dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Veeteede Amet
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Veeteede Amet · 29. jaanuar 2020
Viit
1-1-6/215
Registreeritud
29. jaanuar 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1-1 Üldjuhtimine
Sari
1-1-6 Kirjavahetus ameti töövaldkondade üldistes küsimustes
Toimik
1-1-6/2020
Vastutaja
Janno Luts (Veeteede Amet, Kasutajad, Üldteenistus, Finantsosakond)
Lahendamise tähtaeg
10. veebruar 2020

Failid

  • 📎5-620-0089461-1 23.01.2020 Väljaminev kiri.bdoc421 KB

Sisu (failidest)

Veeteetasude töögrupile Jaanuar 2020. MKM Veeteetasude muutmise analüüsimisest • Lähteülesande võimalused: o põhimõte „kõik kasutajad maksavad“, võib olla teatud erisusi regulaarreise tegevatele, 1A jääklassi omavatele laevadele vm tingimustele vastavatele laevadele o diferentseerimine sõltuvalt taristu kasutamise mahust, intensiivsusest, regulaarsusest ehk kulupõhine teenuse kehtestamise tasu (sh jäämurdekulud, investeeringud, personali- ja halduskulud seonduvalt ohutuse tagamisega veeteedel) ning kehtestada tasude määrad vastavalt taristu tegelikule kasutamisele ▪ analüüsida laevatüüpide kaupa, sh kaasata kruiisilaevad ja vabastusi omavad laevad mahus mis võimalik – eesmärk võrdlusandmed ja selgitada välja mõju ▪ võimalusel vaadelda ka siseveeteede kasutajate potentsiaalset mõju ▪ sesoonsuse mõju (suvel – kruiisilaevad vs talvel piisava jäämurdevõimekusega laevad (1A super või 1A või muu jääklass, Soome näitel eraldi ka II ja III1) ning jäämurdeteenust vajavad laevad) ▪ riigi navigatsiooni ja laevatee teenustega ning nende kasutamisega seotud kulu aluse kohta o kombineeritud suund, milles võtta arvesse: ▪ globaalsed trendid ▪ keskkonnahoid (vähem heitmeid merel kui sadamas) ja kliimaneutraalsuse eesmärgid, ka biokütuste kasutamine, tervikuna väiksem jalajälg ehk emissioonide põhine lähenemine ühe komponendina ▪ Clean Shipping Index (CSI)2 ehk väävlivaba kütuse3, lämmastikühenditega seotud komponendid jm jäätmed ▪ GT põhisus ehk suurem laev = korraga rohkem kaupa ja väiksem (keskkonna)mõju, seega suuruse ja tasu sidumise analüüs ▪ automaatne (ehk kiirem) sildumine (seos ka sadamataristu ja heitmetega kaldal) ▪ tõhusam (automaatne) kaubalaadimine ▪ põhimõte „moodsam tehnoloogia maksab vähem“. ▪ reidil kõrge riskifaktoriga tegevuste vältimine või eraldi maksustamine, sh maksustada tegevused, mille suhtes seni veeteetasu ei koguta ▪ võimalikud soodustused ja/või vabastused, sh regulaarsus ja maksustamise tingimused, sh aluse suhtes tasu määramist mõjutavad parameetrid (suurus, vanus, keskkonnahoidlikkus, funktsionaalsus (töölaevad, päästelaevad, senised MSOSi kohased erandid jne), lahendused ka ettevõtja vm tingimuste põhiselt 1 https://tulli.fi/en/businesses/transport-and-warehousing/fairway-dues 2 https://www.cleanshippingindex.com/methodology/ 3 http://www.sjofartsverket.se/pages/1615/Fairway%20dues.pdf 1 Veeteetasude töögrupile Jaanuar 2020. MKM ▪ riigiabi reeglid (erisused laevagruppide põhiselt, sh soodustused, võrdne kohtlemine) • Töögrupp o Majandus- ja taristuministri kutsel sektori, Keskkonnaministeeriumi, Veeteede Ameti (VA) ja MKMi esindajad. Töögrupi liikmeid on arutelu käigust tingituna võimalik lisada. o Kaasata senine Transiidikomisjoni raames teemat väikses mahus arutanud töögrupp: MTÜ Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon (Andres Valgerist), AS Tallinna Sadam (Valdo Kalm), Aktsiaselts Sillamäe Sadam (Margus Vähi), Veeteede Amet (Janno Luts, Anu Angerjas, Rene Arikas) ning MKM (Taivo Linnamägi). • Analüüs, etapid, indikatiivne ajaline plaan Aeg Tegevus Vastutaja Töögrupi moodustamine, 1. Veebruar esmaste ettepanekute esitamine MKM kirjalikult kohtumine, lähteülesande Töögrupp heakskiitmine, analüütika 2. Veebruar MKM tellimuse kokkuleppimine VAle, laekunud sisendi täpsustamine VA sisendi analüüs ja töögrupi 3. Märts Töögrupp kohtumine ettepanekute analüüs ja 4. Aprill Töögrupp lahendusvõimaluste arutelu ettepanekute arutelu, sh Töögrupp 5. Mai kohtumised sektori ettevõtjatega MKM sisendi täiendamine, Töögrupp 6. Mai-juuni ettepanekute arutelu, sh kohtumised sektori ettevõtjatega MKM Töögrupp 7. August-september ettepanekute formuleerimine MKM Transiidikomisjonile arvamuse 8. Oktoober-November MKM andmiseks saatmine 9. November VTK menetlus MKM 2 Veeteetasude töögrupile Jaanuar 2020. MKM Taustainfoks veeteetasude muutmise mõjud Veeteetasude vähendamisel: - kasvab Eestit külastatavate laevade arv - suureneb veeteetasude ja sadamatasude laekumine - saavutatakse mõõdukas kaubamahu tõus (2018. aastal prognoositi tõusuks vedellastis +8% aastas ja puistlastis +17% aastas) - suureneb piirkonna transiidi-, sadamate ja kaldasektori ettevõtete konkurentsivõime - kasvavad riigi tulud otseste ja kaudsete maksudena (kütuse- ja elektriaktsiis, tööjõumaksud, keskkonnatasud) - RESis saab tulusid näidata 2022+ arvates Veeteetasude muutmata jätmisel: - Eesti transiidi-, sadamate ja kaldasektori ettevõtete konkurentsitingimused ei muutu, Venemaa, samuti teiste Baltimaade sadamate eelised jätkuvad ja säilitades transiidiahela kulubaasi - sadamakülastuste arvud võivad majanduse jahtumisel väheneda, mille tulemusel väheneb veeteetasude ja sadamatasude laekumine - kaubakogused ei suurene ja pigem jäävad samas või vähenevad suurimate landlord- tüüpi sadamate püsisissetulekud operaatorite väikestest kaubakogustest tulenevalt - suurenevad sektori kulutused taristu ülalpidamisele - vähenevad otsesed ja kaudsed maksud sektori hinnangul u 10 mln eurot aastas, mis suurendab riigieelarve puudujääki Transiidikomisjonis kõlanud ettepanek: Tuleb esitada meresõiduohutuse seaduse muudatus, mis käsitleb tehniliste muudatuste järel ka veeteetasude muutmist puistlasti-, vedellasti ja konteinerlaevade osas vähendades makstavaid tasusid 50%. Transiidikomisjonis toimunud arutelu tulemusel muudatusega edasi ei liiguta, vaid algatatakse kogu veeteetasude ülevaatamine. Transiidikomisjonis kõlanud alternatiivne lahendusettepanek: Võimaldada ettevõtjatel kasutada vähese tähtsusega riigiabi summas 200 000 eurot 3 järjestikuse majandusaasta jooksul. Lahendus ei aita samas transiiti tervikuna, sest soodustuse saab vedaja, mitte tellija ega sadam, seepärast sektor seda lahendust kasutada ei soovi. Muu taust: 2019. augusti põhjal täheldati jätkuvalt veeteetasude suurenemise trendi, mille põhjal suurendati riigieelarve tulude prognoosi ja muudeti senise 17 500 000 euro asemel 2 mln euro võrra 19 500 000 euroni. Teisalt ei ole sektori konkurentsivõime kasvanud, mistõttu tuleb veeteetasude muutmist põhjalikumalt analüüsida ja koos sektoriga välja töötada sobivaim lahendus veeteetasude muutmiseks. Riigil on oluline sektorile tagada piisav võimekus tõhusaks navigatsiooniks ja laevatee teenuste kasutamiseks, nt otsustada talvise navigatsiooni tingimuste säilitamine (uue jäämurdja hankimine) ja selleks piisavate vahendite kavandamine. 3 Veeteede Amet [email protected] Valge 4 23.01.2020 nr 5-6/20-0089/461-1 11413, Tallinn Veeteetasude analüüsimisest Austatud peadirektor Eesti suurimad sadamapidajad koos MTÜga Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon esitasid Transiidikomisjonis majandus- ja taristuministrile ettepaneku vähendada puistlasti vedavate laevade ja tankerite makstavaid veeteetasusid 50% (tasemele, mis eelnes veeteetasude tõstmisele 2013 II pa). Tasude vähendamine eesmärgiks on soodustada transiitkaupade liiklust ja mahu kasvu ning muuta transiidiahela maksumus konkurentsivõimelisemaks ja suurendada sellest tulenevat otseste ning kaudsete maksude laekumist. Eeskätt puudutab ettepanek laev-laev tüüpi kaubavahetust. Veeteetasude muutmata jätmisel jätkub sektori hinnangul laevade sadamakülastuste ning seega ka veeteetasude ja sadamatasude laekumise vähenemine, mis otseste ja kaudsete maksude vähenemise kaudu võib mõjutada oluliselt riigi sissetulekuid. Transiidiahela kogumaksumusest moodustavad veeteetasud marginaalse osa, kuid piirkonnas konkurentsivõime tõstmiseks on sektori hinnangul otstarbekas erinevaid kulukomponente, sh veeteetasusid vähendada. Teiste riikide praktikas vähendati näiteks Soomes mitmeks aastaks kõiki veeteetasusid 50%. Riigiabi reeglite kohaselt tuleb kogu veeteetasude regulatsiooni vaadelda tervikuna, kuna see kohaldub nii erinevat lasti vedavatele kaubalaevadele kui reisilaevadele jt alustele. Seetõttu piiratud grupile (nt puistlasti vedavad laevad ja tankerid) makstavatelt tasudelt soodustuse tegemine ei ole ühetaoliselt põhjendatav ja võib kvalifitseeruda riigiabiks. Seetõttu lepiti 2019. aastal viimase Transiidikomisjoni istungil sektori esindajatega kokku eesmärgis arutada veeteetasude muutmise võimalusi, sh ühe alternatiivina analüüsida kulupõhise teenuse kehtestamise tingimusi. Eelnevat arvesse võttes palume soovi korral nimetada oma esindaja(d) veeteetasude muutmise töögruppi. Ühtlasi palun saata oma nägemus ja konkreetsed ettepanekud veeteetasude muutmiseks ning juhul kui diskussiooni huvides oleks vaja kaasata veel mõni asutus või esindaja. Lisame kirjale ka mõttepaberi esmase lähteülesande kirjeldusega. Ootame Teie tagasisidet hiljemalt 10. veebruaril. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 Lisad: Lähteülesande kirjeldus /*Lisaadressaadid: Keskkonnaministeerium AS Tallinna Sadam AS Sillamäe Sadam Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon Eesti Laevaomanike Liit Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon Eesti Sadamate Liit Taivo Linnamägi 6397607 [email protected] 2 (2)
Allikas: Veeteede Amet dokumendiregister →