Kinnise lasteasutuse teenuse osutamise leping

Kaasrahastanud Eesti Euroopa Liit tuleviku heaks Kinnise lasteasutuse teenuse standard Standardi koostamise eest vastutaja: Sotsiaalkindlustusamet Standardi valmimist toetas juhtrühm, kuhu kuulusid Gerli Brifk, Kristin Hollo, Kelli Ilisson, Kätriin-Eliis Jaaniste, Siret Kiik, Rauno Klaos, Marge Laks, Liina Lanno, Piret Lemsalu, Terli Linnas, Taimi Nilson, Elmet Puhm, Jürgen Rakaselg, Sandra Sutting, Evelin Tamm ja Merle Vill. Standardi eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks ka Õiguskantsleri Kantseleile ja Sotsiaalministeeriumile. Sisukord Kinnise lasteasutuse teenuse standard.........................................................................................4 Kinnise lasteasutuse teenuse kvaliteedipõhimõtted.....................................................................5 Põhimõte 1. Lapse õigused ja turvalisus kinnise lasteasutuse teenuse ajal...............................6 Põhimõte 1.1. Lapse turvalisuse ja õiguste järgimise tagamine .......................................6 Põhimõte 1.2. Teave kinnise lasteasutuse teenuse osutamise kohta ja selle selgitamine lapsele, vanematele, eestkostjale ja kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajale ...............................................................................................................7 Põhimõte 2. Kinnise lasteasutuse teenuse osutamine teenusel viibivale lapsele ja võrgustikutöö...................................................................................................................................8 Põhimõte 2.1. Kinnise lasteasutuse teenuse osutamise planeerimine asutuses ............8 Põhimõte 2.2. Perekonna ja teiste lapsele oluliste isikute kaasamine..............................9 Põhimõte 2.3. Kinnise lasteasutuse lapsekeskne keskkond..............................................9 Põhimõte 2.4. KLATi ajal lapse arengu võimetekohane toetamine................................. 10 Põhimõte 2.5. Teenusel viibiva lapse tervise toetamine ja jälgimine ............................. 11 Põhimõte 3. Lapsekeskse, turvalise ja tõhusa teenuse tagamiseks vajalikud ressursid ning läbipaistev juhtimine............................................................................................................. 11 Põhimõte 3.1. Kinnise lasteasutuse teenuse juhtimine .................................................. 12 Põhimõte 3.2. Asutuse avalikult kättesaadav teenusekirjeldus...................................... 12 Põhimõte 3.3. Kvaliteetse teenuse osutamine teenusel viibivatele lastele koostöös SKAga.................................................................................................................. 12 Põhimõte 3.4. KLATi osutamisel andmekaitse ja teabehalduse nõuete järgimine........ 13 Põhimõte 4. Piisav ja pädev tööjõud........................................................................................... 13 Põhimõte 4.1. Teenuse osutaja planeerib, korraldab ja juhib personali.......................... 14 Põhimõte 4.2. Asutuses töötab kvalifikatsiooninõuetele vastav personal .................... 14 Põhimõte 4.3. Teenuseosutaja tagab personalile tööalase toe ja koolituse.................. 14 Rakendumine................................................................................................................................ 15 Lühendid ....................................................................................................................................... 15 Mõistete selgitused...................................................................................................................... 15 3 Kinnise lasteasutuse teenuse standard Kinnise lasteasutuse teenuse standard on teenuse osutamise üldpõhimõtete ja nõuete kogum, kus on kirjeldatud teenuse osutamiseks tagatav miinimum. Standard on aluseks kvaliteetse teenuse osutamisel, teenuse kvaliteedi hindamisel ja teenuse arengu planeerimisel. Kinnise lasteasutuse teenus (KLAT) (sotsiaalhoolekandeseadus, SHS § 1301 lõiked 1, 2) on ööpäevaringne teenus, mida osutatakse sotsiaalhoolekandeseaduse §-s 1303 sätestatud tingimustel lapsele, kelle vabadust on piiratud kohtumääruse alusel. Teenuse eesmärk on toetada lapse psühholoogilist, emotsionaalset, sotsiaalset, hariduslikku ja kognitiivset arengut, et saavutada püsivad muutused, mis võimaldavad lapsel pärast vabaduse piiramise lõppu tulla edukalt toime tavakeskkonnas tema enda elu, tervist ja arengut ning teiste isikute elu ja tervist kahjustava käitumiseta. Teenusel seatakse esikohale1 lapse psühholoogiline, emotsionaalne ja füüsiline turvalisus ning võrdse kohtlemise põhimõtted. Laste inimväärikust austatakse igakülgselt, neid koheldakse võrdselt ja lugupidavalt, arvestades nende tausta, päritolu, soolist identiteeti, seksuaalset sättumust, erivajadusi ning kultuurilist tausta. Teenused on üles ehitatud viisil, mis tagab võrdsed võimalused, vältides igasugust diskrimineerimist. Lapsed teavad, kuidas ja millisel määral arvestatakse nende seisukohtadega, kui tehakse neid puudutavaid otsuseid. Kogu suhtlus, info edastamine, kaasamine toimub vastavalt lapse vanusele ja arengutasemele. Teenuse toimimise ja kvaliteedi tagamise eest vastutavad lähtuvalt sotsiaalhoole­ kande­ seadusest, lastekaitseseadusest ja teistest asjakohastest õigusaktidest, samuti teenuse osutajaga sõlmitud lepingutest, kinnise lasteasutuse juhtimismudelist ning seal kirjeldatud rollidest Sotsiaalkindlustusamet (SKA), kohalik omavalitsus (KOV) ja teenuseosutaja (TO), et tagada teenusel viibivale lapsele kvaliteetne teenus. Standardi aluseks on alljärgnevad õigusaktid: • Eesti Vabariigi põhiseadus • ELi isikuandmete kaitse üldmäärus • Euroopa Nõukogu reeglid (Euroopa reeglid õigusrikkumisi toime pannud lastele sanktsioonide või meetmete määramise kohta) • Havanna reeglid (ÜRO reeglid vabaduse kaotanud alaealiste kaitseks) • Isikuandmete kaitse seadus • Lastekaitseseadus • Rahvatervise seadus (laste hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded) • Sotsiaalhoolekande seadus • Sotsiaalseadustiku üldosa seadus • Toiduseadus • Tuleohutuse seadus • ÜRO lapse õiguste konventsioon 1 ÜRO laste õiguste konventsioon, artikkel 37 4 Kinnise lasteasutuse teenuse kvaliteedipõhimõtted Sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) § 3 lg 2 sätestab sotsiaalteenuse osutamiseks kvaliteedipõhimõtted, millest tuleb teenuse osutamisel lähtuda. Sotsiaalteenuse osutaja peab lähtuma üldtunnustatud kvaliteedipõhimõtetest: isikukesksus, teenuse võimestav iseloom, tulemustele orienteeritus, vajaduspõhine ja terviklik lähenemine, isiku õiguste kaitse, kaasamine, personali pädevus ja eetilisus ning organisatsiooni hea töökorraldus ja kvaliteetne juhtimine. Teenuseosutaja tutvustab standardit lapsele, last kasvatavale isikule, lapse seaduslikule esindajale, kohaliku omavalituse lastekaitsetöötajale ja KLA personalile. Tutvumine dokumenteeritakse. Lisaks eeltoodud üldtunnustatud kvaliteedipõhimõtetele kirjeldatakse järgnevalt veel nelja, millest tuleb samuti kinnise lasteasutuse teenuse osutamisel lähtuda. Põhimõtted: • Põhimõte 1. Lapse õigused ja turvalisus kinnise lasteasutuse teenuse ajal • Põhimõte 2. Kinnise lasteasutuse teenuse osutamine teenusel viibivale lapsele ja võrgustikutöö • Põhimõte 3. Lapsekeskse, turvalise ja tõhusa teenuse tagamiseks vajalikud ressursid ning läbipaistev juhtimine • Põhimõte 4. Piisav ja pädev tööjõud Põhimõtteid tuleb käsitleda ühtse tervikuna ning need selgitavad, kuidas teenuse osutaja tagab lapse heaolu ja arengu teenuse ajal ning kavandab koostöös lapse lastekaitsetöötaja ja teiste võrgustikuliikmetega lapse kogukonda naasmist. 5 Põhimõte 1. Lapse õigused ja turvalisus kinnise lasteasutuse teenuse ajal Põhimõte käsitleb seda, kuidas kinnise lasteasutuse teenuse osutaja järgib lapse õigusi ning osutab turvaliselt kinnise lasteasutuse teenust. Teenusega tagatakse ööpäevaringne tugi ja turvalisus iga lapse individuaalseid vajadusi arvesse võttes. Lapse õiguste tagamine algab lapse kaasamisest tema elu puudutavate küsimuste aruteludesse ja otsuste langetamisse, lähtudes lapse vanusest, arengutasemest ja võimetest. Lapse arvamuse kuulamine ning tema vajadustega arvestamine on oluline, et tagada lapse heaolu otsuste tegemisel ja abi planeerimisel. Teenuse osutamisel on tähtis arvestada ja kaasata lapse jaoks olulised lähedased isikud (perekond, sõbrad ja teised olulised inimesed lapse elus), kui see aitab kaasa teenuse eesmärkide saavutamisele. Asutus võimaldab lapsel nende inimestega suhelda ja kohtuda, luues selleks sobivad tingimused. Lisaks tagatakse lapsele võimalus osaleda teenuse arendamises ning anda oma kogemuste põhjal tagasisidet. Asutus toetab lapse enesemääramist ja õigust oma elu puudutavatele otsustele, pakkudes talle asjakohast teavet ning võimaldades ligipääsu vajalikele infoallikatele. Kõik teenuse osutamise protsessid on üles ehitatud lapsekesksele ja turvalisele lähenemisele, järgides väärkohtlemise ennetamise ning kriiside lahendamise parimaid tavasid. Põhimõte 1.1. Lapse turvalisuse ja õiguste järgimise tagamine Selle põhimõtte järgi tagab kinnise lasteasutuse teenuse osutaja järgmiste nõuete täitmise: 1.1.1. Kõik kinnise lasteasutuse töötajad on tutvunud laste õigusi tagavate õigusaktidega, mille loetelu ja töötaja antud kinnitus tutvumise kohta on dokumenteeritud. 1.1.2. Personal selgitab lapsele tema õigusi ja kohustusi vastavalt lapse vanusele, võimetele ja arengutasemele. 1.1.3. Personal tagab lapse õiguse olla ära kuulatud ja avaldada arvamust igas last puudutavas küsimuses, selgitab tehtud otsuseid ning jagab vajalikku teavet, et laps saaks teha teadlikke otsuseid ja avaldada oma arvamust. 1.1.4. Lapsel on teabeõiguse ja väljendusvabaduse tagamiseks võimalik kasutada isiklikku telefoni ja internetti vastavalt asutuses kehtestatud korrale (SHS § 130³ lg 1 p 4). 1.1.5. Lapsel on ligipääs asja- ja eakohasele avalikule teabele vastavalt asutuse sisekorrale (SHS § 130³ lg 1 p 4). 1.1.6. Teenuse osutaja töötab välja väärkohtlemise ennetamise, teavitamise ja juhtumite lahendamise juhendi, sh vastutajad ja nende rollid. Juhend hõlmab kõiki väärkohtlemise liike (vaimne, füüsiline, seksuaalne, majanduslik väärkohtlemine ja hooletusse jätmine) ja riskihindamist. 1.1.7. Välja on töötatud mõjutusmeetmete rakendamise põhimõtted ja rakendamise kord, see on asutuses kirjalikult kättesaadav personalile ja lastele ning sellega tutvumine on kirjalikult dokumenteeritud. 6 1.1.8. Teenuse osutaja sisekorra eeskirjas on kirjeldatud turvalisust ohustavate juhtumite dokumenteerimine, vastutavad isikud, juhtumite lahendamine, sh teavitatakse turvalisust ohustavatest juhtumitest asutuseväliseid osapooli vastavalt lepingulistele suhetele ja õigusaktidele. Turvalisust ohustavale juhtumile annab hinnangu teenuseosutaja. 1.1.9. Laste üle järelevalve ja turvalisuse tagamiseks rakendatud meetmed ja nende kasutamine on dokumenteeritud. 1.1.10. Kehtestatud on protseduurid laste, personali ja külastajate tervise- ja ohutusriskide maandamiseks. 1.1.11. Lapsel on õigus iga päev suhelda oma lähedastega (SHS § 130³ lg 1 p 5). 1.1.12. Lapsel on õigus käia vastavalt oma toimetulekule regulaarselt kodus, kui see lähtub lapse parimatest huvidest. Selle otsustab ja kinnitab lapse tugivõrgustik, kus osaleb ka laps (SHS § 130³ lg 1 p 3). 1.1.13. Omavoliliselt teenuselt lahkunud lapse leidmiseks teeb teenuse osutaja koostööd Politsei- ja Piirivalveameti (PPA), KOVi, lapse seadusliku esindaja ja asenduskoduga. 1.1.14. Teenuseosutaja on loonud nii laste kui töötajate ettepanekute ja kaebuste lahendamise korra, mis võimaldab nende anonüümset käsitlemist nii tagasiside andmisel kui ka vastuvõtmisel. 1.1.15. Teenuseosutaja tagab igale teenusel viibivale lapsele, tema seaduslikule esindajale, asendushooldusteenuse osutajale, kohaliku omavalituse lastekaitsetöötajale või mõnele muule partnerile võimaluse anda teenuse kohta kirjalikku tagasisidet, sh anonüümselt. 1.1.16. Teenuse osutamise tagasiside tulemusi jagatakse Sotsiaalkindlustusametiga. 1.1.17. Teenuseosutaja algatusel peab olema võimalik koostöös teenusel viibivate lastega luua lastenõukogu või muu organ, et lapsed saaksid kaasa rääkida teenuse osutamise ja korraldamise üle. Teenuse osutaja loob eespool kirjeldatu elluviimiseks sobivad tingimused. 1.1.18. Lapsi on informeeritud õigusest võtta igal hetkel ühendust oma lastekaitsetöötaja või lasteabiga (Lasteabi telefoni, Lasteabi kodulehel oleva chat’i või e-kirja kaudu) ning tagatud on võimalus seda õigust kasutada. Põhimõte 1.2. Teave kinnise lasteasutuse teenuse osutamise kohta ja selle selgitamine lapsele, vanematele, eestkostjale ja kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajale Allpool välja toodud dokumente tutvustatakse lapse teenusele saabumise päevast arvates seitsme (7) päeva jooksul lapsele, tema seaduslikule esindajale ja/või asenduskodule. Kinnise lasteasutuse teenuse osutaja: 1.2.1. Annab teavet kinnise lasteasutuse sisekorra eeskirja ja teenuse sisu kohta, millist abi ja tuge teenusel viibimise ajal pakutakse ja on võimalik saada. 1.2.2. Igale lapsele ja tema seaduslikule esindajale tutvustatakse lapse kohtumäärust, sh miks ja kui kauaks ta on suunatud kinnise lasteasutuse teenusele ning millised on võimalused teenuse ennetähtaegseks lõpetamiseks. 7 1.2.3. Lapsele selgitatakse tema kohta andmete kogumist, käitlemist ja hoiustamist vastavalt tema vanusele ja arengutasemele. Lapse seaduslikule esindajale edastatakse sama info ning teda teavitatakse võimalusest kogutud andmetega tutvuda. Põhimõte 2. Kinnise lasteasutuse teenuse osutamine teenusel viibivale lapsele ja võrgustikutöö Põhimõte käsitleb kinnise lasteasutuse teenuse osutamist teenusel viibivale lapsele ja tema seaduslikule esindajale, pakkudes toetust ja kaasamist. Teenuse osutamine põhineb lapse aktiivsel kaasamisel teda puudutavatesse otsustesse, regulaarsetel hindamistel ning tihedal koostööl lapse seadusliku esindaja ja spetsialistidega. KLA teenuse osutaja tagab lapsele turvalise ja toetava keskkonna, arvestades tema traumakogemusi ja erivajadusi, pakkudes sobivaid sekkumisi, mis toetavad last nii emotsionaalselt kui ka praktilistes tegevustes. Põhimõte 2.1. Kinnise lasteasutuse teenuse osutamise planeerimine asutuses Selle põhimõtte järgi peavad kinnise lasteasutuse teenuse osutajad vastama järgmistele tingimustele: 2.1.1. Teenuseosutaja teeb koostööd last ümbritseva asutusesisese ja -välise võrgustikuga. 2.1.2. Teenuseosutaja teeb koostööd riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste ning teiste asjaomaste juriidiliste isikutega, et tagada teenuse ajal lapsele vajalik abi ja tugi tegevuskavas seatud eesmärkide täitmiseks. 2.1.3. Teenuseosutaja koostab koostöös võrgustikuga ülevaate lapse huvidest, tugevustest, erivajadustest ning kinnises lasteasutuses viibimise ajaks seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikest teenustest. 2.1.4. Teenuseosutaja tagab koostöös võrgustikuliikmetega lapsele koostööpartnerite juures tegevustes ja teenustel osalemise väljaspool kinnist lasteasutust. 2.1.5. Lapse teenusele saabudes alustatakse võrgustikutööd, kavandatakse lapse kogukonda naasmist, toetatakse lapse toimetulekut, et ta saaks kogukonnas hakkama ka väljaspool kinnist lasteasutust. 2.1.6. Teenuseosutaja koostab iga lapse kohta individuaalse tegevuskava (lisa 1). 2.1.7. Esmane tegevuskava peab olema koostöös lapsega töötavate spetsialistide, lapse, tema seadusliku esindaja või asendushooldusteenuse osutajaga koostatud 14 päeva jooksul. 2.1.8. Lapse teenusel olemise ajal ning tema toetamisel lähtub kinnise lasteasutuse personal lapse individuaalsest tegevuskavast ning täidab tegevuskavast tulenevaid ülesandeid vastavalt oma rollile. 8 2.1.9. Tegevuskava vahehindamisi tehakse teenuseperioodi jooksul vähemalt vähemalt kord kuus, seejuures hinnatakse lapse toimetulekut ning pakutavate teenuste ja tegevuste mõju. 2.1.10. Kui teenusel viibimise perioodil toimuvad lapse elus suuremad muutused, siis toetab teenuseosutaja last nende muutustega toimetulekul. Selleks planeeritakse toetavad tegevused koostöös võrgustikuga. 2.1.11. Igale lapsele selgitatakse abisaamise võimalusi eakohaselt ning teda julgustatakse ja toetatakse kaasa rääkima kõikide talle määratud abistavate ja toetavate tugiteenuste üle nii asutuses kui ka väljaspool seda. 2.1.12. Teenuseosutaja toetab koostöös HTMi ja SKAga kohalikku omavalitsust ja last kasvatavat isikut teenusel viibiva lapse vajadustele vastava haridusteenuse pakkuja leidmisel ning teeb haridusteenuse pakkujaga igakülgset koostööd. 2.1.13. Teenuseosutaja tagab ja korraldab asutuses psühholoogi, õendusteenuse ja teiste sotsiaalprogrammide ning tugiteenuste osutamise vastavalt vajadusele (SHS § 1303). 2.1.14. Teenuseosutaja tagab erinevate tugiteenuste osutamise oma ruumides (nt hariduse omandamine, tervishoiuteenused, teraapiad vms). 2.1.15. Teenuseosutaja toetab koostöös last kasvatava isiku, lastekaitsetöötaja ja võrgustikuga lapse teenustele jõudmisele eelnenud perioodil pakutud teenuste jätkumist. 2.1.16. Teenuse osutaja määrab igale lapsele vastutava töötaja, kes on asutuses lapse, tema seadusliku esindaja ja kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja kontaktisik, sh osaleb võrgustikutöös. 2.1.17. Regulaarselt, vähemalt kord kuus, annab teenuseosutaja lapse seaduslikule esindajale ja kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajale ülevaate lapse toimetulekust. Põhimõte 2.2. Perekonna ja teiste lapsele oluliste isikute kaasamine Selle põhimõtte järgi peavad kinnise lasteasutuse teenuse osutajad vastama järgmistele tingimustele: 2.2.1. Laps, last kasvatav isik ja/või teised lapsele olulised isikud osalevad võrdsete partneritena tegevuskava loomisel ning lapse arengut, elukorraldust ja muudatusi puudutavates aruteludes (sh eesmärkide seadmine, vahehindamised jm) ning tegevustes (elukeskkonna kujundamine, vaba aja tegevused, teraapia jm). 2.2.2. Teenuseosutaja tagab lapsele võimaluse pereliikmete ja teiste oluliste isikutega (sh eakaaslastega) kohtumiseks, võimalusel ööbimisega. Põhimõte 2.3. Kinnise lasteasutuse lapsekeskne keskkond Selle põhimõtte järgi peavad kinnise lasteasutuse teenuse osutajad vastama järgmistele tingimustele: 2.3.1. Kinnise lasteasutuse keskkond peab olema lapsekeskne, tagades teenusel viibivatele lastele maksimaalse ohutuse ning vastates nende vanusele, arengutasemele ja vajadustele nii taristu kui ka teenuse korralduse poolest. 9 2.3.2. Rühma planeerimisel tuleb arvestada iga lapse individuaalsete vajaduste ja sellega, et lapse paigutamine kindlasse rühma ei tohi ohtu seada teda ennast ega teisi rühmas viibivaid lapsi. 2.3.3. Teenusel on kindla struktuuriga päevakava ning vajadusel on igal lapsel olemas ka individuaalne päevakava. 2.3.4. Tagatud on puhas ja turvaline majutus, mis järgib privaatsuse põhimõtteid ning lähtub rahvatervise seaduse § 8 lg 2 p 9 alusel kehtestatud sotsiaalministri 09.01.2001 määruses nr 4 „Laste hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded“2 toodud nõuetest. 2.3.5. Igal lapsel on oma magamistuba. Tal on võimalik kaasa rääkida oma eluruumide sisustamisel ja kujundamisel ning soovi korral tuua teenusel viibimise ajaks enda tuppa isiklikke esemeid. 2.3.6. Kuue lapse kohta on vähemalt kaks duširuumi ning neis on tagatud privaatsus. 2.3.7. Lapse privaatsuse piiramiseks tehtavad otsused peavad olema lapsele ja võrgustikule põhjendatud ning asjakohaselt dokumenteeritud vastavalt kehtivale seadusandlusele. 2.3.8. Lapsel on õigus kohtuda privaatselt teda kasvatava isiku, lastekaitsetöötaja, kohtuniku ja advokaadiga ning kokkuleppel mõne teise tema jaoks olulise isikuga, kes lähtub tema parimast huvist. 2.3.9. Kinnise lasteasutuse hoonetesse sissepääsud, üld- ja eluruumid on kohandatud liikumiseks ja kasutamiseks vastavalt inimeste erivajadustele, lähtudes laste hoolekandeasutuste tervisekaitsenõuete määrusest3. 2.3.10. Laste ja personali transpordiks kasutatavad sõidukid on liikluskõlblikud, hooldatud ja kindlustatud ning neid juhivad kehtiva juhtimisõigusega isikud. Põhimõte 2.4. KLATi ajal lapse arengu võimetekohane toetamine Kinnise lasteasutuse teenuse osutaja tagab, et: 2.4.1. Asutuses on välja töötatud juhend väljakutsuva käitumise ennetamiseks (sh erakorralised juhtumid) ja sellele reageerimiseks. 2.4.2. Iga last toetatakse tema käitumise tagajärgede mõistmisel ja juhendatakse nii enda kui teiste inimeste õiguseid austama. 2.4.3. Koostöös võrgustikuga toetatakse last kasvatavaid isikuid seadma lapsele eakohaseid ja tema arengule vastavaid piire. 2.4.4. Liikumisvabaduse reguleerimist hinnatakse vähemalt tegevuskava iga vahehindamise käigus ning lapse arengu ja tema kogukonda naasmise toetamiseks suurendatakse lapse liikumisvabadust vastavalt tema toime­tulekule. Tegevust hinnatakse ja see dokumenteeritakse kirjalikult. 2.4.5. Lapse kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisel esitab teenuse osutaja kohtule määruse lõpetamise ettepaneku vastavalt tsiviilkohtu­ menetluse seadustiku § 539 lg-le 3 . 4 2 Laste hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded 3 Laste hoolekandeasutuse tervisekaitsenõuded. 4 Tsiviilkohtumenetluse seadustik 10 Põhimõte 2.5. Teenusel viibiva lapse tervise toetamine ja jälgimine Selle põhimõtte järgi peavad kinnise lasteasutuse teenuse osutajad vastama järgmistele tingimustele: 2.5.1. Asutuses toimuvad tegevused toetavad lapse füüsilist ja vaimset tervist, sh unerutiini loomisel, tasakaalustatud toitumise järgimisel, füüsilise liikumise soodustamisel ja heade suhete hoidmisel. 2.5.2. Lapse füüsilise ja vaimse tervise vajadused on tegevuskavas välja toodud, tegevused planeeritud ja vastutajad kinnitatud koostöös lapse võrgustikuga. 2.5.3. Teenuseosutaja peab tagama teenusel viibivate laste toitlustamise vähemalt kolm korda päevas mõistlike ajavahemike tagant, lisaks vahepalad, arvestades teenusel olevate laste vanust, terviseseisundit, religiooni, kultuuri ning lähtudes sotsiaalministri määruses nr 131 toodud nõuetest5. 2.5.4. Personal toetab lapse tervist ja heaolu, tehes koostööd tervishoiutöötajaga ning juhendades last toitumise ja seksuaaltervise küsimustes, raviplaani järgimisel, mõnuainete tarvitamisel vähemkahjustavate valikute tegemisel ning erinevate ohtude ennetamisel ja mõistmisel. 2.5.5. Teenuseosutaja tagab lapse raviplaani järgimise koostöös last kasvatava isiku ja KOVi lastekaitsetöötajaga. 2.5.6. Lapsele on tagatud liikumine kinnisest lasteasutusest nii pere- kui ka eriarsti(de) juurde koostöös last kasvatava isiku ja lastekaitsetöötajaga. Põhimõte 3. Lapsekeskse, turvalise ja tõhusa teenuse tagamiseks vajalikud ressursid ning läbipaistev juhtimine Põhimõte käsitleb kinnise lasteasutuse teenuse osutamisel vajalike ressursside ja juhtimise läbipaistvuse, lapsekeskse lähenemise ning turvalisuse ja teenuse tõhususe tagamist. Teenuse juhtimisel peab asutus täitma kvaliteedi- ja riskijuhtimise nõudeid, sõlmima koostöökokkuleppeid ning määrama kriisijuhi. Asutusel peab olema avalikult kättesaadav teenusekirjeldus, mis annab selge ülevaate pakutavast teenusest ja turvalisuse tagamise meetmetest. Koostöös SKAga tagatakse teenuse kvaliteedi ja ohutuse hindamine ning dokumentide ajakohasus. Lisaks järgitakse andmekaitse ja teabehalduse nõudeid, et tagada laste isikuandmete konfidentsiaalsus ja turvaline töötlemine. 5 Tervisekaitsenõuded toitlustamisele tervishoiu- ja hoolekandeasutuses 11 Põhimõte 3.1. Kinnise lasteasutuse teenuse juhtimine Selle põhimõtte järgi peavad kinnise lasteasutuse teenuse osutajad vastama järgmistele tingimustele: 3.1.1. KLATi osutamise eest vastutavatel juhtidel on riiklikult tunnustatud kõrgharidus ja soovitatavalt vähemalt 3-aastane, eelistatult lasteasutuse või -üksuse, juhtimise kogemus. 3.1.2. Asutuse juhtkond tagab KLATi osutamisel eesmärgipärase töö, kvaliteedi, riskide maandamise ning põhikirjaliste ja rahaliste kohustuste täitmise. 3.1.3. On loodud asutuse riskijuhtimise raamistik ja tugistruktuurid riskide tuvastamiseks, hindamiseks ja olukordade lahendamiseks. 3.1.4. Asutuses on määratud isik või isikud (kriisijuht), kellega hädaolukorras ühendust võtta ning kes juhib ja vastutab olukordade lahendamise eest. 3.1.5. Teenuseosutaja on sõlminud koostöö- või teenuse osutamise kokkulepped asutuseväliste partneritega. 3.1.6. Teenus on korraldatud viisil, mis võimaldab saavutada seatud eesmärgid. Põhimõte 3.2. Asutuse avalikult kättesaadav teenusekirjeldus Selle põhimõtte järgi peavad kinnise lasteasutuse teenuse osutajad vastama järgmistele tingimustele: 3.2.1. Asutus kirjeldab ja jagab avalikult infot, mis puudutab kinnise lasteasutuse teenuse eesmärke ja pakutavat tuge, laste vajadustele vastavaid tegevusi, asutuse juhtkonna ja personali struktuuri ning rollide kirjeldust, asutusse suunatud laste heaolu ja turvalisuse tagamise korraldust, samuti muud infot, mis selgitab teenuse sisu ja selle osutamist. 3.2.2. Teenuse kirjeldus ja standard on avalikult kättesaadavad asutuse veebilehel ning vajadusel edastatakse personalile, lastele ja nende peredele. Põhimõte 3.3. Kvaliteetse teenuse osutamine teenusel viibivatele lastele koostöös SKAga Selle põhimõtte järgi peavad kinnise lasteasutuse teenuse osutajad vastama järgmistele tingimustele: 3.3.1. Lastele osutatava teenuse kvaliteeti ja ohutust hindab teenuseosutaja vastavalt teenuse korraldaja väljatöötatud süsteemile iseseisvalt ning edastab vastava dokumendi SKA-le vähemalt kord aastas. 3.3.2. Teenuseosutaja esitab viivitamatult SKA-le isikustamata kujul kokkuvõtte kinnisest lasteasutusest omavoliliselt lahkunud ja teenusel vägivallaakti sooritanud laste kohta ning laste kohta, kes on langenud ise vägivalla või õnnetuse ohvriks, mille tulemusel tekib oht lapse arengule, tervisele ja/või elule. 3.3.3. Kõik asutuses koostatud kinnise lasteasutuse teenust puudutavad töökorralduslikud dokumendid (juhendid vms) on ajakohastatud vastavalt õigusaktide muutumisele. 12 Põhimõte 3.4. KLATi osutamisel andmekaitse ja teabehalduse nõuete järgimine Selle põhimõtte järgi peavad kinnise lasteasutuse teenuse osutajad vastama järgmistele tingimustele: 3.4.1. Kinnise lasteasutuse teenuse osutamisel järgitakse õigusaktidest tulenevaid isikuandmete töötlemise reegleid ja nõudeid. 3.4.2. Laste andmeid kogutakse nii vähe kui võimalik ning käideldakse konfidentsiaalselt ja lapse turvalisust tagades. 3.4.3. Laste andmeid võib kolmandatele osapooltele edastada üksnes seadusest tulenevatel alustel või lapse seadusliku esindaja nõusolekul ning lähtudes lapse parimast huvist. Kui andmeid jagatakse nõusoleku alusel, küsitakse lisaks lapse seadusliku esindaja nõusolekule ka lapse heakskiitu, arvestades tema vanust ja arengutaset. 3.4.4. Kinnise lasteasutuse teenuse osutajal on oma teabehalduse kord või on muu asutusesisese dokumendiga reguleeritud andmete kogumine, töötlemine, loodud andmetele ligipääsu omava personali loetelu vms. 3.4.5. Loodud on juhis ja määratud vastutaja, sh töötaja, kes selgitab, milliseid andmeid kogutakse ja milleks, tagades lapsele ligipääsu tema kohta kogutud andmetele. 3.4.6. Last ja teda kasvatavat isikut teavitatakse ja neile selgitatakse isikuandmete kogumist, säilitamist ja töötlemist, lähtudes kinnise lasteasutuse personali rollidest ja vastutusaladest. 3.4.7. Kasutusel olevad info- ja dokumendihaldussüsteemid vastavad teabe turvaliseks käitlemiseks õigusaktides sätestatud nõuetele. 3.4.8. Teenusel viibimise ajal kogutud andmeid säilitatakse ja need hävitatakse vastavalt kehtivatele nõuetele. Kohtumäärus säilitatakse kohtute arhiivis alaliselt. 3.4.9. Teenuseosutaja säilitab personalitoimikud vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Põhimõte 4. Piisav ja pädev tööjõud Vahetult lastega töötavad isikud (LasteKS § 18 lg 2 mõistes) peavad vastama LasteKS §-s 20 sätestatud nõuetele. Kinnise lasteasutuse teenuse osutamiseks on vaja piisavalt kvalifitseeritud personali. Töötajate arv ja asendustöötajate töötamine lähtub kehtivatest nõuetest, tagades järjepidevuse ja laste heaolu. Teenuseosutaja tagab vahetult lastega töötavate isikute regulaarse koolitamise, juhendamise, arendamise ja supervisioonid ning annab töötajatele tehtud töö kohta regulaarselt tagasisidet, sh küsib selleks teenusel viibivate laste arvamust. 13 Põhimõte 4.1. Teenuse osutaja planeerib, korraldab ja juhib personali Selle põhimõtte järgi peavad kinnise lasteasutuse teenuse osutajad vastama järgmistele tingimustele: 4.1.1. Töötajate arvu puhul lähtutakse sotsiaalkaitseministri 20.12.2017 määrusest nr 65 „Kinnise lasteasutuse teenuse hind ja maksimaalne maksumus teenust saama õigustatud lapse kohta kalendriaastas ning nõuded kinnise lasteasutuse töötajate arvule“. 4.1.2. Asendustöötaja puhul tuleb järgida käesolevas standardis sätestatud nõudeid ning põhimõtet, et need töötajad oleksid võimalusel vastava rühma lastele tuttavad. Põhimõte 4.2. Asutuses töötab kvalifikatsiooninõuetele vastav personal Selle põhimõtte järgi peavad kinnise lasteasutuse teenuse osutajad vastama järgmistele tingimustele: 4.2.1. Kõik lastega vahetult töötavad isikud omavad riiklikult tunnustatud kõrgharidust kas haridus-, tervise- või ühiskonnateaduses või keskharidust koos vähemalt 18-kuulise praktilise erialase töökogemusega abivajavate lastega tööle asumisele eelneva 36 kuu jooksul ning on kohustatud läbima koolituskava „Baaskoolitus kõrge abivajadusega ja riskikäitumisega noortega töötavale spetsialistile“ 24 kuu jooksul alates tööle asumisest. 4.2.2. Kui personali värbamisel ei ole võimalik leida punktis 4.2.1 kirjeldatud ettevalmistusega töötajat, on asutusel võimalik värvata tööle isik, kellel on keskharidus ja kes läbib 12 kuu jooksul alates tööle asumisest „Baaskoolituse kõrge abivajadusega ja riskikäitumisega noortega töötavale spetsialistile“, jälgides, et iga kuue lapse kohta on päevasel ajal tööl üks töötaja, kes vastab kas punktis 4.2.1 või 4.2.2 sätestatud nõuetele. 4.2.3. Teenuseosutaja personal lähtub töös sotsiaalvaldkonna töötaja eetikakoodeksist6. 4.2.4. Töötajad teavad asutuse teenusekirjeldusest ja KLAT standardist tulenevaid kohustusi. 4.2.5. Teenuseosutaja hindab vähemalt kord aastas personali kvalifikatsiooninõuete tõstmise vajadust. Põhimõte 4.3. Teenuseosutaja tagab personalile tööalase toe ja koolituse Selle põhimõtte järgi peavad kinnise lasteasutuse teenuse osutajad vastama järgmistele tingimustele: 6 Sotsiaalvaldkonna töötaja eetikakoodeks 14 4.3.1. Asutuses on kirjeldatud tööalase toetamise süsteem ja meetmed, millega toetatakse uute töötajate sisseelamist, pädevuste hoidmist ja ennetatakse läbipõlemist. 4.3.2. Töötajate koolitused peavad olema teadus- ja tõenduspõhised ning arvestama sihtrühma ja töötajate kompetentside7 tõstmise vajadustega. Rakendumine Käesolev standard hakkab kehtima alates 01.07.2025. Teenuseosutajatel on oma tegevuse standardiga vastavusse viimiseks aega kaks aastat ehk alates 01.07.2027 on teenuseosutaja viinud teenuse osutamise standardiga vastavusse. Lühendid KLA – kinnine lasteasutus KLAT – kinnise lasteasutuse teenus KOV – kohalik omavalitsus LasteKS – lastekaitseseadus SHS – sotsiaalhoolekande seadus SKA – Sotsiaalkindlustusamet SÜS – sotsiaalseadustiku üldosa seadus Mõistete selgitused Siin kirjeldatakse üksikasjalikult peamisi mõisteid ja nende tähendust käesoleva dokumendi kontekstis. Eestkostja – inimene, organisatsioon või kohalik omavalitsus, kelle kohus on määranud lapse seaduslikuks esindajaks. Eestkostja ülesanne on esindada eestkostel olevat last ja tagada tema heaolu. Eestkostjal ei ole esindusõigust ega kohustusi valdkonnas, milleks on määratud erieestkostja. Hindamine – protsess, mille käigus selgitatakse koostöös lapse ja lapsega seotud spetsialistidega välja lapse vajadused, ressursid ja riskid lapse tegevuskava planeerimiseks teenusel viibimise ajaks. Juhtum – sündmus või asjaolu, mis oleks võinud põhjustada või põhjustas kahju lapsele, teistele KLATil olevatele lastele, teenuseosutajale või tema personalile. Järelevalve – lapse heaolu ja turvalisuse huvides lapsele tagatud täiskasvanu kohalolek ja psühhosotsiaalse toe pakkumine. Kaebus – rahulolematuse väljendus teenuse osutamise mistahes aspektiga, mistahes osapoole poolt (laps, koostööpartner, töötaja, riik jms). Kaebuste menetlemise kord – edastatud kaebuse alusel läbiviidav uurimine, et selgitada välja, kas rikkumine pandi toime. Menetlusprotsess sisaldab esitatud kaebuse läbivaatamist ja selle kohta lapsele tagasiside andmist. 7 Kinnise lasteasutuse teenuse töötaja kompetentside kirjeldused 15 Kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja – lapse elukohajärgse kohaliku omavalitsuse töötaja, kes täidab lastekaitsetööalaseid ülesandeid vastavalt seadusandlusele ja ametijuhendile. Kompetents/pädevus – teadmiste, oskuste, väärtuste ja käitumiste kirjeldus, mis on professionaalse tegevuse aluseks. Laps – alla 18-aastane inimene. Lapse heaolu – lapse arengut toetav seisund, milles lapse füüsilised, tervislikud, psühholoogilised, emotsionaalsed, sotsiaalsed, kognitiivsed, hariduslikud ja majanduslikud vajadused on rahuldatud. Laste nõukogu – laste võimalus moodustada KLATil olevate laste esinduskogu ja kuuluda võrgustikku, et esindada iseenda ja teiste teenusel viibivate laste arvamust ning väljendada vabalt oma mõtteid, tundeid ja vajadusi. Lapse väärkohtlemine – on hooletusse jätmine, samuti emotsionaalne, füüsiline ja seksuaalne väärkohtlemine. Laps võib olla kogenud ühte või mitut väärkohtlemise vormi. Personal – kõik kinnise lasteasutuse teenuse osutaja töötajad. Riskijuhtimine – süstemaatiline riskide tuvastamine, hindamine ja juhtimine. Pidev protsess, mille eesmärk on ennetada ja vähendada riske. Teenuseosutaja – on juriidiline isik, kellega Sotsiaalkindlustusamet on sõlminud lepingu kinnise lasteasutuse teenuse osutamiseks lepingus sätestatud perioodiks ja/või kes osutab teenust seadusest tulenevatel alustel. Tegevuskava – teenusel viibimise ajaks koostatud ja lapse individuaalsetest vajadustest lähtuv teenuste ja tegevuste kava vastavalt sotsiaalhoolekandeseaduse § 1303 lg 6 p-le 48. Võrgustik – lapse ja teda kasvatava isiku jaoks olulised, toetavad ja abistavad inimesed ja institutsioonid ning nendevaheline koostöö. See on töövorm, mille puhul spetsialistid lahendavad juhtumeid võrgustikutööst lähtuvalt ja püüavad kaasata olemasolevaid võrgustikke. Lisa 1. Tegevuskava vorm 8 https://www.riigiteataja.ee/akt/114122023003?leiaKehtiv 16  Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetused 2014-2021 Programm “Local Development and Poverty Reduction“ Eelnevalt kindlaksmääratud projekt „Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine“ Projekti „Kinniste lasteasutuste ja vangla personali oskuste ja teadmiste parandamine töös laste ja noortega“ käigus välja töötatud kinnise lasteasutuse teenuse (KLAT) töötajate kompetentsimudel Taust ja lähenemine "Kinnise lasteasutuse teenusele suunatud lapsed ja noored on unikaalse haavatavusega abivajavad lapsed, kelle käitumine praeguses keskkonnas seab ohtu nende enda või kellegi teise elu, tervise või arengu. Nad on kogenud oma lapsepõlve jooksul sageli emotsionaalset hüljatust ning füüsilist ja vaimset väärkohtlemist, mistõttu vajavad erilist kaitset ja hoolt. Neile on tarvis et neid kuulda võetaks, nende arvamust arvestataks ning et nende probleemidesse suhtutaks eelarvamustevabalt ja täie tõsidusega. Ennekõike on neil vaja turvalist, empaatilist, inimlikku ja siirast suhtumist, mis on aluseks ka usaldusliku koostöö kujunemisele spetsialistidega. Neil noortel on kõige keerulisemad hariduslikud, käitumuslikud ja vaimse tervise muredest tulenevad vajadused kogu noorte populatsioonis. Peer van der Helm jt toovad oma 2013. a uuringus välja, et ebaprofessionaalsed ning võimupositsiooni kasutavad töötajad ei tule toime laste erivajaduste mõistmise ega neile terapeutiliselt reageerimisega. Samuti takistab võimupositsioonilt suhtlemine ja liigsete piirangute kehtestamine vastastikuse arendava ja turvalise suhte tekkimist. KLAT töötajad peavad olema nii hinnangutevabad toetajad, nõuandjad, asjade lahtimõtestajad, julgustajad kui ka sõbrad, kes tunnevad rõõmu noorte saavutuste üle, aitavad langetada õigeid otsuseid ja panna paika prioriteete (Pitts, 1999, pp. 86–87). Oluline on iga lapse individuaalsete riski- ja kaitsetegurite äratundmine ja peegeldamine, mille tulemusel leitakse tugevused noore elus ja keskkonnas ning püütakse nende mõju suurendada, et seeläbi kuritegude korduvat toimepanemist vähendada. Kinnisesse asutusse suunatud noortele on vaja luua avatud ja osalemist võimaldav rühmakliima. Töötajaid tuleb pidevalt koolitada, toetada ja jälgida, et vähendada ülereageerimist ja tarbetut piirangute seadmist olukordades, kus saaks reageerida jõustavalt ja lapse vastutust suurendada. „Töötajatel on vaja leida kontrollimise ja paindlikkuse vahel õige tasakaal.“. (van der Helm, 2011) Samuti on tähtsad töötaja eneseregulatsioonioskused ja hoiakud. Van der Helm on välja toonud, et töötajad kogevad suhetes asutuse noortega sageli probleeme ja kipuvad reageerima isiklikult. Eriti väga keeruliste ja sotsiaalselt võõrandunud noorte puhul, kelle käitumine on normiülene ja agressiivne, kalduvad töötajad võtma ranget ja repressiivset lähenemisviisi. Hea mudelina töötajate ettevalmistamisel on Hollandis kasutusel näiteks terapeutilise vanema mudel. Mudel on loodud mitme tööanalüüsi käigus ning koosneb samuti juhistest, missuguseid isikuomadusi, oskusi, teadmisi ja käitumuslikke hoiakuid on töötajatel tarvis. Mudelis on ühendatud seosed terapeutide efektiivsuse tegurite ning parima laste- ja noorsootöötaja karakteristikute vahel. Samuti on Hollandis kasutusel töötajate treening perele keskendunud hoolduse (family-centered care) põhimõtetest. Mudel tugineb ökoloogilisele mudelile ja süsteemsele pereteraapia teooriale. Nende koolitustega püütakse anda töötajatele üksikisikule orienteeritud mõtteviisi muutmiseks rohkem süsteemile orienteeritud teadmisi, oskuseid ja hoiakuid.  Erinevad uuringud on välja toonud, et kui asutuses töötada ainult lapsega, siis jäävad saavutatud tulemused kestma lühikest aega ning kui laps kogukonda naaseb, on tagasilöögid tema toimevõimes ja käitumises kiired tulema. Seetõttu on oluline, et lapse kinnisel teenusel viibimise aja jooksul toimuks positiivseid muutusi esile kutsuv töö ka vanematega ehk perekeskne lähenemine. KLAT töötaja kompetentsimudeli koostamisele oleme lähenenud kahel viisil: ✓ koondasime olemasolevad ametijuhendid, arutasime koos KLAT asutuste töötajatest moodustatud töögrupiga läbi iga tööülesande ning leidsime suurepäraseks soorituseks vajaminevad kompetentsid ✓ analüüsisime saadud kompetentsimudelit, kõrvutades seda mujal maailmas toodud mudelite ning traumateadliku lähenemise baaskompetentsidega Miks kompetentsimudel koostati? Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomise alguses 2018. aastal muudetud seadusandluses loodi sotsiaalhoolekande seaduse erihoolekandeteenuste loetelus uus, kinnise lasteasutuse teenus. Kinnise lasteasutuse teenuse töötaja kompetentsimudeli loomise vajaduse tingis olukord, kus 2018. aastal loodud uue teenuse juures puudusid töötajatele esitatavad kvalifikatsiooninõuded ning ettevalmistusstandard. Seaduses on praegu olemas nõuded teenuse sisule, teenuseosutaja ruumidele ning teenusele suunatud noorte suunamise ja piiramise võimalustele. Personali osas on jäetud asutuse juhile küllaltki vabad käed, on kehtestatud vaid miinimumtöötajate arv laste hulga kohta. Senine kogemus Eesti suurima KLA teenuse osutaja – Maarjamaa Hariduskolleegiumi – näitel on tugevalt tõstatanud vajaduse ühtse baasettevalmistusega personali järele. Teenuse eesmärk on kõrge abivajaduse ja riskikäitumisega lastele turvalise ja arendava keskkonna pakkumine, mis traumateadliku sekkumise tulemusena suurendab laste turvatunnet, tagab stabiilsuse, vähendab riskikäitumist ning suurendab lapse toimetulekuvõimet. LÕK artikli 12 kohaselt on lapsel õigus olla ära kuulatud igas teda puudutavas küsimuses ning väljendada sealjuures vabalt oma vaateid. Teenusele suunamise seaduslikud alused: • SHS § 130¹-⁵ alusel saab teenusele suunata lapse, kui lapse käitumine seab ohtu tema enda elu, tervise või arengu või teiste isikute elu või tervise ja seda ohtu ei ole võimalik kõrvaldada ühegi vähem piirava meetmega. (Taotleja: kohalik omavalitsus) • KarS § 87 alusel saab teenusele suunata 14–18-aastased alaealised, kes on toime pannud kuriteo või väärteo, kelle puhul kohus otsustab rakendada mõjutusvahendina alaealise kinnise lasteasutuse teenusele suunamist. (Taotleja: politsei, prokuratuur, kriminaalhooldus) • KrMS § 131 lg 3² alusel võib kohus alaealise isiku vahistamise korral määrata, et vahistamine asendataks alaealise kinnisesse lasteasutusse paigutamisega. (Taotleja: prokuratuur).Teenusele suunamise otsuse teeb alati kohus. Kellele on kompetentsimudel mõeldud? KLAT töötaja kompetentsimudel on kasulik: ✓ KLAT töötajatele, kes tegelevad iga päev kõrge abivajaduse ja riskikäitumisega noortega ning mõtestavad oma tööd iseenda kaudu. ✓ asutustele, kes osutavad KLA teenust personali koolitamise, tunnustamise ja toetamise strateegiate ja plaanide väljatöötamiseks ning rakendamiseks ✓ organisatsioonidele ja koostööpartneritele, kes on tihedas koostöös KLAT asutustega ✓ poliitikakujundajatele ja kõrgkoolidele valdkonna poliitiliste otsuste kujundamiseks ja koolituskavade arendamisel Kompetentsimudeli neli mõõdet Kompetentsimudelis keskendutakse neljale mõõtmele: hoiakud, teadmised, oskused ja käitumine. Nende all nimetatud elemendid ei ole hierarhilises suhtes, esimesena nimetatud elemendid pole tähtsamad kui viimased. Hoiakud (töötaja valmidus) on kompetentside arendamise eeldus ja alus. Hoiakud viivad teadmiste (mis saavutatakse kogemuse, kirjanduse, interneti jms abil) ja oskusteni (võime ülesandega toime tulla, rakendada teadmisi ja muuta hoiakud tegudeks), mis omakorda viivad asjakohase ja konteksti sobiva käitumiseni. Seega hõlmab käitumine hoiakuid (ja tegevusi), teadmisi ja oskusi. Käitumise põhjal saame hinnata töötaja kompetentsitaset ja kas see on tema töö tegemiseks piisav. Lühidalt: käitumine peegeldab töötaja põhihoiakuid. Kompetentsi raamistikku võib kujutleda püramiidi või silindrina, kuid see pole kindlasti midagi lineaarset. Kompetentsid on dünaamilised, kõik nende elemendid on omavahel seotud ning üksteisest sõltuvad. Meie töögrupi tegevuste kirjeldus KLAT kompetentsimudeli loomiseks moodustati töögrupp, mis koosnes kõigi praeguste KLA teenuseosutajate esindajatest. Kokku osales seitsmel arutelukohtumisel kuni 15 töötajat neljast asutusest. Kompetentsimudel on loodud Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna kompetentsimudeli loomise juhendite järgi. Esmalt oleme läbi arutanud kõik KLAT töötaja ametijuhendis olevad tööülesanded ning kaardistanud nende tööülesannete suurepäraseks sooritamiseks vajalikud oskused, teadmised ja hoiakud. Seejärel käisime läbi KLAT töötaja igapäevatöös ette tulla võivad kriitilised situatsioonid ning kaardistasime ka neis situatsioonides suurepäraseks toimetulekuks vajalikud oskused, teadmised ja hoiakud. Järgmise etapina kirjeldasime põhikompetentside loetelus lahti iga põhikompetentsi puhul vajalikud oskused, teadmised, hoiakud ja käitumise – lõime iga kompetentsi jaoks kirjelduse, mis vastab töösooritusele suurepärane! Kompetentsimudeli koostamisel valisime mitmemõõtmelise lähenemise, tuginedes rahvusvaheliselt töötava noorsootöötaja kompetentsimudelile. Kõigepealt kirjeldame põhikompetentse. Seejärel on põhikompetentsid käitumise, oskuste, hoiakute ja teadmiste kategoorias lahti kirjutatud Seeläbi oleme loonud mitmetahulise enesehindamise- ja juhtimissüsteemi, millele tuginedes on asutusel võimalik hinnata oma personalivajadusi ning personali koolitusvajadusi, kasutada seda töötajate tunnustussüsteemi arendamisel jms. Iga töötaja saab kompetentsimudeli kirjeldusi kasutada enesehindamiseks ning tööalase arengu planeerimiseks. Kõik kompetentsid annavad üksteisele juurde ning mõnda esile toodud aspekti võidakse teiste kompetentside all korrata. Tähtis on käsitleda kompetentse ühe tervikuna, mitte eraldi, kuna ühe kompetentsi aspektid võivad teist täiendada. KLAT töötaja seitse põhikompetentsi on: Hinnanguvaba austab lapse soove ja valikuid, suunates teda motiveerivalt ja toetavalt tegutsema kasulikus suunas. toetaja Oskuslik märkaja tunneb laste arengueripärasid ja jälgib neid, on kohal igas hetkes. Märkab muutusi noorte käitumises, meeleolus ja toimevõimes ning reageerib iga lapse individuaalsuse kohaselt. Grupitunde looja ja tegeleb lastega, arvestades nii grupiliikmete ühtseid vajadusi kui ka iga liikme individuaalsust. Loob grupitöö tegija ühtekuuluvustunde koos tegutsemise, ühiste rõõmude ja raskustele leitud lahenduste kaudu. Empaatiline suhtleja loob ja hoiab turvalist suhtluskeskkonda, mis arvestab teiste inimeste tunnete, emotsioonide ja vajadustega. Empaatiline suhtleja kuulab last päriselt ning kohandab end lapse vajaduste järgi. Mõistab lapse tundeid ja vajadusi ning aitab ka lapsel enda tundeid mõista ja analüüsida. Turvatunde looja tekitab enda oleku ja hoiakutega lastele turvalise keskkonna, kus laps saab õppida emotsioonidega toimetulemist ning jääda iseendaks. Lubab eksida ja õppida ning toetab aktiivselt lapse isikliku motivatsiooni kasvu, julgustab last abi vastu võtma, et tema olukorda parandada. Noore eneseusu ja annab noorele kindlustunde ja usub temasse. Julgustab, hoolib ja juhendab eesmärgipäraselt, sõltuvalt noore tugevuste arendaja tugevustest. Noore eneseusu ja tugevuste arendaja on alati noore poolel. Konstruktiivse tagasiside kaudu julgustab noort alati uuesti proovima ja endasse uskuma. Koostöö tegija loob koostööks vajaliku õhkkonna, kuulab ja arvestab erinevate osaliste arvamusega, on avatud tagasisidele, julgeb teha ettepanekuid ja võtta vastutust.  Kinnise lasteasutuse teenuse töötaja kompetentside kirjeldused Hinnanguvaba toetaja... ...austab lapse soove ja valikuid, suunates teda motiveerivalt ja toetavalt tegutsema kasulikus suunas. Hoiakud Teadmised Oskused Käitumine • Aus ja austav Teab: Oskab: • Planeerib üheskoos lapsega • Soov laste jaoks olemas olla • noore toimevõimet, • arvestada iga lapse eripäraga tulevikku ja lepib kokku reaalsed • Valmisolek olukordade eripärasid ja arengutaset • luua toetava keskkonna sammud objektiivseks kirjeldamiseks • enda rolli ja selle piire • anda valikuid ja selgitada • Keskendub tugevustele ja annab • Tahe last mõista ja • objektiivse ja hinnanguvaba olukordi ausat, asjakohast ja hoolivat aktsepteerida tagasiside andmise • keskenduda tugevustele ja tagasisidet • Usk ja soov muutusteks meetodeid anda arendavat tagasisidet • On noore jaoks igas olukorras • Valmisolek mõista, kas • lapse õiguseid ja kohustusi (asjakohane, aus ja hooliv) olemas reageerib lapse käitumisele • kuidas end pidevalt • märgata nii enda kui ka lapse • Võimaldab noorel ise lahendusteni või millelegi iseenda sees arendada seisundi muutusi jõuda (nt emotsioonile) • kuidas laps ja noor eri • ennast väljendada • Selgitab lapsele teiste inimeste (sh • Usaldusväärne arenguetappidel toime tuleb • märgata endas või kolleegis vanemate) käitumise võimalikke • Tolerantne • laia silmaringi tähtsust läbipõlemise märke ja tagamaid • Tasakaalukas, empaatiline sobivalt tegutseda • Aitab noorel ennast mõista ja • suunata tegema valikuid. analüüsida enda käitumise mõju • julgustada arendama oskusi, teistele ning ise õige lahenduseni mida lastel ei ole (nt jõuda kartulikoorimine) • Julgeb teha ja põhjendada • mõista, mitte hukka mõista! ebapopulaarseid otsuseid. • Annab eneseanalüüsiks aega ja soodustab põhjus-tagajärg-seoste mõistmist • Innustab noori oma lugudega • On osavõtlik, mitte nõudlik toetaja Oskuslik märkaja... ...tunneb laste arengueripärasid ja jälgib neid, on kohal igas hetkes. Märkab muutusi noorte käitumises, meeleolus ja toimevõimes ning reageerib iga lapse individuaalsuse kohaselt. Hoiakud Teadmised Oskused Käitumine • Avatus märgata päästikuid Teab: Oskab: • Kuulab noort ja tutvub ka • On alati kohal ja olemas – nii • traumakogemuse ja • märgata pisidetaile ja varasema infoga. vaimselt kui ka füüsiliselt minevikusündmuste mõju kaardistada vajadusi • Vaatleb, jälgib, kuulab ja • Tulevikku vaatav, salliv, lapse käitumisele • märgata igat inimest märkab noort, arvestab tema eelarvamustevaba • iga lapse individuaalseid • reageerida lapse vajadusi. • On eestvedaja ning kaasaja eripärasid individuaalsusele • Jagab oma tähelepanekuid • Hinnangutevaba (teab, et • lapse arenguteooriaid • lugeda noore kehakeelt, jälgida noore seisundi- ja toimevõime töötab abivajajaga, mitte halva • suhtlemisstiili ja kehakeele muutuseid lapse käitumises ja muutusest kolleegidega inimesega) eripärasid arengus • Tegutseb kriitilistes • enda käitumise mõju lastele • reageerida ja tegutseda olukordades, arvestades noore • psüühilisi protsesse, erinevates olukordades traumakogemusega psüühikahäireid, proportsionaalselt õigesti ning • Tunneb igapäevategevustes käitumisraskusi vajalikul määral huvi noore vastu • märgata seoseid eri sündmuste • Vaatleb ja jälgib noort vahel tegevustes, märgates tema • märgata ärevusmärke, nt eripärasid ja vajadusi depressiooni jms • Tegutseb erinevates • oma tähelepanekuid seostada ja olukordades empaatiliselt ja sellest tulenevalt eesmärgistada vajadusel ennetavalt enda tegevusi • Tegutseb proportsionaalselt, lähtudes noore meeleolust ja kehakeelest Grupitunde looja ja grupitöö tegija... ...tegeleb lastega, arvestades nii grupiliikmete ühtseid vajadusi kui ka iga liikme individuaalsust. Loob ühtekuuluvustunde koos tegutsemise, ühiste rõõmude ja raskustele leitud lahenduste kaudu. Hoiakud Teadmised Oskused Käitumine • On enda käitumisega toeks Teab: Oskab: • Tegutseb koos lastega ning eeskujuks konfliktide ja • grupi arengufaase ja • grupiprotsesse suunata ja • Kaasab lapsi igas tegevuse probleemide lahendamisel -protsesse grupitööd juhendada etapis • On tähelepanelik ja avatud • grupijuhi rolli tähtsust • spetsiifilisi tegevusi läbi viia ja • Korraldab tööjaotust ja jagab • On valmis arvestama • kuidas grupi dünaamikat on selleks valmis tööülesandeid jõukohaselt nii individuaalsete vajadustega. kujundada • valida sobivad meetodid, laste kui ka kolleegidega. • Valmisolek raskete hetkedega • erinevaid kaasamise ja arvestades noorte • Võtab suuremad tegevused tegelemiseks ja väljakutseteks koosloome meetodeid individuaalsete vajaduste ja etappideks lahti • Kannatlik ja paindlik • eakohaste oskuste arendamise eesmärkidega • Käitub alati ühiskonnas • Tolerantne ja hooliv metoodikaid grupis • arendada teadmisi ja oskuseid aktsepteeritaval viisil • Empaatiline ja neutraalne • grupiliikmete rolle ja • kaasata noori koos tegutsema • Kuulab päriselt ja innustab • Soovib ise õppida ja areneda omavahelise jõustamise ja neid juhendada oma eeskujuga ka teisi • On valmis juhtima, eest võimalusi • vastupanuga toime tulla kuulama vedama • ühiseid väärtuseid • eri vaatenurki peegeldada • Aitab ühiselu tegevuste kaudu • kolleegi tugevusi/nõrkuseid • tegevusi planeerida ning noori noorel õppida ja areneda motiveerida • Kaasab noori tegevustesse, • analüüsida märgates ja arvestades nii • empaatiliselt suhelda tugevusi kui ka arenguvajadusi • arutelusid juhtida • Viib läbi ja korraldab tegevusi • konflikte lahendada ja üritusi, mis soodustavad • oma tugevusi kasutada grupi ühtekuuluvustunnet. • tegevust vajaduse põhjal • Lahendab olukorrad lõpuni kohandada Empaatiline suhtleja... ...loob ja hoiab turvalist suhtluskeskkonda, mis arvestab teiste inimeste tunnete, emotsioonide ja vajadustega. Empaatiline suhtleja kuulab last päriselt ning kohandab end lapse vajaduste järgi. Mõistab lapse tundeid ja vajadusi ning aitab ka lapsel enda tundeid mõista ja analüüsida. Hoiakud Teadmised Oskused Käitumine • Usaldusliku suhte Teab: Oskab: • Loob turvalise suhtluskeskkonna looja ja hoidja • kuidas tundeid ning emotsioone • päriselt kuulata ja arvestada teise • Kehakeel ja hääletoon väljendavad • Positiivse hoiakuga ja juhtida ning vabalt ja üksteist inimese tunnetega hoolimist ja kuulamist teistega arvestav austavalt väljendada • olla hetkes kohal ja julgeb seada • Kohaneb väga hästi uute inimeste • Tundlik, kohal igas • kuidas suhelda keeruliselt lapse vajadused esikohale ja oludega situatsioonis käituva noorega • sobivalt reageerida • Suhtlemisel kohandub lapse • Julge ja avatud • suhtlemistasandeid • põhjendada ja argumenteerida vajadustega. • Suhtluskaaslast • mõttevigu ja suhtlemistõkkeid • luua usaldusliku kontakti • Sõltuvalt olukorrast ja soovitud väärtustav • kuidas tunda ära tunded ja • küsida abi eesmärkidest käitub laste vajaduste • On eeskujuks emotsioonid ning mõistab nende • kaasata suhtes realistlikult mõju teistele • selgelt sõnastada ja kirjeldada • Kasutab suhtlemisel noortele • laste arengu- ja toimevõime • end rahumeelselt kehtestada omaseid ja hoolivaid puudutusi (nt erisusi (jääb endale kindlaks, ei lase pai, pats õlale) ja žeste (nt pöial • kuidas mõista lapse mõtteid ja ümber veenda) püsti) tundeid ning aidata ka lapsel • ennast julgelt väljendada • Tegeleb teiste väljendamata enda tundeid mõista ja • teadvustada, et haletsus ei ole murede, tunnete või huvidega analüüsida empaatia • Arvestab, et inimeste olukorrad ja • kehakeele väljenduslikkust ja • olukordi hinnata ja sobivalt arvamused on erinevad ning selle tähtsust suhtlemisprotsessis reageerida mõistab seda • märgata väljendamata tundeid ja • Näitab ausalt oma emotsionaalset nendega tegeleda seisundit ning jagab mõtteid lihtsalt ja arusaadavalt Turvatunde looja... ...tekitab enda oleku ja hoiaku(te)ga lastele turvalise keskkonna, kus laps saab õppida emotsioonidega toimetulemist ning jääda iseendaks. Lubab eksida ja õppida ning toetab aktiivselt lapse isikliku motivatsiooni kasvu, julgustab last abi vastu võtma, et tema olukorda parandada. Hoiakud Teadmised Oskused Käitumine • Soovib pakkuda lapsele Teab: Oskab: • Räägib ja käitub rahulikult kaitstud tunnet, et tal oleks hea • inimeste erinevusi • ennetada ja maandada pingeid igas olukorras ja turvaline olla • et igaüks võib eksida • noore käitumisele sobivalt • Selgitab noorele otsuste ja • Tolerantne ja toetav igas • et igapäevane kindel päevarütm reageerida esitatud nõuete tausta olukorras ja rutiin on turvaline • kriitilistes olukordades ning • Lahendab kriisiolukorrad • Usub, et kõik lapsed on • mida teha kriisiolukorras keerulistes situatsioonides turvaliselt võrdselt tähtsad ja • et muutustega kohanemine võtab reageerida rahumeelselt ja • Töötab iga päev kindlas väärtuslikud lastel aega turvatunnet säilitavalt päevarütmis • Rahulik, julge ja enesekindel • et lapsed võivad muutustele • vägivalla puhul asjakohaselt ja • Peab kinni kokkulepetest ja • Empaatiline erinevalt reageerida kiiresti sekkuda lubadustest. Aktsepteerib • enda etteaimatava käitumise • taastada ja säilitada rahu noore tundeid ja mõtteid tähtsust lastele turvatunde • eemalduda keerulisest • Vastab küsimustele ausalt ja tagamisel olukorrast: anda üle! ilma paanikata. Käitub • kaasata erinevaid spetsialiste etteaimatavalt. On järjepidev • seada turvalisi piire turvaliste piiride seadmisel • Vägivalla puhul reageerib kohe Noore eneseusu ja tugevuste arendaja... ...annab noorele kindlustunde ja usub temasse. Julgustab, hoolib ja juhendab eesmärgipäraselt, sõltuvalt noore tugevustest. Noore eneseusu ja tugevuste arendaja on alati noore poolel. Konstruktiivse tagasiside kaudu julgustab noort alati uuesti proovima ja endasse uskuma. Hoiakud Teadmised Oskused Käitumine • Jäägitu sisemine usk lapse Teab: Oskab: • Oma eeskuju kaudu arendab õnnestumisse • lapse arengut • otsida erinevaid võimalusi ja noores sotsiaalseid oskusi, • Avatus uute oskuste (füsioloogiline, meetodeid, kuidas last arendada käitumismustreid ja omandamiseks psühholoogiline, • mõelda, mida laps vajab selleks, et väärtushinnanguid • Abivalmis seksuaalne jms areng) toime tulla • Kaasab noore tegevustesse, • On noorele väärtushinnangute ning kasvukeskkonna • mõista ja analüüsida lapse tundeid andes talle ea- ja ja käitumisega eeskujuks mõju sellele ja mõtteid ning ära tunda, mida laps võimetekohaseid ülesandeid • Mõistab iga noore eripärasid • eeskujuks olemise mõju ise soovib teha • Mõistab iga noore eripärasid • Motiveeriv, tunnustav, jõustav ja tähtsust noorele • olla toetav täiskasvanu, säilitades ning lähtub nendest tema • Hinnangutevaba tolerantsus • laste vajadusi noore autonoomia arendamisel ja suunamisel • Järjepidevus tegevustes • milliseid meetodeid laste • kuulata ja lugeda ka ridade vahelt • Suunab noort tema tugevuste • Huvitub siiralt noore elust ja toetamiseks ja • noort tema tugevuste kaudu arendamisel oskustest arendamiseks kasutada motiveerida • Võimaldab noorel uute • luua kontakti noorega tegevuste kaudu avastada uusi • suunata noort elus eesmärke oskusi, pakub väljakutseid seadma • Julgustab noort uuesti • tunnustada, tagasisidet anda proovima, kui esimene kord ei • olla toetav ja kaasata noort tema elu õnnestunud puudutavates küsimustes • Annab hoolivat tagasisidet • kaasata teisi spetsialiste • Motiveerib isikliku eeskuju ja • seista meeskonnas laste noore tugevuste abil individuaalsete vajaduste eest Koostöö tegija... ...loob koostööks vajaliku õhkkonna, kuulab ja arvestab erinevate osaliste arvamusega, on avatud tagasisidele, julgeb teha ettepanekuid ja võtta vastutust. Hoiakud Teadmised Oskused Käitumine • Julge, hooliva, ausa ja Teab: Oskab: • Jagab infot selgelt, õigel ajal avatud hoiakuga • oma meeskonna liikmete • hästi suhelda ja koostööd teha ja hinnanguvabalt, arvestades • Valmisolek erinevate tugevusi ja nõrkuseid • luua töökohal koostöist õhustikku konfidentsiaalsusega inimestega töötamiseks • kuidas toimib peretöö; ja meeskonnavaimu • Töötab tulemuslikult, ühise • Julgus ettepanekuid teha võrgustikutöö tähtsust ja • teha ja täita kokkuleppeid eesmärgi suunas. ja arvamust avaldada rollijaotust võrgustikus • analüüsida ja seoseid luua • Julgustab parimate praktikate • Usk koostöösse. Usaldus • kuidas emotsioone juhtida • infot koguda ja koondada loomist ja jagamist kolleegide vastu • kuidas eesmärki sõnastada ja • arvesse võtta kolleegide tugevusi • Aktsepteerib ja arvestab • Avatus kolleegide planeerida ja nõrkusi parima tulemuse teiste osaliste arvamustega, tagasisidele ja • kuidas kujundada koostööd ja saavutamiseks analüüsib ja kasutab neid ettepanekutele. Arvestab „meie“- tunnet • näha tervikpilti • Julgeb välja öelda oma teistega • meeskondadeülese koostöö • teha kompromisse ja teistega seisukohad, teeb • Eelarvamustevaba tähtsust arvestada ettepanekuid muutusteks • Peab kokkulepetest kinni • kohal olla • Teeb ettepanekuid vajalikeks • argumenteerida koolitusteks • hoida fookust noorte vajadustel • Osaleb supervisioonidel ja koolitustel • Loob koostöövaimu ja hoiab usaldust  Haldusleping nr 5.2-9/5749-1 Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA), registrikood 70001975, asukoht Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu ja MTÜ Oskar Alliku Kodu (edaspidi täitja), registrikood 80571515, asukoht Vapramäe tn 15, 61508 Elva, mida esindab Anne Daniel-Karlsen, edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva kinnise lasteasutuse teenuse osutamise halduslepingu (edaspidi leping) halduskoostöö seaduse ja sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) § 1305 lõike 2 tähenduses alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Hankeleping (edaspidi leping) sõlmitakse riigihanke „Kinnise lasteasutuse teenuse osutamine Sotsiaalkindlustusametile“ (viitenumbriga 298532) tulemusena riigihanke alusdokumentides kehtestatud tingimustel ja edukaks tunnistatud pakkumuses esitatud andmete alusel. 1.2. Lepingule kohaldatakse riigihangete seaduses sätestatut, arvestades halduskoostöö seaduses, SHSis ja lepingus sätestatud erisusi. 1.3. Lepingu lahutamatuteks osadeks on sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke alusdokumendid (edaspidi hanke alusdokumendid), täitja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. Vastuolude korral riigihanke alusdokumentide ja täitja pakkumuse vahel prevaleerib riigihanke alusdokument. 1.4. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.4.1. Lisa 1 – andmetöötluse leping; 1.4.2. Lisa 2 – kinnise lasteasutuse teenuse standard; 1.4.3. Lisa 3 – aruande vorm; 1.4.4. Lisa 4 – KLAT kompetentsimudel. 2. Lepingu ese 2.1. Täitja osutab ööpäevaringset kinnise lasteasutuse teenust (edaspidi teenus). Teenus peab vastama SHS § 1301 - 1304 ning muudes õigusaktides ja lepingu lisades sätestatud tingimustele, lähtudes teenusel viibiva lapse (edaspidi laps) vajadustest ja huvidest. 2.2. Täitja peab lepingu täitmise käigus tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole lepingus viidatud dokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad teenuse osutamisega seotud tööde hulka. Sh peab täitja tegema koostööd kõigi vajalike osapooltega, et tagada lapsele teenuse osutamine parimal võimalikul viisil, lähtudes lapse heaolust ning vajadustest. 2.3. Täitja tagab lepinguperioodi jooksul teenuse osutamise 5 (viie) teenuskoha ulatuses. Teenuse osutamine toimub vajaduspõhiselt, vastavalt SHS-s sätestatule kohtu otsusel SHS-is ja tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. SKA ei taga teenuskohtade täitmist ega otsusta lapsele teenuse osutamist. 2.4. Vaba kohta ei täideta, kui lapse teenusele suunamine sellel hetkel võib oluliselt kahjustada last või juba teenusel viibivat teist last arvestades lapse iseloomust ja käitumisest tulenevat keerukust ja personaalset vajadust. Sellise olukorra tekkimisel fikseerivad pooled vastava kokkuleppe digiallkirjastatult kohtumise protokollina. 2.5. Täitja tagab lepingu täitmise lisa 2 nõuetele vastavate meeskonnaliikmetega ning tagab igal teenuse osutamise ajahetkel õigusaktides sätestatud minimaalse vajaliku arvu töötajaid. 2.6. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 2.7. Kui lepingu kestel toimub muudatusi teenust reguleerivates õigusaktides või juhendites, kohustub täitja lähtuma uuendatud teenuse osutamist reguleerivatest õigusaktidest või juhenditest. Kui muudatused puudutavad teenuse osutamise kohta või personali pädevusnõudeid, kohustub täitja viima teenuse osutamise õigusaktide või juhenditega kooskõlla hiljemalt 60 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui selleks on võimalatud hilisem tähtaeg. Kui täitja nõudeid ei täida, on tellijal õigus leping ühepoolselt lõpetada. 2.8. Lepingut rahastatakse riigieelarvest. 3. Andmete esitamine teenusele suunduva ja teenusel viibiva lapse kohta 3.1. Täitja esitab kirjalikult taasesitamist võimaldamas vormis lapse elukohajärgsele KOV-ile koheselt asjaoludest teadasaamisest kirjaliku teate lapsest: 3.1.1. kelle teenuse osutamine lõpetatakse enne kohtumääruses märgitud kuupäeva; 3.1.2. kes on omavoliliselt lahkunud teenuselt või ei ole kohtumääruses märgitud kuupäevaks teenusele jõudnud; 3.1.3. kes on teenusel olles olnud teiste suhtes vägivaldne või on langenud ise vägivalla või õnnetuse ohvriks, mille tulemusel tekib oht lapse arengule, tervisele või elule; 3.1.4. kelle kodune keskkond on kahjustav lapse arengule, tervisele või elule. 3.2. Täitja esitab koheselt SKA-le isikustamata kujul vastavalt standardile e-kirjana kokkuvõtte punktides 3.1.2 – 3.1.3 nimetatud laste kohta. 3.3. Kui lepingu lõppedes või muul põhjusel suunatakse laps teise teenuse osutaja juurde, annab täitja teisele teenuseosutajale üle kõik lapsega seotud kirjalikud andmed. Juhul, kui osapooled ei jõua kokkuleppele, siis edastatakse need andmed SKAle. 3.4. Juhul, kui teenusele suunatakse laps teise kinnise lasteasutuse teenuse osutaja juurest, siis on täitja kohustatud andmed vastu võtma ja nendega tutvuma. 4. Teenuse toimepidevus ja kriisiplaan 4.1. Täitja koostab ja edastab SKA-le tutvumiseks kriisiplaani 6 kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest. Täitja vaatab kriisiplaani üle ja vajadusel uuendab vähemalt iga 2 aasta järel. 4.2. Täitja koostab kriisiplaan lähtudes üleriigilisest ja oma riskianalüüsist ning see peab sisaldama vähemalt tegevusi ja olukorra lahendamise plaani olukordades, kui teenuse osutamiseks vajalikke ruume pole võimalik ajutiselt või püsivalt kasutada ja teenuse osutamiseks vajaliku personali ootamatu vähenemise korral. Kriisiplaan peab sisaldama vähemalt järgmist: 4.2.1. kriisiplaani kasutusele võtmise ja rakendamise tingimused ning kord; 4.2.2. kriisiplaani rakendamiseks vajalikud tegevused ja lahendused; 4.2.3. kriisiplaani rakendamiseks vajalikud võimed, sealhulgas personal, vahendid ja varud (sh abi vajadus), 4.2.4. kriisiplaani rakendamise juhtimine ja koostöö, kaasatavad asutused ja isikud (kaasamine, vastuvõtmine ja kasutamine); 4.2.5. lapsevanema/eestkostja, kohaliku omavalitsuse, SKA, kohtu jt asjassepuutuvate asutuste teavitamine 4.2.6. teabevahetus muude asjassepuutuvate asutuste ja isikutega 4.3. Täitja koostab teenuse toimepidevuse tagamiseks toimepidevuse plaani, mis väljendab suutlikkust ja valmidust järjepidevalt toimida ning igal ajal oma ülesandeid täita ja teenust osutada. Täitja teeb toimepidevuse tagamiseks vähemalt järgmist: 4.3.1. määrab kriitilised tegevused, mida on toimepidevuse tagamiseks vaja teha; 4.3.2. määrab riske ja otsustab toimepidevuse taseme; 4.3.3. leiab lahendused tegutsemiseks toimepidevuse ohtude, häirete ja katkestuste korral, sealhulgas võrgu- ja infosüsteemides, ning toimepidevuse taastamiseks; 4.3.4. määrab isikute kriisirollid ja võimalikud asendused ning valmistab isikuid ette nende täitmiseks; 4.3.5. määrab töökorralduse muutmise, sealhulgas turvalise side ja turvalise töökeskkonna ning nende kasutamise; 4.3.6. määrab valmiduse saavutamise ja tagamise korralduse; 4.3.7. tagab vahendite ja varude olemasolu; 4.3.8. määrab vajaduse korral varuasukoha ja sinna ümberpaiknemise korralduse. 5. Lepingu hind ja tasumise tingimused 5.1. SKA tasub täidetud teenuskoha eest vastavalt SHS § 1305 lõike 6 alusel kehtestatud määrusega (edaspidi määrus) sätestatud hinna. Hinnale ei lisandu käibemaksu. 5.2. Teenuskoha maksumus sisaldab kõiki kulusid, mis täitja teeb teenuse osutamiseks, sh kulud teenusel viibivate laste majutusele, toitlustusele ja personalile. Teenuse osutamise kulude olulise suurenemise (enam kui 5%) korral on täitjal õigus algatada läbirääkimisi teenuse hinna muutmiseks Sotsiaalministeeriumiga ning SKA kohustub heas usus abistama täitjat läbirääkimistel Sotsiaalministeeriumiga. 5.3. SKA tasub täitmata teenuskohtadega seonduvad kulud (valmisolekutasu), mis on kuni 90% ühe teenuskoha maksumusest päevas, ületamata 90% määrusega sätestatud  maksimaalsest maksumusest lapse kohta kalendriaastas. Valmisolekutasu makstakse vastavalt päevade arvule kalendrikuus, kui teenuskoht oli täitmata. 5.4. Teenuskohad, mille eest SKA maksab täitjale valmisolekutasu, on täitja kohustatud lapse suunamisel vastavalt kohtumäärusel märgitud ajale kohe lastega täitma. Täitjal ei ole õigust valmisolekutasuga kaetud teenuskohtadele last mitte vastu võtta või vastuvõtmisega viivitada, va punktis 2.4 nimetatud kokkuleppe olemasolul. Täitja ei tohi teenuse jaoks planeeritud elu- ja rühmaruume kasutada muude teenuste osutamiseks või teiste isikute majutamiseks. 5.5. SKA tasub teenuse eest igakuiselt esitatava arve alusel täidetud ja täitmata teenusekohtade eest. Arve aluseks on eelmisel kuul lepingu täitmise kohta esitatud ning SKA poolt kinnitatud aruanne. Väljamakse eelduseks on aruande esitamine tähtaegselt, uue kuu 10. kuupäevaks. 5.6. Täitja esitab SKA-le arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber 298532, 15-kohaline lepinguosa viitenumber (leitav riigihangete registrist lepingu juurest) ja SKA ja täitja kontaktisikute andmed. 5.7. SKA tasub täitjale 14 kalendripäeva jooksul nõuetekohase arve ja aruande saamisest. 6. Teadete edastamine ja juhised 6.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud digitaalselt allkirjastatult, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. 6.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest informeerib pool teist poolt koheselt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud varem teatavakstehtud kontaktandmetel. 6.3. E-posti teel saadetud teade loetakse kättesaaduks saatmisele järgneval tööpäeval. 6.4. Täitja vastab SKA kirjalikele järelepärimistele lepingu täitmise kohta hiljemalt 5 tööpäeva jooksul järelepärimise saamisest. 6.5. SKA vastab täitjale, kui täitja küsib lepingu täitmiseks juhiseid, hiljemalt 5 tööpäeva jooksul järelepärimise saamisest. SKA võib anda vastamiseks ka pikema tähtaja. 6.6. SKAl on õigus anda täitjale teenuse osutamiseks juhiseid. Kui juhistest kinnipidamisega kaasneks teenuse osutamisele ilmselt ebasoodus tagajärg, mille esinemist täitja peab võimalikuks pidama, võib täitja järgida juhiseid alles siis, kui ta on juhtinud SKA tähelepanu ebasoodsale tagajärjele ja SKA ei muuda juhiseid. 7. Isikuandmete kaitse ja konfidentsiaalsuskohustus 7.1. Pooled kohustuvad isikuandmete töötlemisel järgima isikuandmete kaitse üldmäärust (EL 2016/679, edaspidi IKÜM)) ja teisi andmekaitse õigusakte, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Pooled võivad sõlmida lepingu lisana andmetöötluse lepingu. 7.2. Kumbki pool on eraldiseisev isikuandmete vastutav töötleja IKÜM tähenduses. Isikuandmete töötlemise üldine eesmärk on määratud SHS-is ja lapsega seotud kohtumääruses. Täpsemad isikuandmete töötlemise eesmärgid ja vahendid määrab kumbki pool vastavalt oma seadusest ja lepingust tulenevatele ülesannetele teenuse korraldamisel. 7.3. Pool kohustub tagama, et tema esindajad, töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 7.4. Konfidentsiaalseteks andmeteks loetakse ka vahetult teenuse osutamisega SKA kohta täitjale teatavaks saanud teave. Täitjal ei ole õigust nimetatud teavet avaldada ega muul viisil kui lepingu täitmise eesmärgil töödelda. 7.5. Pool võib avaldada konfidentsiaalset informatsiooni üksnes nendele isikutele, kellele vastav õigus tuleb õigusaktidest või isikutele, kes seda teavet vajavad lepinguliste kohustuste täitmiseks ja keda on teavitatud, et selline informatsioon on konfidentsiaalne ja nad on seotud konfidentsiaalsuskohustusega. Kui isikule avaldatakse lepinguliste kohustuste  täitmiseks isikuandmeid, on pool kohustatud tagama, et isik, kellele isikuandmeid avaldatakse, järgib lepingus ja õigusaktides sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid. 7.6. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mis on avalikult teadaolev või mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine toimub võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil. Täitjal ei ole õigust kasutada konfidentsiaalset teavet kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 7.7. Täitjal ega täitjaga seotud isikutel ei ole õigust anda lepingu raames teateid pressile, meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele ilma SKA eelneva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta, va turunduslikel eesmärkidel edastatav info erinevates kanalites. Meediapäringute korral tuleb täitja vastus kooskõlastada SKA-ga. 8. Lepingu täitmise kontrollimine ja haldusjärelevalve 8.1. Haldusjärelevalvet teenuse üle teeb SHS § 157 lg 3 alusel Sotsiaalkindlustusamet. 8.2. Täitja tagab lepingu täitmise kontrollimiseks ja haldusjärelevalve teostamiseks juurdepääsu oma asjakohasele dokumentatsioonile ja ruumidesse. 8.3. SKAl on õigus kontrollida lepingu täitmise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel täitjalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist, sh õigus mistahes ajal lepingu täitmise käigus nõuda teenust osutavate isikute nõuetele vastavuse tõendamist ja vastavate dokumentide esitamist (haridus ja koolituste läbimist tõendavad dokumendid jm). 8.4. SKAl on õigus kontrollida rahaliste vahendite sihipärast kasutamist, teostada kohapealset kontrolli täitja juures süsteemselt ja regulaarselt teenuse sisu ja kvaliteedi ning teenuse osutamise koha osas, et hinnata, kas teenuse sisu, kvaliteet ja ruumid vastavad teenusel viibivate laste vajadustele. 8.5. SKAl on õigus nõuda täitja meeskonnaliikme eemaldamist teenuse osutamiselt, kui ilmneb, et meeskonnaliige ei vasta õigusaktides või lepingus sätestatud nõuetele ning nõuda tema asendamist. 9. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 9.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. Poole koguvastutus on piiratud ühe teenuskoha kalendriaasta kahekordse maksimaalse maksumusega, välja arvatud kui lepingurikkumine oli tahtlik. 9.2. SKA esitab pretensiooni 45 päeva jooksul teenuse mittevastavusest teada saamisest arvates. Kui enne pretensiooni esitamist on vajalik küsida täitjalt täiendavat informatsiooni, et veenduda teenuse vastavuses/mittevastavuses, algab pretensiooni esitamise tähtaja kulgemine järgmisest tööpäevast, mil täitja esitas või pidi esitama oma selgitused ning SKA- l puudusid täiendavad küsimused täitjale. 9.3. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on SKA-l õigus nõuda leppetrahvi. Leppetrahvi suurus on: 9.3.1 kuni ühe teenuskoha maksimaalne maksumus kalendriaastas, kui teenusel viibiv laps on sattunud vägivalla ohvriks ning täitja ei olnud piisavalt hoolas ennetamaks olukorda. 9.3.2. kuni 10% ühe teenuskoha maksimaalsest maksumusest kalendriaastas isikuandmetega seotud oluliste rikkumiste puhul. 9.3.3. kuni 5% ühe teenuskoha maksimaalsest maksumusest kalendriaastas muude lepingu oluliste või korduvate rikkumise eest. 9.4. Kui SKA viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on täitjal õigus nõuda SKAlt viivist kuni 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% ühe teenuskoha maksimaalsest maksumusest kalendriaastas. 9.5. Lepingu olulisel rikkumisel on SKAl õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest täitjale kirjalikus vormis avaldusega. 9.6. Lepingu oluliseks rikkumiseks loetakse muuhulgas, kuid mitte ainult: 9.6.1. täitja ei pea lepingu täitmisel kinni SKA juhistest või õigusaktiga teenuse osutamisele kehtestatud nõuetest; 9.6.2. täitja rikub isikuandmete kaitseks kehtestatud nõudeid; 9.6.3. täitja on esitanud lepingu sõlmimisel või lepingu täitmise käigus valeandmeid. 9.7. Kui sama rikkumise eest on võimalik rakendada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi(d) selleks õigustatud pool. Haldusjärelevalve meetmete rakendamine ei välista lepinguliste õiguskaitsevahendite rakendamist. 9.8. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest. SKA-l on õigus teenuse eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. 9.9. Pooled ei vastuta lepingust või õigusaktidest tuleneva kohustuse rikkumise eest, kui kohustuse rikkumise põhjustas vääramatu jõud. Vääramatu jõu ja rikkumise vabandatavuse osas kohaldavad pooled VÕS §-s 103 sätestatut. 10. Poolte volitatud esindajad 10.1. Poolte volitatud esindajad on: 10.1.1. SKA volitatud esindaja on Maarja Kähr (tel 53776387, e-post: [email protected]) või teda asendav SKA teenistuja. SKA volitatud esindajal on õigus esindada SKAt kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 10.1.2. Täitja volitatud esindaja on Anne Daniel-Karlsen, tel 5373 6368, e-post: [email protected]. 11. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 11.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib 24 kuud. 11.2. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 11.3. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud kui õiguse või kohustuse loovutamine toimub seaduse või seaduse alusel antud õigusakti alusel toimuva poole või teenuse reorganiseerimisega. 11.4. Lisaks punktis 9 sätestatule on SKAl õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige halduskoostöö seaduse § 11 toodud alustel või kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või esineb muu asjaolu, mille puhul ei saa eeldada, et lepingu täitmine jätkub. SKA teatab täitjale lepingu lõpetamisest kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva. 12. Lõppsätted 12.2. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 12.3. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 12.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Tallinna Halduskohtule. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Anne Daniel-Karlsen peadirektor juhatuse liige