Kiri

LÜGANUSE VALLAVALITSUS Kaasatud asutused 08.01.2020 nr 6-1/3-16 Ettepanekute küsimine Lüganuse valla üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsuse osas Lüganuse Vallavolikogu algatas 22.08.2018 otsusega nr 99 Lüganuse valla üldplaneeringu koostamise ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimise. Palume Teil, tuginedes planeerimisseaduse § 81 lg 1-le, esitada ettepanekud Lüganuse valla üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsusele. Palume Teil ettepanekud esitada 30 päeva jooksul kirja saamisest. Kirjale on lisatud Lüganuse valla üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus ning mõjutatava keskkonna ülevaade. Tugiplaani failid on kättesaadavad: http://gofile.me/6tNNn/ncZEXZQ2J Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Rauam vallavanem Kaie Metsaots 332 5872, [email protected] Keskpuiestee 20 Telefon +372 332 1320 registrikood 77000223 Kiviõli, Lüganuse vald E-post [email protected] a/k EE162200221068428704 43199 Ida-Viru maakond www.lyganuse.ee AS Swedbank Kaasatud asutused: Rahandusministeerium [email protected] Kaitseministeerium [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Keskkonnaministeerium [email protected] Siseministeerium [email protected] Kultuuriministeerium [email protected] Muinsuskaitseamet [email protected] Terviseameti Ida regionaalosakond [email protected] Keskkonnaameti Põhja regioon [email protected] Maa-amet [email protected] Maaeluministeerium [email protected] Põllumajandusameti Ida regioon [email protected] Päästeameti Ida päästekeskus [email protected] Maanteeamet [email protected] Lennuamet [email protected] Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur [email protected] , [email protected] Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet [email protected] Veeteede Amet [email protected] Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected] Eesti Raudtee AS [email protected] MTÜ Eesti Erametsaliit [email protected] Metsatervenduse OÜ [email protected] Metsagrupp OÜ [email protected] Valga Puu OÜ [email protected] Karo Mets OÜ [email protected] Viru-Nigula Vallavalitsus [email protected] Vinni Vallavalitsus [email protected] Toila Vallavalitsus [email protected] Alutaguse Vallavalitsus [email protected] Kohtla-Järve Linnavalitsus [email protected] Eesti Energia AS [email protected] Enefit Kaevandused AS [email protected] , [email protected] Elektrilevi OÜ [email protected] Elering AS [email protected] Eesti Gaas AS [email protected] Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus [email protected] Telia Eesti AS [email protected] Elisa Eesti AS [email protected] Tele2 Eesti AS [email protected] Järve Biopuhastus OÜ [email protected] OÜ Adepte [email protected] Kaltsiumkarbonaat OÜ [email protected] Eesti Keskkonnaühenduste Koda [email protected] Eesti Kaevandusmuuseum SA [email protected] Lüganuse loomekastell MTÜ [email protected] Kiviõli Seiklusturismi Keskus SA [email protected] Aidu Veespordikeskus SA [email protected] Kiviõli Keemiatööstuse OÜ, Priit Orumaa [email protected] , [email protected]  Versioon 30.12.2019 /// Töö nr 3433 3433 Lüganuse valla üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Eelnõu Töö nr 3433 Tartu – Lüganuse 2019 Pille Metspalu KSH juhtekspert Ann Ideon KSH projektijuht Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected] Lüganuse valla üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Sisukord 1 SISSEJUHATUS ...................................................................................................... 1 2 LÜGANUSE VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD ......................... 1 2.1 Lüganuse valla üldplaneeringu koostamise eesmärk ........................................................................1 2.2 Üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded .......................................................................................1 2.3 Lüganuse valla üldplaneeringu lahenduse väljatöötamise alused .....................................................6 2.3.1 Lüganuse valla visioon ja arengudokumendid ................................................................................6 2.3.2 Kõrgemalseisvad arengudokumendid .............................................................................................7 2.3.3 Naaberomavalitsuste arengudokumendid.......................................................................................9 2.3.4 Üldplaneeringu algatamise järgselt esitatud ettepanekud ..............................................................9 3 ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS............................................................................... 9 3.1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus ...............................................................9 3.2 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju............... 10 3.2.1 Eeldatavalt kaasnev mõju ............................................................................................................ 10 3.2.2 Alternatiivsed arengustsenaariumid ja lahendusvariandid ........................................................... 12 3.2.3 Mõjude hindamise metoodika....................................................................................................... 12 4 ÜLDPLANEERINGU JA KSH PROTSESS ........................................................... 13 4.1 Koostöö ja kaasamine ..................................................................................................................... 13 4.2 Üldplaneeringu ja KSH eeldatav ajakava ........................................................................................ 17 4.3 Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja andmed ja KSH väljatöötamise kavatsuse koostanud eksperdid ............................................................................................................................................... 18 LISA 1. ÜLDPLANEERINGU ALGATAMISE JÄRGSELT ESITATUD ETTEPANEKUD JA VASTUSSEISUKOHAD........................................................... 21 LISA 2. MÕJUTATAVA KESKKONNA ÜLEVAADE ................................................ 25 Lüganuse valla üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 1 1 SISSEJUHATUS Käesolevas dokumendis on välja toodud Lüganuse valla üldplaneeringu lähteseisukohad (ptk 2), üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus (KSH VTK, vt ptk 3) ja paralleelselt kulgeva üldplaneeringu ja KSH protsessi ülevaade (ptk 4). Üldplaneeringu lähteseisukohad ja üldplaneeringu KSH väljatöötamise kavatsus on esitatud ühtse dokumendina, kuna mõlemas protsessis on mitmeid ühiseid teemasid. Lüganuse vald moodustus 2017.a haldusreformi järgselt endiste Lüganuse ja Sonda valla ning Kiviõli linna ühinemisel. Eelnevalt olid 2013. a ühinenud Lüganuse vallaks Püssi linn, Lüganuse ja Maidla vald. Tänase valla keskuseks on Kiviõli linn. 2 LÜGANUSE VALLA ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 2.1 Lüganuse valla üldplaneeringu koostamise eesmärk Lüganuse valla üldplaneeringu koostamine ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine algatati Lüganuse Vallavolikogu 22.08.2018 otsusega nr 99. Üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete määramine. Planeeringuga leitakse maa-aladele otstarbekaim kasutusviis, lähtudes arengusuundumustest ja praegustest väärtustest. Üldplaneeringuga hõlmatav ala on Lüganuse valla territoorium. Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (vt ptk 3). 2.2 Üldplaneeringuga lahendatavad ülesanded Koostatava Lüganuse valla üldplaneeringu ülesanded tulenevad planeerimisseadusest (PlanS §75). Üldplaneeringuga lahendatakse eeltoodud paragrahvis nimetatud ülesanded, mis on olulised valla ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärkidest lähtuvalt (planeerimisseaduse §75 lg 2). Järgnev tabel annab ülevaate Lüganuse valla ruumilistest vajadustest ja ülesannete lahendamise täpsusastmest. Üldplaneeringu ülesanded Lahendamise vajadus ja täpsusaste (loetelu § 75 lõige 1 toodud punktidele vastavalt) 1.Transpordivõrgustiku ja muu Ülesanne vajab põhjalikku käsitlust. infrastruktuuri, sealhulgas kohalike teede, ÜP raames käsitletakse: raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest tekkivate - täiendavate kergliiklusteede kavandamist ja kitsenduste määramine. võrgustiku moodustamist (sh mere ja Lüganuse kalmistu suunas) - matkaradade arendamist 2 Lüganuse valla üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Üldplaneeringu ülesanded Lahendamise vajadus ja täpsusaste (loetelu § 75 lõige 1 toodud punktidele vastavalt) - kohalike teede rajamine, tee vajadust Aidu Veespordikeskuse juurde - teede avalikuks kasutamiseks määramist (nt Nõmme tee) - Purtse sadamate avaliku kasutamise võimaluste tagamist erinevatele huvigruppidele - Põhimaantee nr 1 Tallinn-Narva võimalikku õgvendust, 2+2 perspektiivse koridori võimalikud variandid Kaevandustaristu kavandamine toimub Uus-Kiviõli kaevanduse puhul valdavalt vastavalt teemaplaneeringule, ÜP arvestab vastavate ruumivajadustega. Täiendavalt arvestatakse Sonda kaevanduse transpordivõrgu kavandamise vajadusega. 2.Kohaliku tähtsusega Ülesanne vajab käsitlust. jäätmekäitluskohtade asukoha ja nendest ÜP-ga kaalutakse jäätmejaama asukohti ja tekkivate kitsenduste määramine. kompostimisväljakute kavandamist. Jäätmekäitlus lähtub jäätmekavast. Tööstus- ja kaevandusjäätmete käitlus lähtub teemaplaneeringust. 3.Tehnovõrkude ja -rajatiste üldise Ülesanne vajab käsitlust. asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste Ühiste tehnovõrkude vaatenurgast on vajalik määramine. tiheasustusala piiride täpsustamine. Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arengu kavandamine tugineb ÜVK arengukavale, ÜP määrab vajadusel perspektiivsete ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise piirkonnad ning veevarustuse tingimused kaevandamisest mõjutatud aladel. ÜP-ga määrata sademevee ärajuhtimise üldised põhimõtted ning tuletõrje veevõtu kohtade asukohad ja üldised kavandamise tingimused. 4.Olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha Ülesanne käsitluse täpsusaste selgub valimine. planeerimisprotsessi käigus. ÜP käsitleb tuulikuparkide kavandamist MP-ga määratud potentsiaalsetel tuuleparkide aladel ja võimalikel täiendavatel aladel. 5.Avalikus veekogus kaldaga püsivalt Ülesanne vajab käsitlust. ühendatud või kaldaga funktsionaalselt Määrata juurdepääsud olulisematele veekogudele ja seotud ehitise üldiste ehituslike tingimuste määratakse parkimise põhimõtted (mererannik, Uljaste ja asukoha määramine. järv jt). ÜP raames seatakse paisude, tammide, paadisildade ja slippide kavandamise üldised tingimused. Lüganuse valla üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 3 Üldplaneeringu ülesanded Lahendamise vajadus ja täpsusaste (loetelu § 75 lõige 1 toodud punktidele vastavalt) 6.Asustuse arengut suunavate tingimuste Ülesanne vajab põhjalikku käsitlust. täpsustamine. Asustuse arengu tingimuse seadmisel arvestatakse valla erinevate asulate rahvastikuprotsesside ja majandussuundumustega ning keskkonnavajadustega. Tähelepanu pööratakse kahanemise tõttu mahajäetud ja kasutusest väljalangenud hoonestuse temaatikale; samuti endiste kaevandusmaastike taaskasutamisele. 7.Supelranna ala määramine. Ülesanne vajab käsitlust. Supelranna ala ja arendustingimuste määramist kaalutakse Liimala ja Aa randade puhul. 8.Tänava kaitsevööndi laiendamine. Ülesanne eeldatavalt ei vaja lahendamist. 9.Korduva üleujutusega ala piiri Ülesanne vajab käsitlust. määramine mererannal ja kõrgveepiiri Täpsustada kõrgveepiiri Soome lahe kaldal. Lokaalsete märkimine suurte üleujutusaladega üleujutuste (liigvee) temaatikat on oluline arvestada siseveekogul. suletavate karjääride puhul, kus taastub endine veetase pumpamise lõpetamisel (nt Aidu) ning arvestada ettevaatavalt teiste karjääride elutsükli jooksul tekkivate mõjudega. Üleujutusega arvestada Aidu karjäärist lõunas, Purtse jõe ääres, Savala-Arvila kõrvalmaanteel ja Roodu a/ü-l. 10.Rohevõrgustiku toimimist tagavate Ülesanne vajab põhjalikku käsitlust. tingimuste täpsustamine ning sellest Täpsustada rohevõrgustiku piire ja kasutustingimusi, sh tekkivate kitsenduste määramine. nii ökoloogilistest-looduskaitselistest kui ka inimeste puhkevajadustest lähtuvalt. Täpsustamine lähtub Rohevõrgustiku planeerimisjuhendist. 11.Kallasrajale avaliku juurdepääsu Ülesanne vajab käsitlust. tingimuste määramine. Vajalik on tingimuste määramine arvestades nii maismaalt veekogule juurdepääsu loomise kui ka kallasraja kasutamisega (nt sundvalduse seadmise tingimused). 12.Ranna ja kalda ehituskeeluvööndi Ülesanne vajab käsitlust. suurendamine ja vähendamine. Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekuid kaalutakse Purtse jõe kaldal ja mererannal Mõru vkt piires. 13.Kohaliku omavalitsuse üksuse tasandil Ülesanne vajab käsitlust. kaitstavate loodusobjektide ja nende Kaalutakse ala kaitse alla võtmist Lüganuse aleviku kaitse- ja kasutustingimuste seadmine. piirkonnas (Matkapealse väärtusliku maastiku kohaliku kaitse alla võtmine). 14.Väärtuslike põllumajandusmaade, Ülesanne vajab põhjalikku käsitlust. rohealade, maastike, maastiku Väärtuslike alade käsitlemise eesmärk on elamisväärse üksikelementide ja looduskoosluste keskkonna säilitamine. Määratakse väärtuslike 4 Lüganuse valla üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Üldplaneeringu ülesanded Lahendamise vajadus ja täpsusaste (loetelu § 75 lõige 1 toodud punktidele vastavalt) määramine ning nende kaitse- ja põllumajandusmaade, rohealade, väärtuslike maastike kasutustingimuste seadmine. alad ja kasutustingimused. Väärtuslike maastike puhul arvestatakse vaadete ja ajalooliste teede säilimisega. 15.Maardlatest ja kaevandamisest Ülesanne vajab põhjalikku käsitlust. mõjutatud aladest tekkivate kitsenduste Kaevandamise temaatika vajab käsitlust erinevate määramine. maardlate kasutuselevõtmise, laiendamise ja sulgemise seisukohast. Kaevandamisega on seotud erinevate maapealsete ja maa-aluste ruumivajadustega arvestamine: - Aidu karjääri kasutamine uutel otstarvetel; - Uus-Kiviõli kaevanduse avamine: kaevandustaristu, mõjud maapealsele elukeskkonnale; - Sonda karjääride avamine raudteest lõuna pool; - Põhja-Kiviõli võimalik laienemine Uljaste järve suunas; - Muude karjääride avamine ja kasutamine: Liimala (killustik), Moldova (kruus), Aa (lubjakivi), Lüganuse (paekivi); - Kaevandustaristute kavandamine (sh koostöös teiste omavalitsustega). 16.Miljööväärtuslike alade ja väärtuslike Ülesanne vajab põhjalikku käsitlust. üksikobjektide määramine ning nende Määratakse miljööväärtuslikud alad ning seatakse kaitse- ja kasutustingimuste seadmine. ehitus- ja maakasutustingimused. 17.Kohaliku tähtsusega kultuuripärandi Ülesanne vajab käsitlust. säilitamise meetmete, sealhulgas selle Määratakse kultuuriväärtuslikud objektid ja nende üldiste kasutustingimuste määramine. kasutamistingimused. Tähelepanu pööratakse tööstuspärandi säilimisele ja kasutamistingimustele. 18.Planeeringuala üldiste kasutus- ja Ülesanne vajab põhjalikku käsitlust. ehitustingimuste, sealhulgas ÜP-ga määratakse edasise kavandamise aluseks projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused vastavalt valla vajadustele. olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, ÜP raames kaalutakse erineva funktsiooniga maa- hoonestuse kõrguspiirangu ja alade vajadusi ja seatakse kasutamise/kavandamise haljastusnõuete määramine. tingimused. ÜP raames seatakse tingimused päikese-energeetika arendamiseks. Kaalutakse spaa võimalikku asukohta ja rajamise tingimusi. 19.Riigikaitselise otstarbega maa-ala Ülesanne vajab käsitlust. määramine ning maakonnaplaneeringus määratud riigikaitselise otstarbega maa- alade piiride täpsustamine. Lüganuse valla üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 5 Üldplaneeringu ülesanded Lahendamise vajadus ja täpsusaste (loetelu § 75 lõige 1 toodud punktidele vastavalt) Käsitletakse olemasolevaid riigikaitselisi ehitisi ja nende piiranguvööndeid; avaliku tee kavandamist Aidu piirkonna piiranguvööndis. 20.Puhke- ja virgestusalade asukoha ja Ülesanne vajab käsitlust. nendest tekkivate kitsenduste määramine. Määratakse alad ja kasutustingimused, tähelepanu pööratakse mereäärsete ja Uljaste piirkonna puhkeväärtuse säilimisele. Samuti käsitletakse Maidla, Rebu ja Rääsa külade elamualade puhkealasid, mis jäävad kavandatava allmaakaevanduse peale. Arvestada koosmõjus ka kaevanduse vajadustega (nt ventilatsioon jms) 21.Asula või ehitiste kaitseks õhusaaste, Ülesanne vajab käsitlust. müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või Kaalutakse metsamajandamise tingimuste seadmise tuleohu vähendamiseks või võimalusi. metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja Õhusaastet käsitletakse seoses Kiviõli keemiatööstuse raievanusele piirangute seadmine. ja Püssi plaadivabrikuga. 22.Müra normtasemete kategooriate Ülesanne vajab käsitlust. määramine. Käsitleda tootmis- ja kaevandamismüra (nt Rääsa, Aidu tööstusterritoorium, Sonda, Uus-Kiviõli) ning liiklusmüra. 23.Liikluskorralduse üldiste põhimõtete Ülesanne vajab käsitlust. määramine. Tähelepanu pöörata parkimispõhimõtetele, liiklusohutust tagavale valgustusele, puhkealadele juurdepääsudele, kergliiklusteede täiendavale vajadusele. 24.Krundi minimaalsuuruse määramine. Ülesanne vajab käsitlust. Vajalik läbi mõelda valla erinevate piirkondade lõikes ja arenguvajadusest lähtuvalt. 25.Alade ja juhtude määramine, mille Ülesanne vajab käsitlust. esinemise korral tuleb detailplaneeringu Vajadust kaalutakse üldplaneeringu koostamise käigus koostamisel kaaluda arhitektuurivõistluse (nt avalikuks kasutuseks suunatud hooned, korraldamist. linnaväljakud jms). 26.Detailplaneeringu koostamise Ülesanne vajab käsitlust. kohustusega alade või juhtude DP koostamise kohustust analüüsitakse lähtuvalt määramine. tänastest vajadustest. 27.Maareformiseaduse ja Ülesanne vajab käsitlust. looduskaitseseaduse tähenduses ÜP raames täpsustatakse tiheasustusega alade ulatust. tiheasustusega alade määramine 28.Maaparandussüsteemide asukoha ja Ülesanne vajab käsitlust. nendest tekkivate kitsenduste määramine. 6 Lüganuse valla üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Üldplaneeringu ülesanded Lahendamise vajadus ja täpsusaste (loetelu § 75 lõige 1 toodud punktidele vastavalt) ÜP seab üldised põhimõtted maaparandussüsteemide toimimiseks. Tähelepanu pööratakse Aidu karjääri sulgemise tõttu tekkivale veetaseme tõusule ja liigvee probleemidele. 29.Käesolevas lõikes nimetatud Ülesanne vajab käsitlust. ülesannete elluviimiseks Võimalik vajadus võib esineda kergliiklusteede, parklate sundvõõrandamise või sundvalduse jt valla arenguks vajaminevate objektide rajamiseks. seadmise vajaduse märkimine. 30.Sanitaarkaitsealaga veehaarete Ülesanne vajab käsitlust. asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste Vajab kajastamist. määramine. 31.Muud käesolevas lõikes nimetatud Kiviõli linna keskuskoha tugevdamine. ülesannetega seonduvad ülesanded. Planeeringuga lahendatavate ülesannete loetelu ja käsitlus lähtub käesolevas etapis teadaolevast informatsioonist ja valla ruumilise arengu vajadustest. Üldplaneeringu eelnõu väljatöötamise etapis võib ülesannete loetelu ja käsitlus täpsustuda. 2.3 Lüganuse valla üldplaneeringu lahenduse väljatöötamise alused Lüganuse valla ruumilise arengu põhimõtete ja asustuse arengut suunavate tingimuste väljatöötamisel võetakse arvesse: piirkonnale iseloomulikke väärtusi: planeeringulahenduse väljatöötamisel võimaldatakse arendustegevust erinevaid valla väärtusi kahjustamata. Väärtustepõhise lähenemise tulemusel valmiv planeering tugineb eelkõige piirkonnale ainuomastele looduslikele, kultuurilistele, majanduslikele ja sotsiaalsetele nähtustele või aladele; valla visiooni, arengukava ja sektorarengukavad, eelkõige on oluline valla uue arengukava sidumine ruumiplaneerimisega ; eelnevalt koostatud üldplaneeringud ja detailplaneeringud ning koostatav teemaplaneering; ruumilise arengu suunad, mis on paika pandud kõrgemalseisvates arengudokumentides: eelkõige Ida-Viru maakonnaplaneeringus 2030+ ja maakonnastrateegias; naaberomavalitsuste arengusuunad; üldplaneeringu protsessi raames läbi viidud täiendavad uuringud/analüüsid; huvitatud osapoolte ja protsessi kaasatavate ettepanekud. 2.3.1 Lüganuse valla visioon ja arengudokumendid Lüganuse valla visioon ja strateegilised eesmärgid on toodud valla arengukavas „Lüganuse valla arengukava 2018-2028“ (vastu võetud 2018). Vastavalt arengukavale on Lüganuse valla visiooniks aastani 2028: Lüganuse valla üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 7 Lüganuse vald on Eesti seikluspuhkuse lipulaev ja rahvusvaheliselt tuntud sportimispiirkond. Vald on edukas näide kaasaegse tööstuse, turismi ning turvalise ja inimsõbraliku elukeskkonna kombinatsioonist. Siin on uuenduslikud ja tõhusalt korraldatud avalikud teenused. Lüganuse vald on Virumaa süda! Visiooni täitmiseks sõnastab arengukava kolm põhilist strateegilist eesmärki: Lüganuse vallas on uuenduslikud ja tõhusalt korraldatud avalikud teenused Lüganuse vald on edukas näide kaasaegse tööstuse, turismi ning turvalise ja inimsõbraliku elukeskkonna kombinatsioonist Lüganuse vald on Eesti seikluspuhkuse lipulaev ja rahvusvaheliselt tuntud sportimispiirkond Eesmärkide täitmist toetatakse järgmiste temaatiliste meetmete läbi: haridus ja noorsootöö; sotsiaalhoolekanne ja tervishoid; kultuur, sport, vaba aeg; taristu ja avalik ruum ettevõtlus ja turism keskkond Vastavalt üldplaneeringu võimalustele toetab arengukava realiseerumist ka üldplaneering, seades vastavate teemade kaupa ruumilise arengu vajadustest lähtuvalt arengut suunavad põhimõtted ja tingimused. Lüganuse vallas toimub teemaplaneeringu „Uus-Kiviõli kaevandusetehnilise taristu objektide teemaplaneering“ menetlemine. ÜP raames arvestatakse teemaplaneeringus kavandatavate taristuvajadustega. Lüganuse vallas on koostatud Lüganuse valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2018-2029, Kiviõli linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013– 2025; Kiviõli linna soojamajanduse arengukava aastateks 2016–2026 ja Püssi linna soojamajanduse arengukava aastateks 2016–2026 ja Lüganuse valla jäätmekava 2017–2021. Üldplaneering arvestab nii valla uue arengukava visiooni kui ka arengueesmärkidega, samuti koostatava teemaplaneeringuga. Üldplaneeringu koostamisel arvestatakse Lüganuse valla sektorarengukavades toodud eesmärkide ja tegevustega ning ruumivajadustega. 2.3.2 Kõrgemalseisvad arengudokumendid Kõrgemalseisvatest arengudokumentidest on tähtsaim Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (2016) ja Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019–2030+ (2018). Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ annab suunised kolmes põhilises teemavaldkonnas: asustuse suunamine, ruumilised väärtused ja tehnilised võrgustikud. Asustuse suunamisel on võtmeteemadeks toimepiirkondade keskne lähenemine, keskuste võrgustiku määramine ning linnalise asustuse alade ja maaliste piirkondade väljatoomine. Laiemalt toimub asustuse asustuste suunamine kas kompaktsuse või hajususe põhimõttel. Lüganuse vallas moodustub toimepiirkond Kiviõli linna ümber, kuhu toimub igapäevane pendelränne nii töökohtade kui ka teenuste tõttu. Samas on elanikud seotud ka teiste toimepiirkondade ja eelkõige nende keskuslinnadega: Rakverega ja Kohtla-Järvega. Maakonnaplaneering toob vallas välja järgmised keskused: 8 Lüganuse valla üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Kiviõli kui piirkondlik keskus, mis pakub nii töökohti kui ka erinevaid kvaliteetteenuseid Püssi linn ja Lüganuse alevik kohalike keskustena, mis pakuvad eelkõige kodukoha lähedasi esmavajalikke teenuseid ja töökohti. Kuna ruumilliselt asetsevad Püssi-Lüganuse lähestikku, on need määratud ka kaksikkeskuseks. Sonda aleviku lähikeskusena, mis pakub samuti kodulähedasi esmatarbeteenuseid, kuid teenuste valik on väiksem kohalikust keskusest. Igale keskuste tasemele toob maakonnaplaneering välja soovituslikud teenused. Sealjuures võib keskus vastavalt kohalikule võimekusele pakkuda vastavalt ka enam teenuseid kui maakonnaplaneeringus toodud. Üldplaneeringu koostamisel on soovitatav analüüsida igale teenusetasemele soovitatud teenuste kättesaadavust ning kaaluda võimalusi kättesaadavuse parandamiseks. Maakonnaplaneering toob asustuse suunamise kontekstis välja ka linnalise asustuse alad Kiviõli ja Püssi linna piirkonnas – need on alad, kus on potentsiaali linnalise elukvaliteediga tihedama asustuse tekkimiseks ning elu- ja töökohtade koondumiseks kahaneva rahvaarvu tingimustes. Linnalise asustuse ala ei jälgi asulate administratiivpiire, vaid väljakujunenud hoonestust ja selle tihedust. Üldplaneeringu raames on vajalik täpsustada linnalise asustusega alade piire. Maakonnaplaneeringu mõistes on alad väljaspool linnalise asustuse alasid maalisteks piirkondadeks, kus võib esineda alevikke ja väiksemaid tihedamaid külakeskusi. Ruumiliste väärtuste osas toob maakonnaplaneering välja elukeskkonna, ettevõtluskeskkonna ja looduskeskkonna väärtused. Elukeskkonna väärtusteks on valla erinevad väärtuslikud maastikud, inimmõõtmeline linnakeskkond, mitmekülgne kultuuripärand, roheline võrgustik ja puhkealad, samuti veekogud ja põhjavesi. Ettevõtluskeskkonna väärtusteks väärtuslik põllumajandusmaa ja leiduvad maavarad. Looduskeskkonna väärtusteks on erinevad kaitsealused objektid ja alad. Maakonnaplaneering toob välja antud väärtuste paiknemise ja määrab kasutamise põhimõtted- tingimused. Tehnilise taristu osas toob maakonnaplaneering välja nii olemasolevad kui potentsiaalsed taristuobjektid valla territooriumil: potentsiaalsed tuulikualad, põlevkivi transportimise põhimõttelised koridorid, riigikaitseobjektid, Estlink2 maismaakoridori ja gaasitrassi ning märgib arendatavad maanteekoridorid (sh põhimaantee). Maakonnaplaneering määrab tehnilise taristu teemade lõikes arendamise tingimused ja annab edasised suunised (nt lahendamine täpsema planeeringu tasemel). Lüganuse valla seisukohast on oluline arvestada ka tööstusjäätmete ja ohtlike ettevõtete temaatikaga, mille maakonnaplaneering samuti välja toob. Ida-Viru maakonna arengustrateegia 2019–2030+ toob välja maakondliku visiooni ja selle täitumiseks vajalikud tegevussuunad. Strateegia järgi on Ida-Viru maakond aastaks 2030 majanduslikult hästi arenenud, kiirete transpordiühendustega ning hinnatud elukeskkonnaga regioon, moodustades osa arenevast Soome lahe majanduspiirkonnast. Lüganuse valla seisukohas on strateegilises visioonis oluliseks kuulumine Tallinna-Helsingi-Peterburi lõunakaare arenguregiooni, mis toimib nii tootmis-, logistika kui ka rekreatsioonialana. Piirkondlikult nähakse Püssi-Kiviõli piirkonda tööstuspiirkonnana, mis koondab nii põlevkivi- kui puidutööstuskompleksi. Tööstuspiirkondades toimivad mitmed tööstusalad, mis haakuvad tööstuspiirkondade spetsiifikaga. Valla puhke- ja rekreatsioonipiirkonnad keskenduvad loodusliku (nt rannik, veealad, väärtuslikud maastikud) või inimtekkelise (nt kaevandusmaastikud) rekreatiivse- ja turismiressursi ärakasutamisele ning väärindamisele. Maakonna arengustrateegia keskendub oma eesmärkides ning strateegilistes arengusuundades elu- ning ettevõtluskeskkonna kvaliteedi parandamisele (transporditaristu, kergliiklus, tööstusalade investeeringud, ettevõtluse tugiteenused), hariduse kvaliteedi parandamisele ja ettevõtliku õppe Lüganuse valla üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 9 arendamisele, ühistele sotsiaalteenustele, turismisektori ühisele arendamisele, majanduskeskkonna mitmekesistamisele, ühistele kultuuri-ja spordivaldkonna tegevustele. Maakonna arengustrateegia sätestab väikesadamate arengu ja turismiteenuste arengu kui olulise perspektiivi. Maakonnastrateegia on seega ka kooskõlas valla arengukavaga. Üldplaneeringu ja KSH koostamisel lähtutakse kõrgemalseisvate arengudokumentide arengusuundumustest ja -suunistest. 2.3.3 Naaberomavalitsuste arengudokumendid Lüganuse valla üldplaneeringu koostamisel on asjakohane käsitleda ka Lüganuse vallaga piirnevate omavalitsuste arengudokumente. Antud üldplaneeringu kontekstis on olulisimateks dokumentideks naaberomavalitsuste üldplaneeringud, mis toovad välja ruumilised arengud Lüganuse vallaga piirnevatel lähialadel ning võivad mõjutada ka valla arengut. Kuna haldusreformi järgselt koostavad kõik liitunud omavalitsused uut üldplaneeringut, on asjakohane teha koostöö uute üldplaneeringute koostamisel. Koostöös naaberomavalitsustega täpsustuvad ühised vajadused ja nende võimalikud lahendused (nt teede, tehniliste ja kaevandustaristute paiknemine, rohelise võrgustiku struktuurelementide sidustamine jms). Lüganuse valla puhul on oluline omavalitsuste vahelise sidususe tagamiseks tähelepanu pöörata eelkõige teede, tehnilise ja kaevandustaristu ning kergliiklusteede kavandamisele, samuti rohelise võrgustiku sidususe tagamisele. 2.3.4 Üldplaneeringu algatamise järgselt esitatud ettepanekud Üldplaneeringu algatamise järel esitas planeeringule ja KSH-le ettepanekuid erinevad osapooled. Osapoolte tehtud ettepanekute esitajad soovivad valdavalt olla ÜP ja KSH protsessis kaasatud. Metsaomanikud huvitatud osapooltena on teinud ettepanekuid ka metsaraietele seatavate tingimuste jms osas. Ettepanek on tehtud ka täiendava kaitseala loomiseks. Ettepanekud on toodud lisas 1. Ettepanekute põhjal on LS ja KSH VTK dokumenti täiendatud. 3 ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS 3.1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise eesmärk ja ulatus Üldplaneeringu KSH eesmärk on hinnata üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist keskkonnamõju, selgitada välja alternatiivsete lahenduste võimalused, määrata vajadusel keskkkonnameetmed, arvestades üldplaneeringu eesmärke ja käsitletavat territooriumi. KSH näitab, milliste oluliste keskkonnaargumentide alusel toimub üldplaneeringu kaalutlusprotsessi jooksul valikute tegemine ja otsusteni jõudmine. Mõjude hindamise lähtekohaks on üldplaneeringu kui strateegilise ruumilise arengudokumendi iseloom – mõjude hindamisel püsitakse üldplaneeringu täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida. Teadaolevalt ei ole käesolevas üldplaneeringu koostamise etapis üldplaneeringu elluviimisega ette näha piiriülest keskkonnamõju. 10 Lüganuse valla üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Üldplaneeringu kehtestamisel peab kohalik omavalitsus (KOV) olema veendunud, et on planeeringulahenduse koostamisel arvestanud asjakohaste avalduvate mõjudega. Selle eesmärgi saavutamiseks on PlanS-is pandud KOV-ile ülesanne hinnata planeeringu elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid (sh tervise) ja looduskeskkondlikke mõjusid (vt ka ptk 3.2). Üldplaneeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine on ruumilise planeerimise lahutamatu osa ja nendega arvestamine aitab kaasa parima võimaliku planeeringulahenduse koostamisele1. Käesolev KSH väljatöötamise kavatsus (VTK) on aluseks KSH aruande koostamisele. Käesoleva dokumendi lisa 2 annab ülevaate mõjutatavast keskkonnast peamiste teemavaldkondade kaupa. Teemad, mis iga valdkonna lõikes vajavad ÜP ja KSH raames tähelepanu, on toodud kokkuvõtvalt peatükki 3.2.1. 3.2 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju 3.2.1 Eeldatavalt kaasnev mõju Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel vaadeldakse üldplaneeringu elluviimisega kaasnevaid mõjusid looduskeskkonnale, inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ning kultuuripärandile. Väljakujunenud tavapraktika, mida toetavad direktiiv ja Eesti õigusaktid, on pigem looduskeskkonna- keskne lähenemine. Planeeringute elluviimisel on aga olulised ka sotsiaal-kultuurilisele ja majanduslikule keskkonnale avalduvad mõjud. Keskkonnamõjude laiapõhjalise ehk asjakohase mõjude hindamise kaasabil jõutakse strateegilise arengudokumendini, mis arvestab Eestis aset leidvate ühiskondlike protsessidega, samuti Lüganuse valla, Ida-Viru maakonna ning Eesti Vabariigi strateegiliste arengudokumentidega. Üldplaneeringu elluviimisega kaasneb eeldatavalt positiivne mõju sotsiaalsele, majanduslikule ja looduskeskkonnale, mis on iseloomult pikaajaline ja kaudne. VTK koostamise staadiumis ei ole ette näha olulisi negatiivseid kaasnevaid mõjusid, kuid lõplikud hinnangud kujunevad planeerimise ja mõjude hindamise protsessi käigus. Hindamise käigus täpsustatakse planeeringulahenduse võimaliku mõju iseloomu ja ulatust olulisemate üldplaneeringu eesmärkidega seonduvate keskkonnakomponentide lõikes. KSH käigus vaadeldakse üldplaneeringu lahenduse elluviimisega kaasnevaid olulisi ja asjakohaseid mõjusid, seejuures on valdkonniti oluline tähelepanu pöörata alltoodud fookustele (järgnevad on kokkuvõtvad järeldused mõjutatava keskkonna ülevaate teemapeatükkidest, ülevaade on tervikuna toodud lisas 2). Asustus ja rahvastik, sotsiaalne taristu Lüganuse vallas jätkub tõenäoliselt kahanemine ka lähikümnenditel, seda jõulisemalt suuremates asulates. Kahanemise pidurdamiseks ning sisserände soodustamiseks on vaja tähelepanu pöörata nii atraktiivse ja mitmekülgse elukeskkonna kui ka töökeskkonna loomisele. Ühelt poolt on vajalik tähelepanu pöörata noortele ja noorele perede vajadustele, teisalt eakatele väärikat vananemist võimaldava keskkonna tagamisele – vajadustele ja teenuste kättesaadavusele. 1 Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks, Rahandusministeerium, mai 2018 Lüganuse valla üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 11 Kiirest rahvastiku vähenemisest tulenevalt on jätkuvalt vaja tähelepanu pöörata asulate kahanemisest tingitud ruumivajaduse muutumisele (sh mahajäetud ning ohtlike ehitistele) ning kvaliteetse elukeskkonna säilitamisele ja loomisele. ÜP ja KSH raames pööratakse tähelepanu teenuste jaotusele ja kättesaadavusele, seda erinevate vanusgruppide (noored, tööealised, eakad) vajadustest lähtuvalt. Ettevõtluse (sh kaevandamise) arendamisel vaadeldakse elamisväärse keskkonna säilimist kaevanduste piirkonnas. Ettevõtluskeskkond Üldplaneeringu ja KSH koostamisel pööratakse tähelepanu erinevate ettevõtlusvaldkondade arenguvõimaluste soodustamisele. Oluline on arvestada nii kaevandamiskompleksi, taastuvenergeetika, turismisektori kui ka äri- ja tööstusparkide vajadustega ja koostoimimisega. ÜP ja KSH koostamisel pööratakse tähelepanu ohtlike ja suurõnnetuste ohuga ettevõtete võimalikele asukohtadele valla territooriumil ja lähialadel, hinnatakse kaasnevaid riske ÜP täpsusastmes. Tehniline taristu ÜP järgib valdavalt koostatud sektorarengukavasid, arvestades nende ruumivajadustega. Üldplaneeringu koostamise käigus käsitletakse tuletõrje veevõtukohti ja nendele juurdepääsude tagamist, samuti sademeveelahendusi. Tähelepanu pööratakse võimalikele uute teede vajadusele ja võimalikule põhimaantee õgvendusele. Samuti pööratakse tähelepanu tervikliku ja olulisi sihtkohti ühendava kergliiklusvõrgustiku loomisele ja suuremate asulate jalakäijaruumi kvaliteedi tõstmisele. Käsitletakse sadamate ruumivajadusi ja avaliku juurdepääsu tagamist. Käsitletakse riigikaitsetaristu koostoimimist teiste kasutusviisidega (eelkõige Aidu piirkonnas). Ajaloolis-kultuuriline keskkond Ajaloolis-kultuuriliste väärtuste säilimise tingimused seatakse ÜP-s, KSH hindab nende piisavust järgmiste teemade lõikes: Väärtuslikud maastikud: kuna vallas kehtivad üldplaneeringud on väga erinevatest perioodidest, on vajalik ühtsetel kasutamistingimuste seadmine valla väärtuslikel maastikel. Miljööväärtuslikud alad: samuti on vajalik ühtsetel alustel miljööväärtuslike alade määratlemine ja kasutustingimuste seadmine. Erinevad üksikobjektid: kultuuriväärtuslikele üksikobjektidele, kaunitele vaatekohtadele ja ilusatele teelõikudele on kohane seada kasutamistingimused. Tööstuspärand: Lüganuse valla taustast tulenevalt on vajalik tähelepanu pöörata tööstuspärandi väärtustamisele ja kasutamisele. Looduskeskkond ÜP ja KSH raames on oluline pöörata tähelepanu kaevandamise vajadustele, kuid samas ka elu- ja looduskeskkonna väärtuste ja seisundi säilitamisele. Põhjavesi on enamuse valla ulatuses reostuse eest nõrgalt kaitstud või kaitsmata ja maapinnalt esimene põhjaveekiht on kogu valla ulatuses joogiveeks kõlbmatu. Oluline on ka tähelepanu 12 Lüganuse valla üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus pöörata, et veevõtu intensiivistumine (kaevandusvesi, veevarustus), võib põhjustada ka teise põhjaveekihi halva koguselist ja keemilist seisundit. Üldplaneeringu ja KSH raames on oluline pöörata tähelepanu pinnavee kaitsele ning arvestada kavandatavate tegevuste võimalikku mõju vesikeskkonnale. Tähelepanu pööratakse olulisematele kohalike üleujutustega kaasnevatele riskidele ning leevendusmeetmetele. Rohevõrgu eesmärkide ja toimimisega on oluline arvestada üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel. Edasise protsessi käigus täpsustatakse rohevõrgustiku piire vastavalt nii kavandatavale maakasutusele kui ka juhendmaterjalis toodud suunistele. Läbiviidava KSH protsessi raames hinnatakse üldplaneeringuga kavandatava võimalikku mõju kaitstavatele loodusobjektidele. Planeeringu rakendumine ja planeeringuga kavandatavate tegevuse elluviimine ei tohi mõjutada Natura 2000 alade kaitse-eesmärke ebasoodsalt ega kahjustada alade terviklikkust. Keskkonnatervis ÜP ja KSH koostamisel pööratakse tähelepanu olemasolevatest õhusaasteallikatest pärineva olulise õhusaaste vähendamise võimalustele ning uute õhusaasteallikate (sh lõhna) kavandamisel ja mõjude kumuleeruvusele. Üldplaneeringuga kavandatavate tööstusalade (sh karjäärid ja kaevandused) või tegevuste kavandamisel tuleb lähtuda eelkõige sellest, et uute tööstusettevõtete rajamisel või olemasoleva tööstustegevuse laiendamisel ei põhjustataks ülenormatiivset mürataset naaberaladel. Vajadusel seatakse müra ja vibratsiooni leevendavad tingimused ja meetmed. Tähelepanu pööratakse kõrge radooni ohuga piirkondadele ja täpsustatakse nõuded radooniohuga piirkondades ehitamiseks. ÜP määratakse jäätmekäitluse üldised põhimõtted ja tingimused, täpsemalt reguleerib teemat valla jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri. Eraldi pööratakse tähelepanu Erra jäätmete kogumispunkti laiendamisele ja realisatsioonikeskuste rajamisele. Täpsustatakse kompostimisväljaku vajalikkus ja asukoht(-kohad). Vastavalt ÜP kavandatavale tegevusele käsitletakse teadaolevate jääkreostuskollete ja ohtlike jäätmete ladestute mõju planeeringulahendusele üldplaneeringu täpsusastmes. 3.2.2 Alternatiivsed arengustsenaariumid ja lahendusvariandid Üldplaneeringu ja KSH integreeritud protsessi käigus analüüsitakse vastavalt vajadusele alternatiivsed planeeringulahendusi. Alternatiivide täpne sisu (kas konkreetse teemavaldkonna lahendusvariandid või kohapõhised alternatiivid) selgub protsessi käigus. Kuna KSH VTK staadiumis analüüsitud dokumentide ja informatsiooni põhjal ei ole veel selgunud sisukaid alternatiive, mida erinevate võimalustena kaaluda, kujunevad alternatiivid eeldatavalt planeeringu eelnõu koostamise algetapis. 3.2.3 Mõjude hindamise metoodika KSH aruandes kirjeldatakse keskkonnale avaldatava otsese ja kaudse, negatiivse ja positiivse mõju iseloomu, suurust, ulatust, esinemise tõenäosust ja kestvust. Hindamise tulemusena tehakse ettepanekud ebasoodsa mõju vältimiseks ja/või keskkonnameetmete kasutamiseks kavandatava tegevuse elluviimisel. Hindamisel arvestatakse väljastpoolt planeeringuala tulenevate oluliste mõjudega ning mõjude kumuleerimisega. Piiriülese mõju avaldumist ette näha ei ole. Lüganuse valla üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 13 Mõjude hindamisel lähtutakse nii keskkonnakomponendi kesksest lähenemisest (üldplaneeringu mõju keskkonnale) kui hinnatakse ka keskkonnast enesest tulenevaid mõjusid. Mõjude hindamise lähtekohaks on üldplaneeringu kui strateegilise ruumilise arengudokumendi iseloom – mõjude hindamisel püsitakse üldplaneeringu täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida ning mis on olulised konkreetse planeeringulahenduse puhul. Hindamisel kasutatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise üldtunnustatud metoodikat, valides ning täpsustades töö käigus vastavalt vajadusele sobivaimad hindamismeetodeid. Eeldatavalt kasutatakse valdavalt kvalitatiivseid hindamismeetodeid (ekspertarvamused, konsultatsioonid jms), vajadusel (nt lahendusvariantide laiapõhjalisel võrdlemisel) kasutatakse ka hindamismaatrikseid, võtmetegurite kaalumist jne). Tulenevalt üldplaneeringu kui strateegilise arengudokumendi iseloomust ei teostata objektipõhist hindamist. Samadel põhjustel ei kavandata KSH käigus ulatuslikke välitöid. KSH ja üldplaneeringu koostamise käigus toimub planeeringualaga tutvumine, viiakse läbi tööseminare ning kasutatakse olemasolevaid planeeringute, uuringute, riiklike ja maakondlike sektorarengukavade ja muude allikate materjale. Töö teostamisel tehakse koostööd vallavalitsuse ametnike, kohalike elanike ja huvigruppidega, planeerimisdokumendi koostajate ja keskkonnaekspertide vahel. Töö koostamisel võetakse arvesse avalikkuse ettepanekud ning tuuakse välja nendega arvestamise või mittearvestamise põhjendused. 4 ÜLDPLANEERINGU JA KSH PROTSESS 4.1 Koostöö ja kaasamine Üldplaneering kui omavalitsuse pikaajaline ruumiline arenguplaan sünnib kohaliku omavalitsuse spetsialistide, avalikkuse ja erinevate huvigruppide koostöös. Lähtuvalt planeerimisseadusest kaasatakse üldplaneeringu ja KSH koostamisse isikud, kelle õigusi planeering võib puudutada või kes on avaldanud soovi olla koostamisse kaasatud. Samuti kaasatakse asutusi, kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju või planeeringuala ruumiliste arengusuundumuste vastu. Huvitatud osapoolte seas on lisaks valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu, planeeringuala ettevõtjad, elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi vastu on esitatud alljärgnevas tabelis (kaasatute ring võib protsessi käigus laieneda). Kaasamise viisid Kaasamiseks kasutatakse erinevaid vorme (sh teavitamine, töökoosolekud, ümarlaud, ideekorje, avalikud arutelud jt viisid), mille tulemused on aluseks lahenduse väljatöötamisel ja täpsustamisel. Üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel viiakse lisaks planeerimisseaduses nõutud avalikele aruteludele läbi ka töökoosolekuid. Temaatiliste töökoosolekute (sh ametkondadega nõupidamiste) vajadus täpsustub üldplaneeringu koostamise protsessi raames. Piirkondlikult toimuvad planeerimisprotsessi erinevates etappides avalikud arutelud, nii lähteseisukohtade kui ka planeeringulahenduse läbiarutamiseks. Järgnev tabel toob välja kaasatavad osapooled ja nende kaasamise viisid. 14 Lüganuse valla üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Huvitatud osapool Mõju ja/või huvi Kaasamise meetod (Vastavalt PlanS § 81 lg1; § 76 lg 1 ja 2 ja planeerimise hea tava) Rahandusministeerium Planeeringu järelevalve Teavitatakse e-kirjaga, kutsutakse osalema avalikel aruteludel, vajadusel viiakse läbi töökoosolekuid. Kaitseministeerium Riigikaitse korraldamine Teavitatakse e-kirjaga, kutsutakse osalema avalikel aruteludel, vajadusel viiakse läbi töökoosolekuid. Majandus- ja Sadamate (sh Teavitatakse e-kirjaga, kutsutakse Kommunikatsiooni- väikesadamate) osalema avalikel aruteludel, vajadusel ministeerium arendamine, viiakse läbi töökoosolekuid. taastuvenergia alade kavandamine ja taastuvenergia tootmine Keskkonnaministeerium Maapoliitika kujundamine, Teavitatakse e-kirjaga, kutsutakse reformimata riigimaad osalema avalikel aruteludel, vajadusel viiakse läbi töökoosolekuid. Siseministeerium Riigipiiri kaitse Teavitatakse e-kirjaga, kutsutakse osalema avalikel aruteludel, vajadusel viiakse läbi töökoosolekuid. Kultuuriministeerium Arhitektuuripoliitika Teavitatakse e-kirjaga, kutsutakse arendamine ja elluviimine osalema avalikel aruteludel, vajadusel viiakse läbi töökoosolekuid. Muinsuskaitseamet Kultuuripärandi kaitse ja Teavitatakse e-kirjaga, kutsutakse tasakaalustatud avaliku osalema avalikel aruteludel, vajadusel huvi kaitsmine viiakse läbi töökoosolekuid. Terviseamet Rahvatervise ja Teavitatakse e-kirjaga, kutsutakse tervisekaitse valdkondade osalema avalikel aruteludel, vajadusel järelevalve piirkonnas viiakse läbi töökoosolekuid. Keskkonnaamet Keskkonnakaitse tagamine Teavitatakse e-kirjaga, kutsutakse osalema avalikel aruteludel, vajadusel viiakse läbi töökoosolekuid. Maa-amet Riigi omandis oleva maa Teavitatakse e-kirjaga, kutsutakse valitseja; keskkonnaregistri osalema avalikel aruteludel, vajadusel maardlate nimistus olevad viiakse läbi töökoosolekuid. maardlad või selle osad. Lüganuse valla üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 15 Huvitatud osapool Mõju ja/või huvi Kaasamise meetod (Vastavalt PlanS § 81 lg1; § 76 lg 1 ja 2 ja planeerimise hea tava) Maaeluministeerium Väärtuslike Teavitatakse e-kirjaga, kutsutakse põllumajandusmaade osalema avalikel aruteludel, vajadusel säilimine viiakse läbi töökoosolekuid. Põllumajandusamet Maaparandussüsteemide Teavitatakse e-kirjaga, kutsutakse korrashoid osalema avalikel aruteludel, vajadusel viiakse läbi töökoosolekuid. Päästeamet Turvalise ja ohutu Teavitatakse e-kirjaga, kutsutakse keskkonna loomine osalema avalikel aruteludel, vajadusel viiakse läbi töökoosolekuid. Maanteeamet Esindab riigi huvi Teavitatakse e-kirjaga, kutsutakse maanteede hooldamisel ja osalema avalikel aruteludel, vajadusel rajamisel, samuti tegevusi viiakse läbi töökoosolekuid. riigiteede kaitsevööndis Lennuamet Ohutu lennundus Teavitatakse e-kirjaga, kutsutakse osalema avalikel aruteludel, vajadusel viiakse läbi töökoosolekuid. Politsei- ja Piirivalveamet Riigi turvalisus Teavitatakse e-kirjaga, kutsutakse osalema avalikel aruteludel, vajadusel viiakse läbi töökoosolekuid. Tarbijakaitse ja Tehnilise Ohutusalane järelevalve Teavitatakse e-kirjaga, kutsutakse Järelevalve Amet osalema avalikel aruteludel, vajadusel viiakse läbi töökoosolekuid. Veeteede Amet Veesõidu ohutus Teavitatakse e-kirjaga, kutsutakse osalema avalikel aruteludel, vajadusel viiakse läbi töökoosolekuid. Riigimetsa Majandamise Riigimets planeeringualal Teavitatakse e-kirjaga. Keskus Eesti Raudtee AS Raudteetaristu Teavitatakse e-kirjaga. planeeringualal MTÜ Eesti Erametsaliit Metsaomanike huvide Kõiki osapooli teavitatakse e-kirjaga. Metsatervenduse OÜ kaitse Metsagrupp OÜ Valga Puu OÜ Karo Mets OÜ 16 Lüganuse valla üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Huvitatud osapool Mõju ja/või huvi Kaasamise meetod (Vastavalt PlanS § 81 lg1; § 76 lg 1 ja 2 ja planeerimise hea tava) Planeeringuala ettevõtted Majandusliku potentsiaali Teavitatakse teadetega ajalehtedes, suurendamine Ametlikes Teadaannetes ja valla kodulehel. Kaasatakse ettevõtluskeskkonna analüüsi raames. Kutsutakse osalema piirkondlikel töökoosolekutel ja avalikel aruteludel. Planeeringuala elanikud Kõrge kvaliteediga Teavitatakse teadetega ajalehtedes, elukeskkond Ametlikes Teadaannetes ja valla kodulehel ning enamkäidavates kohtades (nt kauplused, kultuurimajad). Oodatakse osalema avalikel aruteludel ja piirkondlikel töökoosolekutel. Planeeringuala MTÜ-d Kõrge kvaliteediga Teavitatakse e-kirjaga kui suuremat ja SA-d elukeskkond arvu elanikke koondavaid ja aktiivses tegevuses olevaid MTÜ-sid. Kutsutakse osalema piirkondlikel töökoosolekutel ja avalikel aruteludel. Naaberomavalitsused: Viru- Naaberomavalitsuste Teavitatakse e-kirjaga. Nigula, Vinni, Toila ja arengu edendamine ja Alutaguse vald, Kohtla-Järve avaliku huvi kaitsmine linn Tehnovõrkude ja -rajatiste Teenuste pakkumine ning Teavitatakse e-kirjaga. valdajad teenusega seotud taristu rajamine. Eesti Energia / Enefit Kaevandustaristu planeeringualal. Elektrilevi OÜ, Elering AS Elektrivõrk planeeringualal. Eesti Gaas AS Gaasivõrk planeeringualal. Eesti Lairiba Arenduse Sidetaristud Sihtasutus, Telia Eesti AS, planeeringualal. Elisa Eesti AS ja Tele2 Eesti AS Taristute valdajad ja Järve Biopuhastus OÜ arendajad planeeringualal. OÜ Adepte Tuulikuparkide arendaja ja valdajad. Lüganuse valla üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 17 Huvitatud osapool Mõju ja/või huvi Kaasamise meetod (Vastavalt PlanS § 81 lg1; § 76 lg 1 ja 2 ja planeerimise hea tava) Kaltsiumkarbonaat OÜ Ettevõtte huvide Teavitatakse e-kirjaga. esindamine Eesti Keskkonnaühenduste Keskkonnakaitse tagamine Teavitatakse e-kirjaga. Koda (EKO) avalikes huvides KSH käigus asjaolude selgumisel võib mõjutatavate ja/või huvitatud isikute ja asutuste nimekiri täieneda. 4.2 Üldplaneeringu ja KSH eeldatav ajakava Üldplaneeringu lahenduse väljatöötamine toimub kohaliku omavalitsuse spetsialistide, avalikkuse ja erinevate huvigruppide koostöös. Üldplaneeringu koostamise raames viiakse protsessi erinevates etappides läbi töökoosolekuid ning avalike arutelusid (lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse tutvustus, üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu, üldplaneeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu). Töökoosolekute ja arutelude tulemused on aluseks lahenduse väljatöötamisel ja täpsustamisel. Üldplaneeringu ja KSH protsess järgib järgmist orienteeruvat ajagraafikut: ÜP ja KSH etapid Toimumise aeg/täitmine ÜP ja KSH algatamine 22.08.2018 otsusega nr 99 Lepingu sõlmimine Töö teostamiseks 8.08.2019 Avakoosolek 28.08.2019 ÜP lähteseisukohtade (LS) ja KSH väljatöötamise kavatsuse August – november 2019 (VTK) eelnõude koostamine, tugiplaani koostamine ÜP analüüside ja tegevuste teostamine, mis on sisendiks August – detsember 2019 eskiisi koostamisele (ringsõit vallas, ideekorje kaart, planeeringute analüüs, ettevõtluskeskkonna analüüs) LS ja KSH VTK esitamine Tellijale ülevaatamiseks Detsember 2019 LS ja KSH VTK välja ametkondadele ettepanekute esitamiseks Detsember 2019 planeerimisseaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele (tähtaeg seisukoha esitamiseks antakse mitte vähem kui 30 päeva) LS ja KSH VTK osas laekunud ettepanekute läbiarutamine ja Jaanuar 2020 dokumentide täiendamine LS ja KSH VTK (koos esitatud ettepanekutega) avalikustamine Jaanuar – veebruar 2020 valla veebilehel ja tutvustava arutelu korraldamine ÜP esialgse eskiislahenduse väljatöötamine. Eskiisiga Jaanuar – juuni 2020 paralleelselt kulgevate analüüside koostamine. ÜP eelnõu läbiarutamine piirkondades Juuni 2020 ÜP eelnõu koostamine juhtrühmaga, KSH aruande eelnõu Juuli – november 2020 koostamine ÜP ja KSH aruande eelnõu avalikustamine (kestab vähemalt Detsember 2020 30 päeva; sellele eelneb avalikust väljapanekust teatamine planeerimisseaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust) 18 Lüganuse valla üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus ÜP ja KSH etapid Toimumise aeg/täitmine ÜP ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste Jaanuar 2021 avalik arutelu (avalikust arutelust teavitatakse eelnevalt planeerimisseaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust) ÜP ja KSH aruande eelnõu täiendamine vastavalt avaliku Veebruar – märts 2021 väljapaneku tulemustele ÜP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamine ja arvamuse Aprill – mai 2021 andmine (esitatakse kooskõlastamiseks planeerimisseaduse § 76 lõikes 1 nimetatud asutustele ning teavitatakse § 76 lõikes 2 nimetatud isikuid ja asutusi võimalusest esitada üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kohta arvamust) ÜP ja KSH aruande eelnõu täiendamine kooskõlastamise ja Juuni – juuli 2021 arvamuste andmise tulemustele vastavalt ÜP vastuvõtmine vallavolikogu poolt August 2021 ÜP avalik väljapanek (kestab vähemalt 30 päeva; avalikust September – oktoober 2021 väljapanekust teavitatakse planeerimisseaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algust) ÜP avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu (avalikust November 2021 arutelust teavitatakse käesoleva seaduse § 76 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust). Kui ettepanekuid ei esitata, on võimalik arutelust loobuda, kuid see ei ole soovitatav. ÜP täiendamine avaliku väljapaneku tulemustele vastavalt November 2021 ÜP esitamine heakskiitmiseks Detsember 2021 ÜP heakskiitmine (järelevalvaja kiidab üldplaneeringu heaks Veebruar – märts 2022 või keeldub üldplaneeringu heakskiitmisest 60 päeva jooksul esitamisest arvates. Põhjendatud juhul võib järelevalvaja tähtaega pikendada 90 päevani) ÜP kehtestamine vallavolikogu poolt Märts 2022 4.3 Strateegilise planeerimisdokumendi koostaja andmed ja KSH väljatöötamise kavatsuse koostanud eksperdid Üldplaneeringu koostamise korraldaja on: Lüganuse Vallavalitsus Keskpuiestee 20 Kiviõli 43199, Lüganuse vald Ida-Viru maakond e-post: [email protected] Üldplaneeringu konsultant ja KSH koostaja on: Hendrikson & Ko OÜ Raekoja plats 8 51004 Tartu Lüganuse valla üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 19 Maakri 29 10145 Tallinn e-post: [email protected] Planeeringu/ KSH töörühm KSH juhtekspert, üldplaneeringu osakonna juhataja Pille Metspalu KSH projektijuht, sotsiaal-kultuurilised mõjud Ann Ideon Looduskeskkonna spetsialist, pinnavesi Kadri Auväärt Sotsiaalsete mõjude spetsialist, sotsiaal-majanduslikud mõjud Veronica Luidalepp Looduskeskkonna ekspert, välisõhk Marek Bamberg Looduskeskkonna spetsialist, loomastik, taimestik, rohevõrgustik, Kaile Eschbaum kaitsealused objektid Looduskeskkonna spetsialist, müra Veiko Kärbla Looduskeskkonna spetsialist, geoloogia , maavarad, põhjavesi Epp Zirk Kartograaf Jaanus Padrik Kartograaf Kairit Kase Töörühma koosseisu võidakse töö käigus vajadusel täiendada. KSH juhtekspert Pille Metspalu omab keskkonnamõju strateegilise hindamise õigust (vastavalt KeHJSe § 34 lg 4), sest: on omandanud kõrghariduse inimgeograafias (sh ruumiline planeerimine ja keskkonnakorraldus) Tartu Ülikoolis ning omab filosoofiadoktori kraadi inimgeograafias ja regionaalplaneerimises ; omab planeerimis- ja arendusalast kogemust alates aastast 1999, planeeringute keskkonnamõju strateegilise hindamisega tegelenud alates aastast 2005; õpingud Tartu Ülikoolis sisaldasid keskkonnamõju hindamisalast koolitust 60 tunni ulatuses ja läbinud KSH juhteksperdi koolituse 60 tunni mahus, tunnistus nr KSH006 (korraldaja KeMÜ); on läbinud juhtimisalase koolituse vähemalt 60 tunni mahus ja omab vähemalt rohkem kui kahe projekti juhtimise kogemust; ekspert tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seotud õigusakte. Juhtekspert Pille Metspalu kinnitab, et tunneb keskkonnamõju strateegilise hindamise põhimõtteid, protseduuri ja hindamisega seonduvaid õigusakte ning on keskkonnamõju strateegilisel hindamisel erapooletu ja objektiivne. Lüganuse valla üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 21 LISA 1. Üldplaneeringu algatamise järgselt esitatud ettepanekud ja vastusseisukohad Ettepaneku esitaja/ kirja Ettepanek Vastusseisukoht kuupäev 1 Tehnilise Järelevalve Amet Palume Tehnilise Järelevalve Ametit ka edaspidi Amet on lisatud kaasatavate tabelisse ptk 4.1. Lüganuse valla üldplaneeringu koostamise ja e-kiri 01.10.2018 keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluses LS ja KSH VTK on täiendatud. kaasata kui asjaomast asutust. 2 Maanteeamet Palume kaasata Maanteeameti ÜP ja KSH koostamisse. Amet on lisatud kaasatavate tabelisse ptk 4.1. 10.10.2018 nr 15- LS ja KSH VTK on täiendatud. 2/18/45361-2 3 Kaitseministeerium Palume Lüganuse vallal teha aktiivset koostööd Ettepanekuga nõustutakse, Kaitseministeeriumi on kajastatud Kaitseministeeriumiga. kaasatavate tabelis ptk 4.1. 11.10.2018 nr 12- 1/18/4060 4 Kaltsiumkarbonaat OÜ Käesolevaga palume meid kaasata üldplaneeringu Kaltsiumkarbonaat OÜ on lisatud kaasatavate tabelisse ptk 4.1. koostamisse, kuna üldplaneering võib puudutada meie kui e-kiri 24.10.2018 LS ja KSH VTK on täiendatud. kohaliku ettevõtte õigusi ja huve. 5 MTÜ Eesti Erametsaliit 1. Planeerimisseaduse kohaselt tuleb üldplaneeringu ja 1. Karo Mets OÜ on lisatud kaasatavate tabelisse p tk keskkonnamõju strateegilise 4.1. Teavitamine toimub vastavalt PlanS -ile. 1.02.2019 hindamise protsessi erinevatest etappidest metsaomanikke, kelle õigusi planeering võib LS ja KSH VTK on täiendatud. puudutada kaasata planeerimisseaduse § 81 lõike 1; § 82 lõike 4; § 85 lõike 1; § 87 2. Metsamaadele seatavaid tingimusi kaalutakse lõigete (1) ja (5); § 88 lõigete (1) ja (3) sätteid jälgides. täpsemalt ÜP protsessi käigus. 2. Põhiseaduse § 32 kohaselt sätestab omandi kasutuse kitsendused seadus. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. 22 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 21 kohaselt on üldplaneeringu üheks ülesandeks asula või ehitiste kaitseks 3. Seisukoht võetakse teadmiseks. õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine. Metsaseaduse 231 sätestab: planeeringuga asula või elamu kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud metsa majandamisel võib kohaliku omavalitsuse üksus kokkuleppel maaomanikuga planeeringuga seada piiranguid uuendusraie tegemisel raieliigile ning lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele. Eeltoodust tuleneb, et Planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 21 alusel ei saa planeeringuga lageraiet keelata, saab seada piiranguid langi suuruse ja raievanuse osas. Lisaks eeldab senisele metsanduslikule tegevusele piirangute seadmine Metsaseaduse § 231 alusel metsaomanikega kokkuleppe saavutamist. 3. Metsandusliku tegevuse majanduslik tulu tekib metsaomanikele peamiselt uuendusraiete käigus. On metsatüüpe, kus metsa uuendamise võttena saab rakendada ainult lageraiet. Lageraiete keelamine tähendab metsaomanikule saamata jäänud tulu ning metsaomanikunel on õigustatud ootus, et see temale kompenseeritakse. Looduskaitseseadusel alusel kehtestatud piiranguid metsa majandamisele kompenseeritakse omanikele Natura alal kõigis metsades ning väljaspool Naturat nendes metsades, kus majandamine on tugevasti pärsitud, peamiselt tähendab see lageraiete keeldu. Sellistel aladel on makstav kompensatsioon 110 eurot/ha. Kuna metsaomaniku jaoks ei ole oluline millise regulatsiooni alusel piirang kehtestatakse, tuleb ka planeeringute käigus tehtud piirangute tulemusel omanikule saamata jäänud tulu kompenseerida sarnaselt Natura alal tehtud piirangutele. Lüganuse valla üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 23 6 Metsatervenduse OÜ Soov olla kaasatud Lüganuse valla üldplaneeringu ja Metsatervenduse OÜ on lisatud kaasatavate tabelisse ptk 4.1. keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise 01.04.2019 nr 4-18/L LS ja KSH VTK on täiendatud. protsessi. 7 Metsagrupp OÜ Soov olla kaasatud Lüganuse valla üldplaneeringu ja Metsagrupp OÜ on lisatud kaasatavate tabelisse ptk 4.1. keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise e-kiri 29.04.2019 LS ja KSH VTK on täiendatud. protsessi. 8 Valga Puu OÜ Valga Puu OÜ-l on soov olla kaasatud Lüganuse valla Valga Puu OÜ on lisatud kaasatavate tabelisse ptk 4.1. 18.04.2019 üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise LS ja KSH VTK on täiendatud. koostamise protsessi. Valga Puu OÜ (registrikood: 10600304) omab Lüganuse vallas järgmiseid kinnistuid (nimekiri lisatud). Käesolevaga anname ka teada, et soovime olla kaasatud Lüganuse valla üldplaneeringu koostamisse vastavalt planeerimisseaduse paragrahvile 76, meie kontakt on [email protected]. Ühtlasi anname teada, et soovime oma kinnistustel jätkata tavapärase metsamajandamisega metsaseaduse alusel. 9 Karo Mets OÜ 1. Planeerimisseaduse kohaselt tuleb üldplaneeringu ja 1. Karo Mets OÜ on lisatud kaasatavate tabelisse ptk 08.05.2019 keskkonnamõju strateegilise 4.1. Teavitamine toimub vastavalt PlanS -ile. hindamise protsessi erinevatest etappidest metsaomanikke, kelle õigusi planeering võib LS ja KSH VTK on täiendatud. puudutada kaasata planeerimisseaduse § 81 lõike 1; § 82 lõike 4; § 85 lõike 1; § 87 2. Metsamaadele seatavaid tingimusi kaalutakse lõigete (1) ja (5); § 88 lõigete (1) ja (3) sätteid jälgides. täpsemalt ÜP protsessi käigus. 2. Põhiseaduse § 32 kohaselt sätestab omandi kasutuse kitsendused seadus. LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. Planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 21 kohaselt on üldplaneeringu üheks ülesandeks asula või ehitiste kaitseks 3. Seisukoht võetakse teadmiseks. õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu 24 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks LS ja KSH VTK täiendamise vajadus puudub. lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine. Metsaseaduse 231 sätestab: planeeringuga asula või elamu kaitseks õhusaaste, müra, tugeva tuule või lumetuisu eest või tuleohu vähendamiseks või metsatulekahju leviku tõkestamiseks määratud metsa majandamisel võib kohaliku omavalitsuse üksus kokkuleppel maaomanikuga planeeringuga seada piiranguid uuendusraie tegemisel raieliigile ning lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele. 3. Metsandusliku tegevuse majanduslik tulu tekib metsaomanikele peamiselt uuendusraiete käigus. Lageraiete keelamine tähendab metsaomanikule saamata jäänud tulu ning metsaomanikuna on meil õigustatud ootus, et see kompenseeritakse. Kuna meie, kui metsaomaniku jaoks ei ole oluline millise regulatsiooni alusel piirang seatakse, tuleb planeeringute käigus tehtud piirangute tulemusel saamata jäänud tulu koheselt ning õiglaselt kompenseerida. MTÜ Lüganuse Taotlus Matkapealse väärtusliku maastiku kohaliku 1. Taotlust kaalutakse ÜP koostamise käigus. Tagaküla tähtsusega kaitse alla võtmiseks. 17.12.2019 Vastavalt Looduskaitseseaduse § 4 lg 7, §7 lg 1, § 8 ja § 9 lg 2 teeme ettepaneku võtta väärtusliku maastikuna kohaliku kaitse alla poollooduslikud rohumaad Lüganuse-Matka piirkonnas (Lisa 1 kaart, PKÜ poolt inventeeritud ala piiratud sinisega). Ettepanek toob välja kaitse alla võtmise põhjenduse, eesmärgid ja kavandatavate piirangute põhjendused. 10 OÜ Adepte Palun kaasata OÜ Adepte Lüganuse valla 1. OÜ Adepte on lisatud kaasatavate tabelisse ptk 4.1. 19.12.2019 üldplaneeringu menetlusse kui huvitatud isik. Eelkõige on OÜ Adepte huvitatud energeetika valdkonnast. OÜ Adepte on tuuleparkide arendaja, kellele kuulub ka Varja tuulepargi arendus, mis asub Lüganuse valla üldplaneeringu lähteseisukohad Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus 25 Lüganuse valla territooriumil. Palun hoida OÜ Adepte kursis kõikvõimalike arengutega Lüganuse üldplaneeringu menetlemisel. LISA 2. MÕJUTATAVA KESKKONNA ÜLEVAADE Lisa 2 on esitatud eraldi dokumendina.  Versioon 30.12.2019 /// Töö nr 3433 3433 Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus Mõjutatava keskkonna ülevaade Töö nr 3433 Tartu – Lüganuse 2019 Pille Metspalu KSH juhtekspert Ann Ideon KSH projektijuht Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected] Mõjutatava keskkonna ülevaade Sisukord 1 PLANEERINGUALA ASUKOHT, ASEND JA PÕHISTRUKTUUR ......................... 1 2 SOTSIAALNE KESKKOND ..................................................................................... 2 2.1 Rahvastik ja asustus ..........................................................................................................................2 2.2 Sotsiaalne taristu ja ühistegevus ........................................................................................................9 3 ETTEVÕTLUSKESKKOND ................................................................................... 10 3.1 Ettevõtete arvu dünaamika ja tegevusalad ..................................................................................... 10 3.2 Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted ..................................................................................... 12 3.3. Kaevandamine ............................................................................................................................... 13 4 TEHNILINE TARISTU JA TEED ............................................................................ 16 4.1 Ühisveevärk ja -kanalisatsioon ........................................................................................................ 16 4.2 Soojusvarustus ................................................................................................................................ 17 4.3 Teedevõrk........................................................................................................................................ 18 4.4 Raudtee ........................................................................................................................................... 19 4.5 Sadamad ......................................................................................................................................... 19 5 AJALOOLIS-KULTUURILINE KESKKOND .......................................................... 20 5.1 Lüganuse valla ajalooline kujunemine ja asustus ........................................................................... 20 5.2 Kultuuriväärtuslikud objektid ja alad ................................................................................................ 20 6 LOODUSKESKKOND............................................................................................ 22 6.1 Geoloogia ja maavarad ................................................................................................................... 22 6.2 Põhjavesi ......................................................................................................................................... 23 6.3 Pinnaveekogud ................................................................................................................................ 24 6.3.1 Üleujutusoht ................................................................................................................................. 27 6.4 Roheline võrgustik ........................................................................................................................... 27 6.5 Kaitstavad loodusobjektid ................................................................................................................ 28 6.6 Natura 2000 alad ............................................................................................................................. 31 6.7 Välisõhu kvaliteet ............................................................................................................................ 31 6.8 Müra ja vibratsioon .......................................................................................................................... 32 6.9 Radoon ............................................................................................................................................ 33 6.10 Jäätmemajandus ja jääkreostus .................................................................................................... 34 6.10.1 Olmejäätmed .............................................................................................................................. 34 6.10.2 Tööstus- ja kaevandusjäätmed .................................................................................................. 34 6.10.3 Jääkreostus ................................................................................................................................ 35 Mõjutatava keskkonna ülevaade 1 1 PLANEERINGUALA ASUKOHT, ASEND JA PÕHISTRUKTUUR Lüganuse vald asub Ida-Viru maakonnas Soome lahe ääres, piirnedes Vinni, Viru-Nigula, Toila ja Alutaguse valla ning Kohtla-Järve linnaga (vt joonis 1-1). Joonis 1-1. Lüganuse asend (a ja b) ja asustusstruktuur (c) (Andmed: ETAK) Lüganuse vald moodustus 2017.a Lüganuse ja Sonda valla ning Kiviõli linna ühinemisel. Ühinenud valla territoorium on 599,63 km² ning 1.01.2019 seisuga elas vallas Statistikaameti andmetel 8552 elanikku. Valla keskuseks on Kiviõli linn, teisteks suuremateks tõmbekeskusteks teenuste ja töökohtade pakkumise mõistes on Püssi linn, Sonda ja Lüganuse alevikud ning Maidla küla. Valla keskmine asustustihedus on 14,3 in/km² (vt joonis 1-2). Asustustihedus vallas on ebaühtlane – asustatud alad koonduvad suuresti valla põhjaossa, kus asuvad suuremad tööstuslinnad ja alevikud, kaevandusterritooriumid ning valdav osa haritavatest põldudest. Valla lõunaosa on hõredalt asustatud ning seal paiknevad suuremad metsa- ja soomassiivid. Vallakeskus asub Tallinnast ca 130 km kaugusel ja maakonnakeskusest Jõhvist ca 35 km kaugusel. Funktsionaalselt on elanikud seotud ka Rakvere (ca 37 km) ja Kohtla-Järvega (ca 25 km). Põhiliseks ühendusteeks on valla põhjaosa läbiv põhimaantee nr 1 Tallinn-Narva ning samuti raudtee, mis läbib Kiviõli, Püssi ja Sonda asulaid. 2 Mõjutatava keskkonna ülevaade Joonis 1-1. Lüganuse valla asustustihedus (Andmed: Statistikaamet, 2019) 2 SOTSIAALNE KESKKOND 2.1 Rahvastik ja asustus Lüganuse valla rahvaarv oli 1.01.2019 seisuga 8 552 inimest1. Valla rahvaarv on pikemat aega kahanenud – vananenud ja vähenenud. Valla rahvastikupüramiidi järgi (joonis 2.1-1) on tegemist vananeva rahvastikuga, kus domineerivad eakate ja pensioniikka jõudvate elanike kohordid. Kuigi tänased eakate vanusrühmad 65+ on arvukamad kui Eestis keskmiselt, jõuavad peagi kõrgesse ikka väga arvukad vanusrühmad, mistõttu 1 Allikas: Statistikaamet, 2019 Mõjutatava keskkonna ülevaade 3 vananemine süveneb ja keskmine eluiga kasvab. Valla seisukohast on seega vajalik tagada eakatele nii sotsiaalne heaolu kui ka vastav väliruum, mis võimaldab eakatel ühiskonnaelus osaleda. Joonis 2.1-1. Lüganuse valla rahvastikupüramiid seisuga 1.01.2019 (Allikas: Statistikaamet, 2019) Nii tööealiste kui ka noorte-laste osatähtsus vallas on madalam kui Eestis keskmiselt. Arvestades valla rahvastikutrende on samas oluline tegeleda valdkondadega, mis on olulised tänastele töötavatele elanikele ja noortele: kõrge kvaliteediga ja mitmekülgne elu- ja töökeskkond, head ühendused ja taristud ning avalik ruum. Eelkõige hea elukvaliteedi pakkumise osas on oluline osa ka väikestel ruumilistel sekkumistel (nt väikesed avalikku ruumi parandavad projektid) ning olemasolevate väärtuste kaitsel (nt maastikud, elukeskkonda loovad pehmed väärtused). Lüganuse valla elanikkond on perioodil 2001–2019 kahanenud 12 530 inimeselt 8552 inimeseni. Võrreldes 2001. aastaga elab Lüganuse valla territooriumil 2019. aastal ca 32% võrra vähem elanikke. Elanikkonna kiirem kahanemine toimus perioodil 2000–2011, mil kahanemine toimus keskmiselt 267 inimese võrra aastas. Perioodil 2011–2019 on kahanemine aeglustunud ning keskmiselt vähenes rahvaarv 127 inimese võrra aastas. Kahanemine stabiliseerus seejuures majandussurutise aastatel, mil väliste tõmbefaktorite (nt palk, töö, elamistingimused) mõju oli väike. Vaatamata kahanemise 4 Mõjutatava keskkonna ülevaade aeglustumisele viimasel kümnendil on Eesti mõistes endiselt tegemist omavalitsusega, mille elanikkonna kahanemine on 2016–2018. a andmete põhjal Eesti kiireim 2. Elanike arvu muutus 2001–2019 14000 12530 12170 11780 13000 11520 11230 10830 12000 10590 10300 10200 10020 9934 11000 9780 9730 9474 9234 9218 8957 10000 8743 8552 9000 8000 7000 6000 5000 4000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 Joonis 2.1-2. Lüganuse valla rahvaarvu muutus 2001–2019 (Andmed: Statistikaamet, 2019) Rahvastiku kahanemine on tingitud nii väljarändest kui ka negatiivsest loomulikust iibest (joonis 2.1-3). Vaadates täpsemalt rahvastiku muutuse komponente on märgata, et viimastel aastatel on sisseränne suurenenud, millest tulenevalt on rahvaarvu vähenemine mõningal määral pidurdunud. Kuigi sündimus on püsinud madal, on viimaste aastate sündimusnäitajad võrdlemisi stabiilsed. Arvestades, et vallas suremus paratamatult lähimatel kümnenditel kasvab, on eelkõige oluline panustada nii sisserände taseme hoidmisele-tõstmisele kui ka sündide stabiilsuse hoidmisele, et kahanemist tasakaalustada. Strateegiliselt tähendab see tänastele nõudmistele ja vajadustele vastavate töö- ja elukohtade pakkumist vallas. 400 350 343 326 327 300 285 250 246 230 200 197 187 175 179 155 167 150 100 50 58 63 50 57 0 2015 2016 2017 2018 Elussünnid Surmad Sisseränne Väljaränne Joonis 2.1-3. Lüganuse valla rahvastiku muutuse komponendid 2015–2018 (Andmed: Statistikaamet, 2019) Ruumiliselt on vallas toimuvad protsessid erinevates asulates võrdlemisi erinevad. Perioodil 2000–2019 on valla suurimatest asulatest olulisim kahanemine toimunud Püssi linnas, kus rahvastik on vähenenud ligi poole võrra (–51%). Rahvastik on kahanenud ka teistes suuremates asulates: Kiviõli linnas (–33%), 2 Servinski, M., Kivilaid, M., Tischer, G. „Omavalitsusüksuste rahvastik ja noored“. Kogumikus: Eesti pi irkondlik areng. 2018. Noored Eestis. Statis tikaamet, 2019. Mõjutatava keskkonna ülevaade 5 Sonda alevikus (–33%), Erra alevikus (–42%). Märgatavalt vähenenud on Savala küla (–35%), mõnevõrra väiksem on muutus olnud Purtses (–17%) ja Maidlas (–16%) (vt tabel. 2.1-1 ja joonis 2.1-4). Tabel 2.1-1. Lüganuse valla suuremate asulate rahvaarvu muutus 2000–2019 (Andmed: REL 2000 ja 2011, Statistikaamet, 2019) Asula Rahvaarv Rahvaarv Rahvaarv Muutus Muutus Aasta Aasta 2011 2019 % keskmine keskmine 2000 2000- 2000- muutus muutus 2019 2019 2000-2011 2011-2019 (inimest/ (Inimest/ aastas) aastas) Kiviõli linn 7405 5634 4964 -2441 -33,0% -161,0 -83.8 Püssi linn 1872 1083 907 -965 -51,5% -71,7 -22.0 Lüganuse 470 439 446 -24 -5,1% -2,8 0.9 alevik Sonda 615 425 410 -205 -33,3% -17,3 -1.9 alevik Purtse küla 309 264 256 -53 -17,2% -4,1 -1.0 Savala 218 175 141 -77 -35,3% -3,9 -4.3 küla Erra alevik 245 130 140 -105 -42,9% -10,5 1.3 Varja küla 125 109 113 -12 -9,6% -1,5 0.5 Maidla 132 111 111 -21 -15,9% -1,9 0.0 küla Uniküla 85 85 93 8 9,4% 0,0 1.0 Aa küla3 190 289 89 -101 -53,2% 9,0 -25.0 Soonurme 92 83 88 -4 -4,3% -0,8 0.6 küla Erra-Liiva 66 60 60 -6 -9,1% -0,5 0.0 küla Viimase 8 aasta jooksul (2011–2019) on märgata, et kahanemine on aeglasem ning kohati on osad asulad pisut ka rahvastikku kasvatanud: näiteks on atraktiivsemad olnud Lüganuse ja Erra alevik, positiivseks saab lugeda ka teatud külade väikest kasvu või stabiilsust. Kiviõli ja Püssi rahvaarv väheneb endiselt aga suhteliselt kiiresti – ca 84 inimest aastas Kiviõlis ja 22 inimest Püssis. Üldplaneeringu seisukohast tähendab eeltoodu, et rahvastiku kasvupotentsiaal on eelkõige alevikes ja külades, kus on oluline anda võimalusi elanikkonna jätkuvaks kasvuks ning hea toetada mitmekülgset elukeskkonda. Valla linnade – Kiviõli ja Püssi puhul – on jätkuvalt vajalik linnaruumi kohandamine vähenevale elanikkonnale ehk linnaruumi kokkutõmbamine (tühjaks jäänud hoonete – valdavalt korterelamute, aga ka tööstushoonete – lammutamine)4. Samaaegselt on mõlemas linnas vajalik 3 Aa külas asub hooldekodu, mistõttu rahvaarvu statistikat mõ jutab tugevalt hooldekodu elanike valla elanikeks arvestamine või mittearvestamine. 4 Sisendit antud teema lahendamiseks annab 2020 .a valmiv Rahandusministeeriumi tellimusel koostatav uuring. 6 Mõjutatava keskkonna ülevaade tegeleda kvaliteetse ja inimmõõtmelise elukeskkonna loomisega, mis tagaks olemasolevate elanike elukvaliteedi ning mis toetaks Kiviõli toimimist piirkondliku keskusena ning Püssit kohaliku keskusena. Joonis 2.1-4. Elanike arvu muutus asustusüksustes aastatel 2000–2019 (Andmed: Statistikaamet) Vaadeldes erinevate vanusrühmade paiknemist vallas (vt joonis 2.1-5 ja 2.1-6) ilmneb, et arvuliselt on lapsi-noori enim suuremates keskustes. Suurematest asulatest on noorte osakaal suurim Varja külas (16% kogurahvastikust), millele järgneb Erra alevik (14%). Kiviõli linnas on noorte osakaal 13% ehk linna on registreeritud 627 alla 14-aastast. Väga väike on noorte osakaal aga kiirelt vananevas Püssi linnas (8%) ja Sondas (10%). Eakate osakaal on suur kõikides suuremates asulates – Sondas ja Püssis 30%, Kiviõlis 29%; Lüganuse ja Erra alevikus on osatähtsus 23–24%. Eakate osatähtsus on pisteliselt madalam külades. Nii noortele kui eakatele mõeldud teenuste, taristute ja väliruumi lahendusi soodustab elanikkonna paiknemise võrdlemisi suur ruumiline koondumine.  Mõjutatava keskkonna ülevaade 7 Joonis 2.1-5. Vanusegrupi 0-14 arvukus ja osatähtsus kogurahvastikust Joonis 2.1-6. Vanusegrupi 65+ arvukus ja osatähtsus kogurahvastikust Lüganuse valla asustusüksustes (Andmed: Statistikaamet, 2019) Lüganuse valla asustusüksustes (Andmed: Statistikaamet, 2019) 8 Mõjutatava keskkonna ülevaade Joonis 2.1-7. Asulate sotsiaalmajanduslik taust (arvestatud kõrgharitute, juhtide ja töötavate tööealiste osatähtsusega ning brutopalgaga) (Allikas: Eesti väikeasulate uuring (http://www.hendrikson.ee/maps/V%c3%a4ikeasulad/) Mõjutatava keskkonna ülevaade 9 Eesti väikeasulate uuringu järgi (2019) on Lüganuse valla väikeasulate elanikkond valdavalt Eesti keskmisest madalama staatusega5 (joonis 2.1-7). Samas eristub kõrgema sotsiaalmajandusliku staatusega ala Püssi ja Soome lahe joonel, kus staatus on kõrge või väga kõrge. Vaadeldes nii Ida- Virumaa kui ka Eesti konteksti laiemalt, on rannikulähedased asulad üldjoontes kõrgema sotsiaalse staatusega. Seetõttu võib eeldada, et ka Lüganuse valla kogu rannikupiirkonna sotsiaal- majanduslik staatus kasvab, kuna aktiivsemad ja haritumad elanikud eelistavad antud piirkondi elukeskkonnana. Kuna tegemist oli väikeasulate uuringuga, siis ei ole hinnatud valla keskuse Kiviõli linna sotsiaalmajanduslikku staatust. Lüganuse vald on tugevalt kakskeelne: keskmiselt 48% räägib emakeelena eesti keelt, 50,9% vene keelt ning 1,9% muud emakeelt (vt tabel 2-2). Sealjuures on piirkonniti erinevused suured: kui Kiviõli linnas on eesti keelt emakeelena kõnelejate hulk ca 34% kogu Kiviõli rahvastikust, siis endises Lüganuse vallas on see ca 88% ning endises Sonda vallas ca 73%. Tabel 2.1-2. Lüganuse valla rahvastik emakeele järgi (andmed: REL 2011, Statistikaamet) Kiviõli endine Lüganuse endine Sonda Kogu valla linn vald vald keskmine Eesti emakeel 33,8% 87,6% 72,8% 47,2% Vene emakeel 63,9% 12,2% 24,5% 50,9% Muu emakeel 2,2% 0,2% 2,7% 1,9% Lüganuse vallas jätkub tõenäoliselt kahanemine ka lähikümnenditel ja seda jõulisemalt suuremates asulates. Kahanemise pidurdamiseks ning sisserände soodustamiseks on vaja tähelepanu pöörata nii atraktiivse ja mitmekülgse elukeskkonna kui ka töökeskkonna loomisele. Ühelt poolt on vajalik tähelepanu pöörata noortele ja noorte perede vajadustele, teisalt eakatele väärikat vananemist võimaldava keskkonna tagamisele – vajadustele ja teenuste kättesaadavusele. Kiirest rahvastiku vähenemisest tulenevalt on jätkuvalt vaja tähelepanu pöörata asulate kahanemisest tingitud ruumivajaduse muutumisele (sh mahajäetud ning ohtlikele ehitistele) ning kvaliteetse elukeskkonna säilitamisele ja loomisele. Üldplaneeringu raames on soovitatav välja töötada asustuse suunamise strateegilised suunad kahanevatele suurematele asulatele ja stabiilsetele või vähesel määral kasvavatele alevikele ja küladele. 2.2 Sotsiaalne taristu ja ühistegevus Lüganuse valla lasteaiad asuvad Kiviõlis, Püssis, Sondas, Maidlas ja Erras. Koolidest asub Lüganuse vallas Kiviõli 1.I Keskkool, põhikoolid Kiviõli Vene Kool, Lüganuse Kool ja Maidla Kool, ning algkool Sonda Kool. Valla arengukava põhjal on vajalik haridusvõrgu ümberkorraldamine. Huvikoole on vallas kaks: Kiviõli Kunstide Kool ja Maidla Huvikool. Piirkondlikud noortekeskused ja noortetoad asuvad mitmetes asulates: Lüganusel, Maidlas, Püssis, Kiviõlis, Sondas, Erras, Varjas ja Purtses. 5 Staatuse määramise aluseks olid uuringus järgmised tunnused: kuu brutopalk elaniku kohta (kõrgem või madalam uuritavate asulate keskmisest, 2017); töötavate tööealiste osatähtsus (kõrgem või madalam uuritavate asulate keskmisest, 2011 REL); juhtide osakaal (kõrgem või madalam uuritavate asulate keskmisest, 2011 REL); kõrgharitute osatähtsus (kõrgem või madalam uuritavate asulate keskmisest, 2011 REL). Uuringu keskmiste arvutamisel ei ole arvestatud Tallinna ja maakonnakeskuste asulate rahvastikuga. 10 Mõjutatava keskkonna ülevaade Vallas tegutseb kokku üheksa raamatukogu, haruraamatukogu või raamatukogu teeninduspunkti: Kiviõlis, Lüganusel, Maidlas, Püssil, Sondas, Erras, Soonurmes, Varjas ja Oandus. Perearstiabi osutatakse Püssis, Kiviõlis, Sondas ja Savalas. Hambaravi teenust pakutakse Püssis ja Kiviõlis. Eriarstid (naistearst, kirurg-ortopeed) teenindavad Kiviõli Tervisekeskuses. Kiirabibrigaad ning päästekomando paiknevad Kiviõlis. Purtses asub ka vabatahtlik päästjate komando ning vabatahtlik merepääste. Sotsiaalhoolekandeteenuseid pakuvad kaks asutust: SA Kiviõli Tervisekeskus ning MTÜ Vahtra Hooldemaja, kes haldab kahte hooldekodu: Aa külas ja Kiviõli linnas. Hooldekodu rajamine on kavas Sonda alevikus. Eakatele pakutakse huvitegevust kokku viies päevakeskuses: Püssis, Kiviõlis, Savalas, Purtses ja Lüganusel. Sportimisvõimalusi siseruumides pakutakse lisaks Kiviõli Vene Kooli ja Kiviõli 1.I Keskkooli spordisaalidele ka Maidla Kooli spordihoones, Maidla noortekeskuse jõusaalis ning avalikuks kasutamiseks on Lüganuse tenniseväljakud. Kiviõlis on samuti rajamisel jalgpallistaadion Kiviõli Vene Kooli juures. Mitmekesiseid sportimisvõimalusi pakub Kiviõli Seikluskeskus talviste suusa- ja lumelauanõlvade ning suviste motoürituste, kõrgseikluspargi, elamuspargi, trosslaskumise ja rikkaliku valiku kogupereatraktsioonidega. Endise Aidu karjääri alale on rajatud rahvusvahelistele standarditele vastav sõudekanal ja Aidu Veespordikeskuse projekti raames on loodud mitmeid veespordi- ja ekstreemmatkavõimalusi. Rahva- või kultuurimajad asuvad Sondas, Kiviõlis, Püssis, Lüganusel ja Maidlas. Lüganuse valla territooriumil paikneb Liimala rannas salapiiritusevedu tutvustav Tulivee muuseum. Vaba-aja veetmise võimalusi rikastavad ka RMK matkarajad ja lõkkekoht Uljaste maastikukaitsealal ning Uhaku puhkekoht, Aidu-Liiva ja Aidu-Nõmme lõkkekohad ning neid läbiv RMK Penijõe- Aegviidu-Kauksi matkatee. ÜP ja KSH raames pööratakse tähelepanu teenuste jaotusele ja kättesaadavusele, seda nii eakate kui noorte vajadustest lähtuvalt. Maa-ala nähakse ette Sonda hooldekodu jaoks. 3 ETTEVÕTLUSKESKKOND 3.1 Ettevõtete arvu dünaamika ja tegevusalad Statistikaameti andmetel on Lüganuse valla ettevõtete arv viimasel 10 aastal püsivalt kasvanud vaatamata vähenevale rahvastikule (vt tabel 3.1-1), samas on ettevõtlusaktiivsus võrreldes teiste piirkondadega siiski madal. Registreeritud majanduslikult aktiivseid ettevõtteid on kõige rohkem ETAK-i tegevusalade järgi põllumajanduse, metsamajanduse ja kalandussektoris (96 ettevõtet), millele järgnevad hulgi- ja jaekaubandus (58), ehitus (48) ning veondus ja laondus (44). Kõige enam on ettevõtteid viimasel 10 aastal lisandunud ehituse ja veonduse ning laonduse valdkonnas. Mõjutatava keskkonna ülevaade 11 Tabel 3.1-1. Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted Lüganuse vallas (Andmed: Statistikaamet, 2019) Tegevusala 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 Tegevusalad kokku 272 357 360 354 358 358 375 359 366 384 Põllumajandus, metsamajandus ja 93 109 111 105 109 109 113 100 95 96 kalapüük Hulgi- ja jaekaubandus; 56 61 58 55 61 53 55 55 63 58 mootorsõidukite ja mootorrataste remont Ehitus 21 30 23 30 28 37 37 42 48 48 Veondus ja laondus 24 27 29 27 29 29 28 33 36 44 Töötlev tööstus 25 31 35 31 32 29 35 32 29 30 Muud teenindavad tegevused 6 17 17 14 16 23 23 19 19 25 Kutse-, teadus- ja tehnikaalane 9 14 14 16 17 14 13 14 15 16 tegevus Haldus- ja abitegevused 8 26 24 19 17 12 16 15 16 16 Kinnisvaraalane tegevus 9 11 10 15 11 8 7 8 9 11 Majutus ja toitlustus 4 3 4 9 6 9 13 11 12 10 Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 8 11 13 12 12 11 11 10 9 9 Muud tegevused* 7 9 10 11 10 9 10 9 7 9 Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 0 4 7 8 6 10 8 6 4 7 Info ja side 2 4 5 2 4 5 6 5 4 5 *Muud tegevused: haridus, mäetööstus, elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine, veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus, finants- ja kindlustustegevus, avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus, kodumajapidamised tööandjana; kodumajapidamiste oma tarbeks kaupade tootmine, eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus Lüganuse valla 384 ettevõttest on valdav enamus (361) mikroettevõtted (vt tabel 3.1-2), kus on vähem kui 10 töötajat. Väikeettevõtteid (10–50 töötajaga) on vallas 2018. aasta seisuga 17 ning keskmise suurusega ettevõtteid (üle 50 töötaja) on vallas viis. Vallas asub ka üks suurettevõtte. Ettevõtete arvu kasv on toimunud mikroettevõtete kasvu arvelt, ülejäänud kategooriates on ettevõtete arv viimase 10 aasta arvestuses kahanenud. Tabel 3.1-2. Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted Lüganuse vallas töötajate arvu järgi (Andmed: Statistikaamet, 2019) Töötajaid Kokku Vähem kui 10 10-49 50-249 250 ja enam 2009 272 243 21 6 2 2010 357 335 16 4 2 2011 360 339 15 3 3 2012 354 331 17 3 3 2013 358 336 17 2 3 12 Mõjutatava keskkonna ülevaade Töötajaid Kokku Vähem kui 10 10-49 50-249 250 ja enam 2014 358 338 14 3 3 2015 375 352 16 5 2 2016 359 341 12 4 2 2017 366 344 17 3 2 2018 384 361 17 5 1 Registreeritud töötute arv on Statistikaameti andmetel viimastel aastatel kahanenud. Kui 2016. aastal oli keskmiselt kokku 274 töötut, siis 2018. aastaks oli see arv langenud 235 töötuni. Lüganuse vallas asub ka üks Eesti suurimaid põlevkivitööstusega seotud ettevõtteid: KKT Oil OÜ, mis annab tööd ca 600 inimesele. Lisaks paikneb Kiviõlis veel kaks suuremat ettevõtet: õmblusettevõte AS Svarmil (ca 250 töötajat) ning metallkonstruktsioonide valmistamisega tegelev OÜ Shroma (ca 100 töötajat). Ka Püssi linnas tegutseb üks suur ettevõte: AS Repo Vabrikud (ca 220 töötajat). Turismisektoris on oluliseks tõmbekohaks Kiviõli Seikluspark ja täienev Aidu Veespordikeskus, teenuseid pakuvad olemasolevad toitlustus- ja majutusasutused (nt Kiviõlis, Liimalas, Purtses jt). Turismisektori seisukohast on oluline ÜP-s arengu suunamine selliselt, mis toetaks vaatamisväärtuste ja teenuste head ja mugavat kättesaadavust. Olulisematest kavandatud arendustest on Kiviõli linna äärealale kavandatud Kiviõli Äripark, samuti on kavandamisel uus allmaakaevandus Uus-Kiviõli kaevandus. ÜP raames on oluline läbi kaaluda allmaakaevandamise võimalikud mõjud ja seada tingimused maapealse hea elukeskkonna säilimiseks. Teisalt on vajalik ka kaevanduse toimimiseks vajalike tehniliste ja võimalike teiste vajadustega (nt elukohad vms) arvestamine. Ettevõtjate ümarlaua tulemuste põhjal on vallas täiendav huvi taastuvenergeetika – tuuleparkide ja päikeseenergeetika alade – arendamise osas. Üldplaneeringu ja KSH käigus on oluline käsitleda taastuvenergeetika arendamise võimalusi vallas. Üldplaneeringu koostamisel pööratakse tähelepanu erinevate ettevõtlusvaldkondade arenguvõimaluste soodustamisele. Oluline on arvestada nii kaevandamiskompleksi, taastuvenergeetika, turismisektori kui ka äri- ja tööstusparkide vajadustega, et luua tingimused erinevate valdkondade arenguks ja koostoimimiseks. Erinevate valdkondade arendamisel on oluline valla hea elukeskkonna hoidmine (sh uue kaevanduse avamisel). 3.2 Suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted Lüganuse valla territooriumil (Kiviõli linn, Püssi linn) on välja kujunenud piirkonnad, kus paiknevad potentsiaalset keskkonnamõju omavad ettevõtted. Lisaks asuvad valla territooriumil mitmed kaevandused, kus kasutatakse lõhkeaineid. Kemikaaliseaduse (KemS) § 21 mõistes ja Maa-ameti GIS portaali andmetel (seisuga 01.09.2019) asub Lüganuse vallas üks A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte (KKT Oil OÜ Kiviõli linnas) ja 3 ohtliku ettevõtet (Maidla külas, Erra alevikus ja Varja külas). Lisaks asub valla kirdepiiri vahetus läheduses Kohtla-Järve linn, kus on kolm A-kategooria suurõnnetuseohuga ettevõtet, üks B-kategooria suurõnnetuseohuga ettevõte ja kolm ohtliku Mõjutatava keskkonna ülevaade 13 ettevõtet. Neist ühe ohuala (Nitrofert AS) ulatub kuni ca 270 m ulatuses ka Lüganuse valla territooriumile. Nimetatud ohtlike ettevõtete korral ei esine Päästeameti poolt välja töötatud kaardirakenduse alusel doominoefekti6. Teadaolevalt uusi ohtlikke või suurõnnetuse ohuga ettevõtteid valla territooriumile rajamisel ei ole. Ohtliku ettevõtte staatuse võivad kõige suurema tõenäosusega saavutada tanklad, kui paigaldatakse gaasikütuse tankimisseadmed ja ka põllumajandusettevõtted, kui kütusena hakatakse kasutama vedelgaasi7. Vastavalt KemS-ile on ohtlike ja suurõnnetuse ohuga ettevõtete planeerimisel, laiendamisel või tootmise suurendamisel oluline säilitada ohutuse tagamiseks vajalik vahemaa käitise ning elamurajoonide, avalikus kasutuses olevate hoonete ja alade, puhkealade ning võimaluse korral peamiste transpordiliinide vahel. Vedelkütuste mahutite planeerimisel, mis ei ole üldkasutatavate autokütuse tanklate koosseisus (nt katlamajade reservkütuse mahutid), on vajalik arvestada hoidmisehitise kujaga, mis sõltub ehituse mahust 8. ÜP ja KSH koostamisel pööratakse tähelepanu ohtlike ja suurõnnetuste ohuga ettevõtete võimalikele asukohtadele valla territooriumil ja lähialadel (sh kujade ulatusele), hinnatakse kaasnevaid riske ÜP täpsusastmes, antakse üldine hinnang doominoefekti võimaluste kohta ja ettepanekud mõjude leevendamiseks. 3.3. Kaevandamine Valla põlevkivikaevanduse, kui olulisima kaevandusharu, alguseks võib lugeda 1922. aastat, mil alustati avakaevandamisega Erra-Salaküla maadel paiknevas põlevkivikarjääris. Tootmise arenedes arenes 1920. aastatel Kiviõlis nii tööstuskompleks kui ümbritsev asula. Allmaakaevandamisega alustati 1930. aastal, 1930. aastatel valmisid tunnelahjudega õli- ja bensiinitehas, rajati raudteejaam. Kaevandamine toimus ka Küttejõu karjääris. Püssis valmis põlevkivil töötav elektrijaam aastal 1937. II MS purustuste järel Kiviõli tehas taastati, aastal 1951 ühendati Kiviõli ja Küttejõu kaevandused ning aastal 1955 valmis kaevanduse uus administratiivhoone. Aastal 1974 võeti kasutusele Aidu karjäär. 1990. aastatel toimunud tehase sulgemise ja taasavamise järel laienes kaevandamine Põhja-Kiviõli põlevkivikarjääri, 2011. aastal Põhja-Kiviõli II karjääri (tänaseni kasutusel). Aidu karjäär lõpetas tegevuse 2012. aastal. Endisi karjääre ja teisi tehispinnavorme on alates 2000. aastast kasutusele võetud ka rekreatsiooni, taastuvenergeetika jt otstarvetel. KSH VTK koostamise ajal tehakse ettevalmistusi Uus-Kiviõli allmaakaevanduse avamiseks, millega kaasneb ka uue põlevkivitranspordi taristu väljaarendamine jt muudatused. Üldplaneering lähtub kaevandustaristu puhul nii menetletavast teemaplaneeringust kui ka arvestab vajadusel 6 Päästeameti tellimusel valmis 2017. a augustis metoodika doominoefektide hindamiseks (teadaolevalt ei ole veel avalikult kättesaadav, teave pärineb Päästeameti 17.10.2017 teabepäeva esitluse materjalidest seisuga 01.10.2019) 7 Vedelgaasimahutite ohtlikkuse alammäär Majandus - ja taristuministri 02.02.2016 määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ lisa tabel 2 kohaselt on 5 tonni. 8 Veeseadus § 138-142 ja keskkonnaministri 20.09.2019 määrus nr 12 "Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuse hoidla ehitamise ja kasutamise nõuded ning kuja täpsustatud ulatus". 14 Mõjutatava keskkonna ülevaade üldplaneeringu protsessi käigus tehtavate täiendustega (vt joonis 3.3-1). Täiendavalt on huvi kasutusele võtta ka teisi maardlaid (sh Sonda, Sonda II ja Oandu põlevkivikaevandused). ÜP ja KSH seisukohast on eelkõige oluline tähelepanu pöörata nii endistele, praegustele kui ka tulevastele kaevandustele: Kiviõli kaevanduse alal stabiilsus varieerub – on nii stabiilseid, kvaasistabiilseid kui ka langetatud alasid. ÜP seisukohast on vajalik käsitleda, kas ja kuidas on antud alasid võimalik tulevikus kasutada. Aidu karjääri puhul keskendutakse ala uute kasutusvaldkondade soodustamisele (taastuvenergeetika, rekreatsioon, riigikaitse jt). Põhja-Kiviõli kaevanduse puhul on oluline pöörata tähelepanu kaevandusala võimalikule laiendamisele lääne suunas, kus asub olulise puhkekohana Uljaste järv (sh maastikukaitseala ja väärtuslik maastik). Uus-Kiviõli allmaakaevanduse puhul on oluline tagada nii kaevandamise kui selle taristu toimimine, samas ka kõrgekvaliteediline elukeskkond. Uus-Kiviõli puistangute jt maapealsete pinnavormide kujundamisel on otstarbekas kaaluda juba praegu tulevast maakasutust ning seada ÜP-ga vastavad suunised. Sonda ja Sonda II kavandatavate põlevkivikaevanduste puhul on vajalik tagada kõrgekvaliteediline elukeskkond. Valla teistele väiksematele kaevandusaladele (karjäärid ja turbatootmisalad) seatakse samuti suunavad tingimused. ÜP ja KSH raames pööratakse tähelepanu nii endistele, praegustele kui ka tulevastele kaevandusaladele, sh kaevandusalade uuskasutusele, ning kaevandamise mõjule. Mõjutatava keskkonna ülevaade 15 Joonis 3.3-1. Maardlad, kaevandusalad ja kaevandustaristud Lüganuse vallas (Allikad: ETAK, Uus-Kiviõli kaevanduse tehnilise taristu objektide teemaplaneering) 16 Mõjutatava keskkonna ülevaade 4 TEHNILINE TARISTU JA TEED 4.1 Ühisveevärk ja -kanalisatsioon Lüganuse vallas on ühisveevärk ja -kanalisatsioon (ÜVK) välja arendatud järgmistes asulates: Kiviõli ja Püssi linnas, Lüganuse, Sonda ja Erra alevikus ning Purtse, Varja, Savala, Maidla ja Uniküla külas. Ainult ühisveevärk on Soonurme külas 9. Lüganuse valla ÜVK süsteemid kuuluvad Lüganuse Vallavalitsusele, v.a. Püssi linnas ja endise Maidla valla territooriumil (Savala, Maidla, Uniküla ja Soonurme külades), kus ÜVK-ga seotud varad on üle antud OÜ-le Järve Biopuhastus. Teenust osutab OÜ Järve Biopuhastus. Lüganuse valla arengukava 2018–2028 kohaselt rekonstrueeritakse ÜVK Sonda ja Erra alevikus ning rajatakse täiendavat vee- ja kanalisatsioonivõrgustikku. Lüganuse valla ÜVK arengukava 2017–2028 kohaselt toimub ÜVK arendamine endise Lüganuse valla territooriumil. Koostamisel on uus Lüganuse valla ÜVK arengukava, mis hõlmab kogu valla territooriumi. Olemasolevates haldusreformieelsete valdade ÜVK-des tuuakse välja järgmist: Lüganuse valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017–2028 2017– 2020 (lühiajaline perspektiiv) ÜVK torustike rekonstrueerimine ja rajamine Püssi linnas, Lüganuse alevikus ning Purtse, Varja, Savala ja Uniküla külades (sh sademevee drenaažitorustike rajamine Savala küla kortermajade juurest). Veetöötlusseadmete rekonstrueerimine Lüganuse aleviku ning Varja ja Purtse küla keskuse puurkaev-pumplates. Purtse sigala, Savala, Uniküla Vesi, Maidla Kodu ning Soonurme veeühistu puurkaev- pumplate rekonstrueerimine. Lüganuse puurkaevu nr 1 ning Uniküla puurkaevu likvideerimine. Purtse ja Varja küla reoveepuhastite rekonstrueerimine. Sademevee kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimine, kraavide ja truupide rajamine Püssi linnas (vajalikuks on peetud selleks eraldi projekti koostamist). 2021–2028 (pikaajaline perspektiiv) ÜVK torustike rajamine Lüganuse alevikus ning Varja ja Uniküla külades. Tuletõrje veevõtukohtade rekonstrueerimine ja rajamine Lüganuse alevikus ning Purtse, Varja, Savala, Maidla ja Uniküla külades. Sademevee kanalisatsioonitorustike rajamine Püssi linnas. Kiviõli linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2013–2025 ÜVK kohaselt toimub kesklinna piirkonna reovee kogumine ja käitlemine perspektiivis sarnaselt praegusele olukorrale – reoveed kogutakse Kiviõli linna reoveepumplasse Metsa tänaval, mille kaudu pumbatakse reovesi Soo ja Viru tänava ristil paiknevasse reoveekollektorisse, kust edasi suunatakse reovesi Kohtla-Järve reoveepuhastile. 9 Lüganuse valla arengukava Lisa 1. Toimekeskuse analüüs. Lüganuse Vallavolikogu 10.10.2018 määrus nr 39 lisa 1. Mõjutatava keskkonna ülevaade 17 Ühisveevärgiga on liitunud või liitumise võimalus on tagatud suuremale osale tarbijatele, mistõttu ÜVK ei näe ette ühisveevärgi laiendamist. ÜVK koostamisel on arvestatud, et perspektiivis (aastal 2025) on ühiskanalisatsiooniga ühendatud suurem osa Kiviõli linna reoveekogumisalal elavatest elanikest ja ühisveevärgiga on liitunud kõik linna elanikud. Lisaks elanikele on arvestatud ka olemasolevate ettevõtete ja asutuste reoveega. Kiviõli linna ÜVK rõhutab kanalisatsioonitorustike ning mõnel pool ka ühisveevärgi torustike rekonstrueerimise vajadust. Tööd Kiviõli kesklinnas on ÜVK kohaselt planeeritud aastateks 2013– 2016 ja tänaseks suures osas lõppenud. Selleks, et vähendada amortiseerunud ning lekkivatest kogumiskaevudest tulenevat põhjavee reostust Varinurme ja Küttejõu eramute piirkonnas, näeb ÜVK ette Kiviõli linna reoveekogumisala laiendamist ning nõuetekohase ühiskanalisatsiooni ja pumplate rajamist, millega suunatakse reovesi Kiviõli linna reoveepuhastisse. Lisaks juba rekonstrueeritud ühisveevärgi torustikele Kiviõli kesklinna ida- ja põhjapoolses osas näeb ÜVK ette amortiseerunud torustike rekonstrueerimist Varinurme ja Küttejõu piirkonnas perioodil 2015–2020 koos reoveekanalisatsiooni rajamisega. Koos torustike paigaldamisega nähakse ette 5 tuletõrjehüdrandi paigaldamist piirkonda. Varem piirkonda joogiveega varustanud 2 puurkaev-pumplat (katastri nr-d 2311 ja 2302), tuleb tamponeerida ja puurkaevu hooned likvideerida. ÜVK arendamine ja rekonstrueerimine toimub vastavalt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavale. KSH raames analüüsitakse vajadusel ÜVK süsteemide laiendamist tiheasustusega aladel (linnades ja alevikes). Üldplaneeringu koostamise käigus käsitletakse tuletõrje veevõtukohti ja nendele juurdepääsude tagamist, samuti seatakse tingimused sademeveelahendustele. 4.2 Soojusvarustus Lüganuse vallas on kaks kaugküttepiirkonda: Kiviõlis ja Püssis. Mõlema piirkonna kohta on koostatud kaugkütte võrgupiirkonna soojamajanduse arengukava aastateks 2016 – 2026, kus on välja toodud soovitused võrgupiirkonna arendamiseks. Püssi linnas on olemasolev kaugküttevõrk osaliselt rekonstrueeritud 2007. aastal. Rekonstrueerimist vajab veel Püssi nn uue linnaosa kaugküttevõrk. Küttevõrgu arendamiseks on rajatud Püssi linna uus hakkpuidul töötav katlamaja ning seda teenindav laoruum. Ka Kiviõli kaugkütte võrk vajab rekonstrueerimist. Lisaks on linnale suureks väljakutseks rahvastiku vähenemisest tingitud kortermajade tühjaks jäämine ja sellest tulenev vajadus kaugküttevõrgu optimeerimiseks ja ümberkohandamiseks. Soojamajanduse arengukava järgi on suurimad soojuse tarbijad Kiviõli linnas Kiviõli haigla, Kiviõli I Keskkool ning Võidu 10 asuv kortermaja. Kaugküttevõrku teenindavad kaks ettevõtet – AS Kiviõli Soojus katlamaja ja Kiviõli Keemiatööstuse OÜ soojuselektrijaam. Kiviõli Soojuse katlamaja juurde planeeritakse rajada hakkpuidul töötav katlamaja. Üldplaneeringu koostamisel arvestatakse kehtivate arengukavadega ja võimalike ruumivajadustega. 18 Mõjutatava keskkonna ülevaade 4.3 Teedevõrk Lüganuse vallas on riigiteid kokku 162,2 km: põhimaanteid 15 km, tugimaanteid 8,7 km, kõrvalmaanteid 138,5 km. Kohalikke (või avaliku kasutamise lepinguga) teid on 231 km, millest 87 km on tänavad. Teedevõrk (riigimaanteed ja kohalikud teed) on suhteliselt hästi väljakujunenud, üldjuhul asustusega hõlmatud alasid kattev. Riigimaanteedest läbib Lüganuse valda põhimaantee nr 1 Tallinn-Narva, mille Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ toob põhimaantee välja arendatava maanteekoridorina. Üldplaneeringu koostamise ajal kaalutakse vajadusi põhimaantee õgvendamiseks Lüganuse valla territooriumil ja selle kulgemise võimalusi. Valla territooriumil asub ka tugimaantee nr 34 Kiviõli-Varja. Tabel 4.3-1. Lüganuse valla territooriumil paiknevad järgnevad kõrvalmaanteed Tee number Tee nimi 13103 Lüganuse - Oandu - Tudu 13118 Purtse - Lüganuse 13119 Purtse - Hiie 13121 Voorepera - Saka 13123 Aa - Hooldekodu 13124 Kiviõli - Maidla 13125 Maidla - Hirmuse 13127 Sonda - Oandu 13128 Oandu - Rääsa 13129 Savala - Arvila 13130 Savala - Uniküla 13132 Kõrkküla - Erra 13171 Lüganuse kalmistu tee 13177 Lüganuse tee 13178 Püssi jaama tee 13179 Püssi tee 13185 Uljaste tee 13188 Noorte laagri tee 13190 Purtse - Liimala - Kõrkküla 13191 Soodumäe - Moldova - Aa 13192 Varja - Moldova 13193 Moldova karjäär 13194 Aa - Aa rand 13202 Aruvälja - Soonurme 13203 Aru - Rebu Mõjutatava keskkonna ülevaade 19 17117 Pada - Sonda 17120 Sämi - Sonda - Kiviõli Teedevõrgustiku korrastamine võib osutuda vajalikuks põhjapoolsetes rannikuga piirnevates külades, rajatava Uus-Kiviõli allmaakaevanduse teenindamiseks ning Sonda ja Sonda II kaevanduste käiku andmisel. Valla territooriumil on ka vajalik kergliiklusteede võrgustiku jätkuv arendamine olulisematesse punktidesse (Liimala rand, Lüganuse surnuaed, Kiviõli-Erra-Lüganuse alevik), et võimaldada kergliiklejatel erinevate sihtpunktide vahel liikumist. Arvestades suuremate asulate vananemist, on linnaruumilliselt oluline keskenduda ka linnasisese jalgsi liikumise kvaliteedi tõstmisele (nt promenaadi väljaehitamine, kergliiklustee seiklusturismikeskusesse). ÜP ja KSH raames pööratakse tähelepanu võimalikele uute teede vajadusele ja võimalikule põhimaantee õgvendusele. Samuti pööratakse tähelepanu tervikliku ja olulisi sihtkohti ühendava kergliiklusvõrgustiku loomisele ja suuremate asulate jalakäijaruumi kvaliteedi tõstmisele. 4.4 Raudtee Lüganuse valda läbib Tallinn-Narva raudtee. Reisirongi peatused vallas asuvad Sondas, Kiviõlis ja Püssis. Liinil sõidab Eesti-sisese liini kõrval ka Tallinn-Peterburi reisirong, mille lähimad peatused asuvad Tapal ja Jõhvis. Ajalooliselt oli Sonda endiseks sõlmjaamaks, kus kohtusid 63 km pikkune Mustvee-Sonda kitsarööpmeline raudtee ja 12 km pikkune laiarööpmeline Sonda-Aseri tööstusraudtee. Mustvee- Sonda raudtee suleti 1972.a, Aseri-Sonda 1997. Raudteetammid Lüganuse vallas säilinud ei ole, Sonda kitsarööpmelise raudtee depoohoone on säilinud ning väärib rekonstrueerimist. Raudtee põhiniidilt hargnevad raudteeharud tootmisaladele nii Kiviõlis, Püssis kui ka Aa külas (harud Kohtla-Järve tööstusaladele). Raudteetranspordi ruumivajadused on seotud põlevkiviraudtee arendamisega Aidu tööstusalalt, mis on kavandatud teemaplaneeringuga (2 alternatiivi). 4.5 Sadamad Lüganuse vallas asub üks sadamakoht Liimala külas, kus tegutseb nii Purtse jahisadam kui kalasadam kui ka teenusteta väikesadam. Edasise arengu seisukohast on oluline nii jahisadama toimimine kui ka merele pääsu tagamine teistele huvigruppidele ning avalike juurdepääsude võimaldamine mujal rannikul. ÜP raames kaalutakse sundvalduse seadmist avaliku juurdepääsu tagamiseks. Üldplaneeringu käigus käsitletakse sadamate ruumivajadusi ja avaliku juurdepääsu tagamist. 20 Mõjutatava keskkonna ülevaade 5 AJALOOLIS-KULTUURILINE KESKKOND 5.1 Lüganuse valla ajalooline kujunemine ja asustus Lüganuse valla tihedam asustus on välja kujunenud valla kesk- ja põhjaosas (Viru lavamaal), Alutaguse madalikule jäävad suured metsa- ja soomassiivid on ajalooliselt olnud hõredalt asustatud. Valla territoorium on olnud asustatud pikaajaliselt – sellest annab tunnistust mitmesugune muinasaja arheoloogiapärand (nt Sope maa-alune kalmistu nooremast kiviajast), kalmed ja kultusekivid, asulakohad ja pronksiajast ka linnused. Mõisasüdamed moodustusid samuti valla kesk- ja põhjaosas parimate põllumaade piirkonnas ning ranniku lähedal: Aa, Erra, Hirmuse, Püssi (Jabara ja Purtse kõrvalmõisaga), Maidlas, Satsus. Vanade mõisasüdamete ümber koonduvad kohati ka tänased külakeskused: nt Maidla ja Purtse külas, samast kohati paiknevad vanad mõisad pigem hajusalt (Aa mõis). Lüganuse alevik on tekkinud vanale asulakohale ja Püssi mõisa aladele, alevik arenes täiendavalt kihelkonnakeskusena (kihelkonnakirik, pastoraat). Mitmete tänapäevaste suuremate asulate areng on 20. sajandil olnud tugevalt mõjutatud seal paiknenud endiste sovhoosi- või kolhoosikeskuste poolt. Neid keskusi ilmestavad ka tänapäeval sinna juurde kuulunud tootmishooned ja elamud (nt Maidla, Erra, Lüganuse). Valla suuremad keskused – Kiviõli, Püssi ja Sonda – on eelkõige seotud tööstuse ja transpordi arenguga: linnamaastikus on olulisel kohal tööstushooned ja tehismaastikud (terrikoonikud). Nii Kiviõli kui ka Püssi linnas on välja kujunenud erinevad linnaehituslikud ansamblid, mis väärivad säilitamist (nt stalinistlikud hoonestusalad). Linnaehituslikult huvitavate ja väärtuslike ansamblite ja hoonete säilimise tänaseks kitsaskohaks on kahanev rahvastik (nii hoonete tühjaksjäämine kui vähesed vahendid hoonestuse korrashoidmiseks). Iseseisvumise järel on elamuehitus toimunud pigem hajaasustuses – rannikul ja teistes külades, kuid ka Lüganuse alevikus. Asustuse arengus on eeldatavalt oodata kahte suunda: suuremate asulate kokkutõmbamist ja kohandamist vähenevale elanikkonnale ja mõõdukat uute elukohtade teket atraktiivsemates kohtades. 5.2 Kultuuriväärtuslikud objektid ja alad Valla kultuuriväärtuslikud objektid ja alad erinevad oma kaitsestaatuselt ning sellest tulenevatest tingimustest. Muinsuskaitseseadusega on kaitstud muinsuskaitseobjektid. Lüganuse vallas asub 163 kinnismälestist, millest10: 4 ajaloomälestist (sh ühishauad, mälestussammas, kalmistu jt) 115 arheoloogiamälestist (sh kultusekivid, asula - ja linnusekohad, ohvriallikad ja -puud, kivikalmed jt) 44 ehitismälestist (sh Maidla, Aa ja Lüganuse mõisahooned, Purtse kindluselamu, Lüganuse pastoraadihooned jt) 1 kunstimälestis (rist) 10 Üldplaneeringu täpsusastmes ei käsitleta vallasmälestisi. Mõjutatava keskkonna ülevaade 21 Ida-Viru maakonnaplaneeringuga on määratud vallas asuvad väärtuslikud maastikud ning maastike kasutustingimused. Lüganuse vallas asuvad järgmised väärtuslikud maastikud: Lüganuse-Purtse Sope-Ontika Maidla Kohtla-Nõmme (valda ulatub väike osa) Uljaste Oandu-Rääsa Üldplaneeringu raames kaalutakse väärtuslike maastike osade Erra-Matka ja Purtse- Matka loopealsete ehk alvarite kaitse alla võtmist. Lisaks asuvad vallas mitmed ilusad vaatekohad ja kaunid teelõigud. Väärtustamist vajavateks objektideks on vallas pärandkultuuriobjektid ja XX sajandi kultuuriväärtuslikud objektid, mille kasutamistingimused määratakse üldplaneeringuga. Vajadusel tehakse ettepanek ka objektide kaitse alla võtmiseks. Pärandkultuuri objektid on vallas väga erinevatest perioodidest ja valdkondadest: talukultuuriga seotud objektidest militaarpärandini. Vallas leidub talukohti, veskeid, kõrtse, kooli- ja metsavahikohti ja taliteid. Pärandi hulka kuulub mitmeid mõisahooneid, mõisaperioodist on suvituskohana oluline Aa rand. Tööstus - ja tehnoloogiapärandi seas on tellisevabrikud, raudteed (Mustvee-Sonda kitsarööpmeline raudtee, Aseri-Sonda raudtee), karjäärid ja paemurrud. Nõukogude perioodist asub vallas Lüganuse õhutõrjeraketibaas 11. Kultuurimälestiste riikliku registri XX sajandi arhitektuuri andmebaasi 12 andmetel on XX sajandi arhitektuuripärandi objekte vallas 15. Objektide seas on valdavalt vabariigi ja nõukogude aegsed ehitised (nt elamud ja elamupiirkonnad, ühiskondlikud hooned, aga ka Kiviõli keemiatehase ja Püssi puitlaastplaatide tehase tootmish ooned jt). Lüganuse valla (ja põlevkiviregiooni tervikuna) ajaloolisest taustast lähtuvalt on oluline väärtustada ka tööstuspärandit, kuna see on Eestis ja kogu maailmas ainulaadne. Valla miljööväärtuslikud alad on määratletud Lüganuse valla moodustanud omavalitsuste varem kehtestatud üldplaneeringutes. Kiviõli linna üldplaneering (kehtestatud 2014) määrab kaheksa miljööväärtuslikku hoonestusala ja objekti, kus eelkõige on väärtuslikuks 1950 –60-aastate stalinistlik linnaehituslik miljöö: 1.ala. Keskpuiestee, Uue ja Soo tänavavaheline hoonestusala; 2.ala. Kaevurite, Põllu, Piiri tänavavaheline hoonestusala; 3.ala. Alutaguse, Õpetajate ja Laste tänavavaheline hoonestusala; 4.ala. Jaama ning Sireli, Saare ja Kuuse tänavatega piiritletud hoonestusala; 5.ala. Kuuse, Saare, Ehitajate tänavate vaheline hoonestusala; 6.ala. Heina, Säde, Sõnajala ja Õie tänavate piirkonnahoonestusala; 7.ala. Vabaduse pst kortermajad ja büroohooned; 8.ala. Küttejõu asum. 11 Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakendus 12 http://register.muinas.ee/public.php?me nuID=architecture 22 Mõjutatava keskkonna ülevaade Stalinistliku linnaehituse väärtustamiseks on määratud miljöövää rtuslik ala ka Püssi linna üldplaneeringus (2004). Maidla valla üldplaneering (2006) määrab miljööväärtusliku ala Maidlas (mõis, elamualad Purtse jõe mõlemal kaldal kuni Aidu karjääri kaevevälja piirini alates Maidla tuuleveski – bensiinijaam joonest kuni Püssi tee ristmikuni). Üldplaneeringu raames kaalutakse ala kaitse alla võtmist. Lüganuse valla üldplaneering (1998) ja Sonda valla üldplaneering (2000) miljööväärtuslikke alasid ei määra. Kuna vallas kehtivad üldplaneeringud on väga erinevatest perioodidest, on vajalik ühtsetel kasutamistingimuste seadmine valla väärtuslikel maastikel. Samuti on vajalik ühtsetel alustel miljööväärtuslike alade määratlemine ja kasutustingimuste seadmine. Erinevatele kultuuriväärtuslikele üksikobjektidele, kaunitele vaatekohtadele ja ilusatele teelõikudele on kohane seada kasutamistingimused. Lüganuse valla taustast tulenevalt on vajalik tähelepanu pöörata tööstuspärandi väärtustamisele. ÜP ja KSH raames kaalutakse erinevate alade kaitse alla võtmist. 6 LOODUSKESKKOND 6.1 Geoloogia ja maavarad Lüganuse vald jääb peamiselt Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku erinevate lubjakivide avamusalale, milles esineb ka kukersiidi kihte. Väga väike osa valla põhjaosast jääb ka Alam-Ordoviitsiumi glaukoniitlubjakivi ja diktüoneemakilda ning Alam-Kambriumi liivakivide ja aleuroliitide avamusalale. Pinnakate on valdavalt õhuke 1,5 – 2 m, pisut paksem valla lõuna osas ja kuni 40 m Purtse ja Ojamaa jõgede mattunud oru piirkonnas. Pinnakatte moodustavad moreen ja jääjärvelised setted (liivased ja savikad setted), soosetteid ja turvast esineb hajusalt üle kogu valla. Suuremad soosetetega kaetud alad jäävad valla äärealadele, eriti kaguossa Virunurme raba, Muraka raba ja Ratva raba piirkonda. Maapinna absoluutkõrgused ulatuvad mõnest meetrist rannikul kuni 70 meetrini valla edela ja lõunaosas.13 Erra piirkonnas esineb ka karstumist – Uhaku karstialal esineb salajõgesid ja langatuslehtreid. Levinud on paepealsed koreserikkad rähksed gleistunud mullad, lõunapoolses osas ka leostunud ja leetjad gleimullad ning paiguti erinevad soomullad. Väärtuslikumad põllumaad jäävad valla keskosas Erra, Maidla ja Savala piirkonda, väiksemate massiividena ka valla lõunaossa. 14 Vald on rikas maavarade poolest. Lüganuse valla territooriumile jäävad osaliselt või tervikuna järgmised maardlad: Põlevkivimaardlad: Eesti, Aidu kaeveväli Eesti, Põhja-Kiviõli uuringuväli Eesti, Uljaste uuringuväli Eesti, Sonda uuringuväli Eesti, Peipsi uuringuväli 13 Maa-ameti kaardirakendus 14 Maa-ameti kaardirakendus. Mullastiku kaart. Mõjutatava keskkonna ülevaade 23 Eesti, Seli uuringuväli Eesti, Oandu uuringuväi Eesti, Ojamaa uuringuväli Eesti, Uus-Kiviõli uuringuväli Turbamaardlad: Uljaste Kaasiksoo (Ruunasaare) Hiiesoo Kure Lubjakivimaardlad: Lüganuse Kohtla-Järve (Kolga-Saka) Suurkõrtsi Lisaks jäävad valla territooriumile ka Moldova (AA) (reg. kaart 174) ja Kõrtsi (reg. kaart 779) kruusamaardlad, Sonda (Uljaste II) (reg kaart 176) liivamaardla, Lohkuse (reg. kaart 672) savimaardla ning Aseri (reg. kaart 191) fosforiidimaardla. 15,16 Vallas on ettevalmistamisel Uus-Kiviõli, Uus-Kiviõli II, Sonda ja Sonda II allmaakaevanduse avamine, kaevandamisloa taotlus on esitatud põlevkivi kaevandamiseks Oandu uuringuväljal, samuti on huvi mitmete teiste täiendavate karjääride avamise vastu. ÜP ja KSH raames on oluline pöörata tähelepanu kaevandamise vajadustele, kuid samas ka elu- ja looduskeskkonna väärtuste säilitamisele. 6.2 Põhjavesi Maapinnale lähim veekogum on valla kesk- ja idaosas Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogum (levib kaevanduste aladel), mis on moodustatud Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi Nabala-Rakvere, Keila-Kukruse ja Lasnamäe-Kunda veekihist. Veekogum on halvas keemilises ja koguselises seisundis, joogiveeallikana perspektiivitu. Kogum on mõjutatud kaevanduste, karjääride, keemia- ja põlevkivitööstuste ning nende tekitatud jäätmete ladestamisega tekkinud reostuse poolt. Enamikul valla territooriumist levib maapinnale lähima veekogumina koguseliselt hea, kuid keemiliselt halva seisundiklassiga Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogum (ei levi valla kesk- ja idaosas), mis on moodustatud Ordoviitsiumi põhjaveekompleksi veekihtidest. Põhjaveekogum paikneb Ida-Viru maakonna põlevkivi kaevandamisalast väljaspool. Põhjaveekogumis esineb fenoolide ja naftasaaduste läviväärtuste ületamist ning probleemiks on kaevanduste vee ja Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumi vee sissetung. 15 Maa-ameti kaardirakendus. Maardlate rakendus. 16 Eesti maavarade 2018. aasta koondbilanss https://geoportaal.maaamet.ee/docs/geoloogia/koondbilanss_2018.pdf?t=20190522133548 24 Mõjutatava keskkonna ülevaade Ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini ja Ordoviitsiumi Ida-Viru põhjaveekogumite puhul on tegemist maapinnalt lähtuva reostuse eest nõrgalt kaitstud või kaitsmata kogumitega, mille seisundit ohustavad hajureostus (nt põllumajandus), kogumissüsteemidega ühendamata majapidamised, lekked reostunud aladelt, kaevandustest põhjavette minev reostus, lekked jäätmete ladestuskohtadest, lekked õlitööstuse infrastruktuuridest, kaevanduste veega täitumine ja kaevanduste veekõrvaldus. Maapinnalt lähtuvalt teine, Ordoviitsiumi–Kambriumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas, on moodustatud Ordoviitsiumi– Kambriumi veekihist. Kogum on nii keemiliselt kui koguseliselt täna heas seisundis, kuid veevõtu intensiivistumine (veevarustus, kaevandustegevus) võib põhjustada veetaseme alanemist, sulfaatide ja kloriidide sisalduse suurenemist ning halvendada veevarustuse olukorda. Kogum toitub Siluri–Ordoviitsiumi põhjaveekompleksist läbi Siluri–Ordoviitsiumi regionaalse veepideme lekkivast veest ja mattunud orgude veest, põhjaveekiht on maapinnalt lähtuva reostuse eest hästi kaitstud. Maapinnast lähtuvalt kolmas veekogum, Kambriumi-Vendi Voronka põhjaveekogum, on moodustatud Kambriumi-Vendi veekompleksi Voronka veekihist. Kambrium-Vendi Voronka põhjaveekogumi koguseline ja keemiline seisundiklass on hea. Seire andmetele tuginedes on märgata enamikes puurkaevudes põhjaveetaseme püsivat tõusu ning üldine veevõtt on vähenenud. Voronka põhjaveekogumi põhjavesi on Silur-Ordoviitsiumi ja Lükati-Lontova regionaalse veepidemega reostuse eest hästi kaitstud. Põhjaveekogum on oluline veevarustuses, paljud hajaasustuse ning mitmed ühisveevärgi puurkaevud on rajatud sellesse kogumisse. Maapinnalt neljas, Kambriumi-Vendi Gdovi põhjaveekogum, on moodustatud Kambriumi-Vendi veekompleksi Gdovi põhjaveekihist. Põhjaveekogum ei levi valla päris lõunaosas. Põhjaveekogum lasub kristalsel aluskorral, vettpidavaks lasumiks on Kotlini lademe savid. Põhjaveekogum on hästi kaitstud maapinnalt lähtuva reostuse eest. Veekogum on kasutusel mitmete hajaasustuse puurkaevude ning ühisveevärgi veevarustuses. Põhjavesi on peamine valla elanike ja asutuste joogivee allikas. Pinnavett joogivee allikana ei kasutata. Vastavalt 2017. aasta põhjaveebilansi aruandele on Lüganuse valla territooriumil kinnitatud põhjaveevarud Gdovi, Voronka ja Ordoviitsium-Kambriumi põhjaveekogumitele. Põhjavesi enamikes puurkaevudes ei vasta joogivee kvaliteedinõuetele liigse raua, ammooniumi ja mangaani loodusliku sisalduse tõttu. Üldplaneeringu ja KSH koostamisel on oluline tähele panna, et põhjavesi on enamuse valla ulatuses reostuse eest nõrgalt kaitstud või kaitsmata ja maapinnalt esimene põhjaveekiht on kogu valla ulatuses joogiveeks kõlbmatu. Oluline on ka tähelepanu pöörata, et veevõtu intensiivistumine (kaevandusvesi, veevarustus), võib põhjustada ka teise põhjaveekihi halva koguselist ja keemilist seisundit. 6.3 Pinnaveekogud Valla veekogud Lüganuse vald jääb kogu territooriumiga Ida-Eesti vesikonna Viru alamvesikonda ja Soome lahe hüdroloogilisse vesikonda. Keskkonnaregistri andmeil asub vallas 73 veekogu, nende seas 6 jõge ja 23 järve, millest viis on tehislikud (karjäärid), lisaks väiksemad ojad (10), peakraavid (9) ja allikad (11). Valla territooriumile jäävateks pikemateks jõgedeks on Purtse jõgi (57,2 km) ja Kohtla jõgi (31,3 km). Kõik jõed suubuvad Purtse jõkke, mis omakorda suubub Narva lahte. Looduslikud pinnaveekogud, mis jäävad valla territooriumile, on Uljaste järved ning Muraka ja Sirtsi soo laukad. Püssis asub paisjärv. Tehisveekogudeks on ammendatud karjääri kunagistesse väljaveoteedesse kujunenud kanalid Aidus ja karjäärijärved Moldova külas. Mõjutatava keskkonna ülevaade 25 Veekogude seisund Valla jõgede, ojade ja peakraavide seisund on tugevasti mõjutatud kaevandustegevusest. Purtse jõe valglal asub 9 suletud kaevandust (Kiviõli, Kohtla, Sompa, Tammiku, Kaevandus nr 4, Kaevandus nr 2, Käva 2, Käva ja Kukruse kaevandus), üks suletud karjäär (Aidu karjäär), üks peagi suletav karjäär (Põhja-Kiviõli) ning kaks töötavat kaevandust (Estonia ja Ojamaa) ning töötav karjäär (Vanaküla karjäär kuue kaeveväljaga). Tuginedes riiklikku keskkonnaseire 2017. a kinnitatud andmetele on Purtse jõe seisund jõe ülemises kogumis hinnanguliselt hea (seiret tehtud ei ole), keskjooksul halb ja suubumisel Narva lahte kesine. Purtse jõe halb seisund väljendub kalade, suurselgrootute ja suurtaimestiku seisundis ja keemilises seisundis. Jõe keskosas on määratud ka ülenormatiivset diklorometaani. 2018. aastal määrati jõe alamjooksul ka pestitsiidide, antratseeni, BDFE, fluarateeni ja PAHide ülenormatiivne esinemine vees ja Hg elustikus. Jõe halva keskkonnaseisundi põhjuseks on peamiselt jääkreostus (Kohtla-Järve ja Kiviõli põlevkivitehase reostus) ja selle tulemusel reostunud setted, pinnas jõe kallastel, aga ka rändetõkked jõe valgalas. Reostus jõuab Purtse jõkke peamiselt läbi Kohtla jõe, aga ka läbi Erra jõe. Purtse jõgi on seotud ordoviitsiumi Ida-Viru põlevkivibasseini põhjaveekogumiga, mille seisund on Ida-Eesti veemajanduskava 2016–2021 kohaselt halb. Kokku jääb Purtse jõele 5 paisu, neist 2 on täna veel kaladele ületamatud (Püssi pais ja Lohkuse pais). Purtse jõgi oli varasemalt üks Eesti olulisemaid lõhejõgesid, viimastel aastatel on jõe seisund pisut paranenud ja sellega seoses nähtud ka üksikuid lõhesid, kuid lõhejõeks Purtse jõgi määratud ei ole. Osa Purtse jõest on nimetatud ka tugevasti muudetud, põhjuseks hüdroenergia tootmine (Sillaoru pais, kaladele avatud). Purtse jõele jääb ka valla ainuke pinnaveehaare (Repo vabrikud Püssi tehas), võetav veekogus on väheoluline 17. Töötavaid veelaskmeid jääb Keskkonnaregistri andmeil Purtse jõele 5, neist 3 on heitveelaskmed, 1 jahutusvee lask ja 1 sademevee- ja drenaaživee lask. Erra jõe seisund on 2017. a kinnitatud andmetel halb, põhjuseks spetsiifilised saasteained (Zn ja 1-aluselised fenoolid), mis pärinevad õlitööstusest ja reostunud setetest. Töötavaid veelaskmeid jõel ei ole. Viimased veelaskmed suleti 2015. aastal. 18 Kohtla jõe ökoloogiline ja keemiline seisund on 2017. a kinnitatud andmetel halb, põhjuseks vesikonnaspetsiifiliste saasteainete (nafta, 1-aluselised fenoolid) ja ohtlike ainete (pentaklorofenool) esinemine vees. Töötavaid veelaskmeid jääb jõele 3, neist 2 on heitveelaskmed (VKG Oil ja Kiviõli linn) ja 1 sademe- ja drenaaživeelask (Hiiesoo nimeta kraav). Ojamaa jõe ökoloogiline seisund on 2017. a kinnitatud andmetel jõe ülemises osas hea, Ratva ojast allpool kesine, millele viitab kalade seisund. Kesise seisundi põhjuseks on reostunud setted ja jõe tõkestatus. Töötavaid veelaskmeid on jõel Lüganuse valla territooriumil 1 (karjäärivesi), 2 vee laset jääb ülesvoolu Alutaguse valla territooriumile (Ojamaa kaevanduse karjäärivesi ja heitvesi). Neli karjäärivee lasku on 2015. aastal suletud. Hirmuse jõgi ja Raudjõgi ei ole määratud veekogumiks, mistõttu ei ole neile ka ametlikku seisundi hinnangut antud. Keskkonnaregistrisse kantud veelaskmeid jõgedel ei ole. Töötavaid veelaskmeid jääb Keskkonnaregistri andmeil Lüganuse valla territooriumile kokku 21, neist 10 on heitveelaskmed, 1 jahutusvee lase, 3 karjäärivee laskmed ja 6 sademe- ja drenaaživee laskmed. Veevõtt toimub vaid Purtse jõel. Lisaks jõgedele on töötavad veelaskmed ka mitmetel ojadel ja peakraavidel (Hundiaugu oja, Hiiesoo peakraav, Sookraav, Uuemõisa oja, Sõreda oja, Männiku oja, Satsu oja, Nüri kraav, Heinkraav). 17Vooluveekogumite hüdromorfoloogiline analüüs. Keskkonnaagentuur, 2019 18 Siin ja teiste jõgede seisundi kirjeldamiseks on kasutatud Keskkonnaregistri andmeid (vaadatud 13.09.2019) 26 Mõjutatava keskkonna ülevaade Purtse jõe ja selle valgala puhastamiseks on alustatud Eestis ainulaadse jääkreostuse puhastamise projektiga (LIFE, KIK), mille käigus kogutakse kokku Kohtla-Järve ja Kiviõli põlevkivitehase poolt aastatel 1930–1980 tekitatud jääkreostus. Reostusest puhastatakse Purtse jõe enim reostunud lõik (13 km), Kohtla jõgi (ca 17 km reostunud; jõele rajatakse 3,4 km ulatuses uus jõesäng) ja Vahtsepa peakraav ning ohutustatakse fenoolisoo (14 ha suurune ala Kohtla-Järve poolkoksimägede naabruses). Projekti planeeritud lõpp on 2022. aasta lõpp. Tulevikus on plaanis puhastada ka osa Erra jõest. Joonis 6.3-1. Purtse jõe, Kohtla jõe ja fenoolisoo puhastamine (Allikas: www.envir.ee) Lüganuse valla suurim ja olulisim järv Uljaste järv (veepeegli pindala 63,2 ha, VRD tüüp V) on madal, kihistumata, pehme, heleda veega, tundliku ökosüsteemiga järv. Uljaste järv on üks 11 järvest Eestis, kus toimub igal aastal seire, sh igakuiselt veetaseme seire. Järve seisund on kuni 2015. aastani hinnatud heaks, edasi on seisund olnud üsna heitlik – aastatel 2015 ja 2016 kesine, 2017 hea ja 2018 halb. Kesise ja halva seisundi põhjuseks on ennekõike eutrofeerumine, mis on väljendunud füüsikalis-keemilistes näitajates (N ja P) ja fütoplanktoni koosluses, 2018. aastal ka klorofüll-α sisalduses ja läbipaistvuses. 2018. aasta halva seisundi põhjust on paljuski seostatud ka madala veetasemega, kuna tegemist oli sademetevaese aastaga. Uljaste järv koos seda ümbritseva väärtusliku maastikuga on võetud kaitse alla Uljaste maastikukaitsealana. Kaitse- eeskirja järgi on kaitseala eesmärk kaitsta eriilmelisi maastikuelemente: järvi, oosi ja raba, maastiku ja elustiku mitmekesisust ning kaitsealuste liikide elupaiku. Kaitse-eesmärkide elluviimiseks on koostatud kaitsekorralduskava aastate 2018–2027 kohta19. Narva ja Kunda lahe rannikuveekogumi ökoloogilise seisund on 2017. a kinnitatud andmetel hea, keemiline seisund halb. Üldiselt on aga Narva ja Kunda rannikumere veekogumi seisund olnud pigem kesine, nii ka hetkel veel kinnitamata andmetel 2018. aastal (põhjus Hg elustikus). Suplusvee kvaliteet Liimala rannas oli 2018. aastal väga hea. 19 Uljaste maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2018 –2028. Keskkonnaamet, 2017. Mõjutatava keskkonna ülevaade 27 Ehituskeeluvööndi vähendamise vajadust VTK faasis ilmnenud ei ole, võimalik on täiendavate ettepanekute kerkimine planeeringu protsessi käigus. Üldplaneeringu ja KSH raames on oluline pöörata tähelepanu pinnavee kaitsele ning arvestada kavandatavate tegevuste võimalikku mõju vesikeskkonnale. Planeeringu käigus kaalutakse ja analüüsitakse ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekuid. 6.3.1 Üleujutusoht Lüganuse valda ei jää direktiivi 2007/60/EÜ (üleujutusriski hindamise ja maandamise kohta) ja veeseaduse mõistes üleujutusriskipiirkondasid ega üleujutusohuga piirkondasid. Üleujutusohuga riskipiirkonnaks määratakse, alad kus esineb olulise kahjuliku mõjuga üleujutusi. Oluliseks ei liigitata riske, mis on otsesõltuvuses riigi, kohaliku omavalitsuse ja omanike võimekusest tegevusi planeerida ja ohte ennetada, nt sademeveesüsteemi puudulikkusest tingitud riskid. Sademeveesüsteemide olukorda ja käsitlemise vajadust ÜP-s ja KSH aruandes on kirjeldatud ptk 4.1 Ühisvee- ja kanalisatsioonivõrk. Teadaolevalt esineb lisaks ÜVK-s toodule paikseid üleujutusi ka seoses Aidu karjääri sulgemisega (2012) ja vee väljapumpamise lõppemisega nii Roodu a/ü alal kui ka Maidlas. Tänaseks on valminud ka Põhja-Kiviõli kaevanduse sulgemisprojekt. Sulgemisprojekt näeb ette veetaseme reguleerimist maksimaalsele kõrgusele +49,3 m abs, et tagada karjääris pärast kaevandamist mitmekesise maastiku kujunemine. Selle tulemusena tõuseb eeldatavasti veetase piirkonna kaevudes, aga esineda võib ka üleujutusi kaevanduse ja Purtse jõe vahelisel ala. Kui veetaseme absoluutkõrgus ulatub üle 43–44 m, siis kaasneb sellega eeldatavasti Kiviõli keemiatööstuse jääkreostusobjektilt reostuse jõudmine Purtse jõkke. ÜP ja KSH raames pööratakse tähelepanu olulisematele üleujutustega kaasnevatele riskidele ning leevendusmeetmetele. 6.4 Roheline võrgustik Rohelise võrgustiku piirid Lüganuse valla ulatuses on määratud Ida-Viru maakonnaplaneeringuga 2030+. Maakonnaplaneering annab ka suunised rohevõrgustiku säilimiseks ja suurendamiseks. Üldplaneering täpsustab maakonnaplaneeringuga kavandatud rohevõrgustikku. Seejuures tuleb silmas pidada, et osad praeguseni kehtivad valla üldplaneeringud on koostatud enne teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ kehtestamist, mistõttu rohevõrgu temaatikat ei ole teatud aladel siiani käsitletud – seega ka pole seni analüüsitud või korrigeeritud rohelist võrgustikku kohalikul tasemel. Rohevõrgu täpsustamisel valla üldplaneeringus lähtutakse juhendmaterjalist „Rohevõrgustiku planeerimisjuhend“ , mis annab suuniseid rohevõrgu käsitlemiseks planeeringutes (nt võrgustiku piiride korrigeerimist kaitsealade järgi jt suuniseid). Maakonnaplaneeringuga määratud rohevõrgustik on näidatud joonisel 6.4-1. 28 Mõjutatava keskkonna ülevaade Joonis 6.4.-1. Ida-Viru maakonnaplaneeringuga 2030+ planeeritud rohevõrgustik Lüganuse vallas Rohevõrgu eesmärkide ja toimimisega on oluline arvestada üldplaneeringu lahenduse väljatöötamisel. Edasise protsessi käigus täpsustatakse rohevõrgustiku piire vastavalt nii kavandatavale maakasutusele kui ka juhendmaterjalis toodud suunistele. 6.5 Kaitstavad loodusobjektid Kaitstavad loodusobjektid on vastavalt looduskaitseseadusele kaitsealad; hoiualad; kaitsealused liigid ja kivistised; püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Tervenisti või osaliselt Lüganuse valla territooriumil on Keskkonnaregistri andmetel 20 kokku 12 kaitseala. Nende seas 3 looduskaitseala, 2 maastikukaitseala, 1 rahvuspark, 4 kaitsealust parki, 331 kaitsealuse liigi leiukohta (I kk 31, II kk 90, III kk 208), 14 kaitsealuse liigi püsielupaika. 20 Andmed seisuga 17.09.2019 Mõjutatava keskkonna ülevaade 29 Hoiualasid, kaitsealuseid kivistisi ja kohaliku omavalitsuse territooriumil kaitstavaid loodusobjekte Lüganuse valla territooriumil registreeritud ei ole. Tabel 6.5-1. Kaitstavad loodusobjektid Lüganuse vallas (Andmed: Keskkonnaregister) Registrikood Nimetus Tüüp KLO1000669 Alutaguse rahvuspark rahvuspark KLO1000687 Kiviõli looduskaitseala looduskaitseala KLO1000536 Muraka looduskaitseala looduskaitseala KLO1000076 Sirtsi looduskaitseala looduskaitseala KLO1000621 Uhaku maastikukaitseala maastikukaitseala KLO1000654 Uljaste maastikukaitseala maastikukaitseala KLO1200438 Aa mõisa park kaitsealune park KLO1200447 Maidla mõisa park kaitsealune park KLO1200450 Püssi mõisa park kaitsealune park KLO1200202 Aa männik puistu KLO1200201 Purtse männik puistu KLO1200193 Oandu parkmets uuendamata piiridega park, puistu, arboreetum KLO4000810 Mehide männid üksikobjekt KLO4000695 Ohvripärn üksikobjekt KLO4000714 Rääsa kadakas üksikobjekt KLO4000962 Sirtsi rändrahn üksikobjekt KLO4001015 Varja rändrahn üksikobjekt Kaitstavad loodusobjektid paiknevad valdavalt valla lääne, edela, lõuna ja kagu osas, üksnes Kiviõli looduskaitseala jääb valla keskpaika. Üldplaneeringu kontekstis on oluline tähelepanu pöörata ka kavandatavatele kaitstavate aladele. Valla territooriumile jääb osaliselt üks kavandatav looduskaitseala – Metsavajakute looduskaitseala ja 4 püsielupaika. 30 Mõjutatava keskkonna ülevaade Joonis 6.5-1. Lüganuse valla kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 alad (Andmed: EELIS) Üldplaneeringus kavandatava maakasutuse planeerimisel ja tingimuste on vajalik arvestada kaitstavate loodusobjektidega. Läbiviidava KSH protsessi raames hinnatakse üldplaneeringuga kavandatava võimalikku mõju kaitstavatele loodusobjektidele. Mõju hindamises käsitletavad konkreetsed objektid selguvad üldplaneeringu tööprotsessi käigus. Mõjutatava keskkonna ülevaade 31 6.6 Natura 2000 alad Rahvusvahelise kaitsealade võrgustiku Natura 2000 alasid jääb Lüganuse valda 6 neist neli on loodusalad ja 2 linnualad. Tabel 6.6-1. Natura 2000 võrgustiku loodusalad ja linnualad Lüganuse vallas (Andmed: Keskkonnaregister) Registrikood Objekti nimetus Maismaa Veeosa Pindala kokku, ha pindala, ha pindala, ha RAH0000158 Muraka loodusala 16332 111,4 16443,4 RAH0000540 Sirtsi loodusala 6107,2 74,8 6182 RAH0000683 Uhaku loodusala 30,9 1,9 32,8 RAH0000495 Uljaste loodusala 189,7 66,7 256,4 RAH0000075 Muraka linnuala 17607,4 161,3 17768,7 RAH0000077 Sirtsi linnuala 6797,5 44,7 6842,2 Planeeringu rakendumine ja planeeringuga kavandatavate tegevuse elluviimine ei tohi mõjutada Natura 2000 alade kaitse-eesmärke ebasoodsalt ega kahjustada alade terviklikkust. Lüganuse valla üldplaneeringu KSH raames hinnatakse planeeringu võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Hindamise läbiviimisel tuginetakse Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis" (KeMÜ, koost 2016). 6.7 Välisõhu kvaliteet Keskkonnalubade infosüsteemi, Keskkonnaotsuste infosüsteemi ja Keskkonnaregistri avalike teenuste andmetel oli seisuga 01.10.2019 Lüganuse vallas registreeritud õhusaasteloa kohutusega käitiste koguarv 16, neist 12 omavad õhusaasteluba ja 4 keskkonnakompleksluba. Ühed olulisemad välisõhu kvaliteeti mõjutavad registreeritud paiksed heiteallikad asuvad Kiviõli linnas (OÜ Shroma, Kiviõli Keemiatööstuse OÜ, AS Kiviõli Soojus ja KKT Oil OÜ – kokku 4 õhusaasteluba ja 1 keskkonnakompleksluba) ja Püssi linnas (Adven Eesti AS, Repo Vabrikud AS ja Skano Fibreboard OÜ – kokku 1 õhusaasteluba ja 2 keskkonnakompleksluba). Lisaks asub valla kirdepiiri vahetus läheduses Kohtla-Järve linn, kus paiknevad mitmed õhusaasteloa kohutusega ettevõtted, mille mõjuala ulatub Lüganuse valla territooriumile. Peamisteks valla välisõhu seisundit mõjutavateks teguriteks on tööstusest ja transpordist tulenev õhusaaste. Õhuheide tekib ka lokaalküttekolletest, väikesemahulisest tootmistegevusest, autoliiklusest, teedelt ja platsidelt tolmuheide jms. Nende heiteallikate tegevust ei reguleerita õhusaastelubade kaudu. Samuti võivad tootmis- ja põllumajandusettevõtted olla lõhnahäiringu põhjustajad. Keskkonnaloa (õhusaasteluba, kompleksluba) kohuslaste ettevõtete tegevust reguleeritakse loa tingimuste kaudu, seejuures tuleb load väljastada selliselt, et kõikide heiteallikate koosmõjus ei teki atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kehtestatud piirväärtuste ületamist väljapool tootmisterritooriumi püsiva asustusega või avalikkuse juurdepääsuga kohtades. Väljastatud keskkonnalubade alusel võib järeldada, et saasteainetele kehtestatud õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtuseid väljaspool käitiste tootmisterritooriumite piire ei ületata. Samas on osade käitiste korral keskkonnaload väljastatud enne 2017. aastat (01.01.2017 jõustus atmosfääriõhu kaitse seadus ja kehtestati uued nõuded saasteainete heitkoguste ja tekkivate saastetasemete hindamiseks, sh erinevate käitiste koosmõjus) ning mõnede keskkonnalubade korral on näha, et 32 Mõjutatava keskkonna ülevaade osade saasteainete õhukvaliteedi saastetasemed on kehtestatud piirväärtuste lähedal (nt Kiviõli linnas). Olemasolevale informatsioonile tuginevalt on valla territooriumil teostatud Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) poolt kaks suuremat välisõhu kvaliteedi uuringut. Mõlemad on tehtud Kiviõli linnas aastatel 2011 ja 2017. EKUK poolt 2011. aastal teostatud uuringu kokkuvõttes jõutud tulemuseni, et Kiviõli linnas on probleeme vesiniksulfiidi (H 2S), vääveldioksiidi (SO2), alifaatsete süsivesinike ja fenooli kontsentratsioonidega välisõhus. 2017. aasta uuringu ajal registreeriti korduvalt H2S 1 tunni ja ööpäeva keskmise kontsentratsiooni piirväärtuse ületamist. Mõlema uuringu korral oli oluline osa mõõtmistulemustest ajaliselt seostatav linna edelaosas asuva KKT Oil OÜ-ga. Nimetatud ettevõtte peamine tegevusala on põlevkivist õli ja kütuste tootmine, mille käigus eralduvad välisõhku muuhulgas väävliühendeid, tahkeid osakesi ja mitmesuguseid lenduvaid orgaanilisi ühendeid (sh fenool). Tuginedes olemasolevatele andmetele (seisuga 01.09.2019) ei ole informatsiooni (st Keskkonnaministeeriumi kirjaliku teadet), et Lüganuse valla asulates või piirkondades oleks õhukvaliteet selline, mis tingiks õhukvaliteedi parandamise kava koostamise vajaduse vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse sätetele. ÜP ja KSH koostamisel pööratakse tähelepanu olemasolevatest õhusaasteallikatest pärineva olulise õhusaaste vähendamise võimalustele ning uute õhusaasteallikate (sh lõhna) kavandamisel ja mõjude kumuleeruvusele. 6.8 Müra ja vibratsioon Keskkonnamüra normväärtused on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Määruse nõudeid tuleb täita linnade ja asulate planeerimisel ning ehitusprojektide koostamisel. Määrust ei kohaldata alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded. Maapinna kaudu leviva (pinnase)vibratsiooni hindamisel lähtutakse tavapäraselt Sotsiaalministri 17.05.2002.a. määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid” kehtestatud nõuetest. Müratundlike alade kategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt: I kategooria – virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad, II kategooria – haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste ning elamu maa-alad, rohealad, III kategooria – keskuse maa-alad, IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-alad. Lüganuse valla puhul võib välja tuua järgmised müraallikate tüübid: Maanteed, Raudteed, Tööstusalad (sh tuulikud, alajaamad ja tootmisettevõtted), Karjäärid ja kaevandused. Autoliikluse osas võib tervikuna lähitulevikus ette näha mõningast liikluskoormuste suurenemist, mis suurendab liiklusmüra poolt tekitatavat häiringut ja müraga kokku puutuvate inimeste hulka. Suurima liikluskoormusega on T1 Tallinn -Narva maantee, mille Mõjutatava keskkonna ülevaade 33 aasta keskmine ööpäevane liikluskoormus oli 2018. a Maanteeameti liiklusloenduse andmetel kuni ca 5800 sõidukit. Teiste teede ja tänavate liikluskoormused ning vastavalt ka teest lähtuvad häiringud on juba oluliselt väiksemad. Raudteedest läbib valla territooriumi suhteliselt aktiivse kasutusega Tapa -Narva raudteelõik. Suurimad tööstusalad asuvad Kiviõli ja Püssi linnas ning ka Sonda alevikus. Mäetööstuse puhul võib suurimatena välja tuua Põhja-Kiviõli karjääri ning kavandatavana Uus -Kiviõli kaevandust. Karjääride ja kaevanduste puhul võivad häiringuid põhjustada eelkõige lõhketööd, samuti kaevise väljavedu ning altmaakaevanduse puhul ka tuulutusšurfid. Üldplaneeringuga kavandatavate tööstusalade (sh karjäärid ja kaevandused) või tegevuste kavandamisel tuleb lähtuda eelkõige sellest, et uute tööstusettevõtete rajamisel või olemasoleva tööstustegevuse laiendamisel ei põhjustataks ülenormatiivset mürataset naaberaladel. Tööstust on soovitatav arendada eelkõige olemasolevates tootmispiirkondades ja suuremate teede ääres, mis võimaldab transpordivood suunata otse maanteele müra- ja saastetundlikke alasid läbimata. Vajadusel seatakse müra ja vibratsiooni leevendavad tingimused ja meetmed. 6.9 Radoon Eesti pinnasest kuuluvad suured alad Euroopa mõistes kõrge radoonisisaldusega alade kategooriasse. Kõrge Rn-sisaldusega alasid esineb Põhja- ja Lõuna-Eestis ning harvem teistel aladel. Kõrge radooni sisalduse põhjuseks Eestis on graptoliitargilliidi ja fosforiidi esinemine aluspõhjakivimites (mis paljanduvad ka Põhja-Eesti klindis) ja nende peenestatud osakeste levik laiadel aladel aluspõhja katvates liustikusetetes, samuti U-rikaste aktsessoorsete mineraalide levik moreenis ja Devoni liivakivides. Kõrge radooni riskiga aladeks peetakse Eestis alasid, kus Rn-sisaldus on 50–250 kBq/m3 ja eriti kõrge riskiga aladeks alasid kus Rn-sisaldus on üle 250 kBq/m3. Radooni sisaldus pinnases on tugevas korrelatsioonis siseruumide õhuga. Siseõhu Rn-sisalduse viitetasemeks on Eestis määratud 300 Bq/m3 . Sellest kõrgema sisalduse korral võib tervist kahjustav mõju olla oluline. Joonisel 5.11-1 on näidatud maksimaalne Rn-sisalduse pinnase õhus Lüganuse valla piirkonnas. Kõrge riskiga alad jäävad valla põhjaosasse. 21 Aladel, mille pinnasel on kõrge radooni risk, ei ole elamute (suvilate), koolide, lasteaedade jt ehitiste rajamine ilma täiendavate uuringute ja spetsiaalsete meetmete rakendamiseta soovitatav. Kuna radoonirisk võib muutuda ka väikese vahemaa tagant, on radooniohutust vajalik silmas pidada ka valla teistes piirkondades. 21 Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Eesti Geoloogiakeskus, 2017. 34 Mõjutatava keskkonna ülevaade Joonis 6.9-1. Maksimaalne Rn-sisaldus pinnaseõhus Lüganuse valla piirkonnas (Allikas: Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas) ÜP ja KSH koostamisel pööratakse tähelepanu kõrge radooni ohuga piirkondadele ja täpsustatakse nõuded radooniohuga piirkondades ehitamiseks. 6.10 Jäätmemajandus ja jääkreostus 6.10.1 Olmejäätmed Jäätmemajandust Lüganuse vallas reguleerib Lüganuse valla jäätmekava 2017–2021 (koostatud alates 2017 kehtivate halduspiiride kohaselt). Korraldatud jäätmevedu toimub kolme endise valla põhiselt, aastast 2021 on jäätmevedu planeeritud Lüganuse valla kui ühe piirkonna põhiselt. Lähimad jäätmekäitluskohad on Uikala Prügila AS (ca 5 km Jõhvi linnast) ja MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskus (ca 1 km Rakvere linnast). Ohtlike jäätmete kogumispunkt asub Erra alevikus, Puiestee tn 22, kogutud jäätmed antakse üle Ragn-Sells AS-ile. Lähiaastate suurimaks investeeringuks on valla arengukava kohaselt jäätmejaama laiendamine Erra ohtlike jäätmete punkti baasil, selliselt et see võtaks vastu ka ehitus- ja suurjäätmeid, ning realisatsioonikeskuse rajamine valla kogukonnakeskustesse. Ka näeb valla jäätmekava ette biolagunevate aia- ja haljastusjäätmete käitlemiseks kompostväljaku rajamist või olemasoleva kõvakattega platsi kasutusevõtmist kompostväljakuna. 6.10.2 Tööstus- ja kaevandusjäätmed Tööstus- ja kaevandamisjäätmete teke piirkonnas (96,8% kogu piirkonna jäätmetekkest) on seotud eelkõige põlevkiviõli tootmisega, mis sõltub väga palju toornafta barreli hinnast maailmaturul. Peamised tööstusjäätmeid tekitavad ettevõtted jäätmekavaga hõlmatavas piirkonnas on Kiviõli Keemiatööstuse OÜ Kiviõli linnas (poolkoks ja põlevkivi kolde- ja lendtuhk), AS Repo Vabrikud ning Skano Fibreboard OÜ Püssi linnas (puidujäätmed, saepuru) ning Sonda põlevkivikaevandus Sonda alevikus. Ainus töötav tööstusjäätmete prügila on Kiviõlis asuv OÜ Kiviõli Keemiatööstusele kuuluv prügila (Sonda tee 19, 49,3 ha). Mõjutatava keskkonna ülevaade 35 Valla territooriumile jääb kaks suletud ja korrastatud tööstusjäätmete ladestut. Uuem tööstusjäätmete ja poolkoksi ladestu korrastati 2012. aasta lõpuks ja vanemale korrastatud ladestule on rajatud Kiviõli Seikluskeskus. Lisaks jääb valla territooriumile Püssi linna lääneosas paiknev elektrijaama põlevkivituha ladestu, mida kasutati 1937. aastast kuni 1973. aastani. Ladestu ei ole arvele võetud jääkreostusobjektina. 6.10.3 Jääkreostus Keskkonnaregistri andmetel jääb valla territooriumile 6 jääkreostusobjekti (tabel 6.10.3-1). Tabel 6.10.3-1. Jääkreostusobjekti Lüganuse vallas (Andmed: Keskkonnaregister 2019) Registrikood Objekti nimetus Asukoht Tüüp Ohu liik Objekti staatus JRA0000119 Sonda Ida-Virumaa, Jääkreostusobjekt ? Kohalik raketibaas Lüganuse vald, Varinurme küla JRA0000081 Purtse jõe Ida-Virumaa, Jääkreostusobjekt Muda Riiklik reostunud Lüganuse vald, Püssi (veekogu põhjasetted vallasisene linn põhjas), Vesi JRA0000080 Kohtla jõe Ida-Virumaa, Jääkreostusobjekt Muda Riiklik reostunud Lüganuse vald, (veekogu põhjasetted Lüganuse alevik põhjas), Vesi JRA0000003 Kiviõli poolkoksi Ida-Virumaa, Jääkreostusobjekt Põhjavesi, Eriti ladestus Lüganuse vald, Pinnas ohtlik Varinurme küla JRA0000117 Kiviõli Ida-Virumaa, Jääkreostusobjekt Pinnas Eriti keemiatööstus Lüganuse vald, Kiviõli ohtlik vallasisene linn JRA0000082 Erra jõe Ida-Virumaa, Jääkreostusobjekt Muda Riiklik reostunud Lüganuse vald, Erra (veekogu põhjasetted alevik põhjas), Vesi Purtse jõe ja Kohtla jõe reostunud setetest puhastamine on Euroopa Ühtekuuluvusfondi ja Keskkonnainvesteeringute keskuse kaasabil käimas (planeeritud lõpp 2022). Reostuse puhastamist Erra jões nähakse ette projekti jätkuetapina. Sonda raketitehase reostus on tänaseks likvideeritud Kiviõli Keemiatehase poolt. Suletud Kiviõli kaevanduses (poolkoksi ladestuses) on jätkuvalt kaks reostuskollet, mis võivad mõjutada kaevandatud ala kaudu väljavoolavat põhjavett Purtse jõkke. Esimene ala asub Tallinn- Narva raudtee tammist lõuna pool ja seal tehti 1950-ndatel katseid põlevkivi allmaa gaasistamiseks. Nimetatud ala muudeti kaevanduse sulgemisel ka vee-tõkkeks. Teine ala on vahetult kaevanduse põhjapiiril ning seal toimus 1999. aasta põleng, mis jõudis kaeveõõntesse. Viimase põlengu jäägid tõenäoliselt põhjustasid ka õlireostust töötava Põhja-Kiviõli karjääri lõunaseinal, mille kaudu kõrgvee ajal toimus vee sissevool karjääri22. 22 Põhja-Kiviõli karjääri sulgemise KMH aruanne. OÜ Inseneribüroo Steiger, 2018. 36 Mõjutatava keskkonna ülevaade Kiviõli Keemiatehase territooriumil toimus 1944. aastal õlimahuti plahvatus ja 1989. aastal reguleeriti Kiviõli kaevanduses veetase selliselt, et see ei ulatuks saastatud ala leostama, s.o kõrguseni 40–41 m abs, väljavooluga Küttejõu kaudu Purtse jõkke. Antud jääkreostus ei peaks mõjutama põhjavett suletud kaevanduses ega Põhja-Kiviõli karjääris. Suletavast karjäärist suunatakse vesi välja Uuemõisa ojja. Viimane on mõjutatud ka keemiatehase jääkproduktidest. Valla arengukava näeb ette Kiviõli karjääri puhastamist jäätmetest. ÜP määratakse jäätmekäitluse üldised põhimõtted ja tingimused, täpsemalt reguleerib teemat valla jäätmekava ja jäätmehoolduseeskiri. Eraldi pööratakse tähelepanu Erra jäätmete kogumispunkti laiendamisele ja realisatsioonikeskuste rajamisele. Täpsustatakse kompostimisväljaku vajalikkus ja asukoht(-kohad). Vastavalt ÜP kavandatavale tegevusele käsitletakse teadaolevate jääkreostuskollete ja ohtlike jäätmete ladestute mõju planeeringulahendusele üldplaneeringu täpsusastmes.