Eelnõu arvamuse avaldamine

Sotsiaalministeerium Justiits- ja Digiministeerium Siseministeerium 30.03.2026 nr 2-2/1145-1 Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määruse nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“ muutmine Esitan kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määruse nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Lisad: 1) eelnõu; 2) seletuskiri. Lisaadressaadid: Eesti Töötukassa Andmekaitse Inspektsioon Riigi Infosüsteemi Amet Statistikaamet Ingrid Erm-Eks [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 17.03.2026 MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER MÄÄRUS Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määruse nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse töötuskindlustuse seaduse § 35 lõike 2 alusel. § 1. Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määruses nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 7 lõike 2 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks; 2) määruse 3. peatüki 2. jao 1. jaotist täiendatakse §-ga 81 järgmises sõnastuses: „§ 81. Ajutise töötamisega seotud andmed Tööturumeetmete seaduse §-s 11 sätestatud ajutise töötamise korral kantakse andmekogusse: 1) töötamise liik, töötamise alguse ja lõppemise kuupäev, tööandja nimi ja registri- või isikukood; 2) tasu suurus, millelt makstakse sotsiaalmaksu sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktide 1, 3 või 6 alusel.“; 3) paragrahvi 10 lõike 1 punktis 6 asendatakse tekstiosa „ja e-posti aadress“ tekstiosaga „, e- posti aadress ja esindusõigus äriregistri järgi“; 4) paragrahvi 11 lõike 1 punkt 15 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 28 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses: „31) lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa kehtivuse aeg;“; 6) paragrahvi 28 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses: „41) residentsus;“; 7) paragrahvi 28 täiendatakse punktidega 71 ja 72 järgmises sõnastuses: „71) avaliku teenistuse seaduse § 2 lõike 3 punktides 1–8 ja 11 nimetatud isikuks või kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu palgaliseks esimeheks või palgaliseks aseesimeheks või valla- või linnavalitsuse palgaliseks liikmeks või vallavanemaks või linnapeaks olemine; 72) sõltumatu isikuna avalik-õigusliku ameti pidamine;“; 8) paragrahvi 30 lõiget 1 täiendatakse punktiga 51 järgmises sõnastuses: „51) puude raskusaste ning sellega seotud tegutsemise ja osalemise piirangud;“; 9) paragrahvi 31 lõike 1 punkti 11 täiendatakse pärast tekstiosa „uuringutulemused“ tekstiosaga „, mis sisaldab tervise infosüsteemi andmeid esitanud arsti ees- ja perekonnanime, eriala ja 1 andmete esitamise aega ning andmeid ambulatoorsete visiitide, haiglas viibimiste, ravi, ravimite ja meditsiiniseadmete kohta “; 10) paragrahvi 33 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Andmekogusse kantakse töövõimetoetuse taotluse esitamise kuupäev ja lisaks §-s 28 nimetatud andmetele järgmised andmed taotleja kohta: 1) töötuna arvelolek; 2) vähemalt ühe alla kolmeaastase lapse kasvatamine vanema, eestkostja või hoolduspere vanemana; 3) abivajava raske või sügava puudega pereliikme või puudega isiku hooldamine sotsiaalhoolekande seaduse § 26 alusel; 4) loomeliidu või Kultuuriministeeriumi määratud loometoetuse saamine; 5) isiku nõusolekuta hoolekandeasutuses ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibimine; 6) isiku ambulatoorsel või statsionaarsel ravil viibimine või tema suhtes seaduses sätestatud asenduskaristuse või mõjutusvahendi kohaldamine; 7) ajateenistuses, korralises asendusteenistuses või erakorralises reservasendusteenistuses viibimine; 8) õppeasutuse nimekirjast väljaarvamise kuupäev; 9) akadeemilisel puhkusel viibimise aeg ja põhjus. (2) Lõike 1 punktis 2 nimetatud juhul kantakse andmekogusse lapse nimi ja isikukood.“; 11) paragrahvi 34 lõike 2 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(2) Andmekogusse kantakse töövõimetoetuse väljamaksmist mõjutavate andmetena: 1) arestimajas karistuse kandmise alguse ja lõppemise kuupäev; 2) haigushüvitise lõppemise kuupäev; 3) vahi all viibimise ajavahemik ning õigeksmõistva otsuse kuupäev ja number.“; 12) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses: „(3) Töövõimetoetuse määramata jätmise ja maksmise lõpetamise puhul kantakse andmekogusse järgmised andmed: 1) vähenenud töövõimega isikule pensioni, vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetuse, prokuröri töövõimehüvitise või välisteenistuse seaduse või avaliku teenistuse seaduse alusel makstava abikaasa- ja registreeritud elukaaslase tasu maksmise alguse kuupäev; 2) vanglas karistuse kandmise või vahi all viibimisealguse kuupäev.“; 13) paragrahvi 40 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Viisaregistrist on õigus saada andmeid lühiajalise töötamise eesmärgil antud pikaajalise viisa kehtivusaja kohta.“; 14) paragrahvi 42 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: „(11) Pseudonüümimise käigus asendab vastutav töötleja isiku isikukoodi ja kliendinumbri pseudonüümimisalgoritmiga loodud koodiga. Elukoha aadress säilitatakse kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega. (12) Pseudonüümimisel kustutatakse: 1) ees- ja perekonnanimi; 2 2) telefoninumber ja e-posti aadress; 3) kodakondsus; 4) pangakonto andmed; 5) juriidiliste isikute andmed; 6) esindajate ja kontaktisikute andmed; 7) vabatekstiväljade andmed; 8) töötukassa otsuse tekst.“. § 2. Määruse § 1 punktid 5 ja 13 jõustuvad 22. mail 2026. aastal. Erkki Keldo majandus- ja tööstusminister Ahti Kuningas kantsler 3  17.03.2026 Majandus- ja tööstusministri määruse „Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määruse nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“ muutmine“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõukohase määrusega muudetakse majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määrust nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Muudatusega täpsustatakse põhimääruse sätteid, et töövõimetoetuse seaduse (edaspidi TVTS) ja tööturumeetmete seaduse (edaspidi TöMS) alusel andmekogusse kogutavate andmete koosseis oleks ammendavalt ja selgelt loetletud. Kehtivad sätted on liiga üldised ega anna täielikku ülevaadet andmekogu andmekoosseisust. Muudatusega ei laiendata tegelikult töödeldavate andmete koosseisu ega kehtestata uut andmetöötluse alust. Muudatuse eesmärk on suurendada õigusselgust ning tagada andmesubjektidele selge ja täpne ülevaade nende andmete töötlemisest andmekogus. Samuti täpsustatakse, millised andmekogus olevad andmed on vastutav töötleja kohustatud isiku tuvastamise vältimiseks koodiga asendama. Lisaks viiakse määrus kooskõlla Riigikogu menetluses oleva välismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (ühtne luba) 786 SE alusel.1 Eelnõu eesmärk on võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. aprilli 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1233 ehk nn ühtse loa direktiiv (edaspidi direktiiv), mis reguleerib kolmandate riikide kodanike elamis- ja töötamisõigust ning tagab välistöötajate võrdse kohtlemise. Muudatused on plaanitud jõustuma 22. mail 2026, mis on direktiivi ülevõtmise tähtaeg. Eelnõuga 786 SE laiendatakse TVTS-i alusel õigustatud isikute ringi, hõlmates ka pikaajalise viisa alusel Eestis viibivaid ja töötavaid isikuid, kellele on viisa antud lühiajalise töötamise eesmärgil. Seetõttu tuleb Eesti Töötukassal (edaspidi Töötukassa) edaspidi töödelda ka nende isikute andmeid, et hinnata nende töövõimet ning määrata ja maksta neile töövõimetoetust. Eelnõukohase määrusega viiakse põhimäärus kooskõlla ülalnimetatud muudatusega. Töövõime hindamine ning töövõimetoetuse määramine ja maksmine eeldab Töötukassa infosüsteemide arendamist. Töötukassa töökoormus mõnevõrra suureneb seoses uute andmete kasutuselevõtuga, kuid mõju töötajate töökoormusele on väike, kuna lisanduvate töövõimetoetuse saajate arv on prognoosi kohaselt väike. Kolmandate riikide kodanikest töötajate halduskoormus ei suurene, kuna andmed edastatakse automaatselt X-tee kaudu viisaregistrist Töötukassa andmekogusse. Seetõttu ei ole eelnõu puhul vaja rakendada halduskoormuse tasakaalustamise reeglit. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive osakonna töötushüvitiste ja tööturutoetuste juht Ingrid Erm-Eks ([email protected], 5913 7380), õigusnõunik Ilona Säde (teenistussuhe lõppenud) ja nõunikud Siirika Paulman ([email protected], 5887 8297) ning Reine Hindrekus-Koppel (reine.hindrekus- [email protected], 5379 0331). Eelnõu ettevalmistamisse on olulise panuse andnud Töötukassa töövõimetoetuse osakonna juhataja Reet Raud (reet.raud@tootukassa, 614 8247), nõustamisosakonna teenusejuht Marina Radik ([email protected], 614 8609), õigusnõunik Ira Songisepp ([email protected], 614 8520) ja õigusteenuste osakonna 1 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8ab6b9b5-c63c-4d9d-932b-9c97292bd657/valismaalaste-seaduse- ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus-uhtne-luba/ osakonnajuhataja asetäitja Irina Borozdina ([email protected], 614 8644). Eelnõu ja seletuskirja õigusekspertiisi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). Seletuskirja mõjude osa on koostanud tööala valdkonna töövaldkonna andmete juht Sigrid Saagpakk (5434 4237; [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja toimetas keeleliselt Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre (aili.sandre @justdigi.ee). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva ja 22. mail 2026 jõustuma kavandatud välismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (ühtne luba) 786 SE.2 Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Seadusega kavandatavate muudatuste rakendamiseks antakse eelnõukohase määruse alusel Töötukassale ligipääs viisaregistris lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa kehtivusaja andmetele. Eelnõuga muudetakse põhimääruse 01.01.2026 jõustunud redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 17.12.2025, 6. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 punktides 1–4 ja 6–12 täpsustatakse põhimääruse 3. peatükis sätestatud TöMS-i ja TVTS-i alusel andmekogusse kantavate andmete loetelu. Muudatusega ei laiendata andmekogus töödeldavate andmete koosseisu ega kehtestata uut andmetöötluse alust. Eelnõu § 1 punktide 1–4 ja 6–12landmeid töödeldakse andmekogus ka kehtiva korra alusel. Muudatuse eesmärk on viia põhimäärus kooskõlla andmete tegeliku töötlusega ning tagada, et põhimäärus sisaldaks ammendavat ja selget loetelu andmekogus töödeldavatest andmetest. 3. peatükis sätestatud andmete loetelu täpsustamise tulemusena on põhimäärusest tuvastatav ka see, millised andmekogud milliseid andmeid Töötukassa andmekogule edastavad. Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 4 tunnistatakse kehtetuks põhimääruse § 7 lõike 2 punkt 8 ja § 11 lõike 1 punkt 15. Algselt lisati nimetatud punktid põhimäärusesse TöMS-i § 5 lõike 7 punkti 11 alusel. TöMS-i § 5 lõike 7 punkti 11 kohaselt võivad Töötukassa ja tööturuteenuse osutaja töödelda tööturumeetmete pakkumise korraldamiseks ja pakkumiseks muid andmeid, kui need on seaduses nimetatud eesmärkidel aluseks isikule tööturumeetmete pakkumise korraldamisel ja pakkumisel. Kuna põhimääruses on sellekohane andmekoosseis ammendavalt loetletud, puudub vajadus muude andmete sätestamiseks. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse põhimäärust §-ga 81. TöMS-i § 11 lõige 1 sätestab, et ajutine töötamine on töötuna arveloleku ajal töötamine töölepingu või töövõtu-, käsundus- või teenuse osutamiseks sõlmitud muu võlaõigusliku lepingu alusel või avalikus teenistuses olek, mille ühekordne kestus ei ületa kaheksat päeva. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et töötuna arveloleku ajal võib isik ajutiselt töötada kuni kaheksa päeva kalendrikuus, kuid kõige rohkem 12 kalendrikuul 24-kuulise ajavahemiku jooksul. 24-kuulise ajavahemikuna arvestatakse igale ajutisele töötamisele eelnevat 24 kalendrikuud. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et ajutise töötamise eest makstav tasu ühes kalendrikuus kokku ja iga ühekordse töötamise eest ei tohi ületada 40 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud konkreetse kalendriaasta kuu töötasu alammäärast. Kuna TöMS-i § 11 sätestab töötamise vormile, kestusele ja tasu suurusele piirangud, mille täitmisel on töötuna arveoleku ajal ajutine töötamine lubatud, tuleb töö tegemise korral kontrollida, kas töötu 2 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8ab6b9b5-c63c-4d9d-932b-9c97292bd657/valismaalaste-seaduse- ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus-uhtne-luba/. vastab nendele tingimustele, et saaks jätkata töötuna arveolekut. Selleks tehakse päringud maksukohustuslaste registrisse põhimääruse § 40 lõike 5 punktide 2 ja 9 alusel. Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse põhimääruse § 10 lõike 1 punkti 6. Andmekoosseisu lisatakse esindusõiguslik isik. Kontaktisikute hulgas on nii asutuste esindajad kui muud kontaktisikud. Kontaktisikul, kui ta on seaduslik esindaja äriregistri andmete alusel, on andmekogus tunnus, et on äriregistri andmetel esindusõiguslik isik. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse põhimääruse § 28 punktiga 31. Sättesse lisatakse lisaks elamisloa ja elamisõiguse andmetele ka lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa kehtivuse aeg. Eelnõuga 786 SE lisanduvad TVTS-i õigustatud isikute hulka lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa alusel Eestis viibivad ja töötavad isikud. Nimetatud isikutel tekib õigus töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele juhul, kui neil on kehtiv lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajaline viisa ning nad viibivad ja töötavad Eestis. Viisa kehtivust kontrollib Töötukassa viisaregistri kaudu ning töötamist maksukohustuslaste registri andmete alusel. Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse põhimääruse § 28 punktiga 41. Muudatusega lisatakse §-s 28 sätestatud andmete loetellu andmed isiku residentsuse kohta. Põhimääruse § 28 sätestab andmed, mis kantakse andmekogusse töövõime hindamist ja töövõimetoetust taotleva füüsilise isiku kohta lisaks põhimääruse §-s 6 nimetatud üldandmetele. Residentsuse andmete kandmise vajadus tuleneb TVTS-i § 2 lõikest 2. TVTS-i § 2 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud Eesti elanikul, kelle elukoht on mitmes riigis, on õigus töövõime hindamisele ja töövõimetoetusele juhul, kui ta on resident tulumaksuseaduse § 6 lõike 1 tähenduses või kui ta elab Eestis püsivalt välismaalaste seaduse tähenduses. Seetõttu on residentsuse andmete andmekogusse kandmine vajalik õigustatud isiku staatuse tuvastamiseks. Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse põhimääruse § 28 punktidega 71 ja 72, millega täpsustatakse andmekogusse kantavate andmete loetelu. Loetellu lisatakse andmed selle kohta, kas isik kuulub avaliku teenistuse seaduse § 2 lõike 3 punktides 1–8 ja 11 nimetatud isikute hulka, kas ta on kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu palgaline esimees või aseesimees või valla- või linnavalitsuse palgaline liige, vallavanem või linnapea, või kas ta peab sõltumatu isikuna avalik- õiguslikku ametit. Andmete andmekogusse kandmise vajadus tuleneb TVTS-i § 12 lõikest 1, mille alusel hinnatakse osalise töövõimega isiku õigust töövõimetoetusele. Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse põhimääruse § 30 lõiget 1 punktiga 51. Paragrahv 30 sätestab töövõime hindamise taotluselt andmekogusse kantavad andmed. Muudatusega täpsustatakse andmekogusse kantavate andmete loetelu, kuna töövõime hindamise taotluse esitamisel saadakse sotsiaalkaitse infosüsteemist töövõime hindamiseks andmed puude raskusastme ja sellega seotud tegutsemise ning osalemise piirangute kohta. Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse põhimääruse § 31 lõike 1 punkti 11. TVTS-i § 7 lõike 1 kohaselt hindab töövõimet Töötukassa, kaasates eksperdiarvamuse saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses ja teisi eksperte. Põhimääruse § 31 lõikes 1 loetletakse andmekogusse kantavad eksperdiarvamuse andmed. Andmete loetellu lisatakse: tervise infosüsteemi andmeid esitanud arsti ees- ja perekonnanimi, eriala ja andmete esitamise aeg ning andmed ambulatoorsete visiitide, haiglas viibimiste, ravi, ravimite ja meditsiiniseadmete kohta. Täpsustus on seotud põhimääruse § 40 lõikega 9, võimaldades täpsemalt aru saada, milliste ülesannete täitmiseks § 40 lõikes 9 nimetatud tervise infosüsteemi andmeid kasutatakse. Selliselt on seotud andmekoosseis andmeandjaga ning andmete kasutamise eesmärgiga. TVTS-i § 4 lõike 4 kohaselt on töövõimet hindaval arstiõppe läbinud Töötukassa töötajal ning TVTS-i § 7 lõikes 1 nimetatud tervishoiuteenuse osutajal isiku nõusolekul juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele töövõime hindamiseks vajalikele isikuandmetele: andmetele andmete esitaja kohta ning andmetele ambulatoorsete visiitide, haiglas viibimiste ja ravimite kohta. Ligipääsu täpsustatakse TVTS-i § 7 lõike 5 alusel. Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse põhimääruse § 33 ning sõnastatakse see uuesti. Kehtiva sätte kohaselt kantakse andmekogusse töövõimetoetuse taotluse esitamise kuupäev ning andmed töövõimetoetuse seaduse §-s 12 nimetatud töövõimetoetuse saamise tingimuste täitmise kohta. Sätet täpsustatakse, lisades põhimäärusesse töövõimetoetuse seaduse § 12 viite asemel arvesse võetavate asjaolude andmekoosseis. Muudatus kannab õigusselguse eesmärki, et ilma viidete kaudu seaduse teksti lugemata oleks võimalik juba määruse tekstist andmekoosseisust aru saada. Andmekogusse kantakse töövõimetoetuse taotluse esitamise kuupäev ning lisaks põhimääruse §-s 28 nimetatud andmetele andmed asjaolude kohta, mis annavad osalise töövõimega isikule õiguse töövõimetoetusele. Eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse põhimääruse § 34 lõiget 2 ja sõnastatakse see uuesti. Paragrahv 34 sätestab andmekogusse kantavad töövõimetoetuse väljamaksmist ja suurust mõjutavad asjaolud. Kehtiva § 34 lõike 2 kohaselt kantakse andmekogusse töövõimetoetuse väljamaksmist mõjutavate andmetena töövõimetoetuse seaduse § 16 lõikes 2 ja § 17 lõikes 4 nimetatud asjaolud. Sätet täpsustatakse ning põhimäärusesse lisatakse töövõimetoetuse seaduse § 16 lõike 2 ja § 17 lõike 4 alusel arvesse võetavate asjaolude andmed. Andmekogusse kantakse töövõimetoetuse väljamaksmist mõjutavate andmetena arestimajas karistuse kandmise alguse ja lõppemise kuupäev, haigushüvitise lõppemise kuupäev, vahi all viibimise ajavahemik ning õigeksmõistva otsuse kuupäev ja number. Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse põhimääruse § 35 lõikega 3. Lõike 3 kohaselt kantakse töövõimetoetuse määramata jätmise ja maksmise lõpetamise korral andmekogusse järgmised andmed: 1) vähenenud töövõimega isikule pensioni, vanaduspensioni ootel oleva päästeteenistuja toetuse, prokuröri töövõimehüvitise või välisteenistuse seaduse või avaliku teenistuse seaduse alusel makstava abikaasa- või registreeritud elukaaslase tasu maksmise alguse kuupäev; 2) vanglas karistuse kandmise või vahi all viibimise alguse kuupäev. Täpsustus on vajalik, et põhimäärusest nähtuks täpne andmekoosseis. Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse põhimääruse § 40 lõikega 21. Muudatusega antakse Töötukassale õigus saada viisaregistrist andmeid lühiajalise töötamise eesmärgil välja antud pikaajalise viisa kehtivusaja kohta (vt ka eelnõu § 1 punkti 5 selgitusi). Eelnõu § 1 punktiga 14 täiendatakse § 42 lõigetega 11 ja 12. Lõigetega täpsustakse, millised andmekogus olevad andmed on andmekogu vastutav töötleja isikute tuvastamise vältimiseks kohustatud koodiga asendama. Pseudonüümimise käigus asendab vastutav töötleja isiku isikukoodi ja kliendinumbri pseudonüümimisalgoritmiga loodud koodiga ning isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood, kliendinumber, postiaadress, telefoninumber ja e-posti aadress, kodakondsus, pangakonto andmed, esindajate nimed ja kontaktandmed, vabatekstiväljade andmed ning Töötukassa otsuste sisutekstid kustutatakse. Töötukassa otsuse puhul säilitatakse otsuse pealkiri (haldusakti liik, näiteks töötuskindlustushüvitise määramata jätmise otsus) ning kuupäev. Elukoha täpne aadress asendatakse elukoha andmetega omavalitsuse täpsusega. Juriidiliste isikute ja nende kontaktisikute andmed kustutatakse. Andmete viimine tagasi isikustatud kujule on võimalik vaid pseudonüümitud andmete korral depseudonüümimise kaudu. Isikustatud kujule tagasi viimisel taastatakse isiku isikukood või kliendikaardinumber. Krüpteerimise võtit hoitakse eraldiseisvalt, turvatult ja väga piiratud ligipääsuga. Andmete depseudonüümimine on reguleeritud pseudonüümitud andmete isikustatud kujul töötlemise korraga ning pseudonüümitud andmete depseudonüümimine on lubatud üksnes põhimääruse § 42 lõikes 3 nimetatud juhtudel. Isiku kontaktandmeid ja täpset elukoha aadressi ei säilitata, kuna nende säilitamiseks hilisematel eesmärkidel puudub vajadus. Kui hiljem tekib vajadus inimesega kontakti võtta, saadakse kontaktandmed rahvastikuregistrist Töötukassale selleks antud õiguse alusel. Isikute tuvastamise vältimist toetab lisaks andmelao ülesehitus ning ligipääsu piiratus. Pseudonüümitud andmete baasis hoitakse andmeid eraldi skeemides ja andmetabelites. Erinevate teemade andmed on üldjuhul eraldi tabelites ning neid viiakse pseudonüümitud kujul kokku vaid konkreetse tööülesande täitmiseks vajalikus määras. Ligipääs pseudonüümitud andmete baasile andmelaos on piiratud nende ametikohtadega, kus see on tööülesannete täitmiseks otseselt vajalik. Andmete täielikku anonüümimist ei ole praeguseni toimunud, kuivõrd seaduses sätestatud tähtaeg saabub kõige varem 2068. aastal. Esialgse analüüsi kohaselt asendatakse andmete anonüümimisel pseudonüümitud kood koodiga, mida ei ole võimalik isikustatud kujule tagasi viia (ei ole võimalik muuta tagasi isikukoodiks või kliendinumbriks). Mõningad andmed agregeeritakse täiendavalt või kustutatakse. Arvestades vajadust arvestada kõige uuemate tehnoloogiliste võimalustega andmete anonüümsuse tagamisel (isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 32 lõige 1), ei ole praegu võimalik ette näha, milliseid meetodeid ja vahendeid andmete anonüümsuse tagamiseks tuleb tulevikus võtta. Seetõttu ei ole mõistlik ka praegu selliseid meetodeid või viise andmekogu põhimääruses ette näha ning seega määruse eelnõu selle sisulisi sätteid ei sisalda. Eelnõu §-s 2 sätestatakse, et põhimääruse § 1 punktid 5 ja 13 jõustuvad 22. mail 2026. Ülejäänud sätted jõustuvad üldises korras. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. 4. Eelnõu mõjud Eelnõuga kavandatud muudatuste rakendamisega kaasneb mõju järgmistes valdkondades: sotsiaalne, sh demograafiline mõju, ja mõju riigivalitsemisele. Infotehnoloogiale ja infoühiskonnale avalduvaid mõjusid on analüüsitud riigivalitsemise mõjude all. Eelnõu mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Eelnõus esitatud muudatused ei mõjuta majandust, regionaalarengut, haridust, kultuuri ja sporti; riigikaitset ja välissuhteid ning siseturvalisust ja keskkonda, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud. 4.1. Sotsiaalne mõju Muudatus välismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (ühtne luba) 786 SE muudatuste alusel Sihtrühm: pikaajalise viisa alusel Eestis viibivad ja töötavad kolmandate riikide kodanikud, kellele on viisa välja antud lühiajalise töötamise eesmärgil ning kes võivad vajada töövõime hindamist ja töövõimetoetust. Uue sihtrühma lisandumine tähendab, et nende isikute töövõime hindamisel ja töövõimetoetuse maksmisel peab Töötukassa arvestama viisa kehtivust ja töötamise fakti, mille kontrollimiseks on vajalik ligipääs viisaregistri andmetele. Mõju ulatus piirneb konkreetse sihtrühmaga, kellele on väljastatud pikaajaline viisa lühiajalise töötamise eesmärgil ning kellel on kehtiv töösuhe. Mõju ulatust ja avaldumise sagedust on hinnatud välismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (ühtne luba) 786 SE seletuskirjas väikeseks. Prognoositavalt on lisanduvate inimeste hulk väike. Muudatusega lisanduvad Töötukassa andmekogusse andmed viisaregistrist, et Töötukassa saaks hinnata pikaajalise viisa alusel Eestis viibivate ja töötavate isikute, kelle viisa on antud lühiajalise töötamise eesmärgil, töövõimet ning määrata ja maksta neile töövõimetoetust. Muudatus on tingitud Riigikogu menetluses oleva ja 22. mail 2026. aastal jõustuma kavandatud välismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (ühtne luba) 786 SE tehtava muudatuse rakendamiseks. Muudatusega kaasnevad mõjud (sh andmekaitsealane mõjuhinnang) on analüüsitud nimetatud seaduseelnõu seletuskirjas.3 4.2. Mõju riigivalitsemisele Muudatus välismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus (ühtne luba) 786 SE kavandatud muudatuse alusel Sihtrühm: Töötukassa. Töötukassa andmekogusse lisatakse andmed viisaregistrist, et hinnata pikaajalise viisa alusel Eestis viibivate ja töötavate isikute, kelle viisa on antud lühiajalise töötamise eesmärgil, töövõimet ning määrata ja maksta neile töövõimetoetust. Muudatuse mõjutab Töötukassat. Pikaajalise viisa alusel lühiajalise töötamise eesmärgil Eestis viibivate ja töötavate inimeste hulka, kes vajavad töövõimetoetust, on välismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (ühtne luba) 786 SE seletuskirjas hinnatud väikeseks. Seega on mõju Töötukassa töötajate töökoormusele väike, sest lisanduvaid töövõimetoetuse saajaid on prognoositult vähe. Selliste inimeste viisa andmed saab Töötukassa viisaregistrist. See annab Töötukassale parema ülevaate viisa alusel Eestis viibivatest inimestest, kelle töövõimet oleks vaja hinnata. Andmed edastatakse automaatselt X-tee kaudu Politsei-ja Piirivalveameti (PPA) viisaregistrist Töötukassa andmekogusse. Töötukassa töökoormus mõnevõrra suureneb uute andmete töösse võtmisel, kuid PPA-le automaatne andmevahetus töökoormust ei lisa. 4.3. Mõju andmekaitsele Muudatus: andmekogusse kogutavate andmete koosseisu täpsustamine Sihtrühm: Töötukassa. Määruse muudatustega ei kaasne andmekaitselist mõju, muudatustel on õigusselgust tagav eesmärk. Andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemisel lähtuti sellest, et töödeldakse juba kogutavaid andmeid ning töötlemise eesmärgid ja sisu ei muutu. Muudatus: välismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (ühtne luba) 786 SE muudatustega andmekogusse kogutavate andmete koosseisu täpsustamine Sihtrühm: Töötukassa. Muudatusega täpsustatakse Töötukassa põhimääruses andmete koosseisu, et tagada läbipaistvus Töötukassa töös ja töödeldavates andmetes. Töötukassa andmekogusse lisanduvad andmed viisaregistrist, et hinnata pikaajalise viisa alusel Eestis viibivate ja töötavate isikute, kelle viisa on antud lühiajalise töötamise eesmärgil, töövõimet ning määrata ja maksta neile töövõimetoetust. Lisanduvat infot kasutatakse töövõime hindamisel. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Muudatus on tingitud Riigikogu menetluses oleva ja 22. mail 2026. aastal jõustuma kavandatud välismaalaste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (ühtne luba) 786 SE tehtavatest muudatustest ja vajalik nimetatud seadusemuudatuse rakendamiseks. Muudatusega kaasnevad mõjud on analüüsitud nimetatud seaduseelnõu seletuskirjas, samuti on selles antud andmekaitsealane mõjuhinnang.4 3 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8ab6b9b5-c63c-4d9d-932b-9c97292bd657/valismaalaste-seaduse- ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus-uhtne-luba/, lk 56. 4 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8ab6b9b5-c63c-4d9d-932b-9c97292bd657/valismaalaste-seaduse- ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus-uhtne-luba/, lk 56. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisega ei kaasne riigieelarvele lisakulusid. Töövõime hindamine ning töövõimetoetuse määramine ja maksmine eeldab Töötukassa infosüsteemide arendust, mille kulud kaetakse Töötukassa tegevuskuludest. 6. Määruse jõustumine Määruse § 1 punktid 5 ja 13 jõustuvad 22. mail 2026. See on seotud eelnõuga 786 SE ja direktiivi artikliga 20, mille kohaselt kohaldatakse uuesti sõnastatud direktiivi alates 22. maist 2026. Ülejäänud sätted jõustuvad üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu saadetakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Töötukassale, Statistikaametile ja Riigi Infosüsteemi Ametile.