Protokoll

RB ja finantsid Kristjan Kaunissaare MKM Sõlmitud CEF lepingud Rahastusvoor RB kokku Eesti osa sh omapanus CEF 2014 625,5 200,6 35,9 CEF 2015 153,2 12,9 1,9 CEF 2016 129,9 1,9 0,3 CEF 2019 214,3 44,2 6,6 CEF 2020 19,6 2,9 0,4 CEF 2021 426,6 137,9 26,2 KOKKU 1 569,1 400,4 71,3 Vahendite senine kasutamine Allikas Varasemad vahendid Eraldatud vahendid 14,8 Investeeritud 14,8 CEF 2014 12,9 72,4 CEF 2015 1,9 12,6 CEF 2016 44,2 0,5 CEF 2019 2,9 4,6 CEF 2020 137,9 1,5 KOKKU 277,3 106,4 CEF vahendite kasutamine 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 KOKKU 1,8 10,5 1,7 7,0 17,1 26,9 26,5 91,5 RES 2023-2026 2023 2024 2025 2026 KOKKU 156,3 250,5 284,6 377,2 1 068,6  Pärnu maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine" uuendamine trassilõikude 3A, 4A ja 4H osas HETKESEIS JA AJAPLAAN Heddy Klasen Ruumilise planeerimise osakonna juhataja Tallinnas, 04.10.2022  Ajaplaan Planeeringu kehtestamine realistlik 2024 Q4 ! Kavandatud tegevust (s.t raudtee ehitamist) ei tohi alustada enne hüvitusmeetmete rakendamist  Hetkel koostatakse Natura 2000 aruannet ning Hetkeseis analüüsi esmatähtsate ja erakordsete põhjuste väljaselgitamiseks, et Natura erisust küsida ! Kõikidel trassi alternatiividel esineb ebasoodne mõju Naturale, mida pole võimalik leevendada ! Vajalik on Natura erisuse küsimine Vabariigi Valitsuselt Ebasoodne mõju, mida pole võimalik eri meetmetega vajalikul määral leevendada: 1. Metsisele avalduv rongiliikluse müra – müra mõju leevendamine eeldaks tunneli rajamist või ca 40 km pikkuses lõigus ligi 5 m kõrguse müraseina rajamist, mis: - tekitaks täiendava olulise barjääri metsise elupaikade sidususele - oleks ehitustehniliselt ja ajaliselt väga keeruline rajada - oleks majanduslikult väga kallis lahendus Ornitoloogidele, Keskkonnaministeeriumile ja Keskkonnaametile on sobilik lähenemine, mille kohaselt müra leevendatakse kõige olulisemates kohtades ning ülejäänud kohtades pakutakse välja hüvitusmeetmed müra mõju kompenseerimiseks (Natura erisus) 2. Raudteest tekkiv barjäär metsise elupaikade vahelisele liikumisele (sidusus) Ornitoloogidele, Keskkonnaministeeriumile ja Keskkonnaametile on sobilik lähenemine, mille kohaselt pakutakse välja hüvitusmeetmed (uute püsielupaikade moodustamine, elupaikade taastamistegevused), mis tagavad mõlemal pool raudteed paiknevate metsise elupaikade omavahelise sidususe Ülemiste terminali detailplaneering Ülemiste terminali keskkonnamõjude strateegiline hindamine • Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine” (MP) KSH eesmärk oli kiirraudtee rajamisega kaasneva keskkonnamõju prognoosimine ja hindamine, alternatiivide kirjeldamine ja hindamine, positiivsete mõjude, sh hinnatavate alternatiivide eeliste väljatoomine ning võimalike negatiivsete mõjude vältimise ja leevendamise meetmete kavandamine, et tagada keskkonnakaalutluste integreerimine maakonnaplaneeringusse. Hinnati eelkõige mõjusid, mis kaasnevad raudteeliinide ja jaamateede rajamisega • MP KSH puudutas ka Ülemiste terminali DP-d märkides, et DP eesmärgiks on mh ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine ühisterminali ja Rail Baltic reisiterminali lõppjaamale (DP käsitleb lisaks ka rööbasteede asukoha ja arvu muutmist) • MP KSH-s on DP mõjude osa käsitletud põgusalt ja viidatud, et Tallinna Linnavalitsuse 12.02.2014 korralduse nr 199-k „Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu koostamise algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Lasnamäe linnaosas“ kohaselt KSH-d läbi viia ei ole vaja • Seega võib esineda olukord, kus hindamata on DP-ga kavandatava reisiterminali, bussijaama ning äri/transpordi hoonete ja MP-ga kavandatavate raudteerajatiste rajamisega kaasnevad olulised keskkonnamõjud KeHJS ja RdtS KeHJS § 6 lg 1 p 14 kohaselt on olulise keskkonnamõjuga tegevus: • uue raudteeliini ehitamine või uue raudteejaama ehitamine, kui ühe rajaga raudteeliini puhul on vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed, olemasoleva raudteejaama laiendamine, kui laiendamise tulemusel on raudteejaamas ühe rajaga raudteeliini puhul vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed, või olemasoleva raudteejaama jaamateede pikendamine pikkuseni vähemalt 1000 meetrit, kui raudteejaamas on ühe rajaga raudteeliini puhul vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed • raudteeseadusest (RdtS) ei ilmne, et raudteejaam tähendaks vaid raudteeliine ja jaamateid, vaid erinevate sätete koosmõjus saab asuda seisukohale, et raudteejaam koosneb raudtee liinidest ja jaamateedest koos neid teenindavate ehitistega, sh hoonetega (RdtS § § 2 p 17, § 95 lg 2 p 1, Raudtee tehnokasutuseeskiri § 2 p 16) • reisijateterminali ehk jaamahoone on olemuslikult raudteejaamaga seotud ja selle toimimiseks vajalik ehk osaks raudteejaamast. Kuna DP-ga kavandatakse lisaks raudteeterminali ehitamise ka jaama rööbasteede arvu ja asukohtade muutmist on sisuliselt tegemist uue raudteejaama ehitamisega, millele KeHJS § 6 lg 1 p 14 kohaselt on nõutav KSH läbiviimine (DP-ga kavandatakse kahe raudteeliini ja seitsme jaamatee rajamist ehk ka KeHJS § 6 lg 1 p 14 eeldus on täidetud) Tänan tähelepanu eest! Heddy Klasen Ruumilise planeerimise osakonna juhataja [email protected] Natura hindamise põhimõtted 1. Kavandatud tegevust võib lubada või strateegilist planeerimisdokumenti kehtestada, kui see ei mõjuta ebasoodsalt N2000 võrgustiku ala terviklikkust 2. Erandit võib teha ainult, kui puuduvad alternatiivsed lahendused ja kavandatav tegevus või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisel on avalikkuse jaoks esmatähtsad ja erakordselt tungivad põhjused 3. Natura erandi rakendamine on siiski võimalik ka olukorras, kus alternatiivil on küll väiksemad mõjud Natura-alale, aga ülekaalukatel majanduslikel ja sotsiaal-majanduslikel põhjustel on Natura ala rohkem kahjustav alternatiiv siiski eelistatud 4. Erandit võib teha Vabariigi Valitsus 5. Erandi tegemisel tuleb seada hüvitusmeetmete rakendamise kohustus 6. Kavandatud tegevust (s.t raudtee ehitamist) ei tohi alustada enne hüvitusmeetmete rakendamist  Lepingu osapooled MKM Beneficiary RBR RBE Client Implementig Body Obermeyer+Prointec Lead Consultant Ministry of Finance Plaaning Authority ADT OMEGA Multiple ELLE SIA Reaalprojekt ELLE SIA SKPK Engineering Investigations Environmental Surveys Enviormental Planning Design (Main scope)- 10.8 millions Spatial plan (Additional scope)- 2.3 millions Eksperdi vahetamine- alused Korduv hooletu tööülesannete 01 täitmine Tööülesannete mitte 02 aegne täitmine Ebakompetentsus või hooletus 03 Lepingu järgsete 04 ülesannete täitmine  RAIL BALTICA EHITUSE PROGRESSIÜLEVAADE 4.10.2022 Raido Kivikangur tehniline juht Ainar Viires peaprojektijuht  28.09 seisuga ehituses 11 objekti, neist 3 TRAMi objekti Kogumaksumus: 38,1 mln € (TRAM: 9,3 mln €) ÜLEVAADE 28.09 seisuga hankes 8 objekti, neist 2 TRAMi objektid Kogumaksumus: 74,1 mln € (TRAM: 10,8 mln €) 2022 kavas veel 5 objekti ehituse hanked Kogumaksumus: 200 mln € EHITUSES Järveküla-Karla gaasitrass (2,9 mln €) Kalevi ökodukt (4,5 mln €) OLEVAD Assaku viadukt (3,4 mln €) Põlma viadukt (3,6 mln €) OBJEKTID (11) Saustinõmme ökodukt (3,4 mln €) Tagadi tee viadukt (2,3 mln €) Kiisa kõrgepingeliinid (5,6 mln €) Tagadi-Kurtna viadukt (2,3 mln €) Künka tee viadukt ja Loone ökodukt (5,3 mln €) Urge ökodukt (4,8 mln €) RBE objektid: 28,8 mln € TRAMi objektid: 9,3 mln € kokku: 38,1 mln € URGE ÖKODUKTI EHITUS 06.2022 LOONE ÖKODUKTI EHITUS 09.2022 06.2022 KALEVI ÖKODUKTI EHITUS 09.2022 06.2022 TAGADI VIADUKTI EHITUS 09.2022 06.2022 KÜNKA TEE VIADUKTI EHITUS 09.2022 05.2022 ASSAKU VIADUKTI EHITUS 05.2022 09.2022 05.2022 SAUSTINÕMME ÖKODUKTI EHITUS 09.2022 27.09.2022 SEISUGA Ülemiste terminali raudteeinfrastruktuur (40,2 mln €) HANKES Lepplaane ökodukt ja Kivisilla viadukt (7,5 mln €) OLEVAD OBJEKTID (8) Sikeldi viadukt (2,3 mln €) Selja ökodukt (6,5 mln €) Seli-Koigi – Alu viadukt (1,6 mln €) Kohila viadukt (9,2 mln €) Tagadi ökodukt (6,8 mln €) RBE objektid: 63,3 mln € TRAMi objektid: 10,8 mln € kokku: 74,1 mln € Ehitushankes Sikeldi viadukt 2022 VEEL EES Põhitrassi Ülemiste-Lagedi ja Harju/Rapla mk piir – Sihi tee lõigud (ca OOTAVAD 25 mln € ja ca 80 mln €) HANKED Pärnu infrastruktuuri hoolduskeskuse ehituse I etapp (materjalide lao ettevalmistus) (3,6 mln €) Pärnu reisiterminali juurdepääsutee, Lao tn ( ca 1 mln €) Ülemiste terminali raudteerajatised (Tunnelid, viaduktid) (ca 65 mln €) Ülemiste terminali tänavad, parklad,välistrassid ja trammitee raudteest põhja pool (ca 20-25 mln €) kokku: ca 200 mln €  Ülemiste jaamaala 1520 mm laiusega raudteeinfrastruktuuri ehitustööd − Hange avaldatud ja pakkumuste esitamise tähtaeg 09.11.2022. Leping plaanis allkirjastada ÜLEMISTE veebruar 2023 HANKED 2022 Ülemiste jaamaala 1520 mm laiusega raudteeinfrastruktuuri ehitustööde omanikujärelevalve hange − Pakkumuste esitamise tähtaeg 21.10.2022 Ülemiste terminali raudteerajatiste ehitushange − Hange planeeritakse avaldada hiljemalt 18.10.2022 ja lepingu planeeritud aeg märts 2023 Ülemiste terminali põhjapoolse infrastruktuuri ehitushange − Hange on seotud DP kehtestamisega. Hanke osadeks on tänavad, parklad, trammitee ja kõik põhjapoolsed välistrassid sh Peterburi teel olevad trassid. Plaanis avaldada novembris 2022 ja leping sõlmida aprillis 2023 − Probleemiks trammitee sulgemine tunnelite ehitamise ajal. Trammitee jääb suletuks kuni uue trammitee valmimiseni. ÜLEMISTE 29.09.2022 esitasid vastuväited DP kohta Ülemiste Center OÜ ja MTÜ ARB DETAIL- Ülemiste Center OÜ PLANEERING − Seoses laienemisplaanidega soovib Ülemiste Center OÜ, et Ülemiste detailplaneeringus arvestatakse nende laienemise lahenduste plaanidega, mis muudaks lõunapoolse Euroopa välja kõrgust ca 2 m kõrgemaks. Lisaks on nende tingimus, et projektlahendus tuleb kooskõlastada kõikide Euroopa väljaku piirinaabritega. Teemaga tegeleb Tallinna Linnaplaneerimise Amet MTÜ ARB − ARB ei ole nõus, et jäeti algatamata KSH. Küsimuseks on, kas tegemist on uue raudteejaama ehitamisega ja kuidas lugeda detailplaneeringu alal raudteeliine ja jaamateid lähtuvalt Keskkonnamõju hindamise ja keskonnajuhtimissüsteemi seadusele § 33 lg 1 p3 ja §6 lg 1 p14. − Probleemiks on terminoloogiast erinevad tõlgendamine. DP eesmärgiks ei ole raudteerajatistele ehitusõiguse andmine. TÄNAME!  Maade omandamine Rail Baltic projektis Merje Krinal Maa-amet 04.10.2022 MS Teams  Maade omandamise töömaht EO 781 KÜ, sellest omandatud 306 KÜ ehk 39% Töösse antud ja omandatud kinnisasjad  Maade omandamise hetkeseis ✓ Töömaht kokku 1066 kinnisasja, sellest: EO 781 MO 78 RO 207 ✓ Töösse antud kokku 587 (95 sellest 28.09.2022) kinnisasja, sellest: EO 497 MO 24 RO 66 ✓ Menetlus lõpule viidud 357 kinnisasjaga (33% kogu töömahust): EO 306 (39% eraomandis olevate kinnisasjadest) MO - 11 RO – 40 ✓ Menetlus on pooleli 135 + 95 = 230 kinnisasja, millest EO 191 (36 osas nõusolekud olemas)  2022. a omandamise piirkonnad ✓ kiire ajakava 27 objekti, kokku 208 kinnisasja, omandatud 167, töös veel 41 kinnisasja omandamine (17 kokkulepe olemas, 16 tuli töösse august 2022) ✓ põhitrassil on eelprojekti alusel sõlmida lepingud 3 kinnisasjaga ja 2 kinnisasja osas sundvõõrandamise kohtumenetlus pooleli ✓ Ülemistel (ühisterminal ja infra objektid) töös 11 kinnisasja, millest 3 RO, 2 MO, 6 EO, neist omandatud 1 + 4/5, 3 üürniku kahjude hüvitamise osas kokkulepe saavutatud, 2 hinnavaidlust ✓ Ülemiste - Kangru lõik on 2021. a dets töösse antud 63 kinnisasja (3 DP ala), neist 61 EO ja 2 RO. Omandatud 9, nõusolekuid 4, hindamistoimingud ja pakkumuste ettevalmistamine pooleli 45 kinnisasja osas ✓ Ülemiste – Kangru lõigus lisandus MKMi 28.09.2022 tööplaaniga 81 kinnisasja  Kuivati ja Raasiku sundvõõrandamise vaidlustamine • MKM otsustas 03.09.2020 Rapla maakonnas Kehtna vallas Kuivati ja Raasiku kinnisasjadest 2,6 ha suuruse osa sundvõõrandamise 9534 euro eest • Tallinna Halduskohtu 10.08.2022 otsuses rahuldati kaebus noore metsa saamata jääva tulevikutulu arvestuse osas • kõikides muudes punktides jättis kohus kaebuse rahuldamata • mõlemad osapooled on esitanud apellatsioonkaebuse  Põrguvälja tee 26 sundvõõrandamise vaidlustamine • MKM otsustas 01.09.2021 Rae vallas asuva Põrguvälja tee 26/Raatuse kinnisasja, pindalaga 4202 m2, mis on hoonestatud elamumaa, sundvõõrandamise 408 680 euro eest • Otsus vaidlustati Tallinna Halduskohtus • Kinnisasi omandati koos kehtiva üürilepinguga, kuid üürnik ei ole valdust seni vabastanud • MKM ka MA esitasid Harju Maakohtule tsiviilhagi, mille kohus rahuldas täies ulatuses 1.09.2022 Katariina kinnisasja sundvõõrandamine • MKM otsustas 05.11.2021 Rae vallas asuva Katariina kinnisasja, pindalaga 4825 m2, mis on hoonestamata elamumaa, sundvõõrandamise 109 140 euro eest. • Otsus vaidlustati Tallinna Halduskohtus, istung kavandatud novembris Aitäh! Triinu Rennu [email protected] Aitäh! [email protected]  Rail Baltica juhtrühma protokoll Tallinn 13.10.2022 nr 25-4/22-02-1 Algus: 04.10.2022 kell 13.00 Lõpp: 04.10.2022 kell 15.00 Juhatas: Ahti Kuningas Protokollis: Pärja Bärg Võtsid osa: Andres Lindemann, Kaarel Kose, Andres Sepp, Marku Lamp, Merje Stanciene, Kaido Zimmermann, Merje Krinal, Janar Tükk, Erik Kosenkranius, Kaur Laansalu, Raido Kivikangur, Gert Siniloo, Priit Sauk, Heigo Saare, Kaia Sarnet, Kaur Kajak, Heddy Klasen, Ene-Liis Bachmann, Heiki Hepner, Kristjan Kaunissaare, Liina Roosimägi, Külli Siim, Roland Müür Päevakord: 1. Rail Baltica ehitus ja hanked – Raido Kivikangur, Rail Baltic Estonia OÜ 2. Ülemiste ühisterminali detailplaneering ja hanked – Ainar Viires, Rail Baltic Estonia OÜ 3. Lõuna-Pärnumaa maakonnaplaneeringu uuendamisest – Heddy Klasen, Rahandusministeerium 4. CEF-rahastus – Kristjan Kaunissaare, Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium 5. Maadeomandamise seis – Merje Krinal, Maa-amet 6. Heiki Hepner – kohalike teede seisukord RB ehituse ajal 1. Raido Kivikangur andis ülevaate RB ehituse edenemistest. 28.09.2022 seisuga:  ehituses 11 objekti, neist 3 Transpordiameti (edaspidi TRAM) objekti (38,1 mln, TRAM 9,3 mln);  hankes 8 objekti, 2 TRAM objekti (74,1 mln, TRAM 10,8 mln);  kavas veel 5 objekti käesoleval aastal hankida (200 mln).  2 2. Ainar Viires andis ülevaate Ülemiste ühisterminali detailplaneeringu kehtestamisest ja hangetest. Esialgne Ülemiste hange ebaõnnestus. Hangiti tervikut, kuid see oli Eesti turu jaoks liiga suur hange. Lisaks ebasoodne geopoliitiline olukord ja pingeline ajagraafik, kuna projektid on seotud rahastuse tähtaegadega. Pakkujad hinnastasid riske väga kõrgelt ning esialgne pakkumine tuli tugevalt üle planeeritud eelarve. Ülemiste elluviimine on jagatud neljaks väiksemaks hankeks: • Ülemiste jaamaala 1520 mm raudteeinfra ehitus; • Ülemiste 1520 mm raudtee infra ehitustööde omanikujärelvalve; • Ülemiste raudteerajatiste ehitus; • Ülemiste põhjapoolse infra ehitus (tänavad, parklad, trammitee ja kõik põhjapoolsed välistrassid sh Peterburi teel olevad trassid). Vastavalt turu segmentidele hanke osadeks jagamine vähendab oluliselt pakkujate riske ja see läbi peaksid pakkumised tulema odavamad, kuid lisab vastutust erinevate projekti osade juhtimisel Rail Baltic Estonia OÜ-le. Ülemiste põhjapoolse infra ehitushange on seotud detailplaneeringu kehtestamisega. Detailplaneeringu osas on veel üleval kaks vaidlust:  MTÜ ARB: ei ole nõus, et jäeti algatamata KSH. Küsimuseks on, kas tegemist on uue raudteejaama ehitamisega ja kuidas lugeda detailplaneeringu alal raudteeliine ja jaamateid lähtuvalt Keskkonnamõju hindamise ja keskonnajuhtimissüsteemi seadusele § 33 lg 1 p3 ja §6 lg 1 p14. DP eesmärgiks ei ole raudteerajatistele ehitusõiguse andmine;  Ülemiste Center OÜ: Seoses laienemisplaanidega soovib Ülemiste Center OÜ, et Ülemiste detailplaneeringus arvestatakse nende laienemise lahenduste plaanidega, mis muudaks lõunapoolse Euroopa välja kõrgust ca 2 m kõrgemaks. Lisaks soovivad, et projektlahendus tuleb kooskõlastada kõikide Euroopa väljaku piirinaabritega. Teemaga tegeleb Tallinna Linnaplaneerimise Amet. Heddy Klasen (Rahandusministeerium) andis ülevaate Lõuna-Pärnumaa maakonna- planeeringu uuendamisest. Kõikidel trassialternatiividel esineb teadaoleva info põhjal ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, mida ei ole võimalik leevendada ning vajalik on Natura erisuse küsimine Vabariigi Valitsuselt ja rakendada hüvitusmeetmeid negatiivse mõju kompenseerimiseks. Ehitamise alustamine ei ole võimalik enne hüvitusmeetmete rakendamist. Roland Müür kommentaar: Oluline on siinkohal välja selgitada milline on riigi panus hüvitusmeetmete rakendamisesse ning milline osa jääb Rail Baltic Estonia OÜ kanda.  3 3. CEF-rahastus – Kristjan Kaunissaare, MKM Aastatel 2014-2021 on kolme Balti riigi peale kokku Rail Baltica ehitamiseks CEF lepinguid sõlmitud ligi 1,6 miljardi euro väärtuses. Eesti on nendel aastatel saanud kasutada 400 miljonit eurot, millest Eesti riigi panus on olnud kokku 71,3 miljonit. Kuni aastani 2020 on eraldatud Eestile 277,3 miljonit eurot, millest investeeringuid on tehtud 106,4 miljoni euro ulatuses. Suuremad investeeringud ootavad meid ees lähi aastatel. Alustatud on viaduktide ehituse ja ettevalmistustöödega. Järgmisel aastal alustatakse põhitrassi ehitusega. Riigi eelarvestrateegia näeb ette Rail Baltica ehituseks: 2023. aastal 156,3; 2024. aastal 250,5; 2025. aastal 284,6; 2026. aastal 377,2 miljonit eurot. Kokku 4 aasta peale üle 1 miljardi euro. 4. Maadeomandamise seis – Merje Krinal, Maa-amet Töömaht kokku 1066 kinnisasja, sellest:  Eraomand 781  Munitsipaalomand 78  Riigiomand 207 Töösse antud kokku 587 (95 sellest 28.09.2022) kinnisasja, sellest:  Eraomand 497  Munitsipaalomand 24  Riigiomand 66 Menetlus lõpule viidud 357 kinnisasjaga (33% kogu töömahust):  Eraomand 306 (39% eraomandis olevate kinnisasjadest)  Munitsipaalomand 11  Riigiomand 40 Menetlus on pooleli 135 + 95 = 230 kinnisasja, millest eraomad 191 (36 osas nõusolekud olemas). 5. Heiki Hepner – kohalikud teed ehituse ajal Probleem: Kohalikud teed ei pea RB ehitamisele vastu. Vallateede osas läheb probleemide lahendamine väga visalt ja vastutus on viidud ehitajale. See on ebapiisav lahendus, sest teed on kohati sõidetud põhjatuks, taastamine käib väga pika vinnaga ja suurte vaidlustega. Kui siin põhimõttelisi muutusi ei tule, siis Kohila Vallavalitsus on lubanud massipiirangu märgid ette panna. Vastas Raido Kivikangur: Hangete ülesannetes on teede taastamine, aga tihti on probleemiks ka teede kasutamine ehituse ajal. Seetõttu on viimastesse hangetesse lisatud, et tee peab olema korda tehtud pärast kasutamist mingiks kellaajaks. Samuti on lisatud ehitusjärelevalve kohustuseks teostada ülevaatust ka teede seisukorra üle. Põhitrassi ehitusel kasutatakse peamisel riigimaanteid. Halvemas seisus kohalikud  4 teed, mida on ehituse käigus vaja kasutada, tugevdatakse juba enne ehituse algust ja taastatakse peale ehituse lõppu. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas Pärja Bärg Koosoleku juhataja Protokollija Lisad: Esinejate ettekanded.