Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tallinn
Tartu mnt 85, Tallinn 29.06.2023
Digiallkirjastatud
Edastatud e-posti teel:
[email protected]
Riigihanke viitenumber: 264880
Vaidlustaja: Eurosec OÜ
registrikood: 11606119
Esindajad: vandeadvokaat Kadri Härginen
advokaat Mario Sõrm
Advokaadibüroo Sorainen
Rotermanni 6, 10111, Tallinn
tel: 6 400 900
e-post:
[email protected]
[email protected]
Hankija: Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus
Registrikood: 70009764
Järve tn 34a, 11314, Tallinn
E-post:
[email protected]
Kolmas isik: Tactical Solution OÜ
Registrikood: 14046945
Riia mnt 54a, 71009, Viljandi
E-post:
[email protected]
Esindaja: vandeadvokaat Kristina Laarmaa
Advokaadibüroo Laarmaa
tel: 5216660
E-post:
[email protected]
VAIDLUSTAJA TÄIENDAV SEISUKOHT
Sorainen – 2/4 –
1. TOOTENÄIDISTE MARKEERING JA KEELENÕUE
1. Kui tutvuda hankija vastusega vaidlustusele, siis selgitab hankija vaidlustaja pakkumuste
tagasilükkamist sisuliselt sellega, et kuumutuselemendi etikettidel olid järgmised kirjed ja need
kirjed polnud osaliselt eesti keeles:
1) Mfg. Date: 19.05.2023
2) Use till: 01.06.2026
2. Vaidlustaja saab sellest aru nii, et põhimõtteliselt oleks hankija arvates vaidlustaja
pakkumused olnud tehnilise kirjelduse p 2.1.7 nõuetele vastavad siis, kui kirjed oleksid olnud
ka täiendavalt näiteks järgmises sõnastuses:
1) Toot. Kpv: 19.05.2023
2) Kasutada kuni: 01.06.2026
3. Esmalt tuleb tõdeda, et hankija ei soeta antud juhul kaupa, mille puhul oleks esmatähtis
see, kas kuupäevade ees esitatud neli sõna või nende lühendit oleks esitatud eesti keeles.
Hankija ei soeta ka kirjakeele normi ja grammatika õpikut või tõlketeenust, vaid ca 300 000
kuumutuskotti ja kuumutuselementi aastas.
4. Kuumutuskoti ja kuumutuselemendi kasutajad on eelduslikult Eesti ja siin paiknevate
välisriikide kaitseväelased, kellel on juba teatav elukogemus ning kes kahtlemata mõistavad,
mida tähendab see, kui etiketil on kirjas Mfg. Date: 19.05.2023 ja Use till: 01.06.2026. Seetõttu
pole korrektne ega ka eluliselt usutav kolmanda isiku vastuses vaidlustusele esitatud väide,
nagu oleks tegemist suvaliste numbritega, mille sisu saaks kasutaja üksnes oletada.
5. Ükskõik, kui palju selles küsimuses jaanalinnu kombel pead liiva alla peita, saavad ju
kõik aru, mida need numbrid etiketil tähistavad. Seda sõltumata sellest, kas neli sõna või nende
lühendit on eesti keeles esitatud või esitamata.
6. Viimaks, kui hankija otsus sellisel kujul püsima jääb, siis oleme Eesti Vabariigi hangete
vaidlustamise praktikas jõudnud formalismi uue verstapostini. Samamoodi võiks ju väita, et kui
hankija oleks seadnud riigihankes näiteks nõude, et etiketil esitatud kiri peaks olema kirjastiilis
Times New Roman ja pakkuja esitaks selle kirjastiilis Arial, siis oleks tegemist nn sisulise
mittevastavusega RHS § 114 lg 2 esimese lause mõttes. Keegi tõsimeeli ju nii ei mõtle.
7. Õnneks on nii haldus- ja kohtupraktikas varasemast mitmeid näited, milles vaidlust
lahendav organ pole sellisest äärmuslikust formalismist lähtunud. Nii, nagu nähtub Riigikohtu
nn Mitteldorfi kaasusest,1 tuleb pakkuja suhtes negatiivse otsuse tegemisel lähtuda ka sellest,
kas selline otsus on pakkuja võimaliku vea suuruse ja pakkujate võrdse kohtlemise põhimõttega
kaalutuna proportsionaalne.
8. Antud juhul on ju selge, et etiketil nelja sõna või nende lühendi eesti keeles esitamata
jätmisega ei saavutanud vaidlustaja mistahes eelist teiste pakkujate ees, eriti arvestades ka seda,
et nõutud teave oli kasutajatele arusaadaval moel ju tegelikult esitatud. Seda enam, et
tingimustele vastavaid asju hakatakse hankijale tarnima alles tulevikus, mistõttu ei ole nelja
sõna või nende lühendite lisamine etiketile kuidagi keeruline ülesanne.
9. Samamoodi ei tähenda ju nelja sõna või nende lühendite esitamata jätmine etiketil ka
mingit täiendavat kulu, mis oleks võinud vaidlustaja pakkumuste maksumust mõjutada.
10. Seetõttu peaks antud juhul lähtuma sellest, et kuna vaidlustaja etiketil on nõutav teave
kasutajatele arusaadaval viisil esitatud ja tegu ei ole riigihankes esmatähtsa tingimusega, siis on
praegusel juhul vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamine ilmselgelt ebaproportsionaalne.
1
RKHKo 3-19-1501.
Sorainen – 3/4 –
11. Sellisel ebaproportsionaalsel põhjusel vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamine tõstatab
tahes-tahtemata küsimusi ka hankija motiividest. Kahtlemata ei ole VaKo-le saladuseks see, et
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus pole hankijana just tuntud oma hangete korraldamise ja
otsuste eeskujulikkuse poolest. Seda näitab nii avalik statistika kui ka ajakirjanduses käsitlemist
leidnud arvukad kurioossed lood Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse hangetest.2
12. Vaidlustajale ei ole saladuseks see, et hankija on hangitavate asjade tehnilise kirjelduse
koostanud eelduslikult lähtudes kolmanda isiku pakutavate toodete omadustest.3 Seda tõsiasja
väljendab see, et kui heita pilk kolmanda isiku juba praegu pakutavale kuumutuskotile, siis selle
välismõõtmed on 300x330mm ning kuumutuselemendil 100x120 mm, nagu nõutud ka tehnilise
kirjelduse p-s 2.1.3 (lisad 1-4).
13. Objektiivses kõrvaltvaatajas võib see tahes-tahtmata tõstatada küsimuse, et kas hankija
on jõudnud vaidlustatud otsusteni ikka lähtudes RHS §-s 3 sätestatud kaalutlustest.
14. Mõistagi võib väita seda, et kes palju teeb, sellel ka palju juhtub ning võib-olla on hankija
oma varasematest vigadest õppinud. Veelgi enam, võib-olla on hankija oma varasemast halvast
hankepraktikast sedavõrd õppust võtnud, et soovib nüüd pakkuja iga väiksemagi minetuse
korral teda negatiivse otsusega nuhelda.
2. KUUMUTUSKOTI MÕÕDUD
15. Esiteks koorub hankija vastusest vaidlustusele välja, et hankija käsitluses on asjakohaseks
mõõduks nn välismõõdud, kuigi see ei ole kõnealuse tingimuse sõnastusest ja ostetavate asjade
funktsionaalsusest tulenevalt ilmne.
16. Hankija vastusest vaidlustusele nähtub ka, et hankija saab tehnilise kirjelduse p-s 2.2.4
esitatud tingimusest aru nii, et kuumutuskoti suuruseks võis olla maksimaalselt 330x330 mm
ning minimaalselt 270x270 mm. Hankija võis küll niimoodi aru saada, kuid sellist arusaama ei
väljenda ju tehnilise kirjelduse p 2.2.4 sõnastus.4
17. Kõnealune tehnilise kirjelduse tingimus on sõnastatud järgmiselt: Kuumutuskoti
ligikaudsed mõõdud on 300x300 mm (+/- 30mm). Kui hankija oleks soovinud kehtestada
kuumutuskoti mõõtudele sellised minimaalsed ja maksimaalsed mõõdud, nagu ta väljendab
oma vastuses vaidlustusele, siis oleks mõistlik hankija sellise tingimuse ka kehtestanud.
18. Vaidlust ei saa olla, et hankija on selles tehnilise kirjelduse punktis kasutanud terminit
„ligikaudsed mõõdud“, millest pidi mõistlik pakkuja omakorda aru saama, et kuumutuskoti
mõõdud võisid olla ligikaudu 300x300 mm, kuid ei pidanud olema täpselt 300x300 mm. Kuna
need mõõdud ei pidanud tingimuse sõnastuse korral olema 300x300 mm, siis võisid sellele
lähedased mõõdud omakorda hälbida 30 millimeetri ulatuses.
19. Antud juhul on tegemist klassikalise olukorraga, milles hankija on kehtestanud mitmeti
mõistetava tingimuse. Väljakujunenud haldus- ja kohtupraktika kohaselt tuleb sellise ebaselge
tingimuse puhul eelistada tõlgendust, mis konkurentsi avardab.5 Nii on see ka praegusel juhul,
mistõttu ei saa hankija otsus vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise kohta, kuna see ei vasta
tehnilise kirjelduse p-le 2.2.4, olla õiguspärane.
20. Arvestada tuleb siinkohal ka sellega, et kuna Euroopa Kohus on oma praktikas leidnud,
et õiguskaitsemeetmete direktiivi ja direktiivi 2004/18 tuleb tõlgendada nii, et ebaselget
tingimust võib teatud juhtudel vaidlustada kuni pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse
2
Vt nt https://arileht.delfi.ee/artikkel/96650029/ule-seaduse-piiri-kaitseinvesteeringute-keskus-aitame-seaduse-
tolgendustega-luua-uut-riigihankepraktikat (28.06.2023).
3
https://tacticalfoodpack.com/et/tootekategooria/lisad/ (29.06.2023).
4
Hankija on oma vastuses vaidlustusele ebaõigesti viidanud tehnilise kirjelduse p-le 2.1.7.
5
Vrd TlnRKo 3-16-1970, p 17; VaKo 47-20/218110, p 8.2.2.
Sorainen – 4/4 –
vaidlustamiseks ette nähtud tähtaja möödumiseni,6 siis peaks ka nüüd vaidlustuse lahendamisel
arvestama, et hankija üllatuslik tõlgendus p 2.2.4 osas selgus alles vaidlustusmenetluses.
21. Samamoodi pole hankija oma vastuses vaidlustusele suutnud selgitada ka seda, millist
tähendust hankija jaoks üldse need umbkaudu seatud mõõtmed omavad. Teisisõnu seda, kas
kõnealustel mõõtudel on mingi hankija jaoks iseäranis oluline funktsioon.
22. Vaidlustajale teadaolevalt omab kuumutuskott eeskätt funktsiooni, et kuumutada selle
sees toitu. Seega on toidu kuumutamise funktsiooni arvestades igati mõistlik, kui kuumutuskotti
mahub rohkem sisu kui vähem sisu. Samamoodi on seda funktsiooni arvestades olulisem,
millised on kuumutuskoti sisemised mõõdud, kui välimised mõõdud, kuivõrd viimastel ei ole
kuumutamise funktsiooni raames sellist tähendust, kui kuumutuskoti sisemistel mõõtudel.
23. Lisaks sellele on vaidlustaja kuumutuskotil ka rebitav äär, mis tähendab seda, et kui see
kuumutuskoti kasutamiseks ära rebida, siis on kuumutuskoti mõõtmed ääre võrra ka väiksemad.
24. Teised menetlusosalised ja VaKo võivad mõistagi väita, et praegusel juhul ei saa enam
kuumutuskoti nõutavate mõõtude üle vaidlust olla, kuid selge on ka see, et kui hankija ei suuda
oma vastuses vaidlustusele põhjendada, miks ta just selliseid väidetavaid vähimaid ja suurimaid
mõõte oluliseks peab, siis järelikult ei ole hankija jaoks need väidetud mõõtmed sedavõrd
olulised, et need peaks olema kivisse raiutult 300x300 mm.
3. MENETLUSLIKUD TEATED
25. Vaidlustuskomisjoni kirjaliku menetluse teatega anti menetlusosalistele võimalus esitada
täiendavaid selgitusi ja dokumente, sh menetluskulude taotlusi, kuni 29.06.2023. Seega on
käesolev seisukoht tähtaegne.
Lisad:
1) Kolmanda isiku kuumutuskoti laius;
2) Kolmanda isiku kuumutuskoti pikkus;
3) Kolmanda isiku kuumutuselemendi laius;
4) Kolmanda isiku kuumutuselemendi pikkus.
Lugupidamisega
Kadri Härginen Mario Sõrm
vandeadvokaat advokaat
6
EKo C-538/13, eVigilo, p 57.