Maire Iro - AKI
Teema: FW: Maaleht küsib: kellel on õigus vaadata inimese andmeid tervisportaalis?
From: Maire Iro - AKI
Sent: Wednesday, February 18, 2026 5:41 PM
To:
[email protected]
Cc: press - AKI <
[email protected]>
Subject: Re: Maaleht küsib: kellel on õigus vaadata inimese andmeid tervisportaalis?
Tere, Lemmi!
Aitäh kannatlikkuse eest! Püüan su mõlemas kirjas esitatud küsimustele järgnevas korraga vastused
anda.
Terviseandmed on oma olemuselt väga tundlikud ning nende vaatamine peab olema selgelt põhjendatud ja
seotud konkreetse ravisuhtega. Paraku tuleb siiski praktikas ette olukordi, kus andmeid vaadatakse ilma
tööalase vajaduseta. Põhjuseks võib olla nii eksimus (nt isikukoodi numbrid lähevad sassi), kui ka
uudishimu. Viimase puhul peituvad põhjused üldjuhul inimestevahelistes suhetes ehk kõige sagedamini
vaadatakse terviseandmeid oma lähedaste, tuttavate ja pereliikmete kohta. Esineb ka juhtumeid, kus
tervishoiutöötajad on vaadanud uudishimust tuntud inimeste terviseandmeid. Selline tegevus ei ole
lubatud ning kujutab endast andmekaitsenõuete rikkumist, millel võivad olla ka tagajärjed.
Igaühel on võimalik tutvudaTerviseportaali logiraamatuga, kust on võimalik näha, kes ja millal on andmeid
vaadanud. Kui logiraamatust selgub, et terviseandmeid on vaadanud arst, kellega inimesel enda teada
kokkupuudet ei ole, siis esimese asjana tuleks ühendust võtta selle arstiga või tervishoiuteenuse
osutajaga ja küsida selgitusi kõigepealt sealt. Igasugune isikuandmete töötlemine eeldab õigusliku aluse
olemasolu, mistõttu peab ka arst terviseandmeid vaadates suutma selgitada, millisel põhjusel
konkreetseid päringuid tehti.
Tasub tähele panna, et ravisuhe algab juba vastuvõtule registreerimisega ning arst võib vastuvõtuks
ettevalmistudes terviseandmetega tutvuda vajadusel juba eelnevalt. Samuti võib puhkuste ajal patsiendi
andmeid vaadata näiteks perearsti või õe asendaja. Olukordi on erinevaid ja iga päringu õigsuses ei pea
kindlasti kahtlema. Kui aga siiski logisid vaadates küsimusi tekib, tuleb kõigepealt ühendust võtta
tervishoiuteenuse osutajaga, kellel on kohustus tehtud päringuid selgitada. Tervishoiuteenuse osutaja
peab vastama sellistele päringutele kuu aja jooksul.
Juhul kui selgub võimalik rikkumine või kui inimene ei saa asutuselt piisavaid selgitusi, on võimalik
pöörduda Andmekaitse Inspektsiooni poole. Seejärel saame hinnata, kas on alust menetluse
alustamiseks.
Andmete vaatamine uudishimust või omakasupüüdlikel eesmärkidel on keelatud ning võib kaasa tuua
väärteomenetluse.
Andmete vaatamise eest on maksimaalne trahv 1600 eurot (isikuandmete kaitse seadus § 71). Kui
andmeid on juba edastatud ka kellelegi kolmandale, siis on maksimaalne trahvisumma 2400 eurot
(karistusseadustiku § 157¹).
Pöördumiste arvu osas jään praegu täpse vastuse võlgu. Kui veel vaja, saan selle info hiljem järgi
saata. Loodan, et minu selgitustest on teema käsitlemisel abi! Täiendavate küsimuste korral võid alati
julgelt uuesti ühendust võtta.
Heade soovidega
Maire Iro
Avalike suhete nõunik
[email protected]
5385 4644, 627 4136
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Tatari 39 | 10134 Tallinn | Eesti
LinkedIn | YouTube