ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud: 15.10.2025
Kehtib kuni: 15.10.2100
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12
Teabevaldaja: Justiits- ja Digiministeerium
Ülle Madise
Teie 27.06.2025 nr 7-7/241931/2504743
Õiguskantsleri Kantselei
Meie 04.11.2025 nr 11-3/5578-2
[email protected]
Vastus
Austatud pr Ülle Madise
Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid Tallinna Vanglat 11.–13.12.2024. Kontrollkäigul pöörati
tähelepanu eraldatud režiimil viibivate inimeste, eakamate ning välismaalaste olukorrale,
kokkusaamiste korraldusele ja tervishoiuteenuste kättesaadavusele. Kontrollkäigu tulemusel tegite
Tallinna Vanglale, Justiits- ja Digiministeeriumile ja SA Lääne-Tallinna Keskhaiglale mitmeid
soovitusi.1
Järgnevalt vastame Justiits- ja Digiministeeriumit puudutavatele soovitustele.
Kokkusaamiste tasu (1.6.)
Leiate, et pikaajalisele kokkusaamisele vangla sisekorraeeskirja2 (VSKE) §-s 411 kehtestatud tasu ei
soodusta kokkusaamisi.3
Vanglate praktika ei kinnita, et pikaajaliste kokkusaamiste tasu takistaks kinnipeetava vanglavälist
suhtlust. Pikaajaliste kokkusaamiste ruumid on järjepidevalt broneeritud ja neid võimalusi kasutatakse
aktiivselt. Peamine põhjus, miks pikaajalise kokkusaamise võimalus jääb kasutamata, ei seisne
kokkusaamise tasus. Põhjus, miks mõned kinnipeetavad pikaajalistel kohtumistel ei käi, seisneb
eelkõige selles, et puuduvad sellised lähedased, kellega kokkusaamist taotleda. Vahemikus 2024–
2025 september on Tallinna Vanglas toimunud 884 pikaajalist kokkusaamist, mis on 282 kokkusaamist
rohkem võrreldes eelneva aastaga. Seetõttu ei saa nõustuda, et kokkusaamiste tasu raskendaks
ühiskonda naasmist toetavate kontaktide säilitamist. Lisaks oleme laiendanud vanglates
videokohtumiste võimekust. Vangla soodustab igati ka vahetult toimuvaid kokkusaamisi, kuid paljud
lähedased eelistavadki sagedamini just videokohtumist. Tuleb arvestada ka sellega, et kui
kokkusaamiste eest tasu maksma ei peaks, võib eeldada, et neid soovitakse senisest oluliselt
sagedamini, mis paneks vangla ühel hetkel olukorda, kus kokkusaamised tuleb edasi lükata, et tagada
kõigile võrdse sagedusega toimuvad kohtumised. See tõstaks muuhulgas ka vanglaametnike
töökoormust, tekitaks kokkusaamiste järjekorra ja kinnipeetavate hulgas rahulolematust.
1 1. Korduvad soovitused, 2. Kinnipeetavate uneprobleemid, 3. Välismaalaste olukord, 4. Eakamate olukord, 5.
Sisseostude tegemine, 6. Kinnipeetavate ja vahistatute saatmine, 7. Konfidentsiaalsus, 8. Raskelt haigestunud
vahistatu, 9. Tervishoid.
2 Justiitsministri 30.11.2000. a määrus nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“.
3 2022. aasta Tallinna Vangla kontrollkäigu kokkuvõte, p 4; 2024. aasta Viru Vangla kontrollkäigu kokkuvõte, p
2.3; 2023. aasta Tartu Vangla kontrollkäigu kokkuvõte, p 3.3; 2020. aasta Tartu Vangla kontrollkäigu kokkuvõte,
p 6.3.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 /
[email protected]/ www.justdigi.ee
Registrikood 70000898
Sellegipoolest ei ole välistatud tulevikus teistsugune lahendus näiteks motivatsiooniprogrammi
meetmena. Vangla ei pea kinnipeetavale võimaldama erinevaid teenuseid ja hüvesid täiesti tasuta,
küll aga nõustun, et mingid hüved võiksid olla seotud sellega, kuidas kinnipeetav vanglas käitub ja
kehtivast korrast kinni peab. Võimalus saada mingi hüve võib motiveerida kinnipeetavat paremini
käituma ja mitte korda rikkuma.
Rõivastus (p 1.6.3.)
Tegite ettepaneku muuta õigusakte nii, et kinnipeetavad saaksid kanda oma riideid, kui nad kohtuvad
vanglas oma lähedaste ja lastega.
Märgime, et VangS § 46 lg 1 esimese lause järgi, kui VangS-ist või VangS § 46 lõikes 3 nimetatud
valdkonna eest vastutava ministri määrusest ei tulene teisiti, kannab kinnipeetav vangla riietust.
VangS § 46 lg 3 järgi kehtestab vangla riietuse kirjelduse ning kandmise korra ja tingimused valdkonna
eest vastutav minister määrusega. Praegu ei võimalda nimetatud määrus otsesõnu selliseid erisusi
teha. Kuivõrd Teie pakutud muudatus tooks vanglatele kaasa täiendava töökoormuse ja turvariskid, ei
pea me praegu võimalikuks sellise üldreegli kehtestamist kõigile ja ühetaoliselt. Nõustun, et isikliku
riietuse kandmine võiks tulevikus olla võimalik just lastega kohtumistel, kuid seda ainult tingimusel, kui
kinnipeetavaga seotud turvariskid on piisavalt maandatud. Sarnaselt kokkusaamise tasudega näen,
et ei ole välistatud tulevikus sellise võimaluse loomine motivatsioonimeetme raames. Analüüsime
vanglatega seda võimalust.
Ametnikud (p 1.7.)
Tõite välja, et vanglal tuleks jätkata koostöös Justiits- ja Digiministeeriumiga püüdlusi, et täita vabad
ametikohad. Märkisite, et Tartu Vangla välisriigi kinnipeetavatele väljarentimise võimalik
realiseerumine ei tohiks kaasa tuua Tallinna Vangla teenistujate arvu vähenemist.
Arusaadavalt peab vanglal olema piisav hulk personali, et hoida vangla turvalisena ja korraldada
taasühiskonnastamist mõjusalt. Piisava hulga ametnike olemasolu kõikides vanglates on nii juba
praegu kui ka Tartu Vangla võimaliku väljarentimise vaatest Justiits- ja Digiministeeriumi terava
tähelepanu all. Piisava arvu professionaalsete ametnike olemasolu on üks vanglateenistuse
strateegilistest lähtealustest4. Sama põhimõte tuleneb ka Justiits- ja Digiministeeriumi programmist
aastateks 2024–2027. Tõhusa karistuse täideviimise süsteemi tagamiseks on eelkõige vaja, et nii
vangide kui ka kriminaalhooldusalustega töötaks piisav arv professionaalseid ametnikke ning neil
oleks piisav varustus, kaasaegsed töövahendid ja konkurentsivõimeline tasu. See on
võtmetähtsusega ka riigi sisejulgeoleku tagamisel, milles vanglateenistusel on oma kindel roll. 5
Tallinna Vangla täidetud teenistuskohtade koormus 2025. a oktoobri seisuga oli 286,34 ja täidetav
koormus 334,6, s.o ametikohtade täituvus (koos asendusvakantsiga 6) oli 89%7. Peamiselt tuleneb
vakants valvuri ametikohtade arvelt. Teeme vanglaga koostööd, et ametikohtade täituvust veelgi
suurendada. Oleme kaardistanud töötajate rahulolu, pühendumust ja teenistusest välja liikumist
mõjutavaid tegureid rahulolu uuringute ja pulsiuuringute raames. Töötajate tagasiside põhjal oleme
muutnud tööandja väärtuspakkumist, täpsustanud rollikirjeldusi ja taganud konkurentsivõimelise
töötasu.
Tagame, et meie töö kvaliteet ja järelevalve tagamine on jätkuvalt kõrgel tasemel. Tartu Vangla
rendiprojekti realiseerumisega võib tõesti kaasneda ka mõningast personali liikumist vanglate vahel,
kuid arvestades erinevaid eeldusi ja tingimusi (nt kas või keeleoskus, võimalik elukohavahetus), ei
tohiks see oluliselt mõjutada vanglate tööd. Vanglad on koostöös Justiits- ja Digiministeeriumiga neid
küsimusi arutanud ja pakkunud välja lahendused, et piisav arv ametnikke oleks vanglas igal ajal
olemas. Rendiprojekti realiseerumise korral koordineeritakse personali väljaõpet nii, et
vanglateenistusel on selge ülevaade personali võimalikust liikumisest vanglate vahel.
Välismaalased (p 3)
4 Vt vanglateenistuse strateegia: Vanglateenistuse strateegia | Vanglad.
5 Vt Justiits- ja Digiministeeriumi programm aastateks 2024–2027, programmi tegevus 4, lk 12: JM programm
2024-2027...pdf.
6 Täitmata ametikoht pikaajaliselt eemal oleva ametniku ametikohal.
7
Teenistujate aktiivne koormus jagatud täidetava koormusega.
2
Märkisite, et vanglal tuleks leida lahendus, et välismaalased saaksid hoida ja/või luua suhteid enda
lähedastega ja eriti lastega. Selleks tuleks vanglal koostöös Justiits- ja Digiministeeriumiga leida
võimalus muuta helistamine välisriikidesse taskukohasemaks, samuti tuleks vanglal luua võimalus
videokohtumisteks.
Kõneteenuse hinnad sõltuvad teenusepakkuja hinnakirjast ja vanglateenistus seda mõjutada ei saa.
Soodsam kõneminuti hind välisriikides tähendab teenusepakkuja vaatest enamasti kallimat kohaliku
kõneminuti hinda. Oleme loonud võimalused, et vanglad saaksid lubada järjest rohkem
videokohtumisi. Kuivõrd videokohtumine võib olla perekonna ja lähedastega suhtluseks vahetum ja ka
soodsam võimalus, oleme keskendunud just nende võimaluste täiendamisele arendamisele. Vanglate
töökorraldus on ühetaoline, sõltumata sellest, kas kinnipeetav on välismaalane või mitte, kuid erisus
võib tuleneda näiteks sellest, kui mõni riik ei ole e-IDAS8 süsteemiga liitunud. Turvaline autentimine
on aga videokohtumise võimaldamise baastingimus.
Sisseostude tegemine (p 5)
Tegite ettepaneku kaaluda, kuidas teha vangla kaupluses sisseostude tegemine kinnipeetavatele ja
vahistatutele kättesaadavamaks. Sellega seoses tõstatasite ka kinnipeetavate töötasu reguleeriva
sätte (VangS § 43) ajakohasuse. Möönsite samas, et kaupade hindu võrreldes ei ole seni tuvastanud,
et hinnad ületaksid VangS § 48 lõikes 1 ette antud piiri (vt nt õiguskantsleri vastus nr 14-
3/240989/2403699). Leidsite, et kinnipeetaval võiks olla võimalik osta teatud esmatarbekaupu (nt
hügieenivahendid, kirjatarbed vms) vangla vahendusel ilma kättetoimetamistasuta. Tegite ettepaneku
kaaluda, kas vangla saaks teatud tingimustel pakkuda motivatsioonimeetmena soodustust, näiteks
võtta poetellimuse kättetoimetamise tasu enda kanda.
Selgitan, et kinnipeetavatele loodud poesüsteemi ei ole paraku võimalik tagada, kui poeteenuse
osutaja tulu ei kata ära teenuse osutamisega seotud kulusid. Poeteenuse hanke korraldamise
kogemusest on vanglateenistusele teada, et huvi sellise teenuse osutamise vastu on niigi erinevate
turvanõuete tõttu võrdlemisi vähene ja täiendavate piirangute seadmine vähendaks teenusepakkujate
huvi tulevikus hankes osalemiseks veelgi. Seega on praeguse lahendusega leitud tasakaal teenuse
osutaja ja kinnipeetavate huvide vahel. Küll aga nõustun, et kinnipeetaval võiks olla võimalik teatud
esmatarbevahendeid, eelkõige hügieenivahendeid (nt WC-paber, seep jms) saada vangla
vahendusel. Analüüsime koos vanglatega seda võimalust ja proovime leida sobivaima lahenduse.
Konfidentsiaalsus (7)
Tõite välja, et vestlustest kinnipeetavate, vahistatute, ametnike ja haigla KMO töötajatega selgus, et
sageli viibivad vanglaametnikud vanglas toimuvate meditsiiniliste läbivaatuste ja protseduuride juures.
Justiitsministri määruse nr 3 „Vangla saatemeeskonna ülesanded ja töökord“ § 14 lõige 2 sätestab
imperatiivselt, et saatemeeskonna liikmed teostavad saadetava üle pidevat visuaalset järelevalvet.
Leidsite, et määruse säte ei luba läheneda igale olukorrale ja saadetavale individuaalselt.
Leian, et Teie viidatud säte võimaldab vanglal paindlikku lähenemist, arvestades konkreetse
olukorraga ja inimesega seotud riske. Riskid on erinevad tulenevalt juba sellest, kas kinnipeetav viibib
vanglas sees või vanglast väljas. Ametnik on alati kinnipeetava ja vahistatu juures siis, kui ta kohtub
meedikuga väljaspool vanglat. Küll aga on võimalik ka sel juhul tagada privaatsus nii, et ametnik viibib
kuuldekaugusest väljas, kuid on nägemisulatuses. Privaatsust eeldavate toimingute puhul see ka
tagatakse, lisaks on tervishoiuteenuse osutamise ruumidel õigusaktiga kehtestatud nõuded. Vanglate
töökorraldus näeb ette, et kui kinnipeetav on tervishoiutöötaja vastuvõtul vanglas, ootab ametnik
väljaspool ruumi, kui tervishoiutöötaja ise ei soovi turvakaalutlustel, et ametnik viibiks juures.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
8 E-idas info: eIDAS Dashboard.
3
Rait Kuuse
asekantsler
Laura Glaase 51916910
[email protected]
4