Kiri

Riigikantselei Ministeeriumid Eesti Pank 30.01.2020 nr 10.2-4/588 Riigikogu Riigikohus Vabariigi Presidendi kantselei Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumisest 31. jaanuaril 2020 Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriik lahkub Euroopa Liidust 31. jaanuaril 2020. Ühendkuningriigi lahkumine EL-ist on suur nihe meie teadvuses, sest oleme harjunud Briti kolleegidega EL-is koostööd tegema alates Eesti liitumisest 2004. aastal. Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise leping jõustub 1. veebruaril ja sellest hetkest (südaööl Brüsseli aja järgi) ei ole ÜK enam EL-i liikmesriik. Leping kehtestab koheselt üleminekuperioodi 31. detsembrini 2020, mille jooksul kehtib EL-i õigus ÜK-s ja ÜK suhtes edasi. Seega ei muutu kodanikele ja ettevõtjatele suhtlemisel ÜK-ga aasta lõpuni midagi. Enim muutusi on vahetult nähtavad ja tunnetatavad EL institutsioonides, aga ka rahvusvahelises suhtlemises. Alates 1. veebruarist ei osale ÜK esindajad enam EL institutsioonide töös, ei Euroopa Komisjonis (kus juba täna ÜK volinik puudub), EL nõukogus, Euroopa Kohtus, Euroopa Parlamendis jm. Nagu Euroopa Parlamendiski, saab Eesti juurde ühe liikmekoha nii Regioonide komitees kui ka Sotsiaal- ja majanduskomitees. Mitmetes EL-is arutlusel olevates teemafailides võib ÜK lahkumise tulemusena nihkuda senine kvalifitseeritud häälteenamuse tasakaal. Londonis tegutsev senine komisjoni esindus muudetakse alates veebruarist EL delegatsiooniks. EL-i meditsiiniamet ja EL-i pangandusjärelevalve amet on juba Londonist ära kolinud, vastavalt Amsterdami ja Pariisi. Ka EL sõjalise operatsiooni Atalanta peakorter on Northwoodist ära kolitud. EL-i mõistes kolmandates riikides ja rahvusvahelistes organisatsioonides ei ole ÜK enam seotud EL-i ühisavalduste, -seisukohtade, -demaršide ega muude -aktsioonidega, ehkki tal on kutse korral otsustamisvabadus ennast nendega joondada. Samuti ei osale ÜK esindajad enam EL-i koordinatsioonikohtumistel. Kuigi üleminekuperioodi lõpuni kohaldub EL-i õigus ÜK-le, ei hõlma nõukogu ega ülemkogu järeldused enam ÜK-d. ÜK on üleminekuperioodi jooksul jätkuvalt seotud EL-i sõlmitud rahvusvahelistest lepingutest tulenevate kohustustega, kuid lepingutest tulenevaid õigusi saab ta kasutada vaid kolmandate osapoolte nõusolekul. EL delegatsioonid edastavad vastavasisulise verbaalnoodi kõigile kolmandatele riikidele ja rahvusvahelistele organisatsioonidele. ÜK võib üleminekuperioodi jooksul sõlmida lepinguid kolmandate osapooltega, kuid ta ei saa neid üleminekuperioodi jooksul ilma EL-i nõusolekuta jõustada. Islandi väljak 1 / 15049 Tallinn / 6 377 000 / [email protected] / www.vm.ee Registrikood 70002526 Praktilist infot, mida vaja edaspidi silmas pidada!  EL-ist lahkumisest alates lõppeb ÜK ligipääs EL informatsioonile ja ametlikele dokumentidele. Nõukogu sekretariaat ühendab 1. veebruari südaööl ÜK keskselt lahti EL-i dokumendiedastus- ja –haldussüsteemidest. Seega ei oma ÜK esindajad enam ligipääsu delegaatide portaalile, Extranetile, Cortesy jm kanalitele (küll jääb ülemine- kuperioodi lõpuni alles ÜK ligipääs IPCR veebilehele ja FADO-süsteemidele). NB! Kõigile mistahes EL võrgustikes tegutsevatele ametnikele on edastatud palve kontrollida üle oma isiklikud EL kolleegide meililistid ja –grupid ning eemaldada nendest ÜK kolleegide aadressid, et välistada nt reply-to-all funktsiooni või vana meilinimekirja automaatse kasutamise kaudu EL-i ametliku või siseinfo liikumi- ne ÜK ametnikele. Samamoodi tuleb kriitiliselt üle vaadata EL kolleege hõlma- vad kutsete nimekirjad, adressaatide nimistud ja muud loendid.  Mõistagi ei tähenda selline korraldus ÜK kolleegidega suhtlemise lõppu. ÜK esinda- jatega suhtlemisel, kohtumistel, üritustele kutsumisel või muul moel kaasamisel tuleb neisse edaspidi suhtuda kui kolmandate riikide kolleegidesse, sõltuvalt tee- mast näiteks Norra, Šveitsi või USA kolleegidega sarnaselt. EL-i kohtumistele ÜK esindajaid edaspidi ei kutsuta, v.a mõnedel erandjuhtudel (nt Arengufondi, Türgi pagu- lasrahastu või muude rahvusvaheliste lepingute loodud organite kohtumised).  Eeldada võib ÜK huvi kasvu kahepoolsete kohtumiste, infovahetuse, suhete regu- leerimise või kahepoolsete kokkulepete sõlmimise vastu. Infovahetuse ja konsultee- rimise puhul lähtume ÜK-st kui kolmandast riigist, kes on endiselt meie liitlane, lähe- dane ja samameelne koostööpartner. Samas tuleb jätkuvalt silmas pidada, et ka sel aas- tal hakkame EL koostöö mõttes olema erinevad osapooled läbirääkimislaua taga. Ka- hepoolsete koostöökokkulepete ettepanekute puhul on palve konsulteerida välis- ministeeriumiga.  ÜK lahkumine EL-i õigusruumist ei tähenda, et nö. vanad kahepoolsed lepingud, mis sõlmitud riikide vahel enne EL-i/EMÜga liitumist, jätkaksid automaatselt kehti- mist. Selliseid lepinguid tuleb igal üksikjuhul eraldi analüüsida.  ÜK algatustega ühinemisel EL-iga seotud küsimustes lähtume üldjuhul EL-is kokku- lepitud hoiakutest. Vajadusel palun konsulteerida välisministeeriumiga. Olgu siinkohal lisatud lühikokkuvõte muudest olulistest väljaastumislepingus sisalduvatest küsimustest. ÜK EL-ist väljaastumise leping sõlmib kokku ÜK EL-ist lahkumisega seotud lahtised otsad ja tagab ÜK korrakohase lahkumise. Kõige laiemat mõju omab lepingu kodanike õiguste osa. Üleminekuperioodi lõpu seisuga ÜK-s elavatele EL kodanikele ja EL-is elavatele ÜK kodanikele ning nende pereliikmetele tagab leping elu lõpuni suures osas seniste õiguste jätkumise. ÜK peab kohtlema EL kodanikke oma kodanikega võrdselt, sama peab toimuma EL-is ÜK kodanikega. Lepingus on fikseeritud ÜK-s nõutava uue staatuse taotlemisprotsessi tingimused. Lepingus toodud tingimustele lisaks ei tohi ÜK enam täiendavalt uusi nõudeid eraldi EL kodanikele kehtestada. Kodanike õiguste peatüki täitmise üle hakkab ÜK-s teostama järelevalvet uus sõltumatu ametkond. Finantssätete osas tunnustab ÜK kõiki rahalisi kohustusi, mis neil liikmelisuse ajal on tekkinud, nii makseid kehtiva pikaajalise eelarve (MFF) raamides kui ka pikaajalisi kohustusi (penisonid, laenugarantiid jms). Leping ei nimeta konkreetseid summasid, vaid loetleb kõik kohustuste liigid ja fikseerib ÜK osa arvutamise valemi. Maksegraafikud ulatuvad mõnel juhul paarikümne aastani. Üleminekuperioodi ehk praeguse MFFi lõpuni jätkuvad 2(3) rahastusprogrammid ja maksed ÜK-le samuti nagu ta oleks liikmesriik. Üleminekuperioodi on väljaastumislepingu kohaselt võimalik pikendada üks kord maksimaalselt kaheks aastaks koos finantskokkuleppega. Vastav pikendamisotsus tuleb langetada hiljemalt 1. juuliks 2020. Kõik enne üleminekuperioodi lõppu alustatud menetlused, protsessid, programmid viiakse lõpule kehtiva EL õiguse kohaselt. See puudutab näiteks pooleliolevaid kohtukaasusi, kriminaalasju, lahkumishetkel siseturul olevaid kaupu, maksuvaidlusi, koostööprojekte jne. Lepingu rakendamise praktilisi küsimusi hakkab lahendama loodav ühiskomitee. Lepingus on paigas ka vaidluste lahendamine ja ühe poole õigus vastusena teise poole rikkumisele peatada lepingu või mõne selle osa täitmine (v.a kodanike õigused). EL õiguse tõlgendamisega seotud küsimused lahendab ainult Euroopa Liidu Kohus. Komisjon on koostanud ka pikema Q&A UK väljaastumise teemadel, millega saab tutvuda nii eesti keeles kui ka inglise keeles. Uue olukorraga harjumine võtab aega. Kui teil tekib ÜK EL-ist lahkumisega seonduvalt jooksvaid küsimusi või probleeme, palun võtta ühendust välisministeeriumiga. Palun teil edastada käesolev informatsioon teadmiseks ja juhindumiseks oma valitsemisala asutustele. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Urmas Reinsalu minister Lisa: Nõukogu peasekretariaadi kiri liikmesriikide esindajatele 20.01.2020 dokumentide edastamise teemal (inglise keeles). Karin Rannu +372 637 7143 [email protected] 3(3) Saatja: <"Madle Puusepp"> Saadetud: 04.02.2020 16:38 Adressaat: <"Merli Tasane"> Teema: FW: Oluline info Brexitist Manused: Info_ja_juhis_Brexiti_teemal_riigiasutustele.pdf From: Kadri Laube [mailto:[email protected]] Sent: Tuesday, February 4, 2020 4:22 PM Subject: Oluline info Brexitist Tere! Edastan teile Brexiti teemalise juhise välisministeeriumilt. Võiksite seda asutuse sees jagada. Heade soovidega Kadri Laube Peaspetsialist Avalike suhete osakond Tel 625 6372/ 58335214 www.mkm.ee | Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium