Käskkiri

TULEKAHJU KORRAL TEGUTSEMISE PLAAN Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla 10a 10142 Tallinn Kesklinna linnaosa Tallinna linn KINNITATUD Kristi Talving TTJA peadirektor Allkiri: /allkirjastatud digitaalselt/ „____” __________________2022.a Oktoober 2022 Sisukord 1 Üldine ...................................................................................................................................... 2 1.1 Plaanis kasutatavad mõisted ............................................................................................. 3 2 Evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemist mõjutavate andmete kirjeldus ........................ 5 2.1 Hoone üldiseloomustus..................................................................................................... 5 2.2 TTJA tuleohutuspaigaldiste kirjeldus ja tööpõhimõtted:.................................................. 7 3 Tuleohtlikkuse kirjeldus ........................................................................................................ 10 3.1 Tulekahju võimalikud põhjused: .................................................................................... 10 4 Tulekahjust teavitamise juhis ................................................................................................ 11 4.1 Evakuatsioonijuht ........................................................................................................... 11 4.2 Evakuatsiooni korraldavad töötajad ............................................................................... 11 4.3 Ohuteate edastamine ....................................................................................................... 11 4.4 Ohuteate vastuvõtt ja selle õiguse kontroll ..................................................................... 12 4.5 Häiret edastanud ruumi kontroll ..................................................................................... 12 5 Evakuatsiooni läbiviimise juhis ............................................................................................ 13 5.1 Personali tegevus evakueerumisel .................................................................................. 13 5.2 Tulekahju leviku piiramine ............................................................................................. 13 5.3 Loendus .......................................................................................................................... 13 6 Tulekahju korral tegutsemise juhis ....................................................................................... 14 6.1 Töötaja tegevus tulekahju avastamisel ........................................................................... 14 6.2 Evakuatsiooni korraldavad töötajad ............................................................................... 14 6.3 Evakuatsioonijuht ........................................................................................................... 15 6.4 Evakuatsioonijuhi tegevus tulekahju korral ................................................................... 15 6.5 Evakuatsioonijuhi asendaja tegevus tulekahju korral ..................................................... 15 7 Päästemeeskonnaga tehtava koostöö juhis ............................................................................ 17 8 LISA 1 (kogunemiskoht) ....................................................................................................... 18 9 LISA 2 (Nõuanded tulekustuti kasutamiseks) ....................................................................... 19 1 1 Üldine Käesolev tulekahju korral tegutsemise plaan on koostatud vastavuses Siseministri määruse nr 43 „Tulekahju korral tegutsemise plaanile ning evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise õppuse korraldamisele esitatavad nõuded“ alusel. Tulekahju korral tegutsemise plaan – asutuse töötajate juhend, mis kirjeldab evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise korda võttes arvesse asutuse tuleohutusalaseid erisusi. Plaan tehakse allkirja vastu teatavaks kogu asutuse töötajatele. Asutuse juht määrab plaani järgimise eest vastutavad töötajad. Plaani muutmine ja täiendamine toimub järgmistel juhtudel: • plaani väljatöötamise aluseks olnud faktiliste või õiguslike aluste muutumisel, nendega vastavuse tagamiseks; • tulekahju korral tegutsemise õppuse järgselt, kui on tuvastatud asjaolusid, mille põhjal võib järeldada, et olemasolev plaan ei ole eesmärgipärane; • tulekahju toimumise järgselt, kui organisatsiooni tegevus jätkub ning on tuvastatud asjaolusid, mille põhjal võib järeldada, et olemasolev plaan ei ole eesmärgipärane; • riikliku tuleohutusjärelevalve ametniku ettekirjutuse saamisel. Kõik töötajad läbivad enne tööle asumist tuleohutusalase juhendamise Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet´i juhi poolt kehtestatud korras, sh tutvuvad käesoleva plaaniga, kinnitades seda oma allkirjaga. Evakuatsioon, käesoleva plaani tähenduses, on hoonekompleksis viibivate inimeste sunnitud väljumine (evakueerumine) või sunnitud väljatoomine (evakueerimine) ohustatud hoonest ja territooriumilt ohutusse kohta personali korraldamisel ja juhtimisel kuni päästetöötajate saabumiseni ning vajadusel ka pärast seda. Hoone asub Tallinna linnas, Kesklinna linnaosas aadressiga Endla 10a. 2 1.1 Plaanis kasutatavad mõisted • Abivajaja - liikumisvõimetu või šokis töötaja või külastaja. • ATS - autonoomne tulekahjusignalisatsioonisüsteem. • Evakuatsioonipääs - evakuatsioonitee lõpus paiknev, evakuatsioonimärgistusega tähistatud seestpoolt võtmeta avatav vabalt läbitav ukseava. • Evakuatsioonijuht - Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti töötaja, kelle ülesanne on evakuatsioonitegevuse operatiivne juhtimine. • Evakuatsioonijuhised - antakse evakuatsioonijuhi, evakuatsiooni korraldavate isikute poolt. Evakuatsioonijuhised on täitmiseks kõigile töötajatele. • Tulekahju korral tegutsemise plaan - tegevuskava hoonekompleksi töötajate tegutsemiseks tulekahju ning muu õnnetuse korral eesmärgiga tagada hoones viibivate töötajate ja külastajate ohutus ja ohutu liikumine kogunemiskohta ning sündmuskohal päästemeeskonna juhiga tehtav koostöö. • Evakuatsioonitee - hoones kulgev vabalt läbitav, ohutu ja evakuatsioonimärgistusega tähistatud liikumistee evakuatsioonipääsuni. • Evakuatsiooni korraldavad töötajad - töötajad, kelle ülesanne on korraldada ja juhtida evakuatsiooni tema vastutusalas olevates ruumides/korrustel. • Evakuatsiooni abistav isik - kõrvaline isik ja/või töötaja, kes abistab evakuatsiooni korraldavaid töötajaid evakuatsiooni läbiviimisel, külastajate kogunemiskohta suunamisel. • Hädaväljapääs - evakuatsioonipääsu nõuetele mittevastav väljapääs, mille kaudu on võimalik evakueeruda või evakueerida inimesi kompleksist tulekahju või muu õnnetuse korral. Akna või ukseava seinas, mida on võimalik avada või purustada juhul, kui evakuatsiooniteed või pääsud ei ole läbitavad. • Hädaabikõne - kõne tulekahju kohta Häirekeskuse hädaabinumbrile 112. • Külastaja - hoonekompleksi ruumides viibiv inimene, kes ei tööta Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ruumides. • Loendus - evakuatsiooni korraldavate töötajate poolt kogunemiskohas teostatav personali ja külastajate evakueerituse kontroll. • Ohuteade - ATS-i häirekellade rakendumine. 3 • Patrullekipaaž - turvafirma meeskond, kes saabub objektile pärast juhtimiskeskusest saadud teadet võimalikust tulekahjuhäirest objektil. • Sidevahendid - statsionaarsed või mobiiltelefonid, mis kuuluvad hoonekompleksi töötajatele või kolmandatele isikutele. • Suitsutsoon - ohtlik hooneosa, ruum või ruumid, kuhu on kogunenud nähtav kogus põlemise käigus tekkivat suitsu ja mürgiseid gaase (näiteks CO) ning tsüaniidiühendeid. • Tulekahju - kontrollimatu, väljaspool spetsiaalset tulekollet kulgev põlemisprotsess, mida iseloomustavad kuumuse ja suitsu eraldumine ning millega kaasneb varaline kahju. • Tulekahjutunnused - lõhn, suits, leegid, leegikuma, kõrge temperatuur, ATS häirekellade rakendumine. • Tuleohutuspaigaldised - on paigaldised, mis on mõeldud tulekahju avastamiseks, tule ja suitsu piiramiseks, evakuatsiooni ja päästemeeskondade ohutuse tagamiseks ning esmased tulekustutusvahendid. • Tulekustutid - kantavad pulber- ning süsihappegaasikustutid. 4 2 Evakuatsiooni ja tulekahju korral tegutsemist mõjutavate andmete kirjeldus 2.1 Hoone üldiseloomustus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti (edaspidi: TTJA) hoone moodustab ühe terviku. Hoones on 6 maapealset korrust ja keldrikorrus. Hoones asub TTJA peakorter. Lähtudes Siseministri 07.04.2017 määrus nr 17 ”Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” on TTJA hoone TP1 (tulekindel) tulepüsivusklassist. Tulenevalt ehitiste kasutusliigitusest kuulub hoone viiendasse kasutusviisi (V kasutusviis – Büroohoone, administratiivhoone) mis tähendab, et nimetatud hoonete hulka liigitatakse hooned, kus kasutajad eeldatavalt tunnevad ruume hästi, neil on eeldused iseenda ohutuse tagamiseks ja nad on eeldatavalt ärkvel. Hoonete andmed. (ligikaudsed) Maapealsete korruste arv 6 Kõrgus (m) 25,8 Pikkus (m) 39,8 Laius (m) 12,5 Suletud netopind (m2) 2465 Ehitusalane pind (m2) 748 Hoone on kasutusel E-R 07.30-20.00. Hoones tegutseva asutuse töötajad jälgivad ohutust kogu hoones viibimise aja jooksul (tööaeg, puhkeaeg). Personal: 80 – 100 Kokku maksimaalselt 110 inimest (max 10 külastajat). Öisel ajal hoones viibijaid pole, toimib turvafirma Securitas Eesti AS kaugvalve mis reageerib ATS-süsteemi häirele (näit. tulekahju korral) mehitatud ekipaažiga. Tuletõkkesektsioonid Vastavalt funktsioonile ja piirpindaladele on moodustatud erinevad tuletõkkesektsioonid. Eraldi tuletõkkesektsiooni moodustavad korrused, trepikojad ja tehnilised ruumid. Tuletõkkesektsioonide vahelised uksed on tuletõkkeuksed, mis peavad tavaolukorras olema suletus asendis (va II korruse uksed mis on avatud ja sulguvad automaatselt ATS häire korral). 5 Evakuatsioon Evakuatsioon on lahendatud esimeselt korruselt otseste väljapääsudega. Pääsude vahe min 30m. Evakuatsiooniteede valgusava laius min. 90cm. Enamik neist on 120cm ja laiemad. Evakuatsiooniuksed on vastavalt tähistatud. Tähistused on paigaldatud väljapääsudele, koridoridesse, trepikodadesse ja üldkasutatavatele pindadele. Evakuatsiooniteede valgustatuse tagavad turvavalgustid (PILT1) mis on varustatud akudega ning tagavad turvavalgustussüsteemi toimimise vähemalt 1 tunniks. PILT 1. Pääsud keldrisse ja katusele Pääs katusele hoone tagumisest trepikojast katuseluugi ja ukse kaudu. Pääs keldrisse (0- korrusele) hoone mõlemast trepikojast (tagumises trepikojas pääs piiratud vajadusepõhiselt). 6 2.2 TTJA hoone tuleohutuspaigaldiste kirjeldus ja tööpõhimõtted: Autonoomne tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Tuleohutuspaigaldise ehitust, kasutamist ja hooldustegevust käsitleb Siseministri määrus nr 1 Nõuded automaatsele tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, millelt tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse. Algstaadiumis tulekahju avastamiseks on TTJA hoone kaitstud autonoomse tulekahjusignalisatsiooniga. Ruumidesse on paigaldatud suitsu- ja soojuse mõjul toimivate tulekahjusignalisatsiooni andurid (PILT2), millised tagavad tulekahju varajase avastamise ja häiresignaali edastamise keskseadmesse (PILT 3) kust signaal liigub automaatselt edasi turvafirmasse. Hoonekompleksis on üks keskseade, mis asub hoone peasissepääsu juures fuajees. PILT 2. PILT 3. Tuleõnnetuse või –õnnetuseohu korral ehitises viibivatele inimestele evakuatsiooni märguande andmiseks kasutatakse tulekahjuteatenuppe (PILT 4). Tulekahjuteatenupud on paigutatud evakuatsiooniteele üldjuhul mitte suuremate kui 30 m vahedega, iga evakuatsiooniväljapääsu ja evakuatsioonitrepikoja ukse juurde ning muude tuleohtlike kohtade lähedale. Teatenupud paigaldatakse 1,5 m kõrgusele põrandast nii, et need oleks selgelt nähtavad, et oleks ära PILT 4. hoitud nende vigastamine ning tagatud neile vaba juurdepääs. Teatenupust tekitatud häiresignaal edastatakse analoogselt häiresignaalile signalisatsiooni andurist. Tulekahju korral ja signalisatsiooni süsteemi rakendusel ventilatsioonisüsteemid lülitatakse automaatselt välja. 7 Turvavalgustus. Tuleohutuspaigaldise ehitust, kasutamist ja hooldustegevust käsitleb Eesti standardi sari EVS-EN 12845:2000 „Valgustustehnika. Hädavalgustus“ ja EVS-EN 50172:2005 „Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid“. Evakuatsioonivalgustuse hulka kuulub: o evakuatsioonivalgustid (vt. PILT 1 lk.6 ) – korruse igast punktist (evakuatsiooniteedel) on nähtavad evakuatsioonivalgustid, mis juhivad lühemat teed pidi hoonest välja; Evakuatsioonivalgustuseks on paigaldatud evakuatsiooniteedele sisse ehitatud akudega (1h) valgusviidad vastavate nooltega. Suitsueemaldus Hoone mõlemas trepikojas on suitsuluuk, millede avamine toimub I korruse fuajees asuvatest nuppudest (PILT 5). Evakuatsioonitrepikodade läbitavuse tagamiseks tuleb luugid avada, kui trepikotta on levinud suitsu. PILT 5. Tulekustutid. Tulekustutite vajadust, arvu ja hooldustegevust käsitleb Siseministri määrus nr 39 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“ Tulekustuti - on seade, mis sisaldab tulekustutusainet, mida võib sisemise rõhu toimel seadmest välja paisata ja tulle suunata. TTJA büroohoones on kasutusel: -6 kg ABC-klassi pulberkustutid (PILT 6) -tuletõrje voolikusüsteemid Kustutid ja voolikusüsteemid on igal korrusel nähtavates kohtades ning on paigutatud hajutatult. Tulekustutite klassid: Ø A-klassi Kustutab tahkete, peamiselt orgaanilise päritoluga ja põlemisel hõõguvate ainete PILT 6. (puidu, paberi, tekstiili, põlevate kiudainete jms) tulekahjusid. 8  Ø B-klassi Kustutab põlevvedelike ja tahkete sulavate ainete (õli, bensiini, lahustite, vaikude, liimi, rasvade, enamiku plastide jms) tulekahjusid. Ø C-klassi Kustutab gaaside (maagaasi, atsetüleeni, propaani, vesiniku jms) tulekahjusid. Ø Kui kustuti etiketil on tähis E, siis võib seda kasutada kuni 1000 V pingega (st kõigi majapidamises kasutatavate) elektriseadmete kustutamiseks. Tulekustuti kasutamise kord on kajastatud tulekustutil: Tuletõrje voolikusüsteemid Voolikusüsteemi kasutamisel peab vajutama voolikukapi kõrval asuvat tuletõrjepumba nuppu (kollane) (PILT 7). PILT 7. Voolikusüsteemi kasutusjuhend (paikneb voolikukapi ukse siseküljel) 1. Tõmmata tuletõrjevoolik täielikult lahti. 2. Avage kraan ja vajutage nuppu kapi kõrval. 3. Peale seda avage joatoru vastavalt siis kas pihustusjoa asendis või kompaktjoa asendis. 4. Suunake veejuga tulekoldesse järgides ohutuskuja. 5. Peale tulekahju kustutamist sulgege kraan keerates seda päripäeva ja sulgege joatoru. 6. Kuivatage voolik korralikult ja keerake voolik korralikult tagasi rulli (vt PILT 7) Muu info Lähim päästekomando: Kesklinna Päästekomando 2,6km kaugusel. Esimene päästemeeskond jõuab kohale ~ 5min peale häirekeskusesse helistamist. Päästetehnika ligipääs hoonele: Endla tänavalt. Suitsetamise kord: Hoones on suitsetamine keelatud. Hoones on elektriküte. Peaelektrikilp asub keldris, ruumis 021. 9 3 Tuleohtlikkuse kirjeldus 3.1 Tulekahju võimalikud põhjused: • hooletu ümberkäimine lahtise tulega; • ebastandardsete elektriseadmete kasutamine; • elektriseadmete ülekoormamine; • kehtestatud tuleohutusnõuete eiramine; • suitsetamisrežiimi eiramine; • tahtlik süütamine; Tulekahjude kustutamine ja sellega kaasnev inimeste evakuatsioon ning päästetegevus on eriti ohtlik ja spetsiifiline protsess, mis nõuab väga professionaalset koostööd objekti personali ja päästemeeskonna vahel. Põhiosa evakuatsiooni alade põlemiskoormusest moodustavad põlev- materjal (ruumides üldjuhul kogused väikesed va. arhiivis mis asub 0 korrusel ruumis 005) ja ruumide kattematerjalid, mille süttimisel toimub kiire tulekahju levimine, kaasneb kõrge temperatuur ja eraldub hulgaliselt tihedat ning mürgist suitsu. Üldreeglina sääraste tulekahjude kustutamine toimub vastavate kustutusplaanide alusel kutseliste päästekomandode poolt, kuid ei ole välistatud olukord, kus tulekahju algstaadiumis avastab asutuse töötaja või külaline ja sellisel juhul on temal võimalus seda põlengut likvideerida, kasutades objektil olevaid esmaseid tulekustutusvahendeid (tulekustutid ja/või tuletõrje voolikusüsteemid). Töötaja või külaline peab õigesti hindama enda võimalusi tule kustutamisel või tuleleviku piiramisel, pidades meeles, et tulekahju kustutamine esmaste tulekustutusvahenditega on võimalik ainult tulekahju algstaadiumis. Esmase tulekustutusvahendi kasutamisel peab töötaja veenduma selles, et valitud kustutusvahend on sobiv põleva aine või elektriinstallatsiooni kustutamiseks, pöörates erilist tähelepanu sellele, et voolu all oleva elektriseadme kustutamine veejoaga või vett sisaldava tulekustutiga on eluohtlik! 10 4 Tulekahjust teavitamise juhis 4.1 Evakuatsioonijuht Evakuatsioonijuhi ülesanne on kontrollida ATS häire asukohta ja vajadusel anda korraldus töötajatele viia läbi evakuatsioon. 4.2 Evakuatsiooni vastutavate (evakuatsioonijuht ja evakuatsiooni korraldavad töötajad) ülesanded tulekahju korral • Säilita rahu • Anna teistele korraldus evakueeruda, korda peamisi juhiseid: Liigutakse rahulikult Asjad jäävad kabinetti Liigutakse lühemat ohutumat teed pidi kogunemiskohta (parkla) Ülemistelt korrustelt tulijatel on trepil eesõigus Sulge aknad ja uksed. ÄRA LUKUSTA UKSI! • Võimalusel võta kaasa töötajate nimekiri. • Kontrolli kogunemiskohas, kas kõik on hoonest väljas. • Päästemeeskonna saabudes jaga vajalikku infot. Kui evakuatsioon ei ole võimalik (evakuatsioonitee ei ole läbitav), sulge kabineti uks, helista 112, tehke ennast akendel nähtavaks ja kuuldavaks. Suitsuses ruumis hoidke ennast madalal. 4.3 Ohuteate edastamine Ohuteade –ATS-i häirekellade rakendumine, keskseadmes kuvatakse häiret edastanud tsoon. ATS puldi juurde suundub häiret kontrollima Evakuatsioonijuht. ATS-süsteemi häirekellade rakendumisel: peab vaatama enda ruumis ringi, kas on näha süsteemi rakendumise põhjust, peab valmistuma evakuatsiooniks, ei tohi eeldada valehäiret, evakuatsiooni märguandeks on üks pikk häirekell või häirekellade teistkordne rakendumine, häireõigsuse kontrollimisel avastatud tegeliku tulekahju korral tuleb häireõigsusest viivitamatult dubleerida kinnitav evakuatsioonikorraldus rahuliku ja valju häälega, ATS-süsteemi põhjuseta rakendumise avastamisel (tulekahjuanduril põleb valgusdiood kuid tulekahjumärgid puuduvad) tuleb valehäirest teavitada vastutavat isikut (evakuatsiooni juhti), kes otsustab edasised tegevused. Isik, kes märkab tulekahju tunnuseid (leek, suits, lõhn vm) ja kui ATS ei ole rakendunud, edastab ohuteate rakendades manuaalselt ATS-i tulekahju teate nupust (vt. PILT 4 lk.7), mis edastab 11 tulekahju teate signaali keskseadmele, võimalusel informeerib koheselt Evakuatsioonijuhti ja helistab 112. Tulekahjuteade peab jõudma kõigi hoones viibivate isikuteni! 4.4 Ohuteate vastuvõtt ja selle õiguse kontroll Kuidas kontrollida Teate õigsust kontrollitakse häiretsooni ülevaatusega (fikseeritakse häiretsoon/andur). Võimalikku tulekahju piirkonda suundudes võtab ülevaatuse teostaja kaasa kantava tulekustuti. Kui ilmneb, et tegemist on tulekahjuga, käivitatakse koheselt uuesti häirekellad ja alustatakse evakuatsiooniplaani järgset tegevust. Otseste tulekahjutunnuste puudumisel on lubatud häirekellad välja lülitada. Häirekellad saab uuesti käivitada tulekahjuteate nupust või ATS keskseadmest. Valehäire puhul tehakse märge ATS-i hoolduspäevikusse ning teavitatakse telefoni teel hooldust teostavat ettevõtet süsteemi hoolduse vajadusest (kõne teostuse kohta tehakse samasse päevikusse märge). 4.5 Häiret edastanud ruumi kontroll Lähenedes ruumile, mis edastas tulekahjuhäire, jälgi tulekahjutunnuseid. Kui neid ei esine ja häiret edastanud ruumi uks on suletud, siis toimi järgmiselt: • Kontrolli käe välisküljega, kas uks (ka ukselink) on tavalisemast soojem või tuline. • Kui uks on soojem kui tavaliselt või tuline, tavalisemast „soojem uks” võib olla tingitud ruumis olevast tulekahjust. • Ettevaatlikult avada uks, hoides ennast seina või ukse varju, tuvastada, kas ruumis on tulekahju, vajadusel kasutada tulekustutit. NB! Kui ukse avamisel on näha, et ruum on täitunud suitsuga või tulekahju intensiivsus on liiga suur, siis võimalusel tuleb tühjendada tulekustuti ruumi ja sulgeda uks ning edastada hoones viibivatele isikutele ohuteade. Kui kontrollitavas ruumis ei tuvastata tulekahju, tuleb välja selgitada, mis võis käivitada tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (remonttööd, suitsetamine, võimalik tehniline rike). Kui valehäire põhjus on selgusetu, tuleb koheselt teavitada süsteemi hooldavat ettevõtet. 12 5 Evakuatsiooni läbiviimise juhis 5.1 Personali tegevus evakueerumisel Evakuatsiooni alustamise signaaliks on: • evakuatsioonijuhi korraldus • häirekellade pidev helisemine (rohkem kui kahe minuti jooksul)või teistkordne alarm Evakueerumisega – liikumisega kogunemispunkti alustatakse, kui antakse evakuatsiooni alustamise signaal või otsese ohu korral. Evakueeritakse suunaga hoonest välja, kasutades selleks ohutumat evakuatsiooniteed evakuatsioonipääsuni. Evakuatsiooni ajal liigutakse otse hoonest välja. 5.2 Tulekahju leviku piiramine Tulekahju levik piiratakse ruumidest väljumisel uste ja akende sulgemisega. Kõik, kes liiguvad evakuatsiooni ajal mööda evakuatsiooni teid, sulgevad enda järel uksed. Evakueerumise järgselt suletakse hoone sissepääsude uksed neid lukustamata. 5.3 Loendus Loenduse eesmärk on selgitada evakuatsiooni käigus puudu jäänud inimeste arv ja nende võimalik asukoht. Evakueerunud ja evakueeritud inimeste loendus teostatakse evakuatsiooni korraldavate töötajate poolt kogunemiskohas. Kogunemiskohaks on parkla Endla 8 hoone ees. (PILT 9) PILT 9. Loenduse kokkuvõte edastatakse viivitamatult evakuatsioonijuhile. Evakuatsioonijuhile edastatakse ka andmed kõigi hoonest väljuma keeldunud isikute kohta. Kui selgub puuduolevate töötajate arv ja nende oletatav asukoht, asub päästeteenistus hoonesse jäänud töötajaid otsima. 13 6 Tulekahju korral tegutsemise juhis 6.1. Töötaja tegevus tulekahju avastamisel 1. Teavita tulekahjust: ü Teavita ohus olevaid inimesi ü Rakendades manuaalselt ATS-i tulekahju teatenupust ü Helista hädaabinumbrile 112 ü Edasta tulekahju teade evakuatsiooni juhile ja/või evakuatsiooni korraldavale töötajale 2. Võimalusel: • Päästa - ohus olevad inimesed, vara • -Kustuta - põleng kasutades esmakustutusvahendeid • Lokaliseeri - põlenguala minimaliseerimine, edasise leviku takistamine (sule uksed, aknad) 3. Lahku ruumist 4. Vajadusel ole abiks evakuatsiooni korraldamisel 6.2. Evakuatsiooni korraldavad töötajad Töötajad, kelle ülesanne on korraldada ja juhtida evakuatsiooni tema vastutusalas olevates ruumides/korrustel. Ø olukorra täpsustamine (kas evakueerimine on võimalik ja vajalik) Ø ohuallika avastamisel käivitada häirekellad (ATS-i käsiteadusti) ja sellest kohene teatamine häirekeskusele (telefon 112), Ø evakuatsiooni korraldamine oma tsoonis, Ø võimalusel töötavate seadmete väljalülitamise korraldamine, Ø võimalusel ruumide ülevaatus, Ø uste sulgemine, kuid jätta lukustamata, Ø inimeste loendus kogunemiskohas, Ø sündmuse kohta info edastamine evakuatsioonijuhile, Ø võimaluse korral evakuatsioonijuhi abistamine, Ø loenduse tulemuste esitamine evakuatsioonijuhile. 14 6.3. Evakuatsioonijuht Evakuatsioonijuhiks on antud tegevusplaanis määratud Maanus Urb (tel 6672177), kelle põhiülesanne on evakuatsioonitegevuste operatiivne juhtimine hoones. Evakuatsiooni juhti asendab tema puudumisel evakuatsiooni korraldav töötaja. 6.4.Evakuatsioonijuhi tegevus tulekahju korral Ø kogub infot sündmuse kohta (kus, mis põleb, kannatanud, ohud jne) Ø määrab vajadusel abistajad ja esmaabi andjad, Ø evakuatsioonijuht võtab vastu päästemeeskonna ning annab üle hooneplaanid päästetöö juhile (sinise või oranž kiivriga), Ø võtab vastu loenduse andmed, 6.5.Evakuatsiooni korraldavate töötajate tegevus tulekahju korral Ø Annab evakuatsioonikorralduse oma sektsioonis/korrusel, Ø võimalusel esmaste kustutusvahendite kasutamine, Ø Omab ülevaadet evakueeritavate isikute arvust, Ø edastab informatsiooni evakuatsioonijuhile. 6.6.Tulekahjust teavitamise ja evakuatsiooni tegevuste koondtabelid. Tulekahjust teavitamine Edastab tulekahjuteate Häirekeskusele 112. Avastaja Teavitab tulekahjust ehitises ja ohualas viibivaid inimesi . Avastaja / Evak.juht Kogunemiskohas kogub teavet inimeste ja tulekahju kohta. Evak.juht Edastab päästetöö juhile teavet elektrisüsteemi väljalülitamise Evak.juht kohta. Edastab päästemeeskonnale tulekahju teadaoleva asukoha hoones, Evak.juht muu info evakueeritute, tulekahju ja hoone iseärasuste kohta. Edastab päästetöö juhi edasised korraldused evakueerunud Evak.juht inimestele: - kui evakueerunutel on lubatud hoonesse naasta, - kui evakueerunud on tarvis ilmastikuolude tõttu alternatiivsesse kogunemiskohta viia. 15  Evakuatsiooni läbiviimine Veendudes tulekahju olemasolus, vajutab tulekahjuteate nuppu Avastaja / Evak.juht evakueerumise algatamiseks (täiendav signaal, mis kinnitab häire õigsust). Erivajadustega isikute evakueerimine – kui on hoones Töötajad erivajadustega isikuid. Kontrollib ruume et tagada, kõigi inimeste hoonest väljumine (kui Evakuatsiooni evakuatsiooni korraldav vastutav töötaja puudub, võib korraldav vastutav evakuatsiooni juht ülesande määrata jooksvalt). töötaja Kogub kogunemiskohas teavet selle kohta, kas kõik töötajad ning Evak.juht külalised on ohutult väljunud või võib keegi olla ohutsoonis. 6.7.Evakuatsioon juhtide ja evakuatsiooni korraldavate töötajate kontaktid Evakuatsiooni juhid Evakuatsiooni juht ASUTUS Telefon Allkiri (Ametikoht ja/või nimi) Tarbijakaitse ja Tehnilise Evakuatsiooni juht või teda Järelevalve Amet 6672177 asendav töötaja – Maanus Urb (1-6 korrus) Asutuse nimi (hetkel ruumid tühjad) (1. - - - korrus) Evakuatsiooni korraldavad töötajad Evakuatsiooniala Vastutavad Telefon Allkiri 6.korrus Margit Tammistu 6672041 5.korrus Riina Tamm 6672180 4.korrus Aivar Tuisk 6672162 3.korrus Veikko Tunnel 6672123 2.korrus Veiko Kopamees 6201911 1.korrus Lembi Tasane 6672000 16 7 Päästemeeskonnaga tehtava koostöö juhis Evakuatsioonijuht korraldab päästemeeskonna vastuvõtmise ning annab üle hooneplaanid päästetöö juhile (sinise või oranži kiivriga). Samuti teavitab päästetöö juhti järgmisest: • inimeste loenduse tulemusest (kannatanute/kadunute võimalikud asukohad); • tulekahju tekkekoht ja ulatus; • lühem tee õnnetuskohani; • võimalikud ohud inimestele (ohtlikud ained, töötavad masinad – nende asukohad); • kõige väärtuslikuma ja esimeses järjekorras päästmist vajava vara asukohad; • muudest õnnetusega kaasneda võivatest ohtudest. Evakuatsioonijuht peab olema kättesaadav päästetöö juhile sündmuse lõpuni. Tulekahju korral tegutsemise plaani koostas: Rainer Asuküla OÜ Tuki Tuleohutusspetsialist tase 5 [email protected] www.tuki.ee 17 8 LISA 1 (kogunemiskoht) Töötajate ja külaliste kogunemiskoht 18 9 LISA 2 (Nõuanded tulekustuti kasutamiseks) Pulberkustutiga kustutamisel pea meeles: • lähene põlengule ohutu kauguseni (3-4 m) ja rakenda tulekustuti tööle • enne kustuti kasutamist eemalda splint • kasutades pulberkustutit hoia kustutusvoolikut kinni võimalikult otsast (mitte korpuse lähedalt), nii kontrollid paremini kustutusjoa suunda Splindi eemaldamine Kustuti hoidmine • tahkete esemete või materjalide kustutamisel tuleb kustutusaine suunata kõige intensiivsema põlemise kohta n.ö. pühkivate liigutustega, kattes eseme pinna kustutusainega • väga lähedalt tule kustutamine ei ole soovitav kuna see ei ole efektiivne ja lisaks võib kustutist väljuv pulber survega põlengu veel rohkem laiali ajada • maha valgunud põleva vedeliku kustutamist tuleb alustada äärtelt ning järk-järgult katta kustutusainega kogu põlev pind • välitingimustes kustutades seisa tulekahjukohas ülalpool tuult 19 20  KÄSKKIRI 04.11.2022 nr 1-2/22-079 Tulekahju korral tegutsemise plaani kinnitamine Majandus- ja taristuministri 07. detsembri 2018 määruse nr 62 „Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti põhimäärus“ paragrahvi 5 lõike 3 punkti 1 alusel: kinnitan 1. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kontorihoone aadressil Endla 10a, Tallinn, Tulekahju korral tegutsemise plaani (lisatud); tunnistan kehtetuks 2. 19.11.2020 käskkirja nr 1-2/20-049 „Tulekahju korral tegutsemise plaani kinnitamine“. (allkirjastatud digitaalselt) Kristi Talving peadirektor Margit Tammistu