AS Utilitas Tallinn keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-29983 muutmine

KORRALDUS 03.07.2023 nr DM-122199-13 AS Utilitas Tallinn keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-29983 muutmine 1. OTSUS Võttes aluseks tööstusheite seaduse § 27, haldusmenetluse seaduse § 53 lg 1 p 4, lg 2 § 64 lg 1, 2, § 68 lg 2, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 59 lg 1 p 1, lg 2 p 3, ja keskkonnaministri 17.12.2019 määruse nr 73 „Keskkonnakompleksloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnakompleksloa taotluse ja loa andmekoosseis“ § 2 otsustan: 1.Muuta AS Utilitas Tallinn keskkonnakompleksloas nr L.KKL.HA-29983 vormindust ja sisu järgnevalt: Tööstusheite osas 1.1 Lisada tabelid T1, T2, T3, T4, T5, T6, T9, T10 ja T11. Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku osas 1.2 Lisada tabelid A1, A3, A4, A5, A7 ja A8. 2. Määrata heiteallikale (veekatelde ja aurukatelde korstnatele) lubatud heitepiirväärtused koos vastava seire kohustusega (vt tabelid T3, A7 ja A8). 3. Kohustan ettevõtet esimese mõõtmise, heiteallikast aurukatla korsten (nr K1, HEIT0007510), tegema 4 kuu jooksul alates loa nr L.KKL.HA-29983 muutmisest. 4.Jätta kehtivaks ülejäänud keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-29983 tingimused. 5. Keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-29983 versioon jõustub korralduse allkirjastamisel. 2. ASJAOLUD AS Utilitas Tallinn (registrikood 10811060), tegeleb Ülemiste katlamajas soojusenergia tootmise ja jaotamisega kaugküttevõrku keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-29983 alusel. Käitis, Ülemiste katlamaja, asub Masina tn 18, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond (katastritunnus 79301:001:0133). Käitisele on väljastatud keskkonnakompleksluba, kuna käitises toimub suurte (üle 50 MWth) põletusseadmete abil soojusenergia tootmine (THS § 19 lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 06.06.2013. a määruse nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“ § 1). Keskkonnakompleksluba on sisult viimati muudetud Keskkonnaameti 21.10.2020 korraldusega DM-105892-16. AS Utilitas Tallinn esitas 22.11.2022 Keskkonnaametile keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA- 29983 muutmise taotluse nr T-KL/1014153 (DM-122199-1). Kompleksloa muutmist taotletakse kuna toimub ühe energiaploki rekonstrueerimine. Rekonstrueerimise tulemusena on oodata antud seadme töötamisega kaasneva õhuheite reaalselt vähenemist. Samas nähakse ette võimalik suurem soojatootmise vajadus ning seega võimalik maksimaalne kütusekulu. Lisaks taotletakse olemasoleva omatarbe aurukatla puhul lisaks maagaasile alternatiivina kerge kütteõli/diislikütuse kasutamise võimalust kütusena. Samuti täpsustatakse teiste põletusseadmete kütuste koguseid arvestades maagaasi tarnete võimalikku ebastabiilsust ja võimalikku vajadust rekonstrueeritud veekatla abil soojavarustuse tagamiseks. Maagaasi kasutamise osas on läbivalt taotluses kajastatud ka võimalus maagaasi asemel biometaani (biogaasi) põletamiseks. Täiendavaid reaalseid heiteallikaid loataotlusega ei lisandu. Taotluse parema mõistetavuse huvides on rekonstrueeritavat veekatelt ja vana veekatelt käsitletud eraldi heiteallikana. Reaalselt töötavad katlad ühte korstnasse. Keskkonnaamet kontrollis esitatud keskkonnakompleksloa muutmise taotluse ja täiendavate materjalide vastavust THS § 28 ja § 29 sätestatud nõuetele. Taotlust täiendati ja viimane versioon parandustaotlusest on esitatud 24.05.2023 nr T-KL/1014153-3 (DM-122199-10). Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 64 lg 1 teise lauses kohaselt haldusakti kehtetuks tunnistamise kohta sätestatut kohaldatakse ka haldusorgani poolt haldusakti muutmise suhtes. HMS § 68 lg 2 koostoimes HMS § 64 lg 1 annab haldusakti muutmise otsustamise pädevuse haldusorganile, kelle pädevuses oleks haldusakti andmine haldusakti muutmise ajal. THS § 27 järgi annab keskkonnakompleksloa Keskkonnaamet. Seega on Keskkonnaametil pädevus antud keskkonnakompleksloa muutmiseks. HMS § 5 lg 1 kohaselt määrab haldusorgan haldusmenetluse üksikasjad kaalutlusõiguse alusel, kui seaduse või määrusega ei ole sätestatud teisiti. THS § 3 (RT I, 17.03.2023, 51) kohaselt kohaldatakse keskkonnakompleksloa menetlusele HMS, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) 5. peatükki ja vastavalt KeÜS § 59 lg 4 vaatab keskkonnaloa andja keskkonnakompleksloa muutmise taotluse läbi keskkonnaloa andmiseks sätestatud korras. Keskkonnakompleksloa taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste 2(10) teavitamine Loa andja teavitas 25.01.2023 ettevõtet ja menetlusosalisi (tegevuse asukoha kinnisasjaga piirnevate kinnisasjade omanikud) keskkonnakompleksloa taotluse menetlusse võtmisest (DM- 122199-5 ja DM-122199-7) ning küsis Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti arvamust keskkonnakompleksloa taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 1) (DM-122199-6). Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet tutvus materjalidega ning nõustus AS-i Utilitas Tallinn keskkonnakompleksloa muutmisega (10.03.2023 DM-122199-8). Loa andja teavitas 14.06.2023 keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-29983 muutmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning saatis taotlejale ja kohalikule omavalitsusele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, KeHJS § 11 lg 22). Utilitas Tallinn AS esitas märkused eelnõudele (vt 03.07.2023 DM-122199-12). Keskkonnaamet arvestab väljatoodud märkustega ja tegi tabelites vastavad parandused. Keskkonnaloa muutmise menetlusega seotud dokumendid on digitaalselt kättesaadavad Keskkonnaameti keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/) menetluse nr M-122199 juures. 3. KAALUTLUSED 3.1. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise seaduse (KeHJS) § 3 lg 1 p 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 11 lg 3 kohaselt ja § 6 lg 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine (KMH) selle vajadust põhjendamata. KeHJS § 61 lg 3, § 11 lg 2 ja 4 kohaselt tuleb KeHJS § 6 lg 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja KeHJS § 6 lg 21 viidatud tegevuse korral anda eelhinnang ja otsustada KMH algatamise või algatamata jätmise üle. KeHJS § 6 lg 2 esitatud tegevusvaldkondade loetelu täpsustatakse Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (määrus nr 224). KeHJS § 6 lg 1 p 3 kohaselt soojuselektrijaama või muu põletusseadme ehitamise, kui selle nominaalne soojusvõimsus on 300 megavatti või rohkem, korral algatatakse kavandatava tegevuse KMH selle vajadust põhjendamata. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda soojuselektrijaama või muu põletusseadme rajamine (püstitamine) või laiendamine ning elektri- või soojusenergia tootmine, kui põletusseadmete summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 50–299 megavatti (määrus nr 224 § 2 p 1). Otsustamiseks lähtus Keskkonnaamet THS § 56 lg 3 sätestatust, mille kohaselt loa andja loeb 3(10) oluliseks käitise, põletusseadme, jäätmepõletus- ja koospõletustehase tegevuse muutmise või laiendamise, mille maht ületab käesoleva seaduse § 19 lõike 3 alusel kehtestatud alltegevusvaldkonna künnisvõimsuse või kui sellega kaasnev oluline risk avaldab olulist ebasoodsat mõju keskkonnale või inimese tervisele. Käesoleva kompleksloa menetluse raames ettevõte ei soovi rajada uut soojuskatlamaja ega põletusseadet vaid toimub olemasoleva katla rekonstrueerimine, mille tulemusena vähenevad põlemisel tekkivate saasteainete kontsentratsioonid. Käitise keskkonnakoormus seega pigem väheneb võrreldes käesoleval ajal lubatud olukorraga. Ülemiste katlamaja üks veekateldest rekonstrueeritakse. Katla rekonstrueerimisel jäävad alles katla olemasolev karkass ja vundamendid, mis seavad piirangud katla kolde ruumala suurendamisele. Kolde ristlõige jääb muutumatuks 6,0x6,0m. Paigaldatakse uued LowNOx põletid. Säilivad katelde ühised veekollektorid ja abiseadmed (võrgupumbad, segamispumbad, gaasi reguleerimissõlm) ning ühine korsten. Kogu rekonstrueerimine toimub olemasolevas katlamajas. Täiendavat looduslikus seisundis maad ei hõivata. Kehtiva loa järgi on Ülemiste katlamaja summaarne nimisoojusvõimsus ca 269,2 MWth (veesoojenduskatlad 263,6 MWth, omatarbe aurukatel 5,582 MWth) käitise planeeritav aastane tootmismaht on summaarselt kuni 146000 MWh soojusenergiat (veesoojenduskatelde soojuse aastatoodang kuni 100000 MWh ning aurukatla soojuse aastatoodang kuni 46000 MWh). Taotlusel on käitise summaarne nimisoojusvõimsus on maagaasil 251,24 MWth ja vedelkütusel 258.26 MWth. Käitise planeeritav maksimaalne aastane tootmismaht on summaarselt kuni 315 803 MWh soojusenergiat (veesoojenduskatelde soojuse aastatoodang kuni 291 275 MWh ning aurukatla soojuse aastatoodang kuni 24 528 MWh). Sellest tulenevalt ei ole keskkonnamõju hindamine vajalik. Käitisest tulenev potentsiaalne keskkonnamõju reguleeritakse keskkonnakompleksloas sätestatud tingimustega. 3.2 Keskkonnakompleksloa muutmisel Keskkonnaamet muudab keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-29983 tingimusi lähtudes 24.05.2023 esitatud taotlusest nr T-KL/1014153-3 ja ajakohastab nõuded vastavalt õigusaktidele. Keskkonnakompleksloa vormindust (tabelite numeratsioon ja liigendus) on muudetud vastavalt 01.01.2020 jõustunud keskkonnaministri 17.12.2019 määruse nr 73 „Keskkonnakompleksloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnakompleksloa taotluse ja loa andmekoosseis“ Keskkonnaamet analüüsis tuginedes THS § 26 sätestatule käitise kasutamise põhimõtteid, kontrollis KeÜS § 52 lg 1 ja lg 2 nimetatud kompleksloa andmise/muutumisest keeldumise aluseid. Esitatud materjalide põhjal käitise tegevus vastab THS § 26 nimetatud käitise kasutamise üldpõhimõtetele, õigusaktide nõuetele ning ei esine KeÜS § 52 lg 1 ja 2 loetletud kompleksloa andmisest keeldumise aluseid. 4(10) T2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine 30.11.2021 avaldati suurte põletuseadmete jaoks Komisjoni rakendusotsus (EL) 2021/2326. Otsusega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused (edaspidi LCP PVT-järeldused) suurte põletusseadmete jaoks. Parima võimaliku tehnika (PVT) järeldusi kohaldatakse kütuste põletamine käitises summaarse nimisoojusvõimsusega vähemalt 50 MW, üksnes juhul, kui see tegevus toimub põletusseadmes summaarse nimisoojusvõimsusega vähemalt 50 MW. THS § 49 lg 1 p 2 kohaselt vaatab loa andja kompleksloa nõuded pärast käitise peamist tegevusvaldkonda puudutava PVT-järeldust käsitleva otsuse avaldamist. Sellest tulenevalt analüüsiti ja võrreldi käitise vastavust asjakohastele PVT nõuetele. PVT nõuete võrdluses on lähtutud, et käitises kasutatav kütus on maagaas. Taotluses välja toodud lisakütuste: kerge kütteõli, diislikütuse ja biogaasi kasutust nähakse ette erandkorras. Keskkonnaameti hinnangul vastab käitise tegevus PVT-järeldustes toodud nõuetele (võrdlus on kajastatud loa tabelis T2 Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine). T3. Lubatud heitepiirväärtused (HPV) THS § 44 lg 3 sätestab, et kui käitises toimuva tegevuse või tootmisprotsessi liigi suhtes on avaldatud PVT-järeldusi käsitlev otsus, määrab Keskkonnaamet keskkonnakompleksloas heite piirväärtused, mille järgimise korral on tagatud, et tavapärastel käitamistingimustel ei ületa käitise heide sellele käitisele kohalduvates PVT-järeldustes kirjeldatud parima võimaliku tehnikaga saavutatavat heitetaset. Keskkonnaamet määrab kompleksloas suure põletusseadme heite piirväärtused lähtuvalt LCP PVT-järeldustest (Komisjoni rakendusotsus (EL) 2017/1442, 31. juuli 2017, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused suurte põletusseadmete jaoks). Kui parima võimaliku tehnikaga saavutatavad heitetasemed on esitatud eri keskmistamise ajavahemike kohta, tuleb järgida kõiki neid parima võimaliku tehnikaga saavutatavaid heitetasemeid. PVT-järeldustes esitatud parima võimaliku tehnikaga saavutatavad õhkuheite tasemed on kontsentratsioonid, mis on väljendatud saasteaine massina suitsugaasi ruumalaühiku kohta järgmistes standardtingimustes: kuiv gaas temperatuuril 273,15 K ning rõhul 101,3 kPa, mõõtühikutes mg/Nm3, µg/Nm3 või ng I-TEQ/Nm3 . Tulenevalt THS § 71 lg 1, kui kahest või enamast eraldi paiknevast põletusseadmest väljuvad gaasid suunatakse välisõhku ühise korstna kaudu, käsitatakse selliste seadmete kombinatsiooni ühe tervikuna ja summaarse nimisoojusvõimsuse arvutamisel nende võimsused liidetakse. Ülemiste katlamajas suure võimsusega põletusseadme moodustavad rekonstrueeritud veekatel (119,56 MWth) ja veekatel (126,10 MWth) ning summaarne nimisoojusvõimsuseks on 245,66 MWth. Põletusseadmete heide väljutatakse välisõhku ühise korstna kaudu (heiteallika kood HEIT0007511). Heite piirväärtus kehtib heite käitisest väljumise kohas (THS § 44 lg 9). PVTga saavutatav õhkuheite tasemed olemasolevatel seadmetel maagaasi põletamisel on: NOX- 5(10) i (lämmastikmonooksiidi (NO) ja lämmastikdioksiidi (NO2) summa, väljendatud lämmastikdioksiidina (NO2) ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine on vahemikus 85-110 mg/Nm3 ja aastakeskmine 50-100 mg/Nm3. CO heite aasta keskmine tase on orienteerivalt järgmine:< 5–40 mg/Nm3 olemasoleva katla korral, mida käitatakse vähemalt 1 500 tundi aastas; Tulenevalt eelnevast määrati lubatud heitepiirväärtused vastavalt taotluse tabelis 2.3 toodule ja on järgmised NOX-i ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine on 110 mg/Nm3 ja aasta keskmine 100 mg/Nm3, aasta keskmine CO 30 mg/Nm3 (vt tabel T3. Lubatud heitepiirväärtused (HPV)). T4. Lubatud keskkonnatoime tasemed LCP PVT-järelduste dokumendis nähakse ette PVT saavutatavad energiatõhususe tasemed (vt LCP PVT-järeldused lk L469/51/48 Tabel 23). Gaasikatelde puhul (maagaas) on saadud summaarseks netokasuteguriks78–95%. Taotluses on saadud summaarne netokasuteguriks 92% (lisatud tabelisse T6). Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku Heiteallikad Käitises on kokku 3 heiteallikat. Taotlusega muudetakse heiteallikate nimetusi ja heitkoguseid. Heiteallikateks on veekatelde korsten (heiteallika keskkonnaregistri kood HEIT0007511, taotluses K2 ja K3, loal korsten nr 6), aurukatla korsten (HEIT0007510, taotluses K1, korsten nr 7), vedelkütuse mahuti (HEIT0007517, taotluses M1, heiteallikas nr 8). Taotluse parema mõistetavuse huvides on rekonstrueeritavat veekatelt ja vana veekatelt käsitletud eraldi heiteallikana (K1 ja K2). Reaalselt töötavad katlad ühte korstnasse. Loa eelnõus on käsitletud ühe heiteallikana. Tabelis A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa on kajastatud kerge kütteõli hetkelised heitkogused. Katlad Ülemiste katlamaja soojuse tootmisel kasutatakse: 1.veesoojenduskatlaid PTVM-100. Üks veesoojenduskateldest on renoveeritud ja teine renoveerimata. Renoveerimise järel on katla nr 2 nimisoojusvõimsus maagaasil 119,56 MWth (kasutegur 92%) ja vedelkütusel 120,88 MWth (kasutegur 91%). Renoveerimata katla nimisoojusvõimsus on maagaasil 126.1 MWth (kasutegur 92%) ja vedelkütusel 131.8 MWth (kasutegur 88 %). Veesoojenduskatelde raudbetoonkorstna parameetrid on: kõrgus 90,5 m ja suudme diameeter 7,41 m (renoveerimise käigus eemaldati kivivooder). 2. täisautomaatne aurukatel FW 25-8 nimisoojusvõimsustega 5,6 MWth (kasutegur 93%). Aurukatel FW 25-8 omab individuaalset metallkorstent kõrgusega 33 m ja diameetriga 0,6 m. Kõik katlad saavad kütusena kasutada maagaasi või vedelkütust. Tavaolukorras töötavad katlad 6(10) maagaasil. Aurukatel võib töötada ka tavaolukorras vedelkütusel. Maagaasi tarneraskuste olukorras võidakse veesoojenduskateldes kütusena kasutada kerget kütteõli või diislikütust. Tegu on sellisel juhul erandkorras reservkütuse kasutamisega. Käitise summaarne nimisoojusvõimsus on pärast katla nr 2. rekonstreerimist maagaasil 251,24 MWth ja vedelkütusel 258.26 MWth. Aastas planeeritakse kulutada summaarselt kuni 38 000 tuhat m3 maagaasi/biometaani või kuni 27 200 t kütteõli/diislikütust. Vedelkütust hoitakse käitises varuna (kohustus tuleneb kaugkütteseadusest). Käitise maksimaalne soojusenergia aastatoodang on 315 803 MWh. Õhukvaliteet Välisõhku eralduvatele saasteainetele on kehtestatud piir- ja sihtväärtused (AÕKS § 47 lg 1 ja 2, § 48 lg 1). Kõigist käitise tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest välisõhku väljutatava saasteaine maksimaalne hetkeline heitkogus ei tohi summaarselt ületada keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 75 sätestatud piirväärtustele „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ (RT I, 06.03.2019, 12, edaspidi määrus 75) kehtestatud õhukvaliteedi piirnorme väljaspool käitise tootmisterritooriumi (AÕKS § 94 lg 2). Õhukvaliteedi piirväärtuse ületamise korral eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist (AÕKS § 10 lg 3). Keskkonnaamet kontrollis taotluse vastavust määruses nr 75 sätestatud piirväärtustele. Taotluse kohaselt heieallikatest pärinevad heited ei ületa tunni-, ööpäeva- ega aastakeskmist õhukvaliteedi piirväärtust (ÕPV). Kõige lähemal normatiivsele tasemele on koosmõjus tekkiv mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (NMVOC) maksimaalne tunni- ja ööpäevakeskmine kontsentratsioon. Tunnikeskmine NMVOC maksimum 3 485,78 µg/m³ (ÕPV on 5 000 µg/m³, ca 70%) ja ööpäevakeskmine 1236,44 µg/m³ (ÕPV 2 000 µg/m³, ca 62%). Lämmastikdioksiidi (NO2) tunnikeskmine maksimum on 84,054 µg/m³ (ÕPV 200 µg/m³, ca 42%). Vääveldioksiidi (SO2) ööpäeva maksimum on 37,89 µg/m³ (ÕPV 125 µg/m, ca 30%). Heite piirväärtused Heite piirväärtuse all mõeldakse põletusseadmest õhku väljutatavates heitgaasides sisalduva aine kontsentratsioon, mida kindlaks määratud ajavahemikus ei tohi ületada. Piirväärtus sõltub põletusseadme võimsusest, kasutatavast kütusest ning tüübist. Käitisele kohaldub, lähtudes põletusseadmete soosjussisendile vastav nimisoojusvõimsusest, kahesugused heite piirväärtused: 1.Suure võimsusega põletusseadme heite piirväärtused tulenevad LCP PVT-järelduste dokumendist (Komisjoni rakendusotsus (EL) 2017/1442, 31. juuli 2017, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/75/EL alusel parima võimaliku tehnika (PVT) alased järeldused suurte põletusseadmete jaoks, käsitletud eespool). 7(10) 2.Põletusseadmetele, mille soosjussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 1 MWth või suurem ning väiksem kui 50 MWth rakendub keskkonnaministri 05.11.2017 määrus nr 44 „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid“ (edaspidi määrus nr 44, RT I, 26.05.2023, 8). Põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtus kohaldub 01.01.2030. Utilitas Tallinn AS tõi oma märkustes välja (DM-122199-12) asjaolu, et k äitise aurukatelt (nr K1, HEIT0007510) kasutatakse soojusvõrgus olevate hoonete soojusenergiaga varustamiseks (kütteks ja sooja tarbevee tootmiseks). Toodetud soojusest vähemalt 50% tarnitakse auru või kuuma veena üldkasutatavasse kaugküttevõrku. Sellest tulenevalt rakendub NOx heite piirväärtus alates aastast 2030.“ Lähtudes määruse nr 44 Lisa 1 Tabelist 2 kütuse liik maagaas/gaasiõli, siis käitise aurukatla soojussisendile vastav nimisoojusvõimsusega 5,582 MWth kohaldub NOx heite piirväärtus 200 mg/Nm3 (määruse nr 44 mõistes liigituvad kerge kütteõli ja diislikütus gaasiõli alla). Heite piirväärtused on kajastatud Tabelis A7 ja Tabelis A8. Heiteseire ja muud nõuded Võttes aluseks THS § 47 lg 1, mis sätestab, et heiteseire nõuded määratakse kohalduvates PVT- järeldustes sisalduvate omaseire tingimuste alusel, tagades heiteseire tulemuste kättesaadavuse samade perioodide kohta ja samadel võrdlustingimustel kui parima võimaliku tehnikaga saavutatavate heitetasemete korral ja määrus nr 44 § 31 kirjeldatut määratakse Tabelisse A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused järgmised heiteseire nõuded: 1.Heiteallika, aurukatla korsten (nr K1, HEIT0007510) väljuvates gaasides mõõta lämmastikoksiidide (NOx) ja süsinikoksiid (CO). Seire eesmärgiks on hinnata saasteainete sisalduse vastavust keskmise võimsusega põletusseadmetele sätestatud heite piirväärtustele. Esimene mõõtmine teha hiljemalt 4 kuu jooksul keskkonnakompleksloa nr L.KKL.HA-29983 muutmisest, kuid mitte hiljem kui 01.12.2023. a. Peale esimesi mõõtmisi teostada vastavad mõõtmised regulaarselt kord 3 aasta jooksul eelmistest mõõtmisest arvates. Seire kohustus rakendub alates 01.01.2023. 2.Heiteallika, veekatelde korsten nr K2,K3 (HEIT0007511), väljuvates gaasides mõõta NOx (lämmastikmonooksiidi (NO) ja lämmastikdioksiidi (NO2) summa, väljendatud lämmastikdioksiidina (NO2)) ja CO (süsinikoksiid) saasteainete sisaldust (kontsentratsiooni) pidevalt. Juhinduda LCP PVT-järelduste nr BAT 44 ja BAT 4 ja üldistest kaalutlustest leheküljel (L469/9 – L469/10). Tulemus peab olema esitatud kujul, mis tagab nende võrdluse PVT-järeldustes toodud (BAT 44 ) heitetaseme väärtusega. 3.Lisaks on tabelis A7 kirjeldatud nõuded pidevseire seadmele, heiteallikaga seotud näitajate dokumenteerimise ja heite piirväärtuste järgimisele. 8(10) Täiendused loa tabelites Kokkuvõtvalt loa tabelites tehakse, kooskõlas THS 41 lg 1 ja vastavalt esitatud taotluse, järgmised muudatused: Loa osa Tööstusheide 1.Lisati Tabel T1 käitise tegevus, mis asendab kehtiva loa (infosüsteemis kehtivusega 21.10.2020-28.02.2022) tabeleid 1 kuni 3. 2.Lisati Tabel T2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine, mis asendab kehtiva loa tabeli 5 ja sisustati vastavalt taotluse tabelile 2.2. 3.Lisati Tabel T3. Lubatud heitepiirväärtused (HPV) vastavalt taotluse tabelile 2.3. 4.Lisati Tabel T4. Lubatud keskkonnatoime tasemed vastavalt taotluse tabelile 2.4. 5.Lisati Tabel T5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed, mis asendab kehtiva loa tabeleid 11 ja 11.1. Sisustati vastavalt taotluse tabelile 2.5. 6.Lisati Tabel T6. Keskkonnakaitse lisameetmed, mis asendab kehtiva loa Tabel 7. Heite ja jäätme tekke vältimise või vähendamise ning pinnase kaitse meetmed ja kavandatav tehnika. Sisustati vastavalt taotluse tabelile 2.6. 7.Lisati Tabel T9. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks, mis asendab kehtiva loa Tabel 51. Avariide tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus). Sisustati vastavalt taotluse tabelile 2.10. 8.Lisati Tabel T10. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed. Sisustati vastavalt taotluse tabelile 2.12. 9.Lisati Tabel T11. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest. Sisustati vastavalt taotluse tabelile 2.13. Loa osa saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku 10.Lisati Tabel A1. Käitise kategooria 11.Lisati Tabel A3. Heiteallikad 12.Lisati Tabel A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas, mis asendab kehtiva loa Tabeli 20. 13.Lisati Tabel A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa, mis asendab kehtiva loa Tabel 21. Välisõhku väljutatavate saasteainete lubatud hetkelised heitkogused (g/s) heiteallikate kaupa (väljavõte LHK-projektist). 14.Lisati A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused, mis vastab kehtiva loa Tabel 23. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava ja muud eritingimused. 15. Lisati Tabel A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused. Ettepanekute ja vastuväidete kaalumine Ettepanekuid, arvamusi või vastuväiteid ei ole menetluse ajal laekunud. Utilitas Tallinn AS esitas märkused eelnõudele (vt 03.07.2023 DM-122199-12). Keskkonnaamet arvestab väljatoodud märkustega ja tegi vastavad parandused tabelites. Otsekohalduvad nõuded 9(10) Keskkonnakompleksloaga kaasnevad käitajal seadusandlusest tulenevad õigused ja kohustused. Ettevõte peab järgima THS, AÕKS, JäätS, VeeS ja nende alamaktides kajastatud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et seadusandlusest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnakompleksloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“. Kohustused on leitavad Keskkonnaameti kodulehe aadressilt: https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/keskkonnakaitseluba/loa- omaja-meelespea. VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Meelis Mägi juhataja Kliima- ja välisõhubüroo Lisad: 1. Keskkonnakompleksluba 2. LHK projekt 3. LHK lisa - Käitise asukoha kaart sobivas, kui mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas. 4. LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas 5. LHK lisa - Manused 6. LHK lisa - Manused 7. LHK lisa - Manused 8. LHK lisa - Manused 9. LHK lisa - Manused Teadmiseks: Aktsiaselts Tallinna Soojus, Fausto Capital AS, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Evely Mälton 5699 2032 [email protected] 10(10)  Keskkonnakompleksluba Loa registrinumber L.KKL.HA-29983 Loa omaja Ärinimi / Nimi AS Utilitas Tallinn andmed Registrikood / Isikukood 10811060 Tegevuskoha Nimetus Ülemiste katlamaja andmed Aadress Masina tn 18, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond Katastritunnus(ed) 78401:116:0064 Territoriaalkood EHAK 0298 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Masina tn 18 (78401:116:0064). Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Tööstusheide ehk kompleksluba; Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; Jäätmete käitlemine; Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima hakkamise 03.07.2023 periood kuupäev Lõppemise kuupäev Tööstusheide T1. Käitise tegevus Käitiste register Käitise kood KNR0000115 Käitise nimetus Ülemiste katlamaja Käitise asukoha kirjeldus Ülemiste katlamaja asub Tallinna Kesklinna linnaosa territooriumil Masina tn 18 kinnistul. Katlamaja tootmisterritooriumi suuruseks on 15689 m2 ning alal paiknevad katlamaja koos administratiivhoone ja tootmise abihoonetega (laohooned) ning vedelkütuse mahuti. Territoorium (katastritunnus 78401:116:0064) piirneb ida- ja lõunasuunas sihtotstarbeta maaga, läänest riigikaitsemaaga, põhjast ja idast transpordimaaga. Lähim elamu paikneb käitise piirist ca 118 m kaugusel loodesuunas. Käitise lähialal ei paikne looduskaitselisi objekte, sh kaitsealuste liikide registreeritud leiukohti või Natura 2000 võrgustiku alasid. Käitise territoorium on olnud väga pikaajaliselt kasutusel katlamajana. Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused Katlamaja paikneb kvaternaarisetete alla maetud klindiastangu piirkonnas. Lääne loodesuunalise astangu kõrgus on 12 m. Kvaternaarsetete keskmine paksus on 4,1– 14,5 m. 0,2–7,1 m paksuse valdavalt liivast ja kruusast koosneva täitekihi lamamiks on jääjõeliste liivade ja kruusade kompleks paksusega 0,9–10,3 m. Astangu jalamil katab aluspõhja moreen. Põhjavee maapinnalähedane veekiht on seotud pinnakatte ja lubjakividega, moodustades ühtse veekihi. Veekihi sügavus maapinnast on 1,5– 8,7 m. Pinnase ja põhjavee seisundit kajastavad andmed Ülemiste katlamaja (Masina tn 18) pinnase seisundit võib lugeda rahuldavaks ja puhastustööd vajalikud ei ole. Täpsemalt vaata "Lähteolukorra aruanne". Aadress Masina tn 18, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond Territoriaalkood EHAK 0298 Katastritunnus(ed) 78401:116:0064 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Masina tn 18 (78401:116:0064). Seotud käitised Seotud käitise kood Seotud käitise nimetus Käitise tegevus Käitise tegevus Energia tootmine Ohukategooria Pole ohtlik Lähteolukorra aruanne Lisa 1: 1401_Ulemiste_katlamaja_jaatmeoiend.ddoc Lisa 2: TLN_LV_korraldus_nr_1768_k_16_11_2011.pdf Lisa 3: Masina_18_Pinnaseuuringu_aruanne_juuli_2011_too_nr._11073.pdf Lisa 4: Lahteolukorra_aruanne_Ulemiste.docx Lisa 5: Lahteolukorra_aruanne_Ulemiste_joonis_ja_analuusid.docx Tegevusala Tegevus- ja alltegevusvaldkond Energia tootmine - Kütuse põletamine käitises, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 50 MW. 2/22 Tööaeg tundides ööpäevas 24 Tööaeg tundides aastas 8 760 Ülesseatud tootmis​võimsus Käitise summaarne nimisoojusvõimsus on maagaasil 251,24 MWth ja vedelkütusel 258.26 MWth. Aastane tootmis​maht Käitise planeeritav maksimaalne aastane tootmismaht on summaarselt kuni 315 803 MWh soojusenergiat (veesoojenduskatelde soojuse aastatoodang kuni 291 275 MWh ning aurukatla soojuse aastatoodang kuni 24 528 MWh). Põhitegevusala Jah T2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine PVT allikad Jrk nr Lühend Allika nimetus Viide (URL) Avaldamise kuupäev Jõustumise kuupäev 1. LCP PVT-alased järeldused suurte põletusseadmete jaoks https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32017D1442 17.08.2017 17.08.2021 2. EFS Reference Document on Best Available Techniques on Emissions from Storage https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/esb_bref_0706.pdf 01.07.2006 01.07.2010 3. ENE Reference Document on Best Available Techniques for Energy Efficiency https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/ENE_Adopted_02-2009.pdf 01.04.2009 01.04.2013 Jrk Tootmisetapid Käitise KKJS-i ja tehnoloogia nimetused Käitise KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused PVT viide, KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused PVT lühend ja nr viide PVT PVT lühend number 3/22 1. Keskkonnajuhtimissüsteemid Üldise keskkonnatoime parandamiseks järgitakse ja Keskkonnajuhtimissüsteem vastab standardi ISO BAT 1. Üldise keskkonnatoime parandamiseks on PVT järgida ja rakendada LCP PVT 1. rakendatakse keskkonnajuhtimissüsteemi. 14001:2015 nõuetele ja on sertifitseeritud. Lisaks keskkonnajuhtimissüsteemi, mis hõlmab kõiki järgmisi omadusi: rakendatakse ISO 9001:2015 kohast i. juhtkonna, sh tippjuhtkonna pühendumus; kvaliteedijuhtimissüsteemi ja ISO 45001:2018 kohast ii. juhtkonna poolt sellise keskkonnapoliitika määratlemine, mis muu hulgas näeb ette töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemi nõudeid. käitise keskkonnasäästlikkuse pidevat täiustamist; iii. vajaliku korra, eesmärkide ja sihttasemete planeerimine ja kehtestamine koos finantsplaneerimise ja investeeringutega; iv. korra rakendamine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele: a) struktuur ja vastutus; b) värbamine, väljaõpe, teadlikkus ja pädevus; c) kommunikatsioon; d) töötajate kaasamine; e) dokumentatsioon; f) tõhus protsessijuhtimine; g) kavandatud korralise hoolduse programmid; h) valmisolek hädaolukorraks ning hädaolukorras tegutsemine; i) vastavus keskkonnaalastele õigusaktidele; v. täitmise kontrollimine ja parandusmeetmete võtmine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele: a) seire ja mõõtmine (vt ka Teadusuuringute Ühiskeskuse võrdlusaruanne tööstusheidete direktiiviga hõlmatud käitistest pärit heite seire kohta – tulemustele suunatud seire, ROM); b) parandus- ja ennetusmeetmed; c) dokumenteerimine; d) sõltumatu (võimaluse korral) auditeerimine sise- ja välisaudiitori poolt, et teha kindlaks, kas keskkonnajuhtimissüsteem toimib kavakohaselt ja kas seda rakendatakse ning järgitakse nõuetekohaselt; vi. keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe hindamine tippjuhtkonna poolt; vii. puhtama tehnoloogia arengu jälgimine; viii. uute seadmete projekteerimise ajal seadmete tulevase demonteerimise ning kogu nende tööea jooksul aset leidva keskkonnamõjuga arvestamine, sealhulgas: a) allmaarajatiste vältimine; b) demonteerimist soodustavate lahenduste kasutamine projektis; c) lihtsalt puhastatavate pinnakatete valimine; d) sellise seadmekonfiguratsiooni kasutamine, kus on vähendatud suletud kemikaalitaskute teke ning mille tühjendamine või puhastamine on lihtne; e) etapiviisiliselt suletava paindliku seadmestiku projekteerimine; f) võimaluse korral biolagunevate ja ringlussevõetavate materjalide kasutamine; ix. korrapärane sektorisiseste võrdlusanalüüside tegemine. 2. Seire Kütuse kasutamise summaarse netokasuteguri kindlaks Veesoojenduskatelde kasutegur on maagaasil 92%. BAT 2. PVT on gaasistusseadmete, IGCC-seadmete ja/või põletusüksuste elektrilise LCP PVT 2. tegemine. Vedelkütusel rekonstrueeritud katlal 91 % ja netokasuteguri ja/või kütuse kasutamise summaarse netokasuteguri ja/või mehaanilise rekonstrueerimata katlal 88 %. netokasuteguri kindlaks tegemine EN standarditele vastaval täiskoormusega (1) toimimise katsel pärast seadme kasutussevõttu ja igat muutmist, mis võib elektrilist netokasutegurit ja/või kütuse kasutamise summaarset netokasutegurit ja/või mehaanilist netokasutegurit oluliselt mõjutada. EN-standardite puudumise korral on PVT selliste ISO, riiklike või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamine, mis tagavad samaväärse teadusliku tasemega andmete saamise. 4/22 3. Seire Suitsugaasi vooluhulka saab mõõta Suitsugaasi vooluhulka saab mõõta rekonstrueeritaval BAT 3. PVT on õhku- ja vetteheite seisukohalt oluliste protsessinäitajate, sealhulgas LCP PVT 3. rekonstrueeritaval katlal nr 2 edaspidi pidevalt, katlal nr 3 katlal nr 2 edaspidi pidevalt, katlal nr 3 selline võimalus allpool esitatud näitajate pidev jälgimine. selline võimalus puudub. puudub. Rekonstrueeritavale katlale nr 2 paigaldatakse Voog - Näitajad: Seire) suitsugaasi automaatne mõõtesüsteem AMS. 1) Suitsugaas - Vool: Perioodiline või pidev määramine; Rekonstrueeritavale katlale nr 2 paigaldatakse suitsugaasi 2) Suitsugaas - Hapnikusisaldus, temperatuur ja rõhk: Perioodiline või pidev automaatne mõõtesüsteem AMS. mõõtmine; Abiparameetritest mõõdetakse sellega suitsugaasi 3) Suitsugaas - Veeaurusisaldus: Perioodiline või pidev mõõtmine; temperatuuri, rõhku, niiskust, hapnikusisaldust ja 4) Reovesi suitsugaasi töötlemisest - Vool, pH ja temperatuur: Pidev mõõtmine. vooluhulka. Süsteemi vastavustõendamise QAL2 mõõtmise saab teostada pärast katla nr 2 seadistamist ja üleandmiskatseid, mis omakorda sõltuvad piisava soojuskoormuse saabumisest Tallinna ühtsesse soojusvõrku. Ülemiste katlamajas suitsugaasi kondensaatorit ei ole, seega ei teki ka töötlemist vajavat kondensaati. 4. Seire: maagaasil Veekatla rekonstrueerimisel paigaldatakse NOx ja CO Pidevseiresüsteem AMS BAT 4. PVT on õhkuheite jälgimine vähemalt allpool esitatud sagedusega ja vastavalt LCP PVT 4 pidevseiresüsteem rekonstrueeritava katla suitsukäigule. EN-standarditele. Rekonstrueerimata katla kasutamine on minimaalne ja EN-standardite puudumise korral on PVT selliste ISO, riiklike või muude seega pidevseire ei ole otstarbekas. Kuni 2023 aasta rahvusvaheliste standardite kohaldamine, mis tagavad samaväärse teadusliku lõpuni on katla kasutamisele antud erand. tasemega andmete saamise. Maagaasi kasutamisel pidevseire NOx; CO 5. Seire: vedelkütusel Vedelkütus on reservkütus, mille põletamine on võimalik Veekatla rekonstrueerimisel paigaldatakse NOx ja CO BAT 4. PVT on õhkuheite jälgimine vähemalt allpool esitatud sagedusega ja vastavalt LCP PVT 4 Keskkonnaameti eriloaga. pidevseiresüsteem rekonstrueeritava katla suitsukäigule. EN-standarditele. Veekatla rekonstrueerimisel paigaldatakse NOx ja CO Rekonstrueerimata katla kasutamine on minimaalne ja EN-standardite puudumise korral on PVT selliste ISO, riiklike või muude pidevseiresüsteem rekonstrueeritava katla suitsukäigule. seega pidevseire ei ole otstarbekas. SO2 heitetaseme rahvusvaheliste standardite kohaldamine, mis tagavad samaväärse teadusliku Rekonstrueerimata katla kasutamine on minimaalne ja määramine kütuse väävlisisalduse osas. Kuna tasemega andmete saamise. seega pidevseire ei ole otstarbekas. vedelkütuse väävlisisaldus on teada, määratakse SO2 SO2 heitekoguse hindamine toimub kütuse heide arvutuslikult. PM-sum pistelised mõõtmised Vedelkütuste kasutamisel pidevseire NOx; CO, SO2, PM-sum. väävlisisalduse alusel. reservkütuse kasutamisel. Kui seadmes põletatakse teadaoleva väävlisisaldusega kütteõli ja suitsugaasi väävlitustamise süsteem puudub, võib pideva mõõtmise asemel kasutada SO2-heite määramiseks perioodilist mõõtmist vähemalt iga 3 kuu tagant ja/või muid meetodeid, mis tagavad samaväärse teadusliku kvaliteediga andmete saamise. 5/22 6. Üldine keskkonnatoime ja Rakendatakse kombinatsiooni b, d, c ja e. Toimub põletusseadmete nõuetekohane hooldus. BAT 6. Põletusseadmete üldise keskkonnatoime parandamiseks ning CO ja põlemata LCP PVT 6 põletamise tõhusus Võimalusel eelistatakse kütusena maagaasi või biogaasi. ainete õhkuheite vähendamiseks on PVT optimeeritud põlemise tagamine ja allpool Kasutatakse kontrollitud kvaliteediga kütust. esitatud meetodite asjakohase kombinatsiooni kasutamine. Vedelkütuseid kasutatakse ainult gaasikütuste a. Kütuste segamine tarneraskuste korral reservkütusena. b. Põletussüsteemi hooldus Toimub suitsugaasi retsirkulatsioon ja põlemisõhu c. Täiustatud juhtimissüsteem eelsoojendus. d. Põletusseadmete hea konstruktsioon, Rakendatakse kombinatsiooni b, d, c ja e. e. Kütuse valimine b) põletusseadme kontroll ja hooldus toimuvad ja need on erinevatel tasemetel: põletusseade kui surveseade, põletusseade kui gaasipaigaldis, põletusseade kui elektripaigaldis. On erineva perioodi ülevaatused ja pidevalt monitooritavad veateated. Suuremad hooldustööd tehakse suvisel seisakuperioodil: katla ja seadmete puhastustööd, klappide ja ajamite kontroll ja hooldus, andurite kontroll ja kalibreerimine. c) Katla kontrollerjuhtimine ning piisav arv andureid ja täiturmehhanisme võmaldavad seadistada optimaalse kütuse/põlemisõhu suhte põletite kaupa (katlal on 3+3 põletit). Sõltuvalt katla koormusest antakse ette optimaalne O2 sisaldus suitsugaasis, mida korrigeeritakse veel O2 reaalse näidu alusel. d) katlale nr 2 on paigaldatud suitsugaasi retsirkulatsioonisüsteem e) katlal nr 2 on kasuteguri tõstmiseks ja saasteainete heite vähendamiseks põlemisõhu eelsoojendus 7. Üldine keskkonnatoime ja Töökorras heitevähendussüsteemide kasutamine Töökorras heitevähendussüsteemide kasutamine BAT 8. Õhkuheite vältimiseks või vähendamiseks tavapärastes käitamistingimustes on LCP PVT 8. põletamise tõhusus optimaalsel võimsusel. optimaalsel võimsusel PVT asjakohase konstruktsiooni, käitamise ja hoolduse abil kasutada heitevähendussüsteeme optimaalsel võimsusel ja tagada nende töökorras olek. Toimub suitsugaasi retsirkulatsioon ja põlemisõhu eelsoojendus. Esmameetmena on paigaldatud katlale 2 LowNOx põletid (gaasi ja põlemisõhu mitme tsonaalne pealeanne, vedelkütuse suruõhkpihustamine) 6/22 8. Üldine keskkonnatoime ja Kütuste kvaliteedi tagamise ja juhtimise programmi Kütuste kvaliteedi tagab (maagaas, reservkütus kerge BAT 9. Põletus- ja/või gaasistamisseadmete üldise keskkonnatoime parandamiseks ja LCP PVT 9. põletamise tõhusus rakendamine. kütteõli või diislikütus) tarnija esitades regulaarselt õhkuheite vähendamiseks on PVT koostada keskkonnajuhtimissüsteemi (vt PVT 1) ülevaate koostise kohta. osana kõigi kasutatavate kütuste kvaliteedi tagamise ja juhtimise programmid, mis Tarnija saadab vastavalt kütuse müügilepingule iga hõlmavad järgmisi elemente: tarnitud partii kohta kinnituskirja, millega tõendab, et kütus i. kasutatava kütuse esialgne täielik kirjeldus, mis sisaldab vähemalt allpool loetletud vastab Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määrusele näitajaid ja on kooskõlas EN-standarditega. Kasutada võib ISO, riiklikke või muid nr 16, nõuded vedelkütustele ning Eesti standardile EVS rahvusvahelisi standardeid, kui need tagavad samaväärse teadusliku kvaliteediga EN 590:2022/NA:2022. andmed; Kinnituskirja lisas sisaldub vastavussertifikaat, mis on välja antud laborianalüüsi põhjal. ii. kütuse kvaliteedi regulaarne katseline kontroll, et veenduda kütuse vastavuses Gaasi ostulepingus on kajastatud, et gaasi kvaliteedi esialgsele kirjeldusele ja seadme konstruktsioonist tulenevatele eeskirjadele. tagab ja selle eest vastutab võrguettevõtja. Maagaasi Kontrollimise sagedus ja allpool esitatud tabelist valitavad näitajad põhinevad kütuse koostise analüüsimisega tegeleb põhivõrgu ettevõte varieeruvusel ja saasteainete heite asjakohasuse hindamisel (nt kontsentratsioon Elering. Kvaliteedinõuded on sätestatud Gaasituru kütuses, toimimise võrgueeskirja paragrahvis 19. kasutatav suitsugaasitöötlus); iii. seadme seadete järgnev reguleerimine, kui see on vajalik ja teostatav (nt kütuse kirjelduse ja kontrollimise integreerimine täiustatud juhtimissüsteemi (vt kirjeldus, punkt 8.1)). Kirjeldus Kütust regulaarselt kontrollida ja selle esialgse kirjelduse koostada võib käitaja ja/või kütuse tarnija. Kui seda teeb tarnija, esitab ta käitajale täielikud tulemused toote (kütuse) tarnija spetsifikatsiooni ja/või garantiidokumendi kujul. Kütus: maagaas kirjeldavad ained/näitajad alumine kütteväärtus, — CH4, C2H6, C3, C4+, CO2, N2, Wobbe indeks 9. Üldine keskkonnatoime ja Juhtimiskava koostamine ja rakendamine. Kasutusel ISO 14001:2015 kohane sertifitseeritud BAT 10. Õhku- ja/või vetteheite vähendamiseks muudes kui tavapärastes LCP PVT põletamise tõhusus keskkonnajuhtimissüsteem. käitamistingimustes on PVT koostada keskkonnajuhtimissüsteemi (vt PVT 1) osana 10. ISO efektiivsusnäitajate kontrolltabelis jälgitakse pidevalt juhtimiskava ja see rakendada, kusjuures see peab vastama võimalike saasteainete õhuheitmeid ja kasutatud võrguvee koguseid. ISO heite olulisusele ja hõlmama järgmisi elemente: juhtimissüsteemi eesmärkideks on seatud vee koguse — nende süsteemide asjakohane konstruktsioon, mida peetakse oluliseks niisuguste ning õhusaaste pidev vähenemine. muude kui tavapäraste käitamistingimuste põhjustamisel, mis võivad mõjutada heidet Kehtib ISO dokument 'Saasteaine heitkoguste määramise õhku, vette ja/või pinnasesse (nt madalkoormuse projektilahendused, mille eesmärk juhend' milles kirjeldatakse määramismeetodeid. on vähendada miinimumkoormust käivitamisel ja seiskamisel, et tagada stabiilne Ülemiste katlamajas teostatakse heiteseiret ja mõõtmisi tootmine gaasiturbiinides); vastavalt vajadusele. — nende asjaomaste süsteemide spetsiaalse ennetava hoolduse kava koostamine ja rakendamine; — muude kui tavapäraste käitamistingimuste põhjustatud heidete ja seotud asjaolude läbivaatamine ja registreerimine ning vajaduse korral parandusmeetmete võtmine; — muude kui tavapäraste käitamistingimuste ajal tekkiva üldise heite perioodiline hindamine (nt juhtumine sagedus, kestus, heitkoguse arvväärtuse leidmine/hindamine) ning vajaduse korral parandusmeetmete võtmine. 10. Üldine keskkonnatoime ja Heite seire toimub põhiliselt arvutuslikul teel. Põlemise juhtimine automaatne. Järgitakse optimaalseid BAT 11. PVT on õhku- ja/või vetteheite asjakohane seire muude kui tavapäraste LCP PVT põletamise tõhusus Katelde puhul on tegu gaasikateldega, millel ka põlemisreziime. käitamistingimuste korral. 11. reservkütuse kasutamisel toimub käivitamine gaasiga. Kirjeldus Käivitamise ja seiskamise perioodid, millel esineks Seiret saab läbi viia heite otsese mõõtmise või kaudsete näitajate jälgimise teel, kui kõrgendatud heitkogused (äkkheide) puuduvad ja seega viimase teaduslik kvaliteet osutub samaväärseks või paremaks kui heite otsene käivitamise- ja seiskamise heitkoguste mõõtmisi läbi ei mõõtmine. Käivituse ja seiskamise ajal tekkivat heidet saab hinnata üksikasjaliku viida. heitemõõtmise põhjal, mida tehakse tüüpilise käivitus- ja seiskamisprotsessi puhul vähemalt kord aastas, ning kasutades selle mõõtmise tulemusi iga aasta jooksul toimuva käivitamise ja seiskamise korral tekkiva heite hindamiseks. 7/22 11. Energiatõhusus Energiatõhususe suurendamiseks Katlamaja seadmete ja süsteemide töö on osaliselt BAT 12. Vähemalt 1 500 tundi aastas käitatavate põletus- ja gaasistamisüksuste ning LCP PVT kasutatakse/rakendatakse: automatiseeritud ning soojuse tootmist ja jaotamist IGCC seadmete energiatõhususe suurendamiseks on PVT allpool esitatud 12. meetodeid punktides a), d) ja e). hallatakse juhtimissüsteemis. Katlamajas on kasutusel meetoditest asjakohase kombinatsiooni kasutamine. uued automaatregulaatorid. a) Põlemisprotsessi optimeerimine b) Töökeskkonna tingimuste optimeerimine PVT-s peamiselt NOx heite piirväärtuse tagamiseks c) Aurutsükli optimeerimine paigaldatud LowNOx põletid, suitsugaasi ringlus ja d) Energiakulu minimeerimine põlemisõhu eelsoojendus suurendavad elektrienergia e) Põletusõhu eelkuumutamine erikulu kWhel/MWhth umbes 4 korda võrreldes f) Kütuse eelkuumutamine rekonstrueerimata 16 põletiga PTVM-100-ga g) Täiustatud juhtimissüsteem h) Toitevee eelsoojendus tagastatud soojusega i) Soojustagastus soojus- ja elektrienergia koostootmisel j) Soojus- ja elektrienergia koostootmise valmidus k) Suitsugaasikondensaator l) Soojuse salvestamine m) Märg korsten n) Väljalaskmine jahutustornist o) Kütuse eelkuivatamine p) Soojuskao minimeerimine q) Kõrgtehnoloogilised materjalid r) Auruturbiini täiustamine s) Auru superkriitiline ja ultrasuperkriitiline olek 12. Vee tarbimine ja vetteheide Meetodeid ei rakendata. Käitises tekib reovett vaid olmes ja kõvakattega pindadel BAT13. Vee tarbimise ja heitveekoguse vähendamiseks on PVT kasutada ühte või LCP PVT (sademevesi). mõlemat allpool esitatud meetodit. 13. Sademevesi juhitakse läbi õlipüüduri ühiskanalisatsiooni. a) vee ringlussevõtt Olmereovesi juhitakse ühiskanalisatsiooni. b) kuiva koldetuha käitlemine Jahutusvett ja suitsugaasitöötlusest pärit reovett ei teki. 13. Jäätmekäitlus Jäätmetekke vähendamine. Selleks rakendatakse: BAT 16. Põlemis- ja/või gaasistamisprotsessil ning heitevähendusmeetodite LCP PVT — seadmete regulaarne hooldus ja kontroll; kasutamisel tekkivate ja kõrvaldamisele saadetavate jäätmete koguse vähendamiseks 16. — seadmete hooldus jm protsessid viiakse läbi on PVT korraldada töö selliselt, et viia tähtsuse järjekorras ja olelusringil põhinevat optimaalsete materjalide kuludega, vastavalt seadmete lähenemisviisi järgides maksimumini: kasutusjuhenditele; a. jäätmetekke vältimine, nt nende jääkide osakaalu suurendamine, mis on — segaolmejäätmetest eraldatakse biolagunevad jäätmed kasutatavad kõrvalsaadustena; ja suunatakse need taaskasutusele. b. jäätmete ettevalmistamine korduskasutuseks, nt vastavalt konkreetsetele nõutavatele kvaliteedikriteeriumidele; c. jäätmete ringlussevõtt; d. muu jäätmete/jääkide taaskasutamine (nt energia taaskasutus) Selleks tuleb rakendada näiteks järgmiste meetodite asjakohast kombinatsiooni a) Kipsi saamine kõrvalsaadusena b) Jääkide ringlussevõtt või taaskasutus ehitussektoris c) Energia taaskasutus jäätmete kasutamisega kütusesegus d) Kasutatud katalüsaatori regenereerimine 14. Mürateke Müratekke vähendamiseks kasutatakse/rakendatakse: Müratekke vähendamiseks kasutatakse/rakendatakse: BAT 17. Müratekke vähendamiseks on PVT ühe või mitme allpool esitatud meetodi LCP PVT meetmeid punktidest a), b), d) ja e) - seadmete kontrolli ja hoolduse parandamine; kasutamine. 17. - võimaluse korral kinniste ruumide uste ja akende a) Töökorralduslikud meetmed sulgemine; b) Vähest müra tekitavad seadmed - seadmete käitamine kogenud töötajate poolt; c) Müra tõkestamine — vähest müra tekitavaid seadmeid; d) Müratõrjeseadmed — müratõrjeseadmeid, mis hõlmavad järgmist: e) Seadmete ja ehitiste sobiv paigutus - seadmete isoleerimine kasutades eraldatud vundamente ja/ või mürasummutuspatju tugijalgade all; - mürarohke seadme sulgemine kinnisesse ruumi; - vajadusel hoonete helikindluse suurendamine; Põlemisõhukanalitel on mürasummutid 8/22 15. Energiatõhusus Rakendatakse PVT 12 meetodeid a),b), d), g) ja e) Veesoojenduskatelde kasutegur on maagaasil kuni 91– BAT 40. Selleks, et suurendada maagaasi põletamise energiatõhusust, on PVT LCP PVT (maagaasi põletamine 93%. kasutada sobivat kombinatsiooni PVT 40 ja PVT 12 esitatud meetoditest. 40. kateldes) Katlamaja seadmete ja süsteemide töö on osaliselt Vedelkütusel rekonstrueeritud veekatlal 91% ja a) kombineeritud tsükkel automatiseeritud ning soojuse tootmist ja jaotamist rekonstrueerimata katlal 88%. hallatakse juhtimissüsteemis. Katlamajas on kasutusel Tabelis 23 on PVTga saavutatavad energiatõhususe tasemed maagaasi põletamise uued automaatregulaatorid. Seadmete hooldus jm protsessid viiakse läbi optimaalsete puhul. materjalide kuludega, vastavalt seadmete kasutusjuhenditele. Põletusüksuse tüüp: gaasikatel Põlemisprotsess hoitakse arvutijuhtimisega optimaalsetel elektriline netokasutegur olemasoleva üksuse puhul on 38-40% režiimidel. kütuse kasutamise summaarne netokasutegur on 78-95% 16. NOx-i, CO, muude lenduvate NOx-i õhkuheite maagaaasi põletamisel rakendatakse Rekonstrueeritava veekatla oodatav tunni keskmine NOx BAT 41. Selleks, et vältida või vähendada NOX-i õhkuheidet maagaasi põletamisel LCP PVT orgaaniliste ühendite kui meetodeid a), b), ja d). maagaasil alla 110mg/Nm3 ja aasta keskmine alla 100 kateldes, on PVT kasutada ühte või mitut järgmistest meetoditest. 41. metaan ja metaani (CH4) mg/Nm3. a) Õhu astmeline lisamine ja/või kütuse astmeline põletamine heide õhku b) Suitsugaasi ringlus (maagaasi põletamine c) Vähe lämmastikoksiide tekitava põleti (LNB) kasutamine kateldes) d) Täiustatud juhtimissüsteem e) Põletusõhu temperatuuri langetamine f) Selektiivne mittekatalüütiline taandamine (SNCR) g) Selektiivne katalüütiline taandamine (SCR) Tabel 25 PVTga saavutatav NOX-i õhkuheite tase maagaasi põletamisel kateldes ja mootorites Põletusseadme tüüp: Katel PVTga saavutatav heitetase (mg/Nm3) olemasoleva seadme aasta keskmine on 50- 100 ja ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine 85-110 17. NOx-i, CO, muude lenduvate CO õhkuheite vältimiseks või vähendamiseks tagatakse CO heite aasta keskmine tase on rekonstrueeritud LCP BATC PVT 44. Selleks, et vältida või vähendada CO heidet õhku maagaasi LCP PVT orgaaniliste ühendite kui optimeeritud põlemine (Katlamaja seadmete ja veekatlal oodatavalt alla 30mg/Nm3. põletamisel, on PVT tagada optimeeritud põlemine ja/või kasutada oksüdatsiooni 44. metaan ja metaani (CH4) süsteemide töö on osaliselt automatiseeritud ning soojuse katalüsaatoreid. heide õhku tootmist ja jaotamist hallatakse juhtimissüsteemis. (maagaasi põletamine Katlamajas on kasutusel uued automaatregulaatorid). CO heite aasta keskmine tase on orienteerivalt järgmine: kateldes) — < 5–40 mg/Nm3 olemasoleva katla korral, mida käitatakse vähemalt 1500 tundi aastas; — < 5–15 mg/Nm3 uue katla puhul; — < 30–100 mg/Nm3 olemasoleva mootori korral, mida käitatakse vähemalt 1500 tundi aastas, ja uue mootori korral. 18. Lekked ja reostused Tööprotsesside ja mahutite pidev kontroll. Mahutid on lekkekindlad, kasutatakse lekkinud ainete EFS ptk 4.1.7.5. PVT on lekkekindlate mahutite kasutamine, kus hoiustatakse ohtlikke EFS EFS kokkukogumise süsteemi (vallitusala). aineid. PVT on lekkinud ainete kokkukorjamise süsteemi kasutamine. ptk 4.1.7.5 19. Reservkütuse hoiustamine Mahuti tehniline projekt. Fikseeritud katusega vertikaalne atmosfäärirõhul mahuti EFS ptk 5.1.1.1. PVT on sobilike mahutite kasutamine. EFS EFS 950 m3 (1 tk), mis asub lekkekindlas vallitusalas. ptk Sajuveed juhitakse läbi liiva-mudaeraldaja ja õlipüüdja 5.1.1.1. ning selle ärajuhtimine on kontrollitav kummkiilsiibriga. Mahuti on varustatud soojusisolatsiooniga ja plekkkattega, mis vähendab kütuse temperatuurimuutust ja kütuse aurustumist. 20. Reservkütuse hoiustamine Reservkütuse mahuti. Maapealne atmosfäärirõhul mahuti. EFS ptk 5.1.1.1. PVT on leida asukoht, kus mahuti töötab maapealse atmosfäärirõhu EFS EFS juures või sellele lähedal asuva rõhu juures. Kergestisüttivate vedelike hoidmiseks ptk kohapeal, kus on piiratud ruumi, võib kaaluda ka maa-aluste mahutite kasutuselevõttu. 5.1.1.1. Veeldatud gaaside puhul võib sõltuvalt ladustamismahust kaaluda maa-alust, kuhjatud või sfäärilist ladustamist. 21. Reservkütuse hoiustamine Reservkütuse mahuti. Mahutil on kütuse temperatuurikõikumiste vähendamiseks EFS ptk 5.1.1.1. PVT on kasutada mahutitel värvust, mille soojus- või valguskiirguse EFS EFS soojusisolatsioon. Mahuti kaetud trapetsplekiga, värv peegeldavus on vähemalt 70% ulatuses. ptk helehall. 5.1.1.1 9/22 22. Reservkütuse hoiustamine Reservkütuse mahuti. Fikseeritud kaanega mahuti. EFS ptk 5.1.1.1. PVT on vähendada heitkoguseid mahutites ladustamisest, EFS EFS ülekandmisest ja käitlemisest, millel on oluline negatiivne keskkonnamõju. ptk 5.1.1.1. 23. Reservkütuse hoiustamine Reservkütuse mahuti. Kvartaalselt hinnatakse saasteainete heitkoguseid ning EFS ptk 5.1.1.1. Kohtades, kus eeldatakse olulisi lenduvate orgaaniliste ühendite EFS EFS deklareeritakse vastavalt õigusaktidele. Mõõtmisi heitkoguseid, hõlmab PVT regulaarselt lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste ptk teostatakse vastavalt käitise omaseire plaanile. arvutamist. 5.1.1.1. 24. Reservkütuse hoiustamine Reservkütuse mahuti. Mahutid on spetsiaalselt kavandatud ainult kerge kütteõli EFS ptk 5.1.1.1. PVT on rakendada spetsiaalseid süsteeme (kindel mahuti kindla EFS EFS või diislikütuse hoidmiseks. Hoiustatavat kütust ei tooterühma hoiustamiseks). ptk vahetata ega segata teiste kütustega/kemikaalidega. 5.1.1.1 25. Reservkütuse hoiustamine Reservkütuse mahuti. Fikseeritud kaanega mahuti. EFS ptk 5.1.1.2. Kui tekivad õhkuheited, siis on PVT mahuti katmiseks: EFS EFS — ujuvad kaaned; ptk — paindlikud kaaned; 5.1.1.2 — fikseeritud kaaned. 26. Reservkütuse hoiustamine Ohutegurite riskianalüüs. Ohutegurite riskianalüüs on koostatud ja töötajatele allkirja EFS ptk 5.1.1.3. PVT juhtumite ja õnnetuste ennetamiseks on ohutuse EFS EFS vastu tutvustatud. juhtimissüsteemi rakendamine. ptk 5.1.1.3. 27. Reservkütuse hoiustamine Katlamaja operaatorite väljaõpe. Rakendatakse ja järgitakse asjakohaseid korralduslikke EFS ptk 5.1.1.3. PVT on rakendada ja järgida asjakohaseid korralduslikke meetmeid EFS EFS meetmeid, et võimaldada töötajatele koolitust ja ning võimaldada töötajatele koolitust ja juhendamist seadme ohutuks ning ptk juhendamist seadme ohutuks ning vastutustundlikuks vastutustundlikuks käitamiseks. 5.1.1.3. käitamiseks. 28. Reservkütuse hoiustamine Mahutid ehitatud sobivatest materjalidest ning Eesti Mahutid ehitatud sobivatest materjalidest ning Eesti EFS ptk 5.1.1.3. PVT on korrosiooni vältimine EFS EFS kliimasse sobivalt. Mahutile teostatakse korralist hooldust. kliimasse sobivalt. Mahutile teostatakse korralist hooldust. ptk 5.1.1.3. 29. Reservkütuse hoiustamine Kütusetorustikud on uued ja kütusepumplas kasutatakse Kütusetorustikud on uued ja kütusepumplas kasutatakse EFS ptk 5.1.1.3. PVT on rakendada ja säilitada tööprotseduure, nt juhtimissüsteemi EFS EFS kaasaegseid seadmeid. Mahutitel on maksimaalse ja kaasaegseid seadmeid. Mahutitel on maksimaalse ja abil, tagamaks, et: ptk minimaalse tasemete andurid koos alarmiga, mis minimaalse tasemete andurid koos alarmiga, mis — paigaldatakse kõrgtaseme- või kõrgsurveinstrumendid, millel on häiresignaalid 5.1.1.3 maksimaalse taseme saavutamisel lülitab pumbad välja. maksimaalse taseme saavutamisel lülitab pumbad välja. ja/või ventiilide automaatne sulgemine; Töötajale tagatakse vajalik koolitus, kuidas toimub ohutu Töötajale tagatakse vajalik koolitus, kuidas toimub ohutu — rakendatakse nõuetekohast kasutusjuhendit, et vältida mahuti laadimise ajal laadimine ja töö mahutitega. Mahutid asuvad laadimine ja töö mahutitega. Mahutid asuvad ületäituvust; betoonvannis (vallitusala), mis võimaldab mahutada ühe betoonvannis (vallitusala), mis võimaldab mahutada ühe — partii laadimiseks on saadaval piisav mahuti mahuti jagu reservkütust. mahuti jagu reservkütust. 30. Reservkütuse hoiustamine Mahutite lekkimist kontrollitakse visuaalselt. Lisaks Mahutite lekkimist kontrollitakse visuaalselt. Lisaks EFS ptk 5.1.1.3. PVT on mahutite lekete kontrolli teostamine. EFS EFS jälgitakse ka mahutite täituvuse taset. jälgitakse ka mahutite täituvuse taset. Olemas on ptk ületäitumise andurid. 5.1.1.3. 31. Reservkütuse hoiustamine Mahuti ümber lekkekindel vallitusala. Mahutite ümber on ehitatud lekkekindel vallitusala. EFS ptk 5.1.1.3. PVT maapealsete mahutite jaoks, mis sisaldavad tuleohtlikke EFS EFS vedelikke või vedelikke, mis on märkimisväärse pinnase või veekogude ptk saastevõimega, on: 5.1.1.3 — ühekordse seinaga mahutite ümber mahutivannid või kaitsevallid; — topeltseinaga mahutid. 32. Reservkütuse hoiustamine Reservkütusega (kerge kütteõli või diislikütus) saastunud Reservkütusega (kerge kütteõli või diislikütus) saastunud EFS ptk 5.1.1.3. PVT on ohtlike ainete isoleerimine (vältida keskkonda sattumist). EFS EFS vett ei juhita keskkonda ega ühiskanalisatsiooni. Kogu vett ei juhita otse keskkonda ega ühiskanalisatsiooni. ptk väljuv vesi läbib õlipüüdurid, kogutakse kokku ning Kogu väljuv vesi läbib enne ühiskanalisatsiooni suunamist 5.1.1.3 antakse üle jäätmekäitlejatele. õlipüüdurid. Vajadusel ülemääraselt saastunud vesi kogutakse kokku ning antakse üle jäätmekäitlejatele. 33. Reservkütuse hoiustamine Torud kütuste transpordiks on maapealsed. Torud kütuste transpordiks on maapealsed ja täies EFS ptk 5.2.2.1. PVT on maapealsete torustike kasutamine. EFS EFS pikkuses jälgitavad. ptk 5.2.2.1. 10/22 34. Kogu tootmine Arvutijuhitud elektritarbimise seiresüsteem, seadmete Toimub pidev automatiseeritud seire elektrienergia ENE ptk 4.2.1–4.2.9. PVT on rakendada ja järgida energiatõhususe juhtimissüsteemi ENE ENE kontroll ja hooldus, sertifitseeritud juhtimissüsteemid. tarbimise üle ning vastavalt sellele tehakse energiaauditit vastavalt kohalikele oludele. Pidevalt vähendada tootmise keskkonnamõjusid ptk tootmisüksuste kaupa. planeerides lühi- , kesk- ja pikaajalisis investeeringuid, võttes arvesse 4.2.1– Toimub regulaarne seadmete kontroll ja hooldus, et valdkonnaüleseid mõjusid. Energiaauditi läbiviimine, et selgitada välja enim 4.2.9. tagada nende korrapärane töötamine. energiakasutust mõjutavad aspektid. Identifitseerida energiatõhususe rakendamise Juurutatud on ISO 9001 ja ISO 14001, mis käsitlevad vajadust. Tootmisüksuste vahelise energiasäästu võimaluste kindlakstegemine. samuti energiatõhususe meetmete rakendamist. Süsteemse lähenemise rakendamine, mis hõlmab: protsesse, kütmist, jahutamist, elektromehhaanikat, valgustust, kuivatamist. Energia efektiivsuse indikaatorite sisseseadmine ja võrdlemine valdkonna, regiooni või rahvuslike eesmärkidega. Energiakasutuse optimeerimine rohkem kui ühe protsessi piires. Energiatõhususe meetmetega jätkamine pärast nende edukat rakendamist, pädevuse hoidmine (töötajate koolitus jne). Protsessi parameetrite kontrollimine. Läbi viia hooldustöid nii, et need parandaks energiatõhusust. 35. Kogu tootmine Protsessipõhised energiasäästu lahendused viiakse ellu PVT rakendatakse, kui see on majanduslikult ja ENE ptk 4.3. PVT erinevates protsessides: põletamine, auru kasutamine, ENE ENE vastavalt nende majanduslikele ja logistilistele keskkonnakaitse seisukohalt põhjendatud. PVT NOx ja soojusvahetus, koostootmine, elektri tootmine, elektrienergiat kasutavad süsteemid, ptk 4.3. otstarbekusele. CO heite vähendamiseks ja suitsugaasi suruõhu kasutamine, pumbasüsteemid, soojatootmine, ventilatsioon, jahutus, pidevseiresüsteem AMS ei anna energiasäästu, vaid valgustus, kuivatamine. suurendavad elektrienergia tarbimist, käidu- ja remondi kulusid ning ei ole ettevõtte seisukohalt majanduslikult põhjendatud. T3. Lubatud heitepiirväärtused (HPV) Jrk PVT PVT Nimetus, aine või muu Nimetus, aine või muu näitaja täpsustav kirjeldus PVT heitetaseme (HT) HT keskmistamise ajavahemik, seire sagedus, proovivõtu Lubatud HT ja HPV Erandi nr lühend number näitaja vahemik täpsustus HPV ühik lõpp 1. LCP BAT 44 maagaas NOx heitetase Rekonstureeritav veekatel: NOx kontsentratsioon olemasolevate 85–110 Ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine 110 mg/Nm3 kateldel 2. LCP BAT 44 maagaas NOx heitetase Rekonstureeritav veekatel: NOx kontsentratsioon olemasolevate 50–100 Aasta keskmine 100 mg/Nm3 kateldel 3. LCP BAT 44 maagaas CO heitetase Rekonstureeritav veekatel: CO kontsentratsioon olemasolevate 5–40 Aasta keskmine 30 mg/Nm3 kateldel 4. LCP BAT 44 maagaas NOx heitetase Vana veekatel: NOx kontsentratsioon olemasolevate kateldel (töötab 85–110 Ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine 217 mg/Nm3 31.12.2023 alla 1500 h) T4. Lubatud keskkonnatoime tasemed Jrk nr PVT lühend PVT number Valdkond Toode/ protsess/ üksus või seade PVT-KT vahemik Lubatud KT KT ühik 1. LCP BAT 40 Kütuse kasutamise summaarne netokasutegur (%) veesoojenduskatlad maagaasil 78–95 92 % T5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed 11/22 T5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed Jrk Hoidlad ja mahutid Hoiustatav aine, toode, toore, abimaterjal, Meetmed nr Tüüp Maht Maksimaalne ühel Asukoht kaardil kemikaal, sõnnik, jääk vms Hoidlate ja mahutite keskkonnakaitsemeetmed PVT PVT m³ ajal hoitav lühend number Kogus Ühik 1. Terasmahuti 950 950 m³ X: 6587663, Y: kerge kütteõli või diiselkütus Fikseeritud kaanega mahuti. Mahuti ümber lekkekindel vallitusala. Mahuti on ehitatud sobivatest materjalidest ning Eesti EFS EFS ptk 544091 kliimasse sobivalt. Mahutile teostatakse korralist hooldust. 5.1.1.3 2. Plastmahuti 34 29 m³ X: 6587787, Y: Etüleenglükool 40% vesilahus Kinnine mahuti hoones. Tööolukorras on mahuti 95 % ulatuses tühi. Kasutatakse seadmete täitmiseks/tühjendamiseks. EFS EFS ptk 544114 5.1.1.3 T6. Keskkonnakaitse lisameetmed Jrk Meede/Tegevus Meetme kirjeldus ja tehnika Rakendamine nr 1. Toorme säästlik kasutamine Toorme ja abimaterjalide kasutamisel välditakse nende raiskamist ja katlamaja ekspluatasioonil vajaminevaid materjale kasutatakse tehnoloogia ja täitmiseks vajalikus mahus. Pidev 2. Kemikaalide säästlik Kemikaalide kasutamisel välditakse nende raiskamist ja katlamaja ekspluatasioonil vajaminevaid materjale kasutatakse tehnoloogia ja täitmiseks vajalikus mahus. Pidev kasutamine 3. Abimaterjalide säästlik Toorme ja abimaterjalide kasutamisel välditakse nende raiskamist ja katlamaja ekspluatasioonil vajaminevaid materjale kasutatakse tehnoloogia ja täitmiseks vajalikus mahus. Pidev kasutamine 4. Vee säästlik kasutamine Tehnoloogilise ja olmevee kasutamisel välditakse nende raiskamist. Torustike hooldussüsteemi parendamine vähendamaks lekkeid nii katlamajas kui ka soojusvõrkudes, vähendades sellega lisavee ja selle Pidev ettevalmistamiseks vajalike abimaterjalide vajadust. 5. Energia ja kütuse tõhus Kütuse ja energia kasutamisel välditakse nende raiskamist ning energia ja kütusekulu hoitakse optimaalsel tasemel seadmete õigeaegse hooldamise ja remondi kaudu. Pidev kasutamine 6. Jäätmetekke vältimine Segaolmejäätmetest eraldatakse biolagunevad jäätmed ja suunatakse need taaskasutusele. Tekkivad jäätmed kogutakse liigiti ja antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Pidev T7. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. T8. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. T9. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks 12/22 T9. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks Jrk Tootmisetapp, Võimaliku avarii ohu Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus nr tehnoloogiaprotsess kirjeldus käitumiseks (lühikirjeldus) 1. Energia tootmine Energia tootmine Kütuse eelkõige gaasi süttimist või plahvatamist väljaspool katelseadet Tuleohutusjuhendite täpne täitmine. Ülemiste katlamaja ei vaja HOLP-i (Päästeamet on kinnitanud välditakse töötajate instrueerimisega. Üles on seatud gaasi lekkimisest mitte ohtlikuks käitiseks). teavitavad lekkeandurid. Tulekahju avastamisest annab teada tuletõrje signaalsüsteem 2. Käitise töötamine Liikurmehhanismide ja Tööõnnetused, seotud liikurmehhanismidega, käsitööriistadega jm välditakse Tööõnnetused, seotud liikurmehhanismidega, ISO protseduur UTL TKK P1 “Töökeskkonna korraldus käsitööriistadega seotud tööliste väljaõppega ja instrueerimisega, kõrvaliste inimeste viibimine käsitööriistadega jm välditakse tööliste väljaõppega ja ettevõttes“ ja ISO protseduur UTL TKK P2 „Tööohutusjuhendite tööõnnetused katlamajas on keelatud. instrueerimisega, kõrvaliste inimeste viibimine katlamajas käsitlemine + juhendid“ ülevaatus toimub igaaastase auditi on keelatud. käigus. 3. Käitise töötamine Elektrikatkestus, Pidev tehnika korrasoleku kontroll ning seadmete hooldus- ja remonditööd. Töötaja teavitab koheselt juhtkonda, kes teavitab Eesti Regulaarne - ülevaatus toimub igaaastase auditi käigus. pingekõikumised Energia Aktsiaseltsi. 4. Käitise töötamine Tulekahju Tuleohutuseeskirjade nõuete täitmine. Tegutsemine vastavalt tuleohutuseeskirjadele. Regulaarne - ülevaatus toimub igaaastase auditi käigus. 5. Tavajäätmete Konteineri ületäituvus Takistatud on sademevee sattumine konteineritesse. Tegutsemine vastavalt jäätmete käitlemise protseduurile Regulaarne - ülevaatus toimub igaaastase auditi käigus. hoidmine Jäätmekonteinerite tühjendamise intervall vastab konteinerite täituvusele. UTL P20 Personali informeeritakse vajalikest meetmetest. 6. Ohtlike jäätmete Ohtlike jäätmete sattumine Ohtlikke jäätmeid hoitakse sildistatult, sorditult mahutis, originaalpakendis ja Tegutsemine vastavalt jäätmete käitlemise protseduurile Regulaarne - ülevaatus toimub igaaastase auditi käigus. hoidmine vette, pinnasesse, õhku puistes kinnisel territooriumil. UTL P20 tulekahju vm avarii Ohtlike jäätmete käitluse eest on määratud vastutaja. tagajärjel Ohtlike kemikaalide hoidlast on välditud leke väliskeskkonda. Lekete ja hädaolukordade likvideerimiseks on kättesaadavad vajalikud vahendid. Personali informeeritakse vajalikest meetmetest. T10. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed Tegevused käitise sulgemise korral AS Utilitas Tallinn ei planeeri nähtavas perspektiivis Ülemiste katlamaja territooriumil tootmist lõpetada ja seetõttu ei ole ka vastavaid erimeetmeid välja töötatud. Üldmeetmetena võiks nimetada kõikide lepingute lõpetamist, misjärel tarnijad (näiteks gaas, vesi) sulgevad oma territooriumile tulevad haruliinid, veetakse välja kõik materiaalsed väärtused ja demonteeritakse seadmed. Sõltuvalt territooriumi edasisest otstarbest lammutatakse hooned ja puhastatakse pinnas. Eelkõige aga tellitakse sulgemisprojekt, kus on ära näidatud vajalikud tööd ja hetke teadmiste tasemest lähtuvad optimaalsed meetodid nende tegemiseks ning on koostatud tegutsemiseks vajalik eelarve. Järelhoolduse meetmed Kuna AS Utilitas Tallinn ei planeeri nähtavas perspektiivis Ülemiste katlamaja territooriumil tootmist lõpetada, siis ei ole ka vastavaid kavasid välja töötatud. Vajaduse tekkimisel töötatakse õigeaegselt välja hetke teadmiste tasemest lähtuvalt nii kava tegevuse lõpetamise järgseks perioodiks, sealhulgas järelhoolde meetmed, kui ka kava võimalikust jääksaastest lähtuva ohu vältimiseks. Sulgemiseks vajalike kavade enneaegne väljatöötamine pole majanduslikult otstarbekas kuna vajalik info muutub ja täieneb kiiresti. T11. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest 13/22 T11. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Jrk nr 1. Erandi algus 01.01.2016 Erandi lõpp 31.12.2023 Erandi õiguslik alus Erandi aluseks on THS § 167 lg 1 ja 2 Erandi kirjeldus, majanduslikud või tehnilised põhjendused Käitajale on tehtud erand seoses Ülemiste katlamaja veesoojenduskatelde käitamisel heite piirväärtuste järgimata jätmisega. Käitaja kohustub Ülemiste katlamajas käitama veesoojenduskatlaid (Katlad PT VM-100, 2 tk) mitte üle 17 500 töötunni. Käitaja esitab iga aasta Keskkonnaministeeriumile ja loa andjale andmed põletusseadme kalendriaasta töötundide arvu kohta. Erandi ajal säilitatakse põletusseadmele loas määratud NOx heite piirväärtusi, mida tuleb kohaldada 31.12.2015. a. seisuga. Vastava erandi aluseks on THS § 167 lg 1 ja 2. Käitajapoolne kinnituskiri esitatud loa andjale 30.12.2013 kirjaga nr 100-7/320 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 03.01.2014 nr HJR 6-9/14/87). NOX piirväärtus on 217 mg/Nm3. Hinnang, et erandi andmine ei tekita olulist saastatust ning keskkonna kvaliteedi Erandi andmine ei tekitata olulist saastatust ning keskkonna kvaliteedi normatiive ei rikuta. normatiive ei rikuta Erandiga seotud erinõuded Peale 31.12.2023 kuupäeva saabumist peab rekonstrueerimata aurukatla tööaeg jääma alla 500 töötunni aastas. Lisad T12. Nõuete jõustumise erisused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Jäätmete käitlemine J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Käitluskoha andmed Jrk nr 1. Nimetus Ülemiste katlamaja Keskkonnaregistrikood JTK695062 Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Masina tn 18 2304647 78401:116:0064 X: 6587733, Y: 544108 Plaan või kaart Number plaanil või kaardil J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. 14/22 J5. Jäätmete vedu Vorm ei ole asjakohane J9. Prügila või jäätmehoidla liik Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 35301 - Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Põletusseade Jah Põletus​seadme summaarne soojus​sisendile 251.242 vastav nimi​soojus​võimsus, MWth Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu Kogus Ühik Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) 38 000 tuh. Nm³ Kerge kütteõli 27 200 tonni Diislikütus 27 200 tonni Biogaas 38 000 tuh. Nm³ Keskmise võimsusega põletus​seade Jah 15/22 Heiteallika kood Soojus​sisendile vastav nimi​soojus​võimsus, Keskmise võimsusega põletusseadmete Eeldatav töötundide arv Keskmine koormus, Käitamise Kasutatav kütus või jäätmed MWth arv aastas % alguskuupäev Kütuse liik Kütuseliigi aastakulu Kogus Ühik Aurukatla korsten (K1) - 5.582 1 8 760 30 01.01.1999 Maagaas (välja arvatud vedelal 5 500 tuh. Nm³ HEIT0007510 kujul) Kerge kütteõli 2 200 tonni Diislikütus 2 200 tonni Biogaas 5 500 tuh. Nm³ Suure võimsusega põletus​seade Jah Heiteallika Suure võimsusega põletusseadmed kood Soojus​sisendile vastav nimi​soojus​‐ Seadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus ühe Seadmete Seadme liik Eeldatav töötundide Keskmine Käitamise Kasutatav kütus või jäätmed võimsus, MWth seadme kohta, MWth arv arv aastas koormus, % alguskuupäev Kütuse liik Kütuseliigi Kütuseliigi aastakulu osakaal, % Kogus Ühik HEIT0007511 119.56 119.56 1 rekonstrueeritud 4 380 50 01.01.1984 Maagaas (välja arvatud 26 000 tuh. 100 veekatle vedelal kujul) Nm³ Kerge kütteõli 20 000 tonni 100 Diislikütus 20 000 tonni 100 Biogaas 26 000 tuh. 100 Nm³ 126.10 126.10 1 veekatel 1 080 30 01.01.1984 Maagaas (välja arvatud 6 500 tuh. 100 vedelal kujul) Nm³ Kerge kütteõli 5 000 tonni 100 Diislikütus 5 000 tonni 100 Biogaas 6 500 tuh. 100 Nm³ Lisainfo Tabelis toodud võimsused on maagaasi kasutamisel. Peamine kütus on maagaas. Ülejäänud kütuseid kasutatakse alternatiividena, mitte üheaegselt. Veekateldes võidakse maagaasi tarneraskuste korral kasutada ka vedelkütuseid, sellisel juhul on tegemist erandkorras kasutamisega, ja tuleb eelnevalt kooskõlastada Keskkonnaametiga . Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud Ei kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine Nafta​saaduste, muude mootori- või vedel​‐ Ei kütuste, kütuse​komponentide või kütuse​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla) Seakasvatus Ei Veisekasvatus Ei 16/22  Kodulinnukasvatus Ei E-PRTR registri kohustuslane Jah Heite​allikate arv tootmis​territooriumil 3 Käitise töötajate arv 5 Emaettevõtte nimi OÜ Utilitas Emaettevõtte riik Eesti Kasvuhoone​gaaside lubatud heitkoguse Jah ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane Kauplemis​süsteemi kohustus​lase tegevus​ala Üle 20 MW nimisoojusvõimsusega põletusseadmete, välja arvatud ohtlike või olmejäätmete põletustehaste käitamine Iga-aastane kasvuhoonegaaside heitkoguste - seirekava ja aruandlus Käitaja peab esitama eelneva kalendriaasta kohta heitkoguse aruande koos tõendaja koostatud tõendamise aruandega iga aasta 25. märtsiks. Käitaja peab tagastama kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise registris iga aasta 30. aprilliks eelneva kalendriaasta heitkogusele vastava hulga lubatud heitkoguse ühikuid. A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane A3. Heiteallikad Heite​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0007517 M1 Vedelkütuse mahuti X: 6587664, Y: 544092 HEIT0007511 K2, K3 Veekatelde korsten X: 6587711, Y: 544118 HEIT0007510 K1 Aurukatla korsten X: 6587752, Y: 544128 A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused 17/22 aastas A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud aastane heitkogus saasteainele, mis on summeritud ka NMVOC või PM-sum heitkoguste all Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2023 124.821 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 2023 89 192.622 t 124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist 2023 68 001.75 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2023 20.539 t 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 2023 6.535 kg 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 2023 1.189 kg 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 2023 62.503 kg 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 2023 15.192 kg 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 2023 1.251 kg 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 2023 7.293 kg 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 2023 4.157 kg 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 2023 3.076 kg 7446-09-5 Vääveldioksiid 2023 44.244 t 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks 2023 7.233 kg Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud 2023 0.002 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2023 3.861 t PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 2023 17.243 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2023 6.814 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2023 6.814 t PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 2023 3.493 mg A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate 18/22 kaupa A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Hetkeline kogus Mõõtühik Veekatelde korsten HEIT0007511 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 5.978 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 1.497 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 1.497 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 27.509 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 6.242 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.756 g/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 1.81 mg/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 0.177 mg/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tavaheide 0.204 mg/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 6.084 mg/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 1.12 mg/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0.878 mg/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 2.80 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 26.524 mg/s 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks Tavaheide 1.716 mg/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 10.422 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist Tavaheide 0 g/s PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid Tavaheide 1.378 µg/s Aurukatla korsten HEIT0007510 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.223 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.034 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.034 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.62 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.234 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.028 g/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 0.056 mg/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 0.001 mg/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tavaheide 0.002 mg/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0.248 mg/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 0.034 mg/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0.028 mg/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0.112 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 1.116 mg/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.262 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks Tavaheide 0 mg/s 124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist Tavaheide 0 g/s Vedelkütuse mahuti HEIT0007517 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.011 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0 g/s RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. 19/22 A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Eritingimuse liik Eritingimus Täitmise Täitmise tähtaeg (vaid Eritingimuse kirjeldus sagedus ühekordse tähtaja korral) Heiteseire Pisteline Aurukatla soojussisendile vastav nimisoojusvõimsusega 5,582 MWth kohaldub NOx heite piirväärtus 200 mg/Nm3. regulaarne Heiteallika, aurukatla korsten (nr K1, HEIT0007510) väljuvates gaasides mõõta järgmiste saasteainete sisaldust (kontsentratsiooni): 1) lämmastikoksiidide (NOx) 2) süsinikoksiid (CO), Mõõtmised viia läbi ajal, mil põletusseade töötab stabiilsetes tingimustes nominaalkoormusele või selle lähedasele koormusele vastava ühtlase koormusega. Esimesed mõõtmised teha hiljemalt 4 kuu jooksul loa nr L.KKL.HA-29983 muutmisest, kuid mitte hiljem kui 01.12.2023. a. Peale esimesi mõõtmisi teostada vastavad mõõtmised regulaarselt kord 3 aasta jooksul eelmistest mõõtmisest arvates. Eritingimus rakendub alates 2030. aastast, mil tuleb mõõta lämmastikoksiidide ja süsinikoksiidi sisaldust. Mõõtetulemused peavad olema teisendatud kujule, mis on võrreldavad vastavate keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtustega (sh ühikus mg/Nm3, arvestatud 6% O2 sisalduse juures). Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Mõõtmiste aruanne esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel peale selle saamist laborilt, kuid mitte hiljem kui 2 nädala jooksul, kasutades keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kohustuse moodulit. Heiteseire Pidev Heiteallika, veekatelde korsten nr K2,K3 (HEIT0007511), väljuvates gaasides mõõta järgmiste saasteainete sisaldust (kontsentratsiooni) pidevalt: 1) NOx (lämmastikmonooksiidi (NO) ja lämmastikdioksiidi (NO2) summa, väljendatud lämmastikdioksiidina (NO2)). 2) CO (süsinikoksiid (CAS nr 630-08-0)). Lisaks mõõta suitsugaasi pidevalt järgmisi näitajaid: a) vool, b) hapnikusisaldus, temperatuur ja rõhk, c) veeaurusisaldus * (*Suitsugaasi veeaurusisalduse pidev mõõtmine ei ole vajalik, kui suitsugaasiproov enne analüüsi kuivatatakse) Tingimused mõõtmistele Mõõtmised teha vastavalt PVT dokumendis (LCP-järeldused) kirjeldatule ja tulemused esitada kujul, mis tagab nende võrdluse vastavate PVT-SHT väärtustega. Kui parima võimaliku tehnikaga saavutatavad heitetasemed on esitatud eri keskmistamise ajavahemike kohta, tuleb järgida kõiki neid parima võimaliku tehnikaga saavutatavaid heitetasemeid. PVT-järeldustes esitatud parima võimaliku tehnikaga saavutatavad õhkuheite tasemed on kontsentratsioonid, mis on väljendatud saasteaine massina suitsugaasi ruumalaühiku kohta järgmistes standardtingimustes: kuiv gaas temperatuuril 273,15 K ning rõhul 101,3 kPa, mõõtühikutes mg/Nm3 , µg/Nm3 või ng I-TEQ/Nm3 20/22 Heiteseire Pidev Mõõdetud tulemuste keskmistamisperioodid on määratletud järgmiselt: 1) ööpäevakeskmine – usaldusväärsete pideva mõõtmise tulemusena saadud tunni keskmiste keskmine väärtus 24 tunni kohta; 2) aastakeskmine – usaldusväärsete pideva mõõtmise tulemusena saadud tunni keskmiste keskmine väärtus aasta kohta. Tulemused (ööpäevakeskmine ja aasta keskmine) esitada kujul, mis tagab nende võrdluse vastavate loaga määratud heite piirväärtustega (andmed peavad olema töödeldud ja analüüsitud vastavalt tööstusheite seaduse § 82 toodud nõuetele). Mõõtmiste aruanne esitada läbi KOTKAS infosüsteemi Kohustused saki hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks. Aruandele lisada andmed pidevseirejaama (AMS) seisakute ja heite piirväärtuste ületamise kohta koos põhjuste väljatoomisega. Töökorralduslikud Pidev Pidevseire seadmed peavad olema töökorras. nõuded Juhul kui esineb rike pidevseire seadmete töös rohkem kui 10 päeva, tuleb korraldada perioodilist analüütilist kontrolli akrediteeritud labori poolt. Korraldada automaatsete mõõtesüsteemide kvaliteedikontrolli vastavuses Euroopa Standardimiskomitee standarditega, või kui Euroopa Standardimiskomitee standard ei ole kättesaadav, siis vastavuses Rahvusvahelise Standardimisorganisatsiooni standardi, riikliku või mõne teise rahvusvahelise standardiga, millega tagatakse mõõdistusandmete võrdväärne teaduslik kvaliteet. Korraldada automaatsete mõõdistussüsteemide kontrollimine ja kalibreerimine (AST) vähemalt kord aastas, tehes paralleelmõõtmisi referentsmeetoditega. AST aruanne esitada läbi KOTKAS infosüsteemi Kohustused saki üks kord aastas. Keskkonnaametile tuleb kord viie aasta jooksul esitada pidevseire seadmete kalibreerimise ja valideerimise aruanne QAL2. Töökorralduslikud Pidev Dokumentatsioon, mida tuleb pidada: nõuded 1) Arvestus saasteallikatega seotud andmete üle (kütuse kulu, suitsugaasi mahtkulu, seadmete töötunnid, hooldus jne). 2) Kütuse parameetrite analüüsi andmed Muu Pidev Tingimus saasteainete heite piirväärtuste järgimisele. Juhul, kui kontrollitavad näitajad ületavad kehtestatud piirväärtusi, tuleb välja selgitada selle põhjus ja võttes koheselt kasutusele abinõud heite piirväärtuste tagamiseks. A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Seotud heite​allikas HEIT0007510 Heiteallika kood Vanus Olemasolev seade Seadme liik Muu põletusseade Identsete põletusseadmete arv ühel heiteallikal 1 Soojus​sisendile vastav nimi​soojus​võimsus, MWth 5.582 Kütuse liik koos selle osakaaluga (%) Saasteained Saasteaine nimetus Heite piirväärtus, mg/Nm3 Piirväärtuse rakendamise algus Piirväärtuse rakendamise lõpp Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) - 100 NOₓ 200 01.01.2030 Loa lisad 21/22 Loa lisad Nimetus Manus LHK projekt Lisa 6: LHK projekt.pdf LHK lisa - Käitise asukoha kaart sobivas, kui mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas. Lisa 7: Kaitise_asukoha_kaart.jpg LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas Lisa 8: heiteallikate_asendiplaan.jpg LHK lisa - Manused Lisa 9: utilitas_ulemiste_arvutustabel_2.xlsx LHK lisa - Manused Lisa 10: NO2_1h.png LHK lisa - Manused Lisa 11: NMVOC_24h.png LHK lisa - Manused Lisa 12: SO2_24h.png LHK lisa - Manused Lisa 13: NMVOC_1h.png 22/22  5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt) 5.4.1. Üldandmed LHK projekti koostaja Nimi AS Utilitas Tallinn Registrikood/isikukood 10811060 Postiaadress Maakri 19/1, Tallinn, Harju maakond Telefon +372 6107100 E-posti aadress [email protected] Sissejuhatus Põhjendus loa taotlemiseks Käitisele on väljastatud keskkonnakompleksluba, kuna käitises toimub suurte (üle 50 MWth) põletusseadmete abil soojusenergia tootmine. Kompleksloa muutmist taotletakse kuna toimub ühe energiaploki rekonstrueerimine. Rekonstrueerimise tulemusena on oodata antud seadme töötamisega kaasneva õhuheite reaalselt vähenemist. Samas nähakse ette võimalik suurem soojatootmise vajadus ning seega võimalik maksimaalne kütusekulu. Lisaks taotletakse olemasoleva omatarbe aurukatla puhul lisaks maagaasile alternatiivina kerge kütteõli/diislikütuse kasutamise võimalust kütusena. Samuti täpsustatakse teiste põletusseadmete kütuste koguseid arvestades maagaasi tarnete võimalikku ebastabiilsust ja võimalikku vajadust rekonstrueeritud veekatla abil soojavarustuse tagamiseks. Maagaasi kasutamise osas on läbivalt taotluses kajastatud ka võimalus maagaasi asemel biometaani (biogaasi) põletamiseks. Täiendavaid reaalseid heiteallikaid loataotlusega ei lisandu. Taotluse parema mõistetavuse huvides on rekonstrueeritavat veekatelt ja vana veekatelt käsitletud eraldi heiteallikana. Reaalselt töötavad katlad ühte korstnasse. 1/29 Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud *Tööstusheite seadus kirjandusele *Atmosfääriõhu kaitse seadus *"Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid". Keskkonnaministri 24. novembri 2016. aasta määrus nr. 59 *"Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid1". Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus nr. 86 *Suurte põletusseadmete saasteainete heite piirväärtused, nende kohaldamine mitme kütuse põletusseadme korral ja väävliärastuse astme nõuded1". Keskkonnaministri 28. juuni 2013. aasta määrus nr 48). * „Õhukvaliteedi hindamise kord”. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus nr. 84) *"Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus nr 75. *"Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning hoiustamisel välisõhku väljutavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid" Keskkonnaministri 01.06.2020 määrus nr 31 *"Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuse hoidla ehitamise ja kasutamise nõuded ning kuja täpsustatud ulatus" Keskkonnaministri 20.09.2019 määrus nr 42 *EMEP/EEA air pollutant emission inventory guidebook 2019 Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, Tootmismahtu on hinnanud AS Utilitas Tallinn spetsialistid. Kütuse kogused on leitud maksimaalsetest kütusekulu ja muud andmed tootmismahtudest lähtuvalt. Käitise asukoha kirjeldus Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) Ülemiste katlamaja asub Tallinna Kesklinna linnaosa territooriumil Masina tn 18 kinnistul. Katlamaja tootmisterritooriumi asukoha kirjeldus suuruseks on 15689 m2 ning alal paiknevad katlamaja koos administratiivhoone ja tootmise abihoonetega (laohooned) ning vedelkütuse mahuti. Territoorium (katastritunnus 78401:116:0064) piirneb ida- ja lõunasuunas sihtotstarbeta maaga, läänest riigikaitsemaaga, põhjast ja idast transpordimaaga. Lähim elamu paikneb käitise piirist ca 118 m kaugusel loodesuunas. Territoorium piirneb tootmis-, riigikaitse- ja transpordimaadega. Käitise lähialal ei paikne looduskaitselisi objekte, sh kaitsealuste liikide registreeritud leiukohti või Natura 2000 võrgustiku alasid. Käitise territoorium on olnud väga pikaajaliselt kasutusel katlamajana. Käitise asukoha kaart sobivas, kui mitte väiksemas kui Lisa 19: Kaitise_asukoha_kaart.jpg 1:20 000 mõõtkavas. Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, Lisa 20: heiteallikate_asendiplaan.jpg kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised Korstna kõrgusi arvestades ei paikne piirkonnas hajumist oluliselt mõjutavaid objekte . Maapinna reljeefi võetakse geograafilised ja tehnogeensed objektid hajuvusarvutustes arvesse vastavalt Maa-ameti kõrgusandmetele. 2/29 Ilmastikutingimuste iseloomustus (tuulteroos) Katlamaja asukohas on meteoroloogilistest tingimustest olulisemad mere lähedusest tingitud tuuline kliima, valdavad edelatuuled ja tuule suuremad kiirused päevasel ajal. Lähim meteoroloogiajaam asub ligikaudu 10 km kaugusel (Tallinn-Harku meteoroloogiajaam). Järgnevalt on esitatud ülevaade temperatuuridest, valdavatest tuule kiirustest ja suundadest ning sademete hulgast. Temperatuurid: Paljuaastane keskmine temperatuur + 5,0 °C Kõige soojema kuu (juuli) keskmine temperatuur + 17,3 °C Kõige külmema kuu (veebruar) keskmine temperatuur - 4,6 °C Kõige soojema kuu keskmine temperatuur kella 13 ajal + 20,0 °C Temperatuuri absoluutne maksimum + 34 °C Temperatuuri absoluutne miinimum - 35 °C Tuule kiirused: Kõige väiksem kuu keskmine (märts) 4,5 m/s Kõige suurem kuu keskmine (detsember) 5,9 m/s Keskmine aastane kiirus 5,3 m/s Tuule suuna ja tuulevaikuse sagedus (%): (täpsemalt vt tuulteroos https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/tuul/#tuule_suund ) N NO O SO S SW+SSW W NW tuulevaikus 5 5 3 6 10 25 8 4 3 3/29 Sademed: Aasta keskmine sademete hulk 550 mm Kuu keskmine sademete hulk: minimaalne (märts) 29 mm maksimaalne (august) 82 mm 5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass Ei ole asjakohane 5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) Ei ole asjakohane 5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Vorm ei ole asjakohane. Püüdeseadmeid ei ole kasutusel. 5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika 4/29 5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika Heiteallikas Aurukatla korsten Koormus Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 100 100 100 01 - 02 100 100 100 02 - 03 100 100 100 03 - 04 100 100 100 04 - 05 100 100 100 05 - 06 100 100 100 06 - 07 100 100 100 07 - 08 100 100 100 5/29 08 - 09 100 100 100 09 - 10 100 100 100 10 - 11 100 100 100 11 - 12 100 100 100 12 - 13 100 100 100 13 - 14 100 100 100 14 - 15 100 100 100 15 - 16 100 100 100 16 - 17 100 100 100 17 - 18 100 100 100 18 - 19 100 100 100 19 - 20 100 100 100 20 - 21 100 100 100 21 - 22 100 100 100 22 - 23 100 100 100 23 - 24 100 100 100 Heiteallikas Rekonstrueeritud veekatla korsten Koormus Täiskoormus E-P Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 60 Aprill 40 Mai 20 Juuni 20 Juuli 20 6/29 August 20 September 40 Oktoober 60 November 100 Detsember 100 Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 100 100 100 01 - 02 100 100 100 02 - 03 100 100 100 03 - 04 100 100 100 04 - 05 100 100 100 05 - 06 100 100 100 06 - 07 100 100 100 07 - 08 100 100 100 08 - 09 100 100 100 09 - 10 100 100 100 10 - 11 100 100 100 11 - 12 100 100 100 12 - 13 100 100 100 13 - 14 100 100 100 14 - 15 100 100 100 15 - 16 100 100 100 16 - 17 100 100 100 17 - 18 100 100 100 18 - 19 100 100 100 19 - 20 100 100 100 20 - 21 100 100 100 21 - 22 100 100 100 7/29 22 - 23 100 100 100 23 - 24 100 100 100 Heiteallikas Vedelkütuse mahuti Koormus Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 100 100 100 01 - 02 100 100 100 02 - 03 100 100 100 03 - 04 100 100 100 04 - 05 100 100 100 05 - 06 100 100 100 8/29 06 - 07 100 100 100 07 - 08 100 100 100 08 - 09 100 100 100 09 - 10 100 100 100 10 - 11 100 100 100 11 - 12 100 100 100 12 - 13 100 100 100 13 - 14 100 100 100 14 - 15 100 100 100 15 - 16 100 100 100 16 - 17 100 100 100 17 - 18 100 100 100 18 - 19 100 100 100 19 - 20 100 100 100 20 - 21 100 100 100 21 - 22 100 100 100 22 - 23 100 100 100 23 - 24 100 100 100 Heiteallikas Veekatla korsten Koormus Täiskoormus E-P Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 10 Märts 10 Aprill 10 Mai 10 Juuni 10 9/29 Juuli 10 August 10 September 10 Oktoober 10 November 10 Detsember 10 Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 100 100 100 01 - 02 100 100 100 02 - 03 100 100 100 03 - 04 100 100 100 04 - 05 100 100 100 05 - 06 100 100 100 06 - 07 100 100 100 07 - 08 100 100 100 08 - 09 100 100 100 09 - 10 100 100 100 10 - 11 100 100 100 11 - 12 100 100 100 12 - 13 100 100 100 13 - 14 100 100 100 14 - 15 100 100 100 15 - 16 100 100 100 16 - 17 100 100 100 17 - 18 100 100 100 18 - 19 100 100 100 19 - 20 100 100 100 20 - 21 100 100 100 10/29 21 - 22 100 100 100 22 - 23 100 100 100 23 - 24 100 100 100 5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Põletusseade Heite​allikas Aurukatla korsten Põletusseadmete arv 1 Soojus​sisendile vastav nimi-​soojus-​võimsus, MWth 5.582 Töö​tundide arv aastas 8 760 Kasu​tegur 0.93 Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist? Ei Püüdeseade Püüde​seade Kasutatav kütus ja jäätmed Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine Kütuse liik Väävlisisaldus, Alumine kütte​väärtus, Kogus Välisõhku väljutatud heide % MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ aastas Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside Heitkogus mahuühiku kohta, mg/Nm³ Heite Prog​noositav Hetkeline Ühik Aastas Ühik piir​‐ kontsent​ratsioon heitkogus, täpsus väärtus 0,001 Kerge kütteõli 0.10 42.60 2 200 tonni PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.2233 g/s 3.7488 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0335 g/s 0.56232 t PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0335 g/s 0.56232 t 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.6196 g/s 10.40292 t 11/29 Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine Kütuse liik Väävlisisaldus, Alumine kütte​väärtus, Kogus Välisõhku väljutatud heide % MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ aastas Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside Heitkogus mahuühiku kohta, mg/Nm³ Heite Prog​noositav Hetkeline Ühik Aastas Ühik piir​‐ kontsent​ratsioon heitkogus, täpsus väärtus 0,001 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.2344 g/s 3.93624 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad 0.0279 g/s 0.4686 t orgaanilised ühendid 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, 0.0558 mg/s 0.9372 kg ümberarvutatuna pliiks 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, 0.0006 mg/s 0.009372 kg ümberarvutatana elavhõbedaks 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised 0.0017 mg/s 0.028116 kg ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, 0.2484 mg/s 4.17054 kg ümberarvutatuna arseeniks 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, 0.0335 mg/s 0.56232 kg ümberarvutatuna vaseks 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna 0.0279 mg/s 0.4686 kg tsingiks 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, 0.1116 mg/s 1.8744 kg ümberarvutatuna kroomiks 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, 1.1164 mg/s 18.744 kg ümberarvutatuna nikliks PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja 0.0558 µg/s 0.9372 mg dibensofuraanid 50-32-8 Benso(a)püreen 0.0056 mg/s 0.09372 kg 205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0.0056 mg/s 0.09372 kg 207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0.0056 mg/s 0.09372 kg 193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0.0056 mg/s 0.09372 kg 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.2621 g/s 4.40 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 6 730.445568 t 12/29 Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine Kütuse liik Väävlisisaldus, Alumine kütte​väärtus, Kogus Välisõhku väljutatud heide % MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ aastas Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside Heitkogus mahuühiku kohta, mg/Nm³ Heite Prog​noositav Hetkeline Ühik Aastas Ühik piir​‐ kontsent​ratsioon heitkogus, täpsus väärtus 0,001 Maagaas (välja 0 33.63 5 500 tuh. PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0025 g/s 0.083234 t arvatud vedelal Nm³ PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0025 g/s 0.083234 t kujul) PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0025 g/s 0.083234 t 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.2389 g/s 7.916502 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.1675 g/s 5.54895 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad 0.0112 g/s 0.36993 t orgaanilised ühendid BC Must süsinik 0 g/s 0.004495 t 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, 0 mg/s 0.000277 kg ümberarvutatuna pliiks 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, 0.0006 mg/s 0.018496 kg ümberarvutatana elavhõbedaks 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised 0 mg/s 0.000046 kg ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, 0.0007 mg/s 0.022196 kg ümberarvutatuna arseeniks 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, 0 mg/s 0.000141 kg ümberarvutatuna vaseks 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna 0.0001 mg/s 0.002774 kg tsingiks 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, 0 mg/s 0.000141 kg ümberarvutatuna kroomiks 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, 0 mg/s 0.000094 kg ümberarvutatuna nikliks 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, 0.0001 mg/s 0.002035 kg ümberarvutatuna seleeniks 13/29 Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine Kütuse liik Väävlisisaldus, Alumine kütte​väärtus, Kogus Välisõhku väljutatud heide % MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ aastas Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside Heitkogus mahuühiku kohta, mg/Nm³ Heite Prog​noositav Hetkeline Ühik Aastas Ühik piir​‐ kontsent​ratsioon heitkogus, täpsus väärtus 0,001 PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja 0.0028 µg/s 0.092482 mg dibensofuraanid 50-32-8 Benso(a)püreen 0 mg/s 0.000104 kg 205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0 mg/s 0.000155 kg 207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0 mg/s 0.000155 kg 193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0 mg/s 0.000155 kg 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.0028 g/s 0.094332 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 10 368.989928 t Diislikütus 0.01 42.60 2 200 tonni 124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 6 936.479616 t Biogaas 0 33.60 5 500 tuh. 124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist 0 g/s 10 368.989928 t Nm³ Põletusseade Heite​allikas Rekonstrueeritud veekatla korsten Põletusseadmete arv 1 Soojus​sisendile vastav nimi-​soojus-​võimsus, MWth 119.56 Töö​tundide arv aastas 4 380 Kasu​tegur 0.92 Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist? Ei Püüdeseade Püüde​seade Kasutatav kütus ja jäätmed 14/29 Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine Kütuse liik Väävlisisaldus, Alumine kütte​väärtus, Kogus Välisõhku väljutatud heide % MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ aastas Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside Heitkogus mahuühiku kohta, mg/Nm³ Heite Prog​noositav Hetkeline Ühik Aastas Ühik piir​‐ kontsent​ratsioon heitkogus, täpsus väärtus 0,001 Maagaas (välja 0 33.60 26 000 tuh. PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 5 0.174 g/s 1.276 t arvatud vedelal kujul) Nm³ PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.174 g/s 1.276 t PM10 Peened osakesed (PM10) 0.174 g/s 1.276 t 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 217 110 3.839 g/s 28.075 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 30 1.047 g/s 7.657 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad 0.311 g/s 2.273 t orgaanilised ühendid BC Must süsinik 0.004 g/s 0.032 t 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, 0 mg/s 0.001 kg ümberarvutatuna pliiks 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, 0.012 mg/s 0.087 kg ümberarvutatana elavhõbedaks 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised 0 mg/s 0 kg ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, 0.014 mg/s 0.105 kg ümberarvutatuna arseeniks 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, 0 mg/s 0 kg ümberarvutatuna vaseks 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna 0 mg/s 0.001 kg tsingiks 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, 0 mg/s 0.001 kg ümberarvutatuna kroomiks 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, 0 mg/s 0 kg ümberarvutatuna nikliks 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, 0.001 mg/s 0.01 kg ümberarvutatuna seleeniks 15/29 Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine Kütuse liik Väävlisisaldus, Alumine kütte​väärtus, Kogus Välisõhku väljutatud heide % MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ aastas Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside Heitkogus mahuühiku kohta, mg/Nm³ Heite Prog​noositav Hetkeline Ühik Aastas Ühik piir​‐ kontsent​ratsioon heitkogus, täpsus väärtus 0,001 PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja 0.06 µg/s 0.437 mg dibensofuraanid 50-32-8 Benso(a)püreen 0 mg/s 0 kg 205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0 mg/s 0.001 kg 207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0 mg/s 0.001 kg 193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0.0001 mg/s 0.0007 kg 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.034 g/s 0.246 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 49 017.043 t Biogaas 0 33.60 26 000 tuh. 124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist 0 g/s 49 017.043 t Nm³ Kerge kütteõli 0.10 42.60 20 000 tonni 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 12.879 g/s 90.775 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.706 g/s 4.974 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad 0.097 g/s 0.682 t orgaanilised ühendid 7446-09-5 Vääveldioksiid 4.234 g/s 29.844 t PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.706 g/s 4.974 t PM10 Peened osakesed (PM10) 0.706 g/s 4.974 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.706 g/s 4.794 t BC Must süsinik 0.236 g/s 1.666 t 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, 0.492 mg/s 3.468 kg ümberarvutatuna pliiks 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised 0.164 mg/s 1.159 kg ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, 0.164 mg/s 1.159 kg ümberarvutatana elavhõbedaks 16/29 Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine Kütuse liik Väävlisisaldus, Alumine kütte​väärtus, Kogus Välisõhku väljutatud heide % MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ aastas Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside Heitkogus mahuühiku kohta, mg/Nm³ Heite Prog​noositav Hetkeline Ühik Aastas Ühik piir​‐ kontsent​ratsioon heitkogus, täpsus väärtus 0,001 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, 0.219 mg/s 1.542 kg ümberarvutatuna arseeniks 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, 0.164 mg/s 1.159 kg ümberarvutatuna kroomiks 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, 0.329 mg/s 2.317 kg ümberarvutatuna vaseks 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, 0.164 mg/s 1.159 kg ümberarvutatuna nikliks 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, 0.821 mg/s 5.785 kg ümberarvutatuna seleeniks 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna 0.219 mg/s 1.542 kg tsingiks PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja 0.06 µg/s 0.426 mg dibensofuraanid 193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0.001 mg/s 0.006 kg 124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 61 185.869 t Diislikütus 0.01 42.60 20 000 tonni 124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 63 058.906 t Põletusseade Heite​allikas Veekatla korsten 17/29 Põletusseadmete arv 1 Soojus​sisendile vastav nimi-​soojus-​võimsus, MWth 126.10 Töö​tundide arv aastas 1 080 Kasu​tegur 0.92 Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist? Ei Püüdeseade Püüde​seade Kasutatav kütus ja jäätmed Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine Kütuse liik Väävlisisaldus, Alumine kütte​väärtus, Kogus Välisõhku väljutatud heide % MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ aastas Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside Heitkogus mahuühiku kohta, mg/Nm³ Heite Prog​noositav Hetkeline Ühik Aastas Ühik piir​‐ kontsent​ratsioon heitkogus, täpsus väärtus 0,001 Maagaas (välja 0 33.60 6 500 tuh. 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 217 217 7.987 g/s 13.846 t arvatud vedelal kujul) Nm³ 630-08-0 Süsinikmonooksiid 4.918 g/s 8.525 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad 0.328 g/s 0.568 t orgaanilised ühendid 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.035 g/s 0.061 t PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.184 g/s 0.319 t PM10 Peened osakesed (PM10) 0.184 g/s 0.319 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.184 g/s 0.319 t BC Must süsinik 0.005 g/s 0.008 t 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, 0 mg/s 0 kg ümberarvutatuna pliiks 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised 0 mg/s 0 kg ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 18/29 Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine Kütuse liik Väävlisisaldus, Alumine kütte​väärtus, Kogus Välisõhku väljutatud heide % MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ aastas Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside Heitkogus mahuühiku kohta, mg/Nm³ Heite Prog​noositav Hetkeline Ühik Aastas Ühik piir​‐ kontsent​ratsioon heitkogus, täpsus väärtus 0,001 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, 0.013 mg/s 0.022 kg ümberarvutatana elavhõbedaks 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, 0.015 mg/s 0.026 kg ümberarvutatuna arseeniks 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, 0 mg/s 0 kg ümberarvutatuna kroomiks 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, 0 mg/s 0 kg ümberarvutatuna vaseks 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, 0 mg/s 0 kg ümberarvutatuna nikliks 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, 0.001 mg/s 0.002 kg ümberarvutatuna seleeniks 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna 0 mg/s 0 kg tsingiks PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja 0.063 µg/s 0.109 mg dibensofuraanid 50-32-8 Benso(a)püreen 0 mg/s 0 kg 205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0 mg/s 0 kg 207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0 mg/s 0 kg 193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0.0001 mg/s 0.0002 kg 124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 12 254.261 t Biogaas 0 33.60 6 500 tuh. 124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist 0 g/s 12 254.261 t Nm³ Kerge kütteõli 0.10 42.60 5 000 tonni 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 14.63 g/s 23.643 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 5.536 g/s 8.946 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad 0.659 g/s 1.065 t orgaanilised ühendid 19/29 Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine Kütuse liik Väävlisisaldus, Alumine kütte​väärtus, Kogus Välisõhku väljutatud heide % MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ aastas Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside Heitkogus mahuühiku kohta, mg/Nm³ Heite Prog​noositav Hetkeline Ühik Aastas Ühik piir​‐ kontsent​ratsioon heitkogus, täpsus väärtus 0,001 7446-09-5 Vääveldioksiid 6.188 g/s 10 t PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 5.272 g/s 8.52 t PM10 Peened osakesed (PM10) 0.791 g/s 1.278 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.791 g/s 1.278 t BC Must süsinik 0.265 g/s 0.428 t 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, 1.318 mg/s 2.13 kg ümberarvutatuna pliiks 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised 0.04 mg/s 0.064 kg ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, 0.013 mg/s 0.021 kg ümberarvutatana elavhõbedaks 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, 5.865 mg/s 9.479 kg ümberarvutatuna arseeniks 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, 2.636 mg/s 4.26 kg ümberarvutatuna kroomiks 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, 0.791 mg/s 1.278 kg ümberarvutatuna vaseks 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, 26.36 mg/s 42.60 kg ümberarvutatuna nikliks 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, 0.895 mg/s 1.446 kg ümberarvutatuna seleeniks 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna 0.659 mg/s 1.065 kg tsingiks PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja 1.318 µg/s 2.13 mg dibensofuraanid 193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0.132 mg/s 0.213 kg 124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 15 296.467 t 20/29 Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine Kütuse liik Väävlisisaldus, Alumine kütte​väärtus, Kogus Välisõhku väljutatud heide % MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ aastas Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside Heitkogus mahuühiku kohta, mg/Nm³ Heite Prog​noositav Hetkeline Ühik Aastas Ühik piir​‐ kontsent​ratsioon heitkogus, täpsus väärtus 0,001 50-32-8 Benso(a)püreen 0.132 g/s 0.213 kg 205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0.132 g/s 0.213 kg 207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0.132 g/s 0.213 kg Diislikütus 0.01 42.60 5 000 tonni 124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 15 764.726 t RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. 5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa Ei ole asjakohane 5.4.10. Tehnoloogilised äkkheited Vorm ei ole asjakohane. Õhuheitmete arvestatavat suurenemist katelde käivitamisel, seiskamisel või avariisse minekul ei toimu. Ka kerge kütteõli kasutamisel käivitatakse katlad gaasiga töötavate süütepõletite abil. Katla avariisse minekul või abiseadmete (õhuventilaator, suitsuimeja, võrgu- või retsirkulatsioonipump) seiskumisel katel koheselt seisatakse s.o automaatselt katkestatakse kütuse koldesse andmine. Kontrollimatute ja hajusate heitmete tekkimine ei ole tõenäoline. 5.4.11. Välisõhus leviv müra Katlamaja müra ei eristu üldisest mürafoonist territooriumi ümber. Katlamaja lähiümbruses ei ole müratundlikke objekte. 5.4.12. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate 21/29 koosmõju 5.4.12. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju Heite​allikate numbrid Saasteaine Õhu​kvaliteedi tase plaanil või kaardil CAS nr Nimetus Summaarne Ühik Keskmistamisaeg Õhu​kvaliteedi Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi Suhe Cm / hetkeline heitkogus piir- või siht​‐ tase väljaspool tootmisterritooriumi, Keskmistamisaeg M väärtus ∑Cm µg/m³ K2, K1, K3 630-08- Süsinikmonooksiid 6.817 g/s 8 tundi 10 mg/m³ 0.06 0.006 0 K2, K1, K3 7439- Plii ja anorgaanilised ühendid, 1.866 mg/s 1 aasta 0.50 µg/m³ 0 0 92-1 ümberarvutatuna pliiks K2, K1, K3 7440- Nikkel ja lahustavad ühendid, 27.64 mg/s 1 aasta 20 ng/m³ 0.98 0.049 02-0 ümberarvutatuna nikliks K2, K1, K3 7440- Arseen ja anorgaanilised ühendid, 6.332 mg/s 1 aasta 6 ng/m³ 1.242 0.207 38-2 ümberarvutatuna arseeniks K2, K1, K3 7440- Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, 0.206 mg/s 1 aasta 5 ng/m³ 0.101 0.02 43-9 ümberarvutatuna kaadmiumiks K2, K1, K3 7440- Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna 2.912 mg/s 24 tundi 0.10 µg/m³ 0.005 0.05 47-3 kroomiks 1 aasta 0.01 µg/m³ 0 0 K2, K1, K3 7440- Vask ja anorgaanilised ühendid, 1.154 mg/s 24 tundi 2 µg/m³ 0.003 0.002 50-8 ümberarvutatuna vaseks K2, K1, K3 7440- Tsingiühendid, ümberarvutatuna 0.906 mg/s 24 tundi 50 µg/m³ 0.005 0 66-6 tsingiks K2, K1, K3 7446- Vääveldioksiid 10.684 g/s 1 tund 350 µg/m³ 47.423 0.135 09-5 24 tundi 125 µg/m³ 37.89 0.303 K2, K1, K3 10102- Lämmastikdioksiid 28.129 g/s 1 tund 200 µg/m³ 84.054 0.42 44-0 1 aasta 40 µg/m³ 4.133 0.103 K2, K1, K3, M1 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised 1.008 g/s 1 tund 5 000 µg/m³ 3 485.78 0.697 ühendid 24 tundi 2 000 µg/m³ 1 236.44 0.618 K2, K1, K3 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 1.531 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.077 0.003 K2, K1, K3 PM10 Peened osakesed (PM10) 1.531 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 4.039 0.081 1 aasta 40 µg/m³ 0.077 0.002 Koosmõju kirjeldus Koosmõju arvutuseks on kasutatud KOTKAS Airviro hajuvusarvutuste moodulit selle automaatseadistustes. Mõjualasse jäävate käitise andmeid täiendavalt ei kontrollitud, vaid usaldati KOTKAS süsteemi toimivust. KOTKAS Airviro ei teisenda koosmõju avaldava heiteallika HEIT0000215 nikli heidet g/s heitmeks (heitellaikate registris mg/s) ehk hindab antud heiteallika heidet hajuvusarvutustes 1000 korda üle. Kontsentratsioon teisendati eeldusega, et kui heide on 1000 korda väiksem, siis on ka tekkiv kontsentratsioon 1000 korda väiksem. 5.4.13. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire22/29 5.4.13. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire Saasteainete heitkoguste ja müra seire Heiteallikas Seiratav Seire Saasteaine näitaja sagedus CAS Nimetus Selgitused (vajaduse korral) nr K1K2 Saasteaine pidev 10102- Lämmastikdioksiid Ülemiste katlamaja rekonstrueeritava veekatla suitsutorule paigaldatakse veekatla K2 rekonstrueerimise järgselt 44-0 suitsugaasi pidevmõõtesüsteemi AMS, millega mõõdetakse suitsugaasis NOx ja CO kontsentratsioone ja normaliseerimiseks vajalikke abiparameetreid. 630- Süsinikmonooksiid Ülemiste katlamaja rekonstrueeritava veekatla suitsutorule paigaldatakse veekatla K2 rekonstrueerimise järgselt 08-0 suitsugaasi pidevmõõtesüsteemi AMS, millega mõõdetakse suitsugaasis NOx ja CO kontsentratsioone ja normaliseerimiseks vajalikke abiparameetreid. 5.4.14. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Lõhnaaine häiringutaseme hindamisel lähtutakse saasteainete lõhnalävedest ja keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 81 "Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häringutasemed" nõuetest. Määruses nr 81 ei ole esitatud lõhnaainete eriheiteid põletusseadmetele ning käitis ei emiteeri saasteaineid, mis võiksid põhjustada olulist lõhnahäiringut ehk puuduvad saasteained, millel oleks madal lõhnalävi. Eelnevast tulenevalt ei ole oodata, et põletusseadme tegevus põhjustaks piirkonnas häiringutaset ületavat lõhnahäiringut. Võimalik lõhnahäiring võib esineda ajutiselt vedelkütuse mahuti täitmisel (heiteallikas M1). Arvestades, et käitise vahetus läheduses elamud puuduvad ja mahuti täitmise aeg on väike, siis on lõhnahäiringu tekkimine elamualadel ebatõenäoline. 5.4.15. Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel Heitkogused leiti arvutuslikult. Kuna käitis on töötanud viimastel aastatel väga piiratud tööaja ja võimsusega, siis esinduslikud mõõtetulemused puuduvad. 23/29 Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel Põletusseadmed Põletusseadmete tööst välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused on määratud arvutuslikul meetodil lähtudes keskkonnaministri 24.11. 2016. a määrusest nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid" ning keskkonnaministri 27.12.2016 määrusest nr 86 "Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid". Keskmise võimsusega põletusseadme puhul on lähtutud määruse 59 lisades esitatud eriheidetest. Suurte põletusseadmete puhul on lähtutud määruse 59 arvutuskäigust, kuid osaliselt kasutatud EMEP/EEA air pollutant emission inventory guidebook 2019: 1.A.1 Energy industries esitatud eriheidetest (maagaas tabel 3-4 ja vedelkütus tabel 3-6). Rekonstrueeritava katla puhul on lähtutud rekonstrueerimisel eeldatavalt saavutatavatest kontsentratsioonidest. Kütusemahuti Mahuti laadimisel ja hingamisel eralduvate saasteainete arvutuse aluseks on võetud keskkonnaministri määrus nr 31: "Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning hoiustamisel välisõhku väljutavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid", Vastu võetud 01.06.2020 Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat Käitise põhiandmed arvestades võrreldes kehtiva loaga tehtavaid muudatusi: 1) Kütused: peamine kütus on maagaas (tarne olemasolul on võimalik põletada ka biometaani/biogaasi), reservina kasutatakse käitises kerge kütteõli/diisel. Kõik põletusseadmed saavad põhimõtteliselt kasutada ka vedelkütuseid. 2) Võimsused peale rekonstrueerimist: o Aurukatel: primaar kütuse järgi ca 5,6MWth; o K2 (rekonstrueerimisel): primaar kütuse järgi maagaasil 119.56 MWth, vedelkütusel 120.88 MWth; o K3 (vana): primaar kütuse järgi ca 126.1 MWth, vedelkütusel 131.8 MWth 3) Eelduslikud töötunnid: o K1 aurukatel: töös 4-5 kuud aastas normaalolukorras. Teoreetiliselt võib töötada kuni 365p aastas. Tavaline keskmine koormus ca 30%. o K2, renoveeritud veekatel: töös 2-3 kuud aastas (detsember-veebruar) normaal olukorras keskmiselt võimsusega 50%. Võib töötada kuni 6 kuud aastas juhul kui võrgus on selles vajadus. o K3, vana veekatel: normaalselt tulevikus ei kasuta, v.a. testimise ja KIWA üleandmise eesmärgil, see tähendab kuni 5-10 päeva aastas keskmise koormusega 30%. Avarii korral (äärmisel külmad pikaajalised ilmad, võrgu avarii), näeme ette kuni 45 tööpäeva aastas keskmise koormusega 50%. 4) aastane tootmismaht: o K1 aurukatel: normaalselt 5624MWh ; maksimum: 24528MWh o K2: normaalselt 116510MWh; maksimum: 233020MWh o K3: normaalselt 7767MWh ; maksimum: 58255MWh Põletusseadmed Põletusseadmete tööst välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused on määratud arvutuslikul meetodil lähtudes keskkonnaministri 24.11. 2016. a määrusest nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid" ning 24/29 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid" ning keskkonnaministri 27.12.2016 määrusest nr 86 "Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid". Keskmise võimsusega põletusseadme (aurukatel K1) puhul on lähtutud määruse 59 lisades esitatud eriheidetest ja saasteainete heitkoguste arvutamiseks on kasutatud KOTKAS arvutusmoodulit vormil 5.4.7. Süsinikdioksiidi osas ei ole g/s heitkogust arvutatud (märgitud 0, sest kasvuhoonegaaside puhul pole kohane hetkelise heitkoguse esitamine). Diiselkütuse põletamisel tekivad samad heitkogused kui kergel kütteõlil, seega ei ole neid vormil 5.4.7. korratud. Erinev on süsinikdioksiid heitkogus, mis on eraldi esitatud. Lisaks maagaasile on võimalik katlas põletada ka biometaani. Vormil 5.4.7 puudub kütuse valikutes biometaan, seega on kasutatud mõistet biogaas. Maagaasi ja biometaani põletamisel tekkiv heide ei erine. Erinevuseks on ainult asjaolu, et biometaani põletamisel tekkivat süsinikdioksiidi käsitletakse aruandluses kui süsinikdioksiidi biomassist. Suurte põletusseadmete puhul on lähtutud määruse 59 arvutuskäigust. Rekonstrueeritava veekatla (K2) puhul on lähtutud käitajale teada olevast infost, mille kohasel rekonstrueerimise järel saavutatakse järgnevad saasteainete kontsentratsioonid. Maagaas Vedelkütus (mg/Nm3,O2=3%) (mg/Nm3,O2=3%) NOx <110 <365 SO2 - <120 CO <30 <20 Tahked osakesed <5 <20 Saasteainete puhul mille puhul eeldatava rekonstrueerimise järgse kontsentratsiooni kohta info puudub on lähtutud EMEP/EEA air pollutant emission inventory guidebook 2019: 1.A.1 Energy industries esitatud eriheitest (maagaas tabel 3-4 ja vedelkütus tabel 3-6). PM10 ja PM2.5 on konservatiivselt võrdsustatud PM-sum-iga. Vana veekatla puhul reaalselt tekkivate saasteainete kontsentratsioonide osas info puudub, sest katel on kasutusest väljas. Vana veekatla (K3) puhul on lämmastikoksiidide puhul arvestatud, et NOX piirväärtus on 217 mg/Nm3. Vastava erandi aluseks on THS § 167 lg 1 ja 2. Käitajapoolne kinnituskiri esitatud loa andjale 30.12.2013 kirjaga nr 100-7/320 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 03.01.2014 nr HJR 6-9/14/87). Piirväärtuse alusel arvutati vana veekatla NOx eriheide. Teiste saasteainete osas on vana veekatla puhul maagaasi põletamisel lähtutud EMEP/EEA air pollutant emission inventory guidebook 2019: 1.A.1 Energy industries esitatud eriheitest (maagaas tabel 3-4). Maagaasi puhul ilmnes, et Guidebooki tabel 3-4 maagaasi tahkete osakeste (PMsum, PM10, PM2.5) eriheited on väiksemad kui rekonstrueeritud veekatlal eeldatavalt tekkivate saasteainete kontsentratsioonide kaudu arvutatud eriheited. Kasutati seega samu eriheiteid kui rekonstrueeritaval veekatlal (vastavad 5 mg/Nm3 25/29 kontsentratsioonile). Vedelkütuse puhul ilmnes, et Guidebooki vedelkütus tabel 3-6 vedelkütuse eriheited on kohati väiksemad kui rekonstrueeritud veekatlal eeldatavalt tekkivate saasteainete kontsentratsioonide kaudu arvutatud eriheited. Seega on vana veekatla puhul vedelkütuse põletamisel lähtutud määruse 59 vedelkütuse eriheidetest, mis on suuremad kui Guidebooki suurte põletusseadmete eriheited. Seleeni ja musta süsiniku osas on lähtutud Guidebooki tabel 3-6 andmetest, kuna määruses 59 eriheited puuduvad. Teadaoleva kontsentratsiooni puhul on eriheide arvutatud järgnevalt Mõõtmistulemuste alusel arvutatakse i-nda saasteaine eriheide qi, kasutades järgmist valemit: qi ≈ ci × α × 0,25 × k, g/GJ (raskmetallid mg/GJ), kus ci – i-nda saasteaine sisaldus kuivades suitsugaasides, mg/Nm3 ; Vg – 1 kg kütuse põlemisel tekkivate kuivade suitsugaaside maht, Nm3/kg; V – 1 kg kütuse põlemiseks vajalik teoreetiline õhukogus, Nm3/kg; α – liigõhutegur α = CO2max / CO2 ≈ 20,9 / (20,9 – O2); α =1.17; Qri – kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg; 0,25 – kütuse kuivaine stöhhiomeetrilisel põlemisel tekkiv ligikaudne kogus kuivi suitsugaase energiaühiku kohta, Nm3/MJ; k – kütuse niiskusest tulenev parandustegur; k=1; Hetkeline heitkogus Arvutatakse heiteallikast väljutatava i-nda saasteaine hetkeline heitkogus Mpi, lähtudes põletusseadme nimisoojusvõimsusest, kasutades järgmist valemit: Mpi = 10–3 × P × qi, g/s, kus P – põletusseadme nimisoojusvõimsus sisseantava kütusekoguse põhjal, MWth; qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ. Aastane heitkogus Kütusekulu B arvutatakse ümber massiühikutest (t) soojusühikutesse (GJ), kasutades vastava kütuseliigi alumist kütteväärtust Qri, kasutades järgmist valemit: B1 = B × Qri, GJ, kus B – kütusekulu vaadeldaval perioodil, t; Qri – kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg; Arvutatakse i-nda saasteaine heide Mi, kasutades järgmist valemit: 26/29 Arvutatakse i-nda saasteaine heide Mi, kasutades järgmist valemit: Mi = 10–6 × B1 × qi, t (raskmetallid kg), kus B1 – kütusekulu vaadeldaval perioodil, GJ; qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ; (raskmetallid mg/GJ). Kütuse hoiustamine ja laadimine Mahuti (V1) laadimisel ja hingamisel eralduvate saasteainete arvutuse aluseks on võetud keskkonnaministri määrus nr 31: "Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning hoiustamisel välisõhku väljutavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid", Vastu võetud 01.06.2020 Saasteainete arvutuskäigud koos valemitega on toodud lisatud exceli failis! Manused Lisa 21: utilitas_ulemiste_arvutustabel_2.xlsx Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid KOTKAS Airviro arvutusmoodul Arvutamiseks valitud meteoaasta Vastavalt KOTKAS Airviro andmetele Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu Vastavalt KOTKAS Airviro andmetele Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad Vastavalt KOTKAS Airviro andmetele Viide meteroloogilise mudeli andmetele Vastavalt KOTKAS Airviro andmetele Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta Vastavalt KOTKAS Airviro andmetele Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed) Vastavalt KOTKAS Airviro ja KOTKAS heiteallikate registri andmetele. Hajuvusarvutustes lähtuti fooniandmetest, mille KOTKAS Airviro moodul automaatselt koosmõju arvutustesse kaasas. 27/29 Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist Tegu on olemasolevate heiteallikatega. Loa muutmise vajadus tuleneb peamiselt ühe veekatla rekonstrueerimisest, mis vähendab veekatla käitamisel tekkivaid heitkoguseid. Seega ei ole oodata piirkonna õhukvaliteedi halvenemist võrreldes kehtiva loaga lubatava olukorraga. Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid Hajuvusarvutused koostati KOTKAS Airviro programmiga. Hajuvuskaardid on koostati saasteainete ja keskmistamisaegade kohta, mille korral kontsentratsioon ületab 30 % piirväärtusest. Manused Lisa 22: NO2_1h.png Lisa 23: NMVOC_24h.png Lisa 24: SO2_24h.png Lisa 25: NMVOC_1h.png 5.4.16. Järeldused ja ettepanekud Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel Tootmisterritooriumist väljaspool ja lähedalasuvate elamute juures ei esine õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist. või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures. Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse Põletusseadme rekonstrueerimise ja kütusekoguste muutmistega kaasnevana ei ole ette näha välisõhus leviva müra § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra suurenemist. Seadmed asuvad tootmisterritooriumil asuvas katlamajas siseruumides. normtasemetele vastavuse kohta Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu Suurimat heidet välisõhku põhjustavad veekatlad, seda just kahe katla koostöötamisel täiel võimsusel. Sellist olukorda saastatuse tekitamises suurim tuleb aga ette väga harva (ei ole aastaid esinenud). Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate Ettepanek on ettevõttele kehtestada õhusaasteloaga käesoleva taotluse punktis 5.6. toodud saasteainete heitkogused. saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta 28/29  Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete Ülemiste katlamaja rekonstrueeritava veekatla väljuvale suitsukanalile paigaldatakse suitsugaasi pidevmõõtesüsteemi heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks AMS, millega mõõdetakse suitsugaasis NOx ja CO kontsentratsioone ja normaliseerimiseks vajalikke ning seirejaama asukohaks abiparameetreid.Praegu AMSi katelde rekonstrueerimise mahus ei ole. Veekateldes võidakse maagaasi tarneraskuste korral kasutada ka vedelkütuseid. Tegu on erandkorras kasutamisele, mida on võimalik teha Keskkonnaametiga kooskõlastatult ning reservkütuse kasutamisel võib esineda PVT kohaste heitetasemete ületamist. Vedelkütuse kasutamisel erandolukorras PVT seirenõudeid ei kohaldata. Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks Kuna tegemist on soojusenergia tootmisega piirkonna eluhoonete kütteks, siis ei ole võimalik ebasoodsate ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral ilmastikutingimustel soojusenergia tootmist vähendada. Hajuvusarvutused on tehtud arvestades ebasoodsaid ilmastikutingimusi ning ei ole alust eeldada, et ka ebasoodsates ilmastikutingimustes ületataks õhukvaliteedi piirväärtuseid. Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu Ei ole oodata muid ebasoodsaid mõjusid. keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile. Muud heite vähendamise meetmed Kontrollimatu heite kirjeldus heiteallikate kaupa Kontrollimatuid heiteid ei teki. 5.4.17. Lisad Vorm ei ole asjakohane. 29/29 Keskkonnakompleksluba Loa registrinumber L.KKL.HA-29983 Loa omaja Ärinimi / Nimi AS Utilitas Tallinn andmed Registrikood / Isikukood 10811060 Tegevuskoha Nimetus Ülemiste katlamaja andmed Aadress Masina tn 18, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond Katastritunnus(ed) 78401:116:0064 Territoriaalkood EHAK 0298 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Masina tn 18 (78401:116:0064). Tegevusvaldkond Loaga reguleeritavad tegevused Tööstusheide ehk kompleksluba; Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku; Jäätmete käitlemine; Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima hakkamise 03.07.2023 periood kuupäev Lõppemise kuupäev Tööstusheide T1. Käitise tegevus Käitiste register Käitise kood KNR0000115 Käitise nimetus Ülemiste katlamaja Käitise asukoha kirjeldus Ülemiste katlamaja asub Tallinna Kesklinna linnaosa territooriumil Masina tn 18 kinnistul. Katlamaja tootmisterritooriumi suuruseks on 15689 m2 ning alal paiknevad katlamaja koos administratiivhoone ja tootmise abihoonetega (laohooned) ning vedelkütuse mahuti. Territoorium (katastritunnus 78401:116:0064) piirneb ida- ja lõunasuunas sihtotstarbeta maaga, läänest riigikaitsemaaga, põhjast ja idast transpordimaaga. Lähim elamu paikneb käitise piirist ca 118 m kaugusel loodesuunas. Käitise lähialal ei paikne looduskaitselisi objekte, sh kaitsealuste liikide registreeritud leiukohti või Natura 2000 võrgustiku alasid. Käitise territoorium on olnud väga pikaajaliselt kasutusel katlamajana. Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused Katlamaja paikneb kvaternaarisetete alla maetud klindiastangu piirkonnas. Lääne loodesuunalise astangu kõrgus on 12 m. Kvaternaarsetete keskmine paksus on 4,1– 14,5 m. 0,2–7,1 m paksuse valdavalt liivast ja kruusast koosneva täitekihi lamamiks on jääjõeliste liivade ja kruusade kompleks paksusega 0,9–10,3 m. Astangu jalamil katab aluspõhja moreen. Põhjavee maapinnalähedane veekiht on seotud pinnakatte ja lubjakividega, moodustades ühtse veekihi. Veekihi sügavus maapinnast on 1,5– 8,7 m. Pinnase ja põhjavee seisundit kajastavad andmed Ülemiste katlamaja (Masina tn 18) pinnase seisundit võib lugeda rahuldavaks ja puhastustööd vajalikud ei ole. Täpsemalt vaata "Lähteolukorra aruanne". Aadress Masina tn 18, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond Territoriaalkood EHAK 0298 Katastritunnus(ed) 78401:116:0064 Käitise territoorium Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Masina tn 18 (78401:116:0064). Seotud käitised Seotud käitise kood Seotud käitise nimetus Käitise tegevus Käitise tegevus Energia tootmine Ohukategooria Pole ohtlik Lähteolukorra aruanne Lisa 1: 1401_Ulemiste_katlamaja_jaatmeoiend.ddoc Lisa 2: TLN_LV_korraldus_nr_1768_k_16_11_2011.pdf Lisa 3: Masina_18_Pinnaseuuringu_aruanne_juuli_2011_too_nr._11073.pdf Lisa 4: Lahteolukorra_aruanne_Ulemiste.docx Lisa 5: Lahteolukorra_aruanne_Ulemiste_joonis_ja_analuusid.docx Tegevusala Tegevus- ja alltegevusvaldkond Energia tootmine - Kütuse põletamine käitises, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 50 MW. 2/22 Tööaeg tundides ööpäevas 24 Tööaeg tundides aastas 8 760 Ülesseatud tootmis​võimsus Käitise summaarne nimisoojusvõimsus on maagaasil 251,24 MWth ja vedelkütusel 258.26 MWth. Aastane tootmis​maht Käitise planeeritav maksimaalne aastane tootmismaht on summaarselt kuni 315 803 MWh soojusenergiat (veesoojenduskatelde soojuse aastatoodang kuni 291 275 MWh ning aurukatla soojuse aastatoodang kuni 24 528 MWh). Põhitegevusala Jah T2. Parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamine PVT allikad Jrk nr Lühend Allika nimetus Viide (URL) Avaldamise kuupäev Jõustumise kuupäev 1. LCP PVT-alased järeldused suurte põletusseadmete jaoks https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32017D1442 17.08.2017 17.08.2021 2. EFS Reference Document on Best Available Techniques on Emissions from Storage https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/esb_bref_0706.pdf 01.07.2006 01.07.2010 3. ENE Reference Document on Best Available Techniques for Energy Efficiency https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-11/ENE_Adopted_02-2009.pdf 01.04.2009 01.04.2013 Jrk Tootmisetapid Käitise KKJS-i ja tehnoloogia nimetused Käitise KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused PVT viide, KKJS-i ja tehnoloogia kirjeldused PVT lühend ja nr viide PVT PVT lühend number 3/22 1. Keskkonnajuhtimissüsteemid Üldise keskkonnatoime parandamiseks järgitakse ja Keskkonnajuhtimissüsteem vastab standardi ISO BAT 1. Üldise keskkonnatoime parandamiseks on PVT järgida ja rakendada LCP PVT 1. rakendatakse keskkonnajuhtimissüsteemi. 14001:2015 nõuetele ja on sertifitseeritud. Lisaks keskkonnajuhtimissüsteemi, mis hõlmab kõiki järgmisi omadusi: rakendatakse ISO 9001:2015 kohast i. juhtkonna, sh tippjuhtkonna pühendumus; kvaliteedijuhtimissüsteemi ja ISO 45001:2018 kohast ii. juhtkonna poolt sellise keskkonnapoliitika määratlemine, mis muu hulgas näeb ette töötervishoiu ja tööohutuse juhtimissüsteemi nõudeid. käitise keskkonnasäästlikkuse pidevat täiustamist; iii. vajaliku korra, eesmärkide ja sihttasemete planeerimine ja kehtestamine koos finantsplaneerimise ja investeeringutega; iv. korra rakendamine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele: a) struktuur ja vastutus; b) värbamine, väljaõpe, teadlikkus ja pädevus; c) kommunikatsioon; d) töötajate kaasamine; e) dokumentatsioon; f) tõhus protsessijuhtimine; g) kavandatud korralise hoolduse programmid; h) valmisolek hädaolukorraks ning hädaolukorras tegutsemine; i) vastavus keskkonnaalastele õigusaktidele; v. täitmise kontrollimine ja parandusmeetmete võtmine, pöörates erilist tähelepanu järgmistele aspektidele: a) seire ja mõõtmine (vt ka Teadusuuringute Ühiskeskuse võrdlusaruanne tööstusheidete direktiiviga hõlmatud käitistest pärit heite seire kohta – tulemustele suunatud seire, ROM); b) parandus- ja ennetusmeetmed; c) dokumenteerimine; d) sõltumatu (võimaluse korral) auditeerimine sise- ja välisaudiitori poolt, et teha kindlaks, kas keskkonnajuhtimissüsteem toimib kavakohaselt ja kas seda rakendatakse ning järgitakse nõuetekohaselt; vi. keskkonnajuhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe hindamine tippjuhtkonna poolt; vii. puhtama tehnoloogia arengu jälgimine; viii. uute seadmete projekteerimise ajal seadmete tulevase demonteerimise ning kogu nende tööea jooksul aset leidva keskkonnamõjuga arvestamine, sealhulgas: a) allmaarajatiste vältimine; b) demonteerimist soodustavate lahenduste kasutamine projektis; c) lihtsalt puhastatavate pinnakatete valimine; d) sellise seadmekonfiguratsiooni kasutamine, kus on vähendatud suletud kemikaalitaskute teke ning mille tühjendamine või puhastamine on lihtne; e) etapiviisiliselt suletava paindliku seadmestiku projekteerimine; f) võimaluse korral biolagunevate ja ringlussevõetavate materjalide kasutamine; ix. korrapärane sektorisiseste võrdlusanalüüside tegemine. 2. Seire Kütuse kasutamise summaarse netokasuteguri kindlaks Veesoojenduskatelde kasutegur on maagaasil 92%. BAT 2. PVT on gaasistusseadmete, IGCC-seadmete ja/või põletusüksuste elektrilise LCP PVT 2. tegemine. Vedelkütusel rekonstrueeritud katlal 91 % ja netokasuteguri ja/või kütuse kasutamise summaarse netokasuteguri ja/või mehaanilise rekonstrueerimata katlal 88 %. netokasuteguri kindlaks tegemine EN standarditele vastaval täiskoormusega (1) toimimise katsel pärast seadme kasutussevõttu ja igat muutmist, mis võib elektrilist netokasutegurit ja/või kütuse kasutamise summaarset netokasutegurit ja/või mehaanilist netokasutegurit oluliselt mõjutada. EN-standardite puudumise korral on PVT selliste ISO, riiklike või muude rahvusvaheliste standardite kohaldamine, mis tagavad samaväärse teadusliku tasemega andmete saamise. 4/22 3. Seire Suitsugaasi vooluhulka saab mõõta Suitsugaasi vooluhulka saab mõõta rekonstrueeritaval BAT 3. PVT on õhku- ja vetteheite seisukohalt oluliste protsessinäitajate, sealhulgas LCP PVT 3. rekonstrueeritaval katlal nr 2 edaspidi pidevalt, katlal nr 3 katlal nr 2 edaspidi pidevalt, katlal nr 3 selline võimalus allpool esitatud näitajate pidev jälgimine. selline võimalus puudub. puudub. Rekonstrueeritavale katlale nr 2 paigaldatakse Voog - Näitajad: Seire) suitsugaasi automaatne mõõtesüsteem AMS. 1) Suitsugaas - Vool: Perioodiline või pidev määramine; Rekonstrueeritavale katlale nr 2 paigaldatakse suitsugaasi 2) Suitsugaas - Hapnikusisaldus, temperatuur ja rõhk: Perioodiline või pidev automaatne mõõtesüsteem AMS. mõõtmine; Abiparameetritest mõõdetakse sellega suitsugaasi 3) Suitsugaas - Veeaurusisaldus: Perioodiline või pidev mõõtmine; temperatuuri, rõhku, niiskust, hapnikusisaldust ja 4) Reovesi suitsugaasi töötlemisest - Vool, pH ja temperatuur: Pidev mõõtmine. vooluhulka. Süsteemi vastavustõendamise QAL2 mõõtmise saab teostada pärast katla nr 2 seadistamist ja üleandmiskatseid, mis omakorda sõltuvad piisava soojuskoormuse saabumisest Tallinna ühtsesse soojusvõrku. Ülemiste katlamajas suitsugaasi kondensaatorit ei ole, seega ei teki ka töötlemist vajavat kondensaati. 4. Seire: maagaasil Veekatla rekonstrueerimisel paigaldatakse NOx ja CO Pidevseiresüsteem AMS BAT 4. PVT on õhkuheite jälgimine vähemalt allpool esitatud sagedusega ja vastavalt LCP PVT 4 pidevseiresüsteem rekonstrueeritava katla suitsukäigule. EN-standarditele. Rekonstrueerimata katla kasutamine on minimaalne ja EN-standardite puudumise korral on PVT selliste ISO, riiklike või muude seega pidevseire ei ole otstarbekas. Kuni 2023 aasta rahvusvaheliste standardite kohaldamine, mis tagavad samaväärse teadusliku lõpuni on katla kasutamisele antud erand. tasemega andmete saamise. Maagaasi kasutamisel pidevseire NOx; CO 5. Seire: vedelkütusel Vedelkütus on reservkütus, mille põletamine on võimalik Veekatla rekonstrueerimisel paigaldatakse NOx ja CO BAT 4. PVT on õhkuheite jälgimine vähemalt allpool esitatud sagedusega ja vastavalt LCP PVT 4 Keskkonnaameti eriloaga. pidevseiresüsteem rekonstrueeritava katla suitsukäigule. EN-standarditele. Veekatla rekonstrueerimisel paigaldatakse NOx ja CO Rekonstrueerimata katla kasutamine on minimaalne ja EN-standardite puudumise korral on PVT selliste ISO, riiklike või muude pidevseiresüsteem rekonstrueeritava katla suitsukäigule. seega pidevseire ei ole otstarbekas. SO2 heitetaseme rahvusvaheliste standardite kohaldamine, mis tagavad samaväärse teadusliku Rekonstrueerimata katla kasutamine on minimaalne ja määramine kütuse väävlisisalduse osas. Kuna tasemega andmete saamise. seega pidevseire ei ole otstarbekas. vedelkütuse väävlisisaldus on teada, määratakse SO2 SO2 heitekoguse hindamine toimub kütuse heide arvutuslikult. PM-sum pistelised mõõtmised Vedelkütuste kasutamisel pidevseire NOx; CO, SO2, PM-sum. väävlisisalduse alusel. reservkütuse kasutamisel. Kui seadmes põletatakse teadaoleva väävlisisaldusega kütteõli ja suitsugaasi väävlitustamise süsteem puudub, võib pideva mõõtmise asemel kasutada SO2-heite määramiseks perioodilist mõõtmist vähemalt iga 3 kuu tagant ja/või muid meetodeid, mis tagavad samaväärse teadusliku kvaliteediga andmete saamise. 5/22 6. Üldine keskkonnatoime ja Rakendatakse kombinatsiooni b, d, c ja e. Toimub põletusseadmete nõuetekohane hooldus. BAT 6. Põletusseadmete üldise keskkonnatoime parandamiseks ning CO ja põlemata LCP PVT 6 põletamise tõhusus Võimalusel eelistatakse kütusena maagaasi või biogaasi. ainete õhkuheite vähendamiseks on PVT optimeeritud põlemise tagamine ja allpool Kasutatakse kontrollitud kvaliteediga kütust. esitatud meetodite asjakohase kombinatsiooni kasutamine. Vedelkütuseid kasutatakse ainult gaasikütuste a. Kütuste segamine tarneraskuste korral reservkütusena. b. Põletussüsteemi hooldus Toimub suitsugaasi retsirkulatsioon ja põlemisõhu c. Täiustatud juhtimissüsteem eelsoojendus. d. Põletusseadmete hea konstruktsioon, Rakendatakse kombinatsiooni b, d, c ja e. e. Kütuse valimine b) põletusseadme kontroll ja hooldus toimuvad ja need on erinevatel tasemetel: põletusseade kui surveseade, põletusseade kui gaasipaigaldis, põletusseade kui elektripaigaldis. On erineva perioodi ülevaatused ja pidevalt monitooritavad veateated. Suuremad hooldustööd tehakse suvisel seisakuperioodil: katla ja seadmete puhastustööd, klappide ja ajamite kontroll ja hooldus, andurite kontroll ja kalibreerimine. c) Katla kontrollerjuhtimine ning piisav arv andureid ja täiturmehhanisme võmaldavad seadistada optimaalse kütuse/põlemisõhu suhte põletite kaupa (katlal on 3+3 põletit). Sõltuvalt katla koormusest antakse ette optimaalne O2 sisaldus suitsugaasis, mida korrigeeritakse veel O2 reaalse näidu alusel. d) katlale nr 2 on paigaldatud suitsugaasi retsirkulatsioonisüsteem e) katlal nr 2 on kasuteguri tõstmiseks ja saasteainete heite vähendamiseks põlemisõhu eelsoojendus 7. Üldine keskkonnatoime ja Töökorras heitevähendussüsteemide kasutamine Töökorras heitevähendussüsteemide kasutamine BAT 8. Õhkuheite vältimiseks või vähendamiseks tavapärastes käitamistingimustes on LCP PVT 8. põletamise tõhusus optimaalsel võimsusel. optimaalsel võimsusel PVT asjakohase konstruktsiooni, käitamise ja hoolduse abil kasutada heitevähendussüsteeme optimaalsel võimsusel ja tagada nende töökorras olek. Toimub suitsugaasi retsirkulatsioon ja põlemisõhu eelsoojendus. Esmameetmena on paigaldatud katlale 2 LowNOx põletid (gaasi ja põlemisõhu mitme tsonaalne pealeanne, vedelkütuse suruõhkpihustamine) 6/22 8. Üldine keskkonnatoime ja Kütuste kvaliteedi tagamise ja juhtimise programmi Kütuste kvaliteedi tagab (maagaas, reservkütus kerge BAT 9. Põletus- ja/või gaasistamisseadmete üldise keskkonnatoime parandamiseks ja LCP PVT 9. põletamise tõhusus rakendamine. kütteõli või diislikütus) tarnija esitades regulaarselt õhkuheite vähendamiseks on PVT koostada keskkonnajuhtimissüsteemi (vt PVT 1) ülevaate koostise kohta. osana kõigi kasutatavate kütuste kvaliteedi tagamise ja juhtimise programmid, mis Tarnija saadab vastavalt kütuse müügilepingule iga hõlmavad järgmisi elemente: tarnitud partii kohta kinnituskirja, millega tõendab, et kütus i. kasutatava kütuse esialgne täielik kirjeldus, mis sisaldab vähemalt allpool loetletud vastab Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määrusele näitajaid ja on kooskõlas EN-standarditega. Kasutada võib ISO, riiklikke või muid nr 16, nõuded vedelkütustele ning Eesti standardile EVS rahvusvahelisi standardeid, kui need tagavad samaväärse teadusliku kvaliteediga EN 590:2022/NA:2022. andmed; Kinnituskirja lisas sisaldub vastavussertifikaat, mis on välja antud laborianalüüsi põhjal. ii. kütuse kvaliteedi regulaarne katseline kontroll, et veenduda kütuse vastavuses Gaasi ostulepingus on kajastatud, et gaasi kvaliteedi esialgsele kirjeldusele ja seadme konstruktsioonist tulenevatele eeskirjadele. tagab ja selle eest vastutab võrguettevõtja. Maagaasi Kontrollimise sagedus ja allpool esitatud tabelist valitavad näitajad põhinevad kütuse koostise analüüsimisega tegeleb põhivõrgu ettevõte varieeruvusel ja saasteainete heite asjakohasuse hindamisel (nt kontsentratsioon Elering. Kvaliteedinõuded on sätestatud Gaasituru kütuses, toimimise võrgueeskirja paragrahvis 19. kasutatav suitsugaasitöötlus); iii. seadme seadete järgnev reguleerimine, kui see on vajalik ja teostatav (nt kütuse kirjelduse ja kontrollimise integreerimine täiustatud juhtimissüsteemi (vt kirjeldus, punkt 8.1)). Kirjeldus Kütust regulaarselt kontrollida ja selle esialgse kirjelduse koostada võib käitaja ja/või kütuse tarnija. Kui seda teeb tarnija, esitab ta käitajale täielikud tulemused toote (kütuse) tarnija spetsifikatsiooni ja/või garantiidokumendi kujul. Kütus: maagaas kirjeldavad ained/näitajad alumine kütteväärtus, — CH4, C2H6, C3, C4+, CO2, N2, Wobbe indeks 9. Üldine keskkonnatoime ja Juhtimiskava koostamine ja rakendamine. Kasutusel ISO 14001:2015 kohane sertifitseeritud BAT 10. Õhku- ja/või vetteheite vähendamiseks muudes kui tavapärastes LCP PVT põletamise tõhusus keskkonnajuhtimissüsteem. käitamistingimustes on PVT koostada keskkonnajuhtimissüsteemi (vt PVT 1) osana 10. ISO efektiivsusnäitajate kontrolltabelis jälgitakse pidevalt juhtimiskava ja see rakendada, kusjuures see peab vastama võimalike saasteainete õhuheitmeid ja kasutatud võrguvee koguseid. ISO heite olulisusele ja hõlmama järgmisi elemente: juhtimissüsteemi eesmärkideks on seatud vee koguse — nende süsteemide asjakohane konstruktsioon, mida peetakse oluliseks niisuguste ning õhusaaste pidev vähenemine. muude kui tavapäraste käitamistingimuste põhjustamisel, mis võivad mõjutada heidet Kehtib ISO dokument 'Saasteaine heitkoguste määramise õhku, vette ja/või pinnasesse (nt madalkoormuse projektilahendused, mille eesmärk juhend' milles kirjeldatakse määramismeetodeid. on vähendada miinimumkoormust käivitamisel ja seiskamisel, et tagada stabiilne Ülemiste katlamajas teostatakse heiteseiret ja mõõtmisi tootmine gaasiturbiinides); vastavalt vajadusele. — nende asjaomaste süsteemide spetsiaalse ennetava hoolduse kava koostamine ja rakendamine; — muude kui tavapäraste käitamistingimuste põhjustatud heidete ja seotud asjaolude läbivaatamine ja registreerimine ning vajaduse korral parandusmeetmete võtmine; — muude kui tavapäraste käitamistingimuste ajal tekkiva üldise heite perioodiline hindamine (nt juhtumine sagedus, kestus, heitkoguse arvväärtuse leidmine/hindamine) ning vajaduse korral parandusmeetmete võtmine. 10. Üldine keskkonnatoime ja Heite seire toimub põhiliselt arvutuslikul teel. Põlemise juhtimine automaatne. Järgitakse optimaalseid BAT 11. PVT on õhku- ja/või vetteheite asjakohane seire muude kui tavapäraste LCP PVT põletamise tõhusus Katelde puhul on tegu gaasikateldega, millel ka põlemisreziime. käitamistingimuste korral. 11. reservkütuse kasutamisel toimub käivitamine gaasiga. Kirjeldus Käivitamise ja seiskamise perioodid, millel esineks Seiret saab läbi viia heite otsese mõõtmise või kaudsete näitajate jälgimise teel, kui kõrgendatud heitkogused (äkkheide) puuduvad ja seega viimase teaduslik kvaliteet osutub samaväärseks või paremaks kui heite otsene käivitamise- ja seiskamise heitkoguste mõõtmisi läbi ei mõõtmine. Käivituse ja seiskamise ajal tekkivat heidet saab hinnata üksikasjaliku viida. heitemõõtmise põhjal, mida tehakse tüüpilise käivitus- ja seiskamisprotsessi puhul vähemalt kord aastas, ning kasutades selle mõõtmise tulemusi iga aasta jooksul toimuva käivitamise ja seiskamise korral tekkiva heite hindamiseks. 7/22 11. Energiatõhusus Energiatõhususe suurendamiseks Katlamaja seadmete ja süsteemide töö on osaliselt BAT 12. Vähemalt 1 500 tundi aastas käitatavate põletus- ja gaasistamisüksuste ning LCP PVT kasutatakse/rakendatakse: automatiseeritud ning soojuse tootmist ja jaotamist IGCC seadmete energiatõhususe suurendamiseks on PVT allpool esitatud 12. meetodeid punktides a), d) ja e). hallatakse juhtimissüsteemis. Katlamajas on kasutusel meetoditest asjakohase kombinatsiooni kasutamine. uued automaatregulaatorid. a) Põlemisprotsessi optimeerimine b) Töökeskkonna tingimuste optimeerimine PVT-s peamiselt NOx heite piirväärtuse tagamiseks c) Aurutsükli optimeerimine paigaldatud LowNOx põletid, suitsugaasi ringlus ja d) Energiakulu minimeerimine põlemisõhu eelsoojendus suurendavad elektrienergia e) Põletusõhu eelkuumutamine erikulu kWhel/MWhth umbes 4 korda võrreldes f) Kütuse eelkuumutamine rekonstrueerimata 16 põletiga PTVM-100-ga g) Täiustatud juhtimissüsteem h) Toitevee eelsoojendus tagastatud soojusega i) Soojustagastus soojus- ja elektrienergia koostootmisel j) Soojus- ja elektrienergia koostootmise valmidus k) Suitsugaasikondensaator l) Soojuse salvestamine m) Märg korsten n) Väljalaskmine jahutustornist o) Kütuse eelkuivatamine p) Soojuskao minimeerimine q) Kõrgtehnoloogilised materjalid r) Auruturbiini täiustamine s) Auru superkriitiline ja ultrasuperkriitiline olek 12. Vee tarbimine ja vetteheide Meetodeid ei rakendata. Käitises tekib reovett vaid olmes ja kõvakattega pindadel BAT13. Vee tarbimise ja heitveekoguse vähendamiseks on PVT kasutada ühte või LCP PVT (sademevesi). mõlemat allpool esitatud meetodit. 13. Sademevesi juhitakse läbi õlipüüduri ühiskanalisatsiooni. a) vee ringlussevõtt Olmereovesi juhitakse ühiskanalisatsiooni. b) kuiva koldetuha käitlemine Jahutusvett ja suitsugaasitöötlusest pärit reovett ei teki. 13. Jäätmekäitlus Jäätmetekke vähendamine. Selleks rakendatakse: BAT 16. Põlemis- ja/või gaasistamisprotsessil ning heitevähendusmeetodite LCP PVT — seadmete regulaarne hooldus ja kontroll; kasutamisel tekkivate ja kõrvaldamisele saadetavate jäätmete koguse vähendamiseks 16. — seadmete hooldus jm protsessid viiakse läbi on PVT korraldada töö selliselt, et viia tähtsuse järjekorras ja olelusringil põhinevat optimaalsete materjalide kuludega, vastavalt seadmete lähenemisviisi järgides maksimumini: kasutusjuhenditele; a. jäätmetekke vältimine, nt nende jääkide osakaalu suurendamine, mis on — segaolmejäätmetest eraldatakse biolagunevad jäätmed kasutatavad kõrvalsaadustena; ja suunatakse need taaskasutusele. b. jäätmete ettevalmistamine korduskasutuseks, nt vastavalt konkreetsetele nõutavatele kvaliteedikriteeriumidele; c. jäätmete ringlussevõtt; d. muu jäätmete/jääkide taaskasutamine (nt energia taaskasutus) Selleks tuleb rakendada näiteks järgmiste meetodite asjakohast kombinatsiooni a) Kipsi saamine kõrvalsaadusena b) Jääkide ringlussevõtt või taaskasutus ehitussektoris c) Energia taaskasutus jäätmete kasutamisega kütusesegus d) Kasutatud katalüsaatori regenereerimine 14. Mürateke Müratekke vähendamiseks kasutatakse/rakendatakse: Müratekke vähendamiseks kasutatakse/rakendatakse: BAT 17. Müratekke vähendamiseks on PVT ühe või mitme allpool esitatud meetodi LCP PVT meetmeid punktidest a), b), d) ja e) - seadmete kontrolli ja hoolduse parandamine; kasutamine. 17. - võimaluse korral kinniste ruumide uste ja akende a) Töökorralduslikud meetmed sulgemine; b) Vähest müra tekitavad seadmed - seadmete käitamine kogenud töötajate poolt; c) Müra tõkestamine — vähest müra tekitavaid seadmeid; d) Müratõrjeseadmed — müratõrjeseadmeid, mis hõlmavad järgmist: e) Seadmete ja ehitiste sobiv paigutus - seadmete isoleerimine kasutades eraldatud vundamente ja/ või mürasummutuspatju tugijalgade all; - mürarohke seadme sulgemine kinnisesse ruumi; - vajadusel hoonete helikindluse suurendamine; Põlemisõhukanalitel on mürasummutid 8/22 15. Energiatõhusus Rakendatakse PVT 12 meetodeid a),b), d), g) ja e) Veesoojenduskatelde kasutegur on maagaasil kuni 91– BAT 40. Selleks, et suurendada maagaasi põletamise energiatõhusust, on PVT LCP PVT (maagaasi põletamine 93%. kasutada sobivat kombinatsiooni PVT 40 ja PVT 12 esitatud meetoditest. 40. kateldes) Katlamaja seadmete ja süsteemide töö on osaliselt Vedelkütusel rekonstrueeritud veekatlal 91% ja a) kombineeritud tsükkel automatiseeritud ning soojuse tootmist ja jaotamist rekonstrueerimata katlal 88%. hallatakse juhtimissüsteemis. Katlamajas on kasutusel Tabelis 23 on PVTga saavutatavad energiatõhususe tasemed maagaasi põletamise uued automaatregulaatorid. Seadmete hooldus jm protsessid viiakse läbi optimaalsete puhul. materjalide kuludega, vastavalt seadmete kasutusjuhenditele. Põletusüksuse tüüp: gaasikatel Põlemisprotsess hoitakse arvutijuhtimisega optimaalsetel elektriline netokasutegur olemasoleva üksuse puhul on 38-40% režiimidel. kütuse kasutamise summaarne netokasutegur on 78-95% 16. NOx-i, CO, muude lenduvate NOx-i õhkuheite maagaaasi põletamisel rakendatakse Rekonstrueeritava veekatla oodatav tunni keskmine NOx BAT 41. Selleks, et vältida või vähendada NOX-i õhkuheidet maagaasi põletamisel LCP PVT orgaaniliste ühendite kui meetodeid a), b), ja d). maagaasil alla 110mg/Nm3 ja aasta keskmine alla 100 kateldes, on PVT kasutada ühte või mitut järgmistest meetoditest. 41. metaan ja metaani (CH4) mg/Nm3. a) Õhu astmeline lisamine ja/või kütuse astmeline põletamine heide õhku b) Suitsugaasi ringlus (maagaasi põletamine c) Vähe lämmastikoksiide tekitava põleti (LNB) kasutamine kateldes) d) Täiustatud juhtimissüsteem e) Põletusõhu temperatuuri langetamine f) Selektiivne mittekatalüütiline taandamine (SNCR) g) Selektiivne katalüütiline taandamine (SCR) Tabel 25 PVTga saavutatav NOX-i õhkuheite tase maagaasi põletamisel kateldes ja mootorites Põletusseadme tüüp: Katel PVTga saavutatav heitetase (mg/Nm3) olemasoleva seadme aasta keskmine on 50- 100 ja ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine 85-110 17. NOx-i, CO, muude lenduvate CO õhkuheite vältimiseks või vähendamiseks tagatakse CO heite aasta keskmine tase on rekonstrueeritud LCP BATC PVT 44. Selleks, et vältida või vähendada CO heidet õhku maagaasi LCP PVT orgaaniliste ühendite kui optimeeritud põlemine (Katlamaja seadmete ja veekatlal oodatavalt alla 30mg/Nm3. põletamisel, on PVT tagada optimeeritud põlemine ja/või kasutada oksüdatsiooni 44. metaan ja metaani (CH4) süsteemide töö on osaliselt automatiseeritud ning soojuse katalüsaatoreid. heide õhku tootmist ja jaotamist hallatakse juhtimissüsteemis. (maagaasi põletamine Katlamajas on kasutusel uued automaatregulaatorid). CO heite aasta keskmine tase on orienteerivalt järgmine: kateldes) — < 5–40 mg/Nm3 olemasoleva katla korral, mida käitatakse vähemalt 1500 tundi aastas; — < 5–15 mg/Nm3 uue katla puhul; — < 30–100 mg/Nm3 olemasoleva mootori korral, mida käitatakse vähemalt 1500 tundi aastas, ja uue mootori korral. 18. Lekked ja reostused Tööprotsesside ja mahutite pidev kontroll. Mahutid on lekkekindlad, kasutatakse lekkinud ainete EFS ptk 4.1.7.5. PVT on lekkekindlate mahutite kasutamine, kus hoiustatakse ohtlikke EFS EFS kokkukogumise süsteemi (vallitusala). aineid. PVT on lekkinud ainete kokkukorjamise süsteemi kasutamine. ptk 4.1.7.5 19. Reservkütuse hoiustamine Mahuti tehniline projekt. Fikseeritud katusega vertikaalne atmosfäärirõhul mahuti EFS ptk 5.1.1.1. PVT on sobilike mahutite kasutamine. EFS EFS 950 m3 (1 tk), mis asub lekkekindlas vallitusalas. ptk Sajuveed juhitakse läbi liiva-mudaeraldaja ja õlipüüdja 5.1.1.1. ning selle ärajuhtimine on kontrollitav kummkiilsiibriga. Mahuti on varustatud soojusisolatsiooniga ja plekkkattega, mis vähendab kütuse temperatuurimuutust ja kütuse aurustumist. 20. Reservkütuse hoiustamine Reservkütuse mahuti. Maapealne atmosfäärirõhul mahuti. EFS ptk 5.1.1.1. PVT on leida asukoht, kus mahuti töötab maapealse atmosfäärirõhu EFS EFS juures või sellele lähedal asuva rõhu juures. Kergestisüttivate vedelike hoidmiseks ptk kohapeal, kus on piiratud ruumi, võib kaaluda ka maa-aluste mahutite kasutuselevõttu. 5.1.1.1. Veeldatud gaaside puhul võib sõltuvalt ladustamismahust kaaluda maa-alust, kuhjatud või sfäärilist ladustamist. 21. Reservkütuse hoiustamine Reservkütuse mahuti. Mahutil on kütuse temperatuurikõikumiste vähendamiseks EFS ptk 5.1.1.1. PVT on kasutada mahutitel värvust, mille soojus- või valguskiirguse EFS EFS soojusisolatsioon. Mahuti kaetud trapetsplekiga, värv peegeldavus on vähemalt 70% ulatuses. ptk helehall. 5.1.1.1 9/22 22. Reservkütuse hoiustamine Reservkütuse mahuti. Fikseeritud kaanega mahuti. EFS ptk 5.1.1.1. PVT on vähendada heitkoguseid mahutites ladustamisest, EFS EFS ülekandmisest ja käitlemisest, millel on oluline negatiivne keskkonnamõju. ptk 5.1.1.1. 23. Reservkütuse hoiustamine Reservkütuse mahuti. Kvartaalselt hinnatakse saasteainete heitkoguseid ning EFS ptk 5.1.1.1. Kohtades, kus eeldatakse olulisi lenduvate orgaaniliste ühendite EFS EFS deklareeritakse vastavalt õigusaktidele. Mõõtmisi heitkoguseid, hõlmab PVT regulaarselt lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste ptk teostatakse vastavalt käitise omaseire plaanile. arvutamist. 5.1.1.1. 24. Reservkütuse hoiustamine Reservkütuse mahuti. Mahutid on spetsiaalselt kavandatud ainult kerge kütteõli EFS ptk 5.1.1.1. PVT on rakendada spetsiaalseid süsteeme (kindel mahuti kindla EFS EFS või diislikütuse hoidmiseks. Hoiustatavat kütust ei tooterühma hoiustamiseks). ptk vahetata ega segata teiste kütustega/kemikaalidega. 5.1.1.1 25. Reservkütuse hoiustamine Reservkütuse mahuti. Fikseeritud kaanega mahuti. EFS ptk 5.1.1.2. Kui tekivad õhkuheited, siis on PVT mahuti katmiseks: EFS EFS — ujuvad kaaned; ptk — paindlikud kaaned; 5.1.1.2 — fikseeritud kaaned. 26. Reservkütuse hoiustamine Ohutegurite riskianalüüs. Ohutegurite riskianalüüs on koostatud ja töötajatele allkirja EFS ptk 5.1.1.3. PVT juhtumite ja õnnetuste ennetamiseks on ohutuse EFS EFS vastu tutvustatud. juhtimissüsteemi rakendamine. ptk 5.1.1.3. 27. Reservkütuse hoiustamine Katlamaja operaatorite väljaõpe. Rakendatakse ja järgitakse asjakohaseid korralduslikke EFS ptk 5.1.1.3. PVT on rakendada ja järgida asjakohaseid korralduslikke meetmeid EFS EFS meetmeid, et võimaldada töötajatele koolitust ja ning võimaldada töötajatele koolitust ja juhendamist seadme ohutuks ning ptk juhendamist seadme ohutuks ning vastutustundlikuks vastutustundlikuks käitamiseks. 5.1.1.3. käitamiseks. 28. Reservkütuse hoiustamine Mahutid ehitatud sobivatest materjalidest ning Eesti Mahutid ehitatud sobivatest materjalidest ning Eesti EFS ptk 5.1.1.3. PVT on korrosiooni vältimine EFS EFS kliimasse sobivalt. Mahutile teostatakse korralist hooldust. kliimasse sobivalt. Mahutile teostatakse korralist hooldust. ptk 5.1.1.3. 29. Reservkütuse hoiustamine Kütusetorustikud on uued ja kütusepumplas kasutatakse Kütusetorustikud on uued ja kütusepumplas kasutatakse EFS ptk 5.1.1.3. PVT on rakendada ja säilitada tööprotseduure, nt juhtimissüsteemi EFS EFS kaasaegseid seadmeid. Mahutitel on maksimaalse ja kaasaegseid seadmeid. Mahutitel on maksimaalse ja abil, tagamaks, et: ptk minimaalse tasemete andurid koos alarmiga, mis minimaalse tasemete andurid koos alarmiga, mis — paigaldatakse kõrgtaseme- või kõrgsurveinstrumendid, millel on häiresignaalid 5.1.1.3 maksimaalse taseme saavutamisel lülitab pumbad välja. maksimaalse taseme saavutamisel lülitab pumbad välja. ja/või ventiilide automaatne sulgemine; Töötajale tagatakse vajalik koolitus, kuidas toimub ohutu Töötajale tagatakse vajalik koolitus, kuidas toimub ohutu — rakendatakse nõuetekohast kasutusjuhendit, et vältida mahuti laadimise ajal laadimine ja töö mahutitega. Mahutid asuvad laadimine ja töö mahutitega. Mahutid asuvad ületäituvust; betoonvannis (vallitusala), mis võimaldab mahutada ühe betoonvannis (vallitusala), mis võimaldab mahutada ühe — partii laadimiseks on saadaval piisav mahuti mahuti jagu reservkütust. mahuti jagu reservkütust. 30. Reservkütuse hoiustamine Mahutite lekkimist kontrollitakse visuaalselt. Lisaks Mahutite lekkimist kontrollitakse visuaalselt. Lisaks EFS ptk 5.1.1.3. PVT on mahutite lekete kontrolli teostamine. EFS EFS jälgitakse ka mahutite täituvuse taset. jälgitakse ka mahutite täituvuse taset. Olemas on ptk ületäitumise andurid. 5.1.1.3. 31. Reservkütuse hoiustamine Mahuti ümber lekkekindel vallitusala. Mahutite ümber on ehitatud lekkekindel vallitusala. EFS ptk 5.1.1.3. PVT maapealsete mahutite jaoks, mis sisaldavad tuleohtlikke EFS EFS vedelikke või vedelikke, mis on märkimisväärse pinnase või veekogude ptk saastevõimega, on: 5.1.1.3 — ühekordse seinaga mahutite ümber mahutivannid või kaitsevallid; — topeltseinaga mahutid. 32. Reservkütuse hoiustamine Reservkütusega (kerge kütteõli või diislikütus) saastunud Reservkütusega (kerge kütteõli või diislikütus) saastunud EFS ptk 5.1.1.3. PVT on ohtlike ainete isoleerimine (vältida keskkonda sattumist). EFS EFS vett ei juhita keskkonda ega ühiskanalisatsiooni. Kogu vett ei juhita otse keskkonda ega ühiskanalisatsiooni. ptk väljuv vesi läbib õlipüüdurid, kogutakse kokku ning Kogu väljuv vesi läbib enne ühiskanalisatsiooni suunamist 5.1.1.3 antakse üle jäätmekäitlejatele. õlipüüdurid. Vajadusel ülemääraselt saastunud vesi kogutakse kokku ning antakse üle jäätmekäitlejatele. 33. Reservkütuse hoiustamine Torud kütuste transpordiks on maapealsed. Torud kütuste transpordiks on maapealsed ja täies EFS ptk 5.2.2.1. PVT on maapealsete torustike kasutamine. EFS EFS pikkuses jälgitavad. ptk 5.2.2.1. 10/22 34. Kogu tootmine Arvutijuhitud elektritarbimise seiresüsteem, seadmete Toimub pidev automatiseeritud seire elektrienergia ENE ptk 4.2.1–4.2.9. PVT on rakendada ja järgida energiatõhususe juhtimissüsteemi ENE ENE kontroll ja hooldus, sertifitseeritud juhtimissüsteemid. tarbimise üle ning vastavalt sellele tehakse energiaauditit vastavalt kohalikele oludele. Pidevalt vähendada tootmise keskkonnamõjusid ptk tootmisüksuste kaupa. planeerides lühi- , kesk- ja pikaajalisis investeeringuid, võttes arvesse 4.2.1– Toimub regulaarne seadmete kontroll ja hooldus, et valdkonnaüleseid mõjusid. Energiaauditi läbiviimine, et selgitada välja enim 4.2.9. tagada nende korrapärane töötamine. energiakasutust mõjutavad aspektid. Identifitseerida energiatõhususe rakendamise Juurutatud on ISO 9001 ja ISO 14001, mis käsitlevad vajadust. Tootmisüksuste vahelise energiasäästu võimaluste kindlakstegemine. samuti energiatõhususe meetmete rakendamist. Süsteemse lähenemise rakendamine, mis hõlmab: protsesse, kütmist, jahutamist, elektromehhaanikat, valgustust, kuivatamist. Energia efektiivsuse indikaatorite sisseseadmine ja võrdlemine valdkonna, regiooni või rahvuslike eesmärkidega. Energiakasutuse optimeerimine rohkem kui ühe protsessi piires. Energiatõhususe meetmetega jätkamine pärast nende edukat rakendamist, pädevuse hoidmine (töötajate koolitus jne). Protsessi parameetrite kontrollimine. Läbi viia hooldustöid nii, et need parandaks energiatõhusust. 35. Kogu tootmine Protsessipõhised energiasäästu lahendused viiakse ellu PVT rakendatakse, kui see on majanduslikult ja ENE ptk 4.3. PVT erinevates protsessides: põletamine, auru kasutamine, ENE ENE vastavalt nende majanduslikele ja logistilistele keskkonnakaitse seisukohalt põhjendatud. PVT NOx ja soojusvahetus, koostootmine, elektri tootmine, elektrienergiat kasutavad süsteemid, ptk 4.3. otstarbekusele. CO heite vähendamiseks ja suitsugaasi suruõhu kasutamine, pumbasüsteemid, soojatootmine, ventilatsioon, jahutus, pidevseiresüsteem AMS ei anna energiasäästu, vaid valgustus, kuivatamine. suurendavad elektrienergia tarbimist, käidu- ja remondi kulusid ning ei ole ettevõtte seisukohalt majanduslikult põhjendatud. T3. Lubatud heitepiirväärtused (HPV) Jrk PVT PVT Nimetus, aine või muu Nimetus, aine või muu näitaja täpsustav kirjeldus PVT heitetaseme (HT) HT keskmistamise ajavahemik, seire sagedus, proovivõtu Lubatud HT ja HPV Erandi nr lühend number näitaja vahemik täpsustus HPV ühik lõpp 1. LCP BAT 44 maagaas NOx heitetase Rekonstureeritav veekatel: NOx kontsentratsioon olemasolevate 85–110 Ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine 110 mg/Nm3 kateldel 2. LCP BAT 44 maagaas NOx heitetase Rekonstureeritav veekatel: NOx kontsentratsioon olemasolevate 50–100 Aasta keskmine 100 mg/Nm3 kateldel 3. LCP BAT 44 maagaas CO heitetase Rekonstureeritav veekatel: CO kontsentratsioon olemasolevate 5–40 Aasta keskmine 30 mg/Nm3 kateldel 4. LCP BAT 44 maagaas NOx heitetase Vana veekatel: NOx kontsentratsioon olemasolevate kateldel (töötab 85–110 Ööpäeva või proovivõtuperioodi keskmine 217 mg/Nm3 31.12.2023 alla 1500 h) T4. Lubatud keskkonnatoime tasemed Jrk nr PVT lühend PVT number Valdkond Toode/ protsess/ üksus või seade PVT-KT vahemik Lubatud KT KT ühik 1. LCP BAT 40 Kütuse kasutamise summaarne netokasutegur (%) veesoojenduskatlad maagaasil 78–95 92 % T5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed 11/22 T5. Hoidlate ja mahutite kirjeldus ning kaitsemeetmed Jrk Hoidlad ja mahutid Hoiustatav aine, toode, toore, abimaterjal, Meetmed nr Tüüp Maht Maksimaalne ühel Asukoht kaardil kemikaal, sõnnik, jääk vms Hoidlate ja mahutite keskkonnakaitsemeetmed PVT PVT m³ ajal hoitav lühend number Kogus Ühik 1. Terasmahuti 950 950 m³ X: 6587663, Y: kerge kütteõli või diiselkütus Fikseeritud kaanega mahuti. Mahuti ümber lekkekindel vallitusala. Mahuti on ehitatud sobivatest materjalidest ning Eesti EFS EFS ptk 544091 kliimasse sobivalt. Mahutile teostatakse korralist hooldust. 5.1.1.3 2. Plastmahuti 34 29 m³ X: 6587787, Y: Etüleenglükool 40% vesilahus Kinnine mahuti hoones. Tööolukorras on mahuti 95 % ulatuses tühi. Kasutatakse seadmete täitmiseks/tühjendamiseks. EFS EFS ptk 544114 5.1.1.3 T6. Keskkonnakaitse lisameetmed Jrk Meede/Tegevus Meetme kirjeldus ja tehnika Rakendamine nr 1. Toorme säästlik kasutamine Toorme ja abimaterjalide kasutamisel välditakse nende raiskamist ja katlamaja ekspluatasioonil vajaminevaid materjale kasutatakse tehnoloogia ja täitmiseks vajalikus mahus. Pidev 2. Kemikaalide säästlik Kemikaalide kasutamisel välditakse nende raiskamist ja katlamaja ekspluatasioonil vajaminevaid materjale kasutatakse tehnoloogia ja täitmiseks vajalikus mahus. Pidev kasutamine 3. Abimaterjalide säästlik Toorme ja abimaterjalide kasutamisel välditakse nende raiskamist ja katlamaja ekspluatasioonil vajaminevaid materjale kasutatakse tehnoloogia ja täitmiseks vajalikus mahus. Pidev kasutamine 4. Vee säästlik kasutamine Tehnoloogilise ja olmevee kasutamisel välditakse nende raiskamist. Torustike hooldussüsteemi parendamine vähendamaks lekkeid nii katlamajas kui ka soojusvõrkudes, vähendades sellega lisavee ja selle Pidev ettevalmistamiseks vajalike abimaterjalide vajadust. 5. Energia ja kütuse tõhus Kütuse ja energia kasutamisel välditakse nende raiskamist ning energia ja kütusekulu hoitakse optimaalsel tasemel seadmete õigeaegse hooldamise ja remondi kaudu. Pidev kasutamine 6. Jäätmetekke vältimine Segaolmejäätmetest eraldatakse biolagunevad jäätmed ja suunatakse need taaskasutusele. Tekkivad jäätmed kogutakse liigiti ja antakse üle vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Pidev T7. Pinnase ja põhjavee saastatuse seire Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. T8. Tootmise, jäätme- ja heitetekke ning heite keskkonnamõju omaseire tõhustamiseks kavandatud meetmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. T9. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks 12/22 T9. Avariide vältimiseks ja avarii tagajärgede vähendamiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks Jrk Tootmisetapp, Võimaliku avarii ohu Avariide vältimiseks kehtestatud kord ja juhised käitumiseks (lühikirjeldus) Avarii tagajärgede piiramiseks kehtestatud kord ja juhised Kehtestatud korra ja juhiste ülevaatamise sagedus nr tehnoloogiaprotsess kirjeldus käitumiseks (lühikirjeldus) 1. Energia tootmine Energia tootmine Kütuse eelkõige gaasi süttimist või plahvatamist väljaspool katelseadet Tuleohutusjuhendite täpne täitmine. Ülemiste katlamaja ei vaja HOLP-i (Päästeamet on kinnitanud välditakse töötajate instrueerimisega. Üles on seatud gaasi lekkimisest mitte ohtlikuks käitiseks). teavitavad lekkeandurid. Tulekahju avastamisest annab teada tuletõrje signaalsüsteem 2. Käitise töötamine Liikurmehhanismide ja Tööõnnetused, seotud liikurmehhanismidega, käsitööriistadega jm välditakse Tööõnnetused, seotud liikurmehhanismidega, ISO protseduur UTL TKK P1 “Töökeskkonna korraldus käsitööriistadega seotud tööliste väljaõppega ja instrueerimisega, kõrvaliste inimeste viibimine käsitööriistadega jm välditakse tööliste väljaõppega ja ettevõttes“ ja ISO protseduur UTL TKK P2 „Tööohutusjuhendite tööõnnetused katlamajas on keelatud. instrueerimisega, kõrvaliste inimeste viibimine katlamajas käsitlemine + juhendid“ ülevaatus toimub igaaastase auditi on keelatud. käigus. 3. Käitise töötamine Elektrikatkestus, Pidev tehnika korrasoleku kontroll ning seadmete hooldus- ja remonditööd. Töötaja teavitab koheselt juhtkonda, kes teavitab Eesti Regulaarne - ülevaatus toimub igaaastase auditi käigus. pingekõikumised Energia Aktsiaseltsi. 4. Käitise töötamine Tulekahju Tuleohutuseeskirjade nõuete täitmine. Tegutsemine vastavalt tuleohutuseeskirjadele. Regulaarne - ülevaatus toimub igaaastase auditi käigus. 5. Tavajäätmete Konteineri ületäituvus Takistatud on sademevee sattumine konteineritesse. Tegutsemine vastavalt jäätmete käitlemise protseduurile Regulaarne - ülevaatus toimub igaaastase auditi käigus. hoidmine Jäätmekonteinerite tühjendamise intervall vastab konteinerite täituvusele. UTL P20 Personali informeeritakse vajalikest meetmetest. 6. Ohtlike jäätmete Ohtlike jäätmete sattumine Ohtlikke jäätmeid hoitakse sildistatult, sorditult mahutis, originaalpakendis ja Tegutsemine vastavalt jäätmete käitlemise protseduurile Regulaarne - ülevaatus toimub igaaastase auditi käigus. hoidmine vette, pinnasesse, õhku puistes kinnisel territooriumil. UTL P20 tulekahju vm avarii Ohtlike jäätmete käitluse eest on määratud vastutaja. tagajärjel Ohtlike kemikaalide hoidlast on välditud leke väliskeskkonda. Lekete ja hädaolukordade likvideerimiseks on kättesaadavad vajalikud vahendid. Personali informeeritakse vajalikest meetmetest. T10. Keskkonnamõju vältimine või vähendamine käitise sulgemise korral ja järelhoolduse meetmed Tegevused käitise sulgemise korral AS Utilitas Tallinn ei planeeri nähtavas perspektiivis Ülemiste katlamaja territooriumil tootmist lõpetada ja seetõttu ei ole ka vastavaid erimeetmeid välja töötatud. Üldmeetmetena võiks nimetada kõikide lepingute lõpetamist, misjärel tarnijad (näiteks gaas, vesi) sulgevad oma territooriumile tulevad haruliinid, veetakse välja kõik materiaalsed väärtused ja demonteeritakse seadmed. Sõltuvalt territooriumi edasisest otstarbest lammutatakse hooned ja puhastatakse pinnas. Eelkõige aga tellitakse sulgemisprojekt, kus on ära näidatud vajalikud tööd ja hetke teadmiste tasemest lähtuvad optimaalsed meetodid nende tegemiseks ning on koostatud tegutsemiseks vajalik eelarve. Järelhoolduse meetmed Kuna AS Utilitas Tallinn ei planeeri nähtavas perspektiivis Ülemiste katlamaja territooriumil tootmist lõpetada, siis ei ole ka vastavaid kavasid välja töötatud. Vajaduse tekkimisel töötatakse õigeaegselt välja hetke teadmiste tasemest lähtuvalt nii kava tegevuse lõpetamise järgseks perioodiks, sealhulgas järelhoolde meetmed, kui ka kava võimalikust jääksaastest lähtuva ohu vältimiseks. Sulgemiseks vajalike kavade enneaegne väljatöötamine pole majanduslikult otstarbekas kuna vajalik info muutub ja täieneb kiiresti. T11. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest 13/22 T11. Ajutised erandid kompleksloa nõuetest Jrk nr 1. Erandi algus 01.01.2016 Erandi lõpp 31.12.2023 Erandi õiguslik alus Erandi aluseks on THS § 167 lg 1 ja 2 Erandi kirjeldus, majanduslikud või tehnilised põhjendused Käitajale on tehtud erand seoses Ülemiste katlamaja veesoojenduskatelde käitamisel heite piirväärtuste järgimata jätmisega. Käitaja kohustub Ülemiste katlamajas käitama veesoojenduskatlaid (Katlad PT VM-100, 2 tk) mitte üle 17 500 töötunni. Käitaja esitab iga aasta Keskkonnaministeeriumile ja loa andjale andmed põletusseadme kalendriaasta töötundide arvu kohta. Erandi ajal säilitatakse põletusseadmele loas määratud NOx heite piirväärtusi, mida tuleb kohaldada 31.12.2015. a. seisuga. Vastava erandi aluseks on THS § 167 lg 1 ja 2. Käitajapoolne kinnituskiri esitatud loa andjale 30.12.2013 kirjaga nr 100-7/320 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 03.01.2014 nr HJR 6-9/14/87). NOX piirväärtus on 217 mg/Nm3. Hinnang, et erandi andmine ei tekita olulist saastatust ning keskkonna kvaliteedi Erandi andmine ei tekitata olulist saastatust ning keskkonna kvaliteedi normatiive ei rikuta. normatiive ei rikuta Erandiga seotud erinõuded Peale 31.12.2023 kuupäeva saabumist peab rekonstrueerimata aurukatla tööaeg jääma alla 500 töötunni aastas. Lisad T12. Nõuete jõustumise erisused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Jäätmete käitlemine J1. Käitluskoht ja selle asukoha andmed Käitluskoha andmed Jrk nr 1. Nimetus Ülemiste katlamaja Keskkonnaregistrikood JTK695062 Aadress ja katastritunnus Aadress ADR ID Katastritunnus Objekti L-EST97 keskkoordinaadid Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Masina tn 18 2304647 78401:116:0064 X: 6587733, Y: 544108 Plaan või kaart Number plaanil või kaardil J2. Andmed jäätmeliikide ja -koguste ning jäätmete kavandatava liikumise kohta kalendriaasta jooksul Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. 14/22 J5. Jäätmete vedu Vorm ei ole asjakohane J9. Prügila või jäätmehoidla liik Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J10. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad tavajäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J11. Prügilasse või jäätmehoidlasse ladestatavad ohtlikud jäätmed Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. J12. Põletatavate ohtlike jäätmete minimaalne massivoog Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Saasteainete viimine paiksest heiteallikast välisõhku A1. Käitise kategooria Nende tegevusalade EMTAKi koodid, millele luba antakse 35301 - Auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine Põletusseade Jah Põletus​seadme summaarne soojus​sisendile 251.242 vastav nimi​soojus​võimsus, MWth Kütuse liik Kütuseliigi täpsustus Kütuseliigi aastakulu Kogus Ühik Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) 38 000 tuh. Nm³ Kerge kütteõli 27 200 tonni Diislikütus 27 200 tonni Biogaas 38 000 tuh. Nm³ Keskmise võimsusega põletus​seade Jah 15/22 Heiteallika kood Soojus​sisendile vastav nimi​soojus​võimsus, Keskmise võimsusega põletusseadmete Eeldatav töötundide arv Keskmine koormus, Käitamise Kasutatav kütus või jäätmed MWth arv aastas % alguskuupäev Kütuse liik Kütuseliigi aastakulu Kogus Ühik Aurukatla korsten (K1) - 5.582 1 8 760 30 01.01.1999 Maagaas (välja arvatud vedelal 5 500 tuh. Nm³ HEIT0007510 kujul) Kerge kütteõli 2 200 tonni Diislikütus 2 200 tonni Biogaas 5 500 tuh. Nm³ Suure võimsusega põletus​seade Jah Heiteallika Suure võimsusega põletusseadmed kood Soojus​sisendile vastav nimi​soojus​‐ Seadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus ühe Seadmete Seadme liik Eeldatav töötundide Keskmine Käitamise Kasutatav kütus või jäätmed võimsus, MWth seadme kohta, MWth arv arv aastas koormus, % alguskuupäev Kütuse liik Kütuseliigi Kütuseliigi aastakulu osakaal, % Kogus Ühik HEIT0007511 119.56 119.56 1 rekonstrueeritud 4 380 50 01.01.1984 Maagaas (välja arvatud 26 000 tuh. 100 veekatle vedelal kujul) Nm³ Kerge kütteõli 20 000 tonni 100 Diislikütus 20 000 tonni 100 Biogaas 26 000 tuh. 100 Nm³ 126.10 126.10 1 veekatel 1 080 30 01.01.1984 Maagaas (välja arvatud 6 500 tuh. 100 vedelal kujul) Nm³ Kerge kütteõli 5 000 tonni 100 Diislikütus 5 000 tonni 100 Biogaas 6 500 tuh. 100 Nm³ Lisainfo Tabelis toodud võimsused on maagaasi kasutamisel. Peamine kütus on maagaas. Ülejäänud kütuseid kasutatakse alternatiividena, mitte üheaegselt. Veekateldes võidakse maagaasi tarneraskuste korral kasutada ka vedelkütuseid, sellisel juhul on tegemist erandkorras kasutamisega, ja tuleb eelnevalt kooskõlastada Keskkonnaametiga . Orgaaniliste lahustite (kaasa arvatud Ei kemikaalides sisalduvate lahustite) kasutamine Nafta​saaduste, muude mootori- või vedel​‐ Ei kütuste, kütuse​komponentide või kütuse​‐ sarnaste toodete laadimine (terminal või tankla) Seakasvatus Ei Veisekasvatus Ei 16/22  Kodulinnukasvatus Ei E-PRTR registri kohustuslane Jah Heite​allikate arv tootmis​territooriumil 3 Käitise töötajate arv 5 Emaettevõtte nimi OÜ Utilitas Emaettevõtte riik Eesti Kasvuhoone​gaaside lubatud heitkoguse Jah ühikutega kauplemise süsteemi kohustuslane Kauplemis​süsteemi kohustus​lase tegevus​ala Üle 20 MW nimisoojusvõimsusega põletusseadmete, välja arvatud ohtlike või olmejäätmete põletustehaste käitamine Iga-aastane kasvuhoonegaaside heitkoguste - seirekava ja aruandlus Käitaja peab esitama eelneva kalendriaasta kohta heitkoguse aruande koos tõendaja koostatud tõendamise aruandega iga aasta 25. märtsiks. Käitaja peab tagastama kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemise registris iga aasta 30. aprilliks eelneva kalendriaasta heitkogusele vastava hulga lubatud heitkoguse ühikuid. A2. Saasteainete lubatud heitkoguste (LHK) projekti koostaja Vorm ei ole asjakohane A3. Heiteallikad Heite​allikas Heiteallika keskkonnaregistri kood Nr plaanil või kaardil Nimetus L-EST97 koordinaadid HEIT0007517 M1 Vedelkütuse mahuti X: 6587664, Y: 544092 HEIT0007511 K2, K3 Veekatelde korsten X: 6587711, Y: 544118 HEIT0007510 K1 Aurukatla korsten X: 6587752, Y: 544128 A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused 17/22 aastas A4. Välisõhku väljutatavate saasteainete loetelu ja nende lubatud heitkogused aastas CAS nr Nimetus Heitkogus Perioodi algus Perioodi lõpp Lubatud aastane heitkogus saasteainele, mis on summeritud ka NMVOC või PM-sum heitkoguste all Lubatud aastane heitkogus Mõõtühik 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 2023 124.821 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 2023 89 192.622 t 124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist 2023 68 001.75 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 2023 20.539 t 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks 2023 6.535 kg 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks 2023 1.189 kg 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks 2023 62.503 kg 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks 2023 15.192 kg 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 2023 1.251 kg 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks 2023 7.293 kg 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks 2023 4.157 kg 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks 2023 3.076 kg 7446-09-5 Vääveldioksiid 2023 44.244 t 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks 2023 7.233 kg Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud 2023 0.002 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid 2023 3.861 t PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 2023 17.243 t PM10 Peened osakesed (PM10) 2023 6.814 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 2023 6.814 t PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid 2023 3.493 mg A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate 18/22 kaupa A5. Heiteallikad ning saasteainete lubatud hetkelised heitkogused heiteallikate kaupa Heiteallikas Heiteallika kood Välisõhku väljutatud saasteaine CAS nr Nimetus Heite liik Heitkogus Hetkeline kogus Mõõtühik Veekatelde korsten HEIT0007511 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 5.978 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 1.497 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 1.497 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 27.509 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 6.242 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.756 g/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 1.81 mg/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 0.177 mg/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tavaheide 0.204 mg/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 6.084 mg/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 1.12 mg/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0.878 mg/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 2.80 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 26.524 mg/s 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks Tavaheide 1.716 mg/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 10.422 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist Tavaheide 0 g/s PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid Tavaheide 1.378 µg/s Aurukatla korsten HEIT0007510 PM-sum Tahked osakesed, summaarsed Tavaheide 0.223 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) Tavaheide 0.034 g/s PM10 Peened osakesed (PM10) Tavaheide 0.034 g/s 10102-44-0 Lämmastikdioksiid Tavaheide 0.62 g/s 630-08-0 Süsinikmonooksiid Tavaheide 0.234 g/s NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.028 g/s 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna pliiks Tavaheide 0.056 mg/s 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana elavhõbedaks Tavaheide 0.001 mg/s 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks Tavaheide 0.002 mg/s 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna arseeniks Tavaheide 0.248 mg/s 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna vaseks Tavaheide 0.034 mg/s 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna tsingiks Tavaheide 0.028 mg/s 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna kroomiks Tavaheide 0.112 mg/s 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, ümberarvutatuna nikliks Tavaheide 1.116 mg/s 7446-09-5 Vääveldioksiid Tavaheide 0.262 g/s 124-38-9 Süsinikdioksiid Tavaheide 0 g/s 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümberarvutatuna seleeniks Tavaheide 0 mg/s 124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist Tavaheide 0 g/s Vedelkütuse mahuti HEIT0007517 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid Tavaheide 0.011 g/s Aromaatsed Aromaatsed süsivesinikud Tavaheide 0 g/s RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. 19/22 A6. Saasteainete püüdeseadmed ja nende tööefektiivsuse kontrollimise sagedus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. A7. Saasteainete heitkoguste ja välisõhu kvaliteedi seire, saasteainete heitkoguste vähendamise tegevuskava koostamise jm eritingimused Eritingimuse liik Eritingimus Täitmise Täitmise tähtaeg (vaid Eritingimuse kirjeldus sagedus ühekordse tähtaja korral) Heiteseire Pisteline Aurukatla soojussisendile vastav nimisoojusvõimsusega 5,582 MWth kohaldub NOx heite piirväärtus 200 mg/Nm3. regulaarne Heiteallika, aurukatla korsten (nr K1, HEIT0007510) väljuvates gaasides mõõta järgmiste saasteainete sisaldust (kontsentratsiooni): 1) lämmastikoksiidide (NOx) 2) süsinikoksiid (CO), Mõõtmised viia läbi ajal, mil põletusseade töötab stabiilsetes tingimustes nominaalkoormusele või selle lähedasele koormusele vastava ühtlase koormusega. Esimesed mõõtmised teha hiljemalt 4 kuu jooksul loa nr L.KKL.HA-29983 muutmisest, kuid mitte hiljem kui 01.12.2023. a. Peale esimesi mõõtmisi teostada vastavad mõõtmised regulaarselt kord 3 aasta jooksul eelmistest mõõtmisest arvates. Eritingimus rakendub alates 2030. aastast, mil tuleb mõõta lämmastikoksiidide ja süsinikoksiidi sisaldust. Mõõtetulemused peavad olema teisendatud kujule, mis on võrreldavad vastavate keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtustega (sh ühikus mg/Nm3, arvestatud 6% O2 sisalduse juures). Mõõtmisi võib teha vaid vastavat akrediteeringut omav labor, kes peab tagama kasutatava meetodi vastavuse asjakohastele standarditele ning mõõtmiste (sh mõõtepunkti valiku) esinduslikkuse. Mõõtmised ning mõõtmiste aruanne peavad vastama asjakohaste õigusaktidega kehtestatud nõuetele. Mõõtmiste aruanne esitada Keskkonnaametile esimesel võimalusel peale selle saamist laborilt, kuid mitte hiljem kui 2 nädala jooksul, kasutades keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kohustuse moodulit. Heiteseire Pidev Heiteallika, veekatelde korsten nr K2,K3 (HEIT0007511), väljuvates gaasides mõõta järgmiste saasteainete sisaldust (kontsentratsiooni) pidevalt: 1) NOx (lämmastikmonooksiidi (NO) ja lämmastikdioksiidi (NO2) summa, väljendatud lämmastikdioksiidina (NO2)). 2) CO (süsinikoksiid (CAS nr 630-08-0)). Lisaks mõõta suitsugaasi pidevalt järgmisi näitajaid: a) vool, b) hapnikusisaldus, temperatuur ja rõhk, c) veeaurusisaldus * (*Suitsugaasi veeaurusisalduse pidev mõõtmine ei ole vajalik, kui suitsugaasiproov enne analüüsi kuivatatakse) Tingimused mõõtmistele Mõõtmised teha vastavalt PVT dokumendis (LCP-järeldused) kirjeldatule ja tulemused esitada kujul, mis tagab nende võrdluse vastavate PVT-SHT väärtustega. Kui parima võimaliku tehnikaga saavutatavad heitetasemed on esitatud eri keskmistamise ajavahemike kohta, tuleb järgida kõiki neid parima võimaliku tehnikaga saavutatavaid heitetasemeid. PVT-järeldustes esitatud parima võimaliku tehnikaga saavutatavad õhkuheite tasemed on kontsentratsioonid, mis on väljendatud saasteaine massina suitsugaasi ruumalaühiku kohta järgmistes standardtingimustes: kuiv gaas temperatuuril 273,15 K ning rõhul 101,3 kPa, mõõtühikutes mg/Nm3 , µg/Nm3 või ng I-TEQ/Nm3 20/22 Heiteseire Pidev Mõõdetud tulemuste keskmistamisperioodid on määratletud järgmiselt: 1) ööpäevakeskmine – usaldusväärsete pideva mõõtmise tulemusena saadud tunni keskmiste keskmine väärtus 24 tunni kohta; 2) aastakeskmine – usaldusväärsete pideva mõõtmise tulemusena saadud tunni keskmiste keskmine väärtus aasta kohta. Tulemused (ööpäevakeskmine ja aasta keskmine) esitada kujul, mis tagab nende võrdluse vastavate loaga määratud heite piirväärtustega (andmed peavad olema töödeldud ja analüüsitud vastavalt tööstusheite seaduse § 82 toodud nõuetele). Mõõtmiste aruanne esitada läbi KOTKAS infosüsteemi Kohustused saki hiljemalt aruandekvartalile järgneva kuu 25. kuupäevaks. Aruandele lisada andmed pidevseirejaama (AMS) seisakute ja heite piirväärtuste ületamise kohta koos põhjuste väljatoomisega. Töökorralduslikud Pidev Pidevseire seadmed peavad olema töökorras. nõuded Juhul kui esineb rike pidevseire seadmete töös rohkem kui 10 päeva, tuleb korraldada perioodilist analüütilist kontrolli akrediteeritud labori poolt. Korraldada automaatsete mõõtesüsteemide kvaliteedikontrolli vastavuses Euroopa Standardimiskomitee standarditega, või kui Euroopa Standardimiskomitee standard ei ole kättesaadav, siis vastavuses Rahvusvahelise Standardimisorganisatsiooni standardi, riikliku või mõne teise rahvusvahelise standardiga, millega tagatakse mõõdistusandmete võrdväärne teaduslik kvaliteet. Korraldada automaatsete mõõdistussüsteemide kontrollimine ja kalibreerimine (AST) vähemalt kord aastas, tehes paralleelmõõtmisi referentsmeetoditega. AST aruanne esitada läbi KOTKAS infosüsteemi Kohustused saki üks kord aastas. Keskkonnaametile tuleb kord viie aasta jooksul esitada pidevseire seadmete kalibreerimise ja valideerimise aruanne QAL2. Töökorralduslikud Pidev Dokumentatsioon, mida tuleb pidada: nõuded 1) Arvestus saasteallikatega seotud andmete üle (kütuse kulu, suitsugaasi mahtkulu, seadmete töötunnid, hooldus jne). 2) Kütuse parameetrite analüüsi andmed Muu Pidev Tingimus saasteainete heite piirväärtuste järgimisele. Juhul, kui kontrollitavad näitajad ületavad kehtestatud piirväärtusi, tuleb välja selgitada selle põhjus ja võttes koheselt kasutusele abinõud heite piirväärtuste tagamiseks. A8. Keskmise võimsusega põletusseadme heite piirväärtused Seotud heite​allikas HEIT0007510 Heiteallika kood Vanus Olemasolev seade Seadme liik Muu põletusseade Identsete põletusseadmete arv ühel heiteallikal 1 Soojus​sisendile vastav nimi​soojus​võimsus, MWth 5.582 Kütuse liik koos selle osakaaluga (%) Saasteained Saasteaine nimetus Heite piirväärtus, mg/Nm3 Piirväärtuse rakendamise algus Piirväärtuse rakendamise lõpp Maagaas (välja arvatud vedelal kujul) - 100 NOₓ 200 01.01.2030 Loa lisad 21/22 Loa lisad Nimetus Manus LHK projekt Lisa 6: LHK projekt.pdf LHK lisa - Käitise asukoha kaart sobivas, kui mitte väiksemas kui 1:20 000 mõõtkavas. Lisa 7: Kaitise_asukoha_kaart.jpg LHK lisa - Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas Lisa 8: heiteallikate_asendiplaan.jpg LHK lisa - Manused Lisa 9: utilitas_ulemiste_arvutustabel_2.xlsx LHK lisa - Manused Lisa 10: NO2_1h.png LHK lisa - Manused Lisa 11: NMVOC_24h.png LHK lisa - Manused Lisa 12: SO2_24h.png LHK lisa - Manused Lisa 13: NMVOC_1h.png 22/22 5.4. Lubatud heitkoguste projekt (LHK projekt) 5.4.1. Üldandmed LHK projekti koostaja Nimi AS Utilitas Tallinn Registrikood/isikukood 10811060 Postiaadress Maakri 19/1, Tallinn, Harju maakond Telefon +372 6107100 E-posti aadress [email protected] Sissejuhatus Põhjendus loa taotlemiseks Käitisele on väljastatud keskkonnakompleksluba, kuna käitises toimub suurte (üle 50 MWth) põletusseadmete abil soojusenergia tootmine. Kompleksloa muutmist taotletakse kuna toimub ühe energiaploki rekonstrueerimine. Rekonstrueerimise tulemusena on oodata antud seadme töötamisega kaasneva õhuheite reaalselt vähenemist. Samas nähakse ette võimalik suurem soojatootmise vajadus ning seega võimalik maksimaalne kütusekulu. Lisaks taotletakse olemasoleva omatarbe aurukatla puhul lisaks maagaasile alternatiivina kerge kütteõli/diislikütuse kasutamise võimalust kütusena. Samuti täpsustatakse teiste põletusseadmete kütuste koguseid arvestades maagaasi tarnete võimalikku ebastabiilsust ja võimalikku vajadust rekonstrueeritud veekatla abil soojavarustuse tagamiseks. Maagaasi kasutamise osas on läbivalt taotluses kajastatud ka võimalus maagaasi asemel biometaani (biogaasi) põletamiseks. Täiendavaid reaalseid heiteallikaid loataotlusega ei lisandu. Taotluse parema mõistetavuse huvides on rekonstrueeritavat veekatelt ja vana veekatelt käsitletud eraldi heiteallikana. Reaalselt töötavad katlad ühte korstnasse. 1/29 Viited õigusaktidele, juhendmaterjalidele ja kasutatud *Tööstusheite seadus kirjandusele *Atmosfääriõhu kaitse seadus *"Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid". Keskkonnaministri 24. novembri 2016. aasta määrus nr. 59 *"Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid1". Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus nr. 86 *Suurte põletusseadmete saasteainete heite piirväärtused, nende kohaldamine mitme kütuse põletusseadme korral ja väävliärastuse astme nõuded1". Keskkonnaministri 28. juuni 2013. aasta määrus nr 48). * „Õhukvaliteedi hindamise kord”. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus nr. 84) *"Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus nr 75. *"Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning hoiustamisel välisõhku väljutavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid" Keskkonnaministri 01.06.2020 määrus nr 31 *"Naftasaaduse, põlevkiviõli, selle saaduse või biokütuse hoidla ehitamise ja kasutamise nõuded ning kuja täpsustatud ulatus" Keskkonnaministri 20.09.2019 määrus nr 42 *EMEP/EEA air pollutant emission inventory guidebook 2019 Lähteandmed, mille alusel on esitatud tootmismaht, Tootmismahtu on hinnanud AS Utilitas Tallinn spetsialistid. Kütuse kogused on leitud maksimaalsetest kütusekulu ja muud andmed tootmismahtudest lähtuvalt. Käitise asukoha kirjeldus Käitise asukoha kirjelduses esitatakse heiteallika(te) Ülemiste katlamaja asub Tallinna Kesklinna linnaosa territooriumil Masina tn 18 kinnistul. Katlamaja tootmisterritooriumi asukoha kirjeldus suuruseks on 15689 m2 ning alal paiknevad katlamaja koos administratiivhoone ja tootmise abihoonetega (laohooned) ning vedelkütuse mahuti. Territoorium (katastritunnus 78401:116:0064) piirneb ida- ja lõunasuunas sihtotstarbeta maaga, läänest riigikaitsemaaga, põhjast ja idast transpordimaaga. Lähim elamu paikneb käitise piirist ca 118 m kaugusel loodesuunas. Territoorium piirneb tootmis-, riigikaitse- ja transpordimaadega. Käitise lähialal ei paikne looduskaitselisi objekte, sh kaitsealuste liikide registreeritud leiukohti või Natura 2000 võrgustiku alasid. Käitise territoorium on olnud väga pikaajaliselt kasutusel katlamajana. Käitise asukoha kaart sobivas, kui mitte väiksemas kui Lisa 19: Kaitise_asukoha_kaart.jpg 1:20 000 mõõtkavas. Heiteallikate asendiplaan või koordinaatidega skeem, Lisa 20: heiteallikate_asendiplaan.jpg kuid mitte väiksemas kui 1:5000 mõõtkavas Saasteainete hajumistingimusi mõjutavad olulised Korstna kõrgusi arvestades ei paikne piirkonnas hajumist oluliselt mõjutavaid objekte . Maapinna reljeefi võetakse geograafilised ja tehnogeensed objektid hajuvusarvutustes arvesse vastavalt Maa-ameti kõrgusandmetele. 2/29 Ilmastikutingimuste iseloomustus (tuulteroos) Katlamaja asukohas on meteoroloogilistest tingimustest olulisemad mere lähedusest tingitud tuuline kliima, valdavad edelatuuled ja tuule suuremad kiirused päevasel ajal. Lähim meteoroloogiajaam asub ligikaudu 10 km kaugusel (Tallinn-Harku meteoroloogiajaam). Järgnevalt on esitatud ülevaade temperatuuridest, valdavatest tuule kiirustest ja suundadest ning sademete hulgast. Temperatuurid: Paljuaastane keskmine temperatuur + 5,0 °C Kõige soojema kuu (juuli) keskmine temperatuur + 17,3 °C Kõige külmema kuu (veebruar) keskmine temperatuur - 4,6 °C Kõige soojema kuu keskmine temperatuur kella 13 ajal + 20,0 °C Temperatuuri absoluutne maksimum + 34 °C Temperatuuri absoluutne miinimum - 35 °C Tuule kiirused: Kõige väiksem kuu keskmine (märts) 4,5 m/s Kõige suurem kuu keskmine (detsember) 5,9 m/s Keskmine aastane kiirus 5,3 m/s Tuule suuna ja tuulevaikuse sagedus (%): (täpsemalt vt tuulteroos https://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/tuul/#tuule_suund ) N NO O SO S SW+SSW W NW tuulevaikus 5 5 3 6 10 25 8 4 3 3/29 Sademed: Aasta keskmine sademete hulk 550 mm Kuu keskmine sademete hulk: minimaalne (märts) 29 mm maksimaalne (august) 82 mm 5.4.2. Söödas, piimas, juurdekasvus, lootes, munades ja väljaheites sisalduva lämmastiku mass Ei ole asjakohane 5.4.3. Karjatamine (veisekasvatuses karjatamise kasutamise korral) Ei ole asjakohane 5.4.4. Sea-, veise- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.5. Saasteainete püüdeseadmed ja heite vähendamise tehnoloogiaseadmed Vorm ei ole asjakohane. Püüdeseadmeid ei ole kasutusel. 5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika 4/29 5.4.6. Heiteallikate prognoositav tööaja dünaamika Heiteallikas Aurukatla korsten Koormus Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 100 100 100 01 - 02 100 100 100 02 - 03 100 100 100 03 - 04 100 100 100 04 - 05 100 100 100 05 - 06 100 100 100 06 - 07 100 100 100 07 - 08 100 100 100 5/29 08 - 09 100 100 100 09 - 10 100 100 100 10 - 11 100 100 100 11 - 12 100 100 100 12 - 13 100 100 100 13 - 14 100 100 100 14 - 15 100 100 100 15 - 16 100 100 100 16 - 17 100 100 100 17 - 18 100 100 100 18 - 19 100 100 100 19 - 20 100 100 100 20 - 21 100 100 100 21 - 22 100 100 100 22 - 23 100 100 100 23 - 24 100 100 100 Heiteallikas Rekonstrueeritud veekatla korsten Koormus Täiskoormus E-P Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 60 Aprill 40 Mai 20 Juuni 20 Juuli 20 6/29 August 20 September 40 Oktoober 60 November 100 Detsember 100 Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 100 100 100 01 - 02 100 100 100 02 - 03 100 100 100 03 - 04 100 100 100 04 - 05 100 100 100 05 - 06 100 100 100 06 - 07 100 100 100 07 - 08 100 100 100 08 - 09 100 100 100 09 - 10 100 100 100 10 - 11 100 100 100 11 - 12 100 100 100 12 - 13 100 100 100 13 - 14 100 100 100 14 - 15 100 100 100 15 - 16 100 100 100 16 - 17 100 100 100 17 - 18 100 100 100 18 - 19 100 100 100 19 - 20 100 100 100 20 - 21 100 100 100 21 - 22 100 100 100 7/29 22 - 23 100 100 100 23 - 24 100 100 100 Heiteallikas Vedelkütuse mahuti Koormus Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 100 Märts 100 Aprill 100 Mai 100 Juuni 100 Juuli 100 August 100 September 100 Oktoober 100 November 100 Detsember 100 Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 100 100 100 01 - 02 100 100 100 02 - 03 100 100 100 03 - 04 100 100 100 04 - 05 100 100 100 05 - 06 100 100 100 8/29 06 - 07 100 100 100 07 - 08 100 100 100 08 - 09 100 100 100 09 - 10 100 100 100 10 - 11 100 100 100 11 - 12 100 100 100 12 - 13 100 100 100 13 - 14 100 100 100 14 - 15 100 100 100 15 - 16 100 100 100 16 - 17 100 100 100 17 - 18 100 100 100 18 - 19 100 100 100 19 - 20 100 100 100 20 - 21 100 100 100 21 - 22 100 100 100 22 - 23 100 100 100 23 - 24 100 100 100 Heiteallikas Veekatla korsten Koormus Täiskoormus E-P Kuude tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Jaanuar 100 Veebruar 10 Märts 10 Aprill 10 Mai 10 Juuni 10 9/29 Juuli 10 August 10 September 10 Oktoober 10 November 10 Detsember 10 Päevade tööaja dünaamika protsentides hetkelisest heitkogusest Kellaaeg E-R L P 00 - 01 100 100 100 01 - 02 100 100 100 02 - 03 100 100 100 03 - 04 100 100 100 04 - 05 100 100 100 05 - 06 100 100 100 06 - 07 100 100 100 07 - 08 100 100 100 08 - 09 100 100 100 09 - 10 100 100 100 10 - 11 100 100 100 11 - 12 100 100 100 12 - 13 100 100 100 13 - 14 100 100 100 14 - 15 100 100 100 15 - 16 100 100 100 16 - 17 100 100 100 17 - 18 100 100 100 18 - 19 100 100 100 19 - 20 100 100 100 20 - 21 100 100 100 10/29 21 - 22 100 100 100 22 - 23 100 100 100 23 - 24 100 100 100 5.4.7. Kütuse ning jäätmete või koospõletamisel välisõhku väljutatud saasteainete heitkogused Põletusseade Heite​allikas Aurukatla korsten Põletusseadmete arv 1 Soojus​sisendile vastav nimi-​soojus-​võimsus, MWth 5.582 Töö​tundide arv aastas 8 760 Kasu​tegur 0.93 Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist? Ei Püüdeseade Püüde​seade Kasutatav kütus ja jäätmed Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine Kütuse liik Väävlisisaldus, Alumine kütte​väärtus, Kogus Välisõhku väljutatud heide % MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ aastas Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside Heitkogus mahuühiku kohta, mg/Nm³ Heite Prog​noositav Hetkeline Ühik Aastas Ühik piir​‐ kontsent​ratsioon heitkogus, täpsus väärtus 0,001 Kerge kütteõli 0.10 42.60 2 200 tonni PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.2233 g/s 3.7488 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0335 g/s 0.56232 t PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0335 g/s 0.56232 t 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.6196 g/s 10.40292 t 11/29 Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine Kütuse liik Väävlisisaldus, Alumine kütte​väärtus, Kogus Välisõhku väljutatud heide % MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ aastas Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside Heitkogus mahuühiku kohta, mg/Nm³ Heite Prog​noositav Hetkeline Ühik Aastas Ühik piir​‐ kontsent​ratsioon heitkogus, täpsus väärtus 0,001 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.2344 g/s 3.93624 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad 0.0279 g/s 0.4686 t orgaanilised ühendid 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, 0.0558 mg/s 0.9372 kg ümberarvutatuna pliiks 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, 0.0006 mg/s 0.009372 kg ümberarvutatana elavhõbedaks 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised 0.0017 mg/s 0.028116 kg ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, 0.2484 mg/s 4.17054 kg ümberarvutatuna arseeniks 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, 0.0335 mg/s 0.56232 kg ümberarvutatuna vaseks 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna 0.0279 mg/s 0.4686 kg tsingiks 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, 0.1116 mg/s 1.8744 kg ümberarvutatuna kroomiks 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, 1.1164 mg/s 18.744 kg ümberarvutatuna nikliks PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja 0.0558 µg/s 0.9372 mg dibensofuraanid 50-32-8 Benso(a)püreen 0.0056 mg/s 0.09372 kg 205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0.0056 mg/s 0.09372 kg 207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0.0056 mg/s 0.09372 kg 193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0.0056 mg/s 0.09372 kg 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.2621 g/s 4.40 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 6 730.445568 t 12/29 Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine Kütuse liik Väävlisisaldus, Alumine kütte​väärtus, Kogus Välisõhku väljutatud heide % MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ aastas Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside Heitkogus mahuühiku kohta, mg/Nm³ Heite Prog​noositav Hetkeline Ühik Aastas Ühik piir​‐ kontsent​ratsioon heitkogus, täpsus väärtus 0,001 Maagaas (välja 0 33.63 5 500 tuh. PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.0025 g/s 0.083234 t arvatud vedelal Nm³ PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.0025 g/s 0.083234 t kujul) PM10 Peened osakesed (PM10) 0.0025 g/s 0.083234 t 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0.2389 g/s 7.916502 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.1675 g/s 5.54895 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad 0.0112 g/s 0.36993 t orgaanilised ühendid BC Must süsinik 0 g/s 0.004495 t 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, 0 mg/s 0.000277 kg ümberarvutatuna pliiks 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, 0.0006 mg/s 0.018496 kg ümberarvutatana elavhõbedaks 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised 0 mg/s 0.000046 kg ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, 0.0007 mg/s 0.022196 kg ümberarvutatuna arseeniks 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, 0 mg/s 0.000141 kg ümberarvutatuna vaseks 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna 0.0001 mg/s 0.002774 kg tsingiks 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, 0 mg/s 0.000141 kg ümberarvutatuna kroomiks 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, 0 mg/s 0.000094 kg ümberarvutatuna nikliks 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, 0.0001 mg/s 0.002035 kg ümberarvutatuna seleeniks 13/29 Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine Kütuse liik Väävlisisaldus, Alumine kütte​väärtus, Kogus Välisõhku väljutatud heide % MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ aastas Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside Heitkogus mahuühiku kohta, mg/Nm³ Heite Prog​noositav Hetkeline Ühik Aastas Ühik piir​‐ kontsent​ratsioon heitkogus, täpsus väärtus 0,001 PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja 0.0028 µg/s 0.092482 mg dibensofuraanid 50-32-8 Benso(a)püreen 0 mg/s 0.000104 kg 205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0 mg/s 0.000155 kg 207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0 mg/s 0.000155 kg 193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0 mg/s 0.000155 kg 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.0028 g/s 0.094332 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 10 368.989928 t Diislikütus 0.01 42.60 2 200 tonni 124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 6 936.479616 t Biogaas 0 33.60 5 500 tuh. 124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist 0 g/s 10 368.989928 t Nm³ Põletusseade Heite​allikas Rekonstrueeritud veekatla korsten Põletusseadmete arv 1 Soojus​sisendile vastav nimi-​soojus-​võimsus, MWth 119.56 Töö​tundide arv aastas 4 380 Kasu​tegur 0.92 Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist? Ei Püüdeseade Püüde​seade Kasutatav kütus ja jäätmed 14/29 Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine Kütuse liik Väävlisisaldus, Alumine kütte​väärtus, Kogus Välisõhku väljutatud heide % MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ aastas Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside Heitkogus mahuühiku kohta, mg/Nm³ Heite Prog​noositav Hetkeline Ühik Aastas Ühik piir​‐ kontsent​ratsioon heitkogus, täpsus väärtus 0,001 Maagaas (välja 0 33.60 26 000 tuh. PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 5 0.174 g/s 1.276 t arvatud vedelal kujul) Nm³ PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.174 g/s 1.276 t PM10 Peened osakesed (PM10) 0.174 g/s 1.276 t 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 217 110 3.839 g/s 28.075 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 30 1.047 g/s 7.657 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad 0.311 g/s 2.273 t orgaanilised ühendid BC Must süsinik 0.004 g/s 0.032 t 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, 0 mg/s 0.001 kg ümberarvutatuna pliiks 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, 0.012 mg/s 0.087 kg ümberarvutatana elavhõbedaks 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised 0 mg/s 0 kg ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, 0.014 mg/s 0.105 kg ümberarvutatuna arseeniks 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, 0 mg/s 0 kg ümberarvutatuna vaseks 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna 0 mg/s 0.001 kg tsingiks 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, 0 mg/s 0.001 kg ümberarvutatuna kroomiks 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, 0 mg/s 0 kg ümberarvutatuna nikliks 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, 0.001 mg/s 0.01 kg ümberarvutatuna seleeniks 15/29 Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine Kütuse liik Väävlisisaldus, Alumine kütte​väärtus, Kogus Välisõhku väljutatud heide % MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ aastas Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside Heitkogus mahuühiku kohta, mg/Nm³ Heite Prog​noositav Hetkeline Ühik Aastas Ühik piir​‐ kontsent​ratsioon heitkogus, täpsus väärtus 0,001 PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja 0.06 µg/s 0.437 mg dibensofuraanid 50-32-8 Benso(a)püreen 0 mg/s 0 kg 205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0 mg/s 0.001 kg 207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0 mg/s 0.001 kg 193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0.0001 mg/s 0.0007 kg 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.034 g/s 0.246 t 124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 49 017.043 t Biogaas 0 33.60 26 000 tuh. 124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist 0 g/s 49 017.043 t Nm³ Kerge kütteõli 0.10 42.60 20 000 tonni 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 12.879 g/s 90.775 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 0.706 g/s 4.974 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad 0.097 g/s 0.682 t orgaanilised ühendid 7446-09-5 Vääveldioksiid 4.234 g/s 29.844 t PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.706 g/s 4.974 t PM10 Peened osakesed (PM10) 0.706 g/s 4.974 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.706 g/s 4.794 t BC Must süsinik 0.236 g/s 1.666 t 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, 0.492 mg/s 3.468 kg ümberarvutatuna pliiks 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised 0.164 mg/s 1.159 kg ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, 0.164 mg/s 1.159 kg ümberarvutatana elavhõbedaks 16/29 Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine Kütuse liik Väävlisisaldus, Alumine kütte​väärtus, Kogus Välisõhku väljutatud heide % MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ aastas Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside Heitkogus mahuühiku kohta, mg/Nm³ Heite Prog​noositav Hetkeline Ühik Aastas Ühik piir​‐ kontsent​ratsioon heitkogus, täpsus väärtus 0,001 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, 0.219 mg/s 1.542 kg ümberarvutatuna arseeniks 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, 0.164 mg/s 1.159 kg ümberarvutatuna kroomiks 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, 0.329 mg/s 2.317 kg ümberarvutatuna vaseks 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, 0.164 mg/s 1.159 kg ümberarvutatuna nikliks 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, 0.821 mg/s 5.785 kg ümberarvutatuna seleeniks 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna 0.219 mg/s 1.542 kg tsingiks PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja 0.06 µg/s 0.426 mg dibensofuraanid 193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0.001 mg/s 0.006 kg 124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 61 185.869 t Diislikütus 0.01 42.60 20 000 tonni 124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 63 058.906 t Põletusseade Heite​allikas Veekatla korsten 17/29 Põletusseadmete arv 1 Soojus​sisendile vastav nimi-​soojus-​võimsus, MWth 126.10 Töö​tundide arv aastas 1 080 Kasu​tegur 0.92 Kas soovite kasutada salvestamisel saasteainete eeltäitmist ja automaatset heitkoguste arvutamist? Ei Püüdeseade Püüde​seade Kasutatav kütus ja jäätmed Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine Kütuse liik Väävlisisaldus, Alumine kütte​väärtus, Kogus Välisõhku väljutatud heide % MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ aastas Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside Heitkogus mahuühiku kohta, mg/Nm³ Heite Prog​noositav Hetkeline Ühik Aastas Ühik piir​‐ kontsent​ratsioon heitkogus, täpsus väärtus 0,001 Maagaas (välja 0 33.60 6 500 tuh. 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 217 217 7.987 g/s 13.846 t arvatud vedelal kujul) Nm³ 630-08-0 Süsinikmonooksiid 4.918 g/s 8.525 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad 0.328 g/s 0.568 t orgaanilised ühendid 7446-09-5 Vääveldioksiid 0.035 g/s 0.061 t PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 0.184 g/s 0.319 t PM10 Peened osakesed (PM10) 0.184 g/s 0.319 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.184 g/s 0.319 t BC Must süsinik 0.005 g/s 0.008 t 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, 0 mg/s 0 kg ümberarvutatuna pliiks 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised 0 mg/s 0 kg ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 18/29 Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine Kütuse liik Väävlisisaldus, Alumine kütte​väärtus, Kogus Välisõhku väljutatud heide % MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ aastas Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside Heitkogus mahuühiku kohta, mg/Nm³ Heite Prog​noositav Hetkeline Ühik Aastas Ühik piir​‐ kontsent​ratsioon heitkogus, täpsus väärtus 0,001 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, 0.013 mg/s 0.022 kg ümberarvutatana elavhõbedaks 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, 0.015 mg/s 0.026 kg ümberarvutatuna arseeniks 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, 0 mg/s 0 kg ümberarvutatuna kroomiks 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, 0 mg/s 0 kg ümberarvutatuna vaseks 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, 0 mg/s 0 kg ümberarvutatuna nikliks 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, 0.001 mg/s 0.002 kg ümberarvutatuna seleeniks 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna 0 mg/s 0 kg tsingiks PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja 0.063 µg/s 0.109 mg dibensofuraanid 50-32-8 Benso(a)püreen 0 mg/s 0 kg 205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0 mg/s 0 kg 207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0 mg/s 0 kg 193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0.0001 mg/s 0.0002 kg 124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 12 254.261 t Biogaas 0 33.60 6 500 tuh. 124-38-9-bio Süsinikdioksiid biomassist 0 g/s 12 254.261 t Nm³ Kerge kütteõli 0.10 42.60 5 000 tonni 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 14.63 g/s 23.643 t 630-08-0 Süsinikmonooksiid 5.536 g/s 8.946 t NMVOC Mittemetaansed lenduvad 0.659 g/s 1.065 t orgaanilised ühendid 19/29 Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine Kütuse liik Väävlisisaldus, Alumine kütte​väärtus, Kogus Välisõhku väljutatud heide % MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ aastas Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside Heitkogus mahuühiku kohta, mg/Nm³ Heite Prog​noositav Hetkeline Ühik Aastas Ühik piir​‐ kontsent​ratsioon heitkogus, täpsus väärtus 0,001 7446-09-5 Vääveldioksiid 6.188 g/s 10 t PM-sum Tahked osakesed, summaarsed 5.272 g/s 8.52 t PM10 Peened osakesed (PM10) 0.791 g/s 1.278 t PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 0.791 g/s 1.278 t BC Must süsinik 0.265 g/s 0.428 t 7439-92-1 Plii ja anorgaanilised ühendid, 1.318 mg/s 2.13 kg ümberarvutatuna pliiks 7440-43-9 Kaadmium ja anorgaanilised 0.04 mg/s 0.064 kg ühendid, ümberarvutatuna kaadmiumiks 7439-97-6 Elavhõbe ja ühendid, 0.013 mg/s 0.021 kg ümberarvutatana elavhõbedaks 7440-38-2 Arseen ja anorgaanilised ühendid, 5.865 mg/s 9.479 kg ümberarvutatuna arseeniks 7440-47-3 Kroomi (VI) ühendid, 2.636 mg/s 4.26 kg ümberarvutatuna kroomiks 7440-50-8 Vask ja anorgaanilised ühendid, 0.791 mg/s 1.278 kg ümberarvutatuna vaseks 7440-02-0 Nikkel ja lahustavad ühendid, 26.36 mg/s 42.60 kg ümberarvutatuna nikliks 7782-49-2 Seleen ja anorgaanilised ühendid, 0.895 mg/s 1.446 kg ümberarvutatuna seleeniks 7440-66-6 Tsingiühendid, ümberarvutatuna 0.659 mg/s 1.065 kg tsingiks PCDD/PCDF Polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja 1.318 µg/s 2.13 mg dibensofuraanid 193-39-5 Indeno(1,2,3-cd)püreen 0.132 mg/s 0.213 kg 124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 15 296.467 t 20/29 Kasutatav kütus või jäätmed Saasteaine Kütuse liik Väävlisisaldus, Alumine kütte​väärtus, Kogus Välisõhku väljutatud heide % MJ/kg; Gaas - MJ/Nm³ aastas Kogus Ühik CAS nr Nimetus Heide väljuvate gaaside Heitkogus mahuühiku kohta, mg/Nm³ Heite Prog​noositav Hetkeline Ühik Aastas Ühik piir​‐ kontsent​ratsioon heitkogus, täpsus väärtus 0,001 50-32-8 Benso(a)püreen 0.132 g/s 0.213 kg 205-99-2 Benso(b)fluoranteen 0.132 g/s 0.213 kg 207-08-9 Benso(k)fluoranteen 0.132 g/s 0.213 kg Diislikütus 0.01 42.60 5 000 tonni 124-38-9 Süsinikdioksiid 0 g/s 15 764.726 t RM on raskmetall. Raskmetallid on järgmised metallid ja poolmetallid ning nende ühendid: plii (Pb), kaadmium (Cd), elavhõbe (Hg), arseen (As), kroom (Cr), vask (Cu), nikkel (Ni), seleen (Se), tsink (Zn), koobalt (Co), vanaadium (V), tallium (Tl), mangaan (Mn), molübdeen (Mo), tina (Sn), baarium (Ba), berüllium (Be), uraan (U). POSid on püsivad orgaanilised saasteained, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta lisas 1 nimetatud ained ja benso(a)püreen, benso(b)fluoranteen, benso(k)fluoranteen ning indeno(1,2,3-cd)püreen. PCDDd/PCDFd on polüklooritud dibenso-p-dioksiinid ja dibensofuraanid. 5.4.8. Lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine tegevusalade kaupa ja välisõhku väljutatud LOÜde heitkogused Ei ole asjakohane 5.4.9. Lahustite kasutamisel välisõhku väljutatud LOÜde summaarsed heitkogused tegevusalade kaupa Ei ole asjakohane 5.4.10. Tehnoloogilised äkkheited Vorm ei ole asjakohane. Õhuheitmete arvestatavat suurenemist katelde käivitamisel, seiskamisel või avariisse minekul ei toimu. Ka kerge kütteõli kasutamisel käivitatakse katlad gaasiga töötavate süütepõletite abil. Katla avariisse minekul või abiseadmete (õhuventilaator, suitsuimeja, võrgu- või retsirkulatsioonipump) seiskumisel katel koheselt seisatakse s.o automaatselt katkestatakse kütuse koldesse andmine. Kontrollimatute ja hajusate heitmete tekkimine ei ole tõenäoline. 5.4.11. Välisõhus leviv müra Katlamaja müra ei eristu üldisest mürafoonist territooriumi ümber. Katlamaja lähiümbruses ei ole müratundlikke objekte. 5.4.12. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate 21/29 koosmõju 5.4.12. Ühel tootmisterritooriumil ja sellest väljaspool paiknevate heiteallikate koosmõju Heite​allikate numbrid Saasteaine Õhu​kvaliteedi tase plaanil või kaardil CAS nr Nimetus Summaarne Ühik Keskmistamisaeg Õhu​kvaliteedi Ühik Maksimaalne arvutuslik õhukvaliteedi Suhe Cm / hetkeline heitkogus piir- või siht​‐ tase väljaspool tootmisterritooriumi, Keskmistamisaeg M väärtus ∑Cm µg/m³ K2, K1, K3 630-08- Süsinikmonooksiid 6.817 g/s 8 tundi 10 mg/m³ 0.06 0.006 0 K2, K1, K3 7439- Plii ja anorgaanilised ühendid, 1.866 mg/s 1 aasta 0.50 µg/m³ 0 0 92-1 ümberarvutatuna pliiks K2, K1, K3 7440- Nikkel ja lahustavad ühendid, 27.64 mg/s 1 aasta 20 ng/m³ 0.98 0.049 02-0 ümberarvutatuna nikliks K2, K1, K3 7440- Arseen ja anorgaanilised ühendid, 6.332 mg/s 1 aasta 6 ng/m³ 1.242 0.207 38-2 ümberarvutatuna arseeniks K2, K1, K3 7440- Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, 0.206 mg/s 1 aasta 5 ng/m³ 0.101 0.02 43-9 ümberarvutatuna kaadmiumiks K2, K1, K3 7440- Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna 2.912 mg/s 24 tundi 0.10 µg/m³ 0.005 0.05 47-3 kroomiks 1 aasta 0.01 µg/m³ 0 0 K2, K1, K3 7440- Vask ja anorgaanilised ühendid, 1.154 mg/s 24 tundi 2 µg/m³ 0.003 0.002 50-8 ümberarvutatuna vaseks K2, K1, K3 7440- Tsingiühendid, ümberarvutatuna 0.906 mg/s 24 tundi 50 µg/m³ 0.005 0 66-6 tsingiks K2, K1, K3 7446- Vääveldioksiid 10.684 g/s 1 tund 350 µg/m³ 47.423 0.135 09-5 24 tundi 125 µg/m³ 37.89 0.303 K2, K1, K3 10102- Lämmastikdioksiid 28.129 g/s 1 tund 200 µg/m³ 84.054 0.42 44-0 1 aasta 40 µg/m³ 4.133 0.103 K2, K1, K3, M1 NMVOC Mittemetaansed lenduvad orgaanilised 1.008 g/s 1 tund 5 000 µg/m³ 3 485.78 0.697 ühendid 24 tundi 2 000 µg/m³ 1 236.44 0.618 K2, K1, K3 PM2,5 Eriti peened osakesed (PM2,5) 1.531 g/s 1 aasta 25 µg/m³ 0.077 0.003 K2, K1, K3 PM10 Peened osakesed (PM10) 1.531 g/s 24 tundi 50 µg/m³ 4.039 0.081 1 aasta 40 µg/m³ 0.077 0.002 Koosmõju kirjeldus Koosmõju arvutuseks on kasutatud KOTKAS Airviro hajuvusarvutuste moodulit selle automaatseadistustes. Mõjualasse jäävate käitise andmeid täiendavalt ei kontrollitud, vaid usaldati KOTKAS süsteemi toimivust. KOTKAS Airviro ei teisenda koosmõju avaldava heiteallika HEIT0000215 nikli heidet g/s heitmeks (heitellaikate registris mg/s) ehk hindab antud heiteallika heidet hajuvusarvutustes 1000 korda üle. Kontsentratsioon teisendati eeldusega, et kui heide on 1000 korda väiksem, siis on ka tekkiv kontsentratsioon 1000 korda väiksem. 5.4.13. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire22/29 5.4.13. Saasteainete heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi seire Saasteainete heitkoguste ja müra seire Heiteallikas Seiratav Seire Saasteaine näitaja sagedus CAS Nimetus Selgitused (vajaduse korral) nr K1K2 Saasteaine pidev 10102- Lämmastikdioksiid Ülemiste katlamaja rekonstrueeritava veekatla suitsutorule paigaldatakse veekatla K2 rekonstrueerimise järgselt 44-0 suitsugaasi pidevmõõtesüsteemi AMS, millega mõõdetakse suitsugaasis NOx ja CO kontsentratsioone ja normaliseerimiseks vajalikke abiparameetreid. 630- Süsinikmonooksiid Ülemiste katlamaja rekonstrueeritava veekatla suitsutorule paigaldatakse veekatla K2 rekonstrueerimise järgselt 08-0 suitsugaasi pidevmõõtesüsteemi AMS, millega mõõdetakse suitsugaasis NOx ja CO kontsentratsioone ja normaliseerimiseks vajalikke abiparameetreid. 5.4.14. Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Lõhnaaine võimaliku esinemise hinnang Lõhnaaine häiringutaseme hindamisel lähtutakse saasteainete lõhnalävedest ja keskkonnaministri 27.12.2016 määruse nr 81 "Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häringutasemed" nõuetest. Määruses nr 81 ei ole esitatud lõhnaainete eriheiteid põletusseadmetele ning käitis ei emiteeri saasteaineid, mis võiksid põhjustada olulist lõhnahäiringut ehk puuduvad saasteained, millel oleks madal lõhnalävi. Eelnevast tulenevalt ei ole oodata, et põletusseadme tegevus põhjustaks piirkonnas häiringutaset ületavat lõhnahäiringut. Võimalik lõhnahäiring võib esineda ajutiselt vedelkütuse mahuti täitmisel (heiteallikas M1). Arvestades, et käitise vahetus läheduses elamud puuduvad ja mahuti täitmise aeg on väike, siis on lõhnahäiringu tekkimine elamualadel ebatõenäoline. 5.4.15. Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramise kirjeldus Saasteainete heitkoguste mõõtmistulemused, mis on aluseks heitkoguste määramisel Heitkogused leiti arvutuslikult. Kuna käitis on töötanud viimastel aastatel väga piiratud tööaja ja võimsusega, siis esinduslikud mõõtetulemused puuduvad. 23/29 Saasteainete heitkoguste ja õhukvaliteedi taseme määramise kohtade loetelu Arvutusmetoodikad, mis on aluseks heitkoguste määramisel Põletusseadmed Põletusseadmete tööst välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused on määratud arvutuslikul meetodil lähtudes keskkonnaministri 24.11. 2016. a määrusest nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid" ning keskkonnaministri 27.12.2016 määrusest nr 86 "Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid". Keskmise võimsusega põletusseadme puhul on lähtutud määruse 59 lisades esitatud eriheidetest. Suurte põletusseadmete puhul on lähtutud määruse 59 arvutuskäigust, kuid osaliselt kasutatud EMEP/EEA air pollutant emission inventory guidebook 2019: 1.A.1 Energy industries esitatud eriheidetest (maagaas tabel 3-4 ja vedelkütus tabel 3-6). Rekonstrueeritava katla puhul on lähtutud rekonstrueerimisel eeldatavalt saavutatavatest kontsentratsioonidest. Kütusemahuti Mahuti laadimisel ja hingamisel eralduvate saasteainete arvutuse aluseks on võetud keskkonnaministri määrus nr 31: "Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning hoiustamisel välisõhku väljutavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid", Vastu võetud 01.06.2020 Arvutuskäik iga saasteaine kohta juhul, kui kasutatakse arvutusmetoodikat Käitise põhiandmed arvestades võrreldes kehtiva loaga tehtavaid muudatusi: 1) Kütused: peamine kütus on maagaas (tarne olemasolul on võimalik põletada ka biometaani/biogaasi), reservina kasutatakse käitises kerge kütteõli/diisel. Kõik põletusseadmed saavad põhimõtteliselt kasutada ka vedelkütuseid. 2) Võimsused peale rekonstrueerimist: o Aurukatel: primaar kütuse järgi ca 5,6MWth; o K2 (rekonstrueerimisel): primaar kütuse järgi maagaasil 119.56 MWth, vedelkütusel 120.88 MWth; o K3 (vana): primaar kütuse järgi ca 126.1 MWth, vedelkütusel 131.8 MWth 3) Eelduslikud töötunnid: o K1 aurukatel: töös 4-5 kuud aastas normaalolukorras. Teoreetiliselt võib töötada kuni 365p aastas. Tavaline keskmine koormus ca 30%. o K2, renoveeritud veekatel: töös 2-3 kuud aastas (detsember-veebruar) normaal olukorras keskmiselt võimsusega 50%. Võib töötada kuni 6 kuud aastas juhul kui võrgus on selles vajadus. o K3, vana veekatel: normaalselt tulevikus ei kasuta, v.a. testimise ja KIWA üleandmise eesmärgil, see tähendab kuni 5-10 päeva aastas keskmise koormusega 30%. Avarii korral (äärmisel külmad pikaajalised ilmad, võrgu avarii), näeme ette kuni 45 tööpäeva aastas keskmise koormusega 50%. 4) aastane tootmismaht: o K1 aurukatel: normaalselt 5624MWh ; maksimum: 24528MWh o K2: normaalselt 116510MWh; maksimum: 233020MWh o K3: normaalselt 7767MWh ; maksimum: 58255MWh Põletusseadmed Põletusseadmete tööst välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused on määratud arvutuslikul meetodil lähtudes keskkonnaministri 24.11. 2016. a määrusest nr 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid" ning 24/29 59 „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid" ning keskkonnaministri 27.12.2016 määrusest nr 86 "Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid". Keskmise võimsusega põletusseadme (aurukatel K1) puhul on lähtutud määruse 59 lisades esitatud eriheidetest ja saasteainete heitkoguste arvutamiseks on kasutatud KOTKAS arvutusmoodulit vormil 5.4.7. Süsinikdioksiidi osas ei ole g/s heitkogust arvutatud (märgitud 0, sest kasvuhoonegaaside puhul pole kohane hetkelise heitkoguse esitamine). Diiselkütuse põletamisel tekivad samad heitkogused kui kergel kütteõlil, seega ei ole neid vormil 5.4.7. korratud. Erinev on süsinikdioksiid heitkogus, mis on eraldi esitatud. Lisaks maagaasile on võimalik katlas põletada ka biometaani. Vormil 5.4.7 puudub kütuse valikutes biometaan, seega on kasutatud mõistet biogaas. Maagaasi ja biometaani põletamisel tekkiv heide ei erine. Erinevuseks on ainult asjaolu, et biometaani põletamisel tekkivat süsinikdioksiidi käsitletakse aruandluses kui süsinikdioksiidi biomassist. Suurte põletusseadmete puhul on lähtutud määruse 59 arvutuskäigust. Rekonstrueeritava veekatla (K2) puhul on lähtutud käitajale teada olevast infost, mille kohasel rekonstrueerimise järel saavutatakse järgnevad saasteainete kontsentratsioonid. Maagaas Vedelkütus (mg/Nm3,O2=3%) (mg/Nm3,O2=3%) NOx <110 <365 SO2 - <120 CO <30 <20 Tahked osakesed <5 <20 Saasteainete puhul mille puhul eeldatava rekonstrueerimise järgse kontsentratsiooni kohta info puudub on lähtutud EMEP/EEA air pollutant emission inventory guidebook 2019: 1.A.1 Energy industries esitatud eriheitest (maagaas tabel 3-4 ja vedelkütus tabel 3-6). PM10 ja PM2.5 on konservatiivselt võrdsustatud PM-sum-iga. Vana veekatla puhul reaalselt tekkivate saasteainete kontsentratsioonide osas info puudub, sest katel on kasutusest väljas. Vana veekatla (K3) puhul on lämmastikoksiidide puhul arvestatud, et NOX piirväärtus on 217 mg/Nm3. Vastava erandi aluseks on THS § 167 lg 1 ja 2. Käitajapoolne kinnituskiri esitatud loa andjale 30.12.2013 kirjaga nr 100-7/320 (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 03.01.2014 nr HJR 6-9/14/87). Piirväärtuse alusel arvutati vana veekatla NOx eriheide. Teiste saasteainete osas on vana veekatla puhul maagaasi põletamisel lähtutud EMEP/EEA air pollutant emission inventory guidebook 2019: 1.A.1 Energy industries esitatud eriheitest (maagaas tabel 3-4). Maagaasi puhul ilmnes, et Guidebooki tabel 3-4 maagaasi tahkete osakeste (PMsum, PM10, PM2.5) eriheited on väiksemad kui rekonstrueeritud veekatlal eeldatavalt tekkivate saasteainete kontsentratsioonide kaudu arvutatud eriheited. Kasutati seega samu eriheiteid kui rekonstrueeritaval veekatlal (vastavad 5 mg/Nm3 25/29 kontsentratsioonile). Vedelkütuse puhul ilmnes, et Guidebooki vedelkütus tabel 3-6 vedelkütuse eriheited on kohati väiksemad kui rekonstrueeritud veekatlal eeldatavalt tekkivate saasteainete kontsentratsioonide kaudu arvutatud eriheited. Seega on vana veekatla puhul vedelkütuse põletamisel lähtutud määruse 59 vedelkütuse eriheidetest, mis on suuremad kui Guidebooki suurte põletusseadmete eriheited. Seleeni ja musta süsiniku osas on lähtutud Guidebooki tabel 3-6 andmetest, kuna määruses 59 eriheited puuduvad. Teadaoleva kontsentratsiooni puhul on eriheide arvutatud järgnevalt Mõõtmistulemuste alusel arvutatakse i-nda saasteaine eriheide qi, kasutades järgmist valemit: qi ≈ ci × α × 0,25 × k, g/GJ (raskmetallid mg/GJ), kus ci – i-nda saasteaine sisaldus kuivades suitsugaasides, mg/Nm3 ; Vg – 1 kg kütuse põlemisel tekkivate kuivade suitsugaaside maht, Nm3/kg; V – 1 kg kütuse põlemiseks vajalik teoreetiline õhukogus, Nm3/kg; α – liigõhutegur α = CO2max / CO2 ≈ 20,9 / (20,9 – O2); α =1.17; Qri – kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg; 0,25 – kütuse kuivaine stöhhiomeetrilisel põlemisel tekkiv ligikaudne kogus kuivi suitsugaase energiaühiku kohta, Nm3/MJ; k – kütuse niiskusest tulenev parandustegur; k=1; Hetkeline heitkogus Arvutatakse heiteallikast väljutatava i-nda saasteaine hetkeline heitkogus Mpi, lähtudes põletusseadme nimisoojusvõimsusest, kasutades järgmist valemit: Mpi = 10–3 × P × qi, g/s, kus P – põletusseadme nimisoojusvõimsus sisseantava kütusekoguse põhjal, MWth; qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ. Aastane heitkogus Kütusekulu B arvutatakse ümber massiühikutest (t) soojusühikutesse (GJ), kasutades vastava kütuseliigi alumist kütteväärtust Qri, kasutades järgmist valemit: B1 = B × Qri, GJ, kus B – kütusekulu vaadeldaval perioodil, t; Qri – kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg; Arvutatakse i-nda saasteaine heide Mi, kasutades järgmist valemit: 26/29 Arvutatakse i-nda saasteaine heide Mi, kasutades järgmist valemit: Mi = 10–6 × B1 × qi, t (raskmetallid kg), kus B1 – kütusekulu vaadeldaval perioodil, GJ; qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ; (raskmetallid mg/GJ). Kütuse hoiustamine ja laadimine Mahuti (V1) laadimisel ja hingamisel eralduvate saasteainete arvutuse aluseks on võetud keskkonnaministri määrus nr 31: "Naftasaaduste ja põlevkiviõli laadimisel ning hoiustamisel välisõhku väljutavate saasteainete heitkoguste määramise meetodid", Vastu võetud 01.06.2020 Saasteainete arvutuskäigud koos valemitega on toodud lisatud exceli failis! Manused Lisa 21: utilitas_ulemiste_arvutustabel_2.xlsx Välisõhu kvaliteedi taseme määramise hajumisarvutusprogrammid KOTKAS Airviro arvutusmoodul Arvutamiseks valitud meteoaasta Vastavalt KOTKAS Airviro andmetele Kasutatud meteoroloogiliste parameetrite loetelu Vastavalt KOTKAS Airviro andmetele Meteoroloogiliste parameetrite mõõtepunktide asukohad Vastavalt KOTKAS Airviro andmetele Viide meteroloogilise mudeli andmetele Vastavalt KOTKAS Airviro andmetele Viide kasutatud topograafiliste sisendandmete kohta Vastavalt KOTKAS Airviro andmetele Fooniandmete kirjeldus (koosmõjusse kaasatavad käitised, seireandmed) Vastavalt KOTKAS Airviro ja KOTKAS heiteallikate registri andmetele. Hajuvusarvutustes lähtuti fooniandmetest, mille KOTKAS Airviro moodul automaatselt koosmõju arvutustesse kaasas. 27/29 Ümbritseva piirkonna välisõhu kvaliteedi taseme muutumine pärast heiteallika töölerakendamist Tegu on olemasolevate heiteallikatega. Loa muutmise vajadus tuleneb peamiselt ühe veekatla rekonstrueerimisest, mis vähendab veekatla käitamisel tekkivaid heitkoguseid. Seega ei ole oodata piirkonna õhukvaliteedi halvenemist võrreldes kehtiva loaga lubatava olukorraga. Mudeldatud hajumisarvutuse kaardid Hajuvusarvutused koostati KOTKAS Airviro programmiga. Hajuvuskaardid on koostati saasteainete ja keskmistamisaegade kohta, mille korral kontsentratsioon ületab 30 % piirväärtusest. Manused Lisa 22: NO2_1h.png Lisa 23: NMVOC_24h.png Lisa 24: SO2_24h.png Lisa 25: NMVOC_1h.png 5.4.16. Järeldused ja ettepanekud Välisõhku väljutatavate saasteainete otsesel mõõtmisel Tootmisterritooriumist väljaspool ja lähedalasuvate elamute juures ei esine õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist. või arvutuslikult saadud õhukvaliteedi taseme maksimaalväärtuste vastavus atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 alusel kehtestatud saasteainete õhukvaliteedi piirväärtustele väljaspool tootmisterritooriumi ja käitist ümbritsevas piirkonnas olevate elumajade juures. Müra esinemisel hinnang atmosfääriõhu kaitse seaduse Põletusseadme rekonstrueerimise ja kütusekoguste muutmistega kaasnevana ei ole ette näha välisõhus leviva müra § 56 lõike 4 alusel kehtestatud välisõhus leviva müra suurenemist. Seadmed asuvad tootmisterritooriumil asuvas katlamajas siseruumides. normtasemetele vastavuse kohta Heiteallikad ja saasteained, mille osakaal on välisõhu Suurimat heidet välisõhku põhjustavad veekatlad, seda just kahe katla koostöötamisel täiel võimsusel. Sellist olukorda saastatuse tekitamises suurim tuleb aga ette väga harva (ei ole aastaid esinenud). Ettepanekud õhusaasteloaga kehtestatavate Ettepanek on ettevõttele kehtestada õhusaasteloaga käesoleva taotluse punktis 5.6. toodud saasteainete heitkogused. saasteainete heitkoguste kohta ning rakendatavate saasteainete heite, müra ning lõhnaaine esinemise vähendamise meetmete kohta 28/29  Ettepanekud välisõhku väljutatavate saasteainete Ülemiste katlamaja rekonstrueeritava veekatla väljuvale suitsukanalile paigaldatakse suitsugaasi pidevmõõtesüsteemi heitkoguste, lõhna, müra ja õhukvaliteedi omaseireks AMS, millega mõõdetakse suitsugaasis NOx ja CO kontsentratsioone ja normaliseerimiseks vajalikke ning seirejaama asukohaks abiparameetreid.Praegu AMSi katelde rekonstrueerimise mahus ei ole. Veekateldes võidakse maagaasi tarneraskuste korral kasutada ka vedelkütuseid. Tegu on erandkorras kasutamisele, mida on võimalik teha Keskkonnaametiga kooskõlastatult ning reservkütuse kasutamisel võib esineda PVT kohaste heitetasemete ületamist. Vedelkütuse kasutamisel erandolukorras PVT seirenõudeid ei kohaldata. Ettepanekud saasteainete heitkoguste vähendamiseks Kuna tegemist on soojusenergia tootmisega piirkonna eluhoonete kütteks, siis ei ole võimalik ebasoodsate ebasoodsate ilmastikutingimuste esinemise korral ilmastikutingimustel soojusenergia tootmist vähendada. Hajuvusarvutused on tehtud arvestades ebasoodsaid ilmastikutingimusi ning ei ole alust eeldada, et ka ebasoodsates ilmastikutingimustes ületataks õhukvaliteedi piirväärtuseid. Informatsioon tegevusega kaasneda võiva muu Ei ole oodata muid ebasoodsaid mõjusid. keskkonnahäiringu kohta keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 3 tähenduses. St et ehk lisaks sellele, et tegevusega võib avalduda ebasoodne mõju eelkõige välisõhule, tuleb LHK projektis märkida (kui asjakohane) muud keskkonnahäiringud, mis võivad konkreetse tegevuse tagajärjel tekkida. Näiteks ebasoodne mõju inimese varale või kultuuripärandile. Muud heite vähendamise meetmed Kontrollimatu heite kirjeldus heiteallikate kaupa Kontrollimatuid heiteid ei teki. 5.4.17. Lisad Vorm ei ole asjakohane. 29/29