Leping

Ohvriabi strateegiliste ennetus- ja teavitustegevuste planeerimine Ohvriabi strateegiliste ennetus- ja teavitustegevuste planeerimine Teenuse kirjeldus Pakkumine Kommunikatsioonikunst OÜ 1  Ohvriabi strateegiliste ennetus- ja teavitustegevuste planeerimine Sisukord Taustainfo​ 3 Üldised põhimõtted strateegia koostamisel​ 3 I etapp - Strateegia väljatöötamine​ 4 Strateegilisest lähenemisest​ 4 Olukorra kaardistamine​ 5 Varasemate uuringute tulemused​ 5 Intervjuud asjaosalistega​ 6 Eesti elanikkonna uuring — inimeste teadlikkus ohvriabist ja ohvriabi maine​ 7 Kanalite kaardistamine​ 7 Sõnumite väljatöötamine​ 8 Sihtrühmad​ 9 Kanalite valik ja strateegia​ 9 Sõnumid ja sõnumite edastamise vormid sihtrühmade kaupa​ 11 Lisaideed​ 16 Selgitavad lühivideod​ 16 Juhendmaterjalid lähedastele/ettevõtetele/organisatsioonidele​ 16 Bännerid pühade ajal​ 17 Sisuloojate ja mõjuisikute kaasamise strateegia​ 17 Mõõdiku ja hindamiskava väljatöötamine​ 18 II etapp - Kõneisiku(te) määratlemine ja profiili loomine​ 18 III etapp - Strateegia esitlemine​ 19 Ennetus- ja teavitustegevuste strateegia struktuur​ 19 Töökorraldusest​ 19 2  Ohvriabi strateegiliste ennetus- ja teavitustegevuste planeerimine Taustainfo Sotsiaalkindlustusameti (SKA) ohvriabi osakond tegeleb vägivalda, kuritegusid või kriisiolukordi kogenud inimeste toetamise ja nõustamisega. Ohvriabi spetsialistid pakuvad emotsionaalset ja praktilist abi, annavad teavet õiguste ja võimaluste kohta ning aitavad leida inimesel sobivaid teenuseid, nagu nõustamine, tugiisik või ajutine turvaline majutuskoht. Samuti aidatakse ohvreid suhtlemisel politsei, tervishoiuasutuste ja muude ametkondadega. Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonda võivad pöörduda kõik inimesed, kes on kogenud vägivalda, kuritegu või muud kriisiolukorda – nii ohvrid ise kui ka nende lähedased. Abi võib küsida igal ajal, kohe pärast juhtunut või ka siis, kui sellest on möödunud pikem aeg. Pöörduda saab helistades ohvriabi kriisitelefonile 116 006 (avatud ööpäevaringselt) või kirjutades palunabi.ee lehel olevasse vestlusaknasse. Lisaks ööpäevaringsele ohvriabi kriisitelefonile, kuulub ohvriabiosakonna haldusalasse veel nõustamiskanalid nagu: vägivallast loobumise infotelefon 660 6077, emotsionaalse toe ja hingehoiutelefon 116 123, inimkaubanduse ennetamise nõuandeliin 660 7320 ja vaimse tervise veebinõustamine ning kõigis suuremates linnades tegutsevad kohapeal ka ohvriabitöötajad ning naiste tugikeskused. Ohvriabi teenus on tasuta ja anonüümne, kuid hüvitiste ja edasisest teenustetoatlemiseks tuleb esitada isikuandmed. Pakkuja koostab koostöös SKA ohvriabiosakonnaga tervikliku, jätkusuutliku ja mõjusa ning sihtgruppide spetsiifilise ennetus- ja teavitustegevuste strateegia, mis sisaldab mh sõnumeid, kanaleid ning sõnumite edastamise viise. Teavitus- ja ennetustegevuste eesmärk on tõsta teadlikkust ohvriabist ja parandada ohvrite teadlikkust oma võimalustest abi saada. Peamine sihtrühm on erineva vägivalla (sh perevägivald, seksuaalvägivald, kübervägivald, inimkaubandus, kuriteoohvrid jne) ohvriks langenud täiskasvanud inimesed ja partnerasutused, kelle poole ohvrid peamiselt pöörduvad (nt tervishoid, PPA jne). Üldised põhimõtted strateegia koostamisel Ennetus- ja teavitustegevuste strateegia koostamisel lähtub Pakkuja, et kõik strateegias käsitletavad teavitus- ja ennetustegevused on kooskõlas avaliku teenistuse eetikaga ning arvestavad ka ohvriabi osakonnale väljatöötatud CVI (Corporate Visual Identity) juhistega. Teavitusstrateegia koostamiseks kogub pakkuja sisendi SKA ohvriabi osakonna töötajatelt, küsitleb täiendavalt ohvriabitöötajaid üle Eesti ning intervjueerib partnereid. Samuti võtab Pakkuja strateegia koostamisel arvesse 2024. aastal avaldatud uuringu “Eesti elanikkonna teadlikkuse uuring soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse valdkonnas” jt seotud uuringute tulemusi. Pakkuja analüüsib viimasel paaril aastal SKA poolt läbiviidud Ohvriabiga seotud teavituskampaaniaid ning nende edukust, eesmärgiga valida nende seast kampaaniad ja 3  Ohvriabi strateegiliste ennetus- ja teavitustegevuste planeerimine tegevused millega on kindlasti oluline jätkata. Kampaaniate edukusele võib kaasa aidata nende järjekindlus – pikema aja jooksul jõuab sõnum paremini kinnistuda (nagu “Kaitsetahe”, “IT-vaatlik”). Pakkuja võtab strateegia koostamisel aluseks kõiki olemasolevaid kommunikatsiooni- ja teavituskanaleid analüüsides nende sisu, nähtavust, usaldusväärsust ja kasutusmugavust sihtrühma seas ning pakub välja viise, kuidas olemasolevaid kanaleid tõhusamalt kommunikatsioonis kasutada ning soovitud sihtrühma seas nähtavamaks muuta. Pakkuja jagab kommunikatsioonistrateegia koostamise kolmeks etapiks. I etapp - Strateegia väljatöötamine Strateegilisest lähenemisest Strateegia koostamisel võtab Pakkuja arvesse järgmisi kommunikatsioonipõhimõtteid ja strateegilisi lähtekohti. ●​ Pakkuja lähtub strateegia koostamisel SKA ohvriabi osakonna eesmärkidest ja väärtustest ning arvestab läbivalt SKA kommunikatsiooni põhiväärtustega. ●​ Pakkuja tagab, et strateegias väljapakutud tegevused peegeldavad SKA missiooni, milleks on kindlustada Eestis resideeruva inimese iseseisvat toimetulekut ja heaolu, tehes seda lihtsate lahenduste ja inimese elus toimuvate positiivsete muutuste abil. Lisaks arvestab Pakkuja strateegia koostamisel, materjalide väljapakkumisel Ohvriabi CVI’ga. ●​ Strateegia koostamisel võtab Pakkuja arvesse sihtgruppide vajadusi ja ootusi (nt erinevad vanusegrupid, sotsiaalsed kihid, ohvrite tüübid, sh perevägivalda, seksuaalvägivalda, inimkaubanduse ohvrid jne). Lisaks arvestab Pakkuja vanemaealiste, LGBTQ+ kogukonna liikmete, puuetega inimeste ja teiste haavatavate gruppide spetsiifiliste vajadustega. ●​ Strateegia koostamisel lähtub Pakkuja varasemalt läbiviidud ohviabiteenuste ja kättesaadavusega seotud uuringute ja koostöö algul elluviidavate uuringute tulemustest. Lisaks viib Pakkuja läbi intervjuud SKA, ohvriabi osakonna, PPA jt sidusorganisatsioonide esindajatega, et koguda värske info ohvriabi teenuste ja nende kättesaadavuse kohta ning kaardistada kitsaskohti, millele strateegia tähelepanu peab pöörama. ●​ Pakkuja koostatava strateegia fookuses on teadlikkuse tõstmine ohvriabi teenustest, mille tulemusena teavad inimesed, kes on langenud kuriteo, vägivalla või õnnetuse ohvriks, et on olemas ohvriabi pakutavad teenused ja kuidas abi saada. ●​ Strateegia koostamisel võtab Pakkuja arvesse pealtnägijate rolli ja abistamisvõimalusi ennetustegevuses ja rõhutab aktiivse sekkumise olulisust vägivalla peatamisel. ●​ Pakkuja peab silmas kui oluline on selgitada ohvritele nende õigusi ja võimalusi, sh õigust saada ohvriabi, psühholoogilist nõustamist ja muud toetust. ●​ Pakkuja koostatud strateegia üheks lähtepositsiooniks on stigma vähendamine, mis vabastab ohvriks langemise süütundest ja häbist, vähendab ohvrite enesesüüdistamist ja normaliseerib abi otsimist. Lisaks võetakse luubi alla 4  Ohvriabi strateegiliste ennetus- ja teavitustegevuste planeerimine ühiskondlik süüdistamine ohvrite suhtes, ja rõhutatakse, et vägivald on alati vägivallatseja vastutus. ●​ Strateegia koostamisel arvestab Pakkuja ohvriabi teenuste kättesaadavuse erinevusi eri Eesti piirkondades ja kohandab ennetus- ning teavitustegevusi sellest lähtuvalt. Pakkuja tagab, et sõnumid jõuavad efektiivselt iga potentsiaalse abivajajani, olenemata asukohast. Pakkuja võtab arvesse, millised teenused on kättesaadavad ohvritele, kes ei räägi eesti keelt või vajavad erivajadustega inimestele kohandatud teenuseid. ●​ Pakkuja integreerib maksimaalselelt strateegiasse ja väljapakutavasse ennetus- ja teavitustegevuste plaani Palunabi.ee veebilehe kui olulise teabekanali. ●​ Pakkuja lähtub ennetus- ja teavitustegevuste planeerimisel ohvrite vajadustest ja kogemustest ning on teadlik trauma mõjust. Pakkuja väldib strateegias retraumatiseerivaid sõnumeid ja kujutisi ning tagab ohvrite turvalisuse ja privaatsuse. ●​ Pakkuja välistab tegevuse, mis võib ohvreid retraumatiseerida st ohvrite süüdistamist, nende kogemuste kahtluse alla seadmist, nende privaatsuse rikkumist vms. Fookus on ohvrite jõustamisel, autonoomia toetamisel ja lootuse andmisel. ●​ Strateegia raames soovitab Pakkuja potentsiaalseid kõneisikuid (või kõneisikute gruppe), kes suudaksid avalikkuses ohvriabi teemasid usaldusväärselt ja empaatiliselt esindada. See hõlmab kõneisiku profiili määratlemist, potentsiaalsete kandidaatide kaardistamist, nende sobivuse ja kaasamisega seotud maksumuse hindamist ja konkreetseid soovitusi SKA-le. ●​ Strateegia raames loob Pakkuja raamististiku mõjusaks sisuloomeks soovitades sisuloojaid, kes on suutelised looma usaldusväärset, empaatilist ja informatiivset sisu, mis aitab jõuda ohvriteni, vähendada stigmasid ja julgustada abi otsima. ●​ Strateegias väljapakutud kommunikatsioonitegevused on läbivalt proaktiivsed, positiivsed ja julgustavad ning empaatilised. ●​ Strateegia raames välja pakutavad ennetus- ja teavitustegevused on läbimõeldud ning sihtrühmale suunatud. Peamiste kommunikatsioonikanalitena soovitab Pakkuja kasutada üleriiklikke (eesti, vene ja ka muukeelseid) meediakanaleid, sotsiaalmeediakanaleid, reklaamivõimalusi sotsiaal- ja online-meedias ning mujal avalikus ruumis. ●​ Strateegia osana soovitab Pakkuja kaardistada sidusorganisatsioone ja partnereid (nt SA Presindent Kaljulaidi Fond, peaasi.ee, perearstikeskused, naiste tugikeskused jne), eesmärgiga alustada-jätkata sisulist koostööd – leppida kokku sarnaseid teemasid käsitlevate kampaaniate toimumisajad, kõneisikud, võimestada üksteise tegevusi sotsiaalmeedias jt teistes kanalites. Eesti meediaruumi väiksust arvestades tagab tihe koostöö sõnumite mõjusama jõudmise sihtrühmani, annab sõnumile kaalu ja lisa-auditooriumi partnerite kanalite jälgijate näol. Olukorra kaardistamine Varasemate uuringute tulemused Strateegia I etapis töötab Pakkuja läbi varasemalt ohvriabi teemadega seotud valdkondades tehtud uuringud ja nende tulemused, ning võtab neid strateegia koostamisel arvesse. Allpool on mõned näited 5  Ohvriabi strateegiliste ennetus- ja teavitustegevuste planeerimine Naiste tugikeskuste 2021. aastal toimunud uuringu süvaintervjuudest selgus, et -​ ligi pooled naised jõudsid tugikeskusesse politseinike abil. See näitab, kuivõrd oluline on politseinike teadlikkus tugikeskuste teenustest, kuna nemad on tihti vahelüliks abivajava naise ning tugikeskuse vahel. Lisaks on oluline roll info edatamisel ka perearstidel, lastekaitsespetsialistidel, sotsiaaltöötajatel ning psühholoogidel. -​ Naised on saanud sageli infot naiste tugikeskuste kohta pereliikmelt, tuttavalt, aga ka kaugemalt isikult või kogukonnalt. Infot on saadud olulisel määral ka meediast, reklaamist ja brošüüridest. -​ Flaier on oluline kanal, et jõuda selliste abivajajateni, kellel näiteks ei ole ligipääsu veebile. -​ Kõige turvalisemaks infokanaliks peeti kanaleid, mis on üldiselt avalikus ruumis või veebis juba olemas ning mis ei jäta kuidagi jälge maha (ei pea ise otsima, guugeldama, helistama). Näiteks on head ja turvalised viisid info levitamiseks sotsiaalmeedia reklaamid ning reklaam tänavaruumis. -​ Huvitava ideena soovitati panna väga pisikesi infolipikuid naiste tualettruumidesse. Abivajavad naised saavad võtta infolehe ning selle riiete alla peita ning tulevikus võimalusel siis kontakteeruda. 2024. aastal avaldatud uuringu “Eesti elanikkonna teadlikkuse uuring soopõhise vägivalla ja inimkaubanduse valdkonnas” tulemused näitavad, et -​ 2024.a märgati perevägivalla kampaaniaid võrreldes 2016. aastaga mõnevõrra vähem televisiooni vahendusel. -​ Samas suurenes märkamine tänavatel või teistes avalikes kohtades plakatitel/infolehtedel ja sotsiaalmeedias. -​ Sotsiaalmeedias teavitusi või kampaaniaid märganute osakaal vanuse kasvades väheneb ning keskmisest kõrgem on osakaal 15-34-aastaste seas. Uuring näitas ka, et perevägivalla juhtumiga kokkupuutudes tugiliinide või ohvriabi poole nõu saamiseks pöördumine on vanusegruppide võrdluses oluliselt levinum 15-24-aastaste hulgas, mis on ehk indikatsiooniks, et noored on altimad perevägivalla juhtumite puhul abi otsima, kuid vanemad inimesed eelistavad olukordi ise lahendada või siis jäävad need lahendamata. Sama uuringu kohasel on Palunabi.ee veebilehte külastanuid keskmisest enam noorimate, 15-24 aastaste seas, vanuse kasvades veebilehe külastamine väheneb. Euroopa Liidus tehtud uuring (EU gender-based violence survey) selgitab, et enamus inimesi, kes on olnud vägivalla ohvrid, on rääkinud oma kogemusest lähedastele, mis tähendab, et vähemalt osaliselt peavad olema kampaania tegevused ohvrite lähedastele. Intervjuud asjaosalistega Ennetus- ja teavitusstrateegia koostamise I etapis kaardistatakse SKA ohvriabi osakonna ootused strateegiale, selleks viib Pakkuja läbi vestlused osakonna valitud esindajatega (kokku 2-3) inimest. Lisaks viib Pakkuja läbi struktureeritud intervjuud 8-10 ohvriabi osakonna piirkonna töötajaga. 15-20-minutilised intervjuu eesmärk on koguda valdkonna töötajate sisend 6  Ohvriabi strateegiliste ennetus- ja teavitustegevuste planeerimine kaardistamaks kitsaskohad, vajadused ja probleemid, mh ka piirkonna eripärad nii teemade kui ka sihtrühmade lõikes, teenuse kättesaadavus piirkonnas ning kanalid, mis nende piirkonnas sihtrühma esindajate seas kõige paremini töötavad (kust infot hangivad, leiavad, jagavad). Pakkuja viib sisendi kogumiseks läbi 3-5 intervjuud ka SKA ohvriabi osakonna partnerite esindajatega (PPA, tervishoiuasutuste töötajad nt Perearstide Selts, Eesti Naistearstide Selts, naiste tugikeskused, haiglate EMO juhatajad jt), et kaardistada oluliemad kokkupuutekohad, omavaheline info liikumine, kliendi teekond ja sellega kaasnevad probleemid, murekohad. Intervjueeritavad valib Pakkuja välja koostöös SKA-ga. Eesti elanikkonna uuring — inimeste teadlikkus ohvriabist ja ohvriabi maine Koostöös Turu-uuringute AS-ga, viib Pakkuja läbi omnibussuuringu, mille eesmärk on kaardistada Eesti elanikkonna teadlikkus ning maine ohvriabist, sh teenustest ja nende nähtavusest, usaldusväärsusest ning inimeste valmidusest ohvriabi teenust kasutada. Samuti uuritakse inimestelt, kust ja mis kanalitest nad antud teemadel infot otsivad ja kust ning mil viisil eelistaksid infot saada. Omnibuss-uuringu sihtrühmaks on 18-aastased ja vanemad Eesti elanikud. Uuringu valimi planeeritud suurus on 1000 vastajat. Andmekogumine toimub veebiküsitluse ja telefoniküsitluse kombinatsioonis, millets 1/3 vastuseid kogutakse telefoni teel. Kokku sisaldab küsitlus 10-12 küsimust, mis Pakkuja paneb kokku koostöös SKA-ga. Omnibussuuring viiakse läbi eesti ja vene keeles. Kokku võtab küsitlus koos aruande esitamisega aega minimaalselt 1 kuu, seega soovib Pakkuja alustada tegevusega kohe pärast lepingu sõlmimist ja SKA esindajatega vestluse toimumist. Kanalite kaardistamine I etapis kaardistab pakkuja kõik ohvriabi osakonda puudutavad kanalid — lisaks veebilehele palunabi.ee, sotsiaalmeediakanaleid, nõustamisliinid (telefon kui ka e-kiri ning veebinõustamine), samuti partnerite kanalid, mille abil on võimalik sihtrühmani infot levitada. Pakkuja kaardistab ka kõik ohvriabi osakonnale selleks ajahetkeks teadaolevad sihtrühmale suunatud ennetus- ning teavitustegevused ja sündmused, et arvestada nendega strateegia koostamisel. Veebilehe sisuline ja tehniline (SEO) audit Pakkuja viib I etapis läbi ka ohvriabi peamise kommunikatsioonikanali palunabi.ee veebilehe sisulise ning tehnilsie auditi. Veebilehe sisulise hindamise eesmärk on hinnata lehe sisu kvaliteeti, selgust ja sihtrühmale vastavust. Auditi käigus analüüsitakse tekstide arusaadavust, info loogilist struktuuri, teenuste ja pöördumisvõimaluste nähtavust, keelelist korrektsust ning sõnumite ühtsust eri lehekülgedel. 7  Ohvriabi strateegiliste ennetus- ja teavitustegevuste planeerimine Lisaks kaasab Pakkuja 3–4 välist sõltumatut hindajat, kes esindavad sihtrühmi nii eesti- kui venekeelse elanikkonna seas. Selline kaasamine võimaldab saada objektiivset tagasisidet veebilehe kasutusmugavuse, arusaadavuse ja info leitavuse kohta kasutaja vaatenurgast. Välised hindajad viivad läbi sisuanalüüsi ja kasutajakogemuse testimise, mille tulemused koondatakse auditi lõpparuandesse koos parendusettepanekutega. Lisaks sisuanalüüsile viiakse läbi palunabi.ee veebilehe tehniline SEO-audit, mille viib läbi kogenud digimeedia ekspert. Auditi eesmärk on hinnata veebilehe leitavust otsingumootorites, tehnilist ülesehitust ning kasutajate liikumist veebis. Analüüs hõlmab märksõnastrateegiat, metaandmete ja pealkirjade optimeeritust, lehe laadimiskiirust, mobiilisõbralikkust, URL-struktuuri ning sisemiste linkide loogikat. Samuti vaadeldakse otsingukuvandit (search appearance) ning potentsiaalseid tehnilisi takistusi, mis võivad vähendada kodulehe nähtavust sihtgruppide seas. Auditi tulemusena valmib põhjalik ülevaade olulisematest probleemkohtadest koos veebilehe parandusettepanekutega. Sõnumite väljatöötamine ● ​ Strateegia koostamise I etapis koostab Pakkuja sõnumid, mis kõnetavad erinevaid sihtrühmi, võtavad arvesse nende eripärasid ja oleksid võimalikult mõjusad. ●​ Teema tundlikkusest lähtuvalt soovitab Pakkuja kasutada sõnumeid, mis on selged, lühikesed, ühetimõistetavad ja julgustavad. ●​ Sõnumite väljatöötamisel järgib Pakkuja traumateadlikkuse põhimõtteid, kaasates sõnumite sobivuse hindamisse valdkonna eksperti ja sihtrühma esindajaid. Lisaks testib Pakkuja sõnumite mõjukust sihtrühma esindajatega. ●​ Sõnumite koostamisel kasutab Pakkuja empaatilist, lootustandvat ja jõustavat keelt. ●​ Reklaamide ja sotsiaalmeediakanalite jaoks töötatakse vajadusel välja sõnumite lühiversioonid, mis püüaksid kanali iseloomust lähtuvalt paremini tähelepanu. Allpool on Pakkuja toonud ära võimalikud sõnumid, mis lähtuvad neljast olulisest ohvritele abi osutamise põhimõttest. Turvalisus ●​ Igaühel on õigus saada abi. Anonüümselt ja tasuta. Helista 116006! ●​ Me ei küsi põhjendusi – räägime nii, nagu sulle sobib. ●​ Ohvriabi nõu ja tuge võivad küsida kõik, kes seda vajavad. Sõltumata soost ja vanusest. ●​ Ohvriabi nõustajad tegutsevad kõikjal üle Eesti. Kiirus ●​ Ohvriabi toetab abivajajaid 24/7, helistada võid igal ajal! ●​ Kirjuta kohe – vastame kiiresti! ●​ Palunabi.ee veebilehelt leiad kiirelt abi! ●​ Kui näed/koged vägivalda, helista kohe 116006! Selgus 8  Ohvriabi strateegiliste ennetus- ja teavitustegevuste planeerimine ●​ Vägivald ei ole okei. Ära jää ootama, tule ja küsi abi kohe! ●​ Mida peaksid vägivalla ohvrina ette võtma? Vaata palunabi.ee veebilehelt samm-sammult. ●​ Kui sa ei tea, mis teenust vajad, juhendamine ja suuname sind abiandja poole. Helista 116006 või küsi veebist palunabi.ee. ●​ Kuidas aidata sõpra, kes on langenud koduvägivalla ohvriks? Uuri palunabi.ee lehelt Hoolivus ●​ Vägivald ei ole MITTE KUNAGI ohvri süü. ●​ Sa ei pea oma muret kandma üksi. ●​ Ohvriabi kuulab ilma hinnangut andmata, sa ei pea tundma häbi. Sihtrühmad Peamine sihtrühm on Eestis elavad (eri vanusegruppides) täisealised, kes on langenud vägivalla ohvriks seoses: ●​ perevägivallaga; ●​ seksuaalvägivallaga; ●​ kübervägivallaga; ●​ inimkaubanduse ohvriks langemisega; ●​ kuriteoga. Kaudsed sihtrühmad: ●​ Vägivalla ohvrite ●​ pereliikmed, lähedased, sõbrad ●​ töökaaslased ja lasteaia- ning kooliõpetajad ●​ naabrid. ●​ Partnerasutused, kelle poole ohvrid peamiselt pöörduvad: ○​ Politsei- ja Piirivalveamet ○​ Meditsiiniasutused ja meditsiinitöötajad nagu perearsti, pereõed, psühholoogid jt vaimse tervise spetsialistid, günekoloogid, EMO töötajad). ●​ Meedia kui sõnumikandja ja levitaja. Strateegia koostamise käigus määratleb Pakkuja täpsemalt sihtrühmad ning läbiviidud uuringu ja intervjuude põhjal selgitab, millised sihtrühmad kõige olulisemad ning milliste partnerasustuse kaudu on kõige efektiivsem infot sihtgruppidele edastada. Kanalite valik ja strateegia Strateegia koostamise I etapis soovitab Pakkuja sihtgrupist lähtuvalt sobilikke teavituskanaleid ja kirjeldab strateegias nende kasutamisviise, arvestades piirkondlikku kättesaadavust. Kanalite valiku soovitamisel võtab Pakkuja arvesse varasemalt ja strateegia koostamise käigus läbiviidud uuringuid ning intervjuude tulemusi, mis näitavad milliste kanalite kaudu täna ohvriabi teenuste kasutajad nende juurde jõuavad, millistest kanalitest infot soovitakse jne. Kõik kanalid integreeritakse palunabi.ee veebilehega — viide trükimaterjalidel, veebilehe nime mainimine intervjuudes jne. 9  Ohvriabi strateegiliste ennetus- ja teavitustegevuste planeerimine Pakkuja peab silmas, et kanalite valik oleks kaasaegne, arvestaks sihtrühmade meediatarbimise eelistusi ning sõnumi sisu. Kanalite seas on klassikalised kanalid nagu traditsiooniline meedia, välimeedia, telereklaamid, otsepostituse võimalused, palunabi.ee veebileht, partnerite-sidusorganisatsioonide veebilehed ja sotsiaalmeediakanalid ja -grupid, erinevad üle-eestilised sündmused, koolitused, PR-tegevused jne. Ennetus- ja teavituskampaania elluviimisse kaasab Pakkuja pikaajalise kogemusega meediastrateegi, kes annab nõu massimeediakanalite valikul ning seda just piirkondlikul tasandil – milliseid kanaleid kasutada Ida-VIrumaal või Kagu-Eestis ning milliste kanalite kaudu jõuda mitte-eestlastest sihtrühma esindajateni. Strateegia kõige kesksemaks kanaliks-infopunktiks on palunabi.ee veebileht, kuhu strateegias väljapakutud kanalid liikluse suunavad. Palunabi.ee veebilehel peab seega olema vastatud igale küsimusele, mis sihtrühmal võib tekkida alates abi otsimisest, teenuste ülevaatest, selgitavate artiklite ja videoteni. Lisaks on oluline veebis oleva info pidev täiendamine ja uuendamine ning seda lähtudes ohvrite, nende lähedaste jt sihtrühmade infovajadustest. Mõned olulised trendid, mida kanalite valikul silmas pidada Kriiside nagu ka mitmete teiste olukordade korral on paljude inimeste jaoks esmane info otsimise koht internet, kõige populaarsem otsingumootor Eestis on Google. Seega on ohvriabi teenuste kättesaadavuse mõttes ülioluline selles keskkonnas välja tulla. Google-otsingu nähtavuse suurendamiseks soovitab Pakkuja strateegia raames viia läbi SEO auditi, mille tulemusena oleks võimalik parandada palunabi.ee lehe orgaanilist (mitte makstud) nähtavust ja leitavust otsimootoritest. Inimesed kirjutavad otsingusse üha enam loomulikke küsimusi (“kuidas saada abi vägivalla korral”, “mul on ärevus, mida teha”). Sellest lähtuvalt soovitab Pakkuja palunabi.ee sisu kohendada ja muuta lehe ülesehitust küsimustele vastavaks, luua selged maandumislehed. Lisaks on oluline lisada palunabi.ee esilehele kergesti leitavalt ja suurelt numbrid, kuhu inimesed abi saamiseks helistama peaksid, hetkel on number toodud vaid üleval servas. Palunabi.ee veebilehe sisu auditeerimine aitab aru Pakkujal aru saada, mis infost ja materjalist veebilehel puudu ning mis aitaks parandada faktiliselt täpse/olulise info leitavust nii otsingumootorites kui ka tehisintellekti vestlust rakendades. Nooremad (gen Z ja ka Y) otsivad infot TikTokist ja Instagramist, seega on oluline tõsta ohviabi teenuste nähtavust nendes kanalites, olgu selleks siis lühivideod, postitused julgustavate, selgitavate visuaalidega vms. Tänapäeval on vestlusrobotid ja WhatApp vestlused aina tavapärasemad infokanalid, mida ettevõtted ja organisatsioonid sihtrühmaga suhtlemiseks kasutavad. Nii ka Eestis. Lisaks eelistavad ohvrid sageli anonüümsust (inimesed ei taha tunda, et neid jälgitakse või et abi küsimine jätab jälje), alati ei soovita helistada vaid eelistatakse kirjutamist ning (potentsiaalsed) ohvrid vajavad kinnitust, et vajadusel on abi saadavad. Seega soovitab Pakkuja kaaluda anonüümse vestlusroboti või WhatApp vestluse võimaluse loomist Ohvriabi veebilehele, mille kaudu saaksid inimesed abi küsida juhul, kui neil ole helistamise võimalust. Reaalajas vestlus tõstab abisaamise tõenäosust. Hetkel on vestlusrobot Palunabi.ee lehel olemas, kuid küsija peab sisestama oma nime (ei näita anonüümsust), 10  Ohvriabi strateegiliste ennetus- ja teavitustegevuste planeerimine samuti võiks olla vestlusaknas julgustav lause, mis kutsub muret jagama. Nt “Tere, kirjuta meile oma murest kohe siin, me soovime sind aidata”, mis vähendaks võimalikku barjääri mure jagamisel. Info parema kättesaadavuse tagamiseks on jätkuvalt oluline toota ohvriabi teenuste kohta trükimaterjale, mis tagab parema nähtavuse vanemaealiste, kuid ka perevägivalla ning inimkaubanduse ohvrite seoses. Perearstikeskuste ja naistenõuandlate ning EMO ooteruumid on heaks kohaks infovoldikute levitamisel, kuid ka ohvriabi info plakatite näitamiseks. Meditsiiniasutusi külastavad mingil ajahetkel kõik, ka pere- või seksuaalvägivalla ohvrid ja/või nende lähedased. Inimkaubanduse ohvritele info vahendamise kanaline on usaldusväärseks kohaks lisaks ka Töötukassa kontorid (nii plakatite kui ka voldikute levitamiseks) ning Tööinspektsioon, kelle spetsialistide abil ning omakanalite kaudu (Tööelu veeb ja sotsiaalmeedia kanalid) on võimalik infot jagada. Laiema teavituskampaania kanalina töötab kõigi ohvriabi sihtrühmade seas hästi välimeedia, mida kinnitas ka 2024. aastal läbiviidud uuring — ohvriabi plakatid nii bussiootepaviljonides, transpordivahendites kui avalikes tualettruumides (kindlasti väga hea kanal võimaliku perevägivallaohvri kõnetamiseks, kuna inimene viibib ruumis sel hetkel üksi). Kanalite valikute loetelud vanuselielt sihtrühmade lõikes (olulisuse järjekorras): Pakkuja soovitab paralleelselt ohviks langemise põhjuse põhjal defineerida sihtrühmi ka vanuse järgi, sest eri vanuserühmades on meediatarbimine erinev. 15-25 noored, pere- ja seksuaalvägivalla ohvrid, tunnistajad, lähedased: Instagram, TikTok jt sotsiaalmeediakanalid, mõjuisikute sotsiaalmeediakanalid-blogid, palunabi.ee, teemasid puudutavad loengud-tunnid koolis, online-meedia, palunabi.ee tele-raadio, välimeedia (kino ringvaade, kaubanduskeskuste- ja kinode toalettruumid), plakatid-trükised koolis. 25-50 vanuses täiskasvanud vägivalla-kuritegude ohvrid, tunnistajad, lähedased: online-meedia, sotsiaalmeedia (Instagram, Facebook), palunabi.ee, tele-raadiosaated, ajalehed-ajakirjad, välimeedia, tuntud mõjuisikute kogemuslood, sidusorganisatsioonide-partnerite kanalid: perearstikeskuste, naistenõuandlate ja EMO ooteruumid. 55+ naised-mehed, (lähisuhtevägivalla) ohvrid: telekampaania, välimeedia, online-meedia, ajalehed-raadio, kohalikud ajalehed, ajakirjad, palunabi.ee, sidusorganisatsioonide-partnerite kanalid (Facebook), trükised-plakatid perearstikeskustes, naistenõuandlates vms, paikades. Sotsiaalmeedia vähemal määral. Sõnumid ja sõnumite edastamise vormid sihtrühmade kaupa Lähtuvalt sihtrühmast ja kanalist ning koostöö alguses läbiviidud uuringu tulemuste ja intervjuud tulemuste põhjal toob Pakkuja ennetus-ja teavitusstrateegias välja erinevaid võimalusi sõnumi edasi viimiseks, nende seas on nii klassikalised teavitus- ja reklaami kampaaniad tele-välimeedia- ning online-reklaamidega, meediakajastuste initsieerimine – intervjuud, arvamusartiklid, pressiteated, kogemuslood, reklaamikampaaniad välimeedias ja veebikanalites, sotsiaalmeediapostitusi eri platvormordel jne. 11  Ohvriabi strateegiliste ennetus- ja teavitustegevuste planeerimine NOOREM SIHTRÜHM (15–25) — küber-, pere- ja seksuaalvägivalla ohvrid , tunnistajad, lähedased: Noorema sihtgrupiga (kuni 35) suhtlemiseks soovitab Pakkuja kasutada rohkem videosisu ning visuaalset materjali (graafikuid, illustratsioone), mis levivad paremini sotsiaalmeedia kanalites. Hea tulemuse toob Pakkuja hinnagul ka sihtrühmast lähtuvate mõjuisikute-sisuloojate kaasamime. Lisaks võib noorema sihtrühma puhul kaaluda empaatilise sõnumiga kleebiste kampaania väljatöötamist. Sõnumite näited: Nooremale sihtrühmale soovitab Pakkuja kasutada sõnumeid, mis rõhutavad isiklikku rolli, märkamist ja sekkumisjulgust ilma süüdistamiseta. Niteks sõnumitüüp „Turvatunne algab minust!“ või selle variatsioonid („Ma märkan“, „Ma ei vaiki“, „Ma toetan“) võimaldavad noorel samastuda aktiivse ja hooliva rolliga. Sõnum „Turvatunne algab minust!“ rõhutab, et iga inimene saab oma käitumise, hoiakute ja valikute kaudu luua vägivallavaba ja toetava keskkonna. Lause mõte baseerub isiklikul vastutusel ja empaatial: turvaline ruum ei teki iseenesest, vaid läbi inimeste teadlike tegude — omavahelise austuse, nõusoleku, hoolivuse ja oskuse/tahte märgata. Selline sõnum sobib eriti hästi nooremale sihtrühmale, sest võimaldab neil olla osa muutusest, mitte lihtsalt passiivsed pealtvaatajad. Veel sõnumite näiteid: ●​ „Turvalisus ei teki iseenesest – see algab meist kõigist.“ ●​ „Tea, et kui see on juhtunud sinuga, on see juhtunud ka paljudega teistega.” ●​ “Uuringud näitavad, 15–24-aastased pöörduvad kõige sagedamini tugiliinide poole perevägivalla juhtumitega seoses, mis näitab, et noorte seas teadlikkus kasvab ja vaikimine asendub toetuse otsimisega.“ Teavituskanalid, mida kasutada:​ Lisaks klassikalistele sotsiaalmeediapostitustele soovitab Pakkuja kasutada: · ​ TikToki ja Instagram Reels’i lühivideoid, kus mõjuisikud või noored ise räägivad mõnest hirivast seigast, juhtumist — hetkest, mil nad märkasid midagi ebatavalist või otsisid abi; · ​ empaatilise sõnumiga kleebiseid ja väikemärgiseid (nt tualettruumides, ülikoolides, noortekeskustes), millel on lühike sõnum + QR-kood, mis viib anonüümselt palunabi.ee vastavale maandumislehele. Põhjendus: Isikliku rolli tähtsust rõhutavaid sõnumeid on edukalt kasutatud mitmes välisriigis, kus rõhk on pandud inimese endale turvalise keskkonna loomisel. Näiteks USA, Kanada ja Ühendkuningriikide ülikoolides on levitatud mitmeid kampaaniad sõnumitega “It starts with you”, “Be the one to make it safe”, “Your actions matter”. Need sõnumid keskendusid nõusolekule, vägivalla märkamisele ja kaaslaste toetamisele. Kampaaniad näitasid, et kui 12  Ohvriabi strateegiliste ennetus- ja teavitustegevuste planeerimine sõnum rõhutab isiklikku mõju ja vastutust, suureneb inimeste valmisolek sekkuda, jagada infot, otsida abi ja toetada kannatanuid. Lähenemine töötas just seetõttu, et see ei süüdista, vaid annab noortele positiivse ja tegutsemist inspireeriva rolli — turvalisus ei ole abstraktne nähtus, vaid midagi, mida igaüks saab ise kujundada. Uuringud ja senine praktika näitavad ka, et noored tarbivad infot lühikeste ja meeldejäävate sõnumitena ning visuaalselt. Füüsiline kleebis koos digitaalse viitega (QR-kood → veeb) ühendab offline- ja online-kanalid ning võimaldab abi otsida diskreetselt, ilma et peaks kellegi ees end avama. Antud lahendus on hea, kuna see ei „õpeta“, vaid kutsub märkama ja samastuma. SIHTRÜHM 25-50 — täiskasvanud vägivalla-kuritegude ohvrid Noorema ja keskealise sihtrühma puhul peab Pakkuja oluliseks, et sõnumite vorm varieeruks eesmärgist lähtuvalt — kui lühivideote ja sotsiaalmeediapostitutste ning bänneritega on võimalik tõmmata teemale tähelepanu, suunata tegutsema (“Kui vajad abi, helista kohe”), siis olulisel kohal on siinjuures ka pikemad formaadid nagu pikemad videolood, intervjuud, kogemuslood, mis selgitavad ohviks sattumisega seonduvat põhjalikumalt andes nii inimestele vajalikke teadmisi vägivalla- ja seksuaalohvriks langemise kohta. Võimalikud intervjuude ja videolugude teemad: -​ Kuidas tunda ära koduvägivalda? Kuhu pöörduda ja kuidas end kaitsta? -​ Kuidas aidata seksuaalvägivalla ohvriks langenud lähedast? -​ Küberkuriteod varitsevad internetis igal sammul — kuidas kaitsta end ja oma lähedasi? -​ Kuidas mõjutab vägivalla nägemine minu alaealisi lapsi? -​ Ühelgi inimesel ei ole õigust kätt tõsta/lüüa – kuidas vägivaldsest käitumismallist välja murda? -​ Millistes olukordades saab ohvriabi ja selle teenused aidata? Sõnumite näited: Sihtrühma kõnetamiseks soovitab Pakkuja kasutada sõnumeid, mis normaliseerivad abi otsimist ja vähendavad häbi- ning süütunnet. Perevägivallast rääkides rõhutada, kui kahjulik on vägivalla pidev nägemine lapsele — millised on need psühholoogilised ja käitumuslikud mõjud nii lapseeas kui ka täiskasvanuna. ●​ “Vägivald, mida laps kodus näeb, ei jää lapsepõlve – see mõjutab tema vaimset tervist, suhteid ja turvatunnet kogu elu. Rahvusvahelised uuringud kinnitavad, et perevägivalla pealt nägemine suurendab täiskasvanueas ärevust, depressiooni ja traumajärgsete häirete riski. See ei pea nii minema. Mida kiiremini sekkud, seda vähem kahjustab see last.” 13  Ohvriabi strateegiliste ennetus- ja teavitustegevuste planeerimine ●​ „Uuringud näitavad, et lapsed, kes kasvavad üles kodus, kus esineb vägivalda, kannavad selle kogemuse täiskasvanuikka – olgu selleks raskused suhete loomisel, madal enesehinnang või vägivalla normaliseerimine. Turvaline lapsepõlv aitab lapsel kasvada rahulikuks ja kindlameelseks täskasvanuks.” ●​ „Abi küsimine ei tee sind nõrgaks. See toob sulle hingerahu ja tagab turvatunde.“ ●​ “Vägivald ei ole sinu süü. Abi otsimine on esimene samm turvalisema elu poole.“ ●​ „Ligikaudu 41% Eesti naistest on oma elu jooksul kogenud paarisuhtes vägivalda – Sa ei ole oma kogemuses üksi.“ ●​ „Politsei andmetel on Eestis registreeritud viimastel aastatel tuhandeid lähisuhtevägivalla juhtumeid – Sa ei pea olema üks neist. Lahendus ja abi on olemas.“ Teavituskanalid, mida kasutada:​ Lisaks tavapärastele meediakanalitele soovitab Pakkuja: · ​ audio- ja videopõhiseid kogemuslugusid (podcastid, lühivideod), kus inimesed räägivad anonüümselt või avatult oma teekonnast ohvriabini; Lisaks uutele lugudele soovitab Pakkuja tuua välja ka neid inimesi, kes on kunagi avalikkusele oma lugu rääkinud (seksuaal-, pere-, kübervägivalla juhtumitest) — täna räägivad nad uuesti, kuidas neil on läinud, mis abi ja toetust on nad saanud, kuidas nende elu on muutunud. Eesmärk on julgustada inimesi oma elu muutma ja positiivsed näited aitavad neil neid samme julgemalt astuda. · ​ Palunabi.ee lehele kogemuslugude lisamine — küsimus ja vastus stiilis info lisamine/täiendamine. Sisulehtede loomine, mis vastavad konkreetsetele küsimustele („Mees kontrollib mu raha kasutamist — kas see on vägivald?“, “Ma ei tohi suhelda oma perekonnaga — kuidas selgitada mehele, et ma soovin perega läbi käia?” Mu isa lööb mu ema, kuid ema ei lähe ta juures ära — ma ei talu seda olukorda, kuid mul ei ole kuhugi minna, mida ma teen?”), suunates kasutaja just tema olukorrale vastava info ja abini. Veebilehe otsingupõhised maandumislehed saab panna kokku vastavalt digiaudti infole, mis hindab ka, mis küsimusi ohvriabi valdkonna teemadel Googlis kõige enam otsitakse. Põhjendus:​ 25–50 vanuserühm otsib abi sageli alles siis, kui ebameeldiv olukord on kestnud pikalt. Needi inimesed ei otsi meediast, sotsiaalmeediast kampaaniat, vaid vastuseid konkreetsele küsimusele. Seega küsimuste põhine veebilehe sisu ja selgitavad kogemuslood vastavalt teemadele, toetavad otsust abi otsida ilma liigset survet avaldamata. VANEM SIHTRÜHM (55+) – lähisuhte- ja kübervägivalla ohvrid ​ Vanemaealise sihtgrupi tabamiseks soovitab Pakkuja kaasata pigem klassikalist meediat sh välimeedia, online-ja telekanalite-saadete võimalusi ning raadiokanaleid-saateid. Omal kohal on ka trükised — flaierid, plakatid perearstikeskustes jt meditsiiniasutustes, päevakeskustes, kultuurimajades jt kogunemispaikades. Oluliseks peab Pakkuja ka seda, et sõnumite vorm varieeruks eesmärgist lähtuvalt — kui lühivideote ja sotsiaalmeediapostitutste ning bänneritega on võimalik tõmmata teemale 14  Ohvriabi strateegiliste ennetus- ja teavitustegevuste planeerimine tähelepanu, suunata tegutsema (“Kui vajad abi, helista kohe”), siis olulisel kohal on siinjuures ka pikemad formaadid nagu pikemad videolood, intervjuud, kogemuslood, mis selgitavad ohviks sattumisega seonduvat põhjalikumalt andes nii inimestele vajalikke teadmisi vägivallaohvriks langemise ning lähedaste toetamise kohta. Võimalikud intervjuude ja teemad: -​ Kuidas tunda ära koduvägivalda? Kuhu pöörduda ja kuidas end kaitsta? -​ Kuidas aidata seksuaalvägivalla ohvriks langenud lähedast? -​ Küberkuriteod varitsevad internetis igal sammul — kuidas kaitsta end ja oma lähedasi? -​ Normaalne mees ei löö – kuidas vägivaldsest käitumismallist välja murda? -​ Millistes olukordades saab ohvriabi ja selle teenused aidata? Sõnumite näited: Vanema sihtrühma puhul soovitab Pakkuja kasutada rahustavaid ja väärikust hoidvaid sõnumeid, mis rõhutavad õigust abile igas eas. -​ „Sul on õigus turvalisele elule igas vanuses. Vaata, mida teha, kui Sul pole oma kodus enam turvaline olla.“ -​ „Vägivald ei ole normaalne – ka siis, kui see on kestnud kaua.“ -​ “Ka ekraani taga toimuv vägivald võib haiget teha. Sa ei pea sellega üksi jääma. Julge rääkida oma murest ja Sind aidatakse.“ -​ „Peaaegu iga teine naine ja iga kolmas mees Eestis on kogenud lähisuhtevägivalda — Sa ei ole oma kogemuses üksi.“ -​ „Iga kuues vanemaealine on Eestis kogenud vägivalla erinevaid vorme — see teema puudutab meid kõiki (Viitab Justiits- ja Digiministeeriumi analüüsile, avaldatud okt. 2025)“ -​ „Statistika kinnitab, et vanemaealiste vastu suunatud vägivald on murettekitavalt suur, kuid jääb sageli märkamatuks. Selle nähtavaks tegemine ja ohvrite toetamine on kogu ühiskonna ühine vastutus.“ Teavituskanalid ja sõnumite edastamise viisid:​ Lisaks traditsioonilisele tele- ja trükimeediale soovitab Pakkuja: ●​ Kogemuslood ja intervjuusid kohalikes lehtedes, kus ohvriabi tutvustatakse läbi päriseluliste olukordade, mitte vaid teenusekirjelduse ja telefoninumbri; Julgustavad lood, kus vanemaelaine inimene on saanud abi. Lisatud ka, kuidas juhtum tuvastati (kas pöördus ise, kas probleemi märkas naaber või pereliige ja kutsus abi). ●​ Arstikeskuste ja päevakeskuste plakatid/voldikud, kus on lisatud „mida teha samm-sammult“ visuaal ja tekstiline selgitus, mis ei eelda digipädevust, kuid juhatavad vajadusel inimese abini — veebilehe või telefoninumbrini või julgustavad probleemist rääkima pereasrile. 15  Ohvriabi strateegiliste ennetus- ja teavitustegevuste planeerimine Põhjendus:​ Vanem sihtrühm ei pruugi end määratleda „ohvrina“ ning vajab kinnitust, et abi küsimine on normaalne ja õigustatud. Samm-sammuline, selge ja tuttavates keskkondades nähtav info vähendab abiotsingu barjääri ja toetab otsust pöörduda professionaalse toe poole. Meedias ilmuvad kogemuslood toetavad aga nii ohvrit ennas kuid ka pealtnägijaid, kuna antud sihtrühma puhul on kõrvaline sekkumine oluliselt vajalikum, kuna neil võib ea/kaasuvate haiguste tõttu olla keeruline ise abi otsida. Lisaideed Selgitavad lühivideod Pakkuja soovitab kaaluda ühe sõnumi edastamisvormina lühivideod (kuni 20 sek), mis annavad juhiseid ühes konkreetses olukorras toimetulekuks — “Kuidas teavitada koduvägivallast, kui ohver on oma ema ja vägivallatseja on isa”, “Kuidas toetada sõpra, kes on langenud seksuaalvägivalla ohvriks”. Lühiklipid on nooremate seas aina populaarsemad suurendavad usaldust ja langetavad nn abi küsimise barjääri. Arvestades, et sageli vaadatakse klippe helita, on oluline lisada subtiitrid (võimalusel mitmes keeles). Samuti kasvavad häälotsingud, mis tähendab, et märksõnad peavad kõlama loomulikult (“vajan abi”, “mida teha, kui isa lööb ema või abikaasa mind lööb”). Tundlike teemade puhul soovitab pakkuja kaaluda sotsiaalmeedia postitusi, mis on sisult empaatilised ja rahustavad st selge, lühike tekst, võimalikult vähe müra, rahulik visuaal (pastelsed toonid, illustratiivne, mitte fotod traumadest). Videoid saab levitada sotsiaalmeedias reklaamide või kanali sisupostitusena, palunabi.ee veebilehel, partnerite (sotsiaalmeedia) kanalites. Võimalik sihtrühm: nooremad 15-50 vägivalla ohvrid, nende lähedased-sõbrad. Juhendmaterjalid lähedastele/ettevõtetele/organisatsioonidele Vägivalla või kuritegude ohvriks langenud inimeste lähedastel on sageli keeruline inimest aidata – ei tea täpselt, mida öelda ja kuidas toetada ning võib juhtuda, et lähedased hakkavad tahtmatult juhtunut hoopis pisendama, mis omakorda muudab ohvri olukorda veelgi raskemaks. Lähedaste harimiseks soovitab Pakkuja strateegia käigus tõsta fookusesse ohvrite lähedased ning luua neile vajalike juhendmaterjal. Õpetlik ja selgitav materjal aitab vastata küsimustele, kuidas (potentsiaalset) ohvit aidata – kuidas käituda lähedasega toimunud vägivallajuhtumi korral ning kust ja kuidas küsida abi, kuidas aidata küberkuriteo ohvriks langenut, kuidas toetada koduvalla all kannatanut. Samuti selgitaksid juhised, et millisel hetkel tuleks enda sõbra, pereliikme olukorda sekkuda, otsima talle abi jne. Juhiste eesmärk on aidata kaasa erinevate olukordade märkamisele, mis omakorda suurendaks abisaamise võimalust. Sihtrühm: vägivalla all kannatanute nende lähedased, eri vanustes, ettevõtjaid, tööandjad, õpetajad. 16  Ohvriabi strateegiliste ennetus- ja teavitustegevuste planeerimine Bännerid pühade ajal Kurb statistika teatab, et perevägivallajuhtumid sagenevad suuremate riiklite pühade või siis isiklike tähtpäevade ajal. Seega soovitab Pakkuja jõulude, jaanipäeva ning vabariigi aastapäeva, lihavõtete ajal viia läbi teavitusaktsioonid, mis julgustavad ohvrirolli sattunuid kohe abi otsima ning seda nt bännerreklaamide kaudu veebis, sotsiaalmeediakanalites, WhatAppis jne. Eesmärk on näidata, et ohvriabi teenused on siinsamas olemas, lihtsasti kättesaadavad ning mitte keegi ei pea olema oma murega üksi. Sihtrühm: perevägivalla all kannatajad vanuses 20-40 Sisuloojate ja mõjuisikute kaasamise strateegia Strateegia osana töötab Pakkuja välja (märkimisväärse jälgijaskonnaga) sisuloojate-mõjuisikutega koostööstrateegia, mis määrab ära koostööde sageduse, sobivate mõjuisikute parameetrid ja teemaderingi ning kirjeldab, kuidas saavad kaasatud mõjuisikud luua ohvriabi teemadel mõjusat ja empaatilist sisu. Naistele vanusegrupis 15-45 on sotsiaalmeedias populaarsete influencerite kasutamine hea võimalus sihtrühma tabamiseks, kaasates neid, kas mõne kavas oleva suurema kampaania sõnumi edastamiseks või teha nendega sisulisemat koostööd, kus kaasatud mõjuisikud jagavad enda isiklike kogemusi ja julgustavad vajadusel ohvriabi poole pöörduma. Mõjuisikute kaasamise ettepanekute puhul soovitab Pakkuja jälgida, et kaasatud oleks inimesed, kellega on eri sihtrühmade esindajatel võimalik samastuda sh venekeelse emakeelega inimene, eri vanuserühmast inimese, mitte-eestlastest jälgijaskonnaga mõjuisik jne. Lisaks soovitab Pakkuja silmas pidada, et sisuloojate hulk ei muutuks liiga suureks – pikaajalisem koostöö mõjuisikuga aitab sõnumit paremini kohale viia, kinnistab seda sihtrühma seas ning toetab sõnumi usaldusväärsust. Võimalikud mõjuisikud, keda kaasata: 25+ naiste seas Evelin Võigemast, Kristel Aaslaid, Anna Hints, Piret Järvis-Milder, Kaire Vilgats, Mari Jürjens, Irina Embrich, Ülle Madise. 15-25 naiste seas Alika, Liis Lemsalu, Maria Rannaväli, Jana Guzanova, Hanna Martinson, Eneli Jefimova, Niina Petrõkina. Samuti soovitab Pakkuja kaasata mõjuisikutena suure jälgijaskonnaga mehi, kes omakorda saavad oma jälgijaid mõjutada nagu nt: Jesper Parve, Ott Tänak, Urmas Vaino, Andrei Zevakin, Kristjan Järvi jt. 17  Ohvriabi strateegiliste ennetus- ja teavitustegevuste planeerimine Mõõdiku ja hindamiskava väljatöötamine Strateegiadokumendis toob Pakkuja välja mõned võimalikud mõõdikud ennetus– ja teavitustegevuste tulemuslikkuse kaardistamiseks, sh piirkondlikul tasandil. Võimalikud näited: Palunabi.ee veebileht ●​ Külastuste arv ●​ Ohvriabi numbritele tehtavate kõnede arv ●​ Palunabi.ee kodulehel tehtavate chati vestluste arv Palunabi.ee sotsiaalmeedia kontod ●​ külastajate/jälgijate arv ●​ Videosisu vaatamine/edasi jagamine ●​ Sõnumite arv ●​ Reklaamidele klikkimine Kvalitatiivsed mõõdikud ●​ Kasutajate, ohvriabi teenuste kasutajate tagasiside ●​ Ohvriabi osakonna töötajate jt professionaalide hinnang materjalide selgusele. Kvantitatiivsed mõõdikud ●​ Teavitustegevuste/kampaaniate märgatavuse uuringud ●​ Teadlikkus ohvriabi teleofninumbrist ja palunabi.ee veebilehest II etapp - Kõneisiku(te) määratlemine ja profiili loomine Strateegia raames esitab Pakkuja loetelu kõneisikuteks vastavalt teemadele. Strateegias määratletakse kõneisiku (või grupi) profiil arvestades SKA väärtusi, sihtgruppide vajadusi ja turunduskommunikatsiooni strateegia eesmärke. Kõneisikute leidmisel peab Pakkuja silmas nii piirkondlikku jaotust kui ka venekeelseid-inglisekeelseid sihtrühma esindajaid. Kõneisikute grupid 1)​ SKA ja ohvriabi osakonna töötajad, kelle roll on selgitada teemade ringi, millega ohvriabi poole saab pöörduda. Samuti selgitada abisaamise viise ning julgustada abi otsima. Tegemist on inimestega, kel on vahetu kogemus ja teadmised, milliste muredega ohvriabi poole pöördutakse ning oskavad kahtlejaid julgustada. 2)​ Valdkonna eksperdid, kelle ülesanne on selgitada ennetus-ja teavitustegevuste pikemates teemakäsitlustes oma ekspertkogemuse- ja teadmistega toetada sh psühholoogid, vaimse tervise eksperdid, PPA esindajad, perearstid, küberkuritegude, inimkaubanduse valdkonna asjatundjad. Tegemist on inimestega, kes on ohvritega 18  Ohvriabi strateegiliste ennetus- ja teavitustegevuste planeerimine tihedas kokkupuutes, mõistavad ohvi meelelaadi ning saavad ohvri, sihtrühma esindajaid ning tema lähedasi harida ja toetada. 3)​ Mõjukad arvamusliidrid, kelle toetavad sõnavõtud aitavad teemat ühiskonnas laiemalt tõstatada – pildid hoida - nt presidendid Kersti Kaljulaid, Alar Karis, ministrid, poliitikud, kultuuritegelased. 4)​ Ohvrid. Pakkuja soovitab kaasata ennetus- ja teavitustegevusustesse ka mõned kõneisikud, kes on olnud ohvirollis, et nad saaksid (loomulikult omal soovil) jagada oma kogemuslugusid ning julgustada seeläbi teisi ohvreid abi otsima. III etapp - Strateegia esitlemine Viimases etapis koostab Pakkuja ennetus- ja teavitustegevuste strateegia, esitleb seda SKA ohvriabi osakonnale ning viimistleb, täiendab vajadusel strateegiat vastavalt tagasisidele põhjal enne dokumendi lõpliku üleandmist. Ennetus- ja teavitustegevuste strateegia struktuur ●​ Olukorra kaardistus ja tulemused (uuringu ja intervjuude kokkuvõtted, SEO auditi ja kanalitekaardistuse tulemused) ●​ SWOT analüüs ●​ Strateegia eesmärgid ●​ Sihtrühmad ●​ Sõnumid ●​ Kanalite valik ja strateegia ●​ Sõnumite edastamise vormid ●​ Sisuloojate kaasamise strateegia ●​ Kõneisikute kaasamise strateegia ●​ PR-tegevuste, sotsiaalmeedia ning ristturunduse soovitused ●​ Mõõdikud ja hindamiskava Töökorraldusest Pakkumises välja toodud tegevuste edukaks läbiviimiseks kaasab Pakkuja pikaaegse meeskonda traumakogemusega eksperdi Kaia Kastepõld-Tõrsi, kes on kaasatud iga ennetus-ja teavitustegevuste strateegia koostamise etappi. Temaga arutatakse hetkeolukorda, arutatakse uuringutest jm materjalidest selguvat infot jm olulist info, et mõista paremini sihtrühma ning nende vajadusi vastavalt Ohvriabi teenustele. Eksperdiga valideeritakse sõnumeid ning sõnumi edastamise vorme, ning arutatakse võimalikke kõneisikuid ja nende profiile, et need ei mõjuks ohvritele negatiivselt ega traumat võimendavalt. Ekspert on samuti kaasatud strateegia esitlemise faasi. Palunabi.ee veebilehe tehniline SEO-auditi läbiviimiseks kaasab Pakkuja digimeedia eksperdi, kes oskab anda asjakohast nõu kuidas veebilehel olevat infot paremini esitleda ning kuidas parandada veebilehe leitavust otsingumootorites. 19  Ohvriabi strateegiliste ennetus- ja teavitustegevuste planeerimine Ennetus- ja teavituskampaania elluviimisse kaasab Pakkuja pikaajalise kogemusega meediastrateegi, kes annab nõu massimeediakanalite valikul lähtudes sihtrühmast ning seda just piirkondlikul tasandil - milliseid kanaleid kasutada Ida-Virumaal või Kagu-Eestis ning milliste kanalite kaudu jõuda mitte-eestlastest sihtrühma esindajateni. Projekti kestel toimuvad Tellijja ja Pakkuja vahel regulaarsed koosolekud, mille jooksul on võimalik Pakkujal küsida vajalikku infot jm ning Tellijal olla kursis strateegia loomise kuluga ning leppida omavahel kokku järgmised tegevused. Kohtumised korraldatakse silmast-silma või üle veebi ning vajadusel kaasatakse kohtumisele teisi meeskonna liikmeid. Lisaks hoitakse üksteist projekti käekäiguga kursis e-posti teel. 20  Töövõtuleping nr 2-10/7927-1 Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi tellija), registrikood 70001975, mida esindab põhimääruse alusel Maret Maripuu ja Kommunikatsioonikunst OÜ (edaspidi töövõtja), registrikood 14606976, mida esindab juhatuse liige Egle Loor, edaspidi ka pool või pooled, sõlmisid töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud riigihanke „Ohvriabi strateegiliste ennetus- ja teavitustegevuste planeerimine Sotsiaalkindlustusametile” (viitenumber 301138) (edaspidi riigihange) tulemusena. 1.2. Lepingu esemeks on ohvriabi turunduskommunikatsiooni strateegia välja töötamine (edaspidi töö). Töö täpsem kirjeldus on toodud riigihanke alusdokumentides ja ulatuses, milles riigihanke alusdokumendid seda ette näevad, töövõtja poolt riigihankes esitatud pakkumuses. 1.3. Tööd rahastatakse välisvahenditest projekti „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimused „Laste ja perede toetamine“. 1.4. Lepingu dokumendid, mis on lepingu lahutamatuteks osadeks, on järgmised: 1.4.1. lepingu muudatused; 1.4.2. käesolev lepingu põhitekst koos lisadega; 1.4.3. poolte heaks kiidetud protokollilised otsused (koosolekute protokollid); 1.4.4. tellija poolt riigihanke menetluses antud selgitused ulatuses, milles need ei muuda, vaid üksnes täpsustavad või selgitavad riigihanke alusdokumente; 1.4.5. muud riigihanke alusdokumendid, sh tehniline kirjeldus koos selle lisadega; 1.4.6. töövõtja pakkumus riigihankes. 1.5. Kui lepingu dokumentide vahel esineb vastuolusid, lähtutakse prioriteetsuse määramisel eelmises punktis toodud lepingu dokumentide loetelu järjekorrast (loetelus eespool asetsev lepingu dokument on prioriteetsem järgneva suhtes). Riigihanke alusdokumentide vastuolude korral on nende prioriteetsuse järjekord järgmine: hanketeade, hankelepingu eseme tehniline kirjeldus, muud riigihanke alusdokumendid. 2. Lepingu hind ja tasumise tingimused 2.1. Tellija tasub töövõtjale teostatud töö eest vastavalt töövõtja poolt esitatud pakkumuses fikseeritud kogumaksumusele 30 450,00 eurot, mis ei sisalda käibemaksu (lepingu hind). Lepingu hinnale lisandub käibemaks õigusaktides sätestatud korras. 2.2. Tellija tasub lepingu hinna vahemaksetena järgmiselt: 2.2.1. I etapi töö vastuvõtmise järel 50% lepingu hinnast; 2.2.2. II ja III etapi töö III etapi esitamise järel 50% lepingu hinnast; 2.3. Lepingu hind on lõplik ning sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid. 2.4. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber 301138, 15-kohaline lepinguosa viitenumber (leitav riigihangete registrist lepingu juurest) ja tellija ja töövõtja kontaktisikute andmed. 2.5. Tellija tasub töövõtjale 14 kalendripäeva jooksul nõuetekohase arve saamisest. 3. Töö teostamine ja üleandmine 3.1. Töö antakse tellijale üle tehnilise kirjelduse punktis 5 nimetatud etappide kaupa järgmiselt: I etapi töö esitamise tähtaeg on kaks kuud alates lepingu sõlmimisest, II ja III etapi tööde esitamise tähtaeg on kolm kuud alates lepingu allkirjastamist. 3.2. Tellijal on õigus anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi ja ettepanekuid töö nõuetekohaseks teostamiseks. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale täitmiseks kohustuslikud, kui töövõtja ei esita kolme tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega. Vastuväidete esitamine ei mõjuta töövõtja vastutust töö lepingutingimustele vastavuse eest. 3.3. Tellijal on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist. 3.4. Pooled korraldavad vajadusel jooksvate küsimuste lahendamiseks nõupidamisi, mille läbiviimise ja protokollimise korra lepivad poolte kontaktisikud kokku peale lepingu sõlmimist. 3.5. Tellijal on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta informatsiooni või selgituste esitamist. 3.6. Töövõtja kohustub teostama töö tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas lepingus sätestatuga. Lepingus sätestamata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. 3.7. Töövõtja peab lepingu täitmise käigus teostama kõik tööd ja toimingud, mis ei ole lepingus otsesõnu sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad lepingu täitmisega seotud töö hulka või on vajalikud töö nõuetekohaseks teostamiseks. 3.8. Töövõtja tagab, et temal, tema alltöövõtjatel ja töötajatel on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load ja/või nõusolekud, kui need on õigusaktidest või lepingus sätestatust tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse. 3.9. Töövõtja kutse- või majandustegevuses tegutseva isikuna peab teostama töö vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades lepingus sätestatud töö teostamisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad töö ulatusele, iseloomule ja keerukusele. 3.10. Töövõtja kohustub töö teostamisel kasutama samu isikuid, kelle ta nimetas riigihankes esitatud pakkumuses. Kui meeskonnaliikmete kogemus oli riigihankes pakkumuste hindamise kriteeriumiks, peab töövõtja meeskonnaliikmete vahetumise korral tagama, et tööd teostavate meeskonnaliikmete kogemus jääb hinnatud osas vähemalt samaväärseks riigihankes esitatud pakkumuses välja toodud andmetega. Töövõtja peab meeskonnaliikme vahetumisest või vahetamise vajadustest tellijat teavitama esimesel võimalusel ning esitama tellijale uue meeskonnaliikme kogemust kajastavad dokumendid. Meeskonnaliikmete vahetamiseks on vajalik tellija nõusolek. Kogemust arvestatakse ja kontrollitakse meeskonnaliikmete vahetumisel kooskõlastamisele saatmise aja seisuga (nt kooskõlastamisele saatmisele eelneva aja jooksul omandatud kvalifikatsioon või kogemus). 3.11. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. Kui töö nõuetekohast teostamist takistab tellijast tulenev asjaolu, peab töövõtja sellest tellijat teavitama hiljemalt 5 tööpäeva jooksul. Kui töövõtja ei teavita tellijat sellest kokkulepitud aja jooksul, kaotab töövõtja õiguse nõuda tellija tegevusega seonduvalt töö tähtaegade muutmist. 3.12. Töövõtja on kohustatud töö teostamisel järgima lepingu rahastaja tingimusi (teavitamisele, vormistamisele ja sümboolikale). 3.13. Töövõtja esitab valmis töö tellijale ülevaatamiseks ja vastuvõtmiseks. Töö üleandmine fikseeritakse töö üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tellija vaatab akti läbi ja kontrollib teostatud töö või selle etapi vastavust lepingus sätestatule 10 tööpäeva jooksul, mil ta võtab töö vastu või esitab motiveeritud pretensiooni, miks ta tööd vastu ei võta. Tellijal on õigus mõjuval põhjusel töö ülevaatamise tähtaega pikendada 5 tööpäeva võrra, sh kui töös on olulisi puudusi, teavitades sellest töövõtja kontaktisikut. 3.14. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui töö ei vasta lepingus sätestatule. 3.14.1. Pretensioonis fikseeritakse tuvastatud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö teostamist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. Sellisel juhul on tellijal õigus jätta töö vastu võtmata või võtta töö vastu puudustega ja kasutada õiguskaitsevahendeid. 3.14.2. Tellijal on õigus võtta vastu puudustega töö ning töö puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda. 3.14.3. Kui töövõtja ei ole pretensiooniga nõus, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab töö mittevastavust,  jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda. Kui ekspertiisikulud tuleb osaliselt või tervikuna kanda etteulatuvalt, tasub need sel hetkel töövõtja kui ekspertiisi tellija ning hiljem, sõltuvalt ekspertiisi tulemusest, toimub vajadusel ekspertiisikulude hüvitamine või tasaarvestus vastavuses käesoleva punkti teises ja kolmandas lauses sätestatuga. 3.14.4. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis on tingitud tellija poolt antud sisendi ebasobivusest või puudustest eeltöödes ning töövõtja oli tellijat sellest eelnevalt teavitanud vastavalt lepingus sätestatule. 3.15. Kui tellija ei esita pretensiooni lepingus sätestatud tähtaja jooksul, loetakse töö tellija poolt vastuvõetuks. 3.16. Töö vastuvõtmisest läheb tellijale üle töö juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko. 4. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 4.1. Pooled vastutavad lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud kahju eest täies ulatuses. 4.2. Kui töövõtja ei anna tööd tellijale üle või töö ei vasta lepingutingimustele, on tellijal lisaks muude õiguskaitsevahendite kasutamisele õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 5% iga rikkumise kohta. 4.3. Töö teostamise mis tahes tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 0,05% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest, kuid käesoleva punkti alusel kokku mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast. 4.4. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi ja tellija taganeb lepingust, on tellijal õigus tellida mittetäidetud või mittenõuetekohaselt täidetud mahus tööd kolmandatelt isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud töödele kulunud summa ning lepingu hinna vahe hüvitamist töövõtja poolt. 4.5. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist kuni 0,05% tähtajaks tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast. 4.6. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või tema esindajate, töötajate, lepingupartnerite ning muude isikute poolt, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, on tellijal igakordselt õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 30% lepingu hinnast ja/või lepingust taganeda. 4.7. Poolel tuleb teavitada teist poolt leppetrahvi nõudmisest 90 päeva jooksul alates lepingu rikkumise lõppemisest. 4.8. Kui sama rikkumise eest on võimalik rakendada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi(d) selleks õigustatud pool. 4.9. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust kasutada teisi õiguskaitsevahendeid. Kõik leppetrahvid on kokku lepitud eesmärgiga tagada kohustuse täitmist, mitte eesmärgiga asendada kohustuse täitmist. 4.10. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvisumma lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. 4.11. Lepingu oluliseks rikkumiseks, mis annab tellijale õiguse lepingust taganeda, loetakse muu hulgas, kuid mitte ainult järgmisi rikkumisi: 4.11.1. töövõtja töös esinevad korduvad kvaliteediprobleemid, mille pinnalt on alust arvata, et töövõtja ei suuda teostada nõuetele vastavat tööd; 4.11.2. töövõtja ei pea lepingu täitmisel kinni tellija juhistest või õigusaktiga töö teostamisele kehtestatud nõuetest ja töövõtja ei lõpeta rikkumist tellija poolt määratava 14-päevase täiendava tähtaja jooksul; 4.11.3. töövõtjal on tekkinud töö teostamisel mahajäämus enam kui 30 päeva ja töövõtja ei lõpeta rikkumist tellija poolt määratava mõistliku pikkusega täiendava tähtaja jooksul; 4.11.4. töövõtja rikub lepingus sätestatud andmekaitse- või intellektuaalomandiõiguse nõudeid ja töövõtja ei lõpeta rikkumist tellija poolt määratava 14-päevase täiendava tähtaja jooksul; 4.11.5. töövõtja on esitanud lepingu sõlmimisel või lepingu täitmise käigus valeandmeid; 4.11.6. kui töövõtjal puuduvad vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load või nõusolekud, sh kui pädev asutus teeb töövõtja suhtes loa andmisest keeldumise,  kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise otsuse või kui töövõtja loa kehtivus lõppeb lepingu kehtivuse ajal; 4.11.7. rahastaja tingimuste (teavitamine, vormistamine ja sümboolika) mittejärgimine ja töövõtja ei lõpeta rikkumist tellija poolt määratava 14-päevase täiendava tähtaja jooksul. 4.12. Lepingu oluliseks rikkumiseks, mis annab töövõtjale õiguse leping erakorraliselt lõpetada, loetakse: 4.12.1. tellija viivitab töövõtja arve tasumisega enam kui 21 päeva ja kui tellija ei lõpeta rikkumist töövõtja poolt määratava mõistliku pikkusega täiendava tähtaja jooksul; 4.12.2. töö teostamine muutub võimatuks tellija lepingu rikkumise tõttu ja tellija ei lõpeta rikkumist töövõtja poolt määratava mõistliku pikkusega täiendava tähtaja jooksul. 4.13. Kui tellija ütleb lepingu üles korraliselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 655 alusel või kui töövõtja lõpetab lepingu erakorraliselt, on tellijal kohustus tasuda töövõtjale töö eest tasu proportsionaalselt lepingu lõppemise hetkeks teostatud ja tellijale üle antud tööga. 4.14. Kui töövõtja ei täida lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ja/või ei järgi töö teostamisel lepingu rahastaja tingimusi (teavitamise, vormistamise ja sümboolika osas) ja selle tõttu tehakse tellijale toetuse vähendamise või tagasinõude otsus, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses. 4.15. Töövõtjal ei ole VÕS §-s 654 sätestatud pandiõigust. 4.16. Pooled ei vastuta lepingust või õigusaktidest tuleneva kohustuse rikkumise eest, kui kohustuse rikkumise põhjustas vääramatu jõud. Vääramatu jõu ja rikkumise vabandatavuse osas kohaldavad pooled VÕS §-s 103 sätestatut. 4.16.1. Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeriti arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivat olukorda. 4.16.2. Kui kehtestatakse täiendavaid piiranguid, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule, kui kõik vääramatule jõule tuginemise eeldused on täidetud. 4.16.3. Seoses töö tegemist takistada võiva pandeemia või muu kriisiga on vääramatuks jõuks üksnes see, kui töö tegemist takistab riigiasutuse kohustusliku iseloomuga korraldus või muu regulatsioon. Riigiasutuste soovitused ei ole vääramatuks jõuks. 4.16.4. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu mõju tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi aja võrra, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas. 5. Intellektuaalomandiõigused 5.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid (edaspidi teos), siis loetakse, et kõik teose suhtes kehtivad autori varalised õigused lähevad arvates teose tellijale üleandmisest automaatselt, täies mahus, tagasivõtmatult ja ilma selle eest eraldi tasu maksmata töövõtjalt üle tellijale. 5.2. Teose suhtes kehtivate autori isiklike õiguste osas loetakse, et arvates teose tellijale üleandmisest annab töövõtja tellijale automaatselt ja ilma selle eest eraldi tasu saamata kogu asjaomaste õiguste tähtaja jooksul kehtiva, tagasivõtmatu ja all-litsentsi andmise õigusega ainulitsentsi. Ainulitsents on lepingu tähenduses litsents, mis annab litsentsi esemeks olevate õiguste teostamise ainuõiguse litsentsisaajale (tellijale) ning välistab samade õiguste teostamise kõigi teiste isikute, sh litsentsiandja (töövõtja) enda poolt. Juhul kui Eesti õigus peaks osalt või täielikult keelama eelnimetatud tingimustel isiklike autoriõiguste litsentseerimise, siis loetakse, et litsents on antud kõige laiematel tingimustel, mida Eesti õigus võimaldab (see hõlmab iga üksiku isikliku õiguse kaupa nii litsentsitüüpi, litsentsi territooriumi, tähtaega, tagasivõetavust kui all-litsentseeritavust). Tellijale antav isiklike õiguste litsents ei piira mingil moel teose kasutamise viisi ega nõua tellija poolt töö kasutamiseks töövõtja täiendavat või eelnevat luba. Tellija poolt tehtud teose hilisemate muudatuste, lisanduste, paranduste jms puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja ega viimase heaks tegutsenud füüsiline isik. 5.3. Olenemata eelmises punktis sätestatust lepivad pooled kokku, et tellija näitab teose juures mõistlikus suuruses ja paigutuses ära teose loonud füüsilis(t)e isiku(te) nime(d) ning töövõtja ärinime ja/või kaubamärgi. 5.4. Töövõtja kinnitab ja tagab, et tal on lepingut sõlmides või ta omandab lepingu täitmise käigus kõik vajalikud õigused, et teha võimalikuks teose suhtes kehtivate autoriõiguste õiguspärane edasivõõrandamine või litsentseerimine tellijale käesolevas peatükis sätestatud moel. Tellijal on õigus töövõtja poolt käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud kohustuse täitmist kontrollida, nõudes selleks töövõtjalt mõistliku aja jooksul selgitusi ja dokumente. 5.5. Kui töövõtja poolt tellijale üleantav töö sisaldab ka intellektuaalomandiõigusi, mis ei pärine algupäraselt töövõtjalt või tema heaks tegutsevatelt füüsilistelt isikutelt (nt autoriõigusega kaitstavad teosed, mille on loonud töövõtjaga mitteseotud kolmandad osapooled), siis kohustub töövõtja tagama, et ta on omandanud kõik vajalikud õigused, et anda tellijale edasi sellises mahus intellektuaalomandiõigused, mis võimaldavad tellijal tööd sihtotstarbeliselt, ilma tähtajaliste piiranguteta ja ilma ühelegi kolmandale osapoolele tasu maksmata kasutada. 5.6. Kui töövõtja rikub eelmises kahes punktis sätestatud kohustust tagada endal vajalike intellektuaalomandiõiguste olemasolu tellijale edasiandmiseks või kui töövõtja rikub lepingu täitmisel mistahes moel kolmandate isikute intellektuaalomandiõigusi ning sellega kaasneb tellijale kahju, on töövõtja kohustatud selle kahju täies mahus hüvitama. 5.7. Töövõtja kinnitab lepingu allkirjastamisega, et ta ei riku lepingu täitmisel kolmandate isikute intellektuaalomandiõigusi. Kui selle kohustuse rikkumisel töövõtja poolt tekib tellijale kahju, on töövõtja kohustatud selle kahju täies mahus hüvitama. 5.8. Töövõtja tasu kõigi käesolevas peatükis sätestatud intellektuaalomandiõiguste võõrandamise või litsentseerimise eest sisaldub lepingu hinnas ning töövõtjal ei teki käesoleva peatüki alusel täiendavat tasunõuet tellija vastu. 6. Teadete edastamine 6.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, muu hulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 6.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus sätestatud kontaktisiku kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud viivitamatult informeerima teist poolt ja sellist muudatust ei käsitleta lepingu muudatusena. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus sätestatud kontaktandmetel. 6.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirja saatmisele järgneval tööpäeval. 7. Poolte kontaktisikud 7.1. Tellija kontaktisikuks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Piret Piirsoo, tel +372 5190 7003, e-post: [email protected]. Tellija kontaktisikul on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning õiguskaitsevahendite kasutamise osas on tellija kontaktisikul õigus esindada tellijat ainult tellija esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul. 7.2. Töövõtja kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes on Egle Loor, tel +372 5690 6376, e-post: [email protected]. Töövõtja kontaktisikul on õigus esindada töövõtjat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning õiguskaitsevahendite kasutamise osas on töövõtja kontaktisikul õigus esindada töövõtjat ainult töövõtja esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul. 8. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 8.1. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindajad, töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 8.2. Lepingu täitmisel töövõtjale või töövõtjaga seotud isikutele teatavaks saanud isiku- ja  turvaandmed ning muu vastavalt markeeritud teave ja asjaolud, mille avalikuks tulek võiks kahjustada tellija huve, on konfidentsiaalne. Vastavasisulise informatsiooni kolmandale isikule kättesaadavaks tegemist töövõtja või töövõtjaga seotud isiku poolt käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist. Lepingu alusel konfidentsiaalseteks andmeteks loetakse ka vahetult töö teostamisega tellija kohta töövõtjale teatavaks saanud teave. Töövõtjal ei ole õigust nimetatud teavet avaldada ega muul viisil töödelda. 8.3. Töövõtja võib avaldada konfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas isikuandmeid üksnes tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul või nendele isikutele, kellele informatsiooni avaldamise kohustus tuleneb õigusaktidest, ning seda tingimusel, et avaldatakse vaid vältimatult vajalik hulk informatsiooni, tagades maksimaalses võimalikus ulatuses informatsiooni konfidentsiaalsus, või isikutele, kes seda teavet vajavad käesoleva lepingu täitmiseks ja keda on teavitatud, et selline informatsioon on konfidentsiaalne ja nad on seotud konfidentsiaalsuskohustusega. 8.4. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mis on avalik, st üldsusele teada. Töövõtja võib konfidentsiaalset informatsiooni kasutada üksnes kitsalt käesoleva lepingu täitmiseks ning töövõtjal ei ole õigust kasutada konfidentsiaalset informatsiooni muul eesmärgil, sh kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 8.5. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh rakendama organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Kui kolmandale isikule avaldatakse lepingus sätestatud või õigusaktist tulenevate kohustuste täitmiseks isikuandmeid, on töövõtja kohustatud tagama, et isik, kellele isikuandmeid avaldatakse, järgib lepingus ja õigusaktides sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid. 8.6. Töövõtjal ega töövõtjaga seotud isikutel ei ole õigust anda lepingu raames teateid pressile, meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele ilma tellija eelneva kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta. Meediapäringute korral tuleb töövõtja vastus kooskõlastada tellijaga. 9. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 9.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 9.2. Juhul kui poolest mitteoleneval põhjusel, nt kolmanda osapoole tegevuse viibimise tõttu ei osutu võimalikuks töö tegevustega alustamine või tööde teostamine selliselt, et oleks võimalik järgida lepingus kokkulepitud tähtaegu, alustatakse tegevustega või viiakse tegevused läbi tellija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka lepingu lõpp- ja vahetähtaeg perioodi võrra, mille osas tegevustega alustamine viibis või oli takistatud ning koostatakse uute tähtaegadega ajakava. 9.3. Pooltel on õigus lepingut muuta RHS § 123 lg 1 p 2 alusel, kui: 9.3.1. lepingu sõlmimise viibimise tõttu, tulenevalt riigihankega seonduvatest võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ei osutu võimalikuks tööga alustamine selliselt, et oleks võimalik järgida lepingu tähtaegu, alustatakse töödega tellija nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka lepingu lõppkuupäeva perioodi võrra, mille osas tööga alustamine viibis. Kui töö teostamine lepingu tähtaegu järgides osutub seetõttu võimatuks, on tellijal õigus lükata tähtaega vastavalt edasi ja määrata uued tegevuste tähtajad. 9.3.2. lepingu täitmise ajal esinevad inimeste tervise ja ohutu elukeskkonna tagamise vajadusest tingitud põhjused (nt COVID-19 sarnane haiguspuhang, sõjategevus, keemia- või loodusõnnetus vms) või pannakse õigusaktiga kehtima lepingu pooltele kohustuslikud lepingu täitmist takistavad meetmed (nt kehtestatakse riikliku eriolukord ja sellega seonduvad liikumis- või kogunemispiirangud), mistõttu ei osutu võimalikuks töö teostamine lepingus sätestatud tingimustel või mõistlike alternatiivsete meetoditega, on pooltel õigus muuta lepingus esitatud aja-, ja/või tegevuskava ja/või pikendada lepingu täitmise tähtaega proportsionaalselt lepingu täitmist takistanud asjaolude esinemise aja võrra. 9.3.3. see on tingitud tellija viivitusest omapoolsete kohustuste täitmisel, on töövõtjal õigus  nõuda töö lõpptähtpäeva ja/või vahetähtaegade muutmist proportsionaalselt viivituses oldud aja võrra. Kõik töö tähtaegu puudutavad muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana. 9.4. Lepingu aja- ja/või tegevuskava ja/või täitmise tähtaega on lubatud pikendada lepingu täitmise ajal kehtinud piirangute või muu lepingu nõuetekohast täitmist takistava asjaolu kehtivuse aja võrra. 9.4.1. Töövõtja esitab aja- ja/või tegevuskava muutmiseks või lepingu tähtaja pikendamiseks tellijale taotluse, milles näitab põhjendused ja selgitused, milliseid aja- ja/või tegevuskavas olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia ning millised tegevused tuleks edasi lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia mõistlike alternatiivsete meetoditega. 9.4.2. Tegevuste osas, milles ajakava järgimine on takistatud kehtestatud piirangute ja keeldude tõttu, lepivad pooled tegevuste uue ajakava kokku 5 tööpäeva jooksul piirangute ja keeldude äralangemisest. 9.5. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 9.6. Tellijal on õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus töö järele või kui töövõtja likvideeritakse või reorganiseeritakse, kusjuures lepingust tulenevad töövõtja kohustused ei lähe üle tema õigusjärglasele. Tellija teatab töövõtjale ülesütlemisest kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva. Tellija tasub töövõtjale töö eest tasu proportsionaalselt lepingu lõppemise hetkeks teostatud ja tellijale üle antud tööga. 10. Lõppsätted 10.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. Kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 10.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 10.3. Lepingu täitmise keel on eesti keel. 10.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, lahendatakse Harju Maakohtus. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Egle Loor peadirektor juhatuse liige  Tehniline kirjeldus Ohvriabi strateegiliste ennetus- ja teavitustegevuste planeerimine 1. Sissejuhatus Käesolev tehniline kirjeldus määratleb nõuded strateegiliste ennetus- ja teavitustegevuste planeerimise protsessi kirjelduse teenuse osutamisele Sotsiaalkindlustusameti (SKA) ohvriabi osakonnale. Hankega soovitakse leida partner, kes aitaks välja töötada tervikliku, jätkusuutliku ja mõjusat ning sihtgruppide spetsiifilist ennetus- ja teavitustegevuste strateegiat, sh sõnumi edastamise vormi (millist tüüpi materjalid millises kanalis). Teavitus- ja ennetustegevuste eesmärk on tõsta teadlikkust ohvriabist ja parandada ohvrite teadlikkust oma võimalustest abi saada. Peamine sihtrühm on erineva vägivalla (sh perevägivald, seksuaalvägivald, kübervägivald, inimkaubandus, kuriteoohvrid jne) ohvriks langenud täiskasvanud inimesed ja partnerasutused, kelle poole ohvrid peamiselt pöörduvad (nt tervishoid, PPA jne). Eriline rõhk on ohvriabi teenustest teadlikkuse suurendamine erinevates Eesti piirkondades, arvestades piirkondlikke eripärasid ja vajadusi, ning ohvrite erivajaduste, sh traumakogemuse arvestamisel. Lisaks oodatakse pakkujalt soovitusi ja strateegiat võimalike sisuloojate kaasamiseks, kes suudavad ohvriabi teenuste spetsiifikat, ohvrite eripärasid ja traumateadlikkust arvestades luua mõjusat ja empaatilist sisu, vältides ohvrite retraumatiseerimist. Teavitus- ja ennetustegevused peavad olema kooskõlas avaliku teenistuse eetikaga ning arvestama ohvriabi CVI (Corporate Visual Identity) juhistega. Olulise kanalina tuleb integreerida Palunabi veebileht. Oluline osa hankest on potentsiaalse ja sobiva kõneisiku (või kõneisikute) määratlemine, kes suudaks ohvriabi teemasid avalikkuses usaldusväärselt ja empaatiliselt esindada. Hange ei hõlma strateegia elluviimist, vaid keskendub põhjaliku ja teaduspõhise strateegia protsessi loomisele. Hange viiakse läbi vastavalt riigihangete seadusele. Hange on rahastatud projekti „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9 „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimused „Laste ja perede toetamine“ kaudu. 2. Tellija Sotsiaalkindlustusamet (SKA), ohvriabi osakond. 3. Hanke eesmärk Eesmärk on ohvriabist teadlikkuse suurendamine ja ohvriabi teenustele sobiva ennetus- ja teavitusstrateegia protsessi väljatöötamine kriitiliste sihtgruppideni jõudmiseks. Hanke tulemusel leitakse partner, kes aitaks põhjalikult planeerida ja dokumenteerida SKA ohvriabi osakonna tulevast SKA välist ennetus- ja arendustegevust, mis kajastaksid järgmisi punkte: Teadlikkuse tõstmine ohvriabi teenustest: Tagada, et inimesed, kes on langenud kuriteo, vägivalla või õnnetuse ohvriks, teaksid, et on olemas ohvriabi ja kuidas abi saada. Ennetustegevus: Ennetustegevuses rõhutada pealtnägijate rolli ja võimalusi abistamiseks, rõhutades aktiivse sekkumise olulisust vägivalla peatamisel. Õiguste teadvustamine: Selgitada ohvritele nende õigusi ja võimalusi, sh õigust saada ohvriabi, psühholoogilist nõustamistja muud toetust. Stigma vähendamine: Vabastada ühiskondlik suhtumine ohvriks langemise süütundest ja häbist. Vähendada ohvrite enesesüüdistamist ja normaliseerida abi otsimist. Vähendada ühiskondlikku süüdistamist ohvrite suhtes, rõhutades, et vägivald on alati vägivallatseja vastutus. Piirkondliku kättesaadavuse tagamine: Võtta arvesse ohvriabi teenuste kättesaadavuse erinevusi Eesti piirkondades ja kohandada ennetus- ja teavitustegevusi vastavalt. Eesmärk on, et sõnumid jõuaksid efektiivselt iga potentsiaalse abivajajani, olenemata asukohast. Mõjusa sisuloome tagamine: Soovitada sisuloojaid, kes on suutelised looma usaldusväärset, empaatilist ja informatiivset sisu, mis aitab jõuda ohvriteni, vähendada stigmasid ja julgustada abi otsima. SKA väärtuste integreerimine: Tagada, et kõik planeeritud tegevused peegeldaksid SKA missiooni, milleks on kindlustada Eestis resideeruva inimese iseseisvat toimetulekut ja heaolu, tehes seda lihtsate lahenduste ja inimese elus toimuvate positiivsete muutuste abil. Palunabi.ee veebilehe integreerimine: Palunabi veebilehe kui olulise teabekanaliga arvestamine ja selle maksimaalne integreerimine ennetus- ja teavitustegevuste plaani.. Ohvrikesksus ja traumateadlikkus: Kogu ennetus- ja teavitustegevuste planeerimisel tuleb lähtuda ohvrite vajadustest ja kogemustest ning olla teadlik trauma mõjust. Vältida retraumatiseerivaid sõnumeid ja kujutisi ning tagada ohvrite turvalisus ja privaatsus. Retraumatiseerimise vältimine: Välistada igasugune tegevus, mis võib ohvreid retraumatiseerida. See hõlmab ohvrite süüdistamise, nende kogemuste kahtluse alla seadmise, nende privaatsuse rikkumise või muu sellise, mis võib neile uuesti haiget teha. Rõhk on ohvrite jõustamisel, autonoomia toetamisel ja lootuse andmisel. Kättesaadav ja arusaadav teavitus- ja ennetustegvuste strateegia protsessi dokument: Protsessi kirjeldus on põhjalikult dokumenteeritud, arusaadav ja rakendatav SKA ohvriabi osakonnale. Dokument esitada .docx formaadis. Sobiva kõneisiku määratlemine: Soovitada potentsiaalseid kõneisikuid (või kõneisikute gruppe), kes suudaksid avalikkuses ohvriabi teemasid usaldusväärselt ja empaatiliselt esindada. See hõlmab kõneisiku profiili määratlemist, potentsiaalsete kandidaatide kaardistamist, nende sobivuse ja kaasamisega seotud maksumuse hindamist ja konkreetseid soovitusi SKA-le. 4. Lähteandmed ja taustainfo * Läbivalt peab arvestama SKA kommunikatsiooni põhiväärtustega. * SKA ohvriabi osakonna eesmärgid ja väärtused (leitavad Palunabi kodulehelt https://www.palunabi.ee/et/ohvriabist). * Sihtgruppide vajadused ja ootused (näiteks erinevad vanusegrupid, sotsiaalsed kihid, ohvrite tüübid, sh perevägivalda, seksuaalvägivalda, inimkaubanduse ohvrid jne). Oluline on arvestada ka vanemaealiste, LGBTQ+ kogukonna liikmete, puuetega inimeste ja teiste haavatavate gruppide spetsiifiliste vajadustega. * Ülevaade ohvriabi teenuste kättesaadavusest erinevates Eesti piirkondades. See sisaldab infot teenusepunktide, spetsialistide arvu, pakutavate teenuste ja potentsiaalsete probleemide kohta piirkondlikult. Eriti oluline on teada, millised teenused on kättesaadavad ohvritele, kes ei räägi eesti keelt või vajavad erivajadustega inimestele kohandatud teenuseid. * SKA missioon, visioon, väärtused ja eesmärgid (leitavad SKA kodulehelt). * Ohvriabi CVI (Corporate Visual Identity) juhend (SKA poolt esitatav). * Palunabi veebileht (www.palunabi.ee). 5. Teenuse sisu ja nõuded Teenuse osutaja kohustub osutama järgmiseid teenuseid: 5.1. Ohvriabi ennetus- ja teavitustegevuste strateegia välja töötamine (I etapp) Olukorra analüüs: Peamiste sihtgruppide määratlemine. Millised sihtgrupid on kõige olulisemat info vajajad või info edasikandjad ohvrile (nt tervishoiuasutused, PPA jms). Detailne sihtgruppide ja mõju potentsiaali kirjeldus. Olulisimate (mõjusaim) sihtgruppide valik. Sõnumite väljatöötamine: Sihtgruppide spetsiifiliste sõnumite ja argumentide loomine. Sõnumid peavad olema kohandatud erinevatele sihtgruppidele selliselt, et need oleksid maksimaalselt mõjusad just konkreetse sihtgrupi eripära arvestavalt. Sõnumite väljatöötamisel tuleb järgida traumateadlikkuse põhimõtteid: kasutada empaatilist, lootustandvat ja jõustavat keelt, vältida süüdistamist ja ohvrite määratlemist vaid traumakogemuse kaudu. Kanalite valik ja strateegia: Sobivate kommunikatsioonikanalite valik ja kasutamise strateegia (sh sotsiaalmeedia, traditsiooniline meedia, otsepostitus, veebileht, üritused, koolitused jne). Valida sihtgrupile sobivad ja turvalised kanalid (sh sotsiaalmeedia, traditsiooniline meedia, otsepostitus, Palunabi veebilehe integratsioon jne), arvestades piirkondlikku kättesaadavust. Sõnumi edastamise vorm: Vastavalt sihtgrupile ja kommunikatsioonikanalile pakkuda välja erinevaid vorme, kuidas sõnum parimal viisil edasi anda (näiteks noortele suunatud sõnum sotsiaalmeedias vajab videot, vanaemaealistele suunatu kuvada paberkandjal jne). Mõõdiku ja hindamiskava väljatöötamine: Kuidas mõõta ennetus– ja teavitustegevuste tulemuslikkust ja milliseid hindamismeetodeid kasutada. Hindamiskava peab võimaldama tulemuste mõõtmist ka piirkondlikul tasandil, et hinnata kommunikatsiooni efektiivsust erinevates piirkondades eraldi. Sisuloojate kaasamise strateegia: Pakkuda välja strateegia, kuidas kaasata sisuloojaid, kes suudavad luua ohvriabi teemadel mõjusat ja empaatilist sisu juhul, kui sisulooja on sihtgrupile mõjus teavituskanal. 5.2. Kõneisiku(te) määratlemine ja profiili loomine (II etapp) Määratleda kõneisiku (või kõneisikute grupi) profiil, arvestades SKA väärtusi, sihtgruppide vajadusi ja turunduskommunikatsiooni strateegia eesmärke. Esitada SKA-le konkreetsed soovitused sobivate kõneisikute (või kõneisikute grupi) kohta, põhjendades nende valikut ja tuues välja nende tugevused. 5.3. Strateegia esitlemine (III etapp) Vajadusel esitleda valminud ennetus- ja teavitustegevuste strateegiat SKA ohvriabi osakonnale, vastates küsimustele ja pakkudes selgitusi. 6. Nõuded meeskonnale Pakkuja meeskonnaliikmetele esitatavad nõuded on toodud riigihangete registri vastavustingimuste dokumendis. 7. Töö üleandmine Töö antakse tellijale üle punktis 5 nimetatud etappide kaupa järgmiselt; I etapi töö esitamise tähtaeg on kaks kuud alates lepingu sõlmimisest, II ja III1 etapi tööde esitamise tähtaeg on kolm kuud alates lepingu allkirjastamist. 1 Juhul, kui Tellija selleks vajaduse esitab.