Kiri

Kaasatavad asutused Nimekirja alusel 20.02.2020 nr 7-6/70-1 Alutaguse valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu täiendavaks kooskõlastamiseks esitamine Alutaguse Vallavalitsus esitas 29.10.2019 kirjaga nr 7-6/510-1 Alutaguse valla üldplaneeringu ka keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks. Üldplaneeringule ning KSH aruande eelnõu kohta esitasid kooskõlastuse, vastuväited, ettepanekud või arvamuse Veeteede Amet, Politsei- ja Piirivalveamet, Muinsuskaitseamet, Maanteeamet, Terviseamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Keskkonnaministeerium, Rahandusministeerium, Maa-amet, Keskkonnaamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Päästeamet, Siseministeerium, Kaitseministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus, Lüganuse Vallavalitsus, Eestimaa Looduse Fond, Elering AS, Enefit Kaevandused AS, Karo Mets OÜ ja Eremka OÜ. Ettepanekuid maakasutuse osas laekus ka eraisikutelt. Laekunud kooskõlastused ja parandusettepanekud Alutaguse valla üldplaneeringule ja keskkonnamõju strateegilisele hindamisele ning seisukohad nendega arvestamise osas on toodud lisatud tabelis „Alutaguse valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel“. Üldplaneeringu lahendust ning KSH aruannet on arvesse võetud ettepanekute osas täiendatud. Oluliselt on planeeringulahenduses täiendatud taastuvenergia valdkonna kajastamist. Käesoleva üldplaneeringuga nähakse Alutaguse valda ette kaks potentsiaalset tuulepargi ala. Antud aladele on võimalik tuulikuid püstitada peale uue kaitseväe radari tööle hakkamist (radar peaks valmima 2024. aastal). Täiendavalt on kaasatud planeeringumenetlusse Lennuamet ja Maaeluministeerium. Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 85 lõikele 1 esitame korrigeeritud Alutaguse valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu täiendavaks kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks. Juhime tähelepanu, et PlanS § 85 lõike 2 kohaselt, kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole 30 päeva jooksul üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse üldplaneering KSH aruande eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi nende kohta arvamust avaldada, kui seadus ei sätesta teisiti. PlanS § 85 lõike 3 kohaselt loetakse üldplaneering kooskõlastatuks kui kooskõlastamisel ei viidata vastuolule õigusaktiga või maakonnaplaneeringuga. KSH eelnõu kooskõlastamisel hinnatakse aruande eelnõu õigusaktidele vastavust ning selles sisalduvate hinnangute piisavust ja objektiivsust. Tartu mnt 56 Iisaku alevik Tel: 3 366 901 Reg. nr: 77000281 Alutaguse vald E-post: [email protected] a/a: EE882200221068420618 41101 Ida-Virumaa Swedbank Täiendatud Alutaguse valla üldplaneeringu materjalidega ja KSH aruande eelnõuga saab tutvuda: https://pilv.alutagusevald.ee/drive/d/f/538601935090004420. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Liina Talistu Geoinfospetsialist +372 33 66 924, +372 56 203 048 [email protected] Lisa: Alutaguse valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kooskõlastamise ja parandusettepanekute tabel 2 Kaasatavate asutuste nimekiri: Kohtla-Järve Linnavalitsus ([email protected]); Jõhvi Vallavalitsus ([email protected]); Lüganuse Vallavalitsus ([email protected]); Toila Vallavalitsus ([email protected]); Vinni Vallavalitsus ([email protected]); Mustvee Vallavalitsus ([email protected]); Narva-Jõesuu Linnavalitsus ([email protected]); Rahandusministeeriumi planeeringute osakond ([email protected]); Kaitseministeerium ([email protected]); Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ([email protected]); Siseministeerium ([email protected]); Välisministeerium ([email protected]); Keskkonnaameti Põhja regioon ([email protected]); Maa-amet ([email protected]); Maanteeamet ([email protected]); Muinsuskaitseamet ([email protected]); Päästeameti Ida päästekeskus ([email protected]); Terviseamet ([email protected]); Politsei-ja Piirivalveamet ([email protected]); Põllumajandusamet ([email protected]); Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ([email protected]); Veeteede amet ([email protected]); Keskkonnaministeerium ([email protected]); Lennuamet ([email protected]) Maaeluministeerium ([email protected]) Riigimetsa Majandamise Keskus ([email protected]); Eesti Keskkonnaühenduste Koda ([email protected]); MTÜ Eesti Roheline Liikumine ([email protected]); SA Eestimaa Looduse Fond ([email protected]); Elering AS ([email protected]); Enefit Kaevandused AS ([email protected]); VKG Kaevandused OÜ ([email protected]); Karo Mets OÜ, Eremka OÜ ([email protected]); NOJU Kinnisvara OÜ ([email protected]). 3  Alutaguse valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel Laekunud kooskõlastused ja parandus ettepanekud Alutaguse valla üldplaneeringule ja keskkonnamõju strateegilisele hindamisele ning nendega arvestamine Esitaja ja kuupäev Seisukoht või küsimus Ettepanekuga arvestamine/mittearvestamine Veeteede Amet Juhime tähelepanu, et planeeringu alas asub Rannapungerja tulepaak ning vastavalt majandus- ja Üldplaneeringusse on sisse viidud kommunikatsiooniministri 06. detsembri 2002. a määruse nr 26 „Ehitustegevuse kord veeteel või täiendus. (Kaidi Katus, navigatsioonimärgi vahetus läheduses või mõjupiirkonnas“ § 4 lg 1 järgi tuleb navigatsioonimärgi vahetus läheduses ja selle mõju piirkonnas ehitustegevus kooskõlastada Veeteede Ametiga. Peatükki 3.15 on täiendatud järgnevalt Hüdrograafua ja navigatsioonimärgistuse “Vastavalt määruse „Ehitustegevuse kord teenistuse juhataja- veeteel või navigatsioonimärgi vahetus peadirektori asetäitja) läheduses või mõjupiirkonnas“ järgi tuleb navigatsioonimärgi vahetus läheduses ja 06.11.2019 selle mõju piirkonnas ehitustegevus kiri nr 6-3-1/2439 kooskõlastada Veeteede Ametiga.„ Politsei- ja Piirivalveamet Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskond on tutvunud Alutaguse Vallavalitsuse poolt kooskõlastamiseks PPA kooskõlastab. esitatud Alutaguse valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande (Andreas Kliimant, eelnõuga. Politsei on eelnevalt Alutaguse valla üldplaneeringu koostamisel oma ettepanekud esitanud, millega on üldplaneeringu eelnõu koostamisel arvestatud ja antud dokumendis ka Jõhvi politseijaoskond kajastatud. Poliseijaoskonna juht) Lähtudes eeltoodust kooskõlastab Jõhvi politseijaoskond Alutaguse valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu. 07.11.2019 kiri nr 2.1-3/32852-2 Juri Novožilov Я .JURI NOVOZILOV (36005182259) ПРЕДСТАВЛЯЮ ХОЗЯИНА НЕДВИЖИМОСТИ TAMME Seisukohaga arvestatakse. TEE 1(SMOLNITSA KÜLA.12201;002:0047) VADIM SADEJEV (37204110394) .ПРОШУ ВАС НЕ 12.11.2019 ВНОСИТЬ ИЗМЕ- НЕНИЯ В ПЛАН РАЗВИТИЯ ВОЛОСТИ И ОСТАВИТЬ ПРЕЖНИМ Joonisel näidatakse Tamme tee 1 НАЗНАЧЕНИЕ ЗЕМЛИ :ELAMUMAA (12201:002:0047) elamumaana. Tõlge: Mina Juri Novozilov esindan Tamme tee 1 kinnistu (smolnitsa küla, 12201:002:0047) omanikku Vadim Sadejev (37204110394). Palun valla üldplaneeringusse muudatusi mitte sisse viia ja säilitada maa sihtotstarve: elamumaa. Muinsuskaitseamet 1.1 korrigeerida keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande seletuskirja ja lisada, et Tudulinna Selgitus: KSH aruande ptk 3.3.1 hüdroelektrijaam (reg-nr. 30376) on kultuurimälestisena riikliku kaitse all; “Kultuurimälestised” ei ole üles loetletud (Kalle Merilai, kõiki kultuurimälestisi, vaid on viide üldplaneeringu lisale, kus vastav loetelu 1 / 23 Alutaguse valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel Ida-Virumaa nõunik) toodud on (väljavõte KSH aruande ptk-st 3.3.1. “Alutaguse valla maadel asub 21.11.2019 kultuurimälestiste riikliku registri andmetel kiri nr 1.1-7/1061-4 seisuga 20.06.2019 103 kinnismälestist: 9 ajaloomälestist, 41 arheoloogiamälestist ja 53 ehitismälestist (üldplaneeringu seletuskiri Lisa 5).” Üldplaneeringu Lisas 5 ning väärtuste ja piirangute joonisel on Tudulinna hüdroelektrijaam kultuurimälestisena ära toodud ja näidatud. 1.2 täiendada üldplaneeringu seletuskirja ja põhijoonist, lisades, et Rannapungerja jõe suudmealal Seisukohaga arvestatakse osaliselt. asub mälestisena kaitse all olev kalmistu (reg-nr. 9177) ja asulakoht, mis pole veel mälestiseks Kalmistu on lisatud väärtuste ja piirangute tunnistatud, kuid mille suhtes on algatatud kaitse alla võtmise menetlus; joonisele. Info asulakoha kohta on kantud üldplaneeringu seletuskirja. Joonistele kantakse piirid peale seda, kui need on Muinsuskaitseameti poolt täpsustatud ning andmed edastatud. Seletuskirja on lisatud menetluses olevate kohta järgnev: “Lisaks kaitse all olevatele mälestistele ja kahele arvel olevale muistisele on veel teateid 104 arheoloogiaobjekti kohta. Nende seas on nii asulakohti, matmispaiku, kirikuasemeid, muid arheoloogilisi leiupaiku kui ka looduslikke pühapaikasid. Kui Alutaguse vallas kavandatakse suuremaid maastikku muutvaid ehitisi, millega kaasnevad suuremahulised kaevetööd, on soovitatav teavitada Muinsuskaitseametit detailplaneeringu algatamisest.“ 1.3 korrigeerida üldplaneeringu seletuskirja järgmiselt: Alutaguse vallas on 41 kaitse all olevat Seisukohaga arvestatakse. arheoloogiamälestist ning kultuurimälestiste registris on arvel lisaks eelmises punktis välja toodud Rannapungerja asulakohale ka lohukivi Kalina külas. Lisaks kaitse all olevatele mälestistele ja Seletuskirja on lisatud järgnev: kahele arvel olevale muistisele on veel teateid 104 arheoloogiaobjekti kohta. Nende seas on nii asulakohti, matmispaiku, kirikuasemeid, muid arheoloogilisi leiupaiku kui ka looduslikke „Lisaks 41 arheoloogiamälestisele on pühapaikasid. Kõiki varasemaid teateid kontrollitakse ning säilimise korral algatatakse nende algatatud kaitse alla võtmise menetlus mälestiseks või arheoloogiliseks leiukohaks tunnistamise menetlust. Kuna teadete kontrollimine on aeganõudev tegevus, siis Muinsuskaitseamet palub arheoloogiapärandi säilimise tagamise nimel Rannapungerja asulakoha ja Kalina küla lohukivi kohta.„ 2 / 23 Alutaguse valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel meiega eelnevalt konsulteerida, kui Alutaguse vallas kavandatakse suuremaid maastikku muutvaid rajatisi, sh teed, karjäärid vms. “Lisaks kaitse all olevatele mälestistele ja kahele arvel olevale muistisele on veel teateid 104 arheoloogiaobjekti kohta. Nende seas on nii asulakohti, matmispaiku, kirikuasemeid, muid arheoloogilisi leiupaiku kui ka looduslikke pühapaikasid. Kui Alutaguse vallas kavandatakse suuremaid maastikku muutvaid ehitisi, millega kaasnevad suuremahulised kaevetööd, on soovitatav teavitada Muinsuskaitseametit detailplaneeringu algatamisest.“ Koostöö osas lähtume muinsuskaitseseadusest ja Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määrusest nr 133 määrusest „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“, mille kohaselt - Muinsuskaitseametiga, kui planeeringualal asub avalik veekogu, muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd. 1.4 korrigeerida üldplaneeringu seletuskirja p 3.9 Kalmistumaa, kus on toodud välja, et kavandatud Seisukohaga arvestatakse. on Rannapungerja kalmistu laiendamine: Rannapungerja kalmistu on arheoloogiamälestis (reg-nr. 9177) ning selle laiendamine ei ole võimalik; Üldplaneeringu sõnastus on korrigeeritud. 1.5 täiendada üldplaneeringut ja muinsuskaitseliselt hinnata Rannapungerja, Alajõe ja Vasknarva Seisukohaga arvestatakse osaliselt küla keskustes kavandatud sadamaalade laiendamist. Muinsuskaitseamet on seisukohal, et Peipsi järve sadamate arendamiseks ei ole piisav lähtuda valla piiridest, kuna sadamaid ei saa arendada Üldplaneeringu peatükki 10 on lisatud ilma suuremate süvendustöödeta Peipsi järves. Laiendamisega kaasnev süvendustööde täpsustus “Kui Alutaguse vallas kavandamine on kõige problemaatilisem Rannapungerja sadamate arendamisel, kus on säilinud kiviaegne asula- ja matmiskoha kultuurkiht ning leide on dokumenteeritud ka viikingiajast. kavandatakse suuremaid maastikku Rannapungerja sadamate arendamine tooks kaasa süvendamise vajaduse umbes 300 meetri muutvaid ehitisi, millega kaasnevad ulatuses Peipsi järves, kuhu jääb ka ajalooliselt väärtuslik kultuurkiht. Seetõttu on vajalik hinnata suuremahulised kaevetööd, on soovitatav keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes sadamaalade laiendamise mõju suurust ja teavitada Muinsuskaitseametit ruumilist ulatust ning analüüsida kavandatud tegevusega ümbritsevale keskkonnale kaasnevaid asjaolusid; detailplaneeringu algatamisest.“ KSH aruande ptk 3.3.1 korrigeeriti järgmiselt: „Üldplaneeringuga on kavandatud välja arendada Peipsi järve ja Narva jõe äärne sadamate võrgustik, et tagada teiste Peipsi järve äärsete ja 3 / 23 Alutaguse valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel saarte turiste teenindavate sadamate seotus. Sadama maa-alad on kavandatud Rannapungerja küla keskusesse, Alajõe küla keskusesse ja Vasknarva küla keskusesse. Kõik planeeritavad sadamad (sadama maa-alad) asuvad jõgede suubumiskohtades või suubumiskohtade läheduses ning sellised kohad on tõenäolised arheoloogiliste väärtuste (arheoloogilise kultuurkihi) kontsentreerumise kohad. Kavandatavate sadamate asukohtades ei ole võimalikke kiviaegseid asulaid ja matmispaiku kaitse alla võetud (mälestiseks tunnistatud). Seetõttu on sadamate arendamisel (rajamisel ja laiendamisel) soovitatav teavitada Muinsuskaitseametit detailplaneeringu algatamisest, tagamaks veel kaitse alla võtmata kultuuriväärtuste säilimine. Sadamate arendamise mõju muinsuskaitselistele väärtustele saab hinnata pärast vastavasisuliste uuringute läbiviimist, kui Muinsuskaitseamet seda vajalikuks peab.“ Lisaks anti KSH aruandes taustinformatsiooni edastamise eesmärgil ülevaade Rannapungerja jõesuudme süvendamise ja muuli rajamise keskkonnamõju hindamisest lähtudes Muinsuskaitseameti poolsest veealuste arheoloogiliste tööde läbiviimise nõudest. Lisati õigusaktist tulenev nõue, et kui ehitamisel, teede, kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde tegemisel avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid, on leidja kohustatud tööd peatama, säilitama koha muutmata kujul ning viivitamata teavitama sellest Muinsuskaitseametit. 4 / 23 Alutaguse valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel 1.6 käsitleda üldplaneeringus kultuuriväärtuslike objektidena kalmistuid. Märkida kalmistud Seisukohaga arvestatakse planeeringu joonistele; Seletuskirja on lisatud “Kalmistud on ära toodud üldplaneeringu maakasutuse joonisel ning käsitletakse kultuuriväärtuslike objektidena.” 1.7 märkida joonistele mälestiste kaitsevööndid; Seisukohaga ei arvestata Jooniste loetavuse huvides ei ole võimalik kaitsevööndeid joonistele kanda. Kaitsevööndid on nähtavad Maa-ameti geoportaalist. 1.8 soovitame parema arusaadavuse eesmärgil märkida plaanidele mälestiste täisnimed; Seisukohaga ei arvestata. Nimede kuvamine vähendab jooniste loetavust. Nimed on nähtavad Maa-ameti geoportaalist või on võimalik teha päring Kultuurimälestiste riiklikusse registrisse. 1.9 eemaldada põhiplaanilt Mäetaguse kalmistult mälestise tähis, tegemist ei ole riikliku kaitse all Seisukohaga ei arvestata. oleva kalmistuga. Mäetaguse kalmistul asub Vabadussõjas hukkunud Balti pataljoni võitlejate matmispaik mälestussambaga (registri number 27099). Antud info kajastub ka Muinsuskaitseameti poolt saadetud vektorandmetes. Elering AS Seoses Baltikumi elektrisüsteemi Kesk-Euroopa elektrisüsteemiga sidumise projektiga on Elering AS Seisukohaga arvestatakse. plaanis rekonstrueerida mitmed 330 ja 110 kV õhuliinid Alutaguse valla territooriumil hiljemalt 2025 (Kristen Sokk, aasta lõpuks. Kuna Elering soovib vähendada õhuliinide poolt hõivatud maa mahtu, siis on plaanis Jooniseid ja seletuskirja on korrigeeritud maksimaalselt riputada rekonstrueerimisele kuuluvate 330 kV liinidega samadele mastidele vastavalt saadetud kihtidele. elektrisüsteemi paralleelselt paiknevaid 110 kV õhuliine. Läbi selle tegevuse väheneb õhuliinide visuaalne reostus nooremanalüütik ning vabaneb väärtuslik maa. Rekonstrueeritakse 330 kV õhuliinid Balti-Tartu L300 ja Viru-Tsirguliina L353. Õhuliiniga Balti-Tartu Holger Kroon, L300 tõstetakse samadele mastidele 110 kV liinid Ahtme-Illuka L136, Illuka-Alutaguse L104A ja elektrisüsteemi analüütik) Mustvee-Alutaguse L104B. Osana Ida-Virumaa elektrivõrgu ümberkorraldamisest ehitatakse uus liinilõik Jaoskonna 3B 22.11.2019 alajaamast kuni liinini L138A (orienteeruvalt mastini 55). Uus liinilõik ühendatakse kokku L138A Kiikla-poolse otsaga. kiri nr 11-4/2019/873 5 / 23 Alutaguse valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel Maanteeamet (Marek Lind, Ei saanud ligipääsu seletuskirjale. Ootame uut kirja. - juhtivspetsialist) 22.11.2019 kiri nr 15- 2/18/21576-11 Terviseamet Amet kooskõlastab Alutaguse valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu. Terviseamet kooskõlastab. (Marje Muusikus, osakonnajuhataja) 22.11.2019 kiri nr 9.3-1/6279-2 Tarbijakaitse ja Tehnilise Amet tutvus edastatud dokumentidega ning märgib, et täiendavaid ettepankuid ja märkusi ei ole. TTJA kooskõlastab. Järelevalve Amet (Liina Roosimägi, ehitusosakonna peaspetsialist) 22.11.2019 Lüganuse Vallavalitsus Lüganuse Vallavalitsus jätab Alutaguse valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise Seisukohaga ei arvestata. hindamise (KSH) aruande eelnõu kooskõlastamata kuna meie 31.05.2018 kirjaga nr 6-2/1118-1 Viktor Rauam esitatud kahe ettepanekuga üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse Alutaguse vallas ei ole Aidu karjääri alale täiendamise osas ei ole arvestatud vaatamata ettepanekute ja nendega arvestamise tabelis toodud võimalik puhke- ja virgestusmaa ning (vallavanem) kirjetele „Seisukohaga arvestatakse üldplaneeringu ja KSH aruande koostamisel.“ Need ettepanekud on eelnõus käsitlemata ning Lüganuse Vallavalitsus ei ole saanud ka tagasisidet ettepanekute ärimaa määramine Aidu lasketiiru 25.11.2019 arvestamata jätmise põhjuste kohta. piiranguvööndi tõttu, kus ei ole võimalik rajada müratundlikke ehitisi. Kiri nr 6-2/2317-1 Ka KSH aruane ptk-s 5.11 on toodud, et: “… lasketiiru piiranguvööndisse ei ole võimaliku müra leviku tõttu otstarbekas rajada uusi müratundlikke ehitisi (elamuid, puhkeotstarbelisi hooneid ja ühiskondliku kasutusega hooneid), vaid pigem müra suhtes mittetundlikke tootmis- ja tööstushooneid.” Kõrvalmaantee 13205 Ereda-Võrnu-Sala omandi küsimust ei lahendata üldplaneeringuga. Eesti Energia Eeltooduga seonduvalt juhime planeeringu koostaja tähelepanu, et koostatava Alutaguse valla Seisukohaga ei arvestata. üldplaneeringu seletuskirjas ja joonistel ei leia kajastamist Ida-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ 6 / 23 Alutaguse valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel (Oleg Nikitin, kajastatud võimalik põlevkivi lintkonveieri ja põlevkiviraudtee asukoht. Eelnimetatud taristuobjektid on Maakonnaplaneeringus on ära toodud, et välja toodud üksnes koostatava üldplaneeringu lisades. “Lintkonveieri asukoha valikuks on vajalik juhatuse liige) Palume viia vastavasisuline täpsustus sisse koostatava üldplaneeringu joonistele ning kajastada eelneva täpsustava planeeringu 26.11.2019 eelnimetatud taristuobjektide rajamise eeltingimusi koostatava planeeringu seletuskirjas. koostamine ja keskkonnamõju kiri nr EP-KES-1.01/29-4 strateegilise hindamise läbiviimine.” . Antud konveieri osas puudub detailne asukohavalik ja kokkulepped. Üldplaneeringu menetluse raames ei täpsustata maakonnaplaneeringus kajastatud trassikoridori ning ei sõlmita kokkuleppeid maaomanikega. Üldplaneeringu seletuskirjas on toodud, et asukohavalik tehakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu raames. Planeeringu seletuskirja punkti 3.13 on märgitud, et: Alutaguse valla põhjaosa puhul on tegemist Seisukohaga arvestatakse. aktiivse kaevanduspiirkonnaga, kus Maa-ameti andmetel on väljastatud mitmeid maavara kaevandamise lubasid liiva, põlevkivi, turba ja kruusa kaevandamiseks (skeem 6). Kõige rohkem Seletuskirjas on peatükki 3.14 kaevandatakse antud piirkonnas põlevkivi ja turvast. täpsustatud. Mäe- ja turbatööstusmaale võib ehitada kaevandamiseks ja töötlemiseks vajalikke ehitisi ning rajada tulekaitseribasid ja tuulekaitsevööndeid. Üldplaneeringuga mäetööstusmaad ei kavandata. Maardlate kasutusele võtmine maavara väljamise eesmärgil toimub õigusaktidest sätestatud korras. Kaevandustegevusega tuleb tagada minimaalsed keskkonnahäiringud. Planeeringu seletuskirja peatükis Kaevandustegevusele kehtivad üldised põhimõtted (lk 33) punktis 23 on märgitud, et: aladel, mis kattuvad maardlatega, kuid mida ei ole maavara väljamise (mäetööstusmaa) eesmärgil seni kasutusse võetud ning mida ei ole käesolevas planeeringus käsitletud kaevandamiseks perspektiivsena, määratlemine mäetööstusmaana on võimalik pärast maavara kaevandamise loa taotlemist ja selle saamist õigusaktidega sätestatud korras; Eeltoodust tulenevalt jääb üldplaneeringu seletuskirjas ja joonistel mäetööstusmaa ja jäätmehoidla maa käsitlus ning nende määratlus ebaselgeks. Oleme seisukohal, et esitatud kujul üldplaneeringu maakasutuse juhtfunktsioonide määratlus ei arvesta täna välja antud kaevandamislubadega ja juba kasutusse võetud maardlate asukohtadega. Seega jäävad seletuskirja punkti 23 tingimused ja nende rakendamine ebaselgeks. Olukorra iseloomustamiseks toome näitena Alutaguse valla territooriumile jääva Narva karjääri osa, kuhu on väljastatud kaevandamise load ja millele samas ulatub Sirgala harjutusvälja perspektiivne laiendus ning selle piiranguvöönd (seletuskirja punkt 3.12 lk 28). Ebaselgeks jääb, kuidas kavandatakse eeltoodud põhimõtete rakendamist maapõueseaduse ja maakatastriseaduse koostoimes, kui üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarve ei toeta ega vasta kaevandamistegevuse läbiviimisel rakendatavale maakasutuse sihtotstarbele. Üldplaneeringu maakasutuse joonisel 1 on määratletud maakasutuse juhtfunktsioonid. Sisuliselt Seisukohaga arvestatakse. kogu Estonia kaevanduse tööstusterritooriumi juhtfunktsiooniks on määratud tootmismaa ja üksnes kahe kinnistu (katastritunnustega 49802:002:0396 ja 49802:002:0010) osas, mis on Enefit Katastriüksus 49802:002:0396 on Kaevandused AS kasutuses, on määratud maakasutuse juhtfunktsiooniks jäätmehoidla maa. määratud tootmismaaks. Siinjuures juhime planeeringu koostaja tähelepanu, et katastriüksus tunnusega 49802:002:0396 on 7 / 23 Alutaguse valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel hõlmatud Alutaguse valla Estonia pumphüdroelektrijaam detailplaneeringuga ning nimetatud Seletuskirja peatükki 3.8 on täiendatud katastriüksuse planeeritav sihtotstarve on tootmismaa. vastavalt “välja antud Eeltoodud täpsustusega haakuvalt juhime tähelepanu planeeringu dokumentatsioonis tootmismaa kaevandamislubadest tulenevate maakasutuse juhtotstarbe käsitlusele ja selle määratlemisele. Näitena toome Estonia kaevanduse tingimuste alusel on lubatud tööstusterritooriumi. Enefit Kaevandused AS-ile on väljastatud kaevandamisluba, mille alusel on õigus ladustada Estonia kaevanduse tööstusterritooriumile põlevkivi kaevandamise kõrvalsaadusena kaevandamisega seotud tekkivat aherainet, mida käsitletakse kaevandamisjäätmetena. Kaevandamisjäätmete ladustamine tööstusterritooriumitel (sh Estonia toimub vastavalt maapõueseaduse, jäätmeseaduse ja maakatastriseaduse rakendamisest lähtuvalt kaevanduse tööstusterritooriumil) määrata jäätmehoidla maal. maakasutuse juhtotstarbena ka Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku täpsustada üldplaneeringus käsitletud tootmismaa segafunktsioon (tootmismaa, jäätmehoidla maakasutuse juhtotstarbe määramise alused ning tingimusi, lähtudes põhimõttest, et välja antud maa, mäetööstusmaa)” kaevandamislubadest tulenevate tingimuste alusel on lubatud kaevandamisega seotud tööstusterritooriumitel (sh Estonia kaevanduse tööstusterritooriumil) määrata maakasutuse sihtotstarbena ka liit-sihtotstarve (tootmismaa, jäätmehoidla maa, mäetööstusmaa), mis haakuks kaevandamislubadest tulevate põhimõtete, õiguste ja tegevustega. Seletuskirjas peatükis Detailplaneeringu koostamise juhud (lk 41) punktis 10 on sätestatud järgnev Seisukohaga ei arvestata. tingimus: väljaspool olemasolevat kaevanduse tööstusala kaevandamisega seotud hoonete ja rajatiste (sh šurfid) v.a tehnovõrkude, teede ja puuraukude kavandamine. Šurfide rajamiseks Peatükis 6 on toodud detailplaneeringu detailplaneeringu koostamise algatamine toimub vallavalitsuse igakordse kaalutlusotsuse alusel; koostamise juhud, mille põhjal Kuivõrd üldplaneeringu seletuskirja peatüki Kaevandustegevusele kehtivad üldised põhimõtted punkt otsustatakse šurfide rajamine 13 annab sisulise suunise šurfide rajamise asukoha valiku kohta (eelistusena metsamassiivid), siis vallavalitsuse igakordse kaalutlusotsuse teeme ettepaneku planeeringu koostajale täiendada seletuskirja peatükis Detailplaneeringu alusel ehk me ei pea vajalikuks antud koostamise juhud punktis 10 sätestatud šurfide rajamise eeltingimuste osa täpsustusega, et kui kavandatava šurfi asukoht ei vasta üldplaneeringu seletuskirja peatükis Kaevandustegevusele punkti täiendada. Antud punkti ei kehtivad üldised põhimõtted punkt 13 sätestatud põhimõtetele, otsustatakse šurfi rajamiseks täiendata. detailplaneeringu koostamise algatamine vallavalitsuse igakordse kaalutlusotsuse alusel. Peatüki Kaevandustegevusele kehtivad üldised põhimõtted punkti 13 rakendamise üldtingimuse täpsustamiseks teeme ettepaneku järgnevas sõnastuses: Kui kavandatava šurfi asukohavalik vastab üldplaneeringu seletuskirja peatükis Kaevandustegevusele kehtivad üldised põhimõtted punkt 13 sätestatud põhimõtetele, teavitab kaevandaja kohalikku omavalitsust šurfi rajamisest elektrooniliselt ehitisregistri kaudu, esitades ehitusteatise. Ehitusteatises esitakse šurfi asukohta iseloomustavad andmed ning ehitusteatise esitamisel lähtutakse ehitusseadustikus ehitusteatise esitamisele kohalduvatest nõuetest ja tähtaegadest. Juhul kui šurfile juurdepääsuks on vaja rajada mahasõit kohalikule omavalitsusele kuuluvalt teelt, kooskõlastatakse juurdepääsu rajamisega ning kohalikule omavalitsusele kavandatavale šurfile juurdepääsu alternatiive iseloomustav plaanimaterjal koos prognoositava rasketehnika liiklusintensiivsusega. Keskkonnaministeerium Võttes aluseks haldusmenetluse seaduse § 41 pikendame kooskõlastamise üle otsustamise - tähtaega kuni 30.12.2019 seoses täiendava menetlusaja vajadusega. (Glen Roosaar, riigivaraosakonna jurist osakonnajuhataja ülesannetes) 26.11.2019 kiri nr 7-15/19/5807-2 8 / 23 Alutaguse valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel Rahandusministeerium 1. Üldplaneering kasutab ruumilise koondumisega asustusstruktuuride kohta mõistet kompaktse Üldplaneeringuga tehakse asustusega ala, võrdsustades selle mõistega tiheasustusala/ tiheasustusega ala. Tiheasustusega maakonnaplaneeringu täpsustamise (Kaia Sarnet, alade määramine seondub asustuse arengut suunavate tingimuste täpsustamisega, mistõttu tuleb neid üldplaneeringu ülesandeid koos käsitleda. Sellest tulenevalt palun tiheasustusalade määramisel ettepanek. Seletuskirja on korrigeeritud regionaalvaldkonna lähtuda eelkõige Ida-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) toodud antud teema osas. asekantsler) keskuste võrgustiku ja toimepiirkondade paiknemistest ning maalise asustusega alade paigutusest. 26.11.2019 2. Maakonnaplaneeringust tulenev Alutaguse valla keskusi puudutav osa, mis on toodud ptk 2.1, on Seisukohaga arvestatakse. kiri nr 14-11/6589-2 soovitav tuua ptk 2.3, kus kirjeldatakse ruumilise arengu üldiseid põhimõtteid. Kuna maakonnaplaneeringus toodud keskustevõrk ja keskuste hierarhia ning teenustasemed määravad Üldplaneeringu seletuskirja peatükki 2.3 otseselt valla ruumilise arengu üldiseid põhimõtteid. Soovitav on avada seletuskirjas ka lisatus täiendus. teenustasemete teemat, kui üldist arengut suunavat tegurit. 3. Tulenevalt kasvavast avalikust huvist päikeseenergia tootmisalade (päikeseparkide) rajamisel, Seisukohaga arvestatakse. soovitame koondada kõik päikeseparkide rajamisega seotud kitsendused ja tingimused ühte peatükki ning määratleda kriteeriumid, mille puhul loetakse kavandatav päikesepark omatarbeliseks Seletuskirja peatükki 15.2 täiendatud rajatiseks, mis kindlasti ei eelda maasihtotstarbe muutmise kohustust. päikeseenergia tingimustega 4. Peatükis 1.2 Planeeringu koostamise alused ja lähtematerjalid on nimetatud, et Alutaguse valla Seisukohaga arvestatakse. üldplaneeringu koostamisel on lähtutud Ida-Viru maakonnaplaneeringu 2030+ teemaplaneeringus “Ida-Virumaa asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, „Ida-Virumaa tehniline Seletuskiri korrigeeritud. infrastruktuur“ ja „Ida-Virumaa põlevkivikaevandamisalade piirkonna ruumiline planeering“. Peame vajalikuks täpsustada, et Ida-Viru maakonnaplaneeringule 2030+ ei ole veel ühtegi teemaplaneeringut koostatud. Nimetatud teemaplaneering oli koostatud vanema maakonnaplaneeringu juurde. Palume viga parandada ning juhinduda Ida-Viru maakonnaplaneeringus (kehtestatud 28.12.2016) sätestatud seisukohtadest. 5. Alutaguse Vallavalitsusele 08.06.2018 saadetud kirjas nr 14-11/3588-2 Ettepanekud Alutaguse Selgitus. Üldplaneeringu seletuskirja on valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse kohta palusime lisatud täiendus. üldplaneeringu seletuskirjas kirjeldada põhimõtteid, mille alusel otsustatakse, kas detailplaneeringu algatamise taotluses soovitud juhtotstarbe muudatused on nn ulatuslikud või mitte. Palume lisada vastav selgitus üldplaneeringu seletuskirja. 6. Seletuskirjas on kasutatud sõna seadusandlik, mis tähendab seadusloomet, seaduste andmist ja Seisukohaga arvestatakse. sellega seotud protseduuri. Täpsem on kasutada üldplaneeringus silmas peetud tähenduses sõna seadus või õigusakt, ka seadustik – kui seaduste kogum. Seletuskiri on korrigeeritud. 7. Lk 12. Seadustest viidatud tingimuste käsitlemise asemel on täpsem /…/ mida üldplaneeringus on Seisukohaga arvestatakse. tingimusena kajastatud. Seletuskiri on korrigeeritud. 8. Lk 20. Arendus- ja ehitustegevus toimub detailplaneeringu koostamise kohustusega juhtudel läbi Seisukohaga arvestatakse. detailplaneeringute, /…/ Lisada ka detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel. Seletuskiri on korrigeeritud. 9. Lk 22 peatükis 3.1.1 punktis 4: üksiku eluasemekoha rajamisel metsamaale (kui puudub võimalus Seisukohaga arvestatakse. eluasemekoha rajamiseks muule kõlvikule) tuleb säilitada metsa bioloogiline mitmekesisus. Säilitamise asemel on täpsem kasutada ei tohi halvendada või kahjustada. Seletuskiri on korrigeeritud. 9 / 23 Alutaguse valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel 10. Lk 22 peatükis 3.1.1 punktis 6: Kõrvalotstarve kuni 50% juurde on soovitav lisada, et tegu on Seisukohaga arvestatakse. erisusega, võrreldes üldise põhimõttega (lk 19), mis sätestab kõrvalotstarbe ulatuse kuni 40%. Seletuskiri on korrigeeritud. 11. Lk 26 peatükis 3.8 punktis 7. Valla üldise arengu huvides ja põhjendatud kaalutlusotsuse alusel Seisukohaga arvestatakse. võib kasutusest väljas olevale tootmismaale suunata muu kasutusfunktsiooni. Võib tekkida küsimus, mida suunamine siinkohal tähendab. Sobivam oleks kasutada anda või määrata. Seletuskiri on korrigeeritud 12. Lk 27 peatükis 3.9. Juhime tähelepanu, et tekstis on kasutatud tähist „S“, mis kaartidel ei kajastu. Seisukohaga arvestatakse osaliselt. Sama ka ptk 3.10 Segafunktsiooniga maa tähised „DE“ ja „DT“. Seletuskiri on korrigeeritud kalmistumaa osas. Segafunktsiooniga maade puhul muudeti nimetusi, et muuta määramine selgemaks. Antud juhul on keskuse maa ning äri- ja tootmismaa segafunktsiooniga. 13. Peatükis 3.10 punktis 3 on toodud, et üldplaneeringuga määratakse maa-aladele juhtotstarve, Seisukohaga arvestatakse. mis annab edaspidise maakasutuse põhisuuna. Segafunktsiooniga ala puhul on soovitav paremini lahti kirjutada, kas tegu on juhtotstarbega, kus on lubatud kasutusotstarbed/sihtotstarbed ja mille Seletuskiri on korrigeeritud. alusel toimub loetletute hulgast valik. Segafunktsiooniga maade puhul muudeti nimetusi, et muuta määramine selgemaks. Antud juhul on keskuse maa ning äri- ja tootmismaa segafunktsioonida. 14. Peatükis 3.11. Lautrit, juurdepääsukanalit ja paadisilda ning muid eraomandis olevaid Seisukohaga arvestatakse. veeliiklusrajatisi (muul, kai, slipp) tohib rannale või kaldale rajada, kui tegevus on kooskõlas õigusaktidega. Seletuskirja alguses on lautrikoht defineeritud kui loodusjõude arvestades aegade Seletuskiri on korrigeeritud jooksul väljakujunenud üksikute paatide randumise ja hoidmise koht, kus puuduvad rajatised ja järelevalve. Kuivõrd tegu on looduslikult kujunenud sobiliku kohaga, ei ole kohane nimetada seda rajatiseks, samuti ei rajata lautrikohta kui see on kujundatud loodusjõudude poolt. Sama ka veeskamiskoha kohta. 15. Lk 30 peatükk 3.13 ja maakasutuse kaart. Seletuskirjas on öeldud, et üldplaneeringuga Seisukohaga arvestatakse. mäetööstusmaad ei kavandata. Maakasutuse kaardil kajastub mäetööstusmaa – ilmselt olemasolevana ja on mõeldud, et üldplaneeringuga ei kavandata täiendavaid uusi mäetööstusmaid. Seletuskirjast eemaldatud segadust Selguse huvides on mõistlik anda seletuskirjas ja kaartidel selgitus, kuidas planeeringus suhestuvad tekitav lause ning täpsustatud mäe- ja olemasolev ja reserveeritud maakasutus ehk üldplaneeringuga määratud juhtotstarve. Ühtlasi juhime tähelepanu, et maakasutuskaardil on põhikaardi leppemärkidena tõlgendatavad kompaktse turbatööstuse peatükki. hoonestusega ala, suvilakooperatiiv ja munitsipaliseeritav maa. Joonistel eraldatud taustainfo ja üldplaneeringuga kavandatav informatsioon. 16. Peatükis 3.13. Kaevandustegevusega tuleb tagada minimaalsed keskkonnahäiringud. Soovitav Seisukohaga arvestatakse. on sõnastada nii, et kaevandustegevusega ei tuleks tagada keskkonnahäiringuid – ei minimaalseid Seletuskiri on korrigeeritud 10 / 23 Alutaguse valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel ega maksimaalseid. Näiteks: … tuleb tagada meetmete rakendamine, et keskkonnahäiringud jääksid minimaalseks. 17. Lk 47 peatükis 9.1 ja lk 48 peatükis 9.2. Soovitav on sõnastada peatükkide pealkirjad 9.1 Seisukohaga arvestatakse. Väärtuslike maastike kaitse-, maakasutus- ja ehitustingimused hajaasustuses ja 9.2 Väärtuslike maastike kaitse-, maakasutus- ja ehitustingimused kompaktse asustusega alal. Palume vältida Seletuskiri on korrigeeritud mõistena käsitletavat kombinatsiooni väärtusliku maastiku kompaktne ala. Lähtudes esitatud üldplaneeringu materjalidest ja võttes aluseks PlanS § 81 lõike 3 ja Seisukohaga arvestatakse. Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ ning arvestades riigihalduse ministri 01.02.2019 käskkirja nr 1.1-4/16 punktis 2 antud volitust, ei pea vajalikuks, lisaks planeerimisseadusega ja üldplaneeringu lähteseisukohtadega nõutuile, määrata Alutaguse valla üldplaneeringule täiendavalt koostöötegijaid ja kaasatavaid isikuid. Eestimaa Looduse Fond 1. Lisada peatükis „5.2.5 Kaitstavad loodusobjektid“ kaitsealade loetelusse 2018. aastal asutatud Selgitus. KSH aruande peatükis 3.2.9 Alutaguse rahvuspark, mis hõlmab nimekirjas olevaid Agusalu, Muraka, Puhatu ja Selisoo “Kaitstavad alad” on Alutaguse (Tarmo Tüür, looduskaitsealasid ning Iisaku, Jõuga, Kurtna, Mäetaguse ja Smolnitsa maastikukaitsealasid. rahvuspark ära toodud ja kirjeldatud nii juhatuse liige) seletuskirjas kui ka joonisel 18. 27.11.2019 2. Täiendada peatükki "5.3 Kliimamuutustega kaasnevad mõjud ja nendega kohanemine" seoses Seisukohaga arvestatakse. KSH turvasmuldade kasutusest tingitud emissioonidega, lähtudes mh järgnevast: kiri nr 193-1 aruande ptk 5.3 “5.3 Kliimamuutustega 2017. aastal kiitis Riigikogu heaks kliimapoliitika raamdokumendi (Kliimapoliitika põhialused aastani kaasnevad mõjud ja nendega 2050). Tegemist on arengudokumendiga, mis toetab turbaalades süsiniku säilitamist. Täpsemalt on kohanemine” on täiendatud. turvasmuldade teemat käsitletud peatükkides „Põllumajandus“ ning „Metsandus ja maakasutus“. Põllumajanduse osas on raamdokumendis paika pandud järgmised suunised: „ Suurendatakse ja säilitatakse muldade süsinikuvaru ning kujundatakse ja säilitatakse olulise süsinikuvaruga maa-alasid. Motiveeritakse põllumajandustootjaid suurendama muldade süsinikuvaru, kujundama ja säilitama püsirohumaid, väikemärgalasid ja puhvervööndeid ning vähendama turvasmuldade harimist“ (p 19). Metsanduse ja maakasutuse alavaldkonnas näeb strateegia ette, et „säilitatakse või suurendatakse sooalade turbas seotud süsinikuvaru. Välditakse soode edasist kuivendamist ning juba kuivendatud turbaaladel taastatakse võimaluse korral looduslähedane veerežiim või välditakse alade edasist degradeerumist“ (p 28). Veel täpsustatakse, et veerežiimi reguleerimisel arvestatakse majanduslikku otstarbekust ning nende alade jätkuva kasutuse võimaldamist rohumaana, näiteks hoides veetaset kevadise suurvee ajal kõrgena, kuid lastes selle alla heinatöö ajaks. Seega näeb dokument ette süsinikuvaru säilitamist nii põllumajandusliku kasutusega turvasmuldades kui ka metsamaana kasutatavatel turbaaladel, toetades samal ajal püsirohumaade säilitamist, kui see on võimalik ja majanduslikult teostatav. Arengukava kutsub üles põllumajandustoetuste süsteemi seda eesmärki toetama, motiveerimaks tootjaid neid muudatusi ellu viima. Metsanduse jm maakasutuse osas raamdokument konkreetsematele meetmetele ei viita, sedastades vaid põhimõtte, et kuivendatud turbaaladel tuleks vältida alade edasist degradeerumist. Keskmiste temperatuuride tõus toob kaasa kuivendatud aladel järjest suurema turba mineraliseerumise ja sellest lähtuva CO2 emissioonid. Täpsemalt saab lugeda: „Kliimamuutuste mõjuanalüüs, kohanemisstrateegia ja rakenduskava looduskeskkonna ja biomajanduse teemavaldkondades.“ (Suškevičs, M. (koost.); Freiberg, R.; Kangur, K.; Kriiska, K.; Kruus, E.; Melts, I.; Peterson, K.; Poltimäe, H.; Pärnoja, M.; Randveer, T.; Salm, J.-O.; Sudakova, L.; Tullus, H.; Drenkhan, R.; Evans, R.; Hanso, M.; Jäärats, A.; Kaasik, A.; Kalamees, R.; Kaljund, K. ... Vetemaa, M. 2015). 11 / 23 Alutaguse valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel Leitav: https://www.kik.ee/sites/default/files/uuringud/bioclim_a_lopparuanne_19.01.16.pdf Ka kehtiv Maaelu arengukava tunnistab mitmes peatükis turvasmuldade kaitse ning nendes süsinikuvaru säilitamise vajadust. Nii viidatakse SWOT-analüüsi hetkeolukorra üldkirjelduses (p 4.1.1.), et turvasmuldade kasutamine, mis toob kaasa turba lagunemise ja mineraliseerumise, on oluline keskkonnaprobleem. Seetõttu nähakse vajadust vältida või vähendada turvasmuldade harimist ja soodustada niisuguste põllumaade püsirohumaastamist. Kuivendusest tingitud mõjude leevendamiseks, turvasmuldade alternatiivseks kasutuseks ning selles seotud süsiniku ja teiste ökosüsteemi teenuste hoidmiseks pakub võimaluse märgalaviljelus. Täpsem ülevaade märgalaviljeluse perspektiividest on koondatud projektis "Märgalaviljelus Baltimaades". Maa-amet 1. Joonise 2 „Maardlad“ legendis on kirjeldatud erinevaid mäeeraldisi järgnevalt: sinise joonega Seisukohaga arvestatakse. nimetusega põlevkivi, punase joone ja viirutusega nimetusega põlevkivi, turvas; lilla joone ja (Tambet Tiits, viirutusega nimetusega turvas, kollase joone ja tihedama viirutusega nimetusega liiv; beeži joone ja Jooniseid on korrigeeritud tihedama viirutusega nimetusega kruus, liiv. Joonise 2 „Maardlad“ joonise osale on neist eelpool peadirektor) legendis olevatest tingmärkidega tähistatud aladest kujutatud ainult olemasolevate lubadega põlevkivimaardlate mäeeraldised, kuid joonise osal puuduvad täielikult liiva, kruusa ja turbamaardlates 27.11.2019 kaevandamiseks antud mäeeraldiste ja nende teenindusmaade piirid. Palume täpsustada. Soovitame kaaluda varianti, et legendis ja jooniseosal kajastada kaevandatavat põhimaavara: liiv, turvas, kiri nr 6-3/19/16616-2 põlevkivi (ei ole otstarbekas eraldi välja tuua mäeeraldist kirjeldusega „põlevkivi, turvas“) ja kruus (ei ole otstarbekas eraldi välja tuua mäeeraldist kirjeldusega „kruus, liiv“). 2. Üldplaneeringu joonisel 1 „Maakasutus“ kajastatud mäetööstusmaade ja turbatööstusmaade Seisukohaga arvestatakse. andmed ei vasta kaevandamislubade andmetele. Joonise 1 „Maakasutus“ kohaselt on märgitud Puhatu turbatootmisala, Sirgala karjääri, Sirgala II põlevkivikarjääri teenindusmaade aladel Üldplaneeringu seletuskirja mäe- ja riigikaitsemaa, Narva karjääri mäeeraldise teenindusmaa alal riigikaitsemaa ja tootmismaa turbatööstusmaa peatükki on täiendatud. juhtotstarbed, Narva põlevkivikarjäär II ja Uusnova liivkarjääri mäeeraldise teenindusmaa aladele on märgitud tootmismaa juhtotstarve. Tudulinna liivakarjääri, Iisaku kruusakarjääri ja Iisaku III kruusakarjääri meeraldiste teenindusmaadele on määratud puhke- ja virgestusmaa juhtotstarbed. Maa-ametile 17.01.2019 kirjaga nr 7-6/39-1 kooskõlastamiseks saadetud Alutaguse valla üldplaneeringu joonistel 1.1, 1.2, 1.3, 1.4 „Maakasutus“ oli märgitud olemasolevatele mäeeraldiste teenindusmaadele mäetööstusmaa juhtotstarbed. Iisaku kruusakarjääri, Iisaku III kruusakarjääri ja Tudulinna liivakarjääri mäeeraldiste teenindusmaade piirides oli 17.01.2019 edastatud üldplaneeringu versioonis märgitud perspektiivsed puhke- ja virgestusmaa juhtotstarbed, millega Maa-amet nõustus tingimuslikult. Maa-ametile 29.10.2019 teistkordselt kooskõlastamiseks saadetud üldplaneeringu seletuskirja peatükis 3.4 „Puhke- ja virgestusmaa“ on kirjeldatud (tsiteerin): „Tegemist on aladega, kuhu on võimalik ehitada hooajalisi hooneid ja aastaringselt teenindavaid puhkeotstarbelisi hooneid, et võimaldada välisõhus sportimist ja lõõgastumist jms. Avalike teenuste osutamiseks ja kogukonna kogunemiskohtade tekkeks lubatakse puhke- ja virgestusmaale rajada ka ühiskondlikke ehitisi. Üldplaneeringus säilivad olemasolevad puhke- ja virgestusmaad. Perspektiivsed puhke- ja virgestusmaad on kavandatud Peipsi järve äärsele alale. Lisaks puhke- ja virgestusmaadele täidavad puhkefunktsiooni olemasolevad ja kavandatavad haljasalad, parkmetsad ning supelrannad“. Seletuskirja peatükis 3.8 „Tootmismaa“ on kirjeldatud (tsiteerin): „Oluline on olemasolevate tootmismaade intensiivsem kasutuselevõtmine ja nendel aladel elukeskkonnaga arvestava ettevõtluse arendamine. Tootmismaadena võetakse eelkõige kasutusele olemasolevad tootmisterritooriumid.“ Seletuskirjas on tootmismaa üldistes maakasutus- ja ehitustingimustes kirjeldatud, et lubatud on kõrvalotstarve – ärimaa – juhul, kui krundil on lahendatud sellega seotud parkimisvajadused ning valla 12 / 23 Alutaguse valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel üldise arengu huvides ja põhjendatud kaalutlusotsuse alusel võib kasutusest väljas olevale tootmismaale suunata muu kasutusfunktsiooni. Seletuskirja peatükis 3.12 “Riigikaitsemaa ja riigikaitselised ehitised” on kirjeldatud, et Alutaguse vallas ei asu olemasolevaid riigikaitselisi ehitisi, aga valla aladele ulatuvad järgmised piiranguvööndid: Sirgala harjutusvälja piiranguvöönd ulatusega kuni 2 km harjutusvälja välispiirjoonest; Aidu lasketiiru piiranguvöönd ulatusega kuni 2 km välispiirjoonest. Alutaguse valla aladele jääb Sirgala harjutusvälja perspektiivne laiendus ning selle piiranguvöönd.“ Kaitseministeerium on oma 07.03.2019 kirjaga nr 12- 1/19/270 palunud Alutaguse valla üldplaneeringus määrata maakasutuse kaardil nr 1.3 riigikaitsemaa juhtotstarve maaüksustele, mis asuvad Ida-Viru maakonnaplaneeringus märgitud Sirgala harjutusvälja perspektiivse laienduse alal. Üldplaneeringu ja KSH menetlusdokumentide aruandes on kirjeldatud, et selle seisukohaga on arvestatud ning üldplaneeringus on lisatud perspektiivne riigikaitsemaa sihtotstarve Sirgala harjutusvälja laienduse alale. Täpsustame, et 29.10.2019 edastatud üldplaneeringu joonisel 1 „Maakasutus“ ei ole märgitud perspektiivseid maakasutusi ning olemasolevate kaevandamislubadega alale on määratud riigikaitsemaa, mitte perspektiivne riigikaitsemaa. Maa-amet ei nõustu Puhatu turbatootmisala, Sirgala karjääri, Sirgala II põlevkivikarjääri teenindusmaade aladele riigikaitsemaa, Narva karjääri mäeeraldise teenindusmaa alale riigikaitsemaa ja tootmismaa juhtotstarvete, Narva põlevkivikarjäär II ja Uusnova liivkarjääri mäeeraldise teenindusmaa aladele tootmismaa juhtotstarbe, Tudulinna liivakarjääri, Iisaku kruusakarjääri ja Iisaku III kruusakarjääri meeraldiste teenindusmaadele puhke- ja virgestusmaa juhtotstarvete määramisega kooskõlastamiseks esitatud üldplaneeringus toodud kujul. Tagamaks juurdepääsu maavarale palume kehtiva kaevandamisloaga aladele, kus maavara ei ole ammendatud, määrata mäetööstusmaa (või turbatööstusmaa) juhtotstarbe. Nõustume eelpool kirjeldatud aladele perspektiivsete riigikaitse-, tootmis- ning puhke ja virgestusmaade määramisega tingimusel, et planeeringu seletuskirjas kirjeldatakse, et riigikaitse-, tootmis- ning puhke- ja virgestusmaana saab mäeeraldiste alad kasutusele võtta peale maavara ammendamist. Palume teha koostööd kaevandamisloa omajatega, et selgitada, kas mäeeraldistel on juba praegu või on üldplaneeringu kehtivuse ajaperspektiivis ette näha kaevandamisloaga antud mäeeraldiste alasid, kus maavara on ammendunud või ammendub lähiaastatel, kaevandamisloa omaja maad ei kasuta või plaanib maa kasutamisest lähiaastatel loobuda ja kus seetõttu on põhjendatud mäetööstusmaa (või turbatööstusmaa) juhtotstarbe asemel muude perspektiivsete juhtotstarvete näitamine. Kaevandamislubadega aladel, kus on arvel maardla, mäetööstusmaa (või turbatööstusmaa) asemel muude perspektiivsete juhtotstarvete märkimise korral palume üldplaneeringu dokumentidele lisada vastavate kaevandamisloa omajate nõusolekud koos viitega maavara eeldatavale ammendumisajale. 3. Oma 22.02.2019 kirjas Alutaguse vallavalitsusele juhtisime tähelepanu asjaolule, et Joonisel 1.1 Seisukohaga arvestatakse. „Maakasutus“ ei olnud Lipniku turbatootmisala ja selle teenindusmaa alale märgitud turbatööstusmaad. Märgime, et 29.10.2019 kooskõlastamiseks esitatud üldplaneeringu Joonisel 1 Joonisele on lisatud Lipniku „Maakasutus“ ei ole jätkuvalt määratud turbatootmisala juhtotstarvet Lipniku turbatootmisala turbatootmisalale turbatööstusmaa ja teenindusmaale. Lisaks informeerime, et Keskkonnaamet andis 24.10.2019 korraldusega nr 1- 3/19/2116 kaevandamise loa Tudulinna II liivakarjääri mäeeraldisele. 29.10.2019 kooskõlastamiseks Tudulinna II liivakarjäärile esitatud üldplaneeringu joonisel 1 „Maakasutus“ on Tudulinna II liivakarjääri mäeeraldise mäetööstusmaa. teenindusmaale märgitud nn „valge ala“. Seletuskirja peatükis 3.13 “Mäe- ja turbatööstusmaa” on kirjeldatud, et üldplaneeringuga mäetööstusmaad ei kavandata. Maardlate kasutusele võtmine Tegemist ei ole “valgete aladega” vaid maavara väljamise eesmärgil toimub õigusaktidest sätestatud korras. Nõustume, et tegevuste maakasutuse joonisel näidatud korraldamisel tuleb lähtuda õigusaktidest, kuid juhime ühtlasi tähelepanu ka Alutaguse vallale maatulundusmaaga. saadetud Keskkonnaministeeriumi 05.03.2019 kirja nr 7-15/19/1213 punktile 1, kus on leitud, et nn „valged alad“ joonistel on segadust tekitavad ja peaksid leidma käsitlemist üldplaneeringu materjalides arvestades, et üldplaneering koosneb seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku. 13 / 23 Alutaguse valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel 4. Tulenevalt eelnevatest punktidest 1-3 palume joonisele 2 „Maardlad“ kanda kõik kehtiva Seisukohaga arvestatakse osaliselt. kaevandamisloaga ja taotletavad mäeeraldised ja nende teenindusmaad, mis on keskkonnaregistris arvel ja asuvad Alutaguse vallas, anda joonisel 1 „Maakasutus“ mäetööstusmaa juhtotstarve Joonisel kajastatakse kõiki kehtiva olemasolevate mäeeraldiste ja nende teenindusmaadele (välja arvatud aladel, kus kaevandamisloa kaevandamisloaga mäeeraldisi. omaja on teavitanud ammendatud ala olemasolust). Palume anda reserveeritava mäetööstusmaa juhtotstarve nendele aladele, kus on menetluses maavara kaevandamisloa taotus. Vajadusel võib Joonisel ei kujutata taotletavaid mäetööstusmaa juhtotstarbest eraldada turbatööstusmaa juhtotsatarbe. Üldplaneeringu ja KSH aruande koostamise lõppjärgus palume uuendada keskkonnaregistri maardlate nimistu ajakohase mäeeraldisi ning neile ei näidata väljavõtte alusel maardlate ja mäeeraldiste andmeid. mäetööstusmaid. 5. Joonise 4 „Väärtused ja piirangud“ kohaselt asuvad maardlatega kattuvatel aladel rohevõrgustiku Seisukohaga arvestatakse. tugialad ja koridorid ning väärtuslikud põllumajandusmaad. Seletuskirja peatükis 3.13 “Mäe- ja turbatööstusmaa” on kaevandustegevusele kehtivate üldiste põhimõtete loetelu punktis 3 kirjeldatud, et maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumaadel, väärtuslikel maastikel, rohelises võrgustikus ja kompaktsete asustusega alade puhkealadel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele. Punktis 4 on kirjeldatud, et väärtusliku põllumajandusmaa, väärtusliku maastiku ja rohelise võrgustiku toimimise tagamisega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks. Nõustume eelpool kirjeldatuga. 6. Seletuskirja peatükis 4 “Ehitamine altkaevandatud aladel” on kirjeldatud, et altkaevandatud aladele Seisukohaga arvestatakse. ehitamise soovi korral tuleb välja selgitada varisemisohtlike (kvaasistabiilsete) alade ning tühikute ja tervikute ohutus geotehnilise analüüsi kaudu. Kirjalik analüüs tuleb tellida kaevandajalt. Seletuskirja Üldplaneeringu seletuskirja täiendatud loetelus “Ehitustingimused altkaevandatud aladel” on kirjeldatud, et projekteerimistingimuste ja järgnevalt “Kehtiva kaevandamisloa detailplaneeringu koostamise faasis tuleb koostööd teha kaevandajaga. KSH aruande peatükis 5.1.1.5.1 “Olemasolevad kaevandused” on kirjeldatud, et kvaasistabiilsetele aladele tohib ehitisi ja olemasolu korral tuleb rajatisi projekteerida ainult projektide alusel, mis sisaldab kaevandaja poolset kirjalikku geotehnilist projekteerimistingimuste ja analüüsi. Kvaasistabiilsete alade paiknemine tuleb välja selgitada detailplaneeringu koostamise või detailplaneeringu koostamise faasis projekteerimise käigus kasutades võimalikult täpset kaardimaterjali. Omavalitsuse nõudmisel tuleb võimalusel teha koostööd maa oleku stabiilsus tõestada ehitusgeoloogilise uuringuga. Täpsustame, et osadel altkaevandatud aladel puudub tänaseks päevaks kaevandamisluba, mistõttu ei ole võimalik loa omajalt ega kaevandamisloa omanikuga.” kaevandajalt ka eelpool kirjeldatud analüüsi tellida. Palume üldplaneeringu seletuskirjas sõnastada eelpool alla joonitud laused järgnevalt: „kirjalik analüüs tuleb tellida ehitusgeoloogilisi töid teostavalt KSH aruande ptk 2.1 ja 5.1.1.5.2 on ettevõttelt“ ning „kehtiva kaevandamisloa olemasolu korral tuleb projekteerimistingimuste ja korrigeeritud järgnevalt: “Ehitussoovi detailplaneeringu koostamise faasis võimalusel teha koostööd kaevandamisloa omajaga“. KSH korral altkaevandatud aladele tuleb välja aruandes palume kõnealune lause sõnastada järgnevalt: „kvaasistabiilsete aladele tohib ehitisi ja selgitada varisemisohtlike rajatisi projekteerida ainult projektide alusel, mis sisaldab ehitusgeoloogilisi töid tegeva ettevõtte koostatud kirjalikku geotehnilist analüüsi“. (kvaasistabiilsete) alade ning tühikute ja tervikute ohutus geotehnilise analüüsi Informeerime ja palume kaaluda üldplaneeringu seletuskirja info lisamist, et Maa-ameti kodulehelt kaudu. Kehtiva kaevandamisloa geoportaalist on võimalik avaandmetena alla laadida Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituudi (edaspidi TTÜ) poolt aastatel 2014-2015 koostatud töö "Põlevkivi altkaevandatud alade planšettide olemasolu korral tuleb digitaliseerimine ja stabiilsushinnangu andmine" andmed, aadressilt projekteerimistingimuste ja https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Geoloogilised-andmed/Polevkivi-altkaevandatud- detailplaneeringu koostamise faasis alad-p501.html. TTÜ stabiilsushinnangu töö tulemus on vaadeldav ka Maa-ameti geoportaalis võimalusel teha koostööd maardlate kaardirakenduses. kaevandamisloa omanikuga“. KSH aruande ptk 5.1.1.5.1 on korrigeeritud järgnevalt: „Kvaasistabiilsete 14 / 23 Alutaguse valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel aladele tohib ehitisi ja rajatisi projekteerida ainult projektide alusel, mis sisaldab ehitusgeoloogilise töid teostava ettevõtte või kaevandamisloa omaja poolset kirjalikku geotehnilist analüüsi”. 7. Üldplaneeringu lisas 3 „Mäeeraldised ja maardlad“ on tabelis 2 “Alutaguse vallas paiknevad Seisukohaga arvestatakse. mäeeraldised” märgitud Narva põlevkivikarjäär II kaevandamisloa numbriks KMIN-073. Selle loa number on keskkonnaregistri andmetel KMIN-046, mitte KMIN-073. Palume parandada. Lisaks Andmed tabelis parandatud ning soovitame lisas 3 olevates tabelites eemaldada olemasolevate ja taotletavate mäeeraldiste ning eemaldatud ID number. maardlate nimetuste järelt ID numbrid, kuna need on ajas muutuvad ning tekitavad segadust, piisab kaevandamisloa numbrist. 8. Üldplaneeringu seletuskirjas on kasutatud mõistet „kaevandaja“ maavara kaevandamise loa Seisukohaga arvestatakse. omaniku tähenduses. Täpsustame, et kaevandaja on ettevõte, kes kaevandab maavara, kuid kaevandaja ei pruugi olla kaevandamise loa omanik. Ettevõtet, kes omab kaevandamise luba, Seletuskirja on korrigeeritud nimetatakse MaaPS-is kaevandamise loa omajaks. Palume üldplaneeringu seletuskirjas mõisteid kaevandaja ja kaevandamisloa omaja täpsustada. 9. KSH seletuskirja peatükis 5.1.1.5.1 „Olemasolevad kaevandused“ on kirjeldatud (tsiteerin): Seisukohaga arvestatud. Ebatäpsus „Alutaguse vallas asuvad nii allmaakaevandused ehk karjäärid kui ka pealmaa põlevkivi KSH aruandes parandatud. kaevandused.“ Palume kasutada mõistet „karjäär“ avakaevanduse tähenduses ning mõistega „kaevandus“ tähistada ainult looduslikus lasumuses olevate kivimitega kaetud kaevandamiskohta ehk palume sõna „kaevandus“ kasutada allmaakaevanduse tähenduses. Keskkonnaamet Keskkonnaamet kooskõlastab üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu järgnevate märkustega: Seisukohaga arvestatakse. 1. Üldplaneeringu peatükis 12 „Kaitstavad loodusobjektid“ on muuhulgas räägitud maa kruntimisest (Riho Bonder, Seletuskirja on lisatud täiendus ja rajatiste püstitamisest ning et „Kui eelhindamise tulemusel selgub, et negatiivset mõju ei ole võimalik vältida, tuleb algatada KMH/KSH, et välja selgitada asjakohased mõjud ja vajalikud “Ehitustegevust kaitstaval loodusobjektil keskkonnaasutuse leevendusmeetmed“. Keskkonnaamet on seisukohal, et selles peatükis võiks olla kirjas, et reguleerib kaitse-eeskiri. Ehitada saab juhtivspetsialist ehitustegevust kaitstaval loodusobjektil reguleerib kaitse-eeskiri. Ehitada saab ainult neid ehitisi ja ainult neid ehitisi ja teha saab ainult neid teha saab ainult neid maakorraldustoiminguid, mida kaitse-eeskiri võimaldab. Üldine lause kaitse- Põhja regioon) eeskirja kohta on küll olemas aga seos ehitustegevusega võiks paremini välja tulla. maakorraldustoiminguid, mida kaitse- eeskiri võimaldab.“ 28.11.2019 Ka KSH aruande ptk 5.4 lisati vastav kiri nr 6-5/19/16-5 täiendus. 2. Lisas 7 „Kaitstavad loodusobjektid“, kus on nimetatud kaitstavad loodusobjektid, on info Seisukohaga arvestatakse. rahvuspargi kohta olemas. Kuid Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et antud lisas on kasutatud andmeid 7. augusti 2018 seisuga. Seetõttu ei ole seal nimetatud Iisaku maastikukaitseala (edaspidi Üldplaneeringu lisad on täiendatud MKA) ja Iisakut ei ole nimetatud ka rahvuspargi koosseisus. Väärtuste joonisel on Iisaku MKA olemas ning Keskkonnaameti arvamusel võiks ka lisas 7 olla. 3. Keskkonnaamet palub kaaluda kõikide puhke- ja virgestusalade (nii olemasolevate, kui ka Seisukohaga arvestatakse. perspektiivsete) osas, mis jäävad veekogu ehituskeeluvööndi, et tegu on puhke- ja virgestusala ehituskeeluvööndi osas looduskaitseseaduse kohase supelrannamaaga, et välistada rajatiste Puhke- ja virgestusmaa osadele, mis rajamise piiranguid, mis on rannapuhkuseks vajalikud. asuvad ehituskeeluvööndis, on määratud supelranna maa juhtotstrave. 15 / 23 Alutaguse valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel Ka KSH aruande ptk-s 5.1.1.3 täiendati selles osas. Majandus- ja Planeeringudokumendis tuuakse läbivalt välja soov kaardistada olemasolevate sadamate ja Seisukohaga arvestatakse. lautrikohtade kõrval ka uued potentsiaalsed sadamad. Soovitame veelkord hinnata uute sadamate, Kommunikatsiooni- sildumis- ja lautrikohtade rajamise vajadust olukorras, kus pigem peaks tõhusamaks muutma Osaliselt on perspektiivsete sadamate ministeerium olemasolevate sadamate toimimist ning mitmekesistada nendes pakutavaid teenuseid. Selleks on puhul tegemist olemasolevate sadamate MKM koostöös EAS-ga loonud ärimudelite meetme, mille raames on võimalik muuhulgas taotleda (Ando Leppiman, toetusi ka olemasoleva võimekuse tõstmiseks uute teenuste või nende väljaarendamise kaudu. laiendamisega, et oleks võimalik nende tööd tõhustada. Samuti on tegemist kantsler) sadamatega, kus on juba koostatud 28.11.2019 projektid, kuid ei ole veel jõutud teostamiseni. kiri nr 1.10-17/2019/8907 Seletuskirjas on kirjas, et üldplaneeringuga mäetööstusmaad ei kavandata. Lisas 3 on fikseeritud Selgitus. Üldplaneeringuga ei kehtestata menetluses olevad mäetööstusalad, samal ajal neid planeeringu maardlate kaardil ei ole. Jääb menetluses olevaid lubasid. Seletuskirjas arusaamatuks, kas nendega üldplaneeringus ei arvestata? Kas sellisel juhul võib vald viidata planeeringule toetudes edaspidi, et planeering uusi mäetööstusalasid ette ei näe? Kui aga tekib on eemaldatud segadust tekitav lause vajadus uute uuringute teostamiseks ja maardlate kasutuselevõtuks, kuidas siis toimitakse? “Üldplaneeringuga mäetööstusmaad ei kavandata”. Menetlusesolevad mäeeraldised on toodud lisades. Üldplaneeringu seletuskirjas on tingimus, et “kaevandamise õigus tekib maavara kaevandamise loa alusel, kui seadus ei sätesta teisti”. Päästeamet 1. Väline tulekustutusvesi puudulikult lahendatud. Seisukohaga arvestatakse. Alus: siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje (Kristina Kazmin, Üldplaneeringu seletuskirjast eemaldatud veevarustusele“ § 54. kaevandusi puudutav lause ning lisatud: ohutusjärelvalve büroo Selgitus: Igal ehitisel peab olema tulekahju kustutamiseks vajalik tuletõrje veevarustus, mis rajatakse “Kui ei ole tagatud piisavat veevarustust nõunik, Ida päästekeskus) tuleohutuse seaduse ja käesoleva määruse kohaselt. Tuletõrje veevajadus määratakse kindlaks olenevalt hoonestusest või ehitise kasutamisest. Tuletõrje veevarustus projekteeritakse ja ehitatakse tuleb planeerimise ja projekteerimise 28.11.2019 nii, et tulekahju korral on tagatud kustutusvee kättesaadavus, on arvestatud vahemaaga ehitise ja käigus igakordselt hinnata täiendavad hüdrandi ning ehitise ja muu veevõtukoha vahel, on arvesse võetud vajaminevat vooluhulka ja veevarustuse kavandamise vajadust. “ kiri nr 7.2-3.3/12572-2 kustutusaega. Nimetatud parameetrid on sätestatud tehnilises normis, sealhulgas asjakohases standardis. Üldplaneeringu punktis 16.2.1 on kirjas, et uute kaevanduste teenindusmaade rajamisel tagada avalike tuletõrje veevõtukohtade olemasolu piirkonnas. Kui teenindusmaale lähemal kui 1 km ei ole tuletõrje veevõtukohta tuleb see antud piirkonda rajada. Jääb arusaamatuks, kust tuleneb 1 km. Üldplaneeringu seletuskirja osas on ettepanek järgmine: kui ei ole tagatud piisavat veevarustust tuleb planeerimise või projekteerimise käigus igakordselt hinnata täiendava veevarustuse kavandamise vajadust. Üldplaneeringu seletuskirja osas on järgmine ettepanek: Seisukohaga arvestatud. Lisada seletuskirja, et suurõnnetuse ohuga või ohtlikku ettevõttega seotud planeeringu või Üldplaneeirngu seletuskirja peatükki 3 ehitusprojekti koostamisel lähtuda kemikaaliseadusest § 32 lisatud lause “Suurõnnetuse ohuga või 16 / 23 Alutaguse valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel ohtlikku ettevõttega seotud planeeringu või ehitusprojekti koostamisel lähtuda kemikaaliseaduse §32.” Siseministeerium Siseministeeriumil puudub täna vajadus Alutaguse valla üldplaneeringus riigikatselise otstarbega maa- Kooskõlastatud. alade ja riigikaitseobjektidest tulenevate piirangute määramiseks. Kooskõlastame Alutaguse valla (Riina Trofimova, üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu vaikimisi ilma täiendavate märkusteta. strateegiaosakonna nõunik) 28.11.2019 Kaitseministeerium 1. Palume lisada üldplaneeringu seletuskirja taastuvenergia üldiste kasutamise ja arendamise Seisukohaga arvestatakse. tingimuste (p 15.2) hulka nõue, et päikeseelektrijaam peab vastama õigusaktidega kehtestatud (Andres Sang, elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele ja asjakohastele standarditele (alus: ehitusseadustik § 120 Seletuskirja peatükki 15.2 korrigeeritud. lõige 1 punkt 3, § 11 lõige 2 punkt 9, majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruse nr 91 kaitseinvesteeringute „Elektriseadmele esitatavad ohutuse nõuded ning elektriseadmele ja elektripaigaldisele esitatavad osakonna juhataja) elektromagnetilisele ühilduvuse nõuded ja vastavushindamise kord “ peatükk 2). Selgituseks, et elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele mittevastav päikeseelektrijaam võib vähendada riigikaitselise 29.11.2019 ehitise töövõimet. kiri nr 12-1/19/4309 2. Eemaldada KSH aruande lk 138 märgitud ekslik info, et võrreldes olemasolevaga uut Seisukohaga arvestatud. KSH aruande riigikaitsemaad üldplaneeringuga juurde ei planeerita. Üldplaneeringuga määratakse riigikaitsemaa ptk 5.1.1.10.1 on selles osas juhtotstarve Sirgala harjutusvälja perspektiivse laienduse alale (vt üldplaneeringu maakasutuse joonist), mis on kooskõlas ka Ida-Viru maakonnaplaneeringuga. Sirgala harjutusvälja perspektiivse korrigeeeritud. laienduse ala praegune maakasutuse juhtotstarve on vastavalt kehtivale Illuka valla üldplaneeringule osaliselt mäetööstusmaa ning osaliselt turbatööstusmaa. Kaitseministeerium kooskõlastab Alutaguse valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise Seisukohaga arvestatakse. KSH hindamise aruande eelnõu tingimusel, et enne üldplaneeringu vastuvõtmist parandatakse ja aruanne on korrigeeritud vastavalt täiendatakse üldplaneeringu ja KSH aruande dokumendid vastavalt eespool esitatud ettepanekutele. esitatud ettepanekutele. Karo Mets OÜ 5.1.1.6 Metsade majandamisest tulenev mõju asulatele ja elamutele Seisukohaga arvestatakse; selgitus. Metsaseaduse § 231 sätestab, et planeeringuga (mõeldud ongi üldplaneeringut) asula või elamu Eremka OÜ KSH aruandes on parandatud ilmne kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud metsa majandamisel võib kohaliku omavalitsuse ebatäpsus järgnevalt: “Metsaseaduse § 29.11.2019 üksus kokkuleppel maaomanikuga planeeringuga seada piiranguid uuendusraie tegemisel raieliigile 231 sätestab, et planeeringuga (mõeldud ning lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele. See tähendab sisuliselt seda, et raiet keelata ongi üldplaneeringut) asula või elamu ei saa, küll aga tuleb detailsed metsamajandamise kavad (raieliigi, lageraie tegemisel langi suuruse kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule ja raievanuse määramiseks) metsade majandamiseks ja uuendamiseks koostada koostöös kohaliku omavalitsusega, arvestades metsade olemit, selle kasvutingimusi, vanuselist jagunemist ja neile või lumetuisu eest või tuleohu aladele planeeritavat metsade olemit ja koosseisu pikemas perspektiivis. vähendamiseks või metsatulekahju leviku Kommentaar tõkestamiseks määratud metsa majandamisel võib kohaliku omavalitsuse Juhul, kui omavalitsus otsustab rakendada piiranguid uuendusraietele punktis 5.1.1.6 nimetatud üksus kokkuleppel maaomanikuga tingimustele, siis mis alustel kompenseeritakse maaomanikule saamata jääv tulu? planeeringuga seada piiranguid uuendusraie tegemisel raieliigile ning lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele. See tähendab sisuliselt 17 / 23 Alutaguse valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel seda, et raiet täielikult keelata ei saa, küll aga tuleb detailsed metsamajandamise kavad (raieliigi, lageraie tegemisel langi suuruse ja raievanuse määramiseks) metsade majandamiseks ja uuendamiseks koostada koostöös metsa omanikuga (riigimetsa puhul RMK-ga ja erametsa puhul eraomanikuga), arvestades metsade olemit, selle kasvutingimusi, vanuselist jagunemist ja neile aladele planeeritavat metsade olemit ja koosseisu pikemas perspektiivis. Kokkuleppe sisu ja vormi kohta nõudeid ei ole kehtestatud, seega on võimalik selles fikseerida erinevaid osapooli rahuldavaid tingimusi (kaasa arvatud saamata jääva tulu kompenseerimise võimalused/lahendused).” 5.1.1.10.1 Müra Selgitus. Puhvertsoonid peab rajama või Soovitused müra mõju vähendamiseks: säilitama arendataval krundil. Antud tinigmustega ei seata piiranguid _ müraallikate ja elamute vahel võimalikult laiad ribad kaitsehaljastuse või vajadusel müratõkkebarjääride rajamiseks. Võimalike negatiivsete mõjude (sh visuaalsed mõjud) naaberkruntidele. Seletuskirja on selles leevendamiseks ja ennetamiseks tuleb kavandada vähemalt 50 m rohelised puhvertsoonid osas täiendatud (“Puhvertsoon tuleb (kaitsehaljastus) eraldamaks tootmismaad elamutest, puhkealadest ja üldkasutatavatest hoonetest; rajada tootmismaa krundile ”). Küsimus Palun selgitust, kes ning millise aja jooksul on kohustatud teavitama maaomanikke planeeritavast puhvertsoonist? Ning kes on kohustatud kompenseerima maaomanikule puhvertsooni loomisel tekkivad majanduslikud kahjud? Riigimetsa Majandamise 1. RMK ei saa nõustuda väärtusliku põllumaaga RMK maadel. Oleme planeeringus kajastatud Seisukohaga arvestatakse. väärtuslikud maatükid üle vaadanud ja nendele on juba rajatud metsakultuurid või planeeritud Keskus metsastamine lähiaastatel. Väärtuslike põllumajandusmaid on (Koidu Simson, korrigeeritud. Alutaguse metsaülem) 2. RMK palub märkida ka Konsu külas asuva Nõmmjärve äärde maakasutuse juhtotstarbeks Seisukohaga arvestatakse. 29.11.2019 puhkerajatise teenindusmaa (puhke- ja virgestusmaa) ning kõikidel RMK puhke- ja virgestusaladel ehituskeeluvööndi ulatuses looduskaitse seaduse kohase supelrannamaa. Kõigile meile teadaolevatele RMK puhke- kiri nr 3-1.1/196-3 ja virgestusaladele on ehituskeeluvööndi ulatuses antud supelranna maa juhtotstarve. Ka KSH aruande ptk-s 5.1.1.3 täiendati selles osas. 18 / 23 Alutaguse valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel Maanteeamet PlanS § 75 lõike 1 järgi tuleb ÜP-s määrata muu hulgas kohalike teede üldised asukohad. Leiame, et Seisukohaga arvestatakse osaliselt. riigi põhi- ja tugimaanteede ääres on sobilik määrata ära arendusalaga seotud kohaliku tee ühendus (Marek Lind, riigiteega, sest arenduseks reserveeritud alade kinnistu kaupa kasutusele võtmisel ei ole teisiti Äri- ja tootmismaadel on ära näidatud võimalik rajada ohutut ega toimivat transpordivõrgustikku. Märgime, et toimiv ja ohutu ühendused riigiteedega (taristu ja juhtivspetsialist taristu transpordivõrgustik on tervikliku ruumilahenduse saavutamisel kriitilise tähtsusega. Ühtlasi on kohalike teede üldiste asukohtade määramine vajalik, sest olulise liiklussageduse, piiratud tehnovõrkude joonisel perspektiivne teenuste osakond) ristumiskohtade arvu ja/või nende minimaalse vahekauguse nõude tõttu ei ole ÜP elluviimisel juurdepääs). Teiste arendusalade puhul ei 06.12.2019 tõenäoliselt võimalik tagada juurdepääsu kõikidele reserveeritud alas paiknevatele kinnistutele. ole teada, milliseid kinnistuid esmajärjekorras arendatakse ning nende kiri nr 15-2/18/21576-14 juurdepääsud realiseeritakde detailplaneeringu või projekteerimistingimuste kaudu. Olete seletuskirja peatükis 14.1 „Teed“ määranud kompaktse asustusega aladel riigiteede Selgitus. Maanteeametile on edastatud kaitsevööndi laiuseks kuni 10 meetrit sõiduraja välimisest servast. EhS § 71 lõike 2 järgi võib tabel, vektorkihid ning põhjendused maantee omanik kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul vähendada. Üldplaneeringus puuduvad põhjendused, mille alusel saaksime maantee omanikuna kaitsevööndi vähendamist kaaluda. Meie 18.02.2020 hinnangul on EhS kohane kaitsevöönd üldjuhul kompaktse asustusega aladele sobilik ja vajalik teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimestele ohtlike mõjude vähendamiseks ning teehoiu korraldamiseks. Sellest tulenevalt palume põhjendada teekaitsevööndi vähendamist sisuliselt ning kanda vähendatud kaitsevööndiga teelõigud ÜP-ga määratava kitsendusena PlanS § 75 lõike 1 alusel ka üldplaneeringu kaardile. Soovime teha koostööd nende teelõikude täpsustamisel, kus kaitsevööndi vähendamine on põhjendatud. Palume järgmise sammuna saata Maanteeametisse tabeli ja soovitatavalt ka graafilisel kujul need riigiteede lõigud, mille ulatuses teete ettepaneku riigitee kaitsevööndi vähendamiseks. Soovitame kujutada kavandatavaid jalgratta- ja jalgtee trasse pigem sellise tingmärgiga, mis ei ole Seisukohaga arvestatakse. selgelt seostatav konkreetse riigitee küljega. Selle asemel või lisaks võite käsitleda seletuskirjas põhjalikumalt projekteerimistingimuste andmist, kuid Maanteeameti kogemused Üldplaneeringuga ei kavandata jalgratta- projekteerimistingimuste andmisel näitavad, et puudutatud maaomanike jaoks on seletuskirjast ja jalgteede täpset paiknemist. Taristu ja olulisem kaardil kujutatud trass. Trassi sidumine konkreetse tee küljega on otstarbekas seal, kus see selgelt eelistatud valikuna (nt teisel riigitee küljel esineb looduslikke takistusi vms) võimaldab tehnovõrkude joonisele on lisatud märkus: puudutatud maaomanikke kaasata võimalikult varakult. “Üldplaneeringuga ei lahendata kavandatavate jalgratta- ja jalgteede täpset paiknemist ja asukohta. Üldplaneeringuga näidatakse üksnes maanteed ja tänavad, mille äärde jalgratta- ja jalgteede rajamine on vajalik ja oluline. Asukohad täpsustatakse detailplaneeringus ja/või ehitusprojektis.” OÜ Expertline 13001:001:0164 Helmika, Alajõe küla – muuta segahoonestus alaks (elamu + äri) Seisukohaga arvestatakse. (Jaanus Pärnpuu) Antud ala on näidatud üldplaneeringus segafunktsiooniga maana. 11.12.2019 Mattias Annuk Rannapungerja elamumaaks muutmine Seisukohaga arvestatakse. 19 / 23 Alutaguse valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel 20.12.2019 13001:001:0097 Antud alad on näidatud üldplaneeringus 13001:001:0098 elamumaana. 13001:001:0099 Muuta elamumaaks nagu kehtivas ÜP-s Experienso OÜ Oü Experienso palub võimalusel määrata talle kuuluvale kinnistule Järveääre, Rannapungerja küla, Seisukohaga arvestatakse. Alutaguse vald ; Alutaguse valla üldplaneeringus sihtotstarbeks mitte elamumaa, vaid (Andres Zopp, juhatuse liige) segafunktsioonidega maana. Antud ala on näidatud üldplaneeringus Põhjendus : Kinnistul paikneb puhkebaas, mille kasutamise otstarve on ehitisregistri andmetel segafunktsiooniga maana. 29.09.2019 muudetud alates 01.01.2013 motelliks, mistõttu maa kasutamise otstarve Elamumaa Alutaguse Valla kiri nr 190929-T1 Üldplaneeringus on eksitav. Kinnistu hoonestamata osal on tulevikus võimalik arendada arendada sportimis-, mängimis- ja suhtlemisvõimalusi. Keskkonnaministeerium Juhtisime 05.03.2019 kirjas tähelepanu, et üldplaneeringu maakasutuse joonistel leidub alasid, mis Seisukohaga arvestatakse. ei ole hõlmatud ühegi juhtotstarbe ega muu tingmärgiga ja sellised nn „valged alad“ on segadust (Meelis Münt, kantsler) tekitavad ja peaksid leidma käsitlemist üldplaneeringu materjalides. 29.10.2019 kirjaga esitatud üldplaneeringu maakasutuse jooniste leppemärkidesse on lisatud maatulundusmaa (metsa- ja 13.01.2020 põllumaa) tingmärk ning seletuskirja peatükki 3. Maa- ja veealade üldised maakasutus- ja ehitustingimused on lisatud punkt 3.14 Maatulundusmaa (sh väärtuslikud põllumajandusmaad). kiri nr 7-15/19/5807-5 Nõustume selle täiendusega, see parandab üldplaneeringust arusaamist. Üldplaneeringus on kasutatud nii kompaktse asustusega ala, kui ka kompaktse hoonestusega ala Seisukohaga arvestatakse. mõistet. PlanS § 75 lõike 1 punkti 27 kohaselt lahendatakse üldplaneeringuga maareformiseaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses tiheasustusega alade määramine. Üldplaneeringu seletuskirja Seletuskirja ja jooniseid on korrigeeritud leheküljel 6 on kompaktse asustusega ala mõiste selgitusena kirjutatud. Planeeringus on ning kasutatakse läbivalt mõistet võrdsustatud mõisted: tiheasustusega ala, tiheasustusala ja kompaktse asustusega ala, kuna kõik antud mõisted viitavad asustusstruktuurile, millele on omane ruumiline koondumine. Üldplaneeringu “kompaktse asustusega ala”. peatüki 8 kohaselt on üldplaneeringuga määratud kompaktse asustusega alad maareformi seaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses Iisaku ja Mäetaguse alevik ning Tudulinna, Alajõe, Kuremäe, Iisaku ja Mäetaguse on kompaktse Kauksi, Kuru, Uusküla, Katase, Karjamaa, Remniku, Smolnitsa, Vasknarva, Jaama, Karoli, asustusega alad aleviku piirides ning neile Permisküla, Kuningküla, Kurtna ja Kiikla küla üldplaneeringu maakasutuskaardile kantud piirides kehtivad peatükis 3.1.2 tingimused. (skeem 11). Üldplaneeringu seletuskirjas leheküljel 43 on esitatud skeem 11. Kompaktse asustusega Tulenevalt planeerimisseadusest on nad alad Alutaguse vallas. Nii kompaktse asustusega aladele, kui ka kompaktse hoonestusega aladele on üldplaneeringuga määratud erinevaid tingimusi. Näiteks peatükis 3.1.2 on määratud kompaktse ka detailplaneeringu koostamise asustusega ala elamumaale maakasutus- ja ehitustingimused ning peatükis 6 on määratud kohustusega aladeks. Joonised on detailplaneeringu koostamisega juhud kompaktse hoonestusega alal. Üldplaneeringu koosseisu korrigeeritud ning lisatud on kompaktse kuulub joonis 1. Maakasutus. Selle leppemärkides on esitatud kompaktse hoonestusega ala asustusega ala piir. leppemärk. Skeem 11 on mõõtkavatu, aga sellelt pigem nähtub, et kompaktse asustusega alad ühtivad joonisel 1 toodud kompaktse hoonestusega alade piiridega. Kuna PlanS näeb Mõistete hulka on lisatud “hajaasustuse” üldplaneeringule ette ülesande määrata maareformi seaduse ja looduskaitseseaduse tähenduses mõiste. tiheasustusega alad, mille asemel on antud planeeringus kasutatud kompaktse asustusega ala mõistet, siis jääb arusaamatuks kompaktse hoonestusega ala mõiste kasutamise vajadus, kui need alad ka omavahel kattuvad. Segadust tekitab veel asjaolu, et üldplaneeringu seletuskirja sisukorras on jooniseid nr 524 nimetatud Kompaktsete alade maakasutuse joonisteks. Veebilehel, kus on avaldatud üldplaneeringu materjalid on neid jooniseid nimetatud kompaktse asustusega alade joonisteks. Jooniste kirjanurkades on jooniseid nimetatud vastava asustusüksuse maakasutuse väljavõtte jooniseks. Teeme ettepaneku kasutada läbivalt ühte mõistet, seda vähemalt jooniste nimetamisel. 20 / 23 Alutaguse valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel Samuti juhime tähelepanu, et joonisel 6 ja 17, vastavalt Iisaku ja Mäetaguse aleviku kohta on leppemärkides esitatud kompaktse hoonestusega ala leppemärk, aga joonistelt seda ei nähtu. Skeem 11 kohaselt on mõlemad alevikud määratud kompaktse asustusega alaks. Lähtuvalt sellest tuleks järeldada, et nendes alevikes kehtivad peatükis 3.1.2 määratud elamumaa maakasutus- ja ehitustingimused, aga ei kehti peatükis 6 määratud detailplaneeringu koostamise juhud. Samas peatükis 3.1.2 on öeldud, et lisaks ülaltoodud maakasutus- ja ehitustingimustele tuleb järgida erinõudeid, mis on toodud peatükkides 418. Teeme ettepaneku üldplaneeringus üle vaadata eeltoodud mõistetega ja neist tulenevate tingimustega seonduv. Samuti teeme ettepaneku üldplaneeringus selgitada hajaasustuse mõistet. Märkisime 05.03.2019 kirjas, et üldplaneeringuga on Rudolfi katastriüksusele (13001:001:0208) ja Seisukohaga arvestatakse. kolmele riigi reservmaa piiriettepanekuga maaüksusele määratud osaliselt perspektiivne tehnoehitiste maa juhtotstarve, kuid ei selgu, milliste perspektiivsete tehnoehitiste jaoks maakasutust ÜP seletuskirja lisas olevasse tabelisse kavandatakse. Palusime selgitada antud juhtotstarbe määramist. 04.04.2019 korralduse lisa kohaselt on lisatud kirjeldus reservmaa on üldplaneeringu seletuskirja lisatud tabel koos täpsemate kirjeldustega maade kasutamise kohta. 29.10.2019 kirjaga esitatud üldplaneeringu seletuskirja peatükki 22. Üldplaneeringu elluviimine on piiriettepanekuga nr AT1908290005 lisatud tabel 9, milles on kirjeldatud kuue riigi reservmaa piiriettepanekuga maaüksusele kavandatud kohta. tehnoehitist. Üldplaneeringu materjalidest ei selgu siiski, milliste perspektiivsete tehnoehitiste jaoks tehnoehitiste maa juhtotstarvet kavandatakse Rudolfi katastriüksusel. Lisaks ei selgu see ka ÜP seletuskirja lisasse on lisatud tabel Metsatuka (22901:001:0530), Vindi (22901:001:0543), Kraavi (22901:001:0505), Noorendiku riigimaadele kavandatud tehnoehitiste (22901:001:0512), Käosulase (12201:001:0647), Liinipõllu (22901:001:0317) ja Pihlaka maade kohta. (12201:002:0241) katastriüksuste osas, mille riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ning volitatud asutus Maa amet. Samuti riigi reservmaa piiriettepanekuga nr AT1908290005 maaüksuse Permisküla, Alajõe, Remniku ja Smolnitsa ja reformimata maade osas, mis asuvad Permiskülas, Alajõe, Remniku ja Smolnitsa külas. Palume reformimata maadele kavandatu on esitada üldplaneeringus eeltoodud info kõigi Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate maaüksuste, mille volitatud asutuseks on Maa-amet, riigi reservmaa piiriettepanekuga hõlmatud nähtav üldplaneeringu joonistel. maaüksuste ja reformimata maade kohta. Teeme ettepaneku kavandada Karoli külas asuvale Tihase (22901:001:0544) katastriüksusele, Seisukohaga arvestatakse. Mäetaguse alevikus asuvatele riigi reservmaa piiriettepaneku numbriga AT1908230003 ja AT1908230002 maaüksustele, Jaama külas asuvatele riigi reservmaa piiriettepaneku numbriga Antud aladele on lisatud elamumaa AT1908180002 ja AT1908180001 maaüksustele ning Permiskülas asuvale riigi reservmaa juhtotstarbe piiriettepaneku numbriga AT1908230005 maaüksusele elamumaa juhtotstarve, kuivõrd need asuvad üldplaneeringu järgsel kompaktse hoonestusega alal ja on ümbritsetud hoonestatud elamumaadega. Teeme ettepaneku kavandada Jaama külas asuvale Nugise (22901:001:0609) katastriüksusele Seisukohaga arvestatakse. segafunktsiooniga maa (DT) juhtotstarve, kuivõrd see piirneb ärimaa sihtotstarbega Puidu (22901:008:0167) katastriüksusega, millele on ette nähtud tootmismaa juhtotstarve. Alale kantud äri- ja tootmismaa juhtotstarve Teeme ettepaneku kavandada Mäetaguse alevikus asuvale riigi reservmaa piiriettepaneku numbriga Seisukohaga arvestatakse. AT1908230001 maaüksusele segafunktsiooniga maa (DT) juhtotstarve, kuivõrd see asub piirkonnas, kus leidub olemasolevaid tootmis- ja ärimaid. Alale kantud äri- ja tootmismaa juhtotstarve Teeme ettepaneku kavandada Kurtna külas asuvale riigi reservmaa piiriettepaneku numbriga Seisukohaga arvestatakse. AT0803130364 maaüksusele tootmismaa juhtotstarve, kuivõrd see piirneb hoonestatud tootmismaadega, millele on ette nähtud ka tootmismaa juhtotstarve. Lisaks teeme ettepaneku Antud aladele on lisatud tootmismaa juhtotstarbe 21 / 23 Alutaguse valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel kavandada tootmismaa juhtotstarve Rausvere külas asuvale riigi reservmaa piiriettepaneku numbriga AT0803200083 maaüksusele. Lisaks soovime KSH aruande eelnõu kohta märkida järgmist. Selgitus. Üldplaneeringus on toodud, et Üldplaneeringu peatükis 15.4. Soojavarustus on käsitletud kaugkütet ja individuaalkütet (lokaal-, olemasolevad korterelamud tuleb kohtküte). KSH aruande eelnõu peatükis 5.1.1.10.3 on hinnatud planeeringulahenduse elluviimisega võimalusel liita kaugküttepiirkonnaga ja kaasnevat mõju välisõhu kvaliteedile. Peatüki järeldustes on hinnatud üldplaneeringu rakendamisega seoses tootmisterritooriumilt lähtuvat õhusaaste mõju välisõhu kvaliteedile nõrgalt negatiivseks. võimalikud uued saasteallikad tuleb Kuna piirkonnas on oluline kohtkütte (ahikütte) kasutamine elamualadel, siis teeme ettepaneku projekteerida selliselt, et saasteainete käsitleda ka selle mõju põhjalikumalt. väljumiskõrgusel oleks tagatud nende hajumine maapinnalähedases õhukihis. Samuti on antud soovitus taastuvate kütteliikide (puit, biomass, päikeseenergia, tuuleenergia, maaküte) kasutamiseks. Taastuvate energiaallikat kasutamise ja arendamise põhimõtted on toodud peatükis 15.2. KSH aruannet on täiendatud järgmiselt: „Elamumaade laiendamisel/tihendamisel võib õhukvaliteeti mõjutada lokaalküte (puitküte, õliküte jne) kasutamine eramajades, kuna soojavarustuses on endiselt oluline koht ahikütte kasutamisel. Samas tendentsid näitavad, et üha rohkem kasutatakse taastuvaid energiaallikaid (seni maakütet, kuid tõusev tendents on ka päikeseenergia kasutamisel). Üldplaneeringuga soositakse taastuvenergiaallikate kasutamist (ptk 15.4: soovitav on eelistada taastuvaid kütteliike (puit, biomass, päikeseenergia, maaküte; ptk 15.2 Taastuvenergeetika seisukohast on Alutaguse vallas perspektiiv arendada kohalikele ressurssidele baseeruvat energeetikat nii elektri- kui koostootmises) ning sellel eesmärgil on esitatud ka peatükis 15.2 vastavat tingimused. Elamualadelt lähtuva negatiivse mõju leevendamiseks on üldplaneeringus toodud tingimus, et kõik olemasolevad korterelamud praegustes kaugküttepiirkondades (Iisaku ja Mäetaguse alevik, Kiikla ja Tudulinna küla) 22 / 23 Alutaguse valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kooskõlastamise ja parandus ettepanekute tabel tuleb võimalusel liita kaugküttepiirkonnaga ja võimalikud uued saasteallikad tuleb projekteerida selliselt, et saasteainete väljumiskõrgusel oleks tagatud nende hajumine maapinnalähedases õhukihis“. 23 / 23 Saatja: Merli Tasane <[email protected]> Saadetud: 20.02.2020 20:16 Adressaat: Merli Tasane <[email protected]> Teema: FW: Alutaguse valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu täiendavaks kooskõlastamiseks esitamine Manused: 70_1_200220_Alutaguse valla UP taiendavak....asice Saadetud minu Samsung Galaxy nutitelefonist. -------- Algsõnum -------- Saatja: [email protected] Kuupäev: 20.02.20 17:58 (GMT+02:00) Saaja: Kohtla-Järve Linnavalitsus <[email protected]>, Jõhvi Vallavalitsus <[email protected]>, Lüganuse Vallavalitsus <[email protected]>, Toila Vallavalitsus <[email protected]>, Vinni Vallavalitsus <[email protected]>, Mustvee Vallavalitsus <[email protected]>, Narva-Jõesuu Linnavalitsus <[email protected]>, Rahandusministeeriumi planeeringute osakond <[email protected]>, Kaitseministeerium <[email protected]>, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium <[email protected]>, Siseministeerium <[email protected]>, Välisministeerium <[email protected]>, Keskkonnaameti Põhja regioon <[email protected]>, Maa-amet <[email protected]>, MNT Teed <[email protected]>, Muinsuskaitseamet <[email protected]>, Päästeameti Ida päästekeskus <[email protected]>, Terviseamet <[email protected]>, Politsei-ja Piirivalveamet <[email protected]>, Põllumajandusamet <[email protected]>, TTJA <[email protected]>, VA_eva <[email protected]>, Keskkonnaministeerium <[email protected]>, Lennuamet <[email protected]>, Maaeluministeerium <[email protected]>, Riigimetsa Majandamise Keskus <[email protected]>, Eesti Keskkonnaühenduste Koda <[email protected]>, MTÜ Eesti Roheline Liikumine <[email protected]>, SA Eestimaa Looduse Fond <[email protected]>, Elering AS <[email protected]>, Enefit Kaevandused AS <[email protected]>, VKG Kaevandused OÜ <[email protected]>, "Karo Mets OÜ, Eremka OÜ" <[email protected]>, NOJU Kinnisvara OÜ <[email protected]> Teema: Alutaguse valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu täiendavaks kooskõlastamiseks esitamine Tere Edastame Alutaguse Vallavalitsuse 20.02.2020 kirja nr 7-6/70-1. -- Lugupidamisega Liina Talistu Geoinfospetsialist Alutaguse Vallavalitsus +372 56 203 048 [email protected]