Eelnõu kooskõlastamine

Maaeluministeerium Rahandusministeerium 16.08.2022 nr 2-1/2022/5124 Majandus- ja taristuministri määruse „Konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamise tingimused ja kord, hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamise kord ja enampakkumise alghinna määramise metoodika" eelnõu kooskõlastamine Austatud minister Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium edastab kooskõlastamiseks majandus- ja taristuministri määruse „Konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamise tingimused ja kord, hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamise kord ja enampakkumise alghinna määramise metoodika“ eelnõu ja seletuskirja. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut majandus- ja taristuminister Lisad: 1) määruse eelnõu; 2) seletuskiri. Lisaadressaat: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Regina Rass 625 6479 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158  EELNÕU 11.08.2022 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamise tingimused ja kord, hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamise kord ja enampakkumise alghinna määramise metoodika Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 1139 lõike 4 ja 11310 lõike 14 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse kohaldamisala (1) Määrust kohaldatakse hoonestusloa taotlustele, millele on esitatud ehitusseadustiku § 1137 kohane täiendav hoonestusloa taotlus ja mida käsitletakse ehitusseadustiku § 1139 kohaselt konkureeriva hoonestusloa taotlusena. (2) Konkureerivate taotluste hindamise ja hoonestusloa menetluse konkursi läbiviija on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi pädev asutus). 2. peatükk Konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamise tingimused ja kord § 2. Konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamise tingimused (1) Ehitusseadustiku § 1135 lõikes 2 sätestatud asjaomase asutuse arvamus võetakse konkureeriva hoonestusloa taotluse hindamisel arvesse, arvestades konkureerivas hoonestusloa taotluses esitatud riskide maandamise võimalusi. (2) Ehitusseadustiku § 1139 lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel arvestatakse hoonestusloa taotluses kirjeldatud kavandatava tegevuse kooskõla planeeringus antud suuniste ja tingimustega, planeeringu menetluse käigus kogutud andmetega ning kavandatava tegevuse mõju planeeringus ettenähtud eesmärkide saavutamisele. (3) Ehitusseadustiku § 1139 lõike 2 punktides 4 ja 5 nimetatud juhtudel kontrollitakse hoonestusloa taotleja: 1) tegevusala majandustegevuse registris; 2) tegevusloa olemasolu majandustegevuse korral, kui see on nõutud; 3) ettevõtja hoolsuskohustuse täitmist ja maksuvõlgade puudumist; 4) majanduslikku võimekust taotletava hoonestusloa projekt teostada. (4) Ehitusseadustiku § 1139 lõikes 2 punktis 6 nimetatud juhul hinnatakse järgmisi näitajaid: 1) avaliku veekogu kui riigile kuuluva vara väärindamist; 2) sobivus riigile oluliste teenuste ja majandustegevuste elluviimise toetamiseks; 3) kasu kohaliku omavalitsuse üksuse ja riigi majanduslikule arengule. (5) Ehitusseadustiku § 1139 lõikes 2 punktis 7 nimetatud juhul võetakse arvesse: 1) taotlusega kavandatava ehitise eeldatavat kasutusele võtmise aega; 2) ehitise kavandatav eluiga; 3) hoonestusloaga kaetud ala edaspidise kasutamise plaane, kui ehitise kavandatav eluiga on lühem kui taotletav hoonestusloa tähtaeg. (6) Ehitusseadustiku § 1139 lõikes 2 punktis 8 nimetatud juhul võetakse arvesse: 1) mõju tööhõivele; 2) projekti seost teiste tegevusvaldkondadega. (7) Ehitusseadustiku § 1139 lõikes 2 punktis 11 nimetatud juhul võetakse arvesse kavandatava tegevuse vastavust riigi kui mereala omaniku eelistustele mereala kasutamisel. Riigi eelistusena võetakse arvesse riigi arengudokumentidest lähtuvaid eesmärke ning asjaomaste asutuste arvamusi. Vajadusel võib pädev asutus küsida asjaomastelt asutuselt täiendavaid seisukohti riigi eelistuste kohta. (8) Kui taotleja ei ole registreeritud Eesti äriregistris või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris, esitab ta lõike 3 punktides 1–3 sätestatud andmed, mis ei ole pädevale asutusele avalikult kättesaadavad, paberkandjal või elektrooniliselt koos kinnitusega, et esitatud andmed on tõesed. § 3. Konkureerivate hoonestusloa taotluste vastavuse hindamise tulemuste kinnitamine (1) Pädev astutus kinnitab konkureerivate hoonestusloa taotluste vastavuse hindamise tulemused käskkirjaga. (2) Kui pädev asutus kinnitab konkureerivate hoonestusloa taotluste vastavuse hindamise tulemustes ehitusseadustiku § 1139 lõikele 2 vastavana mitu hoonestusloa taotlust, viib pädev asutus nende taotlejate vahel läbi konkursi. 3. peatükk Hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamise kord § 4. Konkursi objekt Konkursi objektiks on avaliku veekogu ala suhtes hoonestusloa menetluse algatamine. § 5. Konkursi väljakuulutamine (1) Konkurss viiakse läbi kirjaliku, suulise või elektroonilise enampakkumise teel. (2) Teate konkursi väljakuulutamise (edaspidi konkursi teade) kohta edastab pädev asutus vähemalt 30 päeva enne pakkumiste esitamise tähtpäeva § 3 lõikes 2 nimetatud konkureerivate hoonestusloa taotluste esitajatele. (3) Konkursi teade sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: 1) pädeva asutuse nimi ja aadress ning kontaktisiku nimi, telefon ja e-posti aadress; 2) konkursi objekti kirjeldus; 3) konkursi objekti alghind; 4) tagatisraha suurus, ja arveldusarve number, kuhu tagatisraha kantakse; 5) pakkumiste esitamise viis, kirjaliku ja elektroonilise enampakkumise puhul pakkumise samm, enampakkumise läbiviimise aeg ja koht; 6) konkursi muud olulised tingimused. § 6. Enampakkumise alghind ja tagatisraha suurus (1) Enampakkumise alghind on: 1) avaliku veekogu koormamisel kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega, mis ei ole meretuulepark – 12 500 eurot ruutkilomeetri kohta vastavalt konkursi objektiga seotud hoonestusloaga koormatava veekogu ala suurusele; 2) avaliku veekogu koormamise korral tuuleelektrijaamaga – 25 000 eurot ruutkilomeetri kohta vastavalt konkursi objektiga seotud hoonestusloaga koormatava veekogu ala suurusele. (2) Kui konkursi objektiga seotud hoonestusloaga koormatava veekogu ala ei ole täisruutkilomeetrites, ümardatakse veekogu ala alghind lähima täisruutkilomeetrini. § 7. Tagatisraha tasumise ja tagastamise kord (1) Tagatisraha tasutakse konkursi teates märgitud pangakontole. Maksekorraldusele märgitakse selgitusena märgusõna «TAGATISRAHA» ja tagatisraha korralduse number ning kuupäev. (2) Tagatisraha loetakse tasutuks, kui konkursi teates märgitud tagatisraha summa on täies ulatuses laekunud konkursi teates märgitud kuupäevaks. (3) Pärast konkursi võitja selgumist tagastatakse tagatisraha 30 päeva jooksul konkursist osavõtjale arvelduskontole, millelt tagatisraha tasuti. § 8. Enampakkumisel osalemise avaldus (1) Enampakkumisel osaleda sooviv § 3 lõikes 2 sätestatud konkureeriva taotluse esitaja (edaspidi osaleja) esitab pädevale asutusele kümne tööpäeva jooksul konkursi teate kättesaamisest enampakkumisel osalemise avalduse. (2) Avaldus peab sisaldama vähemalt järgmist teavet: 1) osaleja nimi, asukoht, e-posti aadress ja tema Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni äriregistri või muu Euroopa Liidu liikmesriigi samaväärse registri kood või tunnus; 2) kinnitust, et osaleja on teadlik konkursil osalemise nõuetest ning nõustub konkursi tingimustega; 3) volitusi tõendav dokument, kui avalduse on allkirjastanud osaleja volitatud esindaja. (3) Avaldus esitatakse pädevale asutusele digitaalallkirjastatuna e-postiga või allkirjastatult postiga konkursi teates märgitud tähtpäevaks. Konkursi teates määratud kuupäeval postitempli järgi postitatud avaldus loetakse tähtaegselt esitatuks. (4) Avaldus esitatakse eesti keeles. Võõrkeelsed dokumendid esitatakse koos osaleja kinnitatud eestikeelse tõlkega. (5) Osaleja võib enne avalduse esitamise tähtpäeva oma avalduse tagasi võtta ja esitada uue avalduse. Ühe taotleja poolt mitme avalduse esitamisel võetakse konkursi läbiviimisel aluseks ajaliselt viimasena tähtaegselt esitatud avaldus. Osalejale, kes uut avaldust esitamata on enne avalduse esitamise tähtpäeva oma avalduse tagasi võtnud, tagastatakse tasutud tagatisraha kümne tööpäeva jooksul. § 9. Avalduste läbivaatamine (1) Pädev asutus kontrollib kolme tööpäeva jooksul tähtajaks laekunud avalduste vastavust konkursi teates sätestatud nõuetele. (2) Avaldus loetakse mittevastuvõetuks, kui osaleja ei ole tähtaegselt tasunud tagatisraha. (3) Pädeval asutusel on õigus osaleja konkursilt igal ajal kõrvaldada, kui selgub, et osaleja on esitanud valeandmeid või on rikkunud konkursi tingimustes sätestatud nõudeid. (4) Pädev asutus teeb otsuse avalduste vastuvõtmise või tagastamise kohta kolme tööpäeva jooksul pärast avalduste laekumise tähtaja lõppu ja otsus edastatakse kõikidele avalduse esitanud osalejatele kolme tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates. (5) Vastuvõetud avalduse esitanud osalejate vahel viiakse läbi enampakkumine vastavalt konkursi teates märgitud tingimustele. § 10. Kirjaliku enampakkumise läbiviimine (1) Kirjalik enampakkumine viiakse läbi konkursi teates märgitud ajal ja tingimustel elektrooniliselt voorudena. (2) Pädev asutus küsib vastuvõetud avalduse esitanud osalejate käest iga pakkumiste vooru kohta e-posti teel pakkumised järgmiste kriteeriumide ja protseduuri kohaselt: 1) pädev asutus määrab pakkumise esitamiseks tähtaja, arvestusega, et kellaaeg jääb tööpäeval ajavahemikku 8.00–16.30; 2) pakkumisi saavad esitada ainult osalejate seaduslikud või volitatud esindajad; 3) konkursi objekti esimese pakkumise hind peab olema vähemalt konkursi teates nimetatud alghind, iga järgmine pakkumine peab ületama eelmise vooru kõrgeimat pakkumist vähemalt konkursi teates märgitud pakkumise sammu võrra; 4) pakkumine esitatakse määratud tähtajaks digitaalallkirjastatuna e-postiga; 5) pakkuja võib enne pakkumise esitamise tähtaega oma pakkumist muuta, selle tagasi võtta või esitada uue pakkumise; 6) pädev asutus arvestab viimast nõuetele vastavat ja tähtaegselt esitatud pakkumist; 7) pakkumised, mis ei ole tähtajaks laekunud või ei vasta käesolevas määruses sätestatud korras või konkursi teates sätestatud tingimustele, enampakkumises ei osale; 8) pädev asutus väljastab pakkumise kättesaamise kohta kinnituse; 9) iga pakkumiste vooru pakkumistest moodustab konkursi korraldaja pingerea vastavalt pakkumiste suurusele; 10) pädev asutus teavitab kõiki konkursi objekti enampakkumisel osalenud osalejaid e-posti teel pakkumise vooru tulemustest koos pakkumiste pingerea ja osalejate nimedega; 11) punktides 1–10 esitatut korratakse kuni konkursi objektile esitatud pakkumiste pingerea esimesel positsioonil on ainult üks kõrgeim pakkumine, mida ei ole käesolevas lõikes sätestatud korras üle pakutud ning millega on selgunud pakkumiste lõplik pingerida. (3) Kõrgeima pakkumise teinud osaleja tunnistatakse pädeva asutuse otsusega enampakkumise võitjaks. Teate selle kohta edastab pädev asutus enampakkumisel osalenud osalejatele kolme tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates. § 11. Suulise enampakkumise läbiviimine (1) Suuline enampakkumine viiakse läbi konkursi teates märgitud ajal ja kohas. Enampakkumise läbiviimine protokollitakse. (2) Suulisel enampakkumisel osalejad registreeritakse ning registreerunud osalejatele väljastatakse registreerimisnumber, millega teda tähistatakse kuni enampakkumise lõpuni. (3) Pädev asutus tutvustab konkursi objekti, enampakkumise protseduurireegleid, teatab enampakkumisel osalejate arvu ja nende registreerimisnumbrid, enampakkumise sammu ning tutvustab enampakkumise läbiviijat. (4) Enampakkumise läbiviija asjakohase märguande andmise järel alustavad enampakkumisel osalejad pakkumist. Pakkumised esitatakse täiseurodes konkursi teates määratud sammu kaupa. (5) Enampakkumisel osaleja annab komisjonile märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab oma pakkumise suuruse. Enampakkumise läbiviija kordab osaleja pakkumise suurust. (6) Enampakkumise läbiviija teatab enampakkumise parima pakkumise pärast kõrgeima pakkumise kolmekordset teatamist. (7) Pädev asutus kinnitab suulise enampakkumise võitja oma otsusega. Teate selle kohta koos suulise enampakkumise protokolliga edastab pädev asutus enampakkumisel osalenud osalejatele kolme tööpäeva jooksul suulise enampakkumise lõppemisest arvates. § 12. Elektroonilise enampakkumise läbiviimine (1) Elektrooniline enampakkumine viiakse läbi pädeva asutuse teates märgitud ajal ja tingimustel. (2) Pädev asutus tutvustab konkursi objekti, enampakkumise protseduurireegleid, teatab enampakkumisel osalejate arvu ja nende registreerimisnumbrid, enampakkumise sammu ning tutvustab enampakkumise läbiviijat. (3) Enampakkumise läbiviija asjakohase märguande andmise järel alustavad enampakkumisel osalejad pakkumist. Pakkumised esitatakse täiseurodes konkursi teates määratud sammu kaupa. (4) Enampakkumise läbiviimise logid säilitatakse kuni hoonestusloa menetluse algatamise vaidlustamise tähtaja möödumiseni. (5) Elektroonilisel enampakkumisel teevad enampakkumisel osalejad pakkumisi ja suhtlevad pädeva asutusega üldkasutatava andmesidevõrgu vahendusel ning osalejate kasutajanimed ja tehtud pakkumised on kõigile enampakkumisel osalejatele üldkasutatava andmesidevõrgu vahendusel reaalajas kättesaadavad. (6) Elektroonilise enampakkumise tulemused teeb pädev asutus kõigile enampakkumisel osalejatele teatavaks enampakkumise läbiviimise aadressil üldkasutatavas andmesidevõrgus kohe pärast enampakkumise võitja selgumist. (7) Pädev asutus kinnitab elektroonilise enampakkumise võitja oma otsusega. Teate selle kohta edastab pädev asutus enampakkumisel osalenud osalejatele kolme tööpäeva jooksul elektroonilise enampakkumise lõppemisest arvates. § 13. Enampakkumise võitnud pakkumise hinna maksmine (1) Enampakkumise võitja on kohustatud tasuma 50 protsenti oma kõrgeima pakkumise summast 30 päeva jooksul enampakkumise võitja kinnitamise otsuse kättesaamisest otsuses märgitud pangakontole. (2) Kui lõike 1 kohaselt tasumisele kuuluv summa ei ole nimetatud tähtpäevaks laekunud, tunnistab pädev asutus enampakkumise võitjaks tunnistamise otsuse kehtetuks ning kinnitab kahe tööpäeva jooksul uueks võitjaks enampakkumisel paremuselt järgmise pakkumise esitanud osaleja, arvestades ehitusseadustiku § 11310 lõike 7 punkti 3. Võrdsete paremuselt järgmiste pakkumiste puhul jätkub enampakkumine võrdse pakkumise teinud osalejate vahel vastavalt §-des 9–11 sätestatule. (3) Ülejäänud 50 protsenti oma kõrgeima pakkumise summast maksab enampakkumise võitja pädeva asutuse määratud tähtpäevaks, kuid mitte hiljem kui viis päeva enne hoonestusloa menetluse alustamist lõikes 1 sätestatud pangakontole. § 14. Konkursi lõppemine Konkurss lõpeb, kui: 1) enampakkumise võitja taotluse alusel algatatakse hoonestusloa menetlus; 2) paragrahvi 12 lõikes 1 nimetatud summa ei ole laekunud § 12 lõikes 1 sätestatud tähtajaks ja ei ole võimalik kohaldada § 12 lõikes 2 sätestatut; 3) ükski osaleja ei osutunud nõuetele vastavaks; 4) pädev asutus tunnistab konkursi nurjunuks ehitusseadustiku § 11310 lõike 7 alusel. Riina Sikkut Ahti Kuningas majandus- ja taristuminister transpordi asekantsler kantsleri ülesannetes  11.08.2022 Majandus- ja taristuministri määruse “ Konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamise tingimused ja kord, hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamise kord ja enampakkumise alghinna määramise metoodika“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1 Sisukokkuvõte Majandus- ja taristuministri määrus “Konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamise tingimused ja kord, hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamise kord ja enampakkumise alghinna määramise metoodika“ kehtestatakse ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 1139 lõike 4 ja § 11310 lõike 14 alusel. Kui pädevale asutusele (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet) on ühe avaliku veekogu piiritletud ala kohta esitatud rohkem kui üks hoonestusloa taotlus, siis loetakse neid konkureerivateks taotlusteks. Määruse eesmärgiks on kehtestada konkureerivate taotluste hindamise tingimused ja kord, hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamise kord ja enampakkumise alghinna määramise metoodika. Määruse jõustumisel hindab pädev asutus konkureerivate taotluste vastavust EhS § 1139 lõikes 2 sätestatud aspektidele ja kui nendele aspektidele vastab mitu konkureerivat taotlust, viiakse nende vahel läbi konkurss vastavalt määruses sätestatud tingimustele ning määratakse enampakkumise alghind ning tagatisraha vastavalt määruses sätestatud metoodikale. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) ning TTJA alustasid määruse väljatöötamist 2021. a septembris, kui Riigikogu võttis menetlusse EhS ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (RT I, 27.04.2022, 1), millega hoonestusloa menetlusega seonduvad sätted toodi veeseadusest üle EhS ja täiendati hoonestusloa menetlusega seonduvaid põhimõtteid. EhS § 1139 lõike 4 kohaselt kehtestab konkureerivate taotluste hindamise tingimused ja korra ning § 11310 lõike 14 kohaselt hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamise korra ja enampakkumise alghinna ning konkursi tagatisraha määramise metoodika valdkonna eest vastutav minister, kelleks on majandus- ja taristuminister, määrusega. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna nõunik Regina Rass (e-post: [email protected], tel: 6256479), meretuuleenergia valdkonna endine juht Anu Eslas-Paat , taastuvenergia valdkonnajuht Kristo Kaasik (e-post: [email protected], tel: 6256465) ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ehituse tegevõiguse talituse juhataja Liina Roosimägi (e-post: [email protected], tel: 6672004) ning tugiteenuse osakonna õigusnõunik Mariann Salomets (e-post: [email protected], tel: 6672037). Õigusliku analüüsi tegi Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kaia Läänemets (e-post: [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Majandus- ja taristuministri määruse „Konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamise tingimused ja kord, hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamise kord ja enampakkumise alghinna ning konkursi tagatisraha määramise metoodika“ eelnõu koosneb 14 paragrahvist. Määruse eelnõu 1. peatükis sätestatakse määruse reguleerimisala. Eelnõu § 1 Eelnõu §-ga 1 sätestatakse määruse reguleerimisala Määruse eelnõu 2. peatükis sätestatakse konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamise tingimused ja kord. Eelnõu § 2 Eelnõu paragrahviga 2 sätestatakse konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamise tingimused. Lõikes 1 sätestatakse, et EhS § 1135 lõikes 2 nimetatud juhul võetakse arvesse konkureeriva hoonestusloa taotluses esitatud riskide maandamise võimalusi. Näiteks, kui asjaomane asutus on andnud arvamuse, et hoonestusloa taotleja või temaga seotud isik või isikud võivad kujutada endas riski riigi julgeolekule, siis saab pädev asutus esitada hoonestusloa taotlejale täiendava järelepärimise, kas asjaomase asutuse poolt väljatoodud riski on võimalik mingil moel vältida või maandada. Hoonestusloa taotluse osas, mida menetles enne 01.07.2015. a esitatud taotluse puhul Vabariigi Valitsus, on sellist võimalust kasutatud. Taotlejaga seotud ühe isiku osas esitas asjaomane asutus arvamuse, et antud isik on seotud Eestile ebasõbraliku riigiga. Taotlejal anti võimalus antud riski maandamiseks ja edaspidise riski vältimiseks antud isik eemaldada taotleja osanike ringist ja juhtorganitest. Seega ei ole tegemist uue korra loomisega, vaid eelnõuga sätestatakse, et ka konkureeriva menetluse puhul on võimalik veel ka teises hindamise voorus täiendavaid selgitusi küsida. Esimeseks vooruks loetakse EhS § 1135 sätestatud asjaomase asutuse arvamust. Tegemist on asjaomase asutuse arvamusega, millega esitatakse pädevale asutusele arvamus ja võidakse teha ettepanek hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumiseks. Antud arvamused ja ettepanek ei ole koheselt aluseks keeldumise otsuse tegemiseks. Pädev asutus võib ka selle taotluse osas, mille suhtes on tehtud asjaomase asutuse poolt ettepanek hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumiseks, küsida taotlejalt täiendavat teavet selle kohta, kas ja kuidas on võimalik asjaomase asutuse poolt väljatoodud negatiivsed asjaolud eemaldada ja riske maandada. Lõikes 2 sätestatakse, et EhS § 1139 lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud juhtudel arvestatakse hoonestusloa taotluses kirjeldatud kavandatava tegevuse kooskõla planeeringus antud suunistega ja tingimustega, planeeringu menetluse käigus kogutud andmetega ning kavandatava tegevuse mõju planeeringus ettenähtud eesmärkide saavutamisele. Hoonestusloa taotlus ei tohi olla vastuolus planeeringus toodud suunistega. Pädev asutus lähtub eelkõige Eesti mereala planeeringust ja Pärnu ning Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneeringutest. Antud planeeringute eesmärk on panustada merekeskkonna hea seisundi saavutamissee ja säilitamisse ning meremajanduse edendamissee. Hoonestusloa taotluste puhul hinnatakse, kas taotleja on oma planeeritavas tegevuses lähtunud planeeringus ettenähtud tingimustest, millistes piirkondades ja millistel tingimustel saab merealal tegevusi ellu viia ja Eesti mereala pikaajalisest tulevikuvisioonist, milleks on, et Eesti mereala on hea keskkonnaseisundiga, mitmekülgse ja tasakaalustatud kasutusega ning säästva sinimajanduse1 kasvu soosiv. Samas on teatud alade ja majandustegevuste puhul võimalik lähtuda kooskasutuse võimalustest. Keskkonnakaalutluste puhul võetakse arvesse kavandatava tegevuse sobivust keskkonda lähtuvalt kehtivast planeeringust ja olemasolevatest andmetest nagu näiteks merealaplaneeringus välja toodud keskkonnakaitselised piirangud, teostatud uuringud, keskkonnamõjude hindamine jne. Kehtivate merealaplaneeringute (Eesti mereala planeering ja Pärnu ning Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering) koostamise käigus on läbi viidud väga mitmeid keskkonnaalaseid uuringuid ja hoonestusloa taotluste hindamisel võetakse arvesse seda, kas taotleja on oma planeeritavas majandustegevuses planeeringutes toodud keskkonnakaalutlusi arvesse võtnud. Hoonestusloa taotlejal ei ole kohustust planeeringus toodud uuringute nimekirja esitada, vaid hoonestusloa taotlusest nähtub, kas hoonestusloaga taotletavale alale antud majandustegevus sobib. Kui merealaplaneeringus on konkreetselt välja toodud alad, kuhu võib näiteks meretuuleparke püstitada, siis on selge, et esmased uuringud selles osas on juba planeeringu läbiviimise käigus teostatud. Kõikideks tegevusteks merealal aga konkreetseid alasid ette nähtud ei ole ja planeeringus kajastuvad need soovituslikult. Kui hoonestusluba taotletakse alale, kus on teada olulised keskkonnaalased piirangud, siis peab taotleja oma hoonestusloa taotluses planeeritavas majandustegevuses nende piirangutega arvestama. Täpsem teave kavandatava ehitise mõjust keskkonnale selgub keskkonnamõju hindamise ja täiendavate uuringute protsessis. Pädev asutus hindab iga hoonestusloa alale kavandatava ehitise puhul vastavust sellele teabele, mis on selles ajaperioodis teada. Lõikes 3 sätestatakse, et EhS § 1139 lõike 2 punktides 4 ja 5 nimetatud juhtudel hindab pädev asutus hoonestusloa taotleja majandustegevuse sisu selles osas, mil määral toetab hoonestusloa taotleja senine majandustegevus kavandatava tegevuse elluviimist. Esmase hindamise aluseks on andmed majandustegevuse registris, milles peab taotletava hoonestusloaga ettenähtud majandustegevus olema taotlejal vastavalt majandustegevuse seaduse üldosa seadusele registreeritud. Samuti hinnatakse, kas ettevõtja on täitnud hoolsuskohustust, milleks on ettevõtja kohustus võtta kasutusele meetmeid majandustegevuse nõuete ja tegevusloa kõrvaltingimuste olemasolu korral ka nende täitmise tagamine ja majandustegevuse nõuetele või kõrvaltingimustele mittevastavuse viivitamatu kõrvaldamine. Pädev asutus kontrollib taotleja tegevusluba ja selle vastavust tegelikele tegevustele jne. Majandustegevuse sisu kontrollimisel lähtutakse majandustegevuse seaduse üldosa seaduses ettenähtud nõuete täitmist. Kui hoonestusloa taotlejaks on riik, siis taotleja majandustegevust ei hinnata. Konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamisel võetakse arvesse hoonestusloa taotleja võimekust taotletava hoonestusloa projekt teostada, hinnatakse majandusvõimekust osas, mis puudutab riiklike maksuvõlgade puudumist või ajatamist, taotleja omakapitali olemasolu ja majandusnäitajaid ning taotleja finantsvõimekust. Lõikes 4 sätestatakse, et EhS § 1139 lõike 2 punktis 6 nimetatud juhul hindab pädev asutus punkt 1 kohaselt avaliku veekogu kui riigile kuuluva vara väärindamist. Näiteks kui Eesti riigi taastuvenergia eesmärgi täitmiseks on vajalik püstitada meretuuleparke, siis võrreldes majandustegevusega merealal, mis ei ole riigi arengudokumendides välja toodud ja ei oma nii suurt mõju Eesti riigile, tuleb hindamisel seada eelistatud taotluseks meretuulepargile 1 Sinimajandus, ka sinine majanduskasv ehk blue growth – jätkusuutlik meremajandus, mis hõlmab kõiki merega seotud valdkondi: turismi, taastuvenergeetikat, vesiviljelust, kalandust, biotehnoloogiat, merepõhja maavarade kasutamist jms. hoonestusloa menetluse alustamine. Hindamisel lähtutakse ka Vabariigi Valitsuse tegevuskavast. Avaliku veekogu kui riigile kuuluva vara väärindamise hindamisel juhindutakse põhimõttest suurendada riigile saadavat kasu ja vältida kahju, mida riik võib hoonestusloaga kaasnevalt saada. Seisukoha kujundamiseks võib pädev asutus küsida täiendavaid arvamusi asjaomastelt asutustelt. Punktis 2 sätestatakse, et konkureerivate taotluste puhul hinnatakse sobivust riigile oluliste teenuste ja majandustegevuste elluviimise toetamisel ja seega hinnatakse selle punkti alusel hoonestusloa alusel püstitava ehitisega seonduvat majandustegevuse sisu ja seda, kas see toetab riigile oluliste teenuste ja majandustegevuse elluviimist. Punktis 3 sätestatakse, et pädev asutus hindab majanduslikku kasu kohalikule omavalitsusele ja riigile laiemalt ehk seda, mis kaasneb pärast hoonestusloa andmist ehitise või rajatise püstitamisest kuni konkreetse majandustegevuseni avalikus veekogus. Majanduslik kasu riigile tuleneb hoonestusloa tasust, riigile laekuvatest maksudest, keskkonnahäiringu hüvitamise tasust, milleks on tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu, mida makstakse meretuuleparkide puhul kohalikele omavalitsustele, kes asuvad meretuulepargi areaalis. Keskkonnatasude seaduse eelnõu, millega eelpool nimetatud tasu kehtestatakse, on määruse eelnõu koostamise läbinud Riigikogus kolmanda lugemise. Kui taotletava hoonestusloaga kaetud alal soovitakse teostada majandustegevust, mis toob riigile või kohalikule omavalitsusele suuremat kasu ja konkureeriva taotluse puhul planeeritaval alal teostatav tegevus riigile ega kohalikule omavalitsusele peale riigile makstava hoonestustasu mingit tulu ei tooda, siis eelistatakse hindamisel suuremat kasu tootvat majandustegevust. Näiteks tuleb planeeritava meretuulepargi ja muu planeeritava majandustegevuse hindamisel võtta arvesse, et taastuvenergia arendamine minimeerib energiasektori keskkonnamõjusid, tugevdab energiajulgeolekut ning tõstab majanduse konkurentsivõimet. Taastuvenergia toodangu suurenemine ning seeläbi fossiilkütustest sõltuvuse vähenemine saavutatakse vaid juhul, kui riik on loonud taastuvenergia arendamiseks sobiva keskkonna. Tuulepargid merel on taastuvelektri osatähtsuse tõstmiseks suurima kasvupotentsiaaliga. Meretuuleparkidel on ka oluline mõju teistele sektoritele. Näiteks tuuleparkide ehituse perioodil tõuseb märgatavalt laevaliikluse tihedus kavandatava tegevuse alal (materjalide transport, tööjõu transport, materjalide hoiustamine sadamate aladel) ning töökohtade loomine nii ehitusprotsessi kui pärast tuuleparkide hooldustöid tehes. Võimalikud hüved, mida kohalik kogukond saab tuuleparkide rajamisest, on järgmised: 1. kohaliku tööstustoodangu kasutamine; 2. kohalike ehitusettevõtete kasutamine; 3. kohapealsete rajatiste ja taristute parandamine; 4. kohalike inimeste palkamine; 5. keskkonna- ja elupaikade parandamine projektide raames; 6. külastuskeskuste, turismiteenuste toetamine; 7. tuuleparkide taluvuse kompensatsioon kohalikele kogukondadele; 8. erinevatest riiklikest maksudest laekuv raha. Ka riigivaraseadusest tulenev riigivara valitsemise põhimõte on, et tehes riigivaraga mis tahes toiminguid või tehinguid, peab riigivara valitseja juhinduma põhimõttest suurendada kasu ja vältida kahju, mis riik võib neist toimingutest või tehingutest saada (RVS § 8 lg 4). Avaliku veekogu puhul on tegemist riigile kuuluva varaga ja juba hoonestusloa andmisel tuleb antud põhimõtteid silmas pidada. Eriti olukorras, kus hoonestusluba on võimalik anda 50 aastaks. Lõikes 5 sätestatakse, et EhS § 1139 lõikes 2 punktis 7 nimetatud juhul võetakse konkureerivate taotluste puhul arvesse avaliku veekogu alale ehitise püstitamise ja ehitamise kasutamise tähtaega. Hinnatakse kavandatava ehitise eeldatavat kasutuselevõtmise tähtaega, ehitise kavandatavat eluiga. Kui ehitise eluiga on eeldatavalt lühem, kui taotletud hoonestusluba, siis hinnatakse ka hoonestusloaga kaetud ala edaspidise kasutamise plaane. Kui hoonestusloa taotluses ei ole neid andmeid kajastatud, siis on pädeval asutusel õigus taotlejalt sellekohaseid täpsustusi küsida. On selge, et ehitamise püstitamise tähtaeg algab ajast, mil hoonestusluba on saadud. Samas on oluline, et hoonestusloa taotlejal on juba enne hoonestusloa taotluse esitamist koostatud tegevuskava, mille järgi kavatsetakse oma majandustegevust ellu viia. Kui hoonestusluba taotletakse 50 aastaks ja teada on, et kavandatava ehitise eluiga on palju lühem, siis on hindamise käigus õigus küsida hoonestusloa taotlejalt täiendavat informatsiooni selle kohta, kuidas antud avaliku veekogu kavatsetakse kasutada pärast ehitise eluea lõppu. Eelistatud on hoonestusloa taotlused, kus kavandatav tegevus on pikem ja tagab riigile pikaajalise tulu. Lõikes 6 sätestatakse, et EhS § 1139 lõike 2 punktis 8 nimetatud juhul võetakse arvesse kavandatava tegevuse mõju tööhõivele ja projekti seost teiste majandustegevustega. Mõju tööhõivele seisneb uute töökohtade loomises nii ehituse kui ka hilisema majandustegevuse käigus. Näiteks loob meretuulepargi püstitamine täiendavaid töökohti sadamatesse, mis hakkavad teenindama meretuuleparke. Koostöö osas saab hinnata, kas taotluses on kajastatud koostööd teiste ettevõtjatega (äriühingud, FIE-d) ja kolmanda sektoriga (MTÜ-d, SA-d, seltsingud). Majanduskoostöös hinnatakse, kas on teada, kellega soovitakse teha koostööd mõjude hindamise, uuringute, ehitustegevuse jms osas. Lõikes 7 sätestatakse, et EhS § 1139 lõike 2 punktis 11 nimetatud juhul võetakse arvesse kavandatava tegevuse vastavust riigi kui mereala omaniku eelistustele mereala kasutamisel. Riigi eelistusena võetakse arvesse riigi arengudokumentidest lähtuvaid eesmärke ning asjaomaste asutuste arvamusi. Vajadusel võib pädev asutus küsida asjaomastelt asutuselt täiendavaid seisukohti riigi eelistuste kohta. Riigi arengudokumentidest lähtuvate eesmärkide vastavuse puhul hinnatakse hoonestusloa taotluste puhul, kas kavandatav tegevus on vastavuses riigi arengudokumentidest lähtuvate eesmärkidega. Oluline on hinnata planeeritava tegevuse vastavust arengustrateegiaga „Eesti 2035“, mille eesmärk on kasvatada ja toetada Eestis elavate inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka täna ja ka tulevikus parim paik elamiseks ja töötamiseks. Lisaks hinnatakse arengukavadest lähtuvate ülesannete täitmist. Lõikes 8 sätestatakse, et taotleja, kelle näol on tegemist mõnes teises riigis registreeritud või rahvusvahelise ettevõttega, esitab lõikes 3 sätestatud andmed, mis ei ole pädevale asutusele avalikult kättesaadavad, paberkandjal või elektrooniliselt koos kinnitusega, et esitatud andmed on tõesed. Eelnõu § 3 Eelnõu paragrahviga 3 sätestatakse konkureerivate hoonestusloa taotluste vastavuse hindamise tulemuste kinnitamine. Lõike 1 kohaselt kinnitab pädev asutus konkureerivate taotluste tulemused pädeva asutuse juhi käskkirjaga. Lõikes 2 sätestatakse, et kui hoonestusloa taotluste hindamise tulemusel vastab EhS § 1139 lõikes 2 sätestatud aspektidele rohkem kui üks taotlus ja need taotlused ei erine omavahel oluliselt, siis viiakse nende taotlejate vahel 60 päeva jooksul, arvates vastavuse hindamise tulemuste kinnitamisest, läbi hoonestusloa menetluse konkurss eelnõu 2. peatükis sätestatud korra alusel. Teiste taotluste puhul teeb pädev asutus 90 päeva jooksul arvates vastavuse hindamise tulemuste kinnitamisest hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise otsuse. Lõikega 3 sätestatakse, et põhjendatud juhul on pädeval asutusel õigus konkursi korraldamise tähtaega pikendada 30 päeva võrra. Selliseks põhjuseks võib osutuda konkursil osalejate rohkus, suur halduskoormus sellel perioodil, kui menetleda tuleb mitut erinevat konkureerivat taotlust erinevatele merealadele vms. Määruse eelnõu 3. peatükis sätestatakse hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamise kord. Eelnõu § 4 Eelnõu §-ga 4 sätestatakse, et konkursi objektiks avaliku veekogu ala suhtes on hoonestusloa menetluse algatamine, mille kohta on esitatud EhS § 1137 lg 1 nimetatud täiendav hoonestusloa taotlus ja mille puhul taotlused vastavad EhS § 1139 lõikes 2 nimetatud aspektidele ning nende vahel ei ole tuvastatud olulist erinevust. Alade suhtes, mis on samas hoonestusloa menetluse algatamise taotluses, kuid mille suhtes ei ole konkureerivat taotlust, konkurssi läbi ei viida ja nende osas alustatakse hoonestusloa menetlust. Seega loetakse konkursi objektiks ainult need avaliku veekogu piiritletud alad, mille osas hoonestusloa taotlused kattuvad. Näiteks võib mitme konkureeriva taotluse osas olla osaline kattuvus kõikide taotlejate vahel, aga võib olla ka erinevaid kattuvusi erinevate taotluste vahel. Näidisena allpool joonis mereala osas, kuhu osas on esitatud konkureerivad taotlused: Püstjoontega on ühe ettevõtja neli taotlust hoonestusloa menetluse alustamiseks ja kaldjoontega kaks konkureerivat hoonestusloa taotlust samale alale. Konkureerivasse menetlusse minevateks aladeks on seega viia kattuvat ala. Alade osas, kuhu ei ole konkureerivaid taotlusi esitatud, saab pädev asutus alustada hoonestusloa menetlust. Kui näiteks joonisel vasakpoolse ala osas on enamus alasid konkureerivas menetluses, siis võib esimesena hoonestusloa menetlust alustamist esitanud taotleja teiste alade osas hoonestusloa menetluse alustamist pikendada kuni on selgunud konkursi tulemused. Eelnõu § 5 Eelnõu §-ga 5 sätestatakse konkursi väljakuulutamine. Lõikega 1 sätestatakse, et konkureerivate hoonestusloa taotluste vahel korraldatav konkurss (edaspidi konkurss) viiakse läbi kirjaliku, suulise või elektroonilise enampakkumise teel. Otsuse tegemisel lähtub pädev asutus konkureerivate alade suurusest ja taotluste arvust, nende aladele soovitava tegevuse iseloomust ja muudest pädevale asutusele teadaolevatest aspektidest. Lõikega 2 sätestatakse, et teate konkursi väljakuulutamise ja enampakkumise läbiviimise kohta (edaspidi teade) edastab konkursi korraldaja vähemalt 30 päeva enne pakkumine esitamise tähtpäeva käesoleva määruse § 3 lõikes 2 nimetatud konkureerivate taotluste esitajatele. Lõikega 3 sätestatakse andmed, mida antud teates peavad olema kajastatud. Konkursi objekti kirjelduses märgitakse konkureerivate alade koordinaadid, suurused ja muud olulised asjaolud, mis on seotud konkureerivate aladega. Konkursi muud olulised tingimused määrab pädev asutus lähtuvalt konkureerivatest aladest, nende kasutusotstarbest või muudest tingimustest, mis pädeva asutuse hinnangul on olulised tingimused, aga ei ole sätestatud määruses. Eelnõu § 6 Eelnõu §-ga 6 sätestatakse enampakkumise alghind ja tagatisraha suurus Lõike 1 punktis 1 sätestatakse, et enampakkumise alghind on avaliku veekogu koormamisel kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega, mis ei ole meretuulepark 12 500 eurot ruutkilomeetri kohta vastavalt konkursi aluseks olevas taotluses esitatud pindalale. Alghinna määramisel võetakse aluseks maa suurus ja tulundusmaa hind, mis Maa-ameti hinnangul 2022. a hindamise tulemusena võib kerkida üle 4 euro m2 kohta. Punktis 2 sätestatakse, et avaliku veekogu koormamise korral tuuleelektrijaamaga on enampakkumise alghind 25 000 eurot ruutkilomeeter. Antud hinna kujundamisel on lähtutud varasemast kehtinud seadusandlusest, kus enampakkumise alghind oli kuni 1 miljon eurot. Kui enampakkumisele minev ala avalikus veekogus on näiteks 40 km2, siis enampakkumise alghind tuleb 1 miljon eurot. Enampakkumise alghind sõltub konkureeriva ala suurusest. Lõikega 2 sätestatakse, et kui konkursi aluseks oleva avaliku veekogu ala pindala ei ole täisruutkilomeetrites, siis konkureeruva ala suuruse arvutamisel ümardatakse see lähima täisruutkilomeetrini. Lõikega 3 sätestatakse tagatisraha suurus, milleks on avaliku veekogu koormamisel kaldaga püsivalt ühendamata ehitise, mis ei ole meretuulepark, puhul kümme protsenti käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel määratavast enampakkumise alghinnast ja avaliku veekogu koormamisel tuuleelektrijaamaga kaks protsenti käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel määratavast alghinnast. Tagatisraha määramise protsent on sätestatud EhS-s, määrusega täpsustakse, mis summast antud protsent määratakse. Eelnõu § 7 Eelnõu §-ga 7 sätestatakse tagatisraha tasumise ja tagastamise kord Lõikega 1 sätestatakse, et tagatisraha tasutakse konkursi teates märgitud pangakontole. Maksekorraldusele märgitakse selgitusena märgusõna «TAGATISRAHA» ja tagatisraha korralduse number ning kuupäev. Lõikega 2 sätestatakse, et tagatisraha loetakse tasutuks, kui konkursi teates märgitud tagatisraha summa on täies ulatuses laekunud konkursi teates märgitud kuupäevaks. Lõikega 3 sätestatakse, et pärast konkursi võitja selgumist tagastatakse tagatisraha 30 päeva jooksul konkursist osavõtjale arvelduskontole, millelt tagatisraha tasuti. Tagatisraha ei tagastata konkursi võitjale, kelle enampakkumise summast võetakse maksmisele kuuluvast summast juba tasutud tagatisraha osa maha. Tagatisraha ei tagastata ka EhS § 11310 lõikes 4 sätestatud konkursi nurjunuks tunnistamist põhjustanud isikule. Eelnõu § 8 Eelnõu §-ga 8 sätestatakse enampakkumise osalemise avaldusega seonduvad põhimõtted. Lõike 1 kohaselt esitab enampakkumisel osaleda sooviv taotleja (edaspidi osaleja) konkursi korraldajale kümne tööpäeva jooksul arvates konkursi teate kättesaamisest enampakkumisel osalemise avalduse. Kümme tööpäeva on määratud arvestusega, et konkureerivas menetluses võivad olla nii Eesti aga ka väljapool Eestit osalevad ettevõtjad. Väljapool Eestit osalevate ettevõtjate puhul võib lühem tähtaeg tähendada seda, et nad ei jõua teadet ja selles sisalduvat informatsiooni läbi töötada. Üldjuhul on tegemist teabega, mis on vajalik ka tõlkida, juhul, kui osalejal ei ole Eestis esindajat. Lõikega 2 sätestatakse andmed, mida peab osaleja oma avalduses esitama. Nendeks on punkt 1 kohaselt osaleja nimi, asukoht, e-posti aadress ja tema Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni äriregistri või muu Euroopa Liidu liikmesriigi samaväärse registri kood või tunnus; punkt 2 kohaselt kinnitus, et osaleja on teadlik konkursil osalemise nõuetest ja et osaleja nõustub konkursi tingimustega ning peab kinni enampakkumise pakkumises endale võetud kohustustest ja temale õigusaktidest tulenevatest kohustustest; ning punkt 3 kohaselt tuleb esitada ka volitatud esindaja volitusi tõendav volikiri, kui avalduse on allkirjastanud osaleja volitatud esindaja. Volitus võib olla notariaalne või siis volitaja allkirjaga, kui seda allkirja on võimalik tõendada. Lõikes 3 sätestatakse, et avaldus esitatakse konkursi korraldajale digitaalallkirjastatuna e- postiga või allkirjastatult postiga hiljemalt konkursi teates märgitud tähtpäevaks. Avaldus, mille osaleja esitab konkursi korraldajale pärast konkursi väljakuulutamise teates määratud tähtpäeva, vastu ei võeta ja tagastatakse osalejale. Konkursi väljakuulutamise teates määratud kuupäeval postitempli järgi postitatud avaldus loetakse tähtaegselt esitatuks. Konkursi korraldaja arvestab avalduse esitamise tähtpäeva määramisel seda, kas konkureerivas menetluses osalevad ainult Eestis asuvad ettevõtjad või on nende hulgas ka ettevõtjaid, kelle asukoht on mujal Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või on registreeritud Šveitsi Konföderatsiooni äriregistris või mujal Euroopa Liidu liikmesriigis. Lõikes 4 sätestatakse, et avaldus esitatakse eesti keeles. Võõrkeelsed dokumendid esitatakse koos osaleja kinnitatud eestikeelse tõlkega. Seega viidates eelmisele lõikele, peab osalejale tagama piisava aja avalduse koostamiseks ja selle eesti keelde tõlkimiseks. Eestikeelse asjaajamise kohustus tuleneb keeleseadusest, mille § 10 lõikes 1 sätestatakse, et riigiasutuse ja kohaliku omavalitsuse asutuse asjaajamine toimub eesti keeles ning § 12 lõikes 1 sätestatakse, et kui riigiasutusele esitatakse võõrkeelne avaldus või muu dokument, on asutusel õigus nõuda dokumendi esitajalt selle tõlget eesti keelde. Lõikes 5 sätestatakse, et osaleja võib enne avalduse esitamise tähtpäeva oma avalduse tagasi võtta ja esitada uue avalduse. Ühe taotleja poolt mitme avalduse esitamisel võetakse konkursi läbiviimisel aluseks ajaliselt viimasena tähtaegselt esitatud avaldus. Osalejale, kes uut avaldust esitamata on enne avalduse esitamise tähtpäeva oma avalduse tagasi võtnud, tagastatakse tasutud tagatisraha kümne tööpäeva jooksul. Tagatisraha tagastatakse samale arvelduskontole, millelt see maksti. Eraldiseisvat avaldust tagatisraha tagastamiseks esitama ei pea. Eelnõu § 9 Eelnõu §-s 9 sätestatakse avalduse läbivaatamise põhimõtted. Lõikega 1 sätestatakse, et pädev asutus kontrollib kolme tööpäeva jooksul tähtajaks laekunud avalduste vastavust konkursi tingimustes sätestatud nõuetele. Kui avalduses on puudusi, määrab pädev asutustähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Sellega tagatakse, et avalduse esitaja ei lange mitte kohe konkursilt välja vaid talle tagatakse võimalus viia avaldus vastavusse konkursi tingimustes sätestatud nõuetele. Lähtutakse haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 15 lõikest 1, milles sätestatakse, et haldusorgan on kohustatud talle esitatud taotluse vastu võtma, sõltumata selle puudustest, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamise sätted EhS §-s 11310 ei sisalda antud osas mingeid erandeid. HMS § 15 lõikes 2 sätestatakse, et kui isik jätab koos taotlusega esitamata nõutud andmed või dokumendid või kui taotluses on muid puudusi, määrab haldusorgan taotluse esitajale esimesel võimalusel tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, selgitades, et tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmisel võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata, ja lõikes 3, et kui puudus kõrvaldatakse määratud tähtaja jooksul, loetakse taotlus tähtaegselt esitatuks. Kui puudust ei kõrvaldata tähtaegselt, võib haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata. Tähtaeg, mis aja jooksul tuleb avalduses esinevad puudused kõrvaldada, määrab pädev asutus lähtudes avalduses esinevate puuduste olemusest ja mahust. Tähtaja määramisel tuleb arvesse võtta ka avalduse esitaja asukohariiki. Lõikega 2 sätestatakse alused, millele tuginedes konkursil osalejate taotlus loetakse mittevastavaks. Punktiga 1 sätestatakse, et avaldus ei ole tähtaegselt esitatud. Punktiga 2 sätestatakse, et avaldus tagastatakse juhul, kui avaldus ei vasta konkursi tingimustes sätestatud nõuetele ning osaleja ei ole tähajaks kõrvaldanud puudusi. Punktiga 3 sätestatakse, et osaleja taotlus tagastatakse põhjusel, kui osaleja ei ole tähtaegselt tasunud tagatisraha. Tagatisraha tasumise tähtaeg esitatakse konkursi teates. Lõikega 3 sätestatakse, et pädeval asutusele on õigus osaleja konkursilt igal ajal kõrvaldada, kui selgub, et osaleja on esitanud valeandmeid või on rikkunud konkursi tingimustes sätestatud nõudeid. EhS § 11310 lg 7 sätestab, et konkurss kuulutatakse nurjunuks, kui pärast konkursi läbiviimist selgub, et konkursil võitnud osaleja on esitanud valeandmeid. Määruse eelnõuga täpsustatakse, et kui valeandmete esitamine selgub enne konkursi läbiviimist, siis taotleja avaldus lükatakse tagasi ja ta ei saa konkursist osa võtta. Lõikega 4 sätestatakse, et pädev asutus teeb otsuse avalduste vastuvõtmise või tagastamise kohta kolme tööpäeva jooksul pärast avalduste laekumise tähtaja lõppu ja otsus avalduste vastuvõtmise või tagastamise kohta edastatakse kõikidele avalduse esitanud osalejatele kolme tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates. Kolm tööpäeva on vajalikud, et pädeval asutusel oleks piisav aeg otsuste vormistamiseks ja vajadusel ka otsuse põhjendamiseks. Lõikega 5 sätestatakse, et vastuvõetud avalduse esitanud osalejate vahel viiakse läbi enampakkumine vastavalt konkursi teates märgitud tingimustele. Enampakkumise teates esitatud tingimusi ei või pädev asutus hiljem muuta. Näiteks kui enampakkumise teates on välja toodud, et konkurss on kirjalik, siis ei saa seda hiljem muuta suuliseks või elektrooniliseks enampakkumiseks. Eelnõu § 10 Eelnõu paragrahviga 10 määratakse kirjaliku enampakkumise läbiviimise kord. Lõikes 1 sätestatakse, et kirjalik enampakkumine viiakse läbi konkursi teates märgitud ajal ja tingimustel elektrooniliselt voorudena. Enampakkumise vooruna mõistetakse konkursi korraldaja määratud ajavahemikku, mille jooksul võivad konkursi osalejad pakkumisi esitada. Enampakkumise voorude läbiviimise kord on sätestatud lõikes 2. Lõikes 2 sätestatakse, et konkursi korraldaja küsib vastuvõetud avalduse esitanud osalejate käest iga pakkumiste vooru kohta e-posti teel pakkumised järgmiste kriteeriumide ja protseduuri kohaselt. Lõike 2 punktidega 1–6 sätestatakse pakkumise esitamise tähtaeg, tingimused, kes saavad pakkumisi esitada, konkursi objekti pakkumise hind, kuidas pakkumist saab esitada, tingimused pakkumise muutmiseks või uue pakkumise esitamiseks. Konkursi korraldaja võib ühe tööpäeva sees korraldada ainult ühe või ka mitu pakkumiste esitamise vooru. Näiteks määratakse, et osalejad võivad tööpäeva jooksul esitada pakkumisi kolmel korral (kolm vooru): kella 9.00ks, kella 12.00ks ning seejärel kella 15.00ks. Volitatud esindajate volitus peab vastama teates ettenähtud tingimustele. Punktiga 3 sätestatakse, et konkursi objekti esimese pakkumise hind peab olema vähemalt § 8 lõikes 1 nimetatud alghind, iga järgmine pakkumine peab ületama eelmise vooru kõrgeimat pakkumist vähemalt konkursi teates märgitud pakkumise sammu võrra. Teates märgitakse pakkumise samm täiseurodes. Punkt 4 kohaselt esitatakse pakkumine määratud tähtajaks digitaalallkirjastatuna e-postiga. Näiteks sageduslubade konkurssidel esitavad välismaised ettevõtjad pakkumisi Eesti advokaadibüroode vahendusel – st konkreetse advokaadibüroo advokaat allkirjastab pakkuja esindajana pakkumised. Digiallkirja nõue on vajalik, sest vastasel juhul võib tekkida vaidlus, milline elektrooniline allkiri on omakäelise allkirjaga samaväärne. Mitmed programmid pakuvad küll elektroonilise allkirjastamise võimalust, kuid Eesti mõistes ei ole need omakäelise allkirjaga võrdsed, kui nende allkirjastamiseks ei ole kasutatud ajatempliteenust. Pakkuja võib enne pakkumise esitamise tähtaega oma pakkumist muuta, selle tagasi võtta või esitada uue pakkumise. Punktiga 7 sätestatakse, et pakkumised, mis ei ole tähtajaks laekunud või ei vasta käesolevas korras või teates sätestatud tingimustele, enampakkumises ei osale. Punktiga 8 sätestatakse, et konkursi korraldaja väljastab pakkumise kättesaamise kohta kinnituse, ja punktiga 9, et iga pakkumiste vooru pakkumistest moodustab konkursi korraldaja pingerea vastavalt pakkumiste suurusele. Punktiga 10 sätestatakse, et konkursi korraldaja teavitab kõiki konkursi objekti enampakkumisel osalenud osalejaid e-posti teel pakkumise vooru tulemustest koos pakkumiste pingerea ja osalejate nimedega. Punktiga 11 sätestatakse, et punktides 1–6 esitatut korratakse kuni konkursi objektile esitatud pakkumiste pingerea esimesel positsioonil on ainult üks kõrgeim pakkumine, mida ei ole käesolevas lõikes sätestatud korras üle pakutud ning millega on selgunud pakkumiste lõplik pingerida. Lõikes 3 sätestatakse, et kõrgeima pakkumise teinud osaleja tunnistatakse konkursi korraldaja otsusega enampakkumise võitjaks. Otsus tehakse kolme tööpäeva jooksul. Teate selle kohta edastab konkursi korraldaja enampakkumisel osalenud osalejatele kolme tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates. Kolm tööpäeva on vajalik konkursi korraldajal otsuse nõuetekohaseks vormistamiseks. Eelnõu § 11 Eelnõu paragrahviga 11 sätestatakse suulise enampakkumise läbiviimise kord. Lõike 1 kohaselt viiakse suuline enampakkumine läbi konkursi teates märgitud ajal ja kohas. Enampakkumise läbiviimine protokollitakse. Konkursi korraldaja tagab suulise enampakkumise läbiviimise koha selliselt, et see on enampakkujatele ligipääsetav hoone. Enampakkumise aeg ei tohi jääda nädalavahetusele ega töövälisele ajale. Lõikes 2 sätestatakse, et suulisel enampakkumisel osalejad registreeritakse ning registreerunud osalejatele väljastatakse registreerimisnumber, mille all ta esineb kuni enampakkumise lõpuni. Lõige 3 kohaselt tutvustab konkursi korraldaja enampakkumisele minevat hoonestusloa algatamise otsuse eelnõud, enampakkumise protseduurireegleid, teatab enampakkumisel osalejate arvu ja nende registreerimisnumbrid, enampakkumise sammu ning tutvustab enampakkumise läbiviijat. Enampakkumise läbiviija ei pea olema konkursi korraldaja ametnik, pädev asutus võib enamapakkumise läbiviimise teenuse sisse osta. Hoonestusloa algatamise otsus hõlmab endas konkreetse ala suurust, koordinaate jms sellist teadet, lisaks on eelnõus välja toodud, mis kohustused hoonestusloa algatamise otsusega kaasnevad, nagu näiteks vajaminevate uuringute nimekiri, keskkonnamõju hindamise läbiviimise kohustus jne. Lõikega 4 sätestatakse, et enampakkumise läbiviija asjakohase märguande andmise järel alustavad enampakkumisel osalejad pakkumist. Pakkumised esitatakse täiseurodes konkursi korraldaja teates määratud sammu kaupa. Enampakkumise läbiviija selgitab, kas pakutakse numbri näitamisega ja ainult teates määratud sammu kaupa või võib pakkuja numbri näitamisel teavitada ka suuliselt korraga mitme sammu pakkumist. Protseduurireeglid pakkumise läbiviimisel peavad olema igale pakkujale enne enampakkumise läbiviimist selgelt arusaadavad. Kui suulises pakkumises osalevad pakkujad, kes ei valda eesti keelt, siis enampakkumise läbiviija peab tagama, et pakkuja on kaasanud tõlgi või kogu enampakkumine viiakse läbi nii eesti kui ka näiteks inglise keeles. Lõikes 5 sätestatakse, et enampakkumisel osaleja annab komisjonile märku registreerimisnumbri tõstmisega ning teatab oma pakkumise suuruse. Enampakkumise läbiviija kordab osaleja pakkumise suurust. Viidates eelmisele lõikele, siis kogu protseduurireeglistik peab enne enampakkumise läbiviimist pakkujale selgelt arusaadav olema. Lõikes 6 sätestatakse, et enampakkumise läbiviija teatab enampakkumise parima pakkumise pärast kõrgeima pakkumise kolmekordset teatamist. Pärast seda ei saa enam täiendavat pakkumist teha. Lõike 7 järgi kinnitab konkursi korraldaja suulise enampakkumise võitja oma otsusega kolme tööpäeva jooksul. Teate selle kohta koos suulise enampakkumise protokolliga edastab konkursi korraldaja enampakkumisel osalenud osalejatele kolme tööpäeva jooksul suulise enampakkumise lõppemisest arvates. Kolm tööpäeva on vajalik konkursi korraldaja poolt nõuetekohase teate vormistamiseks. Eelnõu § 12 Eelnõu paragrahviga 12 sätestatakse elektroonilise enampakkumise läbiviimise kord. Lõikega 1 sätestatakse, et elektrooniline enampakkumine viiakse läbi konkursi korraldaja veebilehe teates märgitud ajal ja tingimustel. Lõige 2 kohaselt tutvustab konkursi korraldaja enampakkumisele minevat hoonestusloa algatamise otsuse eelnõud, enampakkumise protseduurireegleid, teatab enampakkumisel osalejate arvu ja nende registreerimisnumbrid, enampakkumise sammu ning tutvustab enampakkumise läbiviijat. Enampakkumise läbiviija ei pea olema konkursi korraldaja ametnik, pädev asutus võib enamapakkumise läbiviimise teenuse sisse osta. Hoonestusloa algatamise otsus hõlmab endas konkreetse ala suurust, koordinaate jms sellist teadet, lisaks on eelnõus välja toodud, mis kohustused hoonestusloa algatamise otsusega kaasnevad, nagu näiteks vajaminevate uuringute nimekiri, keskkonnamõju hindamise läbiviimise kohustus jne. Lõikega 3 sätestatakse, et enampakkumise läbiviija asjakohase märguande andmise järel alustavad enampakkumisel osalejad pakkumist. Pakkumised esitatakse täiseurodes konkursi korraldaja teates määratud sammu kaupa. Enampakkumise läbiviija selgitab, kas pakutakse numbri näitamisega ja ainult teates määratud sammu kaupa või võib pakkuja numbri näitamisel teavitada ka suuliselt korraga mitme sammu pakkumist. Protseduurireeglid pakkumise läbiviimisel peavad olema igale pakkujale enne enampakkumise läbiviimist selgelt arusaadavad. Kui suulises pakkumises osalevad pakkujad, kes ei valda eesti keelt, siis enampakkumise läbiviija peab tagama, et pakkuja on kaasanud tõlgi või kogu enampakkumine viiakse läbi nii eesti kui ka näiteks inglise keeles. Lõikega 4 sätestatakse, et enampakkumise läbiviimise logid säilitatakse kuni hoonestusloa algatamise vaidlustamise tähtaja möödumiseni. Pakkumised esitatakse täiseurodes konkursi korraldaja poolt määratud sammu kaupa. Teate selle kohta koos elektroonilise enampakkumise protokolliga edastab konkursi korraldaja enampakkumisel osalenud osalejatele kolme tööpäeva jooksul elektroonilise enampakkumise lõppemisest arvates. Pädev asutus valmistab eelnõuga paralleelselt ette oksjonikeskkonna loomist, mis võiks olla sarnane juba täna kasutuses oleva Maa-ameti oksjonikeskkonnaga. Lõikega 5 sätestatakse, et elektroonilisel enampakkumisel teevad enampakkumisel osalejad pakkumisi ja suhtlevad konkursi korraldajaga üldkasutatava andmesidevõrgu vahendusel ning osalejate kasutajanimed ja tehtud pakkumised on kõigile enampakkumisel osalejatele üldkasutatava andmesidevõrgu vahendusel reaalajas kättesaadavad. Enampakkumise korraldaja kohustus on tagada, et elektroonilisel enampakkumisel saavad võrdsetel alustel osaleda nii Eesti riigis kui ka Eestist väljapool asuvad pakkujad. Tagatakse süsteemi toimimine, vajadusel kaasatakse tõlgi abi. Lõikega 6 sätestatakse, et konkursi korraldaja teeb elektroonilise enampakkumise tulemused kõigile enampakkumisel osalejatele teatavaks enampakkumise läbiviimise aadressil üldkasutatavas andmesidevõrgus kohe pärast enampakkumise võitja selgumist ja lõikega 5 sätestatakse, et konkursi korraldaja kinnitab elektroonilise enampakkumise võitja oma otsusega kolme tööpäeva jooksul. Eelnõu § 13 Määruse eelnõu §-s 13 sätestatakse nõuded enampakkumise võitnud pakkumise hinna maksmiseks ning tagatisraha tagastamiseks. Lõike 1 kohaselt on enampakkumise võitja kohustatud tasuma 50% oma kõrgeima pakkumise summast, millest on maha arvatud makstud tagatisraha, 30 päeva jooksul enampakkumise võitjaks tunnistamise teatise kättesaamisest teatises märgitud pangakontole. EhS § 11310 lg-s 10 sätestatakse, et hoonestusloa menetlus algatatakse konkursil osaleja suhtes, kes pakub konkursil kõrgeimat hinda ja tasub pakutud summa konkursi teates määratud tähtaja jooksul. Seadus ei keela määrata pakutud summa tasumist kahes osas. Lähtudes asjaolust, et konkursi korras algatatud hoonestusloa menetlus võib lõppeda hoonestusloa andmisest keeldumisega, kui hoonestusloa menetluse käigus ilmnevad EhS §-s 11311 sätestatud asjaolud (EhS § 11310 lg 13), milleks on ka näiteks oht keskkonnale, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada ja selline oht selgub alles täiendavate uuringute käigus, siis on põhjendatud enampakkumise summa kahes jaos tasumine. Merealaplaneering annab küll olulise informatsiooni erinevate piirangute ja ohtude suhtes, samas määrates näiteks eeldatavad võimalikud alad meretuuleparkidele, siis lõplik selgus tuulepargi püstitamise võimalikkusest selgub alles keskkonnamõjude hindamise ja sellega seonduvalt täiendavate läbiviidavate uuringute käigus. Määruse eelnõu koostamisel on arvesse võetud ka asjaolu, et konkursi alghind, eriti meretuuleparkidele, on üsna kõrge ja kui hoonestusloa menetlus lõpeb hoonestusloa andmisest keeldumisega, siis antud summat ettevõtja enam tagasi ei saa. Lõikega 2 sätestatakse, et kui lõike 1 kohaselt tasumisele kuuluv summa ei ole nimetatud tähtpäevaks laekunud, tunnistab konkursi korraldaja enampakkumise võitjaks tunnistamise otsuse kehtetuks ning tunnistab kahe tööpäeva jooksul uueks võitjaks enampakkumisel paremuselt järgmise pakkumise esitanud osaleja. Võrdsete paremuselt järgmiste pakkumiste puhul jätkub enampakkumine võrdse pakkumise teinud osalejate vahel vastavalt § des 9–11 sätestatule. Siinjuures tuleb arvestada, et EhS § 11310 lõike 7 punkti 3 kohaselt tunnistab konkursi korraldaja konkursi nurjunuks, kui pärast seda, kui konkursi võitja ei tasu pakutud summat tähtaja jooksul või võtab hoonestusloa taotluse tagasi jääb ainult üks nõuetele vastav pakkumine. Lõikega 3 sätestatakse, et ülejäänud 50% oma kõrgeima pakkumise summast maksab enampakkumise võitja pädeva asutuse määratud tähtpäevaks, kuid mitte vähem kui viis päeva enne hoonestusloa menetluse algatamist. Lähtuvalt EhS-s sätestatust, siis peab teine osa võidupakkumise summast olema tasutud menetluse algatamise hetkeks. Vastavalt EhS § 11310 lg-le 12 selgitab pädev asutus sama paragrahvi lõigete 10 ja 11 alusel välja taotleja, kelle suhtes algatatakse hoonestusloa menetlus, ja teeb hoonestusloa menetluse algatamise otsuse 90 päeva jooksul nimetatud taotleja väljaselgitamisest arvates. Eelnõu § 14 Paragrahviga 14 sätestatakse konkursi lõppemise alused. Punkti 1 kohasel konkurss lõpeb, kui enampakkumise võitja taotluse alusel algatatakse hoonestusloa menetlus. Punkt 2 on seotud enampakkumise summa laekumisega ja määruses sätestatakse, et konkursi lõppemise aluseks on asjaolu, kui enampakkumise teinud konkursil osaleja ei ole tähtajaks tasunud 50% oma kõrgeima pakkumise summast, millest on maha arvatud makstud tagatisraha 30 päeva jooksul enampakkumise võitjaks tunnistamise teatise kättesaamisest. Punktiga 3 sätestatakse, et konkursi lõppemise aluseks loetakse see, kui ükski konkursil osaleja ei kvalifitseerunud. Punkt 4 kohaselt tunnistab pädev asutus konkursi nurjunuks EhS § 11310 lõike 7 alusel, milles on sätestatud, et konkurss tunnistatakse nurjunuks, kui on rikutud konkursi läbiviimise korda, pärast konkursi läbiviimist selgub, et konkursil võitnud osaleja on esitanud valeandmeid või kui jääb ainult üks nõuetele vastav pakkumine pärast seda, kui konkursi võitja ei tasu pakutud summat tähtaja jooksul või võtab hoonestusloa taotluse tagasi. 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole kokkupuuteid Euroopa Liidu õigusega. 5. Määruse mõjud 5.1. Määruse sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Sihtrühm: kohalik elanikkond, kelle elukoha lähedale või vaateulatusse eeldatav merre ehitamine planeeritakse. Mõju ulatus on väike. Alates ehitusloa saamisest on võimalik kaasata kohalikku elanikkonda töökohtade täitmisel nii hoonestusloaga kaetud aladele ettenähtud ehitiste püstitamisel kui ka hilisemas majandustegevuses, mille tulemusena luuakse täiendavaid töökohti. Mõju avaldumise sagedus sõltub konkreetse piirkonna mõjusfääri jääva avaliku veekogu kasutamise soovist. Ebasoovitavate mõjude risk on väike ja sõltub kohaliku elanikkonna valmidusest aktsepteerida nende elukoha lähedale või vaateulatusse merre ehitamist ja avalikus veekogus läbiviidavat majandustegevust. Mõju olulisus on väike. 5.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Sihtrühm: Siseministeerium, Kaitseministeerium, piirkonna elanikkond. Mõju ulatus on väike. Avalikku veekogusse ehitamise hoonestusload kooskõlastatakse asjassepuutuvate ministeeriumitega ja vastuolu selgumisel konkreetse avaliku veekogu kasutuselevõtmise tingimused kas muudetakse või menetlus lõpetatakse. Mõju avaldumise sagedus sõltub merealale hoonestuslubade taotlemiste arvust. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, sest ebasoovitavad mõjud selguvad hoonestuslubade ettevalmistava tegevuste käigus. Mõju olulisus: Oluline on, et hoonestusloa menetluse käigus selgitatakse asjassepuutuvate ministeeriumite vahel ehitise võimalikkus ja tingimused. Seega on vette ehitamise hoonestuslubade menetluse protsessi mõju riigi julgeolekule praktiliselt olematu. Mõju sihtgrupi halduskoormusele on väike, sest ka arendajate poolt esitatud hoonestuslubade taotlused vaatavad ministeeriumid enne TTJA poolt hoonestusloa menetluse algatamist läbi jooksvalt vastavalt esitatud taotlustele. 5.3. Mõju majandusele Sihtrühm: eelnõu avaldab mõju riigile, arendajatele, kohalikule elanikkonnale. Mõju ulatus on suur, sest seoses konkreetsete merealade kasutuselevõtuga on võimalik kiirendada avalikku veekogusse ehitamise protsessi ja sellega kaasneb ka hoonestusloa tasu riigile. Kasvab töökohtade arv piirkondades, mis asuvad merre ehitatava ettevõtte lähedal (näiteks töö vesiviljeluses), võimaldatakse taastuvenergia kasutuselevõttu. Mõju ulatuse sagedus on seotud merealale hoonestuslubade taotlemise arvust ja konkursist osavõtjate arvust. Ebasoovitavate mõjude risk on pigem väike, sest riske hinnatakse osaliselt juba enne hoonestusloa menetluse alustamist ja konkursi läbiviimist, olulised uuringud viiakse läbi hoonestusloa menetluse käigus. Mõju sihtgrupi halduskoormusele. Eelnõu ei avalda otsest mõju riigile, sest hoonestusloaga kaasnevad ettevalmistavad tegevused tasutakse arendajate poolt. Halduskoormus tõuseb TTJA- l, kes hakkab läbi viima hoonestusloa menetluses ettenähtud tegevusi (vt. mõju keskvalitsusele). Täiendava töökoha vajadust hindab pädev asutus. 5.4. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Sihtrühm: Määrus toob kaasa mõju: 1) hoonestusloa menetluse läbiviijale, et uurida, missugust mõju võib avaldada hoonestusloaga kaetud ala elu- ja looduskeskkonnale; 2) keskkonnamõjude hindamise läbiviijatele; 3) uuringute teostajatele; 4) Keskkonnaametile. Mõju ulatus: sõltub hoonestusloa taotluste arvust, hoonestusloaga kaetud alal planeeritavast majandustegevusest. Hoonestusloa menetluse käigus kulutused uuringutele ja mõjude hindamisele ei ole täpselt teada ja selle selgitamiseks tuleb läbi viia täpsustav uuring. Mõju avaldumise sagedus: sõltub hoonestusloa taotluste arvust ja konkursil osalejate arvust. Ebasoovitavate mõjude risk: praktiliselt puudub, sest hoonestusloa menetluse käigus teostatakse kõik vajalikud keskkonda puudutavad uuringud ja mõjude hinnangud, mille käigus on kohustus välja tuua ka keskkonnakahjustusi leevendavad tegevused. Kui menetluse käigus selgub, et hoonestusloaga kaetava alale planeeritud majandustegevus võib kaasa tuua nii olulise keskkonda kahjustava toime, mida ei ole võimalik leevendada ja mis kaalub üles igasuguse majandushuvi, siis antud alale hoonestusluba selleks tegevuseks välja anda ei ole võimalik. Riski maandavaks faktoriks on kehtiv merealaplaneering, mille käigus on läbi viidud mitmeid olulisi uuringuid ja kus on selgitatud, missugustele merealadele on millist tegevust üldse võimalik planeerida. Mõju olulisus: Kuna hoonestusloa menetluse käigus tehakse kõik vajalikud keskkonda puudutavad mõjude hinnangud ja vajaminevad uuringud, siis minimeeritakse ehitustegevusega kaasnevat mõju keskkonnale. Mõju olulisus halduskoormusele: Oluline mõju puudub, kuna ka seni kehtinud regulatsioon sätestab, et hoonestusloa menetluste käigus kooskõlastatakse keskkonnamõjude hindamine ja hinnatakse uuringutest saadud tulemusi. 5.5. Mõju keskvalitsusele Sihtrühm: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Mõju ulatus on keskmine, sest eeldatavalt on vajalik osalise või täiendava töökoha loomine. Pärast merealaplaneeringu kehtestamist kasvab olulisel määral hoonestusloa menetluste taotluste arv, lisanduvad konkureerivate taotluste osas konkursi läbiviimisega seotud tegevused. Täiendava töökoha vajadust hindab pädev asutus ja täiendavate eelarveliste vahendite taotluse esitab pädev asutus. Mõju olulisus halduskoormusele on seotud töömahu kasvuga. Uusi tegevusi antud määrusest tulenevalt pädevale asutusele ei lisandu, sest ka täna menetleb TTJA hoonestuslubade taotlusi ja sellekohane kompetents on TTJA-l kui pädeval asutusel olemas. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile, Maaeluministeeriumile, Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Eelnõu koostaja on eelnõu koostamise käigus läbi viinud mitmeid kohtumisi huvigruppidega taastuvenergia nõukoja kaudu ja teinud aktiivset koostööd TTJA-ga kui pädeva asutusega. Saatja: <[email protected]> Saadetud: 16.08.2022 13:35 Adressaat: TTJA <[email protected]> Teema: [16-7][hoonestusluba] [EIS] Eelnõu kooskõlastamine: : MKM/22-0933 - "Konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamise tingimused ja kord, hoonestusloa EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/22-0933 - Konkureerivate hoonestusloa taotluste hindamise tingimused ja kord, hoonestusloa menetluse konkursi korras algatamise kord ja enampakkumise alghinna määramise metoodika Kohustuslikud kooskõlastajad: Maaeluministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 30.08.2022 23:59 Kooskõlastatavad dokumendid on kättesaadavad EISis. Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e4f1b98a-f626-466d-8dc2- 843f35abdcd0 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e4f1b98a-f626-466d-8dc2- 843f35abdcd0?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main