Kiri

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Suur-Ameerika 1 Meie 02.01.2020 nr 1-1-6/9 10122, Tallinn Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse määrused Veeteede Amet on välja töötanud Eesti lipu konkurentsivõime parandamise projekti raames laevapereta prahitud laevade ja teise laevapereta prahitud laevade registri põhimääruse, laevapereta prahitud laeva liputunnistuse, ajutiste liputunnistuste ja registrist kustutamise tunnistuse vormide määruse ning majandus- ja taristuministri 23. veebruari 2015. a määruse nr 14 „Laevaregistri registrinumbrite moodustamise kord“ muutmise määruse projektid koos seletuskirjadega ning edastab need Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile edasiseks menetlemiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rene Arikas peadirektor Lisad: eelnõud ja seletuskirjad Katerin Peärnberg 620 5539, [email protected] Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 5500 / [email protected] / www.veeteedeamet.ee Registrikood 70002414  Majandus- ja taristuministri määruse „Esimese ja teise laevapereta prahitud laevade registri põhimäärus“ eelnõu seletuskiri I Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Eelnõuga asutatakse esimene laevapereta prahitud laevade register ja teine laevapereta prahitud laevade register ning nende põhimäärus. Käesoleva eelnõuga tunnistatakse teede- ja sideministri 5. juuni 1998. a määrus nr 33 „Laevapereta prahitud laevade registri vorm ja pidamise korra kinnitamine” kehtetuks. 13.02.2019 Riigikogus vastu võetud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ja tulumaksuseaduse ning nendega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 13.03.2019, 12) kohaselt jagatakse olemasolev Veeteede Ametis peetav laevapereta prahitud laevade register kaheks eraldiseisvaks registriks: esimeseks laevapereta prahitud laevade registriks ja teiseks laevapereta prahitud laevade registriks. Esimesse laevapereta prahitud laevade registrisse kantakse prahtija taotlusel laev, mille vastutava isiku tegevuskoht on Eestis ja mis vastab muudele seaduses sätestatud nõuetele. Teise laevapereta prahitud laevade registrisse kandmiseks vastutav isik Eestis aga asuma ei pea. Registriteenuste tasustamise alused on registrites samuti erinevad. Tegemist on juriidiliselt kahe eraldiseisva registriga, kuid kuna andmekogud on sisult identsed, kehtestatakse registritele ühine põhimäärus. Uue põhimääruse (edaspidi määrus) tervikteksti koostamine on vajalik põhjusel, et olemasolev määrus ei vasta enam tänapäevastele nõuetele. Uus määrus reguleerib kehtiva määrusega võrreldes oluliselt täpsemalt Veeteede Ameti tegevust registrite pidamisel, võttes arvesse isikuandmete kaitse seadusest, avaliku teabe seadusest ja Andmekaitse Inspektsiooni 2016. aasta andmekogude juhendist1 tulenevaid nõudeid ja suuniseid. Riigikogus vastu võetud seadusega tehakse laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduses ka muudatusi, näiteks võetakse kasutusele vastutava isiku mõiste, millest tulenevalt tuleb määruses uuendada ka registritesse lisatavate andmete koosseisu. Määrusega sätestatakse registrite asutamine, registrite ametlik nimi ja eesmärk, registrite vastutav töötleja, registrite kasutajad, registrites sisalduvate andmete kaitse, registrite ülesehitus ning registriosa ja laevatoimiku avamine, andmete kandmine registritesse, registrite avalikkus ja juurdepääs registriandmetele, registriandmete õigsuse tagamine, registriandmete hoidmise viis, registriandmete töötlemine ja õigsuse tagamine, registriandmete säilitamine ja arhiveerimine ning rakendussätted. Hetkel on Veeteede Ametis pooleli laevaregistrite digitaliseerimine. Käesolevat määrust hakkab sellest tulenevalt tulevikus asendama Veeteede Ameti juhtimisel arendatava laevade infosüsteemi (LIS) põhimäärus. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Veeteede Ameti arendusosakonna nõunik Katerin Peärnberg (e-post: [email protected]; tel: 620 5535), Veeteede Ameti laevade järelevalve 1 https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/andmekogude_juhend.pdf (31.10.2019) 1 osakonna vanemregistriinspektor Mare Ööbik (e-post: [email protected], tel 620 5540) ja Veeteede Ameti meresõiduohutuse teenistuse juhtivspetsialist Agnes Pilv (e-post: [email protected], tel: 620 5702). Eelnõu on keeletoimetanud ning eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna merendustalituse juhataja Katrin Andre (e-post: [email protected]; tel: 625 6426) ja sama talituse peaspetsialist Gerli Ehte (e-post: [email protected]; tel: 639 7650). 1.3 Märkused Määruse kehtestab majandus- ja taristuminister laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse (edaspidi LaevaRS) § 97 lõike 3 alusel. Registri vastutavaks töötlejaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas olev Veeteede Amet. Eelnõu on seotud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega, milles jaotatakse olemasolev laevapereta prahitud laevade register esimeseks ja teiseks laevapereta prahitud laevade registriks ning täpsustatakse laevapereta prahitud laevade registritega seotud sätteid. Määrus on planeeritud jõustuma laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse jõustumisel. 1.4. Eelnõu eesmärk Avaliku teabe seaduse § 435 kohaselt peab andmekogul olema põhimäärus, milles sätestatakse andmekogu pidamise kord. Esimese ja teise laevapereta prahitud laevade registrite puhul on tegu andmekogudega avaliku teabe seaduse tähenduses. Käesoleva eelnõu eesmärk on kehtestada nendele andmekogudele põhimäärus. Kuna esimese ja teise laevapereta prahitud laevade registri põhimäärused oleksid sisult identsed, ei ole otstarbekas neid dubleerida eraldi õigusaktidena ja koostatakse seetõttu ühe õigusaktina. Hea õiguseloome ja normitehnika eeskirja § 58 lõike 1 kohaselt võib ühe või mitme volitusnormi alusel anda ka vaid ühe määruse. Seega kehtestatakse käesoleva eelnõuga ühtne põhimäärus nii esimesele kui ka teisele laevapereta prahitud laevade registrile. Teede- ja sideministri 5. juuni 1998. a määrus nr 33 „Laevapereta prahitud laevade registri vorm ja pidamise korra kinnitamine”, mille puhul on tegemist senise laevapereta prahitud laevade registri põhimäärusega, tunnistatakse kehtetuks. II Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb seitsmest peatükist ja 25 paragrahvist. 1. Peatükk. Üldsätted Eelnõu §-ga 1 asutatakse esimene ja teine laevapereta prahitud laevade register ning kehtestatakse registrite pidamise põhimäärus. LaevaRS § 97 lõige 3 näeb ette, et esimese ja 2 teise laevapereta prahitud laevade registri asutab ja nende põhimäärused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Eelnõu §-ga 2 sätestatakse registrite eesti- ja ingliskeelsed nimetused. Eelnõu §-ga 3 sätestatakse, et registrite pidamisel ja andmete töötlemisel lähtutakse laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduses sätestatud eesmärkidest. Registrite eesmärk on sätestatud LaevaRS § 97 lõikes 1. Eelnõu §-ga 4 sätestatakse registrite vastutav töötleja, kelleks on Veeteede Amet ja keda edaspidi nimetatakse määruses registripidajaks. Veeteede Amet vastutab registrite nõuetekohase pidamise eest. Volitatud töötlejad registritel puuduvad. Eelnõu §-ga 5 sätestatakse andmete töötlemise õigus registrite kasutajate poolt (administraator, teised kasutajad). Määruse koostamisel on administraator määratud Veeteede Ameti infotehnoloogia osakonnas. Administraatoril on õigus anda Veeteede Ameti teistele ametnikele või töötajatele tööülesannete täitmiseks juurdepääsuõiguse või muutmisõiguse. Juurdepääsuõigus on antud Veeteede Ameti laevade järelevalve osakonna inspektoritele, kellel on vajalik ligipääs digitaalsetele andmetele oma tööülesannete täitmisel. Muutmise õigus on määruse koostamisel laevade järelevalve osakonna vanemregistriinspektoril, kellel vastavalt § 5 lõikele 5 on õigus teha lisaks muule andmete töötlemisele ka registrikandeid. Eelnõu §-ga 6 sätestatakse registrites sisalduvate andmete kaitse. Sealhulgas sätestatakse Veeteede Ameti kohustus rakendada registriandmete kaitseks turvameetmeid, määratletakse registrite turvaklass ja registriandmete turbeaste ning nähakse ette digitaalsete andmete logimise kohustus ja logide säilitamise tähtaeg ja paberil registriandmete kohta registripäeviku pidamise kohustus. Registrite turvaklassi ja registriandmete turbeaste vaatas üle registri administraator ning need jäävad samaks, mis varasemas laevapereta prahitud laevade registri põhimääruses. 2. Peatükk. Registrite ülesehitus ning registriosa ja laevatoimiku avamine Eelnõu §-ga 7 sätestatakse registrite pidamine ühetasandiliste andmekogudena, registrite pidamise vorm (paberil, osaliselt digitaalselt) ning registrite koosseisu kuuluvad osad. Eelnõu §-ga 8 sätestatakse registriosa ja laevatoimiku avamine, sh on täpsustatud nende avamise hetk. Neid ei avata enne, kui on tehtud otsus laeva registrisse kandmise kohta. 3. Peatükk. Andmete kandmine registrisse Eelnõu 3. peatükis sätestatakse andmete allikad, andmete kandmine registrisse, andmete õigsuse tagamine, andmete registrisse kandmise protsess ja registrisse kantavate andmete koosseis. Registripidajale esitab andmed laevapereta prahitud laeva prahtija (LaevaRS § 92). Andmeid võib esitada vastavalt haldusmenetluse seaduse § 5 lõikele 6 digitaalsel kujul või paberil. Elektrooniline asjaajamine on haldusmenetluses võrdsustatud kirjaliku asjaajamisega, võttes arvesse elektroonilisest asjaajamisest tulenevaid erisusi. Registrikandel ja registriandmetel on informatiivne tähendus. 3 Eelnõu § 11 lõikes 4 sätestatud järelevalvemenetluse all on mõeldud meresõiduohutuse seaduses läbiviidavat tehnilist ülevaatust. Aluse selleks annab meresõiduohutuse seaduse § 13 lõike 2 punkt 3. Eelnõu § 14 lõike 3 punktis 4 nimetatud mõiste puhul on tegu 1969. aasta Rahvusvahelises laevade mõõtmise konventsioonis (RT II, 19.01.2012, 1) sätestatud „pikkuse“ mõistega. Mõisted „pikkus“ ja „kogupikkus“ on sätestatud ka meresõiduohutuse seaduses. Eelnõu § 15 lõike 1 punktis 2 sätestatakse, et laeva esmasel prahtimisel kantakse registriosa teise jakku laevapereta prahitud laeva prahtija andmed ning prahtija vastutava isiku andmed vastutava isiku olemasolul (so kui LaevaRS näeb ette vastutava isiku määramise kohustuse). LaevaRS §-s 41 reguleeritud volitatud esindaja andmeid registrisse aga ei kanta. Volitatud esindaja on füüsiline või juriidiline isik, kes võib laeva prahtijat esindada registritoimingu tegemisel või laeva lipudokumendi vastuvõtmisel. Need toimingud tehakse volitatud esindajale antud volituse alusel volituse ulatuses. Volitus esitatakse registripidajale iga kord ning tegu ei ole pideva esindusega. Kuna volitatud esindaja võib muutuda, ei ole ka otstarbekas tema andmeid registrisse kanda. Eelnõu § 15 lõikes 3 on reguleeritud andmete kandmine registriosa teise jakku allprahtimise korral. Registriossa kantakse andmed ka iga järgmise allprahtimise kohta. Eelnõu § 15 lõikes 6 sätestatud kontaktandmete puhul on tegu andmetega, mille kaudu registripidaja saab määruses nimetatud isikutega ühendust võtta. Eelnõu § 16-s sätestatakse laevatoimikusse lisatavad dokumendid. Sätestatud on sealhulgas ka toimikusse koopiate lisamise võimalus, kuna haldusmenetluse seaduse § 5 lõikes 6 on elektrooniline asjaajamine haldusmenetluses võrdsustatud kirjaliku asjaajamisega ning digitaalsed andmed tuleb seetõttu kanda paberil laevatoimikusse koopiatena. 4. peatükk. Registri avalikkus ja juurdepääs registriandmetele ning registriandmete säilitamine ja arhiveerimine Eelnõu 4. peatükis sätestatakse registri avalikkus ja juurdepääs registriandmetele, ning registriandmete säilitamine ja arhiveerimine. Eelnõu §-s 17 kehtestatakse laeva omaniku andmetele ja laeva toimikule juurdepääsupiirang põhjusel, et tegemist on andmetega, mida prahtija tavaliselt ärilistel kaalutlustel jagada ei soovi ning seega neid andmeid praktikas ka tavaliselt ei avalikustata. Andmete avalikustamise kohustuse sätestamine määruses võiks negatiivselt mõjutada Eesti laevaregistrite rahvusvahelist konkurentsivõimet. Eelnõu § 17 lõikes 2 sätestatakse, et andmete esitajal, s.o laeva prahtijal ning laeva omanikul on juurdepääsuõigus registrites sisalduvatele andmetele. Vastav õigus on ka volitatud esindajal ja teistel isikutel, kui neile on selleks laeva prahtija või laeva omaniku poolt antud vastav nõuetekohane volitus. 4 5. peatükk. Järelevalve registrite pidamise üle, registrite pidamise rahastamine ja registrite lõpetamine Eelnõu 5. peatükis sätestatakse järelevalve registrite pidamise üle, registrite pidamise rahastamine ja registri lõpetamise kord. 6. peatükk. Üleminek digitaalsetele registritele Eelnõu 6. peatükis sätestatakse üleminek digitaalsetele registritele. Säte näeb ette õigusliku aluse järkjärgulisele registrite digitaliseerimisele. Määruse koostamise ajal on Veeteede Ametis käimas registrite digitaliseerimine. 7. peatükk. Rakendussätted Eelnõu 7. peatükis sätestatakse varasema põhimääruse kehtetuks tunnistamine ning uue põhimääruse jõustumine. Kuna eelnõu on seotud LaevaRS muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega, sätestatakse määruse §-s 25, et määrus jõustub seaduseelnõuga samal ajal. III Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. Eelnõu ja selle volitusnormi puhul on arvestatud „Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta“ tulenevaid nõudeid. IV Mõjud Eelnõu alusel luuakse esimene laevapereta prahitud laevade register ja teine laevapereta prahitud laevade register. Registri loomisel on võimalik prahtijatel (reederitel) valida, kummas registris laev registreerida. Põhimäärus tagab andmete kogumise, säilitamise, teabe avalikustamise ning arvestuse pidamise ja järelevalve esimesse ja teise laevapereta prahitud laevade registrisse kantud laevade üle. Sihtrühm: Veeteede Ameti töötajad Kaasajastatud põhimääruse kehtestamisel on otsene mõju registripidajale, kes käesolevat määrust rakendama hakkab. Mõju ulatus on väike. Asutuste käitumises märkimisväärseid muutusi ei toimu. Mõju avaldamise sagedus sõltub sellest, kui tihti prahtijad avaldavad soovi oma laevade registreerimiseks laevapereta prahitud laevade registrites. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna negatiivset mõju andmete esitamisega ei kaasne. Sihtrühm: Laevaomanikud ja prahtijad Kaasajastatud põhimääruse kehtestamisel on mõju peamiselt laevadeprahtijatele, kelle laevu registrites registreeritakse. Mõju ulatus on väike. Mõju avaldamise sagedus sõltub sellest, kui tihti prahtijad avaldavad soovi oma laevade registreerimiseks laevapereta prahitud laevade registrites. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna negatiivset mõju andmete esitamisega ei kaasne. 5 V Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulusid ega tulusid. Määrust rakendatakse olemasolevate ressursside raames. Eelnõu ei puuduta registrite arendamist, kasutusele võtmist või likvideerimist, mis tooksid kaasa rahalisi mõjusid. VI Määruse jõustumine Määrus on planeeritud jõustuma laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse jõustumisel. VII Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi kaudu ministeeriumitele ning arvamuse andmiseks järgmistele asutustele ja organisatsioonidele: Merendusnõukoda, Eesti Laevaomanike Liit, Eesti Kaptenite Klubi, Eesti Laevajuhtide Liit, Eesti Laevaomanike Liit, Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, Eesti Laevamehaanikute Liit, Eesti Merelootside Ühing, Eesti Kohtunikuabide Ühing, Eesti Notarite Koda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon, Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon, mereõiguse revisjoni töörühm ja Tartu Maakohus. 6  Majandus- ja taristuministri 23. veebruari 2015. a määruse nr 14 „Laevaregistri registrinumbrite moodustamise kord“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri I Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Määrusega tehakse vaid üks muudatus. Hetkel on määruse §-s 1 (reguleerimisala) sätestatud, et määrusega kehtestatakse laevapereta prahitud laevade registrisse registrinumbrite moodustamise kord. Eelnõu on seotud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega, milles jaotatakse olemasolev laevapereta prahitud laevade register esimeseks ja teiseks laevapereta prahitud laevade registriks. Seetõttu tehakse määruses muudatus, mille kohaselt reguleerib määrus kõigi Veeteede Ameti peetavate laevaregistrite registrinumbrite moodustamise korda, sh esimese ja teise laevapereta prahitud laevade registrinumbrite moodustamise korda ja riigi haldusülesandeid täitvatele laevadele registrinumbrite moodustamise korda. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Veeteede Ameti arendusosakonna nõunik Katerin Peärnberg (e-post: [email protected]; tel: 620 5535), Veeteede Ameti laevade järelevalve osakonna vanemregistriinspektor Mare Ööbik (e-post: [email protected], tel 620 5540) ja Veeteede Ameti meresõiduohutuse teenistuse juhtivspetsialist Agnes Pilv (e-post: [email protected], tel: 620 5702). Eelnõu on keeletoimetanud ning eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna merendustalituse juhataja Katrin Andre (e-post: [email protected]; tel: 625 6426) ja sama talituse peaspetsialist Gerli Ehte (e-post: [email protected]; tel: 639 7650). 1.3 Märkused Määrus on kehtestatud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 28 lõike 3 alusel. 1.4. Eelnõu eesmärk Eelnõu eesmärk on sätestada määruse kohaldumine kõikidele Veeteede Ameti peetavatele laevaregistritele. II Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu sisu on avatud seletuskirja sissejuhatuses. 1 III Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul puudub puutumus Euroopa Liidu õigusega. IV Mõjud Sihtrühm: Veeteede Ameti töötajad Kaasajastatud põhimääruse kehtestamisel on mõju registripidajale, kes käesolevat määrust rakendama hakkab. Mõju ulatus on väike. Asutuste käitumises märkimisväärseid muutusi ei toimu. Mõju avaldamise sagedus sõltub prahtijatest, kellele tunnistused väljastatakse. V Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulusid ega tulusid. Määrust rakendatakse olemasolevate ressursside raames. VI Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. VII Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi kaudu ministeeriumitele ning arvamuse andmiseks järgmistele asutustele ja organisatsioonidele: Merendusnõukoda, Eesti Laevaomanike Liit, Eesti Kaptenite Klubi, Eesti Laevajuhtide Liit, Eesti Laevaomanike Liit, Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, Eesti Laevamehaanikute Liit, Eesti Merelootside Ühing, Eesti Kohtunikuabide Ühing, Eesti Notarite Koda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon, Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon, mereõiguse revisjoni töörühm ja Tartu Maakohus. 2  Majandus- ja taristuministri määruse „Laevapereta prahitud laeva liputunnistuse, ajutiste liputunnistuste ja registrist kustutamise tunnistuse vormid“ eelnõu seletuskiri I Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Eelnõuga kehtestatakse laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse (edaspidi LaevaRS) alusel antavate liputunnistuste ja registrist kustutamise tunnistuse vormid ning tunnistuste vorminõuded. Täpsemalt kehtestatakse määrusega järgmised vormid: 1) laevapereta prahitud laeva liputunnistuse vorm; 2) laevapereta prahitud laeva ajutise liputunnistuse vorm; 3) välisesinduse konsulaarametniku väljastatav ajutise liputunnistuse vorm; 4) Eestis ehitatud laeva esimeseks üleviimisreisiks antav ajutise liputunnistuse vorm; 5) välislepingu kohaselt antav ajutise liputunnistuse vorm; 6) laevapereta prahitud laevade registrist kustutamise tunnistuse vorm. Eelnõuga tehakse lisaks muudatused majandus- ja kommunikatsiooniministri 7. septembri 2007. a määruses nr 74 „Laevapileti ja ajutise liputunnistuse vorm“ ning tunnistatakse kehtetuks teede- ja sideministri 5. juuni 1998. a määrus nr 28 „Laeva registrist kustutamise tunnistuse vormi kinnitamine“. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Veeteede Ameti arendusosakonna nõunik Katerin Peärnberg (e-post: [email protected]; tel: 620 5535), Veeteede Ameti laevade järelevalve osakonna vanemregistriinspektor Mare Ööbik (e-post: [email protected], tel 620 5540) ja Veeteede Ameti meresõiduohutuse teenistuse juhtivspetsialist Agnes Pilv (e-post: [email protected], tel: 620 5702). Eelnõu on keeletoimetanud ning eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna merendustalituse juhataja Katrin Andre (e-post: [email protected]; tel: 625 6426) ja sama talituse peaspetsialist Gerli Ehte (e-post: [email protected]; tel: 639 7650). 1.3 Märkused Määrus kehtestatakse LaevaRS § 18 lõike 3, § 23 lõike 2 ja § 96 lõike 8 alusel. Eelnõu on seotud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega, milles jaotatakse olemasolev laevapereta prahitud laevade register esimeseks ja teiseks laevapereta prahitud laevade registriks. Vormidel on nimetatud muudatust arvestatud. 1.4. Eelnõu eesmärk Eelnõu peamine eesmärk on kehestada LaevaRS alusel antavate liputunnistuste ja registrist kustutamise tunnistuse vormid. 1 II Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb viiest paragrahvist. Paragrahvis 1 sätestatakse määruse reguleerimisala, §-s 2 tunnistuste vorminõuded, §-s 3 majandus- ja kommunikatsiooniministri 7. septembri 2007. a määruses nr 74 „Laevapileti ja ajutise liputunnistuse vorm“ muutmine, §-s 4 teede- ja sideministri 5. juuni 1998. a määruse nr 28 „Laeva registrist kustutamise tunnistuse vormi kinnitamine“ kehtetuks tunnistamine ja §-s 5 määruse jõustumine. Laevapereta prahitud laeva liputunnistuse, laevapereta prahitud laeva ajutise liputunnistuse, Eestis ehitatud laeva esimeseks üleviimisreisiks antav ajutise liputunnistuse, laevapereta prahitud laevade registrist kustutamise tunnistuse ning tõenäoliselt ka välislepingu kohaselt antav ajutise liputunnistuse väljastab Veeteede Amet. LaevaRS § 10 lõike alusel väljastatava ajutise liputunnistuse väljastab välisesinduse konsulaarametnik. Välisesinduse konsulaarametniku väljastatav ajutine liputunnistus kehtib kuni alalise lipudokumendi väljastamiseni, kuid mitte üle kuue kuu. Seaduse mõte on, et tunnistus kaotab kehtivuse Eesti sadamasse saabumisel ning seega pärast sadamasse saabumist ta selle konkreetse tunnistuse alusel uuesti merele minna ei tohiks. Välisministeeriumi andmetel välislepingu kohaselt antavaid ajutisi liputunnistusi väljastatud seni pole, kuna puuduvad vastavad välislepingud, kuid ei ole välistatud, et tulevikus selliseid liputunnistusi välja antakse. Käesolev eelnõu arvestab selle võimalusega. Väljastatud tunnistuste koopiad säilitatakse Veeteede Ametis, sh välisesinduse konsulaarametniku väljastatavad ajutised liputunnistused, mille välisesindus edastab Veeteede Ametile. Vormid asuvad määruse lisades. Vormide puhul on oluline täpsustada järgnevat: 1. Laeva tüübi all on mõeldud laeva tüüpi kasutusala järgi; 2. Allprahtimise lepingu tähtaega vormides eraldi välja toodud pole, sest tunnistuse kehtivusaeg ei saa olla pikem kui allprahtimise lepingu tähtaeg. Seega tunnistuse tähtajast tulenebki allprahtimise lepingu tähtaeg; 3. Esimeseks üleviimisreisiks väljastatud ajutisele liputunnistusele tuleb LaevaRS kohaselt märkida reisi planeeritav kestus. Kuna tunnistus antakse välja planeeritud ajaks, siis seda eraldi tunnistusele enam ei märgita. Tunnistuse kehtivus ei saa olla pikem kui reisi planeeritud kestus. III Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul puudub puutumus Euroopa Liidu õigusega. IV Mõjud Eelnõuga kehtestatakse laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse alusel antavate liputunnistuste ja registrist kustutamise tunnistuse vormid. Sihtrühm: Veeteede Ameti töötajad Kaasajastatud põhimääruse kehtestamisel on mõju registripidajale, kes käesolevat määrust rakendama hakkab. Mõju ulatus on väike. Asutuste käitumises märkimisväärseid muutusi ei toimu. Mõju avaldamise sagedus sõltub prahtijatest, kellele tunnistused väljastatakse. 2 Sihtrühm: Välisesinduse konsulaarametnikud Kaasajastatud põhimääruse kehtestamisel on mõju välisesinduse konsulaarametnikule, kes väljastavad LaevaRS § 10 lõike alusel ajutisi liputunnistusi. Mõju ulatus on väike. Asutuste käitumises märkimisväärseid muutusi ei toimu. Mõju avaldamise sagedus sõltub prahtijatest, kellele tunnistused väljastatakse. V Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Määruse rakendamine ei too kaasa täiendavaid kulusid ega tulusid. Määrust rakendatakse olemasolevate ressursside raames. VI Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse jõustumisel. VII Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude elektroonilise kooskõlastamise süsteemi kaudu ministeeriumitele ning arvamuse andmiseks järgmistele asutustele ja organisatsioonidele: Merendusnõukoda, Eesti Laevaomanike Liit, Eesti Kaptenite Klubi, Eesti Laevajuhtide Liit, Eesti Laevaomanike Liit, Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, Eesti Laevamehaanikute Liit, Eesti Merelootside Ühing, Eesti Kohtunikuabide Ühing, Eesti Notarite Koda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon, Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon, mereõiguse revisjoni töörühm ja Tartu Maakohus. 3  Majandus- ja taristuministri _. ______ 2020. a määrus nr __ „Laevapereta prahitud laeva liputunnistuse, ajutiste liputunnistuste ja registrist kustutamise tunnistuse vormid“ Lisa 1 EESTI VABARIIK REPUBLIC OF ESTONIA Laevapereta prahitud laeva liputunnistus Certificate of Nationality of a Bareboat Chartered Ship Tunnistusega tõendatakse, et laev on kantud Veeteede Ameti laevapereta prahitud laevade registrisse laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 24 lõike 2 alusel ja talle on antud õigus kanda Eesti riigilippu. This certificate proves that the vessel has been entered to the Register of Bareboat Chartered Ships of the Estonian Maritime Administration under the Law of Ship Flag and Ship Registers Act § 24 (2) and has been given the right to fly Estonian flag. Reg. nr Kutsung IMO No Official No Call Sign IMO No Laeva nimi / Name of Ship Prahtija nimi, isiku- või registrikood ja elu- või asukoht/ Name, personal identification code or registry code and place of residence or location of Charterer Laeva laevapereta allprahtija Sub-charterer of a bareboat chartered ship Laeva omanik / Shipowner Algregistririik / The State of Initial Registration Laeva kirjeldus / Description of Ship Laeva tüüp Laeva kere põhimaterjal Kogumahutavus Puhasmahutavus Type of Ship Main material of the Hull Gross Tonnage Net Tonnage Pikkus Laius Parda kõrgus Laeva ehitaja Ehitusaasta Length Breadth Depth Name of Builder Year of Build Peamasinate võimsus (kW) Kodusadam Pardanumber Output of main engines (kW) Port of Registry Fishing No 1 Käesolev tunnistus on kehtiv alates kuni This Certificate is valid from until Välja antud (kuupäev ja koht) Issued (date and place) Pitser Tunnistuse väljastaja nimi ja allkiri Seal /Name of the issuer of the certificate and signature 2  Märkused Notes 1. Eesti Vabariigi seaduste kohaselt ei saa laeva laevapereta prahitud laevade registris koormata piiratud asjaõigusega. 1. Encumbrance of this ship with restricted real rights in the Register of Bareboat Chartered Ships is not possible under the laws of Estonia. 2. Kõik Eesti Vabariigi tsiviil- ja sõjaväeasutused ning ametiisikud on kohustatud ning sõbralike riikide asutused ja ametiisikud on palutud vastastikkuse põhimõtte ning rahvusvahelise õiguse, tavade ja lepingute kohaselt vajadusel osutama laevale igakülgset toetust ja abi. 2. All civil and military institutions and officials of the Republic of Estonia are bound and the institutions and officials of the friendly countries are requested on the basis of reciprocity and in accordance with principles of international law and usages and with the agreements concluded, to show the ship all necessary assistance and support. 3. Käesolevat tunnistust hoitakse laeval. 3. This Certificate is to be kept on board the ship. 3  Majandus- ja taristuministri _. ______ 2020. a määrus nr __ „Laevapereta prahitud laeva liputunnistuse, ajutiste liputunnistuste ja registrist kustutamise tunnistuse vormid“ Lisa 2 EESTI VABARIIK REPUBLIC OF ESTONIA Laevapereta prahitud laeva ajutine liputunnistus Provisional Certificate of Nationality of a Bareboat Chartered Ship Tunnistusega tõendatakse, et laev on kantud Veeteede Ameti laevapereta prahitud laevade registrisse laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 931 lõike 1 alusel ja talle on antud õigus kanda Eesti riigilippu. This certificate proves that the vessel has been entered to the Register of Bareboat Chartered Ships of the Estonian Maritime Administration under the Law of Ship Flag and Ship Registers Act § 931 (1) and has been given the right to fly Estonian flag. Reg. nr Kutsung IMO No Official No Call Sign IMO No Laeva nimi / Name of Ship Prahtija nimi, isiku- või registrikood ja elu- või asukoht/ Name, personal identification code or registry code and place of residence or location of Charterer Laeva laevapereta allprahtija Sub-charterer of a bareboat chartered ship Laeva omanik / Shipowner Algregistririik / The State of Initial Registration Laeva kirjeldus / Description of Ship Laeva tüüp Laeva kere põhimaterjal Kogumahutavus Puhasmahutavus Type of Ship Main material of the Hull Gross Tonnage Net Tonnage Pikkus Laius Parda kõrgus Laeva ehitaja Ehitusaasta Length Breadth Depth Name of Builder Year of Build Peamasinate võimsus (kW) Kodusadam Pardanumber Output of main engines (kW) Port of Registry Fishing No 1 Käesolev tunnistus on kehtiv alates Kuni *Vaata selgitus järgmisel lehel This Certificate is valid from Until *See explanation on next page Välja antud (kuupäev ja koht) Issued (date and place) Pitser Tunnistuse väljastaja nimi ja allkiri Seal /Name of the issuer of the certificate and signature 2  Märkused Notes 1. Eesti Vabariigi seaduste kohaselt ei saa laeva laevapereta prahitud laevade registris koormata piiratud asjaõigusega. 1. Encumbrance of this ship with restricted real rights in the Register of Bareboat Chartered Ships is not possible under the laws of Estonia. 2. Kõik Eesti Vabariigi tsiviil- ja sõjaväeasutused ning ametiisikud on kohustatud ning sõbralike riikide asutused ja ametiisikud on palutud vastastikkuse põhimõtte ning rahvusvahelise õiguse, tavade ja lepingute kohaselt vajadusel osutama laevale igakülgset toetust ja abi. 2. All civil and military institutions and officials of the Republic of Estonia are bound and the institutions and officials of the friendly countries are requested on the basis of reciprocity and in accordance with principles of international law and usages and with the agreements concluded, to show the ship all necessary assistance and support. 3. Laevapereta prahitud laeva ajutine liputunnistus kehtib vastavalt laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 931 lõikele 1 kolm kuud või kuni laevapereta prahitud laeva liputunnistuse väljastamiseni, kui see väljastatakse enne laevapereta prahitud laeva ajutise liputunnistuse kehtivusaja lõppu. 3. The Provisional Certificate of Nationality of a Bareboat Chartered Ship is valid three months under the Law of Ship Flag and Ship Registers Act § 931 (1) or until the Certificate of Nationality of a Bareboat Chartered Ship is issued if it will be issued before the expiry of the period of validity of the Provisional Certificate of Nationality of a Bareboat Chartered Ship. 4. Käesolevat tunnistust hoitakse laeval. 4. This Certificate is to be kept on board the ship. 3  Majandus- ja taristuministri _. ______ 2020. a määrus nr __ „Laevapereta prahitud laeva liputunnistuse, ajutiste liputunnistuste ja registrist kustutamise tunnistuse vormid“ Lisa 3 EESTI VABARIIK REPUBLIC OF ESTONIA Ajutine liputunnistus Provisional Certificate of Nationality Tunnistusega tõendatakse, et laevale on laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 10 lõike 2 alusel antud õigus kanda Eesti riigilippu üleviimisreisil. This certificate proves that the vessel has been given the right to fly Estonian flag under the Law of Ship Flag and Ship Registers Act § 10 (4) during its trip of transfer. Kutsung IMO nr Call Sign IMO No Laeva nimi / Name of Ship Laeva omanik / Shipowner Laeva kirjeldus / Description of Ship Laeva tüüp Laeva kere põhimaterjal Kogumahutavus Puhasmahutavus Type of Ship Main material of the Hull Gross Tonnage Net Tonnage Pikkus Laius Parda kõrgus Laeva ehitaja Ehitusaasta Length Breadth Depth Name of Builder Year of Build Peamasinate võimsus (kW) Kodusadam Output of main engines (kW) Port of Registry Käesolev tunnistus kehtib kuni alalise lipudokumendi väljastamiseni, kuid mitte üle kuue kuu. The Certificate expires until the issue of a permanent certificate of nationality but for not over six months. Välja antud (kuupäev ja koht) Issued (date and place) Pitser Tunnistuse väljastaja nimi ja allkiri Seal /Name of the issuer of the certificate and signature 1  Märkused Notes 1. Käesolev välisesinduse konsulaarametniku poolt väljastatud ajutine liputunnistus on väljastatud üleviimisreisiks. 1. This provisional certificate which is issued by a consular officer of the Estonian representation is issued for the trip of transfer. 2. Kõik Eesti Vabariigi tsiviil- ja sõjaväeasutused ning ametiisikud on kohustatud ning sõbralike riikide asutused ja ametiisikud on palutud vastastikkuse põhimõtte ning rahvusvahelise õiguse, tavade ja lepingute kohaselt vajadusel osutama laevale igakülgset toetust ja abi. 2. All civil and military institutions and officials of the Republic of Estonia are bound and the institutions and officials of the friendly countries are requested on the basis of reciprocity and in accordance with principles of international law and usages and with the agreements concluded, to show the ship all necessary assistance and support. 3. Käesolevat tunnistust hoitakse laeval. 3. This Certificate is to be kept on board the ship. 2  Majandus- ja taristuministri _. ______ 2020. a määrus nr __ „Laevapereta prahitud laeva liputunnistuse, ajutiste liputunnistuste ja registrist kustutamise tunnistuse vormid“ Lisa 4 EESTI VABARIIK REPUBLIC OF ESTONIA Ajutine liputunnistus Provisional Certificate of Nationality Veeteede Amet tõendab tunnistusega, et laevale on laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 23 lõike 1 alusel antud õigus kanda Eesti riigilippu esimesel üleviimisreisil. Estonian Maritime Administration proves with this certificate that the vessel has been given the right to fly Estonian flag under the Law of Ship Flag and Ship Registers Act § 23 (1) during its first trip of transfer. Kutsung IMO nr Call Sign IMO No Laeva nimi / Name of Ship Laeva omanik / Shipowner Laeva kirjeldus / Description of Ship Laeva tüüp Laeva kere põhimaterjal Kogumahutavus Puhasmahutavus Type of Ship Main material of the Hull Gross Tonnage Net Tonnage Pikkus Laius Parda kõrgus Laeva ehitaja Ehitusaasta Length Breadth Depth Name of Builder Year of Build Peamasinate võimsus (kW) Kodusadam Output of main engines (kW) Port of Registry Kooskõlastatud marsruut Agreed routes Käesolev tunnistus on kehtiv alates kuni This Certificate is valid from until Välja antud (kuupäev ja koht) Issued (date and place) Pitser Tunnistuse väljastaja nimi ja allkiri Seal /Name of the issuer of the certificate and signature 1  Märkused Notes 1. Käesolev ajutine liputunnistus on väljastatud Eestis ehitatud laeva esimeseks üleviimisreisiks. 1. This provisional certificate is issued for the first trip of transfer of a ship built in Estonia. 2. Kõik Eesti Vabariigi tsiviil- ja sõjaväeasutused ning ametiisikud on kohustatud ning sõbralike riikide asutused ja ametiisikud on palutud vastastikkuse põhimõtte ning rahvusvahelise õiguse, tavade ja lepingute kohaselt vajadusel osutama laevale igakülgset toetust ja abi. 2. All civil and military institutions and officials of the Republic of Estonia are bound and the institutions and officials of the friendly countries are requested on the basis of reciprocity and in accordance with principles of international law and usages and with the agreements concluded, to show the ship all necessary assistance and support. 3. Käesolevat tunnistust hoitakse laeval. 3. This Certificate is to be kept on board the ship. 2  Majandus- ja taristuministri _. ______ 2020. a määrus nr __ „Laevapereta prahitud laeva liputunnistuse, ajutiste liputunnistuste ja registrist kustutamise tunnistuse vormid“ Lisa 5 EESTI VABARIIK REPUBLIC OF ESTONIA Ajutine liputunnistus Provisional Certificate of Nationality Tunnistusega tõendatakse, et laevale on laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 24 lõike 1 alusel antud õigus kanda Eesti riigilippu This certificate proves that the vessel has been given the right to fly Estonian flag under the Law of Ship Flag and Ship Registers Act § 24 (1). Reg. nr Kutsung IMO nr Official No Call Sign IMO No Laeva nimi / Name of Ship Laeva omanik / Shipowner Laeva kirjeldus / Description of Ship Laeva tüüp Laeva kere põhimaterjal Kogumahutavus Puhasmahutavus Type of Ship Main material of the Hull Gross Tonnage Net Tonnage Pikkus Laius Parda kõrgus Laeva ehitaja Ehitusaasta Length Breadth Depth Name of Builder Year of Build Peamasinate võimsus (kW) Kodusadam Output of main engines (kW) Port of Registry Välislepingu nimetus Name of International Agreement Käesolev tunnistus on kehtiv alates kuni This Certificate is valid from until Välja antud (kuupäev ja koht) Issued (date and place) Pitser Tunnistuse väljastaja nimi ja allkiri Seal /Name of the issuer of the certificate and signature 1  Märkused Notes 1. Käesolev ajutine liputunnistus on väljastatud välislepingu alusel. 1. This provisional certificate is issued under an international agreement. 2. Kõik Eesti Vabariigi tsiviil- ja sõjaväeasutused ning ametiisikud on kohustatud ning sõbralike riikide asutused ja ametiisikud on palutud vastastikkuse põhimõtte ning rahvusvahelise õiguse, tavade ja lepingute kohaselt vajadusel osutama laevale igakülgset toetust ja abi. 2. All civil and military institutions and officials of the Republic of Estonia are bound and the institutions and officials of the friendly countries are requested on the basis of reciprocity and in accordance with principles of international law and usages and with the agreements concluded, to show the ship all necessary assistance and support. 3. Käesolevat tunnistust hoitakse laeval. 3. This Certificate is to be kept on board the ship. 2  Majandus- ja taristuministri _. ______ 2020. a määrus nr __ „Laevapereta prahitud laeva liputunnistuse, ajutiste liputunnistuste ja registrist kustutamise tunnistuse vormid“ Lisa 6 EESTI VABARIIK REPUBLIC OF ESTONIA Laeva __________laevapereta prahitud laevade registrist kustutamise tunnistus Certificate of deletion from the __________ Register of Bareboat Chartered Ships Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 96 lõige 4 alusel väljastatud tunnistusega tõendatakse, et laev on Veeteede Ameti laevapereta prahitud laevade registrist kustutatud. This certificate which is issued under the Law of Ship Flag and Ship Registers Act § 96 (4) proves that the ship has been deleted from the Register of Bareboat Chartered Ships of the Estonian Maritime Administration. Reg. nr IMO No Official No IMO No Laeva nimi / Name of Ship Laeva kirjeldus / Description of Ship Peamasinate võimsus (kW) Kogumahutavus Puhasmahutavus Output of main engines (kW) Gross Tonnage Net Tonnage Laev on registrist kustutatud (kuupäev)_________________________ The ship has been deleted from the Register on (date)__________________ Välja antud (kuupäev ja koht) Issued (date and place) Pitser Tunnistuse väljastaja nimi ja allkiri Seal /Name of the issuer of the certificate and signature 1  Märkused Notes 1. Eesti Vabariigi seaduste kohaselt ei saa laeva laevapereta prahitud laevade registris koormata piiratud asjaõigusega. 1. Encumbrance of this ship with a restricted real rights in the Register of Bareboat Chartered Ships is not possible under the laws of Estonia. 2  EELNÕU MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Tallinn …………………………….. nr ………… Esimese laevapereta prahitud laevade ja teise laevapereta prahitud laevade registri põhimäärus Määrus kehtestatakse laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 97 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Registrite asutamine ja põhimääruse kehtestamine Määrusega asutatakse esimene laevapereta prahitud laevade register ja teine laevapereta prahitud laevade register ning kehtestatakse nende põhimäärus. § 2. Registrite nimetused (1) Registrite ametlikud nimetused on esimene laevapereta prahitud laevade register ja teine laevapereta prahitud laevade register (edaspidi registrid). (2) Registrite ingliskeelsed nimetused on First Register of Bareboat Chartered Ships ja Second Register of Bareboat Chartered Ships. § 3. Eesmärk Registrite pidamisel ja andmete töötlemisel lähtutakse laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduses sätestatud eesmärkidest. § 4. Vastutav töötleja (1) Registrite vastutav töötleja on Veeteede Amet (edaspidi registripidaja). (2) Registripidaja tagab registrite nõuetekohase pidamise. § 5. Andmete töötlemise õigus (1) Registripidajale esitatavate ja registrites sisalduvate andmete töötlemise õigus määratakse teenistus- ja töökohustuste täitmiseks, lähtudes registrite eesmärkidest. (2) Registripidaja määrab administraatori õigustega kasutaja (edaspidi administraator). (3) Administraator täidab registripidajaga kokkulepitud mahus registri vastutava töötleja ülesandeid. Administraatoril on õigus pääseda ligi kõigile registrites sisalduvatele andmetele ja logidele. (4) Administraator annab registripidaja ametnikule või töötajale tööülesannete täitmiseks registritele või registrite koosseisu kuuluvatele registrite osadele juurdepääsuõiguse või muutmisõiguse. (5) Registripidaja ametnikul või töötajal, kellele on antud paragrahvi lõikes 4 nimetatud muutmisõigus, on õigus oma tööülesannete täitmiseks määratud ulatuses registripidajale esitatud või registrites sisalduvaid andmeid töödelda ning sealhulgas teha registrikandeid. § 6. Andmete kaitse (1) Andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks rakendab registripidaja organisatsioonilisi ja füüsilisi turvameetmeid ning elektrooniliste registriandmete puhul lisaks infotehnoloogilisi turvameetmeid. (2) Registrite turvaklass on K1T1S1. Registrites töödeldavate andmete turbeaste on madal (L). (3) Isikuandmete töötlemisel kohaldatakse isikuandmete kaitse seaduses ning Euroopa Liidu otsekohalduvates õigusaktides sätestatud nõudeid. (4) Digitaalsete isikuandmete töötlemine logitakse. Logisid säilitatakse kuus kuud. (5) Paberil isikuandmete töötlemine kantakse registripäevikusse. 2. peatükk Registrite ülesehitus ning registriosa ja laevatoimiku avamine § 7. Registrite ülesehitus (1) Registreid peetakse ühetasandiliste andmekogudena paberil. Registrite koosseisu kuuluvad lisaks digitaalsed andmed. (2) Registrite koosseisu kuuluvad: 1) registripäevik; 2) kahest jaost koosnev registriosa; 3) laevatoimik; 4) registripidaja arhiiv; 5) digitaalsed andmed. § 8. Registriosa ja laevatoimiku avamine (1) Iga laeva kohta avatakse eraldi kahest jaost koosnev registriosa ja laevatoimik. (2) Registriosa ja laevatoimik avatakse pärast registrisse kandmise otsuse tegemist. 2  3. peatükk Andmete kandmine registritesse § 9. Andmete allikad (1) Registripidajale esitab andmed laevapereta prahitud laeva prahtija (edaspidi andmete esitaja). (2) Registripidaja saab lisaks andmeid järgmistest andmekogudest: 1) äriregister; 2) rahvastikuregister. (3) Digitaalsete andmete aluseks on registriosa. § 10. Andmete kandmine registrisse (1) Andmed kantakse registrisse laeva registreerimise avalduse alusel. (2) Muudatused registriandmetes tehakse andmete esitaja kirjaliku avalduse alusel. (3) Nõuetekohased andmed kannab registrisse registripidaja viie tööpäeva jooksul alates registrisse kandmise otsuse tegemisest, kuid mitte enne riigilõivu tasumist. (4) Registripidaja keeldub registrikande tegemisest, kui taotlus või esitatud andmed ei vasta registripidaja kehtestatud või õigusaktides sätestatud nõuetele, kui taotluses nõutud kande tegemine oleks vastuolus seadusega või kui riigilõiv ei ole nõuetekohaselt tasutud. Kande tegemisest keeldumisest ja selle põhjustest teavitab registripidaja andmete esitajat viivitamata. § 11. Andmete õigsuse tagamine (1) Andmete esitaja vastutab registripidajale esitatud andmete ja dokumentide õigsuse eest. (2) Andmete või nende aluseks olevate asjaolude muutumise korral peab andmete esitaja esitama registripidajale viivitamatult õiged andmed. (3) Enne andmete registritesse kandmist kontrollib registripidaja andmete vastavust talle esitatud dokumentidele. (4) Kui registripidajal tekib kahtlus, et talle esitatud andmed või dokumendid ei ole õiged, võib ta andmete esitajalt küsida täiendavaid tõendeid andmete ja dokumentide õigsuse kohta, andes selleks kuni 30-päevase tähtaja. Andmete muutmise taotluse või täiendavate tõendite mitteesitamise korral pärast 30-päevase tähtaja möödumist on registripidajal õigus andmete täpsustamiseks kohaldada järelevalvemenetlust. § 12. Registripäevikusse kantavad andmed Registripidaja peab registripäevikut, millesse ta lisab registrite pidamisega seotud taotluste ja kirjavahetuse vastuvõtmise aja, esitaja ja sisu kirjelduse. 3 § 13. Registriosasse kantavad andmed (1) Registriosa ette lisatakse tiitelleht. Tiitellehele kantakse registri nimi, laeva nimi, registrinumber, 1. jao ja 2. jao blankettide turvanumbrid. Laevatoimiku sulgemisel lisatakse tiitellehele ka registriosa sulgemise märge. (2) Registriosa andmed koosnevad registriosa 1. jao ja 2. jao andmetest. (3) Registriosa 1. jao pealkiri on „Laev“ ja registriosa 2. jao pealkiri on „Laeva prahtija“. (4) Registriosa 1. jagu ja 2. jagu kantakse eraldi registrikaartidele. § 14. Registriosa esimesse jakku „Laev” kantavad andmed (1) Registriosa esimesse jakku kantakse järgmised andmed: 1) laeva registreerimise aeg ja registrinumber; 2) laeva nimi ja laeva endised nimed, endise nime järel näidatakse sulgudes laeva nime muutmise aastaarvu kaks viimast numbrit; 3) laeva tüüp kasutusala järgi; 4) olemasolul Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni identifitseerimise number (IMO number); 5) olemasolul laeva kutsung; 6) olemasolul kalalaeva pardanumber; 7) laeva kodusadam; 8) laeva ehitusaasta; 9) laeva ehituskoht (linn ja riik); 10) laeva ehitaja tehase nimetus; 11) laevakere põhimaterjal; 12) laeva liikumapanev jõud; 13) laeva mahutavus ja peamised mõõdud; 14) mõõdukirja väljaandja ja väljaandmise aeg; 15) reisijate arv reisilaeval; 16) olemasolul laeva klassiühingu andmed; 17) laeva lipuõiguslik märkus (viide seadusesättele või seadusesätetele, mille järgi laeval on lubatud kanda Eesti riigilippu); 18) laeva registrist kustutamisel ja registriosa sulgemisel selle kustutamise aeg ning viide selle põhjusele ja alusele. (2) Laeva liikumapaneva jõu andmeteks on järgmised andmed: 1) peamasina olemasolul selle tüüp, arv, peamasinate võimsus (kilovattides) ja mark; 2) olemasolul laeva sõukruvide arv; 3) olemasolul laeva maksimumkiirus (sõlmedes). (3) Laeva mahutavuse ja peamiste mõõtude andmeteks on järgmised laeva andmed: 1) kogumahutavus; 2) puhasmahutavus; 3) kogupikkus (meetrites); 4) pikkus (meetrites); 5) laius (meetrites); 6) parda kõrgus (meetrites); 4 7) süvis (meetrites); 8) kandevõime (tonnides). (4) Laeva klassiühingu andmeteks on järgmised andmed: 1) laeva klassiühingu nimetus; 2) laeva klassiühingu registrinumber; 3) laeva klassitunnistuse kehtivus. § 15. Registriosa teise jakku „Laeva prahtija” kantavad andmed (1) Laeva esmasel prahtimisel kantakse registriosa teise jakku järgmised andmed: 1) teise jao kande jooksev number; 2) laevapereta prahitud laeva prahtija andmed ning prahtija vastutava isiku andmed vastutava isiku olemasolul; 3) laeva omaniku või ühiste omanike andmed; 4) käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 2 ja 3 nimetatud isikute kontaktandmed; 5) laevapereta prahtimise lepingu sõlmimise kuupäev ning lepingu lõppemise kuupäev; 6) laeva paralleelseks registreerimiseks Eestis nõusoleku andnud algregistri nimetus, nõusoleku andmise kuupäev ja aasta ning loa kehtivusaeg; 7) väljastatud laevapereta prahitud laeva liputunnistuse kehtivusaeg ja pikendatud kehtivusaeg. (2) Laevapereta prahitud laeva liputunnistuse kehtivusaja pikendamisel täiendatakse käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 5–7 kandeid. (3) Laeva allprahtimisel kantakse registriosa teise jakku täiendavalt järgmised andmed: 1) laevapereta prahitud laeva allprahtija andmed ja allprahtija vastutava isiku andmed, kui viimane on määratud; 2) käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 1 nimetatud isikute kontaktandmed; 3) allprahtimise lepingu sõlmimise kuupäev ning lepingu lõppemise kuupäev. (4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 ja 3 ning lõike 3 punktis 1 nimetatud isikute andmeteks on järgmised andmed: 1) juriidilise või füüsilise isiku nimi; 2) juriidilise isiku puhul asukoht ja füüsilise isiku puhul elukoha aadress; 3) juriidilise isiku puhul regisrikood või registrinumber ning füüsilise isiku puhul isikukood või selle puudumisel sünniaeg. (5) Käesolevas paragrahvis nimetatud kontaktandmeteks on järgmised andmed: 1) juriidilise isiku asukoha aadress või füüsilise isiku asukoha või elukoha aadress; 2) telefoninumber koos suunakoodiga; 3) e-posti aadress. § 16. Laevatoimikusse lisatavad dokumendid (1) Laevatoimikusse lisatakse laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 92 lõikes 2 nimetatud dokumendid, laevapereta prahtija taotlused ning muu laevaga seotud kirjavahetus või nende koopiad. (2) Laevatoimikule kantakse laeva registrinumber. 5  4. peatükk Registri avalikkus ja juurdepääs registriandmetele ning registriandmete säilitamine ja arhiveerimine § 17. Juurdepääs registriandmetele (1) Laeva omaniku andmetele ning laevatoimikus ja registripäevikus sisalduvatele andmetele kehtestatakse juurdepääsupiirang. Muud registriandmed on avalikud. (2) Juurdepääsupiiranguga registriandmetega on õigus tutvuda andmete esitajal ja laeva omanikul kirjaliku taotluse alusel. (3) Muudel isikutel on juurdepääsuõigus juurdepääsupiiranguga registriandmetele kooskõlas isikuandmete kaitse seaduse ja avaliku teabe seadusega. § 18. Registriandmete säilitamine ja arhiveerimine (1) Registriosasid ja laevatoimikuid ning neisse kantud andmeid ja dokumente hoitakse registris avatuna kuni laeva registrist kustutamiseni. (2) Pärast laeva registrist kustutamist registriosad ja laevatoimikud suletakse ning arhiveeritakse registripidaja arhiivis. (3) Registripäeviku osa suletakse, kui kõik registripäeviku osasse kantud laevad on registrist kustutatud. (4) Registripidaja arhiivis hoitakse suletud registripäevikuid, suletud registriosasid ja suletud laevatoimikuid ning neisse kantud andmeid ja dokumente 30 aastat alates dokumentide registripidaja arhiivi üleandmisest. (5) Säilitamistähtaja ületanud andmed ja dokumendid hävitatakse või antakse üle Rahvusarhiivile arhiiviseaduse alusel. (6) Digitaalseid andmeid säilitatakse alaliselt. 5. peatükk Järelevalve registrite pidamise üle, registrite pidamise rahastamine ja registrite lõpetamine § 19. Järelevalve Registrite pidamise üle teeb järelevalvet andmekaitse järelevalveasutus vastavalt oma pädevusele. § 20. Registrite pidamise rahastamine Registrite pidamist rahastatakse riigieelarvest registripidajale selleks otstarbeks eraldatud vahenditest. 6 § 21. Registri telõpetamine Registrid lõpetatakse kooskõlas arhiiviseadusega ja avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 6 alusel kehtestatud määrusega. 6. peatükk Üleminek digitaalsetele registritele § 22. Digitaalsetele registritele üleminek (1) Digitaalsetele registritele minnakse üle laevatoimikute kaupa. (2) Pärast digitaalsetele registritele üleminekut ei pea registripidaja tagama juurdepääsu paberil registriandmetele. (3) Digitaalsetele registritele ülemineku toimingud logitakse. § 23. Digitaalsete registrite kasutuselevõtt Digitaalsed registrid asendavad paberil registreid, kui: 1) digitaalsetesse registritesse on salvestatud kõik registriosade kanded ning kõik laevatoimikus sisalduvad dokumendid ja kirjavahetus ning registripäeviku kanded; 2) on tagatud registriandmete, dokumentide ning kirjavahetuse säilivus ja nende muutumatul kujul taasesitamise võimalus; 3) registripidaja on ette valmistanud digitaalsed registrid ja arhiivid. 7. peatükk Rakendussätted § 24. Määruste kehtetuks tunnistamine Teede- ja sideministri 5. juuni 1998. a määrus nr 33 „Laevapereta prahitud laevade registri vorm ja pidamise korra kinnitamine” tunnistatakse kehtetuks. § 25. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse jõustumisel. Taavi Aas Ando Leppiman majandus- ja taristuminister kantsler 7  EELNÕU Majandus- ja taristuministri 23. veebruari 2015. a määruse nr 14 „Laevaregistri registrinumbrite moodustamise kord“ muutmise määrus Määrus kehtestatakse laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 28 lõike 3 alusel. § 1. Majandus- ja taristuministri 23. veebruari 2015. a määruses nr 14 „Laevaregistri registrinumbrite moodustamise kord“ muudetakse § 1 ja sõnastatakse järgmiselt: „§ 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse Veeteede Ameti peetavatesse laevaregistritesse registrinumbrite moodustamise kord.“ Taavi Aas Ando Leppiman majandus- ja taristuminister kantsler  EELNÕU MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Tallinn …………………………….. nr ………… Laevapereta prahitud laeva liputunnistuse, ajutiste liputunnistuste ja registrist kustutamise tunnistuse vormid Määrus kehtestatakse laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 18 lõike 3, § 23 lõike 2 ja § 96 lõike 8 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala (1) Määrus kehtestab laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse alusel antavate liputunnistuste ja registrist kustutamise tunnistuse vormid. (2) Määrusega kehtestatakse järgmised vormid: 1) laevapereta prahitud laeva liputunnistuse vorm (laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § § 24 lõige 2 ); 2) laevapereta prahitud laeva ajutise liputunnistuse vorm (laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse § 931 lõige 1); 3) välisesinduse konsulaarametniku väljastatav ajutise liputunnistuse vorm (LaevaRS § 10 lõige 2); 4) Eestis ehitatud laeva esimeseks üleviimisreisiks antav ajutise liputunnistuse vorm (LaevaRS § 23 lõige 1); 5) välislepingu kohaselt antav ajutise liputunnistuse vorm (LaevaRS § 24 lõike 1 alusel); 6) laevapereta prahitud laevade registrist kustutamise tunnistuse vorm (LaevaRS § 96 lõige 4). § 2. Tunnistuste vorminõuded (1) Käesoleva määruse § 1 lõikes 2 nimetatud tunnistus väljastatakse võltsimisvastaste turvaelementide, riigivapi ja kordumatu kontrollarvuga varustatud helesiniseks toonitatud A4- formaadis paberile (blankett). (2) Välisesinduse konsulaarametniku väljastatava ajutise liputunnistuse vormi võib väljastada välisesinduse blanketil. (3) Käesoleva määruse § 1 lõike 2 punktides 1–2 ja 4–5 pannakse reljeefpitseri jaoks ettenähtud kohale blanketi värvitoonist erinevat värvi kleebis. Kleebisele vajutatakse reljeefpitser. (4) Käesoleva määruse § 1 lõike 2 punktides 1–2 ja 4–5 nimetatud liputunnistus kiletatakse. § 3. Määruse muutmine Majandus- ja kommunikatsiooniministri 7. septembri 2007. a määruses nr 74 „Laevapileti ja ajutise liputunnistuse vorm“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkirjast jäetakse välja sõnad „ja ajutise liputunnistuse“; 1 2) määruse preambulis asendatakse tekstiosa „§ 18 lõike 3“ tekstiosaga „§ 16“; 3) paragrahvi 1 tekstis asendatakse sõnad „ja ajutiste liputunnistuste vormid“ sõnaga „vorm“; 4) paragrahvi 2 pealkirjast jäetakse välja sõnad „ja ajutine liputunnistuse“; 5) paragrahvi 2 tekstist jäetakse välja sõnad „ja ajutine liputunnistus“; 6) määruse lisa 1, lisa 2, lisa 3 ja lisa 4 ning vastavate lisade märkused tunnistatakse kehtetuks. § 4. Määruse kehtetuks tunnistamine Teede- ja sideministri 5. juuni 1998. a määrus nr 28 „Laeva registrist kustutamise tunnistuse vormi kinnitamine“ tunnistatakse kehtetuks. § 5. Määruse jõustumine Käesolev määrus jõustub laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse jõustumisel. Taavi Aas Ando Leppiman majandus- ja taristuminister kantsler Lisa 1: Laevapereta prahitud laeva liputunnistus; Lisa 2: Laevapereta prahitud laeva ajutine liputunnistus; Lisa 3: Välisesinduse konsulaarametniku väljastatav ajutine liputunnistus; Lisa 4: Eestis ehitatud laeva esimeseks üleviimisreisiks antav ajutine liputunnistus; Lisa 5: Välislepingu kohaselt antav ajutine liputunnistus; Lisa 6: Laevapereta prahitud laeva registrist kustutamise tunnistus. 2