Kiri

Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 _____________________ (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse (IKS) paragrahvis 6 sätestatust palun kooskõlastada Uuringu pealkiri Ohvriabi klienditeekonna uuring Sotsiaalkindlustusametile Kas poliitika kujundamise uuring (IKS § 6 lg 5) Jah või uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid ja puudub valdkondlik eetikakomitee (IKS § 6 lg 4) Palume eelmise kahe lahtri puhul valida üks vastavalt õiguslikule alusele, v.a olukorras, kui poliitika kujundamise uuringu puhul puudub valdkondlik eetikakomitee. Kui poliitika kujundamise uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, siis täita ka eetikakomitee otsuse lahter. Kas isikuandmete töötleja on määranud Jah. Ainike Alla andmekaitsespetsialisti (sh tema nimi ja [email protected] . kontaktandmed)? tel 53310765 Kas on olemas eetikakomitee otsus1? Kooskõlastuse olemasolul lisada see taotlusele. Ei Kas osa uuringust toimub andmesubjekti nõusoleku Jah alusel? Kui jah, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. 1. Vastutava töötleja üldandmed2 1.1. Vastutava töötleja nimi, registrikood, Sotsiaalkindlustusamet, 70001975, Paldiski mnt aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) 80, Tallinn; kontaktisikuks: Ailen Lang; analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post, telefon [email protected], 54730111 1.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 2. Volitatud töötleja üldandmed3 2.1. Volitatud töötleja nimi, registrikood, 1) Haap Consulting OÜ, 14383016, Telliskivi aadress ja kontaktandmed (sh kontaktisik) 57, Tallinn; kontaktisikuks: Marleen Pedjasaar, Aadress analoogne registrikandega, kontaktisiku e-post ja [email protected], 5515011 telefoninumber 2) HI Advisory OÜ, 17059612; kontaktisikuks 1 IKS § 6 lg 4 - kui uuringus töödeldakse eriliiki isikuandmeid, on vajalik ka eetikakomitee kooskõlastus. 2 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija (tellija). Juhul, kui vastutav töötleja kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad. 3 Volitatud töötlejate loetelu peab olema ammendav ehk kõik volitatud töötlejad peavad olema nimetatud. Kui taotluse esitaja on volitatud töötleja, peab taotlusele olema lisatud dokument, kust nähtub, et vastutav töötleja on volitatud töötlejale andnud volituse inspektsioonile taotluse esitamiseks.  uuringu raames volituse alusel: Marleen Pedjasaar, [email protected], 5515011 2.2. Isikuandmete töötlemiskoha aadress (kui - erineb registriandmetest) maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 3. Mis on teadusuuringu läbiviimise õiguslik Ohvriabiseadus paragrahv 14 lõige 1 sätestab, alus? et ohvriabi korraldab Sotsiaalkindlustusamet. Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi Uuring on tellitud Sotsiaalkindlustusameti viia. Ei piisa viitest IKS § 6-le. Poliitikakujundamise eesmärgil ülesande täitmise raames ning ei ole iseseisev läbiviidava uuringu puhul tuua välja volitusnorm, millest teadusuuring akadeemilises tähenduses, vaid nähtub, et asutus on selle valdkonna eest vastutav. Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja poliitikakujundamist toetav rakendusuuring. arendustegevuse korralduse seadus või teadus- või arendusprojekti avamise otsus, leping vms. Andmete töötlemist on täpsemalt kirjeldatud taotluse järgnevates osades. Andmete esmaseks töötlemiseks (sobivate isikute tuvastamine ja neile kutse edastamine) on õiguslikuks aluseks IKS § 6 lg 5 (poliitikakujundamise uuring). Nõusolek on õiguslikuks aluseks edasiseks andmete edastamiseks volitatud töötlejale ja intervjuu läbiviimiseks. Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus §6 lg 14 kohaselt on Sotsiaalkindlustusameti üks ülesanne: „osalemine tegevusvaldkonnaga seotud poliitika ning strateegiate, arengukavade ja õigusaktide väljatöötamisel ja rahvusvahelistes projektides“. Uuring teostatakse ohvriabi teenuste arendamise eesmärgil ning selle läbiviimine on kooskõlastatud ka Sotsiaalministeeriumi poliitikajuhiga. 4. Mis on isikuandmete töötlemise eesmärk? Kirjeldage uuringu eesmärke ja püstitatud hüpoteese, mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine. Palume siin punktis selgitada kogu uuringut, mitte ainult taotluse esemeks olevat osa (näitaks ka nõusoleku alusel toimuvat uuringu osa). Kui osa uuringust toimub nõusoleku alusel, siis palume taotlusele lisada nõusoleku vorm või selle kavand ning küsimustik või selle kavand. Tellitava uurimuse eesmärk on ohvriabi teenuste ning kliendi teekonna kaardistamine ja analüüsimine. Uuring panustab ohvriabi teenuse pakkumise ja koordineerimise hetkeseisu mõistmisse ja 2023. aastal vastuvõetud ohvriabiseaduse rakendamise hindamisse ning kliendisõbralikemate teenuste ja protsesside arendamisse tulevikus. Uurimisküsimused, millele vastuseid otsitakse, on järgmised: Milline on ohvriabi teenuste sisu, sihtgrupid ja ulatus? Milline on olemasolevate teenuste omavaheline koordineeritus? Kuidas on korraldatud kliendi suunamine ühelt teenuselt teisele? Kas esineb teenuste omavahelisi kattuvusi? Milliseid? Kas esineb teenuste vahel lünki? Milliseid? Millised on klientide abivajadused? Millised on klientide ootused ohvriabi teenustele? Kuivõrd arusaadav on klientidele, millist abi ja millises ulatuses saab pakkuda ohvriabi? Kuidas kirjeldavad kliendid spetsialistide käitumist ja hoiakuid teenuse pakkumisel? Mil määral ilmneb selles ohvriabi põhimõtete tundmine ja järgimine? Kuidas jõuavad kliendid teenusteni (nt suunamine, isepöördumisel info leidmine)? Mil määral kasutavad meditsiinitöötajad ja/või KOV ametnikud seadusega loodud õigust inimesi ohvriabiteenusteni suunata? Millised on klientide kogemused teenustele sisenemisel? Millised on klientide kogemused üleminekutel ühelt teenuselt teisele? Millised takistused esinevad teenuste leidmisel ja kasutamisel ning üleminekutel ühelt teenuselt teisele? Millised on sotsiaal-demograafiliste tunnuste kaupa erinevused abivajadustes, ootustes, teenustele sisenemisel, kogemustel teenustega, ühelt teenuselt teisele liikumisel ning takistuste kogemisel? Millised on klientide teekonnad ohvriabi teenuste kasutamisel? Millised teenuse osad on klientide hinnangul lähtuvalt nende abivajadusest olnud kõige väärtuslikumad ja millised kõige vähem kasulikud? Kuivõrd ohvriabi pakutavad teenused, teenuste süsteem ja klientide tegelikud teekonnad vastavad ohvriabi seaduses ja teenuste kirjeldustes määratule ja milliseid puudujääke esineb? Kuivõrd ohvriabi pakutavad teenused vastavad klientide abivajadustele ja milliseid puudujääke esineb? Millised on erinevused sihtgruppide kaupa? Millise osa kliendi abivajadustest, mis täna ei ole kaetud, saaks katta teenuste pakkumise ja nende korralduse parandamisega ning milline osa vajadusest ei ole praegu seaduses toodud teenustega kaetud? Kuidas tuleks selleks teenuste pakkumist ja nende korraldust muuta? Neile küsimustele vastamiseks ei piisa vaid dokumendianalüüsist, vaid tuleb viia läbi intervjuud eri osapooltega – ohvriabi talituste juhtidega, teenuseomanikega, ohvriabi spetsialistide ja teenuseväliste märkajate-suunajatega ning teenuse saajatega. Küsime kõigilt intervjueeritavatelt nõusoleku. Nõusolekuvormide ning intervjuukavade kavandid on lisatud taotlusele. 5. Selgitage, miks on isikut tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks. Isikut tuvastamist võimaldavad andmed on vajalikud intervjuude läbiviimise, nõusoleku haldamise ja andmete kvaliteedi tagamise eesmärgil. Intervjuude korraldamine eeldab intervjueeritavate kontaktandmete ajutist töötlemist, samuti nõusolekute seostamist konkreetsete intervjuudega. See on vajalik muuhulgas andmesubjektide õiguste tagamiseks (nt nõusoleku tagasivõtmise korral). Klienditeekondade kaardistamine eeldab teenuste kasutamise ajalist ja sisulist järjestamist konkreetse isiku vaates. Klienditeekondade analüüs tähendab erinevate teenustega kokkupuutepunktide, üleminekute, katkestuste ja korduvate pöördumiste seostamist ühe ja sama kliendi kogemuseks. Ilma isikut tuvastavate tunnusteta ei ole võimalik usaldusväärselt eristada, millised teenusekontaktid kuuluvad sama kliendi teekonda ning millised erinevate isikute kogemustesse. Anonüümseks muudetud üksikandmed ei võimalda teenuste vaheliste liikumiste ja kogemuste sidusat rekonstrueerimist. 6. Selgitage ülekaaluka huvi olemasolu. Esiteks on ohvriabi teenused otseselt seotud inimeste põhiõiguste ja -vabaduste kaitsega, sealhulgas õigusega elule, kehalisele ja vaimsele puutumatusele, inimväärikusele ning tõhusale abile pärast kuritegu või vägivalda. Ohvriabi teenuste eesmärk on toetada inimesi olukordades, kus nad on kogenud rasket traumat, vägivalda või muud õigusrikkumist ning vajavad riigi sekkumist ja kaitset. Selliste teenuste toimivuse, kättesaadavuse ja kvaliteedi süsteemne hindamine on avalikes huvides, kuna see mõjutab otseselt abivajajate turvalisust ja taastumist. Teiseks on uuringu eesmärk hinnata 2023. aastal vastuvõetud ohvriabiseaduse rakendamist. Seadusandja tahte kohaselt on riigil kohustus tagada, et seadusega kehtestatud teenused ja õigused toimiksid praktikas ning jõuaksid sihtgruppideni. Seaduse rakendamise tegeliku mõju hindamine ei ole võimalik ilma empiirilise teadmuseta teenuste kasutamise, koordineerituse ja klientide kogemuste kohta. Avalik huvi seisneb selles, et õigusaktide rakendamine oleks sisuline, tõhus ja kooskõlas seaduse eesmärgiga, mitte üksnes formaalne. Tõhus ohvriabi aitab ka vähendada vägivalla ja kuritegevuse pikaajalisi sotsiaalseid, tervise- ja majanduskulusid. Varajane ja hästi koordineeritud abi võib ennetada korduvvägivalda, vaimse tervise süvenevaid probleeme, töövõime langust ja sotsiaalset tõrjutust, mis on laiem küsimus ühiskonna turvalisusest ja sotsiaalsest sidususest. Oluline on hinnata teenuste omavahelist koordineeritust ja asutustevahelist koostööd, et tagada avalike vahendite kasutamise mõistlikkus ja eesmärgipärasus ning vältida võimalikku dubleerimist. Uuringu väljundina koostatavad soovitused ja ettepanekud aitavad parandada süsteemi tervikuna, millest saavad kasu kõik potentsiaalsed teenusekasutajad tulevikus. Uuring ei keskendu üksikisikute juhtumite lahendamisele. 7. Selgitage, kuidas tagate, et isikuandmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Vajadusel loetleda täiendavaid kaitsemeetmeid privaatsuse riive vähendamiseks. Esiteks toimub isikuandmete töötlemine vabatahtlikkuse ja teadliku nõusoleku alusel. Kõik uuringus osalevad isikud annavad enne intervjuud selgesõnalise, teadliku ja vabatahtliku nõusoleku. Andmesubjektidele selgitatakse arusaadavas keeles uuringu eesmärki, andmete töötlemise ulatust, säilitamise aega ning nende õigusi, sh õigust keelduda vastamast üksikutele küsimustele või katkestada osalemine igal ajal ilma negatiivsete tagajärgedeta. Uuringus osalemine ei ole seotud ühegi teenuse saamise, jätkumise ega kvaliteediga.  Teiseks rakendatakse andmete minimaalsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. Kogutakse ainult selliseid isikuandmeid, mis on vältimatult vajalikud uurimisküsimustele vastamiseks. Isikuandmeid ei koguta „igaks juhuks“ ega tulevaste määratlemata eesmärkide tarbeks. Eriti delikaatseid andmeid käsitletakse üksnes juhul ja ulatuses, milles see on vältimatu klienditeekondade ja abivajaduste mõistmiseks. Lõpparuanded ja uuringu väljundid ei sisalda teavet, mis võimaldaks andmesubjekte otseselt või kaudselt tuvastada. Saadud isikuandmed pseudonüümitakse volitatud töötleja poolt uuringu käigus (täpsemalt kirjeldatud järgmistes punktides). Uuringu lõpus valmivas raportis on kõik andmed anonüümitud kujul. Tagatud on andmete turvaline töötlemine ja piiratud juurdepääs. Isikuandmetele on ligipääs ainult uuringu läbiviimisega otseselt seotud isikutel ning ainult ulatuses, mis on vajalik nende tööülesannete täitmiseks. Andmeid säilitatakse turvalistes keskkondades ning need kustutatakse pärast uuringu eesmärkide saavutamist vastavalt kehtestatud säilitustähtaegadele. Andmete volitatud töötleja kasutab andmetega töötamisel Microsoft 365 Business Premium paketti. Selle raames on tagatud, et andmete salvestamisel ja edastamisel kasutatakse andmete turvalist autentimist, autoriseerimist ja krüptimist. See pakub ka üksikasjalikku juurdepääsukontrolli, mis võimaldab administraatoritel määrata õigusi erinevatele kasutajatele ja rühmadele. Lisaks pakub Microsoft 365 varundus- ja taastamisvõimalusi, mis võimaldab vältida andmete kogemata kustutamist. Veel on Microsoft 365-l mitmeid sisseehitatud turvafunktsioone, mis kaitsevad andmeid volitamata juurdepääsu eest. Nendest funktsioonidest kasutatakse mitmefaktorilist autentimist, andmelekete vältimist ja pahavarakaitset. Andmeid säilitatakse ning töödeldakse Euroopa Liidus. Andmekaitse nõuete tagamise eest vastutab uuringu projektijuht. Uuring ei muuda andmesubjektide õiguslikku ega faktilist olukorda ega suurenda nende kohustusi. Uuring ei too kaasa täiendavaid nõudeid, kohustusi ega otsuseid andmesubjektide suhtes. Kogutud andmeid ei kasutata üksikjuhtumite hindamiseks, teenuste osutamise üle otsustamiseks ega järelevalvemeetmete rakendamiseks. Uuringu eesmärk on süsteemne analüüs ja arendustegevus, mitte individuaalne hindamine. Andmesubjektidele on tagatud õigus saada teavet, õigus tutvuda enda kohta käivate andmetega, õigus nõusolek tagasi võtta ning õigus nõuda andmete kustutamist seaduses lubatud ulatuses. Nende õiguste kasutamise kord on selgelt kirjeldatud nõusolekuvormis. 8. Kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani? Sealhulgas palume välja tuua milliseid töötlussüsteeme ja/või keskkondi (sh pilveteenus) isikuandmete (sh pseudonüümitud) töötlemiseks kasutatakse ning millises riigis 4 asuvad töötlussüsteemide/pilveteenuse pakkuja serverid. 4 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Kui kasutatava keskkonna server ei asu piisava andmekaitsetasemega riigis, saab isikuandmete edastamine toimuda isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. Kui kasutatava keskkonna server asub riigis, mis ei ole piisava andmekaitse tasemega, tuleb täita ka taotluse punkt 12. Edastamine tähendab ka isikuandmete hoidmist serveris. Teenusesaajad  Andmete edastamine isikuandmete allikalt vastutavale töötlejale Vastutav töötleja (SKA) rakendab organisatsioonilisi juurdepääsupiiranguid ja andmete minimeerimist enne andmete edastamist. Valimisse valitute isikuandmed, millele on SKA-l endal ligipääs, võtab allikast päringu alusel välja isik, kellel on oma tööülesannete täitmiseks andmetele ligipääs. Andmed seejärel hoiustatakse turvalisel võrgukettal piiratud ligipääsuga kaustas. Naiste tugikeskused ning seksuaalvägivalla kriisiabikeskused (haiglad) võtavad päringu alusel valimisse valitud isikute andmed enda allikatest ja edastavad SKA kontaktisiku isikukoodile ID kaardi tarkvaraga krüpteeritud dokumendis e-posti teel. SKA kontaktisik dekrüpteerib andmed ning hoiustab samuti turvalisel võrgukettal piiratud ligipääsuga kaustas. Kõik andmete edastamise e-kirjad kustutatakse hiljemalt kolme tööpäeva jooksule peale saatmist/vastu võtmist. Päringutega võetakse andmeallikatest välja isikute kohta vaid need andmed, mis on uuringu läbiviimiseks vajalikud (kirjeldatud punktis 9.2) Selleks, et minimeerida isikuandmete töötlejate arvu, määrab SKA kolm töötajat, kes kontakteeruvad valimisse valitud isikutega ning küsib neilt nõusolekut uuringus osalemiseks. Määratud töötajad on endised ohvriabi töötajad, st neil on vajalik ettevalmistus, oskused ja kogemus traumateadlikult kliendiaga suhelda. Kui valimisse valitu on nõus uuringus osalema ja allkirjastab nõusolekuvormi, salvestatakse see samuti piiratud ligipääsuga kausta turvalisel võrgukettal. Nõusolekud edastatakse e-kirja teel. Allkirjastatud nõusolekud säilitatakse kuni uuringu lõpuni ehk kuni 10.03.2027.  Nõusoleku võtmine ja haldamine. Arvestades uuringu tundlikku iseloomu ning ohvriabi teenuseid kasutanud isikute haavatavat positsiooni, võtab uuringus osalemise nõusoleku vastutav töötleja (Sotsiaalkindlustusamet) ohvriabi valdkonna väljaõppega töötaja kaudu. Selline lähenemine tagab, et esmane kontakt ja nõusoleku küsimine toimub andmesubjekti jaoks turvalises ja usaldusväärses keskkonnas ning vähendab võimalikku survet või arusaamatust uuringus osalemise osas. Eelistatult palutakse teenusesaajal uuringus osalemise nõusolekuvorm digiallkirjastada, kuid kui digiallkirjastamine ei ole võimalik, aga teenusesaaja soovib uuringus osaleda, hindame piisavalt selgeks nõusoleku väljendamiseks ka seda, kui teenusesaaja kinnitab oma valmisolekut e-kirjas, mille ta saadab samalt aadressilt, kuhu saadeti kutse uuringus osalemiseks. Vastutav töötleja säilitab allkirjastatud nõusolekuvorme ja väljavõtteid e- kirjadest ning edastab volitatud töötlejale üksnes nende isikute andmed, kes on andnud nõusoleku uuringus osalemiseks. Volitatud töötleja töötleb andmeid üksnes uuringu läbiviimiseks ja vastavalt vastutava töötlejaga sõlmitud lepingule.  Andmete edastamine uuringu läbiviijale SKA kontaktisik edastab uuringus osalemiseks nõusoleku vormi allkirjastanud isikute andmed ning allkirjastatud nõusolekuvormid uuringu läbiviija kontaktisiku isikukoodile ID kaardi tarkvaraga krüpteeritud dokumendis e-posti teel. Kõik andmete edastamise e-kirjad kustutatakse hiljemalt kolme tööpäeva jooksule peale saatmist/vastu võtmist. Teenuseosutajad ja välised koostööpartnerid Uuringusse kaasatakse lisaks teenusesaajatele ka spetsialistid, sh ohvriabi talituste juhatajad, teenuseomanikud, Sotsiaalkindlustusameti spetsialistid ning teenusevälised koostööpartnerid (nt politsei, prokuratuur, KOV spetsialistid, meditsiinitöötajad). Nende isikute puhul töödeldakse üksnes tööalaseid kontaktandmeid ja tööalast rolli kirjeldavaid andmeid (ees- ja perekonnanimi, ametinimetus, töökoha asutus, tööalane e-posti aadress, töötelefon). Spetsialistide isikuandmete töötlemise eesmärk on:  nendega kontakteerumine intervjuu kokkuleppimiseks,  nende tööalase rolli konteksti mõistmine teenuse korralduse analüüsimisel. SKA kontaktisik võtab ühendust nii SKA töötajate/ametnike ja seksuaalvägivalla kriisiabikeskustes ning naiste tugikeskustes töötavate spetsialistidega, kes on valimisse valitud, ning teavitab uuringu eesmärgist, andmete töötlemise ulatusest ning nende õigustest. Intervjuu läbiviimiseks küsitakse spetsialistidelt nõusolek intervjuus osalemiseks ja vestluse salvestamiseks. Spetsialistide teavitamise ning intervjuus osalemise nõusoleku saamise järgselt edastab SKA kontaktisik nende andmed (ees- ja perekonnanimi, ametinimetus, töökoha asutus, tööalane e-posti aadress, töötelefon) uuringu teostajale. Teenuseväliste koostööpartnerite andmed saab uuringu teostaja interneti otsingu teel ning võtab ise ühendust uuringust teavitamiseks ja nõusoleku küsimiseks või kui teenusevälise koostööpartneri andmed ei ole internetis leitavad, edastab SKA kontaktisik need uuringu teostajale pärast seda, kui spetsialisti on uuringust teavitatud ja saadud nõusolek uuringus osaleda. 9. Loetlege isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus. Inimeste rühmad, keda uurida kavatsetakse ning kui palju neid on. Ohvriabi teenuseid saanud kliendid - kokku 108 klienti (individuaalintervjuud). Teenus Intervjueeritavate klientide arv Ohvriabi põhiteenuse kliendid 20 Naiste tugikeskuste kliendid 15 Traumast taastumist toetava vaimse 10 tervise abi kliendid Seksuaalvägivalla kriisiabikeskuste 10 kliendid Inimkaubandusohvrite tugiteenuse 5 kliendid Psühhosotsiaalse kriisiabi kliendid 5 Taastava õiguse teenus kliendid 10 Vägivallast loobumise toetamise 5 teenuse kliendid Kriisitelefoni kliendid 10 Emotsionaalse toe liini kliendid 5 Veebinõustamise kliendid 10 MARAC võrgustiku kliendid 3 Kokku 108 Valimi koostamiseks on vastutaval töötlejal vajalik töödelda lõpliku intervjueeritute hulgaga võrreldes suurema hulga klientide andmeid. Ootuspärane intervjuuga nõustumise määr võib konservatiivsel hinnangul olenevalt teenusest olla umbes 5-18%. Kasutatakse kvootvalimit, mis on kihistatud asukoha ja soo järgi ning järjestatud teenusesaamise aja järgi (alustades hiliseimatest klientidest). Andmete töötlemisel järgitakse andmete minimeerimise põhimõtet, tehes päringuid ja kutsete edastamist etapiviisiliselt – teenusepakkujad teevad esmalt päringu viimase 3 või 6 kuu klientide kohta (olenevalt teenuse kliendimahust, suurema kliendimahuga teenuste puhul väiksem ajavahemik). Kui esimese ringi vastamismäär ei võimalda kvoote täita, tehakse täiendav päring eelneva 3 või 6 kuu kohta; kõige väiksemate kliendimahtudega teenuste puhul võib osutuda vajalikuks ka kolmas päringuring. Valimi koostamisel saab eristada kolme andmete töötlemise tasandit: 1) Sobivate klientide tuvastamine; tehakse andmepäringud kuni ~6500 kliendi andmetele (andmeid töötleb vastutav töötleja) 2) Nõusoleku küsimine; võetakse ühendust nõusoleku küsimiseks kuni ~1600 kliendiga (andmeid töötleb vastutav töötleja) 3) Nõusoleku andnud klientide kontaktandmete edastamine vastutavalt töötlejalt volitatud töötlejale; edastatakse 108-130 uuringus osalemiseks nõusoleku andnud kliendi kontaktandmed intervjuu kokkuleppimiseks. Andmete suuremahuline päring on vältimatu ja põhjendatud, kuna uuringu sihtrühmad on väikesed, teenusepõhised ja nõusoleku andmise määr eeldatavalt madal. Ilma etapilise ja kvootidel põhineva valimita ei ole võimalik tagada teenuste ja sihtrühmade esindatust ega saavutada uuringu eesmärke. Teenusepakkujate osas on valim järgnev: Ohvriabi talituse juhatajad - kokku 4 juhatajat (individuaalintervjuud). Ohvriabi teenuseomanikud/teenuseomaniku ülesandeid täitvad töötajad - kokku 9 teenuseomanikku (individuaalintervjuud). Teenuse spetsialistid nii Sotsiaalkindlustusametist kui muudest abi pakkumisel võrgustikutööd tegevatest asutustest (1-2 spetsialisti iga fookusgrupi kohta) - kuni 12 fookusgrupiintervjuud, igal intervjuul maksimaalselt 8 inimest. Ohvriabi teenuse välised spetsialistid ehk nn väravahoidjad, kes on potentsiaalsed abivajaduse märkajad või teenusele suunajad (näiteks politseinikud, prokuratuuride töötajad, kohalike omavalitsuste sotsiaaltöö ja laste heaolu spetsialistid ja meditsiinitöötajad) - kuni 4 fookusgrupiintervjuud. Kõik intervjuud nii teenusesaajate kui spetsialistidega viiakse läbi veebiteel Microsoft Teams keskkonnas. Failid salvestatakse Microsoft 365 keskkonnas kaustadesse, kuhu on tagatud kaheastmelise autentimise kaudu vaid intervjuud läbi viinud isiku ligipääs. Intervjuu läbi viinud isik kustutab kõik helifailid hiljemalt 10.03.2027 ja kinnitab kustutamist projektijuhile. Helisalvestisi kasutatakse üksnes intervjuude sisuliseks analüüsiks ning neid ei kasutata koolitus-, esitlus- ega muudel kõrvaleesmärkidel. Helifaile säilitatakse maksimaalselt kuni 10.03.2027, mis on kõigi uuringus kogutud andmete hiliseim kustutamise tähtaeg. Failide kustutamist kinnitatakse vastava kinnituse allkirjastamisega uuringu projektijuhi poolt. Kinnitus sisaldab Microsoft 365 auditilogi andmeid ning järgnevaid kinnitusi:  Kõik projektiga seotud ja tööde teostamisel kasutatud isikuandmed on jäädavalt kustutatud ja neid ei ole võimalik taastada;   Isikuandmetest puuduvad organisatsiooni valdusesse jäävad koopiad, väljatrükid või muud taas-esitused;  Kustutamine toimus vastavalt projekti tellinud vastutava töötleja seatud andmekaitse nõuetele ja seadusest tulenevatele organisatsioonile kehtivatele kohustustele;  Isikuandmeid ei säilitatud kauem kui oli tarvilik vastutava töötleja tellitud projekti/tööde elluviimiseks, isikuandmete säilitusperioodi ei ole ületatud;  Isikuandmed kustutati tähtaegselt/mõistliku aja jooksul pärast teada saamist, et andmete töötlemiseks puudub õiguslik alus;  Tõend (logiväljavõte) andmete kustutamise toimingust on säilitatud, tagamaks kustutamise dokumentaalne tõendamine. 9.1. Tooge välja periood, mille kohta isikuandmete päring tehakse. Pärime andmeid isikute kohta, kes on teenuseid saanud vahemikus 01.2024-02.2026. Teenuseosutajate, ametnike ja tugispetsialistide puhul pärime andmed nende inimeste kohta, kes hetkel ametis on. 9.2. Loetlege töödeldavate isikuandmete kooseis. Tuua detailselt välja, milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees- ja perenimi, isikukood, e-posti aadress jne) ning põhjendus, miks just neid andmeid on uuringu eesmärgi täitmiseks vaja. Vajadusel esitada taotluse lisana (nt tabelina). Teenusesaajate kohta töötleme järgmisi isikuandmeid:  ees- ja perekonnanimi – vajalik isikuga kontakteerumiseks, et küsida tema nõusolekut uuringus osalemiseks ning vajalik nõusoleku seostamiseks isikuga (et säiliks võimalus ka nõusolek tagasi võtta)  e-posti aadress ja/või telefoninumber (võimalusel) - vajalik isikuga kontakteerumiseks nii uuringus osalemise nõusoleku küsimisel kui ka intervjuu kokkuleppimiseks. Kõigi isikute kohta ei pruugi olla teada nii e-postiaadress kui ka telefoninumber, seetõttu edastatakse need andmed, mis on olemas  teenuse kasutamise piirkond (võimalusel) - vajalik valimi koostamisel, et tagada piirkondade esindatus valimis ning samuti hiljem uuringu tulemuste tõlgendamisel tuvastada piirkondlike erisusi. Kõik teenused aga ei ole piirkondlikud (näiteks telefoni tugiliinid) ja seetõttu edastatakse teenuse kasutamise piirkond juhul, kui see on asjakohane ja need andmed on olemas  suhtluskeel (võimalusel) – vajalik isikuga kontakteerumiseks nii uuringus osalemise nõusoleku küsimisel kui ka intervjuu kokkuleppimiseks. Kuna uuringus osalemise nõusoleku andmine peab olema isikule täielikult arusaadav, peab see toimuma talle sobivas suhtluskeeles. Kõigi teenuste andmestikes ei ole suhtluskeele andmeid  millist teenust või teenuseid isik kasutas – vajalik intervjuu planeerimiseks ning sisustamiseks küsimustega, mis puudutavad ainult neid teenuseid, mida isikud kasutasid  teenuste kasutamise aeg – vajalik valimi koostamisel eelistada hiljutisi teenuse kasutamise olukordi, et saada kõige värskem ülevaade teekondadest. Samas, olenevalt teenuse iseloomust, tuleb välistada teenuse kasutamised, millest pole möödas piisavalt pikk aeg ning kannatanu võib olla endiselt ohuolukorras (näiteks MARAC ohvrid), mistõttu ei tohi uuringuga seonduvalt ühendust võtta  vanus – vajalik, et välistada valimist alaealised teenusesaajad  sugu (võimalusel) – vajalik, et tagada valimi piisav mitmekesisus SKA töötajate ja teiste teenust saanud isikuid toetavate spetsialistide osas töötleme järgmisi isikuandmeid: ees- ja perekonnanimi, ametinimetus, töökoha asutus, tööalane e-posti aadress, töötelefon. Spetsialistide isikuandmete töötlemise eesmärk on:  nendega kontakteerumine intervjuu kokkuleppimiseks,  nende tööalase rolli konteksti mõistmine teenuse korralduse analüüsimisel. 9.3. Loetlege isikuandmete allikad. Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse. Andmete allikad varieeruvad teenuseti, kuid kõigi teenuste puhul töödeldakse punktis 9.2 loetletud isikuandmeid (kõigil teenustel ei pruugi olla olemas kõiki punktis 9.2 loetletud isikuandmeid ja sel juhul on märgitud punktis 9.2 märgitud, et töödeldakse võimalusel). Uuringu lõpparuandes kajastuvad teenusesaajate teekonnad muuhulgas teenuste lõikes eraldi, mistõttu on tarvis isikuandmeid iga teenuse kohta eraldi. Kuna teenused on erinevalt üles ehitatud, tuleb uuringuks vajalikke isikuandmeid teenusesaajate kohta pärida eri allikatest. Need allikad on järgnevad:  Enne 2025. a juhtumid – Sotsiaalkaitse infosüsteem (SKAIS) - ohvriabi põhiteenus, vägivallast loobumise toetamise teenus, inimkaubandusohvrite tugiteenus, psühhosotsiaalne kriisiabi, MARAC, taastav õigus.  Enne 2025. a juhtumid - Delta dokumendiregister ja Sotsiaalkindlustusameti turvatud võrgukettal piiratud ligipääsuga kaustas - vägivallast loobumise toetamise teenus, inimkaubandusohvrite tugiteenus, psühhosotsiaalne kriisiabi, MARAC, taastav õigus.  Alates 2025. a juhtumid - sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (STAR2)- Ohvriabi põhiteenus, vägivallast loobumise toetamise teenus, inimkaubandusohvrite tugiteenus, psühhosotsiaalne kriisiabi, MARAC, taastav õigus.  Naiste tugikeskuste eraldisesivad andmebaasid - iga naiste tugikeskus, kellega on SKA- l leping, kogub ja hoiustab eraldi oma tugikeskusesse pöördunute andmed. Kokku on 14 tugikeskust. Naiste tugikeskustesse pöördunute isikuandmed (toodud punktis 9.2) saadakse päringuga igast naiste tugikeskusest.  Haiglate seksuaalvägivalla kriisiabikeskused – iga haigla, kellega on SKA-l leping, kogub ja hoiustab eraldi pöördunute andmed. Kokku on 5 haiglat, kus asub seksuaalvägivalla kriisiabikeskus. Seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse pöördunute isikuandmed (toodud punktis 9.2) saadakse päringuga igalt haiglalt, kus asub seksuaalvägivalla kriisiabikeskus.  Delta dokumendiregister ja Sotsiaalkindlustusameti turvatud võrgukettal piiratud ligipääsuga kaustas - Traumast taastumist toetav vaimse tervise abi saanute isikuandmed (toodud punktis 9.2) saadakse nendest allikatest.  kõnekeskus iZAll – Tugiliinid (kriisitelefon; emotsionaalse toe ja hingehoiuliin). Punktis 9.2 kirjeldatud isikuandmed asuvad kõnekeskuse süsteemis, mille andmeid hoiustatakse TEHIKu lokaalses serveris. Seetõttu saadakse isikuandmed päringuga kõnekeskusest.  TEHIKu (Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus) broneerimissüsteem nõustamisele registreerimiseks (registreerunute andmeid hoiustatakse TEHIKu serveris) – Vaimse tervise veebinõustamist saanute isikuandmed (toodud punktis 9.2) saadakse sellest TEHIKu broneerimissüsteemist. Isikuandmed võivad tulla ka intervjuudest, kui isikud ise andmeid jagavad. Teenuseosutajate isikuandmed Spetsialistidega läbiviidavate intervjuude jaoks saame uuringus kasutatavad isikuandmed (spetsialisti ametinimetus, e-posti aadress ja telefoninumber) kas internetiotsingu kaudu või edastab SKA kui vastutav töötleja need andmed volitatud töötlejale. 9.4. Kas andmeandjatega (andmekogu vastutava töötlejaga) on konsulteeritud ning nad on valmis väljastama uuringu eesmärgi saavutamiseks vajalikud andmed? Kõnekeskus IZALL võimaldab SKA töötajal (teenuse juhtivspetsialist) vaadata kõnekeskuses helistajate telefoninumbreid. Naiste tugikeskuseid on teavitatud ning viidud läbi veebikonsultatsioon nende küsimustele vastamiseks. Seksuaalvägivalla kriisiabikeskustesse pöördunute andmeid omavaid haiglaid on teavitatud ja vajadusel konsulteeritud. 10. Kas kogutud andmed pseudonümiseeritakse või anonümiseeritakse? Mis etapis seda tehakse? Kes viib läbi pseudonümiseerimise või anonümiseerimise (vastutav töötleja, volitatud töötleja, andmeandja vms)? Volitatud töötleja pseudonümiseerib vastutavalt töötlejalt saadud isikuandmed. Kui SKA vastutava töötlejana on saanud eri teenuste kohta isikuandmed, edastab ta need volitatud töötleja poolsele esindajale, kes viib konkreetse teenuse saajatega läbi intervjuud. Eri teenuste saajatega viivad intervjuusid läbi eri töötajad, kellel kõigil tekib ligipääs vaid ühe konkreetse teenuse raames tuge saanud isikute andmetele. See töötaja pseudonümiseerib saadud isikuandmed andmete edasiseks töötlemiseks uuringus teiste analüütikute poolt. Ta pseudonümiseerib intervjuu pinnalt tehtud märkmed ja nende märkmete pinnalt isiku tuvastamine on võimalik ainult temal läbi koodivõtme, mille ta on loonud ja millele ainult temal on ligipääs. Ülejäänud uuringumeeskond töötab andmetega edasi pseudonüümitud kujul. Helisalvestisi (millele on ligipääs vaid intervjuu läbi viinud isikul) hoiustatakse turvaliselt sarnaselt kõigi teiste andmetega, mida on täpsemalt kirjeldatud punktis 7 ning loob koodivõtme, millele ainult temal on ligipääs. Ülejäänud uuringumeeskond töötab andmetega edasi pseudonümiseeritud kujul. Uuringuaruandes on kõik kogutud andmed anonümiseeritud kujul - selles etapis tagab andmete anonümiseerimise volitatud töötleja. Vastutav andmetöötleja ei pseudonümiseeri ega anonümiseeri andmeid enne nende edastamist volitatud andmetöötlejale. Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis selgitada, miks seda ei tehta. Vastutav töötleja ei pseudonümiseeri andmeid enne volitatud töötlejale edastamist, kuna volitatud töötlejal on vaja isikuandmeid valimiisikutega ühenduse võtmiseks ja intervjuude läbiviimiseks, mille käigus on isik paratamatult tuvastatav. 10.1. Loetlege pseudonümiseeritud andmete koosseis. Volitatud töötleja intervjuusid läbi viinud konkreetne töötaja pseudonümiseerib andmed enne andmete jagamist ülejäänud volitatud töötleja töötajatele. Selles etapis pseudonümiseeritakse kõik isikut tuvastada võimaldavad tunnused – ees- ja perekonnanimi, vanus, kontaktandmed (meiliaadress, telefoninumber), teenuse saamise täpne periood, viited spetsiifilistele isikutele või olukordadele, mis võimaldaksid isikut tuvastada. 10.2. Kirjeldage pseudonümiseerimise protsessi ja vahendeid. Kui kasutatakse koodivõtit, siis tuua välja, kes koodivõtit säilitab ja kui kaua säilitab. Isikuandmed pseudonümiseerib volitatud töötleja. Protsess näeb välja järgmiselt: 1) Vastutav töötleja pärib isikuandmed asjakohastelt andmeandjatelt (eri teenuste puhul asuvad andmed eri kohtades, täpsemalt kirjeldatud eelnevates punktides); 2) Vastutav töötleja edastab volitatud töötlejale kokkulepitud andmed ohvriabi teenuseid saanud isikute kohta. Andmed edastatakse iga teenuse kohta eraldi ja konkreetselt sellele volitatud töötleja töötajale, kes vastavat teenust saanud isikutega kontakteerub ja nendega intervjuud läbi viib. Andmed edastatakse krüpteeritult e-kirja teel; 3) Volitatud töötleja töötaja pseudonümiseerib saadud isikuandmed ja loob koodivõtme, mille abil ainult tema saab tuvastada konkreetseid isikuid. Koodivõti sisaldab isiku ees- ja perekonnanime ning kontaktandmeid. Koodivõtit säilitatakse kuni 6 kuud intervjuu toimumisest, kuid maksimaalselt vastutava ja volitatud töötleja omavahelise lepingu lõppemiseni (10.03.2027). Koodivõtit säilitatakse seni, kuni toimub kogutud andmete analüüsimine; 4) Analüüsiprotsessis töötatakse pseudonümiseeritud andmetega, mis uuringi lõpparuandesse jõuavad anonümiseeritud kujul. 10.3. Tooge välja pseudonümiseeritud andmete säilitamise aeg ja põhjendus. Kui andmeid ei pseudonümiseerita, siis tuua välja andmete kustutamise tähtaeg. Vähemalt kvartali ja aasta täpsusega. Kõik andmed kustutatakse volitatud ja vastutava töötleja poolt hiljemalt 10 päeva möödumisel vastutava ja volitatud töötleja omavahelise lepingu lõppemisest ehk hiljemalt 10.03.2027. 11. Kas andmesubjekti teavitatakse Andmesubjekte ei teavitata isikuandmete isikuandmete töötlemisest? töötlemisest hetkel, mil nende andmeid Jah/ei andmekogudest päritakse, kuid teavitatakse neid isikuid, kes on sattunud intervjuude valimisse ja kellega ühendust võetakse. Andmete esmaseks töötlemiseks (sobivate isikute tuvastamine ja neile kutse edastamine) on õiguslikuks aluseks IKS § 6 lg 5 (poliitikakujundamise uuring). Nõusolek on õiguslikuks aluseks edasiseks andmete edastamiseks volitatud töötlejale ja intervjuu läbiviimiseks.  11.1. Kui vastasite ei, siis palun põhjendage5 Andmesubjekte ei teavitata isikuandmete töötlemisest hetkel, mil nende andmeid andmekogudest päritakse, kuid teavitatakse neid isikuid, kes on sattunud intervjuude valimisse ja kellega ühendust võetakse. Andmete esmaseks töötlemiseks (sobivate isikute tuvastamine ja neile kutse edastamine) on õiguslikuks aluseks IKS § 6 lg 5 (poliitikakujundamise uuring). Nõusolek on õiguslikuks aluseks edasiseks andmete edastamiseks volitatud töötlejale ja intervjuu läbiviimiseks. 11.2. Kui vastasite jah, siis kirjeldage, kuidas Andmesubjektidel palutakse intervjuule teavitatakse. eelnevalt tutvuda uuringu nõusolekuvormiga (lisatud taotlusele) ja kinnitada kas e-kirja teel või digiallkirjaga uuringus osalemist. 11.3. Kust on leitavad Andmekaitsetingimused on leitavad uuringu andmekaitsetingimused6? nõusolekuvormilt. 12. Kas isikuandmeid edastatakse Ei kolmandatesse riikidesse7 Jah/ei. Kui vastate küsimusele jah, siis täita ka järgnevad lahtrid. 12.1. Loetlege riigid, kuhu isikuandmeid - edastatakse. 12.2. Milliseid lisakaitsemeetmeid - kasutatakse? Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. _____________________________ ____________________ (allkirjastaja ees- ja perenimi)8 (allkiri ja kuupäev) Taotluse lisad9: Lisa 1: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui on - olemas) Lisa 2: Hankeleping ja/või tehniline kirjeldus x 5 Isikuandmete töötlemisest teavitamise kohustus tuleneb IKÜM-st, teavitamata jätmine on põhjendatud väga erandlikel juhtudel. 6 IKÜM-i kohaselt tuleb andmesubjektile esitada isikuandmete töötlemise kohta teave ehk nn andmekaitsetingimused, mis peavad vastama IKÜM art 12 – 14 sätestatule. 7 Isikuandmete edastamine on lubatud üksnes sellisesse riiki, millel on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete nn kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKÜM artiklite 44-50 alusel. Täiendav teave: https://www.aki.ee/isikuandmed/andmetootlejale/isikuandmete-edastamine-valisriiki. 8 Taotluse saab allkirjastada vaid isik, kellel on vastava asutuse/ettevõtte esindusõigus või teda on volitatud taotlust esitama. Kui allkirjastaja on volitatud taotlust esitama, siis esitada volitust tõendav dokument (volikiri, leping vms). 9 Kui nimetatud lisasid ei ole, siis palume need kustutada. Lisa 3: Nõusoleku võtmise vorm või selle kavand x Lisa 4: Küsimustik või selle kavand x  Arvamus Andmekaitse Inspektsioonile Uuring: „Ohvriabi klienditeekonna uuring Sotsiaalkindlustusametile“ Konsultatsiooni küsimise asjaolud Uuringu viib läbi Haap Consulting, kes on isikuandmete volitatud töötlejad. Uuringu on tellinud sotsiaalkindlustusamet (SKA), kes on ohvriabi teenuste käigus kogutud isikuandmete vastutav töötleja. Uuringu osas küsis Andmekaitse Inspektsioon (AKI) 12.02.2026 ETAG teaduseetika komitee konsultatsiooni isikuandmete kaitse seaduse § 6 lg 51 kohaselt. Konsultatsioon puudutab uuringu eetilisi aspekte, mitte andmekaitse alaseid küsimusi, mida hindab AKI ise. Konsultatsioon on ETAGi jaoks esmakordne. Konsultatsiooni aluseks olevat uuringut tutvustas kokkuleppel esimehega SH alamkomitee 03.03.26 koosolekul Marten Juurik. Uuringu materjalid AKI-lt olid eelnevalt edastatud alamkomitee esimehele ja aseesimehele ning alamkomitee liikmetele. Soovituste sõnastust parandati koosoleku järgselt. Uuringu asjaolud SKA on tellinud ettevõttelt Haap Consulting uuringu, mille raames toimub kolm eristuvat uurimistegevust inimeste või isikuandmetega: 1) SKA töötleb oma vastutusalas olevaid andmeid ohvriabi teenuste kasutajate kohta, et leida potentsiaalsed uuritavad, võtta nendega ühendust ja küsida nõusolek uuringus osalemiseks. SKA ja teiste ohvriabi teenusepakkujate andmeid kasutatakse ka uuritavate „klienditeekonna“ kaardistamiseks. 2) Intervjuud ohvriabiteenuste kasutajatega. Mitmed teenuste kasutajad on määratletavad haavatavatena, kuna tegemist on inimestega, kes on olnud vägivalla ohvrid või viibinud emotsionaalselt ja vaimselt raskes seisundis. 3) Intervjuud ohvriabi teenuste osutajatega. Üldjoontes ei esine probleeme esimeses punktis nimetatud uuringuosaga, mis on valdavalt andmepõhine. Ainus võimalik probleem esineb klienditeekonna kaardistamisega (vt allpool). Probleeme ei esine ka kolmandas punktis nimetatuga, kuna tegemist on ekspertintervjuu tüüpi uuringuga inimestega, kes on spetsialistid või juhid ja vastutavad oma valdkonna teenuste eest. Üldine hinnang Uuringu eesmärgiks on mõista ohvriabi teenuste hetkeseisu, hinnata kuivõrd teenused vastavad üldistele ohvriabi põhimõtetele ja inimeste abivajadusele. Ohvriabi teenuseid kasutanud inimeste intervjueerimine on põhjendatud, kuna vaid nemad saavad öelda, mis on nende abivajadus või mil määral nad teenusest abi said. Uuring lähtub üldiselt eeldusest, et ohvriabi teenuste arendamine ja täiendamine peab arvesse võtma inimeste tegelikke abivajadusi. Uuringus osalemine on vabatahtlik. Ohvriabi teenuseid kasutanud inimeste konfidentsiaalsuse tagamiseks võtab esmalt inimestega ühendust kolm eelnevalt määratud SKA töötajat. Uuringufirmale edastatakse vaid nende inimeste kontaktandmed, kes on andnud nõusoleku uuringus osalemiseks. Uuringusse kutsutakse vaid täisealised uuritavad, kes on kasutanud mõnda ohvriabi teenust alates 2024. aastast. Kokku plaanitakse intervjueerida 108 inimest 12 erineva teenuse kasutajate seast. Intervjuukava on sobiv. Küsimused puudutavad eelkõige kogemust teenusega. Kuigi ei saa välistada, et teenuse osas on kontekstis oluline ka isiklik kogemus vägivallaga, siis ei küsita uuritavalt selle kohta täiendavaid küsimusi. Intervjuu lõppeb pigem positiivsete küsimustega. Alamkomitee hinnangul vastab uuring üldistele teaduseetika põhimõtetele. Uuring austab uuritavate vaba tahet, põhineb vabatahtlikul nõusolekul ning jätab uuritavale võimaluse intervjuu igal hetkel katkestada. Uuritavate kaasamine on põhjendatud uuringu eesmärkidest lähtuvalt. Uuringu eesmärke ei saaks täita teiste (mitte-haavatavate) uuritavate rühmadega. Uuringus minimeeritakse kahju uuritavatele, vältides endiselt ohuolukorras olevaid uuritavaid. Täiendavalt on soovitatav uuringu osas tähelepanu pöörata järgmistele aspektidele. 1. Ajaline viivitus uuringusse kaasamisel Mainitud on, et arvestatakse ka teenuse kasutamisest möödunud aega, et välistada need teenuse kasutajad, kes võivad endiselt olla ohuolukorras. Selline ajaline viivitus võiks olla kasutusel kõigi uuritavate osas. Selge ei ole, millisel alusel seda ajalist viivitust arvestatakse, kuna uuringus eelistatakse just hiljutisi teenuse kasutuse olukordi, et info oleks värskem. See on ka võimalik huvide konflikti allikas, kuna uuringu edukuse huvides võib olla vajalik värvata rohkem värske kogemusega uuritavaid, samas kui uuritavate heaolu silmas pidades tuleks eelistada uuritavaid, kellel on ohu või abivajaduse kogemusest möödunud piisavalt aega. Valimist tuleks välistada inimesed, kellel on vägivalla ohvriks langemisest või traumeerivast kogemusest möödunud vähem kui kaks kuud. Isegi sel juhul esineb arvestatav risk, et uuringus osalemine meenutab tahtmatult kogemusi, millele inimene ei soovi mõelda. 2. Uuringusse värbamise ettevalmistus Jätkuna eelmises punktis nimetatud võimalikule huvile saada uuringusse piisav hulk uuritavaid, tuleks põhjalikult ette valmistada need SKA töötajad, kes ohvriabi teenuse kasutajatega ühendust hakkavad võtma. Oluline on, et inimese otsus uuringus osaleda oleks vabatahtlik ning et neil ei tekiks muljet, et uuringus osalemisest sõltub edasine ohvriabi teenuse saamine. Kuna värbamisega tegelevad SKA töötajad, kellelt ei saa eeldada sotsiaalteaduslike uuringute läbiviimise kogemust, oleks oluline neid eelnevalt koolitada või ette valmistada, et maandada uuritavate mõjutamise riski. Mõjutuse vältimine on seda olulisem, mida haavatavam on uuritav ning mida värskem on abivajaduse tinginud kogemus. 3. Ettevalmistus intervjueeritavate toetamiseks vajadusel Uurijatel peaks olema plaan olukorraks, kui intervjuu käigus ilmneb, et uuritav vajab tuge või abi (nt meenutavad küsimused varasemaid traumeerivaid kogemusi). 4. Teenuste konfidentsiaalsust tuleb austada Kui teenuse osas on inimesele lubatud konfidentsiaalsust või võimalust jääda anonüümseks, tuleks seda laiendada ka uuringusse kutsumisel. Kirjeldatud ei ole, kas ja kuivõrd inimeste uuringusse kutsumisel sellega arvestatakse. Arvestada tuleks, et kui uuringukutse saadetakse inimesele, kes eeldas teenuse kasutamisel täielikku konfidentsiaalsust (või lubati anonüümset nõustamist), siis võib see oluliselt kahjustada teenuse usaldusväärsust nende inimeste silmis. Sellest tulenevalt tuleks valimist välja jätta kõik inimesed, kes on avaldanud soovi kasutada teenust konfidentsiaalselt. 5. Klienditeekonna kaardistamine Taotlusest ei selgu üheselt, kes teostab klienditeekonna kaardistuse ja kas need andmed edastatakse uuringu läbiviijale (Haap Consulting). Ilmselt oleks minimaalsem lahendus, kus klienditeekond kaardistatakse juba asutuste käes olevate andmete põhjal, kellel on seadusest tulenev õigus neid andmeid töödelda. Üleliigne tunduks olevat lahendus, kus uuritaval palutakse ise (mälu järgi) oma teenuste kasutamise teekonda kaardistada, seda enam, et uuritav ei pruugi detailselt mäletada, mida ja mis järjestuses tegi. Kuna klienditeekonna kaardistus on osa taustainfost, mis on uuringu läbiviijal uuritava kohta vaja, siis tuleks ka selle kohta küsida eraldi nõusolek. Uuritav saaks nõustuda nt sellega, et uurijatele antakse lisaks kontaktandmetele tema kohta ka loetelu kasutatud teenustest (ilma täiendavate kirjeldusteta teenuse sisust). Kui uuritav sellega ei nõustu, saab ta intervjuu käigus ise nimetada teenused, millest on nõus rääkima. Kui klienditeekonna kaardistamine on mõeldud teistsugusena, oleks siiski uuritava suhtes lugupidav ja läbipaistev, kui seda neile selgitatakse, et uuritavale ei tuleks üllatusena see, kui intervjueerija tema kohta taustainfot teab. 6. Allkirjastatud nõusolekuvormide edastamine Ei ole selge, miks peab volitatud töötlejale edastama allkirjastatud nõusolekuvormid. Vastutav töötleja saab edastada vaid nende uuritavate kontaktid, kes on nõusoleku andnud. Kui ta soovib intervjuu vältel nõusoleku tagasi võtta, saab volitatud töötleja sellest SKA-d teavitada. Nõusoleku haldamine ei eelda tingimata volitatud töötlejalt koopia omamist. Kui nõusolekute edastamine volitatud töötlejale on siiski vajalik, tuleks seda põhjendada. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Simm Teaduseetika komitee sotsiaal- ja humanitaarteaduste alamkomitee esimees (allkirjastatud digitaalselt) Marten Juurik Teaduseetika valdkonna juht, Eesti Teadusagentuur  ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST OTSUS isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus nr 2.2.-1/26/5-6 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Anu Suviste Otsuse tegemise aeg ja koht 16.03.2026 Tallinnas Maret Maripuu Taotluse esitaja Sotsiaalkindlustusamet [email protected] RESOLUTSIOON: Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 6 lg 5 alusel Andmekaitse Inspektsioon otsustab: 1. kooskõlastada andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemine teadusuuringus "Ohvriabi klienditeekonna uuring Sotsiaalkindlustusametile" 19.02.2026 taotluses esitatud tingimustel ja mahus; 2. Sotsiaalkindlustusametil esitada algandmete hävitamisakt või kinnituskiri algandmete kustutamise kohta vastavalt taotluse punktile 10.3. hiljemalt 31.03.2027. VAIDLUSTAMISVIIDE: Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seaduse § 71 lõikes 1 sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1 sätestatud korras. TAOTLUSE ESITAJA SELETUS JA KINNITUSED: Esitatud otsuse lisas 1 „Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus“. ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED JA SELGITUSED: IKS § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist. IKS § 6 lõikes 3 on nimetatud tingimused, mida tuleb hinnata enne, kui hakatakse uuringus andmesubjekti nõusolekuta tema isikuandmeid tuvastamist võimaldaval kujul töötlema. Üheks tingimuseks on, et andmetöötluse eesmärgid ei ole saavutatavad peale tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist. Inspektsioon nõustub, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Lisaks on taotluse esitaja hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi. IKS § 6 lõige 51 näeb ette, et kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ei kohaldata IKS § 6 lõikes 4 sätestatud eetikakomitee kontrolli kohustust IKS § 6 lõikes 5 nimetatud täidesaatva riigivõimu analüüsidele ja uuringutele, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Andmekaitse Inspektsioon võib konsulteerida teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse §-s 26 nimetatud eetikakomiteega, kui Andmekaitse Inspektsiooni hinnangul vajab poliitika kujundamiseks tehtav uuring või analüüs eetilisuse hindamist. Andmekaitse Inspektsioon konsulteeris Eesti Teadusagentuuri (ETAG) teaduseetika komiteega uuringu eetiliste aspektide hindamiseks, kuna ohvriabi teenuse kasutajate intervjueerimisega võib küsitletavale kaasneda oluline negatiivne mõju. Inspektsioon on arvestanud komitee 03.03.2026 koosolekul kujundatud arvamusega (otsusele lisatud). Andmekaitse Inspektsiooni kooskõlastus isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise uuringus kehtib tingimustel, mis on toodud 19.02.2026 inspektsioonile esitatud täiendatud taotluses. Kui uuringu taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest inspektsiooni teavitada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Anu Suviste jurist peadirektori volitusel Lisad: 1. Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus 2. Teaduseetika komitee arvamus 2 (2)