Käskkiri

KÄSKKIRI 23.03.2026 nr 1-3/58 Siseministri 24. mai 2023. a käskkirja nr 1-3/76 "Toetuse andmise tingimused ennetava ja turvalise elukeskkonna arendamiseks" muutmine Perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel 1. Muudan siseministri 24. mai 2023. a käskkirja nr 1-3/76 „Toetuse andmise tingimused ennetava ja turvalise elukeskkonna arendamiseks“ alljärgnevalt: 1.1. Muudan käskkirja punkti 1.3.1. ja sõnastan selle järgmiselt: „1.3.1. Toetatavate tegevuste elluviija on Siseministeerium. Käesolevas käskkirjas käsitletakse tegevuste elluviijana Siseministeeriumi korrakaitse- ja süüteomenetluse osakonda (edaspidi elluviija).“; 1.2. Muudan käskkirja punkti 2.4.1.1. ja sõnastan selle järgmiselt: „2.4.1.1. Tegevust rakendavad elluviija ja I vahetuse avaliku konkursi korras leitud partnerid Tallinna Strateegiakeskus; Elva vald, mida esindab Elva Vallavalitsus; Saarde vald, mida esindab Saarde Vallavalitsus; Saaremaa vald, mida esindab Saaremaa Vallavalitsus; Narva linn, mida esindab Narva Linnakantselei; Kohtla-Järve linn, mida esindab Kohtla-Järve Linnavalitsus; Rapla vald, mida esindab Rapla Vallavalitsus ja Viljandi linn, mida esindab Viljandi Linnavalitsus ning II vahetuse avaliku konkursi korras leitud partnerid Hiiumaa Vallavalitsus, Lääne-Nigula Vallavalitsus, Kanepi Vallavalitsus, Mustvee Vallavalitsus, Paide Linnavalitsus, Rakvere Linnavalitsus, Valga Vallavalitsus ning Võru Linnavalitsus.“; 1.3. Muudan käskkirja punkti 5. ja sõnastan selle järgmiselt: „5. Tegevuste eelarve Jrk nr Toetatava tegevuse nimetus Summa (eurodes) Osakaal 1 Spetsialistide koostöömudel keskmise ja 580 000 100% kõrge riskikäitumisega noorte toetamiseks 1.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 406 000 70% sh SKA 406 000 1.2 Riiklik kaasfinantseering 174 000 30% sh SKA 174 000 1.3 Omafinantseering 0 0% 2 Koolitused ennetusalase kompetentsi 460 000 100% arendamiseks ning riskikäitumise ennetamiseks 2.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 322 000 70% sh TAI 322 000 2.2 Riiklik kaasfinantseering 138 000 30% sh TAI 138 000 2.3 Omafinantseering 0 0% 3 Alkoholi ja teiste uimastitega seotud kahjude ja 460 000 100% riskikäitumise ennetamiseks 3.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 322 000 70% sh TAI 322 000 3.2 Riiklik kaasfinantseering 138 000 30% sh TAI 138 000 3.3 Omafinantseering 0 0% 4 Kohaliku tasandi võrgustikutöö edendamine 1 636 840 100% turvalisuse suurendamiseks 4.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 1 145 788 70% sh Tallinna Strateegiakeskus 24500 sh Elva Vallavalitsus 24500 sh Saarde Vallavalitsus 24500 sh Saaremaa Vallavalitsus 24500 sh Narva Linnakantselei 24500 sh Rapla Vallavalitsus 24500 sh Kohtla-Järve Linnavalitsus 24500 sh Viljandi Linnavalitsus 24500 sh Hiiumaa Vallavalitsus 24500 sh Lääne-Nigula Vallavalitsus 24500 sh Kanepi Vallavalitsus 24500 sh Mustvee Vallavalitsus 24500 sh Paide Linnavalitsus 24500 sh Rakvere Linnavalitsus 24500 sh Valga Vallavalitsus 24500 sh Võru Linnavalitsus 24500 4.2 Riiklik kaasfinantseering 491 052 30% sh Tallinna Strateegiakeskus 10500 sh Elva Vallavalitsus 10500 sh Saarde Vallavalitsus 10500 sh Saaremaa Vallavalitsus 10500 sh Narva Linnakantselei 10500 sh Rapla Vallavalitsus 10500 sh Kohtla-Järve Linnavalitsus 10500 sh Viljandi Linnavalitsus 10500 sh Hiiumaa Vallavalitsus 10500 sh Lääne-Nigula Vallavalitsus 10500 sh Kanepi Vallavalitsus 10500 sh Mustvee Vallavalitsus 10500 sh Paide Linnavalitsus 10500 sh Rakvere Linnavalitsus 10500 2 (3)  sh Valga Vallavalitsus 10500 sh Võru Linnavalitsus 10500 4.3 Omafinantseering 0 0% 5 KOKKU 3 136 840,00 100% 5.1 Euroopa Sotsiaalfond+ 2 195 788,00 70% 5.2 Riiklik kaasfinantseering 941 052,00 30% 5.3 Omafinantseering 0 0% 1.4. Muudan käskkirja punkti 8.2.10. ja sõnastan selle järgmiselt: „8.2.10. säilitama kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 viis aastat elluviijale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates.“; 1.5. Muudan käskkirja punkti 12.3. ja sõnastan selle järgmiselt: „12.3. Finantskorrektsiooni otsuse tegemisel vähendatakse abikõlblike kulude eelarvet vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4.“. 2. Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2026. (allkirjastatud digitaalselt) Igor Taro siseminister Lisa. „Siseministri 24. mai 2023. a käskkirja nr 1-3/76 „Toetuse andmise tingimused ennetava ja turvalise elukeskkonna arendamiseks“ muutmine“ seletuskiri 3 (3)  Seletuskiri „Siseministri 24. mai 2023. a käskkirja nr 1-3/76 „Toetuse andmise tingimused ennetava ja turvalise elukeskkonna arendamiseks“ muutmine juurde 1. Sissejuhatus Eelnõuga muudetakse siseministri 24. mai 2023. aasta käskkirja nr 1-3/76 „Toetuse andmise tingimused ennetava ja turvalise elukeskkonna arendamiseks“ (edaspidi TAT). Muutmine on tingitud vajadustest kaasata TAT-i punktis 2.4. kirjeldatud tegevuse „Kohaliku tasandi võrgustikutöö edendamine turvalisuse suurendamiseks“ elluviimisesse partnerid ja eraldada neile tegevusteks vajalik eelarve. Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. Käskkiri on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 09. jaanuari 2025. a korraldusega nr 15 "Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“. Käskkirja eelnõu koostas Siseministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik Marin Olo ([email protected], tel 5332 2708). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Heli Simson ([email protected], tel 612 5042). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Muudatusi tehakse TAT-i järgnevates punktides. Punktis 1.3.1. käsitletakse toetatavate tegevuste elluviijana Siseministeeriumi korrakaitse- ja süüteomenetluse osakonda. Punkti 2.4.1.1. muudatusega sätestatakse, et toetatava tegevuse „Kohaliku tasandi võrgustikutöö edendamine turvalisuse suurendamiseks“ elluviimisesse kaasatakse kaheksa II vahetuse partnerit, kelleks on Hiiumaa Vallavalitsus, Lääne-Nigula Vallavalitsus, Kanepi Vallavalitsus, Mustvee Vallavalitsus, Paide Linnavalitsus, Rakvere Linnavalitsus, Valga Vallavalitsus ning Võru Linnavalitsus. Partnerid hakkavad ellu viima TAT-i punktis 2.4.3.1.2. ja 2.4.3.1.3. kirjeldatud tegevusi. Elluviija viis läbi 2025. aastal konkursi partnerite leidmiseks kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) turvalisuse arenguprogrammi läbimiseks ning mille tulemusel rahuldati kaheksa KOV-i taotlust kaheksast maakonnast (Hiiu, Jõgeva, Järva, Lääne, Lääne-Viru, Põlva, Valga ja Võru maakonnast). Igast maakonnast saab võimaluse arenguprogrammis osalemiseks üks KOV. Arenguprogrammi teine vahetus kaheksale KOV-ile toimub aastatel 2026–2028. Arenguprogrammi esimene vahetus toimub aastatel 2023–2026 ning selles osalevad 8 KOV-i. Arenguprogrammi kestus KOV-i jaoks on üldjuhul kaks aastat. Taotluste sisu hindamise kriteeriumideks oli KOV-i poolt koostatud taotluse eesmärgipärasus ja põhjendatus, KOV-i valmidus turvalisuse arenguprogrammis osalemiseks, KOV-i turvalisuse valdkonna strateegiline vaade, KOV-i koostöövõime teiste maakonna KOV-idega ja KOV-i suutlikkus arenguprogrammi läbi viia (sealhulgas kuluefektiivsus). Hindamiskomisjon KOV- ide poolt esitatud taotluste hindamiseks oli moodustatud Siseministri käskkirjaga ning sellesse kuulusid korrakaitse- ja süüteomenetluse osakonna, elanikkonnakaitse osakonna, strateegia- ja arendusosakonna ja kriisivalmisuse osakonna nõunikud, kes omavad valdkondlikke kompetentse, et hinnata kehtestatud kriteeriumide alusel esitatud taotlusi. Taotlusi said esitada kohaliku omavalitsuse üksused ning taotlusele pidi olema lisatud KOV-i kollegiaalne otsus arenguprogrammis osalemise ja tegevuste läbiviimise kohta. Üldiselt on kohaliku omavalitsuse üksusel partneriks olemise vajalik kvalifikatsioon, kogemus, õiguslik, organisatsioonilised ja tehnilised eeldused toetatavate tegevuste elluviimiseks kavandatud viisil. KOV-ide suutlikkust arenguprogrammi tegevusi tulemuslikult ellu viia sõltub peamiselt juhtkonna motiveeritusest, turvalisuse arenguprogrammi panustamise valmidusest ning turvalisuse valdkonna tegevuste tähtsustamisest ning KOV rolli mõistmisel turvalise elukeskkonna kujundajana. Punkti 5. muudatusega sätestatakse toetatavate tegevuste eelarve tabel uues sõnastuses, kuid muudetakse ainult tabeli järku nr 4 „Kohaliku tasandi võrgustikutöö edendamine turvalisuse suurendamiseks“. Muudatusega nähakse TAT-i lisatavatele partneritele ette eelarve nende tegevuste läbi viimiseks. Iga partneri eelarve suuruseks on 35 000 eurot, millest 70% ehk 24 500 eurot moodustab Euroopa Sotsiaalfond+ toetus ning 30% ehk 10 500 eurot moodustab riiklik kaasfinantseering. Kuna vastavalt punktile 1.1.2. ei ole toetatavate tegevuste elluviimisega seotud kulude hüvitamine riigiabi, siis kustutatakse punkti 8.2.10. lõpust viide riigiabi reeglitele. Punkt 12.3. sõnastatakse järgmiselt – „Finantskorrektsiooni otsuse tegemisel vähendatakse abikõlblike kulude eelarvet vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4“. Eelnõu terminoloogia Käskkirjaga uusi termineid kasutusele ei võeta. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab järgmistele Euroopa Liidu määrustele: • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid; • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013. 4. Käskkirja mõjud Eelnõuga tehtavad muudatused võimaldavad seatud eesmärkide saavutamist kavandatud ajaraami ja eelarve piires. 5. Käskkirja rakendamiseks vajalikud kulutused ja eeldatavad tulud 2 (3) Eelnõus sätestatud tegevusi rahastatakse Euroopa Sotsiaalfond+ ja Eesti riigi vahenditest TAT- i abikõlblike kulude eelarve ulatuses, seega eelnõu rakendamisega ei kaasne riigieelarvele täiendavaid kulusid. Käskkirjaga rakendamisega tulu ei teenita. 6. Käskkirja jõustumine Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt 1. jaanuarist 2026. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu korraldusasutusega (Riigi Tugiteenuste Keskus), Rahandusministeeriumiga ja rakendusasutustega, kes nõustavad riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist vastavalt oma vastutusvaldkonnale (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Kliimaministeerium). Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Euroopa Komisjonile, rakenduskava seirekomisjonile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning TAT-i lisatud partneritele. Eelnõu kooskõlastati märkusteta. 3 (3)