Arvamus eelnõule

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Tallinn Suur-Ameerika 1 30. august 2022. a. Tallinn 10122 E-POSTI TEEL [email protected] [email protected] [email protected] ARVAMUS MÄÄRUSE EELNÕULE Pöördume teie poole oma kliendi Simply Blue Group (edaspidi klient) nimel seoses majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse eelnõuga Konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamise tingimused ja kord, hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamise kord ja enampakkumise alghinna määramise metoodika (edaspidi määrus). Esitame määruse eelnõule endapoolse seisukoha ning palume anda tagasisidet seisukohaga arvestamise kohta. Kokkuvõttes leiame, et: - Määrus ei täida seadusandja antud ülesannet töötada välja hoonestusloa taotluste hindamise tingimused ja kord (sh hindamise metoodika). Hindamist abistavad ja selgitavad tingimused on jätkuvalt sisustamata; - Määrus ei anna juhiseid hindamaks mereala teemaplaneeringus (edaspidi MTP) toodud innovatsiooniala kasutamist. Samas on teadus- ja arendustegevuse olulisus merealal ning ka energeetikasektoris üks riiklike strateegiate aluspõhimõtteid; - Seevastu sätestab määrus valikuliselt lisatingimusi, mille kehtestamine ei pruugi olla kooskõlas volitusnormi ulatusega. 1. Määrus ei võimalda tuuleenergeetika hoonestusloa taotluste hindamisel arvestada innovatsioonikriteeriumiga MTP loob alused avaliku veekogu kasutamiseks erinevatel viisidel, sealhulgas võimaldab kasutada mereala innovatsiooniks. MTP seletuskirja lk 42 ütleb, et eskiislahenduse tagasiside põhjal ja tehnoloogia kiiret arengut silmas pidades lisati mh arendajate ettepanekul planeeringusse ka tuuleenergeetika innovatsiooniala. Eelkõige ujuvvundamentidel tuulikutele ja tuuleparkidele, aga ka teistele innovatiivsetele lahendustele mõeldud kinnisjää vaba ala jääb majandusvööndisse, tuuleenergeetika arendusalast nr 2 läände. Ala pindalaks on 88 km2 . Samas ei viita EhS § 1139 lg 2 selgelt innovatsioonile kui ühele kaalutluskriteeriumile. Oleme oma varasemas kirjas1 toonud välja, et innovatsiooniks ja teadustegevuseks kasutusse antavaid alasid tuleks hinnata erinevalt rannikulähedastest tuulikute ehitamiseks ette nähtud aladest. Panustamist innovatsiooni nimetatud aladel tuleb kaalutlusotsuses eraldi välja tuua, sest vastasel juhul konkureerivad olemasolevad tehnoloogiad samadel alustel uuenduslike tehnoloogiatega ning hoonestusloa menetluse algatamisel saab määravaks enampakkumisel makstav rahasumma. 1 Kiri Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile 15.06.2022 seoses võrdlusriikide õigusega rakendamaks innovatsiooni hindamise aluseid.  Sorainen – 2/4 – Erisuste puudumisel innovatsioonialade kasutusse andmisel on kaheldav, kas suudetakse saavutada innovatsioonialade loomise algne eesmärk panustada Eesti riigi teadus- ja arendustegevusesse ning tagada tarbijatele mõistliku hinnaga energiavarustus. Hoonestusloa taotluse algatamisel toimuv ülepakkumine võtab ära vajaliku investeeringu teadus- ja arendustegevuselt ning ei taga, et innovatsioonialadel loodaks uuenduslikke lahendusi, mille kaudu saaks arendada ka Eesti kõrgkoole. Innovatsioonikriteeriumi määruses sisustamine EhS § 1139 lg 2 p-de 8 ja 102 alusel võimaldaks kaaluda, kas taotleja pakutav ala kasutusviis tagab ka sisuliselt teadus- ja arendustegevuse antud kohas. Ala kasutusseandmisel peab riik ka mõistma, et tegu on investeeringuga valdkonna arengusse, samas kasu seal läbi viidavatest projektidest on valdkondadeülene. Innovatsioonikriteeriumi lisamine võimaldab hinnata hoonestusloa taotluse sisulist kvaliteeti ning mitte keskenduda ala kasutustasu enampakkumisele. Oleme oma varasemaks kirjas toonud välja Iirimaa, Austraalia, Luxembourgi ning Šotimaa õigusraamistiku näited innovatsiooni arvestamisest tuulikuparkide kavandamisel. Kokkuvõtlikult tuleks meie hinnangul projekti sotsiaalse kasu ning riigi arengudokumentide alusel MTP innovatsioonialadel kaaluda ka: - Kavandatava tehnoloogia uudsust, sealhulgas panna tähele, et tehnoloogia ei pruugi veel olla laialdaselt kasutusel ning tegu võib olla arendusjärgus seadmetega. Uudse tehnoloogia arendamine nõuab samuti suuri investeeringuid; - Asjaolu, et kavandatav tehnoloogia arendatakse välja projekti elluviimise käigus ning see peab olema parem ja efektiivsem, kui seni kasutuses olevad valdavad tehnoloogiad; - Hoonestusluba antakse teadus- ja arendustegevuse läbiviimiseks innovatsioonialal, mis tähendab, et menetluse algatamisel ei ole võimalik panna paika kindlalt kavandatavat tehnoloogiat ega sätestada täpseid tehnilisi parameetreid; - Kavandatava innovatsiooni sotsiaalset mõju mitte ainult teadus- ja arendustegevusele, vaid ka Eestis välja töötatud (the solution with significant local content) lahenduse tööstuslikuks muutmist; - Lahenduse keskkonnakasu, millel on ehituse ja kasutamise ajal võimalikult väike mõju keskkonnale, pakkudes samal ajal keskkonnasõbralikke tooteid või teenuseid. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku lisada määrusesse tuuleenergia innovatsioonivaldkonna taotluste hindamise kriteeriumid, et toetada innovatsioonialade kasutuselevõttu teadus- ja arendustegevuseks. Tingimuste lisamise eesmärk on kaalutlusotsusele toetavate argumentide andmine, et innovatsioonialasid kasutataks sihtotstarbeliselt. 2. Määrus ületab kohati EhS § 1139 lg 4 antud volitusnormi ulatust, samas jätab olulised hindamist abistavad kriteeriumid sätestamata Määruse teine peatükk sisustab EhS § 1139 lg-s 2 sätestatud hoonestusloa taotluste hindamise kriteeriume. Kriteeriumite sisustamine ei ole samas järjepidev ning ületab kohati volitusnormiga lubatu piire. EhS seletuskiri3 § 1139 osas viitab hindamissüsteemi loomisele, mille alusel antakse taotlejatele punkte. Millise metoodika alusel punkte jagama hakatakse, kas punktidel on maksimum- ja miinimummäärad ning millised asjaolud annavad rohkem punkte 2 Projekti sotsiaalne kasu ning vastavus riigi arengudokumentidest lähtuvatele eesmärkidele. 3 Ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 430 SE, lk 16.  Sorainen – 3/4 – jäävad määruse eelnõust selgusetuks. Kokkuvõttes leiame, et esitatud tingimused ei aita kaasa EhS § 1139 lg 2 sisulisele tõlgendamisele. Taotlejatele oleks abiks nimetatud sätet selgitav metoodika4, kus riik oleks sisustanud kaalutluskriteeriumid näiteks kontrollküsimustiku näol, tuues ühtlasi näidisloetelu nõutavatest dokumentidest. Määruse § 2 lg 1 võimaldab konkureerivate hoonestuslubade taotluste hindamisel hinnata hoonestusloa taotluses esitatud riskide maandamise võimalusi. Juhime tähelepanu, et käesoleva määruse preambulas ei ole viidatud, et määrus täpsustab EhS § 1133 lg-s 2 sätestatud hoonestusloa taotuse sisu. Lisaks on õiguslikult kaheldav, kas määrusega saab nõuda riskianalüüsi koostamist, kui seadus ei anna selleks õiguslikku alust. Sellest tulenevalt soovitame asjaomase asutuse arvamuse andmise aluseks võtta taotluses esitatud üldine lahenduse ning selle tehniline usaldusväärsus, mitte taotlejate endi tuvastatud riskide maandamise kirjeldus. Määruse § 2 lg 2 sisustab EhS § 1139 lg-s 2 toodud tingimusi, mis sätestavad planeeringutes toodud suuniste ja keskkonnakaalutluste hindamise. Määruse sõnastus on laiem ning lisab hindamiskriteeriumina planeeringu menetluse käigus kogutud andmete ning mõjude kaalumise. Esmalt on meie hinnangul problemaatiline, et hoonestusloa taotluse sisu hinnatakse planeeringu menetluse käigus kogutud andmetega seonduvalt. Samas omab õiguslikku tähendust üksnes kehtestatud planeering. Hoonestusloa taotlejate jaoks on ebaselge, millistele menetluse käigus kogutud andmetele peaksid taotlused vastama. Ühtlasi on selline lähenemine vastuolus Riigikohtu praktikaga, mis käsitles detailplaneeringu õiguspärasust, kuid mille järeldused on kohaldatavad ka mereala teemaplaneeringule kui haldusaktile. Riigikohus leidis, et haldusakti motiveerimine haldusakti õiguspärasuse oluline eeldus. Riigikohtu halduskolleegium on motiveerimise vajadust põhjendanud järgnevalt: "Kirjaliku motiveerimise eesmärk ei ole ainult tagantjärele otsuse kontrollimine, vaid ka haldusorgani enesekontrolli tagamine. Just kaalutlusotsuse tegemisel sunnib kirjaliku põhjendamise nõue haldusorganit otsuse positiivseid ja negatiivseid mõjusid ning tehtavat valikut põhjalikumalt läbi mõtlema. Viitamine menetluses kogutud teiste isikute koostatud dokumentidele ei võimalda ei menetlusosalistel ega kohtul üheselt aru saada, millised olid haldusakti andja kaalutlused, ega sunni haldusorganit kõiki poolt- ja vastuargumente läbi mõtlema. /-/ Selgeks ja üheselt mõistetavaks regulatsiooniks ei saa pidada seda, mis ei ole sätestatud eraldi detailplaneeringu kehtestamise otsuses või väljendatud selgelt detailplaneeringu lõpptulemuseks olevas kaardis või tekstilises osas. Arusaam, nagu võiks detailplaneeringu kooskõlastamise tingimused olla välja toodud üksnes kooskõlastavate haldusorganite kirjades, võib põhjustada vaidlusi nende kohustuslikkuse ja täitmise üle ning tuua lõppkokkuvõttes kaasa pöördumatut kahju.5 Sellest tulenevalt soovitame taotluste hindamisel mitte lähtuda planeerimismenetluse käigus kogutud andmetest, vaid planeeringuga kehtestatud eesmärkidest ja tingimustest ning kavandatava tegevuse mõjust planeeringus püstitatud eesmärkide saavutamisele. Määruse § 2 lg 3 p 1 ja 2 kohaselt kontrollitakse taotleja tegevusala majandustegevuse registris. Õiguslikult on ebaselge, miks peab hoonestusloa taotlejal olema MTR registreering, kui tegu ei ole Eestis asutatud äriühinguga (samas on tegu Euroopa Majanduspiirkonnas registreeritud isikuga). Lisaks on küsimus, milliste tegevuslubade olemasolu kontrollitakse hoonestusloa taotlemise faasis. Hoonestuslubade andmine on suunatud avaliku veekogu põhja kasutusse andmisele, millele järgnevad ehitus- ja kasutusluba ning muud tegevusload, sh 4 Vt nt 5 RKHKo 17.10.2007, 3-3-1-39-07, p-d 9 ja 18.  Sorainen – 4/4 – elektritootmiseks vajalikud load. EhS § 1133 lg 2 ei sätesta, et hoonestusloa taotlejal peaks olema kehtiv elektrienergia tootmise või muu ELTS § 22 sätestatud tegevusluba. Soovitame nimetatud nõuded eelnõust eemaldada, sest nii Eesti kui ka Euroopa Majanduspiirkonnas registreeritud isiku vaates on selline nõue ülemäärane. Määruse § 2 lg 4 p 3 sätestab, et hoonestusloa taotluses hinnatakse kasu kohaliku omavalitsuse üksusele. Kuna tegu on avalike veekogudega, kus arendatavad alad võivad olla kaugel rannikust, siis jääb ebaselgeks, milliste kohalike omavalitsuste kasu selle kriteeriumi alusel hinnatakse. Kui viidata soovitakse projekti üldisele sotsiaalsele kasule ja näiteks arendusprojektist tekkivale töökohtadele lähedal asuvates kohalikes omavalitsustes, siis tuleks see tingimus selgemalt sõnastada. Sõnastus on ka problemaatiline selles vaates, et see viitab kohalikule kasule, mis on olnud kohaliku kasu instrumendi loomisel kasutatav termin. Kuna tegu ei ole ühegi kohaliku omavalitsuse territooriumiga, ei tohiks määruse rakendamisel tekkida küsimust kohalikust kasust kohaliku kasu instrumendi võtmes. Seega segaduste vältimiseks, soovitame vastava tingimuse eelnõust välja võtta. Määruse § 2 lg 7 võimaldab kaaluda riigi eelistusi mereala kasutamisel. Riigi eelistused on alade ja tingimuste kaupa sätestatud MTP-s. Õiguslikult jääb arusaamatuks, millistest õiguslikult siduvatest dokumentidest võiks selguda täiendavaid riigi eelistusi. Kindlasti ei saa riigi nägemus olla sõnamurdlik MTP-s kokku lepitud tingimuste osas. Sellest tulenevalt on soovitav välja tuua, milliseid riigi arengudokumente ja asjaomaste asutuste arvamusi tuleks vähemalt arvesse võtta, et riigi eelistusi rahuldavalt käsitleda. Lugupidamisega Sandra Mikli Advokaat Saatja: Sandra Mikli | Sorainen <[email protected]> Saadetud: 30.08.2022 18:03 Adressaat: <[email protected]>; TTJA <[email protected]>; <[email protected]> Teema: [16-7][hoonestusluba] Arvamus MKM määruse eelnõule Konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamise tingimused ja kord, hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamise kord ja enampakkumise alghinna määramise metoodika Manused: Arvamus määruse eelnõule.pdf Tere Käesolevaga esitame arvamuse määruse eelnõule. Lugupidamisega Sandra Mikli Advokaat [email protected] M. +372 56 837 123 | T. +372 6 400 922 Rotermanni 6 | 10111 Tallinn | Eesti Sorainen | sorainen.com Antud e-kiri on konfidentsiaalne ning kaitstud.