH väljatöötamise kavatsus (VTK) on aluseks (lähteülesandeks) edasiseks KSH läbiviimiseks ja KSH aruande koostamiseks. VTKs märgitakse keskkonnamõju hindamise ulatus ja eeldatav ajakava ning planeeringu rakendamisega eeldatavalt kaasneda võiv oluline keskkonnamõju, sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus, võimalik mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja muu planeeringu koostamise korraldajale teadaolev asjasse puutuv teave. Väljatöötamise kavatsuse alusel valmiv KSH aruanne on planeeringu lisa. KSH on avalikkuse ja asjaomaste asutuste osalusel strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise positiivse ja negatiivse keskkonnamõju tuvastamiseks, alternatiivsete võimaluste (kui neid on planeerimismenetluses välja pakutud) võrdlemiseks ning ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatav hindamine, mille tulemusi võetakse arvesse strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel. KSH näitab, milliste oluliste keskkonnaargumentide alusel toimub üldplaneeringu kaalutlusprotsessi jooksul valikute tegemine ja otsusteni jõudmine. KSH protsessis käsitletakse keskkonda mitte ainult looduskeskkonnana, vaid laiemalt – KSH protsessi käigus hinnatakse lisaks sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid, sh ka mõju inimese tervisele. Üldplaneeringu koostamise käigus läbiviidava keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus järgitakse Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu õigusakte ning, kohaldatakse planeerimisseadusest (PlanS) tulenevaid menetlusnõudeid. KSH aruanne koostatakse lähtuvalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS) tulenevatest nõuetest. 4 Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühise KSH VTK 1 Hindamisega käsitletava ala ülevaade 1.1 Paiknemine Keskkonnamõju strateegilise hindamisega hõlmatakse Kehtna valla ja Rapla valla haldusterritooriumid kogupindalaga u 137 km2 (sellest 86 km2 Rapla vald ja 51 km2 Kehtna vald). Kehtna ja Rapla vallad paiknevad Rapla maakonnas ning neil on üle 60 kilomeetri ühist piiri (Joonis 1). Vallad toimivad ühtse piirkonnana ning neil on sarnased keskkonnaprobleemid ja ühised kaitsealad, tehnilise taristu objektid ja tõmbekeskused. Piirkonna keskuslinnaks on Rapla, mis on koos äärealadega (Alu-Valtu piirkond) on ühtlasi ka tihedaima asustusega piirkond. Suurima rahvaarvuga asulad on Rapla linn (5069 in), Järvakandi alev (1207 in), Kehtna alevik (1097 in), Alu alevik (794 in), Juuru alevik (483 in), Kaerepere alevik (464 in), Uusküla (411 in), Kaiu alevik (374 in), Lelle alevik (319 in) ja Kuimetsa küla (319). Joonis 1. Kehtna ja Rapla valla paiknemine. Alus: Maa-ameti WMS. Kehtna vald on 2017. aastal haldusreformi tulemusena liitunud endiste Kehtna valla ja Järvakandi valla õigusjärglane. Vald paikneb Kesk-Eestis Rapla maakonna lõunaosas ulatudes põhjast lõunasse ligi 40 km ja idast läände ligi 15 km. Kehtna valla naabriteks on Rapla vald ja Märjamaa vald Rapla maakonnast, Türi vald Järva maakonnast ja Põhja-Pärnumaa vald Pärnu maakonnast. Valla halduskeskuseks on Kehtna alevik. Kehtna vallas on 1 alev (Järvakandi), 5 alevikku (Eidapere, Kaerepere, Keava, Kehtna, Lelle) ja 43 küla (Ahekõnnu, Ellamaa, Haakla, Hertu, Hiie, Ingliste, Kaerepere, Kalbu, Kastna, Kehtna-Nurme küla, 5 Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühise KSH VTK Kenni, Koogimäe, Koogiste, Kumma, Kõrbja, Käbiküla, Kärpla, Laeste, Lalli, Lau, Lellapere, Lellapere- Nurme, Linnaaluste, Lokuta, Metsaääre, Mukri, Nadalama, Nõlva, Ohekatku, Pae, Palasi, Paluküla, Põllu, Põrsaku, Reonda, Rõue, Saarepõllu, Saksa, Saunaküla, Selja, Sooaluste, Valtu-Nurme, Vastja). Arengu käigus on valla territooriumil välja kujunenud seitse konkreetset oma kogukonnatunnetusega piirkonda ehk kanti: Järvakandi, Kehtna, Kaerepere, Eidapere, Lelle, Keava ja Ingliste. Rapla vald on 2017. aastal haldusreformi tulemusena liitunud endiste Rapla valla, Juuru valla, Kaiu valla ja Raikküla valla õigusjärglane. Vald asub Põhja- ja Kesk-Eestis Rapla maakonna keskosas. Rapla valla naabrid Rapla maakonnast on Kohila, Märjamaa ja Kehtna vald, Harju maakonnast Kose vald ja Järva maakonnast Türi vald. Valla keskus on Rapla linn, endistes vallakeskustes asuvad teenuskeskused kui territoriaalsed struktuuriüksused. Rapla valla teenuskeskused toimivad Juuru ja Kaiu alevikus ning Raikkülas. Rapla linn on Rapla maakonnakeskus ning ühtlasi maakonna suurim haldus- ja teeninduskeskus - maakonna elanikud kasutavad pidevalt Rapla linna infrastruktuuri ning teenuseid. Valla territooriumil on 89 asustusüksust: üks vallasisene linn (Rapla), viis alevikku (Alu, Hagudi, Juuru, Kaiu ja Kuusiku) ja 83 küla (Alu-Metsküla, Aranküla, Atla, Hagudi, Helda, Hõreda, Härgla, Iira, Jalase, Jaluse, Juula, Järlepa, Kabala, Kaigepere, Kalevi, Kalda, Karitsa, Kasvandu, Kelba, Keo, Kodila, Kodila- Metsküla, Koigi, Koikse, Kuimetsa, Kuku, Kuusiku-Nõmme, Kõrgu, Lipa, Lipametsa, Lipstu, Loe, Lõiuse, Lõpemetsa, Mahlamäe, Mahtra, Maidla, Metsküla, Mõisaaseme, Mällu, Nõmme, Nõmmemetsa, Nõmmküla, Oblu, Oela, Ohulepa, Oola, Orguse, Palamulla, Pirgu, Purila, Purku, Põlliku, Põlma, Raela, Raikküla, Raka, Ridaküla, Röa, Sadala, Seli, Seli-Nurme, Sikeldi, Sulupere, Suurekivi, Tamsi, Tapupere, Tolla, Toomja, Tuti, Tõrma, Ummaru, Uusküla, Vahakõnnu, Vahastu, Valtu, Vana- Kaiu, Valli, Vankse, Vaopere, Väljataguse, Äherdi, Ülejõe). Rapla vallas eristatakse 14 kanti (Rapla, Alu, Juuru, Hagudi, Kaiu, Kodila, Kabala, Järlepa, Kuimetsa, Raikküla, Kuusiku, Purku, Lipa, Vahastu). Mõlema vala pindalast on enamik kaetud metsaga. Suur osakaal on ka haritaval maal. Rapla ja Kehtna valdade maakasutus vastavalt maakatastri andmetele on esitatud Joonis 2. RAPLA Muu KEHTNA Muu maa Haritav maa Haritav 17% maa 18% maa Õuemaa Õuemaa 25% 28% 1% 2% Loodusli Loodusli k k rohumaa rohuma 2% a Metsam Metsam 4% aa aa 48% 55% Joonis 2. Kehtna ja Rapla valdade maakasutus (Maakatastri andmete väljavõte 01.10.2019). 1.2 Looduskeskkond Ulatuslike territooriumite ja suure metsamaa osakaalu tõttu paikneb valdade territooriumitel hulgaliselt kaitsealuseid alasid ning üksikobjekte (vt Joonis 3, Joonis 4, Joonis 5). 6 Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühise KSH VTK 1.2.1 Kaitsealused ja tundlikud alad ning üksikobjektid1 Joonis 3. Kaitsealuste alade ja üksikobjektide paiknemine Kehtna ja Rapla valdades (EELIS 15.11.2019). Kaardirakenduses vaadatav: https://arcg.is/5Dm9e 1 Järgnev kaitsealuste loodusobjektide ülevaade põhineb EELIS väljavõttel seisuga 11.11.2019. 7 Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühise KSH VTK Joonis 4. Kaitsealuste liikide leiukohtade paiknemine Kehtna ja Rapla valdades (EELIS 15.11.2019). Kaardirakenduses vaadatav: https://arcg.is/5Dm9e Joonis 5. Natura 2000 võrgustiku alade paiknemine Kehtna ja Rapla valdades (EELIS 15.11.2019). Kaardirakenduses vaadatav: https://arcg.is/5Dm9e 8 Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühise KSH VTK 1.2.1.1 Kehtna vald Maastikuliselt on Kehtna vald vahelduv ja mitmekesine. Kehtna vallas paikneb 5 hoiuala, 4 looduskaitseala, 3 maastikukaitseala, 12 püsielupaika, 15 kaitsealust üksikobjekti, 5 kaitsealust parki ja 4 kaitsealust puistut. Täpsem ülevaade on esitatud Tabel 1. Suur osa valla loodusmaastikust (8.5 %) jääb Kõnnumaa maastikukaitsealale. Maastikukaitseala kogupindala on 5713 ha (4320 ha Kehtna vallas). Kõnnumaa on eriline maastikuline kooslus, mis on tekkinud jääaja lõpul mandrijää sulamise tulemusena. Seda iseloomustavad künkad, mäed ja nende vahele jäävad väikesed järved, rabad ning metsatukad. Kõrgemad alad ehk mõhnastikud jäävad Palukülasse ja Lelle mõisa piirkonda, Panga mägedesse Lokuta piirkonnas. Keava mäed jäävad Linnaaluste külla Keava piirkonnas. Kehtna vallas on rahvusvahelise tähtsusega aladena (Natura 2000 võrgustiku aladena) keskkonnaregistris registreeritud 9 loodusala (Taarikõnnu, Nõlvasoo, Kõnnumaa, Salavalge-Tõrasoo, Pae, Tillniidu, Mukri, Raikküla-Paka, Kastna-Rapla) ja 2 linnuala (Kõnnumaa-Väätsa ja Taarikõnnu- Kaisma). Natura alad hõlmavad u 103.6 km2 ehk u 20 % valla pindalast. Vääriselupaigana on keskkonnaregistris Kehtna vallas registreeritud 105 metsa vääriselupaika. Kaitstavate liikide leiukohti on registreeritud kokku 233, millest 142 III kaitsekategooria liigid, 76 II kaitsekategooria ja 15 I kaitsekategooria liigid. Valla territooriumile jäävad mitmed laukarohked rabad - Mukri raba, Ellamaa raba, Nõlva-soo raba, Taarikõnnu raba, Palasi raba, Imsi raba, Kastna rabaja Keava raba. Tabel 1. Looduskaitsealused objektid Kehtna vallas. Kaardirakenduses vaadatav: https://arcg.is/5Dm9e KKR kood Nimi Tüüp KLO2000186 Mukri hoiuala Hoiuala KLO2000188 Nõlvasoo hoiuala Hoiuala KLO2000181 Kõnnumaa hoiuala Hoiuala KLO2000201 Tillniidu hoiuala Hoiuala KLO2000204 Kastna hoiuala Hoiuala KLO1000708 Käru looduskaitseala Looduskaitseala KLO1000078 Tillniidu looduskaitseala Looduskaitseala KLO1000058 Taarikõnnu looduskaitseala Looduskaitseala KLO1000248 Tõrasoo looduskaitseala Looduskaitseala KLO1000244 Pae maastikukaitseala maastikukaitseala, looduspark KLO1000505 Kõnnumaa maastikukaitseala maastikukaitseala, looduspark KLO1000535 Mukri maastikukaitseala maastikukaitseala, looduspark KLO3000231 Nõlvasoo metsise püsielupaik Püsielupaik KLO3000145 Haakla väike-konnakotka püsielupaik Püsielupaik KLO3001038 Kõrbja must-toonekure püsielupaik Püsielupaik KLO3001510 Sooaluste väike-konnakotka püsielupaik Püsielupaik KLO3000234 Selja metsise püsielupaik Püsielupaik KLO3000239 Vastja metsise püsielupaik Püsielupaik KLO3000230 Nõlva metsise püsielupaik Püsielupaik KLO3000219 Ahekõnnu metsise püsielupaik Püsielupaik KLO3000614 Koogiste väike-konnakotka püsielupaik Püsielupaik KLO3000927 Pulga väike-konnakotka püsielupaik Püsielupaik KLO3001458 Kõrbja väike-konnakotka püsielupaik Püsielupaik KLO4001162 Ellamaa Sepa-Mihkli rändrahn Üksikobjekt 9 Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühise KSH VTK KLO4000320 Keava kahar mänd Üksikobjekt KLO4000323 Ohekatku tamm Üksikobjekt KLO4000678 Iidase pärn (4 haru) Üksikobjekt KLO4000537 Kalbu suurkivi Üksikobjekt KLO4000052 Imsi järv Üksikobjekt KLO4000559 Mihka-Jüri allikad Üksikobjekt KLO4000015 Estonia mägi (Ees-mägi ja Tagamägi) Üksikobjekt KLO4000570 Tammiku tammed Üksikobjekt KLO4000572 Bormeistri põlispuud Üksikobjekt Hiiekõnnu kasesalu; Anton Elmanni nim. KLO4001097 Üksikobjekt kasesalu KLO4000577 Kastna hiiepärn Üksikobjekt KLO4000579 Kastna Hiiemägi; (Lelle hiiemägi) Üksikobjekt KLO4000580 Tuberiku vaher Üksikobjekt KLO4000146 Selja mäed Üksikobjekt KLO3001640 Vanaaseme15 väike-konnakotka püsielupaik Püsielupaik 1.2.1.2 Rapla vald Rapla vallas paikneb 7 hoiuala, 5 looduskaitseala, 7 maastikukaitseala, 17 püsielupaika, 59 kaitsealust üksikobjekti, 6 kaitsealust puistu ja 7 kaitsealust parki. Täpsem ülevaade on esitatud Tabel 1. Rapla vallas on rahvusvahelise tähtsusega aladena (Natura 2000 võrgustiku aladena) keskkonnaregistris registreeritud 11 loodusala (Jalase, Karitsu, Kuusiku, Kõnnumaa, Linnuraba, Mahtra, Rabivere, Raikküla-Paka, Ridaküla, Salavalge-Tõrasoo, Piiusoo) ja üks linnuala (Kõnnumaa- Väätsa). Natura alad hõlmavad u 213 km2 ehk u 25 % valla pindalast. Vääriselupaigana on keskkonnaregistris Rapla vallas registreeritud 182 metsavääriselupaika. Kaitstavate liikide leiukohti on registreeritud kokku 946, millest 464 III kaitsekategooria liigid, 473 II kaitsekategooria ja 9 I kaitsekategooria liigid. Metsamaa katab umbes 48% valla pindalast. Vallas on ka ulatuslikud raba- ja soomassiivid: põhjaosas Hagudi raba, Kõnnu (Seli) raba, Atla (Matsi) raba ja Mahtra soostik, Ammassaare raba, loodeosas Linnuraba ja Sõbessoo, kaguosas Loosalu raba, lõunas Tõrasoo raba. Valla idaosas asub Kuimetsa karstiala, mis on üks suuremaid ja ainulaadsemaid Eestis. Tabel 2. Looduskaitsealused objektid Rapla vallas. Kaardirakenduses vaadatav: https://arcg.is/5Dm9e KKR kood Nimi Tüüp KLO2000197 Ridaküla hoiuala hoiuala KLO2000175 Hundilundi hoiuala hoiuala KLO2000202 Vahastu mõisa hoiuala hoiuala KLO2000143 Velise jõe hoiuala hoiuala KLO2000195 Raikküla-Paka hoiuala hoiuala KLO2000176 Karitsu hoiuala hoiuala KLO2000180 Kuusiku hoiuala hoiuala KLO1000577 Mahtra looduskaitseala looduskaitseala KLO1000686 Mahtrametsa looduskaitseala looduskaitseala KLO1000723 Tõrasoo metsa looduskaitseala looduskaitseala KLO1000247 Linnuraba looduskaitseala looduskaitseala KLO1000248 Tõrasoo looduskaitseala looduskaitseala KLO1000421 Aela maastikukaitseala maastikukaitseala, looduspark 10 Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühise KSH VTK KLO1000227 Raikküla-Pakamäe maastikukaitseala maastikukaitseala, looduspark KLO1000157 Jalase maastikukaitseala maastikukaitseala, looduspark KLO1000505 Kõnnumaa maastikukaitseala maastikukaitseala, looduspark KLO1000327 Piiumetsa maastikukaitseala maastikukaitseala, looduspark KLO1000419 Kuimetsa maastikukaitseala maastikukaitseala, looduspark KLO1000246 Rabivere maastikukaitseala maastikukaitseala, looduspark KLO3000769 Mõisa nõmm kroonliudiku püsielupaik püsielupaik KLO3000104 Kõnnumaa-Väätsa metsise püsielupaik püsielupaik KLO3001426 Hagudi väike-konnakotka püsielupaik püsielupaik KLO3000221 Kiigemäe metsise püsielupaik püsielupaik KLO3001694 Oblu väike-konnakotka püsielupaik püsielupaik KLO3000763 Kose nõmm kroonliudiku püsielupaik püsielupaik KLO3000235 Taga-Põlliku metsise püsielupaik püsielupaik KLO3000450 Mahtra lepa-kärbseseene püsielupaik püsielupaik KLO3000107 Maalema metsise püsielupaik püsielupaik KLO3000459 Jaluse ebe-limanuti püsielupaik püsielupaik KLO3000464 Rõkkalu kroonliudiku püsielupaik püsielupaik KLO3000463 Raikküla Pakamäe kroonliudiku püsielupaik püsielupaik KLO3001425 Hagudi väike-konnakotka püsielupaik püsielupaik KLO3000233 Saunametsa metsise püsielupaik püsielupaik KLO3000791 Aranküla must-toonekure püsielupaik püsielupaik KLO3000225 Kädva metsise püsielupaik püsielupaik KLO3000766 Lipa kroonliudiku püsielupaik püsielupaik KLO4001214 Purila tammed (2 tk.) üksikobjekt KLO4000610 Kensapa õunapuud(2); Kensapa üksikobjekt metsõunapuu KLO4000294 Oru metsõunapuu üksikobjekt KLO4000316 Jaanimardi pärn üksikobjekt KLO4000651 Kangru põlispuud; Kangru pärn üksikobjekt KLO4000321 Lipumäe tamm üksikobjekt KLO4000322 Mardi tamm üksikobjekt KLO4000654 Priiuse tamm üksikobjekt KLO4000324 Ranga kadakas üksikobjekt KLO4000325 Saariste tamm üksikobjekt KLO4000326 Serbia tamm üksikobjekt KLO4000329 Tõnusaare tamm üksikobjekt KLO4000330 Vanatoa tamm üksikobjekt KLO4000346 Vahastu tamm üksikobjekt KLO4000680 Lõhislehine kask üksikobjekt KLO4000727 Valge mänd üksikobjekt KLO4000728 Metsküla kadakas; (Lokuta kadakas) üksikobjekt KLO4000368 Liivi tamm üksikobjekt KLO4000198 Juuru saar üksikobjekt KLO4000844 Juuru tammed (2) üksikobjekt KLO4000409 Kabala tamm üksikobjekt KLO4000243 Siimu-Miku pärn üksikobjekt KLO4000887 Värava (Krusensterni) pärn üksikobjekt KLO4000989 Rapla rahn; (Kalevipoja luisk; Köpsoni kivi) üksikobjekt KLO4000990 Vahastu rändrahn; Vahastu suurkivi üksikobjekt 11 Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühise KSH VTK KLO4000525 Männiku suurkivi üksikobjekt KLO4000526 Nõmmekivi üksikobjekt KLO4001035 Rebase kivi üksikobjekt KLO4000527 Alu suurkivi üksikobjekt KLO4000161 Tõrma suurkivi üksikobjekt KLO4000528 Lõhkisekivi mäe kivikülv üksikobjekt KLO4000535 Vaharu rändrahn üksikobjekt KLO4000538 Tõlla kivi; Tolla kivi üksikobjekt KLO4001047 ENSV TA Geoloogia Instituudi rändkivide üksikobjekt kollektsioon; Mardi rändrahnud KLO4000002 Aasumägi üksikobjekt KLO4001059 Tõrma paepaljand üksikobjekt KLO4001082 Purila allikad üksikobjekt KLO4000562 Lepiku pärnad üksikobjekt KLO4000565 Aru kasesalu üksikobjekt KLO4000566 Jaaneri pärnad; Kolm õde üksikobjekt KLO4000567 Kalmu tammesalu üksikobjekt KLO4001091 Kensapa tamm ja kased (5 tk); (Kensapa üksikobjekt põlispuude grupp) KLO4001092 Kõnnu tammed üksikobjekt KLO4000568 Peetri mägimännid üksikobjekt KLO4001093 Põlendiku pärnad üksikobjekt KLO4001094 Silla tammed üksikobjekt KLO4001095 Luha kääbusmänd; Rõngu kääbusmänd; üksikobjekt Rõnga kääbusmänd KLO4000569 Mäsna arukased üksikobjekt KLO4001096 Vargametsa tammed; (Vargamäe tammed) üksikobjekt KLO1200370 Tooma talu põlispuud; Viirika põlispuud üksikobjekt KLO4000578 Jänusmäe tamm; (Uuepargi tamm) üksikobjekt KLO4000585 Rapla orjakivi üksikobjekt KLO4000588 Toomari leinakask üksikobjekt KLO4000589 Oosi männid üksikobjekt KLO4001254 Viirakivi üksikobjekt KLO4001258 Väljapere pärn üksikobjekt KLO4000886 Mailukse tamm üksikobjekt KLO4001084 Örde allikas; Õrde allikas üksikobjekt KLO4000590 Iietse künnapuu üksikobjekt 12 Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühise KSH VTK 1.2.2 Roheline võrgustik Rohelise võrgustiku paiknemise Rapla-Kehtna piirkonnas määrab Rapla maakonnaplaneering 2030+. Roheline võrgustik hõlmab suure osa valdade territooriumist (Joonis 6). Joonis 6. Maakonnaplaneeringu kohane rohevõrgustik Rapla ja Kehtna valdades, punasega tähistatud Rail-Balticu trassikoridor. Rohevõrgustiku üheks olulisemaks konfliktobjektiks on valdasid läbima kavandatav Rail Balticu trassikoridor. Rail Balicu mõjude hindamine on teostatud maakonnaplaneeringu KSH raames. Vastavas KSHs on trassi rajamisega seonduvaid mõjusid hinnatud ja ka leevendavad meetmed välja toodud. Üldplaneeringutega trassikoridori ega seda puudutavat ei muudeta ning mõjude kordushindamist ei teostata. 1.2.3 Põhjavesi Piirkonnas kasutatakse ühisveevarustuses põhiliselt põhjavett Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu põhjaveekogumist, Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumist ning Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogumist2. Siluri-Ordoviitsiumi Matsalu, Siluri-Ordoviitsiumi Harju põhjaveekogumi ja Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumite koguselise seisundi seisundiklass ja keemilise seisundi seisundiklass on Lääne-Eesti veemajanduskavas hinnatud heaks. Põhjaveekogumi looduslik ressurss on suurem kui põhjaveevõtt3. 2 Kehtna valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2016-2027 ja Rapla valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026. 3 https://www.envir.ee/sites/default/files/laane-eesti_vesikonna_veemajanduskava_2.pdf 13 Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühise KSH VTK Siluri–Ordoviitsiumi Matsalu ja Pärnu põhjaveekogumi põhjaveele on iseloomulik kõrge rauasisaldus, mis omakorda halvendab joogivee organoleptilisi omadusi. Antud põhjaveekogumi enamike ühisveevarustussüsteemide puurkaevuvett töödeldakse rauaeraldusfiltrites. Valdade territooriumid kuuluvad õhukese pinnakatte ja karsti leviku tõttu valdavalt looduslikult nõrgalt kaitstud ja kaitsmata põhjaveega alade hulka. Joogivee kvaliteet on otseselt mõjutatud maapinnalt infiltreeruva vee kvaliteedist ning esineb just bakterioloogilise saastumise oht4. Joonis 7. Põhjavee kaitstus Kehtna-Rapla piirkonnas. Allikas: https://veeveeb.envir.ee/ Kinnitatud põhjaveevaruga ala Kehtna vallas on Järvakandi, millele on kuni 2021 aastani kinnitatud põhjaveevaru Rapla Ordoviitsiumi põhjaveemaardlast 2400 m3/ööp. Viimase avaliku põhjaveebilanssi aruande alusel5 oli 2017 aastal antud põhjaveevarust kasutamiseks vaba 2110 m3/ööp ehk vaba veevaruga antud piirkonnas probleeme ei ole. Kinnitatud põhjaveevaruga ala Rapla vallas on Rapla O-C põhjaveevaruga ala, millele on kuni 2043 aastani kinnitatud põhjaveevaru Rapla Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveemaardlast 1800 m3/ööp. Viimase avaliku põhjaveebilanssi aruande alusel oli 2017 aastal antud põhjaveevarust kasutamiseks vaba 981 m3/ööp ehk vaba veevaruga antud piirkonnas probleeme ei ole. Veeressursi kättesaadavuse puhul on erandiks Vahastu kant, kus põhjavee vähesus ja vee halb kvaliteet on tõsine probleem6. 4 Kehtna valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2016-2027 ja Rapla valla ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2015-2026. 5 https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/pohjaveebilansi_aruanne_2017.pdf 6 OÜ Geomedia. 2019. Rapla valla arengukava aastateks 2018 -2025 Lisa1 Rapla valla profiil. 14 Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühise KSH VTK 1.2.4 Pinnavesi Piirkond jääb täielikult Lääne-Eesti vesikonda, valdavas osas Matsalu ja Harju alamvesikonda ning piirkonna kaguosa jääb osaliselt ka Pärnu alamvesikonda. Veekogude seisund Rapla-Kehtna piirkonnas on seisundihinnangutelt valdavalt hea, kuid esineb mitmeid kesises seisundis veekogusid7 (Joonis 8). Joonis 8. Veekogude seisund Kehtna-Rapla piirkonnas. Allikas: https://veeveeb.envir.ee/ 1.2.4.1 Kehtna vald Kehtna valla territooriumile jäävad Keila, Rõue, Massu, Nurtu, Sauga, Vigala, Velise, Kõnnu ja Vändra jõed ning jõgedesse suubuvad ojad. Järvi on valla piirides suhteliselt vähe ja tegu on valdavalt rabajärvedega. Kehtna valla põllumajanduslikud maad on kaetud ulatusliku maaparandussüsteemide võrguga. 1.2.4.2 Rapla vald Jõgedest läbivad Rapla valda Keila, Vardi, Rõue, Velise, Tuhala, Vana-Maidla, Kasari, Atla, Vigala, Kodila ja Käru jõgi. Mahtra soostikus, Järlepa külast põhja pool, asub Rapla maakonna suurim järv - Järlepa järv. Loosalu rabas asub Loosalu järv, mis on Eesti suurim rabajärv. Valla territooriumile jäävad ka Sopi, Aeli, Masila soo laugas, Jalase, Kõrgemäe raba laugas ja Kadja järved. Rapla linna ümbruses on väiksemad tehislikud seisuveekogud, nendest on olemasoleva ja potentsiaalse puhkefunktsiooniga eelkõige Alu tiigid, Valtu tehisjärv, Rapla Vesiroosi tiigid. Rapla linna ümbritsevatele põllumaadele on rajatud ulatuslik maaparandussüsteem, mille kuivenduskraavid suubuvad enamasti Vigala jõkke. 7 https://veeveeb.envir.ee/ 15 Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühise KSH VTK 1.2.5 Maavarad Seoses Rail Balticu trassi potentsiaalse ehitamisega piirkonda on aktiviseerunud geoloogiliste uuringulubade taotlemine ning tõenäoline on piirkonnas täiendavate maardlate arvelevõtt ning kaevandusmahtude tõus RB ehitusega kaasnevalt. 1.2.5.1 Kehtna vald Registreeritud maardlate alusel leidub maavaradest Kehtna vallas kruusa, liiva, lubjakivi, dolokivi, savi ja turvast. Turbavarud kattuvad osaliselt kaitsealadega. Tabel 3. Kehtna vallas asuvad maardlad. Allikas: https://xgis.maaamet.ee/ Maardla Maavara KKR ID Pindala, ha Mäeeraldised nimetus nimetus Raja Liiv MRD0000422 15.22 1892 - Raja kruusakarjäär (taotletav), 1284 - Raja kruusakarjäär (aktiivne) Mukre Turvas MRD0000438 1594.36 (Ellamaa) Keava Turvas MRD0000091 1590.2 266 - Keava turbatootmisala (aktiivne) Akimatsi Kruus MRD0000571 5.84 97 - Kullamaa II liivakarjäär (aktiivne) Akla-Küti Kruus MRD0000572 15.91 (Küti) Hõreda Dolokivi MRD0000556 7.36 Keava Dolokivi MRD0000557 1.65 Kehtna Savi MRD0000725 10.31 Rüütja Kruus MRD0000824 4.67 Imsi Turvas MRD0000187 858.37 1136 - Imsi (aktiivne) Hertu kruus MRD0000831 6.25 950 - Hertu kruusakarjäär (aktiivne) Sillaotsa liiv MRD0000044 26.46 1811 - Sillaotsa liivakarjäär (taotletav) Kenni kruus MRD0000768 4.29 388 - Kenni kruusakarjäär (aegunud/tühistatud) Hõreda turvas MRD0000088 242.51 1813 - Hõreda turbatootmisala (taotlus_lõpetatud), 1771 - Hõreda turbatootmisala (taotlus_lõpetatud), 1786 - Hõreda turbatootmisala (taotlus_lõpetatud), 1782 - Hõreda turbatootmisala (aktiivne) 1.2.5.2 Rapla vald Registreeritud maardlate alusel leidub maavaradest Rapla vallas kruusa, liiva, lubjakivi ja turvast. Täpsem ülevaade maardlatest on esitatud järgnevas tabelis. Tabel 4. Rapla vallas asuvad maardlad. Allikas: https://xgis.maaamet.ee/ Maardla Maavara KKR ID Pindala, ha Mäeeraldised nimetus nimetus Härgla Lubjakivi MRD0000940 20 1854 - Härgla lubjakivikarjäär (taotletav) Viirika Turvas MRD0000252 1290.6 Tõrasoo Turvas MRD0000253 687.7 16 Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühise KSH VTK Sikeldi Lubjakivi MRD0000555 8.67 Tiitsu Liiv MRD0000735 5.97 365 - Tiitsu II liivakarjäär (korrastatud) Sõbesoo Turvas MRD0000436 533.93 Mahtra Turvas MRD0000273 6326.32 243 - Leva tootmisala (aktiivne) Juuru Turvas MRD0000432 1933.59 Vonka Turvas MRD0000494 3850.14 Reinu lubjakivi MRD0000755 48.7 1360 - Reinu IV kruusakarjäär (aktiivne), 364 - Reinu kruusakarjäär (aegunud/tühistatud), 1226 - Reinu III lubjakivikarjäär (taotletav), 1193 - Reinu II lubjakivikarjäär (taotletav), 435 - Reinu lubjakivikarjäär (aktiivne) Miiliste Kruus MRD0000581 2.92 Hagudi Turvas MRD0000089 1777.79 1789 - Hagudi turbatootmisala (taotletav), 126 - Rabivere tootmisala (aktiivne) Künka Kruus MRD0000847 12.34 1966 - Künka II kruusakarjäär (aktiivne), 902 - Künka kruusakarjäär (aktiivne) Purila Kruus MRD0000796 5.18 614 - Purila kruusakarjäär (aktiivne) Hagudi Kruus MRD0000692 1777.79 1789 - Hagudi turbatootmisala (taotletav), 126 - Rabivere tootmisala (aktiivne) Seli Kruus MRD0000584 4.5 495 - Seli kruusakarjäär (korrastatud) Kosesoo Turvas MRD0000223 197.99 Hiienurme Turvas MRD0000573 565.14 1.3 Tehiskeskkond 1.3.1 Transporditaristu Kehtna ja Rapla vallad asuvad logistiliselt soodsas asukohas. Valdu läbivad Tallinna – Rapla – Türi (tee nr 15), Kose – Purila (nr 14), Rapla – Järvakandi – Kergu (nr 27) ja Rapla – Märjamaa (nr 28) tugimaanteed. Nimetatud transpordisuundi (eelkõige Tallinn-Rapla-Türi-Viljandi teed) nimetatakse ka GreenWay („Roheline Tee”) arengukoridoriks, mis tulevikus peaks suurtele maanteedele vastukaaluks pakkuma rahulikku ja huvitavat liikumisvõimalust. Samuti toimib reisirongi ühendus Tallinn-Lelle-Türi-Viljandi. Seega on valdades ühendused suurematesse keskustesse Tallinnasse, Tartusse, Pärnusse ja Viljandisse. Lelle-Pärnu raudteeliiklus peatus 2018 aastal. Raudteelõigu sulgemise põhjuseks oli amortiseerunud raudtee. Raudteelõigu uuesti avamine võimaldaks piirkonnale keskkonnasõbralikku täiendavat ühistranspordiühendust. Põhja- ja Kesk-Euroopat ühendava kiirraudtee Rail Baltic kavandatav trass läbib samuti Rapla ja Kehtna valda. Iira külas asub Rapla lennuväli (Kuusiku lennuväli), mis on Rapla valla omandis ning antud rendile. Rapla lennurada on oluliselt lühem Tallinna ja Pärnu lennurajast, kuid ligikaudu sama pikk Kärdla ja Kuressaare lennuradadega. Murukattega lennuväljadest on Rapla lennurada Eesti pikim. Rapla lennuväljal on võimalik kasutada lennukeid stardimassiga kuni seitse tonni. 17 Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühise KSH VTK 1.3.2 Reoveekogumisalad Reoveekogumisalad Kehtna vallas on Kaerepere (581 ie), Lokuta (118 ie), Eidapere (421 ie), Kehtna (1581 ie), Järvakandi (3739 ie) ja Lelle (439 ie). Rapla vallas on reoveekogumisalad: Kaiu (548 ie), Raikküla (663 ie), Valtu (217 ie), Alu (663 ie), Purku (159 ie), Rapla (10514 ie), Kuusiku (139 ie), Järlepa (237 ie), Hagudi (288 ie), Kodila (260 ie), Kuimetsa (261 ie), Tamme (359 ie) ja Juuru (648 ie)8. Hajaasustuses kogutakse reovesi valdavalt kogumismahutitesse, kuna peaaegu kogu piirkonnas on põhjavesi looduslikult kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Vallavalitsuse andmetel on rajatud ka palju imbsüsteeme (omapuhasteid). 1.3.3 Kaugküte Kehtna vallas toimub kaugküte Kehtna ja Kaerepere alevikes ning Järvakandi alevis. Rapla valla territooriumil on kaugküttepiirkonnad määratud Rapla linnas, Alu alevikus, Juuru alevikus (ainult valla asutused) ja Järlepa alevikus. Rapla linna kaugküttepiirkond haarab suure osa linna kortermajade, ühiskondlike hoonete ja tootmisettevõtete piirkonnast. 1.3.4 Jäätmekäitlus Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud Kehtna vallas kodumajapidamistes, ettevõtetes ning asutustes tekkinud jäätmeliigid segaolmejäätmed, paberi- ja kartongijäätmed (Järvakandi alevis, Kehtna, Keava, Kaerepere, Eidapere ja Lelle alevikus ning Lokuta külas), biolagunevad jäätmed (Järvakandi alevis, Kehtna, Keava, Kaerepere, Eidapere ja Lelle alevikus ning Lokuta ja Ingliste külas), müügipakend (soovituslikult lisateenusena Järvakandi alevis, Kehtna, Keava, Kaerepere, Eidapere ja Lelle alevikus). Liigiti kogutud jäätmete üleandmiseks asuvad Kehtna vallas Järvakandi ja Kehtna keskkonnajaamad. Registreeritud jääkreostusobjekte on Kehtna valla territooriumil 4: endise Kehtna sovhoosi naftasaaduste hoidla (jääkreostus likvideeritud), endise Kehtna katlamaja kütusehoidla (jääkreostus likvideeritud), Kehtna MTK peahoone kütusehoidla (jääkreostus likvideeritud), Talli kinnistu põllumajandusreostus (jääkreostus väheses osas likvideeritud)9. Rapla valla territooriumil toimub korraldatud jäätmevedu segaolmejäätmetele, paberile ja kartongile ning biolagunevatele köögi- ja sööklajäätmetele (kohustus liituda kinnistutel alates 8 korterist ning toitlustusega ja toiduainetega tegelevatel ettevõtetel). Liigiti kogutud jäätmete üleandmiseks asub Rapla vallas Mäepere jäätmejaam ja Raikküla keskkonnajaam. Vallas korraldatakse ohtlike jäätmete ja elektroonikaromude kogumisringe. Registreeritud jääkreostusobjekte on Rapla valla territooriumil 3: Tiitsu bituumenibaas (jääkreostus väheses osas likvideeritud, endine Rapla KEK (Raikküla) ABT (jääkreostus on aruande/info alusel likvideeritud, Kaiu katlamaja masuudihoidla (jääkreostus on aruande/info alusel likvideeritud)10. 1.4 Sotsiaalmajanduslik keskkond 1.4.1 Rahvastik Statistikaameti koostatud klasteranalüüsi põhjal (2015) kuulub Rapla-Kehtna piirkond valdavalt klastrisse nr 6. Selle klastri rahvaarvu struktuur on Eesti keskmisest pisut parem ja rahvastik ka 8 EELIS väljavõte seisuga 11.11.2019 9 EELIS väljavõte seisuga 11.11.2019 10 EELIS väljavõte seisuga 11.11.2019 18 Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühise KSH VTK keskmisest veidi noorem. Niihästi loomulik kui ka rändeiive on praktiliselt nullseisus, rahvaarvu prognoositav muutus kuni 2030. aastani on minimaalne, piirdudes kokku 3—4%lise vähenemisega. 1.4.1.1 Kehtna vald Rahvastikuregistri andmetel elas Kehtna vallas 01.01.2019 seisuga 5464 inimest. Valla rahvastikupüramiid on esitatud Joonis 9. Valla keskmine asustustihedus on 11 inimest / km2 . Elanike arvult on suurimad Järvakandi alev (1209 elanikku) ja Kehtna alevik (1114 elanikku). Kehtna aleviku teenuseid kasutavad ka Kehtna Kutsehariduskeskuses õppivad noored. Valla rahvastikku iseloomustab madal sündivus, rahvastiku väljaränne ja negatiivne loomulik iive, mis põhjustab elanike arvu langemist. Rahvastiku püsimine ja elanike arvu kasv saab siin toimuda eeskätt sisserände ja loomuliku iibe tagajärjel. Kehtna valla arengukava seab siiski üheks eesmärgiks suurendada Kehtna valla elanike arvu 2023. aastaks vähemalt 6000 inimeseni. Joonis 9. Kehtna valla rahvastikupüramiid. Alus: Statistikaamet 1.4.1.2 Rapla vald 19 Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühise KSH VTK Rahvastikuregistri andmetel elas Rapla vallas 01.01.2019 seisuga 13304 inimest, nendest Rapla linnas 5051 inimest (37,9%). Elanike arv Rapla vallas on ajavahemikul 2008-2018 näidanud mõningat langustrendi (keskmine vähenemine 0,9 % aastas). Valla rahvastikupüramiid on esitatud Joonis 10. Joonis 10. Rapla valla rahvastikupüramiid. Alus: Statistikaamet Rapla valla elanikkond on koondunud Rapla linna ümbrusse, ülejäänud osa vallast on hõredamalt asustatud. Rapla valla arengukava lisana koostatud valla profiilis esitatud rahvastikuprognoosi kohaselt jätkab Rapla valla elanikkond vähenemist 0,5-0,6% aastas. 1.4.2 Sotsiaalne taristu 1.4.2.1 Kehtna vald11 Kehtna vallas pakub alusharidust neli lasteasutust: Eidapere Kool, Järvakandi Lasteaed Pesamuna, Kehtna Lasteaed Siller ja Valtu Lasteaed Pesapuu. Lasteaialaste arv on vallas viimase 5 aastaga vähenenud u 5%. Samas lasteaedade lõikes on laste arv tõusnud Valtu Lasteaias, jäänud stabiilseks Järvakandis ning vähenenud Eidaperes ning Kehtnas. 11 Ülevaade põhineb Kehtna valla arengukaval ja eelarvestrateegial aastateks 2019 – 2023. 20 Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühise KSH VTK Joonis 11. Õpilaste arvu muutus kooliastmete lõikes Kehtna vallas. Allikas: https://www.haridussilm.ee/ Viimase 10 aastaga on esimese kooliastme õpilaste arv tõusnud 10 % (15 lapse võrra). Samas kõigi vanemate astmete õpilaste arv on vähenenud vastavalt 0.6 ja 27 %. Üldhariduse omandamist võimaldavad neli põhikooli: Eidapere Kool, Järvakandi Kool, Kehtna Põhikool ja Valtu Põhikool. Eidapere Kooli juures tegutseb õpilaskodu. Kehtna alevikus tegutseb Kehtna Kutsehariduskeskus, mis on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus ning kus kutseõppes õpib ligi 500 õpilast (18/19 õppeaastal 415 õpilast), millele lisanduvad ümber- ja täiendusõppijad. Kehtna vallas pakub huviharidust üks huvikool: Kehtna Kunstide Kool. Hoolekande asutused on Kalbu Hooldekodu koos sotsiaalkoduga ja nende allasutus Lokuta Ühiskodu, Järvakandi Hooldekodu ning Eidapere Õpilaskodu. Kehtna vallas on 2 perearstikeskust: Järvakandis ja Kehtnas. Haiglaravi ja hooldusravi teenuse osutajaks on Rapla Maakonna Haigla. Apteegid asuvad Kehtnas, Järvakandis ja Lelles. Kehtna valla erinevates piirkondades tegutseb kokku 7 kultuuriasutust: Valtu Seltsimaja Kaereperes, Kehtna Klubi, Ingliste Rahvamaja, Keava Rahvamaja, Eidapere Rahvamaja, Lelle Rahvamaja ja Järvakandi Kultuurihall). Lisaks neile on Keavas on võimalik kasutada spordi- ja kultuuritegevusteks Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu saali, Kehtnas Kutsehariduskeskuse spordisaali ja aulat, Kehtna Põhikooli spordisaali ja aulat, Kehtna Kunstide Kooli saali, Kaereperes Valtu Spordimaja ning Järvakandis kooli võimlat. Kehtna vallas on seitse raamatukogu (Eidaperes, Lelles, Kehtnas, Keavas, Inglistel, Kaereperes ja Järvakandis). Valla suurim spordikeskus on Kaereperes asuv Valtu Spordimaja. Spordimajast on kujunenud üle- vallaline tervisespordikeskus. Spordimaja kompleksis on ka ujula. 1.4.2.2 Rapla vald12 Rapla vallas pakub alusharidust kuus lasteaeda, üks lasteaed-algkool (Alu Kool) ja kaks lasteaeda- põhikooli (Hagudi Põhikool ja Kabala Lasteaed-Põhikool). 2018/2019. õppeaastal õpib Rapla valla lasteaedades kokku 688 last. Lasteaialaste arv on viimase 10 aastaga vallas suurenenud 24% (135 lapse võrra) ja järgnevatel aastatel nõudlus lasteaiakohtade järele ei vähene. 12 Ülevaade põhineb OÜ Geomedia. 2019. Rapla valla arengukava aastateks 2018 -2025 Lisa1 Rapla valla profiil. 21 Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühise KSH VTK Joonis 12. Õpilaste arvu muutus kooliastmete lõikes Rapla vallas. Allikas: https://www.haridussilm.ee/ Viimase 10 aastaga on esimese kooliastme õpilaste arv tõusnud 12,6 % (56 lapse võrra). Samas kõigi vanemate astmete õpilaste arv on vähenenud vastavalt 8, 32 ja 39 %. Rapla vallas pakub üldharidust kaheksa üldharidusasutust: Rapla Kesklinna Kool, Rapla Vesiroosi Kool, Rapla Täiskasvanute Gümnaasium, Alu Kool, Hagudi Põhikool, Juuru Eduard Vilde Kool, Kabala Lasteaed-Põhikool, Kaiu Põhikool. Alates 2018/2019. õppeaastast tegutseb Rapla linnas Rapla Gümnaasium riigigümnaasiumina. Raikkülas tegutseb Raikküla Kool, mis on riigi põhikool erivajadustega lastele. Rapla vallas pakub huviharidust neli huvikooli: Rapla Muusikakool, Rapla Huvikool, Kaiu Muusikakool ja Juuru Eduard Vilde Kooli huvikool. Rapla vallas töötavad järgmised sotsiaalhoolekande asutused: Juuru ja Kaiu Hooldekodud, Rapla Hooldekeskus. Vältimatut arstiabi ja kiirabiteenust pakub SA Raplamaa Haigla erakorralise meditsiini osakond, vajadusel suunatakse patsient Tallinna regionaalhaiglasse. Perearstiteenuseid pakub Rapla Perearstikeskus OÜ Rapla linnas. Raikküla piirkonna elanikud saavad perearstiteenust Rapla Perearstikeskusest. Juuru alevikus on Juuru Tervisekeskus, kus pakutakse perearstiteenust Juuru ja Kaiu piirkonna elanikele. Seli külas töötab Seli Tervisekeskus, mis on Kaitseministeeriumi hallatav riigiasutus, kus korraldatakse taastusravi kaitseväelastele, kaitseliitlastele, vabadusvõitlejatele ja represseeritutele ning sõjaveteranide organisatsioonide liikmetele. Hambaraviteenust pakuvad kaheksa erasektori teenusepakkujat. Koolitervishoiuteenust pakub Tervise Teenus OÜ. Teised tervishoiuteenuste osutajad Rapla vallas on järgmised: SA Vähihaigete Toetusravi (koduõendusteenus), OÜ Preventme (töötervishoiuteenus), OÜ Fresenius Medical Care Estonia (nefroloogia konsultatsioonid), OÜ Baltic Euromedical (töötervishoiuteenused), Dr Mets OÜ (torakaalkirurgia, üldkirurgia), Cilia OÜ (ambulatoorsed oftamoloogiateenused). Elanikke teenindavad 3 apteeki asukohaga Rapla linnas: Benu Apteek haruapteegiga, Terve Pere Apteek Apotheka ja Euroapteek. Rapla vallas tegutseb 21 valla omanduses kultuuriasutust, nendest 7 erinevat kooskäimise ja vaba aja veetmise keskust, 1 eraomandis olev keskus, mis pakub kultuuriteenust ja vaba aja veetmise võimalusi ja 14 raamatukogu koos haruraamatukogude ja välisteeninduspunktiga. Rapla linnas on Tammemäe laululava, Kabala külas asub Kabala lauluväljak. 22 Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühise KSH VTK Suurim spordihoone on Rapla linnas paiknev Sadolin Spordihoone. Spordihoonetest asuvad Rapla vallas veel korvpallikooli käsutuses olev Rapla vana võimla, Alu Spordihoone ja Kabala Spordihoone. Valla territooriumil asub ka Rapla Okta Centrumi spordisaal (eraomandis). Terviseradadest on vallas Vesiroosi terviserada Rapla linnas, Pirgu terviserada Pirgu külas ja Kaiu terviserada Kaiu alevikus. 1.4.3 Ettevõtlus Piirkonna peamiseks tõmbekeskuseks on Rapla linn, kus paiknevad enamik töökohtadest ning teenustes. Samas on Rapla-Kehtna piirkonna ruumiliseks eripäraks ka suur seotus Tallinnaga, kuhu toimub igapäevane tööalane pendelränne. Enamikes piirkonna asulates jääb tööränne vahemikku 20- 40% ja kohapeal töötajate osatähtsus Eestis hõivatutest on keskmiselt 26 %. 1.4.3.1 Kehtna vald Statistikaameti andmetel tegutseb 2019. aasta alguse seisuga Kehtna vallas 413 statistilisse profiili kuuluvat ettevõtet. 95% ettevõtetest on alla 10 töötajaga väikeettevõtted (393 ettevõtet), ettevõtteid töötajate arvuga 10-49 on 4% (17 ettevõtet), üle 50 töötajaga on piirkonnas 3 ettevõtet. Suurettevõtteid töötajate arvuga 150 ja enam, Kehtna vallas ei ole. 27% ettevõtetest on tegevusalaks põllumajandus ja metsamajandus (111), 12% hulgi- ja jaekaubandus (50), 11% ehitus (44), 10% töötlev tööstus (41), 9% kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus (38). Kehtna valla suurim tööandja on Kehtna vallavalitsus koos allasutustega, kus kokku töötab üle 200 inimese. Suurim ettevõte vallas on üle 100 töötajaga O-I Estonia AS, mis on 1991. aastal asutatud Järvakandi alevis paiknev klaasitootmisettevõte. Põllumajandusettevõtetest on suurim 50 töötajaga Kehtna Mõisa OÜ. Demograafiline tööturusurveindeks13 on vallas 0.75 ning ülalpeetavate määr14 58.7. 1.4.3.2 Rapla vald Statistikaameti andmetel tegutseb 2019. aasta alguse seisuga Rapla vallas 1 219 statistilisse profiili kuuluvat ettevõtet. 94% ettevõtetest on alla 10 töötajaga väikeettevõtted (1148 ettevõtet), ettevõtteid töötajate arvuga 10-49 on 5% (65 ettevõtet), üle 50 töötajaga on piirkonnas 6 ettevõtet. Suurettevõtteid töötajate arvuga 150 ja enam, Rapla vallas ei ole. 16% ettevõtetest on tegevusalaks põllumajandus ja metsamajandus (193), 14% hulgi- ja jaekaubandus (173), 13% ehitus (161), 11% kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus (133) 9% töötlev tööstus (113). Rapla valla suurim tööandja on üle 500 töötajaga Rapla Vallavalitsus (koos allasutustega) ja Rapla linnas asuvad erinevate riigiasutuste osakonnad. Raplamaa on endine põllumajanduspiirkond. Suuremad põllumajandusettevõtted on jäänud tegutsema Kaiu piirkonnas (Kaiu LT OÜ) ja Raikküla piirkonnas (Raikküla Farmer OÜ). Põllumajandus on taandunud ning asemele on tulnud metsa- ja puidufirmad, mööblitootjad, ehitusettevõtted. Rapla valla suurim ettevõte üle 100 töötajaga Saarioinen Eesti OÜ asukohaga Rebase külas. Rapla linnas on suurimad ettevõtted värvide ja erikemikaalide tootja Akzo Nobel Baltics AS, ehitusfirma Expolio OÜ, piimapulbrit tootev ettevõte Solbritt AS. Enam kui 30 töötajaga on Jaluse külas tegutsev 13 Demograafiline tööturusurveindeks – eelseisval kümnendil tööturule sisenevate noorte (5–14-aastased) ja sealt vanuse tõttu väljalangevate inimeste (55–64-aastased) suhe. Kui indeks on ühest suurem, siseneb järgmisel kümnendil tööturule rohkem inimesi, kui sealt vanaduse tõttu potentsiaalselt välja langeb. 14 Ülalpeetavate määr – mittetööealiste (0–14-aastased ja üle 65-aastased) elanike arv 100 tööealise (15–64- aastased) elaniku kohta. 23 Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühise KSH VTK mööbliettevõte Harviker OÜ ja Kabala külas tegutsev Violante Mööbel OÜ. Rapla valla ettevõtlust iseloomustab väikeste ettevõtete rohkus ja tegevusalade mitmekesisus. Demograafiline tööturusurveindeks on vallas 0.85 ning ülalpeetavate määr 58.9. 1.4.4 Riigikaitse Rapla linnas paiknevad Vahe tn 3 kinnistul Kaitseliidu olemasolev staabihoone ja Jürna tn 5 asuvale maa-alale on ette nähtud perspektiivse Rapla maleva tagalakeskuse hoonestus. Piiranguvöönd kinnistu piirist mõlemale kinnistule on 300 m. Piiranguvööndis tuleb Kaitseministeeriumiga kooskõlastada kõik planeeringud ja projekteerimistingimused või nende puudumisel ehitusloa eelnõud või ehitisteatised. Maakonna olemasolevad riigikaitselased ehitised on: − Kaitseliidu Rapla maleva lasketiir Kaius – piiranguvööndi ulatus 300 m kinnistu piirist; − Kaitseliidu kool Rapla vallas Alu alevikus – piiranguvööndi ulatus 300 m kinnistu piirist. 1.5 Kultuuriline keskkond Kultuurimälestiste riiklikus registris on Kehtna vallas registreeritud 116 objekti, nendest 5 ajaloomälestist, 26 arheoloogiamälestist, 29 ehitismälestist ja 50 kunstimälestist. Kultuurimälestiste riiklikus registris on Rapla vallas ajaloomälestistena registreeritud 20 objekti, arheoloogiamälestisi (asulakohad, kultusekivid, ohvrikivid jne) on 161 ja ehitismälestisi 113. Maakonnaplaneeringuga on määratud vallas asuvad väärtuslikud maastikud ning maastike kasutustingimused. Väärtuslike maastike paiknemine on esitatud Joonis 13. Kehtna valda jäävad maakondliku tähtsusega Kumma-Kaerepere, Keava-Kõnnumaa, Kädva-Paluküla väärtuslikud maastikud ja kohaliku tähtsusega Kehtna-Kalbu, Vastja, Lelle, Eidapere, Ingliste ja Koogiste-Kõrbja väärtuslikud maastikud. Rapla valda jäävad maakondliku tähtsusega Jalase, Lipstu, Raikküla, Kuusiku, Hõreda mõisa, Alu mõisa, Juuru-Mahtra, Kuimetsa ja Kädva-Paluküla väärtuslikud maastikud ja kohaliku tähtsusega Vahastu, Lipa, Purku-Põlma, Ohulepa-Kelba ja Pahkla-Seli väärtuslikud maastikud. Pärandkultuuri objektideks on valdades valdavalt põlised talukohad ja talude juurde kuuluvad objektid, põlispuud, kiviaiad, lubjaahjud, raudteerajatised jpm. Pärandkultuuri objekte on Rapla vallas registreeritud 565 ja Kehtna vallas 288. XX sajandi kultuuripärandi objekte on Rapla vallas registreeritud 30 (sh Rapla haigla, Rapla ja Hagudi raudteejaamad, Juuru ja Kaiu koolid, Rapla ja Juuru vallamajad jt). Kehtna vallas on objekte 10 (sh Järvakandi asula, Kehtna Kutsehariduskeskuse peahoone, Lelle, Eidapere ja Koogiste raudteejaama hooned jt). 24 Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühise KSH VTK Valdade miljööväärtuslikud alad on määratletud käesoleval ajal kehtivates üldplaneeringutes. Miljööväärusega alade paiknemine ja kasutustingimused täpsustatakse üldplaneeringutes. Joonis 13. Maakonnaplaneeringu kohaste väärtuslike maastike paiknemine. Kaardirakenduses vaadatav: https://arcg.is/5Dm9e 25 Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühise KSH VTK 2 Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus, põhimõtted ja metoodika KSH koostamisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. KSH aruande koostamisel järgitakse KeHJS § 40 esitatud nõudeid, arvestades muuhulgas strateegilise planeerimisdokumendi eesmärke. Vastavalt KeHJS § 40 lg 3 p 2 peab KSH aruande koostamisel arvesse võtma strateegilise planeerimisdokumendi sisu ja kehtestamise tasandit. Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel lähtutakse Rapla ja Kehtna valdade üldplaneeringutes käsitletavatest valdkondadest ja nende üldistusastmetest. Piiriülest keskkonnamõju üldplaneeringute elluviimisega ette ei ole näha. Hindamise lähtutakse asjakohastest metoodilistest juhendmaterjalidest nagu Keskkonnaministeeriumi poolt välja antud „Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhend“. Lisaks võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse juhteksperdi ja töögrupi keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat. Üldplaneeringutega tuleb tagada Rapla ja Kehtna valdade tasakaalustatud areng nii looduskeskkonnale kui ka inimese elukeskkonnale (sh tootmis-ja äritegevusele). Keskkonnamõju strateegiline hindamine peab aitama seda eesmärki saavutada. KSH aruandes analüüsitakse eeldatavalt mõjutatavat looduskeskkonda (taimestik, elustik, mullastik, veerežiim, välisõhk, maastik), sotsiaal-majanduslikku keskkonda (ettevõtlus, asustus), tehiskeskkonda (infrastruktuur, hoonestus, liiklus) ja kultuurilist keskkonda (väärtuslikud maastikud, kaitsealused objektid). Eeldatavalt tekkivaid mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude suurusele, kestvusele (lühi- ja pikaajalisus), mõjude iseloomule, kumulatiivsusele ning mõjude olulisusele. Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest. Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. KSH käigus: • koostatakse mõjutatava keskkonna kirjeldus ja antakse keskkonnaseisundi hinnang lähtudes andmebaasidest (EELIS, Maa-amet, Metsaregister, Statistikaameti andmebaas jt). Juhul kui KSH ja planeeringu käigus lisanduva info alusel osutuvad vajalikuks täiendavad keskkonnauuringud kaalutakse nende läbiviimist. KSH aruande koostamisel lähtutakse täiendavalt läbiviidavast analüüsist: o Asulate tõmbekeskuste ja toimepiirkondade analüüs lähtudes olulisemate teenuste kättesaadavusest ja keskkonnatingimustes. • kirjeldatakse kavandatavaid tegevusi, nende eesmärki ja vajadust; • üldplaneeringu ja KSH integreeritud protsessi käigus kujundatakse vajadusel alternatiivsed planeeringulahendused. Nende seast valitakse kõigile osapooltele võimalikult sobivaim ja keskkonda arvestav lahendus. Planeeringulahenduse väljatöötamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine on omavahel tihedalt seotud ning paralleelselt kulgevad, integreeritud protsessid, alternatiivide täpne sisu selgub protsessi käigus. • hinnatakse kavandatava tegevusega ja selle alternatiividega kaasnevaid võimalikke olulisi keskkonnamõjusid, määratletakse mõjude ulatus, hinnatakse keskkonnale kaasnevaid tagajärgi. Mõjude hindamisel lähtutakse nii üldplaneeringu mõjust keskkonnale kui ka hinnatakse keskkonnast enesest tulenevaid mõjusid. Lähtekohaks on üldplaneeringute kui strateegilise ruumilise arengudokumendi iseloom – mõjude hindamisel püsitakse üldplaneeringu täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida ning mis on planeeringulahenduse puhul olulised. 26 Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühise KSH VTK • esitatakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju prognoosimeetodi kirjeldus. Hinnangud on kavandatud anda eksperthinnangu vormis; • hinnatakse võimalikke kumulatiivseid mõjusid, kaudset mõju ning koosmõju teiste tegevusliikidega keskkonnaseisundile; • konsulteeritakse olulist teavet omavate asutustega ning avalikkusega. KSH ja üldplaneeringu koostamise käigus toimub piirkonnaga tutvumine looduses, viiakse läbi töökoosolekuid,- seminare ning kasutatakse olemasolevaid planeeringute, uuringute, riiklike ja maakondlike arengukavade ja muude allikate materjale. Tehakse koostööd vallavalitsuse ametnike, kohalike elanike, planeerimisdokumendi koostajate, keskkonnaekspertide vahel. • analüüsitakse kavandatava tegevuse vastavust ülemuslikele planeeringutele ja valdkondlikutele arengukavadele; • hinnatakse olulise keskkonnamõju eeldatavat toimet ja kirjeldatakse kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju vältimise või vähendamise meetmeid ning hinnatakse nende kasutamise eeldatavat efektiivsust; • lähtudes kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise tulemustest tehakse põhjendatud ettepanekud keskkonnaseire tingimuste seadmiseks; • hinnatakse loodusvara kasutamise otstarbekust ning kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste vastavust säästva arengu põhimõtetele; • esitatakse ülevaade keskkonnamõju hindamise ja avalikkuse kaasamise kohta; • käsitletakse vajaduse korral raskusi, mis ilmnesid keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel; • esitatakse teave keskkonnamõju hindamisel kasutatud allikate kohta; • käsitletakse aruande kohta esitatud ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi, mille koopiad lisatakse aruandele, ning esitatakse ettepanekute, vastuväidete ja küsimuste esitajatele saadetud kirjade koopiad, milles selgitatakse aruande kohta esitatud ettepanekute ning vastuväidete arvestamist, põhjendatakse arvestamata jätmist ning vastatakse küsimustele; samuti lisatakse aruandele avaliku arutelu protokoll; • käsitletakse KSH väljatöötamise kavatsust, mis lisatakse aruandele; • käsitletakse eksperdirühma koosseisu, kui võrreldes KSH väljatöötamise kavatsusega on kaasatud täiendavaid liikmeid, ning põhjendatakse, millist mõju on iga rühma kuuluv isik hinnanud; • käsitletakse vajaduse korral muid lisasid; • esitatakse aruandes käsitletud teabe kokkuvõtte. Planeeringuga kavandatud tegevuse mõjualaks on eeskätt planeeringuala ehk valdade territoorium. Hindamisel tuleb arvestada väljastpoolt planeeringuala (naaberomavalitsuste territooriumilt) lähtuvate oluliste mõjudega ning mõjude kumuleerumisega (näit. rohevõrgustiku toimimine, transport, rekreatsioonialad, taristud jm). Mõjude ulatus sõltub mõju liigist ja seda täpsustatakse KSH läbiviimise käigus. KSH protsess jaguneb kahte faasi: keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse (VTK) koostamine ning keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ja aruande koostamine. 27 Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühise KSH VTK KSH VTK (käesolev dokument) on lähtekava, kuidas planeeritakse läbi viia keskkonnamõju strateegiline hindamine, sh esitatakse eeldatavad mõjuvaldkonnad, kaardistatakse osapooled ja huvitatud isikud ning pannakse paika protsessi läbiviimise ajakava. Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne on kogu protsessi kokkuvõttev lõppdokument. Aruanne koosneb vähemalt järgnevatest osadest: • Üldosa. Kirjeldatakse planeerimisdokumentide eesmärke ja sellega kavandatavaid arengusuundi, antakse ülevaade osapooltest, metoodikast, KSH korraldusest ja avalikustamistest. • Üldplaneeringute seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega. Käsitletakse üldplaneeringute seoseid vähemalt üleriigilise planeeringuga Eesti 2030+, Rapla maakonnaplaneeringuga 2030+ ning maakonna teemaplaneeringutega, Kehtna valla ja Rapla valla arengukavadega, vajadusel ja võimalusel ka teiste asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega. • Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus. Kirjeldatakse eeldatavalt mõjutatavat keskkonda ja selle seisundit erinevate keskkonnaelementide (veekeskkond, välisõhk, jäätmemajandus jne) kaupa. • Alternatiivid ja nende valik. Antakse ülevaade arengualternatiivide valimise protsessist, käsitletakse tõenäoliseid arenguid, kui strateegilist planeerimisdokumenti ellu ei viida. • Üldplaneeringutega kavandatud tegevuste elluviimisega kaasneva keskkonnamõju hinnang. Hinnatakse planeeringutega kavandatud tegevuste keskkonnamõju, sh nii mõju elusloodusele kui sotsiaalsele ja majanduskeskkonnale. • Negatiivse keskkonnamõju leevendavate meetmete kirjeldus. Tuuakse välja olulise negatiivse keskkonnamõjuga valdkonnad ning kirjeldatakse planeeritavaid leevendavaid meetmeid. Samuti tuuakse välja olulised positiivsed mõjud ja nende võimendamise võimalused. • Vajadusel antakse soovitusi keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus välja selgitatud eeldatavate oluliste keskkonnamõjude seireks. • Esitatakse ülevaade keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessil laekunud ettepanekutest. Antakse ülevaade keskkonnamõju strateegilise hindamise protsessis avalikkuse kaasamisest, laekunud ettepanekutest ja nende arvestamisest. • Kokkuvõte ja järeldused. Tuuakse välja mõju hindamise käigus leitud olulised keskkonnamõjud ning negatiivsete mõjude leevendamise võimalused. KSH protsess on avalik ning avalikkust kaasav. Mõlemale KSH käigus valmivale dokumendile lisatakse avalike arutelude protokollid ja avalikustamise käigus kirjalikult esitatud küsimused, ettepanekud ja vastuväited ning vastused nendele. Hindamise läbiviimisel lähtutakse kehtivatest õigusaktidest ja metoodikatest, andmebaasides olemasolevast informatsioonist ning töös osalevate ekspertide erialateadmistest ning kogemustest. 28 Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühise KSH VTK 3 Seosed asjakohaste strateegiliste arengudokumentidega 3.1 Kõrgemalseisvad arengudokumendid Kõrgemalseisvatest arengudokumentidest on olulisimaks Rapla maakonnaplaneering 2030+ ja Raplamaa arengustrateegia 2035. 3.1.1 Rapla maakonnaplaneering 2030+ Maakonnaplaneering annab suunised kolmes põhilises teemavaldkonnas: asustuse suunamine, ruumilised väärtused ja tehnilised võrgustikud. Asustuse arengu suunamise üldine huvi on, et asustuse areng soodustaks mitmekesise ja kvaliteetse elukeskkonna säilimist, kuid ei tooks kaasa asjatuid kulusid uue tehnilise ja sotsiaalse taristu rajamisel ja ekspluatatsioonil. Sellise arengu saavutamiseks on tarvis suurendada olemasoleva kompaktse asustusega piirkondade ruumilist ja funktsionaalset sidusust, tõsta kompaktsust ja leida uus rakendus kasutusest välja langenud hoonetele ja nende lähialadele. Hajaasustuses on vaja säilitada väljakujunenud asustusmustreid. Maakonnaplaneeringu kohaselt on maakondlikuks keskuseks15 Rapla linn, mis on ühtlasi ka toimepiirkonna keskus. Piirkondlikuks keskuseks16 on määratud Kehtna valda jääv Järvakandi alev. Kohalikeks keskusteks17 määratakse Rapla valda jäävad Juuru alevik ja Kaiu alevik ning Kehtna valda jääv Kehtna alevik. Lähikeskusteks18 on määratud Rapla vallas Alu alevik, Hagudi alevik, Raikküla küla Kabala (end Tamme) küla ning Kehtna vallas Eidapere alevik, Kaerepere alevik, Keava alevik, Lelle alevik. Rapla maakonna põhilised töökohad asuvad Rapla-Kohila arengukoridoris (ala kahe keskuse vahel, mida iseloomustab kõrge arengupotentsiaal ja head võimalused efektiivseks ressursikasutuseks arendustegevusel), Märjamaal ja Järvakandis. Ettevõtluse seisukohalt on eelisarendatavateks Rapla vallas Rapla linna ja Kehtnas Järvakandi ettevõtlus(tööstus)alad. Linnalise asustuse alad on maakonnaplaneeringu kohaselt Rapla vallas Rapla, Alu, Hagudi, Kaiu ja Juuru ning Kehtna vallas Järvakandi, Kaerepere ja Kehtna. Maakonnaplaneering täpsustab ka rohevõrgustiku (vt ptk1.2.2) ja väärtuslike maastike paiknemist (vt ptk 1.5) ja nende kasutustingimusi. Maakonnaplaneeringuga määratakse maakonnatähtsusega tehnilise taristu põhimõttelised asukohad. Rapla ja Kehtna valdasid puudutavatena on olulisemad objektid: • Tallinn-Rapla-Türi maantee (tugimaantee nr 15) neljarealiseks ehitamise trassikoridor; • Rapla ümbersõidutee pikenduse lõpetamine Kaerepereni. Rapla maakonnaplaneeringu tehnilise taristu kaardil on kajastatud ka maakonnatasandi teemaplaneeringust „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ tulenev Rail Baltic 15 Maakondlik keskus – linn, kuhu on koondunud töökohad ja haridusasutused, regionaalsed avaliku sektori pakutavad teenused ja mitmekülgsed erasektori pakutavad teenused. See on keskus, kuhu inimesed igapäevaselt eelkõige töö- ja haridusalaselt liiguvad. 16 Piirkondlik keskus – keskus, mis teenindab väiksemat rahvastikku kui maakondlik keskus ning pakub väiksemat hulka teenuseid ja töökohti. Piirkondlikku keskust eristab madalama tasandi kohalikust keskusest see, et pakutakse erinevaid kvaliteetteenuseid. 17 Kohalik keskus – keskus, mis pakub kodukoha lähedal esmavajalikke teenuseid. Need on keskused, mis võivad, kuid ei pruugi olla ka oluliseks kohaliku tasandi töökohtade pakkujaks/pakkujateks. 18 Lähikeskus – keskus, mis pakub kohaliku keskusega võrreldes suhteliselt väiksemat hulka teenuseid, kuid mille roll on oluline üksikute kodulähedaste teenuste pakkumisel. 29 Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühise KSH VTK raudtee trass. Rail Balticu trass läbib põhja-lõunasuunaliselt Rapla ja Kehtna valdasid. Maakonnaplaneeringuga on kavandatud Rail Baltic trassikoridorile kohalik peatus Raplasse ning põhimõtteline võimalik kohalik peatus ka Järvakanti. Maakonnaplaneering käsitleb ka Kuusiku lennuvälja. Lennuvälja tulevik on kavandatud eeskätt väikelennunduseks, lennu- ja langevarjuspordiks ning lennundusega seotud väikeettevõtluseks. Üldplaneeringu ja KSH koostamisel lähtutakse maakonnaplaneeringus määratletuga asustuse, ruumiliste väärtuste ja taristute arendamise suunamisel. 3.1.2 Raplamaa arengustrateegia 2035+ Arengustrateegia seab strateegilised eesmärgid, määrab nende saavutamiseks tegevussuunad ja täitmise hindamiseks mõõdikud ning sihtväärtused. Järgnevalt on esitatud maakonna arengustrateegiaga seatud eesmärgid. Strateegiline eesmärk 1: Kasvav elanikkond ja tugev keskuste võrgustik. Eesmärgi põhisuund on maakonna elujõulisuse säilitamine ja arenguvõimaluste parandamine. Strateegiline eesmärk 2: Hästi planeeritud ja planeeringu alusel välja arendatud elukeskkond. Eesmärgi põhisuund on läbimõeldud, funktsionaalse ja hästi toimiva elukeskkonna kujundamine. Strateegiline eesmärk 3: Kättesaadavad ja kvaliteetsed teenused. Eesmärgi põhisuund on tagada vajalike teenuste kättesaadavus mõistlikul tasemel kõigile elanikele. Strateegiline eesmärk 4: Puhas looduskeskkond ja säästlik loodusressursside kasutamine. Eesmärgi põhisuund on puhta looduskeskkonna kui Raplamaa ühe suurima väärtuse säilimine käsikäes loodusvarade mõistliku kasutamisega. Strateegiline eesmärk 5: Mitmekesine ettevõtluskeskkond, kus toimetavad kõrget lisandväärtust tootvad ettevõtted. Eesmärgi põhisuund on luua Raplamaal atraktiivne ettevõtluskeskkond, kus saaksid tegutseda ja areneda väga mitmete valdkondade ettevõtted, millel on hea ekspordivõimekus ja kus luuakse kõrget lisandväärtust. Strateegiline eesmärk 6: Enam nutikat ettevõtlust. Eesmärgi põhisuund on muuta maakonnas olevad töökohad senisest nutikamaks ja väärtuslikumaks ning tuua Raplamaale sisse uusi teadmisi ja uusi tegijaid nutikates majandusharudes. Strateegiline eesmärk 7: Heal tasemel ja mitmekesine toidusektor. Eesmärgi põhisuund on tagada maakonna jaoks olulise toidusektori terviklik areng. Strateegiline eesmärk 8: Maakonna haridusasutuste koostöö tagab suuremad valikuvõimalused õppijatele ja parima ressursikasutuse koolidele. Eesmärgi põhisuund on luua võimalused kõigile õpilastele arendada vastavalt nende võimetele täielikult välja oma potentsiaal. Strateegiline eesmärk 9: Kõigis koolides head õppimisvõimalused. Eesmärgi põhisuund on arengut toetava õpikeskkonna loomine kõigis haridusasutustes. Strateegiline eesmärk 10: Igale lapsele on tagatud talle sobiv lasteaia või -hoiu koht (sh erivajadustega lapsed). Eesmärgi põhisuund on tagada igale lapsele just tema vajadustele vastav lasteaia või- hoiu koht. Strateegiline eesmärk 11: Mitmekesine ja kättesaadav huviharidus. Eesmärgi põhisuund on kujundada Raplamaal huviharidussüsteem, kus kõigil soovijatel on võimalik saada kvaliteetne haridus ja piisav ettevalmistus edasiõppimiseks valitud erialal. Strateegiline eesmärk 12: Toimiv laiapõhjaline nõustamisteenuste süsteem maakonnas. Eesmärgi põhisuund on tagada maakonnas toimiv aktiivne nõustamisteenuste süsteem, mille abi on kõigile vajajaile kättesaadav. 30 Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühise KSH VTK Strateegiline eesmärk 13: Maakonna hea ligipääsetavus ja aeg-ruumiliste vahemaade vähenemine läbi heatasemelise transporditaristu ja kiirete välisühenduste. Eesmärgi põhisuund on ühendada Raplamaa ja selle olulisemad asustatud punktid hästi maakonnast väljaspool paiknevate sihtkohtadega Eestis ja välisriikides. Strateegiline eesmärk 14: Hea kvaliteediga teedevõrk maakonnas. Eesmärgi põhisuund on tagada kvaliteetsed ja ohutud liikumisvõimalused maanteetranspordile ja kergliiklusele. Strateegiline eesmärk 15: Nõudlusele vastav ühistransport maakonnas. Eesmärgi põhisuund on tagada maakonna elanike vajadustele ja soovidele vastavad ühistranspordi lahendused. Strateegiline eesmärk 16: Kiire ja kvaliteetne andmeside kõikjal maakonnas. Eesmärgi põhisuund on tagada tõrgeteta elamise ja töötamise võimalused igas maakonna punktis. Strateegiline eesmärk 17: Hajutatum taastuvatel ressurssidel põhinev energiatootmise süsteem ja tark elektrivõrk. Eesmärgi põhisuund on üle minna hajutatumale energiatootmisele taastuvatest ja kohalikest allikatest. Strateegiline eesmärk 18: Tugevad ja sidusad paikkondlikud kogukonnad ning tugevad vabaühendused. Eesmärgi põhisuund on tõsta kohalike kogukondade aktiivsust paikkonna elu korraldamisel ja vabatahtliku töö populaarsust. Strateegiline eesmärk 19: Raplamaa on eristuv, tuntud ja hea mainega. Eesmärgi põhisuund on kujundada Raplamaale positiivselt eristuv kuvand, mis oleks atraktiivne investoritele, elanikele ja külalistele. Strateegiline eesmärk 20: Raplamaa on atraktiivne loodus-, kultuuri- ja elamusturismi sihtkoht ning oluline puhkusepiirkond. Eesmärgi põhisuund on Raplamaa väljaarendamine turismi sihtkohana ja pealinnalähedase puhkuse piirkonnana. Strateegiline eesmärk 21: Pädevad, tõhusad ja finantsiliselt võimekad vallad teevad tihedat koostööd maakonna tasakaalustatud arenguks. Eesmärgi põhisuund on kohalike omavalitsuste võimekuse tõstmine läbi sisemise pädevuse tõusu ja omavahelise koostöö. Üldplaneeringu ja KSH koostamisel lähtutakse arengustrateegia eesmärkidest. 3.2 Kehtivad üldplaneeringud Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud Kehtna valla territooriumil kehtib käesoleval ajal kaks erinevat üldplaneeringut: • endise Järvakandi valla üldplaneering, kehtestatud Järvakandi Vallavolikogu 04.11.2009 otsusega nr 29; • endise Kehtna valla üldplaneering, kehtestatud Kehtna Vallavolikogu 16.06.2009 määrusega nr 73. Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud Rapla valla territooriumil kehtib neli erinevat üldplaneeringut: • endise Rapla valla üldplaneering, kehtestatud Rapla Vallavolikogu 01.03.2011 otsusega nr 6; • endise Juuru valla üldplaneering, kehtestatud Juuru Vallavolikogu 25.03.2010 määrusega nr 10; • endise Kaiu valla üldplaneering, kehtestatud Kaiu Vallavolikogu 26.03.2004 määrusega nr 19; • endise Raikküla valla üldplaneering, kehtestatud Raikküla Vallavolikogu 17.06.2002 määrusega nr 63, muudetud 17.12.2003 määrusega nr 19. Üldplaneeringud vaadati üle Kehtna Vallavolikogu 20.06.2018 istungil ja Rapla Vallavolikogu 31.05.2018 istungil. Ülevaatamiste tulemusel jõuti järeldusele, et üldplaneeringute kehtivusajal on 31 Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühise KSH VTK muutunud seadusandlus ja sisu on saanud mitmed uued planeerimisvaldkonnas käibivad mõisted, millest tulenevalt ei täida kehtivad üldplaneeringud mitmeid neile esitatavaid nõudeid. 3.3 Kohalikud arengudokumendid Rapla valla arengukava aastateks 2018 -2025 kohaselt on Rapla valla visiooniks aastaks 2025, et Rapla on „Raplamaa pealinn“, kaasaegne ja heal tasemel teenust pakkuv omavalitsus, positiivne ja uuendusmeelne keskkond elamiseks, töötamiseks ning tegutsemiseks, koht aktiivsetele ja huvidega inimestele. Valdkondlike arengukavadena kehtivad Rapla valla territooriumil kuni ühtsete dokumentide koostamiseni: − endise Juuru valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastani 2021; − endise Kaiu valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastani 2029; − endise Raikküla valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastani 2024; − endise Rapla valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastani 2026; − Alu aleviku soojusmajanduse arengukava kuni aastani 2026; − endise Juuru valla Järlepa asula soojusmajanduse arengukava kuni aastani 2025; − endise Juuru valla Juuru asula soojusmajanduse arengukava aastani 2025; − Rapla linna soojusmajanduse arengukava aastani 2026; − Kohila ning Rapla valla jäätmekava 2018-2022; − Endise Raikküla valla jäätmekava 2015-2020; − Endise Kaiu valla jäätmekava 2015-2020. Kehtna valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2019 – 2023 seab vallale laiapõhjalise arenguvisiooni aastaks 2030. Selle kohaselt on vald sobilik ja atraktiivne elukeskkond erinevatele vanuserühmadele, vald on keskkonnasõbralik, hea haridusvõrguga ja ühtlaselt arenenud. Järvakanti nähakse kaasaegse tööstuspargina ning oluliseks peetakse tihedat koostööd Rapla vallaga. Valdkondlike arengukavadena kehtivad: − Kehtna valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027; − Järvakandi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2010-2025; − Kehtna valla jäätmekava 2018-2023. Üldplaneeringute ja KSH koostamisel lähtutakse arengukavades toodud eesmärkide ja tegevustega ning ruumivajadustega. 32 Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühise KSH VTK 4 Asjakohaste mõjude selgitamine KSH eesmärk on arvestada keskkonnakaalutlusi planeeringu koostamisel ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ning edendada säästvat arengut. KSH käigus hinnatakse üldplaneeringust tulenevaid strateegilisi keskkonnamõjusid keskkonnakomponentide lõikes. 4.1 Looduskeskkond a) Elurikkus, taimestik ja loomastik Hinnatakse planeeringulahenduse survet taimestiku ja loomastiku jaoks väärtuslike alade hõivamisele. b) Rohevõrgustik ja selle toimimine; Hinnatakse, kuidas toimivad või jäävad toimima rohekoridorid ning kuidas vältida nende tükeldamist erinevate rajatiste ja arendustega. Vajadusel rohevõrgustiku täpsustamine. Rohevõrgustiku analüüsi läbiviimisel lähtutakse 2018 a Keskkonnaagentuuri tellimusel koostatud „Rohevõrgustiku planeerimisjuhendist“. c) Looduskaitsealad ja – objektid; Hinnatakse planeeringulahenduse mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja kaitsealale ning kaitsealuste liikide elupaikadele. Kaitsealade kaitse eesmärkide tagamisel lähtutakse alade kaitse- eeskirjades sätestatust ja looduskaitseseadusest. Käsitletakse kaitstavate loodusobjektide kattuvust puhke- ja virgestusaladega, sh arvestatakse ka projekteeritavate kaitstavate loodusobjektidega, vääriselupaikadega, poollooduslike kooslustega jt tundlike objektidega. Üldplaneeringute aladel paiknevad Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad. KSH käigus viiakse läbi Natura eelhindamine. Juhul, kui ilmneb, et üldplaneeringutega kavandatakse olulist keskkonnamõju avaldavat tegevust ja tegevuse üksikasjad on teada, viiakse läbi ka asjakohane hindamine. d) Voolu- ja seisuveekogud ning nende kalda kaitsevööndite säilimine. Käsitletakse ehituskeeluvööndite laiuse asjakohaseid erandeid, mis tulenevad LKS § 38 lg 4 ja 5, samuti metsamaa erisust LKS § 38 lg 2 ja erisust tiheasustusalal LKS § 38 lg 1 p 3. Käsitletakse vööndite laiuse suurendamise/vähendamise temaatikat. Arvestatakse Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas aastateks 2015-2021 ja meetmeprogrammis olevaid suuniseid ja piirangud. Pööratakse tähelepanu olemasolevate maaparandussüsteemide toimimist tagavate meetmete määramisele üldplaneeringus (süsteemide terviklikkuse säilitamine). Samuti käsitletakse liigniisketele aladele ehitamise küsimusi. e) Põhjavesi, sh selle kasutus ja kaitse. Käsitletakse põhjavee kasutuse ja kaitse küsimusi, sh arvestades elamu-ja tootmisalade planeerimisel põhjavee kaitstust, veetarvet ning piirkonnale kinnitatud põhjaveevarusid ja reoveekogumisalade paiknemist. Planeerimisel arvestatakse veehaarete sanitaarkaitsealadest tulenevate kitsendustega. f) Väärtuslikud põllumajandusmaad ning nende säilimine. Pööratakse tähelepanu väärtusliku põllumajandusmaa kui taastumatu loodusressursi kaitsemeetmetele (ehitamise, metsastamise ja sihtotstarbe muutmise piiramine). Riikliku tähtsusega väärtusliku põllumajandusmaana käsitletakse vähemalt kahe hektari suuruseid põllumajandusmaa massiive, mille kaalutud keskmine boniteet on võrdne Eesti põllumajandusmaa kaalutud keskmise boniteediga või sellest suurem. Käsitletakse ka kohaliku tähtsusega väärtuslikke põllumajandusmaa massiivide vajadust ja nende määramisel kasutustingimusi. 33 Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühise KSH VTK g) Asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine. Käsitletakse asumilähedasi metsa-alasid ja nende majandamise tingimusi. Sealjuures arvestatakse, et üldplaneeringuga metsaomanikule tema vara kasutamisel kitsendavate tingimuste seadmine eeldab kokkulepet kitsendusi taluva maaomanikuga ja selle saavutamiseks vajalike kompensatsiooni- mehhanismide olemasolu. h) Ressursikasutus. Käsitletakse maardlate paiknemist ja edasist maavarade kaevandamise võimalusi, tingimusi ja kitsendusi, arvestades RB ehitusega kaasnevat suurenevat vajadust ehitusmaavarade järele. PlanS § 75 lg 1 p 15 kohaselt on üldplaneeringu ülesanne maardlatest ja kaevandamisest mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste määramine. Sellest tulenevalt tuleb ÜP-dega määrata maardlatega ja maavara kaevandamisega kaasnevad mõjud maakasutusele. Lisaks käsitletakse alade võimalikku kaevandamisjärgset maakasutust. Ühelt poolt tuleb planeerimisel konfliktide ennetamiseks vältida asustuse ja muude maa kasutusviiside, mida võiks kaevandamine häirida, kavandamist kasutuses aga ka veel avamata maardlate vahetusse lähedusse ning samuti potentsiaalsete maardlate lähedusse (nt asi on uuringu faasis). Samas peab planeeringute koostamisel aga arvestama sellega, et maavarasid on antud piirkonnas vajalik kaevandada ja kuskil peab seda tegema, et tagada varustuskindlus. KSH koostamisel arvestatakse võimalusel (selle valmimisel) Eesti Geoloogiateenistuse poolt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel koostatavat uurimistööd Rapla maakonna ehitusmaavarade levikust, kaevandamisest ja kasutamisest19. i) Kliimamuutuste mõju. Arvestatakse valdade haldusterritooriumil esineda võivate üleujutusohtudega ning kliimamuutustega kaasnevate võimalike riskidega (veetaseme tõusust ja sademete rohkusest tingitud üleujutuste võimendumine, tormide tugevnemine ja sagenemine, kaldaerosiooni kiirenemine, maalihete esinemine ning linnaliste asumite soojussaarte efekt) ja nende maandamise võimalustega. Hindamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud üleujutusega seotud riskide maandamiskavast ja kliimamuutustega kohanemise arengukavast. Arvestatakse, et Lääne-Eesti vesikonna üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava kohaselt on Järvakandi alev üleujutusohu riskipiirkond (sademevee kanalisatsioonisüsteemide puudulikkusest tingitud riskipiirkond). 4.2 Tehiskeskkond a) Tehniline taristu. Käsitletakse veeseaduse järgi kanalisatsiooniga ala piiritlemist ja perspektiivi. Samuti hajaasustuses üldiseid reovee käitlemise tingimusi vastavalt keskkonnatingimustele (maaparandus, seos põhjavee kaitstusega jne). Samuti käsitletakse olemasolevad reoveekogumisalasid, perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavad alasid ja seonduvaid kitsendusi, veehaarete asukohti ja seonduvaid kitsendused, sh heitvee suublasse juhtimine veehaarete läheduses. Planeeringutes tuuakse välja tehnovõrkude ja -rajatiste üldised asukohad. KSHs käsitletakse nendega seonduvaid kitsendusi ja probleemkohti. 19 https://www.egt.ee/et/eesmargid-tegevused/maapoueressursside-otsingud-ja-uuringud/projektid/rapla- parnu 34 Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühise KSH VTK Arvestatakse ja käsitletakse põhjaveemaardlate kinnitatud põhjaveevarusid, veekaitseliste kitsendustega alasid (sh kaitsmata põhjaveega alad) ja üleujutusega seonduvaid riske (üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavad). KSH aruandes käsitletakse jõgedele rajatud paisutustega seonduvat temaatikat. Vajaduse ilmnemisel (juhul kui teemasid käsitletakse planeeringus) käsitletakse kaugkütte, elektrivõrgu, side ja gaasitrasside temaatikat. b) Tootmis-, ettevõtlus-, põllumajandus ja elamualade paiknemine. Käsitletakse erinevate juhtotstarvetega alade paiknemist ja vastastikuseid mõjusid. Käsitletakse põllumajandusloomade pidamise piirkondi (farmid) ning tööstusettevõtete piirkondi ja nende lähedusse ehitamise tingimusi tulenevalt võimalikest mõjudest õhukvaliteedile, sh lõhn. c) Teed ja liikluskorraldus, sh kergliiklus ja planeeringuala läbivad maanteed. Riigimaanteedega seonduva käsitlemisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 16.10.2013.a. korraldusega nr 448 vastu võetud „Riigimaanteede teehoiukava aastateks 2014-2020“20, kus on selgitatud konkreetsed tegevused ja vahendid. Käsitletakse mh liiklusest tingitud keskkonnamüra ja tekkiva tolmu vähendamist vastavalt teehoiukavale. Hinnatakse maakasutuse ning teede- ja raudteede võrgu (sh Rail Baltic) kavandamisel avalduvat mõju liiklusohutusele, vastavalt EL direktiivi 2008/96 artiklile 3. Käsitletakse liikuvust ja juurdepääsetavust. d) Jäätmemajandus ning jääkreostus. PlanS § 75 lg 1 p 2 kohaselt on üldplaneeringu üks ülesanne kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine. Käsitletakse jäätmetekke võimalikke mahte ning uute kohaliku tähtsusega jäätmekäitluskohtade vajadust. Uued jäätmekäitlusobjektid tuleb planeerida selliselt, et need ei tekitaks keskkonnahäiringuid (müra, vibratsioon, tolm, ebameeldiv lõhn jms) ja negatiivset mõju elanikkonnale, vältides sellega hilisemaid probleeme. Üldplaneeringu ja KSH koostamisel tuleb arvesse võtta riigi jäätmekavaga 2014‒2020 seatud eesmärke. e) Olulise ruumilise mõjuga ehitised (ORME)21. Käsitletakse ORME objektide rajamise vajadust ja selle olemasolu korral võimalikke mõjusid ja kitsendusi. 4.3 Sotsiaalmajanduslik keskkond a) Sotsiaalne infrastruktuur Olemasoleva sotsiaalse infrastruktuuri objektide võrgu potentsiaal (haridus, kultuur, sport, seltsitegevus, raamatukogud). Hinnatakse, kas planeeringulahendus loob eeldused inimeste sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks vajalike teenuste osutamiseks ning liikuvuse (sh kergliiklusteed) tagamiseks. b) Puhke- ja virgestusalad. Hinnatakse puhke- ja virgestusalade piisavust ja kättesaadavust. c) Inimese tervis (radoon, suurõnnetuste oht). 20 http://www.mkm.ee/riigimaanteede-teehoiukava-aastateks-2014-2020/ 21 Vastavalt Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määrusele nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste“. 35 Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühise KSH VTK Tervist mõjutavana käsitletakse pinnase potentsiaalset radooniriski ning selle leevendusmeetmete rakendamise asjakohasust planeeringualal. Esialgse Eesti radooniriski levilate kaardikaardi kohaselt on Rapla ja Kehtna valdades pinnas normaalse radoonisisaldusega, kuid Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase alusel võib Rapla linna ümbruses esineda kõrge radoonisisaldusega pinnaseid. Käsitletakse ka tootmisettevõtete suurõnnetuste ohtu tervisemõju ja varalise mõju kontekstis. d) Välisõhu kvaliteet, sh müratasemed. Üldplaneeringu lahendusi hinnatakse õhusaaste ja müra tekke seisukohalt. Samuti käsitletakse valgusreostuse teemat. Pööratakse tähelepanu maakasutuse võimalike konfliktolukordade tekkele ja nende esinemisel soovitatakse leevendusmeetmeid, sh puhveralade kavandamist. Analüüsitakse Rapla ja Kehtna valla mürasituatsiooni ja sobilikke rakendatavaid mürakategooriaid. Välisõhus levivat müra hindamisel lähtutakse atmosfääriõhu kaitse seadusest ja sama seaduse § 56 lg 4 alusel kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016. a määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (edaspidi KeM määrus nr 71), mis jõustus 01.02.2017. Planeeringus arvestatakse olemasolevate ja planeeritavate maanteede ning raudtee trassi koridoriga (Rail Baltic), tagamaks KeM määruses nr 71 toodud normtasemetele vastavus. Hinnatakse uute sotsiaalobjektide (haridusasutused, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande asutused) piirkondade kavandamisel, millised piirkonnad ja keskkonnatingimused sobivad objektide rajamiseks. Hindamisel arvestatakse, et elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ei tohi müratasemed ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vastavalt vajadusele tuleb kasutada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“. KSH koostamisel lähtutakse Eesti Keskkonnastrateegiast aastani 2030, milles on ühe probleemina välja toodud transpordist tulenev saaste. Käsitletakse nii transpordist kui paiksetest heitallikatest tulenevat õhusaastet. 4.4 Kultuuriline keskkond a) Miljööväärtuslikud alad ning väärtuslikud maastikud ja vaated. Käsitletakse olemasolevaid ja potentsiaalseid miljööväärtuslikke alasid ning nende kaitse ja kasutustingimusi. Käsitletakse väärtuslike maastike piiride täpsustamist. Keskkonna kultuuristamisel varasemate põlvkondade töö väärtustamine. Ajaloolise väärtusega on maastikumuster, kus võib leida muinasaegseid, mõisaaegseid ja taluaegseid maastikke. Olulised on maastikud, kus on kiviaiad, - vared, alleed jms. Käsitletakse ilusaid vaateid, sh vaated kultuurilooliselt olulistele objektidele ja nende säilimist. b) Ajaloo- ja kultuurimälestised. Lähtutakse riikliku kaitse all olevatest kultuurimälestistest ja nende kaitsevöönditest. Arvestatakse erinevate ajaperioodide kultuurpärandi kihistustega ja nende väärtusega. Käsitletakse Muinsuskaitseametis arvel olevaid arheoloogilisi objekte ja võimalikke arheoloogiliselt väärtuslikke alasid. Käsitletakse ajalooliselt väärtuslikke objekte (sh hooned, monumendid, sillad, teed, tähised jne) ja nende säilimiseks vajalike tingimuste seadmiseks. Käsitletakse 20. sajandi arhitektuuri seisukorda, võttes aluseks projekti “Eesti 20. sajandi väärtusliku arhitektuuri kaardistamine ja analüüs” tulemused. 36 Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühise KSH VTK 5 Üldplaneeringu koostamisest huvitatud osapooled Üldplaneeringu koostamisse ja KSH protsessi kaasatakse: • isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada; • isikud, kes on avaldanud soovi olla üldplaneeringu koostamisse kaasatud; • asutused, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste osas. Üldplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneering käsitleb ja planeeringualaga piirnevate kohaliku omavalitsuse üksustega. Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu (lähteseisukohtade ja KSH kavatsuse koostamise seisuga), on esitatud järgnevas tabelis. Üldplaneeringu ja KSH protsessi käigus võib mõjutatavate ja/või huvitatud isikute ja asutuste nimekiri muutuda. Üldplaneeringu koostamise korraldaja esitab üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuse huvitatud isikutele seisukohavõtuks. Kaasatavate isikute ja asutuste teavitamine toimub planeerimisseaduses sätestatud korras. Kaasamiseks kasutatakse erinevaid vorme (sh avalikud arutelud, teavitamine, töökoosolekud, ümarlaud jne). Kaasamise täpsem läbiviimine määratakse kaasamiskavas. Tabel 5. Kaasatavad osapooled ning koostöö tegijad. Osapool Kaasamise/koostöö põhjendus Koostöö tegijad Kaitseministeerium Kui planeeringuga kavandatakse tuulegeneraatorit, tuuleparki või üle 28 m kõrgust ehitist, planeeringuala asub riigikaitselise ehitise piiranguvööndis, planeeringu elluviimine võib kaasa tuua riigikaitselise ehitise planeeritud töövõime vähenemise või kui planeeringualal asub avalik veekogu. Maaeluministeerium Maaelu- ja põllumajanduspoliitika, Eesti maaelu arengukava koordineerimine ja elluviimine, põllumajandustootmise jätkusuutlikkuse tagamine, väärtuslikud põllumajandusmaad. Majandus- ja Valda läbi kavandatud Rail Balticu trass. Kommunikatsiooni- Ministeerium Keskkonnaministeerium Maapoliitika kujundamine, reformimata riigimaade haldaja. Keskkonnaamet Planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju, planeeringualal asub kaitseala, hoiuala, püsielupaik, kaitstava looduse üksikobjekt või selle kaitsevöönd või ala, mille suhtes on Keskkonnaministeerium algatanud kaitseala, hoiuala, püsielupaiga või kaitstava looduse üksikobjekti kaitse alla võtmise menetluse; Lennuamet Võimalikud maakasutuse- või ehitustingimused lennuliiklust mõjutavate objektide osas. Maa-amet Planeeringualal asub keskkonnaregistri maardlate nimistus olev maardla või selle osa, reformimata riigimaad ning Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevad maaüksused, mille volitatud asutuseks on Maa- amet. Maanteeamet Planeering hõlmab tegevusi riigitee kaitsevööndis ning käsitleb liiklusohutust, teedevõrgustiku ja ühistranspordi valdkondi. 37 Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühise KSH VTK Muinsuskaitseamet Planeeringualal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd. Põllumajandusamet; Planeeringualal asub maaparandussüsteem ning kavandatav tegevus võib Põllumajandusuuringute mõjutada maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist. Keskus Päästeamet (Põhja Planeering käsitleb tuleohutusnõudeid ning alasse jäävad ohtlikud päästekeskus) ettevõtted. Tarbijakaitse ja Planeeringualale kavandatakse Rail Balticut. Tehnilise Järelevalve Amet Terviseamet (Põhja Planeeringuga käsitletakse tervisekaitsenõuete rakendamist, sh müra ja talitus) vibratsiooni teemasid. Kohila Vallavalitsus Planeeringualaga piirnev KOV, võib olla põhjendatud huvi kavandatava tegevuse suhtes. Kose Vallavalitsus ―l― Märjamaa Vallavalitsus Saue Vallavalitsus Türi Vallavalitsus Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus Rahandusministeerium ÜP järelevalve teostaja Riigimetsa Majandamise Valla territooriumile jääb riigimetsa alasid. Keskus Kaasatavad isikud ja asutused Aktsiaselts Rapla Vesi, VK teenuse osutaja Aktsiaselts Matsalu Veevärk, Kehtna Vesi OÜ Elering AS Elektripaigaldised Eesti Gaas AS Gaasipaigaldised Elektrilevi OÜ Elektripaigaldised planeeringualal AS Utilitas Eesti, Kaugküttevõrk Järvakandi Soojus OÜ, SW Energia OÜ, N.R. Energy OÜ Telia Eesti AS Sidepaigaldised planeeringualal Elisa Eesti AS Sidepaigaldised planeeringualal Tele2 Eesti Sidepaigaldised planeeringualal Aktsiaselts Eesti Lairiba Sidepaigaldised planeeringualal Arenduse AS Rail Baltic Estonia OÜ Rail Balticu raudtee arendaja Eesti Keskkonnaorganisatsioone ühendav organisatsioon Keskkonnaühenduste Koda (EKO) Külaseltsid Kohalikud külaliikumised Raplamaa Omavalitsuste Kohalik areng Liit Eesti Erametsaliit MTÜ Erametsaomanikud 38 Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühise KSH VTK Laiem avalikkus, nt Võimalikud asjast huvitatud või mõjutatud isikud piirkonna elanikud, vallas tegutsevad ettevõtted jt 39 Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühise KSH VTK 6 KSH ja selle tulemuste avalikustamise ajakava Järgnev ajakava on esialgne ja orienteeruv ning täpsustub edasise planeerimisprotsessi käigus. Tabel 2. ÜP ja KSH ajakava Üldplaneeringu ja KSH etapp Aeg Üldplaneeringu ja KSH algatamine 20.12.2018 Üldplaneeringu-teemaline arutelu volikogu mai 2019 Väljasõiduistungil Ühiste kavatsuste kokkuleppimine Kehtna vallaga mai ... juuni 2019 Olemasolevate üldplaneeringute vektorandmete ... juuni 2019 koondamine Arvamuskorje rakenduse koostamine ... juuni 2019 Koostööpartnerite leidmine, riigihangete läbiviimine ... oktoober 2019 Uuringute läbiviimine oktoober ... detsember 2019 KSH väljatöötamise kavatsuse koostamine detsember 2019 Üldplaneeringute lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise jaanuar 2020 kavatsuse kohta ettepanekute küsimine Laekunud ettepanekute läbiarutamine ning KSH veebruar 2020 väljatöötamise kavatsuse täiendamine Üldplaneeringute lähtesisukohtade ja KSH väljatöötamise veebruar 2020 kavatsuse avalikustamine valdade veebilehtedel Üldplaneeringute ja KSH aruande eelnõu koostamine ... mai 2020 Üldplaneeringute ja KSH aruande eelnõu avalikud juuni ... august 2020 Väljapanekud Üldplaneeringute ja KSH aruande eelnõu avaliku september 2020 väljapaneku tulemuste avalikud arutelud Avalikustamisel laekunud ettepanekute alusel oktoober 2020 planeeringute täiendamine Üldplaneeringute ja KSH aruande eelnõu esitamine november 2020 ... märts kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks, vajadusel 2021 Korduvkooskõlastamine Üldplaneeringute ja KSH aruande vastuvõtmine aprill 2021 Üldplaneeringute avalikud väljapanekud mai ... august 2021 Üldplaneeringute avaliku väljapaneku tulemuste avalikud august 2021 arutelud (vajadusel) Avalikustamise käigus laekunud ettepanekutega august ... september 2021 arvestamine Vajadusel kooskõlastamise, avaliku väljapaneku ja september 2021 ... mai 2022 avaliku arutelu kordamine Üldplaneeringute esitamine heakskiitmiseks september 2021 ... Üldplaneeringute kehtestamine detsember 2021 ... 40 Rapla valla ja Kehtna valla üldplaneeringute ühise KSH VTK 7 Üldplaneeringu koostaja andmed ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostaja andmed Üldplaneeringu ja KSH koostamise osapooled on järgmised: • Rapla valla üldplaneeringu ja KSH koostamise algataja ning üldplaneeringu kehtestaja on Rapla Vallavolikogu ja Rapla valla üldplaneeringu koostaja ja koostamise korraldaja on Rapla Vallavalitsus (Rapla maakond, Rapla vald, Rapla linn, Viljandi mnt 17, 79511, tel: 489 0510, [email protected]); • Kehtna valla üldplaneeringu ja KSH koostamise algataja ning üldplaneeringu kehtestaja on Kehtna Vallavolikogu ja Kehtna valla üldplaneeringu koostaja ja koostamise korraldaja on Kehtna Vallavalitsus (Rapla maakond, Kehtna vald, Järvakandi alev, Tallinna mnt 17, 79101, tel: 489 4710 [email protected]); • Üldplaneeringute koostamise konsultant on Hendrikson & Ko OÜ (Tartu maakond, Tartu linn, Tartu linn, Raekoja plats 8, 51004; tel: +372 617 7690, [email protected] ); • KSH koostaja on LEMMA OÜ (Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5-A308, 10621; e-post: [email protected]; tel: +372 5059914). KSH töögruppi kuuluvad: − Piret Toonpere – KSH juhtekspert/KMH ekspert (KMH0153) – sotsiaal-majanduslikud mõjud, mõjud looduskeskkonnale, sh rohevõrgustikule; Juhtekspert omab vastavalt KeHJS § 34 lg 4 KSH juhtimise õigust; − Mihkel Vaarik - keskkonnaspetsialist – mõju pinnasele ja veekeskkonnale ning jäätmekäitluse ja kaevandustegevuse mõjud; − Kerli Rästa – keskkonnaspetsialist – müra; − Andrus Veskioja – välisõhu spetsialist – mõjud õhukvaliteedile. KSH läbiviimise käigus võidakse kaasata KSH protsessi vastavalt vajadusele täiendavaid eksperte. Töös kasutatakse ala kohta varasemalt koostatud ekspertarvamusi, uuringuid ja muid asjakohaseid töid. Üldplaneeringu koostamise korraldaja esitab KSH väljatöötamise kavatsuse ettepanekute saamiseks huvitatud isikutele ja asutustele ning määrab ettepanekute esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva. Nimetatud isikud ja asutused esitavad KSH väljatöötamise kavatsuse kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes ettepanekud, samuti hinnangu KSH väljatöötamise kavatsuse asjakohasuse ja piisavuse kohta. Kui nimetatud isik või asutus ei ole oma ettepanekuid määratud tähtaja jooksul esitanud, loetakse, et ta ei soovi KSH väljatöötamise kavatsuse kohta ettepanekuid esitada. Üldplaneeringu koostamise korraldaja vaatab esitatud ettepanekud läbi ning teeb nende alusel keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuses vajalikud muudatused. KSH väljatöötamise kavatsus koos nimetatud isikute ja asutuste esitatud ettepanekutega avalikustatakse üldplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel. 41  Kehtna valla ja Rapla valla üldplaneeringute lähteseisukohad Sisukord 1. Üldplaneeringute ja mõjude hindamise läbiviimise korraldamine ................................................. 2 2. Üldplaneeringu korraldamine Kehtna vallas ................................................................................... 2 3. Üldplaneeringu korraldamine Rapla vallas...................................................................................... 3 4. Kehtna valla ja Rapla valla üldplaneeringute koostamise eesmärgid ning planeeritav ala ............ 4 5. Üldplaneeringute ülevaatamine Kehtna vallas ............................................................................... 4 6. Üldplaneeringute ülevaatamine Rapla vallas .................................................................................. 4 7. Üldplaneeringute lähteseisukohad ................................................................................................. 5 8. Üldplaneeringute koostamise põhimõtted ja teemakaardid .......................................................... 9 9. Kaasamiskava ................................................................................................................................ 10 10. Üldplaneeringute ja KSH koostamise ajakava ........................................................................... 10 11. Lisad ........................................................................................................................................... 12 12. Juhendid, abimaterjal ................................................................................................................ 12  KEHTNA VALLA JA RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGUTE LÄHTESEISUKOHAD 1. Üldplaneeringute ja mõjude hindamise läbiviimise korraldamine Kehtna Vallavalitsus ja Rapla Vallavalitsus on 08.06.2019 sõlminud ühiste kavatsuste kokkuleppe, mille kohaselt Kehtna valla üldplaneering ja Rapla valla üldplaneering koostatakse koostöös. Ühiselt leitakse üldplaneeringute konsultant ja koostaja ning mõjude hindamise läbiviija, koos valitakse üldplaneeringutes käsitletavad teemad ja otsustatakse planeeringu ülesehitus. Koostatakse üks ühine mõjude hindamise aruanne ja kaks iseseisvat üldplaneeringut:  Kehtna valla üldplaneering  Rapla valla üldplaneering Mõjude hindamise all mõistetakse keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) läbiviimist (PlanS § 74 lg 4) koos asjakohaste sotsiaalsete, kultuuriliste ning majanduslike mõjude hindamisega (PlanS § 4 lg 2 p 5). KSH eesmärk on keskkonnakaalutluste arvestamine üldplaneeringu koostamisel. KSH koostamisel selgitatakse, hinnatakse ja kirjeldatakse kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju ja peamisi alternatiivseid meetmeid, tegevusi ja ülesandeid, arvestades üldplaneeringute eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Sotsiaalsete, kultuuriliste ning majanduslike mõjude hindamine on vajalik jätkusuutliku planeeringulahenduse saavutamiseks. Mõjude hindamise aruanne on kummagi üldplaneeringu lisa. 2. Üldplaneeringu korraldamine Kehtna vallas Kehtna valla üldplaneeringu menetluse algataja, vastuvõtja, avaliku väljapaneku väljakuulutaja ning planeeringu kehtestaja on Kehtna Vallavolikogu (KOKS § 22 lg 1 p 31 ja 32). Üldplaneeringu koostamise korraldaja on Kehtna Vallavalitsus (PlanS § 74 lg 8; Kehtna Vallavolikogu 21.11.2018 otsus nr 69). Üldplaneeringu koostamist juhib Kehtna Vallavalitsuse 29.01.2019 korraldusega nr 28 moodustatud komisjon. Kehtna vallas kehtivad üldplaneeringud on kättesaadavad Kehtna valla ametlikul veebilehel. Üldplaneeringu koostamise protsessi kajastatakse valla infokanalite vahendusel, valla ajalehes „Valla Vaatleja“ ja maakonnalehes. Üldplaneeringu materjalid, sh ideekorje- ja kaardirakendus on kättesaadavad veebiportaalis http://hendrikson.ee/maps/Kehtna-Rapla/. 2 / 12  KEHTNA VALLA JA RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGUTE LÄHTESEISUKOHAD Üldplaneeringute ja mõjude hindamisega seotud piirkonnad (aluskaart: xgis.maaamet.ee): Kehtna valla üldplaneeringuga hõlmatav ala - kogu Kehtna valla haldusterritoorium Rapla valla üldplaneeringuga hõlmatav ala - kogu Rapla valla haldusterritoorium Kehtna valla ja Rapla valla üldplaneeringute mõjude hindamisega hõlmatav ala - nii Kehtna valla kui Rapla valla haldusterritoorium 3. Üldplaneeringu korraldamine Rapla vallas Rapla valla üldplaneeringu menetluse algataja, vastuvõtja, avaliku väljapaneku väljakuulutaja ning planeeringu kehtestaja on Rapla Vallavolikogu (KOKS § 22 lg 1 p 31 ja 32). Üldplaneeringu koostamise korraldaja on Rapla Vallavalitsus (PlanS § 74 lg 8; Rapla Vallavolikogu 25.01.2018 otsus nr 12 ja Rapla Vallavolikogu 20.12.2018 otsus nr 92). Üldplaneeringu koostamist juhib Rapla Vallavalitsuse ametnikest moodustatud juhtrühm, kes vajadusel kaasab täiendavaid eksperte. Üldplaneeringu koostamise protsessi kajastatakse Rapla valla ametlikul veebilehel, sotsiaalmeediakanalites, infolehes „Rapla Teataja“ ning maakonnalehes „Raplamaa 3 / 12  KEHTNA VALLA JA RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGUTE LÄHTESEISUKOHAD Sõnumid“. Üldplaneeringu materjalid, sh ideekorje- ja kaardirakendus on kättesaadavad veebiportaalis http://hendrikson.ee/maps/Kehtna-Rapla/. 4. Kehtna valla ja Rapla valla üldplaneeringute koostamise eesmärgid ning planeeritav ala Üldplaneeringute eesmärgid on järgmised:  ruumilise arengu põhimõtete sätestamine;  soovitavate arengusuundade määratlemine;  ehitusõiguse ja maakasutuse üldiste reeglite kokkuleppimine;  tingimuste sätestamine, mis aitavad saavutada jätkusuutlikku elujõulisust kahaneva ja stabiilse rahvastiku tingimustes. Üldplaneeringud dokumentidena peaksid olema hõlpsasti arusaadavad ja üheselt mõistetavad, täpselt formuleeritud ning sisaldama vaid olulisi, reguleerimist vajavaid asjaolusid. 5. Üldplaneeringute ülevaatamine Kehtna vallas Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud Kehtna valla territooriumil kehtib kaks erinevat üldplaneeringut:  Järvakandi Vallavolikogu 04.11.2009 otsusega nr 29 kehtestatud Järvakandi valla üldplaneering;  Kehtna Vallavolikogu 16.06.2009 määrusega nr 73 kehtestatud Kehtna valla üldplaneering. Üldplaneeringud vaadati üle Kehtna Vallavolikogu 20.06.2018 istungil. 6. Üldplaneeringute ülevaatamine Rapla vallas Haldusterritoriaalse korralduse muutmise tulemusena moodustunud Rapla valla territooriumil kehtib neli erinevat üldplaneeringut:  endise Rapla valla üldplaneering, kehtestatud Rapla Vallavolikogu 01.03.2011 otsusega nr 6;  endise Juuru valla üldplaneering, kehtestatud Juuru Vallavolikogu 25.03.2010 määrusega nr 10;  endise Kaiu valla üldplaneering, kehtestatud Kaiu Vallavolikogu 26.03.2004 määrusega nr 19;  endise Raikküla valla üldplaneering, kehtestatud 17.06.2002, muudetud 17.12.2003 4 / 12  KEHTNA VALLA JA RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGUTE LÄHTESEISUKOHAD Rapla Vallavolikogu 31.05.2018 otsusega nr 51 kinnitatud „Rapla valla üldplaneeringu ülevaatamise tulemused“ tõi välja, et praeguse Rapla valla territooriumil kehtivad üldplaneeringud on erinevad nii üldistusastmelt kui sätestatavate tingimuste iseloomult ega vasta ruumilise arengu suundumustele ja valla praegustele ambitsioonidele. Ülevaatamise tulemusena jõuti veendumusele uue üldplaneeringu koostamise vajalikkuses. Ülevaatamise tulemusel jõuti järeldusele, et üldplaneeringute kehtivusajal on muutunud seadusandlus ja sisu on saanud mitmed uued planeerimisvaldkonnas käibivad mõisted, millest tulenevalt ei täida kehtivad üldplaneeringud mitmeid neile esitatavaid nõudeid. 7. Üldplaneeringute lähteseisukohad Üldplaneeringu ülesanded on toodud planeerimisseaduse § 75 lõikes 1. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 2 lähtutakse üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete otsustamisel kohaliku omavalitsuse üksuse ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist (vt ptk 4) ning seega võivad planeeringu ülesanded planeeringu ja KSH koostamise käigus täpsustuda. Üldplaneeringu koostamisel ja tingimuste sätestamisel on vajalik lähtuda valdade demograafilistest näitajatest ning arvestada rahvastiku vananemise ja stabiilsuse või mõõduka kahanemisega. Otstarbekas on määratleda erinevad tingimused arendussurvega (stabiilsed või kasvavad ja sotsiaalmajanduslikult kõrge staatusega) ja ääremaastuvatele aladele. Praegusest olukorrast, tendentsidest ning lähiaastate kavadest annavad ülevaate Eesti väikeasulate uuring, Kehtna valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2019-2023 ning Rapla valla arengukava 2018 - 2025 koos lisadega. Valdade üldplaneeringute koostamise algetapis on selgunud järgmised teemad, mis eeldatavasti vajavad suuremat tähelepanu planeerimisprotsessi ja KSH läbiviimisel: ASULATE ARENG, EHITUS JA SOTSIAALNE ARENG 1. Töötada välja jätkusuutlikud maakasutus- ja ehitustingimused haldusterritooriumi arendamiseks, mis on aluseks detailplaneeringute koostamisele ning projekteerimistingimuste väljastamisele ning vastavad tänapäevastele arusaamadele:  defineerida kasutatavad mõisted (tiheasustusala, kompaktse hoonestusega ala, juhtfunktsioon jt);  vaadata üle tiheasustusalade piirid (nt arvestada tehnovarustuse põhimõtteid, aadressandmete kujundamise asjaolusid jm);  määrata tingimused asustuse arendamiseks (sh hajaasustuses, maanteede ja raudteede mõjude piirkonnas, põhimõtted valglinnastumise ärahoidmiseks jms);  töötada välja/ajakohastada üldised arhitektuursed tingimused ja põhimõtted;  analüüsida kehtivaid arhitektuur-ehituslikke tingimusi ja reguleerimisvajaduse ulatust piirkonniti;  määratleda projekteerimistingimuste alused;  sätestada tingimused elamualadel ümbruskonda mittehäirivate kõrvaltegevuste arendamiseks; 5 / 12  KEHTNA VALLA JA RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGUTE LÄHTESEISUKOHAD  defineerida ruumilised väärtused piirkondade kaupa ning sätestada tingimused nende väärtuste säilitamiseks;  määratleda keskustes segafunktsioonidega alade kujundamise põhimõtted, mis võimaldab keskuste ruumilist ja funktsionaalset tihendamist;  kaaluda olulise ruumilise mõjuga ehitiste ja olulise avaliku huviga ehitiste asukohte perspektiive ja määrata vajadusel nende asukohad;  määrata kruntide minimaalsuurused arvestades piirkondlike erisustega;  seada põhimõtted vaba ehitustegevuse juhtudeks: loa- ja teatisekohustuseta ehitiste püstitamiseks (näiteks kaaluda linnalise asustusega aladel vaba ehitustegevuse kitsendamist väljakujunenud ehitusjoonest tänava poole). 2. Käsitleda asulate arenguväljavaateid ja teha asustusüksuste jätkusuutlikkuse tagamiseks vajaminevate teenuste tagamise ettepanekuid. Suuremad asulad Kehtna vallas:  Järvakandi alev  Kehtna alevik Suuremad asulad Rapla vallas:  Rapla linn Väiksemad asulad Kehtna vallas:  Eidapere alevik  Kaerepere alevik  Keava alevik  Lelle alevik Väiksemad asulad Rapla vallas:  Alu alevik  Hagudi alevik  Juuru alevik  Kaiu alevik  Kuusiku alevik 3. Analüüsida asustusüksuste lahkmejooni ja vajadusel teha piiride muutmise ettepanekuid. 4. Määrata miljööväärtuslikud alad ja töötada välja nende kasutamistingimused:  täpsustada miljööväärtuslikud hoonestusalad;  sätestada väljakujunenud tänavajoone mõiste ja sellega seotud kitsendused; 5. Käsitleda strateegilise turvalisuse ja kliimamuutustega kohanemise valdkondi puudutavaid küsimusi:  elutähtsate teenuste kättesaadavus eriolukordade puhul (nt joogivesi);  elutähtsate funktsioonide toimimine (nt ahjud hajaasustuses);  päästevaldkonna juurdepääsud. 6 / 12  KEHTNA VALLA JA RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGUTE LÄHTESEISUKOHAD LOODUSVARAD (METS, MAAVARAD), LOODUSKAITSE JA LOODUSKASUTUS 6. Vaadata üle rohelise võrgustiku alade piirid ja rohevõrgustiku alade kasutustingimused:  analüüsida kavandatavate taristuobjektide ja asustuse arengu mõju rohelise võrgustiku aladele ja korrigeerida rohelise võrgustiku elementide piire;  määratleda rohevõrgustiku koridorid ja tugialad sidusa terviku moodustumise eesmärgiga;  määratleda rohevõrgustiku toimimiseks vajalikud tingimused rohevõrgustiku tugialadele ja koridoridele;  määratleda vajadusel elurikkuse kaitsele orienteeritud tingimused ja soovitused väljapool rohevõrgustiku tugialasid ja koridore asuvatele piirkondadele (sinivõrgustikule, poollooduslikele aladele, põllumajandusmaadele, linnalisele keskkonnale etc). 7. Määratleda kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid, maastikud, maastiku üksikelemendid, looduskooslused ning nende kaitse- ja kasutustingimused. 8. Määrata metsa ja ökoloogilise mitmekesisuse säilitamise põhimõtted asustuse piirkonnas. 9. Määratleda puhke- ja virgestusalad, nende kasutamistingimused ja kasutuselevõtmine:  määratleda turismiteed, matkarajad, supluskohad ja nende kasutustingimused;  töötada välja matkaradade võrgustik ning selle kasutus- ja hoolduspõhimõtted;  kirjeldada avalikus veekogus püsivalt ühendatud või kaldaga funktsionaalselt seotud ehitiste üldised ehituslikud tingimused ja asukohad. 10. Määrata kaevandusest mõjutatud alade üldised kasutustingimused. 11. Käsitleda müraga seotud probleeme. . 12. Määratleda põhjavee teemad:  täpsustada kaitsmata ja nõrgalt kaitstud põhjaveega alade kasutustingimused;  määratleda tingimused autonoomse veevarustuse ja kanalisatsioonilahenduse rajamiseks. 13. Määratleda veekogude ja kallaste kasutamistingimused. Vaadata üle kalda ehituskeeluvööndi ulatus ja teha põhjendatud asukohtades ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek. 14. Käsitleda radooni teemat. 15. Sätestada keskkonnamürkide kasutamise tingimused. Sätestada tingimused keskkonnamürkide kasutamiseks taristuobjektide umbrohutõrjel, põllu- ja metsamajanduses ning muudel juhtudel. 7 / 12  KEHTNA VALLA JA RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGUTE LÄHTESEISUKOHAD 16. Käsitleda valgusreostuse küsimusi. PÕLLUMAJANDUS JA TÖÖSTUSLIK TOOTMINE 17. Määrata ja täpsustada väärtuslikud põllumaad ja nende kasutustingimused. 18. Määrata ja täpsustada tööstus- ja tootmisalad arvestades reostusohtudega. Määratleda tingimused tootmistegevuse ja ettevõtluse puhvervööndi moodustamiseks. ENERGEETIKA, TEHNOVÕRGUSTIK, TEEDEVÕRGUSTIK JA TRANSPORT 19. Käsitleda energeetika ja tehnilise taristu teemasid:  vesi, kanalisatsioon, gaas, kaugküte;  reserveerida elektrivarustuse trassid;  hinnata erinevate taastuvenergialahenduste sobivust ning seada vajalikud arendustingimused. 20. Vaadata üle teede võrgustik ja transpordilahenduste vajadused:  selgitada välja ja arvestada üldplaneeringutes riigi panust teedevõrgustiku kaasajastamisel (sh kavandatavate investeeringute ligikaudne ajajoon);  selgitada välja ja arvestada üldplaneeringutes riigi kavatsused raudteetaristuga (Rail Baltic ja kohalikud rongid) (sh riiklikult planeeritav ajakava);  määrata teede ja tänavate võrgustiku kujundamise ning liikluskorralduse üldised põhimõtted (sh analüüsida uute tänavate võimalikke kulgemisjooni Järvakandis, Kehtnas, Rapla linnas, Suluperes, Uuskülas jm);  näha ette täiendavad kergliiklusteed sidusa kergteede võrgustiku kujundamiseks;  näha ette tingimused sidusa ühistranspordivõrgustiku kujunemiseks (sh arvestades eri transpordiliikide koostoimet);  hinnata parklate laiendamise ja uute parklate rajamise vajadust keskustes;  reserveerida teede, parklate ja transpordilahenduste rajamiseks maa;  käsitleda tee ja tänava kaitsevööndeid (sh tuvastada tee kaitsevööndi vähendamise ja tänava kaitsevööndi laiendamise vajadus ning juhud). 21. Käsitleda tehnilise taristu tulevikuteemasid:  kiire internetiühendus (sh hajaasustuses);  transporditaristu väljavaated ja vajadused;  ühistranspordi tulevikuväljavaated;  lennundusega seotud arenguperspektiivid. MUUD TEEMAD 22. Vaadata üle ja täpsustada või üldistada maakasutusfunktsioonid:  sätestada vastavalt konkreetse piirkonna vajadusele maakasutuse juhtfunktsioonid, nähes vajadusel ette erinevaid juhtostarvete kombinatsioone, sätestada 8 / 12  KEHTNA VALLA JA RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGUTE LÄHTESEISUKOHAD juhtfunktsioonide hajusad piirid või leida muu sobiv viis tegeliku elu vajadusi rahuldava planeeringulahenduse formuleerimiseks;  jätta kitsendavad tingimused seadmata kohtades, kus see pole vajalik. 23. Määratleda detailplaneeringu koostamise kohustusega juhud ja alad. 24. Määratleda arhitektuurivõistluse korraldamise kaalumise vajadusega alad ja juhud. 25. Selgitada välja riigikaitseliste maade ulatus ja kasutustingimused. 26. Formuleerida vajadusel ettepanekud maakonnaplaneeringu täpsustamiseks. 8. Üldplaneeringute koostamise põhimõtted ja teemakaardid Analüüsidele ja uuringutele tuginedes koostatakse üldplaneeringute põhilahenduste väljatöötamiseks eeldatavalt järgnevad teemakaardid:  kavandatavate maakasutuse juhtotstarvete kaart;  miljöö-, ajaloo- ja kultuuriväärtuste, säilitamisväärsete objektide ja alade ning väärtuslike vaadete ja maastike kaart;  loodusväärtuste teemakaart, mis kajastab rohetaristu struktuuri ja rohevõrgustiku toimimiseks vajalikke seoseid ning mis aitab üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel arvestada looduskaitselisi ja elurikkuse aspekte;  teedevõrgustiku teemakaart;  tehnovarustuse teemakaart. Suuremate ja väiksemate asulate1 kohta tuleb koostada eraldi kaardiväljavõtted, mis koondavad kõigi teemakaartide sisu. Üldplaneeringu koostamisel kajastatakse temaatilisi ruumiandmeid ja üldplaneeringu ülesannete järgseid käsitlusi veebipõhises avalikult kasutatavas kaardirakenduses (http://hendrikson.ee/maps/Kehtna-Rapla/). Paberkujul teemakaartide ja asulate väljavõtete täpne ülesehitus selgub planeeringuprotsessi käigus. Näha ette paindlikkuse võimalused üldplaneeringutes, mis võimaldab paremini reageerida tegeliku elu vajadustele. Olukordades, kus ühe juhtfunktsiooni määramine pole piisavalt põhjendatud, sätestada maakasutuse juhtotstarvete vahemik, arvestades oluliste väärtuste säilimiseks vajalike tingimustega (näiteks seostades häiringu põhjustamise potentsiaaliga funktsioonid puhvervööndi moodustamise vajaduse või asjakohaste kõrvaltingimustega). Üldplaneeringute kaardid tuleb kujundada sobivas üldistusastmes ja selgelt loetavatena, mis võimaldaks ka eriteadmisteta tavakodanikul üldplaneeringutega sätestatust ilma kõrvalise abita aru saada. 1 Suuremate ja väiksemate asulate loend on üldplaneeringu lähteseisukohtade (peatükk 7) 2. punktis. 9 / 12  KEHTNA VALLA JA RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGUTE LÄHTESEISUKOHAD 9. Kaasamiskava Üldplaneering on ühiskondlik kokkulepe, mis on seda elujõulisem, mida suurema hulga käsitletava piirkonna elanike seisukohti see väljendab. Üldplaneering mõjutab arendustegevust ja põhiseadusega antud vabadusi omandi käsitlemisel, millest tulenevalt on sellel keskne roll strateegia kujundamisel. Üldplaneering loob eeldused avalike väärtuste kaitseks ja annab võimalused riiklike huvide suunamiseks.  riigi huvid  maakonnaplaneering ÜLDPLANEERING  suunatud arengu garantii  igapäevane abimaterjal  infobaas o taotluste  võimalus suunata  võimalus kavandada menetlemisel kodukandi ruumilist maade läbimõeldud o tegevuse arengut kasutamist kavandamisel  koolitusprotsess  ruumiotsuste alus ELANIK MAAOMANIK ARENDAJA OMAVALITSUS Üldplaneeringute koostamisest antakse ülevaade valdade infokanalite ja maakonnalehe vahendusel. Planeeringumenetluses on igaühel õigus osaleda ning saada tasuta asjakohast teavet planeerimismenetluse ja planeeringu kohta. Üldplaneeringute koostamise käigus korraldatakse vähemalt kaheksateist avalikku arutelu (3 Juurus, 3 Järvakandis, 3 Kaius, 3 Kehtnas, 3 Raikkülas, 3 Raplas). Üldplaneeringute koostamisel tehakse koostööd naaberomavalitsustega, valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi üldplaneeringud käsitlevad, samuti asutuste ja isikutega, kes on avaldanud soovi olla üldplaneeringu koostamisele kaasatud. Koostöötegijate ja kaasatavate nimekiri koos ülevaatega esitatud lähteseisukohtadest on lisatud. 10.Üldplaneeringute ja KSH koostamise ajakava Ajakava on esialgne, orienteeruv ja optimistlik. Ajakava määramatus tuleneb avalikustamisega kaasnevast protsesside kordamise võimalusest ning demokraatliku otsustusmehhanismi iseloomust, samuti mõjutab ajakavas püsimist koostöötegijate ja kaasatavate operatiivsus ja koostöövalmidus, mida ei ole võimalik prognoosida. Üldplaneeringu ja KSH etapp aeg Üldplaneeringu ja KSH algatamine 20.12.2018 Üldplaneeringu-teemaline arutelu volikogu mai 2019 väljasõiduistungil 10 / 12  KEHTNA VALLA JA RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGUTE LÄHTESEISUKOHAD Ühiste kavatsuste kokkuleppimine Kehtna vallaga mai ... juuni 2019 Olemasolevate üldplaneeringute vektorandmete ... juuni 2019 koondamine Arvamuskorje rakenduse koostamine ... juuni 2019 Koostööpartnerite leidmine, riigihangete läbiviimine ... oktoober 2019 Uuringute läbiviimine, KSH väljatöötamise kavatsuse Oktoober ... jaanuar 2020 koostamine, lähteseisukohtade täiendamine Üldplaneeringute lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise Veebruar...aprill 2020 kavatsuse kohta ettepanekute küsimine, ettepanekute läbiarutamine, materjalide täiendamine ja valikustamine veebilehel ja üldplaneeringute portaalis Üldplaneeringute eskiislahenduste ja KSH aruande eelnõu Märts ... juuni 2020 koostamine Üldplaneeringute eskiislahenduste ja KSH aruande eelnõu juuli ... september 2020 avalikud väljapanekud ja avalikud arutelud Avalikustamisel laekunud ettepanekute alusel oktoober ... detsember 2020 planeeringute täiendamine Üldplaneeringute ja KSH aruande eelnõu esitamine detsember 2020 ... märts 2021 kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks, vajadusel korduvkooskõlastamine Üldplaneeringute ja KSH aruande vastuvõtmine aprill 2021 Üldplaneeringute avalikud väljapanekud ja avalikud mai ... august 2021 arutelud Avalikustamise käigus laekunud ettepanekutega august ... september 2021 arvestamine Üldplaneeringute esitamine heakskiitmiseks september 2021 ... Üldplaneeringute kehtestamine detsember 2021 ... 11 / 12  KEHTNA VALLA JA RAPLA VALLA ÜLDPLANEERINGUTE LÄHTESEISUKOHAD 11.Lisad Rapla Vallavolikogu 20.12.2018 otsus nr 92 (üldplaneeringu ja KSH algatamine) Rapla Vallavolikogu 31.05.2018 otsus nr 51 (üldplaneeringute ülevaatamine) Rapla valla üldplaneeringu ülevaatamise tulemused Endise Juuru valla üldplaneering Endise Kaiu valla üldplaneering Endise Raikküla valla üldplaneering Endise Rapla valla üldplaneering Koostöötegijate ja kaasatavate nimekiri Rapla vallas kehtivate üldplaneeringute võrdlus Kehtna Vallavolikogu 21.11.2018 otsus nr 69) (üldplaneeringu koostamise ja KSH algatamine) 12.Juhendid, abimaterjal Kehtna valla arengukava ja eelarvestrateegia aastateks 2019-2023 Rapla valla arengukava aastateks 2018 - 2025 Rapla valla profiil Rapla valla kantide arengueelistused Ruumilise planeerimise ajaveeb (Rahandusministeerium) Üldplaneering Rapla valla ametlikul veebilehel Rapla vallaga seotud uuringud, ideed, projektid (Rapla valla ametlik veebileht) Rapla maakonnaplaneering ja teemaplaneeringud (Rahandusministeerium) KSH käsiraamat (Keskkonnaministeerium, 2017) Rohevõrgustiku planeerimisjuhend (Keskkonnaagentuur, Hendrikson & Ko, 2018) Eesti väikeasulate uuring (Hendrikson & Ko, Tallinna Ülikool, Rahandusministeerium, 2019) 12 / 12