Arvamuse küsimine

Saarde Vallavalitsus [email protected] 03.07.2023 nr DM-123851-8 Arvamuse küsimine maavara kaevandamise keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõule Keskkonnaamet edastab Teile lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lõikest 2² Osaühing Paimre (registrikood 11685136, aadress Seljametsa tee 3, Paikuse alev, Pärnu linn, Pärnu maakond) maavara kaevandamise keskkonnaloa L.MK/332987 muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 11 lõike 2 kohaselt tuleb keskkonnamõju hindamise algatamise või mitte algatamise otsus teha 90 päeva jooksul. Sellest tulenevalt palub Keskkonnaamet Saarde Vallavalitsusel esitada seisukoht keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu kohta esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul arvates kirja kättesaamisest (hiljemalt 01.08.2023). Kui arvamust ei ole määratud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, otsustakse keskkonnamõju hindamise algatamine või algatamata jätmine Teie arvamuseta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Rahe peaspetsialist juhataja ülesannetes maapõuebüroo Lisa: Eelhinnang_KMH_algatamata_jatmine_Kikepera_karjaar_eelnou.docx Teadmiseks: Osaühing Paimre, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Aare Mark 5064227 [email protected] Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658  EELNÕU 30 . 0 6 .20 2 3 K ikepera kruus a karjääri maavara kaevandamise keskkonna loa muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine OTSUS Lähtudes Osaühing Paimre 2 2 .0 2 .202 3 esitatud K ikepera kruus akarjääri keskkonnaloa nr L.MK/332987 muutmise taotlusest, võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõige 1 punkti 1, § 6 lõige 2 punkti 2 ja lõike 4, § 9 lõike 1, § 11 lõiked 2, 8 ja 8 1 , maapõueseaduse § 48 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 otsustab Keskkonnaamet: 1.1. jätta algatamata K ikepera kruus akarjääri mäeeraldise keskkonnaloa L.MK/332987 muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamine; 1.2. Keskkonnauuringud ei ole vajalikud . Keskkonnaamet teavitab KMH algatamata jätmise otsusest 14 päeva jooksul väljaandes Ametlikud Teadaanded. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED Osaühing Paimre (registrikood 11685136, aadress Seljametsa tee 3, Paikuse alev, Pärnu linn, Pärnu maakond) esitas 22.02.2023 Keskkonnaametile maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi kaevandamisluba ) L.MK/332987 muutmise taotluse (registreeritud Keskkonnaameti süsteemis KOTKAS 22.02.2023 dokumendina nr DM-123851-1). Kikepera kruusakarjäär asub Pärnu maakonnas Saarde vallas Kikepera külas, jäädes eraomandis olevale Kikepere (tunnus 75601:006:0041, 80% maatulundusmaa ja 20% mäetööstusmaa) kinnistule. Kikepera kruusakarjääri mäeeraldisel (mäeeraldise pindala 6,68, teenindusmaa pindala 7,53 ha) kaevandab Osaühing Paimre kaevandamisloa L.MK/332987 (kehtib 23.05.2019 - 22.05.2034) alusel ehituskruusa. Taotletava Kikepera kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 7,53 ha, sh mäeeraldise pindala 6,68 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab Kikepera kruusamaardla (registrikaart nr 959) aktiivse tarbevaru plokki 1 ja 8. Kaevandamisloa muutmise taotluse kohaselt on mäeeraldise aktiivne tarbevaru seisuga 31.12.2022 ehituskruusal 733,820 tuh m³, kaevandatavaks ehi t uskruusa varuks 591,820 tuh m³. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks 65,0 tuh m³. Katendi kogus 27 tuh m³. Maavara kasutusaladeks on ehitus ja teedeehitus. Korrastamise suunaks on veekogu ja rohumaa. Muudetav kaevandamisluba nr L.MK/332987 kehtib kuni 22.05.2034. Kikepera kruusakarjääri mäeeraldisel ( Kikepera IV uuringuruum) viidi 2022. a. läbi geoloogiline uuring, mille alusel on keskkonnaregistri maardlate nimistusse kantud Kikepera IV uuringuruumi piires arvutatud ehituskruusa plokkide 8 aT ja 1 aT jääkvarude kogused. Keskkonnaloa muutmise taotlusega soovib Osaühing Paimre laiendada Kikepera kruusakarjääri mäeeraldist sügavuti kuni ehituskruusa aktiivse tarbevaru ploki 8 aT lamamini. Mäeeraldise laiendamise tulemusena tagatakse maavaravaru täielik väljamine ning selle säästlik kasutamine. Kikepera kruusakarjääris kaevandatavat materjali saab kasutada üld - ja teedeehituses ning sidumata täitena. Samuti on kaevist võimalik kasutada purukruusa tootmisel, kui lisada juurde suurema fraktsioonide lähtematerjali. Keskkonnaamet võttis 1 0 .0 3 .202 3 kirjaga nr DM-123851-3 K ikepera kruus akarjäär i k aevandamis loa muutmise taotluse menetlusse. KeHJS § 3 lõige 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2 1 viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 6 1 lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, maapõueseaduse § 48 kohaselt annab kaevandamiseks keskkonnaloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 6 lõige 2 punkti 2, § 6 1 lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 11 lõike 2 3 järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 2 1 alusel, lisatakse otsusele eelhinnang. EELHINNANG Keskkonnaamet annab KMH eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust ( KeHJSi § 6 1 lõige 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ ( KeHJSi § 6 1 lõige 5). Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale: 1. K ikepera kruus akarjääri mäeeraldise k aevandamis loa muutmise taotluse seletuskiri, sh KeHJS § 6 1 lg 1 kohane teave. 2. Maa-ameti geoportaali kaardirakendusi. 3.1. Kavandatav tegevus 3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht Kaevandamisloa nr L.MK/332987 muutmise taotluse kohaselt soovib ettevõte laiendada olemasolevat mäeeraldist sügavuti, olemasoleva mäeeraldise lamamis. Taotletav Kikepera kruusakarjäär asub Pärnu maakonnas Saarde vallas Kikepera külas, jäädes eraomandis olevale Kikepere (tunnus 75601:006:0041, 80% maatulundusmaa ja 20% mäetööstusmaa) kinnistule. Kikepera kruusakarjääri kaevandab Osaühing Paimre kaevandamisloa L.MK/332987 (kehtib 23.05.2019 - 22.05.2034) alusel ehituskruusa. Taotletava Kikepera kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 7,53 ha, sh mäeeraldise pindala 6,68 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab Kikepera kruusamaardla (registrikaart nr 0959) aktiivse tarbevaru plokki 1 ja 8. Kaevandamisloa muutmise taotluse kohaselt on mäeeraldise aktiivne tarbevaru seisuga 31.12.2022 ehituskruusal 733,820 tuh m³, kaevandatavaks ehiuskruusa varuks 591,820 tuh m³. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks 65,0 tuh m³. Katendi kogus 27 tuh m³. Maavara kasutusaladeks on ehitus ja teedeehitus. Korrastamise suunaks on veekogu ja rohumaa. Muudetav kaevandamisluba nr L.MK/332987 kehtib kuni 22.05.2034. Kikepera kruusakarjääris on kruusa kaevandatud alates 2019. aastast ning sellest tulenevalt on katend mäeeraldiselt osaliselt eemaldatud ning ladustatud mäeeraldise teenindusmaale. Kuna tegemist on juba töös oleva karjääriga, on mäeeraldise põhjaosas väljaehitatud kogu põhiline taristu mäetööde teostamiseks. Rajatud on juurdepääsuteed, väljavedu toimub mööda Saunametsa-Tammuru teed, mis jääb mäeeraldisest ca 25 m kaugusele. Enne kaevandamistegevusega alustamist seni paljandamata alal, tuleb mäeeraldiselt vajadusel raadata puud ja võsa, juurida kännud ning teisaldada kattekiht. Katendi (kasvukiht) paksus taotletava ala piires on 0,4 m (0,3 - 0,6 m) ja kogus on Kikepera kruusakarjääri mäeeraldisel keskkonnaloa nr L.MK/332987 põhjal 27 tuh m 3 . Katend kooritakse järk-järgult buldooseri või ekskavaatoriga mäetööde edenedes ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale vallidesse ning kasutatakse esimesel võimalusel kaevandatud ala korrastamiseks. Juhul, kui kogu katend ei osutu korrastamisel vajalikuks, siis see võõrandatakse . Kikepera kruusakarjääris on võimalik kaevandada veetaset alandamata kahes etapis, kõigepealt veepealne ning seejärel veealune varu. Veepealne varu kaevandatakse ekskavaatori või frontaallaaduriga, teisaldades materjal purustus-sorteerimissõlme või otse kallurile. Veealune varu on võimalik väljata pinnasepumbaga, mille tööorganiga saab pumbata kuni 20 cm läbimõõduga materjali. Alternatiiv on kasutada pika poomiga ekskavaatorit. Vee alt kaevandatav materjal tuleb esmalt tõsta astangule nõrguma ning alles seejärel laaditakse kaevis ekskavaatori või frontaallaaduriga purustus-sorteerimissõlme või otse kallurile. Kaevetöödeks koostatakse kaevandamise projekt, täpsem kaevetööde kava kantakse kaevetööde plaanile. Kaevandamise lõpptulemusena tekkiva karjäärisüvendi kujundamisel on materjali püsivusest tulenevalt soovitatav tasandada nõlvad veepealses 9 osas kaldega 1:2, veealuses osas kaldega 1:5. Kaevandamisjärgselt kujundatakse kaeveala veekoguks ja maatulundusmaaks . Karjääri külgedele kujundatakse kaevandamise käigus ohutu püsinõlvus. Mäetööde täpne liikumise suund, tegemise kord ja kasutatavad masinad määratakse kaevandamisprojektis. Maavara kaevandamisel ei teostata lõhketöid ega kasutata hüdrovasaraid , mis võiks vibratsiooni tekitada. 3.1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Taotletav Kikepera kruusakarjäär asub Pärnu maakonnas Saarde vallas Kikepera külas, jäädes eraomandis olevale Kikepere (tunnus 75601:006:0041, 80% maatulundusmaa ja 20% mäetööstusmaa) kinnistule. Taotletav ala asub K ikepera kruusa amaardlas (registrikaart nr 959) ja hõlmab täielikult ehituskruusa varuplokke 1 aT ja 8 aT . T eenindusmaa pindala on 7 , 53 ha, sh mäeeraldise pindala 6,68 ha . Tegemist on ammendamata maavara jääkvaruga. Kaevandamise jätkamine võimaldab varu maksimaalselt ammendada ja kaeveala korrastamisprojektiga seatud nõuete kohaselt korrastada. Kikepera kruusakarjäär paikneb maastikuliselt Soomaa maastikurajooni kesk-lõunaosas Balti jääpaisjärve tasandikul. Ümbruskonna asustus on hõre, lähimad majapidamised jäävad ca 400 m kagusele lõunasse Kikepere (tunnus 75601:006:0041) ja Külassaare -Sillajõe (tunnus 75601:006:0128) kinnistutele. Tihedamalt asustatud alad jäävad Saunametsa ja Lähkma külla, mäeeraldisest 4 – 5 km kaugusele lõuna suunda. Pärnu linn asub taotletavast mäeeraldisest ca 15 km kaugusel loodes. Kikepera kruusakarjääri mäeeraldisest ca 25 m kaugusel idas kulgeb Saunametsa-Tammuru kohalik tee (tunnus 7560012), mis suundub ca 5 km lõuna suunas asuvale kõrvalmaanteele Surju-Saunametsa (tunnus 19344) ja ca 9,5 km loode suunas asuvale Paikuse-Tammuru kõrvalmaanteele . Vastavalt Saarde valla üldplaneeringu ning teehoiu eeskirja kohaselt on Saunameta -Paikuse (tammuru) teele jäetud kaitsevöönd laiusega 20 m äärmise sõiduraja välimisest servast. Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad kuni 17 m ulatuses Kikepera kruusakarjäärist vahetult loodes asuva riigikaitselise ehitise Kikepera harjutusväli piiranguvööndiga (tunnus 53). Kikepera kruuskarjääri mäeeraldisest ca 20 m kaugusel idas asub geodeetiline märk Kikepera99 (tunnus 7429). Taotletavast mäeeraldisest ca 700 m kaugusel lõunas asuvad III kategooria kaitsealuse liigi Strix uralensis (händkakk, tunnused KLO9106830 ja KLO9106863) elupaigad. Taotletava mäeeraldise korral on tegemist osaliselt heinamaaga ja läänepiiri ääres katab seda metsamaa . Looduslik reljeef on suhteliselt tasane, kus maapinna abs kõrgused jäävad kõrgustele 3 (10) 20,2 - 24,8 m ning läbib lääne-idasuunaline pinnastee ja põhjaosas asub ~2 - 3 m sügavune veekogu. Kaevandamine K ikepera kruusa karjääri mäeeraldisel toimub kooskõlas Pärnu maakonnaplaneeringuga ja Saarde valla üldplaneering uga ning ei ole teada, et antud tegevus oleks vastuolus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega. 3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine. Tegevuse energiakasutus. Kikepera kruusakarjäär paikneb Soomaa maastikurajooni kesk-lõunaosas Balti jääpaisjärve tasandikul. Vastavalt settimistingimustele võivad Balti jääpaisjärve seteteks olla viirsavid, savid, liivased viirsetted (sügavaveelised setted), liiv, aleuriit (madalaveelised setted), kui ka kruus ja veerised (rannafaatsiese setted). Mäeeraldise teenindusmaa piires levivad madalad, valdavalt veeriselisest kruusast koosnevad seljandikud, mis on kujunenud Balti jääpaisjärve rannavööndis. Viimase geoloogilise uuringu (2022. a.) andmetel ulatus kruusasetete paksus mäeeraldisel üle 10 meetri, kusjuures kaevandites kruusa lamamini ei jõutud. Seega ei ole Kesk-Devoni ladestu Narva lademe (D2nr) savidel, aleuroliitidel ja domeriitidel lasuvate kvaternaarisetete üldpaksus Kikepera kruusakarjääri mäeeraldisel teada. Taotletava ala piires on katend esindatud kasvukihiga, mille paksus varieerub 0,3 - 0,6 m vahemikus, keskmiselt 0,4 m. Kasulik kiht on esindatud peamiselt veeriselise peene- kuni jämedateralise kruusaga. Kruusaterad on valdavalt karbonaatsed, esineb savitükke. Kohati esineb kruusas selgeid ning kruusakaid ülipeene - kuni ülijämedateralise liiva kihte. Kruusa- ja liivakihid ning savikihid on vahelduvad. Kasuliku kihi paksus on üle 10 m. Kasulik kiht on valdavas osas ühtlase paksusega, olles põhjaosas ja kaguosas väiksem. Loodusliku materjali kvaliteedinäitajad EVS-EN 933-1 standardi alusel on järgmised: - fraktsiooni >4 mm sisaldus 1,4 - 89,1% (keskmine 52,7%); - fraktsiooni 0,063 - 4 mm sisaldus 9,2 - 89,6% (keskmine 40,7%); - peenosiste (fraktsioon 17%). Materjali filtratsioon on >0,1 m/ ööp . Los Angelese katsel (EVS-EN 1097-2) oli fraktsioonis 10 - 14 mm kaalukadu 37 % (kategooria LA40) ja vahetul külmutamisel EVS-EN 1367-1) fraktsioonis 8 - 16 mm kaalukadu 6,8 % (kategooria F). Looduslikust materjalist kruusa väljasõelumisel vastab liiv oma keskmiste näitajate poolest ehitusliiva nõuetele, kus savi- ja tolmuosakeste sisaldus jääb valdavalt alla 10%. Kaevandamisluba taotletakse Kikepera kruusamaardla ehituskruusa aktiivse tarbevaru ploki 1 ja 8 kaevandamisek s. Kaevandamisloa muutmise taotluse kohaselt on mäeeraldise aktiivne tarbevaru seisuga 31.12.2022 ehituskruusal 733,820 tuh m³, kaevandatavaks ehiuskruusa varuks 591,820 tuh m³. 2017. a. geolooglise uuringu raames tehti hüdrogeoloogilistest töödest veetaseme mõõtmised šurfides . Veetase fikseeriti kõigis uuringupunktides, kus see jäi maapinnas 2,0 – 3,0 m sügavusele, abs kõrguste 21,3 – 22,2 m vahemikku (keskmiselt 21,8 m). Põhjavee tase langeb lääne ja lõuna suunas ning tõuseb põhja suunas. M äeeraldisel olev taimekooslus hävib, kuid hiljem korrastamise käigus kujuneb alale veekogu , metsa-ja rohumaa , kuhu tekivad uued kooslused. Peamised energiatarbijad mäeeraldisel on seal töötavad seadmed ja masinad. 3.1.4. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Vesi Kuna kaevandatakse põhjavee tasemest üleval ja all pool asuvat maavara varu ilma veetaset alandamata , siis ei ole võimalik ka ohustada piirkonna salvkaevudele veetaset. Mõningane risk tekib vaid vee kvaliteedile, mis võib ilmneda mäemasinate või kallurite rikete puhul. Juhul kui avarii tõttu satubki määrdeõli või kütus karjääri põhja ja sealt pinnasesse, siis tuleb see sealt võimalikult kiiresti eemaldada. Reostunud pinnas tuleb koheselt ekskavaatoriga muust lasundist eemaldada ja laadida kallurile, mis transpordib selle jäätmekäitlusasutusse. Valmidus reostuse kiireks likvideerimiseks peab olema selline, et see ei jõuks imbuda vee kihti . Lisaks tuleb karjääri territooriumil hoida absorbeerivaid materjale (turvas, saepuru, graanulid), mida lekete puhul saaks koheselt kasutada. Kikepera kruusakarjääri kaevandamisloale lähtuvalt ettevaatusprintsiibist on kantud täiendavad tingimused pinna ja põhjavee kaitseks järgmises sõnastuses: Kaevandamisega kaasnevate mõjude korral pinna- ja põhjavee tasemele ja kvaliteedile kannab tekkivad lisakulutused tööde teostaja. Kui kaevandamise tõttu alaneb veetase naaberkinnistute salv- või puurkaevudes või halveneb vee kvaliteet, tuleb kaevandamisloa omanikul tagada mõjutatud kinnistu elanikele veevarustus (salvkaevu süvendamise või puurkaevu rajamise teel . Peenosakesed (tolm) Maavara kaevandamisel on võimalikeks tahkete peen osakeste ehk tolmu allikateks maavara ammutamis- ja laadimisprotsessid ning toodangu väljaveoga seotud transport. Tahkete osakeste eraldumine mäeeraldisel toimuvatest tööprotsessidest sõltub kaevandamise tehnoloogiast, kaevise kohapealsest töötlemisest kui ka ilmastikutingimustest (tuul, sademed jne). Transpordil kaasneb tahkete osakeste eraldumine kruuskattega teedel liiklemisel transpordivahendite (eriti raskeveokite) ratastelt ning lahtistelt koormatelt. Veose katmise nõuded on toodud liiklusseadustikus ja selle alamaktides. K obratu II I liivakarjääri s lasub kaevandatav maavara üleval ja all pool põhjaveetaset, looduslikult on kaevandatav materjal niiske ega põhjusta õhusaaste tekkimist. Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ (määrus nr 67) ja selle lisa 1 kohaselt on õhusaasteluba vaja, kui tegevuse käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn. Taotluse seletuskirjas toodud arvutusliku hinnangu kohaselt ei ületata kaevise töötlemisel määruses nr 67 sätestatud künniskogust ning õhusaa steloa taotlemine pole vajalik. Tahkeid peenosakesi tekib laadimisprotsessi käigus materjali kukkumisel kallurisse või puistangusse. Tahkeid osakesi tekib ka karjäärialal töötavate masinate ümbruses, kuid nende levik on lokaalse iseloomuga. Kaevandamismasinate poolt tekitatava õhusaaste (tolmu) hulk on väike, sadestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad tolmu nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkiv õhusaaste võib levida lagedal maastikul keskmise tuulega 200-250 m kaugusele. Veokite kiirus karjääris ei tohi olla selline, mis põhjustab ülenormatiivseid tahkete peenosakeste heitkoguseid. Kaevise transpordist tekkiva tolmu leviku tõkestamise efektiivseks vahendiks kuival perioodil on teede niisutamine ning erinevate kemikaalide kasutamine. Kikepera kruusakarjääri kaevandami s loal e l ähtuvalt ettevaatusprintsiibist on ülenormatiivse tolmu leviku vältimiseks kantud täienda v tingimus järgmises sõnastuses: Tolmu tekke ja leviku tõkestamiseks tuleb sademetevaesel, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 ℃, kasta karjääri veoteid pidevalt ning piirata veokite liikumiskiirust kuni 30 km/h. Müra Müraallikad kruusakarjääris ekspluateerimiseks on buldooser, ekskavaator, frontaallaadur, kallurid, purustus-sorteerimissõlm. Sotsiaalministri 04.03.2002. a määruses nr 42 „Müra 7 (10) normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ toodud tööstusmüra piirväärtus taotlustase II kategooria segaalal on päevasel ajal 60 dB . Masinatest põhjustatud müra levik sõltub ümbritseva puistu laiusest, elumajade kaugusest müraallikast, tööprotsessist, masinate tehnilisest korrasolekust, reljeefist jt teguritest. Kaks kõige suuremat müra tekitajat karjääris on buldooser ja purustus-sorteerimissõlm. Antud masinate tekitatava müratase eraldiseisvalt lähima elamu juures on vastavalt 72 dB ja 75 dB . Kahe seadme koostoimel oleks lähima majapidamise juures (50 m kaugusel) müratase ~76,8 dB . Kuna müratase ületab piirnormi, siis tuleb kaevandamise ja majapidamise vahele rajada hinnanguliselt vähemalt 5 m kõrgune müratõkkevall. Lisaks tuleb kaevandamise käigus töid optimeerida nii, et kõik kaevandamistööd ei toimuks samal ajal tundlikus tsoonis ning töid on soovituslik teostada tööpäevadel päevasel ajal. Vähesel määral aitab kaevandamise lõppfaasis ka süvendis töötamine. Lähim hoone asub ca 50 m kaugusel kinnistul Nurmeotsa (katastritunnus 75601:006:0114). Kikepera kruusakarjääri kaevandamisloale on lähtuvalt ettevaatusprintsiibist ülenormatiivse müra leviku vältimiseks kantud täiendav ad tingimus ed järgmises sõnastuses: Müra leviku minimeerimiseks kaasata kaevandamisprojekti koostamisse müraekspert. Rajada Nurmeotsa kinnistu suunale vähemalt 5 meetri kõrgune katendivall. Karjääri esmakordsel täisvõimsusel töötamisel teostada müra mõõtmine, elamualal lubatud normtasemete ületamisel rakendada koheselt leevendusmeetmeid, mis tuleb kooskõlastada eelnimetatud kinnistu omaniku või elanikega. Karjääri lubatud tööaeg on esmaspäevast reedeni (v.a riigipühad) kell 08.00-18.00. Kaevandamisloa omanik on kohustatud väljaveoteed Surju - Saunametsa suunal korras hoidma tingimusel, mis lepitakse kokku kaevandamisloa omaniku ja tee valdaja vahel. Kaevandamisloa omanik on kohustatud tagama väljaveoteede (Saunametsa - Paikuse tee nr 7560012) korrashoiu ja vastavuse õigusaktides kehtivatele tee seisundi nõuetele kokkuleppel tee valdajaga. Vibratsioon Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevast seadusandlusest on karjääris töötavale tehnikale kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. K obratu II I liiv akarjääris töötav tehnika peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu kaevandamisel kasutatav tehnika ning laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris töötavaid inimesi või ümbruskonda. Karjääris vibratsiooni põhjustavaid lõhkamistöid läbi ei viida. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust kaevandustegevusest ümbruskonnale ei kaasne. 3.1.5. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Vastavalt Maapõueseaduse §50 lõikele 6 tuleb kaevandamisjäätmekava taotlusele lisada vaid jäätmete tekkimisel. Eemaldatav kattepinnas on võrdsustatav saastumata pinnasega, sest kaevealal ei ole olnud tööstust ega fikseeritud jääkreostust. Kaevise rikastamine ehk antud juhul kruusa purustamine on seaduse mõistes jäätmete tekitamine. Vastavalt „Jäätmeseaduse“ 26.04.2004. a. määrusele nr 122 tuleb jäätmeluba taotleda maavara rikastamisel alates tootmismahust 1000 t aastas. Kaevandamise tootmisprotsessis kruusa purustamisega tekkinud materjal on vastavalt kehtivale seadusandlusele sertifitseeritud2 toodang, mis turustatakse kogu mahus. Eelmainitu põhjal võib väita, et kaevandamise tootmisprotsessis kaevandamise jäätmeid ei teki. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse 5 (10) käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamisjäätmekava esitada. 3.1.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri ja transportmasinate tehnilised avariid. Selle tulemusel võib pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse saastada nii pinnast kui ka pinnasevett. Selle vältimiseks tuleb hoolega jälgida masinate tehnilist seisundit. Karjääri kasutamisel tuleb välja töötada võimaliku reostuse kiire likvideerimise viis. Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu. Teadaolevalt puuduvad mäeeraldise mõjupiirkonnas alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada. 3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Lähimad asustused Saunametsa ja Lähkma küla jäävad mäeeraldisest 4 - 5 km kaugusele lõuna suunda. Lähim suurim asula on Pärnu linn, mis jääb ~15 km kaugusele loode suunda. Lähimad majapidamised on ~330 m kaugusel lõunas Kikepere kinnistul ja ~50 m kaugusel põhja suunas Nurmeotsa kinnistul. Kikepera kuusakarjääri alal kehtib Pärnu maakonnaplaneering (kehtestatud 29.03.2018) ja Saarde valla üldplaneering . Pärnu maakonna planeeringu eesmärk on maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine aastani 2030+. Pärnu maakonna planeeringu seletuskirjas on esitatud kasutustingimused maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud aladele, millest kõnealuse karjääriga seostuvad järgmised tingimused: - maardlate kasutuselevõtul vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel, rohelise võrgustiku aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, rakendada meetmeid, et kaasnevad mõjud nendele aladele oleksid leevendatud ja minimaalsed; - kaevandamine kavandada ja korraldada selliselt, et tekiks võimalikult vähe mõju rohelisele võrgustikule, maastiku ilmele ning puhkeotstarbelise , metsa- ja põllumajandusliku kasutuse huvidele; - asustatud alade piirkonnas on maavara kaevandamine problemaatiline tulenevalt kaasnevatest häiringutest elanikele. Eelistada sama maavara kaevandamist eemal asustatud aladest; - kasutuselevõetud maardlates varud ammendada maksimaalselt ning alad korrastada; - maardlate kasutuselevõtul või maardlas uute karjääride rajamisel tuleb enne maavara kaevandamise lubamist selgitada välja keskkonnamõju võimalik ulatus (keskkonnamõju hindamine; müra, tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või modelleerimine, hüdrogeoloogilised uuringud jne) ning rakendada asjakohased meetmed kaasnevate keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks. Suur osa maavara kaevandamise negatiivsetest mõjudest on seotud materjali väljaveoga . Kikepera kruusakarjäär paikneb Pärnu maakonna planeeringu kohaselt ka maakonna rohelise võrgustiku tuumalal. Tuumalad on ümbritseva keskkonna suhtes kõrgema väärtusega loodusalad, paljudele kaitsealustele liikidele olulised elupaigad või kasvukohad, millele valdavalt võrgustiku funktsioneerimine toetub. Pärnu maakonna planeeringu seletuskirjas on esitatud kasutustingimused maakonna taseme rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks ja säilitamiseks, millest kõnealuse karjääriga seostuvad järgmised tingimused: - säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist; -tagada, et looduslike alade osatähtsus tuumaladel ei langeks alla 90% pindalast ning koridorides alla 70% koridori keskmisest läbimõõdust; - vältida uute karjääride rajamist (sh olemasolevate laiendamist) rohelise võrgustiku alale. Juhul, kui karjääri rajamine on möödapääsmatu, tuleb enne kaevandama asumist kavandada rohelise võrgustiku asenduskoridor või -ala, et rohelise võrgustiku sidusus säiliks. Kaevandamise lõppedes rekultiveerida kaevandatud ala ja taastada rohelise võrgustiku osana. Loa andjal on õigus rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks seada vajalikke leevendus-ja kompensatsioonimeetmeid . Rohevõrgustiku planeerimisjuhendis (Kutsar jt, 2018) on öeldud, et rohevõrgustiku ala ei ole tingimata takistuseks nt kaevandamislubade taotlemisel ja andmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel. Kui kaevandamisala on rohevõrgustiku tugialal või koridoris, siis tuleb tagada taimedele ja loomadele vajalikud leviku- ja liikumisteed, taastades need korrastamise käigus maksimaalselt. Saarde valla üldplaneeringu kohaselt asub taotletav ala rohelise võrgustiku alal. Üldplaneeringuga on seatud täiendavad tingimused rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks: Maardlad, mis jäävad rohelise võrgustiku aladele ja kus maavara veel ei kaevandata, toimivad kuni maavara kaevandamiseni rohelise võrgustiku osana. Enne kaevandama asumist tuleb kavandada rohelise võrgustiku asenduskoridor või -ala, et rohelise võrgustiku sidusus säiliks. Kaevandamise lõppedes tuleb kaevandatud ala korrastada ja taastada rohelise võrgustiku osana. Kikepera kruusakarjääri rajamine ei ole vastuolus Pärnu maakonnaplaneeringus ja Saarde valla üldplaneeringus sätestatud tingimustega. Karjääri (7,53 ha) laiendamine sügavuti, lähtuvalt selle suurusest ja asukohast ei vähenda rohelise võrgustiku tuumala (ca 55 000 ha) terviklikkust, looduslike alade osatähtsust tuumalal ning sidusust. Kikepera kruusakarjäär ei takista taimede ja loomade levikut või liikumist tuumaalal. Rohelise võrgustiku asendusala või –koridori planeerimine rohelise võrgustiku sidususe säilitamiseks ei ole vajalik. 3.2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõimes Taotletava ala piires on katend esindatud kasvukihiga, mille paksus varieerub 0,3 - 0,6 m vahemikus, keskmiselt 0,4 m. Kasulik kiht on esindatud peamiselt veeriselise peene- kuni jämedateralise kruusaga. Kruusaterad on valdavalt karbonaatsed, esineb savitükke. Kohati esineb kruusas selgeid ning kruusakaid ülipeene - kuni ülijämedateralise liiva kihte. Kruusa- ja liivakihid ning savikihid on vahelduvad. Kasuliku kihi paksus on üle 10 m. Kasulik kiht on valdavas osas ühtlase paksusega, olles põhjaosas ja kaguosas väiksem. Kasulik kiht asub põhjavee tasemest kõrgemal ja madalamal. 2017. a. geolooglise uuringu raames tehti hüdrogeoloogilistest töödest veetaseme mõõtmised šurfides . Veetase fikseeriti kõigis uuringupunktides, kus see jäi maapinnas 2,0 – 3,0 m sügavusele, abs kõrguste 21,3 – 22,2 m vahemikku (keskmiselt 21,8 m). Põhjavee tase langeb lääne ja lõuna suunas ning tõuseb põhja suunas. Liiv ja kruus looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga ning puudub looduskeskkonna vastupanuvõime. Kaevandamise käigus muutub ka loodusmaastik täielikult, kuid see on hilisemalt taastatav karjääriala korrastamisega. K ikepera kruus akarjäär kavandatakse korrastada veekoguks ja m aatulundus maaks. Karjääris kaevandamise käigus ja korrastamisel veetaset ei alandata ja olemasolevat veerežiimi ei muudeta. 3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega. Nagu iga ehitustegevusega võib ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS ) § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda võivateks olulisemateks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessi ja transpordiga kaasnev müra ja peenosakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja maakasutusele. Kaevandamistegevusega kaasneda võiva peenosakeste heitme (PM) või müra häiringu mõju ei ulatu kaevandamistegevuseks kasutatavale tehnoloogiale õigusaktidega seatud tehnilistest piirangutest ja väljatava maavara looduslikust niiskusest tulenevalt eeldatavalt kaugemale kui 250 m. Kuivema ilma korral, avamaal võib toodangu transportimisel välisõhku paiskuv peenosaketse (PM) heitme kogus tugevama tuule korral kanduda ka mainitust kaugemale. Selliste olukordade vältimiseks on Keskkonnaamet sead nud kaevandamisloale kõrvaltingimuse asjakohase leevendusmeetme rakendamiseks. Kuna kaevandamisel veetaset ei alandata, siis ei mõjuta kavandatav tegevus piirkonna veerežiimi. Kikepera kruusakarjääri alale ei jää ning sellega ei piirne Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitstavaid loodusobjekte. Alast ~700 m kaugusel lõunas asub III kategooria kaitsealuse liigi händkakk ( Strix uralensis ) elupaik. K ruusa kaevandamine ei mõjuta eeldatavalt negatiivselt kaitsealust liiki, arvestades taotletava karjääri ja kaitsealuse liigi vahelist kaugust, kaevandatava maavara mahtu ning kaevandamistehnoloogiat. Mäeeraldise teenindusmaal ega karjääri mõjupiirkonnas ei ole Natura 2000 võrgustiku alasid, mistõttu on välistatud, et kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele. Kaevandamistegevusega toob endaga kaasa maastiku pikaajalise või püsiva muutumise. Samas on näiteks majanduslikust aspektist oluline ka taastumatute maavarade jätkusuutliku kasutamise tagamine. Karjääri töötamise jooksul looduslik mitmekesisus paratamatult vaesub. See saab hakata taastuma peale karjääri korrastamist. 3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed. Taotletava K ikepera kruus akarjääri laiendus moodustab kaevandatud mäeeraldise lamamis . Kaevandatud aladel on kattepinnas eemaldatud, ladustatud mäeeraldise teenindusmaal ning kuni tänaseni toimu b karjääris kaevandamistegevus. Kuna ülenormatiivne müra kinnistuteni ei ulatu ja tulevikus on karjääri nõlvad samuti müra vähendavad, siis täiendavaid meetmeid müra osas ei rakendata va tööaja piiramine . Võimaliku peenosakeste heitme vähendamiseks rakendatakse leevendusmeetmena karjääri teede ja platside niisutamist. Tasakaalu hoidmine inimeste heaolu ja kaevandamistegevuse vahel on oluline. Mõistetavalt võib maavarade kaevandamisel, tulenevalt iga indiviidi isiklikust tundlikkusest olla ebasoodne mõju vaatamata võimaliku häiringu õigusaktides sätestatud normeeritud piiridesse jäämist. Nimetatud kõrvaltingimuse eesmärk on soov leevendada kaevandamisest tulenevaid häiringuid eluhoonete ümbruses ja õuealal ajal, mil väljakujunenud, valdavaks saanud tööaega silmas pidades viibivad elanikud kõige tõenäolisemalt kodus. Lähtuvalt ettevaatusprintsiibist on Keskkonnaamet määranud olemasolevale Kikepera kruusakarjääri kaevandamisloal e järgmised tingimused: 1. Tolmu tekke ja leviku tõkestamiseks tuleb sademetevaesel, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 ℃, kasta karjääri veoteid pidevalt ning piirata veokite liikumiskiirust kuni 30 km/h. 2. Müra leviku minimeerimiseks kaasata kaevandamisprojekti koostamisse müraekspert. Rajada Nurmeotsa kinnistu suunale vähemalt 5 meetri kõrgune katendivall. Karjääri esmakordsel täisvõimsusel töötamisel teostada müra mõõtmine, elamualal lubatud normtasemete ületamisel rakendada koheselt leevendusmeetmeid, mis tuleb kooskõlastada eelnimetatud kinnistu omaniku või elanikega. 3. Karjääri lubatud tööaeg on esmaspäevast reedeni (v.a riigipühad) kell 08.00-18.00. 4. Kaevandamisloa omanik on kohustatud väljaveoteed Surju - Saunametsa suunal korras hoidma tingimusel, mis lepitakse kokku kaevandamisloa omaniku ja tee valdaja vahel. Kaevandamisloa omanik on kohustatud tagama väljaveoteede (Saunametsa - Paikuse tee nr 7560012) korrashoiu ja vastavuse õigusaktides kehtivatele tee seisundi nõuetele kokkuleppel tee valdajaga. 5. Kaevandamisega kaasnevate mõjude korral pinna- ja põhjavee tasemele ja kvaliteedile kannab tekkivad lisakulutused tööde teostaja. 6. Kui kaevandamise tõttu alaneb veetase naaberkinnistute salv- või puurkaevudes või halveneb vee kvaliteet, tuleb kaevandamisloa omanikul tagada mõjutatud kinnistu elanikele veevarustus (salvkaevu süvendamise või puurkaevu rajamise teel). 7. Vee suublasse juhtimiseks maavara kaevandamise eesmärgil taotleda Keskkonnaametilt vee erikasutusluba. 8. Kaevandamisloa omanik on kohustatud tagama Nurmeotsa (katastritunnus 75601:006:0114) kinnistule elektrivarustuse säilimise (elektrikaabli ümbertõstmise teostab ja kulud kannab kaevandamisloa omanik) . Loetletud tingimused seatakse ka muudetava keskkonnaloa kõrvaltingimusteks , sõnastust võidakse loa andmise korralduses täpsustada. 3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele 3.3.1. Mõju suurus, tugevus, kestvus, sagedus, pöörduvus ning mõjuala ulatus Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse mõjualana K ikepera kruus akarjääri mäeeraldise teenindusmaad ning ca 300 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda müra häiring või tahkete peenosakeste häiring. Kaevandamistegevusega kaasnevad mõjud on seotud kaevandamisega ning avalduvad kaevandamise käigus. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu, kavandataval tegevusel mõjusid ei ole v.a. visuaalne häiring. Pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse mõju. Eelhinnangu järelduste kohaselt ei teki kavandatava tegevuse elluviimisel olulist negatiivset keskkonnamõju, samas ümberkaudsetele elanikele tavapärasest enam häiringuid (müra, õhusaaste) võib siiski tekkida. Siiski võib eeldada, et häiringute esinemine ei ole sage ja pidev . 3.3.2. Mõju piiriülesus Piiriülest (riigipiiriülest) mõju ei ole . 3.3.3. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale Kavandatav tegevuskoht ja selle eeldatav mõjuala ei asu kaitsealal ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega eeldatavalt ei mõjutata kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid. 3.3.4. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Oluline kumulatiivne mõju puudub. 3.3.5. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi Lähtuvalt ettevaatusprintsiibist on Keskkonnaamet määranud olemasolevale Kikepera kruusakarjääri kaevandamisloal e järgmised tingimused: 1. Tolmu tekke ja leviku tõkestamiseks tuleb sademetevaesel, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 ℃, kasta karjääri veoteid pidevalt ning piirata veokite liikumiskiirust kuni 30 km/h. 2. Müra leviku minimeerimiseks kaasata kaevandamisprojekti koostamisse müraekspert. Rajada Nurmeotsa kinnistu suunale vähemalt 5 meetri kõrgune katendivall. Karjääri esmakordsel täisvõimsusel töötamisel teostada müra mõõtmine, elamualal lubatud normtasemete ületamisel rakendada koheselt leevendusmeetmeid, mis tuleb kooskõlastada eelnimetatud kinnistu omaniku või elanikega. 3. Karjääri lubatud tööaeg on esmaspäevast reedeni (v.a riigipühad) kell 08.00-18.00. 4. Kaevandamisloa omanik on kohustatud väljaveoteed Surju - Saunametsa suunal korras hoidma tingimusel, mis lepitakse kokku kaevandamisloa omaniku ja tee valdaja vahel. Kaevandamisloa omanik on kohustatud tagama väljaveoteede (Saunametsa - Paikuse tee nr 7560012) korrashoiu ja vastavuse õigusaktides kehtivatele tee seisundi nõuetele kokkuleppel tee valdajaga. 5. Kaevandamisega kaasnevate mõjude korral pinna- ja põhjavee tasemele ja kvaliteedile kannab tekkivad lisakulutused tööde teostaja. 6. Kui kaevandamise tõttu alaneb veetase naaberkinnistute salv- või puurkaevudes või halveneb vee kvaliteet, tuleb kaevandamisloa omanikul tagada mõjutatud kinnistu elanikele veevarustus (salvkaevu süvendamise või puurkaevu rajamise teel). 7. Vee suublasse juhtimiseks maavara kaevandamise eesmärgil taotleda Keskkonnaametilt vee erikasutusluba. 8. Kaevandamisloa omanik on kohustatud tagama Nurmeotsa (katastritunnus 75601:006:0114) kinnistule elektrivarustuse säilimise (elektrikaabli ümbertõstmise teostab ja kulud kannab kaevandamisloa omanik). 3.4. Eelhinnangu järeldus Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, kuna: 1. kavandatav tegevuskoht ei asu kaitstaval loodusobjektil ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega eeldatavalt ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid; 2. eelhindamise tulemusena selgus, et eeldatavalt ei ületata kaevandamisel piirmäärasid müra ja õhusaaste osas; 3. eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud põhjavee režiimi, kuna kaevandamine toimub põhjavee tasemest üleval ja all pool ning põhjavee taset ei alandata ; 4. mäeeraldisel looduslik maastik kaevandamistööde käigus hävineb, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega. KeHJS § 11 lõige 8 1 kohaselt, KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama asjakohaseid KeHJS § 6 1 lõige 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 kohaselt, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud vajalikeks keskkonnameetmeteks. KeHJS § 3 3 lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka keskkonnaseire. KeHJS § 3 3 lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga. Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega. ÄRAKUULAMINE Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 2 2 alusel XX . 0 6 .202 3 kirjaga nr DM-123851 -XX K ikepera kruus akarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Saarde Vallavalitsusele ja teadmiseks ettevõttele Osaühing Paimre . Saarde Vallavalitsus Lugupidamisega Martin Nurme juhataja maapõuebüroo ringmajanduse osakond Teadmiseks : Osaühing Paimre Aare Mark 506 4227 aare . mark @keskkonnaamet.ee EELNÕU 30 . 0 6 .20 2 3 K ikepera kruus a karjääri maavara kaevandamise keskkonna loa muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine OTSUS Lähtudes Osaühing Paimre 2 2 .0 2 .202 3 esitatud K ikepera kruus akarjääri keskkonnaloa nr L.MK/332987 muutmise taotlusest, võttes aluseks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõige 1 punkti 1, § 6 lõige 2 punkti 2 ja lõike 4, § 9 lõike 1, § 11 lõiked 2, 8 ja 8 1 , maapõueseaduse § 48 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 otsustab Keskkonnaamet: 1.1. jätta algatamata K ikepera kruus akarjääri mäeeraldise keskkonnaloa L.MK/332987 muutmise taotlusele keskkonnamõju hindamine; 1.2. Keskkonnauuringud ei ole vajalikud . Keskkonnaamet teavitab KMH algatamata jätmise otsusest 14 päeva jooksul väljaandes Ametlikud Teadaanded. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD ALUSED Osaühing Paimre (registrikood 11685136, aadress Seljametsa tee 3, Paikuse alev, Pärnu linn, Pärnu maakond) esitas 22.02.2023 Keskkonnaametile maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi kaevandamisluba ) L.MK/332987 muutmise taotluse (registreeritud Keskkonnaameti süsteemis KOTKAS 22.02.2023 dokumendina nr DM-123851-1). Kikepera kruusakarjäär asub Pärnu maakonnas Saarde vallas Kikepera külas, jäädes eraomandis olevale Kikepere (tunnus 75601:006:0041, 80% maatulundusmaa ja 20% mäetööstusmaa) kinnistule. Kikepera kruusakarjääri mäeeraldisel (mäeeraldise pindala 6,68, teenindusmaa pindala 7,53 ha) kaevandab Osaühing Paimre kaevandamisloa L.MK/332987 (kehtib 23.05.2019 - 22.05.2034) alusel ehituskruusa. Taotletava Kikepera kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 7,53 ha, sh mäeeraldise pindala 6,68 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab Kikepera kruusamaardla (registrikaart nr 959) aktiivse tarbevaru plokki 1 ja 8. Kaevandamisloa muutmise taotluse kohaselt on mäeeraldise aktiivne tarbevaru seisuga 31.12.2022 ehituskruusal 733,820 tuh m³, kaevandatavaks ehi t uskruusa varuks 591,820 tuh m³. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks 65,0 tuh m³. Katendi kogus 27 tuh m³. Maavara kasutusaladeks on ehitus ja teedeehitus. Korrastamise suunaks on veekogu ja rohumaa. Muudetav kaevandamisluba nr L.MK/332987 kehtib kuni 22.05.2034. Kikepera kruusakarjääri mäeeraldisel ( Kikepera IV uuringuruum) viidi 2022. a. läbi geoloogiline uuring, mille alusel on keskkonnaregistri maardlate nimistusse kantud Kikepera IV uuringuruumi piires arvutatud ehituskruusa plokkide 8 aT ja 1 aT jääkvarude kogused. Keskkonnaloa muutmise taotlusega soovib Osaühing Paimre laiendada Kikepera kruusakarjääri mäeeraldist sügavuti kuni ehituskruusa aktiivse tarbevaru ploki 8 aT lamamini. Mäeeraldise laiendamise tulemusena tagatakse maavaravaru täielik väljamine ning selle säästlik kasutamine. Kikepera kruusakarjääris kaevandatavat materjali saab kasutada üld - ja teedeehituses ning sidumata täitena. Samuti on kaevist võimalik kasutada purukruusa tootmisel, kui lisada juurde suurema fraktsioonide lähtematerjali. Keskkonnaamet võttis 1 0 .0 3 .202 3 kirjaga nr DM-123851-3 K ikepera kruus akarjäär i k aevandamis loa muutmise taotluse menetlusse. KeHJS § 3 lõige 1 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lõikes 2 1 viidatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul, kuid hiljemalt 90. päeval pärast KeHJS § 6 1 lõikes 1 loetletud teabe saamist. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja, maapõueseaduse § 48 kohaselt annab kaevandamiseks keskkonnaloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaamet otsustajaks KeHJS tähenduses. KeHJS § 6 lõige 2 punkti 2, § 6 1 lõike 3, § 11 lõigete 2 ja 4 ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 1 lõike 1 ja § 3 punkti 4 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas pealmaakaevandamine kuni 25 hektari suurusel alal on eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevus või mitte ning otsustama KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 11 lõike 2 3 järgi KMH vajalikkus otsustatakse, lähtudes eelhinnangust (vt ptk 3) ja asjaomase asutuse seisukohast (seisukohad ning selgitused nendega arvestamise või arvestamata jätmise kohta, vt ptk 4). KeHJS § 11 lõike 4 kohaselt, kui kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse KeHJS § 6 lõike 2 või 2 1 alusel, lisatakse otsusele eelhinnang. EELHINNANG Keskkonnaamet annab KMH eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust ( KeHJSi § 6 1 lõige 3). Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded on kehtestatud keskkonnaministri 16.08.2017 määrusega nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ ( KeHJSi § 6 1 lõige 5). Keskkonnaamet on eelhinnangu andmisel kasutanud järgmisi materjale: 1. K ikepera kruus akarjääri mäeeraldise k aevandamis loa muutmise taotluse seletuskiri, sh KeHJS § 6 1 lg 1 kohane teave. 2. Maa-ameti geoportaali kaardirakendusi. 3.1. Kavandatav tegevus 3.1.1. Tegevuse iseloom ja maht Kaevandamisloa nr L.MK/332987 muutmise taotluse kohaselt soovib ettevõte laiendada olemasolevat mäeeraldist sügavuti, olemasoleva mäeeraldise lamamis. Taotletav Kikepera kruusakarjäär asub Pärnu maakonnas Saarde vallas Kikepera külas, jäädes eraomandis olevale Kikepere (tunnus 75601:006:0041, 80% maatulundusmaa ja 20% mäetööstusmaa) kinnistule. Kikepera kruusakarjääri kaevandab Osaühing Paimre kaevandamisloa L.MK/332987 (kehtib 23.05.2019 - 22.05.2034) alusel ehituskruusa. Taotletava Kikepera kruusakarjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 7,53 ha, sh mäeeraldise pindala 6,68 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab Kikepera kruusamaardla (registrikaart nr 0959) aktiivse tarbevaru plokki 1 ja 8. Kaevandamisloa muutmise taotluse kohaselt on mäeeraldise aktiivne tarbevaru seisuga 31.12.2022 ehituskruusal 733,820 tuh m³, kaevandatavaks ehiuskruusa varuks 591,820 tuh m³. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks 65,0 tuh m³. Katendi kogus 27 tuh m³. Maavara kasutusaladeks on ehitus ja teedeehitus. Korrastamise suunaks on veekogu ja rohumaa. Muudetav kaevandamisluba nr L.MK/332987 kehtib kuni 22.05.2034. Kikepera kruusakarjääris on kruusa kaevandatud alates 2019. aastast ning sellest tulenevalt on katend mäeeraldiselt osaliselt eemaldatud ning ladustatud mäeeraldise teenindusmaale. Kuna tegemist on juba töös oleva karjääriga, on mäeeraldise põhjaosas väljaehitatud kogu põhiline taristu mäetööde teostamiseks. Rajatud on juurdepääsuteed, väljavedu toimub mööda Saunametsa-Tammuru teed, mis jääb mäeeraldisest ca 25 m kaugusele. Enne kaevandamistegevusega alustamist seni paljandamata alal, tuleb mäeeraldiselt vajadusel raadata puud ja võsa, juurida kännud ning teisaldada kattekiht. Katendi (kasvukiht) paksus taotletava ala piires on 0,4 m (0,3 - 0,6 m) ja kogus on Kikepera kruusakarjääri mäeeraldisel keskkonnaloa nr L.MK/332987 põhjal 27 tuh m 3 . Katend kooritakse järk-järgult buldooseri või ekskavaatoriga mäetööde edenedes ning ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale vallidesse ning kasutatakse esimesel võimalusel kaevandatud ala korrastamiseks. Juhul, kui kogu katend ei osutu korrastamisel vajalikuks, siis see võõrandatakse . Kikepera kruusakarjääris on võimalik kaevandada veetaset alandamata kahes etapis, kõigepealt veepealne ning seejärel veealune varu. Veepealne varu kaevandatakse ekskavaatori või frontaallaaduriga, teisaldades materjal purustus-sorteerimissõlme või otse kallurile. Veealune varu on võimalik väljata pinnasepumbaga, mille tööorganiga saab pumbata kuni 20 cm läbimõõduga materjali. Alternatiiv on kasutada pika poomiga ekskavaatorit. Vee alt kaevandatav materjal tuleb esmalt tõsta astangule nõrguma ning alles seejärel laaditakse kaevis ekskavaatori või frontaallaaduriga purustus-sorteerimissõlme või otse kallurile. Kaevetöödeks koostatakse kaevandamise projekt, täpsem kaevetööde kava kantakse kaevetööde plaanile. Kaevandamise lõpptulemusena tekkiva karjäärisüvendi kujundamisel on materjali püsivusest tulenevalt soovitatav tasandada nõlvad veepealses 9 osas kaldega 1:2, veealuses osas kaldega 1:5. Kaevandamisjärgselt kujundatakse kaeveala veekoguks ja maatulundusmaaks . Karjääri külgedele kujundatakse kaevandamise käigus ohutu püsinõlvus. Mäetööde täpne liikumise suund, tegemise kord ja kasutatavad masinad määratakse kaevandamisprojektis. Maavara kaevandamisel ei teostata lõhketöid ega kasutata hüdrovasaraid , mis võiks vibratsiooni tekitada. 3.1.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Taotletav Kikepera kruusakarjäär asub Pärnu maakonnas Saarde vallas Kikepera külas, jäädes eraomandis olevale Kikepere (tunnus 75601:006:0041, 80% maatulundusmaa ja 20% mäetööstusmaa) kinnistule. Taotletav ala asub K ikepera kruusa amaardlas (registrikaart nr 959) ja hõlmab täielikult ehituskruusa varuplokke 1 aT ja 8 aT . T eenindusmaa pindala on 7 , 53 ha, sh mäeeraldise pindala 6,68 ha . Tegemist on ammendamata maavara jääkvaruga. Kaevandamise jätkamine võimaldab varu maksimaalselt ammendada ja kaeveala korrastamisprojektiga seatud nõuete kohaselt korrastada. Kikepera kruusakarjäär paikneb maastikuliselt Soomaa maastikurajooni kesk-lõunaosas Balti jääpaisjärve tasandikul. Ümbruskonna asustus on hõre, lähimad majapidamised jäävad ca 400 m kagusele lõunasse Kikepere (tunnus 75601:006:0041) ja Külassaare -Sillajõe (tunnus 75601:006:0128) kinnistutele. Tihedamalt asustatud alad jäävad Saunametsa ja Lähkma külla, mäeeraldisest 4 – 5 km kaugusele lõuna suunda. Pärnu linn asub taotletavast mäeeraldisest ca 15 km kaugusel loodes. Kikepera kruusakarjääri mäeeraldisest ca 25 m kaugusel idas kulgeb Saunametsa-Tammuru kohalik tee (tunnus 7560012), mis suundub ca 5 km lõuna suunas asuvale kõrvalmaanteele Surju-Saunametsa (tunnus 19344) ja ca 9,5 km loode suunas asuvale Paikuse-Tammuru kõrvalmaanteele . Vastavalt Saarde valla üldplaneeringu ning teehoiu eeskirja kohaselt on Saunameta -Paikuse (tammuru) teele jäetud kaitsevöönd laiusega 20 m äärmise sõiduraja välimisest servast. Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa kattuvad kuni 17 m ulatuses Kikepera kruusakarjäärist vahetult loodes asuva riigikaitselise ehitise Kikepera harjutusväli piiranguvööndiga (tunnus 53). Kikepera kruuskarjääri mäeeraldisest ca 20 m kaugusel idas asub geodeetiline märk Kikepera99 (tunnus 7429). Taotletavast mäeeraldisest ca 700 m kaugusel lõunas asuvad III kategooria kaitsealuse liigi Strix uralensis (händkakk, tunnused KLO9106830 ja KLO9106863) elupaigad. Taotletava mäeeraldise korral on tegemist osaliselt heinamaaga ja läänepiiri ääres katab seda metsamaa . Looduslik reljeef on suhteliselt tasane, kus maapinna abs kõrgused jäävad kõrgustele 3 (10) 20,2 - 24,8 m ning läbib lääne-idasuunaline pinnastee ja põhjaosas asub ~2 - 3 m sügavune veekogu. Kaevandamine K ikepera kruusa karjääri mäeeraldisel toimub kooskõlas Pärnu maakonnaplaneeringuga ja Saarde valla üldplaneering uga ning ei ole teada, et antud tegevus oleks vastuolus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega. 3.1.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine. Tegevuse energiakasutus. Kikepera kruusakarjäär paikneb Soomaa maastikurajooni kesk-lõunaosas Balti jääpaisjärve tasandikul. Vastavalt settimistingimustele võivad Balti jääpaisjärve seteteks olla viirsavid, savid, liivased viirsetted (sügavaveelised setted), liiv, aleuriit (madalaveelised setted), kui ka kruus ja veerised (rannafaatsiese setted). Mäeeraldise teenindusmaa piires levivad madalad, valdavalt veeriselisest kruusast koosnevad seljandikud, mis on kujunenud Balti jääpaisjärve rannavööndis. Viimase geoloogilise uuringu (2022. a.) andmetel ulatus kruusasetete paksus mäeeraldisel üle 10 meetri, kusjuures kaevandites kruusa lamamini ei jõutud. Seega ei ole Kesk-Devoni ladestu Narva lademe (D2nr) savidel, aleuroliitidel ja domeriitidel lasuvate kvaternaarisetete üldpaksus Kikepera kruusakarjääri mäeeraldisel teada. Taotletava ala piires on katend esindatud kasvukihiga, mille paksus varieerub 0,3 - 0,6 m vahemikus, keskmiselt 0,4 m. Kasulik kiht on esindatud peamiselt veeriselise peene- kuni jämedateralise kruusaga. Kruusaterad on valdavalt karbonaatsed, esineb savitükke. Kohati esineb kruusas selgeid ning kruusakaid ülipeene - kuni ülijämedateralise liiva kihte. Kruusa- ja liivakihid ning savikihid on vahelduvad. Kasuliku kihi paksus on üle 10 m. Kasulik kiht on valdavas osas ühtlase paksusega, olles põhjaosas ja kaguosas väiksem. Loodusliku materjali kvaliteedinäitajad EVS-EN 933-1 standardi alusel on järgmised: - fraktsiooni >4 mm sisaldus 1,4 - 89,1% (keskmine 52,7%); - fraktsiooni 0,063 - 4 mm sisaldus 9,2 - 89,6% (keskmine 40,7%); - peenosiste (fraktsioon 17%). Materjali filtratsioon on >0,1 m/ ööp . Los Angelese katsel (EVS-EN 1097-2) oli fraktsioonis 10 - 14 mm kaalukadu 37 % (kategooria LA40) ja vahetul külmutamisel EVS-EN 1367-1) fraktsioonis 8 - 16 mm kaalukadu 6,8 % (kategooria F). Looduslikust materjalist kruusa väljasõelumisel vastab liiv oma keskmiste näitajate poolest ehitusliiva nõuetele, kus savi- ja tolmuosakeste sisaldus jääb valdavalt alla 10%. Kaevandamisluba taotletakse Kikepera kruusamaardla ehituskruusa aktiivse tarbevaru ploki 1 ja 8 kaevandamisek s. Kaevandamisloa muutmise taotluse kohaselt on mäeeraldise aktiivne tarbevaru seisuga 31.12.2022 ehituskruusal 733,820 tuh m³, kaevandatavaks ehiuskruusa varuks 591,820 tuh m³. 2017. a. geolooglise uuringu raames tehti hüdrogeoloogilistest töödest veetaseme mõõtmised šurfides . Veetase fikseeriti kõigis uuringupunktides, kus see jäi maapinnas 2,0 – 3,0 m sügavusele, abs kõrguste 21,3 – 22,2 m vahemikku (keskmiselt 21,8 m). Põhjavee tase langeb lääne ja lõuna suunas ning tõuseb põhja suunas. M äeeraldisel olev taimekooslus hävib, kuid hiljem korrastamise käigus kujuneb alale veekogu , metsa-ja rohumaa , kuhu tekivad uued kooslused. Peamised energiatarbijad mäeeraldisel on seal töötavad seadmed ja masinad. 3.1.4. Tegevusega kaasnevad tegurid, nagu heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Vesi Kuna kaevandatakse põhjavee tasemest üleval ja all pool asuvat maavara varu ilma veetaset alandamata , siis ei ole võimalik ka ohustada piirkonna salvkaevudele veetaset. Mõningane risk tekib vaid vee kvaliteedile, mis võib ilmneda mäemasinate või kallurite rikete puhul. Juhul kui avarii tõttu satubki määrdeõli või kütus karjääri põhja ja sealt pinnasesse, siis tuleb see sealt võimalikult kiiresti eemaldada. Reostunud pinnas tuleb koheselt ekskavaatoriga muust lasundist eemaldada ja laadida kallurile, mis transpordib selle jäätmekäitlusasutusse. Valmidus reostuse kiireks likvideerimiseks peab olema selline, et see ei jõuks imbuda vee kihti . Lisaks tuleb karjääri territooriumil hoida absorbeerivaid materjale (turvas, saepuru, graanulid), mida lekete puhul saaks koheselt kasutada. Kikepera kruusakarjääri kaevandamisloale lähtuvalt ettevaatusprintsiibist on kantud täiendavad tingimused pinna ja põhjavee kaitseks järgmises sõnastuses: Kaevandamisega kaasnevate mõjude korral pinna- ja põhjavee tasemele ja kvaliteedile kannab tekkivad lisakulutused tööde teostaja. Kui kaevandamise tõttu alaneb veetase naaberkinnistute salv- või puurkaevudes või halveneb vee kvaliteet, tuleb kaevandamisloa omanikul tagada mõjutatud kinnistu elanikele veevarustus (salvkaevu süvendamise või puurkaevu rajamise teel . Peenosakesed (tolm) Maavara kaevandamisel on võimalikeks tahkete peen osakeste ehk tolmu allikateks maavara ammutamis- ja laadimisprotsessid ning toodangu väljaveoga seotud transport. Tahkete osakeste eraldumine mäeeraldisel toimuvatest tööprotsessidest sõltub kaevandamise tehnoloogiast, kaevise kohapealsest töötlemisest kui ka ilmastikutingimustest (tuul, sademed jne). Transpordil kaasneb tahkete osakeste eraldumine kruuskattega teedel liiklemisel transpordivahendite (eriti raskeveokite) ratastelt ning lahtistelt koormatelt. Veose katmise nõuded on toodud liiklusseadustikus ja selle alamaktides. K obratu II I liivakarjääri s lasub kaevandatav maavara üleval ja all pool põhjaveetaset, looduslikult on kaevandatav materjal niiske ega põhjusta õhusaaste tekkimist. Keskkonnaministri 14.12.2016 määruse nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“ (määrus nr 67) ja selle lisa 1 kohaselt on õhusaasteluba vaja, kui tegevuse käigus eraldub ühe aasta jooksul atmosfääri tahkeid osakesi (PMSUM) enam kui 1 tonn. Taotluse seletuskirjas toodud arvutusliku hinnangu kohaselt ei ületata kaevise töötlemisel määruses nr 67 sätestatud künniskogust ning õhusaa steloa taotlemine pole vajalik. Tahkeid peenosakesi tekib laadimisprotsessi käigus materjali kukkumisel kallurisse või puistangusse. Tahkeid osakesi tekib ka karjäärialal töötavate masinate ümbruses, kuid nende levik on lokaalse iseloomuga. Kaevandamismasinate poolt tekitatava õhusaaste (tolmu) hulk on väike, sadestudes praktiliselt õhkutõusmise koha lähedale. Kaugemale võib levida tolm toodangut vedavatest kallurautodest, kuna nende kiirus on suurem. Kallurid tõstavad tolmu nii karjäärisisestel- kui ka väljaveoteedel. Töötavates karjäärides tehtud vaatluste järgi võib hinnata, et transpordi tõttu tekkiv õhusaaste võib levida lagedal maastikul keskmise tuulega 200-250 m kaugusele. Veokite kiirus karjääris ei tohi olla selline, mis põhjustab ülenormatiivseid tahkete peenosakeste heitkoguseid. Kaevise transpordist tekkiva tolmu leviku tõkestamise efektiivseks vahendiks kuival perioodil on teede niisutamine ning erinevate kemikaalide kasutamine. Kikepera kruusakarjääri kaevandami s loal e l ähtuvalt ettevaatusprintsiibist on ülenormatiivse tolmu leviku vältimiseks kantud täienda v tingimus järgmises sõnastuses: Tolmu tekke ja leviku tõkestamiseks tuleb sademetevaesel, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 ℃, kasta karjääri veoteid pidevalt ning piirata veokite liikumiskiirust kuni 30 km/h. Müra Müraallikad kruusakarjääris ekspluateerimiseks on buldooser, ekskavaator, frontaallaadur, kallurid, purustus-sorteerimissõlm. Sotsiaalministri 04.03.2002. a määruses nr 42 „Müra 7 (10) normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ toodud tööstusmüra piirväärtus taotlustase II kategooria segaalal on päevasel ajal 60 dB . Masinatest põhjustatud müra levik sõltub ümbritseva puistu laiusest, elumajade kaugusest müraallikast, tööprotsessist, masinate tehnilisest korrasolekust, reljeefist jt teguritest. Kaks kõige suuremat müra tekitajat karjääris on buldooser ja purustus-sorteerimissõlm. Antud masinate tekitatava müratase eraldiseisvalt lähima elamu juures on vastavalt 72 dB ja 75 dB . Kahe seadme koostoimel oleks lähima majapidamise juures (50 m kaugusel) müratase ~76,8 dB . Kuna müratase ületab piirnormi, siis tuleb kaevandamise ja majapidamise vahele rajada hinnanguliselt vähemalt 5 m kõrgune müratõkkevall. Lisaks tuleb kaevandamise käigus töid optimeerida nii, et kõik kaevandamistööd ei toimuks samal ajal tundlikus tsoonis ning töid on soovituslik teostada tööpäevadel päevasel ajal. Vähesel määral aitab kaevandamise lõppfaasis ka süvendis töötamine. Lähim hoone asub ca 50 m kaugusel kinnistul Nurmeotsa (katastritunnus 75601:006:0114). Kikepera kruusakarjääri kaevandamisloale on lähtuvalt ettevaatusprintsiibist ülenormatiivse müra leviku vältimiseks kantud täiendav ad tingimus ed järgmises sõnastuses: Müra leviku minimeerimiseks kaasata kaevandamisprojekti koostamisse müraekspert. Rajada Nurmeotsa kinnistu suunale vähemalt 5 meetri kõrgune katendivall. Karjääri esmakordsel täisvõimsusel töötamisel teostada müra mõõtmine, elamualal lubatud normtasemete ületamisel rakendada koheselt leevendusmeetmeid, mis tuleb kooskõlastada eelnimetatud kinnistu omaniku või elanikega. Karjääri lubatud tööaeg on esmaspäevast reedeni (v.a riigipühad) kell 08.00-18.00. Kaevandamisloa omanik on kohustatud väljaveoteed Surju - Saunametsa suunal korras hoidma tingimusel, mis lepitakse kokku kaevandamisloa omaniku ja tee valdaja vahel. Kaevandamisloa omanik on kohustatud tagama väljaveoteede (Saunametsa - Paikuse tee nr 7560012) korrashoiu ja vastavuse õigusaktides kehtivatele tee seisundi nõuetele kokkuleppel tee valdajaga. Vibratsioon Lähtuvalt töötervishoidu käsitlevast seadusandlusest on karjääris töötavale tehnikale kehtestatud vibratsiooni piirnormid juba valmistajatehases. K obratu II I liiv akarjääris töötav tehnika peab vastama kehtestatud normidele, mistõttu kaevandamisel kasutatav tehnika ning laadimistööd ei põhjusta vibratsiooni, mis võiks oluliselt negatiivselt mõjutada karjääris töötavaid inimesi või ümbruskonda. Karjääris vibratsiooni põhjustavaid lõhkamistöid läbi ei viida. Valguse, soojuse, kiirguse ja lõhna reostust kaevandustegevusest ümbruskonnale ei kaasne. 3.1.5. Tekkivad jäätmed ning nende käitlemine Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Vastavalt Maapõueseaduse §50 lõikele 6 tuleb kaevandamisjäätmekava taotlusele lisada vaid jäätmete tekkimisel. Eemaldatav kattepinnas on võrdsustatav saastumata pinnasega, sest kaevealal ei ole olnud tööstust ega fikseeritud jääkreostust. Kaevise rikastamine ehk antud juhul kruusa purustamine on seaduse mõistes jäätmete tekitamine. Vastavalt „Jäätmeseaduse“ 26.04.2004. a. määrusele nr 122 tuleb jäätmeluba taotleda maavara rikastamisel alates tootmismahust 1000 t aastas. Kaevandamise tootmisprotsessis kruusa purustamisega tekkinud materjal on vastavalt kehtivale seadusandlusele sertifitseeritud2 toodang, mis turustatakse kogu mahus. Eelmainitu põhjal võib väita, et kaevandamise tootmisprotsessis kaevandamise jäätmeid ei teki. Taotleja on teadlik, et juhul kui tegevuse 5 (10) käigus selgub, et kaevandamisjäätmeid siiski tekib, on kohustus ka kaevandamisjäätmekava esitada. 3.1.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite suurus Kaevandamisel tuleb rangelt jälgida, et ei satuks kütust või õli pinnasesse. Mäetöödel on potentsiaalseteks reostusallikateks karjääri ja transportmasinate tehnilised avariid. Selle tulemusel võib pinnasesse sattuda diiselkütust ja/või määrdeaineid, millega võidakse saastada nii pinnast kui ka pinnasevett. Selle vältimiseks tuleb hoolega jälgida masinate tehnilist seisundit. Karjääri kasutamisel tuleb välja töötada võimaliku reostuse kiire likvideerimise viis. Ettevõtte tegevusega ei kaasne eeldatavalt suurõnnetuste või katastroofide tekke ohtu. Teadaolevalt puuduvad mäeeraldise mõjupiirkonnas alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada. 3.2. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond 3.2.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused Lähimad asustused Saunametsa ja Lähkma küla jäävad mäeeraldisest 4 - 5 km kaugusele lõuna suunda. Lähim suurim asula on Pärnu linn, mis jääb ~15 km kaugusele loode suunda. Lähimad majapidamised on ~330 m kaugusel lõunas Kikepere kinnistul ja ~50 m kaugusel põhja suunas Nurmeotsa kinnistul. Kikepera kuusakarjääri alal kehtib Pärnu maakonnaplaneering (kehtestatud 29.03.2018) ja Saarde valla üldplaneering . Pärnu maakonna planeeringu eesmärk on maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine aastani 2030+. Pärnu maakonna planeeringu seletuskirjas on esitatud kasutustingimused maardlate ja maavaravaru kaevandamisest mõjutatud aladele, millest kõnealuse karjääriga seostuvad järgmised tingimused: - maardlate kasutuselevõtul vältida alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel, rohelise võrgustiku aladel ja väärtuslikel põllumajandusmaadel. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, rakendada meetmeid, et kaasnevad mõjud nendele aladele oleksid leevendatud ja minimaalsed; - kaevandamine kavandada ja korraldada selliselt, et tekiks võimalikult vähe mõju rohelisele võrgustikule, maastiku ilmele ning puhkeotstarbelise , metsa- ja põllumajandusliku kasutuse huvidele; - asustatud alade piirkonnas on maavara kaevandamine problemaatiline tulenevalt kaasnevatest häiringutest elanikele. Eelistada sama maavara kaevandamist eemal asustatud aladest; - kasutuselevõetud maardlates varud ammendada maksimaalselt ning alad korrastada; - maardlate kasutuselevõtul või maardlas uute karjääride rajamisel tuleb enne maavara kaevandamise lubamist selgitada välja keskkonnamõju võimalik ulatus (keskkonnamõju hindamine; müra, tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või modelleerimine, hüdrogeoloogilised uuringud jne) ning rakendada asjakohased meetmed kaasnevate keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks. Suur osa maavara kaevandamise negatiivsetest mõjudest on seotud materjali väljaveoga . Kikepera kruusakarjäär paikneb Pärnu maakonna planeeringu kohaselt ka maakonna rohelise võrgustiku tuumalal. Tuumalad on ümbritseva keskkonna suhtes kõrgema väärtusega loodusalad, paljudele kaitsealustele liikidele olulised elupaigad või kasvukohad, millele valdavalt võrgustiku funktsioneerimine toetub. Pärnu maakonna planeeringu seletuskirjas on esitatud kasutustingimused maakonna taseme rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks ja säilitamiseks, millest kõnealuse karjääriga seostuvad järgmised tingimused: - säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist; -tagada, et looduslike alade osatähtsus tuumaladel ei langeks alla 90% pindalast ning koridorides alla 70% koridori keskmisest läbimõõdust; - vältida uute karjääride rajamist (sh olemasolevate laiendamist) rohelise võrgustiku alale. Juhul, kui karjääri rajamine on möödapääsmatu, tuleb enne kaevandama asumist kavandada rohelise võrgustiku asenduskoridor või -ala, et rohelise võrgustiku sidusus säiliks. Kaevandamise lõppedes rekultiveerida kaevandatud ala ja taastada rohelise võrgustiku osana. Loa andjal on õigus rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks seada vajalikke leevendus-ja kompensatsioonimeetmeid . Rohevõrgustiku planeerimisjuhendis (Kutsar jt, 2018) on öeldud, et rohevõrgustiku ala ei ole tingimata takistuseks nt kaevandamislubade taotlemisel ja andmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel. Kui kaevandamisala on rohevõrgustiku tugialal või koridoris, siis tuleb tagada taimedele ja loomadele vajalikud leviku- ja liikumisteed, taastades need korrastamise käigus maksimaalselt. Saarde valla üldplaneeringu kohaselt asub taotletav ala rohelise võrgustiku alal. Üldplaneeringuga on seatud täiendavad tingimused rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks: Maardlad, mis jäävad rohelise võrgustiku aladele ja kus maavara veel ei kaevandata, toimivad kuni maavara kaevandamiseni rohelise võrgustiku osana. Enne kaevandama asumist tuleb kavandada rohelise võrgustiku asenduskoridor või -ala, et rohelise võrgustiku sidusus säiliks. Kaevandamise lõppedes tuleb kaevandatud ala korrastada ja taastada rohelise võrgustiku osana. Kikepera kruusakarjääri rajamine ei ole vastuolus Pärnu maakonnaplaneeringus ja Saarde valla üldplaneeringus sätestatud tingimustega. Karjääri (7,53 ha) laiendamine sügavuti, lähtuvalt selle suurusest ja asukohast ei vähenda rohelise võrgustiku tuumala (ca 55 000 ha) terviklikkust, looduslike alade osatähtsust tuumalal ning sidusust. Kikepera kruusakarjäär ei takista taimede ja loomade levikut või liikumist tuumaalal. Rohelise võrgustiku asendusala või –koridori planeerimine rohelise võrgustiku sidususe säilitamiseks ei ole vajalik. 3.2.2. Alal esinevad loodusvarad, sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus, nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõimes Taotletava ala piires on katend esindatud kasvukihiga, mille paksus varieerub 0,3 - 0,6 m vahemikus, keskmiselt 0,4 m. Kasulik kiht on esindatud peamiselt veeriselise peene- kuni jämedateralise kruusaga. Kruusaterad on valdavalt karbonaatsed, esineb savitükke. Kohati esineb kruusas selgeid ning kruusakaid ülipeene - kuni ülijämedateralise liiva kihte. Kruusa- ja liivakihid ning savikihid on vahelduvad. Kasuliku kihi paksus on üle 10 m. Kasulik kiht on valdavas osas ühtlase paksusega, olles põhjaosas ja kaguosas väiksem. Kasulik kiht asub põhjavee tasemest kõrgemal ja madalamal. 2017. a. geolooglise uuringu raames tehti hüdrogeoloogilistest töödest veetaseme mõõtmised šurfides . Veetase fikseeriti kõigis uuringupunktides, kus see jäi maapinnas 2,0 – 3,0 m sügavusele, abs kõrguste 21,3 – 22,2 m vahemikku (keskmiselt 21,8 m). Põhjavee tase langeb lääne ja lõuna suunas ning tõuseb põhja suunas. Liiv ja kruus looduses ei taastu, mistõttu on tegemist taastumatu loodusvaraga ning puudub looduskeskkonna vastupanuvõime. Kaevandamise käigus muutub ka loodusmaastik täielikult, kuid see on hilisemalt taastatav karjääriala korrastamisega. K ikepera kruus akarjäär kavandatakse korrastada veekoguks ja m aatulundus maaks. Karjääris kaevandamise käigus ja korrastamisel veetaset ei alandata ja olemasolevat veerežiimi ei muudeta. 3.2.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest Planeeritav tegevus sarnaneb oma olemuselt ehitustegevusega. Nagu iga ehitustegevusega võib ka maavara kaevandamisega kaasneda keskkonnahäiringuid. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS ) § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale. Keskkonnaloaga lubatud tegevusega kaasneda võivateks olulisemateks keskkonnamõjudeks on kaevandamise tehnoloogilise protsessi ja transpordiga kaasnev müra ja peenosakeste heide välisõhku ning mõju maastikule ja maakasutusele. Kaevandamistegevusega kaasneda võiva peenosakeste heitme (PM) või müra häiringu mõju ei ulatu kaevandamistegevuseks kasutatavale tehnoloogiale õigusaktidega seatud tehnilistest piirangutest ja väljatava maavara looduslikust niiskusest tulenevalt eeldatavalt kaugemale kui 250 m. Kuivema ilma korral, avamaal võib toodangu transportimisel välisõhku paiskuv peenosaketse (PM) heitme kogus tugevama tuule korral kanduda ka mainitust kaugemale. Selliste olukordade vältimiseks on Keskkonnaamet sead nud kaevandamisloale kõrvaltingimuse asjakohase leevendusmeetme rakendamiseks. Kuna kaevandamisel veetaset ei alandata, siis ei mõjuta kavandatav tegevus piirkonna veerežiimi. Kikepera kruusakarjääri alale ei jää ning sellega ei piirne Natura 2000 võrgustiku alasid ega kaitstavaid loodusobjekte. Alast ~700 m kaugusel lõunas asub III kategooria kaitsealuse liigi händkakk ( Strix uralensis ) elupaik. K ruusa kaevandamine ei mõjuta eeldatavalt negatiivselt kaitsealust liiki, arvestades taotletava karjääri ja kaitsealuse liigi vahelist kaugust, kaevandatava maavara mahtu ning kaevandamistehnoloogiat. Mäeeraldise teenindusmaal ega karjääri mõjupiirkonnas ei ole Natura 2000 võrgustiku alasid, mistõttu on välistatud, et kavandatav tegevus võiks kas üksi või koosmõjus teiste tegevustega avaldada ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja elupaikadele. Kaevandamistegevusega toob endaga kaasa maastiku pikaajalise või püsiva muutumise. Samas on näiteks majanduslikust aspektist oluline ka taastumatute maavarade jätkusuutliku kasutamise tagamine. Karjääri töötamise jooksul looduslik mitmekesisus paratamatult vaesub. See saab hakata taastuma peale karjääri korrastamist. 3.2.4. Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond KeÜS § 23 lõige 1 sätestab, et igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. Lõike 2 kohaselt on oluline puutumus isikul, kes viibib tihti mõjutatud keskkonnas, kasutab sageli mõjutatud loodusvara või kellel on muul põhjusel eriline seos mõjutatud keskkonnaga. KeÜS § 3 lg 1 kohaselt on keskkonnahäiring ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Siiski tuleb võimaliku keskkonnahäiringu tekkimist võimalusel ennetada ning kui see pole võimalik, võtta kasutusele leevendusmeetmed. Taotletava K ikepera kruus akarjääri laiendus moodustab kaevandatud mäeeraldise lamamis . Kaevandatud aladel on kattepinnas eemaldatud, ladustatud mäeeraldise teenindusmaal ning kuni tänaseni toimu b karjääris kaevandamistegevus. Kuna ülenormatiivne müra kinnistuteni ei ulatu ja tulevikus on karjääri nõlvad samuti müra vähendavad, siis täiendavaid meetmeid müra osas ei rakendata va tööaja piiramine . Võimaliku peenosakeste heitme vähendamiseks rakendatakse leevendusmeetmena karjääri teede ja platside niisutamist. Tasakaalu hoidmine inimeste heaolu ja kaevandamistegevuse vahel on oluline. Mõistetavalt võib maavarade kaevandamisel, tulenevalt iga indiviidi isiklikust tundlikkusest olla ebasoodne mõju vaatamata võimaliku häiringu õigusaktides sätestatud normeeritud piiridesse jäämist. Nimetatud kõrvaltingimuse eesmärk on soov leevendada kaevandamisest tulenevaid häiringuid eluhoonete ümbruses ja õuealal ajal, mil väljakujunenud, valdavaks saanud tööaega silmas pidades viibivad elanikud kõige tõenäolisemalt kodus. Lähtuvalt ettevaatusprintsiibist on Keskkonnaamet määranud olemasolevale Kikepera kruusakarjääri kaevandamisloal e järgmised tingimused: 1. Tolmu tekke ja leviku tõkestamiseks tuleb sademetevaesel, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 ℃, kasta karjääri veoteid pidevalt ning piirata veokite liikumiskiirust kuni 30 km/h. 2. Müra leviku minimeerimiseks kaasata kaevandamisprojekti koostamisse müraekspert. Rajada Nurmeotsa kinnistu suunale vähemalt 5 meetri kõrgune katendivall. Karjääri esmakordsel täisvõimsusel töötamisel teostada müra mõõtmine, elamualal lubatud normtasemete ületamisel rakendada koheselt leevendusmeetmeid, mis tuleb kooskõlastada eelnimetatud kinnistu omaniku või elanikega. 3. Karjääri lubatud tööaeg on esmaspäevast reedeni (v.a riigipühad) kell 08.00-18.00. 4. Kaevandamisloa omanik on kohustatud väljaveoteed Surju - Saunametsa suunal korras hoidma tingimusel, mis lepitakse kokku kaevandamisloa omaniku ja tee valdaja vahel. Kaevandamisloa omanik on kohustatud tagama väljaveoteede (Saunametsa - Paikuse tee nr 7560012) korrashoiu ja vastavuse õigusaktides kehtivatele tee seisundi nõuetele kokkuleppel tee valdajaga. 5. Kaevandamisega kaasnevate mõjude korral pinna- ja põhjavee tasemele ja kvaliteedile kannab tekkivad lisakulutused tööde teostaja. 6. Kui kaevandamise tõttu alaneb veetase naaberkinnistute salv- või puurkaevudes või halveneb vee kvaliteet, tuleb kaevandamisloa omanikul tagada mõjutatud kinnistu elanikele veevarustus (salvkaevu süvendamise või puurkaevu rajamise teel). 7. Vee suublasse juhtimiseks maavara kaevandamise eesmärgil taotleda Keskkonnaametilt vee erikasutusluba. 8. Kaevandamisloa omanik on kohustatud tagama Nurmeotsa (katastritunnus 75601:006:0114) kinnistule elektrivarustuse säilimise (elektrikaabli ümbertõstmise teostab ja kulud kannab kaevandamisloa omanik) . Loetletud tingimused seatakse ka muudetava keskkonnaloa kõrvaltingimusteks , sõnastust võidakse loa andmise korralduses täpsustada. 3.3. Hinnang keskkonnamõju olulisusele 3.3.1. Mõju suurus, tugevus, kestvus, sagedus, pöörduvus ning mõjuala ulatus Keskkonnaamet käsitleb kavandatava tegevuse mõjualana K ikepera kruus akarjääri mäeeraldise teenindusmaad ning ca 300 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda müra häiring või tahkete peenosakeste häiring. Kaevandamistegevusega kaasnevad mõjud on seotud kaevandamisega ning avalduvad kaevandamise käigus. Perioodil, kui kaevandamist ei toimu, kavandataval tegevusel mõjusid ei ole v.a. visuaalne häiring. Pärast kaevandamistegevuse lõppemist ning ala korrastamist lõpeb ka kavandatava tegevuse mõju. Eelhinnangu järelduste kohaselt ei teki kavandatava tegevuse elluviimisel olulist negatiivset keskkonnamõju, samas ümberkaudsetele elanikele tavapärasest enam häiringuid (müra, õhusaaste) võib siiski tekkida. Siiski võib eeldada, et häiringute esinemine ei ole sage ja pidev . 3.3.2. Mõju piiriülesus Piiriülest (riigipiiriülest) mõju ei ole . 3.3.3. Mõju Natura 2000 võrgustiku alale Kavandatav tegevuskoht ja selle eeldatav mõjuala ei asu kaitsealal ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega eeldatavalt ei mõjutata kaitsealasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid. 3.3.4. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Oluline kumulatiivne mõju puudub. 3.3.5. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi Lähtuvalt ettevaatusprintsiibist on Keskkonnaamet määranud olemasolevale Kikepera kruusakarjääri kaevandamisloal e järgmised tingimused: 1. Tolmu tekke ja leviku tõkestamiseks tuleb sademetevaesel, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5 ℃, kasta karjääri veoteid pidevalt ning piirata veokite liikumiskiirust kuni 30 km/h. 2. Müra leviku minimeerimiseks kaasata kaevandamisprojekti koostamisse müraekspert. Rajada Nurmeotsa kinnistu suunale vähemalt 5 meetri kõrgune katendivall. Karjääri esmakordsel täisvõimsusel töötamisel teostada müra mõõtmine, elamualal lubatud normtasemete ületamisel rakendada koheselt leevendusmeetmeid, mis tuleb kooskõlastada eelnimetatud kinnistu omaniku või elanikega. 3. Karjääri lubatud tööaeg on esmaspäevast reedeni (v.a riigipühad) kell 08.00-18.00. 4. Kaevandamisloa omanik on kohustatud väljaveoteed Surju - Saunametsa suunal korras hoidma tingimusel, mis lepitakse kokku kaevandamisloa omaniku ja tee valdaja vahel. Kaevandamisloa omanik on kohustatud tagama väljaveoteede (Saunametsa - Paikuse tee nr 7560012) korrashoiu ja vastavuse õigusaktides kehtivatele tee seisundi nõuetele kokkuleppel tee valdajaga. 5. Kaevandamisega kaasnevate mõjude korral pinna- ja põhjavee tasemele ja kvaliteedile kannab tekkivad lisakulutused tööde teostaja. 6. Kui kaevandamise tõttu alaneb veetase naaberkinnistute salv- või puurkaevudes või halveneb vee kvaliteet, tuleb kaevandamisloa omanikul tagada mõjutatud kinnistu elanikele veevarustus (salvkaevu süvendamise või puurkaevu rajamise teel). 7. Vee suublasse juhtimiseks maavara kaevandamise eesmärgil taotleda Keskkonnaametilt vee erikasutusluba. 8. Kaevandamisloa omanik on kohustatud tagama Nurmeotsa (katastritunnus 75601:006:0114) kinnistule elektrivarustuse säilimise (elektrikaabli ümbertõstmise teostab ja kulud kannab kaevandamisloa omanik). 3.4. Eelhinnangu järeldus Eelhindamise tulemusena järeldab Keskkonnaamet, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, kuna: 1. kavandatav tegevuskoht ei asu kaitstaval loodusobjektil ega Natura 2000 võrgustiku alal ning kavandatava kaevandamisega eeldatavalt ei mõjutata ebasoodsalt kaitstavaid loodusobjekte ega Natura 2000 võrgustiku alasid; 2. eelhindamise tulemusena selgus, et eeldatavalt ei ületata kaevandamisel piirmäärasid müra ja õhusaaste osas; 3. eelhindamise tulemusena selgus, et kaevandamine ei mõjuta väljakujunenud põhjavee režiimi, kuna kaevandamine toimub põhjavee tasemest üleval ja all pool ning põhjavee taset ei alandata ; 4. mäeeraldisel looduslik maastik kaevandamistööde käigus hävineb, kuid see on kvalitatiivselt hiljem taastatav maa-ala korrastamisega. KeHJS § 11 lõige 8 1 kohaselt, KMH algatamata jätmise otsus peab muu hulgas sisaldama asjakohaseid KeHJS § 6 1 lõige 1 punkti 6 alusel esitatud kavandatava tegevuse erisusi või keskkonnameetmeid muidu ilmneda võiva olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või ennetamiseks. Määruse nr 31 § 5 lõike 2 kohaselt, kui eelhinnangu järelduseks on kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmine, esitatakse eelhinnangus põhjendatud juhul ettepanekud vajalikeks keskkonnameetmeteks. KeHJS § 3 3 lõike 1 järgi keskkonnameetmed on kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka keskkonnaseire. KeHJS § 3 3 lõike 2 kohaselt peavad keskkonnameetmed, sealhulgas keskkonnaseirega jälgitavate näitajate liik ja seire kestus, olema proportsionaalsed kavandatava tegevuse iseloomu, asukoha ja mahuga ning eeldatavalt avalduva keskkonnamõjuga. Keskkonnaseire määramisel ja tegemisel arvestatakse olemasoleva keskkonnaseirega. ÄRAKUULAMINE Keskkonnaamet saatis KeHJS § 11 lõike 2 2 alusel XX . 0 6 .202 3 kirjaga nr DM-123851 -XX K ikepera kruus akarjääri keskkonnaloa muutmise taotlusele koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu ja KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu seisukoha võtmiseks Saarde Vallavalitsusele ja teadmiseks ettevõttele Osaühing Paimre . Saarde Vallavalitsus Lugupidamisega Martin Nurme juhataja maapõuebüroo ringmajanduse osakond Teadmiseks : Osaühing Paimre Aare Mark 506 4227 aare . mark @keskkonnaamet.ee