Käskkiri

KÄSKKIRI 03.03.2026 nr 20 Täienduskoolituse õppekava kinnitamine Täiskasvanute koolituse seaduse § 9 lõike 2, Sotsiaalkaitseministri 30.01.2019 määruse nr 2 „Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus” § 10 lõike 1 punkti 17 ning Sotsiaalkindlustusameti peadirektori 25.06.2025 käskkirja nr 112 „Sotsiaalkindlustusameti täienduskoolitusasutuse õppekorralduse alused ja tegevuse kvaliteedi tagamise alused” lisa 1 punkti 1.5 alusel, tulenevalt vajadusest õppekava uuendada 1. Kinnitan Sotsiaalkindlustusameti täienduskoolituse „Perevanema ja kasvataja täienduskoolitus” õppekava vastavalt lisale. 2. Tunnistan kehtetuks 17.11.2023 kinnitatud Sotsiaalkindlustusameti täienduskoolituse „Perevanema ja kasvataja täienduskoolitus ” õppekava. 3. Käskkiri jõustub allakirjutamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu peadirektor  KINNITATUD 03.03.2026 käskkirjaga nr 20 Lisa Õppekava nimetus Perevanema ja kasvataja täienduskoolitus Õppekavarühm Sotsiaaltöö ja nõustamine Õppekava koostamise Sotsiaalhoolekande seadus alus Asendushooldusteenuse ja turvakoduteenuse osutamisel lapsele teenust vahetult osutava isiku täienduskoolituse tingimused ja kord Lastekaitseseadus Perevanema ja kasvataja kompetentsimudel Õppekeel Eesti keel või vene keel Õppe eesmärk Koolituse läbinud õppijal on teadmised, oskused ja hoiakud, mis on vajalikud lapse heaolu ja arengu tagamiseks ning perekeskse lähenemise rakendamiseks ja meeskonnatööks lapse parimates huvides asendushooldusteenusel. Sihtgrupp Perevanemad ja kasvatajad asendushooldusteenusel ning turvakoduteenusel lapse arengut kujundavad ja toetavad töötajad. Osalejate arv (min ja max) 15–21 Osalemise eeldus Isik kuulub sihtgruppi Õppe maht ja ülesehitus Õppe kogumaht on 160 akadeemilist tundi, millest 144 akadeemilist tundi (akadeemilistes tundides) on kontaktõpe (sh praktilised ülesanded) ja 16 akadeemilist tundi on iseseisev töö. Õpiväljundid Koolituse lõpuks õppija: 1. kirjeldab lapse arengu etappe ja turvalise kiindumussuhte, vaimse heaolu tagamise ja peresarnase kasvukeskkonna põhimõtteid ning seostab neid asendushoolduse igapäevapraktikaga; 2. analüüsib kaotuse, väärkohtlemise ja trauma mõju lapse arengule ning määratleb lapse vajadustest lähtuvad sekkumisvõimalused; 3. valib sobilikud meetmed lapse õiguste põhimõtete rakendamiseks tüüpilistes asendushoolduse olukordades ning kavandab tegevusi väärkohtlemise ennetamiseks; 4. kasutab traumateadlikke ja positiivse vanemluse kasvatustehnikaid ning kavandab konfliktide lahendamise võtteid, et suurendada lapse sisemist turvatunnet ning kujundada tema enesehinnangut ja sotsiaalseid oskusi; 5. tuvastab lapse arengulised, psüühilised ja hariduslikud erivajadused ning koostöös lapse ja meeskonnaga koostab talle sobiva toetuskava; 6. reflekteerib oma tööalast vaimset toimetulekut ja kasutab enesetoetuse võtteid oma vaimse heaolu hoidmiseks. Sisukirjeldus Koolitus aitab õppijal paremini mõista asendushooldusteenuse korraldust, mõtestada selle põhimõtteid ja igapäevatöös ettetulevaid väljakutseid. Õppesisu keskendub lapse heaolu tagamisele, tema varasemate kogemuste teadvustamisele, arengu toetamisele ning usaldusliku ja toetava suhte loomisele lapsega. Õppija arendab oskusi ja hoiakuid, mis toetavad lapsekeskset lähenemist, mille keskmes on oskus aktsepteerida last sellisena, nagu ta on, toetada lapse identiteeti ning kohelda teda kui oma elu eksperti. Koolituse keskseks põhimõtteks on ka perekeskne mõtteviis ehk kuidas luua lapsele asendushooldusel turvaline, privaatsust ja usaldust pakkuv peresarnane keskkond, kus on tagatud konfidentsiaalsus ja austus. Koolitus rõhutab ka päritoluperekonna tähtsust lapse identiteeditunnetuse ja enesehinnangu kujundamisel. Õppija suunatakse rääkima lapsega tema päritolust, toetama suhteid bioloogiliste vanemate ja lähedastega ning looma eeldused usalduslikuks suhtluseks. 2  Rõhutatakse, et last ei traumeeri päritoluperekonnast rääkimine, vaid hoopis selle teema vältimine. Koolitus koosneb kaheksast koolitusmoodulist. Moodulite kontaktõppe maht on 12–24 akadeemilist tundi. Iga mooduli raames peab õppija tegema iseseisva töö mahus 1–3 akadeemilist tundi. Moodulite toimumise järjekord võib olenevalt õppegrupist varieeruda. Õpisündmuse teemad LAPSE ARENG JA KIINDUMUS Lapse arenguetapid; lapse emotsionaalne, psühholoogiline, sotsiaalne ja seksuaalne areng (arengumosaiik); kiindumussuhte stiilid ja turvalise kiindumussuhte tähtsus; kiindumussuhte mõju lapse arengule; lapse arengust mahajäämuse tunnused ja abi võimalused; kiindumussuhte loomise põhimõtted ja etapid asendushooldusel viibiva lapsega; teismeeaga seonduvad eripärad ja väljakutsed; lapse toetamine elumuutustega toimetulekul; enda kiindumusstiili analüüs. Kontaktõpe: 16 akadeemilist tundi | Iseseisev töö: 2 akadeemilist tundi. TRAUMA JA KAOTUS Lapse psühholoogilise trauma olemus ja vormid; kaotuse kategooriad ja leinaprotsess; traumareaktsiooni esile kutsuvad olukorrad (päästikud); trauma või kaotuskogemuse mõju lapse arengule ja käitumisele; asendushooldusel viibiva lapse toetamine kaotuse ja traumaga kohanemisel; traumateadlikud meetodid lapse sisemise turvatunde suurendamiseks. Kontaktõpe: 16 akadeemilist tundi | Iseseisev töö: 2 akadeemilist tundi. VÄÄRKOHTLEMINE Väärkohtlemise olemus, vormid, tunnused ja mõju lapsele; adekvaatne reageerimine ning lapse toetamine erinevat tüüpi väärkohtlemiste avastamisel; väärkohtlemise ennetamine (sh laste omavahelise väärkohtlemise) asendushoolduse kontekstis. Kontaktõpe: 16 akadeemilist tundi | Iseseisev töö: 2 akadeemilist tundi. TÖÖTAJA VAIMNE TERVIS Asendushooldusel töötamisega seotud pingete ja väljakutsetega toimetulek; läbipõlemise ja stressi tunnuste märkamine endal ja kolleegide seas; stressiga toimetuleku meetodid; enesejuhtimise ja ajaplaneerimise meetodid. Kontaktõpe: 16 akadeemilist tundi | Iseseisev töö: 1 akadeemiline tund. LAPSE VAIMNE TERVIS Levinumad vaimse tervise probleemid ja psüühikahäired asendushooldusel olevatel lastel; hariduslikud erivajadused; häirete märkamine ja lapse toetamise võtted; abi saamise võimalused; rehabilitatsiooniplaan ja selle kasutamine laste toetamiseks; lapse vaimset tervist toetava keskkonna kujundamine asendushooldusel. Kontaktõpe: 24 akadeemilist tundi | Iseseisev töö: 3 akadeemilist tundi. POSITIIVNE VANEMLUS Positiivse vanemluse olemus ja põhimõtted; lapse individuaalsuse, enesehinnangu ja potentsiaali toetamine; lapse ja töötaja vahelise usaldusliku suhte kujundamine ühiste tegevuste ja mängu kaudu; suhtlemisoskused, aktiivne kuulamine, tunnustamine ja toetav tagasiside; keeruliste teemade käsitlemine (sh seksuaalsus); lapse sotsiaalsete ja emotsionaalsete oskuste arendamine; piiride seadmine, rutiinide kujundamine ja tõhus distsiplineerimine; distsipliini ja karistamise 3  eristamine; meeskondlik koostöö ja konsensuse leidmine kasvatusotsustes. Kontaktõpe: 24 akadeemilist tundi | Iseseisev töö: 3 akadeemilist tundi. LAPSE ÕIGUSED Asendushoolduse vormid ja erisused; valdkonda reguleeriv seadusandlus; lapse õiguste põhiprintsiibid; lapse õigused ja kohustused, nende rakendamine pere- ja asenduskodus; lapse identiteediõiguste ja peresidemete säilitamise tähtsus asendushooldusel; lapse autonoomia, kaasamine ja osalusõigus; meeskonna ja võrgustikutöö olulisus lapse huvides. Kontaktõpe: 20 akadeemilist tundi | Iseseisev töö: 2 akadeemilist tundi. KONFLIKTI JUHTIMINE Konfliktide olemus ja tekkepõhjused asendushoolduse kontekstis; konfliktide ennetamine ja rahumeelne lahendamine lähtudes lapse õigustest ja heaolust; taastava õiguse põhimõtted; töötaja roll ja vastutus meeskonnatöös konfliktide lahendamisel; enesereflektsiooni ja emotsioonide juhtimise oskus; kriisiolukordades toimetulek; lastevahelise kiusamise ennetamine ja sekkumine. Kontaktõpe: 12 akadeemilist tundi | Iseseisev töö: 1 akadeemiline tund. Õppemeetodid Peamisteks õppemeetoditeks on lühiloengud, videote analüüs, grupiarutelud, praktilised harjutused, rollimängud, juhtumianalüüsid, eneseanalüüs läbi testide ja harjutuste, loovharjutused, (enese)refleksioon ja arutlus. Õppekeskkonna kirjeldus Koolitus toimub õppetööks sobivatel pindadel, mis vastavad tervisekaitsenõuetele ning täiskasvanute koolituse seadusest ja asutuse sisekorra- ja kvaliteedinõuetest tulenevatele tingimustele. Ruumid on varustatud tänapäevaste tehniliste vahenditega. Ruumi suurus ja paigutus võimaldavad osalejatel vabalt liikuda ning vajadusel jaguneda gruppidesse ja teha praktilisi harjutusi, läheneda interaktiivselt. Õppekeskkonna ligipääsetavusega seotud erivajadused lepitakse õppijaga kokku enne koolituse algust. Osalejatel on endal õppevahenditena tagatud esmased kirjutusvahendid ja paber. Osalejatele on tagatud kohvipausid ja toitlustus. Koolituse asukoht on hea ühistranspordiühenduse ja parkimisvõimalustega. Elektroonilised õppematerjalid lisatakse Digiriigi Akadeemia veebikeskkonda, kuhu sisenemiseks kasutab koolitusel osaleja isiklikku arvutit või nutiseadet (nt tahvelarvuti) ja turvalist autentimist (ID-kaart, Mobiil-ID või Smart-ID). Samas keskkonnas peab õppija esitama kirjalikud iseseisvad tööd, mille kirjutamiseks ja vormistamiseks kasutatakse isiklikku arvutit. Digiriigi Akadeemia keskkonda sisenemiseks ja ülesannete esitamiseks on õppijale tagatud juhised ning vajadusel pakutakse tehnilist tuge. Koolitust puudutav info saadetakse osalejate e-posti teel hiljemalt nädal enne koolitust. Iseseisev töö Iga mooduli lõpus on üks individuaalne kodune töö, mis sooritatakse üldiselt moodulite vahelisel ajal ja mis põhineb vastavas moodulis käsitletud teemadel. Iseseisva töö täpne juhend antakse igal moodulil eraldi ning koolitaja tutvustab seda koolitusmooduli käigus. 4  Puudumise korral tuleb puudutud päeva materjalid ja teemakohane kirjandus iseseisvalt läbi töötada ning vastavalt koolitaja juhendile esitada loetu kohta analüüs või kokkuvõte. Õppematerjalide loend  Koolituse tarbeks välja töötatud õppematerjal, mis toetab moodulite õppesisu  Moodulite esitlusslaidid  Juhtumikaardid, juhendid ja infolehed  Töölehed, vaatluslehed, testülesanded ja küsimustikud  Õppevideod  Laste ja teismeliste seksuaalkäitumise murebaromeeter, https://www.kriminaalpoliitika.ee/et/murebaromeeter  Tarkvanem.ee veebileht (konkreetsed teemad)  Puudumise korral ka teemakohane kirjandus Õppe lõpetamise Koolituse lõpetamise tingimuseks on: tingimused, sh  vähemalt 85 protsendi ulatuses kontaktõppes osalemine hindamismeetodid ja (seejuures peab positiivse vanemluse mooduli kontaktõppes hindamiskriteeriumid osalema täismahus vähemalt kahel koolituspäeval);  iga mooduli raames iseseisva töö esitamine vastavalt koolitajate poolt ette antud nõuetele ja struktuurile;  puudumise korral puudutud päeva või päevade teemasid edasiandva õppematerjali ja lisakirjanduse iseseisev läbitöötamine ja vajadusel harjutamine ning analüüsi, kokkuvõtte või videodemonstratsiooni esitamine ja koolitajalt positiivse hinnangu saamine. Hindamine on mitteeristav (arvestatud/mittearvestatud). Sooritus loetakse arvestatuks, kui hindamisülesanne vastab hindamiskriteeriumitele (lävendkriteeriumid). Kui töö/sooritus ei vasta lävendile, antakse õppijale tagasiside ning võimalus ülesanne täpsustada ja uuesti esitada. Kui pärast kordusesitust kriteeriumid ei ole täidetud, loetakse vastava õpiväljundi tulemus mittearvestatuks. Hindamismeetodid ja hindamiskriteeriumid: Õpiväljund 1: kirjeldab lapse arengu etappe ja turvalise kiindumussuhte, vaimse heaolu tagamise ja peresarnase kasvukeskkonna põhimõtteid ning seostab neid asendushoolduse igapäevapraktikaga. Õppemeetodid Hindamismeetodid Hindamiskriteeriumid • Lühiloengud lapse • Kirjalik • Kirjeldab valitud arengu, kiindumuse, juhtumianalüüs arenguteooria alusel vaimse heaolu ja (iseseisev töö „Lapse lapse arenguetappe ja peresarnase areng ja kiindumus“ arenguülesandeid ning kasvukeskkonna moodulis): lapse seob need lapse teemadel. arengu ja kiindumuse käitumise näidetega. • Juhendatud analüüs ühe • Selgitab turvalise rühmaarutelud ja arenguteooria ja kiindumussuhte juhtumite arutelud kiindumusteooria põhimõtteid ja olulisust põhimõtete alusel. lapse arengule ning toob mõtestamiseks ja vähemalt 2 konkreetset praktikaga täiskasvanu tegevust, seostamiseks. mis toetavad turvalisust ja suhet. • Seostab põhimõtteid lapse olukorraga hinnanguvabalt (sh tugevused/ressursid) ja näitab austust lapse 5  individuaalse arengu eripärade suhtes. • Struktureeritud • Sõnastab vähemalt grupitööd ja ühe vaimse heaolu juhendatud arutelud tagamise ja ühe kontaktõppes, kus peresarnase õppijad sõnastavad kasvukeskkonna vaimse heaolu põhimõtte, mis arvestab tagamise ja asendushoolduse peresarnase eripärasid. kasvukeskkonna • Seostab põhimõtted põhimõtteid lähtudes lapse arenguvajaduste, asendushoolduse eripära või õigustega eripäradest. asendushooldusel. • Põhjendab oma seisukohta arutelus. Õpiväljund 2: analüüsib kaotuse, väärkohtlemise ja trauma mõju lapse arengule ning määratleb lapse vajadustest lähtuvad sekkumisvõimalused. Õppemeetodid Hindamismeetodid Hindamiskriteeriumid • Lühiloengud trauma, • Kirjalikud • Toob analüüsis välja, kaotuse ja juhtumianalüüsid kuidas trauma ja/või väärkohtlemise liikide, (iseseisev töö „Trauma kaotus ning/või nende mõju ning ja kaotus“ ning väärkohtlemine on traumareaktsioonide „Väärkohtlemine“ mõjutanud lapse arengut selgitamiseks. moodulis): lapse ja käitumist. • Juhtumite analüüs trauma ja/või kaotuse • Määratleb lapse grupis lapse käitumise ja kogemuse ning vajadustest lähtuvad toimetuleku väärkohtlemise vähemalt kaks toetavat seostamiseks kogemuse analüüs sekkumisvõimalust, mis trauma/kaotuse/väärkoht koos toetavate on lapse vanusele ja lemise kogemusega. praktiliste arengutasemele sobivad • Juhendatud arutelud sekkumismeetodite ning rakendatavad. sekkumissammude ja rakendamise • Kirjeldab täiskasvanu täiskasvanu rolli teemal kirjeldusega oma erialastest teadmistest (sh abi erialasest rollist ja lähtuvat rolli lapse kaasamine/teavitamine), vastutusest lähtuvalt. toetamisel et siduda teooria hinnanguvabalt ja asendushoolduse vastutustundlikult, sh praktikaga. vajaliku abistava võrgustiku kaasamist. Õpiväljund 3: valib sobilikud meetmed lapse õiguste põhimõtete rakendamiseks tüüpilistes asendushoolduse olukordades ning kavandab tegevusi väärkohtlemise ennetamiseks. Õppemeetodid Hindamismeetodid Hindamiskriteeriumid • Lühiloengud lapse • Kirjalik • Kavandab vähemalt õiguste ja juhtumianalüüs kaks ennetustegevust, asendushooldust (iseseisev töö mida on valmis oma reguleeriva raamistiku „Väärkohtlemine“ tööpraktikas rakendama ning väärkohtlemise/ moodulis): võimalused ja mis vähendavad konfliktide ennetuse väärkohtlemise väärkohtlemise riski. põhimõtetest. ennetamiseks. • Põhjendab oma rolli ja • Juhendatud arutelud vastutust ning vajadusel lapse õiguste koostööd meeskonna või rakendamise, keeruliste võrgustikuga. olukordade ja • Kirjalik analüüs • Kirjeldab enda pere- ennetusvalikute (iseseisev töö „Lapse või asenduskodu läbitöötamiseks. õigused“ moodulis) kontekstis, kuidas • Situatsioonide ja lapse privaatsuse ja rakendab lapse juhtumite analüüs konfidentsiaalsuse privaatsuse ja grupitööna lapse õiguste rakendamise kohta. konfidentsiaalsuse järgimist rikkuvate ja põhimõtteid ning seostab toetavate tegevuste valikud lapse õiguste ja tuvastamiseks ning huvidega. ennetustegevuste • Põhjendab oma kavandamiseks. valikuid hinnanguvabalt, arvestades täiskasvanu 6  • Praktilised harjutused rolli ja vastutust (sh enda ja rollimängud lapse isiklikku käitumist ja selle õigustest lähtuva rolli). suhtlusviisi ning konfliktiennetuse võtete harjutamiseks. Õpiväljund 4: kasutab traumateadlikke ja positiivse vanemluse kasvatustehnikaid ning konfliktide lahendamise võtteid, et toetada lapse sisemist turvatunnet ning kujundada tema enesehinnangut ja sotsiaalseid oskusi. Õppemeetodid Hindamismeetodid Hindamiskriteeriumid • Lühiloengud, mis • Rollimängud ja • Demonstreerib tutvustavad mikrosimulatsioonid rollimängus vähemalt traumateadliku ja kontaktõppes ühe traumateadliku ja positiivse vanemluse traumateadlike ja ühe positiivse ning konfliktide positiivse vanemluse vanemluse tehnika lahendamise kasvatusvõtete olukorrale sobivat põhimõtteid. rakendamiseks kasutamist. • Juhendatud arutelud ja (kujundav hindamine rolliharjutused, et mõista ja suuline tagasiside). traumakogemuse ja • Praktilised kirjalikud • Sõnastab soovitud kaotuse mõju lapse harjutused töölehel käitumise positiivselt, tunnetele ja käitumisele (iseseisev töö jälgitavalt ja eakohaselt. ning kujundada „Positiivne vanemlus“ • Koostab traumateadlikku hoiakut. moodulis): soovitud kolmeastmelise • Praktilised harjutused käitumise positiivne tunnustuse: kirjeldab ja juhendatud sõnastamine ning olukorda/käitumist, refleksioon, kus õppija kolmeastmeline selgitab olulisust seostab lapse käitumist tunnustamine. (mõju/oskuse väärtus) ja vajadustega ning väljendab oma tunnet. analüüsib, millised • Praktiline • Rakendab konfliktse täiskasvanu konfliktolukorra olukorra lahendamisel reageerimisviisid lahendamine lapsega vestlusmudelit ja/või toetavad lapse ja kirjalik vähemalt ühte õpitud rahunemist ja eneseanalüüs. konfliktide lahendamise turvatunnet. (iseseisev töö „Konflikti võtet. • Praktilised rollimängud juhtimine“ moodulis). • Reflekteerib kirjalikult ja mikrosimulatsioonid oma rolli ja tegutsemist, positiivse vanemluse tuues välja tehnikate harjutamiseks õnnestumised ja (nt aktiivne kuulamine ja väljakutsed ning kontakti loomine; „meie- seostades rakendatud tunde“ loomine mängu lähenemise lapse või ühistegevuse kaudu). turvatunde ja suhte • Konfliktide toetamisega. lahendamise arutelud/harjutused ja olukordade läbimängimine (suhtlus- ja sekkumisvõtted). Õpiväljund 5: tuvastab lapse arengulised, psüühilised ja hariduslikud erivajadused ning koostöös lapse ja meeskonnaga koostab talle sobiva toetuskava. Õppemeetodid Hindamismeetodid Hindamiskriteeriumid • Lühiloengud lapse • Juhtumipõhine kirjalik • Tuvastab juhtumist arenguliste, psüühiliste analüüs (iseseisev töö vähemalt 3 ja hariduslike „Lapse vaimne tervis“ erivajadust/toetusvajadu erivajaduste, nende moodulis) lapse st (sh vähemalt ühe tunnuste ning abi arenguliste, psüühiliste arengulise ning vähemalt saamise ja toetamise ja hariduslike ühe psüühilise ja/või põhimõtete erivajaduste märkide haridusliku) ning tutvustamiseks. tuvastamise ning kirjeldab last • Juhendatud arutelud sobivate tugimeetmete hinnanguvabalt, lisades lapse arengu, psüühiliste kavandamiseks. ka tugevused ja ja hariduslike ressursid. erivajaduste märkamise 7  ning esmase toe • Toetuskava sisaldab võimaluste teemadel. selgeid, vajadustest • Juhtumite analüüsid lähtuvaid ja grupis lapse rakendatavaid toetusvajaduste ja tugimeetmeid (eesmärgi ressursside ja konkreetsete tuvastamiseks ning sammudega) ning on toetuskava koostamise lapse arengule ja eale lähtekohtade sobiv. mõistmiseks. • Toetuskavas on • Praktilised harjutused kirjeldatud lapse ja töölehtedega lapse meeskonna/võrgustiku arenguliste, psüühiliste kaasamine: rollid ja ja hariduslike vastutus on selged ning erivajaduste plaan arvestab koostöö struktureeritud võimalusi. kaardistamiseks. Õpiväljund 6: reflekteerib oma tööalast vaimset toimetulekut ja kasutab enesetoetuse võtteid oma vaimse heaolu hoidmiseks. Õppemeetodid Hindamismeetodid Hindamiskriteeriumid • Lühiloengud, mis • Kirjalik refleksioon • Kirjeldab vähemalt ühte käsitlevad vaimset (iseseisev töö tööalast pingelist või heaolu, stressi ja moodulis „Töötaja stressi tekitavat läbipõlemise riske ning vaimne tervis“) olukorda. enesejuhtimise ja tööalase vaimse • Valib olukorrale enesehoiu põhimõtteid toimetuleku ja vähemalt ühe sobiva töötaja vaates. enesetoetuse võtete enesetoetuse või • Eneseanalüüsi rakendamise kohta. stressikäitumise tööriistad (sh vähendamise võtte ja kiindumusstiili test) ja põhjendab valikut. praktilised • Proovib valitud võtte enesejuhtimise kasutamist ja kirjeldab, harjutused (nt kuidas ta seda rakendas. “äraütlemise harjutus”, • Reflekteerib oma eesmärgistamine). kogemust (nt mõtted, • Juhendatud arutelud ja tunded, tähelepanekud kogemuste jagamine enda toimetuleku kohta) käsitletud teemade oma ja toob välja mõju või isiklike kogemuste ja järgmised sammud. tööpraktikaga sidumiseks. Õppe läbimisel väljastatav Tunnistus väljastatakse juhul, kui õppija vastas koolituse lõpetamise dokument (tunnistus või tingimustele ja saavutas kõik õpiväljundid. tõend) Tõend täienduskoolituses osalemise kohta väljastatakse õppijale juhul, kui ta ei saavutanud kõiki õpiväljundeid, kuid vastas õppe lõpetamise tingimustele. Koolitaja kompetentsust Koolitust viib läbi koolitajate meeskond, kelle pädevus katab koolituse tagava kvalifikatsiooni või moodulite sisu. Koolitajatel on koolitusmooduli teemaga seotud või õpi- ja töökogemuse lähedane kõrgharidus, nad on valdkondliku töökogemusega eksperdid, kirjeldus kes puutuvad oma töös kokku koolitusel käsitletavate teemadega ning omavad täiskasvanute koolitaja kompetentse. Õppekava kinnitamise aeg Käskkirja kuupäev 8