Nimekirja alusel
06.01.2020 nr 7-4/20/320
Kinnitati Koorunõmme looduskaitseala
kaitse-eeskiri
Austatud maaomanik või -valdaja
Teavitame Teid, et Eesti Vabariigi Valitsus kinnitas 19. detsembri 2019. a määrusega nr 109
Koorunõmme looduskaitseala kaitse-eeskirja ning muudetud on Vabariigi Valitsuse 27. juuli
2006. a määrus nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas”
(https://www.riigiteataja.ee/akt/131122019014). Uus kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teataja
I osas 31.12.2019, 3 ning see jõustub 10. jaanuaril 2020. a. Edastame Teile määruse (kaitse-
eeskirja), kaardi ja seletuskirja, millega saab tutvuda ka Riigi Teataja kodulehel
(https://www.riigiteataja.ee/akt/131122019003). Palun kinnitage käesoleva teate kättesaamist
(
[email protected]).
Kui Teil tekib kaitse-eeskirjaga seoses täiendavaid küsimusi või soovite konkreetsemaid
käitumisjuhiseid, siis võtke palun ühendust Keskkonnaametiga, kus kõnealuse kaitse-eeskirja
kontaktisikuks on kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimise spetsialist Mirjam Vaan.
Koorunõmme looduskaitseala on Eesti jaoks olulise väärtusega, mida tuleb hoida ja kaitsta.
Täname, et aitate kodumaa väärtusi hoida.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Nele Saluveer
juhtivspetsialist
Kaitse planeerimise büroo
Lisad: 1) Koorunõmme LKA kaitse-eeskiri;
2) Koorunõmme LKA seletuskiri;
3) Koorunõmme LKA kaart;
4) Koorunõmme hoiuala kaart.
Mirjam Vaan 56858391
[email protected]
Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Väljaandja: Vabariigi Valitsus
Akti liik: määrus
Teksti liik: algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 10.01.2020
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:
Avaldamismärge: RT I, 31.12.2019, 3
Koorunõmme looduskaitseala kaitse-eeskiri1
Vastu võetud 19.12.2019 nr 109
Määrus kehtestatakse looduskaitseseaduse§ 10 lõike 1, § 11 lõike 1 ja § 12 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Koorunõmme looduskaitseala kaitse-eesmärk
(1) Koorunõmme looduskaitseala2(edaspidi kaitseala) eesmärk on kaitsta:
1) märgalasid, järvi, metsakooslusi, pankrannikut, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku;
2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku
ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) nimetab I lisas. Need on esmased rannavallid
(1210)3, püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230), rannaniidud (1630*), vähe- kuni
kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad –
6210), lood (alvarid – 6280*), puisniidud (6530*), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-
mõõkrohuga (7210*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad
(9020*), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad
(9080*);
3) kaitsealuseid liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on
kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja soohiilakas (Liparis loeselii);
4) kaitsealuseid liike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse
kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on merikotkas (Haliaeetus
albicilla), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus) ja sookurg (Grus grus);
5) kaitsealuseid liike, nagu punane tolmpea (Cephalanthera rubra), valge tolmpea (Cephalanthera longifolia),
mägi-naistepuna (Hypericum montanum), must seahernes (Lathyrus niger) ja mustjas sepsikas (Schoenus
nigricans), ja nende elupaiku.
(2) Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele
kolmeks sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.
(3) Kaitsealal tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud piiranguid käesolevas määruses ettenähtud
erisustega.
§ 2. Kaitseala asukoht
(1) Kaitseala asub Saare maakonnas Saaremaa vallas Vanakubja, Merise ja Rahtla külas.
(2) Kaitseala välispiir ja vööndite piirid on esitatud kaardil määruse lisas 14.
§ 3. Kaitseala valitseja
Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.
§ 4. Kaitse alla võtmise ja piirangute põhjendused
Määruse seletuskirjas5on esitatud põhjendused:
1) kaitse alla võtmise eesmärkide vastavuse kohta kaitse alla võtmise eeldustele;
2) loodusobjekti kaitse alla võtmise otstarbekuse kohta;
3) kaitstava loodusobjekti tüübi valiku kohta;
4) kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piiride kulgemise kohta;
Koorunõmme looduskaitseala kaitse-eeskiri Leht 1 / 5
5) kaitsekorra kohta.
2. peatükk
Kaitsekorra üldpõhimõtted
§ 5. Lubatud tegevus
(1) Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja
arvatud § 12 punktis 3 sätestatud ajal Koorunõmme sihtkaitsevööndis.
(2) Lõike 1 tähenduses loetakse kaitsealal viibimiseks ka kaitse-eeskirjaga lubatud tegevusi sihtkaitsevööndis.
Viibimise ajalisi piiranguid ei kohaldata järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse
korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.
(3) Telkimine ja lõkketegemine kaitsealal on lubatud õuemaal ja kohas, mis on kaitseala valitseja
nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Telkimine ja lõkketegemine väljaspool õuemaad ja selleks
ettevalmistamata kohas on lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul.
(4) Kaitsealal on lubatud:
1) sõidukiga sõitmine teedel;
2) jalgrattaga sõitmine radadel;
3) punktides 1 ja 2 nimetamata juhtudel sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine järelevalve- ja päästetöödel,
kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval
teadustegevusel, liinirajatiste hooldustöödel ning kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, sealhulgas metsa- ja
põllumajandustöödel.
(5) Kaitseala vetel on lubatud ujuvvahendiga sõitmine.
(6) Kaitsealal on lubatud kalapüük ja jahipidamine, välja arvatud § 12 punktis 3 sätestatud ajal Koorunõmme
sihtkaitsevööndis.
§ 6. Vajalik tegevus
Poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ning liigikoosseisu tagamiseks vajalik rohu niitmine,
loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ning harvendamine või raadamine.
§ 7. Keelatud tegevus
Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:
1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja kõlviku sihtotstarvet;
2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;
3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;
4) lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või
laiendada lautrit või paadisilda;
5) anda projekteerimistingimusi;
6) anda ehitusluba;
7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba,
ehitusluba ega esitada ehitusteatist;
8) jahiulukeid lisasööta.
§ 8. Tegevuse kooskõlastamine
(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut,
kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit.
(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole arvestatud kaitseala valitseja
kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmise korral tegevus ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist
või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele
õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.
3. peatükk
Sihtkaitsevöönd
§ 9. Sihtkaitsevööndi määratlus
(1) Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate koosluste säilitamiseks.
(2) Kaitsealal on kolm sihtkaitsevööndit:
1) Koorunõmme sihtkaitsevöönd;
Leht 2 / 5 Koorunõmme looduskaitseala kaitse-eeskiri
2) Maapere rauna sihtkaitsevöönd;
3) Merise-Abula sihtkaitsevöönd.
§ 10. Sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk
(1) Koorunõmme sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on säilitada kaitstavatele linnuliikidele pesitsusaegne rahu,
sealhulgas tagada järvede, metsa- ja sookoosluste, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade areng loodusliku
protsessina. Kaitstavad elupaigatüübid on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved, lubjarikkad madalsood
lääne-mõõkrohuga, liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad, vanad laialehised metsad ning soostuvad ja soo-
lehtmetsad.
(2) Maapere rauna sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on järvede, soo-, poollooduslike ja metsakoosluste
ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Kaitstavad elupaigatüübid on vähe- kuni kesktoitelised
kalgiveelised järved, kuivad niidud lubjarikkal mullal, lood (alvarid), puisniidud, allikad ja allikasood,
lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga, liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad, vanad laialehised
metsad, okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel ning soostuvad ja soo-lehtmetsad.
(3) Merise-Abula sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsa-, ranniku- ja poollooduslike koosluste
ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse. Kaitstavad elupaigatüübid on esmased rannavallid,
püsitaimestuga kivirannad, merele avatud pankrannad, rannaniidud, lood (alvarid), vanad loodusmetsad ning
soostuvad ja soo-lehtmetsad.
§ 11. Lubatud tegevus
(1) Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kaitseala valitseja nõusolekul
selleks ettevalmistatud kohas.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud:
1) rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas ja rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse
korraldamine selleks kaitseala valitseja nõusolekul ettevalmistatud kohas;
2) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;
3) poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus Maapere rauna ja Merise-Abula
sihtkaitsevööndis;
4) koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile Maapere rauna ja Merise-Abula sihtkaitsevööndis;
5) olemasolevate ehitiste hooldustööd;
6) tootmisotstarbeta ehitiste püstitamine kaitseala tarbeks ning navigatsioonimärgistuse rekonstrueerimine
ja püstitamine kinnistu tarbeks, kusjuures ehitise püstitamisel ehituskeeluvööndisse ei laiene ehitisele
ehituskeeluvööndi ehituskeeld;
7) tee, tehnovõrgu või tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks;
8) olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd;
9) loodusliku veerežiimi taastamine;
10) pilliroo ja adru varumine.
§ 12. Keelatud tegevus
Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi:
1) majandustegevus;
2) loodusvarade kasutamine;
3) inimeste viibimine Koorunõmme sihtkaitsevööndis 15. veebruarist 31. juulini.
4. peatükk
Piiranguvöönd
§ 13. Piiranguvööndi määratlus
(1) Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
(2) Kaitsealal on Koorunõmme piiranguvöönd.
§ 14. Piiranguvööndi kaitse-eesmärk
Piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse, rannikuelupaikade, poollooduslike koosluste ning
kaitstavate liikide ja nende elupaikade säilitamine.
Koorunõmme looduskaitseala kaitse-eeskiri Leht 3 / 5
§ 15. Lubatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on lubatud:
1) majandustegevus, arvestades käesoleva määrusega sätestatud erisusi;
2) kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul ette
valmistatud ega tähistatud.
(2) Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud:
1) rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul
ette valmistatud ega tähistatud;
2) veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine;
3) uue ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine, kusjuures kaitseala tarbeks rajatise püstitamisel
ehituskeeluvööndisse ei laiene rajatisele ranna ehituskeeluvööndi ehituskeeld;
4) uuendusraie.
(3) Raie tegemisel metsamaal tuleb säilitada puistu liikide ja vanuse mitmekesisus. Elustiku mitmekesisuse
säilitamiseks tuleb raielangile hektari kohta alles jätta vähemalt 10 tihumeetrit puid, mida ei koristata ja mis
jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud valitakse eri puuliikide esimese
rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega,
nagu põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid.
§ 16. Keelatud tegevus
(1) Piiranguvööndis on keelatud:
1) maavara kaevandamine;
2) uue maaparandussüsteemi rajamine;
3) puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine;
4) biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud põllu- ja õuemaal.
(2) Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala valitseja võib
lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab.
5. peatükk
Lõppsätted
§ 17. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
§ 18. Määruse kehtetuks tunnistamine
Vabariigi Valitsuse 5. mai 2004. a määrus nr 182 „Koorunõmme looduskaitseala kaitse-eeskiri” tunnistatakse
kehtetuks.
§ 19. Määruse muutmine
Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määruses nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas” tehakse
järgmised muudatused:
1)paragrahvi 1 lõike 1 punkt 40 sõnastatakse järgmiselt:
„40) Koorunõmme hoiuala, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud
elupaigatüüpide esmaste rannavallide (1210), püsitaimestuga kivirandade (1220), rannaniitude (1630*),
lubjarikkal mullal kuivade niitude (6210*) ja loodude (6280*) kaitse ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi 2009/147/EÜ I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse.
Linnuliigid, kelle elupaiku kaitstakse, on järvekaur (Gavia arctica), kirjuhahk (Polysticta stelleri), aul (Clangula
hyemalis), mustvaeras (Melanitta nigra), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), sõtkas (Bucephala clangula) ja
krüüsel (Cepphus grylle);”;
2)määruse lisas olev Koorunõmme hoiuala kaart „Koorunõmme” asendatakse käesoleva määruse lisas 2 esitatud
kaardiga „Koorunõmme” (lisatud).
§ 20. Menetluse läbiviimine
Määruse menetlus viidi läbi keskkonnaministri 26. oktoobri 2017. a käskkirjaga nr 1-2/17/1083 algatatud
haldusmenetluses. Menetluse ülevaade koos ärakuulamise tulemustega on esitatud käesoleva määruse
seletuskirjas.
Leht 4 / 5 Koorunõmme looduskaitseala kaitse-eeskiri
§ 21. Vaidlustamine
Määrust on võimalik vaidlustada, esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras, osas, millest tulenevad kinnisasja omanikule või valdajale õigused ja kohustused, mis puudutavad
kinnisasja kasutamist või käsutamist.
1
EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta
(EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku
linnustiku kaitse kohta (ET L 20, 26.01.2010, lk 7–25).
2
Kaitsealal asuv Maapere rauna kaitseala võeti kaitse alla Kingissepa Rajooni TSN Täitevkomitee 3. aprilli
1965. a otsusega nr 32 „Looduse kaitsest Kingisepa rajoonis”, mille põhjal moodustati Vabariigi Valitsuse
5. mai 2004. a määrusega nr 182 „Koorunõmme looduskaitseala kaitse-eeskiri” kaitseala. Tulenevalt Vabariigi
Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade
nimekiri” lisa 1 punkti 1 alapunktist 16 hõlmab kaitseala Koorunõmme linnuala ja tulenevalt punkti 2
alapunktist 131 Koorunõmme loodusala, kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju kaitse-
eesmärkidele, arvestades Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.
3
Sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ
I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.
4
Kaitseala välis- ja vööndite piirid on kantud määruse lisas esitatud kaardile, mille koostamisel on kasutatud
Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid. Kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis,
Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris (register.keskkonnainfo.ee) ja maainfosüsteemis
(www.maaamet.ee).
5
Seletuskirjaga saab tutvuda Keskkonnaministeeriumi veebilehel www.envir.ee.
Jüri Ratas
Peaminister
Rene Kokk
Keskkonnaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär
Lisa 1 Koorunõmme looduskaitseala
Lisa 2 Koorunõmme
Koorunõmme looduskaitseala kaitse-eeskiri Leht 5 / 5
Vabariigi Valitsuse määruse
„Koorunõmme looduskaitseala kaitse-eeskiri” eelnõu
SELETUSKIRI
1. Sissejuhatus
Looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) § 10 lõike 1 alusel on Vabariigi Valitsusel õigus võtta
ala kaitse alla ja kehtestada ala kaitsekord. Eelnõukohase määrusega muudetakse olemasoleva
looduskaitseala kaitsekorda, kaitse-eesmärke ja laiendatakse kaitstavat ala. Laiendus toimub
Koorunõmme hoiuala lahustüki, väärtuslike metsa- ja sooelupaigatüüpide ning merikotka
(Haliaeetus albicilla) püsielupaikade arvelt. Seoses eeltooduga muudetakse ka Koorunõmme
hoiuala piiri ja kaitse-eesmärki ning ühtlasi optimeeritakse hoiuala piire, arvestades
loodusväärtuste leviala ja esinduslikkust.
Koorunõmme looduskaitseala (edaspidi ka kaitseala) asub Saare maakonnas Saaremaa vallas
Vanakubja, Merise ja Rahtla külas.
Koorunõmme looduskaitseala on olnud kaitse all alates 3. aprillist 1965. a, kui
Kingissepa Rajooni RSN Täitevkomitee tegi otsuse nr 32, millega võeti kohaliku kaitse alla
Maapere rauna kaitseala. 5. mail 2004. aastal võttis Vabariigi Valitsus vastu määruse nr 182
„Koorunõmme looduskaitseala kaitse-eeskiri”, mis sätestab seni kehtiva kaitsekorra.
Vastavalt looduskaitseseaduse § 91 lõikele 1 kehtivad enne selle seaduse jõustumist kaitse alla
võetud kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide kaitseks kehtestatud kaitse-eeskirjad
ja kaitsekord seni, kuni looduskaitseseaduse alusel kehtestatakse uued kaitse-eeskirjad. Seega
ei võeta määrusega kaitse alla uut ala, vaid laiendatakse olemasolevat kaitseala, muudetakse
tsoneeringut, korrigeeritakse piire ning kinnitatakse kaitse all olevale alale kehtivate
õigusaktide kohane kaitsekord.
Eelnõukohase määrusega muudetakse looduskaitseseaduse § 13 lõike 1 alusel olemasoleva
looduskaitseala kaitsekorda, kaitse-eesmärke, laiendatakse kaitstavat ala ja kehtestatakse
loodava looduskaitseala kaitse-eeskiri. Ühtlasi muudetakse Koorunõmme hoiuala
kaitse-eesmärke ja piire. Muudatused on tinginud vajadus tagada piirkonna loodusväärtuste
(eelkõige metsa- ja sookoosluste) parem kaitse. Kaitseala hõlmab osaliselt Natura 2000
võrgustikku kuuluvat Koorunõmme loodusala ja Koorunõmme linnuala.
Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu on koostanud Keskkonnaameti looduskaitse osakonna
kaitse planeerimise büroo kaitse planeerimise spetsialist Lilli Lakkur (tel 5685 8391, e-post
[email protected]), eelnõu kaitsekorra otstarbekust on kontrollinud
Keskkonnaameti looduskaitse osakonna kaitse planeerimise büroo juhtivspetsialist
Nele Saluveer (tel 447 7386, e-post
[email protected]), eelnõu õigusekspertiisi
on teinud Keskkonnaameti üldosakonna peajurist Lüüli Junti (tel 680 7435, e-post
[email protected]) ja Advokaadibüroo FORT vandeadvokaat Margus Kõiva
(tel 528 8090, e-post
[email protected]), Keskkonnaministeeriumi kontaktisik
eelnõu ministeeriumite vahelisel kooskõlastamisel ja kinnitamisel on Marika Erikson,
(tel 626 2880,
[email protected]), eksperdihinnangu on andnud Renno Nellis,
keeleliselt toimetanud Siiri Soidro (tel 640 9308, e-post
[email protected]).
2. Eelnõu sisu, piirangute ja kaitse alla võtmise põhjendus
2.1. Kaitse-eesmärkide vastavus kaitse alla võtmise eeldustele
Kaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta märgalasid, järvi, metsakooslusi, poollooduslikke kooslusi,
pankrannikut, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku. Kaitstakse elupaigatüüpe, mida EÜ
nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku
kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; edaspidi loodusdirektiiv) on nimetatud I lisas.
Need on esmased rannavallid (1210 – sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi
koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisale, kusjuures tärniga on tähistatud
esmatähtsad elupaigatüübid), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad
(1230), rannaniidud (1630*), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), kuivad
niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), lood (alvarid – 6280*),
puisniidud (6530*), allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga
(7210*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad
(9020*), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060) ning soostuvad ja
soo-lehtmetsad (9080*).
Nimekirjast on välja jäetud Koorunõmme loodusala kaitse-eesmärgiks olevad elupaigatüübid
metsastunud luited (2180) ja kadastikud (5130), kuna neid elupaigatüüpe teadaolevalt
Koorunõmme looduskaitsealal ei leidu. Lisaks tehakse ettepanek Koorunõmme loodusala
kaitse-eesmärkide hulgast välja arvata elupaigatüübid metsastunud luited (2180) ja kadastikud
(5130), kuna neid ei ole inventeeritud ka Koorunõmme loodusala koosseisu kuuluval
Koorunõmme hoiualal. Elupaigatüüp metsastunud luited (2180) on tervel loodusalal määratud
2012. ja 2015. aastal tehtud inventuuride käigus elupaigatüübiks vanad loodusmetsad (9010*),
kuna metsastunud luidetele (2180) iseloomulik liivaluide alal puudub (tegu on klibuvallil
kasvava vana metsaga) ning varem inventeeritud elupaigatüüp kadastikud (5130) on tugeva
kinnikasvamise tõttu arvatud metsa koosseisu.
Kaitstakse taimeliike, mida loodusdirektiiv nimetab II lisas, ja nende elupaiku. Need liigid on
kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) ja soohiilakas (Liparis loeselii).
Kaitstakse linnuliike, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku
linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25; edaspidi linnudirektiiv) nimetab I lisas,
ja nende elupaiku. Need liigid on merikotkas (Haliaeetus albicilla), karvasjalg-kakk
(Aegolius funereus) ja sookurg (Grus grus).
Lisaks kaitstakse II kaitsekategooriasse kuuluvaid taimeliike, nagu punane tolmpea
(Cephalanthera rubra), valge tolmpea (Cephalanthera longifolia), mägi-naistepuna
(Hypericum montanum), must seahernes (Lathyrus niger) ja mustjas sepsikas
(Schoenus nigricans), ja nende elupaiku.
Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 7 on kaitseala kaitse alla võtmise eeldused ohustatus,
haruldus, tüüpilisus, teaduslik, ajaloolis-kultuuriline või esteetiline väärtus või
rahvusvahelistest lepingutest tulenev kohustus ning linnu- ja loodusdirektiivi rakendamine.
Koorunõmme looduskaitseala kaitse all olemise eelduseks on alale eesmärgiks seatud väärtuste
ohustatus, haruldus ja tüüpilisus ning linnu- ja loodusdirektiivi rakendamine.
Koorunõmme looduskaitsealal leiduvad looduslikud ranniku-, mageveekogu-, soo- ja
metsakooslused ning poollooduslikud kooslused on haruldaste ja ohustatutena lisatud
2 (31)
loodusdirektiivi I lisasse ning osaliselt märgitud esmatähtsate elupaikadena, mille kaitse
tagamisel on Euroopa Liidul ja selle liikmesriikidel eriline vastutus. Loodusdirektiivi ülesanne
on kaitsta ohustatud liike ja nende elupaiku ning aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele
ja taastamisele. Loodusdirektiivi artikli 6 punkti 1 kohaselt tuleb liikmesriikidel kehtestada
direktiivi lisades nimetatud elupaigatüüpide ning liikide ja nende elupaikade kaitseks
kaitsemeetmed, mis vastavad nende elupaigatüüpide ja liikide ökoloogilistele nõudlustele.
Haruldaste ja ohustatud looduslike rannikuelupaigatüüpide − esmased rannavallid (1210),
püsitaimestuga kivirannad (1220) ja merele avatud pankrannad (1230) − seisund on Eestis
valdavalt soodne tänu rannaaladel kehtinud ja kehtivatele piirangutele, kuid rannikuelupaigad
on väga tundlikud välistele mõjutustele (näiteks merereostus) ja teatud kohtades on vajalik
nende taastamine (Looduskaitse arengukava aastani 2020). Lisaks on loetletud elupaikade
üheks põhiliseks levimiskohaks Lääne-Eesti ja sealne rannik.
Eestile tüüpiline magevee-elupaigatüüp vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140)
on levinud üle kogu Eesti. Valdavalt on tegu mandrijäätekkeliste veekogudega. Samas on
kalgiveelised järved ka ohustatud elupaigatüüp, kuna inimtegevuse käigus toimub nende kiire
eutrofeerumine.
Poollooduslikud kooslused on olulised liigirikkuse kandjad. Kuna need säilivad vaid mõõduka
inimmõju (niitmine, karjatamine) tingimustes, on nende püsimajäämine ohustatud. Haruldaste
ja ohustatud poollooduslike koosluste – rannaniidud (1630*), kuivad niidud lubjarikkal
mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), lood (alvarid – 6280*) ja puisniidud
(6530*) – säilitamine on Eestis äärmiselt oluline, kuna siinsed poollooduslikud kooslused on
ühed kõige liigirikkamad elupaigad. Need elupaigatüübid säilivad vaid järjepideva
traditsioonilise niitmise ja karjatamise kaasabil, muidu toimub alade võsastumine, roostumine
ja kinnikasvamine, mis omakorda vähendab liigirikkust. Kuivad niidud lubjarikkal mullal on
aruniidud, mida leidub peamiselt Lääne-Eesti madalikul ja läänesaartel ning Põhja-Eesti
lavamaal. Puisniidud on kogu Euroopas jäänud järjest haruldasemaks hoolduse lakkamise tõttu.
Peale puisniitude on eriti ohustatud veel lood, kuna lisaks Eestile leidub neid arvestataval hulgal
vaid Rootsi suurematel saartel.
Soo- ja rabaelupaigatüübid on turbakaevandamise ja kuivendamise tõttu ohustatud kõikjal oma
levikualal. Ohustatud ja tüüpilised sooelupaigatüübid – allikad ja allikasood (7160),
lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*) ja liigirikkad madalsood (7230) – on
levinud peaaegu kõigis Euroopa Liidu maades. Allikad ja allikasood paiknevad seal, kus
põhjavesi voolab või immitseb maapinnale nõlvade ja veerude jalamil või veekogude kaldaalal.
Allikaid ja allikasoid iseloomustab aasta läbi ühtlaselt madala temperatuuriga ja püsivalt kõrge
veetase. Allikatest pärinev vesi on hapniku- ja mineraaliderikas ning soode taimestik liigirikas.
Rikkumata allikasoid on Eestis järele jäänud üsna vähe. Lubjarikkaid madalsoid
lääne-mõõkrohuga leidub valdavalt Saaremaal, Hiiumaal, Muhus ning Lääne- ja Loode-Eestis.
Eestis kohtab liigirikkaid madalsoid rohkem Lääne-, Loode- ja Põhja-Eestis, mujal harva.
Paljud liigirikkad madalsood on elupaigaks käpalistele. Varasem kuivendamine on halvendanud
paljude sooniitude seisundit. Paiguti kerkib see probleem üles ka praegu metsade
kuivendamisel või vanade kuivenduskraavide taastamisel. Sooniidu säilimiseks on vajalik selle
hooldamine, muidu võib kooslus kulustuda, mätastuda ja võsastuda.
Vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), okasmetsad oosidel ja
moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) on
kaitsealal leiduvad haruldased ja ohustatud looduslikud metsaelupaigatüübid. Vanad laialehised
3 (31)
metsad, mis on Eestis haruldased, kuna neid leidub vaid üksikute laikudena piiratud aladel, on
üleminekustaadiumiks läänetaiga ja nemoraalse metsa vahel. Okasmetsad oosidel ja
moreenikuhjatistel ehk sürjametsad on Euroopas haruldased, kuna on levinud kitsal alal
boreaalses piirkonnas, peamiselt Soomes ja Rootsis. Eestis on okasmetsad oosidel ja
moreenkuhjatistel mandrijäätekkelistel oosistikel tüüpiliseks metsatüübiks. Kõiki eespool
nimetatud elupaigatüüpe ohustab eelkõige metsamajandus. Soostuvad ja soo-lehtmetsad on küll
tüüpilised elupaigatüübid niisketel aladel, kuid neid ohustab lisaks kuivendamine. Kõik need
metsaelupaigatüübid esindavad vähese inimmõjuga ja inimmõjuta alasid. Tegu on kogu
maailmas ohustatud ja haruldaste metsaelupaigatüüpidega. Aastaraamatu „Mets 2013” kohaselt
on Eestis vanu laialehiseid metsi 1700 ha (alla 0,1% Eesti metsade kogupindalast), vanu
loodusmetsi 117 900 ha (5,3%) ning soostuvaid ja soo-lehtmetsi 43 600 ha (2%).
Mitu metsaelupaigatüüpi on intensiivse metsamajanduse tõttu muutunud Euroopa boreaalses
piirkonnas haruldaseks ja seetõttu on ohustatud ka paljud nende kooslustega seotud liigid, kes
kasutavad eespool nimetatud elupaigatüüpe elupaigana või toitumisalana.
Koorunõmme looduskaitsealal leidub ka haruldasi ja ohustatud kaitsealuseid linnu- ja
taimeliike, keda nimetatakse vastavalt linnu- ja loodusdirektiivis. Linnudirektiivi eesmärk on
kaitsta kõiki linde tapmise ja püüdmise eest, piirata lindude küttimist ja nendega (samuti nende
kehaosade ja neist valmistatud esemetega) kaubitsemist. Linnudirektiiv teeb kohustuslikuks
moodustada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja rändliikide elupaikade kaitseks spetsiaalsed
linnualad. Linnudirektiivi artikli 4 punkti 2 kohaselt on liikmesriikidel kohustus rakendada
direktiivi lisades nimetatud regulaarselt leiduvate rändlinnuliikide, eelkõige nende liikide
pesitsus-, sulgimis- ja talvitusalade ning rändepeatuspaikade kaitseks erimeetmeid, mis
tagaksid nende liikide säilimise ja paljunemise levikualal.
Merikotkas (Haliaeetus albicilla) on suureneva arvukusega linnuliik. Arvukus on viimastel
kümnenditel taastunud, kuid ei ole senini oma ajaloolist taset saavutanud. Liik on levinud Eesti
rannikualadel ning suurte siseveekogude ja jõgede lähedal. Hinnanguliselt elab Eestis praegu
220–250 paari merikotkaid, kuid liigi arvukus oli sajandeid tagasi kindlasti suurem (Elts, J.,
et al. 2013). Merikotka populatsiooni ohutegurid on jätkuv oht keskkonnamürkidest, sealhulgas
pliihaavlite kasutamine, lisanduvad ohutegurid on sobivate pesapuude nappus ja pesapaikade
hävimine, pesitsusaegne häirimine, toitumisalade kvaliteedi langus, hukkumine elektriliinides,
teedel ja tuuleparkides ning vähesel määral ka lindude tahtlik tapmine (Merikotka kaitse
tegevuskava 2013–2017). Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi on tegu ohulähedases
seisus oleva liigiga, kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel haruldase ja hävimisohus liigina
I kaitsekategooria liikide hulka.
Karvasjalg-kakk (Aegolius funereus) on stabiilse arvukusega linnuliik, kuid pärast händkaku
(Strix uralensis) arvukuse suurenemist on karvasjalg-kaku arvukus vähenenud. Hinnanguliselt
pesitseb Eestis praegu 200–400 paari karvasjalg-kakkusid (Elts, J., et al. 2013), neist suurem
osa saartel ja rannikualadel. Elupaigana eelistab ta männikuid ning metsajõgede ja -järvede
ääres asuvaid segametsi. Peamised ohutegurid on pesapaikade kadumine (raied, metsade
vanuse muutumine). Eesti ohustatud liikide punase nimestiku järgi on tegu ohualtis seisus oleva
liigiga, kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel haruldase ja hävimisohus liigina
II kaitsekategooria liikide hulka. Kaitsealal on karvasjalg-kakule elupaigaks sobivaid metsi
päris palju, mistõttu võib ornitoloog Rein Nellise hinnangul olla karvasjalg-kaku paare alal
rohkem, kui on keskkonnaregistris registreeritud. Saare maakonnas on karvasjalg-kaku
leiukohti registreeritud 12 (17,4% Eestis registreeritud leiukohtadest), millest 9 asuvad
piirkonnas (Saaremaa vallas) ja 2 leiukohta kaitsealal.
4 (31)
Lisaks ülal loetletud liikidele on kaitseala kaitse-eesmärkideks arvatud III kaitsekategooriasse
kuuluv linnuliik sookurg (Grus grus), kes on tüüpiline märgalade liik ning seetõttu
Koorunõmme looduskaitsealale iseloomulik. Kaitsealal on tegemist Eesti, kuid eelkõige
Saaremaa kontekstis esindusliku sookure pesitsusalaga, kus on palju sookurele elupaigaks
sobivaid märgalasid. Sookurg on stabiilse arvukusega linnuliik, keda pesitseb Eestis
hinnanguliselt 6500–7500 paari (Elts, J., et al. 2013). Peamised ohutegurid on elupaikade
kadumine ning häirimine, kuna tegu on küllaltki inimkartliku linnuliigiga.
Kaunis kuldking (Cypripedium calceolus) on väheneva arvukusega taimeliik (eElurikkus),
mis on levinud Eestis hajusalt, kuid sagedamini leidub seda siiski lääne- ja põhjaosas.
Isenditerohkeimad populatsioonid on registreeritud Lääne-Eestis ja läänesaartel. Eesti
ohustatud liikide nimestiku järgi on tegu ohulähedases seisus oleva liigiga, mis on arvatud
looduskaitseseaduse alusel haruldase ja hävimisohus liigina II kaitsekategooria liikide hulka.
Kaunist kuldkinga võib kohata hõredamates metsades, metsaservades ja puisniitudel. Peamised
liiki ohustavad tegurid on võsastumine, metsaraie ja taimede noppimine (Kauni kuldkinga
kaitse tegevuskava 2013−2017).
Soohiilakas (Liparis loeselii) on väheneva arvukusega taimeliik (eElurikkus), mis on levinud
paiguti üle Eesti, kuid eriti omane on liik Lääne-Eesti rannikualadel. Eesti ohustatud liikide
nimestiku järgi on tegu ohulähedases seisus oleva liigiga, mis on arvatud looduskaitseseaduse
alusel haruldase ja hävimisohus liigina II kaitsekategooria liikide hulka. Kuna tegemist on
sootaimega, siis võib seda leida lubjarikastes soodes ning soistel jõe- ja järvekallastel. Liiki
ohustab soode kuivendamine ja turba võtmine.
Punane tolmpea (Cephalanthera rubra) ja valge tolmpea (Cephalanthera longifolia) on
väheneva arvukusega taimeliigid (eElurikkus), neist esimene on levinud valdavalt
Lääne-Eestis, läänesaartel ja hajusalt Pandivere piirkonnas ning teine läänesaartel, kuid eeskätt
Saaremaal, mõned üksikud leiud Lääne-Eestis Laelatu puisniidul. Elupaigana eelistavad punane
ja valge tolmpea karbonaatsetel kuivadel muldadel metsi, kuid Pandivere aladel ka salumetsi.
Neile sobivad näiteks hõredamad loometsad, metsaservad ja puisniidud. Suurim ohutegur on
elupaikade kinnikasvamine ning seeläbi valgustingimuste halvenemine. Eesti ohustatud liikide
nimestiku järgi on punase tolmpea puhul tegu ohualtis seisus oleva liigiga, mis on arvatud
looduskaitseseaduse alusel haruldase ja hävimisohus liigina II kaitsekategooria liikide hulka, ja
valge tolmpea puhul ohulähedases seisus oleva liigiga, mis on arvatud looduskaitseseaduse
alusel haruldase ja hävimisohus liigina II kaitsekategooria liikide hulka.
Mägi-naistepuna (Hypericum montanum) on väheneva arvukusega taimeliik (eElurikkus),
mis on Eestis oma levikupiiril ja mida leidub ainult Saaremaal. Elupaigana eelistab kuivi
hõredaid loometsi, põõsastikke ja raiesmikke. Liiki ohustab eelkõige valgustingimuste
halvenemine puistu ja põõsarinde tihenemise tõttu. Eesti ohustatud liikide nimestiku järgi on
tegu ohualtis seisus oleva liigiga, mis on arvatud looduskaitseseaduse alusel haruldase ja
hävimisohus liigina II kaitsekategooria liikide hulka.
Must seahernes (Lathyrus niger) on väheste andmete tõttu teadmata arvukuse trendiga
taimeliik (eElurikkus), mis on levinud paiguti Saaremaa lääne- ja keskosas, mujal Eestis ei ole
liiki täheldatud. Musta seahernest võib kohata loometsades ja põõsastikes. Liiki ohustab
valdavalt elupaikade kinnikasvamine. Eesti ohustatud liikide nimestiku järgi on tegu ohualtis
seisus oleva liigiga, mis on arvatud looduskaitseseaduse alusel haruldase ja hävimisohus liigina
II kaitsekategooria liikide hulka.
5 (31)
Mustjas sepsikas (Schoenus nigricans) on stabiilse arvukusega taimeliik (eElurikkus), mis on
Eestis levinud Saaremaa ja Hiiumaa lääneosas lubjarikastes soodes, järve- ja ojakallastel ning
mererannikul. Mustjat sepsikat ohustab eelkõige elupaikade kinnikasvamine. Eesti ohustatud
liikide nimestiku järgi on tegu ohualtis seisus oleva liigiga, mis on arvatud looduskaitseseaduse
alusel haruldase ja hävimisohus liigina II kaitsekategooria liikide hulka.
Loodusdirektiivi rakendamine. Loodusdirektiivi ülesanne on kaitsta ohustatud loomaliike ja
nende elupaigatüüpe ning aidata kaasa looduse mitmekesisuse säilimisele ja taastamisele.
Direktiivi artikli 6 lõike 1 kohaselt tuleb liikmesriikidel kehtestada direktiivi lisades nimetatud
elupaigatüüpide ning liikide ja nende elupaikade kaitseks vajalikud kaitsemeetmed, mis
vastavad nende elupaigatüüpide ja liikide ökoloogilistele nõudlustele. Koorunõmme
looduskaitseala kuulub Koorunõmme loodusala koosseisus (Koorunõmme loodusala,
EE0040428) üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku Natura 2000. Loodusala eesmärk on
Euroopa Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja
loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide ja II lisas nimetatud liikide
elupaikade kaitse. Koorunõmme loodusalal on kohustus kaitsta I lisas nimetatud elupaigatüüpe,
milleks on esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud
pankrannad (1230), rannaniidud (1630*), metsastunud luited (2180), vähe- kuni kesktoitelised
kalgiveelised järved (3140), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised
orhideede kasvualad – 6210), lood (alvarid – 6280*), puisniidud (6530*), allikad ja allikasood
(7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*), liigirikkad madalsood (7230),
vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), okasmetsad oosidel ja
moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), ning II lisas
nimetatud liikide kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja soohiilaka (Liparis loeselii)
isendite elupaiku.
Linnudirektiivi rakendamine. Linnudirektiivi eesmärk on kaitsta kõiki linde tapmise ja
püüdmise eest, piirata lindude küttimist ja nendega (samuti nende kehaosade ja neist
valmistatud esemetega) kaubitsemist. Direktiiv teeb kohustuslikuks moodustada
üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja rändliikide elupaikade kaitseks spetsiaalsed linnualad.
Linnudirektiivi artikli 4 punkti 1 kohaselt peavad liikmesriigid I lisas nimetatud liikide
elupaikade kaitseks rakendama erimeetmeid, et kindlustada nende liikide säilimine ja
paljunemine nende levikualal. Linnudirektiivi artikli 4 lõike 2 kohaselt on liikmesriikidel
kohustus rakendada direktiivi lisades nimetatud regulaarselt leiduvate rändlinnuliikide,
eelkõige nende liikide pesitsus-, sulgimis- ja talvitusalade ning rändepeatuspaikade kaitseks
erimeetmeid, mis tagaksid nende liikide säilimise ja paljunemise levikualal. Kuna moodustatav
Koorunõmme looduskaitseala on oluline elupaik linnudirektiivi lisades nimetatud kaitsealustele
linnuliikidele, siis kaasneb sellega Eesti riigil kohustus rakendada meetmeid oluliste elupaikade
ja peatuspaikade säilitamiseks. Alal leiduvad järgmised linnudirektiivi I lisas nimetatud liigid:
merikotkas (Haliaeetus albicilla), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus) ja sookurg (Grus grus).
Eelnõu ekspertiisis on tehtud ettepanek lisada Koorunõmme looduskaitseala
kaitse-eesmärkidesse II kaitsekategooria liigid tiigilendlane (Myotis dasycneme),
Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii), jumalakäpp (Orchis mascula), apteegikaan
(Hirudo medicinalis) ja veelendlane (Myotis daubentonii) ning III kaitsekategooria liigid
värbkakk (Glaucidium passerinum), roo-loorkull (Circus aeruginosus), nõmmelõoke
(Lullula arborea) ja suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis). Neid liike ei ole kaitse-eesmärgiks
seatud alltoodud põhjustel. Lisaks on eelnõu ekspertiis teinud ettepaneku lisada
Koorunõmme looduskaitseala kaitse-eesmärkidesse ka II kaitsekategooria liik tömbiõiene luga
(Juncus subnodulosus), kuid kuna seda liiki ei ole keskkonnaregistri andmetel kaitsealal
6 (31)
registreeritud, siis kaitse-eesmärkide hulka seda ei lisata. Tulenevalt eelnevast ei ole eespool
nimetatud ettepaneku arvestamata jätmine vastuolus Koorunõmme looduskaitseala
kaitse-eesmärkidega.
Lisaks eespool nimetatud loodusväärtustele on Koorunõmme looduskaitseala kaitse all
hoidmine oluline teistegi haruldaste ja ohustatud taime- ja loomaliikide kaitseks. Samas pole
nende kõikide eraldi kaitse-eesmärgina nimetamine vajalik, kuna eesmärgiks seatavate
katusliikide, nende elupaikade ja koosluste kaitseks kehtestatav kaitsekord tagab kaudselt ka
nende kaitse. See tähendab, et kaitsekorra väljatöötamisel on lähtutud kaitse-eesmärgina
loetletud liikide ja koosluste ökoloogilistest nõudlustest. Seeläbi tagatakse kaitse kõikidele
liikidele, kelle elupaigaks on kaitse-eesmärgiks olev kooslus, või ka neile liikidele, kelle
elupaiga eelistused sarnanevad eesmärgina loetletud katusliikide omadega. Kaitseala
kaitse-eesmärgiks on seatud need kooslused ja kaitsealused liigid, kelle kaitse jaoks on tegemist
esindusliku ja soodsa seisundi säilitamiseks olulise esinemisalaga. Kaitse-eesmärgiks on seatud
ka need liigid, kelle kaitse sellel alal on loodus- või linnudirektiivist tulenev rahvusvaheline
kohustus või kelle soodsa seisundi säilimiseks pikaajaliselt (säilimiseks pikas perspektiivis) ei
piisa ainult isendikaitsest. Teisi kaitsealuseid liike ei ole kaitsekorra määramisel aluseks võetud,
kuid nende puhul on arvestatud, et eesmärgiks seatavate katusliikide ja koosluste alusel
kehtestatav kaitsekord tagab ka nende kaitse. Kaitse-eeskirjas sätestatud kaalutlusõiguse
teostamisel saavutatakse nende liikide kaitse-eesmärk (LKS § 14 lõige 2) LKS §-s 55 sätestatud
isendikaitse kaudu. Teiste sõnadega tuleb nende liikide puhul kaitseala valitseja nõusolekul
lubatud tegevusteks ja kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud tegevusteks nõusolekut andes
arvestada, et kavandatud tegevus ei oleks vastuolus LKS §-s 55 sätestatud isendikaitse
põhimõtetega. Isendikaitse väldib konkreetsete isendite surmamist, kahjustamist ja hävitamist,
kuid ei taga nende liikide elupaikade säilimist sellises mahus, et oleks tagatud nende liikide
püsiv pikaajaline säilimine nende levikualal.
Teadaolevatest III kategooria kaitsealustest liikidest, mida ei ole seatud kaitseala
kaitse-eesmärgiks, leiduvad kaitsealal rabakonn (Rana arvalis), harilik nastik (Natrix natrix),
kodukakk (Strix aluco), täpikhuik (Porzana porzana), punaselg-õgija (Lanius collurio),
roo-loorkull (Circus aeruginosus), värbkakk (Glaucidium passerinum), liivatüll
(Charadrius hiaticula), nõmmelõoke (Lullula arborea), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva),
musträhn (Dryocopus martius), hoburästas (Turdus viscivorus), lõopistrik (Falco subbuteo),
suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), laialehine neiuvaip (Epipactis helleborine), pruunikas
pesajuur (Neottia nidus-avis), kahelehine käokeel (Platanthera bifolia), lääne-mõõkrohi
(Cladium mariscus), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), tumepunane neiuvaip
(Epipactis atrorubens), harilik porss (Myrica gale), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea),
suur käopõll (Listera ovata), soo-neiuvaip (Epipactis palustris), siberi võhumõõk (Iris sibirica),
rohekas käokeel (Platanthera chlorantha), harilik valvik (Leucobryum glaucum), sile
neersamblik (Nephroma laevigatum) ja harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria). Lisaks
leidub II kategooria kaitsealuseid liike, nagu põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), tiigilendlane
(Myotis dasycneme), veelendlane (Myotis daubentonii), tõmmu- või habelendlane
(Myotis brandtii/mystacinus), apteegikaan (Hirudo medicinalis), Russowi sõrmkäpp
(Dactylorhiza russowii), jumalakäpp (Orchis mascula), kärbesõis (Ophrys insectifera),
oja-haneputk (Berula erecta), harilik muguljuur (Herminium monorchis), harilik luuderohi
(Hedera helix), pruun raunjalg (Asplenium trichomanes) ja sire-säärsamblik
(Cybebe gracilenta). Väikese arvukuse tõttu ei ole eespool nimetatud liike kaitse-eesmärgiks
lisatud. Nende liikide korral tuleb arvestada, et kaitseala valitseja võib tuginedes LKS §-s 55
sätestatud isendikaitse sätetele seada lisaks kaitse-eeskirjas esitatud piirangutele liigispetsiifilisi
tingimusi, mis on vajalikud isendikaitseks.
7 (31)
2.2. Kaitse alla võtmise otstarbekus
Koorunõmme looduskaitseala on olnud osaliselt kaitse all alates 1965. aastast, kui võeti kaitse
alla Maapere rauna kaitseala. Looduskaitsealaga liidetav Koorunõmme hoiuala osa on olnud
kaitse all alates 2007. aastast. Seega ei ole tegemist uue kaitstava ala moodustamisega, vaid
olemasolevat looduskaitseala laiendatakse kõrval asuva hoiuala ja väärtuslike soo- ja
metsaelupaigatüüpide ning merikotka (Haliaeetus albicilla) püsielupaikade arvelt. Planeeritav
looduskaitseala on väga suure looduskaitselise väärtusega, eelkõige kui terviklik ala, kus
loodusväärtuslike elupaikade osakaal on suur ja kus on leidnud elupaiga hulganisti kaitsealuseid
liike. Kuna alal leiduvad järve-, ranniku-, niidu-, soo- ja metsakooslused on piiratud levikuga
ning neil on elustiku mitmekesisuse säilimist toetav väärtus, siis on otstarbekas ka ala
edaspidine kaitse.
Koorunõmme looduskaitseala kaitstavad elupaigatüübid on suures osas inventeeritud
2015. aastal OÜ Metsaruum tehtud loodusdirektiivi elupaigatüüpide inventuuri käigus (v.a
järvekooslused, mis on inventeeritud 2001. ja 2002. aastal loodusdirektiivi elupaigatüüpide
inventuuri käigus). Varem on kaitsealal ja kaitsealaga liidetaval hoiuala osal paiknevaid
märgalaelupaigatüüpe osaliselt inventeerinud Eestimaa Looduse Fond (edaspidi ka ELF)
2010. aastal ning kaitsealaga liidetaval Koorunõmme hoiuala osal metsaelupaigatüüpe ja
poollooduslikke kooslusi Pärandkoosluste Kaitse Ühing (edaspidi ka PKÜ) 2012. aastal.
Linnuliike on Koorunõmme looduskaitsealal inventeeritud riikliku seireprogrammi „Kotkad ja
must-toonekurg” ja „Haned, luiged ja sookurg” käigus eri aastatel (kotkaid viimati
2014. aastal). Poollooduslike koosluste elupaigatüübid on kantud keskkonnaregistrisse
(andmed on aluseks toetuste taotlemisele, kaart on vaadatav ka Maa-ameti geoportaalis).
Kaitsealal on esindatud vähemalt 15 loodusdirektiivi I lisale vastavat elupaigatüüpi ligikaudu
1334,9 ha-l, mis moodustab u 84% kaitsealast. Eestimaa Looduse Fondi poolt 2010. aastal
tehtud inventuuri käigus on Koorunõmme looduskaitsealale kaardistatud sinihelmikakooslusi
(6410) esinduslikkusega D (väheesinduslik). Kuna sinihelmikakoosluste pindala ja
esinduslikkus on küllaltki tagasihoidlikud ning need asuvad keset kaitsealuseid elupaigatüüpe,
siis ei ole otstarbekas seada neid kaitseala kaitse-eesmärgiks, vaid elupaigatüübi kaitse toimub
teiste elupaigatüüpide kaudu.
Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide inventuuri käigus 2012. ja 2015. aastal on
Koorunõmme looduskaitsealale inventeeritud kaitseala kaitse-eesmärkideks olevad haruldased
ja ohustatud looduslikud rannikuelupaigatüübid esmased rannavallid (1210), mis katavad
u 0,4% kaitseala maismaa pindalast, püsitaimestuga kivirannad (1220), mis katavad kaitseala
maismaa pindalast u 0,8%, ja merele avatud pankrannad (1230), mis katavad kaitseala maismaa
pindalast alla 0,2%. Elupaigatüübid esmased rannavallid (1210) ja püsitaimestuga kivirannad
(1220) on esinduslikkusega A−B (väga esinduslik kuni esinduslik) ning elupaigatüüp merele
avatud pankrannad (1230) on esinduslikkusega B (esinduslik). Samade inventuuridega on
kaitsealale kaardistatud haruldased ja ohustatud niiduelupaigatüübid rannaniidud (1630*), mis
katavad kaitseala maismaa pindalast u 0,1% ning on esinduslikkusega C (arvestatav
esinduslikkus), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), mis
katavad kaitseala maismaa pindalast u 0,6% ja on esinduslikkusega A−C (väga esinduslik kuni
arvestatav esinduslikkus), lood (alvarid – 6280*), mis katavad kaitseala maismaa pindalast u
2,7% ja on esinduslikkusega A–D (väga esinduslik kuni väheesinduslik), ning puisniidud
(6530*), mis katavad kaitseala maismaa pindalast u 0,9% ja on esinduslikkusega C–D
(arvestatav esinduslikkus kuni väheesinduslik). 2001. ja 2002. aastal korraldatud
loodusdirektiivi elupaigatüüpide inventuuri käigus on Koorunõmme looduskaitsealale
8 (31)
inventeeritud haruldane ja ohustatud magevee-elupaigatüüp vähe- kuni kesktoitelised
kalgiveelised järved (3140), mis on esinduslikkusega A–B (väga esinduslik kuni esinduslik) ja
katab kaitseala kogupindalast u 7,2% ning siseveekogude pindalast 100%.
Ohustatud ja tüüpilised sooelupaigatüübid allikad ja allikasood (7160), mis katavad kaitseala
maismaa pindalast ligikaudu 0,2%, lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*), mis
katavad kaitseala maismaa pindalast ligikaudu 14,7%, ja liigirikkad madalsood (7230), mis
katavad kaitseala maismaa pindalast u 1,3%, on esinduslikkusega A–D (väga esinduslik kuni
väheesinduslik). Neid elupaigatüüpe on määratud lisaks ka teineteisele kaasnevateks. Need
elupaigatüübid on kaitsealale inventeeritud nii 2015. aastal loodusdirektiivi I lisa
elupaigatüüpide inventuuri käigus kui ka ELF poolt 2010. aastal.
Haruldased ja ohustatud looduslikud metsaelupaigatüübid vanad loodusmetsad (9010*), mis
katavad kaitseala maismaa pindalast koguni ligikaudu 49,6% ja on esinduslikkusega B−p
(esinduslik kuni potentsiaalne), vanad laialehised metsad (9020*), mis katavad kaitseala
maismaa pindalast u 2,6% ja on esinduslikkusega A−C (väga esinduslik kuni arvestatav
esinduslikkus), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), mis katavad
kaitseala maismaa pindalast u 0,6% ja on esinduslikkusega B (esinduslik), ning soostuvad ja
soo-lehtmetsad (9080*), mis katavad kaitseala maismaa pindalast u 2,1% ja on
esinduslikkusega C−p (arvestatav esinduslikkus kuni potentsiaalne), on kaitsealale
inventeeritud loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide inventuuri käigus 2015. aastal. 2012. aastal
on PKÜ osaliselt inventeerinud metsaelupaigatüüpe vanad loodusmetsad (9010*), vanad
laialehised metsad (9020*), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060)
ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) alal, mis arvatakse Koorunõmme hoiuala koosseisust
Koorunõmme looduskaitseala koosseisu. Lisaks on Koorunõmme looduskaitseala osas
inventeeritud 2015. aastal hulganisti taastuvaid metsaalasid (u 200 ha) 0-elupaigaks, kuna tegu
on veel liialt noore metsaga, et kvalifitseeruda mõne loodusdirektiivi elupaigatüübi alla
(tulevane 9010*).
Linnuliikidest, kes on arvatud Koorunõmme looduskaitseala kaitse-eesmärkide hulka, leidub
kaitsealal keskkonnaregistri andmetel merikotkast (Haliaeetus albicilla) 2 paari (lähikonnas on
veel üks paar merikotkaid, kokku külastavad need 3 paari 5 pesa), karvasjalg-kakku
(Aegolius funereus) 2 isendit 2 leiukohas, sookurge (Grus grus) 6 paarina ja lisaks on määratud
u 55,6 ha suurune sobiv pesitsuspaik. Taimeliikidest kaunist kuldkinga (Cypripedium calceolus)
5 leiukohas ja neist kahes vähemalt 30 isendina ning ühes leiukohas loendatud 100 isendit,
soohiilakat (Liparis loeselii) 2 leiukohas kokku 19 isendit, punast tolmpead (Cephalanthera
ruba) 6 leiukohas, millest 3 ei jää tervenisti kaitsealale, kokku 5649 isendit, valget tolmpead
(Cephalanthera longifolia) 5 leiukohas, mägi-naistepuna (Hypericum montanum) elupaigaga
0,2 ha, musta seahernest (Lathyrus niger) 4 leiukohas kokku vähemalt 582 isendit, mustjat
sepsikat (Schoenus nigricans) 6 leiukohas vähearvukalt ja 1 leiukohas ohtralt kokku vähemalt
174 ha-l.
Lisaks eespool kirjas olevale on Koorunõmme looduskaitseala kaitse all hoidmine põhjendatud
ka asjaoluga, et kaitseala asub valdavalt (v.a vähesed laiendused) Koorunõmme loodus- ja
linnualal, mille puhul on tegemist Natura 2000 võrgustikku kuuluvate aladega.
9 (31)
2.3. Kaitstava loodusobjekti tüübi valik
Looduskaitseseaduse § 27 kohaselt moodustatakse looduse säilimiseks, kaitsmiseks,
taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks looduskaitsealad. Koorunõmme looduskaitseala on
algselt loodud märgalade, järvede, metsade, pankade, rannavallide ja kaitsealuste liikide
elupaikade kaitseks. Nende loodusväärtuste roll on aja jooksul suurenenud. Hoiuala kaitsekord
ei võimalda mitme eri rangusega vööndi moodustamist ja vajaliku piirangu rakendamist (nt
liikumispiirang liikide häirimise vältimiseks pesitsusajal, jahi reguleerimine). Hoiuala on
mõeldud eelkõige loomastiku, taimestiku ja seenestiku soodsa seisundi tagamiseks. Kuna alal
leiduvad erinevad loodusväärtused (kooslused ja liigid), siis ei ole püsielupaiga moodustamine
otstarbekas, kuna see moodustatakse peamiselt liikide ja nende elupaikade kaitseks, mitte
erineva väärtusega looduskompleksi kaitseks. Eeltoodu põhjal ei ole vajadust muuta kaitstava
loodusobjekti tüüpi, milleks on looduskaitseala.
2.4. Kaitstava loodusobjekti välis- ja vööndite piirid
Kaitseala piiritlemisel on lähtutud põhimõttest, et kaitsealasse on hõlmatud kaitset vajavad
loodusväärtused ja loodusväärtustele vajalik puhver ning ala piirid peavad olema looduses
selgelt tuvastatavad ja üheselt mõistetavad. Seetõttu on piiritlemisel kasutatud selgepiirilisi ja
ajas vähe muutuvaid objekte (metsasihid, kraavide kaldad, mõõdistatud maaüksused, kõlvikud,
teed ja rannajoon). Kaitsealal on sihtkaitsevööndis leiduvate kaitse-eesmärgiks seatud
loodusväärtuste puhvrina kasutatud piiranguvööndit, kus asuvad lisaks kaitstavatele
elupaigatüüpidele, mille kaitse on tagatud piiranguvööndi kaitsekorraga, ka looduskaitse
seisukohast vähemväärtuslikud alad (õuemaad). Geograafilised koordinaadid on esitatud
L-EST-97 koordinaatsüsteemis matemaatilisel kujul. Kaitseala piir on kantud kaardile,
kasutades alusena Eesti põhikaarti (mõõtkava 1 : 10 000) ja maakatastri andmeid.
Planeeritavates piirides kaitseala pindala on 1589,2 ha (sihtkaitsevööndite pindala on 1569,6 ha
ja piiranguvööndi pindala 19,6 ha). Kaitseala pindalast moodustavad eramaad ligikaudu 501 ha,
riigimaad ligikaudu 1085,4 ha, munitsipaalmaa ligikaudu 1,6 ha ja jätkuvalt riigiomandis olev
maa ligikaudu 1,2 ha.
Võrreldes Vabariigi Valitsuse 5. mai 2004. a määrusega nr 182 „Koorunõmme looduskaitseala
kaitse-eeskiriˮ kehtestatud kaitseala piiriga (pindala 1271,8 ha, sh sihtkaitsevööndite
pindala 694,6 ha ja piiranguvööndite pindala 577,2 ha) suureneb kaitseala pindala ligikaudu
317,4 ha võrra valdavalt Koorunõmme hoiuala ja merikotka püsielupaikade arvelt.
Koorunõmme hoiuala maismaast arvati 241 ha looduskaitseala koosseisu, kuna nendele aladele
jäävad väärtuslikud metsa- ja sooelupaigad. Kaitsealaga liidetakse ka merikotka püsielupaigad
(16 ha), et tagada parem kaitse I kaitsekategooria kaitsealusele liigile ning selleks, et tagada
maaomanikele õiglane kompensatsioon metsaelupaigatüüpide kaitseks rakendatava range
kaitse eest (metsaelupaigatüüpide majandamine pole lubatud, kuid piirangud kompenseeritakse
hoiualadel võrreldavalt piiranguvööndi metsadele, kus majandustegevus on lubatud).
Varem kaitseta maa arvelt suureneb kaitseala pindala 60,4 ha, sellest on eramaid ligikaudu
26,3 ha, ülejäänu on riigimaa. Uus liidetav osa arvatakse sihtkaitsevööndisse. Liidetavale alale
jäävad valdavalt sooservad, mille liitmine kaitsealaga on oluline, et tagada märgalade kaitse
tervikuna. See laiendus on vajalik ka alal paiknevate merikotka elupaikade kaitsealaga
liitmiseks, mis koos neid ümbritsevate väärtuslike metsaaladega moodustavad soomassiivide
vahele jääva merikotka elupaigaks sobiliku tervikliku maastiku.
10 (31)
Koorunõmme looduskaitsealal tsoneeriti ja korrigeeriti vööndite paiknemist. Väärtuslikud
elupaigatüübid liideti sihtkaitsevööndisse ning alad, kus asuvad mõõdukat majandamist taluvad
loodusväärtused ja elamud, jäeti piiranguvööndisse. Varem hoiuala koosseisus olnud alast
arvati sihtkaitsevööndisse u 224,5 ha, sh eramaad 207,7 ha, riigimaad 16 ha ja munitsipaalmaad
0,8 ha. Arvestades, et varem hoiuala koosseisus olnud ala oli kaetud suures osas metsa- ja
sooelupaigatüüpidega, mille säilitamiseks oli majandustegevus keelatud, siis vastas see ka juba
varem sisuliselt sihtkaitsevööndi kaitsekorrale. Varem hoiuala koosseisus olnud alast arvati
piiranguvööndisse u 16,5 ha, sh eramaad 16 ha ja munitsipaalmaad 0,5 ha.
Olemasoleva Koorunõmme looduskaitseala piiranguvööndist tsoneeriti sihtkaitsevööndisse
u 574,1 ha, millest on eramaad 85,3 ha.
Pindala muudatused eramaade osas on järgmised: olemasolevast hoiualast arvatakse
sihtkaitsevööndisse 207,7 ha ja piiranguvööndisse 16,5 ha. Olemasoleva kaitseala
piiranguvööndist arvatakse sihtkaitsevööndisse 85,3 ha eramaad ja uute aladena võeti eramaad
kaitse alla 26,3 ha, mis kõik arvatakse sihtkaitsevööndisse.
Vastavalt eelnõukohasele kaitse-eeskirjale koosneb Koorunõmme looduskaitseala kolmest
sihtkaitsevööndist ja ühest piiranguvööndist. Sihtkaitsevöönditesse jääb u 481,5 ha eramaid ja
piiranguvööndisse 19,6 ha eramaid. Sihtkaitsevööndi režiim on vajalik metsakoosluste
loodusliku arengu tagamiseks, märgalade ja poollooduslike koosluste säilimiseks ning seeläbi
ka elustiku mitmekesisuse ja kaitsealuste liikide elupaikade säilimiseks. Sihtkaitsevööndi
kaitsekord võimaldab selgemini sõnastada kaitsekorralduslikke piiranguid (keelata metsaraiet,
seada liikumispiiranguid, reguleerida maaparandussüsteemide hoiutöid, keelata uute ehitiste
püstitamist, majandustegevust, sh metsamajandust jms). Elupaikade säilimise kaudu hoitakse
ka tüüpilist maastikuilmet ja kaitstakse kogu looduse mitmekesisust. Kaitseala koosneb kolmest
sihtkaitsevööndist: Merise-Abula, Maapere rauna ja Koorunõmme sihtkaitsevöönd.
Koorunõmme sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on eelkõige säilitada kaitstavatele linnuliikidele
pesitsusaegne rahu, sealhulgas tagada järvede, metsa- ja sookoosluste, kaitsealuste liikide ja
nende elupaikade areng üksnes loodusliku protsessina. Merise-Abula ja Maapere rauna
sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsa- ja poollooduslike koosluste ning kaitsealuste liikide
ja nende elupaikade kaitse. Lisaks on Merise-Abula sihtkaitsevööndi eesmärk rannikukoosluste
kaitse ja Maapere rauna sihtkaitsevööndi eesmärk järvede ja sookoosluste kaitse.
Piiranguvöönd hõlmab majanduslikult kasutatavat ala, kus asuvad mõõdukat majandamist
taluvad loodusväärtused ning hoonestus ja muud rajatised.
Kaitseala välispiiri määramisel lähtuti sellest, et kõik metsa-, soo- ja niiduelupaigatüübid
jääksid tervikuna looduskaitseala koosseisu. Selleks järgiti juba olemasolevat kaitseala piiri,
mida laiendati kahes kohas, kus metsaelupaigatüübid asusid Koorunõmme hoiualal.
Metsaelupaigatüüpidega kaetud osa hoiualast liideti kaitsealaga. Kaitseala välispiir kulgeb
valdavalt mööda katastripiire, metsasihte ja teeservi nii, et piirnevad teed ja metsasihid jäävad
kaitsealast välja. Kaitseala lõunaosas kulgeb kaitseala välispiir rannikult mööda Kihelkonna
metskond 23 maaüksuse (katastriüksuse tunnus 48301:001:0112) piiri, kuni ristub
metsakvartaliga KH236, sealt edasi mööda metsasihte nii, et jätab metsakvartalid KH236 ja
KH228 kaitsealast välja (metsasihid jäävad kaitsealast välja). Kihelkonna metskond 23
maaüksusele jäävad Koorunõmme hoiuala lahustükk ning u 3,2 ha suurune ala, kus paikneb
I kaitsekategooria liigi merikotka (Haliaeetus albicilla) elupaik ja on inventeeritud väärtuslikud
vanad loodusmetsad (9010*) ning mis liidetakse looduskaitsealaga. Metsakvartali KH219
põhjaosas teega ristudes kulgeb välispiir mööda teeserva läände (jättes tee selles lõigus
11 (31)
kaitsealast välja), kuni ristub Kihelkonna metskond 23 maaüksuse (48301:001:0112) piiriga,
sealt kulgeb välispiir edasi mööda eespool nimetatud katastripiiri kuni punktini koordinaatidega
X 391 910,716 Y 6 483 080,682, kust liigub edasi diagonaalselt üle Kihelkonna metskond 326
maaüksuse (48301:001:0529) kuni Kihelkonna metskond 23 maaüksusel (48301:001:0112)
asuva metsasihini punktis koordinaatidega X 392 047,140 Y 6 482 912,510. Välispiir kulgeb
edasi mõttelise sirgena punktini X 392 097,026 Y 6 482 704,884 ning sealt mööda katastripiiri,
kuni ristub vastutuleva teega, edasi suundub piir mööda teid (jättes teed kaitsealast välja) kuni
vastutuleva metsasihini. Seejärel kulgeb välispiir mööda metsasihte (jättes sihid kaitsealast
välja), jõudes Kivijärve-äärse (Rahtla Kivijärv) sooni, kust liigub mööda mõttelisi sirgeid
(käänupunktide koordinaadid X 393 658,832 Y 6 483 352,257, X 393 787,474
Y 6 483 416,906, X 393 758,309 Y 6 483 472,930 ja X 393 835,772 Y 6 483 521,994) kuni
esimese kraavini (Vanakubja oja), sealt edasi mööda kraavi (jättes kraavi kaitseala koosseisu)
kuni ristumiseni Koorunõmme looduskaitseala 2 maaüksusega (48301:001:0528) punktis
koordinaatidega X 393 991,405 Y 6 483 576,213. Sellest punktist edasi jälgib välispiir
katastripiiri kuni punktini koordinaatidega X 394 097,301 Y 6 483 335,580, kust liigub edasi
mööda mõttelisi sirgeid (käänupunktide koordinaadid X 394 414,043 Y 6 483 514,125,
X 394 455,199 Y 6 483 362,304, X 394 778,922 Y 6 483 327,939, X 395 039,921
Y 6 483 619,567, X 395 081,250 Y 6 483 872,110, X 395 034,661 Y 6 483 965,918,
X 394 768,946 Y 6 483 995,607, X 394 783,461 Y 6 484 214,117, X 394 911,217
Y 6 484 307,386, X 394 920,351 Y 6 484 351,857, X 394 864,022 Y 6 484 403,157,
X 394 947,921 Y 6 484 545,097, X 395 000,000 Y 6 484 540,460, X 395 112,487
Y 6 484 550,591, X 395 385,260 Y 6 484 574,997), kuni ristub Kaubaniidi maaüksuse
(katastritunnus 48301:001:0220) põhjatipuga. Sealt suundub välispiir põhja poole mööda
Kihelkonna metskond 353 maaüksuse (48301:001:0536) välispiiri kuni punktini
koordinaatidega X 395 570,232 Y 6 485 330,798. Seejärel suundub välispiir mööda mõttelisi
sirgeid (käänupunktide koordinaadid X 395 386,570 Y 6 485 350,970, X 395 163,190
Y 6 485 471,290, X 395 300,354 Y 6 485 641,525 ja X 395 233,421 Y 6 485 687,489)
Seeneretke tn 8 maaüksuse (48301:001:0403, jääb kaitsealast välja) idapunktini. Nende
laiendustega võetakse kaitse alla väärtuslikke metsa- ja sooelupaigatüüpe vanad loodusmetsad
(9010*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga
(7210*) ja kaasneva elupaigatüübina liigirikkad madalsood (7230) ning väiksemas mahus
sinihelmikakooslusi (6410). Laienduse kirdeosas paiknevad I kaitsekategooria liigi merikotka
(Haliaeetus albicilla) püsielupaigad, mis koos neid ümbritsevate väärtuslike metsaaladega
moodustavad soomassiivide vahele jääva tervikliku maastiku. Kaitsealale lisanduvate
sinihelmikakoosluste (6410) puhul on tegu väheväärtusliku (esinduslikkus D) elupaigatüübiga,
kuid need on ümbritsetud väga väärtuslikest sooelupaigatüüpidest (esinduslikkus A) ning selle
elupaigatüübi välja jätmine kaitsealalt lõhuks ära soo terviklikkuse, seetõttu on
sinihelmikakooslused arvatud kaitseala koosseisu, kuid ei ole seatud kaitseala
kaitse-eesmärgiks. Selle elupaigatüübi kaitse toimub teiste elupaigatüüpide kaudu. Lisaks on
suurel osal laiendustest tegu II kaitsekategooriasse kuuluva taimeliigi mustja sepsika
(Schoenus nigricans) elupaigaga, mis saab tänu laiendustele samuti tervikuna kaitse alla.
Laiendus muudab juba kaitse all oleva soomassiivi tervikuks ja nii ei teki olukorda, kus osa
soost on kaitse alt väljas.
Seejärel kulgeb välispiir mööda katastripiire kuni Kooru maaüksuse (48301:001:0316)
loodenurka, sealt mööda Karusambla tn 6 maaüksuse (48301:001:0388) piiri kuni punktini
koordinaatidega X 393 785,872 Y6 485 105,704. Edasi läheb välispiir mõtteliste sirgetena
(käänupunktide koordinaadid X 393 457,148 Y 6 485 120,476, X 393 465,530
Y 6 485 251,334), kuni ristub Uue-Lõuka maaüksusel (48301:001:0236) asuva kiviaiaga
punktis koordinaatidega X 393 389,802 Y 6 485 254,706. Seejärel läheb välispiir mööda
12 (31)
eespool nimetatud kiviaeda kuni punktini koordinaatidega X 393 381,864 Y 6 485 329,583.
Edasi läheb välispiir mõttelise sirgena üle Uue-Lõuka maaüksusel (48301:001:0236) asuva
eratee ning suundub põhja poole ja kulgeb mööda metsasihti (jättes metsasihi kaitsealast välja)
kuni punktini koordinaatidega X 393 426,381 Y 6 485 556,777. Seejärel kulgeb välispiir
mõttelise sirgena, kuni ristub kiviaiaga, ning edasi läheb mööda kiviaeda, kuni ristub Kuke
(48301:001:0859) ja Järvekalda tn 7 (48301:001:0434) maaüksuse piiril asuva metsasihiga.
Edasi järgib välispiir metsasihti (jättes metsasihi kaitsealast välja) kuni punktini
koordinaatidega X 393 669,198 Y 6 485 689,191, kus suundub risti üle metsasihi lõunasse
punktini koordinaatidega X 393 647,656 Y 6 485 447,840 ning edasi järgib Kukemetsa
maaüksuse (48301:001:0861) ja Metsa maaüksuse (48301:001:0858) piiri, jättes Metsa
maaüksuse tervenisti kaitseala koosseisu, kuni ristub Järvekalda tänav maaüksuse
(48301:001:0444) piiriga. Kaitseala välispiir läheb risti üle Järvekalda tänav maaüksuse ning
edasi järgib Kure maaüksuse (48301:001:0315) piiri, jättes maaüksuse kaitseala koosseisu, kuni
punktini koordinaatidega X 393 098,142 Y 6 486 348,293. Edasi suundub kaitseala välispiir
Kruusaranna tn 13 (48301:001:0362) maaüksusel asuva metsasihini (punktis koordinaatidega
X 393 045,265 Y 6 486 347,120) ning kulgeb mööda sihti (siht jääb kaitsealast välja) läände
üle Kruusaranna tn 15 (48301:001:0364) ja Kruusaranna tänav (48301:001:0371) maaüksuse,
jättes need maaüksused osaliselt kaitseala koosseisu, kuni Kruusaranna tn 16 maaüksusel
(48301:001:0365) asuva punktini koordinaatidega X 392 845,488 Y 6 486 366,806.
Seejärel läheb kaitseala välispiir paralleelselt mööda rannikut kulgevate teede telgjoontega
mööda teede kaitseala poolset serva, jättes nimetatud teed kaitsealast välja, kuni ületab
Kaanda maaüksusel (48301:001:0494) asuva metsasihi punktis koordinaatidega X 391 790,547
Y 6 485 151,860. Edasi järgib kaitseala välispiir metsasihte, jättes metsasihid kaitsealast välja,
kuni ületab Kaanda maaüksusel asuva pinnastee. Selle laiendusega haaratakse Koorunõmme
hoiualast kaitseala koosseisu eelkõige väärtuslikud metsaelupaigatüübid vanad loodusmetsad
(9010*), vanad laialehised metsad (9020*), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel
(sürjametsad – 9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning väärtuslikud sooelupaigad
allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*) ja liigirikkad
madalsood (7230). Seejärel järgib kaitseala välispiir teid, jättes teed kaitsealast välja, kuni
punktini koordinaatidega X 391 756,801 Y 6 485 679,912. Edasi järgib kaitseala välispiir
Männiku maaüksuse (48301:001:0323) piiri, kuni ristub rannajoonega. Edasi järgib kaitseala
välispiir rannajoont, kuni ristub Kihelkonna metskond 23 maaüksuse (48301:001:0112) piiriga
punktis koordinaatidega X 389 953,241 Y 6 480 158,234.
Eelnõu ekspertiisiga on tehtud ettepanek laiendada kaitseala välispiiri
Kihelkonna metskond 353 maaüksuse (48301:001:0536) kirdeosas, terve
Koorunõmme looduskaitseala 2 maaüksuse (48301:001:0528) osas, Karu maaüksuse
(48301:001:0071) lääneosas, Harjutse maaüksuse (48301:001:0326), Maie maaüksuse
(48301:001:0093), Maapere maaüksuse (48301:001:0274), Harjuste maaüksuse
(48301:001:0302) ja Peetri maaüksuse (48301:001:0296) idaosas, Kaubaniidi maaüksuse
(48301:001:0220) lõunaosas, Peru-Anni (48301:002:0416) ja Metsa (48301:001:0602)
maaüksuse keskosas, Koorunõmme looduskaitseala 3 maaüksuse (48301:001:0532) põhjaosas
ning Kihelkonna metskond 258 maaüksuse (48301:001:0534) idaosas. Nende
laiendusettepanekutega ei arvestatud, kuna nendel aladel ei asu keskkonnaregistri andmetel
esinduslikke loodusväärtusi ning seetõttu ei ole sealsetel loodusväärtustel kaitseala seisukohast
olulist väärtust ega ole põhjendatud laiendada kaitseala nimetatud aladele. Seega ei ole eespool
nimetatud ettepaneku arvestamata jätmine vastuolus Koorunõmme looduskaitseala
kaitse-eesmärkidega.
13 (31)
Kaitseala koosneb kolmest sihtkaitsevööndist: Merise-Abula, Maapere rauna ja
Koorunõmme sihtkaitsevöönd. Koorunõmme sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on eelkõige
säilitada kaitstavatele linnuliikidele pesitsusaegne rahu, sealhulgas tagada järvede, metsa- ja
sookoosluste, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade areng üksnes loodusliku protsessina,
mistõttu on tegu loodusliku sihtkaitsevööndiga. Merise-Abula ja Maapere rauna
sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsa- ja poollooduslike koosluste ning kaitsealuste liikide
ja nende elupaikade kaitse. Lisaks on Merise-Abula sihtkaitsevööndi eesmärk rannikukoosluste
kaitse ning Maapere rauna sihtkaitsevööndi eesmärk järvede ja sookoosluste kaitse. Eespool
nimetatud sihtkaitsevööndite puhul on tegemist hooldatavate sihtkaitsevöönditega, v.a
Koorunõmme sihtkaitsevöönd. Hooldatava sihtkaitsevööndi kaitsekorra rakendamine tagab
paremini seal olevate hooldust vajavate elupaigatüüpide ja kaitsealuste liikide elupaikade
soodsat seisundit. Samas toetab sihtkaitsevööndi kaitsekord loodusliku arengu tagamist
kaitsealal olevates väärtuslikes metsaelupaigatüüpides. Piiranguvööndi kaitsekord ei taga
metsakoosluste soodsat seisundit, kuna seal on lubatud metsa teatud piirangutega majandada.
Sihtkaitsevööndid on määratud lähtuvalt loodusväärtuste paiknemisest.
Eelnõu ekspertiisiga on tehtud ettepanek muuta kõik sihtkaitsevööndid looduslikeks
sihtkaitsevöönditeks. Selle ettepanekuga ei arvestata, kuna hooldatava sihtkaitsevööndi
kaitsekord võimaldab paremini tagada hooldust vajavate elupaigatüüpide ja kaitsealuste liikide
elupaikade soodsat seisundi. Seevastu loodusliku sihtkaitsevööndi kaitsekord näeb ette vaid
looduslikke protsesse. Seetõttu ei ole eespool nimetatud ettepaneku arvestamata jätmine
vastuolus Koorunõmme looduskaitseala kaitse-eesmärkidega.
Koorunõmme sihtkaitsevööndiga liidetakse Koorunõmme hoiuala lahustükk tervikuna ning
varasema Kuussaare piiranguvööndi, Kooru järve piiranguvööndi ja Maapere rauna
sihtkaitsevööndi ala osaliselt, kuna alal paiknevad I kaitsekategooria liigi merikotka
(Haliaeetus albicilla) püsielupaigad ja peaaegu terves ulatuses väärtuslik elupaigatüüp vanad
loodusmetsad (9010*). Üks osa looduskaitseala kirdepoolseid laiendusi (katastriüksuste
tunnused 48301:001:0112, 48301:001:0602, 48301:001:0528, 48301:001:0326,
48301:001:0093, 48301:001:0274 ja 48301:001:0187 osaliselt), osa varasemast Kooru järve
piiranguvööndist (48301:001:0167, 48301:001:0338, 48301:001:0601, 48301:001:0532,
48301:001:0494, 48301:001:0531, 48301:001:0112, 48301:001:0529, 48301:001:0534,
48301:002:0085, 48301:001:0054 osaliselt ja 48301:001:0168, 48301:001:0329,
48301:001:0535, 48301:001:0527 tervikuna), osa Merise-Abula sihtkaitsevööndist
(katastritunnused 48301:001:0494, 48301:001:0340, 48301:001:0330, 48301:001:0531 ja
48301:001:0323 osaliselt ja 48301:001:0508, 48301:001:0113 tervikuna), Kooru oja
sihtkaitsevöönd tervikuna (48301:001:0534 osaliselt) ja osa varem Koorunõmme hoiualale
jäävast maa-alast (maaüksused 48301:001:0328, 48301:001:0337, 48301:001:0237,
48301:001:0443, 48301:001:0442, 48301:001:0441, 48301:001:0440, 48301:001:0438,
48301:001:0436, 48301:001:0858, 48301:001:0430, 48301:001:0435, 48301:001:0433,
48301:001:0315, 48301:001:0376, 48301:001:0375, 48301:001:0374 ja 48301:001:0372
tervikuna ning maaüksused 48301:001:0861, 48301:001:0494, 48301:001:0324,
48301:001:0105, 48301:001:0110, 48301:001:0167, 48301:001:0863, 48301:001:0869,
48301:001:0867, 48301:001:0102, 48301:001:0506, 48301:001:0236, 48301:001:0108,
48301:001:0339, 48301:001:0166, 48301:001:0135, 48301:001:0444, 48301:001:0439,
48301:001:0371, 48301:001:0434, 48301:001:0432, 48301:001:0437, 48301:001:0373,
48301:001:0367, 48301:001:0366, 48301:001:0365, 48301:001:0364, 48301:001:0362,
48301:001:0859, 48301:001:0168, 48301:001:0316, 48301:001:0329, 48301:001:0330,
48301:001:0338, 48301:001:0368 ja 48301:001:0531 osaliselt) liidetakse Maapere rauna
sihtkaitsevööndiga. Teine osa looduskaitseala kirdepoolseid laiendusi (maaüksused
14 (31)
48301:001:0258, 48301:001:0302, 48301:001:0296, 48301:001:0536 ja 48301:001:0220
osaliselt) liidetakse Koorunõmme sihtkaitsevööndiga. Koorunõmme sihtkaitsevööndisse on
arvatud lisaks varem Maapere rauna sihtkaitsevööndisse kuulunud ala (maaüksused
48301:001:0536, 48301:001:0296, 48301:001:0530 ja 48301:001:0302) ning varem Kuussaare
ja Kooru järve piiranguvööndisse ning Merise-Abula sihtkaitsevööndisse jäänud ala
(48301:001:0112 osaliselt). Lisaks arvati Kallasma piiranguvööndist Merise-Abula
sihtkaitsevööndisse seal paiknev väärtuslik metsaala (maaüksused 48301:001:0008,
48301:001:0006 ja 48301:001:0007 osaliselt). Kooru järvest lõunasse jääva laienduse puhul
arvati täiendavalt Merise-Abula sihtkaitsevööndi koosseisu väike osa Kihelkonna metskond
326 maaüksusest (48301:001:0529). Valdavalt on tegu väärtuslike järve-, metsa- ja
sookooslustega, vähemal määral poollooduslike kooslustega. Kokkuvõttes arvati
sihtkaitsevööndisse täiendavalt 878,6 ha maad, millest 319,3 ha on eraomandisse jäävad maad.
Kaitsealale tsoneeriti kaks hooldatavat sihtkaitsevööndit (Maapere rauna ja Merise-Abula
sihtkaitsevöönd). Maapere rauna ja Merise-Abula sihtkaitsevööndisse jäävad alad, mis ei kuulu
Koorunõmme sihtkaitsevööndi ja Koorunõmme piiranguvööndi koosseisu. Maapere rauna
sihtkaitsevööndi ja Merise-Abula sihtkaitsevööndi omavaheline piir algab punktist
koordinaatidega X 392 047,140 Y 6 482 912,510 ja läheb punktini koordinaatidega
X 392 131,051 Y 6 482 885,186, kust kulgeb edasi mööda Kooru järve lõunaosast algavat
märgala piiri kuni punktini koordinaatidega X 391 996,470 Y 6 483 516,853. Edasi kulgeb piir
mõttelise sirgena (otspunktide koordinaadid X 391 996,470 Y 6 483 516,853 ja X 392 009,870
Y 6 483 527,670), kuni ristub taas märgala piiriga. Seejärel järgib piir märgala piiri, kuni ristub
Kaanda maaüksuse (48301:001:0494, jääb osaliselt Maapere rauna sihtkaitsevööndisse) piiriga,
sealt edasi järgib sihtkaitsevööndite vaheline piir nimetatud maaüksuse piiri rannikuni.
Kaitsealale tsoneeriti üks looduslik sihtkaitsevöönd (Koorunõmme sihtkaitsevöönd), mis
koosneb kolmest lahustükist. Põhjapoolse Koorunõmme sihtkaitsevööndi lahustüki piir järgib
alates punktist koordinaatidega X 395 112,487 Y 6 484 550,591 kaitseala välispiiri kuni
punktini koordinaatidega X 394 746,999 Y 6 485 596,713. Edasi järgib Koorunõmme
sihtkaitsevööndi põhjapoolse lahustüki välispiir Kätriini (48301:001:0258), Kihelkonna
metskond 353 (48301:001:0536), Peetri (48301:001:0296), Koorunõmme looduskaitseala 4
(48301:001:0530) ja Maapere-Rauna (48301:001:0302) maaüksuse piire, jättes need
maaüksused Koornõmme sihtkaitsevööndi koosseisu. Keskmise Koorunõmme
sihtkaitsevööndi lahustüki piir kulgeb valdavalt mööda metsakvartalite KH210 ja KH218
metsasihte (jättes sihid hooldatavasse sihtkaitsevööndisse), lõuna-, loode- ja kirdeosas on
piiriks tee (tee jääb kaitseala hooldatavasse sihtkaitsevööndisse) ning kagus Kihelkonna
metskond 325 (48301:001:0533) maaüksuse piir. Lõunapoolse Koorunõmme sihtkaitsevööndi
lahustüki piir järgib kaitseala välispiiri alates punktist koordinaatidega X 390 303,927
Y 6 480 251,181 kuni punktini koordinaatidega X 391 465,944 Y 6 481 428,086. Edasi järgib
Koorunõmme sihtkaitsevööndi lõunapoolse lahustüki piir metsasihte, jättes metsasihid
Koorunõmme sihtkaitsevööndist välja. Koorunõmme looduslik sihtkaitsevöönd on vajalik
I kaitsekategooria liigi merikotka (Haliaeetus albicilla) elupaiga säilimiseks. Koorunõmme
sihtkaitsevööndi keskmisel lahustükil asuv merikotka (Haliaeetus albicilla) pesa on väga
kergesti ligipääsetav (võimalik autoga pesa alla sõita), mistõttu ohustab seda pesa kasutavat
merikotkapaari võimalik häirimine ja elupaiga kahjustamine. Põhjapoolsel Koorunõmme
sihtkaitsevööndi lahustükil merikotka (Haliaeetus albicilla) pesad asuvad suhteliselt raskesti
ligipääsetavates kohtades ja lõunapoolsel lahustükil asuvatele merikotka (Haliaeetus albicilla)
pesadele on suhteliselt kerge ligipääsetavus. Selleks et võimaldada liikumispiirangu
kehtestamist kõikide merikotka (Haliaeetus albicilla) pesade ümber ja tagada samaväärne
kaitsekord võrreldes merikotka püsielupaiga kaitsekorraga (LKS § 50), luuakse kõikidel
15 (31)
merikotka (Haliaeetus albicilla) pesakohtade aladel loodusliku sihtkaitsevööndi kaitserežiim.
Keskmine ja lõunapoolne Koorunõmme sihtkaitsevööndi lahustükk jäävad tervenisti
riigimaale, põhjapoolne lahustükk jääb osaliselt ka eramaale (44,1 ha ulatuses).
Kaitsealale tsoneeriti lisaks üks piiranguvöönd (Koorunõmme piiranguvöönd), millel on seitse
lahustükki. Lõunapoolse lahustüki piir kulgeb valdavalt mööda Kallasmaa ja Lao maaüksuse
piire (48301:001:0006 ja 48301:001:0008). Punktist, kus Lao maaüksusel piiranguvööndi piir
ristub vastutuleva teega, kulgeb see edasi mööda teeservi (teed jäävad piiranguvööndisse)
punktini koordinaatidega X 390 140,846 Y 6 482 901,704, kust liigub edasi mõttelise sirgena
punkti koordinaatidega X 390 171,080 Y 6 482 878,407 ning sealt edasi mööda kõlvikupiiri,
kuni ristub teist korda Kallasmaa maaüksuse piiriga punktis koordinaatidega X 390 181,467
Y 6 482 804,737. Põhjaosas järgivad kolm väiksemat Koorunõmme piiranguvööndi lahustükki
õuemaa kõlviku piire, keskmine lahustükk järgib lõunapiiril lisaks teeserva (jättes tee
piiranguvööndi koosseisu) ja lõunapoolsem lahustükk lisaks rohumaa kõlviku piiri. Põhja pool
asuv idapoolsem Koorunõmme piiranguvööndi lahustüki piir järgib alates punktist
koordinaatidega X 393 389,802 Y 6 485 254,706 kuni punktini koordinaatidega X 393 536,822
Y 6 485 698,791 kaitseala välispiiri. Edasi järgib Koorunõmme piiranguvööndi idapoolse
lahustüki piir Kuke (48301:001:0859) ja Uue-Lõuka (48301:001:0236) maaüksuse piiri, jättes
need maaüksused osaliselt piiranguvööndisse, kuni punktini koordinaatidega X 393 356,310
Y 6 485 713,973. Edasi järgib piiranguvööndi piir haritava maa kõlviku piiri kuni punktini
koordinaatidega X 393 247,221 Y 6 485 657,893. Seejärel järgib piiranguvööndi piir
Uue-Lõuka (48301:001:0236) maaüksuse piiri, kuni ristub Kugalepa-Merise tee maaüksusega
(48301:001:0506). Piiranguvööndi piir ületab sirgjooneliselt eespool nimetatud maaüksuse
ning järgib seda kuni punktini koordinaatidega X 393 222,992 Y 6 484 989,466. Edasi läheb
piiranguvööndi piir mõttelise sirgena, kuni ristub punktis koordinaatidega X 393 235,864
Y 6 485 074,724 kiviaiaga. Seejärel läheb piiranguvööndi piir mööda kiviaeda kuni selle lõpuni
punktis koordinaatidega X 393 308,430 Y 6 485 094,947. Edasi kulgeb piiranguvööndi piir
mõtteliste sirgetena (käänupunkti koordinaat X 393 364,945 Y 6 485 107,775), kuni ristub
kaitseala välispiiriga punktis koordinaatidega X 393 389,802 Y 6 485 254,706. Kaanda
kinnistul 48301:001:0494 asuvad kaks Koorunõmme piiranguvööndi lahustükki, neist lääne
poolsema lahustüki piir kulgeb mööda teeäärt punktist koordinaatidega X 391 151,662 Y 6 485
110,452 punktini koordinaatidega X 391 189,471 Y 6 485 177,684, edasi läheb piir mõttelise
sirgena punktini koordinaatidega X 391 251,010 Y 6 485 148,566, sealt läheb piir edasi
mõttelise sirgena (puudutades kõlviku välist serva) punktini koordinaatidega X 391 194,252
Y 6 485 082,681 ning jätkub mõttelise sirgena (puudutades kõlviku välist serva), lõppedes taas
teeäärses punktis koordinaatidega X 391 151,662 Y 6 485 110,452. Teine lahustükk, mis asub
Kaanda kinnistul, jääb eelnevast kirjeldatud lahustükist ida poole, selle lahustüki piirid
kulgevad suures osas mööda kõlvikupiire, ristudes välispiiri punktides koordinaatidega
X 391 490,939 Y 6 485 270,741; X 391 504,092 Y 6 485 269,387 ja X 391 542,077
Y6 485 267,292, siit edasi järgib piiranguvööndi piir kõlviku piiri kuni punktini
koordinaatidega X 391 593,747 Y 6 485 118,308, siis suundub mõttelise sirgena punktini
koordinaatidega X 391 598,254 Y 6 485 095,284 ja jõudes sõiduteeni, mis asub punktis
koordinaatidega X 391 597,471 Y 6 485 089,809, sealt läheb piir sõiduteeäärt pidi edasi
(sõidutee jääb välja) punktini koordinaatidega X 391 587,345 Y 6 485 075,641 ja suundub
kõlvikupunktini koordinaatidega X 391 545,730 Y 6 485 107,170, seal läheb piir taas edasi
mööda kõlvikupiiri kuni punktini koordinaatidega X 391 486,727 Y 6 485 258, 363, kus jätkub
mõttelise sirgena, ristudes välispiiriga punktis koordinaatidega X 391 490,939 Y 6 485 270,741.
Ekspert on teinud ettepaneku mitte muuta Koorunõmme piiranguvööndi lõunapoolse lahustüki
piire võrreldes kehtiva kaitse-eeskirjaga. Selle ettepanekuga ei arvestata, kuna Ristiaugu
16 (31)
maaüksusel (48301:001:0007) on inventeeritud kaitseala kaitse-eesmärgiks seatud taimeliigi
punase tolmpea (Cephalanthera rubra) kasvukoht ning Lao maaüksusel (48301:001:0008) on
inventeeritud kaitseala kaitse-eesmärgiks seatud esmatähtis metsaelupaigatüüp vanad
loodusmetsad (9010*). Leebem kaitserežiim (piiranguvööndi kaitserežiim) seaks ohtu eespool
nimetatud kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamise, kuna ei taga teadaolevate metsakoosluste
ning kaitse-eesmärgiks oleva liigi säilimist. Seetõttu vähendatakse Koorunõmme
piiranguvööndi lõunapoolse lahustüki pindala nii, et sihtkaitsevööndisse oleks haaratud ala
kaitse-eesmärgiks seatud liigi punane tolmpea (Cephalanthera rubra) kasvukoht ja
metsaelupaigatüüp vanad loodusmetsad (9010*). Seetõttu ei ole eespool nimetatud ettepaneku
arvestamata jätmine vastuolus Koorunõmme looduskaitseala kaitse-eesmärkidega.
2.5. Kaitsekord
2.5.1. Kaitsekorra kavandamine
Kaitsekorra väljatöötamisel on arvestatud kaitsealal leiduvaid loodusväärtusi (Metsaruum OÜ,
ELF, PKÜ) ning kaitseala tsoneeringu ja kaitse-eeskirja kohta koostatud eksperdiarvamust
(Renno Nellis, 2015).
Kaitse-eeskirjaga kehtestatavad piirangud on sätestatud ulatuses, mis tagab kaitsealal leiduvate
liikide ja looduslike elupaikade soodsa seisundi ning on proportsionaalne saavutatavale efektile.
Kaitseala kaitse-eeskiri seab kitsendused omandiõigusele (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 32,
edaspidi PS). Keskkonda mõjutava tegevuse õigusliku regulatsiooni aluseks on PS §-st 5
tulenev loodusvarade ja loodusressursside kui rahvusliku rikkuse säästva kasutamise põhimõte.
Elu- ja looduskeskkonna säästmise ja sellele tekitatud kahju hüvitamise kohustus tuleneb
PS §-st 53. Tulenevalt PS §-dest 5, 32 ja 53 ning keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja
looduskaitseseaduse alusel võib omandiõigust piirata. Omandiõiguse põhiolemuse säilimiseks
peavad seadusest tulenevad piirangud olema proportsionaalsed ehk piirangu eesmärgi
saavutamiseks sobivad, vajalikud ja mõõdukad. Kaitse-eeskirjaga piirangute seadmise eesmärk
on alal leiduvate loodusväärtuste säilimine. Ühtlasi täidetakse direktiivist 92/43/EMÜ riigile
tulenev kohustus tagada loodusväärtuste kaitse Natura 2000 võrgustiku alal. Neid eesmärke
saab lugeda õiguspäraseks, kuna abinõud, mis soodustavad eesmärgi saavutamist, on
õiguslikult sobivad: kaitseala moodustamine ja loodusväärtusi kahjustavatele tegevustele
piirangute seadmine aitab kaasa kaitseala eesmärkide täitmisele. Abinõu on vajalik, kui
eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem koormava abinõuga, mis on
vähemalt sama efektiivne. Kaitse-eeskirja regulatsiooni eesmärgi (loodusväärtuste säilimine)
täitmiseks ei ole muid vähemalt sama efektiivseid, kuid isikuid vähem koormavaid meetmeid.
Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt isikutele antud õigusesse
sekkumise ulatust ja intensiivsust, teiselt poolt aga eesmärgi tähtsust. Eesti ja Euroopa
loodusväärtuste säilimine on oluline eesmärk. Alale kaitse tagamisega ja tegevustele piirangute
seadmisega ala loodusväärtused säilivad, loodusväärtusi kahjustavate tegevuste elluviimisel
need hävivad.
Metsamajandusliku ettevõtluse korral on teada risk, et tegevust ei saa võimaldada juhul, kui see
kahjustab loodust või elukeskkonda. Ettevõtlusvabadus ei anna isikule õigust nõuda rahvusliku
rikkuse ega riigi vara kasutamist oma ettevõtluse huvides. Omandiõigus ja ettevõtlusvabadus
ei ole piiramatud õigused. Kaitse-eeskirjaga alale seatud eesmärk kaalub üles omandiõiguse ja
ettevõtlusvabaduse riive.
17 (31)
Vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele on kaitseala tsoneeritud
üheks piiranguvööndiks ja kolmeks sihtkaitsevööndiks. Leebem kaitserežiim seaks ohtu
kaitseala eesmärkide saavutamise, kuna ei taga teadaolevate järve-, ranniku-, niidu-, soo- ja
metsakoosluste ning kaitse-eesmärgiks olevate liikide elupaikade säilimist.
Koorunõmme looduskaitseala ja Koorunõmme hoiuala asetsevad kõrvuti ning kaitsekorra
muutmise tõttu muudetakse ka nende piire. Koorunõmme hoiuala piiri korrigeerimisel on
lähtutud Koorunõmme looduskaitseala kavandatavast piirist ja muutunud rannajoonest, mida
mööda hoiuala piir osaliselt kulgeb. Osa praegusest Koorunõmme hoiualast arvatakse
Koorunõmme looduskaitseala koosseisu. Koorunõmme looduskaitsealaga liidetakse
Koorunõmme hoiuala lahustükk (16 ha) ning lisaks veel kaitsealast põhjas asuva Koorunõmme
hoiuala maismaa osa (240,3 ha), millel asuvad erinevad väärtuslikud metsa- ja
sooelupaigatüübid. Hoiualast kaitsealasse arvataval osal paiknevad väga väärtuslikud
metsaelupaigatüübid vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*),
okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad
(9080*) ning väärtuslikud sooelupaigad allikad ja allikasood (7160), lubjarikkad madalsood
lääne-mõõkrohuga (7210*) ja liigirikkad madalsood (7230). Lisaks optimeeritakse
Koorunõmme hoiuala ning ühtlasi Koorunõmme linnu- ja loodusala piire, mille tulemusel
jäetakse Koorunõmme hoiualast ja Natura alast välja 17,2 ha suurune maismaa ala, kus ei ole
inventeeritud kaitstavaid elupaigatüüpe ning alal asuv mets on majandamistunnustega, mistõttu
ei ole sellel hoiuala seisukohast väärtust. Korrigeerimise ja optimeerimise tulemusena on
Koorunõmme hoiuala uus pindala 2159,3 ha. Samuti korrigeeritakse ja täiendatakse
Koorunõmme hoiuala kaitse-eesmärke vastavalt uuemate inventuuride tulemustele.
2012. aastal PKÜ tehtud loodusdirektiivi elupaigatüüpide inventuuri käigus ei tuvastatud
Koorunõmme hoiualalt elupaigatüüpi metsastunud luited (2180), kuna alal puudub sellele
kooslusele omane liivaluite olemasolu. Varem on toimunud selle elupaigatüübi puhul vale
määramine ning eespool nimetatud inventuuriga kaardistati elupaigatüüp ümber
elupaigatüübiks vanad loodusmetsad (9010*). Lisaks ei leidu Koorunõmme hoiualal enam
elupaigatüüpi kadastikud (5130), mis on sinna inventeeritud 2001. ja 2002. aastal
loodusdirektiivi elupaigatüüpide inventuuri käigus. Praegu on see elupaigatüüp tugevalt
kinnikasvanud ja muutunud osaks metsakooslustest. Seega arvatakse elupaigatüübid
metsastunud luited (2180) ja kadastikud (5130) hoiuala kaitse-eesmärkide hulgast välja. Kuna
tegu on ühtlasi ka Koorunõmme loodusala eesmärgiks olevate elupaigatüüpidega, siis tehakse
ettepanek need elupaigatüübid välja arvata ka loodusala eesmärkide hulgast. Kuna
Koorunõmme hoiuala maismaa osa liidetakse osaliselt kaitsealaga, siis selle tulemusena
arvatakse teadaolevad elupaigatüüpide vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järvede (3140),
allikate ja allikasoode (7160), lääne-mõõkrohuga lubjarikaste madalsoode (7210*), liigirikaste
madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*) ning okasmetsad oosidel ja
moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060) esinemisalad kaitseala koosseisu. Lisaks tsoneeritakse
teadaolevad kaitstavate liikide sookure (Grus grus), musträhni (Dryocopus martius), kauni
kuldkinga (Cypripedium calceolus) ja soohiilaka (Liparis loeselii) leiu- ja kasvukohad
Koorunõmme hoiuala maismaa osas Koorunõmme looduskaitseala koosseisu. Seepärast
tehakse ettepanek arvata eespool nimetatud elupaigatüübid ja kaitstavad liigid Koorunõmme
hoiuala kaitse-eesmärkide hulgast välja.
Kaitseala seniste piiride muutmiseks ja kaitsekorra uuendamiseks muudetakse ka
Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määrust nr 176 „Hoiualade kaitse alla võtmine
Saare maakonnas” ning tunnistatakse kehtetuks Vabariigi Valitsuse 5. mai 2004. a määrus
nr 182 „Koorunõmme looduskaitseala kaitse-eeskiri”.
18 (31)
Roo varumist piiranguvööndis külmumata pinnasel kaitse-eeskirjaga ei reguleerita, sest
rooalasid piiranguvööndisse ei jää.
2.5.2. Kaitsekorra üldpõhimõtted
Kaitse-eeskirja kohaselt on inimestel lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa
kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud 15. veebruarist 31. juulini Koorunõmme
sihtkaitsevööndis. Sihtkaitsevööndis viibimise keeld ei laiene järelevalve- ja päästetöödele,
kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusele ning kaitseala valitseja
nõusolekul teostatavale teadustegevusele. Liikumispiirangu välisel ajal väikese grupi inimeste
kohalolek ning marjade, seente ja muude metsa kõrvalsaaduste korjamine ei häiri olulisel
määral kaitseala linnustikku ega kahjusta elupaiku. Inimeste viibimine on piiratud ajaliselt
merikotka (Haliaeetus albicilla) pesitsuskohas, täpsemalt on piiranguid põhjendatud käesoleva
seletuskirja punktis 2.5.4.3. Inimeste liikumine Koorunõmme sihtkaitsevööndis väljaspool
kaitsealuste lindude pesitsusperioodi ei takista kaitse-eesmärkide saavutamist.
Telkimine ja lõkke tegemine kaitsealal on lubatud õuemaal ja kohas, mis on kaitseala valitseja
nõusolekul selleks ettevalmistatud ja tähistatud. Telkimine ja lõkke tegemine väljaspool
õuemaad ja selleks ettevalmistamata kohas on lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul.
Võõral maatükil telkimist ja lõkke tegemist reguleerivad keskkonnaseadustiku üldosa seaduse
§-d 35 ja 36. Kaitseala valitseja saab anda nõusolekuid näiteks lõkke tegemiseks koosluste
hooldustööde käigus või muul põhjendatud juhul, seades vajaduse korral lõkke tegemisele
tingimusi, mis väldiksid kaitsealuste elupaigatüüpide ja kaitsealuste liikide elupaikade
kahjustamist. Poollooduslike koosluste hooldamisel ja eriti taastamisel on tihti otstarbekas
raiutud võsa või väärtusetuks muutunud hein lähikonnas ära põletada. Õuemaal olulised
loodusväärtused puuduvad, mistõttu lõkke tegemine ja telkimine ei lähe seal kaitse-eeskirjaga
vastuollu, erinevalt sellest, kui lõket tehakse või telgitakse juhuslikus kohas, kus see võib
kahjustada kaitstavate liikide kasvukohtasid ja elupaigatüüpe. Kaitsealal on mitu lõkke- ja
telkimiskohta.
Kaitsealal on lubatud sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine teedel. Jalgrattaga sõitmine on
lubatud ka radadel. Muudel juhtudel on sõitmine lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala
valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval
teadustegevusel, liinirajatiste hooldustöödel, kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, sealhulgas
metsa- ja põllumajandustöödel. Tee mõiste on määratletud ehitusseadustikus.
Maastikusõidukiga sõitmist erandina teedel käsitleb liiklusseaduse § 154. Kavandatavad
liikumispiirangute leevendused on kooskõlas looduskaitseseadusega ja nende tõttu ei seata ohtu
kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist. Mootorsõidukiga sõitmise lubamine ainult teedel on
õigustatud, sest nii ei kahjustata kaitstavaid kooslusi ja liikide elupaiku pinnasekahjustustega.
Erandina on näiteks kaitse-eeskirjaga lubatud töödel võimalik sõita ka väljaspool teid. Erandite
nimistus on muu hulgas metsamajandustööd, kuna kaitsealal on vaja raietöid teha näiteks
poollooduslike koosluste taastamiseks ning piiranguvööndis on lubatud uuendusraie, ja
põllumajandustöödel, et põllukultuure hooldada. Väljaspool teid lubatakse sõita muu hulgas
liinirajatiste hooldustöödel, sest kaitsealal asuvad elektriliinid.
Kaitseala vetel on lubatud ujuvvahendiga sõitmine, kuna ujuvvahendiga sõitmisel ei seata
eeldatavasti ohtu kaitse-eesmärgiks seatud järvede soodsat seisundit. Arvestada tuleb avalikult
kasutatavatel veekogudel mootoriga ujuvvahendiga sõitmise piirangut, mis tuleneb
keskkonnaministri 29. novembri 2002. a määruse nr 67 „Veesõidukite hoidmise ja kasutamise
nõuded” §-st 3, mis sätestab, et sisepõlemismootoriga varustatud veesõidukite kasutamine on
19 (31)
keelatud avalikuks kasutamiseks määratud järvedel, mille pindala on alla 100 ha, ja jõgedel,
mille minimaalne laius veesõidukite liiklemist võimaldaval lõigul on alla 10 m. Kaitsealal ei
asu ühtegi järve, mille pindala oleks suurem kui 100 ha, ega jõge, mille minimaalne laius
veesõidukite liiklemist võimaldaval lõigul on alla 10 m. Seega on kaitsealal lubatud vaid
mootorita ujuvvahendiga sõitmine.
Kaitsealal on lubatud jahipidamine ja kalapüük, välja arvatud § 12 punktis 3 sätestatud ajal
Koorunõmme sihtkaitsevööndis. Jahipidamise ja kalapüügi üldine ajaline piirang lähtub
merikotka (Haliaeetus albicilla) pesitsemisajast. Jahipiirang ja kalapüügi piirang peab tagama
munemisele eelneval häirimistundlikul ja pesitsuse ajal häirimatuse ja rahu. Lisaks viibivad
lennuvõimestunud pojad pikka aega pesa läheduses, kus neid ei tohi häirida. Jahipidamine on
kaitsealal kaitse-eeskirja eelnõuga sätestatud ulatuses lubatud, kuna alal pole jahilindude
suuremaid esinemispaiku. Seetõttu pole ka suurt huvi alal linnujahti pidada, kuna tõenäosus
jahilindu kohata on väike. Kalapüük on kaitsealal kaitse-eeskirja eelnõuga sätestatud ulatuses
lubatud, kuna see ei kahjusta kaitseala loodusväärtusi. Samas tuleb arvestada kalapüüki
reguleerivates õigusaktides sätestatut.
Eelnõu ekspertiis on teinud ettepaneku keelata kaitsealal linnujaht. Selle ettepanekuga ei
arvestata, kuna alal puudub suur linnujahi surve eespool nimetatud põhjusel. Seetõttu ei ole
põhjendatud keelata kaitsealal linnujaht 1. augustist 14. veebruarini. Tulenevalt eelnevast ei ole
eespool nimetatud ettepaneku arvestamata jätmine vastuolus Koorunõmme looduskaitseala
kaitse-eesmärkidega.
Poollooduslike koosluste esinemisaladel on nende ilme ning liigikoosseisu tagamiseks vajalik
rohu niitmine, loomade karjatamine, puu- ja põõsarinde kujundamine ning harvendamine või
raadamine. Poollooduslike koosluste taastamis- ja hooldustööd on paika pandud Koorunõmme
looduskaitseala ja Koorunõmme hoiuala kaitsekorralduskavaga aastateks 2016–2025 ning
vajalikku tegevust korraldab kaitseala valitseja. Poollooduslike koosluste hooldamine on
vajalik, kuna hooldamata kooslused (eri niidutüübid) võsastuvad või kasvavad täis pilliroogu
ning poollooduslikke kooslusi hooldamata ei ole võimalik tagada kaitse-eesmärkides nimetatud
elupaigatüüpide soodsat seisundit. Vastavalt looduskaitseseadusele on kinnisasja valdajal õigus
poolloodusliku koosluse säilimiseks vajaliku töö tegemiseks taotleda loodushoiutoetust.
Merise-Abula ja Maapere rauna sihtkaitsevööndisse jääb ligikaudu 78,8 ha ja Koorunõmme
piiranguvööndisse ligikaudu 10,3 ha poollooduslikke kooslusi. Valdavalt on tegu loopealsetega
ja soostunud niitudega, vähemal määral puis-, lubjarikaste aru- ja rannaniitudega.
2.5.3. Tegevuste kooskõlastamine kaitseala valitsejaga
Tegevused, mis on keelatud, kui selleks ei ole kaitseala valitseja nõusolekut, on määratud
vastavalt looduskaitseseaduse § 14 lõikele 1. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal
keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja
teha maakorraldustoiminguid, kehtestada detail- ja üldplaneeringut, lubada ehitada ehitusteatise
kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, sealhulgas lubada püstitada või laiendada lautrit
või paadisilda, anda projekteerimistingimusi ja ehitusluba ning rajada uut veekogu, mille
pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba,
ehitusluba ega esitada ehitusteatist, ja jahiulukeid lisasööta.
Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitseala valitseja
nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärkide saavutamist või kaitseala
20 (31)
seisundit. Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei ole
arvestatud kaitseala valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta
kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit, ei teki isikul, kelle huvides
nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse
õiguspärasuse osas.
Praktikas on tingimuste esitamine kõige enam kasutatav võte, millega välditakse kaitsealadel
majandustegevuse kahjustavat mõju. Enamasti ei keelata tegevust, mis on kaitse-eeskirjas
lubatud kaitseala valitseja nõusolekul, vaid püütakse kaalutlusõiguse kaudu leida lahendusi, kus
tegevus loodusväärtusi ei kahjusta, ühitades looduskaitse ja arendushuvid.
2.5.4. Sihtkaitsevöönd
2.5.4.1. Sihtkaitsevööndi eesmärgid
Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate loodusväärtuste
säilitamiseks. Kaitsealal on kolm sihtkaitsevööndit: Koorunõmme, Maapere rauna ja
Merise-Abula sihtkaitsevöönd.
Merise-Abula ja Maapere rauna sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on metsa- ja poollooduslike
koosluste ja kaitsealuste liikide ning nende elupaikade kaitse. Merise-Abula sihtkaitsevööndi
kaitse-eesmärk on ka rannikukoosluste kaitse ning Maapere rauna sihtkaitsevööndil järvede ja
sookoosluste kaitse. Merise-Abula sihtkaitsevööndi kaitstavad elupaigatüübid on esmased
rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220), merele avatud pankrannad (1230),
rannaniidud (1630*), lood (alvarid – 6280*), vanad loodusmetsad (9010*) ning soostuvad ja
soo-lehtmetsad (9080*). Maapere rauna sihtkaitsevööndi kaitstavad elupaigatüübid on
vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), kuivad niidud lubjarikkal mullal
(*olulised orhideede kasvualad – 6210), lood (alvarid – 6280*), puisniidud (6530*), allikad ja
allikasood (7160), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (7210*), liigirikkad madalsood
(7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), okasmetsad oosidel ja
moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*).
Koorunõmme sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on säilitada kaitstavatele linnuliikidele
pesitsusaegne rahu, sealhulgas tagada metsa- ja sookoosluste, kaitsealuste liikide ja nende
elupaikade areng üksnes loodusliku protsessina. Koorunõmme sihtkaitsevööndi kaitstavad
elupaigatüübid on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), lubjarikkad madalsood
lääne-mõõkrohuga (7210*), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad
laialehised metsad (9020*) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*).
2.5.4.2. Lubatud tegevused sihtkaitsevööndis
Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks kaitseala
valitseja nõusolekul ettevalmistatud kohas. Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis
lubatud rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohas ja rohkem kui 50 osalejaga
rahvaürituse korraldamine selleks kaitseala valitseja nõusolekul ettevalmistatud kohas.
Valitseja nõusoleku saamise nõue ettevalmistamata kohas rahvaürituse korraldamiseks aitab
hinnata rahvaürituse läbiviimise koha sobilikkust, et vältida elustiku häirimist ja kaitsealuste
elupaigatüüpide kahjustamist juhuslikes kohtades. Samas saab kaitseala valitseja vajaduse ja
võimaluse korral seada nõusoleku andmisel tingimusi nii, et rahvaürituse korraldamine selleks
21 (31)
ettevalmistamata kohas ei ohustaks loodusväärtusi. Samuti võib lisatingimuste seadmine olla
vajalik enam kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamisel ettevalmistatud kohas, et üritus ei
seaks ohtu kaitstavate loodusväärtuste soodsat seisundit. Seega on kavandatud piisav
paindlikkus ürituste võimaldamiseks juhul, kui need ei ohusta loodusväärtusi. Merise-Abula
sihtkaitsevööndisse jääb kolm RMK puhkekohta. Lisaks paikneb kaitsealal kaks matkarada
(Abula ja Kalasma).
Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu
tagamiseks vajalik tegevus ja koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile Maapere rauna
ja Merise-Abula sihtkaitsevööndis ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks ja
taastamiseks vajalik tegevus. Üldiselt on kaitseala sihtkaitsevööndis parimaks kaitsemeetmeks
metsa- ja sookoosluste kujunemine looduslike protsesside kaudu. Samas võib tekkida vajadus
liikide elupaikades nende kvaliteedi parandamiseks teha hooldustöid ja metsades nende
kujunemisele kaasa aidata (noorendikes või kohtades, mis ei vasta elupaiga kriteeriumitele ja
mida on lähiminevikus majandatud). Koosluse kujundamisena võib kaitseala valitseja
sihtkaitsevööndis lubada näiteks kujundusraiet üksikute puude väljaraiumise teel.
Koorunõmme sihtkaitsevöönd on looduslik sihtkaitsevöönd, kus kooslused ja ka liikide
elupaigad on jäetud valdavalt looduslikule arengule ja seal koosluse kujundamist ei lubata, kuid
erandjuhul on seal võimalik kaitsealuste liikide elutingimuste säilimiseks vajalik tegevus (nt
merikotkale tehispesa püstitamine). Kuna Koorunõmme looduskaitsealal paikneb hulganisti
suure looduskaitselise väärtusega liike, siis on oluline tagada nende esinduslikkuse säilimine
või paranemine liikide elutingimuste parandamise kaudu (näiteks võsaraie kauni kuldkinga
kasvukohas ning Koorunõmme looduskaitseala ja Koorunõmme hoiuala kaitsekorralduskava
(2016–2025) alusel hooldustööd punase ja valge tolmpea leiukohtades). Kaitsealuste liikide
elutingimuste säilitamiseks lubatud tegevuse alla käib ka nuhtlusisendite ja väikekiskjate
arvukuse reguleerimine, mis vähendab näiteks pesarüüste ohtu. Koorunõmme looduskaitsealale
jääb ka poollooduslikke kooslusi, mille puhul tuleb tagada nende esinduslikkuse säilimine või
paranemine koosluse taastamis- või hooldustöö kaudu. Näiteks tuleb loopealsel kasvama läinud
metsatukad eemaldada, et taastada avatud maastik. Koorunõmme sihtkaitsevööndis
poollooduslikke kooslusi ei leidu, mistõttu ei ole seal poollooduslike koosluste hooldamist
ettenähtud.
Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud olemasolevate ehitiste hooldustööd,
tootmisotstarbeta ehitiste püstitamine kaitseala tarbeks ning navigatsioonimärgise
rekonstrueerimine ja püstitamine kinnistu tarbeks, kusjuures ehitise püstitamisel
ehituskeeluvööndisse ei laiene sellele ehituskeeluvööndi ehituskeeld, ning tee või tehnovõrgu
rajatise püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu tarbeks. Sihtkaitsevööndisse jäävateks
ehitiseks, mis vajavad hooldust, on näiteks Merise tulepaak ja RMK puhkekohtade taristu.
Kaitseala valitseja nõusoleku nõue ehitiste hooldamiseks võimaldab seada hoiutöödele
tingimusi, et vältida olukordi, kus hooldustööde käigus võidakse kahjustada ala loodusväärtusi
(pankrannik, elupaigatüübid ja liigid).
Kaitseala tarbeks rajatavate tootmisotstarbeta ehitiste alla kuuluvad eelkõige kaitseala
poollooduslikel kooslustel karjatatavate kariloomade jaoks vajalikud ehitised, hooldustehnika
liikumiseks vajalikud rajatised (sh purded, truubid), koosluste ja liikide elupaikade taastamiseks
vajalikud rajatised ning loodushariduse edendamiseks vajalikud rajatised ja väikehooned (sh
vaatlustornid, kuivkäimlad). Poollooduslike koosluste hooldamisel võib tekkida vajadus uute
juurdepääsuteede rajamiseks. Kaitseala tarbeks vajalikke ehitisi on vajaduse korral lubatud
rajada ka ehituskeeluvööndisse (kooskõlas LKS § 38 lõikega 7), kuna osa poollooduslikest
kooslustest asuvad ehituskeeluvööndisse jääval alal, lisaks jäävad kaitsealal olevad RMK
22 (31)
puhkekohad ehituskeeluvööndisse.
Eelnõu kohaselt on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud meresõiduohutuse seaduse alusel
rajatud navigatsioonimärgistuse rekonstrueerimine ja uue navigatsioonimärgise püstitamine
sihtkaitsevööndisse. Navigatsioonimärgistuse rekonstrueerimine toimub mereohutuse seaduse
ja majandus- ja kommunikatsiooniministri 2.detsembri 2002. a määruse nr 18 „“ alusel ja
määruses sätestatud mahus.
Määruse kohaselt on lubatud uue tulepaagi püstitamine ehitusloa alusel. Uue tulepaagi
püstitamise ja navigatsioonimärgistuse rekonstrueerimise võimalus on oluline veeliikluse
ohutuse tagamiseks Läänemerel. Kaitseala valitseja kooskõlastuse nõue tootmisotstarbeta
ehitiste püstitamiseks kaitseala tarbeks ning navigatsioonimärgistuse rekonstrueerimiseks ja
püstitamiseks kinnistu tarbeks (sh ehituskeeluvööndis) võimaldab seada tegevustele tingimusi,
et vältida olukordi, kus ehitustööde käigus kahjustatakse ala kaitse-eesmärke (pankrannik,
elupaigatüübid ja liigid).
Kaitseala Merise-Abula sihtkaitsevööndisse jääb Merise tulepaak, Koorunõmme
piiranguvööndisse kuus hoonestatud kinnistut (48301:001:0008, 48301:001:0006,
48301:001:0135, 48301:001:0108, 48301:001:0110 ja 48301:001:0236) ning Kihelkonna
metskond 23 (48301:001:0112) maaüksusel asuvat Koorunõmme sihtkaitsevööndi
lõunapoolsemat lahustükki läbib metsatee. Tulevikus võib tekkida vajadus nendel maaüksustel
tee või muu tehnovõrgu rajatise püstitamine (nt internetikaabel, piiranguvööndisse rajatise
rajamisel tuleb läbida sihtkaitsevöönd). Kinnistu tarbeks võib tee, tehnovõrgu või
tootmisotstarbeta rajatisi püstitada vaid juhul, kui sellega ei kahjustada kaitse-eesmärgiks
seatud loodusväärtusi (ei ehitata kaitsealustele elupaigatüüpidele ega kaitsealuste liikide
elupaika).
Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja
loodusliku veerežiimi taastamine. Veerežiimi taastamise all peetakse eelkõige silmas
sookooslustes ja niisketel niitudel endise veerežiimi taastamist kraavide alalise või ajutise
sulgemisega. Need on tegevused, mis on vajalikud elupaikade seisundi parandamiseks ja
liigilise mitmekesisuse suurendamiseks ning mille tegemist kaitseala valitseja saab vastavalt
vajadusele suunata. Olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutöid lubatakse juhul, kui nende
hooldamine ei avalda ulatuslikku negatiivset mõju ala loodusväärtustele ja see on vajalik, kui
maaparandussüsteemi hooldamata jätmine tekitaks kahju väljaspool kaitseala piiri asuvatele
aladele. Kaitseala valitsejale antud küsimuses kaalutlusõiguse andmise eesmärk on leida
kompromiss maaparandussüsteemi toimimise ja loodusväärtuste kaitse vahel. Hooldustööde
lubamisel hindab Keskkonnaamet ühelt poolt tegevuse potentsiaalset mõju ala
loodusväärtustele, teisalt kaalub, kas hooldamata jätmine tekitaks kahju väljaspool kaitseala
asuvatele aladele. Maaparandussüsteemide hooldustööd, milleks on vajalik kaitseala valitseja
nõusolek, on näiteks puittaimestiku raiumine, veejuhtme sügavuse ja põhjalaiuse taastamine
sette eemaldamisega, truubi ja regulaatori settest puhastamine, truubiotsakute korrastamine ja
voolutakistuse eemaldamine, välja arvatud kui voolusängist kõrvaldatakse voolutakistusena
üksikuid esemeid, nagu langenud puud, suuremad kivid, prügi. Samuti ei ole kaitseala valitseja
nõusolekut vaja rohttaimede niitmiseks. Samas on oluline, et ka nende tööde tegemisel
arvestataks ala kaitse-eesmärgiga ega kahjustataks loodusväärtusi. Koorunõmme
sihtkaitsevööndis ei asu teadaolevalt maaparandussüsteemide kraave, mistõttu puudub seal
vajadus olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutöödeks.
23 (31)
Kaitseala valitseja kooskõlastuse nõue loodusliku veerežiimi taastamiseks võimaldab seada
tegevustele tingimusi, millega välditakse eelkõige sookoosluste kahjustamist. Loodusliku
veerežiimi taastamist lubatakse eelkõige sookooslustel, kus rajatud kraavid mõjutavad
negatiivselt soode looduslikku arengut. Järvede veerežiimi taastamise vajadus puudub. Alale
jäävate järvede puhul on tegu suuresti looduslike järvedega, mis läbivad oma loomulikku
suktsessiooni. Olemasolevate kraavide veel sügavamaks tegemine või nende asukoha
muutmine kahjustaks kaitsealal leiduvaid loodusväärtusi. Loodusliku veerežiimi taastamist ei
ole vajalik lubada Koorunõmme sihtkaitsevööndis, kuna seal on kooslused ja liikide elupaigad
jäetud üksnes looduslikule arengule.
Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud pilliroo ja adru varumine. Pilliroo ja adru varumist
lubatakse kaitseala valitsejaga kooskõlastatud kohas ja tingimustel (nt aeg, maht), kuna see ei
kahjusta ranniku-, järve- ja sookooslusi, kuid arvestada tuleb roostikus pesitsevate kaitsealuste
linnuliikide elupaigavajaduse ja pesitsusajaga. Lisaks seadustatakse sel moel tegevus, mida on
ajalooliselt kogu aeg tehtud. Adru varumise lubamisel aitab selle eelnev kaitseala valitsejaga
kooskõlastamise nõue tagada, et varumist tehakse rannikukooslusi ja järvi ümbritsevaid
kooslusi säästval viisil. Lisaks välditakse kooskõlastusnõudega seda, et mõnel aastal võetaks
maha kogu roostik, mis on elupaigaks alal leiduvatele linnuliikidele (nt roo-loorkull).
Linnustiku häirimise vältimiseks antakse nõusolek pesitsusperioodi- ja rändeväliseks ajaks.
2.5.4.3. Keelatud tegevused sihtkaitsevööndis
Sihtkaitsevööndis on kooskõlas kaitse-eeskirjaga sätestatud erisustega keelatud
majandustegevus, loodusvarade kasutamine, arvestades määrusega sätestatud erisustega
(näiteks seente, marjade korjamine) ja inimeste viibimine Koorunõmme sihtkaitsevööndis
15. veebruarist 31. juulini, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega ja
kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval
teadustegevusel.
Vastavalt majandustegevuse seadustiku üldosa seadusele on majandustegevus iga iseseisvalt
teostatav, tulu saamise eesmärgiga püsiv tegevus, mis ei ole seadusest tulenevalt keelatud.
Tegevus, mille suhtes on kehtestatud teatamis- või loakohustus, loetakse samuti
majandustegevuseks ka juhul, kui selle eesmärk ei ole tulu saamine. Seega kõik kaitse-eeskirja
kaitsekorra üldpõhimõtete peatükis või sihtkaitsevööndite peatükis reguleeritud tegevused, mis
on määrusega lubatud ja mida tehakse tulu saamise eesmärgiga, ning tegevused, mis on lubatud
kaitseala valitseja nõusolekul ja millega kaasneb teatamis- või loakohustus, on kaitsealal
lubatud majandustegevus. Kaitse-eeskirjaga lubatakse sihtkaitsevööndis majandustegevust, mis
ei kahjusta kaitseala kaitse-eesmärki või seisundit.
Loodusvarade kasutamise piirang on vajalik sihtkaitsevööndis olevate kaitse-eesmärkide
säilitamiseks. Loodusvarade kasutamisega kaasneb kaitstavate elupaigatüüpide ja liikide
elupaikade hävitamine, mistõttu ei saa seda alal lubada.
Inimeste viibimine on keelatud, välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise
ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval
teadustegevusel, Koorunõmme sihtkaitsevööndis 15. veebruarist kuni 31. juulini. Nendel aladel
on ohustatud linnuliigi olulised pesitsusalad, mis on kergesti (võimalik autoga pesa alla sõita)
või suhteliselt raskesti ligipääsetavad, kuid kõikide merikotka (Haliaeetus albicilla) pesade
ümber tuleb tagada samaväärne kaitsekord võrreldes merikotka püsielupaiga kaitsekorraga
24 (31)
(LKS § 50) ning seetõttu on aladele seatud liikumispiirang. Inimese viibimine pesa läheduses
häirib pesitsevaid linde ja võib põhjustada pesapaiga hülgamist, munade või pesapoegade
hukkumist. Liikumispiirang on kehtestatud, et tagada kaitstava liigi pesitsusaegne rahu.
2.5.5. Piiranguvöönd
2.5.5.1. Piiranguvööndi eesmärgid
Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu sihtkaitsevööndisse.
Koorunõmme looduskaitsealal on Koorunõmme piiranguvöönd. Koorunõmme piiranguvööndi
kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse, rannikuelupaikade, poollooduslike koosluste ning
kaitstavate liikide ja nende elupaikade säilimine.
2.5.5.2. Lubatud tegevused piiranguvööndis
Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, arvestades kaitse-eeskirjas sätestatud erisustega,
kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja
nõusolekul ettevalmistatud ega tähistatud ning üksnes kaitseala valitseja nõusolekul rohkem kui
50 osalejaga rahvaürituse korraldamine kohas, mis ei ole selleks kaitseala valitseja nõusolekul
ettevalmistatud ega tähistatud. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaüritus võib kahjustada ala
loodusväärtusi (metsa- ja rannikuelupaigatüüpe). Piiranguvööndis puuduvad ettevalmistatud
telkimis- ja lõkkekohad.
Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud veekogu veetaseme ja kaldajoone
muutmine, uue ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine, kusjuures kaitseala tarbeks
rajatise püstitamisel ehituskeeluvööndisse ei laiene rajatisele ranna ehituskeeluvööndi
ehituskeeld. Piiranguvööndisse jäävad õuealad, kus ei paikne loodusväärtusi, mida
ehitustegevus ning veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine kahjustaks, kuid kaitseala
valitseja nõusoleku nõue ehitise püstitamisel on sätestatud seepärast, et kahjustatud ei saaks
õuealadega piirnevad kooslused. Näiteks aitab kooskõlastusnõue vältida olukorda, kus
soovitakse rajada tiiki õuemaale kohta, mis piirneb vahetult niiskusrežiimi suhtes tundliku
sookooslusega liigirikkad madalsood (7230). Kaitseala tarbeks vajalikke ehitisi (varjualuseid)
on vajaduse korral lubatud rajada ka ehituskeeluvööndisse, kuna osa poollooduslikest
kooslustest levivad ehituskeeluvööndisse jääval alal. Seda võimaldab LKS § 38 lõige 7, millega
on sätestatud ehituskeeluvööndi regulatsiooni erisus.
Lisaks on kaitseala valitseja nõusolekul piiranguvööndis lubatud uuendusraie. Raiete tegemisel
metsamaal tuleb säilitada puistu liikide ja vanuse mitmekesisus. Elustiku mitmekesisuse
säilitamiseks tuleb raielangile hektari kohta alles jätta vähemalt 10 tihumeetrit puid, mida ei
koristata ja mis jäävad metsa alatiseks. Elustiku mitmekesisuse tagamiseks alles jäetavad puud
valitakse eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude hulgast, eelistades
kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu põlemisjälgede, õõnsuste,
tuuleluudade või suurte okstega puid. Kuna piiranguvööndis leidub metsakooslusi neljal
piiranguvööndi lahustükil väikesel alal (kokku ca 4 ha), siis ei ole uuendusraiet piiranguvööndis
keelatud. Kaitseala Koorunõmme piiranguvööndis on lubatud kaitseala valitsejaga
kooskõlastatud uuendusraie, kuna Koorunõmme piiranguvööndi metsaalal ei ole lausaliselt
inventeeritud kaitstavaid elupaigatüüpe. Uuendusraie kooskõlastamine kaitseala valitsejaga on
vajalik, kuna nii välditakse olukorda, kus uuendusraiega kahjustatakse ala kaitse-eesmärgiks
olevat elupaigatüüpi puisniidud (6530*). Uuendusraiete kavandamisel ja tegemisel on
25 (31)
soovituslik rakendada ajalist piirangut 15. aprillist 15. juulini, kuna siis on mõju elurikkusele
oluliselt väiksem. Elustiku mitmekesisuse säilitamiseks tuleb jätta raielangile alles vähemalt
10 tihumeetrit säilikpuid või nende osi ühe hektari kohta. Säilikpuude maht tuleneb
„Majandatavates metsades bioloogilise mitmekesisuse hoidmise meetmete tulemuslikkuse
hindamise ja tulevikusuundumuste määratlemise” lõpparuandest (Eestimaa Looduse Fond
2009. aasta projekt), kus on öeldud, et säilikpuud on esmatähtsad elustiku mitmekesisuse
tagajad ning kuna majandusmetsades on raiering lühem kui loodusliku puistu elutsükkel, siis
vanade puude ja surnud puidu olemasolu suurendab majandusmetsas seda perioodi, millal
metsaliigid saavad puistut kasutada. Majandusmetsades on elustiku mitmekesisuse seisukohast
lähtudes kõige suurem puudujääk just eriilmelistest ja erivanuselistest puudest ning surnud
puidust, mis kõik pakuvad elupaiku paljudele liikidele. Seetõttu tuleb elustiku mitmekesisuse
tagamiseks alles jäetavad puud valida eri puuliikide esimese rinde suurima diameetriga puude
hulgast, eelistades kõvalehtpuid, mände ja haabasid, samuti eritunnustega, nagu
põlemisjälgede, õõnsuste, tuuleluudade või suurte okstega puid. Säilikpuude jätmise kohustus
on oluline nendele metsadele omase looduse mitmekesisuse säilitamiseks ja suurendamiseks.
Selline kaitsekord sobib vähemväärtuslike ning suurema majandusmõjuga metsatüüpidele,
mitte aga kõrge loodusväärtusega metsadele.
2.5.5.3. Keelatud tegevused piiranguvööndis
Piiranguvööndis on keelatud maavara kaevandamine, uue maaparandussüsteemi rajamine,
puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine ning biotsiidi, taimekaitsevahendi ja
väetise kasutamine, välja arvatud põllu- ja õuemaal.
Nende tegevuste lubamine pole võimalik, ilma et kahjustataks kaitsealal leiduvaid ja
kaitse-eesmärkides nimetatud elupaigatüüpe ning kaitstavate liikide elupaiku ja kasvukohtasid.
Maavara kaevandamise piirang on vajalik maastikuilme ja koosluste säilitamiseks. Maavara
kaevandamisega kaasneb kaitstavate elupaigatüüpide ja liikide elupaikade hävitamine ning
tegevus muudab oluliselt ala veerežiimi, mistõttu ei saa seda kaitsealal lubada. Uue
maaparandussüsteemi rajamine on keelatud, kuna selle lubamine pole võimalik, ilma et
kahjustataks alal asuvaid loodusväärtusi (eelkõige märgalaelupaiku). Puhtpuistute kujundamine
ja energiapuistute rajamine on keelatud, kuna see vaesestab metsade looduslikku mitmekesisust
ja maastikuilmet. Biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine kahjustab
elupaigatüüpide soodsat seisundit ning põhjustab muutusi koosluste liigilises koosseisus.
Põllu- ja õuemaal biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamisele piiranguid ei seata.
Piiranguvööndis on keelatud puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt. Kaitseala
valitseja võib lubada puidu kokku- ja väljavedu, kui pinnas seda võimaldab. Külmumata
pinnaselt puidu kokku- ja väljaveo lubamisel aitab selle eelnev kaitseala valitsejaga
kooskõlastamise nõue tagada, et ei seataks ohtu ala kaitse-eesmärkide saavutamist (nt veoga ei
kahjustataks kaitse-eesmärgiks seatud elupaigatüüpe).
3. Menetluse kirjeldus
Koorunõmme looduskaitseala kaitse-eeskirja avalik väljapanek toimus ajavahemikul
20. novembrist kuni 22. detsembrini 2017. aastal Keskkonnaameti Lääne regiooni Kuressaare
kontoris. Teade kaitse-eeskirja avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu kohta ilmus
17. novembril 2017. aastal üleriigilise levikuga ajalehes Õhtuleht ning kohalikus ajalehes
26 (31)
Saarte Hääl. Ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmus kaitse-eeskirja eelnõu
avalikustamise teade 9. novembril 2017. aastal. Koorunõmme looduskaitseala kaitse-eeskirja
muutmise eelnõu materjalidega oli võimalik tutvuda ka Keskkonnaameti koduleheküljel.
Keskkonnaameti Kuressaare kontoris toimus 10. jaanuaril 2018. aastal kaitse-eeskirja avalik
arutelu, millest võttis osa seitse inimest (sh üks maaomanik ja kuus Keskkonnaameti töötajat).
Looduskaitseseaduse §-s 9 sätestatud kaitse alla võtmise menetluse käigus saadeti teade
kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise kohta 52 maaomanikule, sh Riigimetsa Majandamise
Keskusele, Maa-ametile, Saaremaa Vallavalitsusele ja Veeteede Ametile. Teavitus saadeti ka
Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroole, Mustjala Vallavalitsusele,
Mustjala Ühinenud Jahiseltsile ja Merise Maastikuhoolduse Mittetulundusühingule. Kirjas
paluti teha parandusettepanekuid ja esitada vastuväiteid. Omniva tagastas Keskkonnaametile
kirjad, mis polnud jõudnud järgmiste adressaatideni, keda vastavad muudatused puudutavad:
Alar Väino Johannes Vikström, Armo Vask, Erik Raymond Göransson, Mart Tooming,
Monika Vask, Natalia Schandersson, Toomas Reimus ja Urmas Kotsar. Puudub info, kas
Selma-Miralda Sarapuu on kirja kätte saanud. Koorunõmme looduskaitseala kaitse-eeskirja
muutmise eelnõu materjalide kättesaamise kohta pole laekunud vastust järgmistelt ettevõtetelt:
Palumetsa OÜ, Salminen Property Development OÜ. Ametlikus väljaandes
Ametlikud Teadaanded ilmus 12. detsembril 2017. aastal kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamise
teade, kus olid märgitud eespool nimetatud maaomanikud, kelle kohta puudub info
kaitse-eeskirja muutmise eelnõu materjalidega tutvumise kohta.
Avaliku väljapaneku ajal esitas ettepaneku eelnõu muutmiseks üks eraomanik, üks ettevõte ja
kaks riigiasutust. Teeääre-Raadi kinnistu (48301:001:0110) omanik küsis täpsustusi
liikumispiirangu kohta vastaval katastriüksusel ning kinnistu rolli kohta Maapere rauna
sihtkaitsevööndis. Keskkonnaamet saatis 3. jaanuaril 2018 aastal vastuskirja, kus selgitati, mis
põhjusel on Teeääre-Raadi katastriüksus kaasatud Maapere rauna sihtkaitsevööndisse. Lisaks
selgitati omanikule, et Teeääre-Raadi kinnistule säilib ligipääs endisel kujul. 10. jaanuaril
2018. aastal Keskkonnaameti Kuressaare kontoris toimunud avalikul arutelul küsis
Teeääre-Raadi kinnistu omanik lisaselgitusi liikumispiirangu kohta. Omanikule selgitati, et
Maapere rauna sihtkaitsevööndisse liikumispiirangut ei kavandata ning seega kinnistule
liikumise osas piiranguid ei seata. Maaomanikult rohkem vastuväiteid ja küsimusi ei laekunud.
Avaliku väljapaneku ajal esitas Tornator Eesti OÜ ettepaneku jätta Koorunõmme
sihtkaitsevööndi põhjapoolse laiendus sellisel kujul loomata. Keskkonnaamet on seisukohal, et
esitatud ettepanekuga ei saa arvestada. Kaitseala laiendus on vajalik, et tagada eelkõige
sooelupaikade kaitse ja merikotka elupaigaks sobiliku tervikliku maastiku säilimine. Riigimetsa
Majandamise Keskus esitas ettepaneku jätta eeskirjast välja puidu väljaveokeeld külmumata
pinnase korral. Keskkonnaamet on seisukohal, et esitatud ettepanek ei ole põhjendatud, kuna
vastav keeld tuleneb looduskaitseseadusest ja on kaitse-eeskirjades tavapärane. Kaitseala
valitsejaga kooskõlastusel on kokku- ja väljavedu lubatud. Kokku- ja väljaveokeeld aitab
vältida kaitse-eesmärkideks olevate elupaigatüüpide kahjustamist ning kaitsealal olevate teede
rikkumist. Veeteede Amet tegi ettepaneku viia Koorunõmme looduskaitseala eeskirja sisse
muudatus, mis võimaldaks Merise tulepaaki (nr 913, katastritunnus 48301:001:0113)
rekonstrueerida või püstitada uus tulepaak ehitusloa alusel. Keskkonnaamet täpsustas, et Merise
tulepaaki saab rekonstrueerida, kui see on kooskõlastatud Keskkonnametiga. Lisaks täiendab
Keskkonnaamet eelnõud selliselt, et see annaks võimaluse ka uue navigatsioonimärgise
rajamiseks.
Pärast avaliku väljapanku lõppu esitasid eelnõu kohta ettepanekuid kaks maaomanikku,
Toomas Reimus ja Selma-Miralda Sarapuu. Toomas Reimus tõi ühe oma ettepanekuna välja,
27 (31)
oma soovi taastada või võimalust taastada Kaanda kinnistul asuvad vanade taluhoonete
varemete asemel hooned ja sinna piirkonda sobiva hoonestuse koos ligipääsu ja
elektriühendusega. Omanikule kuuluval kinnistul (katastriüksuse tunnusega 49301:001:0494)
asus üks vana talukoht ka praegu kehtiva kaitsekorra kohaselt sihtkaitsevööndis. Seetõttu
planeeriti ka uues kaitse-eeskirja eelnõus kinnistul asuvad vanad talukohad planeeritava
Maapere rauna sihtkaitsevööndisse. Keskkonnaamet tegi alal ka täiendavad paikvaatlused, et
kaaluda Toomas Reimuse ettepanekut. Arvestades kahel talukohal säilinud vanade taluhoonete
varemete olemasolu, õueala tuvastatavust ja juurdepääsu võimalusi, on Keskkonnaamet
seisukohal, et kõnealuse kahe talukoha taastamine on võimalik ala loodusväärtusi kahjustamata.
Sellest tulenevalt tsoneeriti nimetatud talukohad sihtkaitsevööndist piiranguvööndisse.
Piiranguvööndi kaitsekord annab võimaluse kaitseala valitseja nõusolekul need talukohad
taastada.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu koostamisel on arvestatud järgmiste EL õigusaktidega:
1. EÜ Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja
loomastiku kaitsest (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50).
2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta
(ELT L 20, 26.01.2010, lk 7–25).
EÜ Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ ehk loodusdirektiivi artikli 2 lõike 1 kohaselt on nimetatud
direktiivi eesmärk looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitsmisega
kaasa aidata bioloogilise mitmekesisuse säilimisele EL liikmesriikide territooriumil.
Loodusdirektiivi artikli 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt luuakse Euroopa ökoloogiline võrgustik
Natura 2000, mille loomisse annab oma panuse iga liikmesriik võrdeliselt sellega, millisel
määral leidub tema territooriumil loodusdirektiivis nimetatud looduslikke elupaigatüüpe ja
liikide elupaiku. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615
„Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiriˮ lisa 1 punkti 2
alapunktile 131 on Natura 2000 võrgustiku loodusalaks esitatud Koorunõmme loodusala, mis
hõlmab Koorunõmme looduskaitseala, ja linnualaks lisa 1 punkti 1 alapunktiga 16
Koorunõmme linnuala, mis hõlmab Koorunõmme looduskaitseala. Seetõttu tuleb Koorunõmme
looduskaitsealal tegevuse kavandamisel hinnata selle mõju kaitse-eesmärkidele, arvestades
Natura 2000 võrgustiku alade kohta kehtivaid erisusi.
Koorunõmme loodusala on kinnitatud Natura 2000 võrgustiku alaks Euroopa Komisjoni
12. novembri 2007. a otsusega 2008/24/EÜ, millega võeti vastavalt nõukogu direktiivile
92/43/EMÜ vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade
esimene ajakohastatud loetelu (teatavaks tehtud numbri K(2007) 5402 all, ELT L 012,
15.01.2008, lk 118–382). Viimati ajakohastati boreaalse biogeograafilise piirkonna loodusalade
nimekirja Euroopa Komisjoni 12. detsembri 2017. a rakendusotsusega (EL) 2018/41, millega
võeti vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade loetelu
üheteistkümnes uuendatud versioon (teatavaks tehtud numbri C(2017) 8255 all, ELT L 15,
19.01.2018, lk 199–350).
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ ehk linnudirektiivi artikli 1 kohaselt
käsitleb nimetatud direktiiv kõikide looduslikult leiduvate linnuliikide, kaasa arvatud nende
munade, pesade ja elupaikade kaitset EL liikmesriikides. See hõlmab nende liikide kaitset,
hoidmist ja kontrolli ning kasutamist. Linnudirektiivi artiklite 2 ja 3 kohaselt võtavad
28 (31)
liikmesriigid vajalikud meetmed, sealhulgas kaitsealade loomine, eelnimetatud linnuliikide
arvukuse hoidmiseks tasemel, mis vastab eelkõige ökoloogilistele, teaduslikele ja kultuurilistele
nõuetele, arvestades samal ajal majanduslikke ja puhkeaja veetmisega seotud vajadusi.
Koorunõmme looduskaitsealal on olulised kaitse-eesmärgid mitme linnudirektiivi I lisas
nimetatud linnuliigi kaitse.
Pärast määruse jõustumist tehakse Euroopa Komisjonile ettepanek arvata elupaigatüüpid
metsastunud luited (2180) ja kadastikud (5130) Koorunõmme loodusala kaitse-eesmärkide
hulgast välja. Lisaks pärast Koorunõmme looduskaitseala laiendamist Koorunõmme hoiuala,
väärtuslike metsa- ja sooelupaigatüüpide ning merikotka (Haliaeetus albicilla) püsielupaikade
arvelt, Koorunõmme hoiualast ning Koorunõmme loodus ja linnualast 17,2 ha suuruse maismaa
ala välja arvamist ja pärast piiride korrigeerimist laiendatakse ning korrigeeritakse ka
Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav
Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” linnu- ja loodusalade nimekirjas Koorunõmme
loodus- ja linnuala piire.
Koorunõmme loodus- ja linnuala piiride muutmisel lisandub Natura 2000 võrgustiku alade
hulka osa järgmistest maaüksustest: Kihelkonna metskond 23 (48301:001:0112), Kihelkonna
metskond 326 (48301:001:0529), Metsa (48301:001:0602), Koorunõmme looduskaitseala 2
(48301:001:0528), Roodaku (48301:001:0326), Maie (48301:001:0093), Maapere
(48301:001:0274), Maapere-Rauna (48301:001:0302), Peetri (48301:001:0296), Kaubaniidi
(48301:001:0220), Kihelkonna metskond 353 (48301:001:0536), Kätriini (48301:001:0258) ja
Jugapuu (48301:001:0187). Seetõttu suureneb nendel maaüksustel ka loodus- ja linnuala
osakaal.
Koorunõmme loodus- ja linnuala piiride muutmisel jääb Natura 2000 võrgustiku alade hulgast
välja osa Koorunõmme looduskaitseala 2 (48301:001:0528) maaüksusest. Lisaks arvatakse
Koorunõmme loodus- ja linnuala piiride muutmisel Natura 2000 võrgustiku aladest välja osa
järgmistest maaüksustest: Kuke (48301:001:0036), Metsa (48301:001:0101), Uue-Lõuka
(48301:001:0236), Metsa (48301:001:0102) ja Kugalepa-Merise tee (48301:001:0506).
Seetõttu väheneb nendel maaüksustel ka loodus- ja linnuala osakaal.
5. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused
Määruse mõju on positiivne loodus- ja elukeskkonnale, aidates looduskeskkonna säilitamisega
kaasa inimeste põhivajaduste ja elukvaliteedi tagamisele. Määrus aitab paremini tagada
Koorunõmme looduskaitsealal leiduvate liikide, järvede, ranniku-, niidu-, soo- ja
metsakoosluste kaitset. Kehtestatud kaitsekord arvestab ala eesmärgiks olevate väärtuste kaitse
vajadusi ja selle rakendamine tagab nende säilimise.
Uue kaitse-eeskirja kehtestamine aitab kaasa rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, seega on
mõju välissuhetele positiivne. Looduse mitmekesisuse ehk elurikkuse säilitamise ja
suurendamise vajaduse sätestavad nii Euroopa 2020 kui ka Ressursitõhusa Euroopa
tegevuskava. Sellest tulenevalt on elurikkuse vähenemise peatamiseks ja taastamiseks
kinnitatud EL elurikkuse strateegia aastani 2020 (KOM(2011)2441), mis seab liikmesriigile
konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid elurikkuse (liikide ja elupaikade seisundi)
parandamiseks aastaks 2020. Kinnitatav õigusakt toetab otseselt nende eesmärkide saavutamist.
29 (31)
Koorunõmme looduskaitseala ja Koorunõmme hoiuala on juba riikliku kaitse all, mistõttu
puudub määruse jõustumisel oluline mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule,
majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.
Planeeringud tuleb kooskõlla viia kehtestatud õigusaktidega. Seega mõjutab määruse
kehtestamine ka kehtestatud planeeringuid. Teadaolevalt vastuolusid kehtivate planeeringutega
ei ole, mistõttu oluline mõju selles küsimuses puudub.
Vastavalt maamaksuseaduse §-le 4 kaasneb määruse jõustumisega kohaliku omavalitsuse
maamaksutulude mõningane vähenemine. Maamaksuseaduse § 4 lõike 3 kohaselt hakkab
maamaksusoodustus kehtima kaitse-eeskirja jõustumisele järgneva aasta 1. jaanuaril.
Maamaksuseaduse § 4 lõike 1 punkti 11 kohaselt kaitsealade sihtkaitsevööndi maalt maamaksu
ei maksta ja § 4 lõike 2 kohaselt looduskaitseseaduse §-s 31 sätestatud piiranguvööndi maalt
makstakse maamaksu 50% maamaksumäärast. Määruse jõustumisel laekub maamaksu
Saaremaa vallale ligikaudu 1315 eurot aastas vähem, kuna täiendavalt lisandub
sihtkaitsevööndisse 878,6 ha maid (sh eramaid 319,3ha).
Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 20 võib riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga omandada
kinnisasja, mille sihtotstarbelist kasutamist ala kaitsekord oluliselt piirab, kinnisaja väärtusele
vastava tasu eest. Eelnõukohase kaitse-eeskirja alusel hõlmatakse sihtkaitsevööndisse
täiendavalt 319,3 ha eramaad ning sellest moodustab ligikaudu 194,4 ha maatulundusmaa,
mille sihtotstarbeline kasutamine on oluliselt piiratud. Arvestades asjaolu, et ala on juba
valdavalt kaitse all hoiualana ja merikotka püsielupaiga sihtkaitsevööndina, on eramaa riigile
omandamise kohustus juba suures ulatuses olemas. Eramaa riigile omandamise kohustus
suureneb kokku 26,3 ha seni kaitseta ala sihtkaitsevööndisse arvamisel. Maa-ameti tehingute
andmebaasi alusel toimus Mustjala vallas 2015. aastal ligikaudu 506,7 ha maatulundusmaaga
74 tehingut kogusummas 1 337 260 eurot, seega on ühe hektari hind keskmiselt 2639 eurot ning
täiendavalt sihtkaitsevööndisse arvatava 26,3 ha maatulundusmaa sihtotstarbega riigile ostmise
korral oleks selle hind ligikaudu 69 405 eurot. Tegemist on hüpoteetilise summaga, kuna maid
omandatakse riigile maaomaniku taotluse alusel ning senise praktika põhjal ei ole suurem osa
maaomanikke maa riigile võõrandamisest huvitatud.
Kaitsealale jääb hooldamist ja osaliselt ka taastamist vajavaid poollooduslikke kooslusi kokku
ligikaudu 89,1 ha, sellest u 5 ha lisandub uue alana. Seega tuleb riigil täiendavalt maksta toetusi
5 ha ulatuses. Poolloodusliku koosluse hooldamiseks on võimalik taotleda hooldamise toetust
vastavalt maaeluministri 22. aprilli 2015. a määrusele nr 38 „Poolloodusliku koosluse
hooldamise toetus” (RT I, 24.04.2015, 7) ja taastamise toetust vastavalt keskkonnaministri
1. juuni 2004. a määrusele nr 62 „Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja
toetuse maksmise kord, nõuded toetuse maksmiseks ja toetuse määrad”. Kehtivad toetusmäärad
poollooduslike koosluste hooldamiseks on 250 eurot hektari kohta, puisniitude puhul 450 eurot
hektari kohta.
Erametsaomanikel on võimalus taotleda Natura 2000 metsa toetust. Seoses Natura metsa
toetuse maksmisega riigil kulud suurenevad, kuna osa varem hoiualal ja piiranguvööndis olnud
alast tsoneeritakse sihtkaitsevööndisse. Samuti laiendatakse kaitseala osaliselt uute metsaalade
arvelt (vajalik merikotka püsielupaikade liitmise tõttu). Sihtkaitsevööndisse tsoneeritakse
eramaadel olevat toetuskõlblikku metsaala täiendavalt u 235,3 ha. Natura metsa toetust
makstakse Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) ja kaasfinantseeritakse
Eesti riigi eelarvest. Toetuse määr Natura 2000 sihtkaitsevööndis asuva ühe hektari metsaala
kohta on 110 eurot aastas.
30 (31)
Koorunõmme looduskaitseala kaitsekorra uuendamisega arvatakse täiendavalt
sihtkaitsevööndisse riigimetsa 328,6 ha. Lähtudes sellest, et ka piiranguvööndi metsade
majandamine oli varem kitsendatud, ja vastavalt RMK arvutustele on majanduspiirangutega
metsade kavandatavaks raiemahuks ligikaudu 1/10 majandusmetsa lankide keskmisest,
vähendab range kaitse Saaremaal puidukasutuse tulu keskmiselt 10 eurot hektari kohta aastas.
Lisaks arvatakse sihtkaitsevööndisse 28 ha riigimetsa, mille majandamine ei ole olnud varem
kitsendatud. Majandusmetsa range kaitse alla võtmine vähendab puidutulu Saaremaal 100 eurot
hektari kohta aastas. Seega väheneb iga-aastane saamata jäänud puidutulu
Koorunõmme looduskaitseala moodustamisega kokku 6086 euro võrra aastas.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
7. Vaidlustamine
Määruse üldkorraldusele ehk haldusakti tunnustele vastavat osa on võimalik vaidlustada,
esitades halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras kaebuse halduskohtusse.
Määruses on üldkorralduse regulatsioon suunatud asja (kinnistu) avalik-õigusliku seisundi
muutmisele, hõlmates eelkõige asja kasutamist ja käsutamist reguleerivaid sätteid. Seega
vastavad määruses üldkorralduse tunnustele sätted, millest tulenevad kinnisasja omanikule või
valdajale õigused ja kohustused on konkreetse kinnisasjaga tihedalt seotud ning puudutavad
kinnisasja kasutamist või käsutamist. Halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lõike 1 kohaselt
võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest
arvates ja sama paragrahvi lõike 5 kohaselt kaebuse haldusakti õigusvastasuse
kindlakstegemiseks kolme aasta jooksul haldusakti andmisest arvates.
8. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu on kooskõlastatud teiste ministeeriumitega eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.
Ministeeriumid on kooskõlastanud eelnõu vaikimisi. Vabariigi Valitsuse reglemendi § 7 lõike 4
kohaselt, kui kooskõlastaja ei ole sama paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud tähtaja jooksul eelnõu
kooskõlastanud või jätnud seda põhjendatult kooskõlastamata, loetakse eelnõu kooskõlastatuks.
31 (31)