Sotsiaalkindlustusamet · 11. märts 2026
Sisu (failidest)
STAR-i strateegilised eesmärgid aastateks 2026-2030: Põhimõtted ja väärtused STAR strateegia 2026-2030
Võrdne ligipääs ja ühtne teenusetase Inimkesksus STAR-i arendamise moto: ˝Uuendame julgelt ja lihtsustame targalt˛.
STAR ehk sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister on riigi infosüsteemi kuuluv keskne andmekogu, mis võimaldab sotsiaaltöö spetsialistidel klientidega tehtava töö (toetuste, teenuste määramine, juhtumite haldamine) korraldamist ja dokumenteerimist digitaalses töö-keskkonnas. STAR on Eesti sotsiaalvaldkonna keskne infosüsteem, mille kaudu toimub igapäevane teenuste ja toetuste korraldamine ning mille andmed on aluseks juhtimis- ja poliitikaotsustele.
Tehnoloogia toetab inimest, mitte ei asenda teda. Sotsiaaltöötajal jääb otsustav roll ja abivajaja saab väärikat, isiklikku ja tähenduslikku tuge ka digitaalses keskkonnas.
Kõik KOV-id ja kõik kasutajad sõltumata asukohast, vanusest või võimekusest saavad kasutada sama kvaliteetseid teenuseid ja töövahendeid. Digiloogika peab olema kättesaadav kõigile.
inimese pöördumisest kuni abi korraldamisen
Turvaline ja usaldusväärne andmekasutus
Jätkusuutlik ja tulevikukindel arendus
Visioon: STAR aastal 2030
STAR on tehniliselt j ätkusuutlik, turvaline ja kriisikindel infosüstee
STAR-i arendusprotsess on kaasav, põhineb kasutajate tagasisidel ja l
Kõik lahendused lähtuvad kõrgest andmekaitse ja küberjulgeoleku standardist. Andmete kasutamine on läbipaistev ning inimene teab, kuidas ja milleks tema andmeid kasutatakse.
ä
STAR-is on terviklik ülevaade KOV korraldatavast sotsiaalhoolekandelisest abis
STAR on kasutajasõbralik infosüsteem, mis toetab terviklikku menetlusprotsessi
STAR-il on iseteenindus-keskkond, mille kasutamine on inimesele lihtne, kiire ja muga
STAR-i andmed on aluseks sotsiaalvaldkonna juhtimisotsustele ja poliitikakujundamisel
STAR-i strateegia 20262030 loomise eesmärk on sõnastada ühine visioon Eesti sotsiaalvaldkonna digitaalseks arenguks lähiaastatel.
Andmepõhisus koos selge vastutusega
STAR toetab otsuseid kvaliteetse analüütikaga, kuid otsustusõigus ja vastutus jäävad inimesele. Tehisintellekti kasutatakse läbimõeldult ja eetiliselt.
htub kasutajakesksest disainis
STAR areneb paindlikult, skaleeruvalt ja keskkonna-teadlikult, et tulla toime nii tööjõupuuduse, tehnoloogilise muutuse kui ka poliitiliste ja majanduslike kõikumistega. Tagatud on STAR-i toimepidevus erinevates kriisi-olukordades. STAR on majutatud ka väljaspool Eestist.
Aastaks 2030 on STAR töökindel ja ühendav infosüsteem (ja digiplatvorm, mis aitab riigil ja omavalitsustel pakkuda inimestele kiiret, vajaduspõhist ja andmetele tuginevat abi.
STAR strateegia 2026-2029 tegevused
E6 E5 E4 E3 E2 E1
STAR-il on iseteenindus-keskkond, mille kasutamine on inimesele lihtne, kiire ja mugav
STAR-is on terviklik ülevaade KOV korraldatavast sotsiaal-hoolekandelisest abist
STAR-i andmed on aluseks sotsiaalvaldkonna juhtimisotsustele ja poliitikakujundamisele
STAR-i arendusprotsess on kaasav, põhineb kasutajate tagasisidel ja lähtub kasutajakesksest disainist
STAR on tehniliselt jätkusuutlik, turvaline ja kriisikindel infosüsteem
STAR on kasutajasõbralik infosüsteem, mis toetab terviklikku menetlusprotsessi inimese pöördumisest kuni abi korraldamiseni
STAR-i andmelao arendamine Iseteeninduse strateegia loomine
Järjepideva rahastusvõimaluse planeerimine ja tagamine
2026
KOV kohustuslike teenuste ja toetuste menetlemine tervikprotsessina STAR2-s
STAR-i majutamine väljaspool Eestit Järelevalvet toetavate funktsionaalsuste loomine KOVi-põhise andmeanalüüsi võimekuse loomine Infovahetuse maksimaalne automatiseerimine Dünaamiliste otsusutusmallide loomine Toimetulekutoetuse live-i viimine Esimeste AI pilootide elluviimine
Järjepideva rahastusvõimaluse planeerimine ja tagamine
Veebianalüütika tööriista (näiteks Matomo) juurutamine
2027
Sotsiaaltöötaja ja abivajaja vahelise Infovahetuse viimine infosüsteemidesse
SKA ja KOV-i poolt sisestatud andmete kahepoolselt nähtavaks tegemine
Iseteeninduse esimese etapi realiseerimine
Iseteeninduse POC lahenduse loomine
Erinevate seotud osapoolte ja valdkondade ning STAR-i vahelise andmevahetuse loomine
Järele jäänud STAR1 kolimine uuele platvormile Arhitektuuri kaasajastamine STAR1-e funktisonaalsuste ületoomine STAR2-te Erihoolekande funktsionaalsuse live-i viimine
Järjepideva rahastusvõimaluse planeerimine ja tagamine
Liidestuste loomine teenuseosutajate infosüsteemidega
Teenuseosutaja jaoks vajaliku terviktöövoo toomine STAR2-te
2028
STAR1-e sulgemine (jääb alles arhiivina)
Järjepideva rahastusvõimaluse planeerimine ja tagamine
2029
Liidestuste ja andmevahetuse loomine KOV-ide ja muude oluliste infosüsteemidega
KÄSKKIRI
11.03.2026 nr 25
Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri
strateegia aastateks 2026-2030 kinnitamine
Juhindudes sotsiaalkaitseministri 30.01.2019 määruse nr 2 „Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus“
§ 10 lg 1 punktist 9 ja lõikest 2 ning sotsiaalkaitseministri 27.12.207 määruse nr 72
„Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimäärus“ § 6 punktist 1
1. Kinnitan „Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri strateegia aastateks 2026-2030“ (Lisa 1)
ja selle lisad „STAR strateegia lühi-ülevaade“ (Lisa 2) ja „STAR strateegia tegevused“ (Lisa 3).
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Maripuu
peadirektor
Lisad:
1. Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri strateegia aastateks 2026-2030;
2. STAR strateegia lühi-ülevaade;
3. STAR strateegia tegevused.
KINNITATUD
11.03.2026 käskkirjaga nr 11.03.2026
Lisa 1
Sotsiaalteenuste ja -toetuste
andmeregistri strateegia 2026-2030
Sotsiaalkindlustusamet 2026
STAR strateegia 2026 - 2030
Sisukord
1 Mõisted ....................................................................................................................................................... 4
2 Kokkuvõte .................................................................................................................................................. 5
3 Sissejuhatus .............................................................................................................................................. 7
4 Strateegiline kontekst ............................................................................................................................... 8
4.1 Seotud arengu- ja alusdokumendid ............................................................................................... 8
4.2 Tulevikku mõjutavad suundumused ja tegurid ............................................................................. 8
4.2.1 Sotsiaalsed muutused ................................................................................................................ 8
4.2.2 Tehnoloogilised mõjutegurid ...................................................................................................... 8
4.2.3 Majanduslikud mõjutegurid ........................................................................................................ 9
4.2.4 Keskkonna mõjutegurid.............................................................................................................. 9
4.2.5 Poliitilised mõjutegurid................................................................................................................ 9
4.2.6 Väärtus- ja eetilised mõjutegurid .............................................................................................. 9
5 Olukord 2025. aastal ................................................................................................................................ 9
5.1 Mis on tänaseks saavutatud............................................................................................................ 9
5.2 Hinnang praegusele olukorrale ..................................................................................................... 10
5.2.1 Tugevused.................................................................................................................................. 10
5.2.2 Nõrkused .................................................................................................................................... 10
5.2.3 Võimalused ................................................................................................................................ 11
5.2.4 Ohud ........................................................................................................................................... 11
6 Visioon ja selle saavutamise kava - eesmärgid aastaks 2030......................................................... 13
6.1 STAR aastal 2030 ........................................................................................................................... 13
6.1.1 Visioon ........................................................................................................................................ 13
6.1.2 Põhimõtted ja väärtused .......................................................................................................... 13
6.1.3 Väärtuspakkumine .................................................................................................................... 14
6.2 Eesmärgid ........................................................................................................................................ 15
7 Strateegia elluviimise koostöömudel ................................................................................................... 22
8 Lisad ......................................................................................................................................................... 24
8.1 Lisa 1 Riiklikud arengukavad ja strateegiad ............................................................................... 24
8.1.1 Strateegia „Eesti 2035“ ............................................................................................................ 24
8.1.2 Arengukava „Eesti digiühiskond 2030“ .................................................................................. 24
8.1.3 Visioonidokument „Personaalne riik. 2024“ .......................................................................... 24
8.1.4 SKA strateegia 2026-2030 ....................................................................................................... 25
8.2 Lisa 2 Tuleviku mõjutegurid ........................................................................................................... 25
2
STAR strateegia 2026 - 2030
8.2.1 Sotsiaalsed muutused .............................................................................................................. 25
8.2.2 Tehnoloogilised mõjutegurid .................................................................................................... 26
8.2.3 Majanduslikud mõjutegurid ...................................................................................................... 26
8.2.4 Keskkonna mõjutegurid............................................................................................................ 26
8.2.5 Poliitilised mõjutegurid.............................................................................................................. 27
8.2.6 Väärtus- ja eetilised mõjutegurid ............................................................................................ 27
8.3 Lisa 3 STAR-i SWOT analüüs ....................................................................................................... 27
8.3.1 Kasutajate ja teenuste vaade .................................................................................................. 27
8.3.2 Protsesside ja ressursside vaade ........................................................................................... 29
3
STAR strateegia 2026 - 2030
1 Mõisted
STAR ehk sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister on riigi infosüsteemi kuuluv keskne
andmekogu, mis võimaldab sotsiaaltöö spetsialistidel klientidega tehtava töö (toetuste, teenuste
määramine, juhtumite haldamine) korraldamist ja dokumenteerimist digitaalses töökeskkonnas.
SKAIS ehk Sotsiaalkaitse infosüsteem on sotsiaalseadustiku üldosa seaduse alusel asutatud riiklik
andmekogu, mida peetakse seadustest tulenevate Sotsiaalkindlustusameti avalike ülesannete
täitmise eesmärgil.
SKA ehk Sotsiaalkindlustusamet on valitsusasutus, mis töötab selle nimel, et kindlustada Eesti
inimeste iseseisvat toimetulekut ja heaolu.
TEHIK ehk Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus on riigi info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
kompetentsikeskus tervise-, sotsiaal- ja töövaldkonnas.
KOV on kohalik omavalitsus.
SHS on sotsiaalhoolekande seadus, sätestab sotsiaalhoolekande organisatsioonilised,
majanduslikud ja õiguslikud alused ning reguleerib sotsiaalhoolekandes tekkivaid suhteid.
AI ehk tehisaru (Artificial Intelligence inglise keeles), on programm või süsteem, mis jäljendab oma
tegevuses inimese intellekti, näiteks erinevate ülesannete lahendamisel.
E-ITS on Eesti infoturbastandard, mis tagab avalike ülesannete täitmiseks kasutatavate
äriprotsesside ja infosüsteemide kõikehõlmava kaitse.
GovSSO ehk Government Single Sign-on on on Riigi Infosüsteemi Ameti poolt keskselt osutatav
teenus, millega saavad asutused oma e-teenuses ühekordse sisselogimisega autentida ID-kaardi,
mobiil-ID, smart-ID ja Euroopa Liidu eID kasutaja.
X-tee on on tehniline ja organisatsiooniline keskkond, mis võimaldab turvalist ja tõestusväärtust
tagavat internetipõhist andmevahetust riigiasutuste vahel ja erasektoriga.
TEDI ehk Terve Eesti Disainisüsteem on disainikomponentide kogumik, mis hõlmab endast nii Figma
komponente kui ka arenduse komponente ja on mõeldud riiklike e-teenuste kasutajaliideste
väljanägemise, kasutusmugavuse ja kvaliteedi ühtlustamiseks avaliku sektori rakenduste jaoks.
ESD ehk Electronic Software Download fail on krüpteeritud Windows Imaging Format (.WIM) fail,
mida Microsoft kasutab tarkvarauuenduste edastamiseks.
4
STAR strateegia 2026 - 2030
2 Kokkuvõte
STAR (sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister) on Eesti sotsiaalvaldkonna keskne infosüsteem,
mille kaudu menetletakse sotsiaalteenuseid ja -toetusi ning kogutakse andmestikku juhtimis- ja
poliitikaotsuste tegemiseks. STAR-i kasutus ulatub üle Eesti kohalike omavalitsuste,
Sotsiaalkindlustusameti ja teenuseosutajate tööprotsessidesse ning selle roll on kriitiline
sotsiaalhoolekande kättesaadavuse, järjepidevuse ja kvaliteedi tagamisel. Käesolev strateegia
aastateks 2026–2030 määratleb STAR-i arengu põhisuunad ja eesmärgid, et süsteem toetaks
kasutajaid paremini, võimaldaks rohkem automatiseerimist ning looks usaldusväärse aluse
andmepõhiseks juhtimiseks.
Strateegia koostamisel lähtuti muutuvast keskkonnast, kus sotsiaalvaldkonda mõjutavad
samaaegselt demograafilised trendid, tööjõu nappus, kasvav abivajadus, tehnoloogia kiire areng,
küberriskide suurenemine ning õigus- ja regulatiivsed muutused. Need tegurid suurendavad ootusi
infosüsteemile: STAR peab aitama vähendada käsitööd, toetama selgeid ja ühtseid teenuseprotsesse
ning tagama turvalise, läbipaistva ja eesmärgipärase andmekasutuse. Paralleelselt kasvab vajadus
iseteeninduse ning andmepõhise juhtimise töövahendite järele.
2025. aasta lõpuks on STAR läbinud olulise tehnoloogilise arendusetapi: kasutusele on võetud
STAR2 ning olemasolev STAR1 toimib paralleelselt üleminekuperioodi lahendusena. Kuigi STAR2 on
loonud paremad võimalused süsteemi edasi arendada ja parandanud kasutuskogemust, tekitab kahe
keskkonna samaaegne kasutus kasutajatele ebajärjekindlust ja lisakoormust. Seetõttu on strateegia
üks eesmärk liikumine tervikliku STAR2 kasutuse suunas ning STAR1 rolli viimine arhiveerimise
tasandile.
Strateegia visioon aastaks 2030 on, et STAR on töökindel ja ühendav digiplatvorm, mis toetab
abivajaja teekonda ja sotsiaalvaldkonna teenuste korraldamist üle Eesti. Strateegia moto „Uuendame
julgelt ja lihtsustame targalt“ väljendab eesmärki kaasajastada süsteemi järjepidevalt, kuid teha seda
kasutajat toetavalt ja tööprotsesse lihtsustades. Visiooni aluseks on inimkesksus, turvaline ja
usaldusväärne andmekasutus, andmepõhine juhtimine, võrdne ligipääs teenustele ning jätkusuutlik
arendus. Tehisintellekti rakendamist nähakse väärtust loova võimalusena, kuid ainult selgelt piiratud,
kontrollitava ja õiguslikult reguleeritud vahendina.
Visiooni elluviimiseks seab strateegia kuus arengueesmärki:
arendada STAR-ist kasutajasõbralik ja terviklik töökeskkond, mis toetab
menetlusprotsessi algusest lõpuni ning vähendab dubleerimist ja käsitööd.
luua inimesele suunatud iseteenindus, kus saab esitada pöördumisi, edastada infot, jälgida
menetluste seisu ning saada ülevaadet teenustest ja toetustest, järgides „ühe ukse“
põhimõtet.
toetada standardseid ja võimalikult automatiseeritud kasutajateekondi ning liidestusi
teenuseosutajate ja teiste registritega, et tagada paremad töövood ja ajakohane info.
parandada juhtimisinfot ja analüütikat, et STAR-i andmed oleksid paremini kasutatavad nii
KOV-idele, riigiasutustele kui poliitikakujundajatele ning toetaksid järelevalvet ja teenuste
arendamist.
tagada kaasav ja kasutajakeskne arendusmudel, kus otsused põhinevad kasutajate
sisendil, testimisel ning selgetel prioriteetidel.
tugevdada tehnilist kestlikkust ja infoturvet, tagades töökindluse, õigusliku vastavuse,
jälgitavuse ja dokumenteerituse ning vähendades tehnilist võlga.
5
STAR strateegia 2026 - 2030
Strateegia elluviimine põhineb selgel rollijaotusel ja koostöömudelil. Kohalikud omavalitsused on
STAR-i peamised kasutajad ja sisendi andjad; Sotsiaalkindlustusamet on süsteemi omanik ja tellija,
kes koondab vajadused ning suunab arenduse prioriteete; Sotsiaalministeerium tagab
poliitikasuundade ja riigiülese kooskõla; TEHIK vastutab arenduse elluviimise, tehnilise toimimise ja
arhitektuuri eest. Koostööd tehakse töögruppides, tagasisidekanalites, regulaarsetel demo-
sessioonidel ja pilootprojektides, mis võimaldavad arendusi varakult testida ning vähendada
juurutusriske. Ühised töövahendid ja kokkulepitud protsessid tagavad läbipaistvuse ning toetavad
järjepidevat arendusjuhtimist.
Kokkuvõttes annab strateegia 2026–2030 STAR-i arendusele ühtse suuna: liikuda tervikliku ja
kasutajasõbraliku STAR2 platvormi poole, arendada iseteenindust ja automatiseeritud
kasutajateekondi, parandada liidestusi ja andmekasutuse kvaliteeti ning tugevdada juhtimisvõimekust
ja infoturvet. Strateegia loob raamistiku teadlikele arendusotsustele ja pikaajalisele koostööle, et
STAR toetaks aastaks 2030 sotsiaalvaldkonna teenuste korraldamist tõhusalt, turvaliselt ja kasutajaid
senisest efektiivsemalt aidates.
Strateegia koostamisse andsid oma panuse kohalike omavalitsuste esindajad Tallinna linnast, Tartu
linnast, Pärnu linnast, Jõhvi vallast ja Saaremaa vallast, Sotsiaalministeeriumi esindajad,
arenduspartnerite Iglu ja TripleDev/TrinidadWiseman esindajad ning TEHIK-u ja SKA meeskonnad.
6
STAR strateegia 2026-2030
3 Sissejuhatus
STAR (sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister) on Eesti sotsiaalvaldkonna keskne infosüsteem,
mille roll on aastate jooksul märgatavalt kasvanud. STAR toetab kohalike omavalitsuste, riigiasutuste
ja teenuseosutajate igapäevast tööd sotsiaalteenuste ja -toetuste korraldamisel ning on oluline alus
nii abivajajate toetamisel kui ka valdkonna juhtimisotsuste tegemisel. Tänaseks on STAR-ist
kujunenud kriitilise tähtsusega infosüsteem, millest sõltub sotsiaalhoolekande toimimine üle Eesti.
Viimastel aastatel on STAR-i arenduses tehtud oluline samm edasi. 2022. aastal võeti kasutusele uue
põlvkonna rakendus STAR2, mille eesmärk oli vähendada varasemast tehnoloogilisest pärandist
tulenevaid piiranguid ning liikuda kaasaegsema, paindlikuma ja turvalisema arhitektuuri poole.
Paranenud on süsteemi jõudlus, kasutajakogemus ning arendusvõimekus. STAR pakub juba täna
laia funktsionaalsust, toetab olulisi sotsiaaltöö protsesse. Samas toimivad paralleelselt nii uus kui ka
varasem süsteem, töövood ei ole kõikjal ühtsed ning mitmed kasutajate ja valdkonna ootused on veel
täitmata.
Käesolev STAR-i strateegia aastateks 2026–2030 seab ühise visiooni ja selged suunad, kirjeldades
nii tänast olukorda kui ka soovitud sihtseisu aastaks 2030 ning luues raamistiku teadlike ja
järjepidevate arendusotsuste tegemiseks. Strateegia eesmärk on suunata STAR-i arengut viisil, mis
toetab inimesekeskset, andmepõhist ja jätkusuutlikku sotsiaalvaldkonda ning aitab tagada, et STAR
on ka tulevikus usaldusväärne ja väärtust loov infosüsteem nii spetsialistidele kui ka abivajajatele.
Strateegia väljatöötamine toimus koostöös laia osapoolte ringiga. Protsessi olid kaasatud kohalike
omavalitsuste esindajad ja sotsiaaltöötajad, Sotsiaalkindlustusameti, Tervise ja Heaolu
Infosüsteemide Keskuse ning Sotsiaalministeeriumi esindajad, samuti IT-arhitektid ja
arenduspartnerite esindajad. Töötoad ja arutelud võimaldasid kaardistada erinevad vaated, tuua esile
praktilised vajadused ning leppida kokku ühistes suundades. Selline kaasav lähenemine aitab tagada,
et strateegia ei jää üksnes visioonidokumendiks, vaid toetab reaalselt STAR-i kasutajate tööd ja
valdkonna arengut.
7
STAR strateegia 2026-2030
4 Strateegiline kontekst
Eesti riigi strateegia avalike teenuste arendamisel on liikuda üha enam inimkeskse, andmepõhise ja
tehnoloogiliselt võimeka avaliku sektori poole. Teenuseid kujundatakse nii, et need oleksid lihtsad,
sujuvad ja kasutajale võimalikult nähtamatud, toimides taustal proaktiivselt ja toetades inimese
vajadusi õigel ajal. Riik soosib innovatsiooni, nutikate lahenduste kasutuselevõttu ja süsteemide
koostoimet, et luua terviklik digikeskkond, mis pakub head teenuskogemust ning võimaldab teha
otsuseid kvaliteetsete ja usaldusväärsete andmete toel. Selles kontekstis on STAR-il ühena
sotsiaalvaldkonna kesksetest infosüsteemidest oluline roll, mis aitab seda strateegiat ellu viia.
4.1 Seotud arengu- ja alusdokumendid
Käesolev visiooni- ja strateegiadokument lähtub mitmest varasemalt koostatud arengukavast ja
visioonist, millega on loodud alus Eestis avalike teenuste arengusuundadele. Peamised dokumendid,
mida STAR-i strateegia protsessis arvesse võeti, olid:
Strateegia „Eesti 2035“;
Arengukava „Eesti digiühiskond 2030“;
Visioonidokument „Personaalne riik. 2024“;
Sotsiaalkindlustusameti strateegia 2026-2030.
Ülalmainitud dokumentidest tulenevad olulisemad suunad, mis raamistavad STAR-i arengut, on
koondatud käesoleva dokumendi Lisas 1.
4.2 Tulevikku mõjutavad suundumused ja tegurid
Sotsiaalteenuste arendamine toimub keskkonnas, kus demograafilised trendid, tehnoloogiline
innovatsioon, majanduslikud võimalused, keskkonnariskid ning poliitilised ja väärtuspõhised nihked
kujundavad ümber nii teenuste sisu kui ka infosüsteemide rolli. Alljärgnevalt on kirjeldatud peamised
mõjutegurid, mida käesoleva strateegia koostamisel on arvesse võetud ning mis annavad STAR-i
pikema perspektiivi arengule suuna.
4.2.1 Sotsiaalsed muutused
Eesti rahvastiku kiire vananemine ja tööealiste vähenemine suurendab teenuste vajadust ajal, mil
töötajaid on vähem. Sotsiaaltöö roll liigub tehniliselt dokumenteerimiselt empaatilise kontakti ja
keerukate juhtumite lahendamise poole, samal ajal kui kasutajaskond muutub digipädevamaks ja
ootab paindlikke, mobiilseid lahendusi. STAR peab tagama teenuste järjepidevuse väheneva
inimressursi tingimustes, pakkuma automatiseeritud töövooge, turvalist andmekasutust ning
lahendusi, mis toetavad nii kaugteenuseid kui muutuvat kliendikäitumist.
4.2.2 Tehnoloogilised mõjutegurid
Tehisintellekti kiire areng ja kasvavad küberohud muudavad infosüsteemide ootusi: AI-st oodatakse
nutikaid hinnanguid ja automatiseeritud dokumenteerimist, kuid samas on üha olulisem tagada
läbipaistvus, turvalisus ja vastavus Euroopa Liidu regulatsioonidele. Avalik sektor liigub integreeritud
ja standardipõhiste süsteemide suunas, mistõttu peab STAR olema võimeline kasutama AI-d ohutult,
toetama kiiret arendust ning tagama tugeva arhitektuuri ja skaleeruva taristu.
8
STAR strateegia 2026-2030
4.2.3 Majanduslikud mõjutegurid
Kahanev maksubaas ja kasvavad avaliku sektori kulud loovad tugeva surve kuluefektiivsusele. Samal
ajal pakuvad tehnoloogilised lahendused võimalust tuvastada abivajadusi varakult ja ennetada
kulukaid sekkumisi. Tehisintellekt muutub eraldi majandusvaldkonnaks, mille rakendamine on kallis,
kuid pikas vaates säästlik. STAR-i arendamisel tuleb selgelt määratleda rahastusmudel, hinnata
omavalitsuste võimalikku panust ja kasutada välisvahendeid, mis võimaldavad süsteemi järjepidevat
uuendamist.
4.2.4 Keskkonna mõjutegurid
Geograafiline hajusus ja tööjõupuudus suunavad teenused üha rohkem digitaalseks, samal ajal
kasvab IT-taristu keskkonnajälg. Nii paberimajanduse vähendamine kui ka digitaalsete lahenduste
energiamahukus nõuavad teadlikku tasakaalu. STAR peab toetama kaugteenuste osutamist, tõhusat
arhiveerimist ja digiprügi vähendamist, tagades süsteemi tehnilise ja keskkondliku jätkusuutlikkuse.
4.2.5 Poliitilised mõjutegurid
Sotsiaalvaldkonna arengukeskkonda kujundavad poliitilised otsused, sh see, kas liikuda
tsentraliseeritud andmemudeli või suurenenud omavalitsusliku autonoomia suunas. Ressursside
nappus suurendab ootust, et tehnoloogia katab suure osa töökoormusest. STAR peab olema paindlik
nii tsentraliseeritud kui hajusates valitsemismudelites ning tagama ühtse andmekasutuse, turvalisuse
ja tulevikukindla arhitektuuri sõltumata poliitilistest valikutest.
4.2.6 Väärtus- ja eetilised mõjutegurid
Tehisintellekti kasutuse kasv tõstatab küsimused vastutuse, inimliku otsustusõiguse ja andmete
nähtavuse üle. Avalik sektor liigub personaalsemate ja elusündmuspõhiste teenuste suunas, mis
nõuab nii läbipaistvat andmekasutust kui ka selget tasakaalu automatiseerimise ja inimliku kontakti
vahel. STAR peab toetama eetilist ja inimväärikust hoidvat digitaliseerimist, kus tehnoloogia täiendab
sotsiaaltöötaja tööd, mitte ei vähenda selle sisulist kvaliteeti.
Pikem kirjeldus tuleviku mõjuteguritest ja kuidas need mõjutavad STAR-i arengut, on toodud Lisas 2.
5 Olukord 2025. aastal
5.1 Mis on tänaseks saavutatud
STAR, mille esimene versioon (STAR1) on olnud kasutusel alates 2010. aastast, sai 2022. aastal
kõrvale uue põlvkonna rakenduse – STAR2. Uus lahendus loodi eesmärgiga vähendada STAR1-ga
kogunenud tehnoloogilist võlga ning liikuda kaasaegse, mikroteenustel põhineva arhitektuuri ja
värske kasutajaliidese poole. STAR2 pakub paindlikumat, kiiremat ja turvalisemat keskkonda ning
toob kaasa oluliselt parema kasutajakogemuse. Üleminekuperioodil toimivad paralleelselt mõlemad
süsteemid – nii uus STAR2 kui ka senine STAR1.
Täna võimaldab STAR läbi viia mitmeid sotsiaaltöö toiminguid, sealhulgas kõige olulisemana:
registreerida abivajavate isikute pöördumisi;
hallata menetluskäiku ning seda dokumenteerida;
kirjeldada abivajavaid isikuid ja nende sotsiaalset võrgustikku;
koostada juhtumiplaani ja hinnata selle täitmist;
9
STAR strateegia 2026-2030
määrata isikutele sotsiaalteenuseid ja -toetusi;
korraldada ja dokumenteerida lapsendamist ja eestkostet;
teostada infohankepäringuid teistesse riiklikesse andmekogudesse;
planeerida ja registreerida toiminguid;
lisada dokumente/viiteid;
genereerida rahalehti/maksekorraldusi/konteerimisfaile/ESD faile;
registreerida teenuseosutamist ning esitada kuluaruandeid haldusasutustele;
edastada hooldajate kindlustusaluse andmeid tervisekassale.
Aastal 2024 tehti STAR-is 376 263 menetlust. STAR-il on praeguse seisuga 2010 aktiivset kasutajat,
kellest kõige suurem kasutajate grupp on 1507 kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajat.
5.2 Hinnang praegusele olukorrale
Erinevaid STAR-iga seotud osapooli kaasavas töötoas valmis STAR-i SWOT-analüüs, mis koondab
hinnangud selle tänastele tugevustele, kitsaskohtadele ning tulevikuvõimalustele ja riskidele. SWOT
tõi selgelt esile, millele edasises arendamises toetuda ja milliseid kitsaskohti tuleb lahendada.
Tugevuste ja võimaluste analüüs näitas, kus peitub suurim potentsiaal arenguhüppeks, samas kui
nõrkused ja ohud aitasid mõista, milliseid riske peab maandama ja millised on vajalikud muudatused
nii tehnoloogias, protsessides kui ka koostöös. Detailne kokkuvõte SWOT- ist on toodud Lisas 3.
5.2.1 Tugevused
STAR on üleriigiline, turvaline ja töökindel sotsiaalvaldkonna infosüsteem, mis koondab teenuste ja
toetuste info ning võimaldab ühtset menetlusloogikat üle Eesti. STAR-i tugev tehniline alus –
mikroteenustel põhinev arhitektuur ja automatiseeritud andmevahetus registritega pakuvad stabiilset
vundamenti edasiarenduseks.
Kasutaja vaatest paistab süsteem silma kasutajatoe kvaliteedi, töövoogude selguse, uute
funktsionaalsuste (nt STAR2) ning kasvava kasutusmugavusega. Arendusprotsessi toetab lai ja
kaasatud osapoolte ring (KOV-id, SKA, SOM, arenduspartnerid), toimiv koostöö, regulaarne
tagasiside ning läbipaistvad demod. Organisatsiooni tasandil on olemas kogenud tiim, kokkulepitud
tööprotsessid ja stabiilne rahastus, mis toetab järjepidevat arengut. STAR2 kaasaegne tehnoloogia
loob hea pinnase järgmiste aastate uuendustele.
5.2.2 Nõrkused
Peamine kitsaskoht on tehniline pärand – STAR1 on vananenud, keeruka äriloogikaga ning selle ja
STAR2 paralleelne kasutamine tekitab segadust ja lisakoormust. Mitmed kriitilised liidestused on
puudu või poolikud ning statistika- ja aruandlusvõimekus ei vasta valdkonna vajadustele.
10
STAR strateegia 2026-2030
Kasutajamugavust piiravad puudulik iseteenindus, killustunud kasutajaõigused ning kasutajate
ebavõrdne kompetents. Organisatsioonilises vaates takistavad arengut ressursside nappus,
projektipõhisus, liiga suur arendussoovide hulk, ebaselged rollid ning info killustatus. KOV-ide
erinevad ootused ja tööstiilid muudavad ühtsete lahenduste kujundamise keeruliseks. Strateegilisel
tasandil on tunda pikaajalise visiooni ja STAR1 sulgemise konkreetse teekaardi puudust.
5.2.3 Võimalused
STAR-i arenguks on soodne keskkond: süsteemile on olemas poliitiline ja ametkondlik toetus,
võimalik rakendada mitmeid rahastusallikaid ning laiendada meeskondi. Tehnoloogia areng loob
olulisi võimalusi – AI ja nutikad lahendused, uued liidestused, monitooringuvahendite täiustamine ja
olemasolevate lahenduste taaskasutus kiirendavad süsteemi arendamist.
Kasutajate ootused avaliku sektori teenuste kasutatavusele on kõrged, eeldatakse samal tasemel
kasutusmugavust nagu erasektori teenustelt, sama ootus on ka riigil. Teenusedisaini rakendamine
edasiste arenduste puhul loob võimaluse nendele ootustele ka vastata. Koostöö KOV-idega,
pilootprojektid, kogemuste ülekandmine ning koolitused võimaldavad süsteemi võimekust oluliselt
kasvatada. Õigete strateegiliste valikute korral võib STAR kujuneda sotsiaalvaldkonna keskseks,
ühtseks ja nutikaks platvormiks.
5.2.4 Ohud
Peamine risk tuleneb poliitilisest ja õigusloome muutlikkusest, mis võib tuua ootamatuid kohustusi ja
nihutada prioriteete. Arendusi mõjutavad rahastuse ebastabiilsus, riigiülesed kärped ja projektipõhine
rahastusloogika.
Tehnoloogilised ohud hõlmavad turvanõuete karmistumist, küberrünnakuid, platvormide kiiret
vananemist ja riiklike kesksete komponentide muutusi, mis nõuavad STAR-is lisaarendusi.
Organisatsiooniline risk tuleneb partnerite ebastabiilsusest, KOV-ide paralleelsetest süsteemidest
ning võimalusest, et kasutajad ei tule muudatustega kaasa. Lisaks on ohuks ebarealistlik lootus AI-le
ja arenduste venimine – kui muutused ei jõua kasutajateni piisava tempoga, võib STAR kaotada mõju
ja sidususe.
11
STAR strateegia 2026-2030
12
STAR strateegia 2026-2030
6 Visioon ja selle saavutamise kava - eesmärgid aastaks 2030
6.1 STAR aastal 2030
6.1.1 Visioon
Aastaks 2030 on STAR töökindel infosüsteem ja ühendav digiplatvorm, mis aitab riigil ja
omavalitsustel pakkuda inimestele kiiret, vajaduspõhist ja andmetele tuginevat abi.
6.1.2 Põhimõtted ja väärtused
STAR-i arendamise moto: Uuendame julgelt ja lihtsustame targalt
Väärtused, mis juhivad STAR-i visiooni saavutamist on:
1. Inimkesksus. Tehnoloogia toetab inimest, mitte ei asenda teda. Sotsiaaltöötajal jääb otsustav roll
ja abivajaja saab väärikat, isiklikku ja tähenduslikku tuge ka digitaalses keskkonnas.
2. Turvaline ja usaldusväärne andmekasutus. Kõik lahendused lähtuvad kõrgest andmekaitse ja
küberjulgeoleku standardist. Andmete kasutamine on läbipaistev ning inimene teab, kuidas ja milleks
tema andmeid kasutatakse.
3. Andmepõhisus koos selge vastutusega. STAR toetab otsuseid kvaliteetse analüütikaga, kuid
otsustusõigus ja vastutus jäävad inimesele. Tehisintellekti kasutatakse läbimõeldult ja eetiliselt.
4. Võrdne ligipääs ja ühtne teenusetase. Kõik KOV-id ja kõik kasutajad – sõltumata asukohast,
vanusest või võimekusest – saavad kasutada sama kvaliteetseid teenuseid ja töövahendeid.
Digiloogika peab olema kättesaadav kõigile.
5. Jätkusuutlik ja tulevikukindel arendus. STAR areneb paindlikult, skaleeruvalt ja
keskkonnateadlikult, et tulla toime nii tööjõupuuduse, tehnoloogilise muutuse kui ka poliitiliste ja
majanduslike kõikumistega. Tagatud on STAR-i toimepidevus erinevates kriisiolukordades. STAR on
majutatud ka väljaspool Eestist.
13
STAR strateegia 2026-2030
STAR-i visiooni elluviimine tugineb koostööle – kohalike omavalitsuste, Sotsiaalministeeriumi,
Sotsiaalkindlustusameti, TEHIK-u, riigiametite ja teiste partnerite ühisele pingutusele. Üheskoos
arendatakse süsteemi järjepidevalt, tagades rahastuse, tugeva projektijuhtimise, kasutajate
kaasamise ja vajalike muudatuste elluviimise, et kõik sotsiaalteenused oleksid aastaks 2030 STAR-
is terviklikult, kasutajakeskse ja nutika lahendusena kättesaadavad.
6.1.3 Väärtuspakkumine
STAR-i põhikasutajad on eelkõige kohalike omavalitsuste sotsiaal- ja lastekaitsetöötajad, aga ka
Sotsiaalkindlustusameti spetsialistid. Samuti kasutavad STAR-i sotsiaalteenuste osutajad ja tulevikus
ka abivajajad ise. Nemad on just need kasutajad, kellele STAR-i väärtuspakkumine suunatud on.
Eesmärk on, et aastaks 2030 on STAR töökindel ja kasutajasõbralik infosüsteem, mis ühendab
sotsiaalvaldkonna toetused, teenused ja andmed. STAR aitab nii sotsiaaltöötajaid, kohalikke
omavalitsusi, riigiasutusi kui ka abivajajaid, pakkudes kiiret, täpset ja usaldusväärset tuge otsuste
tegemisel ja abi osutamisel.
STAR pakub kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajatele ühtset ja tõhusat digitaalset töökeskkonda,
mis toetab sotsiaaltöö protsessi pöördumisest kuni teenuste ja toetuste määramise ning juhtumiplaani
jälgimiseni. STAR koondab abivajajate info, dokumentatsiooni ja tööprotsessid ühte kohta,
vähendades käsitööd ning dubleerimist. Andmevahetus teiste riiklike registritega suurendab töö kiirust
ja täpsust, võimaldades sotsiaaltöötajal keskenduda rohkem sisulisele tööle abivajajatega.
Ühtlustades terminoloogiat, klassifikatsioone ja menetlusloogikaid, aitab STAR tõsta sotsiaalteenuste
kvaliteeti ja tagada võrdse kohtlemise üle Eesti.
14
STAR strateegia 2026-2030
6.2 Eesmärgid
STAR-i visiooni elluviimiseks on sõnastatud kuus üldeesmärki ning nende alameesmärgid.
Eesmärkide juures on välja toodud ka planeeritud fookustegevused nende elluviimiseks ning
suuremad teetähised aastatel 2026 – 2030 visiooni realiseerimise suunas.
1. Eesmärk
1. STAR on kasutajasõbralik infosüsteem, mis toetab terviklikku menetlusprotsessi inimese
pöördumisest kuni abi korraldamiseni
1.1. Kasutaja töölaud, ülesannete haldus ja menetluste dokumenteerimine on intuitiivsed,
seadistatavad ja toetavad rollipõhiselt kasutaja igapäevatööd.
15
STAR strateegia 2026-2030
1.2. Sotsiaaltöötajad saavad kasutada STAR-i siseseid AI-tööriistu dokumentide ja analüüside
koostamiseks.
1.3. Kõik kasutuslood ja tööprotsessid on terviklikult STAR2-es tehtavad, STAR1 säilib arhiivina
Fookustegevused:
Kaardistame kõik kasutajarollid ja neile vastavad töövood ning ühtlustame need STAR-is
loogiliseks tervikuks.
Ühtlustame kasutajaliidese disaini ja navigeerimisloogika üle STAR-i, et tagada intuitiivne,
kasutusmugav ja säästlik tööprotsess.
Tagame kasutaja kiire ja mugava ligipääsu kõikidele oma rolliga seotud funktsioonidele ja
loome võimaluse töölauda rollide põhiselt personaliseerida.
Loome kasutusmugavuse mõõdikud ja jälgime neid järjepidevalt ning vastavalt tulemustele
planeerime jätkutegevusi (arendusi, koolitusi, juhendeid vms).
Rakendame STAR-i siseseid AI tööriistu.
Loome STAR1 sulgemise teekaardi selgete ja ühtsete juhenditega protsesside läbimiseks.
2. Eesmärk
16
STAR strateegia 2026-2030
2. STAR-il on iseteenindus-keskkond, mille kasutamine on inimesele lihtne, kiire ja mugav
2.1. Inimesed saavad esitada pöördumisi, edastada infot ja jälgida endaga seotud menetlusi
iseteeninduses.
2.2. Iseteenindus koondab kokku nii omavalitsuse kui riigi sotsiaalteenused ja -toetused ning
kuvab inimesele arusaadavalt kogu temaga seotud info.
Fookustegevused:
Loome abivajaja jaoks ülevaate tema taotlustest, otsustest, dokumentidest, menetluse seisust
ja toetustest/teenustest ühes keskses kohas – terviklik ja loogiline vaade “minu suhtlusest”
riigi ja kohaliku omavalitsusega.
Rakendame ühe-ukse-printsiipi, et inimene jõuaks STAR-i iseteenindusse ka siis, kui alustab
teekonda mõnes muus keskkonnast, näiteks kohaliku omavalitsuse iseteeninduskeskkonnast.
Tagame iseteeninduse sujuva integreerituse teiste riiklike infosüsteemidega.
3. Eesmärk
17
STAR strateegia 2026-2030
3. STAR-is on terviklik ülevaade kohaliku omavalitsuse korraldatavast sotsiaalhoolekandelisest abist
3.1. Kasutajateekonnad on selged, standardiseeritud ja maksimaalselt automatiseeritud
3.2. Teenuseosutajatele vajalik info abivajaja kohta on kättesaadav STAR-i kaudu
Fookustegevused:
Automatiseerime andmeväljade täitmised seal, kus võimalik, et vähendada käsitööd,
võimalikke sisestusvigu ja töökoormust.
Liidestame STAR-i teenuseosutajate süsteemidega, et tagada andmevahetus ja ühine
töövoog.
Loome võimaluse teenuseosutajatele sisestada/edastada teenuse andmeid ja luua aruandeid
STAR-is.
4. Eesmärk
18
STAR strateegia 2026-2030
4. STAR-i andmed on aluseks sotsiaalvaldkonna juhtimisotsustele ja poliitikakujundamisele
4.1. Valdkonna teenuste ja toetuste statistika ja analüütiline ülevaade on erinevatele osapooltele
(SoM, KOV-id, teenuseosutajad) rollipõhiselt kättesaadav STAR-i analüütikarakendusest.
4.2. Süsteem toetab automaatset väärkasutuse tuvastamist ja järelevalve teavitamist.
Fookustegevused:
Automatiseerime toetuste ja teenuste andmete seiramise.
Analüüsime regulaarselt kogutud andmeid, et tuvastada kitsaskohad,
parendusvõimalused ja kasutajate vajaduste muutused.
Loome menetlusprotsesside jälgimise/mõõtmise funktsioonid, mille abil saab monitoorida
aja kokkuhoidu ja efektiivsust.
Kirjeldame protsesside mõõdikud ja rakendame automaatset kvaliteedikontrolli.
5. Eesmärk
19
STAR strateegia 2026-2030
5. STAR-i arendusprotsess on kaasav, põhineb kasutajate tagasisidel ja lähtub kasutajakesksest
disainist
5.1. Uute arenduste planeerimisel on alati sisendiks STAR-i kasutajate tagasiside.
5.2. STAR-i rahastus on jätkusuutlik ja arenduspartnerid stabiilsed.
Fookustegevused:
Rakendame regulaarset kasutajauuringute läbiviimist ja pidevat kasutajatega testimist.
Prioritiseerime ja hindame arendustegevusi vastu kokkulepitud strateegilisi eesmärke.
6. Eesmärk
6. STAR on tehniliselt jätkusuutlik, turvaline ja kriisikindel infosüsteem
6.1. Arhitektuuri kaasajastamise ja tehnilise võla juhtimine toimub järjepidevalt.
6.2. Andmete kogumise, säilitamise ja arhiveerimise protsessid on ajakohastatud andmekaitse
põhimõtete kohaselt.
6.3. Küberturvalisuse ja kriisikindluse tagamine on läbiv fookus kõigis arendustegevustes.
Fookustegevused:
Vähendame pidevalt tehnovõlga ning tagame, et süsteem oleks kaasajastatud.
20
STAR strateegia 2026-2030
Varundame andmed väljaspool Eestit, et tagada süsteemi hukukindlus.
Tagame STAR-i toimepidevuse erinevates kriisiolukordades.
21
STAR strateegia 2026-2030
7 Strateegia elluviimise koostöömudel
STAR-i strateegia elluviimine tugineb selgele ja toimivale koostöömudelile, kus igal osapoolel on
kindel roll ja vastutus. Kohalikud omavalitsused on infosüsteemi lõpp-kasutajad, kes lähtuvad
igapäevasest praktikast ning annavad sisendi vajaduste ja arendusettepanekute kohta.
Sotsiaalkindlustusamet tegutseb infosüsteemi omanikuna ja arenduste äritellijana, koondades
kasutajate vajadused ning suunates need terviklikeks arendusotsusteks. Sotsiaalministeerium
vastutab poliitikakujundamise ja riigiülese visiooni eest, tagades, et STAR-i areng toetab riiklikke
strateegilisi eesmärke ja õigusraamistikku. TEHIK omakorda viib äritellimused ellu, pakkudes
infosüsteemi arenduseks ja toimimiseks vajalikku IT-tehnilist tuge ning tagades lahenduste
töökindluse.
Sotsiaalministeerium ja SKA – arenduse sidumine poliitika ja regulatsioonidega
Sotsiaalministeeriumiga toimub koostöö, et tagada STAR-i arenduse kooskõla muutuvate poliitikate,
visioonide ja seadusandlike nõuetega.
22
STAR strateegia 2026-2030
SKA ja TEHIK – tuumikpartnerlus ja igapäevane arendusjuhtimine
STAR-i arenduse tuumikkoostöö toimub SKA ja TEHIK-u vahel, kus arendusjuhtimine, prioriseerimine
ja tööde koordineerimine toimub igapäevaselt. Koostöö tugineb kindlale töökorraldusele ning
selgetele rollidele (sh tooteomanik ja teenuseomanikud SKA poolel), mis tagab, et arendusotsused ja
suunad on järjepidevad ning otsustusahel arusaadav.
SKA/TEHIK ja KOV-id – töögrupid ja tagasiside kogumise kanalid
KOV-id on STAR-i arendusse kaasatud struktureeritult töögruppide ja tagasisidekanalite kaudu.
Omavalitsuste kaasamise eesmärk on saada praktilist sisendit süsteemi kasutusloogika ja
tööprotsesside kohta ning tagada, et arendus vastaks erinevate omavalitsuste vajadustele.
SKA/TEHIK ja kasutajad – demod kui regulaarne kommunikatsiooni- ja kaasamisformaat
Arenduse edenemist ja valmivaid lahendusi tutvustatakse regulaarsetel demo-sessioonidel, mis on
suunatud laiemale osapoolte ringile (sh kasutajad ja partnerid). Demod toimivad korraga nii
läbipaistvuse kui ka tagasiside kogumise mehhanismina: osapooled näevad tulevasi muudatusi,
saavad küsimusi esitada ning anda sisendit enne laiemat rakendamist.
SKA/TEHIK ja KOV-id – pilootprojektid kui ühine testimise ja kohandamise vorm
Enne laiemat juurutust kasutatakse pilootprojekte, kus TEHIK ja SKA teevad koos KOV-idega
lahenduste testimist ja kasutusvajaduste täpsustamist. Piloodid võimaldavad varakult tuvastada
kitsaskohti, koguda kasutuskogemust ning kohandada arendust nii, et lõplik lahendus oleks praktiliselt
rakendatav ja vähendaks juurutusriske.
TEHIK/SKA ja arenduspartnerid – pikaajaline arendusvõimekus ja tarneahel
Arenduspartnerid on STAR-i arenduses olulised osapooled ning nende kaasamine toetab
arendusvõimekust ja kompetentsi kasvu. Koostöö toimub kokkulepitud tarne- ja arendusprotsessides
ning kommunikeerimine on seotud nii tööde planeerimise, arendusülevaadete kui ka valmiva
funktsionaalsuse demonstreerimisega.
23
STAR strateegia 2026-2030
8 Lisad
8.1 Lisa 1 Riiklikud arengukavad ja strateegiad
8.1.1 Strateegia „Eesti 2035“
Strateegia „Eesti 2035“0F1 eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks
ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. Strateegias „Eesti 2035“ on
sõnastatud riigi pikaajalised strateegilised sihid mis on aluseks strateegiliste valikute tegemisel ja
mille elluviimisse panustavad kõik Eesti strateegilised arengudokumendid. Nii on tagatud ühtne suund
ja infoväli erinevate valdkondade poliitikakujundajatele ja otsustajatele.
Üks Eesti arengu strateegilistest sihtidest on uuendusmeelne, teadmiste loomist ning kasutamist
väärtustav riik, kus ühiskonnaelu korraldatakse uute, inimesekesksete ja tõhusate tehnoloogiate abil.
Selle sihi saavutamise eelduseks on, et valitsemiskorraldus soosib ühiskonna sidusust, uute
lahenduste kasutuselevõttu, innovatsiooni ja paindlikku riigivalitsemist. Avalikud teenused on taustal
toimivad ja etteaimavad ning andmeruum kaitstud. Eesti riigikorraldus ja inimeste osalus selles on
trende loov ja eeskujuks teistele riikidele.
8.1.2 Arengukava „Eesti digiühiskond 2030“
Eesti digiühiskonna arengukavas aastani 20301F2 on kirjeldatud visiooni ja tegevusplaani, kuidas
Eesti majandust, riiki ja ühiskonda digitehnoloogia abil järgmise kümnendi jooksul edasi arendada.
Digiühiskonna 2030. aasta visioon on, et “Eesti oleks täis digiväge.” Digivägeva Eesti visioon kätkeb
endas muuhulgas eesmärki, et Eesti elukorraldus oleks vägev, et siin oleks lihtne teha, mida vajame
või tahame, et siin oleks aastaks 2030 parim digiriigi kogemus.
8.1.3 Visioonidokument „Personaalne riik. 2024“
Personaalse riigi visioonidokumendis2F3 kirjeldatakse, kuidas Eesti digiriigi järgmine arenguetapp
seob tehnoloogilistest ja sotsiaalsetest trendidest ning ühiskonna muutunud ootustest ja vajadustest
lähtuvad väljakutsed ja võimalused terviklikuks personaalseks riigiks. Visiooni keskmes on eesmärk
muuta avalik sektor inimese jaoks efektiivsemaks. Personaalne riik tähendab avalike teenuste
ümbermõtestamist nii, et nende kasutajate jaoks jääb avaliku sektori keerukus taustale ning nad
saavad oma toimingud tehtud võimalikult lihtsalt ja siis, kui on vaja.
Personaalse riigi viis tunnust on kirjeldatavad läbi teenuste. Nendeks tunnustuseks, millele uut tüüpi
teenuseid arendada, on inimkesksus, kus teenus kulgeb ühes voos – kasutaja saab selle, mis talle
on vajalik ja avaliku sektori keerukus toimub taustal. Laialdane ligipääs, mis tähendab, et teenus on
kasutatav kõikjal ja kõigile. Proaktiivne teenus jõuab inimeseni, mitte ei pea inimene teenuseni
minema. Usaldusväärne ja läbipaistev teenus annab inimesele kindluse ja selge ülevaate protsessis
toimuva üle. Uut väärtust loov teenus on kohaldatav personaalsetele iseärasustele ja pakub
tavapärasele veel midagi lisaks.
1
https://valitsus.ee/sites/default/files/documents/2021-06/Eesti%202035_PUHTAND%20ÜLDOSA_210512_1.pdf
2
https://www.mkm.ee/sites/default/files/documents/2022-04/Digiühiskonnna%20ARENGUKAVA_13.12.2021.pdf
3
https://mkm.ee/sites/default/files/documents/2024-02/PersonaalneRiik-MKM_05.02.2024.pdf
24
STAR strateegia 2026-2030
8.1.4 SKA strateegia 2026-2030
Sotsiaalkindlustusameti strateegia 2026–20303F1 seab fookusesse inimese ning vajaduse pakkuda
teenuseid, mis on kasutajasõbralikud, mõjusad ja andmepõhiselt juhitud. Kuna STAR on
sotsiaalvaldkonna keskne andmeregister, kannab see olulist rolli nende eesmärkide saavutamisel.
SKA strateegia rõhutab kliendikesksust – teenuseid tuleb arendada kasutajate vajadustest lähtudes,
kasutades teenusdisaini ja süsteemset tagasiside kogumist. STAR peab toetama spetsialiste,
lihtsustades töövooge, vähendades halduskoormust ja pakkudes selget kasutuskogemust.
Andmepõhine juhtimine on SKA strateegias keskne. Teenuste mõjusust ja kvaliteeti soovitakse
hinnata usaldusväärsete andmete põhjal, mis tähendab, et STAR peab tagama ühtlase, kvaliteetse
ja analüüsivõimelise andmestiku. Registri roll ei ole üksnes andmete kogumine, vaid ka
tõenduspõhise juhtimise toetamine nii operatiiv- kui poliitikakujundamise tasandil.
Tulevikukindlad digilahendused on strateegias seatud esmatähtsaks – süsteemid peavad olema
töökindlad, turvalised ja toetama automatiseerimist ning tehisaru kasutuselevõttu. STAR-i
arendamine peab liikuma kaasaegsema arhitektuuri, automatiseeritud protsesside ja paremate
andmete ristkasutuseni. Samuti peab registri kasutus olema lihtne ja toetama digipädevuste kasvu
valdkonnas.
SKA strateegia rõhutab ka koostööd ja ühtset teenusloogikat kogu organisatsioonis ja partneritega.
STAR-i jaoks tähendab see toimivaid koostöömudeleid kohalike omavalitsuste ja teiste osapooltega
ning ühiselt kokkulepitud standardeid, mis toetavad ühtset ja võrreldavat teenuskorraldust.
Kokkuvõttes loob SKA strateegia selge raamistiku, millest STAR-i arendamisel saab lähtuda, et
kujundada sotsiaalvaldkonnale usaldusväärne, kasutuskogemust toetav ja tõenduspõhiseid otsuseid
võimaldav digisüsteem.
8.2 Lisa 2 Tuleviku mõjutegurid
8.2.1 Sotsiaalsed muutused
Eesti rahvastik vananeb kiiresti, mis tähendab ühtaegu nii suuremat hoolduskoormust kui ka
süvenevat tööjõupuudust. Tööealiste inimeste vähenemine loob surve, kus üha suurem arv
abivajajaid peab saama tuge süsteemis, mis tugineb vähenevale inimjõule. Lisaks muutub sotsiaaltöö
olemus ise: haldus- ja analüüsitööd liiguvad tehnoloogiale ning sotsiaaltöötajale jääb rohkem roll
empaatilise kontakti, keerukate juhtumite hindamise ja otsuste kaalumise juures. Samal ajal tekib
ühiskonnas laiem küsimus inimfaktori rollist maailmas, kus osa otsuseid, protsesse ja suhtlust võib
võtta üle tehisintellekt või robotiseeritud lahendused.
Need muutused mõjutavad avaliku sektori teenuseid, tekitades olukorra, kus kasvav sihtgrupp vajab
senisest rohkem tuge, kuid ressursid ei kasva samas tempos. Tekib vajadus tagada teenuste
järjepidevus, isegi kui inimressurssi napib ja rahastus sõltub üha enam riigi üldisest majanduslikust
seisust ja välisvahenditest. STAR peab siin toetama teenuste osutamist läbi automatiseeritud
töövoogude, kaugtöö võimaluste ja tööriistade, mis tagavad andmete turvalise, lihtsa ja kiire
1
https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2026-
02/Sotsiaalkindlustusameti_strateegia_2026%E2%80%932030.pdf
25
STAR strateegia 2026-2030
kasutamise. Samuti peab süsteem arvestama muutuvat kasutajaskonda – tuleviku vanemaealised on
digipädevad ning ootavad paindlikku, mobiilset ja mugavat teenuskogemust.
8.2.2 Tehnoloogilised mõjutegurid
Tehisintellekti areng on toonud kaasa uue ajastu, kus infosüsteemidest oodatakse enam kui lihtsalt
andmete talletamist. AI suudab analüüsida juhtumeid, pakkuda esmaseid hinnanguid, toetada
abivajajaid kiirete soovitustega ning luua automaatseid dokumente ja statistilisi ülevaateid. Kiire
arendusmudelid, prototüüpide loomine AI toel ning arendajate võime kasutada AI töövahendeid
muudavad teenuste loomise temposid ja kvaliteeti. Samal ajal kasvavad küberriskid ja vajadus
tugevate turvamehhanismide järele, sest automatiseeritud süsteemid võivad võimaldada ligipääsu
tundlikele andmetele senisest lihtsamini. Euroopa Liidu AI Act4F1 seab täiendavad nõuded
läbipaistvusele ja turvalisusele, määrates, kuidas sotsiaalvaldkonnas võib tehisintellekti kasutada.
Avalikus sektoris tähendab see vajadust luua teenuseid, mis on ühtaegu kasutajasõbralikud,
paindlikud ja turvalised. Arendus peab toetuma tervikvaatele, kus teenuste standardid on läbivad ja
süsteemid omavahel integreeritud. STAR peab siin olema võimeline kasutama tehisintellekti ohutult
– nii arenduse kiiremaks elluviimiseks kui ka süsteemi sees andmepõhiste hinnangute toetamiseks.
Küberohtude kasv nõuab tugevat arhitektuuri, pidevat valvet ja võimet vältida andmeleket, samas kui
suurenevad serverikoormused ja analüütilised tööriistad eeldavad skaleeruvat taristut.
8.2.3 Majanduslikud mõjutegurid
Majanduslik keskkond muutub järjest nõudlikumaks olukorras, kus avaliku sektori kulud kasvavad
samal ajal, kui maksubaas kahaneb. Targad tehnoloogilised lahendused lubavad abivajajaid varakult
tuvastada ja vältida kulukaid hiliseid sekkumisi, säästes nii raha kui ka töötajate aega. Tehisintellektist
on kujunemas eraldi majanduslik sektor, mille lahendused võivad olla kuluefektiivsed pikemas vaates,
kuid mille rakendamine nõuab märkimisväärset investeeringut.
Avaliku sektori teenustes tähendab see kasvavat survet kuluefektiivsusele, tasuliste teenuste
arendamise võimaluste kaalumist ning vajadust hoida süsteemid toimimas olukorras, kus ressursse
napib. STAR-i puhul kerkib küsimus, milline peab olema süsteemi rahastamismudel – kas senine
keskne rahastus on piisav või peab tulevikus kaasama kohalike omavalitsuste panust. Samuti püsib
olulisena välisvahendite kasutamine, mis võib olla ainus realistlik tee suurte arendusetappide
elluviimiseks.
8.2.4 Keskkonna mõjutegurid
Tööjõupuuduse ja geograafilise hajususe suurenemisega väheneb võimalus abivajajaid regulaarselt
füüsiliselt külastada ning sotsiaalteenused liiguvad üha enam digitaalseks. Samal ajal on abivajajad
ja nende toetajad üha rohkem rahvusvaheliselt hajutatud, mis muudab kaugteenuste loomise ja
haldamise paratamatuks. Digilahenduste mõju keskkonnale aga suureneb: AI ja IT taristu vajavad
rohkem energiat, jahutust ning põhjustavad digiprügi hulga kasvu, mis nõuab teadlikku juhtimist.
See mõjutab avaliku sektori teenuseid, vähendades paberimajandust kuid suurendades vajadust
digitaristu mõistliku kasutamise ja digijälje vähendamise vastu. STAR peab pakkuma lahendusi, mis
toetavad nii virtuaalse kui füüsilise teenuseprotsessi käigus tekkinud infot, tagades tõhusa
1
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=OJ:L_202401689
26
STAR strateegia 2026-2030
arhiveerimise ja digiprügi vähendamise. Süsteem peab olema jätkusuutlik nii tehniliselt kui
keskkonnaalaselt.
8.2.5 Poliitilised mõjutegurid
Sotsiaalvaldkonna areng sõltub suurel määral poliitilistest valikutest. Otsused selle kohta, kas liikuda
killustatud lahendustelt ühtse andmemudeli suunas või suurendada kohalike omavalitsuste
autonoomiat, kujundavad otseselt teenuste arendamise tempo ja kvaliteedi. Samuti mõjutab
valdkonda laiem poliitiline kontekst, sealhulgas prioriteedid sotsiaalvaldkonna ja kaitsekulude vahel
ning arusaam sellest, kui palju otsustusõigust antakse tehnoloogiale võrreldes inimesega.
Avaliku sektori teenustele tähendab see sageli personali vähendamist ja ootust, et tehnoloogilised
lahendused peavad kattuma suure osa töömahust. STAR peab seetõttu olema paindlik, võimeline
kohanema nii tsentraliseeritud kui hajusa juhtimise stsenaariumidega ning tagama, et andmekasutus
oleks ühtne ja süsteem arhitektuuriliselt tulevikukindel.
8.2.6 Väärtus- ja eetilised mõjutegurid
Tehnoloogia ja inimfaktori tasakaal muutub üheks olulisemaks küsimuseks. Ühiskonnas kerkib üha
tugevamalt esile arutelu selle üle, kes vastutab tehisintellekti loodud hinnangute ja otsuste eest ning
kui palju peaks inimene ise otsustama, millised tema andmed on nähtavad ja kasutatavad.
Andmepõhiste teenuste laienemine toob kaasa ohu, et inimlik kontakt teenuste sisu osas väheneb,
kuigi vajadus inimliku kohalolu ja ennetava sekkumise järele jääb alles või isegi kasvab.
Avaliku sektori teenused muutuvad elusündmuspõhisemaks ning personaalsemaks, mis nõuab
läbipaistvat andmekasutust ja selget vastutusahelat. STAR peab toetama tasakaalu
automatiseerimise ja inimliku otsustamisõiguse vahel, tagades, et tehnoloogilised lahendused
suurendavad teenuste kvaliteeti, mitte ei vähenda inimväärikust ega läbipaistvust.
8.3 Lisa 3 STAR-i SWOT analüüs
8.3.1 Kasutajate ja teenuste vaade
Tugevused
Kasutaja ja teenuse vaatest on STAR selgelt riiklikult oluline ja infosüsteem. Tegemist on üleriigilise,
turvalise ja töökindla andmebaasiga, mis toimib üle Eesti ja toetab nii teenuste kui toetuste määramist.
Oluline tugevus on automatiseeritud andmevahetus registritega – info liigub automaatselt, on
koondatud ühte kohta ning vähendab käsitööd, vigade riski ja killustatust. Mikroteenustel põhinev
arhitektuur võimaldab paindlikke ja katkestusteta tarneid ning eri teenuste sõltumatut arendamist.
Andmeanalüüsi ja visualiseerimise võimekus (nt Superset) annab hea aluse otsuste tegemiseks ja
seireks.
Kasutajamugavuse vaatest on tugevuseks professionaalne kasutajatugi ja see, et arendused
lähtuvad päriselu vajadustest. Süsteem pakub turvalisi sisselogimisvõimalusi, mis tõstab
usaldusväärsust. STAR2 uued funktsionaalsused ja esimesed proaktiivsed teenused aitavad
spetsialistidel aega kokku hoida ning pöörata rohkem tähelepanu abivajajatele. Kasutuskogemust
parandatakse järjepidevalt: töövood muutuvad selgemaks, navigeerimine lihtsamaks ning üldine
kasutajasõbralikkus paraneb.
27
STAR strateegia 2026-2030
Oluline tugevus on ka lai kaasatud osapoolte ring – KOV-id, lõppkasutajad, SKA ja partnerid aitavad
tagada tervikliku vaate. Töögrupid, pilootprojektid ja demod võimaldavad lahendusi enne laiapõhjalist
juurutamist testida, koguda tagasisidet ning suurendavad läbipaistvust ja usaldust. Rollid
(tooteomanik, teenuseomanik) on määratletud ning koostööpartnerid olemas, mis toetab järjepidevat
ja professionaalset arendust. Üldiselt liigub STAR suunas, kus süsteem on aina efektiivsem,
kasutajakesksem ja tehniliselt arenenum.
Nõrkused
Kasutaja ja teenuse suureks valupunktiks on tehniline pärand. STAR1 on vananenud ja keeruka
äriloogikaga süsteem, mille töökindlus on piiratud. Kuna puudub selge teekaart STAR1 sulgemiseks,
peavad kasutajad liikuma STAR1 ja STAR2 vahel, mis tekitab segadust, lisakoormust ja ebaühtlast
kasutuskogemust. Kõik vajalikud liidestused ei ole veel loodud, mistõttu on osa päringuid keerukad
ja andmevahetus pole sujuv.
Funktsionaalses plaanis on kodaniku iseteenindus kas puudulik või väga piiratud. See on jäänud
arendustes tahaplaanile ning ei toeta piisavalt mobiilset kasutust, tahvelarvuteid ega kaasaegseid
lahendusi nagu häälkäsklused. Piiratud on ka statistika ja aruandlus – andmestik ei kata kõiki vajadusi
ja selged mõõdikud on puudu. Mõned olulised moodulid (nt teenusepakkujate moodul) on seni jäänud
arendustes pigem vähemprioriteetseks.
Kasutajamugavust vähendavad keerukas kasutajaõiguste haldus ja suur variatiivsus 78 KOV-i vahel,
mis tekitab killustatust ja segadust. Kõik kasutajad ei oma piisavat digipädevust või süsteemitundmist
ning palju kriitilisi teadmisi on koondunud üksikute võtmeisikute kätte, eriti STAR1 puhul. Kuigi
töögruppe ja pilootprojekte kasutatakse, on tagasiside kogumine ja süsteemne kaasamine siiski
ebapiisav, mistõttu arendusi on keeruline alati pärisvajadustega joondada.
Arendusprotsessi tasandil joonistub välja arendussoovide üleküllus, kus peaaegu kõik ideed
tunduvad kõrge prioriteediga. See raskendab fookuse hoidmist ja strateegilist otsustamist. Uuenduste
elluviimine on kohati liialt bürokraatlik ja aeglane, ressursse (raha, inimesi) ei ole piisavalt ning KOV-
ide erinevad ootused süsteemile ei pruugi alati ühtsesse suunda joonduda. Lisaks seavad välised
seadusandlikud ja poliitilised piirangud täiendavaid kohustusi ning mõjutavad arenduste tempot ja
suunda.
Võimalused
Kasutajate ja teenuste vaatest on STAR-il tugev positsioon, et ratsutada tehnoloogia- ja digiarengu
lainel. Tehisintellekti ja nutikate lahenduste laiem kasutuselevõtt võimaldab automatiseerida
tööprotsesse, vähendada käsitööd, pakkuda paremaid soovitusi ning luua uusi teenuseid, mis
tõstavad teenusekvaliteeti ja säästavad spetsialistide aega. Üldine digioskuste kasv ühiskonnas ning
IT-areng toetavad uute lahenduste kiiret omaksvõttu.
Oluline võimalus on integratsioon teiste KOV-süsteemidega ja SKAIS-i iseteenindus-keskkonnaga,
mis võimaldaks pakkuda inimestele ühtsemat teenusekogemust, vähendada dubleerimist ja
tugevdada STAR-i rolli sotsiaalvaldkonna keskse platvormina. Iseteeninduse arendamisel ja
nähtavamaks muutmisel saab suurendada kodanikukogemuse kvaliteeti, lihtsustada pöördumisi ning
tuua inimese fookusesse tervikliku “minu suhtlus riigiga/KOV-iga” vaate.
28
STAR strateegia 2026-2030
Kasutajakesksuse vaatenurgast on tugev võimalus laste ja perede hääle senisest süsteemsem
kaasamine, et arendused tugineksid õigetele vajadustele ega lähtuks üksnes institutsioonide vaatest.
Arendustesse saab kaasata mitmeid osapooli – KOV-e, partnereid, lõppkasutajaid –, mis tõstab
lahenduste kvaliteeti ja relevantsust. Seadusloome ja poliitilised otsused võivad STAR-i arengut ka
toetada, luues õiguslikku selgust ja mandaati laiemateks muudatusteks. Välisvahendite olemasolu
(sh erinevad fondid ja toetusmeetmed) toetab kiiret ja ulatuslikku arendamist, pilootprojektid annavad
võimaluse lahendusi katsetada ja võimekust kasvatada. Tähtis on ka see, et süsteemi arendamiseks
on tahe muutusteks olemas – nii poliitilisel kui organisatsioonilisel tasandil.
Ohud
Peamine oht kasutaja ja teenuse vaatest tuleneb poliitilise ja õigusliku keskkonna muutlikkusest.
Õigusloome ja poliitika suunad võivad kiiresti muutuda, tuues kaasa ootamatuid kohustusi ja
ebastabiilsust. Poliitiline ebastabiilsus suurendab riski, et pikaajalised plaanid ei saa järjepidevalt
jätkuda. Andmekaitse regulatsioonide muutused võivad seada piiranguid andmete kasutamisele ning
nõuda täiendavaid arendusi ja ressursse, mis omakorda koormavad nii eelarvet kui ajakava.
Majanduslikus plaanis on riskid seotud rahastuse ebapiisavuse ja sõltuvusega välisvahenditest. Kui
stabiilset rahastust ei õnnestu hoida, võib see ohustada nii olemasolevate teenuste toimimist kui uute
arenduste jätkusuutlikkust. Projektipõhine lähenemine toob kaasa katkendlikkuse – strateegilised
suunad võivad jääda pooleli või muutuda iga projektitsükliga.
Keskkonna ja väliste kriiside kontekstis on ohuks see, et maailma poliitilised, majanduslikud või
sotsiaalsed kriisid võivad nihutada fookust ning vähendada võimekust investeerida STAR-i
arendamisse. Samuti võib nende mõju süsteemi töökindlusele kriisiolukorras olla ebaselge.
Tehnoloogilised riskid hõlmavad küberrünnakute ja andmeleketega seotud ohte, seadmete ja
platvormide ühilduvusprobleeme ning IT-arenduse võimekuse võimalikku mahajäämust võrreldes
vajaduste kasvuga. Organisatsioonilises plaanis on ohuks kasutajate ja osapoolte vähene kaasatulek
muudatustega – kui uusi lahendusi ei võeta omaks, jääb süsteemi tegelik potentsiaal kasutamata ning
kasu nii kodanikule kui spetsialistile väheneb.
8.3.2 Protsesside ja ressursside vaade
Tugevused
Protsesside ja ressursside vaatest on STAR-i suurim tugevus kogenud ja kompetentne meeskond.
TEHIK-u ja SKA arendusmeeskonnad on komplekteeritud ning neil on pikk kogemus ja praktiline
oskus süsteeme arendada. Tooteomaniku ja teenuseomaniku rollid on SKA-s olemas ning hästi
juurdunud. See loob tugeva baasi järjepidevaks ja professionaalseks tööks.
Koostöö erinevate osapoolte vahel – TEHIK, SKA, KOV-id, Sotsiaalministeerium, arenduspartnerid –
on tihe ja regulaarne. Ekspertgruppide kohtumised ja praktikate jagamine toetavad ühtsemat
arenduskultuuri. Kasutajate kaasamine demode ja pilootprojektide kaudu loob STAR-ülese ühise
vaate ja tugevdab sidet arendajate ning praktikute vahel.
Arendusprotsess on struktureeritud: kasutusel on kokkulepitud töövahendid ja -keskkonnad (Jira,
Confluence), olemas on arengukava ja tööplaan. Agiilne töökorraldus võimaldab kiiret reageerimist
ning sõltumatute arendusprojektide elluviimist. Uute teenuste juurutamiseks on eraldi protsessid, mis
29
STAR strateegia 2026-2030
loovad selguse ja vähendavad riske. Demod laiale ringile suurendavad läbipaistvust ja toetavad
tagasiside kogumist.
Ressursside tasandil on Euroopa Sotsiaalfondi rahastus mitmeks aastaks ette nähtud, mis annab
stabiilsuse ja võimaldab pikemaid plaane. Lisaks on olemas teised rahastusallikad. Pikaajalised
arenduspartnerid toetavad kompetentsi kasvu ja süsteemi jätkusuutlikkust. Tehniliselt toetab
protsesside ja ressursside vaadet STAR2 kaasaegne arhitektuur ja tehnoloogiline platvorm, millele
on võimalik ehitada uusi teenuseid ja mis on kohandatud poliitiliste ning seadusandlike muudatustega
arvestamiseks.
Nõrkused
Nõrkused protsesside ja ressursside vaates on seotud eelkõige juhtimise ja strateegilise vaatega.
Puudub terviklik, pikaajaline strateegia, mille ümber kõik tegevused oleksid ühtselt joondatud.
Tööplaanid ei ole alati läbimõeldud mitmeaastases vaates, tegevused planeeritakse sageli hilja ning
STAR1 sulgemiseks puudub selge tegevuskava. Arenduste fookus ja prioriteedid võivad kiiresti
muutuda poliitiliste otsuste tõttu.
Ressursi tasandil on probleem inimressursi piiratus – meeskondade suurus seab piiri, kui palju
arendusi saab paralleelselt teha. Projektid konkureerivad omavahel ressursside pärast ning see
aeglustab töötempot. Äritellijal on sageli liiga palju rolle, ettevalmistus ei pruugi olla piisav ja
ülesanded, eriti teenuste arenduses, võivad jääda ebaselgeks.
Arendusprotsess kannatab liigse projektipõhisuse all – iga projekt elab oma elu, mis tekitab
killustatust, katkestusi ja raskendab strateegilist järjepidevust. Töös on korraga liiga palju
arendusprojekte, mis vähendab fookust ja venitab tähtaegu. TEHIK-u poolne ühtlustamine ja
projektide vahelise info jagamine ei ole alati piisavalt süsteemne, eriti arvestades suurt osaliste hulka
(78 KOV-i jt partnerid), kelle huvid ja vajadused on erinevad.
Dokumentatsiooni ja teadmiste vaates on probleemiks info killustatus – info paikneb mitmes
süsteemis ja kanalis, mis raskendab terviklikku ülevaadet ja vigade kiiret tuvastamist. Kõiki
äriprotsesse ei tunta piisavalt sügavuti, mis võib viia ebatäpsete või poolikute lahendusteni.
Arhiveerimis- ja auditeerimisnõude täitmine ei ole veel piisavalt süsteemselt lahendatud.
Rahastuses on nõrkus see, et eelarve on aastapõhine, mis ei sobitu hästi pikaajaliste tööplaanide ja
arendustsüklite loogikaga, vähendades paindlikkust ja strateegilist stabiilsust.
Võimalused
Protsesside ja ressursside vaates on STAR-il hea võimalus kasutada ära mitmeid rahastusallikaid
(riigieelarve, Euroopa Struktuurifondid, Euroopa Sotsiaalfond), mis loovad lisavõimekust arenduste
elluviimiseks ja aitavad vähendada sõltuvust üksikutest allikatest. Stabiilsem rahastus võimaldaks
suurendada meeskondade suurust, tuua juurde kompetentse ning paremini toime tulla suure
arendusmahuga.
Poliitiline ja institutsionaalne raamistik annab võimaluse tugevdada STAR-i positsiooni kui riiklikult
olulist platvormi. Poliitiline tahe ja KOV-ide motivatsioon arendada oma IT-süsteeme koostöös STAR-
iga aitavad kujundada ühtseid lahendusi, vältida dubleerimist ja tugevdada riigiülest koordinatsiooni.
30
STAR strateegia 2026-2030
Tehnoloogia ja innovatsiooni tasandil pakub tehisintellekti ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtt
võimalusi protsesside automatiseerimiseks, töökoormuse vähendamiseks ja kvaliteedi tõstmiseks.
Kaasaegsemad töövahendid ja monitooringusüsteemid tõstavad arenduste kvaliteeti, läbipaistvust ja
võimaldavad vigu kiiremini avastada. Kõike ei pea arendama nullist – olemasolevate
valmislahenduste kasutamine ja integratsioon parandab tõhusust ja kulude kasutamist.
Koostöö KOV-idega ning lõppkasutajate surve paremate teenuste järele annab hea võimaluse
fookust teravdada ja arendusprioriteete õigesti seada. Parimate praktikate ülevõtmine teistest
süsteemidest ja projektidest ning teiste vigadest õppimine aitab lühendada õpikõverat ja vältida
korduv-vigu. Kompetentsi kasvatamine (koolitused, oskuste arendamine) ning olemasolevate
komponentide taaskasutamine muudavad arenduse efektiivsemaks ja jätkusuutlikumaks.
Ohud
Protsesside ja ressursside vaate peamine oht on poliitilise tahte ja prioriteetide muutlikkus. Kui
tehnilist kompetentsi ei kaasata piisavalt varakult seadusloome või poliitika kujundamise protsessi,
võivad valmida lahendused, mis ei ole reaalselt rakendatavad või tekitavad ülemäärast koormust.
Kiiresti muutuv õigusruum seab pidevalt uusi nõudeid ning tekitab tugeva ajasurve.
Rahastuse tasandil on ohuks rahastuse ebakindlus ja aastapõhine lähenemine – kui eelarveotsused
on kõikuvad, on keeruline hoida pikki arendusplaane järjepidevana. Riigiülesed kärped,
majanduskriisid ja muu surve võivad vähendada võimekust arendusplaane ellu viia. Hanked võivad
venida ning tarkvaralitsentside muutumine (nt tasuta tööriistade muutumine tasuliseks) kasvatab
kulusid.
Organisatsiooniliselt on risk see, et projektipõhine arendamine süvendab killustatust – strateegiline
järjepidevus võib kannatada, kui iga projekt on isoleeritud. Arenduspartnerite ebastabiilsus (partnerite
vahetumine, muude projektide koormus) ning uute partnerite vähene võimekus võivad aeglustada
edenemist ja halvendada töö kvaliteeti. KOV-ide oma lahendustesse investeerimine võib vähendada
motivatsiooni STAR-i lahendusi kasutada, mis omakorda suurendab killustumise riski riigi tasandil.
Tehnoloogilised ja süsteemsed riskid hõlmavad liigset ootust AI-le, pika arendustsükli tõttu tekkivat
rahulolematust ning tehnoloogiate kiiret vananemist. Riiklikud kesksete lahenduste muutused
(GovSSO, X-tee, TEDI jms) võivad nõuda täiendavaid arendusi, mis suurendavad koormust.
Turvanõuete karmistumine tähendab keerukamaid arhitektuurilisi lahendusi ja suuremaid kulusid.
Lisaks võivad välised kriisid – nii füüsilised kui poliitilised – nihutada fookust, vähendada rahastust
või aeglustada arendusi. Kui kriisiolukorras süsteemi töökindlus ei ole tagatud, kannatab nii kasutajate
usaldus kui ka sotsiaalvaldkonna tegelik toimimine.
31