Urmas Maranik Teie 05.11.2025
MTÜ Looduse ja Inimeste Eest
[email protected] Meie 06.11.2025 nr 14-5/252182/2507992
Austatud Urmas Maranik
Küsisite veelkord hinnangut sellele, kas taastuvenergia kasutuselevõttu käsitlevad õigusnormid on
kooskõlas põhiseaduse preambuli ja paragrahvidega 5, 25 ja 53.
Õiguskantsler ei saa anda Teie palutud hinnangut. Te ei ole viidanud ühelegi õigusnormile, mis Teie
arvates on põhiseadusega vastuolus. Õiguskantslerile esitatavas avalduses peab olema esitatud
põhjendused, milles vastuolu põhiseadusega nähakse (õiguskantsleri seaduse § 15 lg 1).
Põhjendustes tuleb välja tuua ka vastavad õigusnormid.
Võib üksnes eeldada, et peate põhiseadusega vastuolus olevaks olukorda, kus taastuvenergia
tootmisüksuseid kavandatakse looduslikele aladele (metsa, rohevõrgustiku aladele). Näete
probleemi selles, et tuuleparke kavandatakse sinna, kuhu see on võimalik, eelistamata ennekõike
teisi sobivamaid alasid (näiteks kasutusest välja jäänud tööstusalasid või degradeerunud maastikke).
Need seisukohad pole seotud mõne konkreetse õigusnormi põhiseadusvastasusega, vaid energia- ja
keskkonnapoliitikas tehtud valikutega ja väärtushinnangutega. Need valikud ja hinnangud on
seadusandja ja valitsuse pädevuses.
Põhiseaduse § 5 ja § 53 kohaselt tuleb Eesti loodusvarasid kasutada säästlikult ning igaühel on
kohustus hoida loodust ja elukeskkonda. Need sätted seavad eesmärgiks tagada loodusvarade
mõistlik kasutus ja keskkonnakaitse, kuid ei näe ette, milliseid energiaallikaid või tehnoloogiaid
peab kasutama ega millistel aladel neid eelistatult arendada tuleks.
See, milline tasakaal (majandus)arengu, eesti rahvuse, kultuuri säilimise ja keskkonnahoiu vahel on
õige, on poliitilise otsustuse, mitte põhiseadusliku järelevalve küsimus.
Seadused näevad ette menetlusreeglid, kuidas taastuvenergiat arendamisel otsuseid teha tuleb.
Taastuvenergia arendamisel tuleb järgida kõiki asjakohaseid keskkonna- ja ehitusnõuded ning
planeerimisreegleid. Kõik kaalutlusotsused tuleb teha õiguspäraselt, võttes arvesse olulisi asjaolusid
ja kaaludes põhjendatud huve.
Olulised on asukohapõhised üksikotsused (nt planeeringud, ehitusload jmt). Nende õiguspärasus on
kohtulikult kontrollitav. Kui see peaks vajalikuks osutuma, saab ka kohtumenetluses taotleda
asjassepuutuva õigusnormi põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist.
Õigusnormi põhiseadusele vastavuse osas tuleb arvestada ka põhiseaduskonformse tõlgendamise
reegliga. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kui õigusnormi saab tõlgendada ja rakendada
põhiseadusega kooskõlas, siis ei saa see õigusakt olla põhiseadusega vastuolus. Seda põhimõtet
peab ka õiguskantsler järgima.
2
Nii tuleb taastuvenergia kasutusele võtmist käsitlevate õigusnormide puhul kõigepealt hinnata, kas
see õigusnorm toob vältimatult kaasa põhiseadusega vastuolus oleva otsuse. Pole teada, et mõni
õigustloov oleks selline, mis vältimatult tooks kaasa õigusvastaseid üksikotsuseid.
Põhiseaduse § 25, mis tagab õiguse nõuda riigi või kohaliku omavalitsuse õigusvastase tegevusega
tekitatud kahju hüvitamist, ei ole Teie avalduse puhul asjakohane. Teie avalduses ei ole selgitatud,
kuidas Teile on õigusvastaselt tekitatud moraalset või materiaalset kahju. Igal juhul on Eesti
õiguskorras on olemas reeglid, kuidas põhiseaduse §-s 25 sätestatud põhiõigust kaitsta
(riigivastutuse seadus).
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Evelin Lopman
ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik
õiguskantsleri volitusel
Ago Pelisaar 693 8407
[email protected]