Ilmse ebatäpsuse parandamine keskkonnaloal nr L.MK/318759

KORRALDUS 06.07.2023 nr DM-125259-1 Ilmse ebatäpsuse parandamine keskkonnaloal nr L.MK/318759 1. OTSUS Arvestades alltoodut ja võttes aluseks MaaPS, Keskkonnaameti peadirektori 10.12.2020 käskkirja nr 1-1/20/230 „Keskkonnaameti struktuuriüksuste põhimääruste kinnitamine“ lisa 13 „Ringmajanduse osakonna põhimäärus“ punktile 1.1.5. ja Keskkonnaameti peadirektori 09.07.2021 käskkirjaga nr 1-1/21/137 „Teabehalduse korra kinnitamine” punktile 4.3 otsustan: 1.1. Märkida maavara kaevandamise keskkonnaloa nr L.MK/318759 kehtivusaja lõppemise kuupäevaks 05.05.2038. 1.2. Märkida alajaotuses Plokid aktiivse tarbevaru kogused varuplokkide kaupa seisuga 31.03.2023 järgmiselt: 6 plokk: 327,42 tuh m³ 7 plokk: 39,97 tuh m³ 8 plokk: 75,61 tuh m³ 11 plokk: 747 tuh m³ 12 plokk: 91 tuh m³ 13 plokk: 171 tuh m³. 2. ASJAOLUD Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja 27.06.2023 korraldusega nr DM-119907-15 muudeti Veskimäe Liivamaardla OÜ (registrikood 11916618, aadress: Pärna, Moora küla, Vinni vald, Lääne-Viru maakond) maavara kaevandamise keskkonnaluba (edaspidi kaevandamisluba) nr L.MK/318759. Ilmse ebatäpsusena on ekslikult kaevandamisloa vormil loa kehtivusaja lõppemise kuupäevaks märgitud 05.05.2025, õige on 05.05.2038. Maa-amet 28.06.2023 kirjaga nr 9-3/22/7014-10 märkis, et keskkonnaloa vormile alajaotuses Plokid on ekslikult märgitud varuplokkide kaupa seisuga 31.03.2023 kaevandatavad varu kogused ja mitte mäeeraldise piiresse jäävad aktiivse tarbevaru kogused. Paluti viia keskkonnaloale sisse muudatus ja kanda alajaotuses Plokid aktiivse tarbevaru kogused varuplokkide kaupa seisuga 31.03.2023 järgmiselt: 6 plokk: 327,42 tuh m³ 7 plokk: 39,97 tuh m³ 8 plokk: 75,61 tuh m³ 11 plokk: 747 tuh m³ 12 plokk: 91 tuh m³ 13 plokk: 171 tuh m³. 3. KAALUTLUSED Lähtudes haldusmenetluse seaduse §-st 59 parandab haldusorgan seadusega haldusakti muutmiseks ettenähtud menetluskorda jälgimata haldusaktis kirjavea ja muu ilmse ebatäpsuse, mis ei mõjuta haldusakti sisu. Haldusorgan teeb haldusakti parandamise teatavaks haldusakti adressaadile. Nimetatud parandus ei muuda loa sisu teiste tingimuste ega nõuete osas, mistõttu võib seda käsitleda kui ilmse ebatäpsuse parandamist haldusmenetluse seaduse § 59 tähenduses. Maapõueseaduse §-st 48 tulenevalt on kaevandamisloa andjaks Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet pädev haldusaktis ebatäpsust parandama. VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 2(3) (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Rahe peaspetsialist juhataja ülesannetes maapõuebüroo Lisad: 1. Keskkonnaluba 2. Lisa 1 - Maeeraldise_plaan 3. Lisa 2 - Geoloogilised_labiloiked 4. Lisa 3 - Korrastatud_ala_plaan 5. Lisa 4 - DM-119907-9_KMH_algatamata_jatmise_otsus Teadmiseks: Maa-amet, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Vinni Vallavalitsus Aare Mark 5064227 [email protected] 3(3)  Keskkonnaluba Loa registrinumber L.MK/318759 Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi Veskimäe Liivamaardla OÜ Registrikood / Isikukood 11916618 Tegevuskoha Nimetus Kellavere-Veskimäe liivakarjäär andmed Aadress Pärnamäe, Padu küla, Vinni vald, Lääne-Viru maakond Katastritunnus(ed) 38101:001:0071 Territoriaalkood EHAK 5814 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Pärnamäe (38101:001:0071). Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Maavara kaevandamine; Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima hakkamise 06.07.2023 periood kuupäev Lõppemise kuupäev 05.05.2038 Maapõu M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik olemasoleva laiendus Registrikaardi nr 370 Maardla nimetus Kellavere-Veskimäe Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara liiv Mäeeraldise nimetus Kellavere-Veskimäe liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 15.39 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 23.03 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 115 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 62 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Teedeehitus, ehitussegud Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 89 Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 6 plokk ehitusliiv Liiv, ehitusliiv Jah Ei aT - aktiivne tarbevaru 327.42 tuh m³ 31.03.2023 7 plokk ehituskruus Kruus, ehituskruus Jah Ei aT - aktiivne tarbevaru 39.97 tuh m³ 31.03.2023 8 plokk täiteliiv Liiv, täitepinnas Jah Ei aT - aktiivne tarbevaru 75.61 tuh m³ 31.03.2023 11 plokk ehitusliiv Liiv, ehitusliiv Jah Ei aT - aktiivne tarbevaru 747 tuh m³ 31.03.2023 12 plokk ehituskruus Kruus, ehituskruus Jah Ei aT - aktiivne tarbevaru 91 tuh m³ 31.03.2023 13 plokk täiteliiv Liiv, täitepinnas Jah Ei aT - aktiivne tarbevaru 171 tuh m³ 31.03.2023 Tegevusala andmed 2/3 Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Liiv, ehitusliiv 2022 2038 tuh m³ 724.42 tuh m³ Liiv, täitepinnas 2022 2038 tuh m³ 166.61 tuh m³ Kruus, ehituskruus 2022 2038 tuh m³ 87.97 tuh m³ Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Kruus, ehituskruus 2022 2038 0901 Vinni vald Liiv, täitepinnas 2022 2038 0901 Vinni vald Liiv, ehitusliiv 2022 2038 0901 Vinni vald Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus Kellavere-Veskimäe liivamaardla Veskimäe uuringuruumigeoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2009) Geoloogiafondi number 8173 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 2530 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 04.12.2009 Kõrvaltingimused 1. Juhul kui kaevandamise käigus välisõhku paiskuv tolm (tahked peenosakesed) põhjustab häiringut karjääri mõjupiirkonnas olevale keskkonnale või asuvatele elanikele, tuleb karjääri tegevusega (MaaPS § 6 mõistes) seonduva tolmu leviku piiramiseks kaevandamise ja vedude perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5⁰C, niisutada karjäärisiseseid teid ja platse. 2. Karjääris tohib masinatega töötada tööpäevadel 7.00-19.00, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel on karjääris töötamine keelatud. 3. Põhjavee reostumise vältimiseks ja ennetamiseks võib seadmete või masinate tankimine ja remont toimuda ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil. 4. Kaevandatud mahu aruannete esitamisel plokkides 6, 7 ja 8 tuleb kinni pidada kasutusalade protsentuaalsest jaotusest: ehituskruusa 9%, ehitusliiva 74% ja täiteliiv 17%. Kaevandatud maa kasutamise otstarve maatulundusmaa sihtotstarbega maa (mäeeraldise piires metsamaa ja mäeeraldise teenindusmaa piires rohumaa) Loa lisad Nimetus Manus Lisa 1 - Maeeraldise_plaan Lisa 1: Lisa 1 - Maeeraldise_plaan.pdf Lisa 2 - Geoloogilised_labiloiked Lisa 2: Lisa 2 - Geoloogilised_labiloiked.pdf Lisa 3 - Korrastatud_ala_plaan Lisa 3: Lisa 3 - Korrastatud_ala_plaan.pdf Lisa 4 - DM-119907-9_KMH_algatamata_jatmise_otsus Lisa 4: Lisa 4 - DM-119907-9_KMH_algatamata_jatmine.pdf 3/3  6 552 000 643 200 643 400 Mäeeraldise teenindusmaa Mäeeraldise piiripunktide Pihlakobara piiripunktide koordinaadid koordinaadid 38101:001:0140 Tähe Nr X Y Nr X Y 38101:001:0123 1' 6 551 639,79 643 046,22 1 6 551 664,61 643 081,62 2' 6 551 664,62 643 081,63 2 6 551 664,62 643 081,63 3' 6 551 687,46 643 112,58 3 6 551 687,46 643 112,58 N 139,37 141,57 4' 6 551 813,93 643 284,00 4 6 551 813,93 643 284,00 5' 6 551 853,12 643 337,14 5 6 551 853,12 643 337,14 6' 6 551 692,56 643 398,57 6 6 551 692,56 643 398,57 140,11 7' 6 551 709,65 643 430,79 7 6 551 709,65 643 430,79 140 5 141,89 8' 6 551 512,04 643 538,79 8 6 551 543,17 643 521,78 5' 140,97 142 141,05 142,43 9' 6 551 467,34 643 563,30 9 6 551 512,04 643 538,79 136,26 135,42 2,0 Küünivälja 10' 6 551 399,99 643 600,02 10 6 551 467,34 643 563,30 PA-3 4' 140,49 23,0+ 38101:001:0065 11' 6 551 408,37 643 620,75 11 6 551 399,99 643 600,02 Plokk 6 aT 135,58 4 115,49 140,70 12' 6 551 376,68 643 635,48 12 6 551 408,37 643 620,75 138 142,26 ka 136 140,33 t 143,03 13' 6 551 362,78 643 641,93 13 6 551 376,68 643 635,48 t Plokk 7 aT ep 135,97 inn 141,71 sa 0 139,41 6 551 800 137,41 14' 6 551 335,82 643 654,32 14 6 551 366,31 643 640,30 et 057 as Plokk 8 aT am 01: 142,37 643 000 135,86 144,53 15' 6 551 331,35 643 656,40 15 6 551 362,78 643 641,93 ep : 137,40 Plokk 11 aT S 1 0 135,95 139,49 142,49 142,08 16' 6 551 204,97 643 647,14 16 6 551 335,82 643 654,32 10 142,36 Plokk 12 aT 38 136,17 135,73 138,60 paljandatud ala 142,02 17' 6 551 175,53 643 560,12 17 6 551 374,85 643 434,93 Kaardileht nr 6432 Väike-Maarja 136,67 II Plokk 13 aT 135,22 18' 6 551 279,97 643 473,06 18 6 551 338,40 643 265,16 14 136,46 141,57 2 136,20 paljandatud ala kattepinnas 136,32 139,22 141,35 142,65 19' 6 551 238,36 643 363,41 19 6 551 350,58 643 253,20 135,73 139,94 kattepinnas 137,81 1,3 paljandatud ala 138,78 142,41 20' 6 551 198,09 643 276,85 20 6 551 370,54 643 233,59 135,25 135,60 136,12 PA-2136,91 135,28 135,33 7,9+ 129,76 135,42 136,07 136,33 131,85 139,60 6' 140,95 21' 6 551 184,42 643 247,14 21 6 551 421,17 643 183,89 136,67130,34 129,57 139,57 7' 144,07 22' 6 551 322,26 643 175,55 22 6 551 631,98 643 095,33 3' 127,47 136,17 Veeru 136,07 135,42 129,60 137,01 132,90 6 7 1 3 129,75 kattepinnas 132,17 12 136,17 131,01 128,98 38101:001:2020 136,20 136,42 137,98 141,17 143,01 144,08 Pindala 23,03 ha Pindala 15,39 ha 136,71 2 130,72 PA-4 0,8135,67 143,20 144,34 12 23 136,19 128,48 130,07 135,67 136,36 143,62 147,72 22,6 1 130,36 1 132,27 135,49 4 137,21 140,93 131,27 143,32 136,41 136,98 2' 136,61 135,94 132,31 130,57 129,89 131,37 135,89 136,14 117,53 134,57 133,79 142,77 148,76 136,49 136,11 ladu 128,78 143,85 144,80 145,33 Pärnamäe 136,48 129,74 PA-1 1,0 132,36 130,56 130,43 129,82 130,55 135,67 128,46 144,18 144,99 38101:001:0071 7 130,62 135,67 12 136,04 130,46 136,75 136,95 14,7 136,71 129,88 131,41 128,46 129,02 136,61 144,11 145,07 136,68 130,33 130,52 130,33 135,08 135,54 145,88 8 144,13 1' 121,25 12 paljandatud ala 126 130,88 130,43 130,41 130,14 129,10 129,37 129,79 129,99 135,89 Ladu 130,01 136,72 130,52 139,20 130,55 146,15 136,61 134,95 128,51 130,52 136,75 PA-5 128,50 130,09 130,50 1,2 145,79 145,42 136,74 130,36 130,60 135,62 129,39 143,65 146,32 139,58 22 136,23 136,33 129,95 130,76 128,42 6,0 136,11 129,37 129,59 143,58 144,98 6 132,71 131,37 135,55 128,96 144,97 14 136,74 133,24 144,52 134,95 137,99 V' 135,02 145,20 132,48 6 551 600 135,32 129,83 129,36 132,24 Ladu 130,92 130,72 129,74 132,17 Ladu 132,24 134,20 2 5 129,47 128,44 128,98 144,77 144,99 I 1 130,09 1 136,55 129,56 134,43 134,44 134,81 128,94 129,16 PA-9 145,01 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 137,06 128,55 129,69 134,36 129,82 130,96 134,30 135,71 143,28 0,1 145,83 Pärnamäe 134,66 131,29 132,18 131,03 134,50 paljandatud ala 134,69 128,60 38101:001:0071 118,28 24,9+144,77 1' 131,92 Ladu 129,66 134,62 144,31 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number kattepinnas 2 145,06 144,81 134,59 129,91 134,36 12 134,03 134,01 143,33 145,88 145,54 136,45 134,71 0,2 132,10 134,83 132,01 129,37 129,18 129,47 144,02 143,68 8 145,06 Plokk 4 pR Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru) PA-6 131,99 132,20 131,85 129,42 134,41 129,30 144,34 Pärnamäe ka 132,06 131,61 129,24 135,62 22,3 131,89 131,67 134,36 135,04 tte 131,50 133,48 131,52 129,56 143,75 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 9 pi 131,42 133,29 145,22 38101:001:0071 nn 131,98 131,66 129,71 113,12 133,56 131,66 129,80 143,16 144,57 as 145,17 132,08 129,87 135,48 132,16 131,63 131,40 131,42 132,62 129,86 142,90 Pärniku I I' Geoloogilise läbilõike joon 135,37 135,43 132,11 134,55 133,75 131,30 131,69 PA-8 129,62 Ladu 137,31 Plokk 6 aT 8' 145,13 38101:001:0361 135,30 128,97 129,00 144,72 144,86 41 Maapinna samakõrgusjoon, m 129,70 129,69 136,33 137,74 133,86 144,57 137,13 133,91 131,01 135,90 1,5 129,62 Plokk 7 aT 128,97 144,56 137,16 131,09 133,79 131,04 129,61 41 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m 134,57 134,04 134,20 133,63 134,68 133,68 111,40 23,0 10 135,20 k 134,12 u rus 134,46 130,95 131,14 130,95 Plokk 8 aT 128,79 129,25 144,19 144,55 134,53 134,69 141,66 Nõlvaterviku alumine joon 134,71 133,32 133,81 130,88 Plokk 11 aT 129,97 143,30 38 128,54 134,29 133,16 130,68 129,64 129,54 9' 1 133,00 130,60 128,43 130,61 PA-10 4 129,53 129,61 Plokk 12 aT 144,35 10 134,17 130,50 Maardla piir (asendiplaan) 4 132,93 142,44 kru No 130,41 129,62 132,59 133,59 135,32 129,11 141,44 1: 129,56 us 132,15 143,49 132,06 131,72 130,28 129,59 Plokk 13 aT 129,25 0,6 00 130,30 128,55 nn 257 132,80 kattepinnas 130,33 130,83 116,44 24,4+ 13 129,67 129,01 Kaitseala 1 130,11 i 130,19 129,59 Plokk 9 aT 2, 132,29 129,64 129,33 128,79 : 27 133,82 143,87 0 134,29 134,40 38 131,01 131,08 130,10 129,44 129,57 128,73 21 133,12 129,41 129,64 134,17 Plokk 10 aT 128,93 129,19 140,95 10 128,85 129,17 11 13 PA-14 13 Puuraugu number M ä 01: 128,69 129,33 1, 132,28 129,93 129,95 128,44 129,94 10' 1,2 Kattekihi paksus, m 14 133,12 143,74 1: 129,99 13 PA-7 128,54 129,35 Suudme abs kõrgus, m ge 0256 128,34 128,87 128,94 Kasuliku kihi paksus, m 0 0 0,2 131,98 128,24 128,70 141,58 11' 142,50 143,51 17,9 Lamami (uuritud sügavuse) abs kõrgus, m 129,95 131,88 129,15 128,43 128,15 de 128,40 143,60 3,5 128,59 13 kattepinnas 128,99 6 551 400 128,52 PA-20 141,27 19,7 0, 3 122 130,25 111,98 131,40 129,31 12 12' 76 128,58 128,47 133,18 16,1 124 1 12 128,83 141,96 12 25 1 130,80 128,81 130,80 2 14 133,58130,50 128,47 130,16 130,20 131,82 20 129,17 128,77 129,63 129,49 113,58 133,89 132,79 126 7 12 133,90 128,95 V I 129,34 128,92 128,59 kattepinnas 128,44 131,82 8 128,42 128,58 132,71 14 15 140,93 142,21 132,45 12 0 14 129,55 129,39 PA-18 19 0,8 131,98 129,51 129,20 PA-16 0,3 Plokk 6 aT 128,63 130,51 130,62 128,52 PA-11 3,6 135,11 128,39 140,41 140,17 128,56 128,80 128,78 130,18 11,5 128,47 133,00 135,12 135,73 138,32 139,56 133,08 - 133,90 13' 17,9 136,83 kru Plokk 7 aT 130,51 18 128,37 130,25 132,46 132,45 135,50 17 129,48 133,24 135,95 120,12 138 Märkused: us kattepinnas 130,22117,88paljandatud ala 130,16 131,21 132,02 132,40 134,82 136,09 137,85 139,82 16 1 13 132,25 132,42 136,35 136,59 36 Plokk 8 aT 133,98 130,15 1,0 133,21 4 127,64 kattepinnas 135,72 PA-17 128 134,60 135,47 131,61 132,58 kattepinnas 2,7 1. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, (Balti 77 + 0,20 m) II' 127,79 133,39 PA-19 , 132,04 127,61 - 134,64 67 Plokk 11 aT 22' 127,47 130,49 128,57 128,94 130,02 131,50 131,01 132,85 134,74 134,21 134,51 pi nn 133,34 - 14' Mäealuse 135,02 2. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER, 16.09.2021. 128,60 130,46 129,08 130,85 130 130,35 Pärniku 137,53 134 as 134 Plokk 12 aT 127,12 127,17 128,26 130,36 134,32 131,81 38101:001:3120 3. Lähtekoordinaadid ja kõrgused: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 128,08 kattepinnasPA-12 1,2 38101:001:0361 134,10 133,15 132,08 1 13 Plokk 13 aT 130,29 28 - 128,95 132,33 PA-15 15' 133,88 4. Plaani koostamisel on kasutatud: 2 128,11 126,84 127,26 128,12 130,65 132,31 - Maa-ameti digitaalseid maardlate ja katastriandmeid seisuga 21.12.2021; 13 131,67 133,33 127,02 132,05 3,6 0 127,10 126,92 134,96 132,02 - Kellavere-Veskimäe liivakarjääri mäetööde plaani seisuga 16.09.2021 12 126,89 132,64 132,98 133,75 128,45 - 7, 1 126,70 73 3 126,78 128,89 131,90 (OÜ Insenerbüroo STEIGER, töö nr 21/3722). 2 126,79 132,10 kattepinnas 126,61 129,99 kattepinnas 130,66 kattepinnas 126,72 132,17 130,81 134,15 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil V8i (litsents: 70000661800020). 128,77 131,52 0 12 131,49 126,71 126,76 kattepinnas 128,20 131,94 13 6. Kasutatud "EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): 7, 46 126,68 126,76 128,09 127,66 18' 128,93 130,62 131,23 130,61 129,89 130,69 131,24 134,41 KeM Info- ja Tehnokeskus" andmeid. 130,08 129,68 126,70 128,77 127,41 128,29 PA-14 130,17 7. Mäeeraldise põhi on absoluutkõrgusel 120,50 m. Aladel, kus kinnitatud varu lamam on 128,86 1,2 129,85 131,55 135,77 12 126,68 127,13 127,16 129,35 129,89 absoluutkõrgusest 120,50 m kõrgemal, järgib mäeeraldise piir kinnitatud varu lamamit. 7, 126,78 129,92 - 46 127,67 1 126,74 2 129,09 128,15 129,23 8 126,73 126,64 129,60 126,86 126,51 127,07 19' põld 129,08 130,51 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 127 126,73 128,40 128,80 126,49 126,70 127,99 ,41 127,01 126,95 127,51 126,58 126,67 127,09 128,03 127,40 16' Kellavere-Veskimäe liivakarjäär 127,85 126,81 põld 127,35 128,30 Mäeeraldise plaan 128,02 128,06 Lääne-Viru maakond, Vinni vald kru 6 551 200 127,58 126,85 Pärniku us 126,94 128,22 126,69 38101:001:0361 17' 127,06 20' Lepiku PA-13 1,0 38101:001:2441 Loa omanik Veskimäe Liivamaardla OÜ Joonis nr 1/3 21' 126,86 - 125,86 126,58 Pärna, Moora küla, Vinni vald 128,11 127,84 46510 Lääne-Viru maakond Mõõtkava 1 : 2000 0 40 80 m Koostas Kristel Veersalu OÜ Inseneribüroo STEIGER /allkirjastatud digitaalselt/ Kuupäev 04.01.2022 Männiku tee 104, 11216 Tallinn Kinnitas Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] /allkirjastatud digitaalselt/ Töö nr 22/3826  Sepametsa 38101:001:0570 Läbilõige Läbilõige II-II' II-II' NW Pärnamäe 38101:001:0071 SE PA-10 PA-10 Kaevandi number m Pärniku m 141,44 141,44 Suudme abs kõrgus, m PA-2 PA-2 38101:001:0361 138 138 138 138 136,67 136,67 PA-5 PA-5 PA-8 PA-8 0,6 pr. 10-1 0,6 135,62 135,62 135,90 135,90 Kr - 19,4 136 136 0,3 0,3 136 136 Kaevandatud intervall, m 1,8 St - 5,8 1,8 1,8 1,8 1,8 pr. 2-1 1,3 1,3 Kr - 1,7 0,6 0,6 0,6 0,6 M - 2,3 pr. 8-1 PA-20 PA-20 PA-11 PA-11 EL St - 7,4 1,2 pr. 5-1 1,2 1,5 1,5 Kr - 45,5 3,6 3,6 134 134 pr. 2-2 Kr - 13,6 133,18 133,18 133,08 133,08 134 134 M - 2,1 St - 11,8 Kr - 0,2 St - 2,9 St - 16,6 3,6 EL 3,6 ladu M - 1,6 Plokk Plokk 66 aT aT pr. 8-2 M - 2,1 0,6 0,6 0,5 0,5 12,6 12,6 132 132 M - 0,6 4,0 EK 4,0 132 132 4,2 TL Plokk Plokk 77 aT aT St - 10,1 Kr - 45,8 11::22 pr. 5-2 4,2 TL 5,4 5,4 pr. 2-3 Kr - 16,5 tasandatud laoplats Proov Proovitud intervall, m 130 130 Kr - 44,2 St - 19,9 Plokk Plokk 88 aT aT M - 2,2 pr. 8-3 pr. 20-1 130 130 11::22 St - 9,4 EK 6,0 6,0 3,5 3,5 pr. 10-6 M - 1,7 Kr - 4,7 Kr - 19,9 3,6 3,6 3,6 3,6 3,6 15,6 15,6 M - 1,6 St - 8,4 4,2 4,2 4,2 4,2 4,2 Kr - 2,9 TL 7,2 7,2 St - 7,3 128 128 EK M - 1,6 128 128 St - 3,3 M - 2,4 pr. 10-7 Proovi number Plokk Plokk 11 11 aT aT pr. 8-4 9,0 EL 5,0 5,0 M - 2,0 EL Kr - 1,1 Kruusa sisaldus, % 9,2 9,2 9,0 6,5 6,5 pr. 20-2 EL 18,6 18,6 St - 4,6 Savi-tolmuosakeste sisaldus, % 126 126 Plokk Plokk 12 aT Kr 12 aT - 6,1 St - 4,5 Kr - 6,3 126 126 M - 1,3 Liiva peensusmoodul St - 5,0 10,8 10,8 Plokk Plokk 13 13 aT aT M - 1,9 pr. 20-3 M - 2,0 EL EL-ehitusliiv (TL-täiteliiv, EK-ehituskruus) 124 124 EL 12,0 pr. 8-5 12,0 Kr - 1,6 EL 124 124 pr. 10-8 21,6 21,6 Kr - 6,5 9,5 9,5 St - 4,0 Kr - 0,1 vt. vt. 22,4 22,4 m m Veetaseme sügavus, m St - 4,0 M - 1,9 St - 5,2 10.07.2009 10.07.2009 mõõtmise aeg 122 122 M - 2,3 EL 122 122 M - 0,9 pr. 8-6 EL TL 15,0 15,0 vt. vt. 13,0 13,0 mm 12,5 pr. 20-4 12,5 Kr - 22,9 120 120 Veetaseme Veetaseme keskmine keskmine vt. vt. 16,7 16,7 mm 13.07.2009 13.07.2009 Kr - 2,9 120 120 abs abs kõrgus kõrgus 119,5 119,5 m St - 5,8 m M - 2,1 St - 4,0 25,0 25,0 09.07.2009 09.07.2009 pr. 20-5 M - 1,8 10 aTaT 118 118 118 118 Kaevandi sügavus, m aT EL Plokk 99 aT 18,0 18,0 pr. 8-7 Kr - 5,9 15,5 EL 15,5 St - 3,7 Plokk 10 Kr - 5,9 M - 2,0 116 116 St - 4,1 EL pr. 20-6 116 116 Plokk Plokk M - 1,9 17,8 Kr - 5,0 17,8 pr. 8-8 21,0 21,0 EL Kr - 2,6 St - 8,6 114 114 St - 6,9 M - 1,1 114 114 19,6 19,6 TL M - 1,2 112 112 TL 112 112 24,5 24,5 Mäeeraldise piir 21,6 21,6 110 110 25,0 25,0 110 110 Mäeeraldise teenindusmaa piir Aktiivse tarbevaru piir (aT) 108 108 108 108 Uuringuaegne maapind Pärniku 38101:001:0361 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 11::22 Nõlva hoidetervik ja nõlva kalle Läbilõige Läbilõige IV-IV' IV-IV' Kasvukiht WS NE m PA-9 PA-9 m Keskmiseteraline liiv 144 144 143,28 143,28 pr. 9-1 144 144 0,1 Kr - 0,5 0,1 Väga peene- kuni peeneteraline liiv 142 142 St - 10,0 142 142 pr. 9-2 Kr - 5,3 1,8 M - 0,8 1,8 TL Ülipeeneteraline liiv St - 6,5 140 140 M - 2,4 140 140 EL 138 138 Pärnamäe 4,8 pr. 9-3 4,8 138 138 Kruus 38101:001:0071 PA-8 PA-8 Kr - 1,5 11::22 St - 4,6 Kruusakas liiv (kruusa fraktsiooni 135,90 135,90 38101:001:0257 M - 1,6 136 136 EL 136 136 sisaldus 10-35 %) 0,6 0,6 7,8 7,8 Nonni pr. 8-1 pr. 9-4 134 134 1,5 1,5 Kr - 45,5 134 134 Saviliivmoreen PA-7 PA-7 ladu Plokk Plokk 66 aT aT Kr - 4,9 St - 5,0 St - 11,8 131,88 131,88 pr. 7-1 132 132 Kr - 5,7 pr. 8-2 M - 2,1 Plokk Plokk 77 aT aT M - 1,7 10,8 pr. 9-5 10,8 132 132 Savi, liivsavi, liivsavimoreen Kr - 45,8 4,0 EK EL Kr - 3,8 0,2 0,2 St - 16,8 pr. 7-2 M - 1,5 St - 10,1 ladu Plokk Plokk 88 aT aT St - 3,8 Kr - 2,8 M - 2,2 M - 1,9 11::22 1,6 1,6 TL tasandatud laoplats 130 130 St - 4,8 EK 6,0 pr. 8-3 6,0 EL 130 130 Kattepinnase puistang Kr - 4,7 pr. 9-6 13,8 13,8 M - 1,8 pr. 7-3 Kr - 0,9 EL 3,6 3,6 Kr - 3,3 St - 8,4 128 128 St - 3,2 128 128 M - 1,6 M - 1,8 Kaitseala St - 4,6 EL pr. 8-4 126 126 pr. 7-4 5,7 M - 1,8 5,7 EL Kr - 6,1 9,0 9,0 Plokk Plokk 11 11 aTaT EL 16,8 pr. 9-7 16,8 126 126 Kr - 21,0 Kr - 1,7 St - 3,9 St - 4,5 M - 1,9 Plokk Plokk 12 12 aTaT St - 5,6 M - 2,3 M - 1,6 124 124 EL 8,2 pr. 7-5 8,2 Kr - 39,4 EL 12,0 pr. 8-5 12,0 Plokk Plokk 13 13 aTaT pr. 9-8 EL 124 124 Kr - 6,5 19,8 19,8 Märkused: St - 4,9 St - 4,0 Kr - 0,2 122 122 M - 2,3 M - 2,3 St - 3,0 122 122 1. Kõrgused on EH2000 süsteemis (Balti 77 + 0,20 m). EK pr. 8-6 EL M - 1,4 pr. 9-9 2. Mäeeraldise põhi on absoluutkõrgusel 120,50 m. Aladel kus kinniatud varu lamam on absoluut- pr. 7-6 11,2 11,2 15,0 15,0 EL Kr - 20,6 vt. vt. 18,8 18,8 mm Kr - 22,9 22,8 22,8 Kr - 0.3 kõrgusest 120,5 m kõrgemal, järgib mäeeraldise piir kinnitatud varu lamamit. 120 120 Veetaseme Veetaseme keskmine keskmine 120 120 St - 7,2 06.07.2009 06.07.2009 St - 5,8 vt. vt. 16,7 16,7 mm St - 2.4 3. Joonestamisel on kasutatud tarkvara MapInfo 9.0 (litsents MINWES0900922272). abs abs kõrgus kõrgus 119,5 119,5 m m M - 2,1 09.07.2009 09.07.2009 M - 1,4 M - 1,8 4. Lõigete koostamisel on kasutatud: 118 118 pr. 7-7 EL EL 118 118 EL 14,2 14,2 Kr - 5,5 18,0 pr. 8-7 18,0 25,0 25,0 - Kellavere-Veskimäe liivakarjääri maavara kaevandamiseloa taotluse läbilõikeid (13.01.2010); Kr - 5,9 St - 7,8 St - 4,1 - Kellavere-Veskimäe liivakarjääri marksedierimõõdisuse läbilõikeid (seisuga 18.08.2020), 116 116 M - 1,7 M - 1,9 116 116 OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2021, töö nr 21/3722. EL Plokk Plokk 99 aT aT EL pr. 7-8 pr. 8-8 21,0 21,0 114 114 Kr - 16,1 17,2 17,2 Plokk Plokk 10 10 aTaT Kr - 2,6 114 114 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu St - 7,2 St - 6,9 112 112 M - 1,9 EL M - 1,2 112 112 Kellavere-Veskimäe liivakarjäär Geoloogilised läbilõiked 19,9 19,9 TL 24,5 24,5 Lääne-Viru maakond, Laekvere vald II-II´ ja IV-IV´ 110 110 25,0 25,0 21,6 21,6 Loa omanik Veskimäe Liivamaardla OÜ Joonis nr 2/3 108 108 Pärna, Moora küla, Vinni vald 46510 Lääne-Viru maakond Mõõtkava H H 11 :: 2000 2000 0 50 m 100 m 200 m V V 11 :: 200 200 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Allan Koger /Allkirjastatud Kuupäev 05.01.2022 digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn /Allkirjastatud +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri digitaalselt/ Töö nr 22/3826  6 552 000 643 200 643 400 Mäeeraldise teenindusmaa Mäeeraldise piiripunktide Pihlakobara piiripunktide koordinaadid koordinaadid 38101:001:0140 Tähe Nr X Y Nr X Y 38101:001:0123 1' 6 551 639,79 643 046,22 1 6 551 664,61 643 081,62 2' 6 551 664,62 643 081,63 2 6 551 664,62 643 081,63 3' 6 551 687,46 643 112,58 3 6 551 687,46 643 112,58 N 139,37 141,57 4' 6 551 813,93 643 284,00 4 6 551 813,93 643 284,00 5' 6 551 853,12 643 337,14 5 6 551 853,12 643 337,14 6' 6 551 692,56 643 398,57 6 6 551 692,56 643 398,57 140,11 7' 6 551 709,65 643 430,79 7 6 551 709,65 643 430,79 5 141,89 139 8' 6 551 512,04 643 538,79 8 6 551 543,17 643 521,78 5' 140,97 141,05 9' 6 551 467,34 643 563,30 9 6 551 512,04 643 538,79 136,26 13 142,43 8 Küünivälja 10' 6 551 399,99 643 600,02 10 6 551 467,34 643 563,30 135,42 4' 138.41 38101:001:0065 11' 6 551 408,37 643 620,75 11 6 551 399,99 643 600,02 13 Plokk 6 aT 135,58 4 132.37 13 0 12' 6 551 376,68 643 635,48 12 6 551 408,37 643 620,75 1 142,26 5 13 143,03 13' 6 551 362,78 643 641,93 13 6 551 376,68 643 635,48 Plokk 7 aT sa 0 6125 129.89 et 057 13 6 551 800 12 14' 6 551 335,82 643 654,32 14 6 551 366,31 643 640,30 Plokk 8 aT am 01: 7 132.01 7 13 12 142,37 ep : 643 000 15' 6 551 331,35 643 656,40 15 6 551 362,78 643 641,93 14 144,53 0 12 2 Plokk 11 aT S 1 1 0 0 8 4 16' 6 551 204,97 643 647,14 16 6 551 335,82 643 654,32 33 142,08 1 14 13 126.86 38 142,36 Plokk 12 aT 1 133.91 123.10 1 142,0242 17' 6 551 175,53 643 560,12 17 6 551 374,85 643 434,93 Kaardileht nr 6432 Väike-Maarja Plokk 13 aT 135,22 129.54 129.38 18' 6 551 279,97 643 473,06 18 6 551 338,40 643 265,16 141,57 125.55 141,35 142,65 19' 6 551 238,36 643 363,41 19 6 551 350,58 643 253,20 136.54 12 134.01 20' 6 551 198,09 643 276,85 20 6 551 370,54 643 233,59 4 135,25 9 142,41 12 135,60 127.23 124.51 6' 21' 6 551 184,42 643 247,14 21 6 551 421,17 643 183,89 13 135,28 135,33 126.55 140,95 7' 6 129.34 127.83 144,07 22' 6 551 322,26 643 175,55 22 6 551 631,98 643 095,33 14 3' 133.80 127.24 7 3 Veeru 136,07 6 38101:001:2020 136,17 3 130.93 127.81 123.10 Pindala 23,03 ha Pindala 15,39 ha 144,08 129 125.67 143,01 3 137.49 136,71 2 13 143,20 144,34 135.17 2 128.15 143,62 147,72 1 13 13 4 136.55 143,32 148,76 127.12 125.45 128.19 133.46 142,77 136,98 143,85 145,33 Pärnamäe 2' 144,80 1 124.51 126.87 12 144,99 13 38101:001:0071 13 144,18 8 5 127.74 145,07 13 144,11 136,75 9 1 145,88 0 144,13 1' 127.42 13 130.56 6 13 4 38 12 139,20 146,15 5 123.10 125.58 128.29 13 126.39 12 8 123.10 145,79 145,42 12 7 135.50 146,32 22 143,58 5 144,98 1 12 2 139,58 124.59 13 7 127.52 144,97 136,74 144,52 12 0 4 138.70 6 551 600 6 12 133.86 13 144,99 1 6 126.63 144,77 12 1 136,55 5 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 12 12 145,01 137,06 126 13 4 5 14 145,83 13 7 11 1' 13 129.07 124.39 144,77 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 2 7 40 123.10 144,31 12 12 13 145,06 144,81 123.10 123.10 8 145,88 145,54 8 3 136,45 137.40 145,06 Plokk 4 pR Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru) 14 144,34 132.85 Plokk 6 aT 128.10 2 Maardla piir (asendiplaan) Pärnamäe 9 144,57 145,22 123.10 38101:001:0071 Plokk 7 aT 131.61 145,17 Korrastatud maa kõlvikuline koosseis 123.10 Pärniku 12 Plokk 8 aT 8' 14 135,37 145,13 129 135,43 38101:001:0361 4 13 4 144,72 144,86 Plokk 11 aT 6 137,74 144,56 144,57 Pärnamäe 137,16 137,13 125.33 123.10 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 38101:001:0071 135,20 134,57 ku rus 134,04 134,20 Plokk 12 aT 127.31 135.66 10 144,55 134,12 144,19 134,53 4 134,71 133,32 Plokk 13 aT 143,30 1 Maapinna samakõrgusjoon, m 12 38 130.63 123.10 9' 1 133,00 Plokk 9 aT 9 4 144,35 10 134,17 3 132,93 142,44 kru 130.95 No 123.10 132,59 1: Plokk 10 aT us 132,15 143,49 131,72 132,06 13 00 nn 257 132,80 3 4 13 Kaitseala 1 i 13 2, : 27 143,87 0 129.31 2 38 13 131,01 123.10 137.12 140,95 123.10 10' 13 10 1 11 130.51 24 13 132.89 M ä 01: 1, 21 14 143,74 1: 129,99 Metsamaa kõlvik (10,89 ha) ge 0256 13 0 125.61 141,58 11' 142,50 143,51 5 1 129,95 de 13 143,60 123.10 13 3 124.49 6 551 400 1 0, 127.85 9 138 12' 76 141,96 130,80 129.07 12 Rohumaa kõlvik (12,10 ha) 0 131,82 126.28 123.10 3 130,16 130,20 12 25 1 125.92 9 1 12 142,21 15 4 8 14 128,95 129.19 12 26 12 1 140,93 129,34 123.10 7 132.44 141 8 129,39 9 20 133.08 132 2 130,51 130.74 12128,78 128,63 126.67 33 30131 140,41 140,17 1 1 1 5 125.50 133,00 135,12 140 12 132.49 12 133,90 13' 136,83 kru 7 132,45 132,46 124.60 135,50 17 133,24 135,95 us 16 12 133,98 130,22 19 6 127.57 131,21 132,02 132,40 132,25 132,42 134,82 137,85 136,35 137 127,64 130,15 13 133,21 13 1 6 135,72 128 0 31 131,61 132,58 1 134,60 135,47 127,79 133,39 132 3 4 5 , 127,61 132,04 134,64 67 22' 127,47 130,49 18 128,57 128,94 130,02 131,50 131,01 132,85 134,74 13 134,21 pi nn as 133,34 14' Mäealuse 135,02 130,46 130,85 128,60 127,12 127,17 128,26 130,35 130,36 Pärniku 137,53 134,32 38101:001:3120 132,08 38101:001:0361 134,10 133,15 132,33 15' 130,29 128,95 132 133,88 Märkused: 126,84 127,26 128 128,11 130,65 132,31 131,67 129 133,33 133 Plokk 6 aT 127,02 127,10 134,96 132,02 12 126,89 12 132,64 132,98 133,75 1. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 7 7, 126,70 73 126,78 131,90 128,89 Plokk 7 aT 126,79 126,61 129,99 132,10 130,81 130,66 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgused: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 132,17 126,72 131 134,15 3. Plaani koostamisel on kasutatud: Plokk 8 aT 128,77 131,52 12 126,76 128,20 131,49 126,71 131,94 7, - Maa-ameti digitaalseid maardlate ja katastriandmeid seisuga 21.12.2021; 46 126,68 126,76 128,09 Plokk 11 aT 127,66 18' 128,93 130,62 131,23 130,61 129,89 130,69 131,24 134,41 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil V8i (litsents: 70000661800020). 130,08 129,68 126,70 128,77 127,41 130,17 128,29 5. Kasutatud "EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Plokk 12 aT 128,86 130 129,85 131,55 135,77 12 126,68 127,16 127,13 129,89 7, 126,78 129,92 KeM Info- ja Tehnokeskus" andmeid. 46 127,67 Plokk 13 aT 126,74 126,73 126,64 129,60 129,23 129,09 126,86 126,51 127,07 19' põld 129,08 129 130,51 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 127 126,73 128,40 128,80 126,49 126,70 127,99 ,41 127,01 126,95 127,51 126,58 126,67 127,09 128,03 127,40 Kellavere-Veskimäe liivakarjäär 127,85 126,81 128,30 128.70 Korrastatud ala plaan 128,02 põld 127,35 128,06 16' Lääne-Viru maakond, Vinni vald kru 6 551 200 127,58 126,85 Pärniku 133 us 126,94 126,69 128,22 38101:001:0361 127,06 20' Lepiku 128 38101:001:2441 Loa omanik Veskimäe Liivamaardla OÜ Joonis nr 3/3 21' 126,58 Pärna, Moora küla, Vinni vald 128,11 127.56 17' 127,84 127.53 46510 Lääne-Viru maakond Mõõtkava 1 : 2000 127 Koostas Kristel Veersalu 0 40 80 m OÜ Inseneribüroo STEIGER Kuupäev 04.01.2022 /allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Kinnitas Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] /allkirjastatud digitaalselt/ Töö nr 22/3826  Veskimäe Liivamaardla OÜ [email protected] 12.04.2023 nr DM-119907-9 Kellavere-Veskimäe liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa L.MK/318759 muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine 1. OTSUS Lähtudes Veskimäe Liivamaardla OÜ 19.07.2022 esitatud Kellavere-Veskimäe liivakarjääri keskkonnaloa L.MK/318759 muutmise taotlusest, võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõige 1 punkti 1, § 6 lõige 2 punkti 2 ja lõike 4, § 9 lõike 1, § 11 lõiked 2, 8 ja 8 1, maapõueseaduse § 48 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 otsustab Keskkonnaamet: 1.1. jätta algatamata Kellavere-Veskimäe liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa L.MK/318759 muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamine. 1.2. Keskkonnauuringud ei ole vajalikud. 1.3. Kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks Kellavere-Veskimäe liivakarjääri keskkonnaloas on järgmised: 1.3.1. Juhul kui tolm põhjustab häiringuid ümbruskonna aladele või elanikele, tuleb karjääri tegevusega seonduva tolmu leviku piiramiseks kaevandamise ja vedude perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5⁰C, niisutada karjäärisiseseid teid ja platse. 1.3.2. Karjääris tohib masinatega töötada tööpäevadel 7.00-19.00, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel on karjääris töötamine keelatud. 1.3.3. Põhjavee reostumise vältimiseks seadmete või masinate tankimine ja remont võib toimuda ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil. 1.3.4. Kaevandatud mahu aruannete esitamisel plokkides 6, 7 ja 8 tuleb kinni pidada kasutusalade protsentuaalsest jaotusest: ehituskruusa 9%, ehitusliiva 74% ja täiteliiv 17% Keskkonnaamet teavitab KMH algatamata jätmise otsusest 14 päeva jooksul väljaandes Ametlikud Teadaanded. 2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Liivamaardla OÜ (registrikood 11916618, aadress: Pärna, Moora küla, Vinni vald, Lääne-Viru maakond) esitas 19.04.2022 Keskkonnaametile Kellavere-Veskimäe liivakarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi kaevandamisluba) nr L.MK/318759 muutmise (laiendamise) taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 19.04.2022 numbriga DM-119907). Parandatud taotlus esitati 19.07.2022 (registreeritud Keskkonnaameti süsteemis KOTKAS 19.07.2022 dokumendina nr DM-119907-3). Veskimäe Liivamaardla OÜ taotleb keskkonnaloa nr L.MK/318759 kehtivusaja pikendamist 15. aasta võrra (kehtivusaeg 05.05.2010 – 04.05.2025), Kellavere-Veskimäe liivakarjääri mäeeraldise laiendamist sügavuti ja mäeeraldise teenindusmaa laiendamist, et tagada oma äritegevuse jätkamiseks ressursi tagavara ning jätkata piirkonda varustamist ehitus- ja täiteliiva ning ehituskruusaga. Mäeeraldist soovitakse laiendada sügavuti osaliselt varuplokkidele 11, 12 ja 13, sealjuures vaid varule, mis asub pinnaveetasemest kõrgemal. Kaevandamise jätkamine sügavuti tagab maavara säästliku kasutamise ja uute alade väiksema avamise mahu. Kaevandamise loa taotlusega soovitakse samuti laiendada mäeeraldise teenindusmaad, et hõlmata alad, kus on ladustatud kattepinnast. Mäeeraldise laiendamine on vajalik, et ettevõte saaks maavara varu täielikult ammendada ja ala nõuetekohaselt korrastada ning tagada seega ümbruskonna varustamise kvaliteetse ehitusmaterjaliga. Taotletav Kellavere-Veskimäe liivakarjäär asub Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Padu külas eraomandisse kuuluvatel kinnistutel Pärnamäe (katastritunnus 38101:001:0071, sihtotstarve mäetööstusmaa 50% ja maatulundusmaa 50%), Pärniku (katastritunnus 38101:001:0361, sihtotstarve mäetööstusmaa 35%, maatulundusmaa 65%) ja Nonni (katastritunnus 38101:001:0257, sihtostarve maatulundusmaa 100%). Taotletava mäeeraldise pindala on 15,39 ha (olemasoleva mäeeraldise pindala 15,39 ha) ning mäeeraldise teenindusmaa pindala on 23,03 ha (olemasoleva mäeeraldise teenindusmaa pindala 19,96 ha). Keskkonnaamet võttis 22.07.2022 kirjaga nr DM-119907-5 Kellavere-Veskimäe liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotluse menetlusse. KeHJS § 3 lõige 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 21 viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 61 lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, maapõueseaduse § 48 kohaselt annab kaevandamiseks keskkonnaloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. 2(16)  KeHJS § 6 lõige 2 punkti 2, § 6 1 lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 11 lõike 2 3 järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 21 alusel, lisatakse otsusele eelhinnang. 3. EELHINNANG Keskkonnaamet annab KMH eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust (KeHJSi § 61 lõige 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (KeHJSi § 61 lõige 5). Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale: 1. Kellavere-Veskimäe liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa muutmise taotluse seletuskiri, sh KeHJS § 61 lõike 1 kohane teave. 2. Maa-ameti geoportaali kaardirakendusi. 3.1. Kavandatav tegevus 3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht Veskimäe Liivamaardla OÜ taotleb keskkonnaloa nr L.MK/318759 kehtivusaja pikendamist 15 aasta võrra, Kellavere-Veskimäe liivakarjääri mäeeraldise laiendamist sügavuti ja mäeeraldise teenindusmaa laiendamist. Taotletava mäeeraldise pindala on 15,39 ha (olemasoleva mäeeraldise pindala 15,39 ha) ning mäeeraldise teenindusmaa pindala on 23,03 ha (olemasoleva mäeeraldise teenindusmaa pindala 19,96 ha). Taotletav mäeeraldis hõlmab Kellavere-Veskimäe maardla (registrikaardi nr 370) ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokke 7 ja 12, ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokke 6 ja 11 ning täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke 8 ja 13. Kogu kaevandatav tarbevaru asub põhjaveetasemest kõrgemal. Kaevandamisloa muutmise taotluse kohaselt on seisuga 30.06.2022 mäeeraldise: 3(16) ehituskruusa aktiivse tarbevaru kogus 133,58 tuh m³ ja kaevandatav varu on 90,58 tuh m³; ehitusliiva aktiivse tarbevaru kogus 1095,88 tuh m³ ja kaevandatav varu on 745,88 tuh m³; täiteliiva aktiivse tarbevaru kogus 254,54 tuh m³ ja kaevandatav varu on 171,54 tuh m³. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 89 tuh m³. Maavara kasutusaladeks on teedeehitus ja ehitus. Kaevandamisega rikutud korrastatava maa kasutamise otstarve metsamaa ja rohumaa. Tegemist on juba avatud karjääriga. Kaevandamisjäätmeteks on maavaral lasuv kattekiht, mis koosneb kasvukihist (mullast ja saviliivmoreenist). Kattekihi maht on 177 tuh m³, millest viljaka kasvukihi maht on 62 tuh m³. Kasulik kiht kasutatakse ära 100% ulatuses ehituses ja teedeehituses. Taotluse kohaselt ei leia mäeeraldiselt eemaldatud kattekiht kasutust 3 aasta jooksul ladustamise hetkest alates. Kui katendit ei taaskasutata ära kolme aasta jooksul, tekib jäätmehoidla. Tulenevalt jäätmeseaduse § 1 lõikest 3² ei kohaldata tekkinud jäätmete suhtes jäätmehoidla sulgemise nõudeid. Kattekihi materjal plaanitakse kasutada kaevandamisega rikutud maa korrastamisel kaevandamisala reljeefi ja tehispinnavormide kujundamiseks. Kaevise väljaveoks kasutatakse Kellavere-Veskimäe liivakarjääri mäeeraldisel välja kujunenud karjäärisiseseid teid, mida pikendatakse vastavalt mäetööde liikumisele taotletaval mäeeraldisel. Juurdepääs karjäärile on rajatud mäeeraldise lääneserva. Materjali väljaveoks kasutatakse Kapu- Rakke-Paasvere kõrvalmaanteed (nr 15124). Mäetehnilised tingimused jätkuvaks kaevandamiseks Kellavere-Veskimäe liivakarjääris on lihtsad, sest katend (muld) on seniselt mäeeraldiselt juba kooritud, ehitatud on väljasõit Kapu- Rakke-Paasvere kõrvalmaanteele ja kogu varu asub põhjaveetasemest kõrgemal. Koorimist vajav mullakiht vallitatakse kuni 3 m kõrgustesse aunadesse. Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust, ei tohi aunasid tihendada. Mulla koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal mulla loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Mulla vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Muld ja liivsavimoreen kasutatakse ära hilisemal karjääri maa-ala korrastamisel, mistõttu on tegemist taaskasutatava materjaliga. Kaevandamist jätkatakse juba kujunenud nõlvade piirkondadest, samuti senise karjääri lamamist sügavamalt pöördkopp ekskavaatoriga. Kaevandamine toimub kaasaegsete ekskavaatoritega. Materjali laadimiseks kasutatakse vajadusel ka rataslaadurit. Kaevis laaditakse kas otse veokitele või töötlemissõlme, sealt edasi veetakse purustatud ja/või sõelutud materjal frontaallaaduriga puistangutesse. Materjali väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga. Maavara kaevandamisel ei teostata lõhketöid ega kasutata hüdrovasaraid, mis võiks vibratsiooni tekitada. Pärast varu ammendamist karjääri süvend metsastatakse, teenindusmaale rajatakse rohumaa. Karjääri maa-ala korrastamise käigus karjääri nõlvad ja põhi tasandatakse. Aukkaevandamisega käideldud purdkaeviste karjääri korrastamisjärgne nõlvus peab olema laugem kui kaevisele iseloomuliku püsiva nõlva nurk. Ülalpool põhjavee taset asuval kruusal on see väiksem kui 36° 4(16) (nõlvus 1:1,4) ning liival väiksem kui 27° (nõlvus 1:2). Korrastatud metsamaal ei tohi põhjavee tase tõusta kõrgemale kui 0,7 m sügavuseni korrastatud maapinnast. Vajadusel saab mäeeraldise lamami madalamates kohtades liigniiskete lohkude vältimiseks maapinna tõstmiseks tagasitäitena kasutada maavara katendis olevat moreeni. 3.1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Taotletav Kellavere-Veskimäe liivakarjäär asub Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Padu külas eraomandisse kuuluvatel kinnistutel Pärnamäe (katastritunnus 38101:001:0071, sihtotstarve mäetööstusmaa 50% ja maatulundusmaa 50%), Pärniku (katastritunnus 38101:001:0361, sihtotstarve mäetööstusmaa 35%, maatulundusmaa 65%) ja Nonni (katastritunnus 38101:001:0257, sihtostarve maatulundusmaa 100%). Taotletava mäeeraldise pindala on 15,39 ha (olemasoleva mäeeraldise pindala 15,39 ha) ning mäeeraldise teenindusmaa pindala on 23,03 ha (olemasoleva mäeeraldise teenindusmaa pindala 19,96 ha). Maa-ala oli eelnevalt olnud kasutuses haritava põllumaana. Käesoleval ajal on kasutatav põllumaana seda ümbritsev ala, v.a põhjaosa, mis on kaetud metsaga. Kellavere-Veskimäe mäeeraldis paikneb Kellavere mäe lääne nõlval. Maapinna reljeef ala edelaosas jääb absoluutkõrgusele +130 m ning tõuseb põhja-kirde suunas absoluutkõrguseni +144 m. Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad täielikult Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik alal (keskkonnaregistri kood LTA1000001) ja riigikaitselise ehitise Kellavere linnaku piiranguvööndis. Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa loodeosale ulatub ca 28,6 m ulatuses kaitsmata põhjaveega ala (keskkonnaregistri kood LTA1000045). Vahetult idaservas asub Kellavere maastikukaitseala (keskkonnaregistri kood KLO1000490). Kattumist maastikukaitselaga ei ole. Laekvere alevik jääb mäeeraldisest ca 3 km kaugusele kagusse, Kellavere küla 250 m kaugusele itta ja Moora küla 400 m kaugusele kagusse. Kellavere-Veskimäe liivakarjäärist 900 m kaugusel kulgeb Kapu-Rakke-Paasvere tee. Töötav Kuusemetsa karjäär ja Kellavere, Moora maa-ainese karjäärid jäävad 900 m kaugusele itta. Endine Veskimäe liivakarjäär asub c a 200 m kaugusel kagus. Tegemist on juba avatud karjääriga. Kaevandamine Kellavere-Veskimäe liivakarjääri mäeeraldisel toimub kooskõlas Lääne-Viru maakonnaplaneeringuga ning ei ole teada, et antud tegevus oleks vastuolus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega. 3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine. Tegevuse energiakasutus. Kattekiht on senise Kellavere-Veskimäe liivakarjääri mäeeraldise piires senise kaevandamise käigus eemaldatud. Kattekihi paksus varieerub laiades piirides 0,1 - 3,6 m, millest kasvukiht moodustab 0,1 - 0,6 m ning selle all kohati esinev punase varjundiga pruuni saviliivmoreeni kiht paksusega kuni 3,1 m (ülemises osas on orgaanikat sisaldav). 5(16) Kasuliku kihi paksus jääb 6,0 - 24,9 m vahemikku ja see on esindatud valdavalt ülipeene- kuni keskmiseteralise liivaga ning kohati kruusaka liivaga ja kruusaga. Kasuliku kihi lamamiks on beežikashall (kohati pruun, punase varjundiga) liivsavimoreen ning hall saviliiv ja savi mis asub absoluutkõrguste +111,40 kuni +131,81 m vahemikus. Põhjavett täheldati karjääri keskosas, absoluutkõrgustel +119,04 m kuni +120,18 m (keskmine +119,53 m). Põhjavee tase jääb oluliselt sügavamale mäeeraldise lamamist. See tähendab, et aktiivne tarbevaru (väljatav maavaravaru) asub keskmisest põhjaveetasemest kõrgemalt ja kaevandamise käigus keskmise põhjavee absoluutkõrguseni ei jõuta. Mäeeraldisel olev taimekooslus hävib, kuid hiljem korrastamise käigus kujuneb alale metsamaa ja rohumaa, kuhu tekivad uued kooslused. Peamised energiatarbijad mäeeraldisel on seal töötavad seadmed ja masinad. 3.1.4. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Kuna kaevandatakse põhjavee tasemest üleval pool asuvat maavara varu, siis ei ole võimalik ka ohustada piirkonna salvkaevudele veetaset. Mõningane risk tekib vaid vee kvaliteedile, mis võib ilmneda mäemasinate või kallurite rikete puhul. Juhul kui avarii tõttu satubki määrdeõli või kütus karjääri põhja ja sealt pinnasesse, siis tuleb see sealt võimalikult kiiresti eemaldada. Reostunud pinnas tuleb koheselt ekskavaatoriga muust lasundist eemaldada ja laadida kallurile, mis transpordib selle jäätmekäitlusasutusse. Valmidus reostuse kiireks likvideerimiseks peab olema selline, et see ei jõuks imbuda veehorisonti. Lisaks tuleb karjääri territooriumil hoida absorbeerivaid materjale (turvas, saepuru, graanulid), mida lekete puhul saaks koheselt kasutada. Maavara kaevandamisel on võimalikeks tahkete osakeste ehk tolmu allikateks maavara ammutamis- ja laadimisprotsessid ning toodangu väljaveoga seotud transport. Tahkete osakeste eraldumine mäeeraldisel toimuvatest tööprotsessidest sõltub kaevandamise tehnoloogiast, kaevise kohapealsest töötlemisest kui ka ilmastikutingimustest (tuul, sademed jne). Transpordil kaasneb tahkete osakeste eraldumine kruuskattega teedel liiklemisel transpordivahendite (eriti raskeveokite) ratastelt ning lahtistelt koormatelt. Veose katmise nõuded on toodud liiklusseadustikus ja selle alamaktides. Kellavere-Veskimäe liivakarjääri lasub kaevandatav maavara ülevalpool põhjaveetaset, looduslikult on kaevandatav materjal niiske ega põhjusta õhusaaste tekkimist. Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ (määrus nr 67) ja selle lisa 1 kohaselt on õhusaasteluba vaja, kui tegevuse käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn. Taotluse seletuskirjas toodud arvutusliku hinnangu kohaselt ei ületata kaevise töötlemisel määruses nr 67 sätestatud 6(16) künniskogust ning õhusaasteloa taotlemine pole vajalik. Keskmiselt kaevandatakse aastas 89 tuh m³. Tahkeid peenosakesi tekib laadimisprotsessi käigus materjali kukkumisel kallurisse, purustisse või puistangusse. Tahkeid osakesi tekib ka karjäärialal töötavate masinate ümbruses, kuid nende levik on lokaalse iseloomuga. Kaevandamismasinate poolt tekitatava õhusaaste (tolmu) hulk on väike, sadestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad tolmu nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkiv õhusaaste võib levida lagedal maastikul keskmise tuulega 200-250 m kaugusele. Veokite kiirus karjääris ei tohi olla selline, mis põhjustab ülenormatiivseid tahkete peenosakeste heitkoguseid. Kaevise transpordist tekkiva tolmu leviku tõkestamise efektiivseks vahendiks kuival perioodil on teede niisutamine ning erinevate kemikaalide kasutamine. Välisõhus leviva müraga seonduvat reguleerib atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 kuni 66. Kaevandamisloa omaja on kohustatud kinni pidama nii atmosfääriõhu kaitse seadusest, keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kui ka sotsiaalministri 04.03.2002 määrusest nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning üldkasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad. Ekskavaatorite, buldooserite ja kopplaadurite müratase jääb vahemikku 84-90 dB. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Avamaal 100 m kaugusel alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel 38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB iga 50 m kohta. Karjääris on müra summutavateks täiendavateks teguriteks karjääri seinad ja katendist vallid. Mürataseme normeerimisel lähtutakse ajavahemikust päev (07.00-23.00) ja öö (23.00-07.00), müraallikast, müra iseloomust ja välismüra puhul hoonestatud või hoonestamata ala kategooriast. Arvestades senist maakasutust tuleb Kellavere-Veskimäe liivakarjääri lähiala käsitleda kui II kategooria ala, kus tööstusmürale kehtivad järgmised piirväärtused: päevasel ajal 60 dB ja öisel ajal 45 dB. Seega saavutatakse avamaastikul päevane normatiivne müratase müraallikast 100 m kaugusel ja öine tase 250-300 m kaugusel. Lähimad elamud jäävad ca 600 m kaugusele lõunasse (katastritunnus 38101:001:2441, nimetus Lepiku) ja ca 700 m kaugusele kirdesse (katastritunnus 38101:001:0072, nimetus Küüni). Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra karjäärile lähimas majapidamises jääb tasemele kuni 53 dB. Arvutuslik tase ei ületab kehtivat II kategooria elamuala päevast piirtaset. Karjääris liiguvad masinad süvises või puistangute vahel, mis tekitab müratõkke ja alandab samuti mürataset keskmiselt 18-25 dB võrra. Kuna mäetööd toimuvad karjääri süvendis, siis pole tõenäoline, et karjääri tegevusega kaasnev vähene tolm (õhusaaste) sealses elukeskkonnas õhu kvaliteeti halvendaks. Pole esitatud ka kaebusi õhusaaste kohta seoses tegevusega karjääris. Tegemist on juba avatud karjääriga, kaevandamine toimub süvendis ning kaevandatakse päevasel ajal, siis võib väita, et müra normtaset elamumaal ei ületata. 7(16) Müra häiringute vältimiseks oleks otstarbekas piirata karjääris töötamise aega tööpäevadega ajavahemikul kell 7.00 kuni 19.00. Senise kaevandamise kohta Kellavere-Veskimäe karjääris pole ümbruskonna inimestelt kaebusi esitatud. Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevast seadusandlusest on karjääris töötavale tehnikale kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Kellavere-Veskimäe liivakarjääris töötav tehnika peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu kaevandamisel kasutatav tehnika ning laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris töötavaid inimesi või ümbruskonda. Karjääris vibratsiooni põhjustavaid lõhkamistöid läbi ei viida. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust tulenevalt kaevandamistegevusest ümbruskonnale ei kaasne. 3.1.5. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Jäätmehoidlaks loetakse iga ehitist või ala, mida kasutatakse rohkem kui kolmeks aastaks saastumata pinnase kogumiseks või ladestamiseks. Kellavere-Veskimäe liivakarjääris võib lähtudes jäätmeseaduse § 71 lõikest 1 kaevandamisjäätmena käsitleda maavaral lasuvat katendit (sh muld), mis kooriti enne kaevandamise alustamist ja ei ole nii öelda taotletud (oodatud) lõpp-produkt. Katend ja muld on ladustatud mäeeraldise teenindusmaale vallidesse ja seda kasutatakse karjääri korrastamisel. See osa katendist ja mullast, mida ei kasutata korrastamisel, tarbitakse või võõrandatakse kooskõlas maapõueseaduse §-ga 99. Kaevandamise käigus tootmisjäätmeid ei teki. Karjäärialale on keelatud prügi ladustada. Keskkonnale ohtlikud jäätmed kogutakse teistest jäätmetest eraldi (määrdeõlid, pliiakud, patareid, õlised kaltsud jms) ja käideldakse need nõuetekohaselt (viiakse jäätmejaama vms). 3.1.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri ja transportmasinate tehnilised avariid. Selle tulemusel võib pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse saastada nii pinnast kui ka pinnasevett. Selle vältimiseks tuleb hoolega jälgida masinate tehnilist seisundit. Karjääri kasutamisel tuleb välja töötada võimaliku reostuse kiire likvideerimise viis. 8(16) Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu. Teadaolevalt puuduvad mäeeraldise mõjupiirkonnas alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada. 3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Taotletav Kellavere-Veskimäe liivakarjäär asub Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Padu külas eraomandisse kuuluvatel kinnistutel Pärnamäe (katastritunnus 38101:001:0071, sihtotstarve mäetööstusmaa 50% ja maatulundusmaa 50%), Pärniku (katastritunnus 38101:001:0361, sihtotstarve mäetööstusmaa 35%, maatulundusmaa 65%) ja Nonni (katastritunnus 38101:001:0257, sihtostarve maatulundusmaa 100%). Taotletava mäeeraldise pindala on 15,39 ha (olemasoleva mäeeraldise pindala 15,39 ha) ning mäeeraldise teenindusmaa pindala on 23,03 ha (olemasoleva mäeeraldise teenindusmaa pindala 19,96 ha). Maa-ala oli eelnevalt olnud kasutuses haritava põllumaana. Käesoleval ajal on kasutatav põllumaana seda ümbritsev ala, v.a põhjaosa, mis on kaetud metsaga. Kellavere-Veskimäe mäeeraldis paikneb Kellavere mäe lääne nõlval. Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad täielikult Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik alal (keskkonnaregistri kood LTA1000001) ja riigikaitselise ehitise Kellavere linnaku piiranguvööndis. Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa loodeosale ulatub ca 28,6 m ulatuses kaitsmata põhjaveega ala (keskkonnaregistri kood LTA1000045). Vahetult idaservas asub Kellavere maastikukaitseala (keskkonnaregistri kood KLO1000490). Kattumist maastikukaitselaga ei ole. Laekvere alevik jääb mäeeraldisest ca 3 km kaugusele kagusse, Kellavere küla 250 m kaugusele itta ja Moora küla 400 m kaugusele kagusse. Kellavere-Veskimäe liivakarjäärist 900 m kaugusel kulgeb Kapu-Rakke-Paasvere tee. Töötav Kuusemetsa karjäär ja Kellavere, Moora maa-ainese karjäärid jäävad 900 m kaugusele itta. Endine Veskimäe liivakarjäär asub c a 200 m kaugusel kagus. Lähiümbruses looduslikud veekogud puuduvad. Lähimad elamised jäävad ca 600 m kaugusele lõunasse (katastritunnus 38101:001:2441, nimetus Lepiku) ja c a 700 m kaugusele kirdesse (katastritunnus 38101:001:0072, nimetus Küüni). 3.2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõimes Kellavere-Veskimäe liivamaardla paikneb Pandivere kõrgustikul, Kellavere mäel. Kasulik kiht maardlas on seotud fluvioglatsiaalsete setetega, mis on esindatud eriteralise liivaga, kohati kruusaka liivaga ja kruusaga. Kattekiht on senise Kellavere-Veskimäe liivakarjääri mäeeraldise piires senise kaevandamise 9(16) käigus eemaldatud. Kattekihi paksus varieerub laiades piirides 0,1 - 3,6 m, millest kasvukiht moodustab 0,1 - 0,6 m ning selle all kohati esinev punase varjundiga pruuni saviliivmoreeni kiht paksusega kuni 3,1 m (ülemises osas on orgaanikat sisaldav). Kasuliku kihi paksus jääb 6,0 - 24,9 m vahemikku ja see on esindatud valdavalt ülipeene- kuni keskmiseteralise liivaga ning kohati kruusaka liivaga ja kruusaga. Kasuliku kihi lamamiks on beežikashall (kohati pruun, punase varjundiga) liivsavimoreen ning hall saviliiv ja savi mis asub absoluutkõrguste +111,40 kuni +131,81 m vahemikus. Keskkonnaloa nr L.MK/318759 alusel kaevandada lubatav aktiivne tarbevaru asub siiski põhjaveetasemest kõrgemalt. Maksimum absoluutkõrgus, kust uuringute käigus põhjavett leiti on +120,18 m. Mäeeraldise lamam aga asub absoluutkõrgusel ca +121 m. Põhjavee tase jääb mäeeraldise lamamist ca ühe meetri võrra sügavamale. See tähendab, et aktiivne tarbevaru (väljatav maavaravaru) asub keskmisest ja kaevandamise käigus keskmise põhjavee absoluutkõrguseni ei jõuta. Kaevandamisloa muutmise taotluse kohaselt on seisuga 30.06.2022 mäeeraldise: ehituskruusa aktiivse tarbevaru kogus 135 tuh m³ ja kaevandatav varu on 92 tuh m³; ehitusliiva aktiivse tarbevaru kogus 1110 tuh m³ ja kaevandatav varu on 706 tuh m³; täiteliiva aktiivse tarbevaru kogus 255 tuh m³ ja kaevandatav varu on 175 tuh m³. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 89 tuh m³. Kogu kasulik kiht asub põhjaveetasemest kõrgemal. Geoloogilise uuringu käigus kaevandites ja puuraukudes vett ei esinenud. Liiv ja kruus looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga ning puudub looduskeskkonna vastupanuvõime. Kaevandamise käigus muutub ka loodusmaastik täielikult, kuid see on hilisemalt taastatav karjääriala korrastamisega. Kellavere-Veskimäe liivakarjäär kavandatakse korrastada metsamaaks ja rohumaaks. Karjääris kaevandamise käigus ja korrastamisel veetaset ei alandata ja olemasolevat veerežiimi ei muudeta. 3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega. Nagu iga ehitustegevusega võib ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda võivateks olulisemateks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessi ja transpordiga kaasnev müra ja peenosakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja maakasutusele. 10(16) Kaevandamistegevusega kaasneda võiva peenosakeste heitme (PM) või müra häiringu mõju ei ulatu kaevandamistegevuseks kasutatavale tehnoloogiale õigusaktidega seatud tehnilistest piirangutest ja väljatava maavara looduslikust niiskusest tulenevalt eeldatavalt kaugemale kui 250 m. Kuivema ilma korral, avamaal võib toodangu transportimisel välisõhku paiskuv peenosaketse (PM) heitme kogus tugevama tuule korral kanduda ka mainitust kaugemale. Selliste olukordade vältimiseks kavandab Keskkonnaamet seada kaevandamisloale kõrvaltingimuse asjakohase leevendusmeetme rakendamiseks. Kuna kaevandamisel veetaset ei alandata, siis ei mõjuta kavandatav tegevus piirkonna veerežiimi. Mäeeraldis piirneb vahetult idast Kellavere maastikukaitsealaga (keskkonnaregistri kood KLO1000490). Lähimad kaitsealused objektid on Rohu park ja kivikalmed, mis jäävad umbes ühe kilomeetri kaugusele kaugusele põhjasuunda. Kellavere maastikukaitseala kaitse-eesmärk on väärtusliku geomorfoloogilise objekti, jääaja servamoodustise Kellavere mäe kaitse ja maastikuilme säilitamine. Kaitseala ei kuulu Natura 2000 võrgustiku alade koosseisu. Alal ei ole registreeritud kaitsealuseid liike või nende elupaiku. Kaitsealal ei leidu selliseid looduskaitseliselt väärtuslikke kooslusi, mida peaks eraldi kaitse-eesmärgiks seadma. Tegemist on põllumajandusmaastikuga, kus olemasolevad metsaalad ilmestavad maastikku. Kellavere-Veskimäe liivakarjääris on kaevandamine toimunud alates 2010. Senine kaevandamistegevus ei ole teadaolevalt põhjustanud negatiivset keskkonnamõju Kellavere maastikukaitsealale. Lähimate kaitsealuste objektideni, mis on Rohu park ja kivikalmed, kaevandamistegevus ei põhjusta negatiivset keskkonnamõju ega avalda mõju nende kaitse eesmärkidele ja terviklikkusele. Kaevandamine toob endaga kaasa maastiku pikaajalise või püsiva muutumise. Samas on näiteks majanduslikust aspektist oluline ka taastumatute maavarade jätkusuutliku kasutamise tagamine. Karjääri rajamisel ja selle töötamise jooksul looduslik mitmekesisus paratamatult vaesub. See saab hakata taastuma peale karjääri korrastamist. Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine taotletava Kellavere-Veskimäe liivakarjääri mõjupiirkonnas alasid, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid oleks ületatud või võidakse ületada. Mäeeraldis ei asu tiheasustusalal ning selle mõjupiirkonnas puuduvad kultuurimälestiste registrisse kantud kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad. 3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring 11(16) ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed. Kellavere-Veskimäe liivakarjääris on kaevandamine toimunud alates 2010, Laekvere alevik jääb mäeeraldisest ca 3 km kaugusele kagusse, Kellavere küla ca 250 m kaugusele itta ja Moora küla c a 400 m kaugusele kagusse. Kellavere-Veskimäe liivakarjäärist c a 900 m kaugusel kulgeb Kapu-Rakke-Paasvere kõrvalmaantee nr 15124. Töötav Kuusemetsa karjäär (kaevandamise luba nr LVIM-022) ja Moora liivakarjäär (kaevandamise luba nr L.MK/320376) jäävad c a 900 m kaugusele itta. Endine Veskimäe liivakarjäär asub ca 200 m kaugusel kagus. Lähimad elamud jäävad ca 600 m kaugusele lõunasse (katastritunnus 38101:001:2441, nimetus Lepiku) ja ca 700 m kaugusele kirdesse (katastritunnus 38101:001:0072, nimetus Küüni). Kuna ülenormatiivne müra kinnistuteni ei ulatu ja karjääri nõlvad samuti müra vähendavad, siis täiendavaid meetmeid müra osas ei rakendata. Võimaliku peenosakeste heitme vähendamiseks rakendatakse leevendusmeetmena karjääri teede ja platside niisutamist. Tasakaalu hoidmine inimeste heaolu ja kaevandamistegevuse vahel on oluline. Mõistetavalt võib maavarade kaevandamisel, tulenevalt iga indiviidi isiklikust tundlikkusest olla ebasoodne mõju vaatamata võimaliku häiringu õigusaktides sätestatud normeeritud piiridesse jäämist. Nimetatud kõrvaltingimuse seadmise eesmärk on soov leevendada kaevandamisest tulenevaid häiringuid eluhoonete ümbruses ja õuealal ajal, mil väljakujunenud, valdavaks saanud tööaega silmas pidades viibivad elanikud kõige tõenäolisemalt kodus. Kuivõrd keskkonnaloa andmisest keeldumiseks pole alust, on otstarbekas kaaluda kõrvaltingimuste seadmist kaevandamistegevuse mõjualal olevatele eluhoonetele tekkida võivate keskkonnahäiringute vähendamiseks. Eelnevalt on kaevandamisloale märgitud järgnevad kõrvaltingimused: 1. Kivimi purustamisel killustikuks ja kaevandust teenindava transpordi liikumisel tuleb vältida ülemäärase tolmu teket ning vajadusel kasta purustatavat kivimit ja kaevanduse juurdepääsuteid. 2. Kaevetöid teostada päevasel ajal ja tööpäevadel. 3. Reostuse vältimiseks teostada pidevat tehnilise korrasoleku kontrolli karjääris kasutatava tehnika üle, hooldust ja tankimist viia läbi selleks kohandatud alal. 4. Kaevandatud mahu aruannete esitamisel plokkides 6,7 ja 8 kinni pidada kasutusalade protsentuaalsest jaotusest: ehituskruusa 9%, ehitusliiva 74% ja täiteliiv 17%. Tuginedes eelnevale teeb Keskkonnaamet ettepaneku täpsustada eelnevaid kõrvaltingimusi ja kanda keskkonnaloale järgmised kõrvaltingimused: 1. Juhul kui tolm põhjustab häiringuid ümbruskonna aladele või elanikele, tuleb karjääri tegevusega seonduva tolmu leviku piiramiseks kaevandamise ja vedude perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5⁰C, niisutada karjäärisiseseid teid ja platse. 2. Karjääris tohib masinatega töötada tööpäevadel 7.00-19.00, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel karjääris töötamine keelatud. 12(16) 3. Põhjavee reostumise vältimiseks seadmete või masinate tankimine ja remont võib toimuda ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil. 4. Kaevandatud mahu aruannete esitamisel plokkides 6, 7 ja 8 tuleb kinni pidada kasutusalade protsentuaalsest jaotusest: ehituskruusa 9%, ehitusliiva 74% ja täiteliiv 17% Loetletud tingimused kavandatakse seada antava keskkonnaloa kõrvaltingimusteks, sõnastust võidakse loa andmise korralduses täpsustada. 3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Eelnevast lähtudes võivad Kellavere-Veskimäe liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamistegevusega kaasnevateks mõjudeks olla mõju välisõhule ja maastikule. 3.3.1. Mõju suurus, tugevus, kestvus, sagedus, pöörduvus ning mõjuala ulatus Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse mõjualana Kellavere-Veskimäe liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaad ning ca 300 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda müra häiring või tahkete peenosakeste häiring. Kaevandamistegevusega kaasnevad mõjud on seotud kaevandamisega ning avalduvad kaevandamise käigus. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu, kavandataval tegevusel mõjusid ei ole v.a. visuaalne häiring. Pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse mõju. Eelhinnangu järelduste kohaselt ei teki kavandatava tegevuse elluviimisel olulist negatiivset keskkonnamõju, samas ümberkaudsetele elanikele tavapärasest enam häiringuid (müra, õhusaaste) võib siiski tekkida. Siiski võib eeldada, et häiringute esinemine ei ole sage ja pidev, kuna keskmine aastane kaevandamismaht hinnanguliselt 89 tuh m3. 3.3.2. Mõju piiriülesus Piiriülest (riigipiiriülest) mõju ei ole. 3.3.3. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale Mäeeraldise teenindusmaal ega karjääri mõjupiirkonnas ei ole Natura 2000 võrgustiku alasid, mistõttu on välistatud, et kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele. 3.3.4. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Kumulatiivne mõju maavarade kaevandamisel saab eelkõige tekkida kõigi müraallikate koosmõjul. Kuusemetsa karjäär (kaevandamisluba nr LVIM-022) ja Moora liivakarjäär (kaevandamisluba nr L.MK/320376) jäävad Kellavere-Veskimäe liivakarjäärist c a 900 m kaugusele itta. Endine Veskimäe liivakarjäär asub c a 200 m kaugusel kagus. Karjääride koos töötamisel võib esineda kumulatiivne mõju. Kuna tegemist on kõrvalise kohaga, kus muud 13(16) negatiivseid keskkonnamõjusid tekitav tegevus puudub, ei ole ette näha olulise kumulatiivse mõju ilmnemist. 3.3.5. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi Kaevandamisel, kaevise laadimisel või masinate hooldamisel ja tankimisel tuleb naftasaaduste pinnasesse ja põhjavette sattumise võimalus minimeerida. Kaevandamisel tuleb kasutada vaid korrasolevat kaevandamistehnikat ning tehnika hooldamist ja remonti tuleb teha vaid selleks kohandatud alal. Võimaliku tekkinud reostuse likvideerimiseks peab olema karjääris töötajatel teada kindel tegevusplaan ja tagatud töövahendid. Õhusaaste piirnormide ületamise vältimiseks tuleb kuival ajal töötades kasta karjääri siseteid ning toodangu puistanguid. 3.4. Eelhinnangu järeldus Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, kuna: 1. kavandatav tegevuskoht ei asu kaitstaval loodusobjektil ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega eeldatavalt ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid; 2. eelhindamise tulemusena selgus, et eeldatavalt ei ületata kaevandamisel piirmäärasid müra ja õhusaaste osas; 3. eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud põhjavee režiimi, kuna kaevandamine toimub põhjavee tasemest üleval pool; 4. mäeeraldisel looduslik maastik kaevandamistööde käigus hävineb, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega. KeHJS § 11 lõige 8 1 kohaselt, KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama asjakohaseid KeHJS § 61 lõige 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 kohaselt, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud vajalikeks keskkonnameetmeteks. KeHJS § 3 3 lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka keskkonnaseire. KeHJS § 3 3 lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga. Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega. 4. ÄRAKUULAMINE 14(16) Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 2 2 alusel 08.03.2023 kirjaga nr DM-119907-6 Kellavere-Veskimäe liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Vinni Vallavalitsusele ja teadmiseks ettevõttele Veskimäe Liivamaardla OÜ. Maa-amet edastas eelhinnangu kohta endapoolsed tähelepanekud 10.03.2023 kirjaga nr 9- 3/22/7014-5 (registreeritud KOTKAS 10.03.2023 nr DM-119907-7). Keskkonnaamet korrigeeris eelhinnangut vastavalt tähelepanekutele. Lisaks palus Maa-amet kanda taotletavale loale järgmine kõrvaltingimus: Kaevandatud mahu aruannete esitamisel plokkides 6, 7 ja 8 tuleb kinni pidada kasutusalade protsentuaalsest jaotusest: ehituskruusa 9%, ehitusliiva 74% ja täiteliiv 17%. Vinni Vallavalitsus andis eelhinnangu kohta arvamuse 05.04.2023 kirjaga nr 6-3/31-1 (registreeritud KOTKAS 06.04.2023 nr DM-119907-8). Vinni Vallavalitsus nõustus eelhinnangu otsusega, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju ja jätta algatamata keskkonnamõjude hindamine, kuid peab oluliseks arvestada järgmiste kirjas välja toodud tähelepanekute ning märkustega: Kellavere-Veskimäe liivakarjääri lähim elamu nimetusega Lepiku jääb ca 600 meetri kaugusele (katastritunnus 38101:001:2441), kuid Vinni Vallavalitsus ei tuvasta KOTKAS infosüsteemist menetluses nr DM-119907-3, et Lepiku kinnistu omanik oleks keskkonnaloa nr L.MK/318759 muutmise menetlusse kaasatud. Tulenevalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 p 1 peab Lepiku kinnistu omanik olema kaasatud loa menetlusse. Lepiku kinnistu omanik on tõepoolest jäänud menetlusosaliste seast välja jäänud. Keskkonnaamet tänab sellele tähelepanu pööramast ja parandab tekkinud vea. Arvestades, et täistööaeg on 40 tundi ehk 8 tundi päevas 7-päevase vahemiku kohta ning tavapäraselt käivad inimesed tööl esmaspäevast reedeni kella 8st 17ni, peab Vinni Vallavalitsus vajalikuks piirata karjääris töötamise aega tööpäevadel kella 8st 17ni, arvestades seeläbi rohkem läheduses elavate inimeste puhkeajaga. Töölepinguseaduse (edaspidi TLS) § 5 on märgitud, et tööaja all mõistetakse aega, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid. TLS § 43 täpsustab: eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (lõige 1) ja et töötaja töötab 8 tundi päevas (lõige 2). Millisesse ajavahemikku 24 tunni jooksul 8 tundi tööaega võiks jääda, ei reguleeri, eelda ega soovita teadaolevalt ükski käesoleval hetkel kehtiv seadus. Tulenevalt eelnenust ei reguleeri TLS (ega teadaolevalt ükski teine seadus) ka puhkeaega etteantud ajavahemikuga, kuid sätestab, et töötaja peab puhkama vähemalt 11 tundi järjest 24 tunni kohta, st töötajale peab 24-tunnise ajavahemiku jooksul jääma 11 tunni ulatuses järjestikust puhkeaega (§ 51). Päevaviisilise tööaja arvestusega töötaja peab puhkama vähemalt 48 tundi järjest seitsme päeva kohta ning TLS lähtub eeldusest, et iganädalane puhkeaeg antakse 15(16) laupäeval ja pühapäeval (§ 52). Keskkonnaamet märgib, et päevaviisilise tööaja vahemikku TLS välja ei too, kuid sätestab ööaja, milleks on ajavahemik 22.00-6.00. Võttes arvesse hetkel kehtivaid seadusi (vt eelnenut), taotletava ala asukohta hajaasustusalal ja asjaolu, et tegemist on juba töötava karjääriga, kus on kaevandamistegevus olemasoleva keskkonnaloa tingimustel toimunud juba üle kümne aasta, leiab Keskkonnaamet, et masinatega tööle on otstarbekas määrata ajaline piirang korrakaitseseaduse § 56 alusel (s.o tööpäevadel 7.00-19.00). Eelhinnangu 3.2.2 peatükis on Keskkonnaamet välja toonud, et kogu kasulik kiht asub põhjaveetasemest kõrgemal ning geoloogilise uuringu käigus kaevandites ja puuraukudes vett ei esinenud. Vinni Vallavalitsus juhib tähelepanu, et keskkonnaloa nr L.MK/318759 muutmise taotluse DM-119907-3 juurde lisatud seletuskirjas (lisa 5) on toodud, et põhjavett leiti neljas puuraugus absoluutkõrgustel +119,04 m kuni +120,18 m (keskmine +119,53 m), seega ei ole Keskkonnaameti toodud väide peatükis 3.2.2 täielikult tõene. Keskkonnaamet selgitab - kuigi geoloogilise uuringu käigus avati uuringu puuraukudes põhjaveetase, ei tähista see automaatselt mäeeraldise lamamit. Maksimum absoluutkõrgus, kust uuringute käigus põhjavett leiti on +120,18 m. Mäeeraldise lamam aga asub absoluutkõrgusel ca +121 m. See tähendab aktiivne tarbevaru, mida on keskkonnaloa nr L.MK/318759 alusel lubatud kaevandada, asub põhjaveetasemest kõrgemal. Keskkonnaamet lisas punkti 3.2.2. täpsustava lõigu. Samuti toome välja ilmse ebatäpsuse Kellavere-Veskimäe liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa L.MK/318759 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõus, kus I peatüki punktis 1.3 on viidatud Põrgumäe IV liivakarjääri keskkonnaloale. Keskkonnaamet korrigeeris ebatäpsuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Liis Jääger 5656 4094 [email protected] 16(16) Keskkonnaluba Loa registrinumber L.MK/318759 Loa omaja andmed Ärinimi / Nimi Veskimäe Liivamaardla OÜ Registrikood / Isikukood 11916618 Tegevuskoha Nimetus Kellavere-Veskimäe liivakarjäär andmed Aadress Pärnamäe, Padu küla, Vinni vald, Lääne-Viru maakond Katastritunnus(ed) 38101:001:0071 Territoriaalkood EHAK 5814 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Pärnamäe (38101:001:0071). Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Maavara kaevandamine; Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima hakkamise 06.07.2023 periood kuupäev Lõppemise kuupäev 05.05.2038 Maapõu M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik olemasoleva laiendus Registrikaardi nr 370 Maardla nimetus Kellavere-Veskimäe Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara liiv Mäeeraldise nimetus Kellavere-Veskimäe liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Teenindusmaa ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Mäeeraldise pindala (ha) 15.39 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 23.03 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 115 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 62 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Teedeehitus, ehitussegud Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 89 Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) Plokid Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 6 plokk ehitusliiv Liiv, ehitusliiv Jah Ei aT - aktiivne tarbevaru 327.42 tuh m³ 31.03.2023 7 plokk ehituskruus Kruus, ehituskruus Jah Ei aT - aktiivne tarbevaru 39.97 tuh m³ 31.03.2023 8 plokk täiteliiv Liiv, täitepinnas Jah Ei aT - aktiivne tarbevaru 75.61 tuh m³ 31.03.2023 11 plokk ehitusliiv Liiv, ehitusliiv Jah Ei aT - aktiivne tarbevaru 747 tuh m³ 31.03.2023 12 plokk ehituskruus Kruus, ehituskruus Jah Ei aT - aktiivne tarbevaru 91 tuh m³ 31.03.2023 13 plokk täiteliiv Liiv, täitepinnas Jah Ei aT - aktiivne tarbevaru 171 tuh m³ 31.03.2023 Tegevusala andmed 2/3 Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Liiv, ehitusliiv 2022 2038 tuh m³ 724.42 tuh m³ Liiv, täitepinnas 2022 2038 tuh m³ 166.61 tuh m³ Kruus, ehituskruus 2022 2038 tuh m³ 87.97 tuh m³ Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Kruus, ehituskruus 2022 2038 0901 Vinni vald Liiv, täitepinnas 2022 2038 0901 Vinni vald Liiv, ehitusliiv 2022 2038 0901 Vinni vald Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus Kellavere-Veskimäe liivamaardla Veskimäe uuringuruumigeoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.08.2009) Geoloogiafondi number 8173 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 2530 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 04.12.2009 Kõrvaltingimused 1. Juhul kui kaevandamise käigus välisõhku paiskuv tolm (tahked peenosakesed) põhjustab häiringut karjääri mõjupiirkonnas olevale keskkonnale või asuvatele elanikele, tuleb karjääri tegevusega (MaaPS § 6 mõistes) seonduva tolmu leviku piiramiseks kaevandamise ja vedude perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5⁰C, niisutada karjäärisiseseid teid ja platse. 2. Karjääris tohib masinatega töötada tööpäevadel 7.00-19.00, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel on karjääris töötamine keelatud. 3. Põhjavee reostumise vältimiseks ja ennetamiseks võib seadmete või masinate tankimine ja remont toimuda ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil. 4. Kaevandatud mahu aruannete esitamisel plokkides 6, 7 ja 8 tuleb kinni pidada kasutusalade protsentuaalsest jaotusest: ehituskruusa 9%, ehitusliiva 74% ja täiteliiv 17%. Kaevandatud maa kasutamise otstarve maatulundusmaa sihtotstarbega maa (mäeeraldise piires metsamaa ja mäeeraldise teenindusmaa piires rohumaa) Loa lisad Nimetus Manus Lisa 1 - Maeeraldise_plaan Lisa 1: Lisa 1 - Maeeraldise_plaan.pdf Lisa 2 - Geoloogilised_labiloiked Lisa 2: Lisa 2 - Geoloogilised_labiloiked.pdf Lisa 3 - Korrastatud_ala_plaan Lisa 3: Lisa 3 - Korrastatud_ala_plaan.pdf Lisa 4 - DM-119907-9_KMH_algatamata_jatmise_otsus Lisa 4: Lisa 4 - DM-119907-9_KMH_algatamata_jatmine.pdf 3/3 6 552 000 643 200 643 400 Mäeeraldise teenindusmaa Mäeeraldise piiripunktide Pihlakobara piiripunktide koordinaadid koordinaadid 38101:001:0140 Tähe Nr X Y Nr X Y 38101:001:0123 1' 6 551 639,79 643 046,22 1 6 551 664,61 643 081,62 2' 6 551 664,62 643 081,63 2 6 551 664,62 643 081,63 3' 6 551 687,46 643 112,58 3 6 551 687,46 643 112,58 N 139,37 141,57 4' 6 551 813,93 643 284,00 4 6 551 813,93 643 284,00 5' 6 551 853,12 643 337,14 5 6 551 853,12 643 337,14 6' 6 551 692,56 643 398,57 6 6 551 692,56 643 398,57 140,11 7' 6 551 709,65 643 430,79 7 6 551 709,65 643 430,79 140 5 141,89 8' 6 551 512,04 643 538,79 8 6 551 543,17 643 521,78 5' 140,97 142 141,05 142,43 9' 6 551 467,34 643 563,30 9 6 551 512,04 643 538,79 136,26 135,42 2,0 Küünivälja 10' 6 551 399,99 643 600,02 10 6 551 467,34 643 563,30 PA-3 4' 140,49 23,0+ 38101:001:0065 11' 6 551 408,37 643 620,75 11 6 551 399,99 643 600,02 Plokk 6 aT 135,58 4 115,49 140,70 12' 6 551 376,68 643 635,48 12 6 551 408,37 643 620,75 138 142,26 ka 136 140,33 t 143,03 13' 6 551 362,78 643 641,93 13 6 551 376,68 643 635,48 t Plokk 7 aT ep 135,97 inn 141,71 sa 0 139,41 6 551 800 137,41 14' 6 551 335,82 643 654,32 14 6 551 366,31 643 640,30 et 057 as Plokk 8 aT am 01: 142,37 643 000 135,86 144,53 15' 6 551 331,35 643 656,40 15 6 551 362,78 643 641,93 ep : 137,40 Plokk 11 aT S 1 0 135,95 139,49 142,49 142,08 16' 6 551 204,97 643 647,14 16 6 551 335,82 643 654,32 10 142,36 Plokk 12 aT 38 136,17 135,73 138,60 paljandatud ala 142,02 17' 6 551 175,53 643 560,12 17 6 551 374,85 643 434,93 Kaardileht nr 6432 Väike-Maarja 136,67 II Plokk 13 aT 135,22 18' 6 551 279,97 643 473,06 18 6 551 338,40 643 265,16 14 136,46 141,57 2 136,20 paljandatud ala kattepinnas 136,32 139,22 141,35 142,65 19' 6 551 238,36 643 363,41 19 6 551 350,58 643 253,20 135,73 139,94 kattepinnas 137,81 1,3 paljandatud ala 138,78 142,41 20' 6 551 198,09 643 276,85 20 6 551 370,54 643 233,59 135,25 135,60 136,12 PA-2136,91 135,28 135,33 7,9+ 129,76 135,42 136,07 136,33 131,85 139,60 6' 140,95 21' 6 551 184,42 643 247,14 21 6 551 421,17 643 183,89 136,67130,34 129,57 139,57 7' 144,07 22' 6 551 322,26 643 175,55 22 6 551 631,98 643 095,33 3' 127,47 136,17 Veeru 136,07 135,42 129,60 137,01 132,90 6 7 1 3 129,75 kattepinnas 132,17 12 136,17 131,01 128,98 38101:001:2020 136,20 136,42 137,98 141,17 143,01 144,08 Pindala 23,03 ha Pindala 15,39 ha 136,71 2 130,72 PA-4 0,8135,67 143,20 144,34 12 23 136,19 128,48 130,07 135,67 136,36 143,62 147,72 22,6 1 130,36 1 132,27 135,49 4 137,21 140,93 131,27 143,32 136,41 136,98 2' 136,61 135,94 132,31 130,57 129,89 131,37 135,89 136,14 117,53 134,57 133,79 142,77 148,76 136,49 136,11 ladu 128,78 143,85 144,80 145,33 Pärnamäe 136,48 129,74 PA-1 1,0 132,36 130,56 130,43 129,82 130,55 135,67 128,46 144,18 144,99 38101:001:0071 7 130,62 135,67 12 136,04 130,46 136,75 136,95 14,7 136,71 129,88 131,41 128,46 129,02 136,61 144,11 145,07 136,68 130,33 130,52 130,33 135,08 135,54 145,88 8 144,13 1' 121,25 12 paljandatud ala 126 130,88 130,43 130,41 130,14 129,10 129,37 129,79 129,99 135,89 Ladu 130,01 136,72 130,52 139,20 130,55 146,15 136,61 134,95 128,51 130,52 136,75 PA-5 128,50 130,09 130,50 1,2 145,79 145,42 136,74 130,36 130,60 135,62 129,39 143,65 146,32 139,58 22 136,23 136,33 129,95 130,76 128,42 6,0 136,11 129,37 129,59 143,58 144,98 6 132,71 131,37 135,55 128,96 144,97 14 136,74 133,24 144,52 134,95 137,99 V' 135,02 145,20 132,48 6 551 600 135,32 129,83 129,36 132,24 Ladu 130,92 130,72 129,74 132,17 Ladu 132,24 134,20 2 5 129,47 128,44 128,98 144,77 144,99 I 1 130,09 1 136,55 129,56 134,43 134,44 134,81 128,94 129,16 PA-9 145,01 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 137,06 128,55 129,69 134,36 129,82 130,96 134,30 135,71 143,28 0,1 145,83 Pärnamäe 134,66 131,29 132,18 131,03 134,50 paljandatud ala 134,69 128,60 38101:001:0071 118,28 24,9+144,77 1' 131,92 Ladu 129,66 134,62 144,31 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number kattepinnas 2 145,06 144,81 134,59 129,91 134,36 12 134,03 134,01 143,33 145,88 145,54 136,45 134,71 0,2 132,10 134,83 132,01 129,37 129,18 129,47 144,02 143,68 8 145,06 Plokk 4 pR Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru) PA-6 131,99 132,20 131,85 129,42 134,41 129,30 144,34 Pärnamäe ka 132,06 131,61 129,24 135,62 22,3 131,89 131,67 134,36 135,04 tte 131,50 133,48 131,52 129,56 143,75 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 9 pi 131,42 133,29 145,22 38101:001:0071 nn 131,98 131,66 129,71 113,12 133,56 131,66 129,80 143,16 144,57 as 145,17 132,08 129,87 135,48 132,16 131,63 131,40 131,42 132,62 129,86 142,90 Pärniku I I' Geoloogilise läbilõike joon 135,37 135,43 132,11 134,55 133,75 131,30 131,69 PA-8 129,62 Ladu 137,31 Plokk 6 aT 8' 145,13 38101:001:0361 135,30 128,97 129,00 144,72 144,86 41 Maapinna samakõrgusjoon, m 129,70 129,69 136,33 137,74 133,86 144,57 137,13 133,91 131,01 135,90 1,5 129,62 Plokk 7 aT 128,97 144,56 137,16 131,09 133,79 131,04 129,61 41 Mäeeraldise lamami samakõrgusjoon, m 134,57 134,04 134,20 133,63 134,68 133,68 111,40 23,0 10 135,20 k 134,12 u rus 134,46 130,95 131,14 130,95 Plokk 8 aT 128,79 129,25 144,19 144,55 134,53 134,69 141,66 Nõlvaterviku alumine joon 134,71 133,32 133,81 130,88 Plokk 11 aT 129,97 143,30 38 128,54 134,29 133,16 130,68 129,64 129,54 9' 1 133,00 130,60 128,43 130,61 PA-10 4 129,53 129,61 Plokk 12 aT 144,35 10 134,17 130,50 Maardla piir (asendiplaan) 4 132,93 142,44 kru No 130,41 129,62 132,59 133,59 135,32 129,11 141,44 1: 129,56 us 132,15 143,49 132,06 131,72 130,28 129,59 Plokk 13 aT 129,25 0,6 00 130,30 128,55 nn 257 132,80 kattepinnas 130,33 130,83 116,44 24,4+ 13 129,67 129,01 Kaitseala 1 130,11 i 130,19 129,59 Plokk 9 aT 2, 132,29 129,64 129,33 128,79 : 27 133,82 143,87 0 134,29 134,40 38 131,01 131,08 130,10 129,44 129,57 128,73 21 133,12 129,41 129,64 134,17 Plokk 10 aT 128,93 129,19 140,95 10 128,85 129,17 11 13 PA-14 13 Puuraugu number M ä 01: 128,69 129,33 1, 132,28 129,93 129,95 128,44 129,94 10' 1,2 Kattekihi paksus, m 14 133,12 143,74 1: 129,99 13 PA-7 128,54 129,35 Suudme abs kõrgus, m ge 0256 128,34 128,87 128,94 Kasuliku kihi paksus, m 0 0 0,2 131,98 128,24 128,70 141,58 11' 142,50 143,51 17,9 Lamami (uuritud sügavuse) abs kõrgus, m 129,95 131,88 129,15 128,43 128,15 de 128,40 143,60 3,5 128,59 13 kattepinnas 128,99 6 551 400 128,52 PA-20 141,27 19,7 0, 3 122 130,25 111,98 131,40 129,31 12 12' 76 128,58 128,47 133,18 16,1 124 1 12 128,83 141,96 12 25 1 130,80 128,81 130,80 2 14 133,58130,50 128,47 130,16 130,20 131,82 20 129,17 128,77 129,63 129,49 113,58 133,89 132,79 126 7 12 133,90 128,95 V I 129,34 128,92 128,59 kattepinnas 128,44 131,82 8 128,42 128,58 132,71 14 15 140,93 142,21 132,45 12 0 14 129,55 129,39 PA-18 19 0,8 131,98 129,51 129,20 PA-16 0,3 Plokk 6 aT 128,63 130,51 130,62 128,52 PA-11 3,6 135,11 128,39 140,41 140,17 128,56 128,80 128,78 130,18 11,5 128,47 133,00 135,12 135,73 138,32 139,56 133,08 - 133,90 13' 17,9 136,83 kru Plokk 7 aT 130,51 18 128,37 130,25 132,46 132,45 135,50 17 129,48 133,24 135,95 120,12 138 Märkused: us kattepinnas 130,22117,88paljandatud ala 130,16 131,21 132,02 132,40 134,82 136,09 137,85 139,82 16 1 13 132,25 132,42 136,35 136,59 36 Plokk 8 aT 133,98 130,15 1,0 133,21 4 127,64 kattepinnas 135,72 PA-17 128 134,60 135,47 131,61 132,58 kattepinnas 2,7 1. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis, (Balti 77 + 0,20 m) II' 127,79 133,39 PA-19 , 132,04 127,61 - 134,64 67 Plokk 11 aT 22' 127,47 130,49 128,57 128,94 130,02 131,50 131,01 132,85 134,74 134,21 134,51 pi nn 133,34 - 14' Mäealuse 135,02 2. Mõõdistas OÜ Inseneribüroo STEIGER, 16.09.2021. 128,60 130,46 129,08 130,85 130 130,35 Pärniku 137,53 134 as 134 Plokk 12 aT 127,12 127,17 128,26 130,36 134,32 131,81 38101:001:3120 3. Lähtekoordinaadid ja kõrgused: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 128,08 kattepinnasPA-12 1,2 38101:001:0361 134,10 133,15 132,08 1 13 Plokk 13 aT 130,29 28 - 128,95 132,33 PA-15 15' 133,88 4. Plaani koostamisel on kasutatud: 2 128,11 126,84 127,26 128,12 130,65 132,31 - Maa-ameti digitaalseid maardlate ja katastriandmeid seisuga 21.12.2021; 13 131,67 133,33 127,02 132,05 3,6 0 127,10 126,92 134,96 132,02 - Kellavere-Veskimäe liivakarjääri mäetööde plaani seisuga 16.09.2021 12 126,89 132,64 132,98 133,75 128,45 - 7, 1 126,70 73 3 126,78 128,89 131,90 (OÜ Insenerbüroo STEIGER, töö nr 21/3722). 2 126,79 132,10 kattepinnas 126,61 129,99 kattepinnas 130,66 kattepinnas 126,72 132,17 130,81 134,15 5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil V8i (litsents: 70000661800020). 128,77 131,52 0 12 131,49 126,71 126,76 kattepinnas 128,20 131,94 13 6. Kasutatud "EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): 7, 46 126,68 126,76 128,09 127,66 18' 128,93 130,62 131,23 130,61 129,89 130,69 131,24 134,41 KeM Info- ja Tehnokeskus" andmeid. 130,08 129,68 126,70 128,77 127,41 128,29 PA-14 130,17 7. Mäeeraldise põhi on absoluutkõrgusel 120,50 m. Aladel, kus kinnitatud varu lamam on 128,86 1,2 129,85 131,55 135,77 12 126,68 127,13 127,16 129,35 129,89 absoluutkõrgusest 120,50 m kõrgemal, järgib mäeeraldise piir kinnitatud varu lamamit. 7, 126,78 129,92 - 46 127,67 1 126,74 2 129,09 128,15 129,23 8 126,73 126,64 129,60 126,86 126,51 127,07 19' põld 129,08 130,51 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 127 126,73 128,40 128,80 126,49 126,70 127,99 ,41 127,01 126,95 127,51 126,58 126,67 127,09 128,03 127,40 16' Kellavere-Veskimäe liivakarjäär 127,85 126,81 põld 127,35 128,30 Mäeeraldise plaan 128,02 128,06 Lääne-Viru maakond, Vinni vald kru 6 551 200 127,58 126,85 Pärniku us 126,94 128,22 126,69 38101:001:0361 17' 127,06 20' Lepiku PA-13 1,0 38101:001:2441 Loa omanik Veskimäe Liivamaardla OÜ Joonis nr 1/3 21' 126,86 - 125,86 126,58 Pärna, Moora küla, Vinni vald 128,11 127,84 46510 Lääne-Viru maakond Mõõtkava 1 : 2000 0 40 80 m Koostas Kristel Veersalu OÜ Inseneribüroo STEIGER /allkirjastatud digitaalselt/ Kuupäev 04.01.2022 Männiku tee 104, 11216 Tallinn Kinnitas Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] /allkirjastatud digitaalselt/ Töö nr 22/3826 Sepametsa 38101:001:0570 Läbilõige Läbilõige II-II' II-II' NW Pärnamäe 38101:001:0071 SE PA-10 PA-10 Kaevandi number m Pärniku m 141,44 141,44 Suudme abs kõrgus, m PA-2 PA-2 38101:001:0361 138 138 138 138 136,67 136,67 PA-5 PA-5 PA-8 PA-8 0,6 pr. 10-1 0,6 135,62 135,62 135,90 135,90 Kr - 19,4 136 136 0,3 0,3 136 136 Kaevandatud intervall, m 1,8 St - 5,8 1,8 1,8 1,8 1,8 pr. 2-1 1,3 1,3 Kr - 1,7 0,6 0,6 0,6 0,6 M - 2,3 pr. 8-1 PA-20 PA-20 PA-11 PA-11 EL St - 7,4 1,2 pr. 5-1 1,2 1,5 1,5 Kr - 45,5 3,6 3,6 134 134 pr. 2-2 Kr - 13,6 133,18 133,18 133,08 133,08 134 134 M - 2,1 St - 11,8 Kr - 0,2 St - 2,9 St - 16,6 3,6 EL 3,6 ladu M - 1,6 Plokk Plokk 66 aT aT pr. 8-2 M - 2,1 0,6 0,6 0,5 0,5 12,6 12,6 132 132 M - 0,6 4,0 EK 4,0 132 132 4,2 TL Plokk Plokk 77 aT aT St - 10,1 Kr - 45,8 11::22 pr. 5-2 4,2 TL 5,4 5,4 pr. 2-3 Kr - 16,5 tasandatud laoplats Proov Proovitud intervall, m 130 130 Kr - 44,2 St - 19,9 Plokk Plokk 88 aT aT M - 2,2 pr. 8-3 pr. 20-1 130 130 11::22 St - 9,4 EK 6,0 6,0 3,5 3,5 pr. 10-6 M - 1,7 Kr - 4,7 Kr - 19,9 3,6 3,6 3,6 3,6 3,6 15,6 15,6 M - 1,6 St - 8,4 4,2 4,2 4,2 4,2 4,2 Kr - 2,9 TL 7,2 7,2 St - 7,3 128 128 EK M - 1,6 128 128 St - 3,3 M - 2,4 pr. 10-7 Proovi number Plokk Plokk 11 11 aT aT pr. 8-4 9,0 EL 5,0 5,0 M - 2,0 EL Kr - 1,1 Kruusa sisaldus, % 9,2 9,2 9,0 6,5 6,5 pr. 20-2 EL 18,6 18,6 St - 4,6 Savi-tolmuosakeste sisaldus, % 126 126 Plokk Plokk 12 aT Kr 12 aT - 6,1 St - 4,5 Kr - 6,3 126 126 M - 1,3 Liiva peensusmoodul St - 5,0 10,8 10,8 Plokk Plokk 13 13 aT aT M - 1,9 pr. 20-3 M - 2,0 EL EL-ehitusliiv (TL-täiteliiv, EK-ehituskruus) 124 124 EL 12,0 pr. 8-5 12,0 Kr - 1,6 EL 124 124 pr. 10-8 21,6 21,6 Kr - 6,5 9,5 9,5 St - 4,0 Kr - 0,1 vt. vt. 22,4 22,4 m m Veetaseme sügavus, m St - 4,0 M - 1,9 St - 5,2 10.07.2009 10.07.2009 mõõtmise aeg 122 122 M - 2,3 EL 122 122 M - 0,9 pr. 8-6 EL TL 15,0 15,0 vt. vt. 13,0 13,0 mm 12,5 pr. 20-4 12,5 Kr - 22,9 120 120 Veetaseme Veetaseme keskmine keskmine vt. vt. 16,7 16,7 mm 13.07.2009 13.07.2009 Kr - 2,9 120 120 abs abs kõrgus kõrgus 119,5 119,5 m St - 5,8 m M - 2,1 St - 4,0 25,0 25,0 09.07.2009 09.07.2009 pr. 20-5 M - 1,8 10 aTaT 118 118 118 118 Kaevandi sügavus, m aT EL Plokk 99 aT 18,0 18,0 pr. 8-7 Kr - 5,9 15,5 EL 15,5 St - 3,7 Plokk 10 Kr - 5,9 M - 2,0 116 116 St - 4,1 EL pr. 20-6 116 116 Plokk Plokk M - 1,9 17,8 Kr - 5,0 17,8 pr. 8-8 21,0 21,0 EL Kr - 2,6 St - 8,6 114 114 St - 6,9 M - 1,1 114 114 19,6 19,6 TL M - 1,2 112 112 TL 112 112 24,5 24,5 Mäeeraldise piir 21,6 21,6 110 110 25,0 25,0 110 110 Mäeeraldise teenindusmaa piir Aktiivse tarbevaru piir (aT) 108 108 108 108 Uuringuaegne maapind Pärniku 38101:001:0361 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 11::22 Nõlva hoidetervik ja nõlva kalle Läbilõige Läbilõige IV-IV' IV-IV' Kasvukiht WS NE m PA-9 PA-9 m Keskmiseteraline liiv 144 144 143,28 143,28 pr. 9-1 144 144 0,1 Kr - 0,5 0,1 Väga peene- kuni peeneteraline liiv 142 142 St - 10,0 142 142 pr. 9-2 Kr - 5,3 1,8 M - 0,8 1,8 TL Ülipeeneteraline liiv St - 6,5 140 140 M - 2,4 140 140 EL 138 138 Pärnamäe 4,8 pr. 9-3 4,8 138 138 Kruus 38101:001:0071 PA-8 PA-8 Kr - 1,5 11::22 St - 4,6 Kruusakas liiv (kruusa fraktsiooni 135,90 135,90 38101:001:0257 M - 1,6 136 136 EL 136 136 sisaldus 10-35 %) 0,6 0,6 7,8 7,8 Nonni pr. 8-1 pr. 9-4 134 134 1,5 1,5 Kr - 45,5 134 134 Saviliivmoreen PA-7 PA-7 ladu Plokk Plokk 66 aT aT Kr - 4,9 St - 5,0 St - 11,8 131,88 131,88 pr. 7-1 132 132 Kr - 5,7 pr. 8-2 M - 2,1 Plokk Plokk 77 aT aT M - 1,7 10,8 pr. 9-5 10,8 132 132 Savi, liivsavi, liivsavimoreen Kr - 45,8 4,0 EK EL Kr - 3,8 0,2 0,2 St - 16,8 pr. 7-2 M - 1,5 St - 10,1 ladu Plokk Plokk 88 aT aT St - 3,8 Kr - 2,8 M - 2,2 M - 1,9 11::22 1,6 1,6 TL tasandatud laoplats 130 130 St - 4,8 EK 6,0 pr. 8-3 6,0 EL 130 130 Kattepinnase puistang Kr - 4,7 pr. 9-6 13,8 13,8 M - 1,8 pr. 7-3 Kr - 0,9 EL 3,6 3,6 Kr - 3,3 St - 8,4 128 128 St - 3,2 128 128 M - 1,6 M - 1,8 Kaitseala St - 4,6 EL pr. 8-4 126 126 pr. 7-4 5,7 M - 1,8 5,7 EL Kr - 6,1 9,0 9,0 Plokk Plokk 11 11 aTaT EL 16,8 pr. 9-7 16,8 126 126 Kr - 21,0 Kr - 1,7 St - 3,9 St - 4,5 M - 1,9 Plokk Plokk 12 12 aTaT St - 5,6 M - 2,3 M - 1,6 124 124 EL 8,2 pr. 7-5 8,2 Kr - 39,4 EL 12,0 pr. 8-5 12,0 Plokk Plokk 13 13 aTaT pr. 9-8 EL 124 124 Kr - 6,5 19,8 19,8 Märkused: St - 4,9 St - 4,0 Kr - 0,2 122 122 M - 2,3 M - 2,3 St - 3,0 122 122 1. Kõrgused on EH2000 süsteemis (Balti 77 + 0,20 m). EK pr. 8-6 EL M - 1,4 pr. 9-9 2. Mäeeraldise põhi on absoluutkõrgusel 120,50 m. Aladel kus kinniatud varu lamam on absoluut- pr. 7-6 11,2 11,2 15,0 15,0 EL Kr - 20,6 vt. vt. 18,8 18,8 mm Kr - 22,9 22,8 22,8 Kr - 0.3 kõrgusest 120,5 m kõrgemal, järgib mäeeraldise piir kinnitatud varu lamamit. 120 120 Veetaseme Veetaseme keskmine keskmine 120 120 St - 7,2 06.07.2009 06.07.2009 St - 5,8 vt. vt. 16,7 16,7 mm St - 2.4 3. Joonestamisel on kasutatud tarkvara MapInfo 9.0 (litsents MINWES0900922272). abs abs kõrgus kõrgus 119,5 119,5 m m M - 2,1 09.07.2009 09.07.2009 M - 1,4 M - 1,8 4. Lõigete koostamisel on kasutatud: 118 118 pr. 7-7 EL EL 118 118 EL 14,2 14,2 Kr - 5,5 18,0 pr. 8-7 18,0 25,0 25,0 - Kellavere-Veskimäe liivakarjääri maavara kaevandamiseloa taotluse läbilõikeid (13.01.2010); Kr - 5,9 St - 7,8 St - 4,1 - Kellavere-Veskimäe liivakarjääri marksedierimõõdisuse läbilõikeid (seisuga 18.08.2020), 116 116 M - 1,7 M - 1,9 116 116 OÜ Inseneribüroo STEIGER, 2021, töö nr 21/3722. EL Plokk Plokk 99 aT aT EL pr. 7-8 pr. 8-8 21,0 21,0 114 114 Kr - 16,1 17,2 17,2 Plokk Plokk 10 10 aTaT Kr - 2,6 114 114 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu St - 7,2 St - 6,9 112 112 M - 1,9 EL M - 1,2 112 112 Kellavere-Veskimäe liivakarjäär Geoloogilised läbilõiked 19,9 19,9 TL 24,5 24,5 Lääne-Viru maakond, Laekvere vald II-II´ ja IV-IV´ 110 110 25,0 25,0 21,6 21,6 Loa omanik Veskimäe Liivamaardla OÜ Joonis nr 2/3 108 108 Pärna, Moora küla, Vinni vald 46510 Lääne-Viru maakond Mõõtkava H H 11 :: 2000 2000 0 50 m 100 m 200 m V V 11 :: 200 200 OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Allan Koger /Allkirjastatud Kuupäev 05.01.2022 digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn /Allkirjastatud +372 668 1011, [email protected] Kinnitas Erki Vaguri digitaalselt/ Töö nr 22/3826 6 552 000 643 200 643 400 Mäeeraldise teenindusmaa Mäeeraldise piiripunktide Pihlakobara piiripunktide koordinaadid koordinaadid 38101:001:0140 Tähe Nr X Y Nr X Y 38101:001:0123 1' 6 551 639,79 643 046,22 1 6 551 664,61 643 081,62 2' 6 551 664,62 643 081,63 2 6 551 664,62 643 081,63 3' 6 551 687,46 643 112,58 3 6 551 687,46 643 112,58 N 139,37 141,57 4' 6 551 813,93 643 284,00 4 6 551 813,93 643 284,00 5' 6 551 853,12 643 337,14 5 6 551 853,12 643 337,14 6' 6 551 692,56 643 398,57 6 6 551 692,56 643 398,57 140,11 7' 6 551 709,65 643 430,79 7 6 551 709,65 643 430,79 5 141,89 139 8' 6 551 512,04 643 538,79 8 6 551 543,17 643 521,78 5' 140,97 141,05 9' 6 551 467,34 643 563,30 9 6 551 512,04 643 538,79 136,26 13 142,43 8 Küünivälja 10' 6 551 399,99 643 600,02 10 6 551 467,34 643 563,30 135,42 4' 138.41 38101:001:0065 11' 6 551 408,37 643 620,75 11 6 551 399,99 643 600,02 13 Plokk 6 aT 135,58 4 132.37 13 0 12' 6 551 376,68 643 635,48 12 6 551 408,37 643 620,75 1 142,26 5 13 143,03 13' 6 551 362,78 643 641,93 13 6 551 376,68 643 635,48 Plokk 7 aT sa 0 6125 129.89 et 057 13 6 551 800 12 14' 6 551 335,82 643 654,32 14 6 551 366,31 643 640,30 Plokk 8 aT am 01: 7 132.01 7 13 12 142,37 ep : 643 000 15' 6 551 331,35 643 656,40 15 6 551 362,78 643 641,93 14 144,53 0 12 2 Plokk 11 aT S 1 1 0 0 8 4 16' 6 551 204,97 643 647,14 16 6 551 335,82 643 654,32 33 142,08 1 14 13 126.86 38 142,36 Plokk 12 aT 1 133.91 123.10 1 142,0242 17' 6 551 175,53 643 560,12 17 6 551 374,85 643 434,93 Kaardileht nr 6432 Väike-Maarja Plokk 13 aT 135,22 129.54 129.38 18' 6 551 279,97 643 473,06 18 6 551 338,40 643 265,16 141,57 125.55 141,35 142,65 19' 6 551 238,36 643 363,41 19 6 551 350,58 643 253,20 136.54 12 134.01 20' 6 551 198,09 643 276,85 20 6 551 370,54 643 233,59 4 135,25 9 142,41 12 135,60 127.23 124.51 6' 21' 6 551 184,42 643 247,14 21 6 551 421,17 643 183,89 13 135,28 135,33 126.55 140,95 7' 6 129.34 127.83 144,07 22' 6 551 322,26 643 175,55 22 6 551 631,98 643 095,33 14 3' 133.80 127.24 7 3 Veeru 136,07 6 38101:001:2020 136,17 3 130.93 127.81 123.10 Pindala 23,03 ha Pindala 15,39 ha 144,08 129 125.67 143,01 3 137.49 136,71 2 13 143,20 144,34 135.17 2 128.15 143,62 147,72 1 13 13 4 136.55 143,32 148,76 127.12 125.45 128.19 133.46 142,77 136,98 143,85 145,33 Pärnamäe 2' 144,80 1 124.51 126.87 12 144,99 13 38101:001:0071 13 144,18 8 5 127.74 145,07 13 144,11 136,75 9 1 145,88 0 144,13 1' 127.42 13 130.56 6 13 4 38 12 139,20 146,15 5 123.10 125.58 128.29 13 126.39 12 8 123.10 145,79 145,42 12 7 135.50 146,32 22 143,58 5 144,98 1 12 2 139,58 124.59 13 7 127.52 144,97 136,74 144,52 12 0 4 138.70 6 551 600 6 12 133.86 13 144,99 1 6 126.63 144,77 12 1 136,55 5 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number 12 12 145,01 137,06 126 13 4 5 14 145,83 13 7 11 1' 13 129.07 124.39 144,77 Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number 2 7 40 123.10 144,31 12 12 13 145,06 144,81 123.10 123.10 8 145,88 145,54 8 3 136,45 137.40 145,06 Plokk 4 pR Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru) 14 144,34 132.85 Plokk 6 aT 128.10 2 Maardla piir (asendiplaan) Pärnamäe 9 144,57 145,22 123.10 38101:001:0071 Plokk 7 aT 131.61 145,17 Korrastatud maa kõlvikuline koosseis 123.10 Pärniku 12 Plokk 8 aT 8' 14 135,37 145,13 129 135,43 38101:001:0361 4 13 4 144,72 144,86 Plokk 11 aT 6 137,74 144,56 144,57 Pärnamäe 137,16 137,13 125.33 123.10 Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus 38101:001:0071 135,20 134,57 ku rus 134,04 134,20 Plokk 12 aT 127.31 135.66 10 144,55 134,12 144,19 134,53 4 134,71 133,32 Plokk 13 aT 143,30 1 Maapinna samakõrgusjoon, m 12 38 130.63 123.10 9' 1 133,00 Plokk 9 aT 9 4 144,35 10 134,17 3 132,93 142,44 kru 130.95 No 123.10 132,59 1: Plokk 10 aT us 132,15 143,49 131,72 132,06 13 00 nn 257 132,80 3 4 13 Kaitseala 1 i 13 2, : 27 143,87 0 129.31 2 38 13 131,01 123.10 137.12 140,95 123.10 10' 13 10 1 11 130.51 24 13 132.89 M ä 01: 1, 21 14 143,74 1: 129,99 Metsamaa kõlvik (10,89 ha) ge 0256 13 0 125.61 141,58 11' 142,50 143,51 5 1 129,95 de 13 143,60 123.10 13 3 124.49 6 551 400 1 0, 127.85 9 138 12' 76 141,96 130,80 129.07 12 Rohumaa kõlvik (12,10 ha) 0 131,82 126.28 123.10 3 130,16 130,20 12 25 1 125.92 9 1 12 142,21 15 4 8 14 128,95 129.19 12 26 12 1 140,93 129,34 123.10 7 132.44 141 8 129,39 9 20 133.08 132 2 130,51 130.74 12128,78 128,63 126.67 33 30131 140,41 140,17 1 1 1 5 125.50 133,00 135,12 140 12 132.49 12 133,90 13' 136,83 kru 7 132,45 132,46 124.60 135,50 17 133,24 135,95 us 16 12 133,98 130,22 19 6 127.57 131,21 132,02 132,40 132,25 132,42 134,82 137,85 136,35 137 127,64 130,15 13 133,21 13 1 6 135,72 128 0 31 131,61 132,58 1 134,60 135,47 127,79 133,39 132 3 4 5 , 127,61 132,04 134,64 67 22' 127,47 130,49 18 128,57 128,94 130,02 131,50 131,01 132,85 134,74 13 134,21 pi nn as 133,34 14' Mäealuse 135,02 130,46 130,85 128,60 127,12 127,17 128,26 130,35 130,36 Pärniku 137,53 134,32 38101:001:3120 132,08 38101:001:0361 134,10 133,15 132,33 15' 130,29 128,95 132 133,88 Märkused: 126,84 127,26 128 128,11 130,65 132,31 131,67 129 133,33 133 Plokk 6 aT 127,02 127,10 134,96 132,02 12 126,89 12 132,64 132,98 133,75 1. Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 7 7, 126,70 73 126,78 131,90 128,89 Plokk 7 aT 126,79 126,61 129,99 132,10 130,81 130,66 2. Lähtekoordinaadid ja kõrgused: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. 132,17 126,72 131 134,15 3. Plaani koostamisel on kasutatud: Plokk 8 aT 128,77 131,52 12 126,76 128,20 131,49 126,71 131,94 7, - Maa-ameti digitaalseid maardlate ja katastriandmeid seisuga 21.12.2021; 46 126,68 126,76 128,09 Plokk 11 aT 127,66 18' 128,93 130,62 131,23 130,61 129,89 130,69 131,24 134,41 4. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil V8i (litsents: 70000661800020). 130,08 129,68 126,70 128,77 127,41 130,17 128,29 5. Kasutatud "EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Plokk 12 aT 128,86 130 129,85 131,55 135,77 12 126,68 127,16 127,13 129,89 7, 126,78 129,92 KeM Info- ja Tehnokeskus" andmeid. 46 127,67 Plokk 13 aT 126,74 126,73 126,64 129,60 129,23 129,09 126,86 126,51 127,07 19' põld 129,08 129 130,51 Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu 127 126,73 128,40 128,80 126,49 126,70 127,99 ,41 127,01 126,95 127,51 126,58 126,67 127,09 128,03 127,40 Kellavere-Veskimäe liivakarjäär 127,85 126,81 128,30 128.70 Korrastatud ala plaan 128,02 põld 127,35 128,06 16' Lääne-Viru maakond, Vinni vald kru 6 551 200 127,58 126,85 Pärniku 133 us 126,94 126,69 128,22 38101:001:0361 127,06 20' Lepiku 128 38101:001:2441 Loa omanik Veskimäe Liivamaardla OÜ Joonis nr 3/3 21' 126,58 Pärna, Moora küla, Vinni vald 128,11 127.56 17' 127,84 127.53 46510 Lääne-Viru maakond Mõõtkava 1 : 2000 127 Koostas Kristel Veersalu 0 40 80 m OÜ Inseneribüroo STEIGER Kuupäev 04.01.2022 /allkirjastatud digitaalselt/ Männiku tee 104, 11216 Tallinn Kinnitas Erki Vaguri +372 668 1011, [email protected] /allkirjastatud digitaalselt/ Töö nr 22/3826 Veskimäe Liivamaardla OÜ [email protected] 12.04.2023 nr DM-119907-9 Kellavere-Veskimäe liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa L.MK/318759 muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine 1. OTSUS Lähtudes Veskimäe Liivamaardla OÜ 19.07.2022 esitatud Kellavere-Veskimäe liivakarjääri keskkonnaloa L.MK/318759 muutmise taotlusest, võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõige 1 punkti 1, § 6 lõige 2 punkti 2 ja lõike 4, § 9 lõike 1, § 11 lõiked 2, 8 ja 8 1, maapõueseaduse § 48 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 otsustab Keskkonnaamet: 1.1. jätta algatamata Kellavere-Veskimäe liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa L.MK/318759 muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamine. 1.2. Keskkonnauuringud ei ole vajalikud. 1.3. Kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või leevendamiseks Kellavere-Veskimäe liivakarjääri keskkonnaloas on järgmised: 1.3.1. Juhul kui tolm põhjustab häiringuid ümbruskonna aladele või elanikele, tuleb karjääri tegevusega seonduva tolmu leviku piiramiseks kaevandamise ja vedude perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5⁰C, niisutada karjäärisiseseid teid ja platse. 1.3.2. Karjääris tohib masinatega töötada tööpäevadel 7.00-19.00, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel on karjääris töötamine keelatud. 1.3.3. Põhjavee reostumise vältimiseks seadmete või masinate tankimine ja remont võib toimuda ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil. 1.3.4. Kaevandatud mahu aruannete esitamisel plokkides 6, 7 ja 8 tuleb kinni pidada kasutusalade protsentuaalsest jaotusest: ehituskruusa 9%, ehitusliiva 74% ja täiteliiv 17% Keskkonnaamet teavitab KMH algatamata jätmise otsusest 14 päeva jooksul väljaandes Ametlikud Teadaanded. 2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Liivamaardla OÜ (registrikood 11916618, aadress: Pärna, Moora küla, Vinni vald, Lääne-Viru maakond) esitas 19.04.2022 Keskkonnaametile Kellavere-Veskimäe liivakarjääri mäeeraldise maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi kaevandamisluba) nr L.MK/318759 muutmise (laiendamise) taotluse (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 19.04.2022 numbriga DM-119907). Parandatud taotlus esitati 19.07.2022 (registreeritud Keskkonnaameti süsteemis KOTKAS 19.07.2022 dokumendina nr DM-119907-3). Veskimäe Liivamaardla OÜ taotleb keskkonnaloa nr L.MK/318759 kehtivusaja pikendamist 15. aasta võrra (kehtivusaeg 05.05.2010 – 04.05.2025), Kellavere-Veskimäe liivakarjääri mäeeraldise laiendamist sügavuti ja mäeeraldise teenindusmaa laiendamist, et tagada oma äritegevuse jätkamiseks ressursi tagavara ning jätkata piirkonda varustamist ehitus- ja täiteliiva ning ehituskruusaga. Mäeeraldist soovitakse laiendada sügavuti osaliselt varuplokkidele 11, 12 ja 13, sealjuures vaid varule, mis asub pinnaveetasemest kõrgemal. Kaevandamise jätkamine sügavuti tagab maavara säästliku kasutamise ja uute alade väiksema avamise mahu. Kaevandamise loa taotlusega soovitakse samuti laiendada mäeeraldise teenindusmaad, et hõlmata alad, kus on ladustatud kattepinnast. Mäeeraldise laiendamine on vajalik, et ettevõte saaks maavara varu täielikult ammendada ja ala nõuetekohaselt korrastada ning tagada seega ümbruskonna varustamise kvaliteetse ehitusmaterjaliga. Taotletav Kellavere-Veskimäe liivakarjäär asub Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Padu külas eraomandisse kuuluvatel kinnistutel Pärnamäe (katastritunnus 38101:001:0071, sihtotstarve mäetööstusmaa 50% ja maatulundusmaa 50%), Pärniku (katastritunnus 38101:001:0361, sihtotstarve mäetööstusmaa 35%, maatulundusmaa 65%) ja Nonni (katastritunnus 38101:001:0257, sihtostarve maatulundusmaa 100%). Taotletava mäeeraldise pindala on 15,39 ha (olemasoleva mäeeraldise pindala 15,39 ha) ning mäeeraldise teenindusmaa pindala on 23,03 ha (olemasoleva mäeeraldise teenindusmaa pindala 19,96 ha). Keskkonnaamet võttis 22.07.2022 kirjaga nr DM-119907-5 Kellavere-Veskimäe liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotluse menetlusse. KeHJS § 3 lõige 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 21 viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 61 lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, maapõueseaduse § 48 kohaselt annab kaevandamiseks keskkonnaloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. 2(16)  KeHJS § 6 lõige 2 punkti 2, § 6 1 lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 11 lõike 2 3 järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 21 alusel, lisatakse otsusele eelhinnang. 3. EELHINNANG Keskkonnaamet annab KMH eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust (KeHJSi § 61 lõige 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (KeHJSi § 61 lõige 5). Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale: 1. Kellavere-Veskimäe liivakarjääri mäeeraldise keskkonnaloa muutmise taotluse seletuskiri, sh KeHJS § 61 lõike 1 kohane teave. 2. Maa-ameti geoportaali kaardirakendusi. 3.1. Kavandatav tegevus 3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht Veskimäe Liivamaardla OÜ taotleb keskkonnaloa nr L.MK/318759 kehtivusaja pikendamist 15 aasta võrra, Kellavere-Veskimäe liivakarjääri mäeeraldise laiendamist sügavuti ja mäeeraldise teenindusmaa laiendamist. Taotletava mäeeraldise pindala on 15,39 ha (olemasoleva mäeeraldise pindala 15,39 ha) ning mäeeraldise teenindusmaa pindala on 23,03 ha (olemasoleva mäeeraldise teenindusmaa pindala 19,96 ha). Taotletav mäeeraldis hõlmab Kellavere-Veskimäe maardla (registrikaardi nr 370) ehituskruusa aktiivse tarbevaru plokke 7 ja 12, ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokke 6 ja 11 ning täiteliiva aktiivse tarbevaru plokke 8 ja 13. Kogu kaevandatav tarbevaru asub põhjaveetasemest kõrgemal. Kaevandamisloa muutmise taotluse kohaselt on seisuga 30.06.2022 mäeeraldise: 3(16) ehituskruusa aktiivse tarbevaru kogus 133,58 tuh m³ ja kaevandatav varu on 90,58 tuh m³; ehitusliiva aktiivse tarbevaru kogus 1095,88 tuh m³ ja kaevandatav varu on 745,88 tuh m³; täiteliiva aktiivse tarbevaru kogus 254,54 tuh m³ ja kaevandatav varu on 171,54 tuh m³. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 89 tuh m³. Maavara kasutusaladeks on teedeehitus ja ehitus. Kaevandamisega rikutud korrastatava maa kasutamise otstarve metsamaa ja rohumaa. Tegemist on juba avatud karjääriga. Kaevandamisjäätmeteks on maavaral lasuv kattekiht, mis koosneb kasvukihist (mullast ja saviliivmoreenist). Kattekihi maht on 177 tuh m³, millest viljaka kasvukihi maht on 62 tuh m³. Kasulik kiht kasutatakse ära 100% ulatuses ehituses ja teedeehituses. Taotluse kohaselt ei leia mäeeraldiselt eemaldatud kattekiht kasutust 3 aasta jooksul ladustamise hetkest alates. Kui katendit ei taaskasutata ära kolme aasta jooksul, tekib jäätmehoidla. Tulenevalt jäätmeseaduse § 1 lõikest 3² ei kohaldata tekkinud jäätmete suhtes jäätmehoidla sulgemise nõudeid. Kattekihi materjal plaanitakse kasutada kaevandamisega rikutud maa korrastamisel kaevandamisala reljeefi ja tehispinnavormide kujundamiseks. Kaevise väljaveoks kasutatakse Kellavere-Veskimäe liivakarjääri mäeeraldisel välja kujunenud karjäärisiseseid teid, mida pikendatakse vastavalt mäetööde liikumisele taotletaval mäeeraldisel. Juurdepääs karjäärile on rajatud mäeeraldise lääneserva. Materjali väljaveoks kasutatakse Kapu- Rakke-Paasvere kõrvalmaanteed (nr 15124). Mäetehnilised tingimused jätkuvaks kaevandamiseks Kellavere-Veskimäe liivakarjääris on lihtsad, sest katend (muld) on seniselt mäeeraldiselt juba kooritud, ehitatud on väljasõit Kapu- Rakke-Paasvere kõrvalmaanteele ja kogu varu asub põhjaveetasemest kõrgemal. Koorimist vajav mullakiht vallitatakse kuni 3 m kõrgustesse aunadesse. Säilitamaks mulla bioloogilist aktiivsust, ei tohi aunasid tihendada. Mulla koorimine ja vallitamine toimub reeglina kuival aastaajal mulla loodusliku niiskuse juures. Tagamaks auna geotehnilist stabiilsust, silutakse auna pealispind ja küljed. Mulla vallitamisel jälgitakse, et ei toimuks segunemist teiste materjalidega. Muld ja liivsavimoreen kasutatakse ära hilisemal karjääri maa-ala korrastamisel, mistõttu on tegemist taaskasutatava materjaliga. Kaevandamist jätkatakse juba kujunenud nõlvade piirkondadest, samuti senise karjääri lamamist sügavamalt pöördkopp ekskavaatoriga. Kaevandamine toimub kaasaegsete ekskavaatoritega. Materjali laadimiseks kasutatakse vajadusel ka rataslaadurit. Kaevis laaditakse kas otse veokitele või töötlemissõlme, sealt edasi veetakse purustatud ja/või sõelutud materjal frontaallaaduriga puistangutesse. Materjali väljavedu karjäärist toimub autotranspordiga. Maavara kaevandamisel ei teostata lõhketöid ega kasutata hüdrovasaraid, mis võiks vibratsiooni tekitada. Pärast varu ammendamist karjääri süvend metsastatakse, teenindusmaale rajatakse rohumaa. Karjääri maa-ala korrastamise käigus karjääri nõlvad ja põhi tasandatakse. Aukkaevandamisega käideldud purdkaeviste karjääri korrastamisjärgne nõlvus peab olema laugem kui kaevisele iseloomuliku püsiva nõlva nurk. Ülalpool põhjavee taset asuval kruusal on see väiksem kui 36° 4(16) (nõlvus 1:1,4) ning liival väiksem kui 27° (nõlvus 1:2). Korrastatud metsamaal ei tohi põhjavee tase tõusta kõrgemale kui 0,7 m sügavuseni korrastatud maapinnast. Vajadusel saab mäeeraldise lamami madalamates kohtades liigniiskete lohkude vältimiseks maapinna tõstmiseks tagasitäitena kasutada maavara katendis olevat moreeni. 3.1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Taotletav Kellavere-Veskimäe liivakarjäär asub Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Padu külas eraomandisse kuuluvatel kinnistutel Pärnamäe (katastritunnus 38101:001:0071, sihtotstarve mäetööstusmaa 50% ja maatulundusmaa 50%), Pärniku (katastritunnus 38101:001:0361, sihtotstarve mäetööstusmaa 35%, maatulundusmaa 65%) ja Nonni (katastritunnus 38101:001:0257, sihtostarve maatulundusmaa 100%). Taotletava mäeeraldise pindala on 15,39 ha (olemasoleva mäeeraldise pindala 15,39 ha) ning mäeeraldise teenindusmaa pindala on 23,03 ha (olemasoleva mäeeraldise teenindusmaa pindala 19,96 ha). Maa-ala oli eelnevalt olnud kasutuses haritava põllumaana. Käesoleval ajal on kasutatav põllumaana seda ümbritsev ala, v.a põhjaosa, mis on kaetud metsaga. Kellavere-Veskimäe mäeeraldis paikneb Kellavere mäe lääne nõlval. Maapinna reljeef ala edelaosas jääb absoluutkõrgusele +130 m ning tõuseb põhja-kirde suunas absoluutkõrguseni +144 m. Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad täielikult Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik alal (keskkonnaregistri kood LTA1000001) ja riigikaitselise ehitise Kellavere linnaku piiranguvööndis. Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa loodeosale ulatub ca 28,6 m ulatuses kaitsmata põhjaveega ala (keskkonnaregistri kood LTA1000045). Vahetult idaservas asub Kellavere maastikukaitseala (keskkonnaregistri kood KLO1000490). Kattumist maastikukaitselaga ei ole. Laekvere alevik jääb mäeeraldisest ca 3 km kaugusele kagusse, Kellavere küla 250 m kaugusele itta ja Moora küla 400 m kaugusele kagusse. Kellavere-Veskimäe liivakarjäärist 900 m kaugusel kulgeb Kapu-Rakke-Paasvere tee. Töötav Kuusemetsa karjäär ja Kellavere, Moora maa-ainese karjäärid jäävad 900 m kaugusele itta. Endine Veskimäe liivakarjäär asub c a 200 m kaugusel kagus. Tegemist on juba avatud karjääriga. Kaevandamine Kellavere-Veskimäe liivakarjääri mäeeraldisel toimub kooskõlas Lääne-Viru maakonnaplaneeringuga ning ei ole teada, et antud tegevus oleks vastuolus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega. 3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine. Tegevuse energiakasutus. Kattekiht on senise Kellavere-Veskimäe liivakarjääri mäeeraldise piires senise kaevandamise käigus eemaldatud. Kattekihi paksus varieerub laiades piirides 0,1 - 3,6 m, millest kasvukiht moodustab 0,1 - 0,6 m ning selle all kohati esinev punase varjundiga pruuni saviliivmoreeni kiht paksusega kuni 3,1 m (ülemises osas on orgaanikat sisaldav). 5(16) Kasuliku kihi paksus jääb 6,0 - 24,9 m vahemikku ja see on esindatud valdavalt ülipeene- kuni keskmiseteralise liivaga ning kohati kruusaka liivaga ja kruusaga. Kasuliku kihi lamamiks on beežikashall (kohati pruun, punase varjundiga) liivsavimoreen ning hall saviliiv ja savi mis asub absoluutkõrguste +111,40 kuni +131,81 m vahemikus. Põhjavett täheldati karjääri keskosas, absoluutkõrgustel +119,04 m kuni +120,18 m (keskmine +119,53 m). Põhjavee tase jääb oluliselt sügavamale mäeeraldise lamamist. See tähendab, et aktiivne tarbevaru (väljatav maavaravaru) asub keskmisest põhjaveetasemest kõrgemalt ja kaevandamise käigus keskmise põhjavee absoluutkõrguseni ei jõuta. Mäeeraldisel olev taimekooslus hävib, kuid hiljem korrastamise käigus kujuneb alale metsamaa ja rohumaa, kuhu tekivad uued kooslused. Peamised energiatarbijad mäeeraldisel on seal töötavad seadmed ja masinad. 3.1.4. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Kuna kaevandatakse põhjavee tasemest üleval pool asuvat maavara varu, siis ei ole võimalik ka ohustada piirkonna salvkaevudele veetaset. Mõningane risk tekib vaid vee kvaliteedile, mis võib ilmneda mäemasinate või kallurite rikete puhul. Juhul kui avarii tõttu satubki määrdeõli või kütus karjääri põhja ja sealt pinnasesse, siis tuleb see sealt võimalikult kiiresti eemaldada. Reostunud pinnas tuleb koheselt ekskavaatoriga muust lasundist eemaldada ja laadida kallurile, mis transpordib selle jäätmekäitlusasutusse. Valmidus reostuse kiireks likvideerimiseks peab olema selline, et see ei jõuks imbuda veehorisonti. Lisaks tuleb karjääri territooriumil hoida absorbeerivaid materjale (turvas, saepuru, graanulid), mida lekete puhul saaks koheselt kasutada. Maavara kaevandamisel on võimalikeks tahkete osakeste ehk tolmu allikateks maavara ammutamis- ja laadimisprotsessid ning toodangu väljaveoga seotud transport. Tahkete osakeste eraldumine mäeeraldisel toimuvatest tööprotsessidest sõltub kaevandamise tehnoloogiast, kaevise kohapealsest töötlemisest kui ka ilmastikutingimustest (tuul, sademed jne). Transpordil kaasneb tahkete osakeste eraldumine kruuskattega teedel liiklemisel transpordivahendite (eriti raskeveokite) ratastelt ning lahtistelt koormatelt. Veose katmise nõuded on toodud liiklusseadustikus ja selle alamaktides. Kellavere-Veskimäe liivakarjääri lasub kaevandatav maavara ülevalpool põhjaveetaset, looduslikult on kaevandatav materjal niiske ega põhjusta õhusaaste tekkimist. Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ (määrus nr 67) ja selle lisa 1 kohaselt on õhusaasteluba vaja, kui tegevuse käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn. Taotluse seletuskirjas toodud arvutusliku hinnangu kohaselt ei ületata kaevise töötlemisel määruses nr 67 sätestatud 6(16) künniskogust ning õhusaasteloa taotlemine pole vajalik. Keskmiselt kaevandatakse aastas 89 tuh m³. Tahkeid peenosakesi tekib laadimisprotsessi käigus materjali kukkumisel kallurisse, purustisse või puistangusse. Tahkeid osakesi tekib ka karjäärialal töötavate masinate ümbruses, kuid nende levik on lokaalse iseloomuga. Kaevandamismasinate poolt tekitatava õhusaaste (tolmu) hulk on väike, sadestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad tolmu nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkiv õhusaaste võib levida lagedal maastikul keskmise tuulega 200-250 m kaugusele. Veokite kiirus karjääris ei tohi olla selline, mis põhjustab ülenormatiivseid tahkete peenosakeste heitkoguseid. Kaevise transpordist tekkiva tolmu leviku tõkestamise efektiivseks vahendiks kuival perioodil on teede niisutamine ning erinevate kemikaalide kasutamine. Välisõhus leviva müraga seonduvat reguleerib atmosfääriõhu kaitse seaduse § 55 kuni 66. Kaevandamisloa omaja on kohustatud kinni pidama nii atmosfääriõhu kaitse seadusest, keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kui ka sotsiaalministri 04.03.2002 määrusest nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning üldkasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“. Maavara kaevandamise, töötlemise ja transportimisega kaasneb müra, mida tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad. Ekskavaatorite, buldooserite ja kopplaadurite müratase jääb vahemikku 84-90 dB. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Avamaal 100 m kaugusel alaneb müratase 32 dB, 200 m kaugusel 38 dB ja 300 m kaugusel on sumbumine 5 dB iga 50 m kohta. Karjääris on müra summutavateks täiendavateks teguriteks karjääri seinad ja katendist vallid. Mürataseme normeerimisel lähtutakse ajavahemikust päev (07.00-23.00) ja öö (23.00-07.00), müraallikast, müra iseloomust ja välismüra puhul hoonestatud või hoonestamata ala kategooriast. Arvestades senist maakasutust tuleb Kellavere-Veskimäe liivakarjääri lähiala käsitleda kui II kategooria ala, kus tööstusmürale kehtivad järgmised piirväärtused: päevasel ajal 60 dB ja öisel ajal 45 dB. Seega saavutatakse avamaastikul päevane normatiivne müratase müraallikast 100 m kaugusel ja öine tase 250-300 m kaugusel. Lähimad elamud jäävad ca 600 m kaugusele lõunasse (katastritunnus 38101:001:2441, nimetus Lepiku) ja ca 700 m kaugusele kirdesse (katastritunnus 38101:001:0072, nimetus Küüni). Arvutuslik kaevandamise käigus tekkiv maksimaalne müra karjäärile lähimas majapidamises jääb tasemele kuni 53 dB. Arvutuslik tase ei ületab kehtivat II kategooria elamuala päevast piirtaset. Karjääris liiguvad masinad süvises või puistangute vahel, mis tekitab müratõkke ja alandab samuti mürataset keskmiselt 18-25 dB võrra. Kuna mäetööd toimuvad karjääri süvendis, siis pole tõenäoline, et karjääri tegevusega kaasnev vähene tolm (õhusaaste) sealses elukeskkonnas õhu kvaliteeti halvendaks. Pole esitatud ka kaebusi õhusaaste kohta seoses tegevusega karjääris. Tegemist on juba avatud karjääriga, kaevandamine toimub süvendis ning kaevandatakse päevasel ajal, siis võib väita, et müra normtaset elamumaal ei ületata. 7(16) Müra häiringute vältimiseks oleks otstarbekas piirata karjääris töötamise aega tööpäevadega ajavahemikul kell 7.00 kuni 19.00. Senise kaevandamise kohta Kellavere-Veskimäe karjääris pole ümbruskonna inimestelt kaebusi esitatud. Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevast seadusandlusest on karjääris töötavale tehnikale kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. Kellavere-Veskimäe liivakarjääris töötav tehnika peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu kaevandamisel kasutatav tehnika ning laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris töötavaid inimesi või ümbruskonda. Karjääris vibratsiooni põhjustavaid lõhkamistöid läbi ei viida. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust tulenevalt kaevandamistegevusest ümbruskonnale ei kaasne. 3.1.5. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Jäätmehoidlaks loetakse iga ehitist või ala, mida kasutatakse rohkem kui kolmeks aastaks saastumata pinnase kogumiseks või ladestamiseks. Kellavere-Veskimäe liivakarjääris võib lähtudes jäätmeseaduse § 71 lõikest 1 kaevandamisjäätmena käsitleda maavaral lasuvat katendit (sh muld), mis kooriti enne kaevandamise alustamist ja ei ole nii öelda taotletud (oodatud) lõpp-produkt. Katend ja muld on ladustatud mäeeraldise teenindusmaale vallidesse ja seda kasutatakse karjääri korrastamisel. See osa katendist ja mullast, mida ei kasutata korrastamisel, tarbitakse või võõrandatakse kooskõlas maapõueseaduse §-ga 99. Kaevandamise käigus tootmisjäätmeid ei teki. Karjäärialale on keelatud prügi ladustada. Keskkonnale ohtlikud jäätmed kogutakse teistest jäätmetest eraldi (määrdeõlid, pliiakud, patareid, õlised kaltsud jms) ja käideldakse need nõuetekohaselt (viiakse jäätmejaama vms). 3.1.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri ja transportmasinate tehnilised avariid. Selle tulemusel võib pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse saastada nii pinnast kui ka pinnasevett. Selle vältimiseks tuleb hoolega jälgida masinate tehnilist seisundit. Karjääri kasutamisel tuleb välja töötada võimaliku reostuse kiire likvideerimise viis. 8(16) Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu. Teadaolevalt puuduvad mäeeraldise mõjupiirkonnas alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada. 3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Taotletav Kellavere-Veskimäe liivakarjäär asub Lääne-Viru maakonnas Vinni vallas Padu külas eraomandisse kuuluvatel kinnistutel Pärnamäe (katastritunnus 38101:001:0071, sihtotstarve mäetööstusmaa 50% ja maatulundusmaa 50%), Pärniku (katastritunnus 38101:001:0361, sihtotstarve mäetööstusmaa 35%, maatulundusmaa 65%) ja Nonni (katastritunnus 38101:001:0257, sihtostarve maatulundusmaa 100%). Taotletava mäeeraldise pindala on 15,39 ha (olemasoleva mäeeraldise pindala 15,39 ha) ning mäeeraldise teenindusmaa pindala on 23,03 ha (olemasoleva mäeeraldise teenindusmaa pindala 19,96 ha). Maa-ala oli eelnevalt olnud kasutuses haritava põllumaana. Käesoleval ajal on kasutatav põllumaana seda ümbritsev ala, v.a põhjaosa, mis on kaetud metsaga. Kellavere-Veskimäe mäeeraldis paikneb Kellavere mäe lääne nõlval. Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad täielikult Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik alal (keskkonnaregistri kood LTA1000001) ja riigikaitselise ehitise Kellavere linnaku piiranguvööndis. Taotletava mäeeraldise ja selle teenindusmaa loodeosale ulatub ca 28,6 m ulatuses kaitsmata põhjaveega ala (keskkonnaregistri kood LTA1000045). Vahetult idaservas asub Kellavere maastikukaitseala (keskkonnaregistri kood KLO1000490). Kattumist maastikukaitselaga ei ole. Laekvere alevik jääb mäeeraldisest ca 3 km kaugusele kagusse, Kellavere küla 250 m kaugusele itta ja Moora küla 400 m kaugusele kagusse. Kellavere-Veskimäe liivakarjäärist 900 m kaugusel kulgeb Kapu-Rakke-Paasvere tee. Töötav Kuusemetsa karjäär ja Kellavere, Moora maa-ainese karjäärid jäävad 900 m kaugusele itta. Endine Veskimäe liivakarjäär asub c a 200 m kaugusel kagus. Lähiümbruses looduslikud veekogud puuduvad. Lähimad elamised jäävad ca 600 m kaugusele lõunasse (katastritunnus 38101:001:2441, nimetus Lepiku) ja c a 700 m kaugusele kirdesse (katastritunnus 38101:001:0072, nimetus Küüni). 3.2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõimes Kellavere-Veskimäe liivamaardla paikneb Pandivere kõrgustikul, Kellavere mäel. Kasulik kiht maardlas on seotud fluvioglatsiaalsete setetega, mis on esindatud eriteralise liivaga, kohati kruusaka liivaga ja kruusaga. Kattekiht on senise Kellavere-Veskimäe liivakarjääri mäeeraldise piires senise kaevandamise 9(16) käigus eemaldatud. Kattekihi paksus varieerub laiades piirides 0,1 - 3,6 m, millest kasvukiht moodustab 0,1 - 0,6 m ning selle all kohati esinev punase varjundiga pruuni saviliivmoreeni kiht paksusega kuni 3,1 m (ülemises osas on orgaanikat sisaldav). Kasuliku kihi paksus jääb 6,0 - 24,9 m vahemikku ja see on esindatud valdavalt ülipeene- kuni keskmiseteralise liivaga ning kohati kruusaka liivaga ja kruusaga. Kasuliku kihi lamamiks on beežikashall (kohati pruun, punase varjundiga) liivsavimoreen ning hall saviliiv ja savi mis asub absoluutkõrguste +111,40 kuni +131,81 m vahemikus. Keskkonnaloa nr L.MK/318759 alusel kaevandada lubatav aktiivne tarbevaru asub siiski põhjaveetasemest kõrgemalt. Maksimum absoluutkõrgus, kust uuringute käigus põhjavett leiti on +120,18 m. Mäeeraldise lamam aga asub absoluutkõrgusel ca +121 m. Põhjavee tase jääb mäeeraldise lamamist ca ühe meetri võrra sügavamale. See tähendab, et aktiivne tarbevaru (väljatav maavaravaru) asub keskmisest ja kaevandamise käigus keskmise põhjavee absoluutkõrguseni ei jõuta. Kaevandamisloa muutmise taotluse kohaselt on seisuga 30.06.2022 mäeeraldise: ehituskruusa aktiivse tarbevaru kogus 135 tuh m³ ja kaevandatav varu on 92 tuh m³; ehitusliiva aktiivse tarbevaru kogus 1110 tuh m³ ja kaevandatav varu on 706 tuh m³; täiteliiva aktiivse tarbevaru kogus 255 tuh m³ ja kaevandatav varu on 175 tuh m³. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 89 tuh m³. Kogu kasulik kiht asub põhjaveetasemest kõrgemal. Geoloogilise uuringu käigus kaevandites ja puuraukudes vett ei esinenud. Liiv ja kruus looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga ning puudub looduskeskkonna vastupanuvõime. Kaevandamise käigus muutub ka loodusmaastik täielikult, kuid see on hilisemalt taastatav karjääriala korrastamisega. Kellavere-Veskimäe liivakarjäär kavandatakse korrastada metsamaaks ja rohumaaks. Karjääris kaevandamise käigus ja korrastamisel veetaset ei alandata ja olemasolevat veerežiimi ei muudeta. 3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega. Nagu iga ehitustegevusega võib ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda võivateks olulisemateks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessi ja transpordiga kaasnev müra ja peenosakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja maakasutusele. 10(16) Kaevandamistegevusega kaasneda võiva peenosakeste heitme (PM) või müra häiringu mõju ei ulatu kaevandamistegevuseks kasutatavale tehnoloogiale õigusaktidega seatud tehnilistest piirangutest ja väljatava maavara looduslikust niiskusest tulenevalt eeldatavalt kaugemale kui 250 m. Kuivema ilma korral, avamaal võib toodangu transportimisel välisõhku paiskuv peenosaketse (PM) heitme kogus tugevama tuule korral kanduda ka mainitust kaugemale. Selliste olukordade vältimiseks kavandab Keskkonnaamet seada kaevandamisloale kõrvaltingimuse asjakohase leevendusmeetme rakendamiseks. Kuna kaevandamisel veetaset ei alandata, siis ei mõjuta kavandatav tegevus piirkonna veerežiimi. Mäeeraldis piirneb vahetult idast Kellavere maastikukaitsealaga (keskkonnaregistri kood KLO1000490). Lähimad kaitsealused objektid on Rohu park ja kivikalmed, mis jäävad umbes ühe kilomeetri kaugusele kaugusele põhjasuunda. Kellavere maastikukaitseala kaitse-eesmärk on väärtusliku geomorfoloogilise objekti, jääaja servamoodustise Kellavere mäe kaitse ja maastikuilme säilitamine. Kaitseala ei kuulu Natura 2000 võrgustiku alade koosseisu. Alal ei ole registreeritud kaitsealuseid liike või nende elupaiku. Kaitsealal ei leidu selliseid looduskaitseliselt väärtuslikke kooslusi, mida peaks eraldi kaitse-eesmärgiks seadma. Tegemist on põllumajandusmaastikuga, kus olemasolevad metsaalad ilmestavad maastikku. Kellavere-Veskimäe liivakarjääris on kaevandamine toimunud alates 2010. Senine kaevandamistegevus ei ole teadaolevalt põhjustanud negatiivset keskkonnamõju Kellavere maastikukaitsealale. Lähimate kaitsealuste objektideni, mis on Rohu park ja kivikalmed, kaevandamistegevus ei põhjusta negatiivset keskkonnamõju ega avalda mõju nende kaitse eesmärkidele ja terviklikkusele. Kaevandamine toob endaga kaasa maastiku pikaajalise või püsiva muutumise. Samas on näiteks majanduslikust aspektist oluline ka taastumatute maavarade jätkusuutliku kasutamise tagamine. Karjääri rajamisel ja selle töötamise jooksul looduslik mitmekesisus paratamatult vaesub. See saab hakata taastuma peale karjääri korrastamist. Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine taotletava Kellavere-Veskimäe liivakarjääri mõjupiirkonnas alasid, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid oleks ületatud või võidakse ületada. Mäeeraldis ei asu tiheasustusalal ning selle mõjupiirkonnas puuduvad kultuurimälestiste registrisse kantud kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad. 3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lõike 1 kohaselt on keskkonnahäiring 11(16) ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed. Kellavere-Veskimäe liivakarjääris on kaevandamine toimunud alates 2010, Laekvere alevik jääb mäeeraldisest ca 3 km kaugusele kagusse, Kellavere küla ca 250 m kaugusele itta ja Moora küla c a 400 m kaugusele kagusse. Kellavere-Veskimäe liivakarjäärist c a 900 m kaugusel kulgeb Kapu-Rakke-Paasvere kõrvalmaantee nr 15124. Töötav Kuusemetsa karjäär (kaevandamise luba nr LVIM-022) ja Moora liivakarjäär (kaevandamise luba nr L.MK/320376) jäävad c a 900 m kaugusele itta. Endine Veskimäe liivakarjäär asub ca 200 m kaugusel kagus. Lähimad elamud jäävad ca 600 m kaugusele lõunasse (katastritunnus 38101:001:2441, nimetus Lepiku) ja ca 700 m kaugusele kirdesse (katastritunnus 38101:001:0072, nimetus Küüni). Kuna ülenormatiivne müra kinnistuteni ei ulatu ja karjääri nõlvad samuti müra vähendavad, siis täiendavaid meetmeid müra osas ei rakendata. Võimaliku peenosakeste heitme vähendamiseks rakendatakse leevendusmeetmena karjääri teede ja platside niisutamist. Tasakaalu hoidmine inimeste heaolu ja kaevandamistegevuse vahel on oluline. Mõistetavalt võib maavarade kaevandamisel, tulenevalt iga indiviidi isiklikust tundlikkusest olla ebasoodne mõju vaatamata võimaliku häiringu õigusaktides sätestatud normeeritud piiridesse jäämist. Nimetatud kõrvaltingimuse seadmise eesmärk on soov leevendada kaevandamisest tulenevaid häiringuid eluhoonete ümbruses ja õuealal ajal, mil väljakujunenud, valdavaks saanud tööaega silmas pidades viibivad elanikud kõige tõenäolisemalt kodus. Kuivõrd keskkonnaloa andmisest keeldumiseks pole alust, on otstarbekas kaaluda kõrvaltingimuste seadmist kaevandamistegevuse mõjualal olevatele eluhoonetele tekkida võivate keskkonnahäiringute vähendamiseks. Eelnevalt on kaevandamisloale märgitud järgnevad kõrvaltingimused: 1. Kivimi purustamisel killustikuks ja kaevandust teenindava transpordi liikumisel tuleb vältida ülemäärase tolmu teket ning vajadusel kasta purustatavat kivimit ja kaevanduse juurdepääsuteid. 2. Kaevetöid teostada päevasel ajal ja tööpäevadel. 3. Reostuse vältimiseks teostada pidevat tehnilise korrasoleku kontrolli karjääris kasutatava tehnika üle, hooldust ja tankimist viia läbi selleks kohandatud alal. 4. Kaevandatud mahu aruannete esitamisel plokkides 6,7 ja 8 kinni pidada kasutusalade protsentuaalsest jaotusest: ehituskruusa 9%, ehitusliiva 74% ja täiteliiv 17%. Tuginedes eelnevale teeb Keskkonnaamet ettepaneku täpsustada eelnevaid kõrvaltingimusi ja kanda keskkonnaloale järgmised kõrvaltingimused: 1. Juhul kui tolm põhjustab häiringuid ümbruskonna aladele või elanikele, tuleb karjääri tegevusega seonduva tolmu leviku piiramiseks kaevandamise ja vedude perioodil kuival ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5⁰C, niisutada karjäärisiseseid teid ja platse. 2. Karjääris tohib masinatega töötada tööpäevadel 7.00-19.00, nädalavahetustel ja riiklikel pühadel karjääris töötamine keelatud. 12(16) 3. Põhjavee reostumise vältimiseks seadmete või masinate tankimine ja remont võib toimuda ainult selleks ettenähtud teenindusplatsil. 4. Kaevandatud mahu aruannete esitamisel plokkides 6, 7 ja 8 tuleb kinni pidada kasutusalade protsentuaalsest jaotusest: ehituskruusa 9%, ehitusliiva 74% ja täiteliiv 17% Loetletud tingimused kavandatakse seada antava keskkonnaloa kõrvaltingimusteks, sõnastust võidakse loa andmise korralduses täpsustada. 3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Eelnevast lähtudes võivad Kellavere-Veskimäe liivakarjääri mäeeraldisel kaevandamistegevusega kaasnevateks mõjudeks olla mõju välisõhule ja maastikule. 3.3.1. Mõju suurus, tugevus, kestvus, sagedus, pöörduvus ning mõjuala ulatus Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse mõjualana Kellavere-Veskimäe liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaad ning ca 300 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda müra häiring või tahkete peenosakeste häiring. Kaevandamistegevusega kaasnevad mõjud on seotud kaevandamisega ning avalduvad kaevandamise käigus. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu, kavandataval tegevusel mõjusid ei ole v.a. visuaalne häiring. Pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse mõju. Eelhinnangu järelduste kohaselt ei teki kavandatava tegevuse elluviimisel olulist negatiivset keskkonnamõju, samas ümberkaudsetele elanikele tavapärasest enam häiringuid (müra, õhusaaste) võib siiski tekkida. Siiski võib eeldada, et häiringute esinemine ei ole sage ja pidev, kuna keskmine aastane kaevandamismaht hinnanguliselt 89 tuh m3. 3.3.2. Mõju piiriülesus Piiriülest (riigipiiriülest) mõju ei ole. 3.3.3. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale Mäeeraldise teenindusmaal ega karjääri mõjupiirkonnas ei ole Natura 2000 võrgustiku alasid, mistõttu on välistatud, et kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele. 3.3.4. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Kumulatiivne mõju maavarade kaevandamisel saab eelkõige tekkida kõigi müraallikate koosmõjul. Kuusemetsa karjäär (kaevandamisluba nr LVIM-022) ja Moora liivakarjäär (kaevandamisluba nr L.MK/320376) jäävad Kellavere-Veskimäe liivakarjäärist c a 900 m kaugusele itta. Endine Veskimäe liivakarjäär asub c a 200 m kaugusel kagus. Karjääride koos töötamisel võib esineda kumulatiivne mõju. Kuna tegemist on kõrvalise kohaga, kus muud 13(16) negatiivseid keskkonnamõjusid tekitav tegevus puudub, ei ole ette näha olulise kumulatiivse mõju ilmnemist. 3.3.5. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi Kaevandamisel, kaevise laadimisel või masinate hooldamisel ja tankimisel tuleb naftasaaduste pinnasesse ja põhjavette sattumise võimalus minimeerida. Kaevandamisel tuleb kasutada vaid korrasolevat kaevandamistehnikat ning tehnika hooldamist ja remonti tuleb teha vaid selleks kohandatud alal. Võimaliku tekkinud reostuse likvideerimiseks peab olema karjääris töötajatel teada kindel tegevusplaan ja tagatud töövahendid. Õhusaaste piirnormide ületamise vältimiseks tuleb kuival ajal töötades kasta karjääri siseteid ning toodangu puistanguid. 3.4. Eelhinnangu järeldus Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, kuna: 1. kavandatav tegevuskoht ei asu kaitstaval loodusobjektil ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega eeldatavalt ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid; 2. eelhindamise tulemusena selgus, et eeldatavalt ei ületata kaevandamisel piirmäärasid müra ja õhusaaste osas; 3. eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud põhjavee režiimi, kuna kaevandamine toimub põhjavee tasemest üleval pool; 4. mäeeraldisel looduslik maastik kaevandamistööde käigus hävineb, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega. KeHJS § 11 lõige 8 1 kohaselt, KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama asjakohaseid KeHJS § 61 lõige 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 kohaselt, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud vajalikeks keskkonnameetmeteks. KeHJS § 3 3 lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka keskkonnaseire. KeHJS § 3 3 lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga. Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega. 4. ÄRAKUULAMINE 14(16) Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 2 2 alusel 08.03.2023 kirjaga nr DM-119907-6 Kellavere-Veskimäe liivakarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Vinni Vallavalitsusele ja teadmiseks ettevõttele Veskimäe Liivamaardla OÜ. Maa-amet edastas eelhinnangu kohta endapoolsed tähelepanekud 10.03.2023 kirjaga nr 9- 3/22/7014-5 (registreeritud KOTKAS 10.03.2023 nr DM-119907-7). Keskkonnaamet korrigeeris eelhinnangut vastavalt tähelepanekutele. Lisaks palus Maa-amet kanda taotletavale loale järgmine kõrvaltingimus: Kaevandatud mahu aruannete esitamisel plokkides 6, 7 ja 8 tuleb kinni pidada kasutusalade protsentuaalsest jaotusest: ehituskruusa 9%, ehitusliiva 74% ja täiteliiv 17%. Vinni Vallavalitsus andis eelhinnangu kohta arvamuse 05.04.2023 kirjaga nr 6-3/31-1 (registreeritud KOTKAS 06.04.2023 nr DM-119907-8). Vinni Vallavalitsus nõustus eelhinnangu otsusega, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju ja jätta algatamata keskkonnamõjude hindamine, kuid peab oluliseks arvestada järgmiste kirjas välja toodud tähelepanekute ning märkustega: Kellavere-Veskimäe liivakarjääri lähim elamu nimetusega Lepiku jääb ca 600 meetri kaugusele (katastritunnus 38101:001:2441), kuid Vinni Vallavalitsus ei tuvasta KOTKAS infosüsteemist menetluses nr DM-119907-3, et Lepiku kinnistu omanik oleks keskkonnaloa nr L.MK/318759 muutmise menetlusse kaasatud. Tulenevalt keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 p 1 peab Lepiku kinnistu omanik olema kaasatud loa menetlusse. Lepiku kinnistu omanik on tõepoolest jäänud menetlusosaliste seast välja jäänud. Keskkonnaamet tänab sellele tähelepanu pööramast ja parandab tekkinud vea. Arvestades, et täistööaeg on 40 tundi ehk 8 tundi päevas 7-päevase vahemiku kohta ning tavapäraselt käivad inimesed tööl esmaspäevast reedeni kella 8st 17ni, peab Vinni Vallavalitsus vajalikuks piirata karjääris töötamise aega tööpäevadel kella 8st 17ni, arvestades seeläbi rohkem läheduses elavate inimeste puhkeajaga. Töölepinguseaduse (edaspidi TLS) § 5 on märgitud, et tööaja all mõistetakse aega, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid. TLS § 43 täpsustab: eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (lõige 1) ja et töötaja töötab 8 tundi päevas (lõige 2). Millisesse ajavahemikku 24 tunni jooksul 8 tundi tööaega võiks jääda, ei reguleeri, eelda ega soovita teadaolevalt ükski käesoleval hetkel kehtiv seadus. Tulenevalt eelnenust ei reguleeri TLS (ega teadaolevalt ükski teine seadus) ka puhkeaega etteantud ajavahemikuga, kuid sätestab, et töötaja peab puhkama vähemalt 11 tundi järjest 24 tunni kohta, st töötajale peab 24-tunnise ajavahemiku jooksul jääma 11 tunni ulatuses järjestikust puhkeaega (§ 51). Päevaviisilise tööaja arvestusega töötaja peab puhkama vähemalt 48 tundi järjest seitsme päeva kohta ning TLS lähtub eeldusest, et iganädalane puhkeaeg antakse 15(16) laupäeval ja pühapäeval (§ 52). Keskkonnaamet märgib, et päevaviisilise tööaja vahemikku TLS välja ei too, kuid sätestab ööaja, milleks on ajavahemik 22.00-6.00. Võttes arvesse hetkel kehtivaid seadusi (vt eelnenut), taotletava ala asukohta hajaasustusalal ja asjaolu, et tegemist on juba töötava karjääriga, kus on kaevandamistegevus olemasoleva keskkonnaloa tingimustel toimunud juba üle kümne aasta, leiab Keskkonnaamet, et masinatega tööle on otstarbekas määrata ajaline piirang korrakaitseseaduse § 56 alusel (s.o tööpäevadel 7.00-19.00). Eelhinnangu 3.2.2 peatükis on Keskkonnaamet välja toonud, et kogu kasulik kiht asub põhjaveetasemest kõrgemal ning geoloogilise uuringu käigus kaevandites ja puuraukudes vett ei esinenud. Vinni Vallavalitsus juhib tähelepanu, et keskkonnaloa nr L.MK/318759 muutmise taotluse DM-119907-3 juurde lisatud seletuskirjas (lisa 5) on toodud, et põhjavett leiti neljas puuraugus absoluutkõrgustel +119,04 m kuni +120,18 m (keskmine +119,53 m), seega ei ole Keskkonnaameti toodud väide peatükis 3.2.2 täielikult tõene. Keskkonnaamet selgitab - kuigi geoloogilise uuringu käigus avati uuringu puuraukudes põhjaveetase, ei tähista see automaatselt mäeeraldise lamamit. Maksimum absoluutkõrgus, kust uuringute käigus põhjavett leiti on +120,18 m. Mäeeraldise lamam aga asub absoluutkõrgusel ca +121 m. See tähendab aktiivne tarbevaru, mida on keskkonnaloa nr L.MK/318759 alusel lubatud kaevandada, asub põhjaveetasemest kõrgemal. Keskkonnaamet lisas punkti 3.2.2. täpsustava lõigu. Samuti toome välja ilmse ebatäpsuse Kellavere-Veskimäe liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa L.MK/318759 muutmise taotluse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõus, kus I peatüki punktis 1.3 on viidatud Põrgumäe IV liivakarjääri keskkonnaloale. Keskkonnaamet korrigeeris ebatäpsuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Liis Jääger 5656 4094 [email protected] 16(16)