Ulrika Paavle Teie 01.10.2025 nr
Advokaadibüroo Sorainen
[email protected] Meie 04.11.2025 nr 6-2/252255/2507925
Austatud Ulrika Paavle, Allar Jõks ja Norman Aas
Palusite õiguskantsleril hinnata, kas Vabariigi Valitsuse 03.01.2013 määrusega nr 4 kehtestatud
„Jälitustoimingust teavitamise ja jälitustoimiku tutvustamise kord“ (edaspidi ka kord) on
kooskõlas põhiseadusega. Täpsemalt küsisite, kas see kord ületab kriminaalmenetluse seadustiku
(KrMS) § 12614 lõikes 3 sätestatud volitusnormi piire ning kas korra § 5 lõige 7, mis keelab
tutvumiseks esitatud andmetest koopia tegemise, piirab ebaproportsionaalselt kaitseõiguse
teostamist.
Tänan, et pöördusite õiguskantsleri poole ja probleemist teada andsite.
Leian, et „Jälitustoimingust teavitamise ja jälitustoimiku tutvustamise kord“ ei ületa volitusnormi
piire (KrMS § 12614 lõige 3), sest teavitamise ja tutvustamise kord ei sea tutvumisele täiendavaid
sisulisi tingimusi, vaid üksnes täpsustab, mis viisil tutvumine toimub.
Korra § 5 kohaselt tutvustab inimestele jälitustoiminguga kogutud andmeid jälitus- või
uurimisasutus. Praegu ei ole vajadust korda selles osas muuta. Seaduse mõttega on kooskõlas ka
see, et jälitusteavet tutvustatakse vaid inimestele, kes on selleks ise soovi avaldanud.
Põhjendamatu on aga keelata tutvumiseks esitatud andmetest koopia tegemist, nagu on sätestatud
korra § 5 lõikes 7. Selline üldine keeld tuleks kaotada.
Kahtlemata aitab andmetest koopia tegemise keelamine tõhusamalt kaitsta inimeste perekonna- ja
eraelu puutumatust, eelkõige andmete võimaliku soovimatu leviku eest. Samas võivad inimesele
tutvumiseks esitatud andmed puudutada üksnes teda ennast, näiteks kui need on saadud tema
telefoni positsioneerimisel, sõiduki (nt GPS-seadme abil) varjatud jälgimise käigus jne. Sellistest
andmetest koopia tegemise keelamine ei teeni kolmandate isikute õiguste kaitse eesmärki ning on
seega ilmselgelt ebaproportsionaalne. Ka muust materjalist koopia tegemise võimalust ei tohiks
automaatselt välistada (arvestades näiteks menetlusökonoomia põhimõtet).
Teatud juhtudel võib olla andmete paljundamise piiramine inimeste õiguste ja huvide kaitseks
siiski vajalik: eelkõige näiteks sel juhul, kui võib pidada tõenäoliseks, et eriti delikaatsete andmete
ja/või asja tehiolude avalikuks tulek kahjustaks kolmandate isikute õigusi.
Saadan selle kirja teadmiseks Justiits- ja Digiministeeriumile. Palun ministeeriumil kaaluda
võimalust jälitusteabe tutvustamise korda muuta, nii et prokuratuuril oleks õigus teatud juhtudel
(näiteks teiste inimeste õiguste kaitseks) põhjendatud otsusega piirata tutvumiseks esitatud
andmetest koopiate tegemist. Üldjuhul peaks aga andmetest koopia tegemine olema siiski võimalik
(näiteks andmetega tutvuja või tema advokaadi taotlusel või menetleja algatusel).
2
Olete pöördumises viidanud, et kord võib olla vastuolus KrMS § 1604 lõikega 1, mis näeb ette
menetlusdokumentidest väljakirjutuste tegemise ja koopiate saamise õiguse. See säte kohaldub
siiski vaid neile jälitustoiminguga kogutud andmetele (sh jälitustoimingu käigus tehtud fotod, heli-
ja videosalvestised), mis vormistatakse jälitusprotokolli või selle lisana ehk menetlusdokumendina
kriminaaltoimikusse. Andmeid, mis esitatakse inimesele tutvumiseks mainitud korra alusel, ei saa
käsitada menetlusdokumendina. Küll aga tuleb lubada teha koopia protokollist, mis koostatakse
andmete tutvustamise kohta.
Õiguskantsler on varem korduvalt leidnud, et „Jälitustoimingust teavitamise ja jälitustoimiku
tutvustamise korra“ § 5 lõikest 1 tulenev nõue tutvustada jälitustoiminguga kogutud andmeid
jälitusasutuse ametiruumides või erandina kinnipidamisasutuses, on põhjendatud. Samal
seisukohal olen ka praegu.
Inimesele tuleb tutvustada jälitustoimingute käigus tema kohta kogutud materjali. Enamasti on aga
väga keeruline eraldada tutvuja enda andmeid paljude teiste inimeste perekonna- ja eraelu kohta
käivatest andmetest. Kui jälitusandmete tutvustamist kontrollib jälitus- või uurimisasutus, on
võimalik tõhusamalt vähendada riski, et inimeste eraelulised andmed satuvad põhjendamatult (nt
meedia kaudu) avalikkuse ette. Selleks on väga oluline ka täpselt fikseerida (protokolli kirja
panna), kellele, kui suures mahus ja milliseid andmeid on tutvumiseks esitatud.
KrMS 12614 lõike 1 järgi on igal inimesel, keda on teavitatud jälitustoimingust, õigus taotleda tema
kohta kogutud jälitustoimingu materjaliga (sh teabesalvestisega) tutvumist. See tähendab, et
jälitusasutusel on kohustus jälitustoiminguga kogutud andmeid tutvustada vaid siis, kui inimene
on ise selleks soovi avaldanud.
Kümne aasta jooksul jälitusasutusi kontrollides on õiguskantsleri nõunikud tutvunud enam kui 700
jälitustoimikuga. Nende põhjal saab öelda, et suurem osa inimestest, keda on jälitustoimingu
tegemisest teavitatud, ei soovi enda kohta kogutud teabega tutvuda. Enamasti käiakse materjaliga
tutvumas koos advokaadiga kaitseõiguse realiseerimise eesmärgil, mõnikord ka lihtsalt
uudishimust. Neist teavitatud inimestest, kelle õigusi on oluliselt riivatud kellegi teise suhtes
tehtud toimingu käigus, soovivad jälitusteabega tutvuda vähesed. Seega ei ole põhjendatud teha
jälitusandmeid automaatselt kättesaadavaks kõigile inimestele, keda on jälitustoimingust
teavitatud. Neile peab jääma võimalus ise otsustada, kas nad soovivad jälitusteabega tutvuda või
mitte.
Riigikogu menetluses oleva eelnõuga plaanitakse KrMS § 12614 muuta selliselt, et kahtlustatavale
tutvustatakse tema kohta jälitustoiminguga kogutud andmeid hiljemalt kriminaalasja kohtueelse
menetluse lõpuleviimisel koos kriminaaltoimikuga. Kahtlustatavale tutvustatakse ka neid
andmeid, mida pole kriminaaltoimikusse tõendina lisatud. Nii on võimalik senisest paremini
tagada kahtlustatavale ka kaitseõiguse teostamine.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Koopia: Justiits- ja Digiministeerium
Odyn Vosman 693 8405
[email protected]