Soovitused

Saatja: Eesti Merelootside Ühing <[email protected]> Saadetud: 05.02.2020 21:29 Adressaat: Harry Sillamaa <[email protected]>; <[email protected]>; Raul Kleinson <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; VA_mot <[email protected]>; VA_hnt <[email protected]>; VA_lko <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]> Teema: Lootside soovitused laevatamise kohta Bekkeri sadamas Manused: lootside soovitused laevatamise kohta Bekkeri sadamas.asice Tere, Lähtudes meresõiduohutusest, edastame Teile Merelootside Ühingu soovitused ohutuks laevatamiseks Bekkeri sadamas. Lugupidamisega Eesti Merelootside Ühing AS Eesti Loots Sadama tee 9 Rohuneeme Juhatusele Alfons Hakans AS Staapli 8-20, Tallinn Veeteede Amet Lume 9, Tallinn Meresõiduohutuse teenistus Hüdrograafia ja navigatsioonimärgistuse teenistus Tallinna Bekkeri Sadam OÜ Kopliranna 49, Tallinn 05.02.2020 Merelootside soovitused laevatamise kohta Bekkeri sadamas. Meile teadaolevalt on Tallinna Bekkeri Sadam OÜ (sadam) poolt teostamisel ehitusööd laiendamaks Bekkeri sadama akvatooriumi. Korduvad järelpärimised Bekkeri sadama sissesõidukanali ja akvatooriumi planeeritavate süvendustööde aluseks oleva ehitusprojekti kohta (planeeritavate laevade gabariitide kohta) on jäänud vastuseta. Tuginedes kokkusaamisele sadama juhtkonnaga ja sadama juhatuse poolt antud selgitustele 27.08.2019 (Lisa1); TalTech Eesti Mereakadeemia 12.09.2019 „Bekkeri sadam ja laeva simulaatori tööle“, kus oli ühiselt kaasatud sadama-, lootside- ja vedurlava teenistuse esindus (Lisa2); erinevate piirkondade (Muuga, Sillamäe, Tallinna, Paldiski) lootside arvamused 26.09.2019 ja EMLÜ Üldkoosoleku protokoll 3.10.2019 Lähtudes meresõiduohutusest, vastavuses PIANCI soovitustele, Veeteede Ameti seisukohta piirangute seadmisel, võttes arvesse üleval toodut ja erinevate piirkonna lootside arvamust. Eesti Merelootside Ühingu esialgsed soovitused ohutuks laevatamiseks Bekkeri sadamas: Ilmajaama paigaldamine tuule kiiruse, -suuna- ja veetaseme määramiseks; Seada 120m ja pikematele laevadele tuule piirang N-NW-SW-S kaartest üle 10m/s puhuva tuule korral; Puksiiride (vedurlaevade) kasutamine soovituslik alates 12 m/s N-NW-SW-S kaartest puhuva tuule korral Üks (1) puksiir kohustuslik laevale alates 4000 GT Seisuga 03.10.2019 on Bekkeri sadama eeskirjades lubatud maksimaalse kogupikkusega laev 170m . Siinkohal ei näe me võimalust suuremate laevade teenindamiseks, kuni selguvad uued asjaolud. Ainult sadama akvatooriumi süvendamine ei ole aluseks ja ei võimalda sadamas suuremate laevade teenindamist. Erandjuhtudel pikemate/suuremate gabariidiliste laevade korral toimub lootsimine laeva kapteni kirjaliku nõusoleku ja sadama kapteni kirjaliku loa alusel igal konkreetsel juhul eraldi, arvestades meteoroloogilisi olusid. Kanalis ja manööverdus alal laeva UKC minimaalselt 10% laeva süvisest. Eesti Merelootside Ühing Juhatus Koostas EMLÜ juhatuse esimees Kuido Koppel BEKKERI SADAMA august 2019 SÜVENDUSTÖÖD JA – PLANEERITAVAD LAEVAD Meeruse sadam, Kopliranna 49 kl 13:00 27.08.2019 Sadama juhatus selgitas, soovi hakata tooma Bekkeri sadamasse kuivlasti laev maksimaalsete gabariitidega pikkus 200 m; laius 24m Ja süvis 9,25m ( ISADORA - näidislaev IMO:9180372 ) Esialgsetel andmetel laeva opereeritav kai on Bekkeri sadamas nr 4 ja laev saabub esialgse plaani kohaselt (oleneb kauba saatjast) parema pardaga, lähitulevikus (kuni 2020) 4 kai väljaehitamisel/pikendamisel (juurdeehitus 41m) kuni 182m pikkuseni võimaldatakse laeva sildumist vasaku pardaga. Sadama omanik (valdaja) tutvustas, selleks tarbeks välja ehitada sadam vastavalt: - Sadama sissesõidu kanal laiendatakse/süvendatakse kuni 114m süvendatakse sügavusele 10,2m - Süvendatud ala kai nr 4 ääres on 260 m pikk kus kaini nr 3 vahemaa (sildumisjoon 10,2 ma) on 18m - Sadama akvatooriumile vähemalt planeeritava laeva 2-he korpuse kaugusele kai nr 4st tuleb laeva manööverdusala raadiusega 130m (diameeter 260m) sügavusega vähemalt 9,2m - Kai nr4 peale lisatakse laeva sildumisotste kinnitamiseks) vajalikud pollarid. Sadam saadab Eesti Loots -ile tutvumiseks sildumise plaani - Soovitud laeva (max süvis 9,25m) sadama akvatooriumi opereeritava ala sügavus tuleb vähemalt 10,2m - Kaidele nr 4 ja nr 1-2 tulevad visuaalne joon eristamaks antud asukohas olevat sügavust (10,2m), analoogselt Vanasadama kruisikail - Süvendatud ala piirile (10,2m) paigaldatakse akvatooriumi boid lõuna (S) poolsesse külge rohelised vähemalt 4tk ja põhja (N) poolsesse külge punased vähemalt 1tk (sadama akvatooriumilt väljapoole, asukoht täpsustatakse lootsiteenistusega) - Sadamasse paigaldatakse sisse-/väljasõiduks valgustatud liitsih sissesõidu kanali keskosa märgistuseks - 1.kai otsas muudetakse tule sektor selliselt, mis võimaldab määratleda sadama põhjapoolse sügavuse (10,2m) telgjoont - Uued sadama süvendamise andmed (laius, pikkus, sügavus, kaide asukohad, sissesõidu kanali laius, poide asukohad, jne.) edastatakse TTÜ Mereakadeemia andmete sisestamiseks laevasõidu simulaatorisse, et välja selgitada soovitud laeva sadamasse ohutu sissesõidu/väljumise võimalikkust. Lootside poolt lisaks paluti sadamal täpsustada planeeritava laeva omanikupoliitikat laeva sadamasse sisenemisel ja -väljumisel. Milline on laeva omaniku nõuded, minimaalne garanteeritud kiilualune süvis sisenemisel/väljumisel ja milline on vajalik planeeritava laeva minimaalne garanteeritud kiilualune süvis sildumisel (kai ääres seismisel) Kohalolijad: Lootsid: K.Koppel, A.Pilt, U.Einloo, EL Tallinna Piirkonna ülem H.Sillama; Sadama esindajad: E.Siff, G.Kellamov, J.Kaubi, H-G Kruusel, J.Antsmäe  BEKKERI SADAM ja LAEVA SIMULAATOR TTÜ Eesti Mereakadeemia, Kopli 101 kl 14:00 12.09.2019 TTÜ Eesti Mereakadeemia(EMERA) valmistas ette laevasõidu simulaatoris uue rekonstrueerimisel oleva Bekkeri sadama ja planeeritava laeva. Simulaatorikeskuse juhataja Olev Tõnismaa selgitas: simulaatori matemaatika arvutab, tuult, lainet, hoovust, laeva süvise muutumine madalvees (inglise keeles squat), kalda ja laevade vahelist jõudu, vedurlaeva (puksiir) tõuke- ja tõmbejõudu, laeva sildumisotsad (otsad) katkemis jõudu, seadistada saab ka kiiruse millega vastu kaid minnes arvuti ütleb kas vigastasid kaid või laeva. Simulaator ei võta arvesse laeva ja kai vahele jäävat veemassi surve- ja imemistakistust. Simulaatroisse sisestatud Bekkeri sadama poolt saadetud andmed. Sadam: sügavus akvatooriumil 9,8m kai nr 4 ääres 9,8m, kai pikkus 218m, ringipööramise ala diameeter 260m, rohelised kanalipoid kokku 4tk ja punane kanalipoi kokku 1tk. Esimine parempoolne (roheline) kanali sissesõidupoi asukoht visuaalsel vaatlusel ebatäpne; Laevad: kuivlastilaev pikkus 200m laius 24m süvistega vööris 6,7m ja ahtris 7,7m vööripõtkur (ingl.keeles thruster) 740kw, 21 400GT edaspidi LAEV1; konteinerlaev pikkus 190m laius 32m süvis vööris/ahtris 8,5m 21 000GT (LAEV2) Vedurlaevad (puksiir): puksiirlaeva suurim tõmbejõud (ingl.keeles Bollard Pull -BP) 40T NB! Võrdluseks puksiir H.Kanter BP 55T (min/max süvis 3,78-5,04m), Triton BP 40T (min/max süvis 3,5-4,5m) SIMULAATROI TÖÖ SADAMASSE SISENEMISEL-VÄLJUMISEL: 1. Laev1 A.Pilt laevajuht/sillatöö ja K.Koppel rool/raadioside puksiiriga. Ülesanne - siisesõit Bekkeri sadamasse – tuul 6-8m/s, NNE (024*) parema pardaga kai äärde, üks puksiir BP 40t roolimaja alla ahtri osa, vasakust pardast (lükkama/tõmbama) Selgitused sisenemisel: Enne sissesõidu (rohelisi) poisid puksiir vasakusse pardasse laev kaldus tugevasti lõuna (SSW) poole NNE tuulest tingitult. Puksiir alusts tööd laeva hoidmisel sissesõidu kanalis. Sildumine vööri thruster´i ja puksiiri abil toimus sujuvalt. Tähelepnu tuli pöörata tuule triivile ja laev kaldus liiga palju lõnua (SSW) poole, vajalik oli laeva peamasinaga edasikäigu andmine. sildumisotsi ei ole sildumisel/seismisks kasutatud. 2. Laev2 A.Pilt laevajuht/sillatöö ja K.Koppel rool/raadioside puksiiriga. Ülesanne - väljasõit Bekkeri sadamast – tuul 12m/s, SW (230*) parema pardaga kai äärest, kaks puksiiri BP 40t. Üks puksiir roolimaja alla ahtri osa, vasakust pardast (lükkama/tõmbama) ja teine buksiir vööris vasakust pardast (lükkama/tõmbama), thrusterit ei kasutata Selgitused väljumisel: mõlemad puksiirid alustsid tööd 50% laeva kai äärest eemale tõmbamiseks, tulemust ei andnud. Vööri puksiir alustsid tööd 100% laeva kai äärest eemale tõmbamiseks ja ahtri puksiir 80% kai äärest tõmbamiseks, laev hakkas vaikselt liikuma. Laev2 tõmmati selliselt ringipööramise alale. Jälgida tuli laeva tagasiliikumist, selleks on vajalik anda edasikäik. Ahtri puksiir lõpetas töö, kui laev oli umbes kolm (3) korpust (100m) kai nr4-st eemal, vööri puksiir jätkas tööd 100% kuni laeva vöör oli kai nr 1 suunas. Väljumisel kanalis anti laevale käik 80%, mõne hetke pärast teatas simulaatro põhjapuutest (grounded)  3. Laev1 G.Kellamov laevajuht/sillatöö/raadioside puksiiridega ja J.Kaubi roolis. Ülesanne -siisesõit Bekkerisse – tuul 15m/s, NW (330*) parema pardaga kai äärde, kaks puksiiri BP 40t. Üks ahter, keskele (tõmbama) ja teine vööris vasakust pardast (lükkama/tõmbama) Selgitused sisenemisel: Enne sissesõidu (rohelisi) poisid puksiirid töötasid 100% laev kaldus tugevasti (poide juurde madalikule) lõuna (SSW) poole tuulest tingitult. Ülesanne katkestati laeva sissesõidu ebaõnnestumise tõttu Bekkeri sadama kanalisse sisenemisel! 4. Laev1 (analoogne katsele nr 3.) G.Kellamov laevajuht/sillatöö/raadioside puksiiridega ja J.Kaubi roolis. Ülesanne siisesõit Bekkeri sadamasse – tuul 15m/s, NW (330*) parema pardaga kai äärde, kaks puksiiri BP 40t üks roolimaja alla ahtri osa vasakust pardast ja teine vööris vasakust pardast (lükkama/tõmbama). Kasutada võib thrusterit. Selgitused sisenemisel: Enne sissesõidu (rohelisi) poisid puksiirid töötasid 100%, laev kaldus tugevasti lõuna (SSW) poole NW tuulest tingitult (triiv u. 1,5 sõlme). Puksiirid tegid tööd laeva hoidmisel sisenemisks sissesõidu kanalisse. Laeva ei suudetud hoida vajalikul kursil. Töö lõpetati Bekkeri sadamasse sisenemisel sissesõidukanali lõnua (S) poolsel madalikul. Laevajuht tõdes, et NW tuule, tugevusel 15m/s ei ole võimalik sadamasse sisendeda. Simulaatori töö lõpp 12.septmber kl 16:00 Kohalolijad: Lootsid: K.Koppel, A.Pilt, Eesti Loots AS Tallinna piirkonna juhataja H.Sillama; Alfons Hakans AS (puksiirid) kaptenid S.Saat, A.Nõgene; Sadama esindajad: G.Kellamov, J.Kaubi; Simulaatorikeskuse juhataja ja- instruktor/koolitaja O.Tõnismaa