Kaitseministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 03.11.2022 nr 1-6/2641-1
Justiitsministeerium
Siseministri määruse "Siseministri määruste
muutmine seoses päästeseaduse ja teiste seaduste
muutmise seadusega" eelnõu kooskõlastamiseks
esitamine
Austatud ministrid
Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks siseministri määruse „Siseministri määruste
muutmine seoses päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega“ eelnõu. Palume eelnõu
kooskõlastada ja arvamused anda 10 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Läänemets
siseminister
Lisa:
1) siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine seoses päästeseaduse ja teiste
seaduste muutmise seadusega“ eelnõu (13 lehel);
2) siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine seoses päästeseaduse ja teiste
seaduste muutmise seadusega“ eelnõu seletuskiri (18 lehel);
3) siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine seoses päästeseaduse ja teiste
seaduste muutmise seadusega“ eelnõu lisad 1 ja 2 (kokku 2 lehel).
Arvamuse andmiseks:
Päästeamet
Häirekeskus
Sisekaitseakadeemia
Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus
Andmekaitse Inspektsioon
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Eesti Kindlustusseltside Liit
MTÜ Eesti Päästeala Töötajate Ametiühing
MTÜ Päästeliit
Helen Ojamaa- Muru
helen.ojamaa-
[email protected]
2 (2)
EELNÕU
27.10.2022
SISEMINISTER
MÄÄRUS
2022 nr
Siseministri määruste muutmine
seoses päästeseaduse ja teiste seaduste
muutmise seadusega
Määrus kehtestatakse päästeseaduse § 9 lõike 3, § 91 lõike 3, § 33 lõike 2, § 38 lõike 8, § 381
lõike 6 ja § 39 lõike 3 alusel.
§ 1. Siseministri 9. novembri 2010. aasta määruse nr 54 „Vabatahtliku päästja tunnistus e
ja eritunnuse kirjeldus ning eritunnuse andmise ja kandmise kord“ muutmine
Siseministri 9. novembri 2010. aasta määruses nr 54 „Vabatahtliku päästja tunnistuse ja
eritunnuse kirjeldus ning eritunnuse andmise ja kandmise kord“ tehakse järgmised muudatused :
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Vabatahtliku päästja ja abidemineerija tunnistuse ja eritunnuse kirjeldus ning
eritunnuse andmise ja kandmise kord“;
2) paragrahv 1 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 1. Vabatahtliku päästja ja abidemineerija tunnistuse kirjeldus
(1) Vabatahtliku päästja ja abidemineerija tunnistus (edaspidi koos tunnistus) on roosad
plastkaardid mõõtmetega 85,6 mm × 53,98 mm (ISO/IEC 7810).
(2) Vabatahtliku päästja tunnistuse vorm peab vastama käesoleva määruse lisale 1 ja
abidemineerija tunnistuse vorm lisale 2.“;
3) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
„1) sõnad „VABATAHTLIK PÄÄSTJA“ või sõna „ABIDEMINEERIJA“;“;
4) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „päästja“ sõnadega „või abidemineerija“;
5) paragrahvi 3 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Tunnistuse tagaküljel on sõnad „VABATAHTLIKU PÄÄSTJA TUNNISTUS“ või
„ABIDEMINEERIJA TUNNISTUS“.
(2) Vabatahtliku päästja tunnistuse tagaküljel on koht vabatahtlikku päästetegevust
iseloomustavale logole.
(3) Abidemineerija tunnistuse tagaküljel on koht Päästeameti logole.“;
1
6) paragrahvi 4 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Vabatahtliku päästja tunnistuse esiküljele kantakse järgmised andmed:
1) sõnad „VABATAHTLIK PÄÄSTJA“;
2) vabatahtliku päästja eesnimi;
3) vabatahtliku päästja perekonnanimi;
4) vabatahtliku päästja isikukood;
5) vabatahtliku päästja fotokujutis;
6) tunnistuse väljaandja;
7) tunnistuse kehtivuse lõppkuupäev.
(2) Abidemineerija tunnistuse esiküljele kantakse järgmised andmed:
1) sõna „ABIDEMINEERIJA“;
2) abidemineerija eesnimi;
3) abidemineerija perekonnanimi;
4) abidemineerija isikukood;
5) abidemineerija fotokujutis;
6) tunnistuse väljaandja;
7) tunnistuse kehtivuse lõppkuupäev.
(3) Tunnistuse esikülje parempoolsele osale trükitakse vabatahtliku päästja või abidemineer ija
värvitrükis fotokujutis.
(4) Vabatahtliku päästja tunnistuse tagaküljel on vabatahtlikku päästetegevust iseloomusta v
logo. Abidemineerija tunnistuse tagaküljel on Päästeameti logo.
(5) Tunnistuse kanded trükitakse musta värviga. Sõnad „VABATAHTLIK PÄÄSTJA“ või
„ABIDEMINEERIJA“ ja „VABATAHTLIKU PÄÄSTJA TUNNISTUS“ või
„ABIDEMINEERIJA TUNNISTUS“ trükitakse punase värviga.“;
7) paragrahvi 5 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Päästeamet annab tunnistuse isikule, kes on täitnud järgmised tingimused:
1) vastab vabatahtlikule päästjale või abidemineerijale kehtestatud isikuomaduste ja füüsilise
ettevalmistuse nõuetele;
2) vastab vabatahtlikule päästjale või abidemineerijale kehtestatud terviseseisundi nõuetele;
3) on sooritanud positiivsele tulemusele vabatahtliku päästja või abidemineerija väljaõppe ja
arvestuse;
4) on kinnitatud Päästeameti peadirektori või tema volitatud isiku käskkirjaga päästeametnik u
juurde või on vabatahtliku päästjana arvatud Päästeameti juures asuva vabatahtlike päästjate
üksuse koosseisu.“;
8) paragrahvi 6 sissejuhatavat lauseosa ja punkti 1 täiendatakse pärast sõna „päästja“ sõnadega
„või abidemineerija“;
9) paragrahvi 7 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„§ 7. Vabatahtliku päästja eritunnus“;
2
10) paragrahvi 7 lõiked 1–4 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Vabatahtliku päästja eritunnus on sõnad „VABATAHTLIK PÄÄSTE“.
(2) Vabatahtlik päästja kannab vabatahtliku päästja eritunnust ülariietusel rinnal.
(3) Kui vabatahtlik päästja ei saa ennetustööl osalemisel vabatahtliku päästja eritunnust
ülariietusel kanda, peab ta kandma vabatahtliku päästja tunnistust nähtaval kohal.
(4) Vabatahtliku päästja eritunnus peab olema ülariietusel selgesti nähtav ning eristatav
ennetustöö ja päästetöö lõppemiseni.“;
11) määrust täiendatakse §-ga 71 järgmises sõnastuses:
㤠71 . Abidemineerija eritunnus
(1) Abidemineerija eritunnus on sõna „ABIDEMINEERIJA“.
(2) Abidemineerija kannab abidemineerija eritunnust ülariietusel rinnal. Päästeameti
peadirektori või tema volitatud ametniku loal võib erandjuhtudel, kui see tuleneb ülesande
iseloomust, loobuda abidemineerija eritunnuse kandmisest abidemineerija ülesande täitmise l.
Abidemineerija peab esitama isikule tema nõudmisel abidemineerija tunnistuse.“;
12) paragrahvi 8 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Tunnistuse väljaandmisega ja vabatahtliku päästja või abidemineerija eritunnuse ülariietusele
kandmisega seotud kulud kannab Päästeamet.“;
13) määruse lisa loetakse lisaks 1 ja kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud);
14) määrust täiendatakse lisaga 2 „Abidemineerija tunnistus“ (lisatud).
§ 2. Siseministri 10. novembri 2010. aasta määruse nr 57 „Vabatahtliku päästja
kutsesobivuse nõuded, nendele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord, vabatahtliku
päästja kohta kogutud isikuandmete säilitamise tähtaeg ning tema väljaõppe ja arvestuse
läbiviimise kord“ muutmine
Siseministri 10. novembri 2010. aasta määruses nr 57 „Vabatahtliku päästja kutsesobivuse
nõuded, nendele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord, vabatahtliku päästja kohta
kogutud isikuandmete säilitamise tähtaeg ning tema väljaõppe ja arvestuse läbiviimise kord“
tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Vabatahtliku päästja ja abidemineerija kutsesobivuse nõuded isikuomaduste, füüsilise
ettevalmistuse, väljaõppe ja terviseseisundi kohta, nendele vastavuse kontrollimis e
tingimused ja kord ning väljaõppe ja arvestuse läbiviimise kord“;
2) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:
3
„Määrus kehtestatakse päästeseaduse § 33 lõike 2, § 38 lõike 8 ja § 38 1 lõike 6 alusel.“;
3) paragrahvi 1 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Käesoleva määrusega sätestatakse vabatahtliku päästja ja abidemineerija:
1) kutsesobivuse nõuded isikuomaduste, füüsilise ettevalmistuse, väljaõppe ja terviseseis und i
kohta ning nendele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord;
2) väljaõppe ja arvestuse läbiviimise kord.“;
4) paragrahv 3 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 3. Vabatahtliku päästja ja abidemineerija kutsesobivus
(1) Vabatahtlikuks päästjaks ja abidemineerijaks saab arvata isiku ning vabatahtliku päästja ja
abidemineerijana saab tegutseda isik, kes on Eesti Vabariigile lojaalne ja seaduskuulekas ning
vastab käesoleva määrusega kehtestatud kutsesobivuse nõuetele.
(2) Vabatahtliku päästja ja abidemineerija kutsesobivus koosneb:
1) isikuomadustest;
2) füüsilisest ettevalmistusest;
3) väljaõppest;
4) terviseseisundist.“;
5) määruse 2. peatüki pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„2. peatükk
Kutsesobivuse nõuded ja nende kontrollimine“;
6) paragrahvide 4, 6, 10 ja 11 pealkirja täiendatakse pärast sõna „päästja“ sõnadega „ja
abidemineerija“;
7) paragrahvi 4 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:
„Vabatahtliku päästja ja abidemineerijana võib tegutseda isik, kes vastab järgmiste le
isikuomadustele:“;
8) paragrahvi 5 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Vabatahtlikule päästjale ja abidemineerijale kehtestatud isikuomaduste nõuete täitmist
kontrollib Päästeamet vabatahtlikuks päästjaks või abidemineerijaks saada soovijaga tehtava l
vestlusel enne vabatahtlikuks päästjaks või abidemineerijaks arvamist. Päästeamet võib
vajaduse korral isikuomaduste nõuete täitmise kontrollimiseks küsida vabatahtlikuks päästjaks
või abidemineerijaks saada soovija tööandjalt soovija iseloomustust.“;
9) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Demineerimistööl osaleva abidemineerija füüsiline ettevalmistus peab tagama, et ta on
võimeline täitma oma ülesandeid päästesündmuse lahendamisel nõuetekohaselt.“;
10) määrust täiendatakse §-ga 71 järgmises sõnastuses:
4
„§ 71 . Abidemineerija füüsilise ettevalmistuse kontrollimine
(1) Abidemineerija füüsilist ettevalmistust kontrollib Päästeamet väljaõppe käigus ja edaspidi
vajaduse järgi, ent mitte sagedamini kui üks kord kolme aasta jooksul.
(2) Kui ilmneb vajadus abidemineerija füüsilist ettevalmistust kontrollida, teeb päästeametnik
sellekohase ettekande Päästeameti peadirektorile, kes ettekande heakskiitmisega määrab
füüsilise ettevalmistuse kontrollimise kohustuslikkuse, aja ja koha ning kontrollija.
(3) Abidemineerija füüsilise ettevalmistuse kontrollimisel lähtub Päästeamet käesoleva
määruse §-s 16 sätestatud arvestuse läbiviimise korrast.“;
11) paragrahvi 8 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„§ 8. Nõuded vabatahtliku päästja ja abidemineerija väljaõppele “;
12) paragrahvi 8 täiendatakse lõigetega 10–12 järgmises sõnastuses:
„(10) Abidemineerija peab olema läbinud Päästeameti peadirektori kinnitatud vähemalt 40-
tunnise väljaõppe.
(11) Kriisirolliga abidemineerija peab lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud
väljaõppele olema läbinud Päästeameti peadirektori kinnitatud vahetu sunni kohaldamise
väljaõppe füüsilise jõu kasutamiseks.
(12) Abidemineerija peab kvalifikatsiooni tagamiseks läbima Päästeameti peadirektori
kinnitatud täiendusõppe vähemalt üks kord kalendriaastas. “;
13) paragrahvi 9 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„§ 9. Vabatahtliku päästja ja abidemineerija väljaõppe kontrollimine“;
14) paragrahvi 9 täiendatakse lõigetega 5 ja 6 järgmises sõnastuses:
„(5) Enne kui Päästeamet arvab abidemineerijaks saada soovija abidemineerijaks, kontrollib ta
abidemineerija väljaõppe lõpus arvestusega, kas soovija on omandanud vajalikud teadmised ja
oskused.
(6) Abidemineerija teadmiste ja oskuste omandamist kontrollib Päästeamet käesoleva määruse
§ 8 lõigetes 11 ja 12 nimetatud õppe lõpus arvestusega.“;
15) paragrahv 91 tunnistatakse kehtetuks;
16) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „päästeseaduse § 34“ tekstiosaga
„lõike 1“;
17) paragrahvi 10 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
5
„(3) Abidemineerijal ei tohi olla päästeseaduse § 34 lõike 2 punktides 4 ja 5 nimetatud
tervisehäireid.“;
18) paragrahvi 11 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Vabatahtlikuks päästjaks või abidemineerijaks saada soovija peab enne vabatahtlik uks
päästjaks või abidemineerijaks kandideerimist läbima tervisekontrolli ning vabatahtlik päästja
ja abidemineerija peavad perioodiliselt läbima tervisekontrolli, mille käigus tehakse kindlaks ,
kas nende terviseseisund vastab käesolevas määruses sätestatud nõuetele.“;
19) paragrahvi 11 lõike 2 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Vabatahtlikuks päästjaks või abidemineerijaks saada soovija, vabatahtlik päästja ja
abidemineerija tõendavad käesoleva määruse § 10 lõikes 1 või 3 nimetatud asjaolu ühel
järgmistest viisidest:“;
20) paragrahvi 11 lõiked 4 ja 5 sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Vabatahtliku päästja ja vabatahtlikuks päästjaks saada soovija ning abidemineerija ja
abidemineerijaks saada soovija võib suunata erakorralisse tervisekontrolli päästeametnik u
põhjendatud taotluse alusel.
(5) Esmane tervisekontroll tehakse vabatahtlikuks päästjaks või abidemineerijaks saada soovija
kulul.“;
21) määruse 3. peatüki pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„3. peatükk
Väljaõppe läbiviimise kord“;
22) paragrahvi 12 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„§ 12. Väljaõppe läbiviija“;
23) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Abidemineerijaks saada soovija ja abidemineerija väljaõpet viib läbi Päästeamet.“;
24) määrust täiendatakse §-ga 131 järgmises sõnastuses:
„§ 131 . Abidemineerija väljaõppe läbiviimine
(1) Abidemineerija väljaõppe läbinul on teadmised ja oskused järgmistes valdkondades:
1) päästeasutuse ülesanded ja vastutusala;
2) päästeametniku korraldusel ja koos temaga demineerimistööl osalemine;
3) päästeseaduse § 381 lõikes 4 sätestatud meetmete kohaldamine;
4) raadioside pidamise korraldamine sündmuskohal;
5) demineerimistööks vajaliku tehnika ja varustuse kasutamine sündmuskohal;
6) relva ja laskemoona käsitsemise ohutusnõuded, lasketeooria põhialused ja teenistusr e lva
ohutu käsitsemine, sealhulgas laskeoskus;
6
7) plahvatus, lõhkematerjal ja lõhkevahendid ning nende ohutu käitlemine, erinevad lõhketööd,
laske- ja lahingumoona liigid ja ehitus ning lahingumoonale reageerimise taktika;
8) alarmsõidukite kasutamine ja juhtimine;
9) elupäästev esmaabi.
(2) Kriisirolliga abidemineerija väljaõppe läbinul on lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1
sätestatule teadmised ja oskused füüsilise jõu kasutamiseks päästeseaduse § 381 lõikes 4
sätestatud meetmete kohaldamisel.“;
25) paragrahvi 14 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„(4) Päästeameti poolt abidemineerija väljaõppe läbiviimisega kaasnevad kulud tasub
Päästeamet.
(5) Abidemineerijaks saada soovija ja abidemineerija väljaõppel osalemisega kaasnevad kulud
tasub väljaõppel osaleja.“;
26) määruse 4. peatüki pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„4. peatükk
Arvestuse läbiviimise kord“;
27) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:
„(3) Abidemineerijaks saada soovija ja abidemineerija väljaõppe järgse arvestuse viib läbi
Päästeamet.“;
28) paragrahvi 16 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Arvestusest teavitatakse arvestusel osalejat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
vähemalt 30 kalendripäeva ette. Nõue ei laiene käesoleva määruse § 8 lõigetes 1, 4–7 ja 10–12
sätestatud õppe järgsele arvestusele, mis on õppe läbimise lahutamatu osa.“;
29) paragrahvi 16 lõiget 2 täiendatakse pärast sõnu „vabatahtlikul päästjal“ sõnadega „ja
abidemineerijal“.
§ 3. Siseministri 3. oktoobri 2014. aasta määruse nr 43 „Häirekeskuse
põhimäärus“ muutmine
Siseministri 3. oktoobri 2014. aasta määruse nr 43 „Häirekeskuse põhimäärus“ § 16 punktis 5
asendatakse sõna „menetlemise“ sõnadega „ning abi- ja infoteadete“.
§ 4. Siseministri 21. detsembri 2016. aasta määruse nr 36 „Hädaabiteadete menetlemise
andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ muutmine
Siseministri 21. detsembri 2016. aasta määruses nr 36 „Hädaabiteadete menetle mise
andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
7
„Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu põhimäärus “;
2) paragrahvi 1 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse sõna „menetlemise“ sõnadega „ning abi- ja
infoteadete“;
3) paragrahv 3, § 9 lõige 1 ja § 21 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;
4) määruse paragrahvid 5 ja 51 sõnastatakse järgmiselt:
„§ 5. Andmekogu ülesehitus
(1) Andmekogu osad on keskandmekogu, andmeladu, kõneside salvestiste rakendus ja
ohuteavituse edastamise rakendus.
(2) Keskandmekogu koosneb hädaabiteadete andmestikust ning abi- ja infoteadete
andmestikust. Keskandmekogusse kantakse andmed kõigi Häirekeskuse menetletud teadete
kohta.
(3) Andmeladu koosneb keskandmekogu ja andmeandjate edastatavatest umbisikustatud
isikuandmetest, mis ei võimalda isikut tuvastada. Andmeladu peetakse hädaabiteadete
menetlemise teenuse arendamiseks, poliitika kujundamiseks ja teabenõuetele vastamiseks.
(4) Kõneside salvestiste rakenduses salvestatakse hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete
menetlemisel, sealhulgas kriisiinfo teenuse osutamisel, saabunud teave.
(5) Ohuteavituse edastamise rakenduse kaudu edastab Häirekeskus ohuteavituse
mobiiltelefoniteenust osutava sideettevõtja kliendile ja rändlusteenuse kasutajale.
§ 51 . Hädaabiteate andmestikku kantavad andmed
(1) Hädaabiteate edastaja andmed:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) telefoninumber;
3) e-posti aadress;
4) lühisõnumi teenuse kasutamise korral käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1–6 sätestatud
andmed.
(2) Abivajaja või sündmusega seotud isiku andmed:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) sugu;
3) isikukood või sünniaeg;
4) vanus;
5) kodakondsus;
6) andmed abivajaja terviseseisundi kohta;
7) seos sündmusega.
(3) Hädaabiteate andmed:
1) hädaabiteate vastuvõtmise aeg;
2) hädaabiteate identifitseerimisnumber;
3) hädaabiteate tüüp;
8
4) hädaabiteate edastamise viis;
5) hädaabiteate või automaatteate edastaja asukoha andmed.
(4) Hädaabiteate menetlemise toimingu andmed:
1) sündmuse registreerimise aeg;
2) sündmuskoha asukoht;
3) sündmuse liik ja selle kood;
4) sündmuse ohu hindamise andmed;
5) sündmuse väljasõiduaste või prioriteet;
6) abivajajate arv;
7) sündmusega seotud isiku, sõiduki, dokumendi või objekti tagaotsimine ja tagaotsimise
põhjus;
8) Päästeameti ja kiirabi väljasaatmise aeg;
9) politsei pädevuses oleva teatega seotud teabe Politsei- ja Piirivalveametile edastamise aeg;
10) sündmuse lahenduskäigu andmed;
11) reageeriva ressursi andmed;
12) sündmusega seotud reageeriva ressursi ja sündmuse juhi andmed;
13) sündmuse lahendamisele kaasatud abijõu andmed;
14) sündmuse lõpetamise andmed.
(5) Lühisõnumi teenuse kasutaja andmed:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood;
3) e-posti aadress;
4) telefoninumber;
5) võimaliku asukoha nimetus ja aadress;
6) teenuse kasutaja puue, haigus ja muu lisainfo;
7) teenuse kasutaja registreerimise aeg;
8) konto peatamise või lõpetamise aeg;
9) registreerija andmed.
(6) Hädaabiteate menetleja andmed:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) struktuuriüksus;
3) isikukood.“;
5) määruse 2. peatükki täiendatakse §-ga 52 järgmises sõnastuses:
㤠52 . Abi- ja infoteate andmestikku kantavad andmed
(1) Abi- ja infoteate edastaja andmed:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) telefoninumber;
3) e-posti aadress.
(2) Abi- ja infoteate ning selle menetlemise toimingu andmed:
1) abi- ja infoteate vastuvõtmise aeg;
2) abi- ja infoteate identifitseerimisnumber;
3) abi- ja infoteate sisu;
9
4) aadress või asukoht, kuhu asjaomasel asutusel on vaja reageerida või kuhu teate edastaja
taotleb asjaomase asutuse reageerimist;
5) abi- ja infoteatest selgunud olukorra lahenduskäigu andmed;
6) võimaliku ebaseadusliku keskkonnakasutuse kirjeldus;
7) kalapüügi eelteate ja eripüügiteate andmed;
8) kommunaalmajandusega seotud andmed;
9) abi-ja infoteenuse tellija andmed, mis on vajalikud teenuse osutamiseks;
10) kriisiinfo teenuse andmed, mis hõlmavad kriisiinfo telefoni või muu kanali kaudu osutatava
teenuse (edaspidi KRIT-i teenus) ja ohuteavituse teenuse andmeid.
(3) KRIT-i teenuse andmed:
1) KRIT-i teenuse kaudu lähedase kohta päringu teinud isiku isikukood või sünniaeg ja tema
seos päringualuse isikuga;
2) päringualuse isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg, teave, et isik on
evakueeritu või KRIT-i teenuse osutamise tinginud erakorralises sündmuses arvatav kannatanu
ning kas, kus ja millal on talle seoses selle sündmusega osutatud tervishoiuteenust, kui andmeid
on lubatud välja anda;
3) põhjendus, miks päringualune isik on KRIT-i teenuse osutamise tinginud erakorralises
sündmuses arvatav kannatanu;
4) kinnitus, et päring tehakse enda lähedase kohta ja isiklikel põhjustel;
5) KRIT-i teenuse osutamise tinginud erakorralist sündmust puudutav teave, mis edastatakse
teenuse tellijale või erakorralise sündmuse lahendamisse kaasatud asutusele;
6) KRIT-i teenuse osutamisel päringu teinud isiku kohta saadud muud andmed, sealhulgas
terviseandmed, kui need on vältimatult seotud KRIT-i teenuse osutamise tinginud erakorralise
sündmuse olemusega.
(4) Ohuteavituse teenuse andmed:
1) ohuteavituse saatmise tellinud valitsusasutuse, eriolukorra juhi, eriolukorra tööde juhi ning
kõrgendatud kaitsevalmiduse, erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal lisaks
eelnimetatutele peaministri nimi, ohuala asukoht ning ohuteavituse sisu, saatmise põhjus ja
tellimise aeg;
2) ohuteavituse andmekogusse sisestamise ja mobiiltelefoniteenust osutavale sideettevõtja le
väljasaatmiseks edastamise aeg;
3) mobiiltelefoniteenust osutava sideettevõtja esitatud tehniline raport ohualas olevate
mobiiltelefonide arvu kohta mobiiltelefoniteenust osutava sideettevõtja klientide ja
rahvusvahelise rändlusteenuse kasutajate kaupa ning ohuteavituse kohalejõudmise kohta.
(5) Abi- ja infoteate menetleja andmed:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood.“;
6) paragrahvi 6 lõike 2 punkt 81 sõnastatakse järgmiselt:
„81 ) mobiiltelefoniteenust osutav sideettevõtja esitab ohuteavituse teenuse osutamiseks
ohuteavituse süsteemi kaudu tehnilise raporti ohualas olevate mobiiltelefonide arvu kohta
mobiiltelefoniteenust osutava sideettevõtja klientide ja rahvusvahelise rändlustee nuse
kasutajate kaupa ning ohuteavituse kohalejõudmise kohta;“;
7) paragrahvi 6 lõike 2 punktis 11 asendatakse tekstiosa „§ 5 lõike 112 “ tekstiosaga „§ 52
lõike 4“;
10
8) paragrahvi 8 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Hädaabiteate andmestiku andmeid säilitatakse andmekogus kümme aastat andmete
andmekogusse kandmisest arvates.
(2) Abi- ja infoteate andmestiku andmeid säilitatakse andmekogus üks aasta ja üks kuu andmete
andmekogusse kandmisest arvates.
(3) Käesoleva määruse § 5 lõikes 4 sätestatud kõneside salvestisi säilitatakse andmekogus üks
aasta andmete andmekogusse kandmisest arvates.
(4) Pärast päästeseaduse § 91 lõikes 29 nimetatud ühe aasta ja ühe kuu pikkuse tähtaja
möödumist anonüümitakse andmekogu andmed, muutes andmevälju, mis võimaldavad isikut
tuvastada.
(5) Anonüümitakse järgmised andmed:
1) ees- ja perekonnanimi;
2) isikukood;
3) sünniaeg;
4) e-posti aadress;
5) telefoninumber.
(6) Käesoleva määruse § 51 lõikes 5 sätestatud andmeid säilitatakse lühisõnumi teenuse
kasutamise lõppemiseni, pärast mida andmed kustutatakse. Kui käesoleva määruse § 51 lõikes
5 sätestatud andmed on seotud andmekogu teiste andmetega, säilitatakse andmeid, kaasa
arvatud isikuandmeid, käesolevas määruses sätestatud säilitustähtaja lõppemiseni.
(7) Pärast käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud säilitustähtaja möödumist andmed
kustutatakse.“;
9) paragrahvi 9 lõike 4 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „ohualapõhise kiire“;
10) paragrahvi 9 lõiget 8 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet – vahetu ohu tõrjumiseks ja sellise ohu
põhjustanud sündmuse menetlemiseks ning olulise või kõrgendatud ohu ennetamiseks ja sellise
ohu kahtluse korral sündmuse seiramiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti
pädevusvaldkondades.“;
11) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11 ) Kõneside salvestis väljastatakse õigusaktide kohaselt.“;
12) paragrahvi 15 lõike 3 punktis 1 ja §-s 181 asendatakse tekstiosa „AKOS-e infotehnoloogilise
platvormi“ tekstiosaga „ohuteavituse süsteemi“;
13) paragrahvi 17 tekst sõnastatakse järgmiselt:
11
„(1) Järelevalvet andmekogu pidamise üle teostavad vastutav töötleja ja avaliku teabe seaduse
§-s 44 nimetatud asutused õigusaktides sätestatud pädevuse piires.
(2) Vastutav töötleja teostab vähemalt üks kord kalendriaastas andmekogu kasutamise üle
järelevalvet, mille käigus kontrollitakse, kas andmete töötlemisel peetakse kinni seadustest,
käesolevast määrusest ning vastutava töötleja juhistest ja korraldustest.
(3) Kontrollitavad andmekogu andmete töötlemise toimingud valitakse juhusliku valiku
põhimõttel.“;
14) paragrahvi 21 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Häirekeskus tagab käesoleva määruse § 5 2 lõikes 4 sätestatud andmete töötlemise
valmisoleku ajaks, millal valmib ohuteavituse süsteem.“.
§ 5. Siseministri 21. detsembri 2016. aasta määruse nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine
ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“ muutmine
Siseministri 21. detsembri 2016. aasta määruses nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine ja
päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahv 3 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 9 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 10 lõiked 1–22 tunnistatakse kehtetuks;
4) paragrahvi 10 lõiget 6 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Vajaduse korral sõlmitakse andmesaajaga leping, kus sätestatakse andmed, millele juurdepääs
võimaldatakse, ning andmetele juurdepääsu andmise eesmärk, tingimused, kord ja viis.“;
5) paragrahvi 10 lõike 7 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt:
„1) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil – õnnetusjuhtumi kohta ulatuses, mis on
vajalik raudteel või maavara kaevandamisel toimunud või ehitise, seadme, elektri, gaasi,
lõhkematerjali, pürotehnilise toote või ohtliku kemikaali käitlemise ga seotud õnnetusjuhtumi
tekkepõhjuse väljaselgitamiseks ja menetlemiseks ning ennetustegevuseks;“;
6) paragrahvi 10 lõiget 7 täiendatakse punktidega 10–13 järgmises sõnastuses:
„10) kohaliku omavalitsuse üksusel – ehitise kohta tuleohutusnõuete hindamiseks ehitus- ja
kasutusloa menetluses;
11) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil – ehitise tulekahju, järelevalve- ja
kooskõlastamismenetluse ning päästetöö kohta ehitisregistri eesmärgi täitmiseks;
12) kindlustusandjal – ehitise kohta kindlustusriski hindamiseks ning kindlustuslep ingu
sõlmimiseks, täitmiseks ja täitmise tagamiseks või tagasinõuete esitamiseks;
13) Sisekaitseakadeemial – õppetegevuseks ning järelevalve- ja kooskõlastamismenetluse
kohta õppetegevuseks vajaliku teabe analüüsimiseks ja õppematerjali koostamiseks.“;
12
7) paragrahvi 17 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Järelevalvet infosüsteemi pidamise üle teostavad vastutav töötleja ja avaliku teabe seaduse
§-s 44 nimetatud asutused õigusaktides sätestatud pädevuse piires.
(2) Vastutav töötleja teostab vähemalt üks kord kalendriaastas infosüsteemi kasutamise üle
järelevalvet, mille käigus kontrollitakse, kas andmete töötlemisel peetakse kinni seadustest,
käesolevast määrusest ning vastutava töötleja juhistest ja korraldustest.
(3) Kontrollitavad infosüsteemi andmete töötlemise toimingud valitakse juhusliku valiku
põhimõttel.“.
§ 6. Siseministri 13. juuni 2017. aasta määruse nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord
ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“ muutmine
Siseministri 13. juuni 2017. aasta määruse nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja
hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“ § 3 lõikes 2, § 5 lõike 6 teises
lauses ning § 7 lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõna „menetlemise“ sõnadega „ning abi- ja
infoteadete“.
§ 7. Siseministri 25. septembri 2018. aasta määruse nr 22 „Politsei taktikalise juhtimise
andmekogu põhimäärus“ muutmine
Siseministri 25. septembri 2018. aasta määruse nr 22 „Politsei taktikalise juhtimise andmekogu
põhimäärus“ § 7 lõike 2 punktis 12 asendatakse sõna „menetlemise“ sõnadega „ning abi- ja
infoteadete“.
§ 8. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. aastal.
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Läänemets
siseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Miilits
kantsler
Lisa 1. Vabatahtliku päästja tunnistus
Lisa 2. Abidemineerija tunnistus
13
Siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine seoses päästeseaduse ja teiste
seaduste muutmise seadusega“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga tehakse muudatused siseministri määrustes, lähtudes päästeseaduse ja teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõust1 (edaspidi PäästeS-i eelnõu), mis on kavandatud jõustuma
2023. aasta 1. jaanuaril. Eelnõu põhimuudatused puudutavad abidemineerija id.
Abidemineerijatele nähakse näiteks ette kutsesobivuse nõuded ning nendele vastavuse
kontrollimise tingimused ja kord. Lisaks kehtestatakse abidemineerija tunnistuse ja eritunnuse
kirjeldus ning eritunnuse andmise ja kandmise kord. Eelnõuga täiendatakse ka
päästeinfosüsteemi (edaspidi PÄIS) andmesaajate loetelu ning sõnastatakse selgemalt ja
täpsemalt, kuidas teostatakse järelevalvet PÄIS-i pidamise üle. Hädaabiteadete menetle mise
andmekogu (edaspidi HKSOS) puhul tehakse sarnased muudatused. Lisaks muudetakse
HKSOS-i nime ja reguleeritakse selle ülesehitust.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi pääste- ja ohutuspoliitika osakonna
nõunikud Marko Põld (
[email protected], tel 612 5261) ja Mari Tikan
(
[email protected], tel 612 5142) ning Siseministeeriumi õigusnõunik Helen
Ojamaa-Muru (helen.ojamaa-
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist
kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusnõunik Kadi Parmas
(
[email protected]) ning andmekaitse vallas õigusosakonna õigusnõunik Kertu
Nurmsalu (
[email protected], tel 612 5084). Eelnõu ja seletuskirja on
keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Heike Olmre
(
[email protected], tel 612 5241).
1.3. Märkused
Eelnõu kohaselt muudetakse järgmiseid siseministri määruseid:
1) siseministri 9. novembri 2010. aasta määruse nr 54 „Vabatahtliku päästja tunnistuse ja
eritunnuse kirjeldus ning eritunnuse andmise ja kandmise kord“ redaktsiooni
avaldamismärkega RT I, 07.07.2020, 2;
2) siseministri 10. novembri 2010. aasta määruse nr 57 „Vabatahtliku päästja kutsesobivuse
nõuded, nendele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord, vabatahtliku päästja kohta
kogutud isikuandmete säilitamise tähtaeg ning tema väljaõppe ja arvestuse läbiviimise kord“
redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 07.07.2020, 3;
3) siseministri 3. oktoobri 2014. aasta määruse nr 43 „Häirekeskuse põhimäärus“ redaktsiooni
avaldamismärkega RT I, 08.06.2021, 15;
4) siseministri 21. detsembri 2016. aasta määruse nr 36 „Hädaabiteadete menetle mise
andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ redaktsiooni avaldamismärke ga
RT I, 01.07.2022, 12;
5) siseministri 21. detsembri 2016. aasta määruse nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine ja
päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 28.06.2022, 9;
1
678 SE.
1
6) siseministri 13. juuni 2017. aasta määruse nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja
hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad nõuded“ redaktsiooni avaldamismärke ga
RT I, 01.07.2022, 13;
7) siseministri 25. septembri 2018. aasta määruse nr 22 „Politsei taktikalise juhtimise
andmekogu põhimäärus“ redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 31.05.2022, 5;
Eelnõu on seotud Riigikogu menetluses oleva PäästeS-i eelnõuga ja elektroonilise side seaduse
muutmise seaduse eelnõuga2 .
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kaheksast paragrahvist: §-de 1–7 kohaselt muudetakse seitset siseministr i
määrust ja §-s 8 määratakse määruse jõustumise aeg.
Eelnõu § 1 kohaselt muudetakse siseministri 9. novembri 2010. aasta määrust nr 54
„Vabatahtliku päästja tunnistuse ja eritunnuse kirjeldus ning eritunnuse andmise ja kandmise
kord“ (edaspidi määrus nr 54).
Eelnõu § 1 punkti 1 kohaselt muudetakse määruse nr 54 pealkirja. Muudatus on tingitud
sellest, et määruses nr 54 reguleeritakse edaspidi ka abidemineerija tunnistuse ja eritunnuse
kirjeldust ning eritunnuse andmise ja kandmise korda.
Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt täiendatakse määruse nr 54 § 1. Kui kehtivas §-s 1 on reguleer itud
vaid vabatahtliku päästja tunnistuse kirjeldust, siis eelnõu kohaselt reguleeritakse selles
edaspidi ka abidemineerija tunnistuse kirjeldust. Ka abidemineerija tunnistus on roosa
plastkaart mõõtmetega 85,6 mm × 53,98 mm (ISO/IEC 7810). Nii nagu vabatahtliku päästja
tunnistuse vorm, peab ka abidemineerija oma vastama määruse nr 54 lisale.
Eelnõu § 1 punktide 3 ja 4 kohaselt täiendatakse määruse nr 54 § 2 lõike 1 punkti 1 ja lõiget
2 selliselt, et nendes oleks reguleeritud ka abidemineerija tunnistuse esikülje kirjeldust.
Abidemineerija tunnistuse esiküljel on sõna „ABIDEMINEERIJA“ ja koht abidemineer ija
fotokujutisele.
Eelnõu § 1 punkti 5 kohaselt muudetakse määruse nr 54 § 3 teksti, milles on reguleer itud
tunnistuse tagakülje kirjeldust. Lõike 1 kohaselt peavad tunnistuse tagaküljel olema sõnad
„VABATAHTLIKU PÄÄSTJA TUNNISTUS“ või „ABIDEMINEERIJA TUNNISTUS“.
Lõike 2 kohaselt peab vabatahtliku päästja tunnistuse tagaküljel olema koht vabatahtlikk u
päästetegevust iseloomustavale logole. Lõike 3 kohaselt peab abidemineerija tunnis tuse
tagaküljel olema koht Pääseameti logole. Kui vabatahtliku päästja tunnistuse tagaküljel on
kasutatud vabatahtliku pääste valdkonna logo, siis abidemineerija tunnistuse tagakülje l
kasutatakse Päästeameti embleemi, kuna abidemineerijatel puudub väljakujunenud identiteet ja
sümboolika ning lähtutakse asjaolust, et abidemineerija osaleb Päästeameti tegevuses.
Abidemineerijate puhul on kasutatud analoogset lähenemist nagu abipolitseiniku tunnistuse l,
kus on kasutatud Politsei- ja Piirivalveameti vappi.
Eelnõu § 1 punkti 6 kohaselt muudetakse määruse nr 54 § 4 teksti. Kirjeldatakse vabatahtlik u
päästja tunnistuse ja abidemineerija tunnistuse esi- ja tagakülge ning loetletakse sinna kantavad
andmed. Vabatahtliku päästja tunnistuse vorm peab vastama määruse nr 54 lisale 1 ja
2
659 SE.
2
abidemineerija oma lisale 2. Võrreldes kehtiva vabatahtliku päästja tunnistusega ei tehta
tunnistusele kantavas tekstis sisulisi muudatusi ega muudeta kujundust.
Eelnõu § 1 punkti 7 kohaselt muudetakse määruse nr 54 § 5 teksti. Loetelus on tingimused,
mille täitmise korral väljastab Päästeamet vabatahtlikule päästjale ja abidemineerija le
tunnistuse. Võrreldes juba vabatahtlikule päästjale kehtivate tingimustega ei muutu
abidemineerija lisandumisega paragrahvi sisu.
Eelnõu § 1 punkti 8 kohaselt täiendatakse määruse nr 54 § 6 sissejuhatavat lauseosa ja punkti 1
pärast sõna „päästja“ sõnadega „või abidemineerija“. Kui isik vabastatakse Päästeameti
käskkirjaga vabatahtliku päästja või abidemineerija kohustustest, peab ta Päästeametile
tunnistuse tagastama. Samuti peab vabatahtlik päästja või abidemineerija tunnistuse tagastama,
kui talle väljastatakse uus tunnistus. Võrreldes juba vabatahtlikule päästjale kehtivate
tingimustega ei muutu abidemineerija lisandumisega paragrahvi sisu.
Eelnõu § 1 punkti 9 kohaselt muudetakse määruse nr 54 § 7 pealkirja. Kuivõrd vabatahtlik ule
päästjale ja abidemineerijale kehtestatakse erinev eritunnus, täpsustatakse § 7 pealkirjas, et
selles paragrahvis on reguleeritud vabatahtliku päästja eritunnust.
Eelnõu § 1 punkti 10 kohaselt muudetakse määruse nr 54 § 7 lõikeid 1–4. Eelnõuga kaotatakse
ära nõue eritunnuse kirjatüübi kohta. Edaspidi trükitakse eritunnus Päästeametis ja
vabatahtlikus päästeseltsis kasutusel oleva ülariietuse tüübi ja stiili kohaselt. Lõikes 2
muudetakse eritunnuse kandmise kohta. Kui määruse nr 54 kohaselt on vabatahtlikud päästjad
kandnud siiani eritunnust seljal, siis eelnõu kohaselt tuleb seda kanda rinnal, mis tagab, et
vabatahtlikku päästjat on pääste- ja ennetustööl võimalik selgelt eristada ja tuvastada. Lõigetes
3 ja 4 ühtlustatakse teksti, et paragrahvis oleks läbivalt ühtviisi sõnastatud vabatahtliku päästja
eritunnus.
Eelnõu § 1 punkti 11 kohaselt täiendatakse määrust nr 54 §-ga 71 , milles reguleeritakse
abidemineerija eritunnust.
Abidemineerija eritunnus on lõike 1 kohaselt sõna „ABIDEMINEERIJA“.
Lõike 2 kohaselt peab abidemineerija kandma eritunnust ülariietusel rinnal. Päästeameti
peadirektori või tema volitatud ametniku loal võib erandjuhtudel, kui see tuleneb ülesande
iseloomust, loobuda abidemineerija eritunnuse kandmisest abidemineerija ülesande täitmise l.
Abidemineerija peab esitama isikule tema nõudmisel abidemineerija tunnistuse.
Eelnõu § 1 punkti 12 kohaselt täiendatakse määruse nr 54 § 8 teksti pärast sõna „päästja“
sõnadega „ja abidemineerija“. Võrreldes juba vabatahtlikule päästjale kehtivate tingimus te ga
ei muutu abidemineerija lisandumisega paragrahvi sisu.
Eelnõu § 1 punktid 13 ja 14 puudutavad määruse nr 54 lisasid. Punkti 13 kohaselt loetakse
määruse nr 54 lisa lisaks 1 ja kehtestatakse see uues sõnastuses, sest muutub määruse nr 54
pealkiri ja seega on vaja muuta lisa 1 päist. Vabatahtliku päästja tunnistuse vorm ei muutu.
Kuna eelnõu kohaselt nähakse ka abidemineerijale ette tunnistus, täiendatakse määrust nr 54
abidemineerija tunnistuse vormiga. Abidemineerija tunnistuse vorm peab vastama määruse
nr 54 lisale 2 (vt eelnõu § 1 punkti 2 selgitust).
3
Eelnõu § 2 kohaselt muudetakse siseministri 10. novembri 2010. aasta määrust nr 57
„Vabatahtliku päästja kutsesobivuse nõuded, nendele vastavuse kontrollimise tingimused ja
kord, vabatahtliku päästja kohta kogutud isikuandmete säilitamise tähtaeg ning tema väljaõppe
ja arvestuse läbiviimise kord“ (edaspidi määrus nr 57).
Eelnõu § 2 punkti 1 kohaselt muudetakse määruse nr 57 pealkirja. Pealkirja muudetakse
seetõttu, et eelnõuga kehtestatakse määruses nr 57 ka abidemineerija kutsesobivuse nõuded.
Lisaks tuuakse vabatahtliku päästja ja abidemineerija kohta kogutud isikuandmete säilita mise
tähtaeg määruse tasandilt seaduse tasandile, mistõttu ei kajastata seda enam määruses nr 57.
Samuti tuuakse pealkirjas õigusselguse huvides välja, millised kutsesobivuse nõuded võib
minister määrusega kehtestada. Määruse nr 57 uus pealkiri on seetõttu „Vabatahtliku päästja ja
abidemineerija kutsesobivuse nõuded isikuomaduste, füüsilise ettevalmistuse, väljaõppe ja
terviseseisundi kohta, nendele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord ning väljaõppe ja
arvestuse läbiviimise kord“.
Eelnõu § 2 punkti 2 kohaselt muudetakse määruse nr 57 preambulit. Kui praegu on määrus
nr 57 kehtestatud päästeseaduse (edaspidi PäästeS) § 33 lõike 2 ja § 38 lõike 8 alusel, siis eelnõu
kohaselt lisandub volitusnormide hulka PäästeS-i § 381 lõige 6. PäästeS-i § 381 lõike 6 kohaselt
kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega abidemineerija väljaõppe ja arvestuse
läbiviimise korra. Kuivõrd määruses nr 57 on reguleeritud juba vabatahtliku päästja väljaõppe
ja arvestuse läbiviimise korda, on mõistlik selles reguleerida ka abidemineerija väljaõppe ja
arvestuse läbiviimise korda.
Eelnõu § 2 punkti 3 kohaselt muudetakse määruse nr 57 reguleerimisala, sest muutuvad
volitusnormid (vt ka eelnõu § 2 punkti 1 selgitust). Eelnõu kohaselt sätestatakse määrusega
vabatahtliku päästja ja abidemineerija kutsesobivuse nõuded isikuomaduste, füüsilise
ettevalmistuse, väljaõppe ja terviseseisundi kohta ning nendele vastavuse kontrollimise
tingimused ja kord. Lisaks kehtestatakse nii vabatahtliku päästja kui ka abidemineer ija
väljaõppe ja arvestuse läbiviimise kord.
Eelnõu § 2 punkti 4 kohaselt muudetakse määruse nr 57 § 3 teksti. Kui kehtivas §-s 3 on
reguleeritud vaid vabatahtliku päästja kutsesobivust, siis eelnõu kohaselt reguleeritakse selles
ka abidemineerija kutsesobivust. Nii vabatahtlikuks päästjaks kui ka abidemineerijaks saab
arvata isiku ning vabatahtliku päästjana ja abidemineerijana saab tegutseda isik, kes on Eesti
Vabariigile lojaalne ja seaduskuulekas ning vastab määrusega nr 57 kehtestatud kutsesobivuse
nõuetele. Mõlema vabatahtliku kutsesobivus koosneb:
1) isikuomadustest;
2) füüsilisest ettevalmistusest;
3) väljaõppest;
4) terviseseisundist.
Eelnõu § 2 punktide 5 ja 6 kohaselt muudetakse määruse nr 57 2. peatüki ning §-de 4–6, 10
ja 11 pealkirja. Muudatused on seotud sellega, et määruses nr 57 reguleeritakse edaspidi ka
abidemineerija kutsesobivuse nõudeid ja nende kontrollimist.
Eelnõu § 2 punktide 7 ja 8 kohaselt tehakse muudatused määruse nr 57 §-des 4 ja 5. Kuivõrd
eelnõuga kehtestatakse nõuded ka abidemineerija isikuomadustele ja nende kontrollimis e le,
täiendatakse § 4 sissejuhatavat lauseosa ja § 5 teksti. Abidemineerija peab vastama samadele
isikuomadustele mis vabatahtlik päästja. Abidemineerija peab olema võimeline töötama
stabiilselt ja tulemuslikult pingeolukorras ning oskama teha meeskonnatööd. Ta peab olema ka
4
aus, kohusetundlik ning otsustus- ja vastutusvõimeline, sealhulgas võimeline langeta ma
otsuseid iseseisvalt oma pädevuse piires ja nägema ette nende tagajärgi. Lisaks on oluline hea
suhtlemisoskus. Abidemineerija isikuomadusi hakatakse kontrollima samamoodi nagu hetkel
vabatahtliku päästja omi. Ka abidemineerijale kehtestatud isikuomaduste nõuete täitmist
hakkab kontrollima Päästeamet abidemineerijaks saada soovijaga tehtaval vestlusel enne
abidemineerijaks arvamist. Vajaduse korral võib Päästeamet isikuomaduste kontrollimiseks
küsida abidemineerijaks saada soovija tööandjalt ka soovija iseloomustust. Isikuomaduste
nõuete täitmise perioodilist kontrolli ette ei nähta.
Eelnõu § 2 punkti 9 kohaselt täiendatakse määruse nr 57 § 6 lõikega 3, mille kohaselt peab
demineerimistööl osaleva abidemineerija füüsiline ettevalmistus tagama, et ta täidab oma
ülesandeid päästesündmuse lahendamisel nõuetekohaselt. Et nõude täitmist kontrollida, ei pea
abidemineerija tegema füüsilise ettevalmistuse kontrollimise katseid nagu kutseline
demineerija. Nõude täitmiseks peab abidemineerija väljaõppe käigus ja edaspidiseid
tööülesandeid täites tõestama, et ta on suuteline talle määratud ülesandeid täitma ehk
demineerimistööl abistama.
Eelnõu § 2 punkti 10 kohaselt täiendatakse määrust nr 57 §-ga 71 , milles reguleeritakse
abidemineerija füüsilise ettevalmistuse kontrollimist.
Lõike 1 kohaselt kontrollib abidemineerija füüsilist ettevalmistust Päästeamet väljaõppe käigus
ja edaspidi vajaduse järgi, ent mitte sagedamini kui üks kord kolme aasta jooksul.
Demineerimistööl osaleva abidemineerija füüsilise ettevalmistuse kontrollimiseks ei kehtestata
perioodi, vaid seda kontrollitakse vajaduse järgi. Vajadus võib ilmneda, kui abidemineerija ei
täida sündmusel või väljaõppel osaledes oma ülesandeid rahuldavalt. Vajaduse järgi saab
füüsilist ettevalmistust kontrollida kõige rohkem üks kord kolme aasta jooksul.
Lõikega 2 sätestatakse, et kui ilmneb vajadus abidemineerija füüsilist ettevalmistust
kontrollida, teeb päästeametnik sellekohase ettekande Päästeameti peadirektorile, kes ettekande
heakskiitmisel määrab füüsilise ettevalmistuse kontrollimise kohustuslikkuse koos
kontrollimise aja, koha ja läbiviija määramisega.
Lõike 3 kohaselt lähtutakse abidemineerija füüsilise ettevalmistuse kontrollimisel määruse
nr 57 §-s 16 sätestatud arvestuse läbiviimise korrast.
Eelnõu § 2 punktide 11 ja 12 kohaselt muudetakse määruse nr 57 § 8. Kui kehtiva § 8 pealkirja
kohaselt on paragrahvis reguleeritud nõudeid vabatahtliku päästja päästealasele väljaõppele,
siis eelnõu kohaselt reguleeritakse selles edaspidi nii vabatahtliku päästja kui ka abidemineer ija
väljaõpet. Punktiga 12 täiendatakse § 8 lõigetega 10–12.
Lõike 10 kohaselt peab abidemineerija olema läbinud Päästeameti peadirektori kinnitatud
vähemalt 40-tunnise väljaõppe.
Lõike 11 kohaselt peab kriisirolliga abidemineerija lisaks sama paragrahvi lõikes 10 nimetatud
väljaõppele olema läbinud Päästeameti peadirektori kinnitatud vahetu sunni kohaldamise
väljaõppe füüsilise jõu kasutamiseks. Kriisirolliga abidemineerija võib erinevalt tavalisest
abidemineerijast kohaldada kriisiajal päästeametniku korraldusel ja koos temaga ka füüsilist
jõudu korrakaitseseaduses (edaspidi KorS) sätestatud alusel ja korras, kui see on vältimatult
vajalik PäästeS-i § 381 lõikes 4 sätestatud erimeetme eesmärgi saavutamiseks (vt lähema lt
PäästeS-i eelnõu punkt 32). Kriisirolliga abidemineerija võib erimeetmetena kohaldada
5
viibimiskeeldu, valdusesse sisenemist ja valduse läbivaatust. Kuigi füüsilist jõudu on lubatud
kasutada vaid möödapääsmatutel juhtudel, kriisiolukorras ning päästeametniku korraldusel ja
koos temaga, on äärmiselt oluline, et abidemineerija teaks ja oskaks füüsilist jõudu KorS-i
kohaselt kasutada. Seetõttu on tähtis, et kriisirolliga abidemineerija läbiks eraldi väljaõppe
füüsilise jõu kasutamise kohta.
Lõike 12 kohaselt peab abidemineerija kvalifikatsiooni tagamiseks läbima Päästeameti
peadirektori kinnitatud täiendusõppe vähemalt üks kord kalendriaastas. See tähendab, et nii
tavaline abidemineerija kui ka kriisirolliga abidemineerija peavad oma kvalifikatsioo ni
tagamiseks läbima täiendusõppe. Kriisirolliga abidemineerija täiendusõpe erineb tavalise
abidemineerija omast selle poolest, et see peab hõlmama ka vahetu sunni raames füüsilise jõu
kasutamist. Täiendusõpe on miinimumnõudena vajalik, et tagada abidemineerijate
kvalifikatsiooni säilimine.
Eelnõu § 2 punktide 13 ja 14 kohaselt muudetakse määruse nr 57 § 9. Kuivõrd väljaõppe
kontroll hõlmab edaspidi ka abidemineerijaid, muudetakse paragrahvi pealkirja ja täiendatakse
paragrahvi abidemineerija väljaõppe kontrolliga. Täienduste kohaselt kontrollitakse isiku
teadmisi ja oskusi arvestusega nii enne kui ka pärast abidemineerijaks arvamist.
Enne kui Päästeamet arvab abidemineerijaks saada soovija abidemineerijaks, kontrollib ta
abidemineerija väljaõppe lõpus arvestusega, kas soovija on omandanud vajalikud teadmised ja
oskused abidemineerijana tegutsemiseks.
Olles juba abidemineerija, tuleb teadmiste ja oskuste kontrolliks läbida arvestus määruse nr 57
§ 8 lõigetes 11 ja 12 nimetatud õppe lõpus. See tähendab, et kriisirolliga abidemineerija peab
läbima arvestuse ka vahetu sunni kohaldamise väljaõppe lõpus ja üks kord aastas tuleb arvestus
läbida nii tavalisel abidemineerijal kui ka kriisirolliga abidemineerijal, et oma kvalifikatsioo ni
tagada.
Eelnõu § 2 punkti 15 kohaselt tunnistatakse kehtetuks määruse nr 57 § 9 1 , sest kutsesobivuse
nõuetele vastavuse kontrollimiseks kogutud andmete säilitamise tähtaeg kehtestatakse
PäästeS-i eelnõuga PäästeS-s. Muudatuse tingis asjaolu, et isikuandmete säilitamise tähtaja
peab sätestama seadusandja3 .
Eelnõu § 2 punktide 16 ja 17 kohaselt muudetakse määruse nr 57 § 10. Kehtivas §-s 10 on
reguleeritud nõudeid vabatahtliku päästja tervisele. Kuivõrd määruses nr 57 reguleeritakse
edaspidi ka abidemineerija tervisenõudeid, täiendatakse § 10 lõikega 3, mille kohaselt ei tohi
abidemineerijal olla PäästeS-i § 34 lõike 2 punktides 4 ja 5 nimetatud tervisehäireid. PäästeS-i
eelnõust lähtudes muudetakse § 10 lõikes 1 viidet vabatahtliku päästja tervisenõuetele.
Eelnõu § 2 punktide 18–20 kohaselt muudetakse määruse nr 57 § 11. Kuivõrd edaspidi
reguleeritakse §-s 11 ka abidemineerija tervisekontrolli, muudetakse nii lõiget 1 kui ka lõike 2
sissejuhatavat lauseosa. Sarnaselt vabatahtlikuks päästjaks saada soovijaga peab ka
abidemineerijaks saada soovija enne abidemineerijaks kandideerimist läbima tervisekontro lli.
Lisaks tuleb abidemineerijal nagu ka vabatahtlikul päästjal läbida perioodiline tervisekontro ll,
mille käigus tehakse kindlaks, kas tema tervis vastab määruses nr 57 sätestatud nõuetele.
3
M ikiver, M onika 2021. Andmekogud ja isikuandmed: EV Põhiseadusest ja IKÜM -st tulenevad nõuded regulatsioonile.
Justiitsministeerium.
6
Abidemineerijaks saada soovija või abidemineerija saab tõendada tervisenõuetele vastavust
sellega, et ta:
1) esitab kehtiva mootorsõidukijuhi tervisetõendi otsuse PäästeS-i § 9 lõike 21 kohaselt;
2) esitab relvaseaduse §-s 351 sätestatud kehtiva tervisetõendi;
3) päästeteenistujana vastab I–IV grupi päästeteenistuja tervisenõuetele;
4) tegevväelase, politseiametniku, vanglateenistuse ametniku, vabatahtliku merepäästja või
abipolitseinikuna vastab tegevväelase, politseiametniku, vanglateenistuse ametniku,
vabatahtliku merepäästja või abipolitseiniku tervisenõuetele.
Nii nagu vabatahtliku päästja ja vabatahtlikuks päästjaks saada soovija, võib ka abidemineer ija
ja abidemineerijaks saada soovija suunata § 11 lõike 4 kohaselt erakorralisse tervisekontro lli
päästeametniku põhjendatud taotluse alusel. Abidemineerija väljaõppel või päästesündmuse l
võib ilmneda põhjendatud kahtlus abidemineerija terviseseisundi suhtes. Tööohutuse vaatest on
oluline, et abidemineerija terviseseisund võimaldaks täita talle pandud ülesandeid ja et
abidemineerija ei tekitaks lisaohtu endale, kolleegidele ja abivajajatele.
Esmane tervisekontroll tehakse § 11 lõike 5 kohaselt vabatahtlikuks päästjaks või
abidemineerijaks saada soovija kulul.
Eelnõu § 2 punkti 21 kohaselt muudetakse määruse nr 57 3. peatüki pealkirja. Kui kehtivas
3. peatükis on reguleeritud vabatahtliku päästja päästealase väljaõppe läbiviimise korda, siis
eelnõu kohaselt reguleeritakse selles edaspidi ka abideminee rija väljaõppe läbiviimise korda.
Seetõttu muudetakse 3. peatüki pealkirjaks „Väljaõppe läbiviimise kord“.
Eelnõu § 2 punktide 22 ja 23 kohaselt muudetakse määruse nr 57 § 12 väljaõppe läbiviija
kohta. Abidemineerijaks saada soovija ja abidemineerija väljaõpet viib läbi Päästeamet. Võttes
arvesse demineerimistöö spetsiifikat ja piiratud pädevust Eestis, ei ole peale Päästeameti teisi
koolitajaid.
Eelnõu § 2 punkti 24 kohaselt täiendatakse määrust nr 57 §-ga 131 , milles reguleeritakse
abidemineerija väljaõpet.
Lõike 1 kohaselt peavad abidemineerija väljaõppe läbinul olema teadmised ja oskused
järgmistes valdkondades:
1) päästeasutuse ülesanded ja vastutusala;
2) päästeametniku korraldusel ja koos temaga demineerimistööl osalemine;
3) PäästeS-i § 381 lõikes 4 sätestatud meetmete kohaldamine;
4) raadioside pidamise korraldamine sündmuskohal;
5) demineerimistööks vajaliku tehnika ja varustuse kasutamine sündmuskohal;
6) relva ja laskemoona käsitsemise ohutusnõuded, lasketeooria põhialused ja teenistusr e lva
ohutu käsitsemine, sealhulgas laskeoskus;
7) plahvatus, lõhkematerjal ja lõhkevahendid ning nende ohutu käitlemine, erinevad lõhketööd,
laske- ja lahingumoona liigid ja ehitus ning lahingumoonale reageerimise taktika;
8) alarmsõidukite kasutamine ja juhtimine;
9) elupäästev esmaabi.
Loetelus on minimaalne teadmiste ja oskuste maht, mis on vajalik abidemineer ija l
demineerimistööl osalemiseks.
7
Lõike 2 kohaselt peab kriisirolliga abidemineerija väljaõppe läbinul olema lisaks sama
paragrahvi lõikes 1 sätestatule teadmised ja oskused ka füüsilise jõu kasutamiseks
päästeseaduse § 381 lõikes 4 sätestatud meetmete kohaldamisel.
Eelnõu § 2 punkti 25 kohaselt täiendatakse määruse nr 57 § 14 lõigetega 4 ja 5, milles
reguleeritakse abidemineerija väljaõppe kulude tasumist. Nii nagu vabatahtlike päästjate
väljaõppe puhul, tuleb ka abidemineerija väljaõppe kuludes eristada väljaõppe läbiviimisega ja
väljaõppel osalemisega kaasnevaid kulusid. Lõike 4 kohaselt tasub Päästeameti poolt
abidemineerija väljaõppe läbiviimisega kaasnevad kulud Päästeamet. Lõike 5 kohaselt tasub
abidemineerijaks saada soovija ja abidemineerija väljaõppel osalemisega kaasnevad kulud
väljaõppel osaleja.
Eelnõu § 2 punkti 26 kohaselt muudetakse määruse nr 57 4. peatüki pealkirja. Kui kehtivas
4. peatükis on reguleeritud vabatahtliku päästja arvestuse läbiviimise korda, siis eelnõu kohaselt
reguleeritakse selles edaspidi ka abidemineerija arvestuse läbiviimise korda. Seetõttu
muudetakse 4. peatüki pealkirjaks „Arvestuse läbiviimise kord“.
Eelnõu § 2 punkti 27 kohaselt täiendatakse määruse nr 57 § 15 lõikega 3, mille kohaselt viib
abidemineerijaks saada soovija ja abidemineerija väljaõppe järgse arvestuse läbi Päästeamet,
kellel on ainupädevus viia läbi abidemineerija väljaõpet. Lähtutakse põhimõttest, et koolitaja
kontrollib ka koolitatava teadmisi ja oskusi.
Eelnõu § 2 punkti 28 kohaselt muudetakse määruse nr 57 § 16 lõiget 1. Lõike eesmärk on luua
olukord, kus iga arvestusel osaleja saab end arvestuseks ette valmistada ja tagada parima
võimaliku tulemuse. Erand tehakse määruse nr 57 § 8 lõigetes 1, 4–7 ja 10–12 sätestatud õppe
järgsele arvestusele, mida käsitatakse õppe läbimise lahutamatu osana: kui õpe on läbitud,
loetakse ka arvestus sooritatuks.
Eelnõu § 2 punkti 29 kohaselt täiendatakse määruse nr 57 § 16 lõiget 2 pärast sõnu
„vabatahtlikul päästjal“ sõnadega „ja abidemineerijal“. Eelnõuga sätestatakse, et kui
abidemineerija sooritab arvestuse negatiivsele tulemusele, peab ta 60 päeva jooksul sooritama
kordusarvestuse, ja kui ka see ebaõnnestub, 120 päeva jooksul teise kordusarvestuse. Kui
abidemineerija sooritab teise kordusarvestuse negatiivsele tulemusele, ei taotle kordusarvestust
või jätab arvestusele ilmumata, loetakse arvestus lõplikult ebaõnnestunuks.
Eelnõu §-s 3 tehakse sama muudatus nagu eelnõu § 4 punktides 1 ja 2 ning §-des 6 ja 7.
PäästeS-i eelnõust lähtudes muudetakse HKSOS-i nimi ära siseministri 3. oktoobri 2014. aasta
määruses nr 43 „Häirekeskuse põhimäärus“.
Eelnõu § 4 kohaselt muudetakse siseministri 21. detsembri 2016. aasta määrust nr 36
„Hädaabiteadete menetlemise andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäär us “
(edaspidi HKSOS-i põhimäärus).
Eelnõu § 4 punktidega 1 ja 2 muudetakse HKSOS-i põhimääruses HKSOS-i nime. Praegu on
Riigikogu menetluses PäästeS-i eelnõu, mille punktiga 8 asendatakse nimi hädaabiteadete
menetlemise andmekogu nimega hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu.
Samasisuline muudatus tehakse ka HKSOS-i põhimääruses. Muudetud nimi on paremini
vastavuses Häirekeskuse ülesannete täitmisega ja HKSOS-s töödeldavate andmete sisuga.
8
Eelnõu § 4 punktiga 3 tunnistatakse HKSOS-i põhimääruses kehtetuks kolm sätet. Kehtiva
HKSOS-i põhimääruse § 3 kohaselt on HKSOS-i kantud andmetel informatiivne tähendus.
Justiitsministeerium on oma 2021. aasta analüüsis leidnud, et andmete informatiivset tähendust
ei ole vaja deklareerida andmekogu põhimääruses ja sellised sätted võiks tunnistada kehtetuks. 4
Kuna §-l 3 puudub sisuline väärtus, tunnistatakse see eelnõu kohaselt kehtetuks.
HKSOS-i põhimääruse § 9 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks, kuna PäästeS-i eelnõuga seatakse
HKSOS-le juurdepääsu piirang ja andmed tunnistatakse asutusesiseseks kasutamiseks. Seetõttu
ei ole samasisulisel sättel HKSOS-i põhimääruses enam otstarvet.
Kehtiva HKSOS-i põhimääruse § 21 lõige 5 on rakendussäte, millega on nähtud ette, et § 8
lõikest 2 tulenev HKSOS-i kantud isikuandmete umbisikustamise kohustus jõustub 1. juulil
2019. aastal. PäästeS-i eelnõu kohaselt reguleeritakse seni HKSOS-i põhimääruses sätestatud
isikustatud kujul andmete säilitamise perioodi PäästeS-s. Kuna määruses pole vaja seadust
korrata, jäetakse eelnõuga välja kehtiva HKSOS-i põhimääruse § 8 lõike 2 tekst. Sellega seoses
tuleks muuta ka HKSOS-i põhimääruse § 21 lõiget 5, mis aga tekitaks soovimatu mulje, et
sättele on antud tagasiulatuv õigusmõju. Häirekeskus ning Siseministeeriumi infotehnoloogia-
ja arenduskeskus (edaspidi SMIT) täidavad umbisikustamise nõuet: kui andmete säilita mise
tähtaeg on möödunud, kustutatakse andmed HKSOS-i põhimääruse § 8 lõigete 5 ja 6 alusel.
Kuna kohustust täidetakse ja sättel pole enam sisulist väärtust, ei ole selle säilitamine vajalik ja
muudatusega kaasneva ebamäärasuse vältimiseks tunnistatakse HKSOS-i põhimääruse § 21
lõige 5 kehtetuks.
Eelnõu § 4 punktide 4 ja 5 kohaselt muudetakse HKSOS-i põhimääruse 2. peatükki ning
reguleeritakse HKSOS-i ülesehitust ja keskandmekogu andmestikesse kantavaid andmeid.
Eelnõuga sätestatakse, et HKSOS-l on neli osa: keskandmekogu, andmeladu, kõneside
salvestiste rakendus ja ohuteavituse edastamise rakendus. Kehtivas HKSOS-i põhimääruses ei
ole HKSOS-i ülesehitus reguleeritud. HKSOS-i ülesehituses midagi ei muutu. Seega ei kaasne
HKSOS-i ülesehituse reguleerimisega sisulist muudatust, kuid paraneb õigusselgus.
HKSOS-i keskandmekogu koosneb hädaabiteadete andmestikust ning abi- ja infoteadete
andmestikust. HKSOS-i põhimääruse 2. peatüki ümberstruktureerimisega tehakse selgemat
vahet andmetel, mida töödeldakse hädaabiteadete menetlemisel, ning andmetel, mida
töödeldakse abi- ja infoteadete menetlemisel. Eelnõu kohaselt on need parema selguse
loomiseks jaotatud kaheks eraldi andmestikuks. Töödeldavate andmete koosseisus muudatus i
ei tehta, kuid täpsustatakse kahe punkti sõnastust. Kehtiva HKSOS-i põhimääruse § 5 lõike 5
punkti 4 kohaselt töödeldakse hädaabiteate menetlemise toimingu andmetena sündmuse le
ohuhinnangu andmise andmeid. Muudatuses on kasutusele võetud sõnastus ohu hindamise
andmed, mis on paremini kooskõlas PäästeS-i eelnõuga muudetava PäästeS-i § 5 lõike 11
punktiga 1. HKSOS-i põhimääruse § 5 lõike 5 punkt 8 väljasõidukorralduse andmise aeg
asendatakse kahe eraldi punktiga: § 51 lõike 4 punkt 8 Päästeameti ja kiirabi väljasaatmise aeg
ning punkt 9 politsei pädevuses oleva teatega seotud teabe Politsei- ja Piirivalveametile
edastamise aeg.
Andmelao regulatsioon on uus: kehtivas HKSOS-i põhimääruses ei ole andmeladu reguleeritud.
Justiitsministeerium on asunud seisukohale, et juhul kui andmeladu kasutatakse
andmeanalüüsiks, tuleb seda andmekogu põhimääruses reguleerida. Regulatsioon peab
sisaldama andmelao pidamise eesmärki, viisi ehk seda, kas andmeid töödeldakse isikustatud
4
M ikiver 2021, lk 47.
9
või umbisikustatud kujul, ja andmete säilitamise tähtaega. Andmeladu ei tohi kasutada asutuse
põhiülesannete täitmiseks, vaid sellised ülesanded tuleb täita andmekogus endas. 5 HKSOS-i
andmeladu koosneb keskandmekogu ja andmeandjate edastatavatest umbisikustatud
isikuandmetest. Sellised andmed ei võimalda isikut tuvastada. Andmeladu peetakse
hädaabiteadete menetlemise teenuse arendamiseks, poliitika kujundamiseks ja statistilis i
andmeid puudutavatele teabenõuetele vastamiseks. Andmete säilitamise tähtaegu on
reguleeritud kehtiva HKSOS-i põhimääruse §-s 8.
Häirekeskus salvestab hädaabinumbrile saabunud info KorS-i § 351 lõike 1 kohaselt 6 .
PäästeS-i § 91 lõike 2 punkti 8 kohaselt kantakse Häirekeskuse kõneside salvestised HKSOS-i.
Salvestamiseks kasutatakse kõneside salvestiste rakendust. Rakenduses salvestatakse nii
hädaabiteadete kui ka abi- ja infoteadete menetlemisel saabunud teave. Salvestised on ka
kehtiva HKSOS-i põhimääruse § 51 kohaselt HKSOS-i osa.
Samuti kuulub HKSOS-i koosseisu ohuteavituse edastamise rakendus, mis on osa ohuteavituse
süsteemist. Selle kaudu edastab Häirekeskus ohuteavituse mobiiltelefoniteenust osutavale
sideettevõtjale, kes omakorda edastab selle ohuteavituse süsteemi kaudu kliendile ja
rändlusteenuse kasutajale. Ohuteavituse süsteemi kasutamist reguleeritakse praegu Riigiko gu
menetluses oleva elektroonilise side seaduse muutmise seaduse eelnõuga 7 .
Eelnõu § 4 punktidega 6, 9 ja 12 muudetakse HKSOS-i põhimääruse sõnastust täpsemaks ja
selgemaks. Senise termini ohualapõhine kiire ohuteavituse teenus asemel võetakse kasutusele
lühem ohuteavituse teenus. Termini AKOS-e infotehnoloogiline platvorm asemel võetakse
kasutusele ohuteavituse süsteem. Sõnastus on kooskõlas elektroonilise side seaduse muutmise
seaduse eelnõuga.
Eelnõu § 4 punktiga 7 muudetakse HKSOS-i põhimääruse siseviiteid, kuna eelnõu § 4
punktidega 4 ja 5 tehakse muudatused, millega muutub sätete numeratsioon. Muudatus ei ole
sisuline.
Eelnõu § 4 punkti 8 kohaselt sõnastatakse uuesti HKSOS-i põhimääruse § 8 tekst. Võrreldes
kehtiva tekstiga täpsustatakse lõigetes 1 ja 2 andmestike nimesid, kuid andmete säilita mise
tähtaeg on sama pikk kui varem: hädaabiteate andmestiku andmeid säilitatakse kümme aastat
ning abi- ja infoteate andmestiku andmeid üks aasta ja üks kuu andmete HKSOS-i kandmisest
arvates. Paragrahvi 8 tekstist jäetakse välja kehtivas lõikes 2 sätestatud andmete isikustatud
kujul säilitamise tähtaeg, mida reguleeritakse PäästeS-i eelnõu kohaselt PäästeS-i lisanduvas
§ 91 lõikes 29 . Eelnõu kohaselt viidatakse HKSOS-i põhimääruse § 8 lõikes 4 PäästeS-i
eelnõuga PäästeS-i lisanduvale § 91 lõikele 29 . Sealhulgas sätestatakse, et tähtaja möödumise
järel andmete anonüümimisel muudetakse HKSOS-s andmevälju, mis võimaldavad isiku
tuvastada. Lähtudes eelnõu § 4 punktidega 4 ja 5 tehtavatest muudatustest, muudetakse lõigete
3, 5 ja 6 tekstis samuti siseviiteid.
Eelnõu § 4 punktiga 10 täiendatakse HKSOS-i andmesaajate nimekirja ja lisatakse TTJA.
TTJA-l on õigus saada andmeid vahetu ohu tõrjumiseks ja selle põhjustanud sündmuse
menetlemiseks, olulise või kõrgendatud ohu ennetamiseks ja sellise ohu kahtluse korral
5
M ikiver 2021, lk 43–44.
6
KorS-i § 351 vajab tulevikus tervikuna muutmist, sealhulgas tuleb selgelt ette näha, et salvestamine hõlmab ka abi- ja
infoteateid. M uudatusettepanekud on kavas esitada päästeseaduse muutmise eelnõu väljatöötamise kavatsuse raames.
7
659 SE.
10
sündmuse seiramiseks oma pädevusvaldkondades. Ettepaneku HKSOS-i põhimäär use
täiendamiseks tegi MKM PäästeS-i eelnõu kooskõlastamisel8 .
TTJA-l on erinevatest seadustest tulenev pädevus teostada riiklikku järelevalvet toote nõuetele
vastavuse seaduse, seadme ohutuse seaduse, ehitusseadustiku, lõhkematerjalisead use,
kemikaaliseaduse, maapõueseaduse, biotsiidiseaduse, raudteeseaduse, maagaasisead use,
elektroonilise side seaduse ja teiste seaduste alusel. HKSOS-st info saamine on TTJA-le oluline,
et planeerida ja täita ohuhinnangute põhjal pädevusvaldkondades seatud eesmärke ja ülesandeid
eesmärgiga tagada ohutu elukeskkond ja elutähtsa teenuse toimimine. Korrakaitseorga nina
vajab TTJA olulise, kõrgendatud ja vahetu ohu tõrjumiseks ning menetlemiseks infot pidevalt
ja kiiresti. Hädaolukorra ennetamiseks, ohtu põhjustava sündmuse menetlemiseks ja
hädaolukordi põhjustada võivate sündmuste seiramiseks vajab TTJA nii ülevaatlikku statistilist
kui ka detailset infot toimunud sündmuste kohta. Kiire ja vajalikus mahus info võimalda b
TTJA-l ohuolukordi õigel ajal ja ressursisäästlikumalt tõrjuda. Lisaks peavad MKM ja TTJA
alates 2023. aasta algusest esitama Euroopa Komisjonile pürotehniliste toodete kasutamise l
juhtunud õnnetuste andmeid, mis on osaliselt kättesaadavad HKSOS-s.
Mistahes ohu tõrjeks ja menetlemiseks vajalik info peab sisaldama teavet sündmuse toimumise
aja ja koha ning selles osalenud isikute kohta ning sündmuse kirjeldust. Sündmuse kirjeldus
peaks andma piisavalt infot ohuolukorra ja selle taseme kohta, et ohtu tõrjuda või
korrarikkumise menetlustoiminguid otsustada. Seega on TTJA-le vajalik teave sündmusko ha
aadress, sündmuse toimumise aeg, sündmusest teatanud isiku ja kannatanu andmed, sündmuse
liik, tagajärg, prioriteet ja kirjeldus ning muu asjassepuutuv info, mis aitab ohtu tõrjuda.
Kiireloomuliste sündmuste korral on olulised ka ohuolukorra sündmusele vahetult reageerinud
Päästeameti või kiirabi esindaja kontaktandmed, et temalt vajaduse korral lisainfot koguda.
HKSOS-i andmeid, mis sisaldavad isikuandmeid, töödeldakse üksnes ohu tõrjumiseks või
edasiste ohtude ennetamiseks vajalikus mahus ja ei edastata teistele isikutele.
Eelnõu § 4 punktiga 11 nähakse ette, et Häirekeskus väljastab kõneside salvestise õigusaktide
kohaselt. Säte ei ole uus, vaid muutub selle asukoht HKSOS-i põhimääruses. Kehtivas
HKSOS-i põhimääruses on kõneside salvestiste väljastamist reguleeritud § 51 teises lauses.
HKSOS-i põhimääruse 2. peatüki muutmisega tekkis vajadus sätte asukohta muuta.
Eelnõu § 4 punktis 13 reguleeritakse HKSOS-i pidamise üle järelevalve teostamist. Ka kehtiva
HKSOS-i põhimääruse §-s 17 on nähtud ette, et HKSOS-i pidamise üle teostavad järeleva lvet
HKSOS-i vastutav töötleja, Riigi Infosüsteemi Amet ja Andmekaitse Inspektsioon õigusaktides
sätestatud pädevuse kohaselt. Eelnõuga avatakse senisest rohkem järelevalve sisu. Nii
sätestatakse lõikes 1, et järelevalvet teostavad Häirekeskus HKSOS-i vastutava töötlejana ja
AvTS-i §-s 44 nimetatud asutused, st Andmekaitse Inspektsioon, Riigi Infosüsteemi Amet,
Statistikaamet ja TTJA, oma õigusaktides sätestatud pädevuse piires. Regulatsiooniga ei panda
ühelegi asutusele uusi kohustusi.
Lõike 2 kohaselt teostab HKSOS-i vastutav töötleja vähemalt üks kord kalendriaas tas
HKSOS-i kasutamise üle järelevalvet, mille käigus kontrollitakse, kas andmete töötlemise l
peetakse kinni seadustest, HKSOS-i põhimäärusest ning HKSOS-i vastutava töötleja juhistest
ja korraldustest. Lõikes 3 nähakse ette, et kontrollitavad HKSOS-i andmete töötlemise
toimingud valitakse juhusliku valiku põhimõttel.
8
M KM -i 13. mai 2022. aasta kiri nr 2-7/2022/2692 „Päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine
märkustega“.
11
Eelnõu § 4 punktiga 14 muudetakse HKSOS-i põhimääruse § 21 lõikes 6 siseviidet ja sarnaselt
punktile 11 võetakse termini AKOS-e infotehnoloogiline platvorm asemel kasutusele termin
ohuteavituse süsteem.
Eelnõu § 5 kohaselt muudetakse siseministri 21. detsembri 2016. aasta määrust nr 38
„Päästeinfosüsteemi asutamine ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“ (edaspidi PÄIS-i
põhimäärus).
Eelnõu § 5 punkti 1 kohaselt tunnistatakse kehtetuks PÄIS-i põhimääruse § 3. Kehtiva § 3
kohaselt on PÄIS-i kantud andmetel informatiivne tähendus. Paragrahv tunnistatakse kehtetuks,
kuivõrd andmekogude regulatsioonides ei ole vaja deklareerida andmete informatiivset
tähendust9 . Andmekogu andmetele saab õigusliku tähenduse anda vaid seadusega. Nii on
sätestatud avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) § 436 lõikes 4. Ilma selleta on andmed vaid
informatiivse tähendusega10 .
Eelnõu § 5 punktiga 2 tunnistatakse kehtetuks PÄIS-i põhimääruse § 9 lõige 11 , mille kohaselt
säilitatakse PÄIS-i põhimääruse § 6 lõikes 4 sätestatud demineerimistöö andmeid PÄIS-s
75 aastat. Kuivõrd PäästeS-i eelnõuga viiakse see põhimõte seaduse tasandile, ei ole seda vaja
määruse tasandil korrata.
Eelnõu § 5 punkti 3 kohaselt tunnistatakse kehtetuks PÄIS-i põhimääruse § 10 lõiked 1–22,
sest ka need viiakse PäästeS-i eelnõuga PäästeS-i.
Kehtiva § 10 lõike 1 kohaselt on PÄIS piiratud juurdepääsuga ja PÄIS-i kantud andmed on ette
nähtud asutusesiseseks kasutamiseks, kui PÄIS-i põhimääruses ei ole sätestatud teisiti. AvTS- i
§ 438 lõikes 1 on sätestatud, et andmekogus töödeldavad andmed peavad olema avalikult
kättesaadavad, kui neile ei ole seadusega või selle alusel kehtestatud juurdepääsupiirangut. Ka
AvTS-i § 3 lõikes 2 on nähtud ette, et teabele juurdepääsu võib piirata vaid seaduses sätestatud
korras. AvTS võimaldab seega seada teabele, sealhulgas andmekogudele, juurdepääsupiira ngu
AvTS-i § 35 või eriseaduse alusel. Seega peabki eriseaduses vajaduse korral sätestama
AvTS-i erinormina andmete juurdepääsupiirangu.11 Eeltoodu põhjal viiaksegi PäästeS-i
eelnõuga juurdepääsupiirangu säte õigusselguse huvides PÄIS-i põhimäärusest PäästeS-i ja
tunnistatakse see PÄIS-i põhimääruses kehtetuks. Kehtiva § 10 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks
samal põhjusel, kuivõrd selles on reguleeritud samuti andmete juurdepääsupiirangut.
Kehtivas § 10 lõikes 21 on sätestatud, milliste PÄIS-i andmetega võimaldab Päästeamet tutvuda.
Kuna see kehtestatakse PäästeS-i eelnõuga PäästeS-s, kaob vajadus sätestada see PÄIS-i
põhimääruses. Nii nagu kehtivas PÄIS-i põhimääruses, tuuakse ka PäästeS-s välja, et tutvuda
ei saa isikuandmete ja muu teabega, mida õigusaktide alusel ei avaldata. PÄIS-s saab aga
edaspidi PäästeS-i eelnõu kohaselt tutvuda järgmiste andmetega:
1) järelevalvemenetluse tulemusel jõustunud ettekirjutuste loetelu;
2) kemikaaliseaduses sätestatud ulatuses kemikaaliohutuse andmed, mis on seotud nii ohtliku
ettevõtte kui ka suurõnnetuse ohuga ettevõtte andmetega käitise kohta ning nende kohustus like
dokumentidega;
3) PÄIS-i kantud küttesüsteemi korrashoiu andmed.
Täpsema selgituse selle muudatuse kohta leiab PäästeS-i eelnõu seletuskirjast.
9
M ikiver 2021, lk 47.
10
Andmekaitse Inspektsioon. Andmekogude juhend.
11
Andmekaitse Inspektsioon. Andmekogude juhend.
12
Ka § 10 lõige 22 , mille kohaselt on PÄIS-i kantud küttesüsteemi puhastamisega seotud isikul
võimalik tutvuda temaga seotud ehitise või selle osa kütteseadme nimetuse ja liigi, kasutusse
lubamise või mittelubamise, kasutuseloleku ja kütte liigi ning korstnapühkija poolt
küttesüsteemi puhastamise aktile kantud andmete ja ettepanekutega, tunnistatakse kehtetuks
seetõttu, et regulatsioon viiakse PäästeS-i. Seaduse tasandil tuuakse välja, et igal isikul on õigus
tutvuda PÄIS-i kantud temaga seotud ehitise või selle osa andmetega.
Eelnõu § 5 punkti 4 kohaselt täiendatakse PÄIS-i põhimääruse § 10 lõiget 6. Kehtiva § 10
lõike 6 kohaselt otsustab PÄIS-i vastutav töötleja kolmandale isikule PÄIS-i andmetele
juurdepääsu andmise kooskõlas õigusaktidega. Eelnõu kohaselt täiendatakse lõiget teise
lausega, mille kohaselt sõlmitakse vajaduse korral andmesaajaga leping, kus sätestatakse
andmed, millele juurdepääs võimaldatakse, ning andmetele juurdepääsu andmise eesmärk,
tingimused, kord ja viis. Lause lisatakse õigusselguse huvides, kuivõrd praktikas sellise id
lepinguid andmetele juurdepääsu võimaldamisega juba ka sõlmitakse.
Eelnõu § 5 punkti 5 kohaselt muudetakse PÄIS-i põhimääruse § 10 lõike 7 punkti 1. Kehtiva
punkti 1 kohaselt on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil (edaspidi TTJA) õigus saada
õnnetusjuhtumiga seotud andmeid ulatuses, mis on vajalik seadme, elektri või gaasi mõjul
tekkinud õnnetusjuhtumi tekkepõhjuse väljaselgitamiseks ja menetlemiseks ning
ennetustegevuseks. TTJA-le on pandud ülesanne teostada riiklikku järelevalvet laiemalt kui
eelnimetatud valdkonnad. Nii kuulub TTJA pädevusse teostada riiklikku järelevalvet toote
nõuetele vastavuse seaduse, seadme ohutuse seaduse, ehitusseadustiku, lõkematerjalisead use,
kemikaaliseaduse, maapõueseaduse, biotsiidiseaduse, raudteeseaduse ja teiste seaduste alusel.
Õigusaktidega talle seatud ülesannete täitmiseks töötleb TTJA teavet, koostab tegevusplaane ja
riskianalüüse ning teeb koostööd teiste täidesaatva riigivõimu asutuste ja kohaliku omavalits use
üksuse (edaspidi KOV) asutustega. Lähtudes eeltoodust, on PÄIS-st info saamine TTJA
igapäevatöö ning tegevuste planeerimiseks ja elluviimiseks väga oluline, et täita tõrgeteta oma
pädevusvaldkondades seatud eesmärke ja ülesandeid ohutu elukeskkonna tagamisel. Seetõttu
täiendatakse punkti 1 selliselt, et TTJA-l oleks õigus saada andmeid õnnetusjuhtumi kohta
ulatuses, mis on vajalik raudteel või maavara kaevandamisel toimunud või ehitise, seadme,
elektri, gaasi, lõhkematerjali, pürotehnilise toote või ohtliku kemikaali käitlemisega seotud
õnnetusjuhtumi tekkepõhjuse väljaselgitamiseks ja menetlemiseks ning ennetustegevuseks.
Eelnõu § 5 punkti 6 kohaselt täiendatakse PÄIS-i põhimääruse § 10 lõiget 7 punktidega 10–
13. Eelnõu kohaselt on edaspidi õigus saada PÄIS-st andmeid, sealhulgas statistilisi andmeid,
ka KOV-l, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil (edaspidi MKM), kindlustusand ja l
ning Sisekaitseakadeemial (edaspidi SKA).
Punkti 10 kohaselt on KOV-l õigus saada andmeid ehitise kohta tuleohutusnõuete hindamiseks
ehitus- ja kasutusloa menetluses. See on seotud KOV-i õigusega anda ehitusseadustik us
sätestatud ehitus- või kasutusluba üksikelamule, suvilale, aiamajale või elamu teenindamiseks
vajalikule abihoonele Päästeameti kooskõlastuseta, kui KOV-l on võimalus tuleohutusnõude id
iseseisvalt hinnata ja tuleohutusnõuded on täidetud (vt lähemalt tuleohutuse seaduse § 5
lõige 11 ). Ehitus- või kasutusloa andmiseks võib KOV vajada andmeid, mis on olemas
Päästeametil. Näiteks, kui hoonet ehitatakse ümber, on hoone tuleohutusteave just PÄIS-s,
mitte ehitisregistris (edaspidi EHR). Päästeameti koormuse vähendamiseks luuakse eelnõuga
KOV-le õigus saada neid andmeid otse.
Punkti 11 kohaselt on MKM-l õigus saada andmeid ehitise tulekahju, järelevalve- ja
kooskõlastamismenetluse ning päästetöö kohta EHR-i eesmärgi täitmiseks. MKM kui EHR- i
13
arendaja soovib EHR-s kajastada ehitise kohta võimalikult palju infot, sealhulgas ehitise
tuleohutusega seotud infot. Eelnõuga luuakse MKM-le juurdepääs ehitise tulekahju andmetele,
järelevalve- ja kooskõlastamismenetlustele ning päästetöö andmetele. Päästetöö andmete
hulgas kajastub ka info tuletõrje veevõtukohtade kohta. Muudatus võimaldab MKM-l EHR- i
edasi arendada.
Punkti 12 kohaselt on kindlustusandjal õigus saada andmeid ehitise kohta kindlustusr isk i
hindamiseks ning kindlustuslepingu sõlmimiseks, täitmiseks ja täitmise tagamiseks või
tagasinõuete esitamiseks. Kindlustusandjatel on vaja õigeid andmeid ehitiste kohta, et hinnata
kindlustusriski ja täita kindlustuslepingut. Hetkel esitab kindlustusandja Päästeametile päringu
iga kord, kui tal tekib vajadus ehitise tuleohutusega seotud andmete järgi. Kui kindlustusand ja l
on andmetele ka ise juurdepääs, saab ta näiteks arendada automaatse päringu infosüstee mide
andmevahetuskihi ehk X-tee kaudu. Eelkõige on kindlustusandjal vaja lepingute sõlmimiseks
teada, kas ehitises on kõik tuleohutusnõuded täidetud. Lisaks on oluline lepingu täitmiseks
teada näiteks tulekahju tekkepõhjust.
Punkti 13 kohaselt on SKA-l õigus saada andmeid õppetegevuseks ning järelevalve- ja
kooskõlastamismenetluse kohta õppetegevuseks vajaliku teabe analüüsimiseks ja õppematerjali
koostamiseks. SKA-s õpivad tulevased päästjad, ohutusjärelevalve ametnikud ja
päästekorraldajad. Nad kõik hakkavad tulevikus igapäevaselt tööle PÄIS-ga, mistõttu on vajalik
juba õppe käigus PÄIS-ga tutvuda. Peaasjalikult õpitakse demokeskkonnas, kuid võib olla
vajadus vaadelda PÄIS-i ka live’is. Samuti on õppejõududel vaja õppematerjalide koostamiseks
saada aktuaalseid andmeid järelevalve- ja kooskõlastamismenetluste kohta ning ka õppuritel
võib uurimistööde tegemiseks olla vajadus andmeid vaadelda.
Eelnõu § 5 punkti 7 kohaselt muudetakse PÄIS-i põhimääruse § 17 teksti, milles on nähtud
ette järelevalve teostamine PÄIS-i pidamise üle.
Kehtiva § 17 kohaselt teostavad järelevalvet PÄIS-i pidamise üle Riigi Infosüsteemi Amet ja
Andmekaitse Inspektsioon õigusaktides sätestatud pädevuse kohaselt. Eelnõu kohaselt
teostavad järelevalvet PÄIS-i pidamise üle PÄIS-i vastutav töötleja ja AvTS-i §-s 44 nimetatud
asutused õigusaktides sätestatud pädevuse piires. PÄIS-i vastutav töötleja on Päästeamet
(vt PÄIS-i põhimääruse § 2 lõige 1).
AvTS-i alusel teostavad järelevalvet Andmekaitse Inspektsioon, Riigi Infosüsteemi Amet ja
Statistikaamet. Järelevalvet teostama volitatud isikul on õigus tutvuda PÄIS-i kantud andmete
ja nende alusdokumentidega, siseneda ruumidesse, kus andmeid töödeldakse või kus paiknevad
nende töötlemiseks kasutatavad seadmed, ning saada vastutavalt töötlejalt teavet andmete
väljastamise ja kasutamise kohta. PÄIS-i pidamisel tekkinud puuduste ilmnemise korral on
PÄIS-i vastutav töötleja kohustatud likvideerima järelevalve teostaja ettekirjutuses kajastatud
puudused ettekirjutuses määratud tähtajaks. Regulatsiooniga ei panda asutustele kohustusi,
mida neil kehtivate õigusaktide kohaselt ei oleks. Andmekaitse Inspektsiooni, Riigi
Infosüsteemi Ameti ja Statistikaameti järelevalve kohustus tuleneb konkreetsele asutusele
muust õigusaktist.
Lõike 2 kohaselt peab PÄIS-i vastutav töötleja teostama vähemalt üks kord kalendriaas tas
PÄIS-i kasutamise üle järelevalvet, mille käigus kontrollitakse, kas andmete töötlemise l
peetakse kinni seadustest, PÄIS-i põhimäärusest ning PÄIS-i vastutava töötleja juhistest ja
korraldustest. Lõike 3 kohaselt tuleb kontrollitavad PÄIS-i andmete töötlemise toimingud
valida juhusliku valiku põhimõttel.
14
Eelnõu §-des 6 ja 7 tehakse sama muudatus nagu eelnõu §-s 3 ja § 4 punktides 1 ja 2. PäästeS-
i eelnõust lähtudes muudetakse HKSOS-i nimi ära siseministri 13. juuni 2017. aasta määruses
nr 26 „Hädaabiteadete menetlemise kord ja hädaabiteadete menetlemise toimimisele esitatavad
nõuded“ ning siseministri 25. septembri 2018. aasta määruses nr 22 „Politsei taktikalise
juhtimise andmekogu põhimäärus“.
Eelnõu §-s 8 kehtestatakse määruse jõustumise aeg. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. aastal.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul ei ole Euroopa Liidu õigusega otsest puutumust.
4. Määruse mõjud
Kavandatav muudatus I: kehtestatakse abidemineerija eritunnuse kirjeldus ning
eritunnuse andmise ja kandmise kord
Kavandatav muudatus ei too kaasa märkimisväärset mõju üheski mõjuvaldkonnas. Muudatused
on tehnilist laadi. Järgitakse põhimõtet, et kaasatud vabatahtlikud oleksid eristatud
teenistujatest ja et neid saaks vajaduse korral tuvastada.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on väheoluline.
Kavandatav muudatus II: kehtestatakse abidemineerija kutsesobivuse nõuded, nendele
vastavuse kontrollimise tingimused ja kord ning väljaõppe ja arvestuse läbiviimise kord
Sotsiaalne mõju
Mõju sihtrühm
Abidemineerijaks saada soovijad ja abidemineerijad. Aastas soovitakse kaasata neid kõige
rohkem 20. Peamine sihtrühm on Kaitseväe pioneeripataljonis lõhkematerjalide väljaõppe
saanud ajateenijad, endised Päästeameti demineerimiskeskuse töötajad või isikud, kes on
ajateenistuses saanud demineerimisväljaõppe.
Avalduv mõju ja mõju olulisus
Mõju ulatus on keskmine. Eelnõuga nähakse ette abidemineerija kutsesobivuse nõuded ning
nendele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord. Kui kaasatavatel isikutel on
demineerimistööga varasem kokkupuude ja demineerimisväljaõpe, ei kaasne eelduslik ult
kohanemisraskusi. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna abidemineerijad ei osale
Päästeameti demineerimiskeskuse ülesannete täitmises iga päev, vaid teevad seda oma vabast
ajast ja tahtest. Ebasoovitava mõju risk on väike. Abidemineerijate varasem kokkupuude
demineerimistöö ning selleks vajaliku väljaõppe ja varustusega lihtsustab nende vastavust
esitatud nõuetele ning kaasamist demineerimistööle.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on sihtrühma jaoks väheoluline.
15
Mõju riigiasutuse töökorraldusele
Mõju sihtrühm
Päästeamet, kus töötab umbes 2200 töötajat. Mõju avaldub eelkõige Päästeameti
demineerimiskeskusele, kus töötab 81 inimest. Arvestades riigiametnike ja -töötajate koguarvu,
on sihtrühma suurus väike.
Avalduv mõju ja mõju olulisus (mõju riigiasutuste töökorraldusele)
Mõju ulatus on keskmine, kuna tuleb luua suutlikkus rakendada abidemineerijate kaasamisega
seotud uusi tegevusi. Muudatus avaldab mõju Päästeameti töökorraldusele, kuna demineerimise
valdkonda ei ole varem vabatahtlikke kaasatud. Abidemineerijate kaasamist lihtsustab
Päästeameti pikaaegne kogemus alates 2010. aastast ja vabatahtlike päästjate kaasamise
praktika. Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna ressursimahukaid sündmusi ja kriise ei esine
tihti. Ebasoovitava mõju risk on väike, sest negatiivne mõju puudub või on vähene. Kuigi
abidemineerijate kaasamisega kaasnevad muudatused töökorralduses, tagatakse muudatuse
tulemusena Päästeametile pädev reserv, et tagada demineerimistöö toimepidevus võima like
ressursimahukate sündmuste ja kriiside lahendamiseks.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on sihtrühma jaoks väheoluline, kuid
positiivne, kuna selle tulemusel saab Päästeamet kaasata demineerimistööle vajaliku
väljaõppe ja ettevalmistusega pädevaid vabatahtlikke.
Kavandatav muudatus III: TTJA lisatakse HKSOS-i andmesaajate loetellu
Mõju riigiasutuste töökorraldusele
Mõju sihtrühm I
TTJA. Toote nõuetele vastavuse seaduse, seadme ohutuse seaduse, ehitusseadustik u,
lõhkematerjaliseaduse, kemikaaliseaduse, maapõueseaduse, biotsiidiseaduse, raudteeseaduse,
maagaasiseaduse, elektroonilise side seaduse ja teiste seaduste alusel teostab riiklikk u
järelevalvet sõltuvalt töökorraldusest umbes 20 inimest. Seega on mõju sihtrühm võrreldes
ametnike ja avaliku sektori töötajate koguarvuga väike.
Avalduv mõju ja mõju olulisus
Andmetele juurdepääsuks tehniliste lahenduste kavandamine ja elluviimine on ühekordne
tegevus, kuid andmete saamine on pidev. Mõju ulatuse võib hinnata keskmiseks, kuna TTJA
andmesaajaks määramine parandab TTJA ohuprognoosi kvaliteeti, võimaldab täpsemalt
suunata järelevalveressurssi ja kiirendab ohtude kõrvaldamist. TTJA-le HKSOS-i andmetele
juurdepääsu võimaldamisel ei ole eelduslikult ebasoovitavat mõju. Isikuandmete töötlemis e le
ei kaasne muudatusega olulist mõju. Korrakaitseorganina töötleb TTJA ka praegu isikuand me id
ja on kohustatud järgima andmekaitsenõudeid.
Praegu HKSOS-i ja TTJA andmekogusid andmete saamiseks ei liidestata. Vajalikud
arendusprojektid planeeritakse tulevikus. Andmekogude liidestamiseni edastab Häirekeskus
infot automaatteadetena. Sellise muudatusega ei kaasne praegu lisakulu.
Mõju sihtrühm II
Häirekeskus ja SMIT. Muudatus puudutab Häirekeskuse ja SMIT-i teenistujaid, kes arendavad
HKSOS-i, ehk umbes kümmet inimest. Sihtrühma suurus on võrreldes ametnike ja avaliku
sektori töötajate koguarvuga väike.
16
Avalduv mõju ja mõju olulisus
Häirekeskus ja SMIT tagavad tulevikus juurdepääsu TTJA jaoks vajalikele andmetele. Mõju
ulatus ja avaldumise sagedus on väikesed, kuna andmevahetuseks vajalikud tööd on
eelduslikult ühekordsed ja edaspidine andmevahetus automaatne. Ebasoovitavat mõju
muudatusega samuti eelduslikult ei kaasne.
Järeldus mõju olulisuse kohta: kokkuvõttes on mõju riigiasutuste töökorraldusele positiivne ,
kuid siiski väheoluline. Muudatus võimaldab TTJA-l täita oma ülesandeid tulemuslikuma lt,
kuna nähakse ette selleks vajalik andmete saamise õigus.
Kavandatav muudatus IV: täiendatakse PÄIS-i andmesaajate loetelu
Mõju riigiasutuste töökorraldusele
Mõju sihtrühm I
Eelnõu kohaselt lisanduvad andmesaajatena KOV-d (79), MKM, kindlustusseltsid (12) ja SKA.
Avalduv mõju ja mõju olulisus
Andmesaajate ring laieneb nendega, kes juba praegu vajavad PÄIS-i andmeid ja saavad neid
päringute kaudu. Selleks, et eraldi päringute tegemist vältida ja koormust vähendada, antakse
neile eelnõu kohaselt vajalikele andmetele otsejuurdepääs. Muudatuse tulemusena muutub
andmesaajate jaoks andmete saamine kiiremaks ja mugavamaks. Mõju ulatus on väike kuni
keskmine, sest kaasnevad muudatused, kuid puuduvad kohanemisraskused. Mõju avaldumise
konkreetset sagedust on keeruline välja tuua. Näiteks, kindlustusandjate puhul tehakse hetkel
päringuid kõigi kindlustatud hoonete kohta. SKA puhul sõltub aga mõju avaldumise sagedus
õppekavast. KOV-de puhul oleneb see ehitus- ja kasutuslubade taotlustest ja sellest, kas
KOV-l on võimalus tuleohutusnõudeid iseseisvalt hinnata või mitte. Ebasoovitava mõju risk on
väike, sest sihtrühma jaoks negatiivne mõju puudub.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on sihtrühma jaoks väheoluline, kuid
positiivne.
Mõju sihtrühm II
Päästeamet. Sihtrühma suurus on riigiasutuste koguarvu arvestades väike. Muudatus mõjutab
eelkõige ohutusjärelevalve ametnikke, keda on suurusjärgus 100.
Avalduv mõju ja mõju olulisus (mõju riigiasutuste töökorraldusele)
Muudatus avaldab mõju Päästeameti töökorraldusele, sest väheneb koormus päringute le
vastamisel ja andmete väljastamisel. Mõju ulatus on pigem väike, sest olulisi muudatus i
töökorralduses ei toimu ja puudub tarvidus muudatustega kohanemiseks mõeldud tegevuste
järgi. Andmesaajatele korraldab Päästeamet siiski eraldi koolituse. Mõju avaldumise sagedus
on väike kuni keskmine ja seotud sellega, et päringutele vastamise asemel vabaneb aeg
muudeks tööülesanneteks. Ebasoovitava mõju risk on väike, sest kokkuvõttes sihtrühma jaoks
negatiivne mõju puudub.
Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatuse mõju on sihtrühma jaoks väheoluline, kuid
positiivne.
17
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamis e
eeldatavad tulud
Määruse rakendamiseks peab Päästeamet kehtestama abidemineerijate kaasamise
asutusesisesed korrad. Kulud tekivad väljaõppe ja tervisekontrolli korraldamisest, varustuse,
sealhulgas eritunnuse ja tunnistuse väljastamisest ning asutusesisese dokumentatsioo ni
ajakohastamisest. Kulud on nähtud ette Päästeameti eelarves.
Päästeametile tähendab PÄIS-st andmesaajate ringi laiendamine koolituste korraldamist.
Ligipääsu võimaldab SMIT. Ehkki koolitamine suurendab koormust, on see pigem ühekordne
ja koolitusi on võimalik teha ka veebis, kus saab korraga osaleda palju inimesi. Koolitusi ei ole
kavas eraldi tasustada, ka SMIT-le tasutakse tehtud töö eest tavapäraselt. Seega, otsest kulu
muudatusega ei kaasne. Määruse rakendamise eeldatav tulu seisneb selles, et nii andmesaajate
kui ka Päästeameti jaoks väheneb koormus päringute esitamise l ja neile vastamisel.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. aastal, millal jõustuvad selle aluseks olevad muudatused
PäästeS-i eelnõus.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks
Kaitseministeeriumile, MKM-le ja Justiitsministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks
Päästeametile, Häirekeskusele, SKA-le, SMIT-le, Andmekaitse Inspektsioonile, TTJA-le, Eesti
Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Kindlustusseltside Liidule, MTÜ-le Eesti Päästeala Töötajate
Ametiühing ning MTÜ-le Päästeliit.
18
Siseministri 9. novembri 2010. aasta määruse nr 54
„Vabatahtliku päästja ja abidemineerija tunnistuse ja eritunnuse kirjeldus
ning eritunnuse andmise ja kandmise kord“
lisa 1
(siseministri … 2022. aasta määruse nr … sõnastuses)
Vabatahtliku päästja tunnistus
Esikülg
Tagakülg
Siseministri 9. novembri 2010. aasta määruse nr 54
„Vabatahtliku päästja ja abidemineerija tunnistuse ja eritunnuse kirjeldus
ning eritunnuse andmise ja kandmise kord“
lisa 2
(siseministri … 2022. aasta määruse nr … sõnastuses)
Abidemineerija tunnistus
Esikülg
Tagakülg
Saatja: Martti Kangur </O=MAJANDUS-TEEDE-SIDEMINISTEERIUM/OU=EXCHANGE ADMINISTRATIVE GROUP (FYDIBOHF23SPDLT)/CN=RECIPIENTS/CN=670C8B394EAD439CB001E7696>
Saaja: '
[email protected]'
Teema: Siseministri määruste muutmine seoses päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega
Teie: 03.11.2022 nr 1-6/2641-1
Tere,
vabandan, et TTJA tagasiside on viibinud. Meil oleks siiski üks ettepanek seoses pealkirja real nimetatud eelnõuga – õigusselguse huvides kaaluda sõnastada eelnõu § 4 p 10 järgmiselt:
„11) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet – vahetu ohu tõrjumiseks ja sellise selle ohu põhjustanud sündmuse menetlemiseks ning olulise või kõrgendatud ohu ennetamiseks ja sellise ohu kahtluse korral sündmuse seiramiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti pädevusvaldkondades.“
Sõnastus oleks meie hinnangul selliselt selgem ja arusaadavam. Iga täpsem määratlus põhjustab omakorda konkreetse ohu kategooria täpse määratlemise vajaduse, mis oleks kõikidele osapooltele koormav.
Lugupidamisega
Martti Kangur
õiguse valdkonna juht
620 1904 |
[email protected] <mailto:
[email protected]>
www.ttja.ee <http://www.ttja.ee/> | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Endla tn 10a, 10122 Tallinn